EUROOPA INSTITUTSIOONID

Otsustame üheskoos

Euroopa Liit ei ole riik, nagu näiteks Bulgaaria, Hispaania või Itaalia. Euroopa Liit on vabatahtlik ühendus, kuhu kuuluvad Euroopa riigid, kes on otsustanud projekte ühiselt ellu viia.

Tal on tugevad institutsioonid, kellele Euroopa riigid on andnud üle osa oma otsustuspädevusest. Igal institutsioonil on oma ülesanded ja oma juht.

Kuidas Euroopa Liit töötab?

Euroopa Ülemkogu 1: Euroopa riikide juhtide kohtumine

Euroopa Ülemkogu ühendab Euroopa Liidu liikmesriikide riigipäid või valitsusjuhte. Euroopa Ülemkogu kohtub reeglina neli korda aastas. Neid kohtumisi nimetatakse Euroopa tippkohtumisteks ja neil arutatakse kõike Euroopa Liidus toimuvat ning määratakse kindlaks liidu põhilised poliitilised suunised.

Ülemkogu asub Brüsselis (Belgia).

Euroopa Komisjon 2

Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu valitsus. Komisjon teeb ettepanekuid uute õigusaktide vastuvõtmiseks ning jälgib nende täitmist.

Komisjon koosneb 27 volinikust (üks igast riigist), kellest igaüks vastutab ühe või mitme valdkonna eest (näiteks keskkonnakaitse, transport, haridus jne).

Euroopa Komisjon asub Brüsselis.

Euroopa Parlament 3

Euroopa Parlamendi kaudu saab kuuldavaks rahva hääl. Euroopa Parlament koosneb parlamendiliikmetest, kelle eest on andnud oma hääle rahvas Euroopa Parlamendi valimistel.

Euroopa Parlament hääletab koos Euroopa Liidu Nõukoguga Euroopa õigusaktide ja eelarve üle.

Euroopa Parlament asub Brüsselis, Strasbourgis (Prantsusmaa) ja Luxembourgis.

Euroopa Liidu Nõukogu ehk ministrite nõukogu 1

Nõukogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide ministritest. Igat riiki esindab üks minister. Kuid tegemist ei ole alati sama ministriga, vaid see sõltub küsimuse all olevast valdkonnast.

Näiteks kui tegemist on põllumajanduse nõukoguga, osalevad sellel kõikide riikide põllumajandusministrid.

Euroopa Liidu Nõukogu hääletab koos Euroopa Parlamendiga Euroopa õigusaktide ja eelarve üle.

Euroopa Nõukogu asub Brüsselis.

Euroopa Liidu institutsiooniline kolmnurk

Diagramm, millel on kujutatud Euroopa Liidu institutsioonilist kolmnurka. Euroopa Ülemkogu püstitab Euroopa Liidu prioriteedid. Euroopa Komisjon teeb ettepanekuid uute õigusaktide kohta, täidab eelarvet ja tagab seaduste, lepingute ja programmide järgimise. Euroopa Parlament ja ministrite nõukogu võtavad vastu õigusaktid ja eelarve. Koos vaatavad nad esitatud õigusaktide ettepanekud läbi ja muudavad neid, võtavad need vastu või lükkavad tagasi. Kui jõutakse kokkuleppele, avaldatakse uus õigusakt.

Mis on demokraatia?

Demokraatia on poliitiline süsteem, kus võim kuulub kõigile inimestele riigis. Demokraatias nimetatakse inimesi kodanikeks. Kõikidel täisealistel kodanikel on õigus osaleda valimistel.

 

ÕIGUSED JA KODAKONDSUS

Arvestame oma erinevustega

Euroopa Liidus on kõigil täisealistel kodanikel õigus anda oma hääl valimistel kandidaatideks esitatud meeste ja naiste poolt. Kodanike hääleõigus on igasuguse demokraatia oluline element.

Õigus hääletada … ja õigus olla kaitstud

Õigused ja vabadused laienevad kõigile Euroopa kodanikele. Need õigused ja vabadused on koondatud dokumenti, mida nimetatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaks. Seda hartat peavad järgima kõik.

Lapse õigused

Lapsed on täieõiguslikud Euroopa Liidu kodanikud. Pea viiendik Euroopa Liidu elanikkonnast on lapsed.

Põhiõiguste harta on väga oluline, sest selles tunnustatakse mitut konkreetselt lapsi puudutavat õigust: õigust haridusele, eneseväljendusõigust, õigust olla kaitstud ja õigust arstiabile.

Oma õiguste kohta saad lugeda siit: Euroopa Liidu tegevuskava lapse õiguste kohta (europa.eu)

Euroopa Kohus

Euroopa Kohtu ülesanne on jälgida, et Euroopa õigusakte täidetaks ning et neid kohaldataks igal pool ühetaoliselt. Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast Euroopa Liidu liikmesriigist ja see asub Luxembourgis.

 

EUROOPA LIIDU NOORED

Küsime noorte arvamust

Noored on Euroopa Liidu täieõiguslikud kodanikud, mis tähendab, et neil on õigus öelda välja oma arvamus. Ja nii ongi! Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis saavad noored esitada oma seisukohti näiteks riigi „noorteparlamendi“ kaudu. Ka ELi institutsioonid tahavad teada noorte ja noorteorganisatsioonide arvamust küsimustes, mis noortele huvi pakuvad. EL kasutab selleks ELi noortedialoogi.

Umbes 40 last istub koos ja püüab otsust vastu võtta. Üks poiss hüüab, et tema kord on rääkida. Teine poiss ütleb „Rohkem šokolaadivahtu!“ ning tüdruk lisab „ja jäätist!“
  • Kas sul on südamel midagi, mida tahaksid välja öelda?

Looge miniparlament ja arutage klassile huvipakkuvaid teemasid. Mõned näited:

  • kuidas igapäevaselt paremini koos elada?
  • kuidas laste õigusi paremini kasutada ja kaitsta?

 

ÜHTNE TURG

Teeme naabritega koostööd

Euroopa Liit on tohutu, ligi 4 miljoni km2 suurune väga erinevate kultuuridega ala. Euroopa elanike elu lihtsustamiseks on suurem osa ELi riikidest loobunud passikontrollist piiridel. Seega saavad kõik ELi riikide kodanikud vabalt liikuda ühest Euroopa Liidu ELi riigist teise, seal elada või töötada.

Ka noored!

Ka noored saavad vabalt Euroopas liikuda tänu programmile Erasmus+. Tänu sellele programmile on õppuritel ja noortel võimalik minna teise riiki õppima, vabatahtlikku tööd tegema või ennast koolitama.

Reisimine annab võimaluse rohkem võõrkeeli õppida. Euroopa Liidu üks rikkustest on ka arvukad keeled, mida siin räägitakse. Mida enam keeli me räägime, seda paremini saame üksteisest aru ja suudame oma asju korraldada.

Kas teadsid?

Schengeni ala on piirkond, kus inimesed saavad vabalt liikuda, ja sinna kuuluvad riigid, kes on alla kirjutanud Schengeni lepingule (Schengen on asula Luksemburgis). Schengeni alasse kuulub 27 riiki: 23 ELi riiki ja neli ELi mittekuuluvat riiki. Schengeni ala piires võib iga Euroopa Liidu (või muu riigi) elanik liikuda teise Schengeni riigi territooriumile, ilma et ta peaks selleks passi esitama.

  • Kas oskad nimetada mõnd Euroopa Liidu ametlikest keeltest?(1)

(1) Vastused leiad tabelist.

 

ÜHISRAHA JA EUROALA

Teeme kauplemise lihtsamaks

Ühisraha

1992. aastal allkirjastati Maastrichti leping. Selle tulemusena on mitmel Euroopa Liidu liikmesriigil alates 1. jaanuarist 2002 ühisraha: euro. Praegu kasutab eurot 20 riiki: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome.

Need riigid koos moodustavad euroala. Ülejäänud liikmesriigid – Bulgaaria, Poola, Rootsi, Rumeenia, Taani, Tšehhi ja Ungari – kasutavad siiani oma riiklikku valuutat.

Kas teadsid?

Euro sümbol (€) on inspireeritud kreeka tähest epsilon ja viitab sõna „Euroopa“ esimesele tähele. Kaks läbivat joont on sarnased joontega, mida kasutatakse kahe teise väga tuntud valuuta – dollari ja jeeni – märgil.

Kõigi euromüntide ühel küljel on kujutatud Euroopa kaart ja see on kõigis liikmesriikides ühesugune. Teine külg on igal riigil oma kujundusega. Siin on mõned näited: Soome üheeurosel mündil on kaks lendavat luike. Malta üheeurostel ja kaheeurostel müntidel on kujutatud Malta ristiks nimetatavat embleemi. Itaalia üheeurostel müntidel on kujutatud Leonardo da Vinci kuulus joonistus, mis kujutab inimkeha ideaalset proportsiooni. Kreeka kaheeurone münt kujutab Europet, kelle röövis härja kuju võtnud Zeus. Europe on tegelane Kreeka mütoloogiast, kelle järgi Euroopa nime sai.

1 – Soome, 2 – Malta, 3 – Itaalia, 4 – Sloveenia, 5 – Eesti, 6 – Saksamaa, 7 – Kreeka, 8 – Hispaania

Euroopa Keskpank

Euroopa Keskpank (EKP) jälgib, et euro toimiks nõuetekohaselt, ning annab euroalasse kuuluvatele riikidele loa euro pangatähtede trükkimiseks. EKP asub Frankfurdis (Saksamaa).

  • Kas tunned ära selle kuulsa helilooja? Kas tead, mis ta nimi on ja mis riigist ta pärit on?
Austria üheeurosel mündil on kujutatud Austriast pärit kuulsat heliloojat. Kas tead, kes see on? vastus: Wolfgang Amadeus Mozart

Wolfgang Amadeus Mozart, Austria.

 

EUROOPA LIIDU EELARVE

Investeerida oma tulevikku

Euroopa Liit investeerib mitmesse valdkonda: haridus, keskkonnakaitse, uute tehnoloogiate väljatöötamine, põllumajandus jne. Kuid selleks, et investeerida, on vaja raha. Samuti tuleb otsustada selle raha jaotamise üle: seda nimetataksegi „eelarveks“.

Kust pärineb Euroopa Liidu raha?

Euroopa Liidu eelarve koosneb suures ulatuses ELi riikide osamaksudest.

Eelarve vahenditest rahastatakse paljusid projekte kogu Euroopas (ehitatakse teid ja sildu, koole, ülikoole, uurimiskeskusi, muuseume, haiglaid, tehaseid jne), samuti toetatakse nende abil noorte vahetusprogramme, Euroopa tööhõivet ja keskkonnakaitset.

 

Euroopa Liidu toetatavad projektid

Aastate jooksul on Euroopa Liit investeerinud sadadesse tuhandetesse projektidesse. Toome vaid mõned näited. Lisa leiad siit: https://kohesio.ec.europa.eu/et/

Koolide energiatõhususe parandamine

Paljud Euroopa koolid tarbivad suurel hulgal energiat. Projekt Energy@School on aidanud energiat säästa enam kui 40 alg- ja keskkoolis seitsmes ELi riigis: Austrias, Horvaatias, Itaalias, Poolas, Saksamaal, Sloveenias ja Ungaris. Projekt on aidanud õpilastel ja õpetajatel õppida „energiavalvuriks“ ning julgustanud neid osalema energiaarukate koolide loomises.

Võitlus laste vähktõvega

Austria biotehnoloogiaettevõte Apeiron Biologics töötab välja vähiravimeid ning keskendub eelkõige lastel esinevatele haruldastele vähivormidele. Euroopa Liidu laenu abil saab ettevõte laiendada teadustegevust ja töötada välja uusi vahendeid sellest haigusest jagusaamiseks.

Arukad laste mänguväljakud

Lapsed veedavad üha rohkem aega kodus elektrooniliste seadmete taga ega käi enam mänguväljakutel. Vähese liikuvuse ja ebaõigete toitumisharjumuste tõttu kimbutab neid üha sagedamini ülekaalulisus. Euroopa Liidu raha toel lõi Bulgaaria ettevõte Playground Energy mänguväljakud, mis muundavad liikumisenergia helideks ja valguseks. See innustab lapsi rohkem liikuma ja elama tervemalt.

  • Kuidas on asjad sinu elukohas? Kas tead projekte, mida Euroopa Liit on toetanud sinu riigis, piirkonnas või kodulinnas?

 

PANE OMA TEADMISED PROOVILE

Viktoriin!

Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt. Kuigi suhtluses kasutatakse palju inglise keelt, soovib Euroopa Liit säilitada keelelist rikkust ning innustab kõiki Euroopa Liidu elanikke õppima eri keeli, et nad saaksid üksteisest paremini aru. Parem üksteisemõistmine on oluline, et asju paremini ajada!

Hello
I don’t understand - Un helado
Danke - ¡Hola! - Bitte - Entschuldigung
Tschüss - Thank you - Ein Eis
No entiendo - Sorry - Por favor - Hallo
Goodbye - Tengo hambre - Das verstehe ich nicht
Perdón - Please - Ich habe Hunger
How are you? - ¡Hasta pronto! - See you
Adiós - An ice cream - Bis bald
Gracias - Wie geht’s ? - I am hungry
¿Cómo estás?

  • Allpool on esitatud sõnad „tere hommikust“ ja „aitäh“ kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Kas oskad sõnad õige keelega kokku viia?
Tervitus – Keel – Tunnustus

Bulgaaria: Dobro utro - добро утро, Blagodarya - Благодаря; eesti: tere hommikust, aitäh; hispaania: Buenos días, Gracias; hollandi: Goedemorgen, Bedankt; horvaadi: Dobro jutro; Hvala; iiri: Dia dhuit; Go raibh maith agat; inglise: Good morning; Thank you; itaalia: Buongiorno, Grazie; kreeka: Kalimera - Καλημέρα, Efkaristo - ευχαριστώ; leedu: Labas rytas, Ačiū; läti : Labrīt, Paldies; malta: L-għodwa t-tajba, Grazzi; poola: Dzień dobry; Dziękuję; portugali: Bom dia, Obrigado; prantsuse: Bonjour, Merci; rootsi: God morgon, Tack; rumeenia: Bună dimineața, Mulțumesc; saksa: Guten Tag, Danke; slovaki: Dobré ráno, Ďakujem; sloveeni: Dobro jutro, Hvala; soome: Hyvää huomenta, Kiitos; taani: Godmorgen, Tak; tšehhi: Dobré ráno, Děkuji; ungari: Jó reggelt, Köszönöm.

Selleks et paremini aru saada, kuidas Euroopa on kujunenud ja milline on igapäevaelu Euroopas, vaata kaht järgmist brošüüri:

EUROOPA Ehitada üheskoos!
EUROOPA Elada üheskoos!

Saadaolevad vormingud

Käesolev väljaanne on saadaval 24 keeles ning järgmistes vormingutes:

PDF PRINT HTML

Käsikiri uuendatud märtsis 2023

Euroopa Komisjon
Teabevahetuse peadirektoraat
Toimetamine ja sihipärane teavitustegevus
1049 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIË

Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023
op.europa.eu/et/publications

Kuidas väljaanne meeldis? Anna tagasisidet:
comm-publi-feedback@ec.europa.eu

© Euroopa Liit, 2023
Logo CC

Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise põhimõtteid rakendatakse vastavalt komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusele 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39). Kui ei ole märgitud teisiti, on käesoleva dokumendi taaskasutamine lubatud Creative Commons Attribution 4.0 Internationali (CC BY 4.0) litsentsi alusel (creativecommons.org/licenses/by/4.0/). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui on viidatud allikale ja märgitud kõik muudatused.

Selliste elementide kasutamiseks või paljundamiseks, mis ei kuulu Euroopa Liidule, võib olla vaja taotleda luba otse õiguste omajalt.

Kõik pildid: © Euroopa Liit, kui ei ole märgitud teisiti.