2024. aastal astus Euroopa Liit ulatuslikke samme, et kaitsta oma kodanikke ohtude eest nii liidus kui ka väljaspool seda, alustades tööd selleks, et parandada Euroopa valmisolekut reageerida suurtele kriisidele. EL jätkas Euroopa julgeoleku ja kaitse edendamiseks võetud meetmete tugevdamist ning kehtestas uusi meetmeid inimkaubanduse, uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks. 2024. aastal algas ka rändehalduse seisukohast uus ajastu. Tänu rände- ja varjupaigaleppe sõlmimisele on ELil nüüd olemas rände nõuetekohase haldamise vahendid, mis tuginevad solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõttele. Reformide ettevalmistamise suure töö lükkasid käima liikmesriigid oma riiklike rakenduskavadega. Oluliseks verstapostiks sai ka see, kui detsembris tehti otsus kaotada alates 1. jaanuarist 2025 isikute kontroll Bulgaaria ja Rumeeniaga ühistel ja nende liikmesriikide vahelistel maismaa sisepiiridel. Samuti jätkas EL tööd kodanike tervise kaitsmiseks, reformides ravimialaseid õigusakte. Uute algatustega soovitakse parandada inimeste vaimset tervist ja heaolu, eelkõige laste ja noorte seas.

Viimaste aastate suuri kriise, nagu ülemaailmne pandeemia, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja kliimamuutustest tingitud katastroofilised ilmastikunähtused, ei saa pidada üksikuteks ega mööduvateks sündmusteks. Nende puhul tuleb välja see, et Euroopa peab olema kõikideks kriisideks valmistunud ja valmis neile igal ajal reageerima. Kodanike kaitse ning ELi majanduse ja ühiskonna sujuva toimimise tagamiseks on Euroopa valmisolekut - avaneb uuel vahekaardil tulevasteks kriisideks vaja kindlasti tugevdada.

Oktoobris avaldatud Sauli Niinistö aruandes „Turvaliselt koos“ - avaneb uuel vahekaardil hinnatakse ELi ees seisvaid keerulisi probleeme ning kirjeldatakse, kuidas suurendada tsiviil- ja sõjalist valmisolekut ja valmistuda tulevasteks kriisideks. Aruandes esitatakse tervikliku valmisoleku saavutamiseks ligikaudu 80 soovitust, mis sisaldavad nii lühiajalisi, keskmise pikkusega kui ka pikaajalisi meetmeid. Nendele ettepanekutele tuginedes töötavad Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja välja liidu valmisoleku strateegia, mis hõlmab kõigi valitsustasandite osalejate mobiliseerimist (kohalikust tasandist ELi tasandini ja tsiviilvõimudest relvajõududeni) ning ühiskonna kõigi osade (erasektor, kodanikuühiskond ja kodanikud) kaasamist.

Kaitsevõime suurendamine

ELi riigid on juba alustanud koostööd, et reageerida julgeolekuohtudele ja -probleemidele jõulisemalt ning võtta järgmisteks aastateks vastu ühine strateegiline ELi julgeoleku ja kaitse visioon.

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on ajendanud ELi muutma Euroopa kaitsetööstust tugevamaks, reageerimisvõimelisemaks ja uuenduslikumaks. Märtsis esitleti Euroopa esimest kaitsetööstuse strateegiat - avaneb uuel vahekaardil, millega püütakse tagada ELi kaitsesüsteemide ja -varustuse valmisolek. See ei ole oluline üksnes ELi, vaid ka peamiste liitlaste, nagu NATO ja Ukraina jaoks. Aastateks 2025–2027 on Euroopa kaitsetööstuse jaoks ette nähtud 1,5 miljardi euro suurune rahastamisprogramm - avaneb uuel vahekaardil.

Lisaks oma kaitsekulutuste pidevale suurendamisele julgustatakse liikmesriike tegema kaitseotstarbeliste toodete soetamiseks ühishankeid, pidades sealjuures silmas vajadust toetada Euroopa kaitsetööstust. Novembris valiti ELi uue kaitsealaste hangete alase koostöö programmi raames rahastamiseks välja viis piiriülest projekti. Ühtekokku hangitakse nende projektidega liikmesriikide relvajõududele üle 11 miljardi euro väärtuses kaitseotstarbelisi tooteid. Valitud projektides osaleb 20 liikmesriiki ning enamasti on tegemist Ukrainale mõeldud toodetega.

Samas on esimese laskemoona tootmist toetava määruse - avaneb uuel vahekaardil rakendamine andnud juba tulemusi. Toetustena on eraldatud üle 500 miljoni euro ning suurtükilaskemoona tootmine Euroopas on jõudnud tasemele miljon mürsku aastas.

Pärast kolme aastat tegutsemist on Euroopa Kaitsefondiga - avaneb uuel vahekaardil võetud kohustus anda 4 miljardi euro ulatuses toetusi 160-le koostööl põhinevale, eri tehnoloogiat ja võimeid hõlmavale kaitsevaldkonna projektile, millega toetada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet. ELi uue kaitsevaldkonna omakapitalirahastu - avaneb uuel vahekaardil käivitamisega parandatakse kaitsesektori juurdepääsu rahastamisele ning toetatakse kaitsevaldkonna idufirmade ja väikeettevõtete kihavat sektorit.

Kooskõlas oma sõjaväelise liikuvuse tegevuskavaga - avaneb uuel vahekaardil rahastab EL 38 uut projekti - avaneb uuel vahekaardil, millega parandada vägede ja varustuse transporti üleeuroopalises transpordivõrgus. Nendele projektidele eraldatakse kokku 807 miljoni eurot, uuendamaks ELi olulist transporditaristut nii tsiviil- kui ka sõjaväetranspordi jaoks. 2024. aastal võeti vastu uued sõjaväelise liikuvuse meetmed - avaneb uuel vahekaardil, millega kõrvaldada sõjaväelise liikuvuse vallas alles jäänud lüngad.

Tegevus julgeolekuohtude vastu

Mais avaldatud julgeolekuliidu strateegia raames tehtud edusammude aruanne - avaneb uuel vahekaardil näitab, et pärast strateegia vastuvõtmist võetud rikkalikud seadusandlikud ja operatiivmeetmed on aidanud valmistada ELi julgeolekuprobleemidega toimetulemiseks paremini ette. Pidevalt muutuv ohuolukord tähendab siiski, et võimalike haavatavuste kõrvaldamiseks tuleb kasutada kõiki võimalusi.

Hübriidohud on üks keerukamaid ja pidevalt muutuvaid probleeme, millega ELil ja selle liikmesriikidel tuleb kokku puutuda. Need võivad hõlmata näiteks demokraatlike otsustusprotsesside takistamiseks tehtud desinformatsioonikampaaniaid või poliitilise narratiivi suunamist sotsiaalmeedia kaudu. EL on võtnud hübriidohtude vastu võitlemiseks mitmesuguseid meetmeid - avaneb uuel vahekaardil, sealhulgas hübriidmeetmete kogumi, mis on juba käiku lastud, et reageerida intensiivistunud hübriidkampaaniale, mida Venemaa korraldab ELi ja selle liikmesriikide vastu. Oktoobris kehtestas - avaneb uuel vahekaardil EL Venemaa hübriidtegevuse tõttu uue sanktsiooniraamistiku. Liikmesriigid on edukalt moodustanud hübriidohtudega tegelevad kiirreageerimisrühmad - avaneb uuel vahekaardil, millega toetada teisi liikmesriike, partnerriike ja ELi missioone selliste ohtude ja kampaaniate vastu võitlemisel.

Küberruumist on saanud strateegilise konkurentsi valdkond. ELi küberkaitsepoliitika - avaneb uuel vahekaardilvallas tehti 2024. aastal ELi küberkaitse koordineerimiskeskuses algust ettevalmistustöödega, et suurendada kaitsekogukonna olukorrateadlikkust. Küberkaitse rakendamisest ülevaate saamiseks korraldati ELi esimene küberloendus, mille aruanne avaldati oktoobris, ning praegu on käimas teine loendus.

Võttes arvesse kosmosevaldkonnas aset leidnud ulatuslikke geopoliitilisi muutusi ja ELi osalust selles, on senisest rohkem tähelepanu pööratud kosmosevaldkonna üldistele julgeolekuaspektidele ning ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia - avaneb uuel vahekaardil rakendamisele. Algatustega on püütud suurendada ühist arusaamist kosmoseohtudest ja parandada neile reageerimist. Aprillis käivitas komisjon koos Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametiga - avaneb uuel vahekaardil ELi kosmoseteabe jagamise ja analüüsimise keskuse - avaneb uuel vahekaardil. See on ELi kosmosesektori ettevõtete koostööalgatus, millega ergutada ELi kosmosesüsteemide turvalisuse tagamisel heade tavade vahetamist.

EL on tugevdanud oma tegevust meresõidu turvalisusesse panustajana ja parandanud selles valdkonnas suhteid välispartneritega. Muudetud merendusjulgeoleku strateegia - avaneb uuel vahekaardil olulise saavutusena toimus mais liikmesriikide, ELi institutsioonide ja spetsialiseeritud asutuste osalusel esimene merendusjulgeoleku õppus. Õppus keskendus elutähtsa merealuse taristu kaitsmisele ning ELi vetes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisele. Sellel katsetati edukalt uut teabevahetussüsteemi - avaneb uuel vahekaardil, mis võimaldab ELi merendusasutustel vahetada omavahel turvaliselt reaalajas teavet. Süsteem anti käiku juulis. Komisjon on allkirjastanud - avaneb uuel vahekaardil 142 miljoni euro väärtuses toetuslepinguid 21 projekti jaoks, millega uuendada magistraalkaablitaristut ja rajada uusi merekaableid.

Võitlus inimkaubanduse vastu

Igal aastal langevad ELis tuhanded inimesed – nii ELi kodanikud kui ka inimesed väljastpoolt ELi – inimkaubanduse - avaneb uuel vahekaardil ohvriks. EL ja selle liikmesriigid on suurendanud jõupingutusi selle koletu kuriteo vastu võitlemiseks. Tänu tõhustatud tegevusele vahistati ainuüksi 2023. aastal üle 450 kahtlusaluse ja konfiskeeriti 4,1 miljonit eurot. Juulis jõustunud inimkaubandusevastase võitluse muudetud direktiiviga - avaneb uuel vahekaardil karmistatakse inimkaubanduse vastu peetavat võitlust. Direktiiviga nähakse ette avaliku sektori asutustele inimkaubandusega seotud süütegude uurimiseks ja nende eest süüdistuste esitamiseks tõhusamad vahendid, kehtestatakse ELi inimkaubandusalastes õigusaktides varem sanktsioneeritud ärakasutamise vormide kõrval uusi ning muudetakse seksuaalse ärakasutamise toimepanemine internetis raskendavaks asjaoluks. Samuti tagab see ohvritele parema toetuse. Liikmesriikidel on oma õigusaktide kohandamiseks aega kuni kaks aastat.

VIDEO. ELi kampaania „Tee inimkaubandusele lõpp! Katkesta nähtamatu ahel! - avaneb uuel vahekaardil“ aitab suurendada üldsuse teadlikkust inimkaubandusega seotud kuritegudest, mis jätavad inimesed ilma nende põhiõigustest.

Tõhusam võitlus uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu

Uimastikaubandus on ELi sisejulgeoleku peamisi ohustajaid. On teada, et peaaegu 40% ELis asuvatest kuritegelikest organisatsioonidest tegeleb üksnes ebaseadusliku uimastikaubandusega. Et aidata võidelda muutuvate uimastiohtudega, asutas EL juulis Euroopa Liidu Uimastiameti - avaneb uuel vahekaardil. Uuel ametil, mille tegevus tugineb Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse saavutustele, on uimastitest tulenevate praeguste ja tulevaste probleemidega tegelemisel oma eelkäijast suuremad volitused. Ameti töö võimaldab ohtlike ainete varajases etapis avastamist. Lisaks loob amet kohtuekspertiisi laborite võrgustiku, mille abil parandada reageerimist uutele uimastiepideemiatele. Samuti võtab amet käsile uimastitest tuleneva kuritegevuse, uimastite tervisemõju ja kaasnevate sotsiaalkuludega seotud kompleksprobleemid, millele on viidatud „Euroopa uimastiprobleemide 2024. aasta aruandes: suundumused ja arenguteed“ - avaneb uuel vahekaardil.

ELi ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil rakendamisel on käivitatud mitu algatust, millega lõhkuda kuritegelikke võrgustikke. Näiteks alustati jaanuaris Euroopa sadamate liidu avaliku ja erasektori partnerlusega - avaneb uuel vahekaardil, millega kaitsta sadamaid tõhusama riskijuhtimise, õiguskaitse ning avaliku ja erasektori koostöö abil ebaseadusliku uimastikaubanduse ja kuritegevuse sisseimbumise eest.

Peale selle on loodud Euroopa organiseeritud kuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustik - avaneb uuel vahekaardil, millega parandada teabe ja heade tavade vahetamist prokuröride vahel.

VIDEO. Kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi 2023. aasta tulemused.

Kogu ELi õiguskaitseasutused saavad ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel teha koostööd kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise platvormi - avaneb uuel vahekaardil kaudu. 2023. aastal vahistasid liikmesriigid komisjoni ja ELi asutuste toel üle 13 800 isiku ja konfiskeerisid ligi 800 miljoni euro väärtuses vara, sealhulgas 197 tonni uimasteid.

Vara tagasivõitmise meetmed võimaldavad õiguskaitseasutustel avastada ja likvideerida kuritegelike organisatsioonide võrgustikke ELis ja mujal. 2024. aastal vastu võetud uue direktiiviga - avaneb uuel vahekaardil tagatakse, et kurjategijad ei saaks ebaseaduslikku tulu endale hoida. Põhjaliku normistikuga reguleeritakse vara tagasivõitmise protsessi algusest lõpuni – alates vara jälitamisest, tuvastamisest, arestimisest ja haldamisest kuni selle konfiskeerimise ja lõpliku võõrandamiseni. Juulis jõustus uus direktiiv - avaneb uuel vahekaardil, millega antakse õiguskaitseasutustele kiirem juurdepääs finantsteabele. Tänu sellele saavad ametiasutused finantsuurimise käigus kindlaks teha, kas kahtlusalusel on teistes liikmesriikides pangakontosid.

Piiriülese kuritegevuse kasvu tõttu tuleb ELis üha sagedamini lahendada olukordi, kus mitmel liikmesriigil on õigus menetleda sama kriminaalasja. Mitmekordsete süüdistustega seotud probleemide lahendamiseks võeti 2024. aastal ELi organiseeritud kuritegevusega võitlemise strateegia raames vastu uus määrus - avaneb uuel vahekaardil, millega kehtestati õigusraamistik, mis võimaldab kriminaalmenetlusi ühelt liikmesriigilt teisele üle anda.

Terrorismivastane võitlus

Vägivaldse äärmusluse ja terrorismini viiv radikaliseerumine on probleemiks nii liikmesriikides kui ka mujal. Juunis käivitas komisjon ELi radikaliseerumise ennetamise teadmuskeskuse - avaneb uuel vahekaardil, mis on piiriülese koostöö, poliitikasoovituste ja ennetusvahendite võrgustikuplatvorm.

Radikaliseerumise ennetamine - avaneb uuel vahekaardil hõlmab ka terroristliku veebisisu eemaldamist - avaneb uuel vahekaardil. Aruanne - avaneb uuel vahekaardil terroristliku veebisisu määruse rakendamise kohta osutab - avaneb uuel vahekaardil sellele, et määrus on aidanud äärmuslikku veebisisu tulemuslikult eemaldada. Alates määruse jõustumisest 2022. aasta juunis on välja antud üle 1200 eemaldamiskorralduse. Määrusega kohustatakse teenuseosutajaid eemaldama terroristlikku veebisisu võimalikult kiiresti ja igal juhul ühe tunni jooksul alates pädevalt riigiasutuselt eemaldamiskorralduse saamisest.

2024. aastal vastu võetud uue rakendusdirektiiviga - avaneb uuel vahekaardilon kehtestatud tulirelvade märgistuse miinimumsügavus. See parandab tulirelvade jälgitavust kõikjal ELis, aitab kaasa uurimisele ja edendab ohutut kaubandust. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu leppisid märtsis kokku - avaneb uuel vahekaardil uutes ja rangemates normides tsiviilkasutuses olevate tulirelvade impordi, ekspordi ja transiidi kohta. Selle algatusega kehtestatakse ühtlustatud menetlused ja digitaalne litsentsimine, mis parandab tulirelvade jälgitavust ja raskendab organiseeritud kuritegevust.

2024. aasta mais võttis EL ametlikult vastu kümme õigusakti, mis koos moodustavad rände- ja varjupaigaleppe - avaneb uuel vahekaardil. Uue leppega, mis tugineb osati varasematele reformiettepanekutele, pannakse ette terviklik lähenemine selle kohta, kuidas tugevdada ja integreerida ELi rände-, varjupaiga-, piirihalduse ja integratsioonipoliitikat.

Esimest korda on ELis kehtestatud alaline kohustuslik solidaarsusmehhanism, mis tähendab, et ootamatu rändesurvega silmitsi seistes ei pea liikmesriik probleemi üksipäini lahendama. Rännet käsitletakse leppe kohaselt ELi süvenevate ülemaailmsete partnerlussuhete osana ning koostöös partneritega on võetud käsile rände algpõhjused, võideldakse rändajate smugeldamise vastu ning edendatakse ELi sisenemise seaduslikke võimalusi.

Pärast uute normide jõustumist juunis on liikmesriikidel uue raamistiku kehtestamiseks aega 2026. aasta keskpaigani. Et toetada liikmesriike leppe rakendamisel, esitas komisjon ühise rakenduskava - avaneb uuel vahekaardil, milles pannakse paika ELi ja riiklike meetmete vahe-eesmärgid, mis võimaldavad leppe järgmise kahe aasta jooksul ellu viia. Selle põhjal koostasid liikmesriigid riiklikud rakenduskavad, mis tuli esitada 12. detsembriks.

Üheksa liikmesriiki said rände- ja varjupaigaleppe riikliku rakenduskava väljatöötamiseks kohandatud tehnilist nõu - avaneb uuel vahekaardil. Tehnilise toe rahastamisvahendist - avaneb uuel vahekaardil aidatakse liikmesriikidel reforme kavandada ja ellu viia ning antakse tuge ja suuniseid uute õigusaktide põhivaldkondades, nagu tegevusprotsessid, poliitikavalikud ja ELi vahendite strateegiline kasutamine. 2025. aastal jätkatakse liikmesriikide toetamist - avaneb uuel vahekaardil tehnilise toe juhtprojektist.

VIDEO. Rände- ja varjupaigalepe saab reaalsuseks.

Kui rände- ja varjupaigareformid tervikuna pakuvad püsivat ja pikaajalist lahendust, võimaldavad kohapealsed operatiivmeetmed lahendada jooksvaid murekohti. EL on käivitanud neli tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil peamiste rändeteede kohta: Vahemere idaosa rändetee, Vahemere lääneosa ja Atlandi ookeani rändetee, Lääne-Balkani rändetee ja Vahemere keskosa rändetee. Lisaks sellele on koostatud kümnepunktiline kava Itaalia Lampedusa saare kohta. Nende algatustega on kehtestatud konkreetsed meetmed, sealhulgas liikmesriikidele antav rahaline toetus ja meetmed piirihalduse tugevdamiseks.

Alates 2022. aastast on vabatahtliku solidaarsusmehhanismiga - avaneb uuel vahekaardil, millega toetatakse kõige rängema rändesurve alla jäänud liikmesriike, asustatud teistesse Euroopa riikidesse ümber üle 5000 varjupaigataotleja - avaneb uuel vahekaardil. See mehhanism kujutab endast vaheastet, mida kasutatakse seni, kuni liikmesriikide vahel jõustub alaline ümberpaigutamismehhanism. Pärast 2026. aasta keskpaika saab uue solidaarsusraamistiku alusel rändajate ümberpaigutamisest üks võimalik solidaarsusmeede, mida liikmesriigid saavad teiste meetmete kõrval valida. Selle asemel võivad liikmesriigid anda ka rahalist toetust või võtta alternatiivseid solidaarsusmeetmeid (st saata töötajaid ja pakkuda mitterahalist tuge).

Võitlus ebaseadusliku rände vastu

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti - avaneb uuel vahekaardil hinnangul saabub üle 90% ebaseaduslikest rändajatest ELi inimsmugeldajate abiga. Inimsmugeldajate võrgustikud on tihedalt seotud muude raske ja organiseeritud kuritegevuse vormidega, sealhulgas terrorismi, inimkaubanduse ja rahapesuga, mis veelgi suurendab vajadust võtta meetmeid ja teha rahvusvaheliste partneritega koostööd.

Käimas on läbirääkimised 2023. aastal tehtud algatuste üle, millega soovitakse ajakohastada ELis rändajate smugeldamise tõkestamiseks 20 aastat tagasi kehtestud õigusraamistikku - avaneb uuel vahekaardil ning tugevdada politseikoostööd reguleerivaid norme - avaneb uuel vahekaardil, et ühtlustada inimsmugeldajatele määratavaid karistusi, suurendada eraldatavaid ressursse ja parandada andmete kogumist. Lisaks tugevdab 2023. aastal loodud rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemise ülemaailmne liit - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil koostööd partnerriikidega ebaseadusliku rände ennetamise, sellele reageerimise, selle eest kaitse pakkumise ja sellele alternatiivide leidmise vallas.

EL on käivitanud rändajate smugeldamise vastu võitlemiseks mitu algatust, sealhulgas ühised operatiivpartnerluse projektid - avaneb uuel vahekaardil, mis toovad kokku õiguskaitse- ja kohtuasutused. Nendega suurendatakse teadlikkust ebaseadusliku rände riskidest ja antakse teavet seaduslike rändevõimaluste kohta. Euroopa otsingu- ja päästetegevuse kontaktrühma Itaalia allrühm käivitas Vahemere keskosas teadlikkuse suurendamise katseprojekti.

Viimased aastad on näidanud, et ebaseadusliku rände ja julgeolekuga seotud märkimisväärsed probleemid võivad tuleneda viisavabast reisimisest ELi. Üheks selliseks probleemiks on investoritele kodakondsuse andmise kavad, mida rakendavad mõned kolmandad riigid, kellel on ELiga viisavabadus, andes investeeringute ligimeelitamiseks investoritele kodakondsuse või elamisõiguse. Olles hinnanud, et Vanuatus kehtiv investoritele kodakondsuse andmise kava kujutab ELi ja selle liikmesriikide julgeolekule ohtu, tegi komisjon mais ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil taaskehtestada Vanuatu kodanike suhtes alaline viisanõue.

Ebaseaduslike rändajate tagasisaatmine

Toimiv rändesüsteem peab tagama selle, et isikud, kellel ei ole seaduslikku õigust ELis viibida, saadetakse tagasi. Tagasisaatmise tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil toel aitab ELi tagasisaatmiskoordinaator - avaneb uuel vahekaardil liikmesriikidel ebaseaduslike rändajate tagasisaatmist kiirendada ja hõlbustada tagasisaadetute taasintegreerimist. Selle protsessi kiirendamiseks tuleks rohkem kasutada tagasisaatmisotsuste vastastikust tunnustamist ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet - avaneb uuel vahekaardil peaks oma toetust suurendama. Et aidata liikmesriikidel vabatahtliku tagasipöördumise programme ellu viia, on eraldatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist - avaneb uuel vahekaardil 25 miljonit eurot.

Turvaline ja seaduslik sisenemine Euroopasse

Liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise määrusega - avaneb uuel vahekaardil, mis jõustus juunis rände- ja varjupaigaleppe osana, luuakse alaline raamistik, millega parandada rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste turvalisi ja seaduslikke võimalusi ELi sisenemiseks. Sellega nähakse ette ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise ühtne menetlus, mis põhineb kaheaastasel kaval, millega määratakse kindlaks ELi vastuvõetavate pagulaste arv. Uue süsteemi töölerakendamisel toetab komisjoni hiljuti loodud kõrgetasemeline ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise komitee - avaneb uuel vahekaardil.

Alates 2015. aastast on ELi toetatud ümberasustamiskavad, millesse on olnud kaasatud märkimisväärne arv liikmesriike, aidanud ELis varjupaika leida rohkem kui 128 000-l kõige haavatavamal inimesel, kes on vajanud rahvusvahelist kaitset. Ajavahemikuks 2024–2025 on 14 liikmesriiki lubanud - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil võtta selle kava raames vastu üle 61 000 pagulase.

Lisaks rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste abistamisele pakub hästi hallatud rändepoliitika ELi saabuda soovivatele inimestele seaduslikke alternatiive, elavdades majandust ja tugevdades koostööd rahvusvaheliste partneritega. Igal aastal saabub ELi seaduslikult 3–3,5 miljonit kolmandate riikide kodanikku, peamiselt töö eesmärgil. Nad aitavad rahuldada ELi tööturu vajadusi, mida ELi töötajaskond täielikult ei kata. ELis töötavad kolmandate riikide kodanikud täidavad üha enam olulisi lünki kutsealadel, mis pidevalt vaevlevad töötajate nappuse käes.

• Rohkem kui 27 miljonit ELis elavat inimest – ligikaudu 6% kogurahvastikust – on kolmandate riikide kodanikud.

Komisjoni tööjõupuudust ja oskuste nappust käsitlevas tegevuskavas - avaneb uuel vahekaardil(vt 6. peatükk) on kinnitatud talentide ligimeelitamise meetmete tähtsust ning määratud kindlaks selle valdkonna prioriteedid. Oskustega töötajate ja andekate inimeste ligimeelitamiseks võeti aprillis vastu läbivaadatud ühtse loa direktiiv - avaneb uuel vahekaardil. Direktiiviga kehtestatakse kolmandate riikide kodanike jaoks ELis töötamise ja viibimise loa saamiseks lihtsustatud taotlusmenetlus ja üks ühtne vorm. Läbivaadatud direktiiviga tagatakse kolmandate riikide töötajate kaitse ning õiglane ja võrdne kohtlemine. Luba ei seota ainult ühe tööandjaga. See tähendab, et kolmandatest riikidest pärit töötajatel on edaspidi võimalik töökohta vahetada, mis annab neile loa kehtivusaja jooksul ELis elamisel ja töötamisel suurema paindlikkuse.

EL jätkas tööd Egiptuse, Maroko ja Tuneesiaga käivitatud talendipartnerluste rakendamiseks. Lisaks käivitas EL uued programmid Bangladeshi - avaneb uuel vahekaardil ja Pakistaniga - avaneb uuel vahekaardil tehtava rändealase koostöö raames. Algatusega tugevdatakse ELi sisenemise seaduslikke võimalusi, toetades tööturu pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks oskustööliste rahvusvahelist liikuvust.

Schengeni ala on arenenud maailma suurimaks vaba reisimise piirkonnaks. Pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist 2024. aastal kasvas see 4,5 miljoni ruutkilomeetri suuruseks 458 miljoni elanikuga alaks. Tunnistades mõlema nimetatud liikmesriigi panust Schengeni ala toimimisse, kaotati 31. märtsil kontroll õhu- ja merepiiridel. Detsembris leppisid liikmesriigid ühehäälselt kokku - avaneb uuel vahekaardil kaotada kontroll nende kahe riigi sisepiiridel alates 1. jaanuarist 2025 ning viisid seega lõpule nende ühinemise Schengeni alaga.

ELi välispiiride tõhus haldamine on sisepiirikontrollita Schengeni ala põhielement. Bulgaaria ja Rumeenia tugevdasid piirihalduskoostööd - avaneb uuel vahekaardil, et toetada oma ühinemist Schengeni alaga. Need kaks liikmesriiki annavad oma panuse Euroopa ühistesse jõupingutustesse, et tugevdada ELi julgeolekut välispiiridel ja lahendada rändeprobleeme individuaalsete koostööraamistike kaudu.

2024. aastal vaatas EL läbi Schengeni piirieeskirjad - avaneb uuel vahekaardil, et tugevdada Schengeni ala juhtimist ja anda liikmesriikidele paremad vahendid, et tulla toime probleemidega liidu välispiiridel ning piiriüleste tervise- ja julgeolekuohtudega. Läbivaadatud eeskirjadega muudetakse piirikontroll sisepiiridel viimaseks abinõuks, edendatakse alternatiive ja luuakse ebaseadusliku rände puhuks üleandmismehhanism. Nende abil võideldakse rändajate ärakasutamise vastu ELi välispiiridel, pakkudes liikmesriikidele võimalust piirata piiripunktide arvu või lühendada nende lahtiolekuaegu. Eeskirjad võimaldavad ka piiri tõhustatud valvet. Samuti on komisjon suurendanud toetust - avaneb uuel vahekaardil liikmesriikidele võitluses hübriidohtudega, mis tulenevad rände kasutamisest relvana Venemaa ja Valgevene poolt, ning tugevdanud julgeolekut ELi välispiiridel.

Viimases Schengeni olukorda käsitlevas aruandes - avaneb uuel vahekaardil hinnati eelmise aasta arengut ning määrati kindlaks peamised prioriteedid aastateks 2024 ja 2025. Aruandest selgus, et aastal 2023 anti välja üle 10 miljoni Schengeni viisa ja et Schengeni ala külastas üle poole miljardi reisija, mis oli 92% aasta 2019 tasemest (enne COVID-19 aega). See on aidanud märkimisväärselt kaasa ELi majanduse arengule, sest turism annab ligi 10% ELi sisemajanduse koguproduktist ja pakub tööd ligikaudu 22,6 miljonile inimesele.

Uued menetlused Euroopasse reisimisel

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem - avaneb uuel vahekaardil on automaatne IT-süsteem, milles registreeritakse kolmanda riigi kodanike lühiajaline viibimine ELi territooriumil iga kord, kui nad ületavad mõne liikmesriigi või Schengeni lepinguga ühinenud riigi välispiire. See asendab passide käsitsi tembeldamise digitaalse registreerimisega. Samuti aitab see tuvastada viibimisaja ületajaid, tagada reaalajas teabe jagamise ja parandada turvalisust, hoides ära identiteedipettusi. Ühtlasi võimaldab see piirikontrolli automatiseerida ning seega välispiirikontrolli järk-järgult kiirendada. See omakorda hõlbustab reisimist ja parandab reisikogemust. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem on oluline vahend, mis aitab juurutada digitaalset piirikontrolli Euroopas ja toetab seega ELi eesmärki seada sisse integreeritud piirihaldus. Detsembris esitas komisjon ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil käivitada järk-järgult riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem. Kui see on heaks kiidetud ja tegevuse alguskuupäev kindlaks määratud, on liikmesriikidel süsteemi kasutuselevõtmiseks aega kuus kuud.

See uus süsteem sillutab teed ka Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemile - avaneb uuel vahekaardil, mis hakkab peagi lihtsustama miljonite väljastpoolt ELi pärit külastajate reisimist. Pärast süsteemi töölerakendamist peavad reisijad, kes ei vaja 30 Euroopa riiki - avaneb uuel vahekaardil sisenemiseks viisat, hakkama taotlema reisiluba selle süsteemi kaudu. See reisiluba on seotud reisija passiga ja kehtib kuni kolm aastat või kuni passi kehtivusaja lõpuni, olenevalt sellest, kumb saabub varem.

Uue passide ja isikutunnistuste digitaliseerimise algatuse eesmärk on muuta reisiformaalsused kogu ELis kiiremaks ja sujuvamaks nii ELi kui ka kolmandate riikide kodanike jaoks. Oktoobris esitas komisjon ettepanekud - avaneb uuel vahekaardil digitaalsete reisitunnistuste kasutamise ühise raamistiku ja uue ELi digitaalse reisirakenduse kohta, millele neid salvestada.

Viimast viit aastat on iseloomustanud palju enneolematuid probleeme, mis on avaldanud ja avaldavad endiselt suurt mõju inimeste tervisele ELis ja mujal. Viimased sündmused on näidanud, et ELi tervishoiupoliitikat ei saa enam ellu viia kõigest pandeemiaeelses ulatuses ning et ELi tasandi ühismeetmed on üliolulised Euroopa ühiskondliku heaolu jaoks. Praegu teevad kõik liikmesriigid tugevama Euroopa terviseliidu - avaneb uuel vahekaardil raames koostööd, kui on vaja Euroopa ühismeetmeid, et valmistuda tervisekriisideks ja neile reageerida. Samuti tagavad nad meditsiinitarvete kättesaadavuse ja taskukohasuse ning parandavad vähktõve ja muude haiguste ennetamist, ravi ja järelravi.

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava

Kolm aastat pärast Euroopa vähktõvevastase võitluse kava - avaneb uuel vahekaardil vastuvõtmist on sel positiivne mõju paljude inimeste elule, sellega rajatakse teed parema ennetuse, varajase avastamise, ravi ja hoolduse suunas ning parandatakse vähipatsientide ja vähktõvest jagu saanute elukvaliteeti.

Kuidas aitab Euroopa vähktõvevastase võitluse kava olukorda parandada?

• Vähktõve parem mõistmine teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu.
• Parem prognoos ja rohkem ravivõimalusi tänu varasemale avastamisele.

• Vähktõve peatamine enne selle algust tänu ennetusmeetmetele.
• Vähiravi parandamine ja ebavõrdsuse vähendamine, sest igaühel on õigus kvaliteetsetele, taskukohastele, ennetavatele ja toimivatele raviteenustele.

Ühe ELi vähialase juhtalgatuse eesmärk on tegeleda vähivormidega, mida saab ennetada vaktsineerimisega, nimelt inimese papilloomiviiruse (HPV) ja B-hepatiidi viiruse (HBV) põhjustatud vähivormidega. Täpsemalt kutsutakse Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas üles vaktsineerima vähemalt 90% ELi tüdrukute sihtrühmast ja suurendama märkimisväärselt poiste vaktsineerituse määra. Lisaks peaksid meetmed muutma B-hepatiidi vastase vaktsiini kättesaadavamaks ja laiendama selle kasutuselevõttu, et ennetada maksavähki. Siiski on vaktsineerituse määr ELis väga erinev. Praegu on paljudes liikmesriikides HPV vastu vaktsineeritud tunduvalt vähem kui 50% tüdrukutest, poiste ja noorte täiskasvanute kohta on andmeid napilt. B-hepatiidi vastu vaktsineerimise määra kohta on andmed märkimisväärselt puudulikud.

Inimese papilloomiviirused

• Kõige levinum suguelundkonna viirusnakkus, mis põhjustab mitmesuguseid terviseprobleeme nii naistel kui ka meestel, sealhulgas vähieelseid kahjustusi uudismoodustistest, mis võivad areneda vähkkasvajaks.
• ELi liikmesriikides / Euroopa Majanduspiirkonna riikides registreeritakse igal aastal ligikaudu 28 600 emakakaelavähi juhtumit ja 13 700 sellega seotud surmajuhtumit.
• Kolm vaktsiini, mis on ELis lubatud.
• Soovitatav (eel)noorukieas tüdrukutele ja poistele.
• Eesmärk on vaktsineerida 2030. aastaks täielikult vähemalt 90% ELi tüdrukute sihtrühmast ja suurendada märkimisväärselt poiste vaktsineeritust, et lõpuks likvideerida emakakaelavähk ja muud papilloomiviiruse põhjustatud vähivormid.

B-hepatiidi viirus

• Krooniline viirusnakkus on kroonilise maksahaiguse, tsirroosi ja maksavähi peamine põhjus.
• ELis / Euroopa Majanduspiirkonnas ja Ühendkuningriigis registreeritakse hinnanguliselt 64 000 surmajuhtumit aastas B-hepatiidi viiruse ja C-hepatiidi viiruse põhjustatud haiguste tagajärjel.
• Kaksteist vaktsiini, mis on ELis lubatud.
• Mõeldud vastsündinutele, riskirühma kuuluvatele ja ebasoodsas olukorras olevatele täiskasvanutele ning tervishoiutöötajatele.
• Eesmärk on suurendada vaktsineerimist kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2030. aastaks võetud eesmärgiga kõrvaldada viiruslik hepatiit kui oht rahvatervisele WHO Euroopa piirkonnas.

Liikmesriikidel on soovitatud - avaneb uuel vahekaardil tõsta vaktsineerimise määra, parandada vaktsineerimismäärade seiret ning võidelda väärinfo ja desinformatsiooni vastu. Samuti innustatakse liikmesriike tagama, et vaktsiinid oleks tasuta ja kergesti kättesaadavad, ning suurendama jõupingutusi WHO 2030. aasta Euroopa eesmärkide saavutamiseks.

Tubakas on peamine vähi riskitegur – ELis, Islandil ja Norras on suitsetamisega seotud üle veerandi vähisurmadest. 2024. aastal võttis EL meetmeid, et inimesi – eelkõige lapsi – paremini kaitsta teisese tubakasuitsu ja aerosoolide eest ning saavutada Euroopa vähktõvevastase võitluse kava eesmärk kasvatada 2040. aastaks üles tubakavaba põlvkond. Sel juhul tarbiks tubakatooteid alla 5% elanikkonnast. Detsembris vastu võetud muudetud soovitusega - avaneb uuel vahekaardil liikmesriikidele püütakse muuta suitsuvabaks peamised välialad, nagu avalikud mänguväljakud, üldkasutatavad hooned, ühistranspordipeatused ning tervishoiu- ja haridusruumide läheduses asuvad alad.

Hoolimata palliatiivse ravi olulisest rollist elukvaliteedi parandamisel, kaasnevad sellega sageli häbimärgistamine ja arusaamatus. Oktoobris peetud konverentsi „Vähihaigete uuenduslik palliatiivne ravi“ eesmärk oli neid küsimusi käsitleda ning teavitada kodanikke ja poliitikakujundajaid vajadusest kvaliteetse palliatiivse ravi järele kogu Euroopas.

Vaimse tervise probleemidega tegelemine

Muutusi täis keerulises maailmas on inimeste vaimne heaolu suure surve all. Juunis 2023 võeti vastu vaimset tervist käsitlev terviklik ELi lähenemisviis. See sisaldab 20 juhtalgatust ja võimalust saada ELilt 1,23 miljardit eurot, et rahastada koostööd kõigi partnerite vahel, kes selle suureneva probleemiga tegelevad. Alates tervikliku lähenemisviisi kasutuselevõtmisest on kõigis liikmesriikides tehtud märkimisväärseid edusamme vaimse tervise alaste ühismeetmete võtmisel, et edendada head vaimset tervist ja toetada kõige haavatavamaid.

Hea vaimse tervise, ennetustegevuse ja varajase sekkumise edendamine

Projekt „Mental Health Together“ - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil: liikmesriikide koostöö vaimset tervist käsitleva tervikliku lähenemisviisi arendamiseks ja elluviimiseks.

Koostöös UNICEFiga on välja töötatud ennetusvahendid lastele, et käsitleda peamisi tervist mõjutavaid tegureid ning vaimse ja füüsilise tervise vahelisi seoseid.

Edendamise, ennetamise, varajase avastamise ja sekkumise parimate ja paljutõotavate tavade andmebaas ELi rahvatervise parima tava portaalis - avaneb uuel vahekaardil.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti - avaneb uuel vahekaardil tervislike töökohtade kampaania, mille käigus käsitletakse uute digitehnoloogiate mõju.

Euroopa Depressioonivastase Liidu - avaneb uuel vahekaardil projekt, millega rakendatakse enesetappude ennetamise parimaid tavasid.

Abivajajate, sh haavatavate elanikkonnarühmade ja laste abistamine

ELi rahastatav projekt koostöös Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooniga - avaneb uuel vahekaardil, et anda psühholoogilist esmaabi Ukraina põgenikele ja sõjast mõjutatud inimestele.

Komisjoni soovitus - avaneb uuel vahekaardil integreeritud lastekaitsesüsteemide kohta ja ohvrite õiguste direktiivi läbivaadatud versioon.

14,5 miljonit eurot sidusrühmade rakendatavatele projektidele, sealhulgas neljale Ukraina pagulastele suunatud projektile - avaneb uuel vahekaardil („Well-U“, „Peace of Mind“, „MESUR“ ja „U-Rise“), ühele Portugali lastekaitse projektile („Let’s Talk about Children“ - avaneb uuel vahekaardil) ja ühele Soome haavatavate laste projektile („Icehearts“ - avaneb uuel vahekaardil).

Vaimse tervise alast tuge pakkuv platvorm vähktõvest jagu saanud noortele.

Ohutumad digi- ja veebikeskkonnad tänu digiteenuste määrusele ning laste jaoks parema interneti loomise strateegiale.

Laste ja noorte vaimne tervis valmistab Euroopas üha enam muret. Laste ja noorukite heaolu vähenemine on tingitud mitmesugustest teguritest, näiteks kooli ja sotsiaalmeedia survest. Seetõttu on selge, et hädasti on vaja kogu süsteemi ja kooli hõlmavat, vaimset tervist käsitlevat lähenemisviisi. Poliitikakujundajatele ja haridustöötajatele on koostatud suunised - avaneb uuel vahekaardil, sealhulgas 11 soovitust ja heade tavade näited. Algatus on osa jõupingutustest edendada süsteemset muutust, et tegeleda vaimse tervise ja heaoluga koolides ning luua positiivne õpikeskkond. Suuniseid täiendavad mitmed teabelehed - avaneb uuel vahekaardil, mis sisaldavad praktilisi nõuandeid ja linke ressurssidele.

• 20% koolilastest kogeb kooliaastate jooksul vaimse tervise probleeme.
• Iga viies laps on enda sõnul kiusamise, raske koolitöö ja üksinduse tõttu õnnetu ning mures tuleviku pärast.
• 24% Euroopa õpetajatest on teatanud, et nende töö on nende vaimset tervist negatiivselt mõjutanud.
• Lääne-Euroopas kulutatakse noorte (vanuses 0–19) vaimse tervise häiretele aastas hinnanguliselt 50 miljardit eurot.

Allikas: Euroopa Komisjon, „Wellbeing and Mental Health at School – Guidelines for education policymakers“ - avaneb uuel vahekaardil, 2024.

Projekti „Child & Youth Wellbeing and Mental Health First“ - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on parandada vaimse tervise, heaolu ja psühhosotsiaalse toe pakkumist lastele ja noortele Hispaanias, Itaalias, Küprosel ja Sloveenias. Projektiga aidatakse neljal liikmesriigil viia ellu reforme, mis parandavad vaimse tervishoiu ja teenuste kättesaadavust lastele ja noortele. Projekt, mida toetatakse ELi tehnilise toe rahastamisvahendist, pakub riiklikele ametiasutustele tehnilist oskusteavet. Rahastamisvahendist toetati - avaneb uuel vahekaardil ka 13 liikmesriigi reforme, mis on suunatud noorte vaimsele tervisele ja heaolule, mis on Euroopa noorteaastal 2022 kindlaks määratud prioriteet. See hõlmab projekte, millega edendatakse heaolu – eeskätt koolides - avaneb uuel vahekaardil – ja sõltuvuste ennetamist, sealhulgas uimasti- ning interneti- ja hasartmängusõltuvuse ennetamist.

2024. aastal käivitatud 9 miljoni euro suuruse eelarvega vaimse tervise alase teabevahetuse, võrgustike ja oskuste Euroopa programm - avaneb uuel vahekaardil pakub vaimse tervise alast multidistsiplinaarset koolitust tervishoiutöötajatele ja muudele spetsialistidele, nagu õpetajad, sotsiaaltöötajad ning vanglate ja alaealiste kinnipidamiskeskuste töötajad. Koolitatakse ligikaudu 120 spetsialisti 30 riigist, sealhulgas Ukrainast, et toetada vaimset tervist käsitlevat terviklikku lähenemisviisi. EL eraldab veel 10 miljonit eurot, et toetada vaimset tervist haavatavate rühmade (näiteks lapsed ja pagulased) seas.

Tänapäevase ravimisüsteemi suunas

2023. aastal esitatud - avaneb uuel vahekaardil ELi ravimialaste õigusaktide reformi - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on tagada ravimite võrdne kättesaadavus kõigile patsientidele ning konkurentsipõhine ja innovatsioonisõbralik ravimialane õigusraamistik. 2024. aastal edenesid läbirääkimised peamiste seadusandlike ettepanekute üle, mis toetavad ELi ravimialaste õigusaktide põhjalikku läbivaatamist 20 aasta jooksul.

2024. aasta aprillis tööd alustanud esmatähtsate ravimite liit - avaneb uuel vahekaardil toob kokku Euroopa tervishoiusektori avaliku ja erasektori sidusrühmad, et anda soovitusi varustuskindluse suurendamiseks ja esmatähtsate ravimite ülemaailmsete tarneahelate tugevdamiseks. See liit uurib viise, kuidas struktuurseid riske leevendada ja tarneid suurendada, soodustades mitmekesistamist ning ajakohastades ja suurendades tootmisvõimsust ELi tasandil vastavalt vajadusele. Liidu tööd kasutatakse ka tulevases seadusandlikus algatuses võtta vastu ELi esmatähtsate ravimite õigusakt.

Ravimite müügilubade muutmise korda käsitlevate kehtivate eeskirjade kavandatud läbivaatamise eesmärk on tõhustada ravimite olelusringi haldamist. Läbivaatamine hõlbustab muudatuste kiiremat menetlemist, millest saavad kasu nii ravimite müügilubade hoidjad kui ka reguleerivad asutused.

Mais võeti kasutusele uued meetmed - avaneb uuel vahekaardil, et parandada diagnostiliste meditsiiniseadmete kättesaadavust, alates rasedus- ja COVID-19 testidest kuni vere glükoosisisalduse testideni suhkruhaigetele. Meetmed annavad ettevõtjatele rohkem aega minna üle uutele eeskirjadele - avaneb uuel vahekaardil diagnostikaseadmete kohta. Lisaks kehtestati uute sätetega kõigi meditsiiniseadmete tootjatele kohustus teavitada riiklikke ametiasutusi ja tervishoiusektorit teatavate seadmete tarnimise häiretest ning võimaldada Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasi järkjärgulist kasutuselevõttu.

Nakkuste ja haiguste ennetamine

Antimikroobikumiresistentsus, mis tekib siis, kui bakterid ja viirused muutuvad resistentseks nende vastu võitlemiseks kasutatavate ravimite suhtes, põhjustab ELis igal aastal üle 35 000 surmajuhtumi ja läheb ELi tervishoiusüsteemidele maksma 11,7 miljardit eurot. Antimikroobikumiresistentsus on ka üks suurimaid terviseohte, millega maailm praegu silmitsi seisab: resistentsuse jätkuv suurenemine võib 2050. aastaks põhjustada maailmas hinnanguliselt 10 miljonit surmajuhtumit.

EL töötab aktiivselt selle pakilise probleemi lahendamiseks, tehes sektori- ja piiriüleselt koostööd kohalike kogukondade ja ülemaailmsete organisatsioonidega, et tagada antibiootikumide vastutustundlik kasutamine nii inimeste kui ka loomade puhul. Veebruaris käivitati suurim ELi rahastatav antimikroobikumiresistentsuse projekt, mis tõi selle ühise probleemi lahendamiseks kokku 120 partnerit 30 Euroopa riigist. Antimikroobikumiresistentsuse ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste ühismeede - avaneb uuel vahekaardil, mida toetatakse programmist „EL tervise heaks“ - avaneb uuel vahekaardil 50 miljoni euroga, keskendub sellistele valdkondadele nagu nakkuste ennetamine ja tõrje, seire ja järelevalve, antimikroobikumide mõistlik kasutamine, teadlikkuse parandamine ja innovatsioon.

Selleks et suurendada teadlikkust antimikroobikumiresistentsusest tulenevast tohutust ohust rahvatervisele, käivitas komisjon platvormil Fortnite välja töötatud tasuta arvutimängu „Surm bakteritele!“ - avaneb uuel vahekaardil, kus mängijad kehastuvad superkangelaseks, et päästa maailm multiresistentsete bakterite käest. Mäng on osa teavituskampaaniast, mis on suunatud noortele, lapsevanematele ja õpetajatele - avaneb uuel vahekaardil kogu ELis. Samuti on välja töötatud õppematerjalid - avaneb uuel vahekaardil lapsevanemate ja haridustöötajate toetamiseks, et edendada ennetusmeetmeid ja antibiootikumide vastutustundlikku kasutamist.

VIDEOMÄNG. Mängige arvutimängu „Surm bakteritele!“

Detsembris sõlmisid komisjon ja Euroopa Investeerimispank Taani meditsiinitehnoloogia ettevõttega 20 miljoni euro suuruse lepingu - avaneb uuel vahekaardil uute, väga selektiivsete antibakteriaalsete ravimite väljatöötamiseks nakkuste jaoks, mida on antimikroobikumiresistentsuse tõttu raske ravida.

Programmi „InvestEU“ - avaneb uuel vahekaardil täiendab 100 miljoni euroga rahastamismehhanism „HERA Invest“ - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil. Selle eesmärk on kaitsta ELis kodanikke kolme peamise terviseohu eest, mis nõuavad meetmete koordineerimist ELi tasandil: pandeemia- või epideemiaohuga patogeenid, antimikroobikumiresistentsus ning keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohu tõkestamine. Oktoobris sõlmisid - avaneb uuel vahekaardil komisjon ja Euroopa Investeerimispank HERA Investi raames ühe Prantsuse biofarmaatsiaettevõttega esimese 20 miljoni euro suuruse lepingu. See aitab ettevõttel välja töötada ja kasutusele võtta laia toimespektriga ravimeid, et võidelda rahvatervisele avalduvate bioloogiliste ohtude vastu.

Lindude gripp on viirushaigus, mida põevad peamiselt linnud. Kuigi lindude gripist tulenev oht üldisele elanikkonnale on endiselt väike, on linnukasvatajad, põllumajandustöötajad ja veterinaararstid suuremas ohus. Juunis tagas komisjon liikmesriikidele võimaluse - avaneb uuel vahekaardil osta 665 000 doosi kohandatud zoonootilise gripi vaktsiini ja reserveerida veel 40 miljonit doosi järgmiseks neljaks aastaks.

50 aastat üleilmset vaktsineerimist

Laiendatud immuniseerimisprogrammi käivitamine WHO poolt 50 aastat tagasi oli pöördeline hetk rahvatervise ajaloos. Vaktsineerimine on päästnud miljoneid elusid kogu maailmas. 1974. aastal oli difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritud vaid 5% maailma lastest. Tänapäeval on vaktsineeritud peaaegu 85% kogu maailma lastest ja 94% WHO Euroopa piirkonna lastest.

VIDEO. Maailma Terviseorganisatsiooni laiendatud immuniseerimisprogramm, millega hoitakse igal aastal ära rohkem kui 4 miljonit surmajuhtumit. © WHO / Blink Media – Etinosa Yvonne

Vaktsiinid on üliolulised nakkushaiguste puhangute ohjamisel. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse on terviseturbe ja pandeemiaks valmisoleku seisukohast hädavajalikud, nagu on näidanud COVID-19 vaktsiinide kiire väljatöötamine. EL investeerib üle 100 miljoni euro, et arendada Euroopa vaktsiinikeskust, mille eesmärk on tagada juhtivate Euroopa institutsioonide konsortsiumi kaudu pandeemiavaktsiinide kiire kättesaadavus.

Märtsis käivitati uus algatus - avaneb uuel vahekaardil, et parandada diagnostika, teabe ja hoolduse kättesaadavust kodanikele, kes põevad harvikhaigusi, mis mõjutavad ELis kuni 36 miljonit inimest. Tegemist on rohkem kui 18 miljoni euro suuruse Euroopa tugivõrgustike riiklikesse tervishoiusüsteemidesse integreerimise ühismeetmega. Selles osalevad kõik liikmesriigid ning Norra ja Ukraina, et aidata sillutada teed tulemuslikumale, tõhusamale ja kestlikumale koostööle tulevikus.

Ülemaailmne tervishoid

Maailma terviseassamblee, kuhu kuulub üle 190 riigi, sealhulgas kõik liikmesriigid, võttis juunis pärast kaks aastat kestnud läbirääkimisi vastu ulatusliku rahvusvaheliste tervise-eeskirjade - avaneb uuel vahekaardil muudatuste paketi. Rangemaks muudetud eeskirjade eesmärk on parandada rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukordade ohjamist ja pakkuda kodanikele paremat kaitset tõsiste piiriüleste terviseohtude eest, mis on ELi ülemaailmse tervishoiustrateegia - avaneb uuel vahekaardil peamine prioriteet. Samuti jõuti kokkuleppele jätkata läbirääkimisi pandeemiat käsitleva kokkuleppe - avaneb uuel vahekaardil üle eesmärgiga saavutada konsensus assamblee järgmisel koosolekul 2025. aasta mais.

Märtsis loodi uus ülemaailmne konsortsium - avaneb uuel vahekaardil, et edendada reovee- ja keskkonnaseiret rahvatervisesüsteemides ning luua ülemaailmne süsteem epideemiapuhangute varajaseks avastamiseks. Algatusse on kaasatud üle 300 ülemaailmse koostööpartneri, sealhulgas EL, WHO, Bill ja Melinda Gatesi sihtasutus, USA haiguste tõrje ja ennetamise keskused ning haiguste tõrje ja ennetamise Aafrika keskused.

Pärast seda, kui WHO kuulutas augustis ahvirõugete puhangu rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks, võtsid EL ja selle liikmesriigid (Euroopa tiim) kohe ulatuslikke meetmeid, et aidata partneritel haigusele reageerida ja seda tõrjuda. Annetati üle poole miljoni vaktsiinidoosi. EL oli esimene, kes toimetas need kohale Kongo Demokraatlikku Vabariiki, mida haiguspuhang oli kõige rängemalt tabanud.