VÄÄRTUSED

Osaleme Euroopa projektis

Euroopa Liidus on olulised väärtused, tänu millele saame elada koos, hoolimata sellest, et meie keeled, kultuurid, usk ja tavad on erinevad.

Euroopa Liidus elab pea pool miljardit inimest, ja ei ole lihtne mõista naaberriigi inimesi, kaugematest riikidest rääkimata.

Sellised väärtused nagu solidaarsus, sallivus, vabadus, võrdsus ja austus on ühiskonnas elamise seisukohast äärmiselt olulised.

Solidaarsus tähendab valmisolekut üksteist aidata, sallivus tähendab nõustumist sellega, et keegi võib elada ja mõelda sinust erinevalt.

Sellised üldised inimlikud väärtused loovad ühtsustunde ja teevad võimalikuks selle, et kogeme Euroopa Liitu ühise projektina.

Elagu rahu!

Euroopa Liit sai 2012. aastal Nobeli rahupreemia. Liit otsustas annetada auhinnaraha lastele, kel ei ole võimalik kasvada rahu tingimustes. Praeguseks on juba tuhanded raskes olukorras olevad lapsed saanud abi haridusprogrammidest.

Solidaarsus praktikas

  • Lõpeta laused!

Solidaarsus tähendab minu jaoks ...

Sallivus tähendab minu jaoks ...

  • Too näide solidaarsuse ja sallivuse kohta oma klassis.
  • Mõtle välja oma hüüdlause solidaarsuse kohta:

 

ÖKOTARBIMINE

Oleme vastutustundlikud

Euroopa Liidu kodanikud on samal ajal ka tarbijad, kes ostavad kõikvõimalikke tooteid ja teenuseid oma vajaduste rahuldamiseks või lihtsalt selleks, et endale veidi rõõmu valmistada.

Igaühel on põhjust mõtiskleda oma tarbimis- ja reisimisharjumuste üle. Kui teeme õigeid valikuid ja käitume iga päev ökoloogiliselt mõtlevate inimestena, anname oma panuse kestlikku arengusse.

Euroopa Liit kasutab mitmesuguseid meetmeid, et innustada 27 ELi riiki järgima kestlikkuse strateegiaid, millest on kasu kõikidele Euroopa kodanikele ja kogu maailmale.

Mis on kestlik areng?

Kestlik areng tähendab vastutustundlikku tarbimist: me rahuldame oma praegused vajadused, kuid arvestame ka tulevaste põlvkondadega. Tähtis on jätta tulevastele põlvedele puhas planeet. Kestlik areng ühendab keskkonna, majanduse ja ühiskonnaelu.

  • Kuidas sulle tundub, kas selline käitumisviis aitab kaasa kestlikule arengule?

VESI

Kogu aeg muudkui sajab! Kui nii, siis on mul ka ükskõik, lasen veel kraanist kogu aeg joosta.

JAH EI   

TOIT

Eelistan pigem süüa värsket ja kohalikult toodetud toitu, kui osta maasikaid südatalvel.

JAH EI

ENERGIA

Ma jätan lambid kogu aeg põlema: see loob kodus mõnusa tunde.

JAH EI

TRANSPORT

Kui võimalik, sõidan pigem jalgratta kui autoga.

JAH EI

 

KESKKOND

Kaitseme loodust

Selleks et meil oleks hea üheskoos elada, tuleb hoolitseda keskkonna, st vee, õhu, taimede ja loomade eest. Inimtegevus seab looduse tasakaalu mõnikord ohtu. Seetõttu on vahel vaja meie käitumist muuta. Euroopa Liit võitleb looduse reostamise ja kliimasoojenemise vastu.

Planeedi soojenemine

Iga Euroopa Liidu elanik viskab päevas prügikasti keskmiselt üle kilo jäätmeid. Aga meid on umbes 447 miljonit!

Õnneks on viimastel aastatel hakatud paljusid tooteid suunama taaskasutusse. Sellised tooted on plastpudelid, metallpurgid, klaas, paber ja papp. Paljud ühekordselt kasutatavad plasttooted, nagu joogikõrred, söögiriistad ja taldrikud, ei ole ELis enam lubatud. Selline lihtne liigutus aitab võidelda reostuse vastu.

Mida sina kollasesse kasti paneksid? 
Aga musta? 
Aga mis läheb rohelisse?

Kas tunned neid märgiseid?

See tagab, et toode on keskkonnasõbralik.

Euroopa Liidu ökomärgis on Euroopa lipu kujutisest moodustuv lill: kaksteist tähte on õielehed ja lillesüdamikuks on Euroopat tähistav E-täht.

See näitab, kui palju energiat elektroonikaseade kasutab

ELi energiamärgis liigitab elektriseadmed seitsmesse kategooriasse: A-st (kõige tõhusam) kuni G-ni (kõige vähem tõhus)
Märgisel esitatakse ka teave seadme aastase energiatarbimise ja selle tekitatud müra valjuse või taseme kohta detsibellides.

CE-märgis

Kas tead, mis on CE-märgis? Paljude toodete puhul on see kohustuslik. See märgis näitab, et toode vastab Euroopas kehtestatud ohutuse, tervishoiu ja keskkonnakaitse nõuetele. Sa leiad selle märgise paljudel asjadel oma kodus, ka mänguasjadel. Uuri järele!

 

ENERGEETIKA JA KLIIMA

Toodame taastuvenergiat

Saaste ei tunne riigipiire. Meie planeedil kaob igas sekundis jalgpalliväljaku suurune ala metsa, et toota puitu ja paberit. Selline metsade hävitamine hävitab ühtlasi Maa „rohelised kopsud“ ja toob kaasa ülemäärase kasvuhoonegaaside tekke.

Kasvuhooneefekt

Päikesekiired läbivad Maa atmosfääri ja soojendavad meie planeeti. Kuid samamoodi nagu kasvuhoones, kus kasvatatakse taimi ja köögivilju, jääb osa päikesekiirgust Maale lõksu. Seda nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks.

Rohelised kopsud

Tänu klorofülli toimele seovad rohelised taimed kasvuhoonegaase ja eraldavad hapnikku. Inimesed ja sõidukid toimivad vastupidi: nad kasutavad hapnikku ja eraldavad CO2 ehk süsinikdioksiidi. Just see gaas on kasvuhooneefekti tekkes ja planeedi soojenemises suurim süüdlane. Niisiis toimime taimedele vastupidiselt. Kui hävitame taimi, hävitame ka meie planeedi rohelisi kopse, mis annavad meile elamiseks hapnikku.

Kaitseme loodust

Looduskeskkond ja kliima mõjutavad kogu maailma. Euroopa Liit teeb kõvasti tööd selle nimel, et kliimamuutusi peatada. Tema eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Selleks on Euroopa Liidu riigid võtnud 2030. aastaks kohustuse teha näiteks järgmist:

  • vähendada kasvuhoonegaase 55 %;
  • vähendada energiatarbimist 32,5 %;
  • toota vähemalt 32 % tarbitavast energiast taastuvatest energiaallikatest (tuuleenergia, päikeseenergia, mereloodete energia jne).
  • tuua Euroopa teedele vähemalt 30 miljonit heiteta autot;
  • istutada kolm miljardit puud.

 

PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUTÖÖSTUS

Sööme hästi

Hästi söömine tähendab, et sööme mitmekesiselt, kuni kõht saab täis, ei rohkem ega vähem. Ideaalis võiksid põllumajandustootjad ja loomakasvatajad toota palju erinevaid toiduaineid, nii et kõigile jätkuks.

Ühise põllumajanduspoliitika lühiajalugu

1957. aastal otsustasid kuus asutajariiki – Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa –, et Euroopas ei tule enam kunagi näljahäda. 1962. aastal käivitasid nad ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP).

Vaja oli toota piisavalt toiduaineid kõikide jaoks ja ühtlasi tagada, et haritav maa võimaldab põllumehel ära elada. Euroopa talunikud said rahalist abi ja võisid toota nii palju, kui soovisid. Kuna aga kõike toodeti suures koguses, tekkis peagi tuhandeid tonne tooteid, mis ei leidnud ostjat. Milline raiskamine!

Alates 1980ndatest hakkas olukord maaharimises paranema

Alates 1980ndatest ei saanud enam toota ükskõik mida ja ükskõik kuidas. Vaja oli toota kvaliteetseid põllumajandustooteid. Ühtlasi kehtestati reeglid selleks, et loomi koheldaks paremini. Euroopa innustab põllumajandustootjaid oma toodangut mitmekesistama. Mõned näited:

Praegu on meie toiduvalik mitmekesine ja kvaliteetne

Tänapäeval peavad talunikud ja toiduainekauplused panema toiduainetele logod ja märgised, mis näitavad toodete liikumist „talust taldrikule“. Need märgised näitavad, kes on osalenud toote valmimisprotsessis, annavad teada, mis kuupäevast alates toodet ei või enam tarbida, jne.

Näiteks munadel esitatakse alati kood, mis näitab, millisest riigist munad pärinevad ning kas tegemist on vabapidamisega või puuris peetavate kanade munadega.

Poest ostetud munade templilt leiate palju teavet:
Kood, mis näitab kanade pidamise viisi.
0 = mahetoode.
1 = vabas õhus peetavate kanade munad.
2 = õrrekanade munad.
3 = puurikanade munad.
Kaks tähte, mis näitavad päritoluriiki.
Tootja ja kanala tunnuskood.
„Parim enne“ kuupäev: soovitatav viimane tarbimiskuupäev.
Munad liigituvad eriti värsketeks kuni 9. päevani.
pärast munemist ning värsketeks kuni 28. päevani pärast munemist

Paljudel toodetel on ka Euroopa logod, mis tõendavad toote kvaliteeti või päritolu.

  • Proovi leida neid tunnuskoode toodetelt, mis sul on külm- või köögikapis.
Kaitstud päritolunimetuse logo on puna-kollane ring. Keskel on kujutatud põldu, mida ümbritseb 12 tähte. Tähti ümbritseb kiri „Kaitstud päritolunimetus“.

Logo „Kaitstud päritolunimetus“ näitab, et toiduaine on toodetud, töödeldud ja müügiks ette valmistatud teatud kindlas kohas või piirkonnas.

Näited: „Kalamata“ oliiviõli (Kreeka), „Mel do Alentejo“ mesi (Portugal), Hervé juust (Belgia), „Stupavské zelé“ hapukapsas (Slovakkia).

Kaitstud geograafilise tähise logo on sini-kollane ring. Keskel on kujutatud põldu, mida ümbritseb 12 tähte. Tähti ümbritseb kiri „Kaitstud geograafiline tähis“.

Logo „Kaitstud geograafiline tähis“ näitab, et vähemalt üks toote valmimisega seotud etappidest (tootmine, töötlemine, müügiks ettevalmistamine) on toimunud teatud kindlas kohas või piirkonnas.

Näited: „Kiełbasa piaszczańska“ sealihavorst (Poola), „Asparago di Cantello“ spargel (Itaalia).

Euroopa mahetoote logo koosneb kaheteistkümnest tähest, mis moodustavad rohelisel taustal lehe kujutise.

See logo tagab, et vähemalt 95 % selle toote valmistamiseks kasutatud toorainest on mahetoodang, samuti on seal märgitud tootja või müüja nimi.

LÕPP RÄMPSTOIDULE!

Euroopa Liidus on üle poolte täiskasvanutest ülekaalulised. Kui midagi ette ei võeta, on Euroopa 2030. aastaks silmitsi tõelise epideemiaga. See probleem puudutab ka lapsi ja noori: 2019. aasta andmete kohaselt on üks viiest Euroopa noorest ülekaaluline või rasvunud.

Kuidas võidelda rämpstoiduga?

Mõned koolid on keelanud koolis hamburgerid, pitsad, friikartulid ja gaseeritud joogid. Euroopa koolipuu- ja -köögivilja kava raames jagatakse õpilastele tasuta puu- ja köögivilju ning julgustatakse noori toituma tervislikult.

Et olla hea tervise juures, tuleks päevas süüa vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju.

See võib tunduda väga palju, kuid see on täiesti võimalik!

 

KULTUUR

Loome emotsioone

Kas sa tead, mida tähendab sõna „kultuur“?

Kultuur on meie eluviisi väljendus. Kultuur peegeldab meie traditsioonide, tavade ja väärtuste mitmekesisust. Kultuur on keeled, mida me räägime, kunst ja selle väljendamise viisid, hoonete arhitektuur, haridus ja veel palju muud.

Meie oma kultuuri ja teiste inimeste kultuuri avastamine võimaldab meil üksteisest paremini aru saada ja elada üheskoos.

Loov Euroopa

Euroopa Liit toetab paljude kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna sektorite arendamist 27 ELi riigis. Eesmärk on paremini tutvustada Euroopa Liidu riikide talendikaid loovisikuid ja luua arvukalt töökohti kõikides kultuurivaldkondades: filmikunst, televisioon, videomängud, muuseumid, raamatud …

Kas teadsid?

Igal aastal valitakse mõned Euroopa linnad Euroopa kultuuripealinnadeks. Kas mõni sinu piirkonna linn on juba olnud kultuuripealinn?

 

ARVUTITURVE

Jagame turvalisemalt

Tänu internetile saad sa mängida arvutivõrgus mänge, kuulata muusikat, otsida videoklippe ja teavet koolitööde tegemiseks. Samuti on tore tšättida sõpradega või jagada oma pilte.

Sotsiaalvõrgustike (nt Instagrami või Snapchati) kaudu on sul võimalik suhelda sõpradega, saada teada, mida teeb su pere, teha naljakaid fotosid ja mõnikord leida ka uusi sõpru. Sageli arvatakse, et mida rohkem on sul sõpru, seda „populaarsem“ sa oled.

Populaarsus või eraelu?

Igal juhul tuleb järgida üht olulist turvareeglit: ära anna kunagi liiga isiklikku teavet oma uutele sõpradele ja veelgi vähem inimestele, keda sa vaevu tunned. Sa pead kaitsma enda eraelu. Ja loomulikult ka oma lähedaste eraelu.

Mõned soovitused internetis teabe jagamiseks
KAITSE ISIKUANDMEID
Vali endale hea (ja äge) hüüdnimi, mis ei näita sinu tegelikku nime.
OLE DISKREETNE
Ära anna võõrastele isiklikku teavet iseenda ega oma sõprade kohta.
OLE ETTEVAATLIK
Ära pane veebikaamerat kunagi käima, kui võõrad inimesed seda paluvad.
ÄRA MINE ÜLE PIIRI
Ära tee veebikaamera ees mitte kunagi seda, mida sa ei teeks avalikult.
AUSTA TEISI
Käitu teiste suhtes nii, nagu sa tahad, et sinu suhtes käitutaks; ole sõbralik ja austav.
OLE VALVAS
Kui märkad midagi ebatavalist, küsi nõu usaldusväärselt täiskasvanult.
PEA MEELES, „TOP SECRET“
Ära jaga oma parooli mitte kellegagi, see on mõeldud kasutamiseks ainult sulle!
VÕTA SÕBRAKS
AINULT PÄRISSÕBRAD!
Lisa oma sõprade hulka ainult neid, keda sa tegelikult tunned.

Hoidu valesõpradest!

Interneti, sotsiaalvõrgustike ja suhtlusrakenduste kasutajate hulgas võib olla pahasoovlikke inimesi, kes võivad püüda sind petta või imbuda sinu eraellu.

Euroopa Liit käivitas programmi „Safer Internet“, mille eesmärk on noori teavitada ja kaitsta neid interneti kasutamisega seotud ohtude ja probleemide eest.

Ole tähelepanelik spämmi suhtes!

Spämm ehk rämpspost on sõnum kelleltki, kes teeskleb, nagu ta tunneks sind. Tavaliselt püütakse sulle midagi müüa või küsitakse raha.

Telefonisõnum ütleb järgmist: 
„Hea Gordon! 
Oled alla viieteistaastane: vormista meie juures tellimus ja kõik su SMSid on tasuta!
Aga sa pead kiirustama. Homme on juba liiga hilja! Ootame su sõnumit. 
Aitäh!“
Gordon vastab: „Hahaa, see on pettus!“

 

EUROOPA MAAILMAS

Abistame vaesemaid riike

Abi vaesematele riikidele

Eespool nägime, et Euroopa Liidu üks peamisi väärtusi on solidaarsus. Siia alla kuulub näiteks võitlus vaesusega, mis 2019. aastal puudutas veel üht eurooplast viiest.

Pealegi ei ole me maailmas ainukesed. Kas tead, et ligikaudu 700 miljonit inimest elab vaid 1,5 euro eest päevas? Sedalaadi vaesuse all kannatavad mitmed Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika riigid. Meie planeedil on endiselt liiga palju inimesi, kellel ei ole juurdepääsu joogiveele, arstiabile või haridusele. Meie kohus on midagi ette võtta!

Euroopa Liit ja selle liikmed annavad kokku enam kui poole üle kogu maailma antavast abist.

Humanitaarabi

Maailmas kannatavad looduskatastroofide, konfliktide või sõdade tõttu igal aastal miljonid inimesed.

Euroopa Liidu antav humanitaarabi aitab päästa inimelusid ning pakkuda süüa, peavarju, ravimeid ja joogivett nendele, kes seda vajavad. Selle abiga toetatakse perekondi, kes peavad lahkuma oma kodumaalt sõjaolukorra tõttu, või aidatakse üles ehitada purustatud hooned.

Miks on see oluline?

Üheskoos elamine tähendab jagada õnnehetki, kuid muretseda ka meie lähemate või kaugemate naabrite väikeste ja suurte murede pärast. Solidaarsus kuulub meie Euroopa väärtuste hulka!

  • Mida saad sina teha selleks, et

elada üheskoos paremini?

Mida saad sina iga päev teha oma peres, koolis või kodutänaval, et muuta meie ühine elu paremaks?

Selleks et paremini aru saada, kuidas Euroopa toimib ja elab oma igapäevast elu, vaata neid kaht brošüüri:

Saadaolevad vormingud

Käesolev väljaanne on saadaval 24 keeles ning järgmistes vormingutes:

PDF PRINT HTML

Käsikiri uuendatud märtsis 2023

Euroopa Komisjon
Teabevahetuse peadirektoraat
Toimetamine ja sihipärane teavitustegevus
1049 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIË

Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023
op.europa.eu/et/publications

Kuidas väljaanne meeldis? Anna tagasisidet:
comm-publi-feedback@ec.europa.eu

© Euroopa Liit, 2023
Logo CC

Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise põhimõtteid rakendatakse vastavalt komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusele 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39). Kui ei ole märgitud teisiti, on käesoleva dokumendi taaskasutamine lubatud Creative Commons Attribution 4.0 Internationali (CC BY 4.0) litsentsi alusel (creativecommons.org/licenses/by/4.0/). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui on viidatud allikale ja märgitud kõik muudatused.

Selliste elementide kasutamiseks või paljundamiseks, mis ei kuulu Euroopa Liidule, võib olla vaja taotleda luba otse õiguste omajalt.

Kõik pildid: © Euroopa Liit, kui ei ole märgitud teisiti.