2. PEATÜKK
2024. aastal tegi Euroopa Liit kestliku majanduskasvu ja tööstusinnovatsiooni edendamiseks mitmesuguseid algatusi, parandades sellega märkimisväärselt oma ülemaailmset konkurentsivõimet. Majanduslike sõltuvussuhete, geopoliitiliste pingete ja kasvava ülemaailmse konkurentsi foonil keskendus EL strateegilistele meetmetele, millega tagada elutähtsad ressursid, edendada tehnoloogilist juhtpositsiooni ja kaitsta oma turge. Peamised jõupingutused hõlmasid kaubanduspartnerluste ja -lepingute edendamist, konkurentsi- ja kaubanduspoliitika reformimist ning vastupanuvõimelisema majanduse tagamist. Tervikliku lähenemisviisi rakendamisega kindlustas EL oma positsiooni kestliku ja õiglase kaubanduse ülemaailmse liidrina, kaitstes samal ajal majandusjulgeolekut ja edendades konkurentsivõimelist tööstuskeskkonda.
2024. aastal jätkas Euroopa Liit jõupingutusi, et suurendada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet nii ühtsel turul kui ka mujal maailmas.
Jõupingutustes keskenduti ELi tööstusbaasi tugevdamisele ja ELi investeerimissõbralikumaks muutmisele. Selleks:
ELi konkurentsivõime tulevik oli kogu aasta jooksul suure tähelepanu all ning komisjon määratles selle ka uue poliitikatsükli ühe prioriteedina - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil (vt 0. peatükk). Kuigi Euroopa on üks maailma kõige konkurentsivõimelisemaid ja uuenduslikumaid piirkondi, on tal siiski mitmeid struktuurseid probleeme. Maailm, milles ELi ettevõtted tegutsevad, on ebakindel ning rinda tuleb pista märkimisväärsete raskustega, nagu kõlvatu konkurents, kõrged energiahinnad, oskuste ja tööjõu nappus ning keerukas ligipääs kapitalile. 2024. aastal käivitas komisjoni uus koosseis konkurentsivõime kompassi algatuse - avaneb uuel vahekaardil, mille alusel kujundada edasist tööd ELi konkurentsivõime valdkonnas.
ELi konkurentsivõimet pitsitavad arvukad ja keerukad probleemid, mis vajavad terviklikku ja hästi läbi mõeldud lahendust. EL on praeguseks teinud ettevõtete ja tööstusharude konkurentsivõime tugevdamiseks mitu algatust. Muu hulgas on võetud valdkonnaüleseid meetmeid, mille abil saavutada eesmärk tõusta strateegilise tehnoloogia valdkonnas ülemaailmseks liidriks. Näiteks on alustatud toorainete, kvanttehnoloogia ja muude selliste valdkondade tulevaste standardimisvajaduste - avaneb uuel vahekaardil prognoosimist ja loodud tehnilise toe instrument - avaneb uuel vahekaardil, millega toetada peamisi tööstusliku tootmisvõimsuse suurendamise projekte.
Teisalt ei tohiks konkurentsivõime edendamine toimuda inimeste ega planeedi arvelt. Majanduskasv peab olema kooskõlas ELi väärtustega. Selleks edendatakse ELis ringmajandust (vt 4. peatükk), tehakse jõupingutusi, et olla strateegilise ja keskkonnahoidliku tehnoloogia valdkonnas esirinnas (vt 4. ja 5. peatükk) ning tagatakse inimestele püsivalt tööstuse muutuvate vajaduste jaoks vajalikud oskused (6. peatükk).
Ühtse turu toimimise ja ELi konkurentsivõime paremaks mõistmiseks ja hindamiseks avaldas komisjon ka 2024. aastal ühtse turu ja konkurentsivõime aruande - avaneb uuel vahekaardil. Võrreldes eelmiste aastate aruannetega pöörati sel korral konkurentsivõimele üksikasjalikumalt tähelepanu. 2024. aasta aruanne tugineb 2023. aasta pikaajalise konkurentsivõime teatises - avaneb uuel vahekaardil kindlaks tehtud üheksale peamisele konkurentsitegurile. Nende tegurite abil saab jälgida ELi edusamme aasta kaupa. Aruandes on rõhutatud ühtse turu tugevaid külgi, mis võivad aidata ELi konkurentsivõimet parandada, ning märgitud, et rohe- ja digipöörde rahastamiseks tuleb vahendeid nutikalt kombineerida. Muu hulgas tuleb leida uusi võimalusi ELi rahaliste vahendite kasutamiseks viisil, mis hoogustaks ja samas kaitseks erainvesteeringuid, ning edendada riigihangete abil kestlikkust, vastupanuvõimet, innovatsiooni ja sotsiaalselt vastutustundlikke tavasid.
Komisjoni enda analüüside kõrval avaldati 2024. aastal kaks sõltumatut aruannet, milles anti soovitusi ühtse turu ja ELi konkurentsivõime tugevdamiseks. Aruandes „Much more than a market“ - avaneb uuel vahekaardil („Palju enamat kui turg“), mille koostas endine Itaalia peaminister Enrico Letta Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia jaoks, toodi esile, et ühtne turg peab arenema ning võtma omaks digi- ja rohepöörde, samuti tuleb leida uusi laienemisvõimalusi ja parandada ELi julgeolekut.
Aruandes pealkirjaga „Euroopa konkurentsivõime tulevik – Euroopa konkurentsivõime strateegia“ - avaneb uuel vahekaardil, mille koostas Euroopa Keskpanga endine president Mario Draghi Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni taotlusel, väidetakse seevastu, et EL peaks kasutama ära puhtale energiale üleminekut, et suurendada konkurentsivõimet ja alandada energiahindu. Dokumendis rõhutatakse ka vajadust edendada innovatsiooni ja kiirendada digiüleminekut, kaasates avaliku ja erasektori investeeringuid, parandades ettevõtluskeskkonda ja vähendades bürokraatiat ning andes inimestele uute töökohtade jaoks vajalikud oskused. Samuti rõhutatakse selles praegust geopoliitilist konteksti arvesse võttes vajadust parandada ELi üldist vastupanuvõimet, kaitset ja julgeolekut.
Draghi aruande järeldustest inspiratsiooni ammutanuna alustas komisjon tööd Euroopa kestliku jõukuse ja konkurentsivõime uue kavaga. Ka eespool nimetatud konkurentsivõime kompassi algatuse lähtekohaks olid Draghi aruande kolm peamist punkti - avaneb uuel vahekaardil: ühelt poolt ELi ning teiselt poolt Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahelise innovatsioonilõhe kaotamine, ühise süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskava loomine ning julgeoleku suurendamine ja sõltuvuste vähendamine. Aruanne on oluline ka puhta tööstuse kokkuleppe väljatöötamisel konkurentsivõimeliste tööstusharude ja kvaliteetsete töökohtade jaoks.
Teisest küljest tuleb ELil leida sobiv tasakaal avatud kaubanduse ja majandusjulgeoleku vahel. Et EL ei sattuks liigselt sõltuvusse ühestainsast tarnijast, tuleb edendada konkurentsivõimet, kaitsta majandust seda ähvardavate ohtude eest ja luua partnerlussuhteid teiste tarnijatega, kellega on kattuvaid majanduslikke huve.
Need kolm tegevussuunda (edendada konkurentsivõimet, kaitsta majandust ja luua partnerlusi) moodustavad majandusjulgeoleku strateegia - avaneb uuel vahekaardil aluse. Alates strateegia kehtestamisest 2023. aasta juunis on komisjon võtnud riskide hindamiseks ja vähendamiseks mitu meedet. Komisjon on viinud läbi majandusliku sõltuvuse ja survestamise kasutamisega seotud riskide esimese seire ning alustanud nende küsimuste põhjalikumat analüüsi.
Peale selle on ELis jõustunud survestamisvastane määrus - avaneb uuel vahekaardil. Juhul, kui kolmandad riigid avaldavad ELile või selle liikmesriikidele majanduslikku survet, on ELil tänu sellele lihtsam võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega omapoolseid meetmeid.
2024. aastal käivitas Euroopa Innovatsiooninõukogu - avaneb uuel vahekaardil üle 1,2 miljardi eurose eelarvega tööprogrammi, millega aidatakse laiendada strateegilise tehnoloogia tootmist ja uuenduslike ettevõtete loomist. Juuniks oli heaks kiidetud üle 200 eraldi investeeringu.
Jaanuaris esitas komisjon ELi majandusjulgeoleku tugevdamise paketi, mis koosneb viiest algatusest, mis hõlmavad välisinvesteeringute taustauuringuid, ekspordikontrolli ja väljaminevate investeeringute riskide hindamist.
EL on suurendanud G7 raames ja kahepoolsetel kohtumistel arutelusid majandusjulgeoleku üle. Samuti on EL laiendanud oma kaubanduslepingute võrgustikku, et tagada ressursside olemasolu, avada uusi turge ja suurendada majanduse vastupanuvõimet.
Teadusuuringud ja innovatsioon on valdkondadevahelised prioriteedid, mis ei ole vajalikud üksnes ELi konkurentsivõime - avaneb uuel vahekaardil, vaid ka rohe- ja digipöörde, majandusjulgeoleku ja avatud strateegilise autonoomia jaoks.
Innovatsiooni ja kitsamalt süvatehnoloogia innovatsiooni edendamiseks käivitas EL 2022. aastal Euroopa uue innovatsioonikava - avaneb uuel vahekaardil. 2024. aastal avaldatud aruandest - avaneb uuel vahekaardil nähtub, et tegevuskava 25 meetmest on 17 lõpule viidud ja ülejäänud kaheksa on pooleli. Süvatehnoloogia tähendab tehnoloogiat, mis on nii uuenduslik, et see sageli lõhub või muudab täielikult tööstuse, majanduse või isegi ühiskonna toimimise viise.
Lisaks jätkub ELi konkurentsivõime edendamine ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammiga „Euroopa horisont“ - avaneb uuel vahekaardil, millest toetatakse koostöö hõlbustamist ning teadusuuringute ja innovatsiooni mõju tugevdamist. Samuti toetatakse sellest tehnoloogia arendamist ja levikut (Vt 6. peatükk, milles käsitletakse programmi „Euroopa horisont“.) Näiteks on programmi „Euroopa horisont“ abil loodud eespool nimetatud Euroopa Innovatsiooninõukogu, mille kaudu eraldatakse murrangulise ja innovatiivse tehnoloogia avastamiseks, edasiarendamiseks ja laialdaseks kasutuselevõtuks 10,1 miljardit eurot - avaneb uuel vahekaardil.
Teine tähtis külg ELi konkurentsivõime - avaneb uuel vahekaardil tugevdamisel on konkurentsipoliitika ehk ettevõtjate vahel tõhusa konkurentsi tagamine õigusaktide abil. Konkurentsipoliitikaga loob komisjon keskkonna, mis julgustab ettevõtjaid olema tõhusam, kohanemisvõimelisem ja innovaatilisem ning tagab tarbijate jaoks paremad ja kulutõhusad tooted. Samuti suunab see ELi ettevõtteid tegema konkurentide edestamiseks investeeringuid teadusuuringutesse, tootearendusse ja äriprotsesside ratsionaliseerimisse, muutes need sel viisil edukamaks ka ülemaailmses plaanis. Konkurentsivastasest tegevusest aitavad ettevõtetel hoiduda asjakohased jõustamismeetmed.
Et ettevõtjad ei prooviks konkurente turult välja tõrjuda, mis lõppkokkuvõttes kahjustaks tarbijaid, tuleb tagada konkurentsireeglite järgimine - avaneb uuel vahekaardil. Seda on tulnud sageli teha digitehnoloogia sektoris, eriti suurte tehnoloogiaettevõtete puhul. Näiteks määras komisjon 2024. aastal Metale turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest 797,72 miljoni euro suuruse trahvi - avaneb uuel vahekaardil. Meta oli viljelenud seosmüüki ja kehtestanud veebireklaami teenuse osutajatele ebaõiglased kauplemistingimused, mis soodustasid tema enda platvormi. Teisel juhul soostus komisjon sellega, et Apple võttis kohustuse - avaneb uuel vahekaardil kõrvaldada juurdepääsutakistused müügikohtades mobiilseadmete kaudu tehtavate kontaktivabade maksete tehnoloogialt.
Konkurentsireegleid saab kasutada ka selleks, et asuda otsevõitlusesse kõrgete hindade ja ebaõiglaste kaubandustingimuste vastu, mis lämmatavad konkurentsi ja kahjustavad tarbijaid. Möödunud aastal määras komisjon Apple’ile üle 1,8 miljardi euro suuruse trahvi - avaneb uuel vahekaardil turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest. Apple oli kehtestanud muusikaäppide arendajatele ebaõiglased kauplemistingimused, mis võivad panna kasutajaid maksma muusika voogedastuse tellimuste eest märkimisväärselt kõrgemat hinda.
Komisjoni monopolidevastased jõupingutused ei piirdu tehnoloogiatööstusega. Mais määras komisjon konkurentsinormide alusel 337,5 miljoni euro suuruse trahvi Mondelēzile - avaneb uuel vahekaardil, kuna see oli takistanud oma šokolaadi- ja küpsisetoodete ELi-sisest kaubandust (Mondelēzi kontrolli all on sellised tuntud kaubamärgid nagu Milka, Côte d’Or, Toblerone, Oreo, LU ja Belvita).
2024. aastal trahvis komisjon veel ravimifirmat Teva 462,6 miljoni euroga - avaneb uuel vahekaardil, sest see oli lükanud edasi oma hulgiskleroosi ravimi Copaxone avamise konkurentsile. Selleks laiendas Teva kunstlikult Copaxone patendikaitset ja levitas süstemaatiliselt konkureeriva toote kohta eksitavat teavet, et takistada selle turuleviimist ja kasutusse võtmist.
Konkurentsi tagamiseks turul on EL võtnud oma kontrolli alla ettevõtjate ühinemised. Et hoida ära hinnatõusu, innovatsiooni kärbumist ja muid negatiivseid tagajärgi, pöörab komisjon tähelepanu nii otseste konkurentide vahelistele horisontaalsetele ühinemistele, piki tarneahelat toimuvatele vertikaalsetele ühinemistele kui ka konglomeraatsetele ühinemistele, mis hõlmavad täiendustooteid ja -teenuseid.
ELi tasandi mõjuga ühinemiste järelevalve õiguslikuks aluseks on ELi ühinemismäärus, mille vastuvõtmisest sai 2024. aastal täis 20 aastat - avaneb uuel vahekaardil. Määrus võimaldab hinnata, kas ettevõtete koondumine sobib kokku ühtse turuga. Eelmisel aastal loobus Amazon plaanist osta iRobot - avaneb uuel vahekaardil, kui komisjon oli väljendanud muret, et kokkulepe võib vähendada konkurentsi ja piirata teiste tarnijate juurdepääsu Amazoni kauplemiskohale, mis oleks tähendanud tarbijate jaoks kõrgemaid hindu, halvemat kvaliteeti ja vähem innovaatilisi tooteid. Seevastu Microsofti ja Activisioni ühinemine - avaneb uuel vahekaardil on näide tehingust, millele komisjon andis oma heakskiidu tingimusel, et võetakse teatavad kohustused. Nimelt kohustusid ühinemises osalejad lahendama kõik konkurentsiprobleemid ning parandama praegusega võrreldes märkimisväärselt mängude pilvepõhist voogedastust.
Komisjon võttis veebruaris vastu ka asjaomase turu määratlemist käsitleva muudetud teatise - avaneb uuel vahekaardil, et kaasas käia turudünaamikaga. Muudetud teatisega uuendatakse juhtnööre, kuidas asjaomaseid turge ühinemisjuhtumite puhul konkurentsireeglite seisukohast määratleda. Need aitavad ettevõtjatel paremini mõista, kuidas komisjon konkurentsialaseid õigusakte rakendab, ja lihtsustavad nõuete järgimist.
ELi riigiabi - avaneb uuel vahekaardil poliitikaga tagatakse, et riigiabi andmisel ei moonutata liikmesriikide ettevõtjate vahel ausat ja tõhusat konkurentsi ega kahjustata majandust. Riigiabipoliitika on ühtlasi kooskõlas ELi tööstuspoliitika majanduslike põhimõtetega. Riigiabi kontrollimine aitab ellu viia ELi tööstusstrateegiat. Riigiabi peab olema mõeldud üksnes selleks, et reageerida turutõrgetele, see peab olema põhjendatud, piirduma minimaalse vajatava summaga ning olema seotud avalike eesmärkide saavutamisega.
Üheks riigiabi ja tööstuspoliitika koostoime näiteks on üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid - avaneb uuel vahekaardil. Sellised riigiabist rahastatavad projektid on piiriülesed ja neil on positiivne ülekanduv mõju rohkem kui ühele liikmesriigile. Komisjon on seni heaks kiitnud riigiabi kümnele sellisele projektile, millega toetatakse innovatsiooni patareide ja akude, vesiniku-, mikroelektroonika-, tervishoiu- ja mitmes muus strateegilises sektoris. Kõik need on aidanud parandada ELi tööstuse konkurentsivõimet.
2024. aasta puhul on heaks näiteks projekt Med4Cure - avaneb uuel vahekaardil, mis hõlmab kuut liikmesriiki, 13 ettevõtet (millest üheksa on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted) ja kaudsete partneritena ligikaudu 175 teadusüksust. Projektiga Med4Cure võetakse antimikroobse resistentsuse, harvikhaiguste ja vähktõve vastu kasutusele uudsed ravimeetodid ja tehnoloogia, näiteks mRNA-ravi. Projekt peaks saama liikmesriikidelt kuni 1 miljard eurot avaliku sektori vahendeid ja lisaks kaasatakse eeldatavasti 5,9 miljardit eurot erainvesteeringuid.
Loodud on üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide Euroopa ühisfoorum - avaneb uuel vahekaardil, mille abil teha võimalike tulevaste projektide jaoks kindlaks ELi strateegilist huvi pakkuvad valdkonnad ning muuta selliste projektide kavandamine, hindamine ja rakendamine tõhusamaks. Euroopa ühisfoorumi esimene ja teine kõrgetasemeline kohtumine komisjoni ja liikmesriikide vahel leidsid aset märtsis ja novembris.
ELi riigiabi eeskirjadega toetatakse ka alates 1. märtsist 2024 toimivat Euroopa strateegilise tehnoloogia platvormi - avaneb uuel vahekaardil, võimaldades liikmesriikidel anda platvormiga hõlmatud investeerimisprojektidele suuremat regionaalabi. Platvorm loodi selleks, et suurendada investeeringuid elutähtsasse tehnoloogiasse kolmes peamises valdkonnas: digi- ja süvatehnoloogia, puhas ja ressursitõhus tehnoloogia ning biotehnoloogia. Lisaks toetatakse platvormi kaudu projekte, mis edendavad elutähtsa tehnoloogia arendamiseks vajalikke oskusi.
Komisjon täiustab oma riigiabipoliitikat pidevalt. Näiteks edendatakse riigiabi kaudu ELi teadus- ja arendustegevust. Alates 2023. aastast, kui teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavast abist teatamise künniseid tõsteti, ei ole riigiabimeetmete andmisel üle 90% juhtudel enam komisjoni eelnevat heakskiitu tarvis. See on vähendanud liikmesriikide halduskoormust ja aidanud kiirendada innovatsiooni ja elutähtsa tehnoloogia arendamist.
EL ei taga mitte ainult ausat sisekonkurentsi, vaid hoolitseb ka selle eest, et ELi ettevõtjatel oleks võimalik rahvusvahelises konkurentsis edu saavutada. Välisriigi subsiidiumide määruses - avaneb uuel vahekaardil, mida hakati kohaldama 2023. aasta juulis, käsitletakse välisriigi subsiidiumidest põhjustatud siseturu võimalikke moonutusi. Need võivad anda välisriigi subsideeritud ettevõtetele ELis asuvate ettevõtete omandamisel, ELi riigihangetes osalemisel ning ELis investeerimis- ja äriotsuste tegemisel ebaõiglase eelise.
2024. aastal algatas komisjon riigihangete valdkonnas mitu uurimist, mille tulemusel loobusid uurimisalused Hiina äriühingud oma pakkumusi esitamast. Komisjon alustas ka ELi tuuleenergiasektori võimalike välisriigi subsiidiumide esialgset uurimist. Esialgne läbivaatamine ei ole veel lõpule jõudnud.
Lisaks on komisjon viinud läbi põhjaliku uurimise seoses ELis asuva Bulgaaria, Ungari ja Slovakkia telekommunikatsioonioperaatori PPF Telecom Group BV kavandatava omandamisega Araabia Ühendemiraatides asutatud telekommunikatsioonioperaatori e& poolt. Komisjonil oli esialgne kahtlus, et e& võis saada välisriigi subsiidiume, mis võivad ühtset turgu moonutada. Septembris kiitis komisjon selle tehingu heaks, nõudes, et osalejad täidavad mitmeid kohustusi, mida nad pakkusid välja tõstatatud probleemide lahendamiseks.
Tööstuspoliitika - avaneb uuel vahekaardil viitab üldiselt majandustegevust soodustavale poliitikale. See võib hõlmata nii eri tööstusharude struktuurimuudatusi ning ettevõtlust ja eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust toetava keskkonna loomist kui ka teadusuuringute, uue tehnoloogia ja innovatsiooni tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist. ELi tööstuspoliitikaga - avaneb uuel vahekaardil tugevdatakse ELi tööstuse konkurentsivõimet ning edendatakse uute töökohtade loomiseks kestlikumat, kerksemat ja digitaliseeritumat majandust.
Aasta jooksul uuendas EL oma tööstuspoliitika raamistikku ning jõustus mitmeid uusi õigusakte ja suuniseid. Kriitiliste toorainete määrusega - avaneb uuel vahekaardil tagatakse juurdepääs strateegilisele toorainele ning nullnetotööstuse määrus - avaneb uuel vahekaardil hoogustab puhta tehnoloogia tootmist. Need kaks õigusakti on osa 2023. aastal kehtestatud rohelise kokkuleppe tööstuskavast - avaneb uuel vahekaardil, millega tugevdatakse ELi nullnetotehnoloogia konkurentsivõimet ja toetatakse kiiret üleminekut kliimaneutraalsusele. Lisaks kehtestati kestlike toodete ökodisaini määrusega - avaneb uuel vahekaardil uued nõuded tootedisainile ja ringlussevõtule ning läbivaadatud tööstusheidete direktiiviga - avaneb uuel vahekaardil on tugevdatud saastekontrolli. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe (vt 4. peatükk) ja tööstuseesmärkidega innustatakse teatises, mis käsitleb kõrgtehnoloogilisi materjale juhtpositsiooni saavutamiseks tööstuses - avaneb uuel vahekaardil, edendama tipptasemel materjalidega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni.
Nende algatustega soovitakse eelkõige suurendada ELi konkurentsieelist ja juhtpositsiooni üleilmsel üleminekul kestlikule majandusele. ELi tööstuspoliitika peab vastama ELi turu muutuvatele vajadustele, aga samas tuleb tagada, et EL jääks rohepöörde esirinda.
Tööstuspoliitika peab võimaldama ka Euroopa rohelise kokkuleppe tõhusat rakendamist, kuid olema samas valmis kasutama ära selle saavutusi. 2024. aastal tegi EL kokkuvõtte 2023. aastal käivitatud puhtale energiale ülemineku dialoogist - avaneb uuel vahekaardil. See on tööstuse ja sotsiaalpartneritega tehtava koostöö uus viis, mis aitab mõista partnerite praeguseid probleeme ning tugevdada ja toetada rohelise kokkuleppe rakendamist. Praeguseks on dialoogi raames peetud üheksa kohtumist, millel on käsitletud vesinikutööstust, energiamahukaid tööstusharusid, puhast tehnoloogiat, energiataristut, kriitilisi tooraineid, metsapõhist biomajandust, suurlinnu, puhast liikuvust ja terasetööstust. Kohtumiste käigus on saanud selgeks, et üleilmses konkurentsis edukas olemiseks on vaja lihtsustada nõudeid, tagada rohke ja taskukohase puhta energia olemasolu, nüüdisajastada taristut, lihtsustada juurdepääsu rahastusele ja tugevdada ühtset turgu.
Üheks ELi prioriteediks on juurdepääs toorainele - avaneb uuel vahekaardil üleilmsel turul. 2024. aastal astus EL märkimisväärseid samme, et laiendada rahvusvaheliste partneritega ülemaailmse rohe- ja digipöörde seisukohast vajalike kriitiliste toorainete alast koostööd.
Aprillis teatasid EL, Ameerika Ühendriigid ja mineraalide julgeolekupartnerluse riigid koos Kasahstani, Namiibia, Ukraina ja Usbekistaniga uue kriitiliste toorainete alase koostööplatvormi – maavarade varustuskindluse partnerluse foorumi - avaneb uuel vahekaardil – käivitamisest. 2024. aastal ühines sellega veel 11 riiki ja territooriumi: Argentina, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Filipiinid, Gröönimaa, Kongo Demokraatlik Vabariik, Mehhiko, Peruu, Sambia, Serbia ja Türgi.
2023. aastal välja kuulutatud kriitilise tähtsusega toorainete rühmast on saanud maavarade varustuskindluse partnerluse foorumi osa. Foorum toob kokku ressursirikkad riigid ja need riigid, kus ressursside järele valitseb suur nõudlus.
EL allkirjastas ka kahepoolse vastastikuse mõistmise memorandumi Austraalia, Norra, Rwanda, Serbia ja Usbekistaniga, laiendades veelgi oma kriitiliste toorainete partnerite võrgustikku ning tagades selliste materjalide mitmekesise ja kestliku tarnimise nii ELile kui ka selle partnerriikidele.
Üha ebakindlamates geopoliitilistes oludes aitab ELi majandust muuta vastupanuvõimelisemaks see, kui mitmekesistada uute kaubanduslepingute abil ELi ettevõtete jaoks kaubanduspartnerite valikut. Pealegi tagab eksport ELile rohkem kui 30 miljonit töökohta, millest peaaegu 10 miljonit on seotud ühtsel turul tehtud välisinvesteeringutega.
2024. aastal sõlmis EL Singapuriga digikaubanduse lepingu - avaneb uuel vahekaardil, mis suurendab piiriüleseid andmevooge ning pakub digikaubanduses osalevatele ettevõtjatele ja tarbijatele uusi võimalusi. See oli ELi jaoks esimene omataoline leping.
Komisjon viis ühtlasi lõpule läbirääkimised - avaneb uuel vahekaardil Mercosuri riikidega ELi ja Mercosuri murrangulise partnerluslepingu - avaneb uuel vahekaardil üle. Leping tuleb nii ELi kui ka Mercosuri riikide jaoks tähtsal ajal, tuues sügavama geopoliitilise, majandusliku ning kestlikkus- ja julgeolekualase koostöö kaudu märkimisväärset vastastikust kasu.
Samuti tugevdas EL suhteid sarnaselt meelestatud partneritega, sealhulgas Kanada - avaneb uuel vahekaardil ning India ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega, et edendada õiglast digiüleminekut nii, et järgitakse põhiõigusi.
EL ja Lõuna-Korea pidasid 26. märtsil Belgias Brüsselis teise digipartnerluse nõukogu istungi - avaneb uuel vahekaardil, kinnitades veel kord valmidust teha kodanike ja majanduse hüvanguks peamise digitehnoloogia vallas koostööd.
Aasta jooksul jõustus mitu muud lepingut, sealhulgas ELi-Keenia majanduspartnerlusleping - avaneb uuel vahekaardil, ELi ja Uus-Meremaa vabakaubandusleping - avaneb uuel vahekaardil, ELi ja Angola vaheline kestlike investeeringute hõlbustamise leping - avaneb uuel vahekaardil ning ELi ja Jaapani vaheline piiriüleseid andmevooge käsitlev leping - avaneb uuel vahekaardil.
Nende lepingutega edendatakse rahvusvaheliste partneritega õiglast ja avatud kaubandust. Avades ELi ettevõtetele uusi ekspordivõimalusi ja tagades juurdepääsu tähtsatele sisenditele, aitavad need ELi konkurentsivõimet märgatavalt parandada. Nagu kinnitatakse komisjoni raames tegutseva Teadusuuringute Ühiskeskuse 2024. aasta aruandes - avaneb uuel vahekaardil, on see eriti oluline Euroopa põllumajandussektori jaoks.
Pealegi sisaldavad need lepingud kaugeleulatuvaid kestlikkusalaseid sätteid, millega edendatakse kõikjal maailmas rangeid keskkonna- ja töötajate õiguste kaitse standardeid, mis ELis kehtivad.
Praegu on ELil põllumajanduslike toiduainete valdkonnas eri partneritega mitmesugused kaubandussuhted. Kuigi tervikuna on kaubavahetus keskendunud teatavatele kaubaklassidele, võimaldab ELi positsioon maailma tähtsaima eksportija ja juhtiva põllumajanduslike toiduainete importijana säilitada teiste riikidega tasakaalustatud ja soodsaid kaubandussuhteid.
Aasta jooksul kulutas EL rohkem kui 83 miljonit eurot selleks, et avada ELi põllumajandustootjatele ja ELi toiduainetööstusele uusi turuvõimalusi ning aidata kindlustada nende praegust äritegevust.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmete jaoks on prioriteediks toitu ja põllumajandustooteid reguleerivate üleilmsete kaubandusreeglite ajakohastamine. 2024. aastal Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides toimunud 13. ministrite konverentsil kinnitas EL taas oma pühendumust avatud, õiglasele, kaasavale ja läbipaistvale mitmepoolsele kaubandussüsteemile, mis arvestab põllumajandustootjate vajadusi ja parandab ülemaailmset toiduga kindlustatust. © Adobe Stock
2024. aastal võttis EL ulatuslikke meetmeid, millega kaitsta oma ettevõtjaid ebaausate kaubandustavade eest. Komisjon algatas aasta jooksul kaubanduse kaitsevahendi - avaneb uuel vahekaardil alusel 33 uut juhtumit, viies käimasolevate juhtumite koguarvu koos läbivaatamistega 63-ni. Võrreldes 2023. aastaga, kui algatati 12 uut juhtumit, on tegu märkimisväärse kasvuga. Komisjon kehtestas ka kümme ajutist meedet (sealhulgas üks subsiidiumivastane meede) ja seitse lõplikku meedet (sealhulgas üks subsiidiumivastane meede). Algatatud menetlustel ja võetud meetmetel on oluline roll ELi konkurentsivõime ja töökohtade kaitsmisel: 2024. aastal õnnestus sel viisil kaitsta 629 655 töökohta.
Komisjon kehtestas lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Hiinast pärit akutoitega elektrisõidukite - avaneb uuel vahekaardil impordi suhtes. Otsusele eelnenud uurimise käigus leiti, et Hiina akutoitega elektrisõidukite väärtusahel toetub ebaõiglastele subsiidiumidele, mis võivad tekitada ELi tootjatele majanduslikku kahju. ELi ja Hiina vahel jätkuvad tehnilise tasandi kontaktid, et proovida jõuda läbirääkimiste teel kokkuleppele hinnakohustuste üle. Komisjon on endist viisi täielikult pühendunud mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmisele, kaitstes samal ajal kindlalt ELi ettevõtjaid põhjendamatute vastumeetmete eest. Terase kaitsemeetmeid - avaneb uuel vahekaardil pikendati veel kaheks aastaks, et kaitsta ELi terasetootjaid suuremahulise üleilmse ületootmise ohu eest.
Ka kolmandates riikides ELi ekspordile seatud tõkete kõrvaldamisel tehti uusi edusamme, kõrvaldades 41 tõket, mis pärssisid kaubavahetust sellistes sektorites nagu põllumajandus, farmaatsiatooted ja autotööstus. Eelkõige õnnestus komisjonil leida õiguslik kompromiss Türgiga, kus diskrimineeriti ELi traktorite eksporti. See avas juurdepääsu 2,5 miljardi euro suurusele turule.