Edukas demokraatias on kodanikel vabadus väljendada oma seisukohti ja kujundada oma arvamusi. Nad saavad osaleda demokraatias, valida oma poliitilisi esindajaid ja oma tuleviku teemal kaasa rääkida avalikus ruumis, kus saab väljendada erinevaid seisukohti ja kus mitmekesisust võetakse loomulikuna. 2025. aastal tõhustas Euroopa Liit oma tööd, et tugevdada demokraatiat ja parandada sise- ja välissurvele vastupanu võimet. Kodanikel on jätkuvalt võimalus osaleda aktiivselt demokraatlikus protsessis ning kujundada poliitikat, mis mõjutab nende elu ja kogukondi.

Euroopa demokraatia kaitse programm

Novembris esitleti Euroopa demokraatia kaitse programmi - avaneb uuel vahekaardil, mis tugineb Euroopa demokraatia tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil ja demokraatia kaitse paketi - avaneb uuel vahekaardil raames juba tehtud tööle. See aitab tugevdada Euroopa demokraatiaid ning anda eurooplastele suuremad võimalused kasutada oma õigusi, kujundada ja vabalt avaldada oma arvamust ning osaleda ELi demokraatias aktiivselt ja turvaliselt. Selle meetmetega tugevdatakse demokraatlikke institutsioone, kaitstakse valimiste usaldusväärsust ning toetatakse meediavabadust ja meedia mitmekesisust.

Uue Euroopa demokraatia kaitse programmi tegevuskeskusena luuakse demokraatia vastupanuvõime Euroopa keskus, et ennetada ja avastada ohte, anda varajasi hoiatusi ja koordineerida kiirreageerimist. Keskuse tuuma moodustavad liikmesriigid ja keskus ise toimib raamistikuna, mis hõlbustab teabe jagamist ja suurendab suutlikkust, et seista vastu muutuvatele ühistele ohtudele, eelkõige välisriigist lähtuvatele infomanipulatsioonidele ja sekkumistele ning samuti desinformatsioonile.

2025. aastal lubas Euroopa Komisjon ka suurendada koostööd kodanikuühiskonnaga ning tõhustada selle kaitset ja toetamist, tunnistades selle olulist rolli demokraatia tugevdamisel ja vastupanuvõimelise ühiskonna ülesehitamisel. Uuel ELi kodanikuühiskonna strateegial - avaneb uuel vahekaardil on kolm peamist eesmärki.

Teabe tervikluse tagamine

Uued tehnoloogiad võimaldavad pahatahtlikel osalejatel levitada valeteavet enneolematus ulatuses ja ennenägematu kiirusega. Seetõttu on võitlus välisriigist lähtuva infomanipulatsiooni ja sekkumisega ning nende ohtude suhtes ühiskonna vastupidavuse suurendamine ELi ja selle liikmesriikide jaoks pakilised küsimused.

2018. aastal vastu võetud ELi desinformatsioonivastane tegevusjuhend - avaneb uuel vahekaardil on maailma esimene veebiplatvormide ja otsingumootorite vabatahtlik eneseregulatsiooni vahend. Alates 2025. aasta veebruarist on see tegevusjuhendina ametlikult integreeritud - avaneb uuel vahekaardil digiteenuste määruse kaasreguleerimise raamistikku.

Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus - avaneb uuel vahekaardil on oluline tugisammas ELi jõupingutustes saada ülevaade Euroopa veebipõhisest teaberuumist ja tugevdada ühiskonna vastupanuvõimet desinformatsiooni suhtes. 2025. aastal alustas tööd Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse uus piirkondlik keskus FACT - avaneb uuel vahekaardil, et toetada desinformatsiooni vastu võitlemisel muude riikide hulgas Moldovat ja Ukrainat. Oma missiooni raames jälgis FACT ka 2025. aasta valimisperioodi Moldovas, aidates tagada valimiste usaldusväärsust.

Rangemad valimiseeskirjad

Valimistel osalemise hõlbustamine kõigi kodanike jaoks on oluline, et tagada elujõuline demokraatia ja suurendada usaldust ELi vastu. Seepärast võttis EL juunis vastu uued eeskirjad - avaneb uuel vahekaardil, et toetada liikuvate kodanike õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, olenemata sellest, kus nad ELis elavad. Liikmesriigid peavad nüüd need eeskirjad 2027. aasta juuniks oma õigusesse üle võtma.

Vabade ja õiglaste valimiste põhielement on teabe vaba kättesaadavus valijatele. ELi uued poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitlevad normid - avaneb uuel vahekaardil, mida on kohaldatud alates oktoobrist, tagavad avatud arutelu, õiglased kampaaniad ja vabad valimised. Samuti toetavad need poliitikas osalejate vastutavust ja kodanike õigust saada teavet. Nende normide kohaselt peab poliitreklaam olema sellisena selgelt märgistatud ja sisaldama teavet selle kohta, kes on reklaami eest maksnud ja kui palju ning kas reklaam on suunatud konkreetsetele isikutele. See võimaldab kodanikel poliitreklaami hõlpsasti tuvastada ja teha teadlikke valikuid.

2025. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes - avaneb uuel vahekaardil, milles vaadeldakse liikmesriike ja nelja kandidaatriiki – Albaaniat, Montenegrot, Põhja-Makedooniat ja Serbiat –, kinnitati, et paljudes liikmesriikides on toimunud positiivne areng, kuna on ellu viidud olulisi reforme. Siiski on endiselt probleeme ja mõnel juhul on olukord tõsine. Aruandes pöörati erilist tähelepanu ühtse turu mõõtmele, mis aitaks kindlaks teha ja lahendada õigusriigiga seotud probleeme, millel on otsene mõju sellele, kuidas ettevõtted Euroopas investeerivad, konkureerivad ja kasvavad. 2025. aasta ELi õiguskaitse tulemustabelis - avaneb uuel vahekaardil on esitatud ka uued ühtset turgu puudutavad näitajad, millega rõhutatakse tõhusate ja sõltumatute kohtusüsteemide olulist rolli õiglase ja konkurentsivõimelise turukeskkonna edendamisel.

Üleilmses võrdluses võib ELi endiselt pidada vaba meedia kantsiks, mis on demokraatia eeskujuks. Siiski on üha rohkem muret tekitavaid suundumusi, mis kinnitavad, et EL peab võtma tõhusamaid meetmeid, et seda Euroopa demokraatia alustala kaitsta. Sel eesmärgil hakati enamikku Euroopa meediavabaduse määruse - avaneb uuel vahekaardil sätteid kohaldama alates 8. augustist. Nende normide eesmärk on paremini kaitsta meediat ja ajakirjanikke poliitilise sekkumise eest ning tagada, et nad saavad hõlpsamini ja ilma põhjendamatu surveta piiriüleselt tegutseda. Määruse alusel loodud uue Euroopa meediateenuste nõukoja - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on tugevdada koostööd ELi tasandil, sealhulgas välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumise vastu, ning edendada ELi meediaõiguse raamistiku mõjusat ja järjepidevat kohaldamist.

ELi toetus meediavabadusele

Elujõulise demokraatia võti on võimestatud kodanikud. EL on kindlalt nõuks võtnud oma kodanikke ja sidusrühmi tähelepanelikult kuulata ning kaasata avalikkus poliitikakujundamise protsessi. See saavutatakse mitme algatuse kaudu, nagu avalikud konsultatsioonid ja tagasiside - avaneb uuel vahekaardil, Euroopa kodanikualgatus - avaneb uuel vahekaardil ja Euroopa kodanike paneelarutelud - avaneb uuel vahekaardil. Viimati nimetatu, mis on nüüd ELi demokraatliku elu tavapärane osa, toob kokku 150 juhuslikult valitud kodanikku kõigist 27 liikmesriigist, et arutada kriitilise tähtsusega pikaajalisi probleeme ja anda poliitikakujundajatele soovitusi. Aasta jooksul käivitas EL ka strateegilisi dialooge peamiste tööstussektoritega, luues kaasava foorumi konkreetsete probleemide lahendamiseks.

2025. aastal võttis komisjon ka järelmeetmeid seoses 2023. aasta eduka Euroopa kodanikualgatusega „Ei uimepüügile ja -kaubandusele“, milles kutsuti ELi üles võtma meetmeid, et lõpetada rahvusvaheline haiuimedega kauplemine. Alates 2025. aasta jaanuarist on EL tõhustanud haitoodetega kauplemise järelevalvet, võttes kasutusele 13 uut haide ja nende uimede tariifikoodi.

• 2025. aastal algatati 98 avalikku konsultatsiooni

  Saadi tagasisidet

  • 201 tagasisidekorjele,
  • 51 seadusandlikule ettepanekule,
  • 224-le rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide eelnõule.

• Registreeriti neli uut Euroopa kodanikualgatust

  • „HouseEurope! Hoogu renoveerimisele“,
  • „Toit on kõigi inimõigus! Tagame tervisekesksed, õiglased ja kestlikud toidusüsteemid“,
  • „Save your right, save your flight!“ („Päästke lennureisijate õigused“),
  • „Nõudmine täielikult peatada ELi ja Iisraeli assotsieerimisleping, kuna Iisrael rikub inimõigusi“.

• Korraldati kaks uut kodanike paneelarutelu

  • Euroopa kodanike paneelarutelu Euroopa Liidu üldeelarve üle,
  • Euroopa kodanike paneelarutelu põlvkondadevahelise õigluse teemal.