Viimastel aastatel on Euroopa kohanenud kiiresti muutuva digimaastikuga, tehes tööd selle nimel, et ühiskond saaks tehnoloogiast kasu ning et innovatsioon parandaks Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja tehnoloogilist suveräänsust ega ohustaks kodanikke. Kiudoptika ja 5G laiendamisse on investeeritud miljardeid eurosid, et parandada ühenduvust ELis, ning töötajatele antakse digitaalse tuleviku jaoks vajalikke oskusi. Murrangulised digiteenuste ja digiturgude määrus aitavad muuta digiruumi turvalisemaks ja õiglasemaks ning panna tehnoloogiahiiud vastutama oma ühiskonnale ja majandusele avalduva tuntava mõju eest. Ühtlasi juhib EL tehisintellekti ohutumaks ja usaldusväärsemaks muutmist ning maandab selle väärkasutamisega seotud riske. Innovatsiooni edendamiseks on tihendatud teadusasutuste ja ülikoolide koostööd ning suurendatud investeeringuid tipptehnoloogiasse, nagu superandmetöötlus, pooljuhid, kvantandmetöötlus ja kosmosetehnoloogia.

Kuna ollakse jõudmas Euroopa digikümnendi - avaneb uuel vahekaardil keskpaika, hindas EL edusamme digiülemineku eesmärkide saavutamisel. Paigas on ühine kava aastaks 2030 ja selged eesmärgid, millega integreerida tehnoloogia igasse ühiskonnaelu aspekti alates koolidest ja haiglatest kuni suur- ja väikeettevõteteni, et ELi inimesed saaksid kasutada maksimaalselt ära kõike, mida internet pakub.

Digikümnendi 2024. aasta eduaruanne - avaneb uuel vahekaardil näitab, kui kaugele on EL jõudnud nende eesmärkide saavutamisel, ning juhtinud tähelepanu ka puudustele. Aruandes kutsutakse liikmesriike üles toetama kohalikke idufirmasid, edendama oma kogukondades digikirjaoskust ning tõhustama ettevõtetes ja pooljuhitootmises tehisintellekti ja andmeanalüütika kasutuselevõttu. Lisaks on EL ajakohastanud soovitusi liikmesriikidele, võttes arvesse erinevaid tugevaid külgi ja probleeme.

Tehisintellekt, virtuaalmaailm ja superarvutid

Tehisintellekt on muutumas Euroopa ühiskonda ja majandust ümber kujundavaks jõuks. Tehisintellekt muudab igas valdkonnas – alates tootmisest kuni tervishoiu ja hariduseni – põhiprotsesse ja ärimudeleid, tõotades suuremat tõhusust ja kasvu. Ent sellega kaasnevad ka eetikaküsimuste, põhiõiguste ja küberturvalisusega seonduvad probleemid. Tehnoloogia kogu potentsiaali ärakasutamiseks ja nende probleemide lahendamiseks on vaja poliitikameetmeid hoolikalt valida.

EL soovib tehisintellekti valdkonnas juhtrolli, kuid mitte iga hinna eest. Tuleb toetada vastutustundlikku tehisintellekti ning seada esikohale inimesed. Augustis jõustunud ELi tehisintellektimääruses - avaneb uuel vahekaardil, mis on maailmas esimene tõsine katse seda tehnoloogiat reguleerida, võib leida selged normid ja suunised selle kohta, kuidas tehisintellekti kasutada ja arendada. Nii tagatakse tehisintellektisüsteemide usaldusväärsus, õiglus ja erapooletus ning inimeste põhiõiguste kaitse. Ühtlustatud normid lihtsustavad tehisintellekti arendajate tööd, vähendades bürokraatiat ja soodustades innovatsiooni. Tänu normidele teavad ettevõtjad ühtlasi paremini, mida oodata.

Mais loodud uus Euroopa tehisintellektiamet - avaneb uuel vahekaardil koostab selged suunised tehisintellektiettevõtetele ja -arendajatele ning tagab uute normide ühetaolise rakendamise ELis. ELi tehisintellektialase oskusteabe keskusena on ametil sõnaõigus ka selles, millised tehisintellektimudelid heaks kiidetakse, ning ta võib isegi tõkestada kallutatuks või ohtlikuks peetava tehisintellekti kasutamist. Septembris tutvustas EL tehisintellekti pakti - avaneb uuel vahekaardil, kutsudes organisatsioone üles ette planeerima ja alustama nõuete täitmist juba enne ametlikku tähtaega.

Tehisintellekti innovatsioonipakett valdkonna idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks

2024. aasta jaanuaris käivitatud meetmepaketiga toetatakse ELi idufirmasid ning väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid usaldusväärse tehisintellekti arendamisel.

Teadusuuringute ja reguleerimise ühendamise teel loob EL endale koha üleilmsel tehnoloogiamaastikul. Tehisintellektimäärusega kehtestatakse ülemaailmne standard ja seatakse EL teerajajaks. Septembris allkirjastas EL Euroopa Nõukogu tehisintellekti raamkonventsiooni - avaneb uuel vahekaardil, mis on esimene õiguslikult siduv rahvusvaheline kokkulepe tehisintellekti kohta ning täielikult kooskõlas tehisintellektimäärusega.

ELi eesmärgiks - avaneb uuel vahekaardil on ka avatud ja juurdepääsetavad turud, eelkõige virtuaalmaailma ja generatiivse tehisintellekti jaoks, et kõigil oleksid võrdsed võimalused ja monopolid ei lämmataks innovatsiooni. Eesmärk on luua keskkond, kus väiksemad ettevõtted ja idufirmad saavad konkureerida tehnoloogiahiidudega.

Kuigi tehisintellekt ja virtuaalmaailm avardavad digitaalse innovatsiooni piire, sõltub nende arendamiseks vajalik andmetöötlusvõimsus suurel määral võimsatest arvutitest. 2024. aasta septembris kuulutas EL välja projektikonkursi, et ajakohastada olemasolevaid superarvuteid ja omandada mitu uut tehisintellektisuutlikkusega superarvutit, mis laiendaks maailma suurimat avalikku superarvutite võrku. Need arvutid püüavad lahendada inimkonna suurimaid probleeme, näiteks kiirendada ravimite avastamist ja parandada kliima modelleerimist.

EL vaatab isegi kaugemale eksatasandi arvutusvõimsusest, nähes ette tulevikku, kus teaduslikud läbimurded võivad järgmise põlvkonna kvantarvutitega sageneda enneolematus tempos. Kuna aga kvantarvutid suudavad lõhkuda ka tänapäeva krüpteerimissüsteeme, esitas EL mais soovituse - avaneb uuel vahekaardil, milles kutsus liikmesriike üles parandama kriitilise tähtsusega andmete kaitseks kasutatavaid krüpteerimismeetodeid.

Ühenduvus

EL jätkas 2024. aastal investeeringuid digitaristusse. Nii tehti Euroopa ühendamise rahastu (CEF Digital) - avaneb uuel vahekaardil kaudu kättesaadavaks 420 miljonit eurot, millega toetatakse digiteenuste kasutuselevõttu ELis. Euroopa ühendamise rahastu uue digitaalse tööprogrammi - avaneb uuel vahekaardil kaudu eraldatakse aastatel 2024–2027 veel 865 miljonit eurot, et toetada 5G kasutuselevõttu kogukondades ja peamistes transpordikoridorides ning paigaldada merekaablid, mis tugevdaksid ELi tuumikvõrke. Sellised suure läbilaskevõimega andmeliinid peaksid moodustama ELi internetitaristu tuumiku.

Veebruaris esitas EL soovituse - avaneb uuel vahekaardil merekaablite kaitse kohta, tunnustades neid elutähtsa taristuna. Need merealused kaablid kannavad enamikku maailma andmetest, kuid on haavatavad kahjustuste ja sabotaaži suhtes, mistõttu on neid vaja ülemaailmse side säilimise ja majandusliku julgeoleku huvides kaitsta.

2024. aastal vastu võetud gigabititaristu määruse - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on kiirendada ja hõlbustada suure läbilaskevõimega võrkude, näiteks kiudoptiliste võrkude ja 5G kasutuselevõttu ettevõtjate seas. Sellega kõrvaldatakse tülikas paberitöö, kinnitused ja normid, mis on seni aeglustanud võrkude kasutuselevõttu, ning tagatakse meile kõigile kiirem internet, parem ühenduvus ja paremad teenused. Samal ajal vastu võetud gigabitisoovitusega - avaneb uuel vahekaardil edendatakse konkurentsi pakkujate vahel ning antakse tarbijatele rohkem valikuvõimalusi paremate hindadega. Ühtlasi jõuti kokkuleppele normides, mis käsitlevad ühest liikmesriigist teise tehtavaid kõnesid ja saadetavaid tekstsõnumeid, nii et haavatavad tarbijad oleksid jätkuvalt kaitstud nende teenuste võimalike suurte kulude eest kuni 2032. aastani.

ELi pooljuhitööstus

Pooljuhte ehk kõnekeeles kiipe võib leida nii meie taskutes olevatest nutitelefonidest kui ka autodest. Neid vajavad moodsale elulaadile iseloomulikud seadmed. Investeerides teadusuuringutesse, tootmisrajatistesse ja taristusse, töötab EL selle nimel, et olla pooljuhtide tootmises iseseisvam.

Digitaalne äritegevus

Teistesse liikmesriikidesse laienevad äriühingud peavad sageli tõendama nende riikide ametiasutustele, et nad on ELi äriühingud, ja esitama uuesti andmed oma registrijärgse asukoha, seaduslike esindajate või muu kohta, kuigi see teave on äriregistris juba kättesaadav. Detsembris vastu võetud uute ELi äriühingueeskirjadega - avaneb uuel vahekaardil võetakse halduskoormuse vähendamiseks kasutusele digivahendid. Liikmesriikides tütarettevõtjaid või filiaale asutavad äriühingud ei pea enam dokumente uuesti esitama, kuna seda teavet vahetatakse äriregistrite vahel otse ühekordsuse põhimõtte alusel. Lisaks võimaldab mitmekeelne ELi äriühingu tõend – mida võiks nimetada lausa ELi ettevõtte isikutunnistuseks – ettevõtetel hõlpsasti tõendada, et nad on seaduslikult asutatud ELis, ning ELi volikirjaga võivad esindajad lahendada õigus- ja äriküsimusi piiriüleselt.

EL parandab ka avaliku halduse ühendatust, liites näiteks registrite sidestamise süsteemi - avaneb uuel vahekaardil, mis ühendab äriregistreid kogu ELis, tegelike kasusaajate registrite - avaneb uuel vahekaardil ja maksejõuetusregistrite - avaneb uuel vahekaardil süsteemidega. See hõlbustab ka juurdepääsu äriühingute andmetele siseturul.

Komisjon ja liikmesriigid tegelevad ka sellega, et töötada välja ühtne digitaalne deklareerimisportaal - avaneb uuel vahekaardil, mis vähendaks töötajaid teise liikmesriiki lähetavate ettevõtjate (sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate) halduskoormust. Uus veebipõhine süsteem aitab ettevõtetel järgida riiklikke aruandlusnorme töötajate lähetamisel teistesse liikmesriikidesse. See on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes, seda on lihtne kasutada ja see võimaldab varasemate aruannete teavet taaskasutada.

Digitaalne transport ja liikuvus

EL tegeleb linnaliikuvuse parandamisega. Andmejagamisprojekt DeployEMDS - avaneb uuel vahekaardil on ELi ühise liikuvusandmeruumi - avaneb uuel vahekaardil loomise nurgakivi. Selle eesmärk on luua süsteem, mis võimaldab linnadel jagada reaalajas teavet liiklusvoogude ja ühistranspordi kohta. See arukas võrk, mida juba katsetatakse üheksas linnas ja piirkonnas, aitab tuvastada ja lahendada linnaliikluse probleeme ELis.

Droonitehnoloogia kiire arenguga muutuvad selged normid selles valdkonnas väga tähtsaks. EL on võtnud uusi meetmeid - avaneb uuel vahekaardil, et lahendada uute lennuliikuvusteenuste ainulaadseid ohutusprobleeme. Eesmärke on kaks: muuta reguleerimine sujuvamaks, säilitades samal ajal ranged ohutusstandardid, ning ühtlustada õigusnorme liikmesriikides. Sellised ühtlustatud normid lihtsustavad drooniarendajate ja -kasutajate elu. Selged ja järjekindlad normid annavad ka ettevõtjatele kindlustunde investeerida uude droonitehnoloogiasse, mis edendab innovatsiooni ELis.

Turvalisemad internetipõhised teenused

Kuigi internet on hindamatu väärtusega, toob see väärinfo, ebaseadusliku vihakõne ning muu ebaseadusliku sisu ja ebaseaduslike tavade leviku näol kaasa ka probleeme. Selliste tavade ohjeldamiseks ja internetiturvalisuse parandamiseks on EL vastu võtnud kaks olulist õigusakti: digiteenuste määrus - avaneb uuel vahekaardil ja digiturgude määrus - avaneb uuel vahekaardil.

Digiteenuste määruses nõutakse, et digiplatvormid tegutseksid ebaseadusliku sisu eemaldamisel ennetavamalt, suurendaksid algoritmide läbipaistvust ja keelaksid teatavat liiki suunatud reklaami. Sellega nähti veebiplatvormide, sotsiaalmeedia ja e-kaubanduse veebisaitide kohta ette uued normid, mida hakati kohaldama kogu ELis 2024. aasta veebruaris. Suuremad platvormid, mille kohta kasutatakse väljendit „väga suur digiplatvorm“, peavad suurema mõju tõttu järgima rangemaid norme.

Digiteenuste määruse jõustamisel pöörati suurt tähelepanu laste kaitsmisele. Sellega seoses võeti meetmeid kolme suure platvormi vastu, sest nende rakendatav vanusekontroll oli ebapiisav ning nad võimaldasid alaealistele kokkupuudet kahjuliku sisuga. Et luua noortele kasutajatele turvalisemat digiruumi, koolitatakse õpetajaid olema oma koolis digiteenuste määruse eestkostjaks - avaneb uuel vahekaardil ja juhendama õpilasi, kuidas tegutseda küberkiusamise, väärinfo ja muude selliste veebiprobleemide puhul. 2024. aastal tähistati ka lastele parema interneti loomise strateegia teist aastapäeva - avaneb uuel vahekaardil ning avaldati platvormide jaoks enesehindamisvahend, et aidata neil lapsi internetis paremini kaitsta.

Digiteenuste määrus aitab kaitsta valimiste usaldusväärsust veebiohtude, nagu tehisintellekti loodud sisu eest. Sellega nähakse platvormide valmisoleku kontrollimiseks ette stressitestid - avaneb uuel vahekaardil ning selle alusel antakse välja suunised - avaneb uuel vahekaardil riskide maandamise ja tehisintellekti loodud sisu selge märgistamise kohta. Märtsis vastu võetud määrusega - avaneb uuel vahekaardil piiratakse isikuandmete kasutamist poliitreklaamis nii internetis kui ka väljaspool seda. Poliitilised reklaamid peavad edaspidi sisaldama läbipaistvusmärkeid, suunatud reklaamide kasutamisele peab eelnema sõnaselge nõusolek ja tundlikel isikuandmetel põhinev profiilianalüüs on keelatud. Et kahandada manipuleerimise ja välissekkumise ohtu, luuakse Euroopa tasandi andmehoidla, milles talletatakse kõigi poliitiliste reklaamide ja nende suunamismeetodite üksikasjad. Kolme kuu jooksul enne valimisi ei tohi reklaami tellida ELi-välised osalejad.

Komisjon on teinud ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil vaadata läbi laste seksuaalse väärkohtlemise vastast võitlust reguleeriv direktiiv, et võtta käsile internetis toimuv laste seksuaalne väärkohtlemine, mis väljendub näiteks süvavõltsingute kasutamises ja pedofiilide foorumites. Uute normidega tugevdatakse ka ennetust ja ohvriabi ning kehtestatakse ELis süüdistuse esitamise ühtsed miinimumnõuded. 2026. aastani on pikendatud internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemise ajutist õigusmeedet, et võimaldada jätkata kuritahtliku sisu avastamise ja eemaldamise vabatahtlikku tegevust. Kirjeldatud jõupingutuste kõrval on ELil kavas töötada nende probleemidega tõhusamalt tegelemiseks välja püsivama loomuga õigusaktid.

Internetis levib aga üha suurem sallimatus, mis ei ole üksnes vastuolus ELi aluspõhimõtetega, vaid võib viia ka päriselus ohvriteni ning ohustab sõnavabadust ja demokraatlikku arutelu. Sotsiaalmeediaplatvormid on allutatud rangemale järelevalvele, kuna EL on teinud koostööd reguleerivate asutustega, et kaitsta alaealisi, muuta platvormid läbipaistvamaks, võidelda ebaseadusliku sisu ja süsteemse desinformatsiooni vastu ning korraldada parema õiguskaitse tagamiseks ühiseid koolitusi, arutelusid ja teadusuuringuid.

Kui digiteenuste määruses keskendutakse kasutajate kaitsmisele ja sisu reguleerimisele, on digiturgude määruse eesmärk tagada digituru õiglus ja konkurentsivõime. Digiturgude määrus on üks esimesi vahendeid suurte digiettevõtete võimu ohjeldamiseks. See toimib paralleelselt ELi konkurentsiõigusega, mille kohaldamist jätkatakse täies mahus. Selles on sätestatud selged kriteeriumid, mille alusel kvalifitseerida suured digiplatvormid, nagu otsingumootorid, rakenduste poed ja sõnumiteenused, pääsuvalitsejaks. Et pääsuvalitsejatel (keda on praeguseks seitse) ei oleks võimalik konkurentsi lämmatada, peavad nad alates 2024. aasta märtsist järgima - avaneb uuel vahekaardil kõiki digiturgude määruse nõudeid. Sel viisil on väiksematel ettevõtjatel võrdsed võimalused konkureerida ning tarbijatele pakutakse suuremat valikut ja õiglasemaid hindu.

Mida tegi EL 2024. aastal digiturgude määruse rakendamisel?

2024. aastal võeti kasutusele kaks rikkumisest teatamise vahendit, mis võimaldavad üksikisikutel anda teavet, mis aitab tuvastada ja paljastada platvormide kahjulikke tavasid, kaitstes ühtlasi teatajaid tagakiusamise eest. Läbipaistvus aitab suurendada tarbijate usaldust digitaalse turu vastu, eriti interneti suunamõjutajate ja jaemüügiplatvormide puhul.

Sotsiaalmeedia postituste sõelumisel (ehk lauskontrollis) leiti, et veebi suunamõjutajad avalikustavad enda toodetud sisu ärilisi aspekte harva:

• 97% suunamõjutajatest postitas kaubanduslikku sisu, kuid
• ainult üks viiest osutas sellele läbivalt kui reklaamile.

Jaemüügiplatvormide populaarsus kasvab, kuid on leitud, et need eksitavad tarbijaid hinnakujunduse ja ostutingimuste suhtes. Pärast liikmesriikide tarbijakaitseasutuste ja ELi ühismeetmeid on mitu veebiplatvormi võtnud kohustuse parandada oma kaubandustavasid.

Probleemsed turundustavad näitavad seda, et tarbijate kaitsmiseks internetis on vaja parandada õiguslikku reguleerimist. Oktoobris tehti ELi tarbijakaitsenormide läbivaatamise - avaneb uuel vahekaardil käigus kindlaks neis esinevad lüngad: õigusaktid on paiguti ebaselged, norme kohaldatakse eri riikides erinevalt ja nende täitmise tagamine on vähene. Parandamist vajavad valdkonnad vaadatakse üksikasjalikult läbi 2025. aastal.

Küberturvalisus

Vähesed sündmused suudavad õõnestada tarbijate usaldust, turgude stabiilsust ja institutsioonide usaldusväärsust rohkem kui andmetega seotud rikkumised või internetiteenuste kokkukukkumine. Seetõttu on küberturvalisus muutunud kõigi jaoks väga tähtsaks.

Oktoobris hakati kohaldama õigusakte, mis käsitlevad meetmeid, millega saavutada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kõigis liikmesriikides (küberturvalisuse 2. direktiiv - avaneb uuel vahekaardil). Sellega nähakse ette õiguslikud meetmed küberturvalisuse üldise taseme tõstmiseks ELis ning laiendatakse küberturvalisuse nõuete kohaldamisala ka muudele elutähtsatele sektoritele ja üksustele. Selliste sektorite hulka kuuluvad avalik elektrooniline side, digiteenused, reovee- ja jäätmekäitlus, kosmosevaldkond, postiteenused ja avalik haldus.

EL on jõudnud ka poliitilisele kokkuleppele - avaneb uuel vahekaardil normide üle, millega parandada liikmesriikidevahelist koostööd ning suurendada nende suutlikkust küberohte avastada, nendeks valmistuda ja neile reageerida (kübersolidaarsuse määrus). Need normid muudavad pöördeliselt küberohtude avastamist, küberohtudeks valmisolekut ja intsidentidele reageerimist kõikjal ELis, kuna kokkulepe hõlmab küberturvalisuse hoiatussüsteemi, hädaolukordadele reageerimise mehhanismi ja hallatud turbeteenuste sertifitseerimist.

2024. aasta jaanuaris jõustusid uued normid - avaneb uuel vahekaardil ELi institutsioonide küberturvalisuse suurendamiseks. Nendega kehtestatakse institutsioonidele selged suunised asutusesiseste küberturvalisuse riskijuhtimis-, juhtimis- ja kontrolliraamistike kasutuselevõtuks. Need meetmed aitavad ennetada andmetega seotud rikkumisi ja küberründeid, mis võivad mõjutada avalikke teenuseid, isikuandmeid ja üldist usaldust digisüsteemide vastu.

Turvalisust tuleb silmas pidada igas digitaalses tootes, mida inimesed kasutama hakkavad. Oktoobris vastu võetud küberkerksuse määrusega - avaneb uuel vahekaardil (mida hakatakse kohaldama alates 2027. aasta lõpust) nähakse selleks ette riist- ja tarkvara suurem turvalisus. Selle kohaselt peavad tootjad rakendama turvameetmeid kõigi digikomponente sisaldavate toodete puhul alates nutitelefonidest kuni kohvimasinateni. Samuti tuleb turvalisust hinnata, nõrkusi käsitleda ja tarkvara uuendada kogu toote olelusringi jooksul.

Juunis toimunud küberturbeõppuse käigus katsetati ELi valmisolekut ulatuslikuks küberründeks ja mängiti läbi rünnak energiasektori vastu. Sellele järgnesid aruanded ja soovitused küberturvalisuse kohta telekommunikatsiooni-, elektri- ja sidevõrkude vallas. EL võttis vastu esimese küberturvalisuse sertifitseerimise kava - avaneb uuel vahekaardil, milles on sätestatud kogu ELi hõlmavad IKT-toodete sertifitseerimise reeglid kogu toodete olelusringi jooksul. Samuti investeerib EL üle 210 miljoni euro - avaneb uuel vahekaardil küberkaitse ja digivõimekuse tugevdamisse kogu Euroopas.

Andmete haldamine ja kaitse ELis

Andmed on nüüdisaegse majanduse mootor ja kõik tööstusharud vajavad teabe vaba liikumist. Selline ühendatus avab ülemaailmsed turud igas suuruses ettevõtjatele, kuid tekitab ka probleeme seoses andmete turvalise ning õiglase käitlemise ja jagamisega.

Jaanuaris jõustusid uued õigusaktid - avaneb uuel vahekaardil, millega muuta andmete jagamine ELis läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks. Andmemääruses on kindlaks määratud, kes ja millistel tingimustel saab andmeid kasutada, ning võimaldatakse ettevõtjatele sel viisil turvaline juurdepääs olulistele andmetele. Parem juurdepääs tööstusandmetele edendab konkurentsi ja innovatsiooni, mis on eriti oluline väiksemate ettevõtete jaoks. See võimaldab neil töötada välja uusi tooteid ja teenuseid ning konkureerida suuremate ettevõtetega. Mais võeti ka õiguslikke meetmeid - avaneb uuel vahekaardil 18 liikmesriigi vastu, kes ei olnud loonud nõuetekohaseid asutusi, kes teeks järelevalvet andmehalduse määruse - avaneb uuel vahekaardil üle, milles on sätestatud ELis andmete jagamise nõuded.

Tänu uuele määrusele - avaneb uuel vahekaardil, mida hakati kohaldama juunis, on nüüd taaskasutamiseks saadaval rohkem avalikke andmekogumeid. Määrusega reguleeritakse väärtuslikke andmestikke - avaneb uuel vahekaardil, mis sisaldavad teavet kuue teemavaldkonna kohta, sealhulgas georuumilised andmed, Maa seire ja liikuvus, ning nendega edendatakse innovatsiooni tehisintellekti vallas ja mujal. Ühtse Euroopa terviseandmeruumi - avaneb uuel vahekaardil loomine annab kodanikele täieliku kontrolli oma terviseandmete üle, võimaldades ühtlasi kasutada andmeid rangetel tingimustel teadusuuringutes ja rahvatervishoius.

Terviseandmetel põhineva majanduse kasvupotentsiaal

• 5,5 miljardit eurot kokkuhoidu ELis kümne aasta jooksul tänu paremale juurdepääsule terviseandmetele ja võimalusele neid jagada.
• 20–30% lisakasvu e-tervishoiuturul.
• 5,4 miljardit eurot säästu ELis kümne aasta jooksul tänu terviseandmete paremale kasutamisele teadusuuringutes, innovatsioonis ja poliitikakujunduses.

Kuna kõikjal maailmas jagatakse üha rohkem andmeid, tuleb ELi andmekaitseõigusega – st isikuandmete kaitse üldmäärusega - avaneb uuel vahekaardil – tagada, et edusamme ei tehtaks eraelu puutumatuse arvelt. Isikuandmete kaitse üldmäärus on endiselt kogu isikuandmeid käsitleva ELi digipoliitika nurgakiviks. Tänu sellele on inimestel kontroll oma isikuandmete üle ja ka selle üle, kes neile andmetele juurde pääseb. Isikuandmete kaitse üldmäärus on endist viisi andmekaitseraamistike loomise ülemaailmne eeskuju. Siiski viidati 2024. aasta aruandes isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise kohta - avaneb uuel vahekaardil mõnele parandamist vajavale valdkonnale, näiteks piiriüleste juhtumite käsitlemisele. Seda teemat on nüüdseks käsitletud kavandatavas isikuandmete kaitse üldmääruse menetlusnormide määruses, millega ühtlustatakse andmekaitseasutuste koostööd isikuandmete kaitse üldmääruse jõustamisel piiriüleste juhtumite korral.

Isikuandmete kaitse üldmääruse tähtsus ulatub ka EList kaugemale. Kuna ettevõtjad sõltuvad üha enam piiriülestest andmevoogudest, nähakse isikuandmete kaitse üldmäärusega ette vahendid isikuandmete kaitsmiseks ka juhul, kui andmed lahkuvad EList, ning määrus võib isegi piirata andmete edastamist leebemate standarditega riikidesse. Üks mehhanismidest, mida kasutatakse selleks, et andmed oleksid samaväärselt kaitstud väljaspool ELi, on kaitse piisavuse otsused, millega tunnustatakse ELi mittekuuluvaid riike, kes pakuvad piisavat andmekaitset. Seni on vastu võetud 16 kaitse piisavuse otsust, mis vaadatakse korrapäraselt läbi. Pärast läbivaatamist 2024. aasta jaanuaris kinnitas EL, et andmed võivad jätkuvalt vabalt liikuda 11 partnerriiki ja -territooriumile - avaneb uuel vahekaardil.

ELi-USA andmekaitseraamistiku kaitse piisavuse otsuse - avaneb uuel vahekaardil alusel võivad isikuandmed liikuda turvaliselt ELi ja USA ettevõtete vahel, ilma et oleks vaja kehtestada täiendavaid andmekaitsemeetmeid. Samuti annab see ELis elavatele inimestele õiguse pöörduda uue kohtuasutuse poole, milles lahendatakse ELi kaebusi USA luureteenistuste tegevuse kohta. Raamistiku 2024. aasta oktoobri hindamisaruanne - avaneb uuel vahekaardil kinnitas, et USA ametiasutused on kehtestanud vajalikud struktuurid ja menetlused, et tagada selle tõhus toimimine. Need meetmed kaitsevad andmeid kogu Atlandi-ülese andmeedastuse puhul, sealhulgas äriühingutevaheliste kokkulepete ja sisepoliitika raames tehtud andmeedastuse puhul.

Digitaalsed avalikud teenused

Avalikud ja erateenused muutuvad üha digitaalsemaks, kuid eraelu puutumatus ja turvalisus ei vasta internetis alati nõutavale standardile ning seetõttu satuvad inimesed identiteedivarguse ja soovimatu profiilianalüüsi ohtu. Mais jõustus Euroopa digiidentiteedi määrus - avaneb uuel vahekaardil, millega valmistatakse ette pinnast selleks, et 2026. aastaks oleks igal ELi kodanikul ja residendil võimalik saada endale isiklik ELi digikukkur - avaneb uuel vahekaardil. See muudab igapäevased tegemised lihtsamaks ja turvalisemaks. Kasutajad saavad üheainsa rakenduse kaudu tõestada turvaliselt oma identiteeti, jagada näiteks arstiretsepte ja muid digitaalseid dokumente ning teha makseid. Samuti jääb kasutajatele täielik kontroll oma isikuandmete üle.

EL valmistab praegu ette õiguslikke suuniseid, millega tagada, et digikukkur vastaks rangeimatele turvastandarditele ja toimiks sujuvalt kogu ELis. Novembris võeti vastu viis rakendusmäärust - avaneb uuel vahekaardil, milles sätestatakse nõuded kukrute põhifunktsioonide ja sertifitseerimise kohta.

ELi praegune paberipõhine õiguslike dokumentide haldamise süsteem muudab piiriülese asjaajamise keeruliseks ja kulukaks. Et olukorda parandada, võetakse kõigis liikmesriikides kasutusele veebipõhine õiguslike dokumentide ja menetluste haldamise süsteem - avaneb uuel vahekaardil. Kodanikud ja ettevõtjad saavad edaspidi esitada pärimisdokumente, ärilepinguid ja muid dokumente, suhelda kohtutega, osaleda kohtuistungitel ja maksta lõive elektroonilisel teel.

Tänu kogu ELi hõlmavale andmejagamissüsteemile - avaneb uuel vahekaardil on kodanikel edaspidi lihtsam ELis õppida, liikuda, töötada, pensionile jääda ja tegeleda ettevõtlusega. Eri liikmesriikide ametiasutused võivad kodaniku taotlusel jagada omavahel dokumente nii, et kodanik ei pea enam esitama sama teavet mitu korda. See süsteem integreeritakse ühtsesse digiväravasse, mis ühendab riiklikke portaale, et pakkuda teavet, internetipõhiseid teenuseid ning toetada kodanikke ja ettevõtjaid kõigis liikmesriikides. 2024. aastal said liikmesriigid portaalis „Your Europe“ - avaneb uuel vahekaardil võimaluse esitada ajakohastatud ja usaldusväärset teavet nullnetotööstuse projektidele loa andmise riiklike menetluste kohta, et aidata ettevõtjatel lubade taotlemisel aega säästa.

Digioskused

Et pääseda ligi internetipõhistele avalikele teenustele, e-õppele, kaugtööle ja suhtlusrakendustele ning leida usaldusväärset teavet, peab ELi inimestel olema digikirjaoskus. Ainult 56%-l - avaneb uuel vahekaardil ELi 16–74aastastest inimestest on vähemalt elementaarsed digioskused.

Selle parandamiseks on EL seadnud eesmärgiks, et 80% täiskasvanutest saaks 2030. aastaks kasutada tehnoloogiat igapäevastes tegevustes ja tehnoloogia valdkonnas saaks tööd 20 miljonit inimest, kelle seas peaks eelkõige suurenema naiste osakaal. Selle püüdluse peamiseks hoovaks on algatus Women TechEU - avaneb uuel vahekaardil. Sellega pakutakse tehnoloogiavaldkonna idufirmasid juhtivatele naistele mentorlust, juhendamist ja rahalist toetust, et aidata neil oma ettevõtet kasvatada.

2024. aastal loodud Euroopa ühtne oskuste andmeruum võimaldab oskustega seotud andmeid jagada ja neile juurde pääseda. Andmeid saab kasutada mitmesugustel eesmärkidel, näiteks suundumuste analüüsimiseks ning strateegiate ja uute rakenduste väljatöötamiseks, kuid sealjuures tuleb arvesse võtta eetikapõhimõtteid, mitmekesisust ja andmekaitset.

Kosmosepoliitikaga edendatakse innovatsiooni, suurendatakse julgeolekut ja soodustatakse mitmes sektoris majanduskasvu. Tunnistades selle kaugeleulatuvaid hüvesid, käivitas EL 2024. aastal uued programmid ja laiendas olemasolevaid.

Selles vallas on väga tähtsal kohal ELi kosmoseteabe jagamise ja analüüsimise keskus - avaneb uuel vahekaardil, kus valitsuse ja tööstusharu eksperdid saavad kosmosejulgeoleku küsimustes koostööd teha (vt ka 7. peatükk). Lisaks avaldati lennukitootjate üksikasjalik strateegia - avaneb uuel vahekaardil, milles kirjeldatakse samme, kuidas muuta tööstusharu keskkonnahoidlikumaks ja tehnoloogiliselt arenenumaks.

Kuigi satelliitide orbiidid on väga kaugel, on nende mõju suurem, kui arvatakse. Tehes võimalikuks paljude seadmete töö alates meie taskutes olevatest nutitelefonidest kuni taevakaarel liuglevate lennumasinateni, hoiavad need orbitaalsed tunnimehed maailma ühenduses ja liikumises.

ELi turvaline satelliidivõrgustik „IRIS²“ - avaneb uuel vahekaardil (Infrastructure for Resilience, Interconnectivity and Security by Satellite) pakub turvalist sidet piirikontrollile ja kriisiohjele, võimaldades samas ka äärealadele kiiret internetiühendust ja suurendades Euroopa digitaalset turvalisust.