Praeguse Euroopa ajalugu ulatub kaugesse minevikku.
Et aru saada sellest, mida tänane Euroopa meile pakub, on oluline teada, kuidas kõik algas.
Karl Suur ja Napoleon I püüdsid ühendada kõik Euroopa riikide rahvad üheks. Kuid enamjaolt toimus see tol ajal veriste sõdade teel.
XX sajandil puhkes Euroopas kaks suurt sõda, mis laienesid seejärel üle kogu maailma. Seepärast kutsutakse neid sõdu maailmasõdadeks.
Esimene maailmasõda toimus aastatel 1914–1918. Umbes kakskümmend aastat hiljem puhkes teine maailmasõda.
Kas teadsid, et Euroopa nimi pärineb Kreeka mütoloogiast?
Europe oli imekaunis printsess, kes elas Tüüroses, Vahemere Aasia-poolsel kaldal (praegune Liibanon). Peajumal Zeus armus temasse. Tal õnnestus printsess ära võluda ja viia Kreekasse. Neil oli kolm last, ja maailmajagu sai printsess Europe nime järgi nimeks Euroopa.
Teise maailmasõja lõppedes 1945. aastal oli Euroopa varemetes.
Kohutav sõda kestis viis aastat ja jättis endast maha 20 miljonit orbu, täielikult purustatud teed, nälga surevad ja kodumaalt põgenevad inimesed. Seega oli tegemist tõelise katastroofiga. Kõik tuli uuesti üles ehitada!
Pärast 1945. aastat saabus Euroopasse rahu, kuid Euroopa jagunes kaheks blokiks: Ida- ja Lääne-Euroopaks. Eraldusjoon kulges läbi Saksamaa.
Saksamaa jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Saksamaaks.
Elu kahel pool eraldusjoont oli väga erinev.
Võib-olla mõtled, kuidas on see seotud Euroopa Liiduga …
9. mail 1950 tuli Prantsuse riigimees Robert Schuman välja geniaalse ideega: Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa hakkavad tegema koostööd kivisöe ja terasetootmise valdkonnas. Siis ei mõtle nad enam kunagi teineteisega sõdimisele.
Lääne-Euroopas algas rahumeelne ülesehitustöö.
Nimeta eri esemeid, mida on võimalik terasest valmistada. Neid ei ole vaja joonistada.
Peagi ühinesid kivisöe ja terase ühisprojektiga ka teised riigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad.
18. aprillil 1951 sõlmisid need kuus riiki Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) lepingu. Veel üks samm rahu poole!
Ühtset Euroopat ehitada ei olnud lihtne. Selleks oli vaja projekti edukuses sügavalt veendunud visionääridest juhte – nii mehi kui ka naisi –, kes muudaksid selle tõeliseks ühisprojektiks. Täna nimetatakse neid Euroopa Liidu rajajateks. Kes nad on?
1A – 2D – 3E – 4B – 5E – 6F – 7C – 8A - 9D – 10E
Pärast söe- ja teraseliitu otsustasid kuus riiki luua piirideta ühtse turu. 1957. aastal asutasid nad Euroopa Majandusühenduse (EMÜ). „Majandus“ tähendab kõike, mis seostub raha, ärisuhete, töö ja kaubandusega.
Majanduse olukord paraneb. Sõda tundub kaugena. Lääne-Euroopas valitseb rahu.
Berliini müür (vt kaart)
Kas mäletad, et pärast teist maailmasõda jagunes Euroopa kaheks lepitamatuks leeriks?
1961. aastal ehitas Ida-Saksamaa müüri, mis jagas Berliini linna Ida-Berliiniks ja Lääne-Berliiniks. Elanikud ei saanud enam ida poolt läände minna … Müür oli külma sõja sümbol, piir (kommunistliku) ida ja (kapitalistliku) lääne vahel.
Idas kuulub kõik riigile ja riik korraldab kõike: see käib nii põllumajanduse kui ka tööstuse ja kaubanduse kohta. Läänes on inimesed vabad, nad võivad ennast vabalt väljendada, asutada ettevõtteid, reisida, valida endale juhid ja hääletada.
Lääne-Euroopa laieneb ja teisedki riigid tahavad liituda Euroopa Majandusühenduse algse kuue liikmega. 1973. aastal saavad liikmeteks Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik (1). Seejärel algab laienemine Lõuna-Euroopa suunas: 1981. aastal liitub Kreeka ning 1986. aastal Hispaania ja Portugal.
1989. aastal toimus Euroopa südames väga oluline sündmus: idaeurooplased ühinesid lääneeurooplastega.
Neid eraldav Berliini müür lakkas eksisteerimast nii füüsiliselt kui ka poliitiliselt. Tuhanded Berliini elanikud lammutasid müüri ja said taas kokku oma kaasmaalastega: Saksamaa ühines uuesti. See oli suur rahvapidu kogu Euroopa jaoks.
See sündmus tähistab kommunismi lõppu Saksamaal. Aastate jooksul liituvad mitmed Ida-Euroopa riigid järk-järgult Euroopa Liiduga.
1992. aastal sõlmiti Maastrichti leping ja Euroopa Majandusühendusest sai Euroopa Liit (EL).
Aastatel 1995–2013 ühines Euroopa Liiduga 16 riiki. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust 2020. aastal on liikmesriike nüüd 27.
Mänguväljakul või Euroopas – mida rohkem inimesi, seda keerulisem on jõuda kokkuleppele. Igaüks tahab kaitsta oma ideid.
Seega tuleb lahenduste leidmiseks asjad koos läbi arutada. Need lahendused on kogutud „aluslepingutesse“.
Alusleping on leping, mille on sõlminud ja allkirjastanud ELi liikmesriigi riigipea või valitsusjuht. Tegemist on mingis mõttes Euroopa Liidu kasutusjuhendiga.
Praeguseni on järjestikku sõlmitud seitse peamist aluslepingut. Üldiselt on nii, et aluslepingule antakse selle linna nimi, kus see leping alla kirjutati. Viimane leping on Lissaboni leping.
Kuidas ühineda Euroopa Liiduga?
Kõik riigid võivad avaldada soovi astuda Euroopa Liitu, kuid selleks peavad olema täidetud teatud tingimused:
Euroopa Liidu lipp on sinine ja sellel on 12 kuldset tähte.
Euroopa Liidu hümn on „Ood rõõmule“, mis pärineb kuulsa Saksa helilooja Ludwig van Beethoveni üheksandast sümfooniast.
See ilma sõnadeta hümn väljendab Euroopa Liidu kehastatavaid vabaduse, rahu ja solidaarsuse ideaale.
2000. aastal võttis Euroopa Liit esimest korda kasutusele tunnuslause, mis tähendab „Ühinenud mitmekesisuses“.
See tunnuslause meenutab, et Euroopa Liidu aluseks on selle maailmajao eri kultuurid, traditsioonid ja keeled.
Uuri sellel Euroopa kaardil väikeseid pildikesi, mis illustreerivad iga ELi riigi mõningaid vaatamisväärsusi, tuntud isikuid, toite ja muid riigi sümboleid ning traditsioone.
Euroopa päeva tähistatakse 9. mail, et meenutada Schumani deklaratsiooni. Schuman tegi deklaratsiooni 9. mail 1950 ja seda loetakse Euroopa ülesehitamise alguseks. Sellel päeval, aga ka mõni päev enne ja pärast, on kõikide Euroopa Liidu institutsioonide uksed kõigile avatud.
Kui räägitakse „Euroopast“, võidakse silmas pidada erinevaid asju.
Kõigepealt on Euroopa maailmajagu. Maailmajaod on suured maismaa-alad, mida mõnikord eraldavad ookeanid.
Euroopa koosneb paljudest riikidest ja territooriumidest. Neist 27 riiki otsustasid moodustada ühise ala, mida nimetatakse „Euroopa Liiduks“.
Osa neist Euroopa Liidu riikidest otsustas hakata kasutama ühist raha: eurot. Need riigid kuuluvad „euroalasse“.
Euroopa Liit sündis järk-järgult tänu julgetele meestele ja naistele, kes tegutsesid rahu nimel. Euroopa Liidul on pikk ajalugu, milles meil kõigil on oma osa.
Loomulikult ei ole Euroopa Liit veel valmis: tegemist on pidevalt areneva projektiga. Homme viivad Euroopa Liitu edasi tänased noored.
Praegu on veel olulisi probleeme, mida saab lahendada vaid kõikide riikide koostöös.
Kuid kes on tuleviku Euroopa ülesehitajad? Sinu põlvkond on see, kes hakkab seda EHITAMA üheskoos!
Selleks et paremini aru saada, kuidas Euroopa toimib ja elab oma igapäevast elu, vaata neid kaht brošüüri:
Käesolev väljaanne on saadaval 24 keeles ning järgmistes vormingutes:
Käsikiri uuendatud märtsis 2023
Euroopa Komisjon
Teabevahetuse peadirektoraat
Toimetamine ja sihipärane teavitustegevus
1049 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIË
Luxembourg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023
op.europa.eu/et/publications
Kuidas väljaanne meeldis? Anna tagasisidet:
comm-publi-feedback@ec.europa.eu
© Euroopa Liit, 2023
Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise põhimõtteid rakendatakse vastavalt komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusele 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39). Kui ei ole märgitud teisiti, on käesoleva dokumendi taaskasutamine lubatud Creative Commons Attribution 4.0 Internationali (CC BY 4.0) litsentsi alusel (creativecommons.org/licenses/by/4.0/). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui on viidatud allikale ja märgitud kõik muudatused.
Selliste elementide kasutamiseks või paljundamiseks, mis ei kuulu Euroopa Liidule, võib olla vaja taotleda luba otse õiguste omajalt.
Kõik pildid: © Euroopa Liit, kui ei ole märgitud teisiti.