Euroopa Liit on endiselt pühendunud Ukraina toetamisele seoses Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõjaga ning ebaseaduslike katsetega annekteerida Ukraina territooriumi. EL aitab Ukrainal sellele agressioonile vastu seista, täites tema rahastamisvajadusi ning etendades olulist rolli riigi taastamisel, ülesehitamisel ja ajakohastamisel, et aidata saavutada rohelist, digitaalset ja kaasavat majandust. Samuti toetab ta Ukraina reforme teel ELi liikmesuse suunas ja viib Ukraina majanduse paremini kooskõlla ühtse turuga. 2024. aastal jätkas EL Ukrainale poliitilise, rahalise, humanitaar- ja sõjalise abi andmist. EL jätkab jõupingutusi õiglase ja pikaajalise rahu saavutamiseks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtetega, millega säilitatakse Ukraina suveräänsus, sõltumatus ja territoriaalne terviklikkus.

Finantsabi

EL on Ukrainat otsustavalt toetanud alates Venemaa agressioonisõja algusest. Olles võtnud vastu erakorralise makromajandusliku finantsabi paketid - avaneb uuel vahekaardil Ukraina majanduse stabiliseerimiseks, kasutades sõjaliseks ja kaitsealaseks toetuseks Euroopa rahutagamisrahastut - avaneb uuel vahekaardil ning pakkudes sihtotstarbelisi sõjalisi väljaõppemissioone, on EL suutnud anda Ukrainale kiiresti erakorralist rahalist ja sõjalist toetust.

2024. aastal jätkas EL selle toetuse andmist, seades eesmärgiks Ukraina põhjalikuma ja pikaajalisema abistamise. Praegu seisab riik silmitsi kahekordselt raske ülesandega, milleks on ühelt poolt majanduse ja taristu taastamine ning teiselt poolt reformide elluviimine, et ELiga ühineda (vt 8. peatükk). Arvestades nii ülesehitustööde kui ka ELiga ühinemiseks vajalike reformide keerukust, oli enesestmõistetav, et ELi toetus peab olema püsiv ja struktureeritud. Selleks lõi EL Ukraina rahastu - avaneb uuel vahekaardil, et anda Ukrainale aastatel 2024–2027 stabiilset ja prognoositavat rahalist toetust kuni 50 miljardit eurot.

Ukraina rahastu näitab, et EL on pühendunud Ukraina vastupanuvõime edendamisele ja riigi taastamise toetamisele ning hõlbustab liikumist kestliku arengu ja ELi liikmesuse suunas. Rahastu raames maksti 2024. aastal Ukraina riigieelarvesse 16,5 miljardit eurot, et aidata finantseerida avaliku sektori palku, pensione ja olulisi avalikke teenuseid, ning rahastu kolmest sambast võeti kasutusele veel 19,6 miljardit eurot.

Ukraina rahastu

Lisaks Ukraina rahastust antavale finantsabile võeti oktoobris vastu meetmepakett - avaneb uuel vahekaardil, et täita Fasanos (Apuulia, Itaalia) peetud G7 tippkohtumisel võetud kohustus - avaneb uuel vahekaardil, mille kohaselt annavad EL ja G7 partnerid Ukrainale veel 45 miljardi euro ulatuses laene. EL kinnitas, et oma panusena (lisaks teiste G7 partnerite panusele) 45 miljardi euro suurusesse kogusummasse annab ta 18,1 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi laenu. Need laenud makstakse tagasi Venemaa keskpanga tõkestatud varadest saadud erakorralisest tulust.

2024. aasta lõpuks olid EL ja selle liikmesriigid andnud Ukrainale ja Ukraina rahvale alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest rohkem kui 130 miljardi euro väärtuses majanduslikku, humanitaaralast ja sõjalist toetust.

Toetus Ukrainale ja Ukraina rahvale (2022–2024)

Kokku toetati Ukrainat ja Ukraina rahvast aastatel 2022 kuni 2024 üle saja kolmekümne miljardi euroga, millest rohkem kui 64,3 miljardit eurot moodustas rahaline, majanduslik ja humanitaarabi ning 47,3 miljardit eurot sõjaline abi. Lisaks tehti liikmesriikidele kättesaadavaks 17 miljardit eurot, et toetada sõjapõgenikke, ja 1,5 miljardit eurot saadi Venemaa tõkestatud varadelt teenitud tulust.

Sõjaline toetus

Lisaks Ukrainale sõjalise varustuse andmisele toetavad EL ja selle liikmesriigid riiki ka sõjalise väljaõppe pakkumisega. ELi Ukrainat toetava sõjalise abi missiooni - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on tugevdada Ukraina relvajõudude suutlikkust kaitsta Ukraina territoriaalset terviklikkust. Missioon teeb tihedat koostööd sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partneritega, et pakkuda Ukraina relvajõududele väljaõppealast toetust. Missiooni kogu tegevus toimub ELi pinnal. Seni on koolitusmooduleid ja personali pakkunud 24 liikmesriiki ning väljaõppe on saanud rohkem kui 65 000 Ukraina sõdurit.

2024. aastal astus EL samme ka Ukrainaga kaitsealase koostöö tegemiseks. Mais toimus ELi ja Ukraina kaitsetööstuse foorum - avaneb uuel vahekaardil, mis on uue Euroopa kaitsetööstuse strateegia - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil üks esimesi vilju. Lisaks alustas septembris tegevust Kiievis Ukrainas asuv ELi kaitseinnovatsiooni büroo - avaneb uuel vahekaardil. Eesmärk on edendada piiriülest koostööd ELi ja Ukraina kaitsetööstuse vahel ning neid lähendada.

Ukrainale antav elanikkonnakaitsealane ja humanitaarabi

ELi humanitaarrahastusega toetatakse Ukraina inimesi, pakkudes rahalist abi, elanikkonnakaitsealast abi, arstiabi, erakorralist ja talvekindlat peavarju, meditsiinitarbeid, toitu, vett, demineerimisvarustust ja väljaõpet ning haridust.

Vahendid hõlmavad humanitaarabi veel 100 miljoni euro ulatuses ja need on tehtud Ukrainale kättesaadavaks alates juulist. Enamjaolt on eesmärk aidata kõige haavatavamatel inimestel talveks valmistuda.

Ekspertide hinnangul kaotas Ukraina 2024. aastal energiataristu vastu toime pandud rünnakute tulemusel ligikaudu 9 gigavati ulatuses energiatootmisvõimsust, mis on pool sellest, mida riik vajab talve üleelamiseks. Elektrivarustuse säilitamiseks on EL eraldanud ligikaudu 100 miljonit eurot - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil energiataristu parandamiseks ja eksportinud Ukrainasse üle 2 gigavati elektrit. See summa kaetakse Venemaa keskpanga tõkestatud varadelt saadud erakorralisest tulust. (Lisateave ELi panuse kohta Ukraina energiajulgeolekusse on esitatud punktis „Ukraina ülesehitamine“.)

Kõik 27 liikmesriiki ja kuus ELi mittekuuluvat riiki on pakkunud ELi elanikkonnakaitse mehhanismi - avaneb uuel vahekaardil kaudu mitterahalist abi alates meditsiinitarvetest kuni sõidukite ja energiaseadmeteni.

Mehhanismi kaudu tehtud annetused on seni olnud järgmised:

• üle 9,9 miljoni LED-pirni;
• rohkem kui 360 000 hädaolukorra energiavarustusvahendit, sealhulgas:
  • 3473 trafot,
  • viis autotrafot,
  • 8809 elektrigeneraatorit.

Mehhanismi kaudu on toetatud ka demineerimisseadmete ja tuletõrjeautode tarnimist. Koos ELi rescEU - avaneb uuel vahekaardil hädaabivarudega on Ukrainasse saadetud juurde meditsiiniseadmeid ja energiaalast abi.

Elutähtsate tarnete tõhusaks jaotamiseks on EL loonud logistikakeskused Poolas, Rumeenias ja Slovakkias. Praeguseks on antud üle 152 000 tonni abi.

EL koordineerib ka kiiret ravi vajavate Ukraina patsientide meditsiinilist evakueerimist. Seni on 22 riigis saanud eriarstiabi peaaegu 4000 patsienti.

Humanitaarabi on siiski rohkem kui annetused ja rahastamine. ELi humanitaarabiametitel Ukrainas on oluline roll eri organisatsioonide vahel humanitaarabi koordineerimisel ja teabe jagamisel. ELi humanitaarabieksperdid korraldavad ka korrapäraseid kohapealseid missioone peaaegu kõigis mõjutatud piirkondades, et hinnata vajadusi ja jälgida ELi rahastatud algatusi. Harkivis Ukrainas tegutsevad ELi partnerid kohapeal, andes rünnakute eest põgenevatele inimestele hädavajalikku abi, nagu sularaha, vesi ja soojad rõivad.

Ukraina patsientide ravi kogu Euroopas

Ukraina sõja eest põgenevate inimeste kaitsmine ja toetamine

Rohkem kui 4 miljonile Ukraina sõja eest põgenevale inimesele on antud ELis ajutise kaitse staatus. Juunis pikendas - avaneb uuel vahekaardil EL seda kaitset, mis annab elukoha, tervishoiu, hariduse ja tööga seotud õigused kõigis liikmesriikides, kuni 2026. aasta märtsini.

- avab Facebooki uuel vahekaardil.

VIDEO. 12aastane Denõss unistab psühholoogiks saamisest, kuid tema kool Ukrainas on suletud. Tänu ELi ja UNICEFi partnerlusele saab ta jätkata õppimist internetis. © UNICEF

Riiklikud ametiasutused kogu ELis on teinud suuri jõupingutusi ka selleks, et toetada ümberasustatud õppijate kaasamist hariduse ja koolituse kõigil tasanditel ja kõigis sektorites. Rohkem kui pooltes liikmesriikides peavad Ukraina lapsed käima kohalikes koolides ja üha enamad liikmesriigid valmistuvad neile koolikohustuse kehtestamiseks tulevikus. 2023/2024. õppeaastal osales kogu ELis alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni keskhariduseni õppetöös hinnanguliselt 700 000 - avaneb uuel vahekaardil Ukraina põgenikust last.

Liikmesriike toetatakse ümberasustatud Ukraina üliõpilaste ja haridustöötajate integreerimisel ka programmiga „Erasmus+“. Ukraina saab endist viisi kasu programmi „Erasmus+“ rahvusvahelisest mõõtmest ning 2024. aastal alustati riigis esimest korda noorte - avaneb uuel vahekaardil ja spordiprojektide - avaneb uuel vahekaardil suutlikkuse suurendamise projektidega. Juunis avaldas Euroopa Komisjon ka aruande Ukraina põgenikest laste ELi haridussüsteemi kaasamise kohta - avaneb uuel vahekaardil.

Pärast programmi „Erasmus+“ 2024. aasta Euroopa ülikoolide projektikonkursi - avaneb uuel vahekaardil väljakuulutamist teemal, kuidas luua või laiendada ülikoolide liite, ühines assotsieerunud partnerina Euroopa ülikoolide liitudega ligikaudu 35 Ukraina ülikooli. See algatus võimaldab üliõpilastel ja töötajatel õppida ja töötada erinevates Euroopa riikides. Samuti on Euroopa solidaarsuskorpus toetanud Ukraina sõja tõttu ümber asustatud isikuid vabatahtlike projektide - avaneb uuel vahekaardil kaudu.

Lisaks on 10 miljonit eurot eraldatud - avaneb uuel vahekaardil Ukraina põgenikest teadlaste toetamiseks ELi peamise teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi „Euroopa horisont“ stipendiumikava MSCA4Ukraine - avaneb uuel vahekaardil kaudu. See võimaldab veel vähemalt 50 teadlasel jätkata ohutult teadusprojektidega seotud tööd ELis ja programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikides asuvates ülikoolides, ettevõtetes, uurimiskeskustes ja muudes institutsioonides. See summa lisandub 25 miljonile eurole, mis on stipendiumikava MSCA4Ukraine raames juba ette nähtud 125 sõja tõttu ümber asustatud teadlase - avaneb uuel vahekaardil toetamiseks.

EL töötab ka selle nimel, et ukrainlased saaksid kõigis liikmesriikides hõlpsasti lõimuda. ELi tehnilise toe rahastamisvahendi - avaneb uuel vahekaardil abil koostavad näiteks Poola, Rumeenia ja Slovakkia linnad Ukraina pagulasperede toetamiseks pikemaajalist strateegiat. See annab perekondadele püsiva ja pideva juurdepääsu sellistele olulistele teenustele nagu haridus- ja töövõimalused.

Ukraina põgenik Inna alustas Taanis Randersi linna kaasava taaskäivitamise projekti raames praktikat kohalikus pagaritöökojas. Projekti toetatakse Euroopa Sotsiaalfond+ kaasrahastusega. Inna on nüüd ametlikult tööl.

VIDEO. Rumeenias aidati tehnilise toe instrumendi kaudu rahastada ühtse kontaktpunktina toimivat veebiplatvormi, mille kaudu pääsevad Ukraina pagulased ligi avalikele teenustele.

Lisaks integratsiooni edendamisele mõistab Euroopa Liit, kui oluline on anda ukrainlastele teadmised, mis on vajalikud selleks, et nad mõistaksid ja saaksid kasutada oma õigusi ajutise kaitse seisundiga ELi elanikena. 2024. aastal käivitas EL spetsiaalse kampaania - avaneb uuel vahekaardil, et kuues liikmesriigis teavitada ümberasustatud ukrainlasi ELi tarbijaõigustest. See aitab tagada neile igapäevastes tarbijatehingutes samadel tingimustel õiglase kohtlemise, kaitse ja läbipaistvuse. Kampaania teine peamine eesmärk oli anda ümberasustatud ukrainlastele võimalus otsida abi ja nõuda oma õigusi, suunates nad asjakohase tarbijaorganisatsiooni juurde selles liikmesriigis, kus nad elavad.

Lisaks püüab EL kaitsta, arendada ja edendada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja pärandit ning mõistab kultuurilise väljenduse tähtsust kogukonnatunde ja vastastikuse mõistmise loomisel. Detsembris ühines Ukraina programmi „Loov Euroopa“ - avaneb uuel vahekaardil MEDIA tegevussuunaga - avaneb uuel vahekaardil, mis võimaldab Ukraina filmi- ja audiovisuaalteoste loojatel taotleda oma töö rahastamist.

EL jätkas tihedat koostööd Ukraina ja Moldovaga, et solidaarsuskoridoride - avaneb uuel vahekaardil algatuse kaudu aidata parandada transpordimarsruute. Algselt loodi algatus selleks, et pääseda mööda Venemaa blokeeritud Ukraina Musta mere sadamatest, mille kaudu liikus enamik riigi teraviljaekspordist. Praegu toimub solidaarsuskoridoride kaudu kõigi sektorite kaubavahetus. Need võimaldavad Ukrainal ja Moldoval eksportida igat liiki kaupu maailmaturgudele, tagades samal ajal, et oluline import jõuab Ukrainasse. Pikas perspektiivis on neil keskne roll Ukraina ülesehitamisel ja edasisel integreerimisel ELi ühtsesse turgu.

VIDEO. Solidaarsuskoridoride kaudu käib vilgas tegevus.

Solidaarsuskoridoridega koos rahastab EL ka piiri- ja tolliasutuste toetamiseks mõeldud varustust. Juunis toimetati Ungari piiril Tšopis asuvasse Ukraina piiriületuspunkti uus ELi rahastatud liikuv kauba läbivalgustussüsteem - avaneb uuel vahekaardil, et kiirendada kontrolle ning lühendada veoautojuhtide ja logistikaettevõtete ooteaegu.

Lisaks solidaarsuskoridoridele on Ukrainale ja Moldovale laiendatud üleeuroopalist transpordivõrku - avaneb uuel vahekaardil, mis on oluline ELi algatus transporditaristu ja ühenduvuse parandamiseks kõigis liikmesriikides. See on andnud ka mõlema riigi toetusesaajatele juurdepääsu Euroopa ühendamise rahastule - avaneb uuel vahekaardil, mis on ELi peamine taristu arendamise rahastamismehhanism.

EL on jätkanud Ukraina toetamist soodsate kaubandus- - avaneb uuel vahekaardil, transpordi- ja rändluslepingute pikendamisega.

Aasta jooksul pikendas EL veel kord kaubandustoetusmeetmeid - avaneb uuel vahekaardil, millega peatati Ukraina ekspordi imporditollimaksud ja kvoodid, seekord kuni 5. juunini 2025.

Samas, pidades silmas, et teatavate Ukraina põllumajandustoodete import ELi kasvas aastatel 2022-2023 oluliselt, sisaldavad uuendatud toetusmeetmed tugevamat kaitsemehhanismi. See võimaldab võtta kiiresti parandusmeetmeid, juhul kui ELi või ühe või mitme liikmesriigi turul tekivad märkimisväärsed häired.

Selleks et aidata Ukrainal eksportida oma kaupu ELi ja maailma turgudele, pikendasid EL ja Ukraina juunis oma maanteetranspordi lepingut ja ajakohastasid seda - avaneb uuel vahekaardil. Leping on oluliselt hõlbustanud ELi ja Ukraina vahelist maanteekaubandust ja on toonud alates sõja algusest kasu mõlema majandusele. Ka ELi ja Moldova samalaadset lepingut pikendati - avaneb uuel vahekaardil.

Transpordialase koostöö tugevdamiseks käivitati ELi ja Moldova kõrgetasemeline transpordidialoog. See aitab tugevdada kõigi transpordiliikide vahelisi ühendusi ning teha transpordi kestlikul ja digitaalsel ümberkujundamisel ühiseid edusamme.

EL tunnistab, et selleks, et Ukraina majandus taastuks, on vaja ka suuri toetusi riigi ülesehitamiseks. EL püüab ressursse tõhusalt koordineerida, tuues kokku Ukraina, ELi, G7 riigid ja teised partnerid. Eesmärk on tagada, et Ukrainale antavat abi kavandatakse ja antakse tõhusal, sidusal, läbipaistval ja kaasaval viisil, vältides samal ajal jõupingutuste dubleerimist.

Maailmapanga 2024. aasta veebruaris avaldatud aruande „Ukraine – Rapid damage and needs assessment“ („Ukraina – kahjude ja vajaduste kiirhinnang“) - avaneb uuel vahekaardil kohaselt läheb Ukraina ülesehitamine ja taastumine järgmisel kümnendil maksma 486 miljardit USA dollarit. Kõige pakilisemad vajadused on eluase, transport, kaubandus ja tööstus, põllumajandus, energeetika, sotsiaalkaitse ja elatusvahendite kaitse.

Keerulistele oludele vaatamata kasvas Ukraina majandus 2023. aastal 5%. Lähteprognooside - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil kohaselt on majanduskasv lähiaastatel eeldatavasti üle 4%. Kuid isegi sellise lähtestsenaariumi korral, mille kohaselt hakkaks sõjategevus 2024. aasta lõpus järk-järgult vähenema, jõuaks Ukraina reaalne sisemajanduse koguprodukt sõjaeelsele tasemele alles 2030. aastal.

Selleks et aidata Ukrainal end uuesti üles ehitada, käivitas EL aprillis Ukraina rahastu raames uue Ukraina investeerimisraamistiku - avaneb uuel vahekaardil. Sellega tehakse kättesaadavaks 9,3 miljardit eurot investeerimisvahenditena (7,8 miljardit eurot laenutagatistena ja 1,51 miljardit eurot segarahastamistoetustena), mis võib aidata kaasata kuni 40 miljardit eurot lisarahastust Euroopa finantseerimisasutustest ja erasektorist. Esimesed 1,4 miljardi euroni ulatuvad toetused ja tagatislepingud allkirjastati juunis Berliinis Saksamaal toimunud Ukraina taastamise konverentsil - avaneb uuel vahekaardil. Nende abil on võimalik kaasata 6 miljardi euro ulatuses investeeringuid kriitilise tähtsusega ülesehitus- ja moderniseerimisprojektidesse, eelkõige sellistes valdkondades nagu energeetika ja munitsipaaltaristu. Konverentsil loodi ka ärinõustamise nõukogu - avaneb uuel vahekaardil, mis toetab Ukraina rahastajate platvormi - avaneb uuel vahekaardil, pakkudes ärinõustamist, et parandada riigi investeerimiskliimat ja meelitada ligi erasektori investeeringuid.

Lisaks kuulutati novembris Varssavis Poolas peetud ELi-Ukraina investeerimiskonverentsil välja projektikonkurss, mis on mõeldud ELis asuvatele eraettevõtetele, kes on huvitatud Ukrainasse investeerimisest. Konverentsil osales üle 5500 osaleja 32 riigist, sealhulgas ettevõtete ja pankade esindajad.

Ukraina keskkonnahoidlikuma ja sotsiaalselt kaasavama ülesehitamise toetamiseks allkirjastasid - avaneb uuel vahekaardil EL ja Rahvusvaheline Finantskorporatsioon 90 miljoni euro suuruse tagatislepingu, et toetada Ukraina kaasavat ja kestlikku ülesehitamist. Programmi eesmärk on kaasata üle 500 miljoni euro erasektori investeeringuid elutähtsasse taristusse, kaupade tootmisse, CO₂ heite vähendamisse ja elatusvahendite säilitamisse.

Sellega seoses tõi 18. aprillil toimunud esimene ELi ja Ukraina äritippkohtumine - avaneb uuel vahekaardil kokku üle 400 erasektori osaleja, et arutada Ukraina majanduse peamiste sektorite olukorda eesmärgiga edendada keskkonnahoidlikumat arengut.

VIDEO. Auhinna „Eritunnustus Ukraina ülesehitamiseks ja taastamiseks tehtud jõupingutuste eest“ võitja – projekt „Nad Džerelom“.

2024. aastal said Ukraina projektid esimest korda kandideerida uue Euroopa Bauhausi - avaneb uuel vahekaardil auhindadele, millega tõstetakse esile nii Euroopast kui ka mujalt pärit kodanike innovaatilisi projekte ja kontseptsioone. Auhind, millega tunnustati just Ukraina ülesehitamis- ja taastamispüüdlusi, anti kahele algatusele, mille raames pakutakse peavarju ja ühisruume riigisisestele põgenikele ja abi vajavatele perekondadele. Selle eriauhinnaga tunnustatakse Ukraina rahva vastupanuvõimet ning toetatakse ülesehitus- ja taastamisprotsessi.

Vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu ja sellest tulenevale energiahindade kriisile võttis komisjon vastu sihtotstarbelised riigiabi vahendid, nimelt ajutise kriisiraamistiku ning sellele järgnenud ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku - avaneb uuel vahekaardil. Neil on olnud oluline roll suurte energiakulude mõju leevendamisel ja rohepöörde toetamisel liikmesriikides. Mais pikendas komisjon ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku teatavaid sätteid veel kuue kuu võrra kuni 2024. aasta lõpuni, et tegeleda eelkõige põllumajandus- ja kalandussektori püsivate turuhäirete probleemiga.

ELi põllumajandustootjate mure Ukrainast pärit põllumajanduslike toiduainete impordi suurenemise pärast on lahendatud sellega, et kaubanduse toetusmeetmetesse lisati seitsme tundliku toote jaoks tugevdatud kaitseklausel ja nn hädapidur. Meetmeid pikendati 5. juunini 2025. Venemaa on endiselt maailma üks suurimaid teraviljaeksportijaid ning sealt pärinev eksport aitab otseselt ja kaudselt sõjategevust rahastada. Häirete oht ELi turul viis Venemaalt ja Valgevenest ELi imporditavatele teraviljatoodetele kõrgemate tariifide kehtestamiseni - avaneb uuel vahekaardil (tõus kuni 50%), mis jõustus 1. juulil. Kooskõlas ELi aluspõhimõttega mitte võtta piiravaid meetmeid, mis võiksid negatiivselt mõjutada ülemaailmset toiduga kindlustatust, kohaldatakse suuremat tariifset kaitset üksnes ELi turule suunatud impordi suhtes.

EL jätkas aasta jooksul Venemaa suhtes rangete sanktsioonide kehtestamist, et piirata Venemaa suutlikkust Ukraina-vastast agressioonisõda rahastada. Alates 2022. aasta veebruarist on EL kehtestanud Venemaa vastu kokku 15 piiravate meetmete paketti. Lisaks konkreetsetele isikutele ja üksustele on ELi sanktsioonid suunatud ka finants-, energeetika-, transpordi-, tehnoloogia- ja kaitsesektori vastu.

2024. aasta veebruaris vastu võetud 13. sanktsioonide paketi - avaneb uuel vahekaardil eesmärk oli veel enam piirata Venemaa juurdepääsu sõjatehnoloogiatele, näiteks droonidele, ning täiendada Venemaa sõjategevuses osalevate ettevõtete ja üksikisikute loetelu. Juunis vastu võetud 14. piiravate meetmete paketis - avaneb uuel vahekaardil käsitleti rakendusküsimusi ja Venemaa jõupingutusi ELi sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Pakett sisaldas olulisi uusi energeetikaalaseid meetmeid, eelkõige seoses veeldatud maagaasiga. Tegemist on esimese ELi meetmega, mis on suunatud konkreetsetele laevadele, mis hõlbustavad Venemaa Ukraina-vastast sõda. Nende suhtes kehtestati sadamasse sisenemise ja teenuste osutamise keeld.

14. paketiga karmistati märkimisväärselt ka finantssanktsioone, keelates väljaspool Venemaad asuvatel ELi pankadel kasutada finantssõnumisüsteemi, mis on SWIFT-võrgustiku Vene analoog. Lisaks kehtestati paketiga keeld teha tehinguid pankade ja krüptovarateenuse osutajatega, kes hõlbustavad Venemaa kaitsetööstuslikku baasi toetavate tehingute tegemist. Selleks et veelgi piirata Venemaa juurdepääsu piirangutega kaupadele ja tehnoloogiale, lisati mitu meedet, mille eesmärk on edendada nõuete täitmist erasektoris, toetada riiklike pädevate asutuste poolset sanktsioonide täitmist ja takistada nendest kõrvalehoidmist, sealhulgas kontrollides ELi ettevõtjate välismaiseid tütarettevõtjaid.

PODCAST. Taskuhääling, milles arutletakse ELi sanktsioonide tõhususe üle.

Detsembris vastu võetud 15. sanktsioonide paketis - avaneb uuel vahekaardil keskenduti võitlusele Venemaa varilaevastiku, sanktsioonidest kõrvalehoidmise ja Venemaa sõjatööstuskompleksiga. Esimest korda kehtestas EL mitme Hiina üksuse suhtes täielikud sanktsioonid, sealhulgas reisikeelud, varade külmutamise ja majandusressurssidega seotud keelud. Lisaks oli pakett suunatud Venemaa sõjaliste seadmete tootjatele, laevandusettevõtjatele ja sanktsioonidest kõrvalehoidmisele kaasa aitavatele üksustele ning sellega tehti muudatusi, et käsitleda Venemaal üha sagedamini algatatavaid kohtuvaidlusi ja vastumeetmeid ELi väärtpaberite keskdepositooriumide vastu. Pakett sisaldas ka 84 lisakannet – 54 isikut ja 30 üksust – ning nüüd on kandeid üle 2300. See tähendab, et loetellu kantud isikute ja üksuste ELis asuvate varade suhtes kohaldati varade külmutamist ning üksikisikute puhul reisikeeldu.

Samuti võttis EL vastu Valgevene-vastased sanktsioonid - avaneb uuel vahekaardil seoses Valgevene rolliga Venemaa ebaseaduslikus, provotseerimata ja põhjendamatus agressioonisõjas Ukraina vastu. Need ulatuslikud meetmed peegeldavad mitut Venemaa suhtes juba kehtestatud piirangut ning leevendavad Venemaa ja Valgevene majanduse tihedast integratsioonist tulenevaid kõrvalehoidmise riske.

EL teeb kõvasti tööd selle nimel, et tagada sanktsioonide tõhus rakendamine. Jätkati liikmesriikide toetamist tehnilise toe rahastamisvahendist, mis pakub liikmesriikidele kohandatud eksperditeadmisi, aidates neil kindlaks määrata varade külmutamisega seotud asutusi ja organisatsioone. Varade külmutamise ja arestimise töökonna - avaneb uuel vahekaardil kaudu vahetasid liikmesriigid endist viisi omavahel ja rahvusvaheliste partneritega parimaid tavasid ELi sanktsioonide parema rakendamise vallas. Mais jõustus direktiiv, millega ühtlustatakse ELi sanktsioonide rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi - avaneb uuel vahekaardil. See suurendab veelgi ELi sanktsioonide tõhusust. Lisaks jätkas ELi sanktsioonide rakendamise erisaadik David O’Sullivan 2024. aastal koostööd kolmandate riikidega, tagamaks, et meetmetest kõrvalehoidmine ei vähenda ELi sanktsioonide tõhusust.

ELi sanktsioonide tulemusel on tõkestatud üle 210 miljardi euro Venemaa keskpanga varasid, mis asuvad ELis. Nende varade haldamisest saadav erakorraline tulu on ligikaudu 2,5–3 miljardit eurot aastas. Mais võttis EL vastu õigusaktid - avaneb uuel vahekaardil, mis võimaldavad kasutada seda puhaskasumit Ukraina hüvanguks. Esimene makse summas 1,5 miljardit eurot tehti kättesaadavaks - avaneb uuel vahekaardil juulis ja teine makse on kavandatud 2025. aasta kevadeks.

Oma põhjendamatu, ebaseadusliku ja provotseerimata agressioonisõjaga Ukraina vastu on Venemaa pidevalt rikkunud rahvusvahelist õigust, samuti on korduvalt teatatud vahejuhtumitest, mis kujutavad endast rahvusvahelisi kuritegusid. Ukrainas toime pandud rahvusvaheliste kuritegude uurimise on algatanud seitseteist liikmesriiki. Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametil - avaneb uuel vahekaardil (Eurojust) on oluline roll Ukrainas toime pandud rahvusvaheliste kuritegude ühise uurimisrühma toetamisel - avaneb uuel vahekaardil. Rühma kuuluvad Ukraina ja kuus liikmesriiki ning selles osalevad Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet - avaneb uuel vahekaardil. Uurimisi toetab Eurojusti eriandmebaas, nimelt raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaas - avaneb uuel vahekaardil, mis loodi rahvusvaheliste kuritegudega seotud tõendite kogumiseks, säilitamiseks ja analüüsimiseks.

Alates 2023. aastast on Eurojusti juures tegutsenud ka Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmise rahvusvaheline keskus - avaneb uuel vahekaardil. Keskus loodi selleks, et toetada agressioonikuritegude eest tulevikus esitatavate süüdistuste ettevalmistamist, olenemata jurisdiktsioonist, kus süüdistused esitatakse. Ühise uurimisrühma prokurörid, sealhulgas Ukraina ja Ameerika Ühendriikide prokurör, teevad kohapeal koostööd, mis võimaldab neil kiiresti tõendeid vahetada ja leppida kokku ühises edasises tegevuses. Selles töös on aktiivselt osalenud ka Rahvusvaheline Kriminaalkohus.

Lisaks on EL, Euroopa Nõukogu - avaneb uuel vahekaardil ja ligikaudu 40 riiki, keda koos tuntakse tuumikrühma nime all, alates 2023. aastast aktiivselt osalenud aruteludes erikohtu loomise üle, mida oleks vaja Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks. 22. novembril 2024 kinnitas tuumikrühm oma pühendumust sellele tegevusele Viini-Riia avalduse - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardilavaldamisega. Avalduses kirjeldatakse erikohtu loomist Euroopa Nõukogu raames vastavalt Ukraina ja Euroopa Nõukogu vahelisele kahepoolsele lepingule.

Samuti tuleb Venemaa võtta vastutusele Ukrainale ja selle elanikkonnale tekitatud ja jätkuvalt tekitatava kahju eest. 2023. aasta mais lõid 43 riiki ja EL Euroopa Nõukogus Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude registri - avaneb uuel vahekaardil, et registreerida Venemaa sissetungi põhjustatud kahju hüvitamise nõuded. Register avati esimese kategooria nõuete esitamiseks - avaneb uuel vahekaardil 2. aprillil 2024 Haagis Madalmaades peetud konverentsil „Õigluse taastamine Ukraina jaoks“ - avaneb uuel vahekaardil. Oktoobri seisuga oli registrisse kantud üle 10 000 nõude. 13. detsembril teatas kahjuregister oma esimestest otsustest nõuete vastuvõtmise kohta. Need olid 832 nõuet seoses elamukinnisvara kahjustamise või hävitamisega. Lisaks osales 2024. aastal rohkem kui 50 riiki koos ELi ja Euroopa Nõukoguga kolmel ettevalmistaval koosolekul, et luua kahjunõuete komisjon. Need kohtumised olid oluline samm laiaulatusliku hüvitusmehhanismi loomiseks, mille eesmärk on registrisse kantud nõuded läbi vaadata ja tuvastada.

EL toetab kindlalt Ukrainat kõikehõlmava, õiglase ja kestva rahu saavutamisel kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja põhimõtetega. 15. ja 16. juunil Šveitsis toimunud Ukraina rahutippkohtumisel - avaneb uuel vahekaardil lubas EL - avaneb uuel vahekaardil neid põhimõtteid järgida ja toetada sellist rahu, mis taastab Ukraina suveräänsuse, poliitilise sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse.

Lisaks sellele, et EL toetab Ukrainat õiglase rahu saavutamisel riigi omaenda tingimustel, jätkab ta ka Ukrainale rahvusvahelise toetuse kogumist. 27. juunil allkirjastasid EL ja Ukraina Euroopa Liidu ja Ukraina ühised julgeolekualased kohustused - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil. Lepingule alla kirjutades - avaneb uuel vahekaardil kohustusid EL ja selle liikmesriigid andma Ukrainale ja selle rahvale kümne aasta jooksul vajalikku poliitilist, rahalist, majanduslikku, humanitaaralast, sõjalist ja diplomaatilist toetust. See hõlmab Ukraina abistamist rahvusvahelise toetuse leidmisel, eelkõige peamistelt arengumaadelt ja tärkava turumajandusega riikidelt.

Juulis peetud NATO 33. tippkohtumisel allkirjastas EL koos mitme riigiga ka Ukraina kokkuleppe - avaneb uuel vahekaardil. Selles dokumendis selgitatakse, kui oluline on Ukraina julgeolek kogu Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku jaoks ning kuidas Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ohustab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Allakirjutanud kinnitasid, et kavatsevad toetada Ukrainat kuni Venemaa agressiooni tagasitõrjumiseni.