2024. aastal jõudis Euroopa Liit oluliste verstapostideni jõupingutustes, mida ta on teinud majanduse tugevdamiseks ja vastupidavuse suurendamiseks, et reageerida hiljutistele üleilmsetele probleemidele. Kuna taasterahastu „NextGenerationEU“ rakendamine oli jõudnud poole peale, hindas EL selle mõju kõigis liikmesriikides, samal ajal kui liikmesriigid jätkasid edusammude tegemist oma taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel. Lisaks jõustus reformitud majandusjuhtimise raamistik ning tehti edusamme maksureformide ja tolliliidu ajakohastamise vallas. Kõik need reformid aitasid edendada pikaajalist konkurentsivõimet ja majanduskasvu, tagades samal ajal võla jätkusuutlikkuse. EL rakendas ka uusi raamistikke, et leevendada kliimariske, võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu ja edendada äriühingute kestlikkust. Need algatused näitavad ELi pühendumust kestlikule majanduskasvule, innovatsioonile ja üleilmsele juhtpositsioonile, tagades liikmesriikide konkurentsivõime säilimise majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse ülemineku käigus.

Suundumused

2024. aastal jätkus ELi majanduse järkjärguline kasv - avaneb uuel vahekaardil ja sisemajanduse koguprodukt suurenes 0,9%. Koguinflatsioon langes 2023. aasta 6,4%-lt koguni 2,6%-le. Järgmise kahe aasta jooksul peaks majandustegevus inflatsiooni edasise aeglustumise tingimustes hoogustuma. ELi tööturg püsis tugev, tööhõive kasvas stabiilses tempos ja töötuse määr jõudis oktoobris rekordiliselt madalale tasemele (5,9%).

Siiski on suurenenud ebakindlus ja riskid, mis on tingitud kasvavatest geopoliitilistest pingetest (vt 1. ja 8. peatükk) ning riigisisesest poliitilisest killustatusest. Ka looduslike ohtude sagenemine ja süvenemine (vt 4. peatükk) tekitab probleeme majandustegevusele.

Taaste- ja vastupidavusrahastu edulugu

2021. aastal lõi EL enneolematu taasterahastu „NextGenerationEU“ - avaneb uuel vahekaardil, mis pakub liikmesriikidele rahastust COVID-19 pandeemia majanduslikust mõjust taastumiseks ja vastupidavuse suurendamiseks. Sellest saadik on taasterahastu kaudu aidatud lahendada ka Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tulenevaid sotsiaal-majanduslikke probleeme, nagu energiakriis.

Suurem osa taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditest jaotatakse liikmesriikidele taaste- ja vastupidavusrahastu - avaneb uuel vahekaardil kaudu. Taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on toetada liikmesriikide sotsiaal-majanduslikku taastumist ja suurendada nende konkurentsivõimet, aidates neil samal ajal viia ellu rohe- ja digipööret. Rahalisi vahendeid makstakse välja selle alusel, kui hästi liikmesriigid rakendavad reforme ja investeeringuid, mille nad on oma vastavates taaste- ja vastupidavuskavades paika pannud.

2024. aastaks oli taastekava rakendamine jõudnud poole peale - avaneb uuel vahekaardil ja seega oli paras aeg hinnata, kui hästi see on edenenud. Hindamine - avaneb uuel vahekaardil näitas, et taasterahastu „NextGenerationEU“ võimaldas ELi majandustoodangul naasta pandeemiaeelsele tasemele 2021. aasta kolmandaks kvartaliks – palju kiiremini kui pärast 2007.-2008. aasta majandus- ja finantskriisi, mil täielikuks taastumiseks kulus seitse aastat. Tänu taaste- ja vastupidavusrahastu rahastusele oli ka ELi sisemajanduse koguprodukt 2022. aastal 0,4% suurem, kui see oleks olnud selle rahastuse puudumise korral.

Samuti leiti hindamise käigus, et taasterahastu „NextGenerationEU“ võib suurendada ELi reaalset sisemajanduse koguprodukti 2026. aastaks kuni 1,4% võrreldes stsenaariumiga, kus rahastut ei kasutata. See ei hõlma taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu tehtavate reformide positiivset mõju, mis avaldub järk-järgult lähiaastatel.

Veel üks taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise mõõdupuu on väljamakstud vahendite summa. 2024. aasta lõpuks oli välja makstud 306 miljardit eurot ehk 47% kulukohustustega seotud vahenditest.

Uus majanduse juhtimise raamistik

ELi majanduse juhtimise raamistiku - avaneb uuel vahekaardil kõige ambitsioonikam ja kaugeleulatuvam reform pärast 2007.-2008. aasta kriisi jõustus 2024. aastal. See raamistik hõlmab liikmesriikide makromajanduspoliitikat reguleerivaid norme ja menetlusi.

Reformitud raamistik, mida praegu rakendatakse, tagab, et liikmesriikide majandus on stabiilne ja järgib ühiseid eesmärke (nt ülemäärase võla ja eelarvepuudujäägi ärahoidmine), edendades samal ajal reformide ja investeeringute kaudu kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Rohe- ja digipöörde elluviimiseks ning ELi vastupidavuse ja konkurentsivõime tugevdamiseks on vaja märkimisväärseid ja kestlikke investeeringuid, sealhulgas avaliku sektori üksuste poolt.

Reformiga kõrvaldatakse varasema raamistiku puudused. Uus raamistik on lihtsam, läbipaistvam ja tulemuslikum ning tagab suurema riikliku kaasatuse ja parema eeskirjade täitmise. Uues raamistikus tehakse ka liikmesriikide vahel vahet nende individuaalse olukorra alusel ja võimaldatakse eelarve aeglasemat kohandamist, kui seda toetavad reformid ja investeerimiskohustused, mis edendavad majanduskasvu, riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja ELi prioriteete. Niisugune meetod aitab ära hoida seda, et eelarvepoliitika võimendab majanduslikke kõikumisi, ja selle asemel hoopis stabiliseerib majandust.

Uue raamistiku keskmes on keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mis koondavad eelarve-, reformi- ja investeerimiseesmärgid ühtsesse lähenemisviisi. See sidusus ühtlustab protsessi ning viib riiklikud reformi- ja investeerimispingutused kooskõlla taaste- ja vastupidavusrahastuga, tagades kooskõla riiklike ja ELi poliitikameetmete vahel. Kavade puhul rõhutatakse liikmesriikide isevastutust, andes neile suurema paindlikkuse eelarve kohandamise kavade ning reformi- ja investeerimiskohustuste paikapanemisel.

Euroopa poolaasta

Euroopa poolaasta on iga-aastane protsess, mille käigus EL teeb kindlaks kõige pakilisemad majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid, millega liikmesriigid silmitsi seisavad, ning annab poliitilisi suuniseid, et aidata liikmesriikidel oma potentsiaali täielikult ära kasutada.

2024. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketis - avaneb uuel vahekaardil keskenduti ELi ja selle liikmesriikide pikaajalisele konkurentsivõimele ja jõukusele. Samuti tehti kokkuvõte sellest, kuidas liikmesriigid on rakendanud oma taaste- ja vastupidavuskavasid ning ühtekuuluvuspoliitika programme. Selle analüüsi põhjal esitas komisjon riigipõhised soovitused, et suunata liikmesriike peamiste probleemide lahendamisel.

Lisaks suurendas EL jõupingutusi, et vähendada sotsiaalset ebavõrdsust piirkondade ja liikmesriikide vahel ning mitmekesistada energiavarustust. Esimest korda hõlmas Euroopa poolaasta raamistik Euroopa sotsiaalõiguste samba - avaneb uuel vahekaardil põhimõtete rakendamisel tehtud edusammude põhjalikku hindamist ning raamistikku - avaneb uuel vahekaardil sotsiaalse lähenemisega seotud riskide kindlakstegemiseks. Selles analüüsis, mis moodustas osa 2024. aasta ühisest tööhõivearuandest - avaneb uuel vahekaardil, hinnati tööturu toimimist ning oskusi ja sotsiaalseid probleeme kõigis liikmesriikides, et teha kindlaks ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist ohustada võivad riskid.

Komisjon on hinnanud ka makromajandusliku tasakaalustamatuse olemasolu 12 liikmesriigis, mis valiti 2024. aasta häiremehhanismi aruandes - avaneb uuel vahekaardil välja põhjalikuks analüüsiks. Samuti tegi komisjon koondaruande - avaneb uuel vahekaardil põhjal ettepaneku algatada seitsme liikmesriigi suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus.

2024. aasta Euroopa poolaasta sügispaketis - avaneb uuel vahekaardil keskenduti riigi rahanduse usaldusväärsuse ning kestliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele. Sellega käivitati uue majandusjuhtimise raamistiku rakendamine, esitades soovitused keskpika perioodi eelarvekavade kohta ja hinnates euroala liikmesriikide eelarvekavasid. Samuti vaadati läbi vastavus ELi reeglile, mille kohaselt ei tohi eelarvepuudujääk ületada 3% sisemajanduse koguproduktist, ning esitati soovitused ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks kaheksas liikmesriigis ja programmijärgse järelevalve aruanded viie liikmesriigi kohta. Lisaks pandi paketis paika 2025. aasta majandus- ja sotsiaalpoliitika prioriteedid, sealhulgas esitati ettepanekud euroala poliitika, tööhõive ja majandusalaste hoiatuste kohta.

2025. aasta euroala soovituses kutsutakse liikmesriike üles tegutsema nii individuaalselt (muu hulgas taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise kaudu) kui ka ühiselt (eurorühmas), et parandada konkurentsivõimet, tugevdada majanduse vastupanuvõimet ning tagada makromajanduslik ja finantsstabiilsus.

ELi eelarve: liidu valmisolek praegusteks ja tulevasteks katsumusteks

Alates Euroopa Liidu 2021.–2027. aasta pikaajalise eelarve - avaneb uuel vahekaardil vastuvõtmisest 2020. aastal on EL seisnud silmitsi erakordsete katsumustega. Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärjed, intressimäärade tõus ja rändesurve on üheskoos suurendanud vajadust eelarvevahendite järele - avaneb uuel vahekaardil. Seepärast leppisid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu esimest korda kokku ELi pikaajalise eelarve (nn mitmeaastane finantsraamistik) läbivaatamises. Selle tulemusel eraldatakse 64,6 miljardit eurot lisarahastust, et lahendada uusi probleeme ja täita ELi juriidilisi kohustusi, mille jaoks algsete eelarve ülemmäärade piires ei olnud enam vahendeid.

Mis puudutab aastaeelarvet, siis novembris lepiti kokku - avaneb uuel vahekaardil, et ELi 2025. aasta eelarve maht on 192,8 miljardit eurot. Seda täiendavad taasterahastust „NextGenerationEU“ tehtavad maksed, mis prognooside kohaselt ulatuvad 72 miljardi euroni. 2025. aasta eelarveprojektis suunatakse vahendid sinna, kus neist on kõige rohkem kasu: edendatakse rohe- ja digipööret, luuakse töökohti ning tugevdatakse samal ajal Euroopa strateegilist autonoomiat ja ülemaailmset rolli. Samuti rahastatakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi kaudu elutähtsat tehnoloogiat ning toetatakse endiselt pagulasi, naaberriike ja Ukrainat.

Euroopa Liidu ühtekuuluvus

Üheksas aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta - avaneb uuel vahekaardil näitas, kuidas ühtekuuluvuspoliitika aitab vähendada territoriaalseid, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi kogu ELis. Sellest nähtus, et uuemates liikmesriikides on tehtud märkimisväärseid edusamme – kui 2004. aastal oli nende sisemajanduse koguprodukt inimese kohta 52% ELi keskmisest, siis 2023. aastaks suurenes see peaaegu 80%-le.

Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud muuta ELi majanduse konkurentsivõimelisemaks ja kestlikumaks, toetades kõigis liikmesriikides teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning rohe- ja digipööret. Samuti on see parandanud kodanike elu, rahastades uute oluliste taristuprojektide, näiteks elutähtsate transpordi- ja võrguühenduste lõpuleviimist. Ka talendiotsingumehhanismi - avaneb uuel vahekaardil järkjärguline kasutuselevõtt aitab piirkondi tehnilise abi ja muude meetmetega, et leevendada demograafiliste muutuste ja ajude äravoolu mõju.

ELi ühtne turg jääb majanduse stabiilsuse ja kasvu nurgakiviks, võimaldades kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist liikmesriikides ning suurendades samal ajal ELi tööstusharude konkurentsivõimet.

Tagamaks, et ühtne turg jääb vastupidavaks ja konkurentsivõimeliseks ning püsib üleilmses rohe- ja digipöördes esirinnas, on EL teinud koostööd tööstuspartneritega, et töötada iga tööstusökosüsteemi jaoks välja kohandatud üleminekujuhised - avaneb uuel vahekaardil. Need ökosüsteemid - avaneb uuel vahekaardil toovad kokku ettevõtjad, teadlased, poliitikakujundajad ja teenuseosutajad, et saavutada ühised majanduslikud eesmärgid või rahuldada konkreetseid turuvajadusi. Üleminekujuhistes antakse igale sektorile strateegilisi suuniseid selle kohta, kuidas võtta kasutusele uuenduslikke tehnoloogiaid, vähendada nende CO₂ jalajälge ja suurendada digivõimekust.

Lisaks tuleb ühtse turu tõhusaks toimimiseks eeskirju nõuetekohaselt rakendada ja jõustada. EL keskendub valdkondadele, mis suurendavad investeeringuid, kiirendavad taastumist ja parandavad konkurentsivõimet, näiteks käsitletakse riigiasutuste hilinenud makseid - avaneb uuel vahekaardil ettevõtjatele, eelkõige VKEdele. Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma - avaneb uuel vahekaardil kaudu on komisjon ja liikmesriigid kõrvaldanud tõkkeid, näiteks lihtsustanud kutsealast liikuvust ELis ja kõrvaldanud haldustakistused taastuvenergia valdkonnas. Komisjon parandab ka läbipaistvust ja olemasolevaid regulatiivseid vahendeid, et hoida ära uute tõkete teket.

Samuti soovib EL tagada, et kõigis liikmesriikides toetatakse VKEsid. Selleks analüüsis komisjon VKEde majanduslikku olukorda kogu ELis ja avaldas juulis iga-aastase VKEde tulemuslikkuse ülevaate - avaneb uuel vahekaardil.

Ühtne turg ei ole oluline mitte ainult ELi ettevõtjate, vaid ka 450 miljoni tarbija jaoks. EL kehtestas aasta jooksul eeskirjad, et muuta ELis müüdavad tooted kestlikumaks - avaneb uuel vahekaardil, võimestada tarbijaid rohepöördel - avaneb uuel vahekaardil ja digipöördel ning muuta kaupade parandamine - avaneb uuel vahekaardil lihtsaks ja atraktiivseks võimaluseks. Eeskirjadega tagatakse tarbijatele parem tooteteave ning käsitletakse rohepesu ja toodete kavandatud vananemist (vt 4. peatükk).

Ühtne turg kasvab jätkuvalt, sest sellega ühinevad järk-järgult kandidaatriigid. Laienemine loob ELi ettevõtjatele märkimisväärseid võimalusi, tugevdades piiriüleseid tarneahelaid ja vähendades kaubanduskulusid. Lisaks võimaldab laienemine nii uute kui ka olemasolevate liikmesriikide kodumajapidamistel saada kasu lihtsamast juurdepääsust kaupadele ja teenustele ning muuta need taskukohasemaks, mis toob kaasa parema elatustaseme. Näiteks ELi ja Lääne-Balkani roheliste transpordikoridoride algatusega - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil säästetakse reisijate ja kauba puhul 20 aastat ooteaega aastas. Lisaks on piirkonna integreerimine esmatähtsate ravimite liitu - avaneb uuel vahekaardil laiendanud ELi väärtusahelaid, hoogustades majanduskasvu ja suurendades tõhusust.

Kapitaliturgude liit

EL arendab oma ühtset turgu edasi ka selle nimel, et parandada piiriüleseid kapitalivooge. Seda tuntakse kapitaliturgude liidu - avaneb uuel vahekaardil nime all. Kapitali vabam liikumine ELis tähendab väiksemaid tehingukulusid, väiksemat regulatiivset koormust ja tugevamaid turge, mis omakorda annavad ELi ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele, juurdepääsu suuremale hulgale rahastamisallikatele ja muudavad ELi konkurentsivõimelisemaks.

2024. aastal võeti vastu meetmed - avaneb uuel vahekaardil, mis tugevdavad kapitaliturgude liitu ja aitavad saavutada ELi eesmärki lihtsustada aruandluskohustusi ja vähendada halduskoormust (vt 9. peatükk). Uue noteerimist käsitleva õigusaktiga - avaneb uuel vahekaardil muudetakse prospekte, turu kuritarvitamist, finantsuuringuid ja mitu häält andvate aktsiatega aktsiastruktuure käsitlevaid eeskirju. Sellega lihtsustatakse nõudeid, mida äriühingud peavad täitma nii noteerimise ajal kui ka pärast seda, säilitades samal ajal läbipaistvuse, investorite kaitse ja turu usaldusväärsuse. Õigusaktis käsitletakse ka riiklike õigusaktide killustatust, mis piirab äriühingute paindlikkust emiteerida pärast börsil noteerimist mitu häält andvaid aktsiaid. See võimalus on eriti kasulik uuenduslikele kasvufirmadele.

Aasta jooksul tehti edusamme ka kauplemiskoondteabe pakkujatele õigete tingimuste loomisel, et anda koondülevaade kauplemisest kogu ELis. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve - avaneb uuel vahekaardil avaldas 16. detsembril aruande kauplemiskoondteabe pakkujaid käsitlevate tehniliste standardite kohta - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil. Aruandes esitati kauplemiskoondteabe pakkujaid käsitlevad lõplikud tehnilised standardid, mille eesmärk on parandada turu läbipaistvust ja andmete kvaliteeti, toetades sel viisil integreeritumate ja tõhusamate finantsturgude edendamise kaudu kapitaliturgude liitu.

Lisaks tegi EL edusamme liikmesriikide erinevatest maksejõuetust käsitlevatest õigusaktidest tulenevate tõkete kõrvaldamisel. Erinevad seadused põhjustavad kapitaliturgude liidu killustumist. Tõkete kõrvaldamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks tegi komisjon 2022. aastal ettepaneku ühtlustada liikmesriikide maksejõuetust käsitlevaid materiaalõiguse norme. Euroopa Ülemkogu 2024. aasta aprilli järeldused andsid selleks uut hoogu ja kiirendasid läbirääkimisi.

Kapitaliturgude liidu tõhusa toimimise tagamiseks suurendab EL oma kliirimisteenuste atraktiivsust ja vastupanuvõimet - avaneb uuel vahekaardil. Need on teenused, mida pakuvad kesksed vastaspooled, kes vahendavad finantsinstrumentidega tehtavate tehingute vastaspooli, olles ostjaks igale müüjale ja müüjaks igale ostjale. Kuna kesksed vastaspooled tagavad lepinguliste kohustuste täitmise makseviivituse korral, on nad väga olulised turu stabiilsuse säilitamiseks, süsteemsete riskide maandamiseks ja turu usalduse suurendamiseks.

2024. aasta veebruaris jõuti poliitilisele kokkuleppele meetmepaketi - avaneb uuel vahekaardil suhtes, mis võimaldab kesksetel vastaspooltel tuua ELi turule kiiremini uusi tooteid. See julgustab turuosalisi kliirima ja suurendama likviidsust ELi kesksete vastaspoolte kaudu. Samuti tugevdab see kesksete vastaspoolte ELi järelevalveraamistikku, suurendades kliirimissüsteemide turvalisust ja vastupanuvõimet. Raamistik vähendab liigset sõltuvust kolmandate riikide süsteemsetest kesksetest vastaspooltest ja näeb ette, et kõigil asjaomastel turuosalistel peab olema ELi kesksetes vastaspooltes aktiivne konto ja nad peavad kliirima esindusliku osa teatavatest süsteemsetest tuletislepingutest ühtsel turul.

Digirahandus

Aprillis jõustusid - avaneb uuel vahekaardil uued eeskirjad - avaneb uuel vahekaardil eurodes välkmaksete kättesaadavaks tegemiseks kõigile inimestele ja ettevõtjatele, kellel on ELis pangakonto, ning neid hakatakse kohaldama järk-järgult alates 2025. aasta jaanuarist. Eeskirjade eesmärk on tagada, et eurovälkmaksed on taskukohased, turvalised ja neid töödeldakse takistusteta kogu ELis.

Välkmaksed pakuvad kiireid ja mugavaid igapäevalahendusi, näiteks saada hädaolukorras kiiresti (vähem kui kümne sekundiga) raha, tasuda internetis ja kauplustes kaupade ja teenuste ostu eest või jagada söögikohas ühist arvet. Samuti aitavad need haldusasutustel ja ettevõtetel, eelkõige VKEdel, paremini rahavooge juhtida ja heategevusorganisatsioonidel ja valitsusvälistel organisatsioonidel kiiresti rahalistele vahenditele juurde pääseda ning motiveerivad panku ja teisi makseteenuste osutajaid arendama uuenduslikke finantsteenuseid ja -tooteid.

Lisaks hakati 2024. aastal kohaldama krüptovaraturgude määrust - avaneb uuel vahekaardil, millega kehtestati krüptovarade jaoks ühtsed ELi turureeglid. See toetab turu usaldusväärsust ja innovatsiooni, reguleerides krüptovara avalikku pakkumist ja tarbijatele teenuseid osutavate krüptovaravahendajate tegevust, mis tagab, et tarbijad on seonduvate riskide eest paremini kaitstud.

Ka ELi tehnilise toe instrument aitab 26 liikmesriigi 37 finantsjärelevalveasutusel suurendada oma suutlikkust juhtida digirahanduse riske. 2024. aastal korraldas ELi digirahanduse järelevalve akadeemia kohapealseid ja veebikoolitusi rohkem kui 1000 järelevalveasutusele kogu ELis.

Rahapesu tõkestamine

2024. aastal võeti vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide pakett - avaneb uuel vahekaardil, mis sisaldab esimest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise määrust - avaneb uuel vahekaardil ning kuuendat rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi - avaneb uuel vahekaardil. Need ettepanekud on Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti - avaneb uuel vahekaardil töö aluseks.

Uute eeskirjadega kehtestatakse tervet ELi hõlmavad nõuded erasektorile, et tagada eeskirjade järjepidev kohaldamine kogu ühtsel turul. Samuti ühtlustatakse nendega riiklike järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode ülesandeid ja volitusi, et võimaldada tõhusat piiriülest koostööd. Lisaks tugevdatakse selle raamistikuga tegelike kasusaajate registrite volitusi, et tagada läbipaistvus selles osas, kes omab või kontrollib juriidilisi isikuid ja usaldusfonde. Samuti ühtlustatakse sellele teabele juurdepääsu eeskirju, võimaldades õigustatud huviga sidusrühmadel, sealhulgas ajakirjanikel ja kodanikuühiskonnal, aidata kaasa võitlusele finantskuritegevuse vastu.

Mida uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik kaasa toob?

Praktilised näited

Novembris võtsid parlament ja nõukogu vastu määruse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste reitingutega seotud tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks - avaneb uuel vahekaardil, et lahendada rohepesuga seotud probleeme. See on osa laiemast meetmepaketist - avaneb uuel vahekaardil, mille eesmärk on arendada ELi kestliku rahanduse raamistiku aluseid ning soodustada üleminekuprojektide ja -tehnoloogiate erasektoripoolset rahastamist.

Uued eeskirjad tagavad investoritele ja finantsasutustele usaldusväärsed andmed äriühingute keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistulemuste kohta, aidates neil teha teadlikumaid otsuseid nende teguritega seotud kestlike investeeringute ja riskijuhtimise kohta. Reitingud annavad ka suuremat selgust reitinguandjate tegevuse ja selle kohta, kas nad on võtnud vajalikke meetmeid huvide konfliktide ärahoidmiseks ja leevendamiseks.

Samuti leppisid parlament ja nõukogu kokku - avaneb uuel vahekaardil, et valdkondlike Euroopa kestlikkusaruandluse standardite vastuvõtmise tähtaeg lükatakse 2024. aasta keskpaigast 2026. aasta keskpaika. Lisaks sellele, et nii jääb rohkem aega nende standardite väljatöötamiseks, võimaldab see äriühingutel praegu keskenduda 2023. aasta juulis vastu võetud esimeste horisontaalsete standardite rakendamisele.

Lisaks aruandlusstandardite järgimisele peavad suured äriühingud, kes vastavad teatavatele kriteeriumidele, täitma hoolsuskohustust enda tegevuse ja oma tütarettevõtjate ja üleilmsesse tegevusahelasse kuuluvate äripartnerite tegevuse suhtes, et teha kindlaks tegelik ja võimalik kahjulik mõju keskkonnale ja inimõigustele ning seda piirata. Uues äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivis - avaneb uuel vahekaardil nõutakse, et äriühingud teeksid vajalikud muudatused oma üldises strateegias ja tegevuses, sealhulgas ostu-, kavandamis- ja turustamistavades. Nõuete täitmata jätmine võib kaasa tuua halduslikud täitemeetmed, sealhulgas karistused ja tsiviilvastutuse.

Elujõuline pangandussüsteem on esmatähtis kõigi ELi kodanike ning ELi majanduse stabiilsuse ja jõukuse jaoks. Alates 2007.-2008. aasta finantskriisist on Euroopa ja rahvusvahelised juhid leppinud kokku rahvusvahelistes pangandusstandardites (nn Basel III standardid - avaneb uuel vahekaardil), et muuta pangad vastupidavamaks ja vähendada tulevaste finantskriiside tõenäosust.

Hiljutise panganduspaketi - avaneb uuel vahekaardil (kapitalinõuete määrus ja kapitalinõuete direktiiv) lõplik versioon jõustus 9. juulil 2024 ja see on oluline verstapost Basel III standardite nõuetekohasel rakendamisel ELis. See kinnitab veel kord ELi valmisolekut täita oma rahvusvaheline kohustus ja rakendada usaldatavusnõudeid alates 1. jaanuarist 2025, nagu varem teatavaks tehtud. Basel III standardite ühe osa (kauplemisportfelli põhjalik läbivaatamine - avaneb uuel vahekaardil) kohaldamise alguskuupäeva on siiski edasi lükatud 1. jaanuarile 2026, et säilitada rahvusvahelisel tasandil tegutsevatele Euroopa pankadele võrdsed tingimused üleilmsel turul ja viia kohaldamise algus kooskõlla teiste peamiste jurisdiktsioonide ajakavaga.

Pankade edasiseks tugevdamiseks panid nii parlament - avaneb uuel vahekaardil kui ka nõukogu - avaneb uuel vahekaardil paika oma seisukohad pankade kriisiohje- ja hoiuskindlustusraamistiku - avaneb uuel vahekaardil reformi kohta ning alustasid selle üle läbirääkimisi.

Lisaks lepiti 2023. aasta detsembris kokku läbivaadatud Solventsus II direktiivis. Uute normidega - avaneb uuel vahekaardil tugevdatakse kindlustuse õigusraamistikku, pakkudes kindlustussektorile ja edasikindlustussektorile (kindlustusandjate kindlustajatele) paremaid stiimuleid investeerimiseks pikaajalisse kapitali. Uutes normides võetakse rohkem arvesse makromajanduslikke riske, sealhulgas kliimamuutustega seotud riske, ning muudetakse kindlustusandjate finantsseisund vähem sõltuvaks turu lühiajalistest kõikumistest. Nende muudatustega tagatakse, et kindlustussektor jääb ka majanduslikult rasketel aegadel tugevaks ja kaitseb tarbijate huve.

Samal ajal lepiti kokku ka uues kindlustus- ja edasikindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis - avaneb uuel vahekaardil. Selle direktiiviga tagatakse finantsstabiilsus ning kaitstakse kindlustusvõtjaid ja maksumaksjaid kindlustusandja või edasikindlustusandja maksejõuetuse korral. Selleks nähakse ette kindlustusandjate ja edasikindlustajate riskipõhine valik ning kohustatakse kriisilahendusasutusi koostama vastavalt ennetavad finantsseisundi taastamise kavad ja kriisilahenduskavad, et tagada nende valmisolek kriisideks.

Tolliliidu reform

2023. aastal esitatud ELi tolliliidu reformiga - avaneb uuel vahekaardil nähakse ette maailmas esirinnas olev andmepõhine tollisüsteem, mis lihtsustab märkimisväärselt ettevõtjate jaoks tolliprotsesse ja annab samal ajal ametiasutustele vajalikud vahendid sellise impordi peatamiseks, mis kujutab endast tõelist ohtu ELile, selle kodanikele ja majandusele. 2024. aastal tehti edusamme - avaneb uuel vahekaardil seoses ettepanekuga luua Euroopa Tolliamet ja keskne andmekeskus, mis on kaks reformi kolmest alussambast (kolmas on e-kaubandus).

Seda täiendab ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond - avaneb uuel vahekaardil, mida juba järk-järgult rakendatakse ning mille eesmärk on ühtlustada haldusmenetlusi tolli ja muude valdkondade vahel, nagu tervishoid ja keskkond. See parandab riikidevahelist digitaalset teabevahetust ELi piiridel ja lihtsustab kaupade tollivormistuse protsessi.

Lisaks nõutakse impordikontrollisüsteemis 2 - avaneb uuel vahekaardil nüüd, et ettevõtjad esitaksid kõigi transpordiliikide ohutuse ja turvalisuse andmed. Tänu süsteemile konfiskeerisid Belgia tolliasutused koostöös teiste liikmesriikidega märtsis Liège’i lennujaamas rekordiliselt suure koguse narkootikumide lähteaineid (kemikaalid, mida kasutatakse ebaseaduslike uimastite tootmiseks).

Ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ELi tegevuskava raames käivitati ka Euroopa sadamate liit - avaneb uuel vahekaardil (vt 7. peatükk). See parandab koordineerimist tolliasutuste vahel ning hõlbustab koostööd teiste õiguskaitseasutuste ja erasektoriga.

Võrdsete tingimuste tagamine maksustamisel

2024. aasta jaanuaris võttis EL vastu uued normid, millega kehtestati liidu piires tegutsevatele hargmaistele ettevõtjatele minimaalne tegelik maksumäär 15% - avaneb uuel vahekaardil. Nende normide jõustumisega käivitub teise samba raamistiku rakendamine ELis, mis on osa ajaloolisest rahvusvahelisest maksureformi kokkuleppest - avaneb uuel vahekaardil, mis sõlmiti 2021. aastal Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni raames. Kuigi nende normidega on ühinenud peaaegu 140 jurisdiktsiooni kogu maailmas, on EL olnud esirinnas nende kehtestamisel õigusaktides. Normid muudavad ettevõtjate jaoks kasumi üleviimise madala maksumääraga jurisdiktsioonidesse vähem atraktiivseks ja piiravad nn võidujooksu madalaimate maksumäärade poole, mille puhul riigid langetavad investeeringute ligimeelitamiseks äriühingu tulumaksu määra.

Komisjon võttis 28. oktoobril vastu ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil muuta maksustamisalase halduskoostöö direktiivi - avaneb uuel vahekaardil. Muudetud direktiivis on sätestatud eeskirjad ja menetlused, mille alusel liikmesriikide maksuhaldurid teevad otsese maksustamise valdkonnas omavahel tihedat koostööd. See lihtsustab äriühingute jaoks sellisest teise samba direktiivist - avaneb uuel vahekaardil tulenevate aruandluskohustuste täitmist, millega rakendatakse eespool nimetatud teise samba raamistikku.

Võitlus maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettusega

Kesksest elektroonilisest makseteabe süsteemist - avaneb uuel vahekaardil saavad nüüd liikmesriikide maksuhaldurid andmeid, mis aitavad neil hõlpsamini avastada käibemaksupettusi, eelkõige e-kaubanduse kaudu tehtavaid pettusi. Uute eeskirjade kohaselt peavad ELis teenuseid pakkuvad makseteenuse osutajad jälgima piiriüleste maksete saajaid. Samuti peavad nad edastama piiriüleste maksete kohta teavet liikmesriikide maksuhalduritele.

Maksupettuste- ja kuritarvitustevastast võitlust on tugevdatud ka detsembris heaks kiidetud uue õigusaktiga. Ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste direktiiviga - avaneb uuel vahekaardil kehtestatakse eeskirjad, mis muudavad kinnipeetava maksu menetlused ELis investorite, finantsvahendajate ja riiklike maksuhaldurite jaoks tõhusamaks ja turvalisemaks. See kiirendab investorite jaoks piiriülestelt dividendidelt ja intressimaksetelt ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetlust. Samuti kahandab see maksumaksjate topeltmaksustamise ohtu ja hõlbustab piiriüleseid investeeringuid, mis omakorda tugevdab kapitaliturgude liitu.

Lisaks kasutab EL ära digipöörde võimalusi, et võidelda pettuste vastu ja toetada ELi ettevõtjaid. 5. novembril kokku lepitud digiajastu käibemaksu ettepanek - avaneb uuel vahekaardil vähendab vajadust registreerida end käibemaksukohustuslasena samal ajal mitmes liikmesriigis ning laiendab olemasolevat käibemaksu ühe akna süsteemi. See ettepanek aitab ka kasutada käibemaksupettuste vastu võitlemisel uusi digitehnoloogiaid, nagu e-arved ja digiaruandlus. Uued eeskirjad tähistavad esimest sammu platvormimajanduse arendamisel esile kerkinud probleemide lahendamisel ning aitavad võrdsustada tingimusi veebipõhiste ja traditsiooniliste lühiajaliste majutus- ja transporditeenuste vahel. Need toovad kasu liikmesriikide rahandusele ning vähendavad ELi kauplejate haldus- ja nõuete täitmisega seotud kulusid.