4. PEATÜKK
Kliimaneutraalse Euroopa suunas
Vaadake foto pealkirja
Euroopa rohelepe on Euroopa Liidu vastus kolmele planeedi kriisile, milleks on kliimamuutused, elurikkuse vähenemine ja saastamine. Inimeste ja planeedi kaitsmiseks on EL võtnud kohustuse saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Eesmärk on nullheitega ja kahjuliku saasteta majandus, mida soovitakse saavutada eelkõige heitkoguste vähendamise, rohelisse tehnoloogiasse investeerimise ja looduskeskkonna kaitsmise kaudu. See on osa Euroopa uuest kasvumudelist, mis põhineb puhtal ringmajandusel ning edendab majanduslikult usaldusväärset ja sotsiaalselt õiglast üleminekut puhtale energiale. 2024. aastal keskenduti Euroopa roheleppe õigusraamistiku rakendamisele, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk ja valmistuda 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses. Seda aastat iseloomustasid ka ekstreemsed ilmastikunähtused ja nende laastav mõju, mistõttu rõhutati avaldatud Euroopa kliimariskide hinnangus kliimamuutustele vastupanu võime suurendamise tähtsust ja kuulutati seejärel välja Euroopa kliimamuutustega kohanemise kava.
Taas purunesid üleilmse temperatuuri rekordid ja Euroopa pidi toime tulema kiiresti muutuva kliima karmi reaalsusega. ELi liikmesriigid ja piirkonnad seisid silmitsi mitmesuguste äärmuslike ilmastikunähtustega, olgu nendeks siis püsivad põuad Lõuna-Euroopas ning tõsised metsa- ja maastikupõlengud Portugalis ja Vahemere riikides või inimohvreid nõudnud üleujutused Kesk- ja Ida-Euroopas ning Hispaanias, mis kokku nõudsid rohkem kui 250 inimelu.
ELi elanikkonnakaitse mehhanismi - avaneb uuel vahekaardil kasutamine sagenes äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu oluliselt. See suundumus kinnitab kliimamuutuste kasvavat mõju Euroopas ning suurendab nõudlust katastroofidele koordineeritud reageerimise järele. Kliimamuutuste mõju süvenedes on Euroopa riigid tihendanud koostööd ja näidanud kriiside puhkedes üles solidaarsust. 2024. aastal liikus EL edasi oma elanikkonnakaitse mehhanismi tugevdamisel, et paremini valmistuda katastroofideks kõikjal ELis ja mujal, neid ennetada ja neile reageerida. See hõlmas rescEU - avaneb uuel vahekaardil tuletõrje lennukipargi laiendamist ja tuletõrjujate strateegilist lähetamist peamistesse piirkondadesse üle Euroopa, et toetada kohalikke tuletõrjekomandosid.
Iga-aastases kliima olukorda käsitlevas aruandes - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil juhiti tähelepanu hirmuäratavale temperatuuritõusule – kliima soojeneb Euroopas kaks korda kiiremini kui maailmas keskmiselt. Seetõttu rõhutati aruandes, et EL peab muutuma kliimaneutraalseks ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks. Äärmuslikud ilmastikunähtused on muutunud sagedasemaks ja tõsisemaks, põhjustades kuumusega seotud surmajuhtumite sagenemist, tõsiseid mereleitsakuid ning häireid põllumajanduses, veevarustuses ja taristus.
Suurema kliimakerksuse suunas
Äärmuslikud ilmastikunähtused põhjustavad suuri purustusi ja hävingut, mistõttu on tungiv vajadus paremini ennetada kliimamuutuste mõju ja sellele reageerida. Nii nagu EL võtab meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste piiramiseks, peab ta parandama ka sellistele vältimatutele mõjudele vastupanu võimet. Vastuseks Euroopa Keskkonnaagentuuri avaldatud esimesele Euroopa kliimariskide hinnangule - avaneb uuel vahekaardil esitas Euroopa Komisjon peamised algatused - avaneb uuel vahekaardil kliimariskide maandamiseks ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa ülesehitamiseks, et kaitsta inimesi ja heaolu.
Kliimamuutustele vastupanu võime suurendamise poliitikaraamistik
JUHTIMINE
- Suurem selgus vastutuse ja selle kohta, milliseid riske juhitakse ELi tasandil ja milliseid liikmesriikide tasandil.
- ELi tasandi protsessid, et kavandamisel ja poliitika kujundamisel kliimariskiga paremini arvestada.
- Liikmesriikidel tuleks tagada piisav suutlikkus riskidega tegelemiseks.
VAHENDID
- Parem juurdepääs teadlike otsuste tegemiseks vajalikele andmetele, mudelitele ja stsenaariumidele alates varajase hoiatamise süsteemidest kuni pikaajalise planeerimiseni.
- Suutlikkuse suurendamise jätkuv toetamine ja suuniste koostamine ning olemasolevate vahendite parem kasutamine.
STRUKTUURIPOLIITIKA
- Liikmesriigid peaksid arvestama kliimariskidega ruumilise planeerimise otsustes ja elutähtsa taristu kaitsmise meetmetes.
- Tugevamad ELi solidaarsusmehhanismid, et paremini toetada riskide ennetamist.
RAHANDUSALANE VASTUPANUVÕIME
- Kliimamuutustele vastupanu võimega arvestamine kõigis ELi rahastamisotsustes.
- Avaliku ja erasektori finantseerimisasutused ja ettevõtted peaksid rohkem kaasama erainvesteeringuid.
- Liikmesriigid peaksid riigihangetes arvestama vastupanuvõimega.
See töö tugineb kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi 2021. aasta strateegia - avaneb uuel vahekaardil rakendamisele, mis edeneb jõudsalt. Liikmesriigid lisavad kliimamuutustele vastupanu võime oma riiklike energia- ja kliimakavade - avaneb uuel vahekaardil projektidesse ning on saanud komisjonilt soovitused oma kohanemismeetmete täiustamiseks vastavalt Euroopa kliimamäärusele - avaneb uuel vahekaardil. ELi kliimamuutustega kohanemise missiooni - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on nõustada vähemalt 150 piirkonda ja kogukonda, et nad mõistaksid kliimariske ning töötaksid välja võimalused uuenduslike lahenduste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks aastaks 2030.
Oktoobris avaldatud eriaruandes kliimamuutustega kohanemise kohta ELis - avaneb uuel vahekaardil jõudis Euroopa Kontrollikoda järeldusele, et on oht, et ELi kohanemispoliitika ei pruugi kliimamuutustega sammu pidada. Aruandes anti mitu soovitust: parandada liikmesriikide aruandlust kliimamuutustega kohanemise kohta, kasutada paremini ära kohanemisega seotud ELi vahendeid ja muuta ELi rahastus kliimamuutustega kohanemiseks tulevikukindlaks. Komisjon on need soovitused täielikult või osaliselt heaks kiitnud. Uue komisjoni üks prioriteet on esitada ettepanek Euroopa kliimamuutustega kohanemise kava kohta, et aidata liikmesriikidel ja ELil märkimisväärselt tugevdada kliimamuutustele vastupanu võimet.
15. juulil tähistas EL juba teist korda ülemaailmse kliimakriisi ohvrite päeva. Eesmärk on igal aastal meeles pidada kliimakriisist mõjutatud inimesi ja edendada meetmeid tulevaste katastroofide mõju leevendamiseks. Paljud liikmesriigid alles taastuvad katastroofilistest ilmastikunähtustest. Augustis tegi komisjon ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil eraldada ELi Solidaarsusfondist - avaneb uuel vahekaardil Kreekale, Prantsusmaale, Itaaliale, Austriale ja Sloveeniale üle 1 miljardi euro, et aidata neil toime tulla 2023. aasta üleujutuste tagajärgedega. Vastuseks 2024. aasta sügisel Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopat tabanud laastavatele üleujutustele ja metsatulekahjudele tegi komisjon ettepaneku hõlbustada Ühtekuuluvusfondi kasutamist - avaneb uuel vahekaardil kliimaga seotud katastroofidest mõjutatud liikmesriikide abistamiseks. Novembris kiideti heaks 116 miljoni euro suurune abipakett - avaneb uuel vahekaardil ELi Solidaarsusfondist, et toetada Saksamaad ja Itaaliat pärast kevadisi laastavaid looduskatastroofe.
Kliimamuutused ja tervis
Ligi 500 teadlast, poliitikakujundajat ja rahastavat organisatsiooni kogu maailmast kogunes veebruaris Brüsselis Belgias toimunud kõrgetasemelisele konverentsile - avaneb uuel vahekaardil, et arutada teadusuuringute vajadusi kliimamuutuste ja tervise valdkonnas. Osalejad arutasid valdkonna peamisi probleeme ja prioriteete ning alustasid ettevalmistusi ulatusliku, tulevikku vaatava ja kaasava Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava väljatöötamiseks, millel on üleilmne fookus.
Kliimamuutuste tõttu on Euroopas üha rohkem sääski, kes võivad edasi kanda raskeid haigusi. Sel põhjusel andis EL loa - avaneb uuel vahekaardil kõigi aegade esimesele Chikungunya viiruse vastasele vaktsiinile. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse aruandes - avaneb uuel vahekaardil kinnitati, et Chikungunya viirust levitav sääseliik Aedes albopictus on levinud 13 Euroopa riigis. Hiljuti Küprosel avastatud sääseliik Aedes aegypti võib samuti kaasa aidata Chikungunya ja Zika viiruse, denguepalaviku ja kollapalaviku levikule. Liikmesriigid kiitsid loa ühehäälselt heaks pärast seda, kui Euroopa Ravimiamet oli teinud põhjaliku hindamise - avaneb uuel vahekaardil. Sääskede kaudu levivate haiguste leviku ohu edasiseks vähendamiseks Euroopas teatas komisjon, et on eraldanud programmist „EL tervise heaks“ 500 000 eurot katseprojektile, mille eesmärk on likvideerida sääseliik Aedes aegypti Küprosel.
Külastage Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse - avaneb uuel vahekaardil veebisaiti, millel selgitatakse, kuidas Euroopa arendab oma vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud terviseriskide suhtes.
Euroopa roheleppega - avaneb uuel vahekaardil viiakse ellu muutused, mis on vajalikud kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. Praeguseks on olemas õigusaktid, et saavutada ja isegi ületada ELi keskpika perioodi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55%.
Euroopa kliimamääruse - avaneb uuel vahekaardil ja Euroopa roheleppe õigusaktide - avaneb uuel vahekaardil vastuvõtmisega on ELil nüüd õiguslikult siduvad kliimaeesmärgid, mis hõlmavad kõiki peamisi majandussektoreid. Nendega suunatakse EL teele, mis võimaldab tal jõuda 2030. aasta kliimaeesmärkideni õiglasel, kulutõhusal ja konkurentsivõimelisel viisil. Et Euroopa ettevõtjatel oleksid võrdsed tingimused, tagatakse uue mehhanismiga - avaneb uuel vahekaardil, et sihtsektorites makstakse imporditud kaupade eest samaväärset CO2 hinda. Lisaks toetatakse enim mõjutatud piirkondades töötajaid uute oskuste arendamisel ning ebasoodsas olukorras olevatele kodanikele ja ettevõtetele pakutakse sotsiaalset tuge.
Veel ühe sammuna kliimaneutraalsuse saavutamiseks esitas - avaneb uuel vahekaardil komisjon oma hinnangu ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta. Selle eesmärgi kohaselt soovitatakse vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 90%, mis on kooskõlas hiljutiste teaduslike nõuannete ja Pariisi kokkuleppest - avaneb uuel vahekaardil tulenevate ELi kohustustega. See hinnang aitab uuel komisjonil esitada Euroopa kliimamääruse alusel seadusandliku ettepaneku 2040. aasta eesmärgi kohta.
Soovitatava 90% vähendamise saavutamiseks on lisaks heite olulisele ja püsivale vähendamisele vaja võtta meetmeid süsinikdioksiidi eemaldamiseks atmosfäärist. See tähendab, et EL vajab tehnoloogiaid, mis suudavad süsinikdioksiidi koguda või eemaldada otse atmosfäärist, et seejärel seda säilitada või kasutada. Märtsis tutvustati ELi tööstusliku süsinikumajanduse strateegiat - avaneb uuel vahekaardil, milles määratakse kindlaks meetmed, mida EL ja liikmesriigid peaksid võtma, et võimaldada nende tehnoloogialahenduste ja vajaliku taristu kasutuselevõttu, mille tulemusel loodaks järgmistel aastakümnetel Euroopas ühtne süsinikuturg. Novembris võeti vastu - avaneb uuel vahekaardil määrus - avaneb uuel vahekaardil, millega luuakse esimene kogu ELi hõlmav vabatahtlik raamistik süsiniku sidumise, süsinikku siduva majandamise ja süsiniku säilitamise sertifitseerimiseks Euroopas valmistatud toodetes. See hõlbustab investeeringuid nii uuenduslikesse süsiniku sidumise tehnoloogiatesse kui ka kestlikesse süsinikupõllunduse lahendustesse - avaneb uuel vahekaardil.
ELi tööstuse toetamine netonullheite saavutamisel
Juunis jõustunud nullnetotööstuse määrusega - avaneb uuel vahekaardil luuakse õigusraamistik, et toetada tööstuse konkurentsivõimet ja selliseid tehnoloogiaid, mis aitaksid ELil saavutada kliimaeesmärke. See aitab ELil tugevdada peamiste puhaste tehnoloogiate omamaist tootmist. Kui luuakse puhta tehnoloogia tootmissektori jaoks sidus ja prognoositav ettevõtluskeskkond, suurendab see planeerimis- ja investeerimiskindlust ning toetab kvaliteetsete töökohtade loomist ja kvalifitseeritud tööjõu väljaõpet (vt ka 2. peatükk).
Sügisel hakkas EL vastu võtma puhta tehnoloogia tootmise projektitaotlusi - avaneb uuel vahekaardil, mis kvalifitseeruvad määruse kohaselt strateegilisteks nullnetotehnoloogia projektideks. Heakskiidetud projektid edendavad ELi puhta tehnoloogia sektorit ning parandavad konkurentsivõimet ja kliimameetmeid. Samal ajal võidavad projektid kiiremast loamenetlusest, prioriteetsest kohtlemisest riiklikul tasandil ja rahastamissuunistest.
Euroopa päikeseenergia akadeemia - avaneb uuel vahekaardil käivitamine juunis on ülioluline, et õpetada töötajatele päikeseenergiasektoris vajalikke oskusi ja saavutada ELi taastuvenergia eesmärgid. See on esimene määruse alusel loodavatest ELi akadeemiatest.
Nullnetotehnoloogia üleilmne turg peaks 2030. aastaks kolmekordistuma ja selle aastane väärtus peaks siis ulatuma ligikaudu 600 miljardi euroni.
Peamine nullnetotehnoloogia
- FOTOGALVAANILISE PÄIKESEENERGIA JA PÄIKESE SOOJUSENERGIA SÜSTEEMID
- ELEKTROLÜÜSISEADMED JA KÜTUSEELEMENDID
- MAISMAA TUULEENERGIA JA AVAMERE TAASTUVENERGIA
- SÄÄSTEV BIOGAAS/BIOMETAAN
- PATAREID JA AKUD NING SÄILITAMINE
- SÜSINIKU KOGUMINE JA SÄILITAMINE
- SOOJUSPUMBAD JA GEOTERMILINE ENERGIA
- VÕRGUTEHNOLOOGIAD
Puhtale energiale ülemineku edendamine
Seistes silmitsi häiretega üleilmsetel energiaturgudel ning raskustega, mida põhjustas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sissetung Ukrainasse 2022. aastal, käivitas EL kava „REPowerEU“ - avaneb uuel vahekaardil, et kiirendada üleminekut puhtale energiale ja vähendada kiiresti oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Viimase kahe aasta jooksul on kava „REPowerEU“ aidanud ELil säästa energiat, mitmekesistada energiavarustust, toota puhast energiat ning ühendada arukalt investeeringud ja reformid.
Energia säästmine ja energiatõhususe parandamine on aidanud vähendada tarbimist. Samuti on mindud märkimisväärselt edasi taastuvenergia valdkonnas. 2024. aasta esimesel poolel toodeti ELis taastuvatest energiaallikatest 50% elektrist. ELi peamine gaasitarnija on nüüd Venemaa asemel Norra. Lisaks on toimunud märkimisväärne nihe veeldatud maagaasi impordi suunas, kusjuures Ameerika Ühendriigid on nüüdseks ELi juhtiv tarnija. Kõige olulisem on see, et EL on suutnud vastu seista liidu energiavarustuskindlust ähvardavatele tõsistele ohtudele, taastada kontrolli energiaturu ja -hindade üle ning kiirendada liikumist kliimaneutraalsuse poole.
- 2024. aastal ületas tuuleenergia ELis esimest korda gaasipõhise tootmise ning sellest sai teine suurim elektriallikas tuumaenergia järel.
- Vene gaasi (torujuhtmegaasi ja veeldatud maagaasi) impordi osakaal ELi kogu gaasiimpordis oli veel 2021. aastal 45%, kuid vähenes 2024. aastaks vaid 19%ni.
- EL saavutas ajavahemikus 2022. aasta augustist kuni 2024. aasta novembrini ka maagaasi nõudluse 18% vähenemise. Selle tulemusena säästeti ligikaudu 165 miljardit kuupmeetrit gaasi.
- ELi ja liikmesriikide meetmed on end ära tasunud ning elektri- ja gaasihinnad on nüüd palju madalamad ja stabiilsemad kui energiakriisi kõrghetkel.
- ELi kasvuhoonegaaside heide on 1990. aastaga võrreldes 37% vähenenud, samal ajal kui majandus on sel ajavahemikul 68% kasvanud.
Elektrituru reform
Energiaturud on jälle stabiilsemad ning hinnad on madalamad kui 2022. ja 2023. aastal. Uute õigusaktide, näiteks elektrituru reformi käsitleva uue määruse ja direktiivi - avaneb uuel vahekaardil vastuvõtmise tulemusena peaksid jaehinnad muutuma lühiajalistest turuhindadest sõltumatumaks. Gaasihinna kriisi korral võivad liikmesriigid võtta meetmeid, et kaitsta tarbijaid ning tagada neile taskukohane energia ja juurdepääs esmastele sotsiaalteenustele. Samuti annab elektrituru reform tarbijale võimaluse valida enne lepingu sõlmimist rohkemate lepingute vahel ja saada selgemat teavet. Tulevikukindlad energiaturud soodustavad ka investeeringuid puhtasse energiasse ning võimaldavad madalamaid ja stabiilsemaid hindu. Need on ELi tööstuse ülemaailmse konkurentsivõime parandamiseks keskse tähtsusega.
ELi elektrituru reform:
- hoogustab investeeringuid taastuvenergiasse,
- kaitseb ja võimestab ELi tarbijaid,
- suurendab ELi tööstuse konkurentsivõimet.
Hoonete energiatõhususe parandamine
Ehitussektor on ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel ülioluline. Mais jõustunud läbivaadatud hoonete energiatõhususe direktiiv - avaneb uuel vahekaardil aitab tõsta renoveerimise määra ELis, eriti halvimate tõhususnäitajatega hoonete puhul. Selle uue õigusaktiga tugevdatakse raamistikku, mis võimaldab liikmesriikidel vähendada heitkoguseid ja energiatarbimist hoonetes – olgu siis kodudes, äripindadel või avalikes hoonetes –, aidates seeläbi parandada inimeste tervist ja elukvaliteeti ning vähendada arveid.
- Ligikaudu 40% ELis tarbitavast energiast kasutatakse hoonetes.
- Hoonetest pärineb ka rohkem kui kolmandik energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitkogustest ELis.
- Umbes 80% ELi kodudes kasutatavast energiast kulub küttele, jahutusele ja vee soojendamisele.
Euroopa vesinikuturu edendamine
ELi gaasisektori süsinikuheite vähendamine ja vesinikuturu loomine aitavad oluliselt kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks. Samuti hoogustavad vesinikuturgu mais vastu võetud vesinikku ja vähese süsinikusisaldusega gaasi käsitlevad uued ELi normid - avaneb uuel vahekaardil, aga ka Euroopa vesinikuvõrgu haldurite võrgustik - avaneb uuel vahekaardil ja katsemehhanism - avaneb uuel vahekaardil, mis aitab ostjatel ja tarnijatel võrku ühenduda. Uued stiimulid taastuvallikatest toodetud vesinikule, nagu esimene enampakkumine Euroopa vesinikupanga - avaneb uuel vahekaardil raames ja nelja üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa vesinikuprojekti - avaneb uuel vahekaardil heakskiitmine - avaneb uuel vahekaardil, peaksid eeldatavasti investeeringuid suurendama. EL on võtnud kohustuse luua 2030. aastaks vähemalt 50 vesinikuorgu - avaneb uuel vahekaardil, kus toodetakse kohapeal saastevaba vesinikku ja kasutatakse seda kodumajapidamistes, transpordis ja tööstuses.
Riigiabi eeskirjad, nagu kliima-, energia- ja keskkonnaabi suunised - avaneb uuel vahekaardil, aitavad liikmesriikidel saavutada Euroopa roheleppe eesmärke. Suunistega toetatakse taastuvenergia kasutuselevõttu ja lubatakse liikmesriikidel pakkuda riiklikku rahastust ettevõtetele, kes teevad maksumaksjatele vajalikke investeeringuid võimalikult väikeste kuludega ja konkurentsi põhjendamatult moonutamata.
ELi nullsaaste tegevuskava elluviimine
Saaste põhjustab mitmesuguseid riske inimeste, loomade ja ökosüsteemide tervisele. Nullsaaste eesmärgi saavutamiseks tõhustab EL oma meetmetega õhusaaste, vee- ja pinnasereostuse ning kemikaalide põhjustatud kahju seiret, aruandlust, ennetamist ja likvideerimist.
VESI
2024. aastal võeti vastu mitu uut meedet, et tagada kõigile ELis joogivee kvaliteet. Joogiveega kokku puutuvate materjalide ja toodete suhtes kehtestatud uute standardite ja korra - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on vältida mikroobide kasvu ja vähendada kahjulike ainete joogivette leostumise ohtu. Samuti võeti vastu uus meetod - avaneb uuel vahekaardil mikroplasti mõõtmiseks ning kehtestati tehnilised suunised - avaneb uuel vahekaardil püsivate kemikaalide seireks.
Kui asulareovett ei koguta ega puhastata korralikult, on see üks olulisemaid veereostuse allikaid. Saavutati kokkulepe - avaneb uuel vahekaardil uutes normides, et veelgi vähendada asulareostust ja käsitleda saasteaineid, nagu mikroplast ja mikrosaasteained. Vastavalt põhimõttele „saastaja maksab“ on kehtestatud laiendatud tootjavastutus. See tähendab, et saastajad peavad katma mikrosaasteainete eemaldamise kulud. Liikmesriikide ametiasutustele anti välja uued suunised - avaneb uuel vahekaardil tagamaks, et puhastatud reovee taaskasutamine põllumajanduses on ohutu.
ELi iga-aastane aruanne - avaneb uuel vahekaardil randade ja supluskohtade olukorra kohta näitas, et Euroopa suplusvesi on endiselt ohutu ning üle 85% supluskohtadest vastab kõige rangematele veekvaliteedi standarditele, saades hindeks „suurepärane“.
EL võttis vastu - avaneb uuel vahekaardil neli uut õigusakti, mille puhul on tegemist uute vahenditega puhta ja tänapäevase laevanduse toetamiseks. Nende eesmärk on hoida ELis ära ebaseaduslikku merreheitmist ja kaitsta mereökosüsteemi.
ÕHK
Detsembris jõustus - avaneb uuel vahekaardil uus õigusakt - avaneb uuel vahekaardil, millega karmistatakse ELi õhukvaliteedi standardeid, mis tuleb saavutada aastaks 2030, et paremini kaitsta inimeste tervist ja keskkonda. Uute normidega vähendatakse peamise saasteaine – tahkete peenosakeste – aastast piirnormi rohkem kui poole võrra. Õhusaastest põhjustatud terviseprobleemide käes kannatavatel inimestel on samuti õigus hüvitisele, kui ELi õhukvaliteedi norme ei järgita.
TÖÖSTUSHEIDE
Suur osa ELi saastest on pärit tööstuslikest tootmisprotsessidest, sealhulgas õhusaastest, heitveest ja jäätmetekkest. Uute normidega - avaneb uuel vahekaardil vähendatakse veelgi peamiste õhu-, vee- ja pinnasaasteainete lubatud heitkoguseid, reguleeritakse täiendavaid heiteallikaid ning ühtlustatakse asjaomastele tööstuskäitistele ja põllumajandusettevõtetele tegevuslubade andmist käsitlevaid sätteid. Ühtlasi kehtestatakse normidega kohustused ja meetmed, et parandada avalikult kättesaadavat teavet ELi suurimate tööstuskäitiste heitkoguste ja ressursside kasutamise kohta. Juulis käivitatud tööstuspöörde ja tööstusheite innovatsioonikeskuse - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on kiirendada saastekontrolli uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu.
MULLASTIK
Osana jõupingutustest parandada Euroopa mulla seisundit kavatseb EL rajada 2030. aastaks 100 eluslaborit - avaneb uuel vahekaardil ja majakaprojekti - avaneb uuel vahekaardil (eeskujulike lahenduste tutvustamise kohad). ELi mullamissiooni - avaneb uuel vahekaardil algatuse raames on välja valitud ja käivitatud esimesed 25 eluslaborit, kus partnerid saavad lahendusi ja ärimudeleid välja töötada ja neid tegelikes tingimustes katsetada. Lisaks töötatakse kümne mullamissiooni projekti raames välja konkreetsed tervendamisstrateegiad, -mudelid ja -lahendused, et jälgida reostust ning keskenduda maa ja vee saastest puhastamisele linnas, maal ja rannikualadel.
KEMIKAALID
EL on kehtestanud juhtpõhimõtted - avaneb uuel vahekaardil, et määrata kindlaks, millised on ühiskonnale kõige kahjulikumate kemikaalide „olulised kasutusviisid“. Eesmärk on kiirendada kõige kahjulikumate mittehädavajalike ainete järkjärgulist kõrvaldamist, andes samal ajal rohkem aega selliste kasutusviiside järkjärguliseks lõpetamiseks, mis on ühiskonnale olulised ja millele alternatiive veel ei ole.
2024. aastal hakati kogu ELis kohaldama uusi norme - avaneb uuel vahekaardil, millega keelatakse liidus viimased järelejäänud elavhõbeda tahtliku kasutamise viisid. Uute normidega keelatakse hambaamalgaami kasutamine ja eksport alates 1. jaanuarist 2025. Liikmesriikidele, kes vajavad oma riiklike tervishoiusüsteemide kohandamiseks rohkem aega, saab teha piiratud ja ajutise erandi hambaamalgaami kasutamiseks, tootmiseks ja importimiseks (kuni 30. juunini 2026). Seega ei kasutata hambatäitematerjalides edaspidi elavhõbedat, välja arvatud meditsiiniliste erivajaduste korral ja siis, kui arst peab seda rangelt vajalikuks.
EL on võtnud - avaneb uuel vahekaardil ka uusi meetmeid, et piirata teatavate kahjulike püsivate kemikaalide kasutamist sellistes toodetes nagu tekstiil, kosmeetika ja pakendid, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.
Kemikaalide klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevad läbivaadatud õigusaktid jõustusid - avaneb uuel vahekaardil detsembris. Nende uute normidega püüab EL kaitsta töötajaid, tarbijaid ja keskkonda ohtlike kemikaalide eest, teavitades paremini kogu tarneahela ulatuses esinevatest ohtudest.
EL tegi 2024. aastal edusamme ringmajanduse suunas liikumisel – eesmärk on vähendada survet loodusvaradele, tekitada vähem jäätmeid ning toetada kestlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Hiljuti vastu võetud õigusaktid aitavad suurendada ressursside tootlikkust ning parandada ELi majanduse pikaajalist konkurentsi- ja vastupanuvõimet.
78%
ELi elanikest usub, et keskkond mõjutab otseselt nende igapäevaelu ja tervist.
Nad leiavad, et tõhusaim viis keskkonnaprobleemide lahendamiseks on:
17%
ringmajanduse edendamine jäätmete vähendamise ning toodete korduskasutamise või ringlussevõtu kaudu
15%
looduse taastamine
14%
keskkonnaõiguse täitmise tagamine
14%
selle tagamine, et ELi turul müüdavad tooted ei kahjusta keskkonda
Allikas: Euroopa Komisjon, Eurobaromeetri eriuuring 550 - avaneb uuel vahekaardil, mai 2024.
Kestlikud tooted normiks
Tooted ja nende kasutamise viis võivad märkimisväärselt mõjutada keskkonda, kuid tänu uutele ELi õigusaktidele on saamas järk-järgult normiks kestlikud tooted. Selle aluseks on uute normide - avaneb uuel vahekaardil jõustumine, millega tagatakse, et igapäevased majapidamis- ja tööstustooted kestavad kauem, kasutavad energiat ja ressursse tõhusamalt, neid on lihtsam parandada ja ringlusse võtta ning need sisaldavad rohkem ringlussevõetud materjali. Ostjad saavad teha kestlikumaid valikuid tänu digitaalsele tootepassile - avaneb uuel vahekaardil – see on toodetel olev skannitav märgis, mis annab hõlpsa juurdepääsu kestlikkusteabele. Uute normidega keelatakse müümata rõivaste ja jalatsite hävitamine.
Märtsis jõustusid uued ELi normid - avaneb uuel vahekaardil, mis annavad tarbijatele rohkem võimalusi mõjutada rohepööret. See tähendab, et enne toote ostmist saavad tarbijad rohkem teavet toote vastupidavuse ja parandatavuse ning garantiiga seotud õiguste kohta. Ettevõtjad ei saa enam väita, et tooted on „rohelised“, kui nad ei suuda tõendada nende tunnustatud suurepärast keskkonnatoimet. Lisaks keelatakse ebaausad kaubandustavad, näiteks need, mis on seotud toote enneaegse iganemise või valeväidete esitamisega toote kestlikkuse kohta. Uusi norme hakatakse kohaldama 2026. aasta septembris.
Kaupade parandamise edendamine toetab säästvat tarbimist. Juulis jõustusid uued normid - avaneb uuel vahekaardil meetmete kohta, millega edendatakse kaupade laialdasemat parandamist nii seadusest tuleneva garantii raames kui ka pärast selle kehtivusaega. Tootjad, kelle toodete suhtes kohaldatakse ELi õiguses sätestatud parandatavuse nõudeid (nt külmkapid ja nutitelefonid), peavad tooted mõistliku aja jooksul ja mõistliku hinna eest parandama. Kui garantii veel kehtib, peavad müüjad pakkuma parandamisvõimalust, kui see ei ole asendamisest kulukam. Kui garantii enam ei kehti, tekivad tarbija jaoks uued õigused ja vahendid, mis muudavad parandamise lihtsaks ja taskukohaseks. Toote seadusest tulenev garantii pikeneb aasta võrra, kui tarbijad otsustavad selle asendamise asemel parandada. Uusi eeskirju kohaldatakse alates 2026. aasta juulist.
Ringlussevõtt säästab energiat ja raha, aga võib olla ka hea kriitiliste toorainete allikas. Teatavaid tooraineid on üha raskem usaldusväärselt ja takistamatult hankida. Mais jõustunud - avaneb uuel vahekaardil kriitilise tähtsusega toorainete määruses on sätestatud eesmärk katta vähemalt 25% selliste materjalide aastasest tarbimisest ELis ringlussevõtust. Määrus sisaldab ka norme kriitilise tähtsusega toorainete kestlikkuse ja ringluse parandamiseks ELi turul.
ELi elanik toodab iga päev keskmiselt umbes pool kilo pakendijäätmeid. Detsembris vastu võetud uute normidega - avaneb uuel vahekaardil muudetakse pakendid kestlikumaks, vähendatakse tarbetute pakendite hulka, piiratakse ülepakendamist ning suurendatakse plastpudelite ja metallpurkide tagatisrahasüsteemide arvu. Iga inimene võiks säästa kuni 100 eurot aastas, kui ettevõtted tekkinud kokkuhoiu tarbijatele üle kannavad.
Jäätmete eksport EList kolmandatesse riikidesse on alates 2004. aastast suurenenud 88% ja jõudis 2023. aastal 35 miljoni tonnini. Mais jõustusid uued normid, millega tagatakse, et EL võtab oma jäätmete eest suurema vastutuse. Uue määruse - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on tagada, et EL ei ekspordiks oma jäätmeid kolmandatesse riikidesse ja et ta aitaks kaasa keskkonnahoidlikule jäätmekäitlusele.
Aprillis toimunud uue Euroopa Bauhausi festivali üks päev oli pühendatud kestlikule moele. Külastajaid kutsuti muu hulgas ringluspõhise ja kaasava moe näitusele, kus 16 disainerit kaheksast riigist esitlesid oma keskkonnahoidlikku loomingut. Üritusel rõhutati mitte ainult kestliku moe esteetilist atraktiivsust, vaid ka selle rolli keskkonnahoidliku eluviisi edendamisel.
Keskkond ja loodus
Kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm - avaneb uuel vahekaardil suunab Euroopa keskkonnapoliitikat aastani 2030. Selle vahekokkuvõttes kinnitatakse, et Euroopa rohelise kokkuleppe kohased ELi eesmärgid on saavutatavad, kui kõiki kavandatud meetmeid täielikult rakendatakse. Samuti rõhutatakse seal kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamise positiivset majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mis on seotud muu hulgas heaolu, tervise, vastupanuvõime, konkurentsivõime ning kõigi materjalide varustuskindluse tagamisega.
Augustis jõustus murranguline ELi looduse taastamise määrus - avaneb uuel vahekaardil, mille eesmärk on peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja toetada kliimamuutustevastast võitlust. Määruse aluseks on ELi elurikkuse strateegia - avaneb uuel vahekaardil ja selles seatakse eesmärgid kahjustatud ökosüsteemide, eelkõige selliste ökosüsteemide taastamiseks, mille abil on võimalik kõige rohkem süsinikku siduda ja talletada ning loodusõnnetusi ära hoida ja nende mõju vähendada. Uute õigusnormidega kehtestatakse meetmed, millega taastada 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest. 2050. aastaks peaksid sellised meetmed olema kehtestatud kõigi taastamist vajavate ökosüsteemide jaoks. Liikmesriigid peaksid 2026. aasta keskpaigaks esitama riiklikud taastamiskavad, milles on näidatud, kuidas nad eesmärgid saavutavad. Looduse taastamise määrus, mis on esimene omataoline maailmas, aitab ELil ja selle liikmesriikidel täita Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistiku - avaneb uuel vahekaardil alusel võetud rahvusvahelisi elurikkusega seotud kohustusi.
Baieri veemajandus- ja looduskaitseasutuste ainulaadne koostööprojekt - avaneb uuel vahekaardil, mille eesmärk oli taastada Isari jõgi ja selle lammid Saksamaal, võitis programmi LIFE 2024. aasta looduskaitseauhinna. Peaaegu kümme aastat pärast projekti algust voolab jõgi taas vabalt ja ohustatud liigid on naasnud.
ELi rahastatud projekt - avaneb uuel vahekaardil aitab Taanil, Saksamaal ja Madalmaadel jälgida ja kaitsta rändveelinde Atlandi ookeani idaosas.
Natura 2000 kaitsealade võrgustik on olnud ELi looduskaitsepoliitika tugisammas juba 30 aastat. 2024. aastal tõsteti Natura 2000 auhinnaga - avaneb uuel vahekaardil esile mitmeid uusi algatusi, nagu musta toonekure kaitse ja säilitamine Poolas ning nn sinise metsaga seotud mereressursside kaitse Portugalis.
Samuti jätkus 2024. aastal toetuse andmine olemasolevate algatuste edendamiseks, näiteks avaldati uus juhend - avaneb uuel vahekaardil parema maakasutuspoliitika kujundamiseks. See peaks aitama kõigil asjaomastel sidusrühmadel paremini tutvuda maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlevate õigusaktide ning heade tavadega. Valdkond on oluline looduse säilitamisel ja võitluses kliimamuutuste vastu, sest see võimaldab eemaldada suures mahus CO2. Märtsis peetava rahvusvahelise metsapäeva eel korraldas komisjon konverentsi - avaneb uuel vahekaardil. Selle eesmärk oli suurendada jõupingutusi 3 miljardi puu - avaneb uuel vahekaardil istutamiseks 2030. aastaks, et parandada kliima- ja keskkonnaohtudele vastupanu võimet.
Üha suuremaks probleemiks on keskkonnakuriteod, mis kahjustavad märkimisväärselt keskkonda, inimeste tervist ja majandust nii ELis kui ka väljaspool. Mais jõustunud läbivaadatud õigusaktides - avaneb uuel vahekaardil käsitletakse ELi keskkonnakohustuste kõige tõsisemaid rikkumisi. Kasutusele on võetud mitu uut kuriteokategooriat, nagu laevade ebaseaduslik ringlussevõtt ja ebaseaduslik veevõtt. Uute normidega tugevdatakse õigusnormide täitmise tagamise ahelat ning toetatakse keskkonnakaitsjaid ja -spetsialiste keskkonnakuritegudega võitlemisel. Liikmesriikidel on oma õigusaktide kohandamiseks aega kaks aastat.
Keskkonna vastu suunatud kuritegevus
- on suuruselt neljas organiseeritud kuritegevuse liik maailmas
- suureneb 5–7% aastas
- tekitab aastas kahju kokku 80–230 miljardit eurot
Allikas: ÜRO Keskkonnaprogramm, „The Rise of Environmental Crime – A growing threat to natural resources, peace, development and security“ - avaneb uuel vahekaardil, 2016.
Euroopa põllumajandustootjate toetamine
Viimastel aastatel on Euroopa põllumajandustootjad seisnud silmitsi erakordselt paljude probleemide ja suure ebakindlusega – alates pandeemiast ja energiahindade järsust tõusust, mida on süvendanud Venemaa põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu, kuni üha sagedasemate äärmuslike ilmastikunähtusteni. EL jätkas 2024. aastal meetmete võtmist, et toetada põllumajandustootjaid ja aidata neil lahendada probleeme, mis on pärast ühise põllumajanduspoliitika - avaneb uuel vahekaardil reformi esile kerkinud.
Märtsis tegi komisjon ettepaneku muudatuste tegemiseks ühise põllumajanduspoliitika teatavates sätetes, säilitades samas selle toetava rolli kestlikule põllumajandusele üleminekul Euroopas. Sellega kaasnesid lisameetmed põllumajandustootjate halduskoormuse kärpimiseks, mis olid osa 2023. aastal käivitatud laiemast aruandluskohustuste vähendamise poliitikast. Veebikonsultatsiooni käigus küsiti ELi põllumajandustootjate arvamusi ühise põllumajanduspoliitikaga seotud halduskoormuse, sealhulgas aruandluskohustuste kohta ning selle tulemusena saadi 27 000 vastust.
Toetus ELi põllumajandustootjatele
- Vähemalt 50% vähem riigiasutuste ühise põllumajanduspoliitikaga seotud kontrollkäike põllumajandusettevõtetesse.
- 98 miljardit eurot vabatahtlikele meetmetele, millega toetatakse keskkonda, kliimat ja loomade heaolu.
- Alla 10 hektari suurused põllumajandusettevõtted on vabastatud tingimuslikkuse nõuetega - avaneb uuel vahekaardil seotud kontrollist ja karistustest.
Allikas: Euroopa Komisjon, „EU actions to address farmers’ concerns“ - avaneb uuel vahekaardil, 2024.
Lisaks tegi komisjon ettepaneku meetmete kohta, millega parandada põllumajandustootjate tasustamist. Juulis käivitati ELi toidutarneahela vaatluskeskus - avaneb uuel vahekaardil, et jälgida tootmiskulusid, marginaale ja kaubandustavasid. Eesmärk on suurendada andmete avalikustamise ja teabevahetuse kaudu läbipaistvust ja usaldust sidusrühmade vahel. Tutvustati ka võimalusi uute normide kehtestamiseks, et korrigeerida tasakaalustamatust toiduainete tarneahelas. Komisjon esitas aprillis aruande - avaneb uuel vahekaardil toiduainete tarneahelas esinevaid ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi - avaneb uuel vahekaardil rakendamise kohta. Aruannet võetakse arvesse õigusaktide käimasoleval hindamisel. Detsembris tegi komisjon ettepaneku uute meetmete kohta - avaneb uuel vahekaardil, millega tugevdatakse põllumajandustootjate positsiooni toidutarneahelas ja parandatakse ebaausate kaubandustavade vastaste eeskirjade piiriülest jõustamist.
2024. aastal anti 233 miljonit eurot toetust loodusõnnetustest ja äärmuslikest ilmastikunähtustest mõjutatud põllumajandustootjatele Bulgaarias, Tšehhis, Saksamaal, Eestis, Kreekas, Itaalias, Austrias, Poolas, Rumeenias ja Sloveenias. Lisaks kehtestati toetusmeetmed, millega leevendati turuhäireid Portugali veinisektoris ning lindude gripi negatiivset mõju kodulinnuliha- ja munaturgudele Itaalias.
Jaanuaris käivitati strateegiline dialoog ELi põllumajanduse tuleviku üle - avaneb uuel vahekaardil, mis tõi kokku 29 peamist põllumajanduslike toiduainete sektori sidusrühma, et kujundada ühine visioon ELi põllumajandus- ja toidusüsteemi tulevikust.
Dialoogi lõpparuanne esitati septembris. Aruandes pealkirjaga „Euroopa põllumajanduse ja toidutootmise ühine väljavaade“ - avaneb uuel vahekaardil antakse hinnang probleemidele ja võimalustele ning esitatakse 14 soovitust. Komisjon juhindub neist soovitustest oma töös põllumajanduse ja toidutootmise visiooni kujundamisel, mis esitatakse uue komisjoni koosseisu esimese saja tööpäeva jooksul (vt 0. peatükk).
Mais jõustus uus määrus veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavate geograafiliste tähiste kohta - avaneb uuel vahekaardil. Sellega luuakse ühtsed kaitse-eeskirjad ja menetlused kõigi põllumajanduslike geograafiliste tähiste jaoks. Samuti tugevdatakse sellega nende kaitset, eelkõige internetis ja interneti domeeninimede puhul.
2024. aastal leppis EL kokku kaubandustõkete kõrvaldamises Iirimaa ja Prantsusmaa veiseliha ekspordilt Lõuna-Koreasse, avades nende liikmesriikide tootjatele juurdepääsu ühele suurimale veiseliha impordi turule maailmas.
Säästev kalandus ja vesiviljelus
Kliimamuutused, elurikkuse kadumine ning ookeani- ja mageveereostus ohustavad kalandus- ja vesiviljelusressursside kestlikkust. 2023. aasta kalanduse ja ookeanide paketis - avaneb uuel vahekaardil esitas komisjon meetmed nende probleemide lahendamiseks ühise kalanduspoliitika - avaneb uuel vahekaardil rakendamise kaudu. Ühise kalanduspoliitika määruse hindamiseks algatati konsultatsioon - avaneb uuel vahekaardil, mille aruanne peaks valmima 2025. aasta lõpuks.
Kontrollieeskirjadel on keskne tähtsus ühise kalanduspoliitika rakendamisel. Eelkõige on neid vaja selleks, et jälgida püügikvootide kasutamist ja tagada, et soovimatut saaki ei lastaks ebaseaduslikult merre tagasi. Jaanuaris jõustusid uued normid - avaneb uuel vahekaardil, millega ajakohastatakse ELi vetes kalastavate ELi ja kolmandate riikide laevade püügitegevuse kontrolli. See aitab ära hoida ülepüüki, tõhustada ja ühtlustada kalanduskontrollisüsteemi ning tagada võrdsed tingimused eri merepiirkondadele ja laevastikele. Uute normidega leevendatakse digitaliseerimise tulemusena halduskoormust ja edendatakse tehnoloogia kasutamist.
Detsembris jõudsid ELi kalandusministrid kokkuleppele - avaneb uuel vahekaardil 2025. aasta kalapüügivõimalustes. Kokkulepe hõlmab 12 kestlikkusmeedet - avaneb uuel vahekaardil, mis kohaldamise korral lisavad märkimisväärsel hulgal juurde püügipäevi.
Komisjon vastas ka üleskutsetele vähendada halduskoormust, mis on seotud vesiviljelusalade rajamise ja käitamisega ELis. Selleks toetas ta liikmesriike selliste strateegiliste suuniste rakendamisel, millega parandatakse vesiviljeluse kestlikkust ja konkurentsivõimet.
Ookeanide kestliku majandamise suunas
EL kinnitas taas oma pühendumust ookeanide rahvusvahelisele majandamisele ja teatas Kreekas peetud konverentsil „Meie ookean“ - avaneb uuel vahekaardil, et on 2024. aastaks võtnud 40 kohustust - avaneb uuel vahekaardil, mille toetuseks eraldatakse ELi vahenditest 3,5 miljardit eurot. Kohustused keskenduvad muu hulgas säästvale kalandusele, merekaitsealadele, ookeanidele ja kliimamuutustele, kestlikule sinisele majandusele ja merereostusele.
Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük on üks tõsisemaid ohte vee-elusressursside säästvale kasutamisele ning ohustab nii ülemaailmseid jõupingutusi ookeanide parema majandamise edendamiseks kui ka ELi ühist kalanduspoliitikat. EL andis mais Senegalile nn kollase kaardi - avaneb uuel vahekaardil, milles teatas vajadusest tõhustada võitlust sellise kalapüügi vastu. Kogu maailmas ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadav tulu ulatub hinnanguliselt 10–20 miljardi euroni aastas. Igal aastal püütakse ebaseaduslikult 11–26 miljonit tonni kala, mis on vähemalt 15% maailma püügikogusest.
Oluliste otsustega - avaneb uuel vahekaardil, mis käsitlevad muu hulgas tuuni ja muude kalade püügiks kasutatavate ujuvvahendite haldamist, edendatakse India ookeani kalanduse säästvamaks muutmist. ELi ettepanekul võeti mais India Ookeani Tuunikomisjoni 28. aastakoosolekul vastu resolutsioon, mille kohaselt peavad triivivad peibutuspüügivahendid 2030. aastaks järk-järgult muutuma täielikult biolagunevaks. Samuti parandati selliseid vahendeid käsitlevat õigusraamistikku, et suurendada jälgitavust ja nõuetele vastavust.
EL on valmis ratifitseerima avamerelepingu - avaneb uuel vahekaardil, mida tuntakse ka väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkust käsitleva kokkuleppena. EL teeb seda ühiselt mitme liikmesriigiga enne 2025. aasta juunis peetavat kolmandat ÜRO ookeanikonverentsi. Kokkuleppe eesmärk on kaitsta ookeane, edendada võrdsust ja õiglust, võidelda keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste vastu ning hoida ära bioloogilise mitmekesisuse vähenemine avamerel. Kokkulepe jõustub pärast seda, kui 60 osalist on selle ratifitseerinud. EL valmistab aktiivselt ette selle rakendamist ning toetab teisi riike nende jõupingutustes kokkuleppe ratifitseerimiseks ja rakendamiseks.
Transpordi arvele langeb ligikaudu veerand ELis tekkivast kasvuhoonegaaside heitest. Euroopa rohelise kokkuleppe kohaselt on ELi eesmärk vähendada transpordiga seotud heitkoguseid 2050. aastaks 90%. Kestliku ja aruka liikuvuse strateegias - avaneb uuel vahekaardil on esitatud tegevuskava heitkoguste sellise ulatusliku vähendamise saavutamiseks. Viimase viie aasta jooksul on tehtud märkimisväärseid edusamme ELi transpordisektori kestlikumaks muutmisel.
Üle 90% kestliku ja aruka liikuvuse strateegia 82 algatusest on kas lõpule viidud või käimas.
2021.–2027. aasta Euroopa ühendamise rahastu raames on kogu ELis eraldatud 630 transporditaristu projektile üle 21,2 miljardi euro.
Liikmesriigid on oma riiklike taastekavade raames eraldanud transpordile peaaegu 100 miljardit eurot.
Transpordialastesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni on investeeritud 4 miljardit eurot.
ReFuelEU Aviationi määrusega - avaneb uuel vahekaardil edendatakse säästvate lennukikütuste kasutamist ja vähendatakse 2050. aastaks süsinikdioksiidi heitkoguseid märkimisväärselt, üle 60% võrreldes 1990. aasta tasemega. Määrus jõustus 2024. aasta jaanuaris.
Määruse alusel loodud vabatahtlik märgistussüsteem - avaneb uuel vahekaardil lennu heitkoguste arvutamiseks annab reisijatele võimaluse võrrelda eri lennuvõimalusi ja teha teadliku valiku.
FuelEU Maritime’i määrus - avaneb uuel vahekaardil aitab vähendada laevandussektorist tulenevat heidet, edendades taastuvkütuste, vähese CO2 heitega kütuste ja puhta energia tehnoloogia kasutamist laevadel. Määrust kohaldatakse alates 2025. aasta jaanuarist.
Alternatiivkütuste taristu määrusega - avaneb uuel vahekaardil suurendatakse elektrisõidukite laadimisjaamade ja vesinikutanklate arvu. Määrust hakati kohaldama aprillis.
Aasta jooksul valiti välja 42 uut projekti, millele eraldati ELi vahenditest üle 424 miljoni euro - avaneb uuel vahekaardil alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks (elektrisõidukite laadimispunktide ja vesinikutanklate paigaldamine, lennujaamade maapealsete toimingute elektrifitseerimine).
TRANSPORDISEKTORI
HEITE VÄHENDAMINE
Juulis jõustunud raskeveokite (veoautod ja bussid) CO2 heite vähendamise läbivaadatud eesmärkide kohaselt vähendatakse heidet 2030. aastaks 45%, 2035. aastaks 65% ja 2040. aastaks 90%.
Uute eeskirjadega - avaneb uuel vahekaardil, millega kehtestatakse maanteesõidukite heite piirnormid ja akude vastupidavuse nõuded, reguleeritakse kõigi sõidukite piduritest ja rehvidest pärit osakeste hulka, vähendades seega heidet ja mikroplasti.
Siseveetransport on energiatõhus ja peaaegu ummikuvaba. Uus ettepanek - avaneb uuel vahekaardil ELi jõgede ja kanalite liikluskorralduse parandamiseks suurendab siseveetranspordi tõhusust ja usaldusväärsust ning toetab ELi eesmärki suunata rohkem veoseid Euroopa jõgedele ja kanalitesse.
EL astus märkimisväärse sammu transpordisektori heite vähendamiseks, kui võttis vastu Euroopa deklaratsiooni rattasõidu kohta - avaneb uuel vahekaardil, millega rattasõitu tunnustati ametlikult kui kestlikku, kättesaadavat ja taskukohast transpordiliiki.
Heitevaba lennunduse liidu - avaneb uuel vahekaardil liikmed tutvustasid ambitsioonikat eesmärki teha 2050. aastaks 36–68% ELi-sisestest lendudest vesinikkütusega ja elektriliste õhusõidukitega. See võib vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid nendel liinidel 12–31%. EL käivitas liidu vabatahtliku algatusena, et era- ja avaliku sektori partnerid saaksid teha koostööd selleks, et muuta kestliku transpordi uudsed vormid Euroopa reisijate jaoks reaalsuseks.
Kestlik ja vastupidav transpordivõrk
EL investeerib kestlikku, turvalisse ja arukasse transporditaristusse rekordilised 7 miljardit eurot - avaneb uuel vahekaardil, et parandada transpordiühendusi kogu Euroopas. Rohkem kui 80% vahenditest eraldatakse projektidele, millega täidetakse ELi kliimaeesmärke ning parandatakse ja moderniseeritakse ELi raudtee-, siseveeteede ja mereteede võrku. Rahastatakse suurprojekte, mille eesmärk on parandada piiriüleseid raudteeühendusi. Nende hulgas on Eestit, Lätit ja Leedut - avaneb uuel vahekaardil ühendava Rail Baltica projekt ning Saksamaad Taaniga ühendava Fehmarnbelti tunneli projekt - avaneb uuel vahekaardil.
Tänu uutele normidele - avaneb uuel vahekaardil, millega seatakse Euroopa transporditaristule ambitsioonikad eesmärgid, suureneb rongide liikumiskiirus. 2040. aastaks peab ELi peamistel reisijateveoliinidel olema võimalik sõita rongidega, mille kiirus on 160 km/h või rohkem.
Liiklusohutuse parandamine
Liiklusohutus on ELis viimastel aastakümnetel märkimisväärselt paranenud. Kui kakskümmend aastat tagasi hukkus ELi teedel ligikaudu 50 000 inimest, siis nüüd on liiklussurmade arv vähenenud ligikaudu 20 400ni. Siiski on vaja lisameetmeid - avaneb uuel vahekaardil nii ELi, riiklikul kui ka kohalikul tasandil, et saavutada 2050. aastaks liiklussurmade nulleesmärk ELis.
Jõustunud on uued normid - avaneb uuel vahekaardil, millega parandatakse sõidukite üldist ohutust ja mis kehtivad kõigi ELis müüdavate mootorsõidukite suhtes. Normidega nähakse ette mitmed uued tehnoloogiad ja täiustatud juhiabisüsteemid kõigis uutes sõidukites. Meetmeid kohaldati uute sõidukimudelite suhtes esimest korda 2022. aastal ja sellest ajast saadik on need aidanud parandada reisijate, jalakäijate ja jalgratturite kaitset kogu ELis. Prognooside kohaselt hoiavad meetmed 2038. aastaks ära rohkem kui 25 000 liiklussurma ja vähemalt 140 000 rasket vigastust.
Koostoimeline, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus - avaneb uuel vahekaardil on vajalik selleks, et muuta Euroopa transport keskkonnahoidlikumaks, ohutumaks ja konkurentsivõimelisemaks. EL investeerib koostöös erasektori partneritega programmi „Euroopa horisont“ kaudu 500 miljonit eurot, et edendada selle tehnoloogiavaldkonna teadusuuringuid.
EL jätkas 2024. aastal koostööd peamiste rahvusvaheliste partneritega, et tulla toime kliimamuutuste, elurikkuse kadumise ja saaste kolmikkriisiga. Toimus kolm olulist mitmepoolset kohtumist: ÜRO kliimamuutuste konverents Aserbaidžaanis, ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverents Colombias ja ÜRO kõrbestumise tõkestamise konverents Saudi Araabias.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste konverents
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 29. konverents (COP29) toimus 11.–24. novembrini 2024 Bakuus Aserbaidžaanis. Tippkohtumine tõi osalised kokku selleks, et kiirendada meetmeid, millega saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärk hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus alla 1,5 °C võrreldes tööstusajastueelse tasemega.
Konverentsil keskenduti märkimisväärsete rahaliste investeeringute tagamisele, mida on vaja heitkoguste vähendamiseks ja haavatavate elanikkonnarühmade kaitsmiseks. ELil oli oluline roll - avaneb uuel vahekaardil jõudmaks kokkuleppele kliimameetmete rahastamise uues eesmärgis, et toetada arengumaade kliimameetmeid.
Osalised seadsid uue ulatusliku ühise kvantifitseeritud eesmärgi suurendada 2035. aastaks kõigist allikatest pärit kliimameetmete rahastust 1,3 triljoni USA dollarini aastas. Selle laiema eesmärgi raames kohustusid arenenud riigid võtma 2035. aastaks kasutusele vähemalt 300 miljardit USA dollarit aastas. Selle eesmärgiga laiendati edukalt ka ülemaailmset rahastajate baasi, julgustades rohkemaid riike andma oma panust vastavalt nende kasvavatele heitkogustele ja majanduslikule kaalule. Ühtlasi rõhutati mitmepoolsete pankade pöördelist rolli kliimameetmete rahastamise tõhustamisel.
ELil oli oluline roll ka Pariisi kokkuleppe süsinikuturge käsitleva reeglistiku viimistlemisel. Üheksa aasta jooksul ette valmistatud kokkuleppega käivitatakse rahvusvahelised süsinikuturud - avaneb uuel vahekaardil ning tagatakse tugev läbipaistvuse, vastutuse ja suurema keskkonnaalase terviklikkuse raamistik. Teine oluline saavutus oli tõhustatud Lima soolise võrdõiguslikkuse tööprogrammi pikendamine. Tööprogramm rõhutab sooteadlike kliimameetmete tähtsust osaliste jaoks.
EL avaldas COP29 ajal – juba enne tähtaega, mis oli alles aasta lõpus – oma esimese iga kahe aasta tagant esitatava läbipaistvusaruande. See on oluline verstapost Pariisi kokkuleppe rakendamisel ja tähistab uue ajastu algust vastutuse ja koostöö valdkonnas ülemaailmses kliimamuutustevastases võitluses.
ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverents
Oktoobris Calis Colombias toimunud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 16. konverentsil saadi julgustust üleilmse elurikkuse raamistiku - avaneb uuel vahekaardil rakendamiseks, et peatada ja pöörata 2030. aastaks tagasi elurikkuse vähenemine. Sellel n-ö rahvakesksel konverentsil tehti mitu olulist otsust - avaneb uuel vahekaardil. Nende hulgas olid kokkulepe laiendada põlisrahvaste ja kohalike kogukondade rolli elurikkuse säilitamisel ning läbimurdeline kokkulepe digitaalse geeniteabe eeliste jagamise kohta. EL avalikustas peaaegu 160 miljoni euro suuruse uute algatuste paketi, et toetada partnerriike ja kaitsta elurikkust kogu maailmas, kohustudes sellega selgelt täitma ülemaailmseid rahastamiseesmärke looduse kaitsmiseks.
ÜRO kõrbestumise tõkestamise konverents
ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni osaliste 16. konverentsil tegi EL tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega, et täita ülemaailmseid kohustusi kõrbestumise, maa degradeerumise ja põua vastu võitlemisel. Konverentsil tutvustati esimest maailma põuaatlast - avaneb uuel vahekaardil, mille komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus konventsiooni raames välja töötas. Atlase eesmärk on näidata põua kõiki külgi ja põuaga kaasnevaid üha suuremaid üleilmseid riske. Selles tuuakse esile probleemid, kuid pakutakse ka lahendusi, mis aitavad poliitikakujundajatel astuda samme põuakindluse tugevdamiseks.
Suuremad põuad koos näidetega mõjutatud valdkondadest (2022–2024)
Aastal 2022 kannatasid Ameerika Ühendriikide lääneosas ökosüsteemid, põllumajandus, hüdroenergia ja veevarustus. Kesk-Aasias oli häiritud põllumajandus ja veevarustus ning Ida-Aasias mõjutas olukord põllumajandust, siseveelaevandust ning tööstust ja tootmist. Samal aastal esines häireid ka Kagu-Aasia põllumajanduses. Aastatel 2022 ja 2023 said Euroopas löögi siseveelaevandus, hüdroenergia, põllumajandus, ökosüsteemid ja tervishoid. Lääne-Aafrikas oli probleeme põllumajanduse ja toiduga kindlustatusega ning Ida-Aafrikas tegi põhiliselt muret põllumajandus, toiduga kindlustatus ja sundränne. Troopikavälistes Andides ja La Plata vesikonnas esines veepuudust ning olukord häiris siseveelaevandust ja mõjutas põllumajandust. Aastatel 2023 ja 2024 oli Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika põhjaosas häiritud põllumajandus ja veevarustus. Brasiilia Amazonase vesikonnas mõjutas olukord ökosüsteeme, siseveelaevandust ja hüdroenergiat. Aastaks 2024 seisis Vahemere piirkond silmitsi veepuuduse ja põllumajandusprobleemidega ning Lõuna-Aafrikas ja Zambezi vesikonnas mõjutas olukord põllumajandust, hüdroenergiat ja ökosüsteeme. Afganistanis oli häiritud põllumajandus ja veevarustus.