Konfliktid, humanitaarkriisid ja loodusõnnetused panid maailma 2024. aastal jätkuvalt proovile. Euroopa Liit võttis endale aktiivse rolli, kinnitades taas oma pühendumust rahule, julgeolekule ja inimväärikusele. Venemaa Ukraina-vastase agressiooni kolmandal aastal jätkas EL oma kaitse ja julgeoleku tugevdamist. Samuti tegi ta koostööd kandidaatriikidega, sealhulgas Ukrainaga, et aidata neid vajalikes reformides, ja potentsiaalsete kandidaatriikidega, et valmistada neid ette tulevaseks ühinemiseks. EL annab humanitaarabi ning on endist viisi pühendunud lahenduste leidmisele mitmesugustele Lähis-Ida kriisidele, sealhulgas Gazas ja Süürias. Aasta jooksul tugevdas EL oma rahvusvahelisi partnerlusi ning andis kõikjal maailmas abi puudust kannatavatele inimestele ja reageeris katastroofidele. Kohandades oma jõupingutusi uutele ohtudele ja luues tugevamaid partnerlusi, tugevdas EL oma juhtivat rolli ülemaailmses abiandmises. Selline ühtne lähenemisviis toob esile ELi vastupanuvõime ja on aidanud jääda ülemaailmsete katsumustega silmitsi seistes avatuks ja jõukaks.

Laienemine

Praegused geopoliitilised pinged, eelkõige Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, on näidanud laienemispoliitika tähtsust. Laienemine on investeering pikaajalisse rahusse, julgeolekusse ja stabiilsusesse Euroopas. Iga uus liikmesriik tugevdab ELi majandust, luues majanduskasvu ja töökohti.

2024. aastal tähistati 20 aasta möödumist ELi 2004. aasta laienemisest, mis oli tema ajaloos suurim. Kakskümmend aastat tagasi tervitas EL kümmet uut liikmesriiki, muutudes seeläbi üheks maailma suurimaks ühtseks turuks. Sellest ajast alates on miljonid inimesed kõikjal ELis saanud kasutada uusi võimalusi, töökohti ja programme.

VIDEO. Miks oli ELi 2004. aasta laienemine nii oluline?

• Üle 2,7 miljoni noore kümnest 2004. aastal ühinenud liikmesriigist on alates 2004. aastast osalenud programmis „Erasmus+“.
• 26 miljonit uut töökohta on ELis loodud alates 2004. aastast.
• 79% nende liikmesriikide kodanikest usub, et nende riik on saanud ELi liikmesusest kasu.

Liikmesus jääb avatuks kõigile Euroopa riikidele, kes jagavad ELi väärtusi ja vastavad põhikriteeriumidele. Liidu liikmeks pürgivad riigid peavad muu hulgas järgima tugevaid demokraatlikke tavasid, austama õigusriigi põhimõtet, hoidma oma majanduse stabiilsena ja parandama valitsemistava (vt ka 9. peatükk).

EL hindab korrapäraselt kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide edusamme. Oktoobris avaldas EL oma iga-aastase laienemispaketi - avaneb uuel vahekaardil, milles vaadatakse läbi kandidaatriikide (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi ja Ukraina) ning potentsiaalse kandidaatriigi Kosovo (kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta) edusammud. Aastaaruannetes keskendutakse peamistele reformidele, muu hulgas seoses õigusriigi, avaliku halduse ja demokraatlike institutsioonidega, ning ELiga ühinemise majanduslike kriteeriumide täitmisele.

Ühinemisläbirääkimised toimuvad valitsustevahelistel konverentsidel liikmesriikide ja ühinemisläbirääkimisi pidava kandidaatriigi ministrite ja suursaadikute osavõtul. Esimene selline konverents Moldova - avaneb uuel vahekaardil ja Ukrainaga - avaneb uuel vahekaardil toimus 2024. aasta juunis, käivitades ametlikult ühinemisläbirääkimised nendega. Sõelumisprotsess - avaneb uuel vahekaardil algas juulis ja jätkub kogu 2025. aasta jooksul. Selle aja jooksul peavad Moldova ja Ukraina näitama, kuidas nad kavatsevad vastu võtta ja rakendada ELi õigusnorme ja poliitikameetmeid, ning visandama kavad edasiseks vastavusseviimiseks.

Lääne-Balkani edusammud 2024. aastal teel ELi liikmeks saamise poole

Albaania ja Põhja-Makedoonia - avaneb uuel vahekaardil viisid lõpule sõelumisprotsessi, mis oli esimene samm ELiga ühinemise suunas.

• Esitati sõelumisaruanne kuuest reeglite teemavaldkonnast esimese kohta, mille puhul peavad mõlemad riigid täitma konkreetsed nõuded (võrdlusalused), näiteks tegema ära kohtusüsteemi, avaliku halduse, valitsemistava jne reformid.
• Esimene teemavaldkond Albaaniaga avati valitsustevahelisel konverentsil oktoobris.
• Esimene teemavaldkond Põhja-Makedooniaga avatakse siis, kui riik täidab nõutavad tingimused.

Bosnia ja Hertsegoviina - avaneb uuel vahekaardil alustas ühinemisläbirääkimisi ELiga märtsis. Seejärel arutati kõrgetasemelisel foorumil reforme, mis on vajalikud järgmiste sammude alustamiseks.

Montenegro - avaneb uuel vahekaardil tegi ELiga ühinemise protsessis edusamme, täites juunis õigusriigi ja põhiõigustega seotud põhinõuded, nagu on kinnitatud riigiaruandes. Pärast seda on EL alustanud läbirääkimiste peatükkide esialgset sulgemist, kui asjakohased tingimused on olnud täidetud, alustades kolme peatükiga detsembris.

Kosovo - avaneb uuel vahekaardil saavutas jaanuaris selle, et ELiga hakkas kehtima viisavabadus, mis tähendab, et Kosovo kodanikud võivad nüüd siseneda ELi lühiajaliseks viibimiseks ilma viisata.

Serbia - avaneb uuel vahekaardil on teinud edusamme kohtureformide ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, kuid peab siiski täielikult rakendama meediat reguleerivad õigusaktid, viima oma poliitika paremini vastavusse ELi välispoliitikaga, toetama kodanikuühiskonda ja meediat ning täitma oma kohustust normaliseerida suhted Kosovoga.

Gruusia soov ELiga ühineda sai aga 2024. aastal tagasilöögi, kui seal võeti vastu vastuoluline välismaalt rahastatavate organisatsioonide tegevust takistav seadus, mis tekitab muret sõltumatute häälte tahtliku lämmatamise ja demokraatlike vabaduste piiramise pärast. Selle ja muude negatiivsete suundumuste tõttu Gruusia liikumisel ELiga ühinemise poole on ühinemisprotsess sisuliselt peatunud.

Ühinemisläbirääkimised Türgiga on alates 2018. aastast paigalseisus seoses murega demokraatia, õigusriigi põhimõtte, kohtusüsteemi sõltumatuse ja põhiõiguste austamise pärast.

ELi võimalik suurenemine hakkab mõjutama seda, kuidas EL toimib. Seda silmas pidades võeti märtsis vastu teatis laienemiseelsete reformide ja poliitika läbivaatamise kohta - avaneb uuel vahekaardil, milles uuritakse ELi suurenemise mõju väärtustele, poliitikale, eelarvele ja valitsemistavale. Sellise ennetava lähenemisviisi eesmärk on tagada, et EL on tulevaseks laienemiseks valmis.

Laienemisprotsessis osalevate riikide reformide, majanduskasvu ja integratsiooni toetamine

Majandusliku lõhe vähendamine ELi ja selle tulevaste liikmete vahel aitab neid riike sujuvaks üleminekuks ette valmistada. EL toetab aktiivselt tulevaste liikmete arengut selliste uute rahastamisvahendite kaudu nagu Ukraina rahastu (vt 1. peatükk), Moldova majanduskasvu kava - avaneb uuel vahekaardil ja Lääne-Balkani majanduskasvu kava - avaneb uuel vahekaardil ning pakub reformide kiirendamiseks praeguste liikmesriikide eksperditeadmisi.

Alates 2021. aastast on EL andnud Moldovale 2,2 miljardit eurot finantsabi, et toetada energiasõltumatust, kohtureforme ja tugevamaid sidemeid ELiga. Oktoobris esitatud uus majanduskasvu kava toetab Moldova liikumist ELi liikmesuse suunas ning aastatel 2025–2027 eraldatakse sellest majanduskasvu ja ELiga ühinemiseks vajalike reformide edendamiseks kuni 1,8 miljardit eurot.

Gruusia demokraatia tagasilanguse tõttu on EL vähendanud poliitilisi kontakte ning peatanud 30 miljoni euro eraldamise Euroopa rahutagamisrahastust ja 121 miljoni euro suuruse otsese abi andmise valitsusele. See ei ole mõjutanud ELi toetust kodanikuühiskonnale ja sõltumatule meediale, kuna need on demokraatia toetamiseks hädavajalikud. Samuti tegi EL 20. detsembril 2024 ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil, mille kohaselt peavad Gruusia diplomaadid ja ametnikud ning diplomaatilise või ametipassiga pereliikmed võtma viisa, kui nad soovivad reisida ELi lühiajaliseks viibimiseks.

Hoolimata edusammudest ühinemise teel, on Lääne-Balkani partnerite sisemajanduse koguprodukt inimese kohta vaid veerand kuni pool ELi keskmisest. Selle lõhe ületamiseks võttis EL vastu Lääne-Balkani majanduskasvu kava, mille eesmärk on tugevdada majandussidemeid nii ELiga kui ka piirkonna sees ning potentsiaalselt kahekordistada kümne aasta jooksul Lääne-Balkani riikide majanduse suurust. Majanduskasvu kava rakendamine on alanud ning mais jõustus 6 miljardi euro suurune reformi- ja kasvurahastu. Viis kuuest Lääne-Balkani partnerist on sellest ajast alates esitanud ulatuslikud reformikavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult peamisi parandusi, mida tuleb teha sellistes valdkondades nagu õigusriik, valitsemistava, inimkapital, energiasüsteemi ümberkujundamine, digipööre ja erasektor, ning esitatakse investeerimisprojektide soovituslik loetelu. Need reformikavad kiideti heaks oktoobris.

Lääne-Balkani riikide juhid korraldasid aasta jooksul majanduskasvu kava teemal mitu ministrite kohtumist, et arutada integratsioonialaseid jõupingutusi (jaanuaris Põhja-Makedoonias, veebruaris Albaanias ja mais Montenegros). Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen külastas sügisel kuut Lääne-Balkani partnerit ning 18. detsembril toimus ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumine - avaneb uuel vahekaardil.

2024. aasta Berliini protsessi tippkohtumisel - avaneb uuel vahekaardil võeti vastu ühise piirkondliku turu uus tegevuskava, et edendada piirkondlikku majandusintegratsiooni, mis on ka majanduskasvu kava põhieesmärk.

- avaneb uuel vahekaardil

VIDEO. Euroopa Liidu toetusel on algatatud Lääne-Balkanil tuhandeid projekte, millega väärtustatakse sealset elavat ja ainulaadset kultuuripärandit ning edendatakse loovust ja koostööd.

Pärast pingeid ebaseadusliku puurimistegevuse pärast Vahemere idaosas taastab EL järk-järgult sidemeid Türgiga, korraldades tervishoiu, teadusuuringute, innovatsiooni ja kaubanduse valdkonnas kõrgetasemelisi visiite ja dialooge. Lisaks lubas EL eraldada 2024. aastal märkimisväärsed rahalised vahendid, et toetada riiki eri valdkondades.

Idapartnerlusriigid

Samuti aitab EL tugevdada majandusi oma idanaabruses ja siduda need tihedamalt Euroopa Liiduga.

ELi, USA ja Armeenia kõrgetasemelisel kohtumisel aprillis kuulutati välja - avaneb uuel vahekaardil 270 miljoni euro suurune Armeenia vastupidavuse ja majanduskasvu kava. Algatuse eesmärk on turgutada Armeenia majandust ja toetada ümberasustatuid. ELi ja Armeenia partnerluskava üle peetavate läbirääkimiste eesmärk on samuti tugevdada koostööd julgema partnerluse tegevuskava kaudu.

Aserbaidžaan on endiselt hinnatud energiapartner, kes mitmekesistab ELi gaasiallikaid, võimaldades loobuda Venemaa tarnetest. ELi jätkuv toetus Aserbaidžaani taastuvenergiasektorile ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi Bakuus toimunud 29. istungjärgul (COP29) aitab edendada tihedamat koostööd rohepöörde valdkonnas.

EL on jätkuvalt pühendunud Armeenia ja Aserbaidžaani vaheliste rahuläbirääkimiste toetamisele ning rahastab majandus- ja investeerimiskava kaudu rahupüüdlusi, sealhulgas nn rahudividendide rakendamist. Selle eesmärk on luua käegakatsutavaid majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid, mis edendavad piirkonnas püsivat rahu.

Valgevene ja Venemaa tihedad majandussidemed on võimaldanud Venemaal kõrvale hoida teatavatest talle kehtestatud sanktsioonidest. Vastusena Lukašenka režiimi seotusele Ukraina-vastase sõjaga kehtestati 2024. aasta juunis Valgevene vastu täiendavad sanktsioonid. Need Valgevene vastu suunatud uued meetmed peegeldavad paljusid Venemaa suhtes juba kehtestatud meetmeid ja muudavad ELi Venemaa-vastased sanktsioonid veelgi tõhusamaks (vt 1. peatükk).

ELi investeeringud idapartnerlusse alates 2021. aastast

Alates aastast 2021 on Euroopa Liit rahastanud idapartnerlust summas 2,539 miljardit eurot, mille tulemusena loodetakse kaasata kokku 13,919 miljardit eurot. See kujutab endast märkimisväärset edusammu, arvestades eesmärki kaasata aasta 2027 lõpuks 17 miljardit eurot investeeringuid, mis tähendab, et puudu on veel ainult 3,081 miljardit eurot.

Lõunanaabrus

Suuremat rõhku pandi ulatuslikele partnerlustele lõunanaabritega, et parandada nende elatustaset ja makromajanduslikku stabiilsust. Need kohandatud partnerlused muudavad piirkonna turvalisemaks, sest nendega püütakse kõrvaldada rände algpõhjusi ja tegeleda selliste keeruliste küsimustega nagu julgeolek.

Märtsis leppisid EL ja Egiptus kokku laiaulatuslikus partnerluses, mis hõlmab poliitilisi suhteid, rännet, majanduslikku stabiilsust, kestlikke investeeringuid ja kaubandust. Juunis korraldasid nad ELi-Egiptuse investeerimiskonverentsi - avaneb uuel vahekaardil, mille käigus meelitati ligi 49 miljardi euro väärtuses uusi investeeringuid.

Tänu olulise laiaulatusliku partnerlusleppe allkirjastamisele Tuneesiaga 2023. aastal peeti juunis suuremahuline ELi-Tuneesia investeerimiskonverents - avaneb uuel vahekaardil, kus lepiti kokku vastastikuse mõistmise memorandumis (ametlik koostööraamistik), milles keskendutakse energiale, sealhulgas taastuvenergiale.

Hiljutised sündmused Lähis-Idas on vähendanud sealset poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust. EL ja Palestiina omavalitsus leppisid kokku Palestiinale antavas 400 miljoni euro suuruses erakorralise rahalise toetuse paketis, millega rahuldada kõige pakilisemad finantsvajadused ja toetada reforme. See lühiajaline rahaline toetus sillutab teed mitmeaastasele programmile, mille eesmärk on tagada Palestiina omavalitsuse pikaajaline finantsstabiilsus ja reformikava rakendamine.

President von der Leyen lubas mais toimunud visiidi ajal eraldada Liibanonile - avaneb uuel vahekaardil miljard eurot. Esimese osaga (500 miljonit eurot), mis kinnitati augustis, toetatakse Liibanoni 2024. ja 2025. aastal. Rahastamisel keskendutakse sellistele põhiteenustele nagu tervishoid, haridus ja sotsiaalkaitse, samuti vesi, kanalisatsioon ja hügieen, mis on mõeldud haavatavatele rühmadele, sealhulgas Süüria pagulastele ja haavatavatele liibanonlastele. Samuti toetatakse peamisi reforme, julgeolekusektorit, piirihaldust (sealhulgas võitlust inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu), majanduslikku vastupanuvõimet ja rohepööret. Lisaks on EL endiselt pühendunud Süüria pagulaste toetamisele jätkuva humanitaar- ja arenguabi kaudu (vt jagu „Humanitaarabi ja elanikkonnakaitse“).

ELi investeeringud lõunapartnerlusse alates 2021. aastast

Alates aastast 2021 on Euroopa Liit rahastanud lõunapartnerlust summas 5,698 miljardit eurot, mille tulemusena loodetakse kaasata kokku 26,686 miljardit eurot. See kujutab endast märkimisväärset edusammu, arvestades eesmärki kaasata aasta 2027 lõpuks 30 miljardit eurot investeeringuid, mis tähendab, et puudu on veel ainult 3,314 miljardit eurot.

Lääne-Euroopa partnerid

2024. aastal olid endist viisi tähelepanu keskmes ELi ja Ühendkuningriigi suhted, mis põhinevad väljaastumislepingu, sealhulgas Windsori raamistiku ning kaubandus- ja koostöölepingu täielikul, täpsel ja õigeaegsel rakendamisel. Need jõupingutused kaitsevad miljonite ELi kodanike ja välismaal elavate Ühendkuningriigi kodanike õigusi, toetavad majanduslikku stabiilsust ja hõlbustavad kaubandust. Jätkusid ka läbirääkimised ELi ja Ühendkuningriigi vahelise Gibraltarit käsitleva lepingu sõlmimiseks.

EL alustas ja viis lõpule läbirääkimised Šveitsiga ulatusliku kokkulepete paketi üle, mille eesmärk on süvendada ja laiendada kahepoolseid suhteid. Samuti jõudis EL lähemale Andorra ja San Marinoga assotsieerimislepingu sõlmimisele.

Teave kaubandus- ja tehnoloogialepingute kohta on esitatud 2. peatükis.

Strateegia „Global Gateway“

Oma üleilmse investeerimisstrateegia „Global Gateway“ kaudu jätkas EL 2024. aastal partnerluste loomist kogu maailmas. Üheskoos püüavad EL, selle liikmesriigid, arengupangad ja Euroopa finantseerimisasutused teha 2027. aastaks kuni 300 miljardi euro ulatuses investeeringuid, et vähendada ülemaailmset investeerimispuudujääki ning toetada kõikjal maailmas rohe- ja digipööret.

Strateegia „Global Gateway“ raames toetatakse projekte, mille eesmärk on parandada digitaalset ühenduvust, suurendada kestliku energia kättesaadavust, arendada transpordikoridore ning tugevdada tervishoidu, haridust ja teadusuuringuid. Eesmärk on püsiv heaolu nii partnerriikide kui ka ELi jaoks.

• Kuni 300 mld euro ulatuses investeeringuid aastatel 2021–2027.
• Praeguseks üle 200 juhtprojekti kogu maailmas.
• 3,2 mld eurot taastuvenergiaprojektidele Aafrikas.

• EL on koos oma liikmesriikidega endiselt peamine ametliku arenguabi andja maailmas. 2023. aastal (viimane aasta, mille kohta on andmed kättesaadavad) andis EL arenguabi 95,9 miljardit eurot, mis moodustab 42% abi kogusummast. EL on ühtlasi suurim Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandusabi algatusse panustaja.

Sahara-tagune Aafrika

2024. aastal tegi EL partnerlustes Aafrika riikidega märkimisväärseid edusamme, keskendudes kestlikule arengule, tervishoiule ja majanduskasvule. Edasi liiguti ka strateegia „Global Gateway“ 150 miljardi euro suuruse Aafrika-Euroopa investeerimispaketi kasutuselevõtuga. See on mõeldud sellistele valdkondadele nagu puhas energia, digitaristu, transport, tervishoid ja haridus.

Strateegia „Global Gateway“ kõrgetasemelisel haridusüritusel - avaneb uuel vahekaardil allkirjastati 245 miljoni euro ulatuses programmide lepinguid, mis hõlmavad järgmist:

• teadusuuringute ja õppega seotud liikuvus Nigeerias,
• tütarlaste hariduse toetamine Sambias,
• uus Euroopa tiimi algatus kutsehariduse ja -koolituse alal Aafrikas,
• Aafrika-Euroopa noorteakadeemia käivitamine,
• 15 uut akadeemilise liikuvuse projekti kõikjal Aafrikas.

Need algatused näitavad ELi jätkuvat pühendumust kaasavale ja kvaliteetsele haridusele strateegia „Global Gateway“ raames.

Uganda ja ELi kolmandal ettevõtlusfoorumil 6.-7. märtsil käivitati kaheksa uut projekti, mille väärtus on üle 200 miljoni euro. Nende projektide eesmärk on toetada väikeettevõtjaid, noori naisettevõtjaid, põllumajandusettevõtjaid ja digitaristut. Foorumil osales 12 liikmesriiki, kaheksa finantseerimisasutust, sealhulgas Euroopa Investeerimispank, ja 193 Euroopa äriühingut.

EL aitas aasta jooksul tugevdada Aafrika põllumajandust, kaitstes kohalikke toiduaineid, mis kannavad geograafilisi tähiseid. Need kvaliteedimärgised tõendavad toote päritolu ja võimaldavad juurdepääsu Euroopa turule. Toiduga ja toitumisalase kindlustatuse ning säästva põllumajanduse alase partnerluse - avaneb uuel vahekaardil eesmärk oli luua põllumajandussektoris kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse ja soolise võrdõiguslikkuse teaduskonsortsium, mis keskenduks praktilistele põllumajanduslikele lahendustele ja teadmiste jagamisele.

Komisjon ja Lõuna-Aafrika on koos rahvusvahelise toetusorganisatsiooniga Global Citizen käivitanud üheaastase rahastamiskampaania „Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine Aafrikas“ - avaneb uuel vahekaardil. Kampaania käigus kaasatakse avaliku ja erasektori investeeringuid, et kiirendada kõikjal Aafrikas taastuvenergiaprojekte, millega anda inimestele juurdepääs taskukohasele energiale ja aidata vähendada üleilmseid heitkoguseid kooskõlas 2023. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP28) välja kuulutatud kohustustega.

Aasia ja Vaikse ookeani piirkond

Algatuse „Global Gateway“ raames teeb EL tööd ka selle nimel, et muuta Kaspia mere transpordikoridor Euroopat ja Aasiat ühendavaks kiireks ja nüüdisaegseks kaubateeks. Samuti on EL tugevdanud suhteid piirkonna riikidega, allkirjastades uue partnerluslepingu Kõrgõzstaniga - avaneb uuel vahekaardil ning vastastikuse mõistmise memorandumi ja tegevuskava kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas Usbekistaniga - avaneb uuel vahekaardil.

EL süvendas ka partnerlust Kagu-Aasiaga, sealhulgas tihedama koostöö kaudu Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga, toetades selliseid projekte nagu oskuste- ja töökoolitus Kambodžas - avaneb uuel vahekaardil, säästva põllumajanduse edendamine ja riikliku tähtsusega maantee taastamine Laoses - avaneb uuel vahekaardil ning digimajanduse pakett Filipiinidel - avaneb uuel vahekaardil.

Lisaks on EL koostööd Aasias veelgi laiendanud. Aprillis toimus Tokyos oluline poliitiline dialoog Jaapaniga - avaneb uuel vahekaardil hariduse, kultuuri ja spordi teemadel ning Lõuna-Korea - avaneb uuel vahekaardil kaasati ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Euroopa horisont“.

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna partnerlust tugevdati Vaikse ookeani piirkonna protokolliga, mis on Samoa lepingu - avaneb uuel vahekaardil kohane piirkondlik leping (Samoa leping on ELi 20aastane partnerlusraamistik Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega, mis allkirjastati 2023. aastal). EL jätkas Vaikse ookeani saareriikide toetamist kliimamuutustele vastupanu võime, sinise majanduse ja säästva põllumajanduse valdkonnas.

Ameerika ja Kariibi mere piirkond

2024. aastal liikus EL edasi strateegia „Global Gateway“ ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna investeerimiskavaga - avaneb uuel vahekaardil, käivitades algatuse õiglase ja kaasava ühiskonna toetamiseks. EL võttis kasutusele ka programmi EL PAcCTO 2.0 - avaneb uuel vahekaardil, mis on mõeldud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks. Programmiga toetatakse õiguskaitse- ja kohtusüsteeme ebaseadusliku uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja küberkuritegevusega võitlemisel. Koos uimastipoliitika (Ladina-Ameerika, Kariibi piirkonna ja Euroopa Liidu koostööprogramm uimastipoliitika valdkonnas - avaneb uuel vahekaardil) ja piirihalduse valdkonna projektidega (Eurofront - avaneb uuel vahekaardil) loovad need püüdlused kogu piirkonnas turvalisemaid kogukondi ja tugevamaid partnerlusi.

Ülemeremaad ja -territooriumid

EL kirjutas ülemeremaade ja -territooriumidega alla viiele uuele koostöölepingule, milles keskendutakse digitaliseerimisele, veevärgile ja kanalisatsioonile, mereökosüsteemide kaitsele, kestlikule turismile ja piirkonnasisesele koostööle. Osana ELi Arktika strateegiast - avaneb uuel vahekaardil avati Gröönimaal Nuukis uus ELi esindus, et tugevdada partnerlust ELi ja kõnealuse territooriumi vahel.

G7 ja G20 tippkohtumistel said kokku maailma juhtivate majandusriikide riigi- ja valitsusjuhid, et arutleda ülemaailmsete probleemide üle, koordineerida poliitikameetmeid ja võtta ülemaailmsete probleemide lahendamiseks olulisi kohustusi.

Juunis Fasanos (Apuulia, Itaalia) peetud G7 tippkohtumisel - avaneb uuel vahekaardil kinnitas G7 tugevat toetust Ukrainale. Juhid leppisid kokku anda Ukrainale Venemaa riigivara kasutamise peatamisest saadud erakorralise tulu arvelt lisaks 45 miljardi euro ulatuses laenu. G7 juhid käivitasid ka algatused majandusjulgeoleku tugevdamiseks, koostöö tõhustamiseks energiasektoris (eelkõige Aafrikaga), toiduga kindlustatuse parandamiseks ja inimsmugeldamise vastu võitlemiseks.

G7 on võtnud südameasjaks ka ohutu, turvalise ja usaldusväärse tehisintellekti edendamise. Selleks on G7-l kavas käivitada tegevuskava tehisintellekti kasutamiseks töömaailmas ja arendada välja tähis, millega saaks kinnitada kõrgetasemelisi tehisintellektisüsteeme arendavate organisatsioonide rahvusvahelise tegevusjuhendi järgimist. ELi tehisintellektimääruses (vt 5. peatükk) ning ELi nimel alla kirjutatud - avaneb uuel vahekaardil tehisintellekti käsitlevas Euroopa Nõukogu raamkonventsioonis sätestatakse raamistik, millega tagatakse, et tehisintellekt austab inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi.

Novembris Rio de Janeiros Brasiilias peetud G20 tippkohtumisel - avaneb uuel vahekaardil keskendusid juhid ebavõrdsusele, ülemaailmse juhtimise reformimisele ja kliimamuutustele ning algatasid nälja ja vaesuse vastu võitlemise ülemaailmse liidu. EL koos 82 riigi, Aafrika Liidu, 24 rahvusvahelise organisatsiooni, üheksa rahvusvahelise finantsasutuse ning 31 heategevusorganisatsiooni ja valitsusvälise organisatsiooniga on selle liidu asutajaliige. Tippkohtumisel kuulutas president von der Leyen välja aastapikkuse rahastamiskampaania „Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine Aafrikas“. Selleks et toetada ulatuslikumat liikumist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgul kokku lepitud eesmärkide suunas, kutsus president von der Leyen G20 juhte ja teisi liidreid üles looma ühendatud jõududega uue ülemaailmse energiapöörde foorumi. Foorum hakkaks koondama valitsusi, rahvusvahelisi organisatsioone ja finantssektori osalejaid, et tõhustada kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikke jõupingutusi.

EL jätkas rahu ja koostöö edendamiseks koos liitlastega heitlust peamiste ülemaailmsete probleemidega, et säilitada rahu, tugevdada kaitset ja kaitsta oma kodanikke. Selles õhkkonnas muutus ELi ja NATO partnerlus - avaneb uuel vahekaardil 2024. aastal veelgi olulisemaks, sest see aitab säilitada stabiilsust mõlemal pool Atlandi ookeani ja toetada Ukrainat. EL ja NATO tegid tööd selle nimel, et koordineerida paremini tsiviil- ja sõjalist tegevust, muuta elutähtis taristu vastupidavamaks ning parandada kriisidele ja katastroofidele reageerimist ja nende mõistmist. Uutes struktureeritud dialoogides käsitletakse nüüd ka selliseid probleeme nagu küberohud, kosmosetegevus, murranguline tehnoloogia, kliimamuutuste mõjud ja kaitsetööstus.

ELi teine oluline partner rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisel on ÜRO. Koos tehakse kõikjal maailmas tööd konfliktide ennetamiseks, rahuvalvemissioonide toetamiseks ja konfliktijärgse ülesehituse hõlbustamiseks. Aasta jooksul tehti edusamme ELi ja ÜRO 2022.–2024. aasta rahutagamisoperatsioonide ja kriisiohje strateegilise partnerluse valdkonnas.

EL mõistab, et rahu ja stabiilsuse säilitamiseks on vaja otsustavalt tegutseda, eriti kriiside ajal. Väljaspool ELi piire toimuvad sündmused võivad ELi kodanike julgeolekut otseselt mõjutada. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika võimaldab ELil reageerida julgeolekuprobleemidele välismissioonide ja -operatsioonide abil. Seeläbi aitab EL hoida ära konflikte, parandab partnerriikide suutlikkust julgeolekuprobleemidega toime tulla ja minimeerib Euroopat ähvardada võivaid ohtusid.

Selle tegevuse osana algatas EL 2024. aastal julgeoleku- ja kaitsealgatuse - avaneb uuel vahekaardil Lääne-Aafrika riikide toetamiseks Guinea lahe rannikul, et aidata neil riikidel toime tulla Sahelist lähtuvate julgeolekuprobleemidega, nagu terrorism ja ebaseaduslik tegevus.

ELi julgeoleku- ja kaitsealane tegevus maailmas

• 5 käimasolevat sõjalist missiooni/operatsiooni
• 12 käimasolevat tsiviilmissiooni
• 3 käimasolevat sõjalist mereoperatsiooni
• 1 tsiviil- ja sõjaline algatus
• Integreeritud lähenemisviis Selleks et saavutada strateegiline mõju, korraldatakse ja rakendatakse ELi julgeoleku- ja kaitsemeetmeid kooskõlas muude ELi vahendite ja instrumentidega.
• Eesmärgid Rahuvalve, konfliktide ennetamine, rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine, õigusriigi toetamine, piraatluse ja inimkaubanduse tõkestamine, meresõidu turvalisuse toetamine ning sõjalise varustuse ja julgeolekutaristu eraldamine ELi partneritele.

2024. aasta veebruaris käivitas EL ka Euroopa Liidu juhitavate merevägede operatsioonirühma Aspides - avaneb uuel vahekaardil, mille eesmärk on kaitsta Punasel merel navigeerivaid laevu Jeemeni relvastatud rühmituse al-Houthi mässuliste rünnakute eest. Operatsioon aitab tagada laevade ohutut liikumist ning tugevdab julgeolekut Punasel merel ja lähedal asuvas Pärsia lahe piirkonnas.

Lähis-Ida kriis

Humanitaarolukord Gaza sektoris halvenes järsult 2023. aasta oktoobris, mil Hamasi jõhker terrorirünnak Iisraeli vastu, sellele järgnenud vaenutegevuse eskaleerumine osapoolte vahel ja Iisraeli täiemahulised sõjalised operatsioonid halvendasid juba käimas olevat kriisi veelgi.

2024. aastal kutsus EL jätkuvalt üles kehtestama Gazas viivitamata relvarahu, vabastama tingimusteta kõik pantvangid, suurendama kiiresti humanitaarabi Gazasse ning tegema püsiva lõpu vaenutegevusele. Samuti kutsus EL kõiki osapooli, sealhulgas Iisraeli, järgima rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust, eelkõige Genfi konventsiooni, ning tegema kõik endast oleneva, et kaitsta süütuid tsiviilisikuid ja hoiduda neid kahjustamast. EL töötab väsimatult selle nimel, et hoida ära konflikti laiem edasikandumine. EL on jätkuvalt ja täiel määral pühendunud püsiva ja kestliku rahu saavutamisele Lähis-Ida rahuprotsessi taasalustamise püüete kaudu, mille puhul tugineda kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele ja ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomastele resolutsioonidele.

Gaza kriisi inimohvrid (2024. aasta septembri seisuga)

• 40 000surmajuhtumit
• 88 000haavatut
• 1,9 miljonitpõgenikku

Konflikt mõjutab rohkem kui 2,2 miljonit inimest ning sajad tuhanded inimesed on silmitsi selliste põhivajaduste nagu toit, vesi ja peavari tõsise nappusega. Koolide ja haiglate taristu kahjustamine on juurdepääsu elutähtsatele teenustele veelgi halvendanud. Kõige rohkem kannatavad lapsed, kellest paljudel on nii füüsiline kui ka psühholoogiline trauma. Halveneva olukorra tõttu kannatab ka Jordani Läänekallas, kuna laialt levinud asunike vägivald - avaneb uuel vahekaardil raskendab Palestiina kogukonna humanitaarolukorda.

Hoolimata kõigist nendest probleemidest jääb EL truuks oma humanitaarmissioonile, andes eluliselt tähtsat otsest humanitaarabi ja märkimisväärset rahalist toetust. Selle ulatusliku abiga osutatakse vajalikke teenuseid – alates toidust ja puhtast veest kuni arstiabi, peavarju, hariduse ja kaitseni – inimestele, kes mõjutatud piirkondades kõige rohkem abi vajavad. 2024. aastal võeti kümnel korral kasutusele ELi hädaolukordadele reageerimise süsteem ehk ELi elanikkonnakaitse mehhanism - avaneb uuel vahekaardil, et osutada abi Gazale, koordineerida evakuatsiooni ja toetada kriisist mõjutatud naaberriike.

Hoolimata märkimisväärsetest julgeolekuohtudest osutab EL mehhanismi raames endiselt abi, sealhulgas läbi Küprose merekoridori - avaneb uuel vahekaardil, mis on peamine meretee, mille kaudu Saksamaa, Küpros, Rumeenia ja Slovakkia on toimetanud kriisipiirkonda toitu ja varjualuseid. Üheksa liikmesriiki on andnud Egiptuse tervishoiuministeeriumile mitterahalist abi. Mehhanismist toetatakse partnereid ka ekspertide saatmisega ja raskelt haigete Palestiina patsientide meditsiinilise evakuatsiooniga - avaneb uuel vahekaardil Euroopasse.

Üle 20 aasta ELi toetust palestiinlastele

EL on Palestiina rahva suurim rahvusvaheline abiandja.

ARENGUABI

• 2014–2020eraldatud 2,2 mld eurot
• 2021–2024eraldatud 1,36 mld eurot (millest rohkem kui 920 miljonit eurot on heaks kiidetud)

HUMANITAARABI

• Alates 2000. aastast üle1,1 mld euro
• 2024. aastal238 mln euro ulatuses võetud humanitaarabi kulukohustusi (*)Rohkem kui 4000 tonni humanitaarvarustust Gazas abi vajavatele palestiinlastele

(*) Sealhulgas lisatoetus summas 45 miljonit eurot, mille president von der Leyen septembris välja kuulutas.

VIDEO. Gaza abistamine – meditsiiniline abi palestiinlastele. © WHO

Jordani Läänekaldal teevad EL ja mitu liikmesriiki kohapeal koostööd humanitaarpartneritega, et kaitsta kogukondi, keda ohustab sundränne ja asunike vägivald.

VIDEO. Puhas vesi palestiinlastele Jordani Läänekaldal – EL on teinud koostööd 13 riigiga, et ehitada veevõrgud, mille abil anda tuhandetele palestiinlastele juurdepääs puhtale ja taskukohasele veele. Üks selline on valminud Masafer Yattas. © Jordani Läänekalda kaitsekonsortsium

Humanitaarabi

Kui juhtuvad loodusõnnetused või vallanduvad konfliktid, on ohus miljonid inimesed. Siis saab humanitaarabist päästerõngas, mille abil anda kõige haavatavamatele inimestele toitu, peavarju ja arstiabi.

EL on sellise abistamistegevuse poolest esirinnas ja üks maailma juhtivaid humanitaarabi andjaid. Liit pakub kõikjal maailmas inimtegevusest tingitud kriiside ja loodusõnnetuste tõttu kannatavatele inimestele vajaduspõhist abi. 2024. aastal eraldas EL selleks 2,49 miljardit eurot, millega aidati rohkem kui 300 miljonit abivajajat.

Komisjon korraldab uue humanitaarabi õhusilla operatsiooni Süüria kõige rohkem abi vajavate inimeste jaoks, et toimetada neile erakorralist arstiabi ja esmatarbekaupu, ning suurendab humanitaarabi rahastamist.

ELi üleilmne humanitaarabi 2024. aastal

Üleilmse humanitaarabi eelarve oli 2,5 miljardit eurot, millest 956 miljonit eurot eraldati Sahara-tagusele Aafrikale, 665 miljonit eurot Lähis-Idale ja Põhja-Aafrikale, 447 miljonit eurot Aasiale, Ladina-Ameerikale ning Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkonnale, 214 miljonit eurot Ukrainale, Lääne-Balkanile ja Kaukaasiale ning 205 miljonit eurot mittegeograafilisel alusel. Saheli piirkonnas, mis kannatab konfliktide, kliimakriisi ja epideemiate tõttu, andis Euroopa Liit olulist abi alatoitumuse, sundrände, tervishoiu ja hariduse vallas. Ida- ja Lõuna-Aafrikas toetas Euroopa Liit elanikkonda pikaajaliste konfliktide ja äärmuslike ilmastikuoludega toimetulemisel. Afganistanis vajab üle poole elanikkonnast konflikti, vaesuse ja kliimamuutuse tõttu humanitaarabi ning seoses sellega andis Euroopa Liit riigile ja selle naaberriikidele kriitilise tähtsusega abi, keskendudes toiduga kindlustatusele, tervishoiule ja tervisekaitsele. Myanmaris/Birmas süveneva konflikti tingimustes aitas Euroopa Liit rahuldada kohaliku elanikkonna kasvavaid vajadusi ja toetas Bangladeshis viibivaid rohingja pagulasi. Samuti toetati kõikjal mujal Aasias konfliktide ja loodusõnnetuste ohvreid. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas andis Euroopa Liit abi Venezuela humanitaarkriisiga tegelemiseks, Colombia konflikti ohvritele, Kesk-Ameerikas ja mujal vägivalla ja kuritegevuse tagajärjel kannatavatele inimestele, kogu piirkonna põgenikele ning esmakordse Haiti humanitaarabi õhusilla korraldamiseks aastal 2024 seoses kasvava jõuguvägivallaga.

Euroopa humanitaarabiüksus 2024. aastal

• 17 riigis (Afganistan, Burkina Faso, Haiti, Jeemen, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kuuba, Laos, Liibanon, Mali, Niger, Palestiina, Rwanda, Saint Vincent ja Grenadiinid, Somaalia, Sudaan, Süüria ja Tšaad) on aidatud lahendada 16 kriisi.
• Euroopa humanitaarabiüksus toetas Euroopa tiimi algatusi viies kriisis ja tegi ühisoperatsioonide käigus koostööd kaheksa liikmesriigiga.
• Tehti 93 tellimuslendu.
• Transporditi 5402 tonni abi (lennukitega, meritsi ja maismaatranspordiga).
• ELi humanitaarabilendudega transporditi 16 683 reisijat.
• Avati kolm ladu.
• Võeti kasutusele 817 tonni humanitaarabi.
• Lähetati 13 eksperti.

2024. aasta jooksul korraldas EL humanitaarmõju maksimeerimiseks ka mitu kõrgetasemelist üritust. Märtsis toimus Brüsselis Belgias kolmas Euroopa humanitaarfoorum - avaneb uuel vahekaardil, kus EL teatas, et eraldab 2024. aastal ülemaailmsete kriiside tarbeks rohkem kui 7,7 miljardit eurot.

Järgmisel kuul korraldasid EL, Saksamaa ja Prantsusmaa ühiselt rahvusvahelise konverentsi Sudaani hüvanguks - avaneb uuel vahekaardil. 2023. aasta aprillis puhkes riigis kodusõda, mis põhjustas ulatuslikku sundrännet ja tõsise humanitaarkriisi. Vastusena ÜRO 2024. aasta veebruari üleskutsele lubasid rahvusvahelised rahastajad eraldada konverentsil rohkem kui 2 miljardit eurot. See sisaldas ligikaudu 900 miljonit eurot ELilt ja liikmesriikidelt, kes toetasid Sudaani tsiviilelanikkonda ja pagulasi naaberriikides.

Farchana põgenikelaager Tšaadis seisab silmitsi humanitaarkriisiga, mille on põhjustanud Sudaani sõjapõgenike sissevool ja korduvad loodusõnnetused. Üle 800 000 inimese on praegu toiduga kindlustamata ja vajab kiiresti humanitaarabi. 28. ja 29. aprill 2024.

Ülemaailmse humanitaartegevuse raames juhatas EL mais kaheksanda Brüsseli konverentsi „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamine“ - avaneb uuel vahekaardil raames kõrgetasemelist ministrite kohtumist. Konverentsil osalejad rõhutasid vajadust leida Süüria konfliktile rahumeelne poliitiline lahendus ja jätkata rahalise abi andmist konfliktis kannatanutele. EL ja liikmesriigid lubasid anda 3,8 miljardi euro ulatuses toetusi ja on sellega jätkuvalt Süüria suurimad abistajad. Need vahendid on ette nähtud Süürias elavate süürlaste, naaberriikides olevate pagulaste ja neid vastu võtvate kogukondade pakiliste vajaduste katmiseks.

Kriis Süürias on kestnud nüüdseks juba 13 aastat ja riigi humanitaarabivajadused on pretsedenditult suured. Ligikaudu 7,2 miljonit süürlast on endiselt riigisisesed põgenikud ja vajadus humanitaarabi järele on kõigi aegade suurim. Rohkem kui kaks kolmandikku riigisisestest põgenikest on naised ja lapsed, kellest suurel osal puudub jätkuva konflikti tõttu juurdepääs kooliharidusele.

© GOAL

Teiste abistamine katastroofide ennetamisel, nendeks valmistumisel ja nendele reageerimisel

Juunis toimunud elanikkonnakaitse foorumil - avaneb uuel vahekaardil ja kriisijuhtimiskonverentsil - avaneb uuel vahekaardil kinnitas EL pühendumist ülemaailmse kriisijuhtimisraamistiku tuleviku kujundamisele. See on kooskõlas avaliku arvamusega, mis toetab ühist tegutsemist katastroofidele reageerimisel.

2024. aastal liikus EL edasi oma elanikkonnakaitse mehhanismi tugevdamisel, et paremini valmistuda katastroofideks kõikjal ELis ja mujal, neid ennetada ja neile reageerida (vt 4. ja 7. peatükk).