Euroopa elukvaliteet sõltub toimivatest ökosüsteemidest, mis tagavad meie tervise ja majandustegevuse ning kindla ja taskukohase varustamise kvaliteetse toiduga. Euroopa saab nautida maailma kõige tervislikumaid ja kvaliteetsemaid toite ning seda tänu põllumajandustootjatele, kaluritele ja põllumajanduslikule toidutööstusele. 2025. aastal jätkas Euroopa Liit tööd selle nimel, et põllumajandus jääks euroopaliku eluviisi keskseks osaks, ning tegeles samal ajal ka kliimamuutustega, et tagada kindlustatus toidu ja veega. Vesi on valdkonnaülene ressurss. Investeerimine aruka veekasutusega majandusse suurendab ELi majanduse vastupanu- ja konkurentsivõimet, edendades samal ajal teadusuuringuid, innovatsiooni, uusi tehnoloogiaid ja oskuste arendamist, et säilitada ELi juhtpositsioon teadmiste pakkujana.

EL reformib oma ühist põllumajanduspoliitikat - avaneb uuel vahekaardil (ÜPP), millega tagatakse stabiilne toiduga varustatus, kindlustatakse põllumajandustootjate sissetulek, kaitstakse keskkonda ja hoitakse maapiirkondi elujõulisena. Reformitud ÜPP raames eraldatakse sissetuleku- ja kriisitoetuseks vähemalt 300 miljardit eurot, mis on suunatud neile, kes seda kõige rohkem vajavad, sealhulgas noored põllumajandustootjad, väiksed ja segapõllumajandusettevõtted ning need, kes tegutsevad looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel.

Detsembris vastu võetud ÜPP lihtsustamispakett - avaneb uuel vahekaardil toetab põllumajandussektori konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja digiüleminekut ning eelkõige noori põllumajandustootjaid ja mahepõllumajandustootjaid. Tänu meetmetele, millega muudetakse maksed, teatavad nõuded ja kriisivahendid paindlikumaks ja hõlpsamini hallatavaks, saavad põllumajandustootjad hoida aastas kokku kuni 1,58 miljardit eurot ja riiklikud haldusasutused kuni 210 miljonit eurot.

Olemaks valmis tulevikuks, võtab EL meetmeid, et luua tõenditel põhinev raamistik poliitika kohandamiseks nii ÜPP raames kui ka väljaspool seda. Selle jõupingutuse osana käivitati mais uus loomakasvatuse töösuund - avaneb uuel vahekaardil, et toetada kõnealust sektorit, mida erinevad šokid ja üleilmne konkurents eriti mõjutavad. Põllumajandussektorile avaldavad olulist mõju ka muud tegurid alates tarbijate ootuste muutumisest kuni kliima ja keskkonnanõueteni.

Komisjon on esitanud ka põlvkonnavahetuse strateegia - avaneb uuel vahekaardil, et toetada järgmise põlvkonna põllumajandustootjaid, kõrvaldades peamised tõkked, millega noored ja uued põllumajandustootjad silmitsi seisavad, ning muutes maaelu atraktiivsemaks.

Komisjon kuulutas 2025. aasta ÜRO ookeanikonverentsil ookeanide kaitse, ookeaniteaduste, kestliku kalanduse, vesiviljeluse ja sinise majanduse toetamiseks välja juhtalgatuse „Euroopa maailmamerepakt“ - avaneb uuel vahekaardil, millele lisandub 1 miljard eurot ookeanidesse investeerimiseks - avaneb uuel vahekaardil. Pakt koondab ELi ookeanipoliitika ühte võrdlusraamistikku, töötades välja tervikliku strateegia, et käsitleda ookeanide, rannikukogukondade, saarte ja ELi äärepoolseimate piirkondade võimalusi ja ohte.

Sinine majandus

ELi sinine majandus on majanduskasvu ja innovatsiooni oluline tõukejõud. Sellel on tähtis roll ELi tööstus- ja julgeolekustrateegiates, mis hõlmavad selliseid traditsioonilisi sektoreid nagu kalandus ja laevandus ning kujunemisjärgus valdkondi, nagu taastuvenergia ja sinine biotehnoloogia.

Vesiviljelus – kala, karpide, vetikate jms kasvatamine – on ELi kestliku toidutootmise teenäitaja. Juulis tegi komisjon ettepaneku lihtsustada vesiviljelust ja kalandust käsitlevate andmete kogumist - avaneb uuel vahekaardil, et vähendada liikmesriikide aruandluskoormust. Vetikate kasvatamine võib aidata kaasa Euroopa sinisele biomajandusele, toiduga kindlustatusele, kliimaneutraalsusele ja ookeanide taastamisele. Oktoobris Berliinis Saksamaal toimunud teisel ELi vetikaalase teadlikkuse tippkohtumisel - avaneb uuel vahekaardil rõhutati vetikakasvatuse majanduslikku ja keskkonnaalast kasu.

Ookean ja veekogud

Copernicuse 2025. aasta maailmamere seisundi aruandes - avaneb uuel vahekaardil rõhutatakse planeedi kolmikkriisi – kliimamuutused, reostus ja elurikkuse vähenemine –, kusjuures üleilmne merepinna temperatuur jõudis 2024. aastal rekordilise 21 °C-ni.

Merestrateegia raamdirektiivi - avaneb uuel vahekaardil kohaselt peavad liikmesriigid jälgima ja kaitsma oma merede keskkonnaseisundit ja võtma meetmeid selle parandamiseks. Paljud ELi poliitikameetmed on aidanud vähendada õhusaastet, pestitsiidide kasutamist ja plastprügi merel, kuid võitlemiseks kahjuliku müra, mikroplasti keskkonda sattumise, toitainetega saastumise ja jäätmete vastu on võimalik rohkem ära teha, nagu nähtub 2025. aasta nullsaaste seire- ja väljavaatearuandest - avaneb uuel vahekaardil ning neljandast puhta õhu poliitika aruandest - avaneb uuel vahekaardil. Nullsaaste tulemustabel - avaneb uuel vahekaardil jälgib edusamme piirkondades ja valitud linnades.

ELi missiooniga „Meie ookeanide ja veekogude taastamine“ - avaneb uuel vahekaardil on nüüdseks toetatud rohkem kui 1000 algatust - avaneb uuel vahekaardil mere- ja mageveeökosüsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks. Missiooni eesmärk on pakkuda süsteemset ookeanide ning Euroopa merede ja veekogude kaitse ja taastamise viisi kuni 2030. aastani. 2025. aastal investeeris EL 116 miljonit eurot 13 uude projekti - avaneb uuel vahekaardil, mis keskenduvad siirdekalade elupaikade kaitsmisele, kalanduse keskkonnamõju vähendamisele ja taastamispüüdluste juhtimisel kohalikele kogukondadele otsustamisõiguse andmisele. Kolmandal ÜRO ookeanikonverentsil - avaneb uuel vahekaardil pakkus EL ka välja uue maailmamere seire algatuse ja käivitas maailmamere digiteisiku - avaneb uuel vahekaardil platvormi prototüübi. Tegemist on digitaalse vahendiga, mis aitab ookeane paremini mõista, hallata ja kaitsta.

Septembris jõustus ELi toetusel Maailma Kaubandusorganisatsiooni kalandustoetuste leping - avaneb uuel vahekaardil, mis oli oluline samm edasi ookeanide kaitsmisel ja on tihedalt seotud Euroopa maailmamerepakti prioriteetidega.

Väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkust käsitlev kokkulepe - avaneb uuel vahekaardil, mida tuntakse ka avamerelepinguna, saavutas 20. septembril 60 ratifitseerimist ning jõustub seega 2026. aasta alguses. See on maailma ookeanide kaitse seisukohast pöördelise tähtsusega hetk. EL ja selle liikmesriigid on olnud kokkuleppe ettevalmistamisel kesksel kohal, juhtides kõrgeid sihte seadvat koalitsiooni „Elurikkus väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel“ - avaneb uuel vahekaardil, mis on enam kui 40 riigist koosnev, ambitsioonikale ja teaduspõhisele ookeanide majandamisele pühendunud rühm. Koalitsiooni poliitiline juhtkond on olnud kokkuleppe kujundamisel ja selle ratifitseerimise kiirendamisel otsustava tähtsusega.

Kalandus

Ühine kalanduspoliitika - avaneb uuel vahekaardil töötati välja tagamaks, et kalandus ja vesiviljelus on keskkonnasäästlikud ning neid majandatakse kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu eesmärkidega. Poliitika 2025. aasta hindamise käigus hinnati asjaomase määruse - avaneb uuel vahekaardil toimimist ja seda, kas see on endiselt eesmärgipärane, konsulteerides ulatuslikult sidusrühmadega ja kasutades tõendeid, mis on saadud uuringutest sellistel teemadel nagu lossimiskohustus - avaneb uuel vahekaardil.

Uuringus „Tulevased kalurid“ - avaneb uuel vahekaardil uuriti kalurite rolli ühiskonnas ELi 22 rannikuäärses liikmesriigis ja esitati neli võimalikku stsenaariumi aastani 2050, sõltuvalt kliima- ja elurikkuse muutuste ulatusest mereökosüsteemides ning tarbijate nõudluse ja turudünaamika erinevustest.

2025. aastal tehti mitu algatust, et toetada ELi vetest väljaspool tegutsevate Euroopa kalurite õigusi. Kuni 30. juunini 2038 on EL ja Ühendkuningriik taganud püügitegevuseks täieliku vastastikuse juurdepääsu teineteise vetele - avaneb uuel vahekaardil ning uus vastastikuse mõistmise memorandum Islandiga - avaneb uuel vahekaardil tõhustas koostööd säästva kalapüügi ja ookeanide küsimustes. Lisaks antakse uuendatud säästva kalapüügi partnerluslepingutega - avaneb uuel vahekaardil ELi laevadele neljaks aastaks juurdepääs Côte d’Ivoire’i - avaneb uuel vahekaardil ning São Tomé ja Príncipe - avaneb uuel vahekaardil vetele ning seitsmeks aastaks Cooki saarte - avaneb uuel vahekaardil vetele.

Üle poole elurikkuse strateegias aastani 2030 - avaneb uuel vahekaardil esitatud meetmetest on nüüdseks rakendatud ja enamik ülejäänud algatustest on käimas, sealhulgas looduse taastamise määruse - avaneb uuel vahekaardil rakendamise kaudu.

Vastu on võetud mullaseire direktiiv - avaneb uuel vahekaardil – esimene ELi mullaalane õigusakt, milles käsitletakse peamisi mulla degradeerumise protsesse, nagu erosioon, orgaanilise aine kadu, sooldumine, saastumine, tihenemine, katmine ja mulla elurikkuse kadumine. Uude direktiivi - avaneb uuel vahekaardil on lisatud ka mulla seisundi seire ja hindamise meetmed.

Mullamissiooni - avaneb uuel vahekaardil edusammud 2025. aastal

• 561,5 miljoni eurone rahastamispakett.
• 63 teadusprojekti rohkem kui 1400 osalejaga.
• 45 kavandatud 100-st eluslaborist ja juhtalgatusest - avaneb uuel vahekaardil.

Looduse arvestusühikute tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil annab võimaluse saada looduse taastamiseks tulu samal ajal avaliku ja erasektori rahastamisallikatest. Selle eesmärk on suurendada elurikkust ja säilitada elupaiku, stimuleerides loodust taastavaid ja säilitavaid erainvesteeringuid.

Detsembris võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu raadamisvabasid tooteid käsitleva ELi määruse sihipäraselt läbi vaadatud versiooni - avaneb uuel vahekaardil eesmärgiga lihtsustada selle määruse rakendamist. Komisjon avaldas 2025. aastal ka esimese võrdlusloetelu - avaneb uuel vahekaardil, mis on vahend riikide liigitamiseks vastavalt nende raadamisriskile veiste, kakao, kohvi, õlipalmide, kummi, soja ja puidu tootmise tõttu.

Tänu heitkoguste vähendamise riiklike kohustuste direktiivile - avaneb uuel vahekaardil vähenes - avaneb uuel vahekaardil õhusaasteainete heide enamikus liikmesriikides aasta jooksul jätkuvalt. Kui asulareovett ei koguta ega puhastata ELi normide kohaselt, on see üks olulisemaid veereostuse allikaid. 2025. aasta jaanuaris jõustunud läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivis - avaneb uuel vahekaardil käsitletakse allesjäänud reostust ja uusi probleeme asulareovee käitlemisel.

2025. aastal võitis Euroopa rohelise pealinna auhinna 2027. aastaks Heilbronn Saksamaal - avaneb uuel vahekaardil ning Assen Madalmaades ja Siena Itaalias said mõlemad Euroopa rohelise lehe auhinna. See näitab, kuidas linnad saavad võtta juhtrolli õhu-, vee- ja mürareostuse vastu võitlemisel, jäätmekäitluses ja ringmajanduses ning elurikkuse suurendamisel, heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel.

Aasta jooksul jõustus uus pakendite ja pakendijäätmete määrus - avaneb uuel vahekaardil, mille eesmärk on piirata pakendijäätmete tekke kasvu. Sellega edendatakse jäätmetekke vältimist ja kõrvaldatakse probleemsed ained väärtusahelast. Juulis avaldas komisjon 2025. aasta keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise aruande - avaneb uuel vahekaardil, et toetada ELi normide rakendamist ja suurendada teadlikkust nende tähtsusest tervisliku keskkonna tagamisel, mis on ELis elavate inimeste pikaajalise jõukuse ja konkurentsivõime alus. Komisjon on vastu võtnud ka suunised - avaneb uuel vahekaardil, et toetada liikmesriike laiendatud tootjavastutuse kohaldamisel prügi koristamise kulude suhtes.

Komisjon esitles juulis uut Euroopa keemiatööstuse tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil, mille eesmärk on tugevdada sektori konkurentsivõimet ning edendada selle üleminekut ohutule, kestlikule ja innovaatilisele kemikaalide tootmisele. Samuti on EL võtnud meetmeid, et keelustada kahjulike kemikaalide, endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide ja bisfenoolide kasutamine ELis müüdavates mänguasjades - avaneb uuel vahekaardil, samal ajal on piiratud PFAS-ainete („igavesed kemikaalid“) kasutamist tulekustutusvahtudes - avaneb uuel vahekaardil. Aprillis avaldas komisjon juhendi - avaneb uuel vahekaardil, et toetada ettevõtjaid uutest mikroplastipiirangutest kinnipidamisel. Lisaks aitavad uued ja selgemad detergente käsitlevad normid - avaneb uuel vahekaardil, milles kaasseadusandjad juunis kokku leppisid, inimeste tervist ja keskkonda paremini kaitsta.

Ka ELi kriisivalmiduse strateegias - avaneb uuel vahekaardil (vt 3. peatükk) tunnistatakse peamise riskitegurina kliimamuutusi ning rõhutatakse ennetamise ja ärahoidmise rolli ning terviklikku lähenemist riskijuhtimisele. Selleks on alustatud tööd Euroopa kliimakerksuse ja kliimariskijuhtimise integreeritud raamistiku - avaneb uuel vahekaardil loomiseks.

ELi missiooni „Kliimamuutustega kohanemine“ - avaneb uuel vahekaardil kaudu programmi „Euroopa horisont“ - avaneb uuel vahekaardil raames muudetakse ELi kohanemisstrateegia - avaneb uuel vahekaardil konkreetseteks meetmeteks. 2025. aastal käivitati 18 uut missiooniprojekti - avaneb uuel vahekaardil, et laiendada end tõestanud lähenemisviise, viia kohanemine kõigile valitsemistasanditele, edendada süsteemseid ja sektoriüleseid lahendusi ning toetada kõige haavatavamaid sotsiaalseid rühmi.

Programmi LIFE 2025.–2027. aasta rahastamisvõimalused - avaneb uuel vahekaardil on kokku 2,3 miljardit eurot ja selle eesmärk on edendada ELi üleminekut puhtale, ringluspõhisele, konkurentsivõimelisele ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele majandusele. Peale selle on komisjon investeerinud 86 miljonit eurot uutesse strateegilistesse integreeritud projektidesse - avaneb uuel vahekaardil, mis keskenduvad vee kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisele, reostunud jõgede puhastamisele, tulekahjude ja üleujutuste eest kaitsmise parandamisele ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Euroopa veemajanduse kriisivalmiduse strateegias käsitletakse ka kliimamuutuste tagajärgi, nagu üleujutused ja põuad.

ELi elanikkonnakaitse mehhanismi - avaneb uuel vahekaardil eesmärk on tugevdada elanikkonnakaitsealast koostööd liikmesriikide ja osalevate riikide vahel, et parandada katastroofide, sealhulgas kliimanähtuste ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist (vt 3. peatükk).

EL on ehitanud tugevat Euroopa terviseliitu - avaneb uuel vahekaardil, kus meditsiinitarbed on kättesaadavad, taskukohased ja innovaatilised, kõik liikmesriigid on valmis tervisekriisideks ja reageerivad neile ühiselt ning teevad tööd, et parandada selliste haiguste nagu vähktõve ja südame-veresoonkonna haiguste ennetamist, ravi ja järelravi.

Komisjon tegi oma ametiaja esimese 100 päeva jooksul ettepaneku esmatähtsate ravimite õigusakti kohta - avaneb uuel vahekaardil, mille eesmärk on parandada esmatähtsate ravimite kättesaadavust, tarnimist ja tootmist ELis. See õigusakt aitab tagada patsientidele juurdepääsu just sellistele ravimitele, mida nad vajavad, ja just siis, kui nad neid vajavad. Esmatähtsate ravimite õigusakti täiendusena on jõutud poliitilisele kokkuleppele farmaatsiapaketi - avaneb uuel vahekaardil suhtes. Tegemist on ELi ravimialaste õigusaktide esimese ulatusliku reformiga alates 2004. aastast.

Euroopa terviseandmeruum - avaneb uuel vahekaardil jõustus aasta jooksul. See on Euroopa terviseliidu nurgakivi ja ELi digipöörde verstapost. Jaanuaris esitas komisjon ka haiglate ja tervishoiuteenuste osutajate küberturvalisuse - avaneb uuel vahekaardil tegevuskava, et veelgi tugevdada meie tervishoiusüsteemide digitaalset turvalisust.

Detsembris esitas komisjon esimese ELi südame-veresoonkonna tervise kava - avaneb uuel vahekaardil, et võidelda Euroopa peamise surmapõhjusega. Uue kava eesmärk on vähendada südame-veresoonkonna haigustest tingitud enneaegsete surmade arvu ELis nende haiguste parema ennetamise ning varajase avastamise, ravi ja ohjamise kaudu.

Komisjon esitas tervisega seotud hädaolukordades töötavatele poliitikakujundajatele ja kriisijuhtidele kasutamiseks mõeldud liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskava - avaneb uuel vahekaardil. See on peamine meede ELi kriisivalmiduse strateegia rakendamisel tervishoiusektoris. Komisjon on jätkanud oluliste projektide edendamist, et tugevdada ELi valmisolekut tulevasteks tervisealasteks hädaolukordadeks, avades uue vaktsiinide arenduskeskuse - avaneb uuel vahekaardil ja hõlbustades ravimite kättesaadavust uute ühishankelepingute kaudu.

Komisjon on esitanud ka meditsiiniliste vastumeetmete strateegia - avaneb uuel vahekaardil, et tugevdada ELi kaitset suuremate terviseohtude, sealhulgas pandeemiaohuga viiruste, antimikroobikumiresistentsuse, kliimamuutustest tingitud terviseohtude, relvastatud konfliktidega seotud ohtude ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude eest.

Tänu oma ülemaailmsele tervishoiustrateegiale - avaneb uuel vahekaardil on EL teinud märkimisväärseid edusamme - avaneb uuel vahekaardil tervishoiusüsteemide tugevdamisel ja üldise tervisekindlustuse laiendamisel ning piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile ohtudele reageerimise parandamisel. Sellega seoses allkirjastas komisjon 2025. aastal uued lepingud Kanada tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku organisatsiooni (Health Emergency Readiness Canada) - avaneb uuel vahekaardil ja Panameerika Terviseorganisatsiooniga (Pan American Health Organization) - avaneb uuel vahekaardil. Komisjon eraldas ka 9,4 miljonit eurot, et toetada partnerlust, mille eesmärk on kiirendada ahvirõugete testimist ja järjendamist Aafrikas - avaneb uuel vahekaardil. See tugevdab suutlikkust ahvirõugeid avastada ja seirata, toetades samal ajal ka uuenduslike testide väljatöötamist.

Kigalis Rwandas toimunud Euroopa ja arenguriikide kliiniliste uuringute partnerluse 12. foorumil - avaneb uuel vahekaardil vaadati läbi selle Aafrikaga sõlmitud pöördelise tähtsusega kliiniliste uuringute partnerluse edusammud. Partnerluse raames on nüüdseks kulutatud üle 1,5 miljardi euro 477 kliinilisele uuringule, mis on viinud uute ravimite, näiteks maailma kahe esimese malaariavaktsiini loomiseni.