2024. aastal tegid Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused tihedat koostööd, et edendada ELi ühiseid huve ja täita kodanike ees võetud kohustused. Jätkati jõupingutusi, mille eesmärk oli parandada ELi õigusloomeprotsessi ja reformida haldusasutusi, et need oleksid paremini valmis muutuva maailma võimalustele ja katsumustele vastu astuma. Samuti tehti edusamme demokraatia vastupanuvõime suurendamisel kogu ELis, propageerides vabu ja õiglasi valimisi, kindlustades meediavabadust ja võideldes desinformatsiooniga. Tõhusamad õigusnormid ja nende kaudu ELi kodanike jaoks saavutatud paremad tulemused on kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide ühine eesmärk ja vastutus. See tähendab ka seda, et kodanikel peab olema võimalik demokraatlikes protsessides aktiivselt osaleda.

Tugevad institutsioonid

ELi institutsiooniline ülesehitus on ainulaadne ja liidu otsustussüsteem areneb pidevalt. Üldine põhimõte on, et Euroopa Ülemkogu poliitilistest suunistest lähtudes teeb Euroopa Komisjon ettepaneku uute õigusaktide kohta ning Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu kui kaasseadusandjad võtavad need vastu. Seejärel asuvad liikmesriigid õigusakte rakendama ja komisjon tagab, et neid kohaldatakse nõuetekohaselt. Nimetatud institutsioonide tööd täiendavad teised institutsioonid ja organid - avaneb uuel vahekaardil.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik vahetub rotatsiooni põhimõttel iga kuue kuu tagant. 2024. aasta esimeses pooles oli eesistujariik Belgia ja teises pooles Ungari.

Euroopa Parlamendi valimistega algab ELis uus viieaastane institutsiooniline tsükkel. Parlamendivalimised ja sellele järgnev uue komisjoni ametissenimetamine on aluslepingutes - avaneb uuel vahekaardil sätestatud ELi demokraatliku protsessi lahutamatu osa. 2019.–2024. aasta perioodi viimasel aastal saavutasid ELi institutsioonid selleks ajavahemikuks seatud julged eesmärgid ja tegid ettevalmistusi uue, 2024.–2029. aasta poliitilise tsükli sujuva alguse nimel (vt 0. peatükk).

ELi poliitikakujundamise edu võti on ELi institutsioonidevaheliste protsesside täielik toimimine, sealhulgas liikmesriikide parlamentide ning ELi nõuandekomiteede ja detsentraliseeritud asutuste kaasatus. 2024. aastal oli Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee tähelepanu keskmes koostöö süvendamine kodanikuühiskonna esindajate ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ELi kandidaatriikides, et valmistuda ELi võimalikuks laienemiseks tulevikus. Samal ajal jätkasid ELi institutsioonid mõttetalguid selle üle, millised reformid on vajalikud - avaneb uuel vahekaardil, et aidata ELil saavutada tulevikukindlus niihästi uute laienemiste seisukohast kui ka seoses vajadusega astuda vastu üha keerukamatele üleilmsetele probleemidele.

PODCAST. Taskuhääling, milles käsitletakse Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametiga seonduvat.

Juunis loodi uus detsentraliseeritud asutus eesmärgiga kaitsta ELi kodanikke ja ELi finantssüsteemi rahapesu eest ja võidelda terrorismi rahastamisega. Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet - avaneb uuel vahekaardil on üks paljudest kõikjal ELis paiknevatest ja ELi poliitikat rakendavatest asutustest.

VIDEO. 2024. aastal tähistati Euroopa Regioonide Komitee 30. aastapäeva.

Tulevikusuundade strateegiline analüüs

Tulevikusuundade strateegiline analüüs - avaneb uuel vahekaardil on ELi tulevikku vaatava poliitikakujundamise ja strateegilise planeerimise alus, kuna selles uuritakse ELi tõenäoliselt oluliselt mõjutavaid tulevasi suundumusi. Analüüs aitab ette näha nii riske kui ka võimalusi, mis hakkavad suunama Euroopa tulevikku. Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi raames valmis üheksa ELi institutsiooni ja asutuse ühistööna 2024. aasta ülemaailmsete arengusuundade aruanne - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil, milles visandatakse peamised keskpika ja pika perspektiivi suundumused ning antakse ELi juhtidele lähiaastate peamisi strateegilisi valikuid puudutavat teavet (vt 0. peatükk).

Tänu kogu ELi hõlmavale tulevikusuundade analüüsi võrgustikule intensiivistasid ELi institutsioonid aasta jooksul ELi tasandi strateegiliste arutelude teemalist koostööd liikmesriikidega. Sellega on seotud kõikjal liidus avaliku halduse moderniseerimiseks astutud sammud, mis jätkusid 2024. aastal algatuse ComPAct - avaneb uuel vahekaardil raames. Algatus aitab liikmesriikidel tegeleda oskuste nappusega ja saavutada eesmärki teha kõik peamised avalikud teenused 2030. aastaks 100% internetis kättesaadavaks. Teisalt soovitakse sellega vähendada bürokraatiat avaliku sektori asutustes ja aega, mis neil kulub teenuste osutamiseks, muuta avalik haldus läbipaistvamaks ja tuua see inimestele lähemale. Lisaks sellele aidati algatuse raames 2024. aastal riiklikel ja piirkondlikel haldusasutustel näiteks Itaalias, Leedus ja Maltal luua prognoosimissuutlikkust ja kasutada prognoosimismeetodeid uute poliitiliste vahendite väljatöötamiseks sellistes valdkondades nagu tervishoid, sotsiaalpoliitika ja haridus.

ELi institutsioonid ja asutused jätkasid investeerimist oma prognoosimissuutlikkusse. Näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis kasutusele organisatsioonisisese strateegiliste prognooside raamistiku ning Euroopa Regioonide Komitee süvendas prognoosimisalast koostööd asjast huvitatud piirkondadega. Selliste algatuste eesmärk on näha ette uusi probleeme ja võimalusi ning nendega tagatakse, et poliitika on tulevikukindel ja parandab ka edaspidi nii praeguste kui ka tulevaste kodanike elujärge.

Hea haldus

Läbipaistvus, usaldusväärsus ja aruandekohustus on demokraatliku õigusriigi põhialused, mis edendavad head valitsemistava ja suurendavad usaldust poliitikakujundamise protsessi vastu.

Euroopa Ombudsmani - avaneb uuel vahekaardil ülesanne on uurida kaebusi haldusomavoli kohta ELi institutsioonide tegevuses. 2024. aastal tõdeti haldusomavoli esinemist väga harva, umbes 5% juhtudest, ning ligikaudu kolm neljandikku ombudsmani ettepanekutest viidi edukalt ellu.

Lisaks jätkas EL parema õigusloome - avaneb uuel vahekaardil tegevuskava kaudu tööd, et tagada tõhusad ja tulemuslikumad õigusaktid ning vähendada halduskoormust, tegemata samas järeleandmisi poliitikaeesmärkide saavutamise seisukohast. Põhimõttega „üks sisse, üks välja“ tagatakse, et mis tahes uue nõude kehtestamisel kaotatakse samas poliitikavaldkonnas mõni teine samaväärne nõue. See põhimõte täiendab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi - avaneb uuel vahekaardil, mille eesmärk on teha ELi õigusaktide läbivaatamisel ja hindamisel süstemaatiliselt kindlaks bürokraatia ja tarbetud kulud ning neid vähendada.

Samuti jätkati jõupingutusi, et parandada ELi institutsioonide keskkonnatoimet - avaneb uuel vahekaardil, säästa energiat ja optimeerida ressursikasutust.

ELi õiguse kohaldamise tagamine

Epohhiloovad õigusaktid, mis võeti 2019.–2024. aasta tsüklis vastu näiteks selleks, et aidata liikmesriike rohe- ja digiüleminekul, suudavad oma kavandatud eesmärgid ja kasuteguri saavutada ainult juhul, kui neid täielikult rakendatakse ja nõuetele vastavalt kohaldatakse. Selle tagamise eest kõigis liikmesriikides vastutab komisjon, kes kasutab eelkõige ennetusmeetmeid, kuid algatab vajaduse korral ka rikkumismenetluse - avaneb uuel vahekaardil. Rikkumismenetluse eesmärk on tagada, et liikmesriigid kohaldavad ELi õigust nõuetekohaselt. Erilist rõhku pannakse rikkumistele, mis mõjutavad negatiivselt paljusid inimesi või ettevõtteid. Kui tuvastatud rikkumisi ei ole võimalik heastada, võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse, kes võib määrata asjaga seotud liikmesriigile rahalise karistuse.

EL jätkas tööd selle nimel, et rikkumiste eest karistamise asemel neid ennetada: praktiliste suuniste, kohtumiste, koolituste ja tehnilise abi näol pakuti liikmesriikidele kõigis peamistes poliitikavaldkondades ELi õiguse rakendamisel juba varajases etapis tuge. Näiteks aitas komisjon liikmesriike läbivaadatud taastuvenergia direktiivi rakendamisel, lihtsustades algatuse „Accele-RES“ - avaneb uuel vahekaardil abil riiklike loamenetluste digitaliseerimist. Algatus hõlmab rahalist ja tehnilist tuge, suuniseid ja korrapäraseid rakendamisteemalisi arutelusid.

Samuti hoogustati 2024. aastal jõupingutusi piiriülese õiguskaitse tõhustamiseks ning tehti ettepanek võtta vastu uued eeskirjad - avaneb uuel vahekaardil võitluseks ebaausate kaubandustavadega põllumajandussektoris. Nimetatud eeskirjadega suurendatakse tarneahela kõige nõrgemate osaliste, ennekõike põllumajandustootjate sõnaõigust (vt ka 4. peatükk). Sel eesmärgil tagatakse nendega, et õiguskaitseasutustel on vahendid, mida nad vajavad, et toimetada teises liikmesriigis asuvate ostjatega seotud uurimisi, koguda tõendeid ja võtta nende suhtes meetmeid.

Samuti rahastas EL endist viisi tsiviil- ja kriminaalasjadega tegelevate kohtunike ja kohtutöötajate koolitusi, nagu on ette nähtud Euroopa õigusalase koolituse strateegias - avaneb uuel vahekaardil. Strateegias kutsutakse üles korraldama ühiskoolitusi eri liikmesriikidest pärit töötajatele, et võimaldada sidemete loomist ja suurendada vastastikust usaldust. Eesmärk on süvendada piiriülest õigusalast koostööd ja tagada õigusaktide ühetaoline kohaldamine kogu ELis.

Õigusriigi põhimõtte järgimise tagamine

Praeguses üha ebakindlamas ja üha enam polariseerunud maailmas on demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi ennetav kaitse ja järgimine nii ELis kui ka väljaspool liitu eluliselt tähtis. Sellele aitas ennetava meetmena olulisel määral kaasa 2024. aasta õigusriigi olukorda käsitlev aruanne - avaneb uuel vahekaardil, mille kohaselt liikmesriikidele 2023. aastal antud soovitustest 68% olid täielikult või osaliselt täidetud. Aruandes kajastuvad märkimisväärsed jõupingutused, mida liikmesriigid teevad õigusriigi tugevdamise reformide nimel sellistes kesksetes valdkondades nagu kohtusüsteem, korruptsioonivastane raamistik, meedia mitmekesisus ja vabadus, ning institutsiooniline kontrolli- ja tasakaalustussüsteem. 2024. aasta aruandesse lisati neli laienemisprotsessis osalevat riiki (Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia), et toetada nende reformipüüdlusi. Aruandele tuginedes toimuvad korrapärased dialoogid ministrite vahel üldasjade nõukogus - avaneb uuel vahekaardil ja parlamendiliikmete vahel Euroopa Parlamendis. Lisaks korraldab komisjon õigusriigi põhimõtte teemalisi riigipõhiseid dialooge liikmesriikide sidusrühmadega.

VIDEO. Õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande koostamine.

Veel üks oluline ELi tasandi vahend - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil õigusriigi kaitseks on võimalus reageerida liikmesriikide toime pandud rikkumistele Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohaldamisega. Nimetatud menetlust, mille lõpptulemusena võidakse liidu liikmesus peatada, alustati 2017. aastal Poola ja 2018. aastal Ungari vastu. 2024. aastal lõpetati - avaneb uuel vahekaardil Poola suhtes algatatud menetlus, kuna riik võttis ulatuslikke meetmeid kohtute sõltumatuse kaitseks ja uuendas lubadust võtta spetsiaalse tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil kaudu käsile tõsised õigusriigi põhimõttega seotud probleemid. Selle tulemusena jõudis komisjon järeldusele, et enam ei ole ilmset ohtu, et Poola rikub oluliselt õigusriigi põhimõtteid. Ungari puhul menetlus - avaneb uuel vahekaardil kestab.

Demokraatia kaitsmine

Hästi toimiva ja elujõulise demokraatia puhul saavad kodanikud vabalt arvamust avaldada, ise oma poliitilised liidrid valida ja tuleviku kujundamises kaasa rääkida. ELi demokraatia on küll tugev, kuid see ei tähenda probleemide puudumist: liit peab silmitsi seisma näiteks suureneva äärmusluse, valimistesse sekkumise, manipuleeriva teabe levitamise ning ajakirjanike, meediavabaduse ja pluralismi vastu suunatud ähvardustega. 2023. aasta lõpus vastu võetud demokraatia kaitse paketi - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on tegeleda selliste probleemidega nagu välissekkumine ja edendada vastupanuvõimet rohujuuretasandil, soodustades kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalust. Paketi keskmes on ettepanek - avaneb uuel vahekaardil suurendada läbipaistvust ja demokraatlikku aruandekohustust, tuues päevavalgele varjatud välismõju. 2024. aastal võtsid parlament ja nõukogu selle ettepaneku arutlusele. Samuti parandatakse nende meetmetega ühtse turu toimimist, luues kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise jaoks ühised standardid.

Peale selle sisaldab pakett kahte soovitust: esimese eesmärk on kindlustada valimisprotsesse ELis - avaneb uuel vahekaardil, teise oma edendada kodanike ja kodanikuühiskonna kaasavat osalemist - avaneb uuel vahekaardil poliitikakujundamises. Kooskõlas esimese soovitusega töötati Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimisteks välja käitumisjuhend, mida esitleti aprillis ning mille sihiks on tagada usaldusväärne valimiskäitumine ja õiglane valimiskampaania. Ulatuslikku kontrollnimekirja kohustusid järgima kõik Euroopa tasandi erakonnad, hoogustades jõupingutusi välissekkumise ja infoga manipuleerimise ennetamiseks.

Suurim ELi tunnustus inimõigustealase töö eest – Sahharovi mõttevabaduse auhind - avaneb uuel vahekaardil – anti 2024. aastal María Corina Machadole ja valitud presidendile Edmundo González Urrutiale nende vapra võitluse eest vabaduse ja demokraatia taastamise nimel Venezuelas.

Meediavabadus

Sõltumatu meedia on nagu avalik südametunnistus, mis ei lase võimulolijatel unustada, et nad vastutavad oma tegude eest, ning on seega üks Euroopa demokraatia nurgakive, mis vajab kaitset. Mais jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on anda meediale ja ajakirjanikele parem kaitse poliitilise sekkumise eest ning tagada, et neil oleks lihtsam piiriüleselt tegutseda. Suuremat osa selle sätteid hakatakse kohaldama 2025. aasta augustist.

Teabega manipuleerimise tõkestamine

ELi institutsioonid reageerivad üha jõulisemalt desinformatsioonile ning välisriigist lähtuvale infomanipulatsioonile ja sekkumisele, mis on suunatud ELi poliitika ja Euroopa demokraatia vastu.

2024. aastal astuti muu hulgas samme, et suurendada olukorrateadlikkust kriisidele poliitilise reageerimise integreeritud korra - avaneb uuel vahekaardil ja spetsiaalselt kodanikele suunatud kampaaniate abil.

2024. aasta oli valimiste seisukohast enneolematu, sest urnide juurde oli kutsutud pool maailma elanikkonnast 72 riigis, mistõttu erilise tähelepanu all oli aktiivsem teadlikkuse suurendamine ja valimiste usaldusväärsuse kaitse, eriti seoses juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistega.

Euroopa valimiskoostöö võrgustik korraldas mitu üritust, et jagada teavet selle kohta, kuidas on võimalik võidelda desinformatsiooniga.

VIDEO. Nähke valest läbi! Kuidas kaitsta end eksitava sisu eest ELi valimistel.

Enne Euroopa Parlamendi valimisi käivitas komisjon koos audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmaga teabekampaania, et näidata kodanikele desinformatsiooniga seotud riske, soodustada kriitilist mõtlemist ning anda praktilisi näpunäiteid selle kohta, kuidas desinformatsiooni kindlaks teha ja tõkestada.

Märtsis avaldas komisjon väga suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele mõeldud suunised soovituslike meetmetega, mille abil maandada valimiste usaldusväärsust vähendada võivaid süsteemseid riske. Juulis avaldatud valimistejärgses aruandes - avaneb uuel vahekaardil nenditi, et tõendeid ulatusliku desinformatsiooni või välissekkumise kohta seoses Euroopa Parlamendi valimistega ei leitud. 2025. aastal avaldatakse põhjalik valimisteteemaline aruanne.

Suuremad digiplatvormid ja desinformatsioonivastase tegevusjuhendi - avaneb uuel vahekaardil allkirjastanud andsid aru oma Euroopa Parlamendi valimiste usaldusväärsuse kaitseks mõeldud meetmete kohta. Muu hulgas nõuti nendega reklaami tellijatelt ja sisuloojatelt, et nad märgistaksid selgelt kõik digivahenditega loodud või muudetud kujutised, videod ja audiofailid, teeksid koostööd faktikontrolliorganisatsioonidega, propageeriksid valijate seas kvaliteetset ja autoriteetsetest allikatest pärit teavet ning töötaksid välja sihtotstarbelisi kampaaniaid meediapädevuse ja ennetava ümberlükkamise teemal.

Kogu aasta vältel toetas komisjon endiselt olulisi desinformatsioonivastaseid algatusi, ennekõike Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuste võrgustikku - avaneb uuel vahekaardil. Vaatluskeskustel oli enne Euroopa Parlamendi valimisi keskne roll desinformatsioonikampaaniate tuvastamisel ja päevavalgele toomisel, teadlikkuse parandamisel ja meediapädevuse suurendamisel.

EL toetab endist viisi Ukraina teabealast vastupanuvõimet ja suhtlust rahvusvaheliste partneritega, ennekõike propageerides Ukraina rahuvalemit - avaneb uuel vahekaardil. Sel eesmärgil kasutab EL kogu ühiskonda hõlmavat meetodit, tehes koostööd valitsusorganisatsioonide, kodanikuühiskonna, meediaühenduste ja digiplatvormidega. Venemaa infomanipulatsioonide ja propaganda leviku piiramiseks on EL peatanud mitme Venemaa riikliku või Kremli-meelse ja desinformatsiooni levitava ringhäälingukanali tegevuse. Seoses digiteenuste määruse jõustumisega peavad väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite pakkujad nüüdsest hindama nende teenustest ühiskonnale tuleneda võivaid riske. Nende seas on oht, et piiratakse väljendusvabadust ja et platvormide teenuseid kasutatakse desinformatsioonikampaaniateks.

Korrapäraselt vahetatakse desinformatsioonivastasele tegevusjuhendile - avaneb uuel vahekaardil allakirjutanutega teavet sõja kohta Ukrainas. Euroopa digitaalmeedia riiklike ja piirkondlike vaatluskeskuste võrgustik jätkab sõjaga seotud desinformatsiooni - avaneb uuel vahekaardil seiret ja ümberlükkamist, muu hulgas hinnates selle osakaalu - avaneb uuel vahekaardil ELis ringleva desinformatsiooni kogumahus. Seda täiendab ulatuslikum töö desinformatsiooni vastu võitlemiseks, näiteks kampaania EUvsDisinfo - avaneb uuel vahekaardil, mis jõudis 2024. aastal hinnanguliselt enam kui 20 miljoni inimeseni, ning kiirhoiatussüsteem - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil, mis lihtsustab teabe vahetamist desinformatsioonikampaaniate kohta ja aitab kaasa koordineeritud reageerimisele.

Kodanike sõnaõiguse suurendamine

EL on kindlalt nõuks võtnud oma kodanikke ja sidusrühmi tähelepanelikult kuulata ja teha poliitikakujundamise protsessid üldsuse jaoks avalikuks. See on üks viise muuta ELi tegevus läbipaistvamaks, vastutustundlikumaks ja tõhusamaks. Portaali „Avaldage arvamust!“ - avaneb uuel vahekaardil kaudu on kodanike ja sidusrühmade käsutuses kolm peamist kodanikuosaluse kanalit: avalikud konsultatsioonid ja tagasiside - avaneb uuel vahekaardil, Euroopa kodanikualgatus - avaneb uuel vahekaardil ning Euroopa kodanike paneelarutelu - avaneb uuel vahekaardil. Alates 2024. aastast saavad kodanikud aktiivselt suhelda üksteise ning kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmade esindajatega kodanike kaasamise platvormil - avaneb uuel vahekaardil.

ALGATATI 27 AVALIKKU KONSULTATSIOONI.

SAADI TAGASISIDET JÄRGMISE KOHTA:

• 60 tagasisidekorjet,
• 12 seadusandlikku ettepanekut,
• 131 rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide eelnõu.

REGISTREERITI 11 UUT EUROOPA KODANIKUALGATUST.

Nendega kutsuti üles tegutsema väga mitmes valdkonnas, nagu põllumajandus, toidu ja veega kindlustatus, turvalised abordid, videomängude mängijate õigused tarbijatena ja palju muud.

SAADI 30 000 VASTUST/KOMMENTAARI KODANIKELT JA HUVIRÜHMADELT.

PEETI KAKS EUROOPA KODANIKE PANEELARUTELU:

• esimene puudutas viise astuda vastu vihkamisele ühiskonnas ja selle tulemusena koostati 21 soovitust - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil;
• teise raames uuriti võimalusi tagada, et kodanikud, avaliku sektori asutused ja ettevõtjad saaksid energiatõhususest võimalikult suurt kasu, ja valmis 13 soovitust - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil.

Mõlemad soovituste paketid aitavad kujundada ELi tulevasi algatusi.

ELi kodanikuteaduse auhind - avaneb uuel vahekaardil liidab teadust ja ühiskonda, soodustab avalikkuse kaasatust ning suurendab usaldust teaduse edusammude vastu. 2024. aastal anti auhind kolmele projektile, mis tegelesid merereostusega, bioloogilise mitmekesisusega põllumajanduses ja vaimse tervisega.

© Adobe Stock

60 000 euro
suurune peaauhind

Projekt „INCREASE“ - avaneb uuel vahekaardil seemnete säilitamist puudutavate teadmiste edasiarendamise eest kodanikuühiskonna ja kodanike võimestamise kaudu, eriti maapiirkondades.

© Adobe Stock

20 000 euro
suurune digikogukondade auhind

Projekt „CoAct for Mental Health“ - avaneb uuel vahekaardil digitehnoloogia kasutamise eest eesmärgiga töötada välja individuaalne lähenemine ja parandada vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste elukvaliteeti.

© Adobe Stock

20 000 euro
suurune mitmekesisuse ja koostöö auhind

Projekt „SeaPaCS – Participatory Citizen Science against Marine Pollution“ - avaneb uuel vahekaardil muutusi soodustavate ning ühiskonna ja mere vahelised kognitiivsed ja emotsionaalsed lüngad täitnud teadmiste loomise eest.

Tarbijate õiguste suurendamine

Tänu ELi tarbijakaitse-eeskirjadele on tarbijad kindlalt kaitstud ning neil on õigus saada selget teavet ostetavate toodete ja teenuste kohta. Alates 13. detsembrist on uute eeskirjadega - avaneb uuel vahekaardil tagatud, et kõik toiduks mittekasutatavad tooted on kavandatud ohutuna. Uute eeskirjadega on kavas käsitleda olulisi ühiskonna ja turu muutusi, mis on viimasel kahel kümnendil mõjutanud tarbijale mõeldud toodete turvalisust, ning tagada paremini kui enne niihästi poest kui ka veebist ostetud toodete ohutus. Peale selle aitavad uued eeskirjad tarbijaid rohepöördel, kuna nende varal on võimalik valida pikema elueaga ja paremini parandatavad tooted (vt 4. peatükk).

Suurem sõnaõigus lastele ja noortele

Aktiivseteks kodanikeks saamiseks peavad noored mõistma, kuidas demokraatia toimib ning millised on nende õigused ja kohustused. Samuti vajavad nad erilisi vahendeid poliitikakujundajatega suhtlemiseks. Seda arvestades annavad noortepoliitika dialoogid - avaneb uuel vahekaardil ja rahvusvahelise partnerluse noorte mõttekoda - avaneb uuel vahekaardil hilisteismelistele võimaluse oma hääl kuuldavaks teha, samal ajal kui ELi laste osalusplatvorm - avaneb uuel vahekaardil on turvaline keskkond, kus 10–17aastased saavad öelda sõna sekka neid puudutava Euroopa seadusandluse ja poliitika kohta. 2024. aastal küsiti enam kui tuhande lapse arvamust integreeritud lastekaitsesüsteeme puudutava soovituse - avaneb uuel vahekaardil kohta.

Aasta lõikes teatas EL 60 meetmest - avaneb uuel vahekaardil, millega antakse noortele suurem sõnaõigus neid puudutavates otsustes ja süvendatakse noorte mõõdet mitmes ELi poliitika valdkonnas. Üks neist meetmetest on nn noortekontroll, millega tagatakse, et ELi uute poliitikameetmete väljatöötamisel võetakse alati arvesse nende mõju noortele.

ELi poliitika prioriteetide ja nende sihtide taseme kohta otsuste tegemisel peaksid mängima juhtivat ja aktiivset rolli igas vanuses ja igasuguse taustaga kodanikud. Mida enam nad poliitika kujundamises osalevad, seda tõhusamalt ja tulemuslikumalt suudavad ELi õigusaktid inimeste elu muuta. Niisiis on ELi institutsioonid tegutsenud aktiivselt selle nimel, et suurendada Euroopa inimeste rolli poliitikakujundamises, ja see töö jätkub ka uue poliitilise tsükli kestel (vt 0. peatükk).