1. Peamised näitajad
Joonis 1. Ülevaade peamistest näitajatest
| Eesti | EL-27 | |||||
| 2009 | 2019 | 2009 | 2019 | |||
| Eesti 2020. aasta võrdlusalused | ||||||
| Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24aastaste osakaal | 13.5% | 9.8% | 14.0% | 10.2% | ||
| Kolmanda haridustasemega 30‒34aastaste osakaal vanuserühmas | 36.3% | 46.2% | 31.1% | 40.3% | ||
| Alusharidus (4-aastased kuni kooliealised) |
96.1% | 92.8%18 | 90.3% | 94.8%18 | ||
| Madala sooritustasemega (PISA uuringus alla 2. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%) | funktsionaalne lugemisoskus | 13.3% | 11.1%18 | 19.3% | 22.5%18 | |
| matemaatiline kirjaoskus | 12.7% | 10.2%18 | 22.2% | 22.9%18 | ||
| loodusteaduslik kirjaoskus | 8.3% | 8.8%18 | 17.8% | 22.3%18 | ||
| 1−3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20−34aastaste tööhõive määr, (%) | ISCED 3-8 (kokku) | 67.7% | 83.3% | 78.0% | 80.9% | |
| Täiskasvanute (25−64aastased) osalemine elukestvas õppes, (%) | ISCED 0-8 (kokku) | 10.5% | 20.2% | 7.9% | 10.8%b | |
| Õpiliikuvus | Õpirände raames kõrgkooli lõpetanud (ISCED 5–8) | : | 10.1%18 | : | 4.3%18 | |
| Õpirände raames ainepunkte omandanud kõrgkooli lõpetanud (ISCED 5–8) | : | 5.5%18 | : | 9.1%18 | ||
| Muud kontekstipõhised näitajad | ||||||
| Investeeringud haridusse | Avaliku sektori kulutused haridusele protsendina SKPst | 7.0% | 6.2%18 | 5.1% | 4.6%18 | |
| Kulutused avalikele ja eraasutustele õpilase kohta, väljendatuna eurodes ostujõu pariteedi alusel | ISCED 1-2 | €4 65412 | €5 24017 | €6 072d, 12 | €6 240d, 16 | |
| ISCED 3-4 | €5 55112 | €5 08517 | :12 | €7 757d, 16 | ||
| ISCED 5-8 | €6 414d, 12 | €10 15417 | €9 679d, 12 | €9 977d, 16 | ||
| Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24aastaste osakaal, (%) | Kodumaal sündinud | 13.8% | 9.6% | 12.6% | 8.9% | |
| Välismaal sündinud | :u | :u | 29.3% | 22.2% | ||
| Kolmanda haridustasemega 30‒34aastaste osakaal vanuserühmas, (%) | Kodumaal sündinud | 35.9%u | 44.2% | 32.0% | 41.3% | |
| Välismaal sündinud | 44.6% | 75.9% | 25.1% | 35.3% | ||
| 1−3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20−34aastaste tööhõive määr, (%) | ISCED 3-4 | 65.2% | 79.4% | 72.2% | 75.9% | |
| ISCED 5-8 | 70.5% | 87.5% | 83.7% | 85.0% | ||
Allikas: Eurostat; OECD (PISA); õpiliikuvuse näitajad arvutab hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat UOE 2018. aasta andmete põhjal. Lisateavet saab I lisast ja ülevaate 1. väljaandest (ec.europa.eu/education/monitor). Märkused: 2018. aasta PISA funktsionaalse lugemisoskuse uuringu ELi keskmised näitajad ei hõlma Hispaaniat; b ‒ aegridade katkestus, d ‒ erinevad määratlused, u ‒ vähese usaldusväärsusega andmed, : ‒ andmed ei ole kättesaadavad, 12 ‒ 2012, 16 ‒ 2016, 17 ‒ 2017, 18 ‒ 2018.
Joonis 2. Võrdlus parimate ja halvimate tulemustega
Allikas: hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat Eurostati (LFS 2019, UOE 2018) ning OECD (PISA 2018) andmete põhjal.
2. Olulised faktid
- Eestis on digilahendused õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. Järjepidev tähelepanu digiõppele on võimaldanud vastusena COVID-19-le minna üsna kiiresti üle distantsõppele.
- Eesti koolisüsteem annab noortele kõrgel tasemel põhioskused, ühendades tipptaseme suurel määral võrdsete haridusvõimalustega. COVIDi-järgses olukorras on piisava oskuste taseme tagamiseks siiski ülimalt oluline vähendada varajast lahkumist haridussüsteemist, parandada hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele ning jätkata täiskasvanuhariduse võimaluste laiendamist.
- Märkimisväärseid jõupingutusi on tehtud õpetajaameti atraktiivsuse suurendamiseks, kuid selleks, et lahendada vananeva õpetajaskonna suure osakaalu probleemi, on endiselt pakiline vajadus ligi tõmmata noori talente.
- Kutsehariduse lõpetajatel on head väljavaated tööd leida.
3. Keskendumine digiõppele
Eesti on komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) inimkapitali mõõtmes kõrgel kohal. Eestis vaadati 2018. aastal läbi ja ajakohastati infoühiskonna arengukava 2020. Eesti on DESI inimkapitali mõõtmes ELis kolmandal kohal. 62%-l elanikkonnast on vähemalt baastasemel digioskused ja 37%-l on baastasemest paremad digioskused – mõlemad näitajad on üle ELi keskmise (vastavalt 58% ja 33%). Eestis suurenes 2019. aastal IKT eriala lõpetanute (7,4%), IKT-spetsialistide (5,7%) ja naissoost IKT-spetsialistide (2,6%) protsendimäär ning see ületab ELi keskmist (vastavalt 3,8%, 3,1% ja 0,8%). Siiski on ettevõtjad osutanud, et üks peamisi takistusi investeeringute tegemisel on oskuste puudus (84% ettevõtjatest).
Digiõpe ja digioskused on hariduspoliitika peamised prioriteedid. Eesti kui digiühiskonna eesmärgid kajastuvad järjepidevates püüdlustes rakendada õppimisel ja õpetamisel nüüdisaegset digitehnoloogiat, parandada õpetajate ja õpilaste digioskusi ning parandada digitaristut. Järjepidev keskendumine digiõppele ja -lahendustele on võimaldanud Eestil minna vastusena COVID-19-le küllalt kiiresti üle distantsõppele. Ametiasutuste eesmärk on muuta infotehnoloogia tõhusamaks õppimisel, õpetamisel ja koolijuhtimisel (HTM, 2019a).
Eesti õpetajad kasutavad õppetöös korrapäraselt digilahendusi, kuid tunnevad, et nende digioskused vajavad täiendamist. 2018. aasta õpetajate rahulolu-uuring (Haridus- ja Teadusministeerium 2019b) näitas, et 95% üldhariduskoolide õpetajaid kasutab klassiruumis digilahendusi, kusjuures kaks kolmandikku annab õpilastele ülesandeid, mis tuleb täita digikeskkonnas. 39% õpetajatest väitis, et kasutab õpilaste hindamisel arvutipõhiseid ülesandeid. Ligikaudu kolmveerand küsitletud õpetajatest kasutab arvutit ja esitlusvahendeid iga päev või nädal, samas kui vähem kui 10% õpetajatest on kasutanud selliseid digivahendeid nagu mõõtesensorid, 3D-printerid, robootika- ja mehhatroonilised seadmed. Sellegipoolest hindavad õpetajad ise oma digioskusi ebapiisavaks (OSKA, 2018a). Ainult 30% õpetajatest väitis OECD 2018. aasta TALISe uuringus, et tunneb end IKT kasutamiseks õppetöös piisavalt ettevalmistatuna (Taimalu jt, 2018). Seda olukorda saab selgitada vähemalt kahe teguriga: kiire tehnoloogiline areng, mis nõuab õpetajatelt oma oskuste korrapärast täiendamist (Haaristo jt, 2019; Leppik jt, 2017), ja mingil määral ka suur üle 50aastaste õpetajate osakaal, arvestades et nooremad õpetajad hindavad oma digioskuste taset kõrgemaks. Viimastel aastatel on digiõpe olnud õpetajate täiendusõppe keskmes (OECD, 2020). Aastatel 2016–2020 on umbes 80% õpetajatest osalenud digioskuste täiendkoolitusel ja enamik leiab, et nende oskused on paranenud (Haaristo jt, 2019). Suur osa koolitusest on tasuta ja seda rahastab Euroopa Sotsiaalfond (ESF). TALISe uuringus oli nende õpetajate osakaal, kes väitsid, et õpetamiseks vajalikke IKT-oskusi käsitletakse täiendusõppes, OECD riikides üks suurimaid: 74,1% vs ELi keskmine 60,4% (TALIS 2018).
Eesti koolid on digitaalselt hästi varustatud. 99% keskkooliõpilastest ning umbes 90% põhikooliõpilastest õpivad digiseadmetega hästi varustatud ja ühendatud koolides, mis on oluliselt rohkem kui ELis keskmiselt. Võrreldes ELi keskmisega on Eesti koolidel parem internetiühendus. Üle poole Eesti õpilastest õpib koolides, kus interneti kiirus on üle 100 Mbit/s; 78–91% käivad koolides, kus on wifi-võrk (Euroopa Komisjon, 2019). Õpetamisel ja õppimisel kasutatakse nutiseadmeid ja ka arvuteid. Aastatel 2016–2019 tehti märkimisväärseid investeeringuid, sealhulgas ELi vahenditest, et parandada koolide digitaristut ning laiendada üld- ja kutsehariduse jaoks mõeldud digitaalsete õppevahendite kasutamist. Ametiasutused kavandavad kõikide koolide õppetaristu täiendavat ajakohastamist 2022. aastaks (HTM, 2019c).
Õpilaste ja koolide digioskusi hinnatakse enesehindamise ja riiklike tasemetööde kaudu. 2019. aastal töötati Eestis välja riiklik tasemetöö, millega mõõdetakse õpilaste digioskuste baastaset. Valimisse kaasatud 9. klassi õpilastest 83% saavutas nõutava minimaalse punktisumma (50%). Õpilased saavad oma tulemuste kohta suulist tagasisidet ja koolid saavad tagasisidet digioskuste õpetamise kohta (HTM, 2020). 2018. aastal korraldatud rahulolu-uuring näitas, et 69% neljanda klassi õpilastest ja ainult pooled kaheksanda klassi õpilastest usuvad, et digioskusi õpetatakse koolis piisavalt. Üheteistkümnenda klassi õpilaste puhul see osakaal väheneb (41%), (HTM, 2019b). Kõrgetasemeline IT-haridus ja edasijõudnute taseme IT-oskuste õpe ei ole riiklikus õppekavas kohustuslikud, kuid praktikas puutub üle kolmandiku õpilastest sellega kokku eri õppeainete, valikainete või huviringide kaudu (ibid.). Lisaks saavad koolid oma digiküpsuse hindamiseks kasutada Digipeeglit ja töötada välja arenduskava. Kuigi eestlased ei ole oma digioskuste tasemega rahul, on nende oskuste tase ELi keskmisest kõrgem. Digitaalmajanduse ja ühiskonna indeks (DESI) näitab, et 2019. aastal hindas 96% 16–19aastastest eestlastest, et neil on baastasemel või sellest kõrgemad digioskused, samas kui ELi keskmine oli 82% (DESI). Seda vastuolu võib osaliselt seletada erinevusega enesetaju, ootuste ja tegelike oskuste taseme vahel.
1. infokast. Digioskuste arengut Eestis toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.
E-koolikott on elektrooniline digitaalsete õppevahendite platvorm põhikoolidele, gümnaasiumidele ja kutseharidusasutustele. See sisaldab materjale, mille on loonud õpetajad ja haridusspetsialistid, ülikoolid ja kirjastused. Need õppevahendid on mõeldud põhi- ja lisamaterjaliks peamiselt õpetajatele ja õpilastele, kuid on kättesaadavad ka lapsevanematele. Lihtsas lugemisrežiimis saavad E-koolikotti kasutada kõik. ID-põhise autentimisega on võimalik lisada rohkem õppematerjale, soovitada ja anda tagasisidet ning koostada õppematerjalidest isiklikke kogusid.
4. Investeeringud haridusse ja koolitusse
Eesti investeeringud haridusse ja koolitusse on ELi võrdluses suured. Kõige värskemad kättesaadavad andmed osutavad, et 2018. aastal kasvasid Eesti valitsemissektori kulutused haridusele reaalväärtuses 10,9% ja ulatusid 6,2%ni SKPst (COFOG). See protsendimäär ületab märkimisväärselt ELi keskmist, mis on 4,6%. Osana valitsuse kogukuludest olid haridusele tehtud kulutused 2018. aastal ELi suurimad (15,8% võrreldes ELi 27 liikmesriigi 9,9%-ga). 2020. aastal eraldati täiendavaks õpetajate palgatõusuks lisavahendeid, sealhulgas palgalisa kõrgharidustöötajatele, samuti lisavahendeid eesti keele õppimise parandamiseks lasteaedades ja koolides. COVID-19 vastase meetmena eraldati lisavahendeid, et toetada teemakohast teadus- ja arendustegevust ning erakoole koroonaviiruse mõjuga toimetulekul (Riiklik reformikava, 2020).
2. infokast. Nutikas ja aktiivne Eesti 2035
Eesti ametiasutused töötavad praegu elukestva õppe strateegia 2014–2020 jätkuna välja riigi haridusstrateegiat aastani 2035. Strateegilised eesmärgid hõlmavad järgmist: õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel; pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe; õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele ning hõlmavad kõiki haridustasemeid alates alusharidusest ja lastehoiust kuni täiskasvanuhariduseni. Strateegia on ELi 2021.–2027. aasta rahaliste vahendite kavandamise alus. Strateegial on ka tugevalt haridusega seotud mitteformaalõppe ja noorsoopoliitika mõõde.
5. Alus- ja üldhariduse ajakohastamine
Jätkuvad jõupingutused alushariduse ja lastehoiu ajakohastamiseks, samas jääb alushariduses ja lastehoius osalemise määr ELi keskmisele mõnevõrra alla. 2018. aastal oli 4aastaste kuni kooliealiste laste osakaal alushariduses 92,8% (ELi keskmine: 94,8%). 0–3aastaste laste lastehoius osalemise määr oli 28,3% (ELi keskmine: 34,7%). Praegu koostatakse uut alushariduse õppekava. Rahvusvahelises alushariduse ja laste heaolu uuringus (OECD, 2020a) leiti, et Eesti lastel on tugevad eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalsed oskused. Et toetada eesti keele õpet alates varasest east, jätkub kahes suurima venekeelse elanikkonna osakaaluga piirkonnas katseprojekt, mis toob lasteaiarühmadesse eesti keelt rääkivaid õpetajaid.
Eesti üldharidussüsteem annab noortele kõrgel tasemel põhioskused. Eesti püsib OECD 2018. aasta rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise uuringu (PISA) edetabeli tipus. Eesti 15aastaste keskmine punktisumma on kõigis uuritud valdkondades ELi kõrgeim ja maailmas üks kõrgemaid. Lisaks on madala sooritustasemega õpilaste osakaal ELi väikseim ja oluliselt väiksem kui ELi keskmine ning ELi võrdlusalus (15% aastaks 2020), nimelt 11,1% funktsionaalses lugemisoskuses (ELi keskmine 22,5%), 10,2% matemaatilises kirjaoskuses (ELi keskmine 22,9%) ja 8,8% loodusteaduslikus kirjaoskuses (ELi keskmine 22,3%). Vaid 4,2% Eesti õpilaste sooritustase oli madal kõigis kolmes testitud valdkonnas (ELi keskmine 13,2%). Võrreldes 2009. aastaga on Eesti tulemused funktsionaalses lugemisoskuses ja matemaatilises kirjaoskuses püsivalt paranenud ning loodusteaduslikus kirjaoskuses on tulemused stabiilsed ja head (HTM, 2019d).
Eestis on põhioskuste õpetamise tipptase ühendatud võrdsete haridusvõimalustega. Sotsiaal-majandusliku staatuse mõju õpitulemustele on üks nõrgemaid ELis. Ainult 6% funktsionaalse lugemisoskuse tulemusest on seletatav sotsiaal-majandusliku staatusega (ELi keskmine on 14%), samas kui ebasoodsatest oludest hoolimata hästi toimetulevate1õpilaste protsent on PISAs osalevate riikide hulgas üks suurimaid. Sellegipoolest on soodsas ja ebasoodsas olukorras õpilaste soorituse erinevus funktsionaalses lugemisoskuses 61 punkti (võrreldav 1–2 kooliaastaga). Nagu kõigis osalevates riikides, edestavad Eesti tüdrukud funktsionaalses lugemisoskuses poisse märkimisväärselt, ehkki poiste lugemistulemuse paranedes on see vahe aja jooksul vähenenud. Tippsooritajate osakaal, mis näitab, kuivõrd haridussüsteem suudab põhioskustes suurepäraseid tulemusi anda, on üks Euroopa Liidu suurimaid (joonis 3).
Joonis 3. Ala- ja tippsooritajad funktsionaalses lugemisoskuses, matemaatilises kirjaoskuses ja loodusteaduslikus kirjaoskuses PISA uuringu järgi aastatel 2012–2018
Allikas: OECD (2019), PISA 2018. Märkus: ELi 27 liikmesriigi keskmised näitajad funktsionaalse lugemisoskuse kohta ei hõlma Hispaania tulemusi.
Rakendati abinõusid, et hõlbustada pandeemia ajal hariduse andmist. Pandeemiaperioodil otsustas Eesti valitsus sulgeda kõik haridusasutused, välja arvatud lasteaiad, ja rakendas alates 16. märtsist koroonaviiruse leviku tõttu Eestis ainult digiõppelahendusi. Olukorda hinnati korrapäraselt. Kõigil haridusasutustel (sh täiskasvanukoolitusasutustel ja huvikoolidel) soovitati kasutada õppeaasta lõpuni võimalikult palju distantsõppe võimalusi. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) pakkus kõigile haridusasutustele igapäevast tuge. Eestis on kõik õppematerjalid paralleelselt saadaval nii paberkandjal kui ka veebis, koolid on digiseadmetega hästi varustatud ja ühendatud. Haridus- ja Teadusministeerium andis distantsõppeperioodil välja ainult mõne raammääruse, jättes enamiku otsuste tegemisest ja kavandamisest koolide ja lasteaedade pidajatele (üldhariduses ja alushariduses valdavalt omavalitsused). Ühest küljest on see kooskõlas Eestis hariduse juhtimisel üldiselt rakendatava professionaalse autonoomia põhimõttega. Teisest küljest võimaldas see aga kombineerida erinevaid lähenemisviise, mis võeti osalt vastu hästi, aga tekitasid mõnes sidusrühmas ka segadust ja rahulolematust. Üldiselt muutsid varem kasutusele võetud e-lahendused ülemineku tavapäraselt õppekorralduselt distantsõppele küllaltki sujuvaks. Näiteks riigis levinud e-päevikute / suhtluskeskkondade eKool ja Stuudium korrapärane kasutamine kõigis koolides ning esimesest klassist alates kindlustas õpilaste, vanemate ja õpetajate vahelises suhtluses tuttava ühenduskanali. Viimastel aastatel oli valitsus algatanud väga häid koostööprojekte teenuste loomiseks koos idufirmadega, kes pakkusid koolidele tasuta teenuseid.
Varajase haridussüsteemist lahkumise probleemi lahendamine on endiselt oluline, et parandada noorte oskusi. 18–24aastaste vanuserühmas langes madala haridustasemega noorte osakaal 2019. aastal 9,8%ni, aasta varem oli see näitaja 11,3%. Nüüd on see osakaal madalam kui ELi keskmine 10,2%, kuid on endiselt kõrge, arvestades tööealise elanikkonna kahanemise ning vajadusega paremini koolitatud ja paindlikuma tööjõu järele. See on veelgi olulisem COVIDi-järgses olukorras. Madala haridustasemega noorte osakaalu langust 2019. aastal seletatakse selle sihtrühma meeste osakaalu järsu langusega, ehkki see on samas vanuserühmas naistega võrreldes ikka veel oluliselt (5,8 protsendi võrra) kõrgem. Andmed osutavad, et varajase haridussüsteemist lahkumise vähendamine jääb lühikeses ja keskmises perspektiivis lahendamist vajavaks probleemiks: põhihariduse lõpus on koolist väljalangejaid vähe, kuid gümnaasiumiastmes ei ole nende osakaal märkimisväärselt langenud, samas kui keskhariduse omandamise määr on 2010. aastaga samal tasemel (st 81,1%). Põhihariduses on varajase haridussüsteemist lahkumise põhitegurid endiselt motivatsioonipuudus (HTM, 2018) koos ebapiisava juurdepääsuga tugiteenustele ja karjäärinõustamisele (Haaristo jt, 2019)
Märkimisväärseid jõupingutusi tehti selleks, et muuta endiselt küllaltki väheatraktiivne õpetajaamet ligitõmbavamaks. 2018. aastal oli Eestis 49,4% õpetajatest (ISCED 1‒3) vanemad kui 50 (ELi keskmine 38,8%). Õpetajate palgad on jätkuvalt tõusnud, et suurendada õpetajaameti atraktiivsust, kuid eesmärgini 120% keskmisest palgast on Eesti kiire palgakasvu tõttu osutunud keeruliseks jõuda (HTM, 2019c). Aastatel 2014–2019 tõusis täisajaga töötava Eesti õpetaja keskmine palk peaaegu 32% ja miinimumpalk 39%. Üldiselt on töötingimused viimastel aastatel mõnevõrra paranenud: õpetaja tundide arv on suhteliselt väike ja karjääri alustamist toetatakse (OECD, 2020b). Õpetajate esmakoolituse õppekavad on siiski endiselt alatäidetud. Kuigi 2018. aastal suurenes Tallinna ja Tartu ülikooli õpetajakoolituse kandidaatide arv eelmise aastaga võrreldes 24%, oli konkurss õpetajakoolituse õppekavadele suhtes konkursiga kõigile kõrghariduse õppekavadele vaid 0,9 (OECD, 2020b).
Eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste erinevus püsib. 2018. aasta PISA uuringus oli vene õppekeelega koolide õpilaste sooritus funktsionaalses lugemisoskuses keskmiselt 42 punkti võrra madalam, matemaatilises kirjaoskuses 29 punkti võrra madalam ja loodusteaduslikus kirjaoskuses 42 punkti võrra madalam. Need vahed soorituses koos ebapiisavalt omandatud eesti keelega võivad mõjutada venekeelsete õpilaste põhikoolijärgseid õppimisvõimalusi ning võimalusi astuda kõrgkooli või siseneda tööturule. Ehkki nende vene õppekeelega põhikoolide lõpetajate osakaal, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel, on alates 2011. aastast kasvanud, jääb kättesaamatuks riiklik eesmärk jõuda 2020. aastaks 90%-ni. Samas saavutasid venekeelsed õpilased 2020. aasta rahvusvahelises alushariduse ja laste heaolu uuringus (IELS) alushariduse mitmes mõõtmes parema tulemuse kui eestikeelsed õpilased, mis viitab sellele, et haridussüsteemi kõigis astmetes selliseid erinevusi ei ole (OECD, 2020a).
Õpikeskkonnaga on teatavaid probleeme. Õpikeskkond Eesti koolides on 15aastaste vastajate hinnangul veidi paranenud ning on OECD riikide hulgas parimate seas (OECD, 2020b). Siiski teatas 25% õpilastest, et neid on vähemalt mõni kord kuus kiusatud (ELi keskmine 22,1%). Kiusatute funktsionaalse lugemisoskuse sooritus oli 15 punkti võrra madalam võrreldes õpilastega, kes kiusamisest ei teatanud (ELi keskmine 35 punkti). Viimastel aastatel on kiusamisvastased meetmed muutunud olulisemaks. Eestis on välja töötatud kiusamisvaba kooli kontseptsioon, milles on esitatud arusaamad ja lähenemisviisid, mis tagavad igale õpilasele turvalise koolitee (HTM, 2019c). Siiski teatas 26,4% Eesti noortest, et ei tunne end kooliga seotuna, mis on 4,4 protsendi võrra rohkem kui 2015. aastal. Väiksem kuuluvustunne on PISA uuringu järgi tugevalt seotud madalama tulemuslikkusega – sooritus on 29 punkti võrra madalam (ELi keskmine 16 punkti).
6. Kutsehariduse ajakohastamine
Kutsehariduse lõpetanutel on EL keskmisest paremad väljavaated tööd leida. 2019. aastal oli äsja kutsehariduse lõpetanute tööhõive määr vanuserühmas 20–34 aastat 86,2% ehk üle ELi keskmise (79,1%) ja kõrgem üldkeskharidusasutuse lõpetanute tööhõive määrast (62,6%). Kutsehariduse, sealhulgas rakenduskõrghariduse omandamine suurendab üldkeskharidusega võrreldes palka 5–20%2 (Cedefop ReferNet Estonia, 2019). Kutsehariduses osalemise määr jääb siiski alla ELi keskmise – kutseõppes osaleb 40,1% kõigist keskharidustaseme õppijatest (UOE, 2018), mis jääb alla ELi keskmise (48,4%). Et paremini reageerida vajadustele, räägitakse riikliku tähtsusega õppekavade koolitustellimus iga õppeasutuse ja selle nõukoguga eraldi läbi (Cedefop ReferNet, 2020). Töökohapõhises õppes osalemise määr 6% on ELi keskmisega (28%) võrreldes madal (UOE, 2018), kuid tõuseb järk-järgult. Oluline samm töökohapõhise õppe juhendaja pädevusmudeli tugevdamise poole on nende pädevuste integreerimine kutseõpetaja kutsestandardisse, mis annab töökohapõhise õppe juhendajatele võimaluse kutset omandada (Cedefop ReferNet Estonia, 2020).
2019. aastal muudeti õppijapõhist kutsehariduse rahastamise süsteemi, et suurendada õppe piirkondlikku kättesaadavust, õppe pakkujate motivatsiooni ja autonoomiat. Riik katab tegevuskulud, millest 20% on nüüd tulemuspõhised. Paindlik kutsehariduse korraldus võimaldas õppe pakkujatel kohandada hariduse andmist, kui õppetöö COVID-19 pandeemia tõttu katkes. Kutsehariduse õppematerjalid on kättesaadavad õppevaraportaalis E-koolikott, distantsõppe ajal ei toimunud aga kutse- ega lõpueksameid.
7. Kõrghariduse ajakohastamine
Kõrghariduse omandanute osakaal on endiselt kõrgem kui ELis keskmiselt, kuid probleemiks on madal lõpetamise määr. Ehkki kõrgharidusega 30–34aastaste osakaal vanuserühmas ületas 2019. aastal ELi keskmist (46,2% võrreldes 40,3%ga), on see teist aastat järjest languses (48,4% 2017. aastal). Kui suur väljalangevus püsib, võib kõrgharitute määr veelgi langeda. 2019. aastal katkestas õpingud 13,5% kõigist üliõpilastest, osakaal varieerub alates 7,9%st tervise valdkonna õppekavadel kuni 16,2%ni IKT õppekavadel. Väljalangemise määr on eriti kõrge esimesel õppeaastal, eelkõige inseneri- ja ehitusvaldkonnas (28,6%) ning loodusteadustes, matemaatikas ja statistikas (28,1%). Tegelikult lõpetab õpingud nominaalajaga ainult 34% üliõpilastest (Reps, 2019). Kuna prognoosid näitavad, et kõrghariduse omandanute arvust ei piisa tööturu tulevaste vajaduste rahuldamiseks (OSKA, 2018b), on õpingute lõpetamise määra tõstmine hädavajalik. Veelgi enam, 2019. aastal süvenes kõrghariduses niigi suur sooline lõhe, mis on nüüd 26,6 protsenti (meestest on kõrgharidusega 33,5% ja naistest 60%).
COVID-19 järgses kontekstis on endiselt oluline viia kõrgharidus paremini vastavusse tööturu ja õppijate vajadustega. Esialgne analüüs (OSKA, 2020) viitab sellele, et pikemaajalised suundumused, mis algasid enne COVID-19 pandeemiat, mõjutavad majandust ka edaspidi ning nõudlus suureneb tõenäoliselt paljudes sektorites, sealhulgas IKTs, ehituses, tervishoius ja hariduses. Loodus- ja täppisteaduste (LTT) lõpetanute arvu suurendamist peetakse oluliseks tootlikkuse kasvu seisukohast (Euroopa Komisjon, 2020; HTM, 2019c). Kuigi LTT erialade lõpetanute osakaal on viimastel aastatel tõusnud (2018. aastal 30,7%, ELi keskmine 25,4%), on tööleturule minekuks valmis spetsialistide tegelik arv üsna väike. Põhjuseks on demograafiliste tegurite, suure väljalangevuse ja teatavate LTT erialade vähese atraktiivsuse kombinatsioon. Tegelikult on IKT ainus õppesuund, kus üliõpilaste arv on viimase kümne aasta jooksul kasvanud (+24%), ülejäänud erialadel on see vähenenud alates 7%st (tervis ja heaolu) kuni 54%ni (sotsiaalteadused). Hoolimata spetsialistide suurest puudusest mitmes tehnoloogiavaldkonnas väheneb neis valdkondades kõrgkooli lõpetanute arv jätkuvalt (HTM, 2019c). Kõrgharidusõpinguid alustavate üliõpilaste arv väheneb, kuna viimased selle vanuse kohordid on vähenenud. Seoses teise ja kolmanda astme üliõpilaste arvu suurenemisega (rahvusvaheliste üliõpilaste huvi tõttu) ja suhteliselt väiksema üliõpilaste arvuga bakalaureuseõppes kasvas üliõpilaste keskmine vanus 27 aastani. Haridussüsteem on siiski endiselt liiga jäik; õppekorraldus põhineb lineaarsete haridusteede loogikal ega paku piisavalt võimalusi kombineerida töötamist ja õppimist. Süsteem ei arvesta praeguste õppijate vajadustega ega võimalda kiiresti kohaneda kiiresti muutuva tööturu nõuetega (ibid.).
Eesti kõrgharidusasutustes on heal tasemel digitaristu. Haridusasutustel oli varasem e-õppe korrapärase kasutamise kogemus, millest oli abi pandeemiaaegse distantsõppe olukorras ja mida on suuresti toetatud ELi vahenditest. Üliõpilased on digiseadmetega hästi varustatud.
8. Täiskasvanuhariduse edendamine
Täiskasvanuhariduse poliitika keskendub üha enam õppe kvaliteedile seire- ja hindamisraamistiku rakendamise kaudu. 2019. aastal oli 25–64aastaste Eesti täiskasvanute õppes osalemise tõenäosus peaaegu kaks korda suurem kui ELis keskmiselt (20,2% vs. 10,8%). Õppes on rohkem hakanud osalema ka madala kvalifikatsiooniga inimesed (9,2% võrreldes 7,4%ga 2018. aastal) ja töötud (22,3%). Alates 2019. aasta oktoobrist hinnatakse kogu riigis 500 koolitaja poolt töötutele pakutavate kursuste kvaliteeti täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud tingimuste alusel. Kõigepealt hinnatakse töötute koolitajaid, kuid üldist raamistikku hakatakse tulevikus laiemalt rakendama. Raamistiku töötab välja ja seda rakendab Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur. 2018. aasta katsehindamine näitas, et ainult umbes 50% kursuste pakkujatest vastas kvaliteedikriteeriumidele (Töötukassa, 2019). Hindamise eesmärk oli julgustada koolituse pakkujaid kasutusele võtma täiskasvanuhariduse kvaliteedi parandamiseks vajalikke meetmeid.
Joonis 4. Hariduses ja koolituses osalemise määr (25–64a), 2019
Allikas: Eurostat, LFS, trng_lfse_03.
Praeguse COVID-19 pandeemia ajal püütakse kutsuda täiskasvanuid omandama uusi oskusi ja teadmisi veebiõppe kaudu. Kogu maailmas tehakse kättesaadavaks tasuta veebipõhiseid õppeplatvorme ja -programme. Võimaliku positiivse mõjuna võib see suurendada informaalse õppimise kaalu nii kriisi ajal kui ka pärast kriisi. Algtasemel või sellest kõrgemal tasemel üldiste digioskustega inimeste osakaal kasvas 2019. aastal veidi – 65%ni. Siiski on oht, et kõrge ja madala kvalifikatsiooniga inimeste ning ennastjuhtiva veebipõhise õppimise oskuste ja motivatsiooniga inimeste ning nende oskusteta inimeste oskused polariseeruvad. Eesti elukestva õppe strateegias pööratakse Eesti elanike digioskuste arendamisele erilist tähelepanu (HTM, 2014). Vähemalt algtasemel digioskustega elanike (vanuses 16–74) osakaal on järk-järgult kasvanud 65%lt 2012. aastal 88%ni 2017. aastal3. Eesmärk on suurendada nende osakaalu 2020. aastaks 95%ni (HTM, 2020).
Eestis on kesk- ja erialase hariduseta täiskasvanute arv endiselt suhteliselt suur, kuigi selle vähendamiseks on tehtud poliitilisi jõupingutusi.Oskuste nõudlusele mittevastavuse leevendamiseks tellis riik 2020. aastal kutseõppeasutustelt 7300 täiskasvanule ligi 600 täienduskoolituskursust (HTM, 2020a). Neid kursusi täiendavad Töötukassa korraldatavad kursused, milles keskendutakse peaasjalikult nii töötavatele kui ka töötutele riskirühmade inimestele.
9. Allikad
Euroopa Komisjon (2019a), 2nd Survey of Schools: ICT in education. („Teine koolide uuring – IKT hariduses“). Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/2nd-survey-schools-ict-education (vt ka riikide aruanded)
Euroopa Komisjon (2020), 2020 aruanne riigi kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1584543810241&uri=CELEX%3A52020SC0505
Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks, DESI 2020. https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/digital-economy-and-society-index-desi-2020
Haaristo, H.-S., Räis, M. L., Kasemets, L., Kallaste, E., Aland, L., Anniste, K., Anspal, S., Haugas, S., Jaanits, J., Järve, J., Koppel, K., Lang, A., Lauri, T., Michelson, A., Murasov, M., Mägi, E., Piirimäe, K., Põder, K., Rajaveer, K., Sandre, S.-L., Sõmer, M., (2019). Elukestva õppe strateegia vahehindamine. Tallinn, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Rakendusuuringute Keskus CentAR.
Leppik, C., Haaristo, H.-S., Mägi, E., (2017).IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias. . Tallinn, Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/08/IKT-hariduse-uuring_aruanne_mai2017.pdf
Haridus- ja Teadusministeerium, 2014 (HTM, 2014), Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Haridus- ja Teadusministeerium. Kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf [Accessed 30.04.2020]
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM, 2019a), Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepanek. Heaks kiidetud vabariigi valitsuse poolt 28. novembril 2019.em> https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_koostamise_ettepanek_vvs_heaks_kiidetud_28.11.2019.pdf
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM, 2019b), Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondade 2018.a arengukavade täitmise analüüs. em> https://www.hm.ee/sites/default/files/tulemusvaldkonnad_2018_koond_loplik.pdf
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM, 2019c), Tähtsamad tegevused 2019/2020. õppeaastal https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_koolialgusepakett_a4_eng.pdf
HTM (2019d), PISA 2018 tulemused https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_2018_english_summary_ed.pdf
Haridus- ja Teadusministeerium, 2020 (HTM, 2020), Digipöörde programm 2020–2023. Haridus- ja Teadusministeerium.. Kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/1_digiprogr_2020_23.pdf
Haridus- ja Teadusministeerium, 2020 (HTM, 2020a), Riik pakub tasuta kursusi 7300 inimesele üle Eesti. Avaldatud 13. veebruaril 2020.. Kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/et/uudised/riik-pakub-tasuta-kursusi-7300-inimesele-ule-eesti
Riiklik reformikava, Eesti. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2020-european-semester-national-reform-programme-estonia_en.pdf
OECD (2019a), PISA 2018 Results (Volume I): What Students Know and Can Do (PISA 2018 tulemused (I väljaanne): Mida õpilased teavad ja oskavad), PISA, OECD Publishing, Paris,
https://doi.org/10.1787/5f07c754-en
OECD (2019b), Country note Estonia (Riigipõhised märkused: Eesti) https://www.oecd.org/pisa/publications/PISA2018_CN_EST.pdf
OECD. 2020a. Early Learning and Child Well-being. A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the United States . (Alusharidus ja laste heaolu. Uuring viieaastaste laste kohta Inglismaal, Eestis ja Ameerika Ühendriikides). https://www.oecd-ilibrary.org/education/early-learning-and-child-well-being_3990407f-en
OECD 2020b, Policy Outlook Estonia (Poliitikaülevaade Eesti kohta). http://www.oecd.org/education/policy-outlook/country-profile-Estonia-2020.pdf
OSKA (2018a), Mets, U., Viia, A., Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus, ; https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf
OSKA (2018b), Eesti tööturg täna ja homme: 2018, https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/12/Eesti-t%C3%B6%C3%B6turg-t%C3%A4na-ja-homme-2018.pdf
OSKA (2020), Kriis toob tööturu tuleviku kiiremini kohale https://oska.kutsekoda.ee/2020/04/kriis-toob-tooturu-tuleviku-kiiremini-kohale/
Reps, Mailis. 2019. OECD Education at Glance 2019. Esitlusslaidid. https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_slaidid.pdf
Taimalu, M., Uibu, K., Luik, P., Leijen, Ä., (2019), Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused. 1. osa.
I lisa. Peamiste näitajate allikad
| Näitaja | Andmekood Eurostati veebilehel |
| Madala haridustasemega mitteõppivad noored | edat_lfse_14 + edat_lfse_02 |
| Kõrghariduse omandamine | edat_lfse_03 + edat_lfs_9912 |
| Alusharidus | educ_uoe_enra10 |
| Alasooritajad funktsionaalses lugemisoskuses, matemaatilises kirjaoskuses ja loodusteaduslikus kirjaoskuses | OECD (PISA) |
| Hiljuti õpingud lõpetanute tööhõive määr | edat_lfse_24 |
| Täiskasvanute osalemine õppes | trng_lfse_03 |
| Avaliku sektori kulutused haridusele protsendina SKPst | gov_10a_exp |
| Kulutused avaliku sektori ja eraõppeasutustele õpilase kohta | educ_uoe_fini04 |
| Õpiliikuvus: - õpirände raames kõrgkooli lõpetanud - õpirände raames ainepunkte omandanud lõpetanud |
Hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat. Teadusuuringute Ühiskeskuse arvutused Eurostati/UNESCO Statistikainstituudi/OECD andmete põhjal. |
II lisa. Haridussüsteemi struktuur
Allikas: Euroopa Komisjon / EACEA / Eurydice, 2020. Euroopa haridussüsteemide struktuur 2019/2020: skemaatilised diagrammid. Eurydice Facts and Figures. Luksemburg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.
Ülevaatega seotud märkused ja küsimused on teretulnud. Palume need saata e-posti teel järgmisele isikule:
Attila MARJAN
Attila MARJAN@ec.europa.eu
või
aadressil EAC-UNITE-A2@ec.europa.eu