8. PEATÜKK

Euroopa ettevalmistamine tulevikuks

Rahvarohke konverentsiruum, kus osalejad seisavad ekraani ees, millel on sõnad „European Citizens’ Panel“ („Euroopa kodanike paneelarutelu“). Vaadake foto pealkirja
Uut ELi eelarvet käsitlev Euroopa kodanike paneelarutelu. Brüssel, Belgia, 28. märts 2025.

2025. aastal keskendus Euroopa Liit järgmise kümnendi katsumusteks ja võimalusteks valmistumisele. Liidu institutsioonid tegid koostööd, et tugevdada vastupanuvõimet, lihtsustada eeskirju ja tagada, et poliitika annaks käegakatsutavaid tulemusi nii inimeste kui ka ettevõtjate jaoks. Nende jõupingutuste keskne sammas oli uue mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) ettevalmistamine, mille eesmärk oli pakkuda lihtsamat, paindlikumat ja tulevikukindlamat eelarvet. Samal ajal tegi EL reformiettepanekuid, et vähendada bürokraatiat ja kulusid ning parandada finantsriskide juhtimist. Tulevikusuundade analüüsi, tugevamate partnerluste ja tõhusa jõustamise kaudu loob EL pikaajalise jõukuse ja julgeoleku raamistiku.

Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028–2034

ELi pikaajaline eelarve ehk mitmeaastane finantsraamistik toetab kodanikke, põllumajandustootjaid, teadlasi, ettevõtjaid ja piirkondi kogu ELis ja mujal. Praegune mitmeaastane finantsraamistik (2021–2027) koos taasterahastu „NextGenerationEU“ - avaneb uuel vahekaardil taastekavaga on olnud väga oluline COVID-19 pandeemia ja energiakriisiga võitlemisel, miljonite töökohtade kaitsmisel ning puhtale energiale ülemineku ja digiülemineku edendamisel. Samuti on see taganud enneolematult suure toetuse Ukrainale ja tugevdanud Euroopa julgeolekut Venemaa agressioonisõja tingimustes.

2025. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku aastate 2028–2034 mitmeaastase finantsraamistiku kohta - avaneb uuel vahekaardil, mille eesmärk on reageerida kasvavatele geopoliitilistele, majanduslikele ja kestlikkusega seotud probleemidele. Peaaegu 2 triljoni euroga (mis moodustab 1,26% ELi kogurahvatulust) tagaks see lihtsama, paindlikuma ja sihipärasema eelarve, mis toetab ELi sõltumatust, julgeolekut, jõukust, kaasatust ja vastupanuvõimet järgmisel kümnendil.

KAASAVAM JA DEMOKRAATLIKUM PROTSESS

Eelarve koostamisel korraldas komisjon üleeuroopalise kampaania, et koguda teavet kõigi tasandite sidusrühmadelt alates liikmesriikide valitsustest kuni kodanikeni.

Piotr Serafin ja Nikos Christodoulides istuvad laua taga ja vestlevad. Laual olevate käte järgi võib arvata, et on veel teisi osalejaid, kes jäävad kaadrist välja.
2025. aastal korraldas Euroopa Komisjoni eelarve, pettusevastase võitluse ja avaliku halduse volinik Piotr Serafin (vasakul) Euroopa ringreisi, et edendada ulatuslikku ja kaasavat arutelu kogu Euroopas, rõhutades komisjoni pühendumust teha tihedat koostööd liikmesriikidega. Nikosia visiidi ajal kohtus ta Küprose presidendi Nikos Christodoulidesega (paremal) ja teiste kõrgete ametnikega. Enne 2026. aasta jaanuaris algavat Küprose eesistumisperioodi toimunud visiidil rõhutati riigi strateegilist rolli mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste otsustavas etapis. Nikosia, Küpros, 4. september 2025.
Video, kus Euroopa kodanike paneelarutelul osalejad räägivad sellest, mida nende soovide kohaselt uue Euroopa Liidu eelarvega saavutada võiks.
VIDEO.ELi uue eelarve teemalisel Euroopa kodanike paneelarutelul osalejad räägivad, mida nad eelarvelt ootavad, kuidas raha tuleks kasutada ja mida eelarvest peaks toetama.

Mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku aluseks on mitu olulist tegurit ning arusaam, et praegune olukord ei ole enam piisav. Ettepaneku eesmärk on:

koostada lihtsam, paindlikum ja mõjukam eelarve;

tegeleda vajadusega investeerida ühistesse strateegilistesse prioriteetidesse, sealhulgas kaitsesse, konkurentsivõimesse, julgeolekusse ning rohe- ja digipöördesse;

ajakohastada ühist poliitikat, näiteks ühist põllumajanduspoliitikat, ühist kalanduspoliitikat ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

tasakaalustada (pikaajalise investeeringutoetuse, põllumajandustootjate ja piirkondade puhul) prognoositavust paindlikkusega, kui see on kiiresti muutuvas maailmas vajalik;

saata selge sõnum ELi ühtsuse ja sõltumatuse ning oma põhiväärtuste edendamisele ja kaitsmisele pühendumise kohta;

tagada ELi usaldusväärsus, kehtestades selge süsteemi taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimakseteks.

Kavandatava eelarve raames tehakse järgmist:

  • põllumajandustootjate ja kalurite sissetuleku toetamiseks eraldatakse vähemalt 296 miljardit eurot ning riiklike ja piirkondlike partnerluskavade raames seatakse maapiirkondadele 10% eesmärk;
  • 35% kogukulutustest eraldatakse kliima- ja keskkonnaeesmärkidele, kaasates vähemalt 700 miljardit eurot;
  • peaaegu 220 miljardit eurot eraldatakse investeeringuteks vähem arenenud piirkondadesse ning ülemineku- ja enam arenenud piirkondade rahastus muutub stabiilsemaks ja paremini prognoositavaks;
  • õigusriigi põhimõttest ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta - avaneb uuel vahekaardil järgimisest ei loobuta;
  • programmi „Erasmus+“ - avaneb uuel vahekaardil eelarvet suurendatakse 50%;
  • transporditaristu eelarvet kahekordistatakse, et parandada ühendusi kogu maailmajaos ja kohandada võrku sõjalisi vajadusi silmas pidades;
  • kaitse- ja kosmosevaldkonnale eraldatakse 131 miljardit eurot, mida on viis korda rohkem kui kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus;
  • riiklike ja piirkondlike partnerluskavade kogueelarvest 14% moodustava sotsiaalse eesmärgi raames – arvestamata põllumajandustootjatele ja kaluritele eraldatud vahendeid ning kliimameetmete sotsiaalfondi vahendeid – toetatakse oskuste arendamist, vaesuse vähendamist ja sotsiaalset kaasatust;
  • teadusuuringute ja innovatsiooni eelarvet peaaegu kahekordistatakse, et tugevdada ELi konkurentsivõimet, ning see kasvaks praeguselt 95 miljardilt eurolt 175 miljardile eurole.

Kuna ELi finantsvajadused kasvavad ja surve liikmesriikide eelarvetele suureneb ning 2028. aastal tuleb hakata taasterahastu „NextGenerationEU“ laene tagasi maksma, on komisjon pakkunud välja omavahendite suurendamiseks uusi viise, et uute ja läbivaadatud seniste tuluvoogude kaudu saada kokku üle 58,2 miljardi euro aastas (2025. aasta hindades).

Oma ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta kavandab komisjon kolme peamise fondi loomist: Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond - avaneb uuel vahekaardil, Euroopa Konkurentsivõime Fond - avaneb uuel vahekaardil, mis toetaks strateegiliste tehnoloogiate arendamist, laiendamist ja kasutuselevõttu, ning instrument „Globaalne Euroopa“ - avaneb uuel vahekaardil, mis võimaldaks strateegilisemat välistegevuse rahastamist kogu maailmas.

2025. aastal vastu võetud ELi ühtekuuluvuspoliitika vahehindamises - avaneb uuel vahekaardil kohandatakse 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rahastamist, et aidata liikmesriikidel ja piirkondadel suunata vahendeid ümber uutele strateegilistele prioriteetidele, sealhulgas konkurentsivõimele, julgeolekule ja kaitsele, tsiviilvalmisolekule, eluasemetele, veemajanduse kerksusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele.

ELi eelarve kaitsmine petturite eest

Selleks et ELi eelarve tooks liidu elanikele kasu, on oluline kaitsta iga eurot. Juulis algatas komisjon ELi pettustevastase võitluse struktuuri läbivaatamise - avaneb uuel vahekaardil, et muutuvaid ohte silmas pidades ELi finantshuvide kaitset tugevdada. Selliste ohtude hulka kuuluvad piiriülesed pettused, ELi rahaliste vahenditega seotud organiseeritud kuritegevus ning kõrgtehnoloogia, näiteks tehisintellekti ja krüptoraha väärkasutamine.

ELi finantsriskide juhtimise raamistiku tugevdamine

ELi finantsriskide juhtimise raamistik hõlmab riske, mis on seotud ELi eelarve, taasterahastu „NextGenerationEU“ ja muude rahastamisvahenditega. 2025. aastal tugevdas komisjon seda raamistikku, laiendades volitusi - avaneb uuel vahekaardil, mis on sõltumatul riskijuhil, kes hakkab nüüd jälgima kõiki ELi finantstehinguid, sealhulgas laenude võtmist, andmist, eelarvelisi tagatisi ja varahaldust. See muudatus tuleneb Euroopa Kontrollikoja soovitustest - avaneb uuel vahekaardil tugevdada ELi laenude, tagatiste ja nendega seotud rahastamisvahendite järelevalvet ja riskijuhtimist.

Euroopa poolaasta

Euroopa poolaastal - avaneb uuel vahekaardil on ELi majanduse juhtimises oluline roll. 2025. aasta kevadpakett - avaneb uuel vahekaardil tähistab 2024. aasta aprillis jõustunud reformitud majandusjuhtimise raamistiku - avaneb uuel vahekaardil kohase makromajandusliku järelevalve esimese täieliku iga-aastase tsükli lõppu. See tugevdab Euroopa poolaasta rolli mitte ainult reformide ja investeeringute suunamise kanalina, vaid ka ELi eelarvejärelevalve alusena.

2025. aastal soovitati riigipõhistes soovitustes - avaneb uuel vahekaardil liikmesriikidel keskenduda konkurentsivõime ja julgeoleku küsimustele. Esimest korda sisaldas Euroopa poolaasta pakett ka olulisi soovitusi oskuste ja kvaliteetsete töökohtade kohta, tagades samal ajal sotsiaalse õigluse.

Riigiaruannetes - avaneb uuel vahekaardil analüüsiti liikmesriikide ja piirkondade eelarve-, maksu-, innovatsiooni-, kliima- ja keskkonnapoliitikat ning nende töö-, sotsiaal- ja tervishoiupoliitikat. Need hõlmasid ka taaste- ja vastupidavuskavade ning ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamise läbivaatamist.

Valdis Dombrovskis peab kõnepuldis kõnet. Tema taga oleval ekraanil on sõnad „European Semester 2025 – Spring Package“ (Euroopa poolaasta 2025 – kevadpakett).
Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise volinik Valdis Dombrovskis Euroopa poolaasta 2025. aasta kevadpaketti käsitleval pressikonverentsil. Brüssel, Belgia, 4. juuni 2025.

Taaste- ja vastupidavusrahastu edulugu

Video, milles selgitatakse, kuidas taaste- ja vastupidavusrahastu aitab inimesi kogu Euroopa Liidus, edendades kestlikku majanduskasvu ümberkujundavate reformide ja oluliste projektide kaudu.
VIDEO.2025. aasta ajakohastatud teave taaste- ja vastupidavusrahastu edusammude kohta.

Hoolimata 2026. aastal kätte jõudvast lõppemistähtajast, tehakse taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu endiselt reforme ja investeeringuid kogu ELis. 2025. aastal kutsus komisjon liikmesriike tungivalt üles kiirendama edusamme ja samas oma menetlusi lihtsustama ning sillutas teed - avaneb uuel vahekaardil taaste- ja vastupidavusrahastu sujuvale ja edukale sulgemisele. Taasterahastu „NextGenerationEU“ põhitegevusena maksti taaste- ja vastupidavusrahastust liikmesriikidele 2025. aasta lõpuks välja ligikaudu 394 miljardit eurot, et toetada majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet ning üleminekut puhtale energiale ja digiüleminekut.

Neljas aastaaruanne taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta - avaneb uuel vahekaardil näitas, et tänu rahastule suurenesid avaliku sektori investeeringud, mis pidid prognooside järgi 2025. aastal jõudma 3,8%-ni sisemajanduse koguproduktist, võrreldes 3,2%-ga 2019. aastal. Selleks toetati muu hulgas tööstusliku tootmise ja teenuste CO2-heite vähendamist ja selle valdkonna digitaliseerimist, rohkem kui 900 000 keskkonnasõbralike sõidukite laadimisjaama kasutuselevõttu ning 16 miljoni kodumajapidamise varustamist kiire internetiühendusega. Vastavalt komisjoni uuringule - avaneb uuel vahekaardil on taaste- ja vastupidavusrahastu kogufinantsmõju aastatel 2020–2030 hinnanguliselt 892 miljardit eurot, millest otsest mõju oli rohkem kui 546 miljardi väärtuses ja ülekanduvat mõju liikmesriikide majandustele 345 miljardi väärtuses.

ELi vastupanuvõime tõhustamine

EL peab oma vastupanuvõimet tugevdama, et kasvavate julgeolekuohtude, muutuva rahvusvahelise korra ning kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise suureneva mõju taustal oma kodanikke ja jõukust kaitsta. Septembris avaldatud 2025. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta - avaneb uuel vahekaardil on esitatud meetmed, mida on vaja selleks, et ebastabiilsel ajal ja keset määramatust keskenduks EL jätkuvalt rahule, jääks truuks oma väärtustele ja pühenduks oma elanike heaolule.

Aruandes pakutakse välja kaheksa tegevusvaldkonda:
  1. sidus visioon ELi ülemaailmsest rollist;
  2. sise- ja välisjulgeoleku parandamine;
  3. tehisintellekti ning tehnoloogia ja teadusuuringute potentsiaali kasutamine;
  4. pikaajalise majandusliku vastupanuvõime tugevdamine ja valmistumine tööturu muutusteks;
  5. kestliku ja kaasava heaolu toetamine;
  6. hariduse ja oskuste ümbermõtestamine;
  7. demokraatia kaitsmine;
  8. demograafiliste muutuste ennetamine ja põlvkondadevahelise õigluse edendamine.

Aruandes rõhutatakse vajadust kaaluda ka harjumatuid või raskesti ettekujutatavaid stsenaariume, nii et tulevikusuundade analüüsist saaks ELi poliitikakujundamise alaline osa. Alates 2026. aastast ei käsitleta iga-aastastes tulevikusuundade analüüsides mitte ainult suundumusi, vaid need hõlmavad ka poliitikameetmete stressitestimist eri stsenaariumide alusel, mis tagab, et EL on tulevikuks paremini ette valmistatud.

ELi eeskirjade lihtsustamine

Tulevikukindla ELi loomiseks peavad vastupanuvõime ja suurem tegutsemisvõime käima käsikäes bürokraatia vähendamise ja eeskirjade parema toimimisega praktikas. Jätkates parema õigusloome - avaneb uuel vahekaardil tegevuskava raames tehtavat tööd, suurendas EL aasta jooksul oma jõupingutusi poliitika ja õigusaktide lihtsustamiseks - avaneb uuel vahekaardil vastavalt teatisele lihtsama ja kiirema Euroopa kohta - avaneb uuel vahekaardil. Need jõupingutused hõlmasid rakendamist käsitlevaid dialooge - avaneb uuel vahekaardil, mis on volinike jaoks poliitilise tasandi foorumiks, mille kaudu koguda sidusrühmadelt praktilist tagasisidet selle kohta, kuidas ELi eeskirjad ja programmid praktikas toimivad. Lisaks nendele dialoogidele koostas iga volinik 2025. aasta esimeseks pooleks iga-aastase eduaruande lihtsustamise, rakendamise ja täitmise tagamise kohta - avaneb uuel vahekaardil, milles kirjeldatakse edusamme, probleeme ja konkreetseid järgmisi samme oma vastutusalas.

ELi pühendumus paremale õigusloomele annab juba tulemusi: OECD 2025. aasta õiguspoliitika ülevaate - avaneb uuel vahekaardil kohaselt oli see läbipaistvuse, sidusrühmade kaasamise ja regulatiivse mõju hindamise poolest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni analüüsi järgi esikohal.

Tänu 2025. aastal vastu võetud kümnele lihtsustamispaketile - avaneb uuel vahekaardil saab igal aastal halduskulude arvelt hoida kokku ligikaudu 12 miljardit eurot. Komisjon seab 2029. aastaks eesmärgiks vähendada kõigi ettevõtjate halduskoormust vähemalt 25% ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust vähemalt 35%.

Raffaele Fitto seismas koos ühe teise mehega kahepoolse puidust ja klaasist ukse ees.
Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika ja reformide valdkonna juhtiv asepresident Raffaele Fitto (vasakul) külastab ELi rahastatud projekti „BUSINESS Station“. Alūksne, Läti, 10. juuni 2025.

ELi õiguse tõhusa rakendamise tagamine

Õigusaktidest on täiel määral kasu alles siis, kui neid täielikult rakendatakse ja kohaldatakse. Komisjon teeb liikmesriikidega tihedat koostööd, et aidata neil ELi õigust ja poliitikat rakendada - avaneb uuel vahekaardil. Kui liikmesriigid seda ei tee, võib komisjon algatada nende suhtes rikkumismenetluse - avaneb uuel vahekaardil. Komisjon pingutab siiski selle nimel, et rikkumisi pigem ära hoida, pakkudes praktilisi suuniseid, kohtumisi, koolitust ja tehnilist abi. Näiteks aitas komisjon akudega seotud andmete jagamist käsitlevate uute suuniste - avaneb uuel vahekaardil kaudu liikmesriikidel kohaldada taastuvenergia direktiivi - avaneb uuel vahekaardil ajakohastatud sätteid. Need suunised aitavad liikmesriikidel kehtestada ühtlustatud nõuded sellise teabe jagamiseks nagu aku laetustase, tervis ja asukoht. Suunistes antakse praktilisi selgitusi ja tehnilist tuge, et tagada järjepidev rakendamine kogu ELis.

  • 2025. aastal algatati
    552
    uut rikkumismenetlust.
  • Lõpetati
    554
    rikkumismenetlust.
  • Euroopa Liidu Kohtule esitati
    71
    kohtuasja, mis puudutasid 21 liikmesriiki.
  • 20 juhul nõuti rahalise karistuse määramist.

ELi institutsiooniline raamistik areneb pidevalt, et pidada sammu uute poliitiliste ja strateegiliste prioriteetidega. 2025. aastal oli Euroopa Liidu Nõukogu rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik kõigepealt Poola ja seejärel Taani, kes mõlemad panid erilist rõhku julgeolekule ja vastupanuvõimele.

Sellal kui komisjon esitas seadusandlikud ettepanekud, tegutsesid Euroopa Parlament ja nõukogu ühiste prioriteetide saavutamiseks kaasseadusandjatena. Liikmesriigid tagasid komisjoni järelevalve ning teiste ELi institutsioonide ja organite - avaneb uuel vahekaardil töö toel tõhusa rakendamise kogu ELis.

Selleks et EL saaks demokraatiana edukalt toimida, on oluline tugev ja läbipaistev koostöö tema institutsioonide vahel. Septembris jõudsid Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajad lõpule läbirääkimistega - avaneb uuel vahekaardil ajakohastatud raamkokkuleppe üle, millega parandatakse institutsioonidevahelisi suhteid, usaldust, läbipaistvust ja dialoogi. Kokkulepe põhineb üheksal poliitilisel põhimõttel - avaneb uuel vahekaardil, milles Euroopa Parlamendi president ja Euroopa Komisjoni president leppisid kokku 2024. aasta oktoobris.

Donald Tusk ja Mette Frederiksen suruvad teineteisel kätt, seistes valgete seintega ruumis. Taga on kummalgi pool marmorkujud. Nende taga on mitu Euroopa ja Taani lippu.
Poola peaminister Donald Tusk (vasakul) ja Taani peaminister Mette Frederiksen (paremal) riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel, kus ELi juhid arutasid, kuidas tugevdada Euroopa ühiskaitset ja toetust Ukrainale. Kopenhaagen, Taani, 1. oktoober 2025. © Getty Images, Liselotte Sabroe
António Costa, Roberta Metsola ja Ursula von der Leyen seisavad koos Euroopa Parlamendi täiskogu istungisaalis, vesteldes ja naerdes.
Vasakult paremale: Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa, Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa Parlamendi täiskogu istungil. Strasbourg, Prantsusmaa, 1. aprill 2025.

Schumani deklaratsiooni 75. aastapäev

Iga aasta 9. mail tähistab EL Euroopa päeva. 2025. aastal oli see sündmus märgilise tähendusega, kuna tähistati Schumani deklaratsiooni 75. aastapäeva - avaneb uuel vahekaardil. Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950 esitatud deklaratsioonis tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis on praeguse ELi eelkäija.

Ursula von der Leyen, Roberta Metsola, António Costa ja Luc Frieden seisavad kõrvuti, kõik hoiavad käes ühesugust raamitud dokumenti.
Vasakult paremale: Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ja Luksemburgi peaminister Luc Frieden Robert Schumani majas. Luxembourg, Luksemburg, 9. mai 2025.