6. PEATÜKK
Õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine
Seistes silmitsi selliste üleilmsete katsumustega nagu COVID-19 pandeemia, elukalliduse kriis, kliimamuutused ja digiüleminek, on Euroopa Liit viimastel aastatel hoogustanud jõupingutusi oma elanike ja kogukondade kaitsmiseks ja võimestamiseks. 2024. aastal jätkas liit tööd kõigi inimeste elu- ja töötingimuste parandamiseks. Olles viinud edukalt lõpule Euroopa oskusteaasta, esitas Euroopa Komisjon uue tegevuskava, millega leevendatakse tööjõupuudust ja oskuste nappust, et toetada ELi kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning tagada selle konkurentsivõime. Ühtlasi jätkas EL uute meetmete toetamist, et töötajad saaksid kasutada oma sotsiaalseid õigusi. Näiteks hakkavad kehtima uued normid, millega tagatakse töötajatele piisav miinimumpalk, ning juhutöö tegijate tingimused paranevad tänu uutele õigustele ja kaitsemeetmetele. Lisaks võttis EL vastu murrangulise õigusakti, et võidelda naistevastase vägivalla vastu, ning kehtestas uue puudega inimese kaardi, mis hõlbustab puudega inimeste reisimist.
EL on võtnud ulatusliku eesmärgi rajada õiglane ja kaasav Euroopa, mis kaitseb oma kodanikke ja loob neile võimalusi. Liit soovib oma poliitikaga parandada kõigi ELi elanike elu- ja töötingimusi, edendades selleks suurema hulga ja kvaliteetsemate töökohtade loomist, oskusi, võrdseid õigusi, sotsiaalkaitset ja kaasatust.
Nendes olulistes valdkondades juhindutakse ELi ja liikmesriikide poliitikas Euroopa sotsiaalõiguste samba - avaneb uuel vahekaardil 20 põhimõttest ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavast - avaneb uuel vahekaardil, mille abil need põhimõtted muudetakse konkreetseteks meetmeteks. Aprillis toimus Belgias La Hulpe’is kõrgetasemeline konverents - avaneb uuel vahekaardil, kus EL, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid väljendasid uuesti oma pühendumust tugevamale sotsiaalsele Euroopale. Selleks kirjutasid nad alla deklaratsioonile, et kinnitada taas sotsiaalõiguste samba kui ELi sotsiaalpoliitika juhtiva raamistiku rolli. La Hulpe’i deklaratsioonis Euroopa sotsiaalõiguste samba tuleviku kohta tuntakse ka heameelt tegevuskava läbivaatamise üle, mis seisab ees 2025. aastal. Läbivaatamise alusel võetakse samuti lisameetmeid tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise alaste ELi 2030. aasta peamiste eesmärkide saavutamiseks.
Nende eesmärkide täitmiseks ELi ja liikmesriikide tasandil tehtavaid edusamme hinnatakse üksikasjalikult igal aastal avaldatavas ühises tööhõivearuandes. Viimase aruande - avaneb uuel vahekaardil kohaselt püsib EL tööhõive eesmärgi täitmisel kindlalt graafikus, kuna majanduse taastumine pakub rohkeid töövõimalusi. Vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamiseks tuleb veel teha märkimisväärseid edusamme, kuigi olukord on siiski veidi paranenud, arvestades viimaste aastate mitmesuguseid kriise ja kõrget inflatsiooni. Lisaks on vaja edusamme teha ka täiskasvanuhariduses, sest ELi poliitiliste jõupingutuste mõju selles valdkonnas ei ole enamikus liikmesriikides veel tunda.
Kolm ELi tasandi eesmärki
- Vähemalt 78% 20–64aastastest elanikest peaks aastaks 2030 töötama.
- Vähemalt 60% kõigist täiskasvanutest peaks aastaks 2030 igal aastal koolitustel osalema.
- Vähemalt 15 miljoni võrra peaks aastaks 2030 vähenema vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arv.
Üks kõige äärmuslikumaid sotsiaalse tõrjutuse vorme, mida esineb kõigis liikmesriikides, on kodutus. Veebruaris toimus mitteametlik ministrite konverents - avaneb uuel vahekaardil, kus liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi esindajad kohtusid kodutusega tegelevate ekspertide ja ühendustega. Delegaadid väljendasid toetust kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormile - avaneb uuel vahekaardil ja kiitsid selle senist tööd. Nad rõhutasid vajadust suurendada jõupingutusi, poliitilist tahet ja kodutusega võitlemiseks eraldatavaid vahendeid, et saavutada Lissaboni lepinguga võetud eesmärk püüda kaotada kodutus 2030. aastaks. Konverentsi järeldused kajastusid ka La Hulpe’i deklaratsioonis.
Selleks et täiendada kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi tööd, käivitati 2024. aastal ELi toetusega mitu projekti, sealhulgas Euroopa kodutute loendamise projekt - avaneb uuel vahekaardil, OECD kodutusega võitlemise töövahend - avaneb uuel vahekaardil ja neli kodutusega võitlemise katseprojekti.
Üleminek pikaealisuse ühiskonnale
Kuna eurooplased elavad kauem ja tervemalt, tuleb ELi ja liikmesriikide poliitikas vaadata tulevikku, et võimestada igas vanuses inimesi ja tagada tulevaste põlvkondade heaolu. Selleks on vaja töötada välja poliitika, mis toetab aktiivset ja tervena vananemist ning aitab eurooplasi selles protsessis. Võttes aluseks järeldused, mis on esitatud 2024. aasta aruandes rahvastiku vananemise kohta - avaneb uuel vahekaardil ja 2024. aasta aruandes pensionide piisavuse kohta - avaneb uuel vahekaardil, pidasid kokkutulnud eksperdid ja sidusrühmad aru pikaealisuse olulisemate probleemide üle Euroopas. Arutelus osalenud märkisid, et piisava ja kestliku sotsiaalkaitse tagamiseks eakatele ning sotsiaal-majandusliku ja soolise ebavõrdsuse vältimiseks vanaduses oleks vaja lisareforme. Lahendus peitub investeerimises aktiivsena ja tervena vananemisse, tööelu pikendamises ning kohandatud ja paindliku töökorralduse toetamises koos tulemuslike ja tõhusate pensioni- ja pikaajalise hoolduse süsteemidega.
Tööjõupuuduse ja oskuste nappuse vähendamine
Tööjõupuudus ja oskuste nappus on kõigis liikmesriikides peaaegu kümme aastat kasvanud. See on enamjaolt tingitud demograafilistest muutustest ning seoses rohe- ja digipöördega suurenevast nõudlusest oskuste järele, aga teatavate elukutsete ja sektorite puhul ka halbadest töötingimustest. Komisjon on teinud eri sektorites kindlaks üle 40 elukutse, mille esindajatest on puudus kogu ELis - avaneb uuel vahekaardil, kuigi olukord on liikmesriigiti mõnevõrra erinev. Seda puudust tuleb tingimata leevendada, kui EL soovib suurendada oma innovatsioonivõimet, kasutada ära oma kasvupotentsiaali, hoogustada oma konkurentsivõimet, edendada kvaliteetsete töökohtade loomist ning parandada majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust.
- 2030. aastaks luuakse ainuüksi taastuvenergia sektorites eeldatavasti 3,5 miljonit uut töökohta.
- Peaaegu kaks kolmandikku (63%) väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest ei suuda leida vajalikke talente.
- 42 elukutse esindajatest on puudus kogu ELis.
Nende probleemidega tegelemiseks esitas komisjon märtsis tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil. See töötati välja tihedas koostöös sotsiaalpartneritega, kes on turule kõige lähemal ja kellel on seetõttu määrav roll probleemide lahendamiseks kavandatud lahenduste elluviimises. Tegevuskava loob tervikliku raamistiku tööjõupuuduse ja oskuste nappuse leevendamiseks viies poliitikavaldkonnas ELi, liikmesriigi ja sotsiaalpartnerite tasandil.
ELi oskuste nappuse ja tööjõupuuduse käsitlemise tegevuskava
- Alaesindatud rühmade tööturul aktiivseks muutmise toetamine
- Oskuste arendamise, koolituse ja hariduse toetamine
- Töötingimuste parandamine
- Töötajate ja õppijate õiglase liikuvuse soodustamine
- Talentide ligimeelitamine väljastpoolt ELi
Selle rakendamisest sõltub ELi peamiste tööhõive- ja oskustealaste eesmärkide saavutamine 2030. aastaks. Tegevuskava tugineb paljudele ELi tasandil juba kehtestatud poliitika- ja rahastamismeetmetele, nagu näiteks oskuste pakt - avaneb uuel vahekaardil. Oskustealaste partnerluste raames on lubatud pakkuda 2030. aastaks üle 25 miljonile tööealisele inimesele võimalust ümber- või täiendõppeks. Lisaks on oskuste pakti liikmed alates selle käivitamisest 2020. aastal ühiselt investeerinud ümber- ja täiendõppesse üle 150 miljoni euro. Ühtlasi investeerib EL ligikaudu 65 miljardit eurot oskuste programmidesse, tehes seda peamiselt taaste- ja vastupidavusrahastu - avaneb uuel vahekaardil (vt 3. peatükk) ja Euroopa Sotsiaalfond+ - avaneb uuel vahekaardil kaudu.
Euroopa oskusteaastaga, mis kestis 9. maist 2023 kuni 8. maini 2024, anti uus tõuge elukestvale õppele. Seejuures keskenduti oskustele ning aidati viia inimeste ambitsioonid ja tugevad küljed kokku tööturul pakutavate võimalustega. Kohaliku teavitustegevuse kaudu jõuti miljonite inimesteni, mis suurendas oluliselt teadlikkust ELi oskustepoliitikast.
Euroopa oskusteaasta arvudes
Üle 2000 ürituse kõikjal ELis
1,37 miljonit külastajat 23 liikmesriigis korraldatud 54 üritusel
Kontakt 69 miljoni inimesega sotsiaalmeedia kaudu
190 ELi juhitud algatust oskuste teemal
90 miljonit Youtube’i ja Twitchi videote vaatamist
41 miljonit televaatajat viies sihtriigis
Euroopa oskusteaasta – uus pilk
PAREM TEADLIKKUS ELi OSKUSTEPOLIITIKAST
26% veebruar 2023
53% detsember 2023
SUUREM SOOV OSALEDA KOOLITUSEL
19% neist, kes ei ole märganud oskusteaasta algatusi
64% neist, kes on märganud oskusteaasta algatusi
OTSENE MÕJU INIMESE ENDA ELULE
35% neist, kes ei ole märganud oskusteaasta algatusi
72% neist, kes on märganud oskusteaasta algatusi
Allikas: Euroopa Liit, Euroopa oskusteaasta tulemused - avaneb uuel vahekaardil, 2024.
Aprillis alustas tööd uus Euroopa Bauhausi akadeemia - avaneb uuel vahekaardil, mille ülesanne on toetada kestlikkusega seotud oskusi ehitussektoris. Akadeemia tegevust suunavateks väärtusteks on kestlikkus, esteetika ja kaasavus ning sellega toetatakse Euroopa rohelise kokkuleppe - avaneb uuel vahekaardil rakendamist. Järgmisel kahel aastal toob akadeemia kokku haridus- ja koolitusvaldkonna töötajad ning ühendab üle Euroopa viis kohalikku ja piirkondlikku keskust.
Liikmesriikide toetamine
ELi tehnilise toe instrumendi - avaneb uuel vahekaardil kaudu aidatakse 12 liikmesriigil viia ellu oskustereformi. Osutatav abi ulatub pädevuspõhise õppekava kujundamisest ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste väljatöötamisest (lühiajalise õppe tulemuste tõendamiseks) kuni lapspagulaste integreerimiseni haridussüsteemi.
Projektide näited
Belgias toetati instrumendist kahe aasta pikkust projekti, millega aidati koolidel kasutada õpetamisel ja koolitamisel edukalt IKTd. Projekti eesmärk oli võimaldada koolidel luua meeskonnapõhiseid IKT koordineerimise ja digihariduse meetodeid.
Töötajate toetamine
15. novembriks tuli võtta siseriiklikku õigusse üle uued normid - avaneb uuel vahekaardil, millega nähakse ette riiklik miinimumpalk, mis tagab töötajatele inimväärse sissetuleku. Enamik liikmesriike on komisjonile juba teatanud, et nad on selle kohustuse täitnud. Piisava miinimumpalga direktiivi rakendamine suurendab seadusjärgse miinimumpalga piisavust ja toetab palgateemaliste kollektiivläbirääkimiste pidamist, et aidata kaasa elu- ja töötingimuste parandamisele. Samuti paraneb tänu nõuete täitmise tõhusamale tagamisele, teavitamisele ja õiguskaitsemehhanismidele töötajate juurdepääs miinimumpalga kaitsele. Direktiivi positiivset mõju on juba näha, sest selle tulemusena on tekkinud riiklikul tasandil arutelu miinimumpalga piisavuse üle. Tänu sellele on seadusjärgne miinimumpalk viimasel kahel aastal enamikus liikmesriikides kasvanud, mis on aidanud tasakaalustada kiire inflatsiooni mõju madalapalgaliste töötajate ostujõule.
Juulis 2024 ulatus igakuine miinimumpalk ELi liikmesriikides 477 eurost Bulgaarias 2571 euroni Luksemburgis.
2024. aastal kehtestas EL uued normid - avaneb uuel vahekaardil, et parandada ELis 28 miljoni platvormitöötaja töötingimusi. Platvormitöö direktiiviga tagatakse, et digitaalse tööplatvormi kaudu töötavad inimesed liigitatakse tööhõive seisukohast õigesti. Kui platvormitöötajad on ümber liigitatud, avaneb neil võimalus kasutada õigusi ja sotsiaaltoetusi, millele neil on töötajatena õigus. Uute normidega soositakse ka suuremat läbipaistvust ja vastutust selliste automatiseeritud süsteemide kasutamisel, mille eesmärk on toetada või asendada tööl juhtimisfunktsioone. Sealhulgas nähakse normidega ette õigus vaidlustada algoritmilised otsused. Liikmesriikidel on aega kaks aastat uute normide ülevõtmiseks oma siseriiklikku õigusse.
Lisaks tehti 2024. aastal tööd selle nimel, et tugevdada organeid, mis esindavad Euroopa töötajaid hargmaistes ettevõtetes. Uue ettepanekuga - avaneb uuel vahekaardil kavatsetakse muuta praegusi norme ja tugevdada Euroopa töönõukogude rolli - avaneb uuel vahekaardil, mille ülesanne on nõustada töötajaid ja teavitada neid otsustest, mis võivad mõjutada nende tööd või töötingimusi. Eesmärk on lihtsustada selliste organite loomist, parandada nende soolist tasakaalu ja tagada, et enne otsuste tegemist konsulteeritakse töötajatega.
Kaugtööst on saanud laialt levinud töövorm, eriti alates COVID-19 pandeemiast. ELi tööjõu-uuringu - avaneb uuel vahekaardil kohaselt on kodus töötavate inimeste üldine osakaal ELis viimastel aastatel enam kui kahekordistunud: 11,1%-lt 2019. aastal 22,4%-le 2023. aastal. Samal ajal pööratakse rohkem tähelepanu sellele, kuidas mõjub alati kättesaadav olemine töötajate vaimsele tervisele. Märtsis käivitati - avaneb uuel vahekaardil sotsiaalpartneritega kaheetapiline konsultatsioon, mille teemaks on õiglased kaugtöö tingimused ja õigus mitte olla kättesaadav.
Hinnanguliselt on ELis ligikaudu 3,1 miljonit praktikanti. Kvaliteetne praktika võimaldab noortel omandada praktilisi töökogemusi ja uusi oskusi ning tööandjatel samal ajal leida, koolitada ja hoida töötajaid. Märtsis tegi komisjon ettepaneku algatuse kohta, millega parandatakse praktikantide töötingimusi, sealhulgas töötasu, ning praktika kaasavust ja kvaliteeti ELis. Ettepanekuga muudetakse olemasolevat praktika kvaliteediraamistikku - avaneb uuel vahekaardil, et tegeleda selliste küsimustega nagu õiglane töötasu ja juurdepääs sotsiaalkaitsele, kuid sellega kavandatakse ka seadusandlikke meetmeid praktikantide töötingimuste parandamiseks ja selleks, et praktika ei kujutaks endast varjatud kujul töötamist.
Selleks et veelgi toetada tööturgu, nägi EL ette uue rahastuspaketi - avaneb uuel vahekaardil summas 23 miljonit eurot, mida antakse Euroopa Sotsiaalfond+-ist innovatiivsetele projektidele, mille eesmärk on vähendada pikaajalist töötust ja aidata inimestel leida tööd. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist - avaneb uuel vahekaardil aidati samuti ligi 1600 koondatud töötajat Belgias, Taanis ja Saksamaal.
Sotsiaaldialoogi tugevdamine
Sotsiaalpartneritel ehk ELi töötajate ja tööandjate huve esindavatel organisatsioonidel on tähtis roll töötingimuste ja tootlikkuse parandamises, ELi ettevõtete konkurentsivõime tugevdamises ning ELi heaolu ja vastupidavuse suurendamises. See on eriti asjakohane, pidades silmas uue tehnoloogiaga kaasnevaid muutusi ja vajadust õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku järele. Jaanuaris sõlmisid ELi ja sotsiaalpartnerite esindajad Brüsselis Belgias Val Duchesse’is kokkuleppe, millega nad kinnitavad uuesti - avaneb uuel vahekaardil oma kohustust tugevdada ELi tasandil sotsiaalset dialoogi ja ühendada jõud ELi majanduse ja tööturu põhiprobleemide lahendamiseks. Sotsiaalpartnerid arutasid tööturu kitsaskohti ka märtsis peetud kolmepoolsel sotsiaaltippkohtumisel - avaneb uuel vahekaardil.
88% elanikest leiab, et sotsiaalne Euroopa on nende jaoks isiklikult oluline
60% teab vähemalt üht hiljutist ELi algatust sotsiaalse Euroopa tugevdamiseks
49% miinimumpalga direktiiv
38% töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiv
37% Euroopa Sotsiaalfond+
33% lastegarantii
30% platvormitöö direktiiv
29% oskuste tegevuskava
Allikas: Euroopa Komisjon, Eurobaromeetri eriuuring 546 - avaneb uuel vahekaardil, aprill 2024.
Euroopa haridusruum
Euroopa haridusruum - avaneb uuel vahekaardil on ELi hariduspoliitika põhistrateegia, mis aitab liikmesriikidel teha koostööd, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kaasavamaks ja vastupidavamaks. Selle eesmärk on kõrvaldada õppimist takistavad tegurid ning parandada kõigi inimeste juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele. Osana sellest strateegiast käivitas EL algatuse kogu Euroopa kõrgharidusasutuste vahel liitude loomiseks.
Euroopa ülikoolide algatus - avaneb uuel vahekaardil, mida rahastatakse programmist „Erasmus+ - avaneb uuel vahekaardil“, on viimase viie aastaga hoo sisse saanud. Nüüdseks on 50-le varem valitule lisandunud veel 14 liitu - avaneb uuel vahekaardil, tänu millele algatus on täitnud oma eesmärgi - avaneb uuel vahekaardil koguda 2024. aasta keskpaigaks vähemalt 60 liitu, mis ühendaksid üle 500 ülikooli. Tehes koostööd ja ühendades oma ressursid, saavad kõrgharidusasutused pakkuda innovatiivseid õppekavasid ja tipptasemel oskusi, mida vajatakse kõikjal ELis rohe- ja digipöördeks. See võimaldab ülikoolidel luua atraktiivseid ja konkurentsivõimelisi ühiskraadi õppekavasid ning meelitada kohale ja hoida talente kogu maailmast.
Kuna kõrgharidussektoris, sealhulgas paljude Euroopa ülikoolide liitude raames, ollakse huvitatud ühiste õppekavade arvu suurendamisest, on komisjon pakkunud välja eraldi koostöövormi - avaneb uuel vahekaardil, et liikmesriigid ja kõrgharidussektor saaksid liikuda Euroopa teaduskraadi väljatöötamise poole. See riiklikul, piirkondlikul ja asutuse tasandil pakutav uut liiki kraadi kava - avaneb uuel vahekaardil toetub kuuele programmile, mis ühendavad üle 140 kõrgharidusasutuse kogu ELis. Euroopa teaduskraadi loomise idee esitati koos kahe nõukogu soovituse ettepanekuga, millega toetatakse kõrgharidussektorit. Neist esimese - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on parandada kvaliteedi tagamist ja kvalifikatsioonide automaatset tunnustamist kõrghariduses ning teisega - avaneb uuel vahekaardil soovitakse muuta akadeemiline karjäär atraktiivsemaks ja jätkusuutlikumaks.
Õpiränne
Välismaal õppimisele, koolitusele või töötamisele kulutatud aeg toob palju kasu, edendades näiteks suhtlemis- ja kultuuridevahelisi oskusi. Selleks et parandada kõigi õppimisvõimalusi välismaal, on seatud uued ELi tasandi eesmärgid - avaneb uuel vahekaardil.
Õpirändega seotud uued eesmärgid
- Vähemalt 23%-l kõrgkooli lõpetanutest peaks 2030. aastaks olema välismaal õppimise kogemus.
- Vähemalt 12%-l kutseõppeasutuse õpilastest peaks 2030. aastaks olema võimalus saada välismaal õppimise kogemus.
- 2027. aastaks peaks kõigist välismaal õpirändes osalevatest õppuritest vähemalt 20% olema piiratud võimalustega õppurid.
Teises liikmesriigis viibimine annab ka võimaluse parandada keeleoskust või õppida uut keelt. Keelelist mitmekesisust edendatakse programmidest „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ - avaneb uuel vahekaardil rahastatavate projektide kaudu. 2024. aasta uuring näitas, et üldiselt suhtuvad inimesed Euroopas mitmekeelsusse ja keeleõppesse positiivselt.
Eurooplased ja nende keeled
86% ELi elanikest leiab, et kõik ELis elavad inimesed peaksid lisaks oma emakeelele rääkima ka vähemalt ühte võõrkeelt.
76% leiab, et keelteoskuse arendamine peaks olema poliitiline prioriteet.
84% on arvamusel, et piirkondlikke ja vähemuskeeli tuleks kaitsta.
Kolm inimest viiest suudavad vestelda vähemalt ühes muus keeles (noorte puhul neli noort viiest).
Allikas: Euroopa Komisjon, Eurobaromeetri eriuuring 540 - avaneb uuel vahekaardil, mai 2024.
EL teeb liikmesriikidega koostööd ka selleks, et muuta kõrgharidus Euroopas kaasavamaks ja kättesaadavamaks, kasutades Bologna protsessi - avaneb uuel vahekaardil, mille raames teevad Euroopa kõrgharidusruumi kuuluvad riigid ja komisjon koostööd. Mais kinnitasid 47 kõrgharidusministeeriumide ja ELi esindajat veel kord, et toetavad üliõpilaste ja töötajate liikuvust. Tirana kommünikees - avaneb uuel vahekaardil tegid nad kokkuvõtte kõrgharidusalasest koostööst ja määrasid kindlaks suuna aastateks 2025–2027. Samuti leppisid nad ajakohastatud kohustustes kokku kõrvaldada takistused õpirändega seotud liikuvuse, kõrghariduse rahvusvahelistumise ja kvaliteetse hariduse tagamisel. Eesmärk on kindlustada tugev seos ELi juhtalgatustega, nagu Euroopa ülikoolide algatus ja Euroopa teaduskraadi kava.
Programm Erasmus+
ELi haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm
- 37 aastat programmi „Erasmus+“ - avaneb uuel vahekaardil
- Üle 16 miljoni osaleja õpirände projektides.
- Alates 2014. aastast on osalenud üle 900 000 organisatsiooni.
- 2024. aasta eelarve: 4,65 miljardit eurot.
2024. aastal tähistati programmi Erasmus Mundus 20. aastapäeva - avaneb uuel vahekaardil. Tegemist on programmist „Erasmus+“ rahastatava Euroopa kõrgharidusalase koostöö algatusega, millega toetatakse rahvusvaheliste ühiste magistriõppekavade loomist. Alates programmi käivitamisest on programmi Erasmus Mundus magistriprogrammides osalenud ligi 50 000 üliõpilast 179 riigist. Üle 34 000 üliõpilase on saanud ELilt stipendiumi. Programmi saavutusi ja selle panust programmi „Erasmus+“ rahvusvahelise mõõtme arendamisse tähistati mais toimunud konverentsil - avaneb uuel vahekaardil.
Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine
2024. aastal möödus 40 aastat - avaneb uuel vahekaardil ELi esimese teadusuuringutele ja innovatsioonile pühendatud rahastamisprogrammi käivitamisest. EL on alates 1984. aastast investeerinud teadusesse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni üle 280 miljardi euro ja jaganud üle 120 000 toetuse ligi 75 000 toetusesaaja vahel. Nende vahenditega on loodud kvaliteetseid töökohti, toetatud uuenduslikke ettevõtteid ning tugevdatud ELi konkurentsivõimet ja tehnoloogilist juhtpositsiooni. Viimasel neljal aastakümnel on EL suurendanud investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning keskendunud globaalsetele probleemidele, tehnoloogia potentsiaali ärakasutamisele ja ühiskonna muutuvatele vajadustele. Tehtud töö on pälvinud ka tunnustust – ELilt rahastust saanud teadlastele on antud üle 30 Nobeli preemia.
„ELi teadusuuringute raamprogrammide toetus on olnud mulle väga oluline alates minu karjääri algusest Rootsis, olles võimaldanud luua uurimisrühma, osta vajalikke laboriseadmeid ja tutvuda uuenduslike ideedega.“
Professor Anne L’Huillier, 2023. aasta Nobeli füüsikapreemia laureaat.
David Baker, kes sai ELilt rahastust Marie Skłodowska-Curie meetmete - avaneb uuel vahekaardil programmi kaudu, pälvis 2024. aastal Nobeli keemiapreemia valkude arvutusliku disaini alase töö eest. Ta jagas auhinda Demis Hassabise ja John M. Jumperiga, keda autasustati valkude struktuuri ennustamist võimaldava töö eest. Nüüdsest kuulub Baker 18 silmapaistva stipendiaadi, teadlase ja juhendaja hulka, kes on saanud programmist toetust ja alates 2010. aastast pälvinud Nobeli preemia.
Programm „Horisont 2020“
Lõplik hindamisaruanne - avaneb uuel vahekaardil programmi „Horisont 2020“ kohta, mis oli ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastatel 2014–2020 - avaneb uuel vahekaardil, näitab, et investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni tasuvad ära. Aruande kohaselt andis programm „Horisont 2020“ suure panuse teadmistel ja innovatsioonil põhineva ühiskonna ja majanduse ülesehitamisse ELis ning tõi Euroopa inimestele palju rohkem kasu, kui oleks olnud võimalik saada, tegutsedes üksi riiklikul või piirkondlikul tasandil. Programmist rahastati konkreetseid lahendusi, alates uudsest vesinikkütusel töötavast transpordist ja mRNA-põhistest vaktsiinidest kuni mikro- ja nanoelektroonikani, ning anti otsustav panus kliimateadusse. Iga programmi jaoks kulutatud euro toob 2040. aastaks ELi kodanikele lõppkokkuvõttes kasu viis eurot. See tõestab, et teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavad investeeringud on Euroopa ühiskonnale tulusad.
Programm „Horisont 2020“ arvudes
- EELARVE80 mld eurot
- RAHASTATUD PROJEKTE35 000
Panus ELi töökohtade arvu 20%-sse kasvu.
Programm „Euroopa horisont“
Praeguse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ - avaneb uuel vahekaardil (2021–2027) uus element on strateegiakavad, mille komisjon töötab välja koostöös liikmesriikide, programmiga assotsieerunud riikide ja Euroopa Parlamendiga, võttes arvesse sidusrühmade ja kodanike seisukohti. Märtsis avaldatud programmi „Euroopa horisont“ teises strateegiakavas - avaneb uuel vahekaardil keskendutakse programmi viimasele kolmele aastale (2025–2027). See suunab teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist Euroopas ja mujal, et aidata leida lahendusi peamistele globaalsetele probleemidele, nagu kliimamuutused, saaste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, digiüleminek ja elanikkonna vananemine. Selle uue strateegiakava raames suurendab EL programmi bioloogilise mitmekesisusega seotud eesmärke, võttes kohustuseks eraldada 10% programmi „Euroopa horisont“ kogueelarvest aastateks 2025–2027 elurikkusega seotud teemadele. See summa antakse lisaks olemasolevate kliimakulutuste eesmärkide (35% programmi „Euroopa horisont“ kestuse jooksul) ja peamiste digitegevuste (13 miljardit eurot samal perioodil) jaoks eraldatud vahenditele.
Strateegiakavaga võetakse kasutusele ka uus Euroopa Bauhaus ja selle rahastu - avaneb uuel vahekaardil, mis on uus rahastamisvahend naabruskondade elavdamiseks ELis ja mujal. Aastatel 2025–2027 eraldatakse programmi „Euroopa horisont“ kaudu uue Euroopa Bauhausi teadus- ja innovatsiooniprojektidele 120 miljonit eurot aastas, mille kasutuselevõtu toetamiseks kaasatakse samas mahus lisavahendeid ka muudest ELi programmidest. Teedrajav algatus „Uus Euroopa Bauhaus“ toob kokku kodanikud, avaliku sektori asutused, eksperdid, ettevõtjad, ülikoolid ja institutsioonid, et luua ühiselt kestlik ja kaasav elukeskkond ning seda edendada.
Euroopa Teadusnõukogu - avaneb uuel vahekaardil aitab programmi „Euroopa horisont“ raames avardada oma prestiižsete toetuskavade abil teadmiste piire kõigis teadusvaldkondades. 2024. aastal andis teadusnõukogu kokku 2,3 miljardi euro väärtuses toetusi projektidele, mis valiti välja nende teadusliku tipptaseme alusel.
Aasta jooksul teatati 1,25 miljardi euro eraldamisest teadusuuringute rahastamiseks Marie Skłodowska-Curie meetme raames, mis on ELi doktori- ja järeldoktoriõppe juhtalgatus. Nendest vahenditest toetatakse ligikaudu 10 000 andekat teadlast kõikjalt maailmast nende karjääri jooksul ja luuakse neile töökohti.
Selleks et parandada karjäärivõimalusi ning meelitada ligi ja hoida teadlasi Euroopas, käivitati juunis Euroopa teadusruumi talendiplatvorm - avaneb uuel vahekaardil. See toimib peamise keskusena, mille kaudu saavad teadlased lihtsa juurdepääsu karjäärivõimalustele, rahastamisele ja rahvusvahelise koostöö vahenditele, ning aitab edendada teadlaste liikuvust ja karjääri kogu Euroopas.
Võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine on ELi põhiväärtused ja -õigused. Avatud ja kaasava ühiskonna tagamiseks on EL välja töötanud mitmesugused sihtotstarbelised strateegiad, konkreetsed meetmed ja rahalised vahendid, et muuta inimeste elu kogu ELis paremaks.
Kõikjal ELis kehtiv Euroopa puudega inimese kaart ja parkimiskaart
Oktoobris kiideti heaks - avaneb uuel vahekaardil uued reeglid, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart. Kaardid kehtivad ametliku puudega ELi kodanike ja nende pereliikmete ning ametliku puudega ELis elavate kolmandate riikide kodanike puhul.
Teistes liikmesriikides reisides saavad Euroopa puudega inimese kaardi omanikud võrdse võimaluse kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist mitmesuguste teenuste puhul. Nende hulka kuuluvad näiteks eelis- või tasuta juurdepääs, isiklik abi üritustel, punktkiri või audiogiidid, vähendatud tasuga või tasuta teenused. Euroopa parkimiskaardi omanikud saavad kasutada puuetega inimestele ette nähtud parkimistingimusi ja -rajatisi teistes liikmesriikides. Uusi reegleid kohaldatakse kuni kolme kuu pikkuste lühiajaliste viibimiste või teatavatel juhtudel ka pikemate ajavahemike suhtes, näiteks ELi liikuvusprogrammides (nagu Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse projektid - avaneb uuel vahekaardil) osalevate kaardiomanike puhul. Liikmesriigid võivad direktiivi kohaldada ka pikema aja jooksul teiste kaardiomanike puhul.
Euroopa puudega inimese kaart on täienduseks riiklikele puudega inimese kaartidele ja tõenditele ning uus parkimiskaart asendab senise Euroopa puudega inimese parkimiskaardi. Mõlemad kaardid hakkavad kogu ELis kehtima 2028. aastal.
Linnade ligipääsetavuse parandamine
Ligipääsetav ruum on oluline esimene samm võrdõiguslikkuse saavutamise poole. 2024. aastal tähistati auhinna „Access City Award“ - avaneb uuel vahekaardil 15. aastapäeva. Selle maineka auhinnaga tunnustatakse silmapaistvaid jõupingutusi, mida on tehtud ELi linnade muutmisel puuetega inimestele ligipääsetavaks.
Novembris võitis auhinna „Access City Award 2025“ - avaneb uuel vahekaardil Viin (Austria), olles silmapaistev näide sellest, kuidas edukalt muuta suur pealinn ligipääsetavaks linnaelu igas aspektis. Kuna 2024. aastal toimusid olümpiamängud ja paraolümpiamängud, leidis Nürnberg (Saksamaa) komisjoni poolt eraldi äramärkimist ligipääsetava sporditaristu eest, kuna linn investeeris kohandatud varustusega kaasavatesse spordikeskustesse ning kohandatud spordiprogrammide ja kaasavate ujumisprogrammide treenerite koolitustesse.
Auhinna „Access City Award“ 15. aastapäeva puhul kohtusid varasemate võitnud linnade, puuetega inimesi esindavate organisatsioonide ja sidusrühmade esindajad, et vahetada parimaid tavasid. Nad kogusid ka tagasisidet Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) - avaneb uuel vahekaardil teise etapi kohta.
Sooline võrdõiguslikkus
EL on viimastel aastatel teinud soolise võrdõiguslikkuse edendamisel märkimisväärseid edusamme. Olulised verstapostid on uued õigusnormid tasustamise läbipaistvuse kohta - avaneb uuel vahekaardil, et parandada võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist, uued õigused töö- ja eraelu paremaks tasakaalustamiseks - avaneb uuel vahekaardil ning soolise tasakaalu eesmärgid äriühingute juhtorganites - avaneb uuel vahekaardil.
Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseni veel pikk tee. Vastavalt 2024. aasta aruandele soolise võrdõiguslikkuse kohta ELis - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil valitseb tööturul ja otsuseid tegevatel ametikohtadel, sealhulgas poliitilistes esindusorganites, endiselt märkimisväärne sooline ebavõrdsus ning probleemiks on ka soostereotüübid seoses naiste rolliga ühiskonnas. Lisaks on naised ja tüdrukud sõja ja konfliktide tagajärgede suhtes eriti haavatavad. Aruandes täheldatakse ka suuremaid takistusi sõnavabadusele, eriti internetis, ning naiste õiguste üha ulatuslikumat piiramist mitmel pool maailmas.
2024. aastal võeti vastu murranguline ELi õigusakt - avaneb uuel vahekaardil, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist. Uue seadusega kriminaliseeritakse teatavad naistevastase vägivalla vormid, eelkõige naiste suguelundite moonutamine, sundabielud ja kõige levinumad kübervägivalla vormid (nt intiimse sisuga või manipuleeritud materjali jagamine ilma nõusolekuta, küberjälitamine ja küberahistamine) ning küberruumis soolise vägivalla või vaenu õhutamine.
Allikad: Eurostat - avaneb uuel vahekaardil, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut - avaneb uuel vahekaardil, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet - avaneb uuel vahekaardil.
Direktiiviga parandatakse ohvrite juurdepääsu õigusemõistmisele, kaitsele ja toetusele ning nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid kõikehõlmavad ennetusmeetmed ja edendaksid suhetes nõusoleku andmise tähtsust. Liikmesriikidel on uute normide siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks aega 2027. aasta 14. juunini.
Laste vastu suunatud vägivald on endiselt suur probleem nii ELis kui ka mujal. Aprillis esitas komisjon soovitused - avaneb uuel vahekaardil, et toetada liikmesriike nende lastekaitsesüsteemide tugevdamisel. Soovituses on kaalutud enam kui 1000 lapse seisukohti, mis koguti ELi laste osalusplatvormi kaudu - avaneb uuel vahekaardil.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamine avalikus poliitikas ja eelarveprotsessides
Täites oma kohustust toetada soolise võrdõiguslikkuse edendamist, pakkus EL 2024. aastal kohandatud tehnilist oskusteavet - avaneb uuel vahekaardil 12 ametiasutusele üheksas liikmesriigis (Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Portugal ja Rumeenia). Eesmärk oli aidata neil välja töötada poliitika ja eelarved, milles võetakse arvesse soolise võrdõiguslikkuse vajadusi ja edendatakse neid.
Tänu muudetud ELi finantseeskirjadele võetakse soolise võrdõiguslikkuse aspekte nüüd ELi rahastamisprogrammides arvesse. Üks muudatustest on parem järelevalve, mis võimaldab nüüd eristada teavet soo alusel. Lisaks tuleb ELi fondidest toetatava tegevuse puhul võtta alates järgmisest eelarveperioodist (pärast 2027. aastat) võimaluse korral arvesse naiste ja tüdrukute konkreetseid vajadusi ja prioriteete.
Võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavad uued nõuded
Võrdõiguslikkust edendavatel riiklikel asutustel - avaneb uuel vahekaardil on oluline roll mittediskrimineerimist käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise tagamisel kohapeal. Nad edendavad võrdset kohtlemist, pakkudes sõltumatut abi diskrimineerimise ohvritele, viies läbi sõltumatuid uuringuid, avaldades sõltumatuid aruandeid ja andes soovitusi diskrimineerimisega seotud küsimustes. Kuigi võrdõiguslikkust edendavad asutused teevad väärtuslikku tööd, seisavad nad praegu silmitsi paljude probleemidega ning nende täielik potentsiaal diskrimineerimise ennetamisel ja selle vastu võitlemisel on veel saavutamata.
2024. aastal ELis vastu võetud uued õigusaktid - avaneb uuel vahekaardil suurendavad võrdõiguslikkust edendavate asutuste sõltumatust, ressursse ja volitusi, mis aitab paremini tagada ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide täitmist. Liikmesriikidel on oma siseriiklike õigusaktide kohandamiseks aega kuni 2026. aasta 19. juunini.
Uute nõuete kohaselt tuleb liikmesriikidel tagada, et kõik võrdõiguslikkust edendavad asutused saavad:
- pakkuda kõigile ohvritele võrdsetel alustel tasuta ja kättesaadavaid teenuseid;
- tegeleda ennetamise, edendamise ja teadlikkuse suurendamisega;
- osaleda diskrimineerimisjuhtumite korral kohtumenetluses, et pakkuda ohvritele usaldusväärset tuge.
ELi inimesed leiavad, et diskrimineerimine on nende riigis laialt levinud.
Diskrimineerimine järgmise põhjal:
65% roma päritolu
61% nahavärv
60% etniline päritolu
57% transseksuaalsus
54% seksuaalne sättumus
Allikas: Euroopa Komisjon, Eurobaromeetri eriuuring 535 - avaneb uuel vahekaardil, detsember 2023.
LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse tugevdamine Euroopas
Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti - avaneb uuel vahekaardil mais avaldatud kolmanda LGBTIQ-teemalise uuringu - avaneb uuel vahekaardil tulemused näitavad, et lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised ning queer-inimesed (LGBTIQ-inimesed) on enda sotsiaalses keskkonnas oma seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või sootunnuste suhtes avatumad kui varem. Samas kogevad nad rohkem ahistamist ja vägivalda. Ühtlasi on väga levinud, et diskrimineerimis-, vägivalla- ja ahistamisjuhtumitest jäetakse teatamata.
Aruanne - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia rakendamise kohta näitab, et strateegial on olnud positiivne mõju LGBTIQ-inimeste olukorrale ELis. Kaheteistkümnes liikmesriigis on kehtestatud LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegiad või tegevuskavad, mis täiendavad ELi strateegiat, ning ülejäänud riikides on käimas esimeste spetsiaalsete riiklike strateegiate või tegevuskavade koostamine. Riiklike tegevuskavade väljatöötamisel ja rakendamisel tugevdatakse koostööd liikmesriikidega heade tavade vahetamise kaudu.
Allikas: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, „LGBTIQ equality at a crossroads – Progress and challenges“ - avaneb uuel vahekaardil, 2024.
Võitlus rassismi kõigi vormide vastu
Aruandest ELi rassismivastase tegevuskava 2020–2025 - avaneb uuel vahekaardil rakendamise kohta on näha, et kuigi enamik meetmeid on rakendatud, on vaja tõhusamat kaitset rassilise diskrimineerimise eest ja rassismi süstemaatilist ennetamist. Samuti on sellest näha, et rassismivastaseid meetmeid ja algatusi töötatakse välja kõigis ELi poliitikavaldkondades alates haridusest ja tööhõivest ja lõpetades välistegevusega. Samas viidatakse aruandes sellele, et rassism on ühiskonna struktuurides, näiteks tööhõives, hariduses ja eluaseme kättesaadavuses, laialt levinud, ning et liikmesriikidel on selle vastu võitlemisel keskne roll. Pärast 2025. aastat jätkab EL võitlust rassismi kõigi vormide vastu ja töötab välja tervikliku rassismivastase strateegia.
- 96% Euroopa juutidest on antisemitismiga kas internetis või väljaspool seda kokku puutunud.
- 80% väidab, et antisemitism on viimastel aastatel suurenenud.
- 76% väldib avalikkuses selliste esemete kandmist või näitamist, mille tõttu nad oleksid juudina äratuntavad.
Allikas: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, „Jewish People’s Experiences and Perceptions of Antisemitism – EU Survey of Jewish People“ - avaneb uuel vahekaardil, 2024.
2024. aastal avaldati esimene eduaruanne - avaneb uuel vahekaardil, mis käsitleb ELi 2021.–2030. aasta strateegiat antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks. Aruandest on näha, et Hamasi rünnakud Iisraeli vastu 7. oktoobril 2023 ja sellele järgnenud sõda Gazas on toonud endaga kaasa juudi rahva vastu suunatud vaenu- ja vägivallajuhtumite suurima laine Euroopas alates ELi loomisest. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2023. aasta uuringu - avaneb uuel vahekaardil kohaselt oli antisemitismi tase juba enne Hamasi rünnakuid kõrge ning seda süvendasid veelgi COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Aruandes kirjeldatakse, kuidas EL ja selle liikmesriigid antisemitismi vastu võitlevad ning milliseid meetmeid on võetud juudi kogukondade julgeoleku tugevdamiseks. Selles tutvustatakse edusamme kestlike ELi ja riiklike struktuuride loomisel antisemitismi ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks. ELi strateegia tulemusena on 23 liikmesriiki võtnud vastu riikliku antisemitismivastase strateegia ja 20 liikmesriiki on nimetanud ametisse antisemitismivastase võitluse riikliku koordinaatori.
Vastavalt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti oktoobris avaldatud aruandele „Being Muslim in the EU – Experiences of Muslims“ - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil seisab peaaegu iga teine moslem oma igapäevaelus ELis silmitsi rassismi ja diskrimineerimisega, mis on alates 2016. aastast järsult kasvanud. Mosleminaisi, -mehi ja -lapsi võetakse sihikule nii internetis kui ka väljaspool seda mitte ainult nende usutunnistuse, vaid ka nahavärvi ja etnilise või sisserändaja tausta tõttu. Aruandes kasutatud andmed koguti enne Hamasi 7. oktoobri 2023. aasta rünnakuid ja Gazas järgnenud sõda, mis suurendasid moslemivastast vaenu veelgi.
Aruandes romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike rakendamise kohta - avaneb uuel vahekaardil rõhutatakse edusamme, mida liikmesriigid ja laienemisprotsessis osalevad riigid on teinud romasid käsitlevate riiklike raamistike tõhusaks rakendamiseks vajalike struktuuride, protsesside ja programmide loomisel. Kuigi need jõupingutused on oluline samm edasi, on siiski veel arenguruumi, et saavutada täielikult ELi 2030. aasta eesmärgid - avaneb uuel vahekaardil, mille alusel hinnatakse, kui hästi on saavutatud romasid käsitleva ELi strateegilise raamistiku eesmärgid võrdõiguslikkuse, sotsiaal-majandusliku kaasamise ja romade sisulise osalemise valdkonnas. EL toetab endiselt liikmesriike suuniste andmisega ja jälgib nende romasid käsitlevate riiklike raamistike rakendamist.
Tunnustus kaasavale ühiskonnale
Mais on Euroopa mitmekesisuse kuu, millega tähistatakse ELi pikaajalist pühendumust mitmekesistele ja kaasavatele töökohtadele ja ühiskonnale. Mitmekesisuse kuu raames korraldati ELis 2024. aastal üle 50 ürituse. Ühe tippsündmusena anti juba kolmandat korda välja Euroopa kaasamise ja mitmekesisuse pealinnade auhind - avaneb uuel vahekaardil, millega tunnustatakse Euroopa Liidu linnade ja piirkondade tehtud tööd kaasatuse edendamisel ja diskrimineerimisvaba ühiskonna loomisel. Sel aastal oli eraldi auhinnakategooria ametiasutustele, kes tegelevad linnade ja piirkondade turvalisuse tagamisega, pöörates tähelepanu naistevastasele vägivallale.
Euroopa kaasamise ja mitmekesisuse pealinnade auhinna võitjad 2024. aastal - avaneb uuel vahekaardil
ÜLE 50 000 ELANIKUGA KOHALIKUD OMAVALITSUSED
Zagreb, Horvaatia
© Adobe Stock
Växjö omavalitsus, Rootsi
© Marcus Lindstrom/E+ via Getty Images
La Laguna, Hispaania
© Adobe Stock
ALLA 50 000 ELANIKUGA KOHALIKUD OMAVALITSUSED
Corbetta, Itaalia
© AleksandarGeorgiev/E+ via Getty Images
Miranda de Ebro, Hispaania
© Abuela Pinocho/Moment Open via Getty Images
Casares, Hispaania
© Adobe Stock
ERIAUHIND
Ljubljana, Sloveenia
© Adobe Stock
Miranda de Ebro, Hispaania
© Abuela Pinocho/Moment Open via Getty Images
Växjö omavalitsus, Rootsi
© Marcus Lindstrom/E+ via Getty Images