1. PEATÜKK
ELi toetus Ukrainale
Vaadake foto pealkirja
© Yan Dobronosov / Global Images Ukraine via Getty Images
Euroopa Liit on endiselt pühendunud Ukraina toetamisele seoses Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõjaga ning ebaseaduslike katsetega annekteerida Ukraina territooriumi. Ukraina vabadus on ka Euroopa vabadus, seepärast jätkab EL koostöös sarnaselt meelestatud partnerite ja liitlastega Ukrainale ja selle rahvale ulatusliku poliitilise, rahalise, majandusliku, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise toetuse andmist.
EL on andnud enneolematut sõjalist toetust Ukraina relvajõududele ja võtnud vastu rohkem kui 4 miljonit ukrainlast, kes on palunud liikmesriikides varjupaika. Samuti toetab ta Ukraina reforme teel ELi liikmesuse suunas, aidates samas Ukraina majandusel järk-järgult integreeruda ühtse turuga. EL on andnud ka märkimisväärset rahalist toetust, et suurendada riigi vastupanuvõimet ning toetada taastumist ja ülesehitamist. Lisaks jätkab Euroopa Komisjon jõupingutusi, et saavutada õiglane ja pikaajaline rahu, mis on kooskõlas rahvusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtetega, ning säilitab Ukraina suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse.
Venemaa täiemahulise Ukraina-vastase agressioonisõja algusest on möödas peaaegu neli aastat. EL jätkab Ukraina ja selle rahva toetamist nii kaua kui vaja. Olles veendunud, et Ukraina on varsti rahumeelne ja jõukas riik, mis hoolitseb kõigi oma kodanike heaolu eest ja on täieõiguslik ELi liige, jätkas EL Ukraina toetamist ka 2025. aastal. 2025. aasta lõpu seisuga küündis toetus - avaneb uuel vahekaardil, mida EL ja selle liikmesriigid on sõja algusest peale andnud, 193,3 miljardi euroni. Ainuüksi 2025. aastal kattis EL 84% Ukraina välisrahastamisvajadustest. Komisjon jätkas Ukraina rahastajate platvormi kaudu abi koordineerimist teiste peamiste toetajatega. Euroopa Ülemkogu 18.-19. detsembri kohtumisel otsustasid ELi juhid võtta aastatel 2026-2027 kasutusele lisaks veel 90 miljardit eurot ELi eelarvest tagatud ühiste laenude kaudu.
EL jätkas samuti elutähtsa humanitaarabi andmist nii Ukrainas kui ka Moldovas, rahastades erakorralist abi. See hõlmab 40 miljonit eurot - avaneb uuel vahekaardil, mis eraldati septembris, et aidata ukrainlastel üle elada Venemaa agressioonisõja neljas talv, abistada ELi humanitaarabi partnereid varjualuste kohaletoimetamisel, teha korda viga saanud kodusid ja põgenikekeskusi ning parandada veevärgi, kanalisatsiooni ja kütte toimimist.
Alates Venemaa täiemahulisest sõjalisest sissetungist 2022. aasta veebruaris on komisjon eraldanud Ukraina humanitaarabiprogrammidele üle 1 miljardi euro, sealhulgas 220 miljonit eurot 2025. aastal.
Ukrainlastele erakorralise abi andmiseks koordineerib EL oma kõigi aegade suurimat operatsiooni ELi elanikkonnakaitse mehhanismi - avaneb uuel vahekaardil raames. Seni on kõik 27 liikmesriiki koos kuue osaleva riigiga (Island, Moldova, Norra, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi) pakkunud materiaalset abi alates meditsiinitarvetest ja varjupaikadega seotud esemetest kuni sõidukite ja energiaseadmeteni. Kokku on Ukrainasse saadetud üle 156 000 tonni abi. Peale selle on alates 2022. aastast Euroopa haiglatesse üle viidud rohkem kui 4700 patsienti.
Toetus Ukrainale ja Ukraina rahvale (2022–2025)
Graafikul on ülevaade aastatel 2022 kuni 2025 Euroopa Liidult Ukrainale ja Ukraina rahvale antud toetusest, mida oli kokku rohkem kui 193,3 miljardit eurot. Suurima osa – rohkem kui 103,3 miljardit eurot – moodustas finants-, majandus- ja humanitaarabi; sõjaline toetus oli 69,36 miljardit eurot. Liikmesriikidele tehti sõja eest põgenevate inimeste aitamiseks kättesaadavaks veel 17 miljardit eurot ning Venemaa tõkestatud varadest saadud tulust võeti kasutusele 3,7 miljardit eurot.
EL jätkab ka sõjapõgenike vastuvõtmist. Liikmesriigid leppisid 2025. aastal kokku, et kuni 4. märtsini 2027 pikendatakse praegust ajutise kaitse staatust - avaneb uuel vahekaardil, mis võimaldab ukrainlastel ELis elada, töötada ja õppida. Alates 2022. aastast on liikmesriigid vastu võtnud üle 4 miljoni inimese. Juunis tegi komisjon ettepaneku, et liikmesriigid alustaksid ettevalmistusi ukrainlaste üleviimiseks ajutiselt kaitselt mõnda muusse õigusliku staatuse vormi ning et nad hõlbustaksid nende inimeste tagasipöördumist ja taasintegreerimist, kes soovivad Ukrainasse naasta.
Juulis andis komisjon ka teada lubadusest võtta Ukraina programmi „Erasmus+“ assotsieerunud liikmeks, laiendades Ukraina üliõpilaste ja õpetajate haridus- ja liikuvusvõimalusi. Lisaks toetatakse programmist „Erasmus+“ 2 miljoni uue õpiku jagamist Ukraina õpilastele 2025/2026. õppeaastal.
ELi toetus haridusele, kultuurile ja kodanikuühiskonnale Ukrainas (2022–2025)
- 100 miljonit eurot selleks, et toetada laste turvalist juurdepääsu haridusele Ukrainas.
- Enam kui 52 000 Ukraina kodaniku haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna õpiränne programmi „Erasmus+“ raames.
- 60 miljonit eurot projektidele, mille eesmärk on suurendada Ukraina ülikoolide, kutseharidus- ja -õppeasutuste ning spordi- ja noorteorganisatsioonide suutlikkust programmi „Erasmus+“ raames.
- 65 miljonit eurot tasuta tervislikele koolilõunatele 700 000 algkooliõpilase jaoks Ukrainas.
- Üle 380 annetatud koolibussi.
- 1,5 miljonit õpilastele antud kooliõpikut.
- Üle 50 miljoni euro Ukraina kultuuri- ja loomesektori toetamiseks, sealhulgas üle 11,5 miljoni euro kultuuripärandile.
- Ukraina kultuuripärandit käsitlev Euroopa tiimi algatus, mis koosneb nüüd 75-st eri meetmest, mille on käivitanud 24 liikmesriiki ja komisjon.
- Enam kui 700 000 eurot kunstnike ja kultuuritöötajate liikuvustoetusteks.
- 123 miljonit eurot kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamiseks Ukrainas.
Ukraina julgeolek on lahutamatult seotud Euroopa julgeolekuga. Seepärast on ELi peamine prioriteet tagada õiglane ja püsiv rahu ning lõpetada Venemaa agressioonisõda ja ebaseaduslikud katsed annekteerida Ukraina territoorium. 2025. aasta jooksul astus EL selle äärmiselt keerulise eesmärgi saavutamiseks mitu olulist sammu, sealhulgas andis jätkuvat sõjalist toetust ja käivitas järjestikused sanktsioonipaketid, mis on tekitanud Venemaa majandusele reaalseid probleeme.
Uute sanktsioonidega on EL veelgi piiranud Venemaa juurdepääsu lahinguväljatehnoloogiatele, nõrgendanud tema sõjatööstuskompleksi ja tõhustanud võitlust varilaevastiku vastu. EL on karmistanud ka piiranguid Venemaa energiatuludele ja keelanud Venemaa veeldatud maagaasi impordi alates 1. jaanuarist 2027.
Alates Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algusest Ukraina vastu on EL ja selle liikmesriigid andnud ligikaudu 66 miljardi euro ulatuses sõjalist toetust, millest 6,4 miljardit eurot on eraldatud Euroopa rahutagamisrahastu - avaneb uuel vahekaardil kaudu. Samuti on EL andnud 3,4 miljardit eurot Venemaa tõkestatud varadelt saadud tulust ja pakkunud samal ajal ELi sõjalise abi missiooniga Ukraina toetuseks - avaneb uuel vahekaardil Ukraina relvajõududele väljaõpet, mille on läbinud ligikaudu 85 000 Ukraina sõjaväelast. Kõik need sõjalise toetuse vormid aitavad tugevdada Ukrainat lahinguväljal ja läbirääkimistelaua taga, kaitstes Ukraina elusid.
Kogu 2025. aasta jooksul jätkas EL tööd selle nimel, et Venemaa juhtkond võetaks vastutusele Ukrainas ja Ukraina vastu toime pandud jõhkrate massikuritegude eest. Veebruaris panid komisjon, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa Nõukogu ja Ukraina koos 37 muu riigiga aluse Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtu loomisele. Juunis allkirjastati Euroopa Nõukogu ja Ukraina vaheline kokkulepe kohtu loomise kohta. Sellel kohtul on volitused võtta vastutusele Venemaa poliitilised ja sõjaväejuhid, kes kannavad suurimat vastutust Ukrainas toime pandud massikuritegude eest. Detsembris kirjutas komisjon ELi nimel alla konventsioonile, millega loodi Ukraina kahjunõuete komisjon. Allkirjastamine oli oluline hetk Euroopa ühistes jõupingutustes tagada Ukrainale ja Ukraina rahvale, et kehtib vastutus ja õiglus ning et Venemaa jõhkra agressioonisõja ohvritele makstakse nõuetekohast hüvitist.
ELi sanktsioonide täieliku rakendamise tagamiseks on ELi õigust tugevdatud, et võimaldada liikmesriikidel konfiskeerida kuritegudega seotud vara. Tänu varade külmutamise ja arestimise töökonnale - avaneb uuel vahekaardil olid liikmesriigid 2025. aasta lõpuks külmutanud üle 27 miljardi euro väärtuses eravara, mis kuulub Venemaa ja Valgevene oligarhidele ja nendega seotud isikutele.
- Ukraina uurib 200 302 väidetavat rahvusvahelise kuriteo juhtumit, kuid arvatakse, et nende tegelik arv on veelgi suurem.
- 2025. aasta lõpuks oli Ukraina kahjuregistrile esitatud üle 65 000 nõude 13 kategoorias.
- 18 liikmesriiki on oma riigis alustanud Ukrainas toime pandud rahvusvaheliste kuritegude uurimist.
- Kuus liikmesriiki osalevad Eurojusti toetatavas ühises uurimisrühmas koos Ukraina, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Europoliga, et koordineerida tõendite kogumist ja Ukrainas toime pandud raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimist.
- Viis liikmesriiki osalevad koos Ukrainaga Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmise rahvusvahelises keskuses, kuhu on tihedalt kaasatud Rahvusvaheline Kriminaalkohus.
EL on loonud Ukraina rahastu - avaneb uuel vahekaardil, mis on kuni 50 miljardi euro suurune sihtotstarbeline rahastamisvahend, et anda Ukrainale aastatel 2024–2027 prognoositavat ja paindlikku abi, mille eesmärk on toetada Ukraina taastumist, ülesehitamist ja moderniseerimist kooskõlas riigi liikumisega ELiga ühinemise suunas.
2025. aasta veebruaris pakkus EL välja uue toetuspaketi - avaneb uuel vahekaardil, mis võimaldaks integreerida nii Ukraina kui ka Moldova 2027. aasta alguseks täielikult Euroopa energiaturuga. Sellele lisandub edasine integreerimine ELi gaasisektorisse, tingimusel et Ukraina kiirendab märkimisväärselt vajalikke turureforme.
Samal ajal on EL jätkanud Ukraina järkjärgulist integreerimist ühtse turuga, eelkõige ELi ja Ukraina põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna pakutavate võimaluste kaudu. Selle tulemusena ühines Ukraina 1. jaanuaril 2026 „rändle nagu kodus“ - avaneb uuel vahekaardil-piirkonnaga. Lisaks on EL ja Ukraina pikendanud kuni 2027. aasta märtsini oma maanteetranspordi lepingut - avaneb uuel vahekaardil, võimaldades sujuvamat piiriülest kaubatransiiti, millest saab kasu mõlema majandus. Selleks et toetada elanikkonna energiavajadusi, on komisjon viinud lõpule ka terve soojuselektrijaama üleviimise Leedust Ukrainasse, mis on seni suurim ELi elanikkonnakaitse mehhanismi raames korraldatud üksikoperatsioon.
2022. aasta mais loodud solidaarsuskoridorid - avaneb uuel vahekaardil tagavad endiselt, et Ukraina saab importida vajalikke kaupu ning eksportida mõningaid põllumajandus- ja muid tooteid. Kuni 2023. aasta keskpaigani olid need solidaarsuskoridorid Ukraina põllumajandustoodete ekspordi jaoks hädavajalikud, kuid hiljem on Ukraina edukalt Venemaad tõrjunud, et hoida oma Musta mere koridor turvaline ja vaba. EL toetab Ukraina Musta merega seotud kaubandust, turvates seda koridori, mis võimaldab Ukraina laevadel jätkata eksporti. Samal ajal on EL investeerinud taristusse ja koordineerimisse, et tagada selle meretee toimimine ja turvalisus.
EL jätkas kogu aasta jooksul ekspordikrediidi tagamise vahendite kasutamist, et toetada kaubandust. Näiteks sõlmiti juunis esimene kokkulepe - avaneb uuel vahekaardil ELi Ukraina ekspordikrediidi tagamise rahastu raames, millega anti Taani ekspordi- ja impordiameti kaudu 20 miljonit eurot tagatisi ELi ekspordile Ukrainasse.
ELi jätkuv pühendumus Ukraina ülesehitamisele 2025. aastal hõlmas rahastamisvahendeid, tagatisi, toetusi ja reformidest sõltuvat toetust, et suurendada riigi vastupanuvõimet ja majanduslikku stabiilsust ning toetada riigi pikaajalist kestlikku taastumist. Nende jõupingutuste keskmes on 2024.–2027. aasta Ukraina rahastu. Ukraina investeerimisraamistikule, mis on Ukraina rahastu investeerimisharu, on eraldatud kokku 9,5 miljardit eurot ELi toetust ning selle eesmärk on kaasata kuni 40 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid Ukraina taastamisse ja ülesehitamisse. Seni on eraldatud 6,9 miljardit eurot, et rahastada Ukraina rahvale otsest kasu toovaid investeerimisprogramme, näiteks uute töökohtade loomist, elektri, soojuse ja puhta vee tarnimist, taskukohaste eluasemete toetamist, pommivarjendite ehitamist ja sõjas kahjustatud taristu taastamist.
Märtsis kuulutati välja projektikonkurss - avaneb uuel vahekaardil, et toetada väikeettevõtjaid, sõjast mõjutatud kogukondi ja taasteinvesteeringuid. Selle eesmärk oli laiendada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu pankade kaudu antavale rahalisele toetusele, et tugevdada Ukraina sotsiaal-majanduslikku ühtekuuluvust. Sellele järgnes uus osalemiskutse, mis lõppes oktoobris.
ELi, Ukraina ja Moldova vaheliste transpordiühenduste parandamiseks on EL praeguseks kaasanud üle 2,3 miljardi euro, sealhulgas 1,55 miljardit eurot tagastamatut toetust Euroopa ühendamise rahastust. Näiteks avas Ukraina septembris oma esimese ELi standardse rööpmelaiusega raudteeliini - avaneb uuel vahekaardil, tänu millele saab rongiga otse Ukrainast sellistesse linnadesse nagu Budapest Ungaris ja Viin Austrias. Juulis valiti rahastu raames välja uus 73,5 miljoni euro suurune projekt, et ehitada ELi standardse rööpmelaiusega raudteeühendus Poolast Sknylivini (Lvivi lähedal) Ukrainas. See aitab kaasa Ukraina edasisele ELi raudteevõrku integreerimisele.
Lisaks otserahastamisele keskendub EL ülesehitusprotsessi osana struktuuri- ja institutsioonilistele reformidele. Ukrainale on tehtud ülesandeks taaste- ja reformikava rakendamine, demokraatlike mehhanismide, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste toetamine ning läbipaistva ja vastutustundliku juhtimise säilitamine.
Investeeringud Ukraina tulevikku
Ukraina taastamise konverentsil sõlmitud kokkulepete eesmärk on teha kättesaadavaks kuni 10 miljardit eurot investeeringuid kodude ülesehitamiseks, haiglate taasavamiseks, ettevõtete taaskäivitamiseks ja energia tagamiseks, aidates Ukrainal liikuda iga päev ELile lähemale. Need jõupingutused kajastavad sellist lähenemist ülesehitamisele, mis seob füüsilise ruumi taastamise Ukraina tugevama suutlikkusega integreeruda Euroopa normide, väärtuste ja turgudega.
