Euroopa Liidus on olulised väärtused, tänu millele saame elada koos, hoolimata sellest, et meie keeled, kultuurid, usk ja tavad on erinevad.
Euroopa Liidus elab pea pool miljardit inimest, ja ei ole lihtne mõista naaberriigi inimesi, kaugematest riikidest rääkimata.
Sellised väärtused nagu solidaarsus, sallivus, vabadus, võrdsus ja austus on ühiskonnas elamise seisukohast äärmiselt olulised.
Solidaarsus tähendab valmisolekut üksteist aidata, sallivus tähendab nõustumist sellega, et keegi võib elada ja mõelda sinust erinevalt.
Sellised üldised inimlikud väärtused loovad ühtsustunde ja teevad võimalikuks selle, et kogeme Euroopa Liitu ühise projektina.
Elagu rahu!
Euroopa Liit sai 2012. aastal Nobeli rahupreemia. Liit otsustas annetada auhinnaraha lastele, kel ei ole võimalik kasvada rahu tingimustes. Praeguseks on juba tuhanded raskes olukorras olevad lapsed saanud abi haridusprogrammidest.
Solidaarsus tähendab minu jaoks ...
Sallivus tähendab minu jaoks ...
Euroopa Liidu kodanikud on samal ajal ka tarbijad, kes ostavad kõikvõimalikke tooteid ja teenuseid oma vajaduste rahuldamiseks või lihtsalt selleks, et endale veidi rõõmu valmistada.
Igaühel on põhjust mõtiskleda oma tarbimis- ja reisimisharjumuste üle. Kui teeme õigeid valikuid ja käitume iga päev ökoloogiliselt mõtlevate inimestena, anname oma panuse kestlikku arengusse.
Euroopa Liit kasutab mitmesuguseid meetmeid, et innustada 27 ELi riiki järgima kestlikkuse strateegiaid, millest on kasu kõikidele Euroopa kodanikele ja kogu maailmale.
Mis on kestlik areng?
Kestlik areng tähendab vastutustundlikku tarbimist: me rahuldame oma praegused vajadused, kuid arvestame ka tulevaste põlvkondadega. Tähtis on jätta tulevastele põlvedele puhas planeet. Kestlik areng ühendab keskkonna, majanduse ja ühiskonnaelu.
VESI
Kogu aeg muudkui sajab! Kui nii, siis on mul ka ükskõik, lasen veel kraanist kogu aeg joosta.
JAH EI
TOIT
Eelistan pigem süüa värsket ja kohalikult toodetud toitu, kui osta maasikaid südatalvel.
JAH EI
ENERGIA
Ma jätan lambid kogu aeg põlema: see loob kodus mõnusa tunde.
JAH EI
TRANSPORT
Kui võimalik, sõidan pigem jalgratta kui autoga.
JAH EI
Selleks et meil oleks hea üheskoos elada, tuleb hoolitseda keskkonna, st vee, õhu, taimede ja loomade eest. Inimtegevus seab looduse tasakaalu mõnikord ohtu. Seetõttu on vahel vaja meie käitumist muuta. Euroopa Liit võitleb looduse reostamise ja kliimasoojenemise vastu.
Iga Euroopa Liidu elanik viskab päevas prügikasti keskmiselt üle kilo jäätmeid. Aga meid on umbes 447 miljonit!
Õnneks on viimastel aastatel hakatud paljusid tooteid suunama taaskasutusse. Sellised tooted on plastpudelid, metallpurgid, klaas, paber ja papp. Paljud ühekordselt kasutatavad plasttooted, nagu joogikõrred, söögiriistad ja taldrikud, ei ole ELis enam lubatud. Selline lihtne liigutus aitab võidelda reostuse vastu.
See tagab, et toode on keskkonnasõbralik.
See näitab, kui palju energiat elektroonikaseade kasutab
-märgis
Kas tead, mis on CE-märgis? Paljude toodete puhul on see kohustuslik. See märgis näitab, et toode vastab Euroopas kehtestatud ohutuse, tervishoiu ja keskkonnakaitse nõuetele. Sa leiad selle märgise paljudel asjadel oma kodus, ka mänguasjadel. Uuri järele!
Saaste ei tunne riigipiire. Meie planeedil kaob igas sekundis jalgpalliväljaku suurune ala metsa, et toota puitu ja paberit. Selline metsade hävitamine hävitab ühtlasi Maa „rohelised kopsud“ ja toob kaasa ülemäärase kasvuhoonegaaside tekke.
Päikesekiired läbivad Maa atmosfääri ja soojendavad meie planeeti. Kuid samamoodi nagu kasvuhoones, kus kasvatatakse taimi ja köögivilju, jääb osa päikesekiirgust Maale lõksu. Seda nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks.
Tänu klorofülli toimele seovad rohelised taimed kasvuhoonegaase ja eraldavad hapnikku. Inimesed ja sõidukid toimivad vastupidi: nad kasutavad hapnikku ja eraldavad CO2 ehk süsinikdioksiidi. Just see gaas on kasvuhooneefekti tekkes ja planeedi soojenemises suurim süüdlane. Niisiis toimime taimedele vastupidiselt. Kui hävitame taimi, hävitame ka meie planeedi rohelisi kopse, mis annavad meile elamiseks hapnikku.
Kaitseme loodust
Looduskeskkond ja kliima mõjutavad kogu maailma. Euroopa Liit teeb kõvasti tööd selle nimel, et kliimamuutusi peatada. Tema eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Selleks on Euroopa Liidu riigid võtnud 2030. aastaks kohustuse teha näiteks järgmist:
Hästi söömine tähendab, et sööme mitmekesiselt, kuni kõht saab täis, ei rohkem ega vähem. Ideaalis võiksid põllumajandustootjad ja loomakasvatajad toota palju erinevaid toiduaineid, nii et kõigile jätkuks.
1957. aastal otsustasid kuus asutajariiki – Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa –, et Euroopas ei tule enam kunagi näljahäda. 1962. aastal käivitasid nad ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP).
Vaja oli toota piisavalt toiduaineid kõikide jaoks ja ühtlasi tagada, et haritav maa võimaldab põllumehel ära elada. Euroopa talunikud said rahalist abi ja võisid toota nii palju, kui soovisid. Kuna aga kõike toodeti suures koguses, tekkis peagi tuhandeid tonne tooteid, mis ei leidnud ostjat. Milline raiskamine!
Alates 1980ndatest ei saanud enam toota ükskõik mida ja ükskõik kuidas. Vaja oli toota kvaliteetseid põllumajandustooteid. Ühtlasi kehtestati reeglid selleks, et loomi koheldaks paremini. Euroopa innustab põllumajandustootjaid oma toodangut mitmekesistama. Mõned näited:
Tänapäeval peavad talunikud ja toiduainekauplused panema toiduainetele logod ja märgised, mis näitavad toodete liikumist „talust taldrikule“. Need märgised näitavad, kes on osalenud toote valmimisprotsessis, annavad teada, mis kuupäevast alates toodet ei või enam tarbida, jne.
Näiteks munadel esitatakse alati kood, mis näitab, millisest riigist munad pärinevad ning kas tegemist on vabapidamisega või puuris peetavate kanade munadega.
Paljudel toodetel on ka Euroopa logod, mis tõendavad toote kvaliteeti või päritolu.
Logo „Kaitstud päritolunimetus“ näitab, et toiduaine on toodetud, töödeldud ja müügiks ette valmistatud teatud kindlas kohas või piirkonnas.
Näited: „Kalamata“ oliiviõli (Kreeka), „Mel do Alentejo“ mesi (Portugal), Hervé juust (Belgia), „Stupavské zelé“ hapukapsas (Slovakkia).
Logo „Kaitstud geograafiline tähis“ näitab, et vähemalt üks toote valmimisega seotud etappidest (tootmine, töötlemine, müügiks ettevalmistamine) on toimunud teatud kindlas kohas või piirkonnas.
Näited: „Kiełbasa piaszczańska“ sealihavorst (Poola), „Asparago di Cantello“ spargel (Itaalia).
See logo tagab, et vähemalt 95 % selle toote valmistamiseks kasutatud toorainest on mahetoodang, samuti on seal märgitud tootja või müüja nimi.
Euroopa Liidus on üle poolte täiskasvanutest ülekaalulised. Kui midagi ette ei võeta, on Euroopa 2030. aastaks silmitsi tõelise epideemiaga. See probleem puudutab ka lapsi ja noori: 2019. aasta andmete kohaselt on üks viiest Euroopa noorest ülekaaluline või rasvunud.
Mõned koolid on keelanud koolis hamburgerid, pitsad, friikartulid ja gaseeritud joogid. Euroopa koolipuu- ja -köögivilja kava raames jagatakse õpilastele tasuta puu- ja köögivilju ning julgustatakse noori toituma tervislikult.
Et olla hea tervise juures, tuleks päevas süüa vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju.
See võib tunduda väga palju, kuid see on täiesti võimalik!
Kultuur on meie eluviisi väljendus. Kultuur peegeldab meie traditsioonide, tavade ja väärtuste mitmekesisust. Kultuur on keeled, mida me räägime, kunst ja selle väljendamise viisid, hoonete arhitektuur, haridus ja veel palju muud.
Meie oma kultuuri ja teiste inimeste kultuuri avastamine võimaldab meil üksteisest paremini aru saada ja elada üheskoos.
Euroopa Liit toetab paljude kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna sektorite arendamist 27 ELi riigis. Eesmärk on paremini tutvustada Euroopa Liidu riikide talendikaid loovisikuid ja luua arvukalt töökohti kõikides kultuurivaldkondades: filmikunst, televisioon, videomängud, muuseumid, raamatud …
Kas teadsid?
Igal aastal valitakse mõned Euroopa linnad Euroopa kultuuripealinnadeks. Kas mõni sinu piirkonna linn on juba olnud kultuuripealinn?
Tänu internetile saad sa mängida arvutivõrgus mänge, kuulata muusikat, otsida videoklippe ja teavet koolitööde tegemiseks. Samuti on tore tšättida sõpradega või jagada oma pilte.
Sotsiaalvõrgustike (nt Instagrami või Snapchati) kaudu on sul võimalik suhelda sõpradega, saada teada, mida teeb su pere, teha naljakaid fotosid ja mõnikord leida ka uusi sõpru. Sageli arvatakse, et mida rohkem on sul sõpru, seda „populaarsem“ sa oled.
Igal juhul tuleb järgida üht olulist turvareeglit: ära anna kunagi liiga isiklikku teavet oma uutele sõpradele ja veelgi vähem inimestele, keda sa vaevu tunned. Sa pead kaitsma enda eraelu. Ja loomulikult ka oma lähedaste eraelu.
Interneti, sotsiaalvõrgustike ja suhtlusrakenduste kasutajate hulgas võib olla pahasoovlikke inimesi, kes võivad püüda sind petta või imbuda sinu eraellu.
Euroopa Liit käivitas programmi „Safer Internet“, mille eesmärk on noori teavitada ja kaitsta neid interneti kasutamisega seotud ohtude ja probleemide eest.
Spämm ehk rämpspost on sõnum kelleltki, kes teeskleb, nagu ta tunneks sind. Tavaliselt püütakse sulle midagi müüa või küsitakse raha.
Eespool nägime, et Euroopa Liidu üks peamisi väärtusi on solidaarsus. Siia alla kuulub näiteks võitlus vaesusega, mis 2019. aastal puudutas veel üht eurooplast viiest.
Pealegi ei ole me maailmas ainukesed. Kas tead, et ligikaudu 700 miljonit inimest elab vaid 1,5 euro eest päevas? Sedalaadi vaesuse all kannatavad mitmed Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika riigid. Meie planeedil on endiselt liiga palju inimesi, kellel ei ole juurdepääsu joogiveele, arstiabile või haridusele. Meie kohus on midagi ette võtta!
Euroopa Liit ja selle liikmed annavad kokku enam kui poole üle kogu maailma antavast abist.
Maailmas kannatavad looduskatastroofide, konfliktide või sõdade tõttu igal aastal miljonid inimesed.
Euroopa Liidu antav humanitaarabi aitab päästa inimelusid ning pakkuda süüa, peavarju, ravimeid ja joogivett nendele, kes seda vajavad. Selle abiga toetatakse perekondi, kes peavad lahkuma oma kodumaalt sõjaolukorra tõttu, või aidatakse üles ehitada purustatud hooned.
Üheskoos elamine tähendab jagada õnnehetki, kuid muretseda ka meie lähemate või kaugemate naabrite väikeste ja suurte murede pärast. Solidaarsus kuulub meie Euroopa väärtuste hulka!
elada üheskoos paremini?
Mida saad sina iga päev teha oma peres, koolis või kodutänaval, et muuta meie ühine elu paremaks?
Selleks et paremini aru saada, kuidas Euroopa toimib ja elab oma igapäevast elu, vaata neid kaht brošüüri:
Käesolev väljaanne on saadaval 24 keeles ning järgmistes vormingutes:
Käsikiri uuendatud märtsis 2023
Euroopa Komisjon
Teabevahetuse peadirektoraat
Toimetamine ja sihipärane teavitustegevus
1049 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIË
Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023
op.europa.eu/et/publications
Kuidas väljaanne meeldis? Anna tagasisidet:
comm-publi-feedback@ec.europa.eu
© Euroopa Liit, 2023
Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise põhimõtteid rakendatakse vastavalt komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusele 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39). Kui ei ole märgitud teisiti, on käesoleva dokumendi taaskasutamine lubatud Creative Commons Attribution 4.0 Internationali (CC BY 4.0) litsentsi alusel (creativecommons.org/licenses/by/4.0/). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui on viidatud allikale ja märgitud kõik muudatused.
Selliste elementide kasutamiseks või paljundamiseks, mis ei kuulu Euroopa Liidule, võib olla vaja taotleda luba otse õiguste omajalt.
Kõik pildid: © Euroopa Liit, kui ei ole märgitud teisiti.