3. PEATÜKK
Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine
Vaadake foto pealkirja
Viimased aastad on olnud äratus Euroopale ja ilmekalt näidanud, kui habras on rahu. Euroopa Liit teeb üha suuremaid jõupingutusi, et kaitsta kodanikke ja tagada, et Euroopal on vahendid rahu säilitamiseks usutava heidutuse abil. 2025. aastal käivitas EL mitu uut algatust, et ühelt poolt aidata liikmesriikidel reageerida lühiajalisele kiireloomulisele vajadusele toetada Ukrainat ja teiselt poolt tegeleda pakilise pikaajalise vajadusega suurendada Euroopa julgeoleku- ja kaitsevalmidust. Samal ajal sätestas EL uue kriisivalmiduse strateegia.
Eurooplaste seisukohad julgeoleku ja kaitse küsimustes
69%
nõustub sellega, et EL on stabiilne paik muidu rahutus maailmas.
78%
on mures ELi kaitse ja julgeoleku pärast järgmise viie aasta jooksul.
81%
toetab liikmesriikide ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat.
77%
nõustub, et Venemaa invasioon Ukrainas ohustab ELi julgeolekut.
Allikas: Euroopa Komisjon, Eurobaromeetri standarduuring nr 103 - avaneb uuel vahekaardil, mai 2025.
EL püüab tõhustada liikmesriikide kaitsekoostööd ning võimendada ELi ja ühtse turu pakutavat lisaväärtust, et rajada tõeline kaitsekoostöö liit. NATO on jätkuvalt Euroopa julgeoleku ja kaitse nurgakivi, kusjuures 23 liikmesriiki kuuluvad ka NATOsse. EL võtab siiski suurema vastutuse oma julgeoleku eest ja astus 2025. aastal selles suunas olulisi samme.
EL sõlmis 2025. aastal ka kaks olulist julgeoleku- ja kaitsepartnerlust - avaneb uuel vahekaardil – Kanada ja Ühendkuningriigiga –, näidates sellega ühist pühendumust üleilmse rahu ja julgeoleku tugevdamisele ning suurematele ühistele jõupingutustele sellistes valdkondades nagu kriisiohje, küberküsimused, meresõiduturvalisus, terrorismivastane võitlus ja elutähtsa taristu vastupidavus.
Kaitseinvesteeringute suurendamine
EL suurendas 2025. aastal otsustavalt kaitseinvesteeringuid, kasutades selleks terviklikku kava „Kaitsevalmidus 2030“ - avaneb uuel vahekaardil, mille eesmärk on kaasata julgeoleku ja kaitse jaoks kuni 800 miljardit eurot kahe põhisamba kaudu: Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahend (SAFE) ja uus riikide vabastusklausli säte. SAFE annab kuni 150 miljardi euro ulatuses laene, et toetada ühiseid kaitsehankeid ning tugevdada Euroopa tööstuslikku ja tegevusvalmidust, samal ajal kui riikide vabastusklausel võimaldab liikmesriikidel kaasata lisaks 650 miljardit eurot kaitseinvesteeringuid, rikkumata stabiilsuse ja kasvu pakti - avaneb uuel vahekaardil kohaseid ELi eelarve-eeskirju.
Täiendavad investeeringud hõlmavad üle 1 miljardi euro kaitsealaseks teadus- ja arendustegevuseks Euroopa Kaitsefondi - avaneb uuel vahekaardil raames, mis katab kõiki sõjalisi valdkondi, ning 300 miljonit eurot ühishangete kaudu Euroopa kaitsetööstust tugevdava instrumendi - avaneb uuel vahekaardil raames, et toetada viit piiriülest projekti sellistes valdkondades nagu lahingumoon, õhu- ja raketikaitse ning varasemad platvormid. Kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskavaga - avaneb uuel vahekaardil parandatakse kaitseettevõtete juurdepääsu rahastamisele kaitsevaldkonna fondifondi kaudu, mille maht on kuni 1 miljard eurot, kiirendatakse turulejõudmist ja tarneid, eelkõige idu- ja kasvufirmade puhul, ning tugevdatakse oskuste ja andekuse arendamist kogu kaitsesektoris.
Peale selle tegi komisjon ettepaneku suurendada ELi järgmises pikaajalises eelarves Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames kaitse- ja kosmosevaldkonna eelarvet 131 miljardi euroni - avaneb uuel vahekaardil (vt 8. peatükk), mis on praeguse eelarvega võrreldes viis korda rohkem. Samal ajal edendab EL ulatuslikku lihtsustamiskava, et kiirendada kaitsevõime arendamist ja investeeringuid. 2025. aasta peamised meetmed hõlmasid ettepanekuid kaitseinvesteeringute eeskirjade ühtlustamiseks - avaneb uuel vahekaardil, juunis avaldatud kaitsevalmiduse koondpaketti - avaneb uuel vahekaardil, et lihtsustada ELi õigusakte ja võimaldada järgmise nelja aasta jooksul kuni 800 miljardi euro ulatuses investeeringuid, ning kaitsevalmiduse tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil, milles on sätestatud selged eesmärgid, vahe-eesmärgid ja näitajad valmisoleku saavutamiseks 2030. aastaks, rõhutades samal ajal kahesuguse kasutusega teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust, nagu on sätestatud valges raamatus Euroopa kaitse kohta - avaneb uuel vahekaardil. Neid meetmeid täiendab sõjaväelise liikuvuse pakett - avaneb uuel vahekaardil.
Julgeoleku suurendamine õhuruumis ja merel
Kuna kosmosel ja satelliitidel on meie igapäevaelus üha tähtsam strateegiline roll, võeti juunis vastu ettepanek kosmosetegevuse õigusakti - avaneb uuel vahekaardil kohta. Sellega püütakse luua ELis kosmosetegevuse jaoks ühtlustatud ja ühtne õigusraamistik, mille peamine eesmärk on parandada kogu ELi kosmoseökosüsteemis ohutust, kestlikkust, küberturvalisust ja vastupanuvõimet. Koos sellega esitati Euroopa kosmosemajanduse visioonis - avaneb uuel vahekaardil strateegiline raamistik, et suurendada Euroopa konkurentsivõimet, vastupanuvõimet ja strateegilist autonoomiat ülemaailmsel kosmoseturul, mille väärtus kasvab 2035. aastaks eeldatavasti 1,6 triljoni euroni.
2025. aasta juulis kuulutati toimivaks Galileo avatud teenuse navigatsioonisõnumite autentimise - avaneb uuel vahekaardil funktsioon, mis on esimene omalaadne maailmas. Sellega võetakse kasutusele mehhanism Galileo satelliitidelt edastatavate navigatsiooniandmete autentsuse kontrollimiseks, mis aitab kaitsta võltsimise (valesignaalide edastamise) eest, ning suurendatakse märkimisväärselt usaldust ELi Galileo satelliitsüsteemi vastu, mis on ainus selle turvaelemendiga süsteem maailmas. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni 2024. aasta ohutusaruande kohaselt suurenes võltsitud navigatsiooniteabe edastamise juhtumite arv kommertslennunduses 500%, mõjutades 1500 lendu päevas. Novembris kuulutati välja ka Maa seire valitsustasandi teenus, mis parandab eelluuresuutlikkust.
Ookeanide ja merede julgeolek oli samuti oluline teema, mille suhtes EL 2025. aastal võttis meetmeid, kui veebruaris võeti vastu ELi kaabliturvalisuse tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil. Aasta jooksul avaldati pöördeline aruanne kaablitaristu kohta - avaneb uuel vahekaardil ja eraldati 20 miljoni euro ulatuses uut rahastust Euroopa merekaablite turvalisuse tugevdamiseks - avaneb uuel vahekaardil. Selle summaga toetatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ - avaneb uuel vahekaardil raames piirkondlike kaablisõlmede loomist ja merealuse kaablitaristu vastupidavuse stressitestimist.
Tuginedes Niinistö aruandes - avaneb uuel vahekaardil esitatud soovitustele, esitasid kõrge esindaja ja komisjon 2025. aastal ELi kriisivalmiduse strateegia - avaneb uuel vahekaardil, mis sisaldab 30 peamist meedet, mis keskenduvad ELi valmisoleku ja vastupanuvõime suurendamisele tulevaste kriiside korral. Eesmärk on tugevdada liidu kollektiivset suutlikkust tulla toime selliste probleemidega nagu pandeemiad, kliimamuutuste mõju, hübriidohud ja geopoliitiline ebastabiilsus. See hõlmab kõiki valitsustasandeid (kohalik, piirkondlik, riiklik ja EL), samuti kodanikke, kohalikke kogukondi ja kodanikuühiskonda, ettevõtjaid ja sotsiaalpartnereid ning teadus- ja akadeemilisi kogukondi.
ELi varude loomise strateegiaga - avaneb uuel vahekaardil võetakse kasutusele ELi esimene terviklik lähenemisviis, millega tagatakse kriisi ajal selliste esmatarbekaupade kättesaadavus nagu toit, vesi, kütus ja ravimid. Lisaks sellele tugevdab meditsiiniliste vastumeetmete strateegia Euroopa terviseturvet, kiirendades elutähtsate meditsiiniseadmete arendamist, tootmist ja kättesaadavust. Kavandatava esmatähtsate ravimite määrusega - avaneb uuel vahekaardil parandatakse esmatähtsate ravimite kättesaadavust ELis, luues stiimuleid tarneahela mitmekesistamiseks ja edendades ravimitootmist ELis. Osana ELi laiemast valmisoleku ja kriisiohjamise raamistikust esitas komisjon kaks juhtalgatust – Euroopa veekerksuse strateegia - avaneb uuel vahekaardil ja Euroopa maailmamerepakti - avaneb uuel vahekaardil (mõlemad võeti vastu juunis) –, et tugevdada ELi suutlikkust kasvavaid keskkonna- ja kliimariske ennetada ja ära hoida ning neile reageerida.
Peamised riskid ja ohud
- Loodusõnnetused:
üleujutused, metsa- ja maastikupõlengud, maavärinad, äärmuslikud ilmastikunähtused. - Inimtegevusest tingitud katastroofid:
tööstusõnnetused, tehnilised tõrked, pandeemiad. - Hübriidohud:
küberründed, desinformatsioonikampaaniad, välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja sekkumised, elutähtsa taristu sabotaaž. - Geopoliitilised kriisid:
relvakonfliktid, sealhulgas relvastatud rünnak liikmesriikide vastu.
Lisateabe saamiseks vt komisjoni põhjalikku Euroopa ees seisvate riskide analüüsi - avaneb uuel vahekaardil.
Ööpäev läbi tegutsev hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus - avaneb uuel vahekaardil tagab erakorralise toetuse kiire lähetamise ja toimib koordineerimiskeskusena liikmesriikide, veel kümne osaleva riigi, mõjutatud riigi ning elanikkonnakaitse ja humanitaarabi ekspertide vahel. 2025. aastal aktiveeriti ELi elanikkonnakaitse mehhanismi - avaneb uuel vahekaardil kogu maailmas 64 korral ning alates 2001. aastast on keskus koordineerinud abi kokku rohkem kui 830 korral.
2025. aasta kliimakriisimeetmed arvudes
ELi elanikkonnakaitse mehhanism aktiveeriti 18 korral, et võidelda metsa- või maastikupõlengute vastu Euroopas ja mujal. See on suurim näitaja, mida on ühel aastal metsa- ja maastikupõlengute puhul registreeritud.
Suve jooksul lähetati 11-sse liikmesriiki metsatulekahjude vastu võitlemiseks 58 õhusõidukit – 38 lennukit ja 20 helikopterit – ning üle 740 tuletõrjuja ja päästetöötaja.
Samuti tehti ettepanek eraldada solidaarsusfondist 280 miljonit eurot, et toetada taastamistöid Austrias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Moldovas, Poolas, Slovakkias ja Tšehhis pärast tormi Boris põhjustatud 2024. aasta üleujutusi.
Suveks valmistudes - avaneb uuel vahekaardil paigutati Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal ja Portugalis suure riskiga kohtadesse 650 tuletõrjujat 14 liikmesriigist.
ELi Solidaarsusfondist - avaneb uuel vahekaardil tehti 100 miljoni euro suurune ettemakse, et aidata Hispaanial rahastada oma taastamistöid pärast tormi, mis põhjustas Valencias 2024. aastal katastroofilisi üleujutusi.
Selleks et leevendada kasvavaid julgeoleku- ja hübriidohte, nagu terrorism, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus ja rünnakud elutähtsa taristu vastu, vajab EL uut lähenemist sisejulgeolekule, piirikontrollile ja rände haldamisele. ELi toetuse eesmärk neis valdkondades on aidata liikmesriikidel rakendada uut rände- ja varjupaigalepet - avaneb uuel vahekaardil, mida hakatakse kohaldama 2026. aasta juunis (nt kehtestades kiiremad varjupaigamenetlused ja tõhusama tagasisaatmise). Samuti on selle eesmärk toetada liikmesriike piirikontrollihalduse digitaliseerimisel, anda piirivalveametnikele paremad vahendid ja tõhustada koostööd kolmandate riikidega. Lisaks soovitakse sellega anda õiguskaitseasutustele ajakohastatud suutlikkus võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu nii internetis kui ka väljaspool seda.
Sisejulgeoleku parandamine
Kuritegevus muutub üha kiiremaks, digitaalsemaks ja paremini organiseerituks. Hübriidohud ähvardavad meie demokraatlikku korda ja ühiskonda. Piirkondlike kriiside tõttu püsib terrorismiohu tase kõrge. Kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetidega - avaneb uuel vahekaardil reageeris EL sellele uuele reaalsusele peamiselt uue Euroopa sisejulgeoleku strateegiaga ProtectEU - avaneb uuel vahekaardil, mis käivitati 2025. aasta kevadel 1. aprillil. See terviklik ja kogu ühiskonda hõlmav lähenemine julgeolekuohtudele (sealhulgas terrorism, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, rünnakud elutähtsa taristu vastu ja hübriidohud) internetis ja mujal kaasab nii kodanikke, ettevõtjaid, teadlasi kui ka kodanikuühiskonda. Samuti tagab see julgeoleku integreerimise ELi õigusaktidesse ja poliitikasse.
ProtectEU lühitutvustus
Peamised põhimõtted
Kogu ühiskonda hõlmav lähenemine, millega kaasatakse kodanikud, ettevõtjad, kodanikuühiskond, teadlased, akadeemilised ringkonnad ja eraõiguslikud üksused.
Julgeolekuaspektide lõimimine kõigisse ELi algatustesse koos uute algatuste julgeolekukontrolliga.
Julgeolekusse tehtavate investeeringute suurendamine, lisades vahendeid õiguskaitsesse, parandades varustust, investeerides tehnoloogiasse ja tugevdades ELi asutusi.
Prioriteetsed valdkonnad ja peamised meetmed
Ohuteadlikkuse suurendamine tänu paremale luureteabe jagamisele.
Õiguskaitsealase suutlikkuse suurendamine, sealhulgas Europoli muutmine tõeliselt toimivaks politseiametiks ja aja jooksul Frontexi tugevdamine kuni 30 000 lisatöötajaga.
Parem vastupanuvõime hübriidohtude suhtes, sealhulgas liikmesriikide toetamine kogu füüsilise ja digitaalse elutähtsa taristu turvalisuse tagamisel.
Võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu, sealhulgas noorte parem kaitse.
Terrorismivastane võitlus, sealhulgas uued vahendid radikaliseerumise ennetamiseks.
Üleilmse koostöö tugevdamine, sealhulgas kandidaatriikide kiirem integreerimine ELi julgeolekustruktuuri.
EL on tugevdanud oma pühendumust kaitsta kodanikke, hoida ära tulevasi rünnakuid ning edendada ohutumat ja turvalisemat Euroopat kõigi jaoks, investeerides Sisejulgeolekufondi - avaneb uuel vahekaardil raames 30 miljonit eurot 13-sse valitud projekti - PDF-vormingus fail, avaneb uuel vahekaardil. See aitab tugevdada avaliku ruumi, nagu ostukeskuste, ühistranspordi, meelelahutusasutuste ja pühakodade kaitset.
Ebaseadusliku uimastiäri, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismivastase võitluse meetmed
- Uus ELi ebaseadusliku uimastiäri vastane tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil keskendub operatiivmeetmetele kuues prioriteetses valdkonnas: kohanemine kuritegelike võrgustike kasutatavate muutuvate marsruutide ja meetoditega, kuritegevuse ennetamine ja uimastitega seotud vägivalla vähendamine, õiguskaitse-, kohtu- ja tolliasutuste koostöö tõhustamine, sünteetiliste uimastite ja uimastite lähteainete probleemiga tegelemine, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine, sealhulgas 2026. aastal käivitatava uue julgeoleku- ja innovatsioonilinnaku kaudu, ning rahvusvahelise koostöö tugevdamine.
- Oktoobris allkirjastati justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungi raames Islandi - avaneb uuel vahekaardil ja Norraga - avaneb uuel vahekaardil lepingud broneerimisinfo edastamise kohta, et tugevdada õiguskaitsealast koostööd ning tõhustada ühist võitlust terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas uimasti-, tulirelva- ja inimkaubanduse vastu.
- Vastu on võetud ELi küberturvalisuse haldamise tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil, et anda suuniseid ELi reageerimiseks ulatuslikele küberintsidentidele või küberkriisidele.
- Uue tegevuskavaga - avaneb uuel vahekaardil, mis parandab haiglate ja tervishoiuteenuste osutajate küberturvalisust, luuakse patsientidele ja tervishoiutöötajatele ohutum ja turvalisem keskkond.
- On astutud esimesed sammud - avaneb uuel vahekaardil ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks ELi poolt.
- Ühtne kontaktpunkt - avaneb uuel vahekaardil, mille kaudu ettevõtjad saavad mitme õigusakti alusel teatada küberturvalisuse intsidentidest, vähendab ettevõtjate koormust ja suurendab küberturvalisust, kiirendades ja ühtlustades teatamisprotsessi.
Uusimad kättesaadavad andmed inimkaubanduse kohta ELis
-
2024. aastal registreeriti 9678
inimkaubanduse ohvrit. -
See oli
8% vähem kui eelmisel aastal. - 63% ohvritest olid naised või tüdrukud.
Allikas: Eurostat, „Inimkaubandust käsitlev statistika“ - avaneb uuel vahekaardil, jaanuar 2026.
Komisjon hakkas ProtectEU kaudu välja töötama uut inimkaubanduse vastu võitlemise strateegiat, mis käsitleb kõiki etappe alates ennetamisest kuni süüdistuse esitamiseni.
Oma visiidil Egiptusesse osales volinik Brunner Europoli ja Egiptuse vahelise töökorra lepingu - avaneb uuel vahekaardil allkirjastamise tseremoonial. Selle töökorraga tõhustatakse õiguskaitsealast koostööd, et võidelda terrorismi, uimastiäri, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja organiseeritud kuritegevuse vastu. See pöördelise tähtsusega leping, mis on esimene omataoline Põhja-Aafrikas, tõhustab õiguskaitsealast koostööd Vahemere põhja- ja lõunakalda vahel. Volinik osales ka Hartumi protsessi teisel ministrite konverentsil, millega edendatakse Aafrika Sarve ja Euroopa vahelistel rändeteedel asuvate riikide koostööd.
Ühispiiride tugevdamine
2025. aastal keskendus EL ühispiiride puhul peamiselt nende turvalisemaks muutmisele, luues täielikult toimiva digitaalse piirihaldussüsteemi, rakendades integreeritud piirihalduse lähenemisviisi ja ELi viisapoliitika strateegiat ning tagades tervikliku ja täielikult toimiva Schengeni ala.
Töö jätkub järgmistes valdkondades:
- poliitilise ja operatiivse juhtimise tugevdamine kokkulepitud normide tõhusa rakendamise ning koostalitlusvõime arhitektuurist tulenevate ühiste infosüsteemide, ressursside ja taristu kasutamisega;
- digiteerimisraamistiku kiirem rakendamine, et vältida turvariske;
- jätkuv investeerimine teadusuuringutesse ja innovatsiooni;
- pidev kohanemine muutuva julgeolekuolukorraga tänu ühisele luurepildile, ühisele operatiivtegevusele ja tihedamale koostööle õiguskaitseasutuste vahel, sealhulgas sisepiirialadel;
- tõhusad meetmed nende isikute tagasisaatmiseks, kellel ei ole seaduslikku õigust ELis viibida.
Komisjon jätkab edusammude jälgimist iga-aastase Schengeni tulemustabeli - avaneb uuel vahekaardil kaudu ning Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi - avaneb uuel vahekaardil edasist tugevdamist. See hõlmab süsteeme nii Schengeni riikides kui ka ELi kandidaatriikides. Komisjon jätkab Schengeni koordinaatori toel liikmesriikide toetamist tõhusa koostöö tagamiseks operatiivse piiriülese õiguskaitse valdkonnas.
-
MAI
- Euroopa tähistas - avaneb uuel vahekaardil esimest ohutu välismaal reisimise Euroopa päeva.
- Käivitati ühine biomeetrilise võrdlemise teenus - avaneb uuel vahekaardil, mis on oluline verstapost ELi jõupingutustes tõhustada sisejulgeolekut, piirikontrolli ja rändehaldust.
-
JUUNI
- Frontex ning Bosnia ja Hertsegoviina allkirjastasid staatust käsitleva kokkuleppe - avaneb uuel vahekaardil, et tugevdada koostööd rände ja piirihalduse valdkonnas.
- Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu jõudsid pärast institutsioonidevahelisi läbirääkimisi kokkuleppele - avaneb uuel vahekaardil kolmandate riikide kodanike viisavaba reisimise peatamist käsitlevate normide üle.
-
OKTOOBER
- Järk-järgult võetakse kasutusele ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem - avaneb uuel vahekaardil, mis loeb biomeetrilisi andmeid, nagu sõrmejäljed, näokujutis ja muu reisiteave, ning asendab ajapikku praeguse passitembeldamise süsteemi.
40 aastat viisavaba reisimist
14. juunil tähistas Euroopa Schengeni lepingu allkirjastamise 40. aastapäeva. Viimase nelja aastakümne jooksul on see leping andnud rohkem vabadust, suurendanud julgeolekut ja avanud majanduslikke võimalusi. Schengeni ala on midagi enamat kui geograafiline piirkond: see on käegakatsutav tõend Euroopa pühendumusest ehitada üles vaba, ühtne, jõukas ja turvaline maailmajagu. Schengeni ala kui maailma suurim riikideülese vaba liikumise ala on Euroopa identiteedi nurgakivi ja Euroopa strateegiline vara.
- Schengeni ala koosneb 29 riigist (25 ELi liikmesriiki ja neli assotsieerunud riiki).
- Schengeni alal elab rohkem kui 450 miljonit inimest.
- Iga päev ületab sisepiire üle 3,5 miljoni inimese.
- Rohkem kui 32 miljonit ettevõtet saavad Schengeni alal kasu kiirematest vedudest, väiksematest kuludest ja suuremast kaubandusmahust.
Kindel ja õiglane rändehaldus
Ränne on endiselt kogu Euroopa probleem, mis tuleb lahendada Euroopa tasandil ja solidaarselt. Rändemustrid muutuvad pidevalt. Ebaseaduslik Schengeni alale saabumine üha väheneb, kuid aastate jooksul Euroopale kuhjunud surve kulutab endiselt liikmesriikide ressursse. Kuigi survetegurid on riigiti erinevad, on tagajärjed sarnased: otseselt mõjutatud on koolid, eluasemed ja kohalikud teenused ning seeläbi kogukonnad.
Oluline on tugev õigusraamistik, mida kohaldatakse tasakaalustatult kogu ELis. 2025. aastal oli vaja teha suuremaid jõupingutusi poliitilisel ja tehnilisel tasandil, et tagada komisjoni esitatud ühise rakenduskava - avaneb uuel vahekaardil alusel kõigi liikmesriikide piisav valmisolek rände- ja varjupaigaleppe osaks olevate õigusaktide rakendamiseks. EL tegi endiselt märkimisväärseid edusamme leppe juurde kuuluvate õigusaktide rakendamisel ning komisjon on jätkanud liikmesriikide tõhusat toetamist. Komisjon esitas mitu meedet rakenduskava kiirendamiseks. Nende hulgas oli leppe kahe olulise normi kehtestamine, et hõlbustada turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamist ning kiirendada varjupaigamenetlusi ja vähendada survet varjupaigasüsteemidele, säilitades samal ajal taotlejate õiguslikud tagatised ja tagades põhiõiguste austamise.
Komisjon tegi ka ettepaneku koostada esimene ELi turvaliste päritoluriikide nimekiri - avaneb uuel vahekaardil. Mõnes liikmesriigis on riiklikud nimekirjad juba olemas ning ELi nimekiri täiendaks neid ja toetaks mõiste ühetaolisemat kohaldamist. See võimaldaks liikmesriikidel menetleda nimekirjas olevate riikide kodanike varjupaigataotlusi kiirendatud korras, kuna nende taotluste rahuldamine on ebatõenäoline.
Uued põhireeglid varjupaigamenetluste kiirendamiseks
- Taotluste heakskiitmise piirmäär 20%. Liikmesriigid võivad kohaldada piirimenetlust või kiirmenetlust inimeste suhtes, kes on pärit riikidest, mille puhul antakse ELis rahvusvaheline kaitse keskmiselt 20%-le või vähematele taotlejatele.
- Turvalistele kolmandatele riikidele ja turvalistele päritoluriikidele võib teha erandeid. See võimaldab liikmesriikidele suuremat paindlikkust, jättes välja konkreetsed piirkonnad või selgelt määratletavad isikukategooriad.
Märtsis tegi komisjon ettepaneku luua ELi ühine tagasisaatmissüsteem - avaneb uuel vahekaardil, mille menetlused on kõikjal ELis kiiremad, lihtsamad ja tulemuslikumad. Kavandatavad tagasisaatmist käsitlevad normid sisaldavad sätteid julgeolekuohtu kujutavate isikute kohta. Samuti nähakse nendega ette võimalus saata inimesed kokkuleppe alusel tagasi kolmandatesse riikidesse, kui on tagatud rahvusvaheliste inimõiguste standardite ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine.
ELi ühine tagasisaatmissüsteem
Üks ELi süsteem
- Määruse eesmärk on luua ühine tagasisaatmissüsteem ja veelgi ühtlustada tagasisaatmist käsitlevaid norme.
- Menetluste standardimine Euroopa tagasisaatmiskorraldusega.
Vastastikune tunnustamine
- Tagasisaatmisotsused, mida saab tunnustada kõigis liikmesriikides.
- Kohustuslik alates 2027. aasta juulist.
Kõigepealt vabatahtlik tagasipöördumine, vajaduse korral sunniviisiline tagasisaatmine
- Vabatahtliku tagasipöördumise stiimulid.
- Kohustuslik sunniviisiline tagasisaatmine koostööst keeldumise, kõrvalehoidumise või julgeolekuriski korral.
Selged kohustused ja tagajärjed
- Nõue teha ametiasutustega koostööd.
- Sanktsioonid koostööst keeldumise korral.
- Koostööstiimulid: toetus vabatahtlikuks tagasipöördumiseks.
Kaitsemeetmed ja õigused
- Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele.
- Haavatavate isikute, alaealiste ja perekondade kaitse.
- Inimõiguste täielik austamine ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatus.
Rangemad täitmisele pööramise vahendid
- Finantstagatised ja aruandluskohustused.
- Määratud elukoha nõuded.
- Kinnipidamine kuni 24 kuud (julgeolekuriskide puhul pikendatav).
Julgeolekuriske käsitlevad sätted
- Ohtude varajane sõelumine.
- Pikemaajalised sisenemiskeelud ja rangemad kinnipidamiseeskirjad.
- Kohustuslik sunniviisiline tagasisaatmine tuvastatud riskide korral.
Tagasivõtmis- ja tagasisaatmiskeskused
- Süstemaatiline tagasivõtutaotluste saatmine kolmandatesse riikidesse.
- Turvaline andmete jagamine täitmisele pööramiseks.
- Tagasisaatmine kokkulepete alusel (välja arvatud alaealised ja perekonnad).
Esimene Euroopa iga-aastane varjupaiga- ja rändearuanne - avaneb uuel vahekaardil näitab rändeolukorra jätkuvat paranemist aruandeperioodil (2024. aasta juulist 2025. aasta juunini), mil ebaseaduslikud piiriületused vähenesid 35%, osaliselt tänu tõhustatud koostööle partnerriikidega.
Oluline samm leppe täieliku rakendamise poole oli esimese iga-aastase rändehaldustsükli käivitamine ja uus solidaarsusmehhanism, mis ühendab kohustusliku solidaarsuse paindlikkusega. See tähendab tõhusamat toetust rändesurve all olevatele liikmesriikidele ja suuremat paindlikkust osalevatele liikmesriikidele nende panuste valikul. Need panused võivad olla rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate ülevõtmine, rahaline toetus, sealhulgas kolmandates riikides või nende suhtes võetavateks meetmeteks, ning alternatiivsed solidaarsuspanused, nagu töötajate lähetamine või suutlikkuse suurendamise meetmed.
Komisjon jätkas koostööd liikmesriikidega, et avada seaduslikud rändevõimalused, mis põhinevad sellel, milliseid oskusi läheb nende majanduses ja piirkondades vaja. Juunis näitas rändajate kaasamise partnerluste ja rahastamise - avaneb uuel vahekaardil algatus edukalt, kuidas leidlik rahastamine ja koostöö võivad hõlbustada kolmandate riikide kodanike integreerimist liikmesriikides.
Rändajate kaasamise partnerluse ja rahastamise algatus kiirendab rändajate integratsiooni Euroopas
- 4 katseprojekti (Belgia, Itaalia, Madalmaad, Soome).
- Integratsioonimeetmetega ühines üle 600 rändajate perekonna.
- 848 spetsialisti sai rändajate finantsalase kaasamise alase koolituse.
- Rohkem kui 1200 rändajat said kohandatud toetust, sealhulgas koolitust ja juhendamist.
- 77 mikrolaenu, millega edendati füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja majanduslikku sõltumatust.
Kõrvaldati tõkkeid järgmistes valdkondades:
- integreerumine tööturule;
- sotsiaalne kaasamine ja diskrimineerimine;
- hariduse ja koolituse kättesaadavus;
- halduslikud ja õiguslikud takistused.
