0. PEATÜKK

EL 2024. aastal – püsides kursil

Kõrgete mastide otsas lehvivad lipud pilvise taeva taustal. Vaadake foto pealkirja
Euroopa lipu heiskamise tseremoonia Euroopa Parlamendi ees parlamendi kümnenda ametiaja alguses. Strasbourg, Prantsusmaa, 15. juuli 2024.

2024. aastal sai Euroopa Liidu institutsioonide töös läbi järjekordne viieaastane etapp ja algas uus. Pärast juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimisi käivitasid Euroopa Liidu institutsioonid 2024.–2029. aasta poliitilise tsükli, andes lubaduse teha selle kestel koostööd turvalise, konkurentsivõimelise ja jõuka ELi nimel, mis toetab inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiklust. Selles peatükis käsitletakse üleminekut uuele tsüklile ja loetakse üles selle peamised prioriteedid. Teistes peatükkides (1.– 9. peatükk) vaadeldakse seda, mida on ELis saavutatud komisjoni 2019.–2024. aasta koosseisu viimasel tööaastal.

2024. aastal sai läbi viieaastane poliitiline tsükkel, mille käigus saavutas EL mitme kriisi kiuste kõigis poliitikavaldkondades olulisi eesmärke (vt 1.– 9. peatükk). Sel perioodil astuti suur samm uue, majanduslikult kindla ja sotsiaalselt õiglase kasvumudeli poole, mille puhul kaitstakse inimesi ja planeeti ning tehnoloogia toimib inimeste hüvanguks ega aseta neid asjatult ohtu. Et valmistada pinnas ette uue tsükli alguseks, määrasid ELi institutsioonid kooskõlas kodanike peamiste mureküsimustega kindlaks uued poliitilised prioriteedid aastateks 2024–2029.

Iga viie aasta järel toimuvad Euroopa Parlamendi valimised on maailma suurim riikideülene demokraatiasündmus. Juunis peetud valimistel oli valimisaktiivsus viimase 30 aasta suurim (50,74%). Euroopa Parlamendi valimistel hääletamine on muutunud paljude kodanike jaoks demokraatliku eneseteostuse oluliseks osaks: 46% küsitletutest märkis, et nad osalevad alati, ja 42% ütles, et nad peavad valmistel osalemist oma kodanikukohuseks.

Kodanikud on ELi tuleviku suhtes endist viisi optimistlikud ning neil on EList ja selle institutsioonidest positiivne mulje. Usaldus ELi vastu on kõrgeimal tasemel alates 2007. aastast - avaneb uuel vahekaardil (vt 9. peatükk). ELi valimisjärgne uuring - avaneb uuel vahekaardil näitab, et kümnest eurooplasest seitse arvavad, et nende riik on saanud ELi liikmesusest kasu. See näitaja on püsinud viimastel aastatel stabiilsena. Põhjustena, miks ELi liikmesust peetakse kasulikuks, on enim nimetatud tihedamat koostööd liikmesriikide vahel, rahu kaitsmist ja julgeoleku tugevdamist, ELi panust majanduskasvu ja uute töövõimaluste loomist.

Mille põhjal kodanikud 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oma valiku tegid?

(seitse kõige sagedamini nimetatud teemat)

42%
hinnatõus, elukallidus

41%
majanduslik olukord

34%
rahvusvaheline olukord

32%
demokraatia
ja õigusriiklus

28%
ränne ja varjupaik

28%
keskkond ja kliimamuutused

28%
ELi kaitse ja julgeolek

ELi juhid aastatel 2024–2029

Juulis valis äsja kokku tulnud parlament - avaneb uuel vahekaardil Roberta Metsola - avaneb uuel vahekaardil tagasi presidendiks. Euroopa Ülemkogu ettepanekul valis parlament Ursula von der Leyeni - avaneb uuel vahekaardil teiseks ametiajaks Euroopa Komisjoni presidendiks. Pärast edukaid kuulamisi parlamendi asjaomastes komisjonides kiitis parlament novembri lõpus Euroopa Komisjoni uue koosseisu - avaneb uuel vahekaardil heaks, sealhulgas uue välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase. Uus volinike kolleegium asus ametisse 1. detsembril Euroopa Ülemkogu nimetatud kujul. Samal ajal sai António Costast - avaneb uuel vahekaardil Charles Micheli asemel Euroopa Ülemkogu eesistuja.

Euroopa Parlament kiitis heaks Euroopa Komisjoni uue koosseisu, mis astus ametisse esimesel detsembril 2024. Enne Strasbourgis toimunud istungil heakskiidu andmist kontrollisid Euroopa Parlamendi liikmed iga volinikukandidaadi oskusi ja sobivust.
VIDEO. Parlament kiidab heaks komisjoni uue koosseisu. Strasbourg, Prantsusmaa, 29. november 2024.
Videoväljavõte: Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen (vasakul) ja Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola (paremal) tervitavad parlamendi otsust Euroopa Komisjoni 2024.–2029. aasta koosseis heaks kiita.
António Costa ja Charles Michel seisavad koos Euroopa lippude taustal ja naeratavad. António Costa käes on kelluke. Charles Michel patsutab António Costa käsivart.
Ametist lahkuv Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel (paremal) annab ametikoha üle järgmisele eesistujale António Costale (vasakul). Brüssel, Belgia, 29. november 2024.
Grupipilt trepil seisvatest volinikest, tagaplaanil Euroopa lipp.
2024.–2029. aasta volinike kolleegium.

Uues institutsioonilises tsüklis juhindub ELi töö strateegilisest tegevuskavast aastateks 2024–2029 - avaneb uuel vahekaardil, mille ELi juhid võtsid vastu juunis. Strateegilises tegevuskavas nähakse ette vahendid, mille abil tulla toime praeguste ja tulevaste probleemidega, keskendudes kolmele põhivaldkonnale.

Strateegiline tegevuskava 2024–2029

  1. Vaba ja demokraatlik Euroopa
  2. Tugev ja turvaline Euroopa
  3. Jõukas ja konkurentsivõimeline Euroopa

Kooskõlas strateegilise tegevuskavaga määras Euroopa Komisjoni president parlamendile esitatud poliitiliste suuniste - avaneb uuel vahekaardil alusel kindlaks komisjoni prioriteedid aastateks 2024–2029 - avaneb uuel vahekaardil. Suunistes on sätestatud seitse kaugelevaatavat poliitilist prioriteeti, mille abil muuta Euroopa tugevamaks, turvalisemaks ja õiglasemaks.

Komisjoni prioriteedid aastateks 2024–2029

Euroopa kestliku heaolu ja konkurentsivõime uus kava

Uus ajastu Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitikas

Inimeste toetamine ning ühiskonna ja sotsiaalse mudeli tugevdamine

Meie elukvaliteedi säilitamine: toiduga kindlustatus, vesi ja loodus

Demokraatia kaitsmine ja väärtuste hoidmine

Globaalne Euroopa: meie jõu ja partnerluste kasutamine

Üheskoos tegutsemine ja liidu ettevalmistamine tulevikuks

Peamised algatused, mis käivitatakse komisjoni uue koosseisu esimese 100 päeva jooksul

Uus puhta tööstuse kokkulepe, millega parandada tööstusharude konkurentsivõimet ja luua uusi kvaliteetseid töökohti.

Valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta, millega teha kindlaks investeerimisvajadused.

Tehisintellektivabriku algatus, millega tagada tehisintellekti idufirmadele ja tööstusharule laiemalt juurdepääs uuele kohandatud superandmetöötlusvõimekusele.

Haiglate ja tervishoiuteenuste osutajate küberturvalisust käsitlev tegevuskava, millega parandada ohtude avastamist, nendeks valmisolekut ja kriisidele reageerimist.

Põllumajandus- ja toidualane visioon, mille abil tagada põllumajandussektori pikaajaline konkurentsivõime ja kestlikkus.

Laienemiseelse poliitika läbivaatamine, mis võimaldab olla paremini valmis tulevasteks ühinemisteks.

Kõigi volinikega peetavad noorte poliitikadialoogid, mille kaudu anda ELi demokraatlikus ühiskonnas noortele suurem vabadus ja vastutus.