ELi JA SELLE LIIKMESRIIKIDE KÕRGEIMAD KONTROLLIASUTUSED – ÜLEVAADE

SISSEJUHATUS

Avalik järelevalve on demokraatlike süsteemide lahutamatu osa. Kõigis Euroopa Liidu 27 liikmesriigis on loodud kord, mis peab tagama avaliku sektori kulutusi puudutava aruandekohustuse, nende läbipaistvuse ja usaldusväärse kontrollimise. Kõrgeimate kontrolliasutuste (edaspidi „KKAd“) kui avaliku sektori välisaudiitorite töö ongi seotud nende ülesannetega.

KKAd uurivad sõltumatult avaliku sektori vahendite kasutamise tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust ning avaliku sektori kulude ja tulude vastavust kohaldatavatele eeskirjadele. Nad toetavad valitsuste tegevuse üle tehtavat parlamentaarset kontrolli oma faktidele toetuvate, objektiivsete ja erapooletute aruannetega ning aitavad seeläbi parandada poliitikat, programme, avalikku haldust ja riigi rahanduse juhtimist. See aitab suurendada kodanike usaldust meie ühiskondade kontrolli- ja tasakaalustussüsteemide vastu ning demokraatlike süsteemide toimimist veelgi parandada.

Lisaks valitsuste aruandekohustuse ja läbipaistvuse edendamisele ja arendamisele toetavad ELi KKAd aktiivselt ka kolmandate riikide avaliku sektori auditiasutuste suutlikkuse arendamist.

Mitmel käesolevas kogumikus esitletud KKAst on rikkalik pärand (kohati mitmesaja-aastane ajalugu), mõned aga loodi oma praegusel kujul alles üsna hiljuti. Enamiku KKAde struktuur, ülesanded ja volitused on aja jooksul muutunud, mõnikord poliitiliste muudatuste või avaliku halduse reformimise tulemusel. Sõltumatu KKA olemasolu riigis on üks ELiga ühinemise tingimusi.

KÕRGEIMATE KONTROLLIASUTUSTE
TÜÜBID JA NENDE JUHTIMINE

KKAsid saab liigitada erinevalt. Varem tehti seda vastavalt sellele, kas nende organisatsiooniline struktuur põhines prantsuse/ladina, anglosaksi või saksa traditsioonil. Tänapäeval liigitatakse nad aga peamiselt vastavalt sellele, kas neil on kohtupädevus või mitte. KKAsid saab eristada ka selle põhjal, kas neid juhib üks inimene (president, peaaudiitor või riigikontrolör) või kollegiaalne kogu (nt nõukogu, kolleegium, senat või üldkogu).

Kitsamalt saab asutusi eristada veel näiteks selle alusel, kas nende pädevuses on madalamate valitsemistasandite auditeerimine või milline on KKA suhe oma riigi parlamendiga.

SÕLTUMATUS

ELi KKAd on sõltumatud avaliku sektori asutused. Nende sõltumatus seadusandjatest, täitevvõimust ja kohtusüsteemist on fikseeritud põhiseaduses. Olenevalt oma mandaadist võivad KKAd viia läbi eel- või järelkontrolle, hinnata kulude ja tulude seadusliikkust ja korrektsust, poliitika, programmide ja meetmete säästlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, ning avaliku halduse toimimist. Mõned KKAd hindavad ka avaliku sektori poliitikasuundade ja programmide mõju.

SUHE PARLAMENDIGA

ELi KKAde suhted parlamentidega on sama erinevad nagu avaliku sektori auditiasutused ise. KKAd on küll iseseisvad, kuid mõnes riigis moodustavad nad osa parlamentaarse järelevalve struktuurist.

Hoolimata ELi ja liikmesriikide KKAde erinevustest ühendab neid üldiselt see, et neil kõigil on tihedad suhted oma parlamentidega. Põhimõtteliselt on tegu aruandlussuhtega, mis tähendab, et KKA saadab parlamendile enda koostatud aruanded. Tavaliselt arutab neid asjaomane parlamendikomisjon ning vahetevahel (olenevalt auditi teemast) ka konkreetsete teemadega tegelevad komisjonid. Üldiselt võivad KKAde esindajad neil koosolekutel ja/või aruteludel osaleda. Mõnes liikmesriigis on KKA juhil ka õigus enda organisatsiooni jaoks asjakohaseid teemasid puudutavatel parlamentaarsetel aruteludel sõna võtta.

Parlamentidel on sageli otsustav roll KKA presidendi/riigikontrolöri või juhtorgani kandidaatide esitamisel ja ametissenimetamisel. Mõned parlamendid koostavad ja kiidavad heaks ka KKA eelarve või nimetavad selle raamatupidamise aastaaruannet auditeeriva välisaudiitori.

Mõned, kuid mitte kõik KKAd võivad auditeerida ka oma riigi parlamendi halduskulusid.

TÖÖTAJASKOND JA EELARVE

KKAde inim- ja finantsressursid on riigiti väga erinevad, isegi kui võtta arvesse proportsionaalsust elanike arvuga või auditeeritud eelarvega. Need erinevused ei peegelda ainult asutuse pädevust ja struktuuri, vaid ka liikmesriigi ja selle avaliku halduse ülesehitust üldisemalt.

Kokku töötab ELi ja selle liikmesriikide KKAdes üle 15 000 inimese. ELi nelja suurima liikmesriigi (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, kus elab peaaegu 260 miljonit inimest) KKAd annavad tööd ligikaudu 5000 inimesele, samas kui ülejäänud liikmesriikide (190 miljonit elanikku) asutustes töötab ligikaudu 9000 inimest.

ELi kui terviku mediaan on üks KKA töötaja 20 000 kodaniku kohta. Liikmesriikide vahel on aga olulisi erinevusi. Peaaegu kõigil juhtudel moodustab KKA eelarve valitsemissektori kogueelarvest alla 0,1%.

AUDITITEEMAD

ELi KKAdel on avaliku sektori aruandlusprotsessis keskne roll. Täitevvõimu välisaudiitoritena hindavad nad, mil määral saavutavad valitsuse poliitika ja kulutused neile seatud eesmärgid ning kontrollivad riigi rahanduse juhtimist ja avaliku sektori asutuste raamatupidamise aastaaruandeid, pakkudes seega parlamentidele sõltumatut teavet ja kindlust.

KKAd kontrollivad riigieelarve tulusid ja kulusid kesk- või föderaaltasandil ning võivad mõnes liikmesriigis teha auditeid ka piirkondlikul, kohalikul või omavalitsuse tasandil. Kuigi nende auditid keskenduvad peamiselt ministeeriumidele ja valitsusasutustele, võidakse auditeerida ka riigi omandis olevaid ettevõtteid (näiteks ringhäälinguettevõtteid, kõrgkoole või keskpanku).

Enamikul KKAdel on õigus auditeerida kõiki avaliku sektori tulusid ja kulusid, sealhulgas eraettevõtete ja konkreetsete toetusesaajate tasandil.

AUDITITEEMADE
VALIK JA
TÖÖ KAVANDAMINE

Auditite valiku- ja kavandamisprotsessis võetakse arvesse erinevaid kriteeriume, nagu risk ja mõju, ning konkreetsete poliitikavaldkondade tulevast arengut. Paljude KKAde töö aluseks on iga-aastased kavandamismenetlused ja auditikavad, mis põhinevad mitmeaastasel strateegial ja iga-aastasel riskihindamisel. Selline keskpikk ja pikaajaline planeerimine muudab tegevuse paindlikuks ja võimaldab KKAdel reageerida ettenägematutele sündmustele.

Mõnes riigis võivad parlament (parlamendiliikmed ja/või -komisjonid), ministrid või isegi eraisikud või organisatsioonid taotleda KKA-lt konkreetsete auditite tegemist. Kui mõned erandid välja arvata, ei ole KKAd siiski kohustatud selliseid auditeid tegema.

KKAde puhul, mida juhib üks inimene, teeb kontrolliasutuse juht üldiselt lõpliku otsuse selle kohta, milliseid auditeid läbi viia. Kõigil muudel juhtudel teevad seda juhtorgan või kolleegium.

AUDITI TÕENDUSMATERJAL
JA JÄRELKONTROLL

Auditi tõendusmaterjali kogumiseks uurivad KKAd dokumente, analüüsivad andmeid, korraldavad vestlusi ja teevad kohapealseid kontrolle, näiteks auditeeritava ruumides või projekti asukohas. Selleks et KKAd saaksid seda teha, on neil õigus saada juurdepääs kogu teabele, mida nad oma ülesannete täitmiseks vajalikuks peavad, ning auditeeritava üksuse töötajad on kohustatud KKA audiitoritega koostööd tegema.

Kõnealuse juurdepääsuvabaduse tasakaalustamiseks kehtivad KKAde ja nende töötajate suhtes konfidentsiaalsusnõuded auditite käigus saadud teabe kohta.

ARUANDLUS

Auditite põhjal koostavad KKAd aruannete projektid, milles nad esitavad oma leiud ja tähelepanekud, juhivad tähelepanu õigusnormide eiramisele, esitavad järeldused ning annavad soovitusi puuduste kõrvaldamiseks. Soovitused moodustavad iga auditiaruande olulise osa, kuna nad annavad poliitikakujundajatele väärtuslikke suuniseid. See võib aidata neil parandada avaliku sektori kulutuste tulemuslikkust, tõhusust ja säästlikkust ning nende vastavust kohaldatavatele eeskirjadele, ning aidata vältida vigu, õigusnormide eiramist ja raha väärkasutamist.

Teatavatel KKAdel on samuti õigus avaldada oma arvamust õigusaktide (eelnõude) kohta valdkondades, mis kuuluvad nende pädevusse (nagu finantsjuhtimine), kas omal algatusel või parlamendi konkreetse taotluse korral.

VÄLJAANDED

KKAd avaldavad tavaliselt aastaaruanded oma riigi raamatupidamise aastaaruande auditi ja riigieelarve täitmise kohta. Lisaks avaldavad mõned KKAd aruandeid konkreetsete institutsioonide või asutuste (nt parlament, riigipea või sotsiaalhoolekandesüsteemid) finantsaruannete kohta. Mõned KKAd esitavad ka nende finantsaruannete ja raamatupidamise aastaaruannete kohta auditiarvamusi.

Peale selle avaldavad KKAd auditiaruandeid konkreetsete teemade kohta, arvamusi õigusaktide (eelnõude) kohta, ülevaatepõhiseid trükiseid ja järelaruandeid. Mitmed KKAd avaldavad ka aruteludokumente, analüüse ja uuringuid ning toimikuid, milles antakse taustteavet asjakohaseid teemasid käsitlevate auditite kohta.

Peale selle avaldavad mõned KKAd regulaarselt aruandeid ELi vahendite haldamise ja rakendamise kohta oma riigis.

Mitmed neist avaldavad ka iga-aastaseid tegevusaruandeid, perioodilisi väljaandeid ja muid dokumente, milles esitatakse nende töö kohta taustteavet.

TULEMUSTE EDASTAMINE

KKAd esitavad aruanded tavaliselt parlamendile, üldiselt nendele komisjonidele, kes vastutavad eelarveküsimuste ja/või muude auditis käsitletud teemade eest. Tavaliselt avalikustavad KKAd enamiku oma auditiaruannetest. Erandiks võivad olla tundlikke valdkondi (nt riigikaitse) ja rangete konfidentsiaalsusnõuetega seotud teemasid kajastavad aruanded.

Kodanike ja meedia teavitamiseks ning nendega otse suhtlemiseks kasutatakse laialdaselt sotsiaalmeediat.

KOOSTÖÖ

Koostöö teiste KKAdega

ELi KKAde vaheline koostöö

ELi liikmesriikide KKAde ja kontrollikoja vahel on väga tihe koostöövõrgustik. Koostöö toimub kontaktkomitee raames, kuhu kuuluvad ELi KKAde ja kontrollikoja juhid. ELi kontaktkomitee võib luua konkreetseid ELiga seotud audititeemasid käsitlevaid töörühmi ja rakkerühmi ning toimib aktiivse võrgustikuna ELi KKAde töötajate vahelisteks erialasteks kontaktideks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel, milles sätestatakse kontrollikoja ülesanne ELi KKAdega koostööd teha, võimaldab ELi liikmesriikide KKAde audiitoritel osaleda (vaatlejatena) kontrollikoja poolt nende riigis läbi viidavates auditites. Kontrollikoda kasutab standardset protseduuri, et teavitada liikmesriikide KKAsid igast nende riigis kavandatud auditikülastusest. Seejärel võib riigi KKA ise otsustada, kas ta soovib, et tema töötajad kohapealsete kontrollide ajaks kontrollikoja auditirühmaga ühineksid. Lisaks võivad ELi KKAd teha valitud teemadel ühiseid või kooskõlastatud auditeid.

ELi KKAd teevad ka kahepoolset koostööd. See hõlmab näiteks auditimetoodika ja tulemuste jagamist ning ajutist auditipersonali vahetust.

Koostöö teiste KKAdega väljaspool ELi

ELi KKAd võivad teha vastastikuseid hindamisi või osaleda suutlikkuse suurendamise meetmetes, näiteks mestimisprojektides, mille eesmärk on aidata kolmandate riikide KKAdel oma õiguslikku ja organisatsioonilist ülesehitust arendada.

Loodud on spetsiaalne võrgustik ELi potentsiaalsete tulevaste liikmesriikide KKAde toetamiseks, mille eesmärk on edendada ja hõlbustada koostööd ELi liikmesriikide, ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide vahel peamiselt väikesemahulise ja praktilise koostöö kaudu.

Mitmed ELi KKAd teevad tihedat koostööd ka nende riikide avaliku sektori auditiasutustega, kellega nende riigil on lähedased suhted ajaloolistel põhjustel ja/või kus kasutatakse sama keelt.

Koostöö teiste auditiasutustega liikmesriikide tasandil

Sõltuvalt valitsemisstruktuurist on ELi liikmesriigid usaldanud avaliku sektori auditi funktsiooni asutustele, kes tegutsevad föderaalsel, riiklikul, piirkondlikul, provintsi või omavalitsuse tasandil. Täieõiguslike piirkondlike auditiasutustega riikides keskenduvad KKAd oma auditites tavaliselt keskvalitsuse tasandile ja teevad vajaduse korral koostööd teiste oma liikmesriigi auditiasutustega.

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

Kõik ELi KKAd on INTOSAI ja EUROSAI liikmed.

Lisaks osalevad ELi KKAd projektides, mida viivad ellu avaliku auditi valdkonna organisatsioonid, ning osa neist tegutseb rahvusvaheliste, valitsustevaheliste või rahvusüleste organisatsioonide välisaudiitoritena (nt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja selle allasutused, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)). Nii tagavad nad ka oma riikide rahalise panuse korrapärase ja tõhusa kasutamise neis organisatsioonides.

Sageli osalevad ELi KKAd ka rahvusvaheliste organisatsioonide (näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Parlamentidevaheline Liit (IPU), siseaudiitorite instituut (IIA), rahvusvaheline arvestusekspertide föderatsioon (IFAC)) koostööalgatustes. Sellise koostöö puhul keskendutakse tavaliselt avaliku sektori auditiga seotud aktuaalsetele küsimustele ning see võib hõlmata lähetusi, koolitusi, teadmiste jagamist või muud liiki erialast koostööd.

TEABELEHED

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Euroopa Kontrollikoda kontrollib kõiki ELi saadud tulusid ja kantud kulusid, samuti ELi asutatud organite ja asutuste tulusid ja kulusid.

Ta hindab, kas ELi rahalisi vahendeid on hallatud usaldusväärselt ning kas kõik saadud tulud ja kantud kulud on kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Kontrollikoda esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal kinnitava avalduse ELi vahendite kasutamise seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Samuti teavitab ta tuvastatud õigusnormide rikkumisest.

Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab kontrollikoda aastaaruande. Samuti võib ta igal ajal esitada tähelepanekuid konkreetsete küsimuste kohta (eelkõige eriaruannete vormis) ning arvamusi.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 285–287;
• määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

Kontrollikoda auditeerib kõiki ELi eelarve täitmise aspekte. Euroopa Komisjon on kontrollikoja peamine auditeeritav ning kontrollikoda teavitab teda oma audititööst ja lähenemisviisist, samuti asjakohastest audititulemustest.

Lisaks Euroopa Komisjoni peadirektoraatidele auditeerib kontrollikoda

• Euroopa Arengufonde;
• ELi asutusi ja rakendusameteid, ühisettevõtteid ja muid asutusi;
• Euroopa Investeerimispanka ja Euroopa Investeerimisfondi;
• Euroopa Keskpanka;
• ELi laenutegevust (näiteks Euroopa finantsstabiilsusmehhanism);
• ühtset järelevalvemehhanismi ja ühtset kriisilahenduskorda.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Kollegiaalne struktuur, millel puudub kohtupädevus.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

Kontrollikoda on Euroopa Liidu välisaudiitor. Ta on üks seitsmest ELi institutsioonist ning ta on oma audititöös täiesti sõltumatu.

Kontrollikoda võtab ise vastu oma kodukorra. Kodukorra jaoks on nõutav nõukogu heakskiit.

SUHTED
EUROOPA PARLAMENDI / NÕUKOGU / LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDEGA

Kontrollikoda esitab kõik oma aruanded ja arvamused, sealhulgas oma aastaaruande, Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Need aruanded on aluseks iga-aastasele ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusele ja seadusandjad võivad neid oma töös kasutada.

EUROOPA PARLAMENT

Kontrollikoja president esitleb aastaaruannet Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile (CONT) ja parlamendi täiskogul ning ta on kutsutud osalema parlamendi täiskogu istungil, kus arutatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmist. Kontrollikoja liikmeid kutsutakse regulaarselt tutvustama asjakohaseid kontrollikoja aruandeid eelarvekontrollikomisjonile ning teistele parlamendi komisjonidele ja tööorganitele.

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Kontrollikoja president esitleb aastaaruannet majandus- ja rahandusküsimuste nõukogule (ECOFIN) ja teda võidakse kutsuda tutvustama valitud eriaruandeid erilist huvi pakkuvatel teemadel.

Töötasandil on kontrollikoja peamiseks koostööpartneriks nõukogu eelarvekomitee, kes tegeleb kõigi finantsküsimuste, sealhulgas eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega. Kontrollikoja aruandeid esitletakse asjakohastele nõukogu ettevalmistavatele organitele, kes lepivad kokku nõukogu järelduste eelnõus, mis seejärel võetakse vastu nõukogu kõrgemal tasandil.

ELi LIIKMESRIIKIDE PARLAMENDID

Kontrollikoda edastab oma aruanded ja arvamused ka liikmesriikide asjaomastele parlamendikomisjonidele. Lisaks sellele võivad kontrollikoja liikmed esitleda kontrollikoja väljaandeid, eelkõige aastaaruandeid ja eriaruandeid, liikmesriikide parlamentides.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

27 liikmest (üks igast liikmesriigist) koosnev kolleegium.

Kontrollikoja liikmed täidavad oma kohustusi täiesti sõltumatult ja vastavalt ELi üldistele huvidele. Ametisse asudes annab iga liige Euroopa Kohtu ees vande.

AMETIAEG

6 aastat, mida võib pikendada.

VALIMINE

Kontrollikoja liikmed nimetab ametisse ELi Nõukogu liikmesriikide esitatud kandidaatide seast pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

Kontrollikoja struktuuri moodustavad viis auditikoda, auditi kvaliteedikontrolli komitee, halduskomitee ja peasekretariaat. Presidenti, iga auditikoda ja auditi kvaliteedikontrolli komiteed toetavad direktoraadid, kuhu kuulub auditipersonal.

Kogu 27-liikmeline kontrollikoja kolleegium, mida juhib president, koguneb tavaliselt kaks korda kuus, et arutada ja vastu võtta dokumente, nagu ELi üldeelarvet ja Euroopa Arengufonde käsitlevad aruanded, mis on kontrollikoja iga-aastased peamised väljaanded.

PRESIDENDILE ALLUVAD TALITUSED

Presidenti toetab presidendi direktoraat, mis vastutab strateegilise arengu, töökava koostamise, planeerimise, tulemusjuhtimise, institutsiooniliste suhete, teabevahetuse ja meediasuhete eest.

Lisaks alluvad otse presidendile õigusteenistus ja siseauditi osakond.

AUDITIKOJAD

Kontrollikoja liikmed on jagatud viie auditikoja vahel.

Iga auditikoda keskendub oma töös ühele ELi poliitikavaldkondadel põhinevale teemale. Auditikoda juhib eesistuja, kelle valivad koja liikmed enda hulgast. Eesistuja ametiaeg kestab kaks aastat ja seda saab pikendada. Iga liige vastutab oma auditiülesannete eest.

Igal auditikojal on kaks vastutusvaldkonda

• eriaruannete, iga-aastaste eriaruannete ja arvamuste vastuvõtmine;
• ELi eelarvet ja Euroopa Arengufonde käsitlevate aastaaruannete ettevalmistamine. Need dokumendid võtab vastu kontrollikoja kolleegium.

AUDITI KVALITEEDIKONTROLLI KOMITEE

Auditi kvaliteedikontrolli komitee koosneb auditi kvaliteedikontrolli eest vastutavast liikmest ja veel viiest liikmest (üks igast auditikojast). Komitee tegeleb kontrollikoja auditipoliitika, -standardite ja -metoodika, audititoe ja -arenduse ning auditi kvaliteedikontrolliga. Ta vastutab metoodikaalaste küsimuste eest ja kontrollib kogu kontrollikoja töö kvaliteeti.

HALDUSKOMITEE

Otsused laiemate strateegiliste ja haldusküsimuste kohta võtab vastu halduskomitee ja vajaduse korral liikmete kolleegium.

Halduskomiteesse kuulub kontrollikoja president (eesistuja), iga auditikoja eesistuja, institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav liige ja auditi kvaliteedikontrolli eest vastutav liige. Komitee vastutusalas on kõik haldusküsimused ning strateegiat, välissuhteid ja teabevahetust puudutavad otsused.

PEASEKRETÄR

Kontrollikoja kolleegium nimetab peasekretäri ametisse kuueks aastaks; ametiaega võib pikendada.

Peasekretär vastutab peamiselt kontrollikoja sekretariaadi ja auditi tugiteenuste eest (personal, finantsid ja üldteenused, informatsioon, töökeskkond ja innovatsioon, tõlke- ja keeleteenused ning väljaanded).

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 954,5 (31.12.2021) (kellest umbes 62,2% töötab auditi valdkonnas)
• Töötajad on pärit kõigist ELi liikmesriikidest ja võetakse tavaliselt tööle kogu ELi hõlmavate avalike konkursside alusel.
• Sooline jaotus: ♂ 48,3 %; ♀ 51,7 %. Keskmine vanus: 47,2

EELARVE

• Kontrollikoda rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.
• 162,1 miljonit eurot (2022), mis koosneb üksnes halduskuludest.
• Kontrollikoja eelarve moodustab vähem kui 0,1% ELi kogukuludest ja umbes 1,5% kõigist halduskuludest.

AUDITITÖÖ

— AUDITEERIMISVOLITUSED

Auditid on dokumendipõhised ja neid tehakse vajaduse korral kohapeal teistes ELi institutsioonides ning mis tahes asutustes ja organites, kes haldavad ELi nimel tulusid ja kulusid. Euroopa Investeerimispanga (EIP) tegevuse suhtes ELi tulude ja kulude haldamisel kohaldatakse eraldi auditeerimiskorda.

Liikmesriikides tehakse auditeid koostöös riigi kõrgeimate kontrolliasutustega või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis riigi pädevate talitustega. Kontrollikoda teeb liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega usalduslikult koostööd, säilitades samas mõlema poole sõltumatuse.

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

Kontrollikoda võtab oma töökava ise vastu. Seda tehakse iga-aastase programmitöö raames, mis põhineb eri poliitikavaldkondade mitmeaastastel riskihinnangutel.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad soovitada kontrollikojale kaalumiseks võimalikke audititeemasid.

Kontrollikoda avaldab töökava oma veebisaidil.

— AUDITIMEETODID

Oma töö käigus hindab kontrollikoda, mil määral on ELi poliitikaeesmärgid saavutatud ning milline on ELi raamatupidamisarvestuse ja finantsjuhtimise olukord.

Kontrollikoda teeb järgnevat tüüpi auditeid:

• tulemusauditid ELi poliitikavaldkondade ja programmide tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse kohta. Need kulutõhususe auditid keskenduvad konkreetsetele haldus- või eelarveteemadele. Audititeemade valimise aluseks on näiteks sellised kriteeriumid nagu avalik huvi, täiustamispotentsiaal ning puudulike tulemuste või õigusnormide rikkumise oht;
• finants- ja vastavusauditid raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta (eelkõige kinnitav avaldus), ning hindamised selle kohta, kas teatud eelarvevaldkondade süsteemid ja tehingud vastavad neile kehtestatud nõuetele.

Kontrollikoda teeb auditeid vastavalt rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele ja eetikakoodeksile kooskõlas oma pühendumusega nendele raamistikele, eelkõige INTOSAI kutsealaste kuulutuste raamistikule (IFPP), rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele (ISA) ning INTOSAI ja IFACi eetikakoodeksitele.

Asjakohane metoodika ja suunised tehakse kättesaadavaks veebiplatvormil (AWARE, Euroopa Kontrollikoja juurdepääsetav veebipõhine auditivahend), mille eesmärk on aidata kontrollikoja audiitoritel ELi kontekstis valida, kavandada ja läbi viia vastavus-, finants- ja tulemusauditeid ning auditiga mitteseotud ülesandeid (läbivaatamised ja arvamused) ning nende kohta aru anda.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

Kontrollikoda avaldab järgnevat liiki väljaandeid:

• aastaaruanded, mis koosnevad peamiselt ELi eelarve ja Euroopa Arengufondide finants- ja vastavusauditite tulemustest, kuid käsitlevad ka eelarve täitmise ja tulemuslikkuse aspekte;
• iga-aastased eriaruanded ELi asutuste, detsentraliseeritud ametite ja ühisettevõtete kohta;
• eriaruanded, milles esitatakse konkreetseid poliitikasuundi, kuluvaldkondi või eelarve- ja juhtimisküsimusi käsitlevate valitud auditite tulemused;
• arvamused finantsjuhtimist mõjutavate uute õigusaktide eelnõude või muudatuste kohta (arvamused koostatakse kontrollikoja enda või teiste institutsioonide initsiatiivil);
• Ülevaated, mille eesmärk on esitada ülevaatlikke kirjeldusi ja analüüse, sageli valdkonnaülesest perspektiivist ja tuginedes varasemale audititööle või muule avalikult kättesaadavale teabele.

— TEABE LEVITAMINE

Kõik kontrollikoja väljaanded on avalikult kättesaadavad tema veebisaidil kõigis ELi ametlikes keeltes. Kontrollikoda levitab oma aruandeid aktiivselt ka mitme kanali, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

Euroopa Kontrollikoda hoiab tihedaid suhteid riiklike kõrgeimate kontrolliasutuste ja rahvusvaheliste auditeerimisorganisatsioonidega, osaleb vastastikuste hindamiste tegemisel, suhtleb mõttekodade ja teadusorganisatsioonidega ning osaleb valdkonda puudutavas akadeemilises töös.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Austria kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „AKK“) on sõltumatu kõrgeim auditeerimisasutus nii föderaalvalitsuse, liidumaade valitsuste kui omavalitsuste tasandil.

Ta kontrollib nii riigiasutuste kui erasektori asutuste käsutuses olevate riiklike vahendite haldamist (ühtse auditi alusel).

AKK hindab, kas kättesaadavaid ressursse kasutatakse säästlikult, tõhusalt ja tulemuslikult. Lisaks audititele ja konsultatsioonidele ehk oma kõige olulisemale strateegilisele funktsioonile täidab AKK ka teisi avaliku poliitika seisukohast olulisi ülesandeid, samuti mitmeid muid ülesandeid.

AKK otsustab oma auditite liigid, teemad ja meetodid omal algatusel ja sõltumatult.

AKK on põhiseaduslikult volitatud tegema eriauditeid Näiteks:

• Austria riigi- või mõne liidumaa parlamendi resolutsiooni alusel;
• Austria riigi- või mõne liidumaa parlamendi liikme taotluse alusel;
• riigi valitsuse, liidumaa valitsuse või ministri põhjendatud taotluse alusel.

Põhiseadus piirab selliste taotluste arvu, et tagada AKK auditite planeerimisel sõltumatus.

Lisaks täidab AKK olulisi eriülesandeid, nagu

• föderaalsete finantsaruannete koostamine;
• riigi finantsvõla aruande koostamine:
• seaduste ja määruste eelnõude läbivaatamine;
• ülesannete täitmine huvide lahususe seaduse, sissetuleku piiramise seaduse ja parteide seaduse alusel;
• ülesanded, mis tulenevad keskvalitsuse ettevõtete ja asutuste makstud keskmist sissetulekut ja pensione käsitlevast aruandest;
• ekspertarvamuste koostamine vahekohtute jaoks vastavalt 2008. aasta stabiilsuspaktile.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

AKK tegevust, ülesandeid, organisatsiooni ja staatust reguleerivad järgmised õigusaktid:

• 1920. aasta föderaalse põhiseaduse VI peatükk;
• Austria riigikontrolli seadus (Rechnungshofgericht, 1948);
• konstitutsioonikohtu seadus (kui AKK ja juriidilise isiku vahel tekivad volituste ja õiguste suhtes erimeelsused, võib AKK pöörduda otsuse tegemiseks konstitutsioonikohtu poole);
• riiginõukogu ja liidumaade parlamentide kodukorda käsitlev föderaalseadus (reguleerib AKK strateegilise tähtsusega osalemist komisjonide koosolekutel ja täiskogu istungitel);
• Euroopa Liidu toimimise leping (vahetult kohaldatav ELi vahendite auditeerimise ja Euroopa Kontrollikojaga tehtava koostöö suhtes).

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

AKK auditeerib järgmiste üksuste finantstegevust:

• riik, liidumaad, omavalitsuste liidud, üle 10 000 elanikuga omavalitsusüksused ja muud seadusega määratletud juriidilised isikud;
• sihtasutused, fondid ja instituudid, mida haldavad föderaal-, liidumaade või kohalikud omavalitsusasutused või neisse kuuluvad üksikisikud;
• organisatsioonid, milles riik, liidumaa või vähemalt 10 000 elanikuga omavalitsus omab de facto kontrolli või omab vähemalt 50% aktsia- või omakapitalist või mida haldab riik, liidumaa või omavalitsusüksus üksi või koos teiste lepinguosalistega;
• riigi, liidumaa ja kohaliku tasandi avaliku sektori juriidilised isikud, kes kasutavad riigi, liidumaa või kohaliku omavalitsuse vahendeid;
• sotsiaalkindlustusasutused ning tööandjate, töötajate ja kutsealade esindajate liidud (kojad);
• seadusega asutatud juriidilised isikud, nt ORF (Austria ringhääling).

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Eraldiseisev mudel, mida juhib president ja mis hõlmab auditeerimist riigi, liidumaa ja kohaliku omavalitsuse tasandil Westminsteri mudeli alusel.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

AKK on Austria kõrgeim kontrolliasutus ja ta annab aru otse riigi parlamendile. Ta toimib

• riigi parlamendi esindajana küsimustes, mis on seotud avaliku sektori vahendite haldamisega riigi tasandil ja kutseliitude finantsjuhtimisega Austria Föderatsiooni keskvalitsuse tasandil;
• liidumaade parlamentide esindajana küsimustes, mis on seotud avaliku sektori vahendite haldamisega liidumaade, omavalitsuste liitude ja kohalike omavalitsuste tasandil, samuti kutseliitude finantsjuhtimisega liidumaade tasandil.

AKK on föderaalvalitsusest ja liidumaade valitsustest sõltumatu ning ta allub üksnes seadusele, mistõttu on tegemist seadusandliku võimu esindajaga.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

AKK president suhtleb riigi parlamendi ja parlamendikomisjonidega otse ja isiklikult või tema poolt volitatud esindaja kaudu.

AKK presidendil on õigus osaleda riigi parlamendi ja selle (all-) komisjonide aruteludel, kus käsitletakse AKK aruandeid, riigieelarve lõplikku raamatupidamisarvestust, ettepanekuid erimeetmete rakendamise kohta seoses avaliku sektori vahendite haldamise AKK poolse läbivaatamisega ning teda puudutavate jaotistega riigieelarve seaduses.

AKK presidendil on taotluse korral õigus saada ära kuulatud eespool loetletud teemade üle peetavatel aruteludel (kooskõlas riigi parlamendi kodukorra üksikasjalike sätetega).

AKK esitab oma tegevuse kohta aastaaruande riigi parlamendile, liidumaade parlamentidele ja omavalitsuse volikogule. Ta võib igal ajal esitada oma tähelepanekuid üksikute küsimuste kohta riigi parlamendile, liidumaade parlamentidele ja omavalitsuste volikogudele, ning vajaduse korral teha ettepanekuid. Üheaegselt oma aruannete esitamisega riigi parlamendile teavitab AKK neist ka riigi valitsust.

Lisaks nimetab riigi parlament alalise komisjoni AKK aruannete arutamiseks. Selle nimetamisel järgitakse proportsionaalse esindatuse põhimõtet.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

AKK-l ei ole juhtorganit. Selle presidendil on ainuisikuline otsustuspädevus.

AKK-l ei ole alalist asepresidenti. Juhul, kui presidendil ei ole võimalik oma ametikohustusi täita, esindab teda AKK kõrgeim ametnik. See kehtib ka juhul, kui presidendi ametikoht on täitmata.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

AKK on jagatud viieks osakonnaks (üks juhtimis- ja haldusosakond ning neli auditiosakonda). Auditiosakonnad koosnevad mõlemad kahest auditiüksusest, kus kolm kuni neli audititalitust on rühmitatud teemade kaupa (st neli auditiosakonda kaheksa auditiüksuse ja kokku 34 audititalitusega).

Selline ülesehitus võimaldab osakondadevahelist strateegia ja auditite kavandamist, ressursside optimeeritud kasutamist paindlike, koostööd tegevate auditimeeskondade poolt ning paremat teadmiste vahetamist osakondade vahel.

Iga üksus on ka nn pädevuskeskus, mis keskendub mõnele aktuaalsele osakondadeülesele teemale, nagu toetused, pettuste ennetamine ja nõuetele vastavus, küberturvalisus jne.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 284 (1. jaanuar 2022) (ca 77% auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 50 %; ♀ 50 %. Keskmine vanus: 49,4

EELARVE

• 36,5 miljonit eurot (2021)
• 0,04% valitsemissektori kogueelarvest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

AKK kavandab oma tööd mitme aasta kaupa.

Austrias võib AKK-lt taotleda ka eriauditite tegemist. See põhineb riiginõukogu või liidumaa parlamendi (või nende liikmete) resolutsioonil või riigi valitsuse, liidumaa valitsuse või ministri põhjendatud taotlusel. Põhiseadus piirab siiski selliste taotluste arvu, et tagada AKK auditite planeerimisel sõltumatus.

2017. aastal käivitas AKK algatuse, et esmakordselt üldsust Facebooki kaudu kaasata. Kodanikke kutsuti üles osalema audititeemade valimisel, andes neile võimaluse välja pakkuda neid huvitavaid teemasid. Võimaluse korral võeti nende ettepanekuid auditite planeerimise protsessis arvese ning arutati iga-aastasel auditiplaneerimise konverentsil.

AKK teeb aastas umbes 90 auditit, mis hõlmavad nii riigi, liidumaade kui kohalikku tasandit.

— AUDITIMEETODID

AKK auditeerimiskriteeriumideks on säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtted, mille aluseks on seaduslikkus ja korrektsus.

AKK teeb auditeid, milles on ühendatud

• tulemusauditid;
• finantsauditid.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

AKK esitab aruandeid nii riigi, liidumaade kui kohalikul tasandil.

Lisaks avaldab AKK aruandeid, milles

• käsitletakse probleemide uurimist ja hindamist;
• tuuakse esile ja kvantifitseeritakse võimalikud parandamist vajavad valdkonnad;
• tehakse kindlaks ja kvantifitseeritakse finantsprobleemid;
• antakse konkreetseid ja rakendatavaid soovitusi.

— TEABE LEVITAMINE

AKK levitab oma väljaandeid

• oma veebisaidil;
• sotsiaalmeedias;
• pressiteadetes.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

Riiklikul tasandil teeb AKK koostööd liidumaade auditiasutustega, et kooskõlastada nende iga-aastased auditikavad.

AKK on alates 1963. aastast juhtinud INTOSAI peasekretariaati.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Belgia kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „BKK“) auditeerib täidesaatva võimu tulusid, kulusid ja poliitika elluviimist. Ta täidab ka õiguslikku kohustust seoses avaliku sektori peaarvepidajate funktsiooniga ja muid eriülesandeid.

Oma ülesannete täitmisel on BKK-l õigus juurde pääseda kõigile dokumentidele ja andmetele, mida ta vajalikuks peab. Ta võib teha ka kohapealset kontrolli.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Belgia 1831. aasta konstitutsioon: artikkel 180;
• 16. jaanuari 1989. aasta eriakt, millega korraldatakse kogukondade ja piirkondade rahastamist: artiklid 50 ja 71;
• 29. oktoobri 1846. aasta seadus kõrgeima kontrolliasutuse korralduse kohta;
• 16. mai 2003. aasta seadus, millega nähakse ette üldsätted eelarvete, toetuste kontrolli, kogukondade ja regioonide raamatupidamisarvestuse ning kõrgeima kontrolliasutuse auditi korraldamise kohta: artiklid 2 ja 10;
• kõrgeima kontrolliasutuse kodukord;
• Euroopa Liidu toimimise leping: artikli 287 lõige 3.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

BKK auditeerib:

• keskriiki;
• kogukondi;
• piirkondi;
• provintse;
• eelnimetatud üksuste avaliku teenistuse haldusasutusi.

Kohalike omavalitsuste audit tema volituste hulka ei kuulu.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Kollegiaalne kõrgeim kontrolliasutus, millel puudub kohtupädevus.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

BKK on enda auditeeritavatest asutustest sõltumatu. Samuti on tal sõltumatu erineva tasandi parlamentidest: ta seab endale ise prioriteedid, mis on vajalikud organisatsiooni missiooni täitmiseks, ja valib objektiivsete valikukriteeriumide alusel iseseisvalt oma audititeemad.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

BKK auditeerib avaliku sektori asutusi ning hindab avaliku sektori poliitika rakendamist ja mõju, eesmärgiga teavitada sellest erineva tasandi parlamente.

Eelarvega seoses on BKK ülesanne anda teavet erineva tasandi parlamentidele.

Samuti hindab ta avaliku sektori asutuste raamatupidamisarvestust.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

Üldkogu, mis koosneb 12 liikmest, jaguneb prantsus- ja hollandikeelseks kojaks. Kumbki koda koosneb presidendist, neljast nõunikust ja peasekretärist. Kahest presidendist vanemast saab „Premier Président“ / „Eerste Voorzitter“ ja kahest peasekretärist vanemast „Greffier en chef“ / „Hoofdgriffier“.

AMETIAEG

BKK liikmed nimetatakse ametisse kuueks aastaks ja neid võib ametisse tagasi nimetada.

VALIMINE

BKK liikmed valib esindajatekoda.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

BKK talitused on jaotatud kümneks direktoraadiks, millest igaühe eesotsas on vanemaudiitor-direktor, ja mis on jagatud kolmeks sektoriks.

Sektorite jaotus vastab üldkogu ning prantsus- ja hollandikeelse koja pädevusvaldkondadele.

BKK üldkogu vastutab küsimuste eest, mis on seotud riigi, pealinna Brüsseli piirkonna, Brüsseli ühise kogukonnakomisjoni ja saksakeelse kogukonnaga, samuti ELi ja riiklike eeskirjade tõlgendamisega.

Prantsuskeelsel kojal on ainupädevus küsimustes, mis puudutavad prantsuskeelset kogukonda, Brüsseli prantsuskeelse kogukonna komisjoni, Vallooni piirkonda, selle piirkonna provintse ja nendega seotud avaliku teenistuse asutusi.

Hollandikeelsel kojal on ainupädevus küsimustes, mis puudutavad flaami kogukonda ja piirkonda, Flaami piirkonda, selle piirkonna ja Flaami provintside avaliku teenistuse asutusi.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 457,7 (täistööaja ekvivalent) (2022) (ca 68,3% auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 58,5 %; ♀ 41,5 %. Keskmine vanus: 48,6 aastat

EELARVE

• BKK-d rahastatakse riigieelarvest.
• 50,8 miljonit eurot (2022), mis koosneb üksnes halduskuludest
• < 0,05% riigi kogueelarvest (2022).

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

BKK kavandab oma tööd kolme liiki dokumentides

• mitmeaastases strateegiakavas;
• iga-aastastes tegevuskavades (direktoraatide kaupa);
• iga-aastastes juhtimiskavades (talituste kaupa).

Kavade ettevalmistamisel on aluseks

• õiguslike kohustuste täitmine;
• riskianalüüs;
• parlamendi aktuaalsed teemad;
• rahaline ja sotsiaalne huvi;
• auditi lisaväärtus;
• ressursside olemasolu;
• auditivaldkonna kaetus.

— AUDITIMEETODID

BKK teeb tulemus-, finants- ning seaduslikkuse ja korrektsuse auditeid.

Ta on oma auditimeetodid käsiraamatute ja elektrooniliste tööfailide abil ühtlustanud.

BKK teeb auditeid kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega (ISSAId).

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

BKK avaldab järgmisi väljaandeid:

• iga-aastased auditiaruanded;
• eriaruanded konkreetsete teemade kohta;
• arvamused eelarveprojektide kohta;
• iga-aastased tegevusaruanded.

— TEABE LEVITAMINE

BKK annab parlamentaarsetele assambleedele, ministritele ja avaliku sektori asutustele teavet auditite tulemuste kohta. Kõigi BKK väljaannetega saab tutvuda tema veebisaidil.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

BKK annab oma veebisaidil ja väljaannetes ning õppepäevadel üldist teavet oma strateegia, töömeetodite ja auditite tulemuste kohta.

Ta on korrapäraselt kontaktis teiste Belgias avaliku sektorit auditeerivate organisatsioonidega, eelkõige selleks, et vahetada kasulikke kogemusi ja kavandada oma audititegevust.

BKK korraldab vahetusprogramme ja ühiseid auditikoolitusi koos Euroopa Kontrollikoja ja teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutustega. Lisaks panustab ta rahvusvaheliste organisatsioonide töösse.

BKK osaleb aktiivselt oma auditi- ja tegevusvaldkonna arendamises. 

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Bulgaaria kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „BKK“) teeb kontrolli eelarve täitmise ning muude riiklike vahendite ja tegevuste üle kooskõlas BKK seaduse ja rahvusvaheliselt heakskiidetud auditistandarditega.

BKK peamine ülesanne on kontrollida eelarveliste organisatsioonide finantsaruannete usaldusväärsust ja autentsust ning avaliku sektori vahendite ja tegevuste seaduslikku, tulemuslikku, tõhusat ja säästlikku haldamist, ning anda parlamendile usaldusväärset ja objektiivset teavet oma töö kohta.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikkel 91 (1991);
• 13. veebruari 2015. aasta kõrgeima kontrolliasutuse seadus.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

BKK auditeerib

• riigieelarve, riikliku sotsiaal- ja tervisekindlustusskeemi eelarved, 265 kohaliku omavalitsuse eelarved, muud parlamendis vastu võetud eelarved, nende kuluüksuste ja kinnisvara haldamise eelarved;
• Bulgaaria Teaduste Akadeemia, riiklike kõrgemate õppeasutuste, Bulgaaria telegraafiagentuuri, Bulgaaria riigitelevisiooni ja -raadio eelarved;
• majandustegevusega tegelevatele inimestele eraldatud avaliku sektori vahendid, ELi vahendite ning muude rahvusvaheliste programmide ja lepingute raamatupidamisarvestus, sealhulgas nende haldamine asjaomaste üksuste ja vahendite lõppkasutajate poolt;
• Bulgaaria keskpanga eelarvekulud ja juhtimine, panga ga-aastase riigieelarvega seotud kasumi struktuur ja panga muud seosed riigieelarvega;
• riigivõla, riigitagatisega laenude ja kohalike omavalitsuste laenude allikad ja haldamine ning võlainstrumentide kasutamine;
• riigi- ja munitsipaalomandi erastamine ja kontsessioonid, samuti riigi vahendite ja vara eraldamine inimestele väljaspool avalikku sektorit;
• rahvusvaheliste kokkulepete, lepingute, konventsioonide ja muude rahvusvaheliste aktide rakendamine, kui see on sätestatud asjaomases rahvusvahelises õigusaktis või ette nähtud volitatud asutuse poolt;
• riigi omandis olevad äriühingud, mis ei taotle kasumit;
• kasumit taotlevad äriühingud, mille kapitalist 50% või rohkem kuulub riigile ja/või omavalitsusele;
• riigi või riigi ja/või munitsipaalvaraga tagatud kohustustega juriidilised isikud;
• muud riiklikud vahendid, varad ja tegevused, kui see on õigusaktiga määratud.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Valitsusest sõltumatu kõrgeim kontrolliasutus, mida juhib president.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

BKK tegevus ei sõltu ühestki valitsusasutusest.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

BKK annab parlamendile aru oma eelmise aasta tegevusest.

BKK raamatupidamise aastaaruannet auditeerib registreeritud audiitorite sõltumatu komisjon, mille määrab parlament.

Rahvusassamblee võib BKK-lt tellida kuni 5 auditit aastas.

BKK esitab parlamendile aruanded viimase tellitud auditite läbiviimise kohta, samuti auditiaruanded ja arvamused, mille esitamine on seadusega ette nähtud.

BKK esitab parlamendikomisjonidele omal algatusel või parlamendi taotlusel tutvumiseks auditiaruanded, mis on olulised eelarvedistsipliini parandamiseks ning eelarve ja muude avaliku sektori vahendite ja tegevuste haldamiseks.

Parlamendi eelarve- ja finantskomisjonis loodi alaline avaliku sektori aruandekohustuse allkomisjon, et tagada BKK ja parlamendi tihedam koostöö ja läbikäimine.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

BKK juhtkond koosneb presidendist, kahest asepresidendist ja kahest liikmest, kes esindavad vannutatud audiitorite instituuti ja siseaudiitorite instituuti.

Juhtkond on moodustatud „avatud valitsuse“ põhimõttel.

AMETIAEG

Asepresidendid: 7 aastat, mida võib pikendada.

VALIMINE

Asepresidendid ja liikmed valib parlament BKK presidendi ettepanekul.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

BKK on jagatud kuueks direktoraadiks (kaks finantsauditi, kaks finantsjuhtimise vastavusauditi, üks tulemusauditi ja üks eriauditite direktoraat).

Selle kaks asepresidenti vastutavad kumbki kolme direktoraadi eest. Lisaks on seitse direktoraati, mis tegelevad erinevate haldusülesannetega ja mis kõik kuuluvad otse BKK presidendi alluvusse.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 450 (täistööaja ekvivalenti, 2022) (70 % auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 22 %; ♀ 78 %. Keskmine vanus: 48

EELARVE

• BKK-d rahastatakse riigieelarvest.
• 12,035 miljonit eurot (2022)
• 0,112 % valitsemissektori kogueelarvest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

BKK otsustab oma tööprogrammi üle iseseisvalt. Ta võtab vastu oma audititegevuse aastakava, mis põhineb prioriteetsetel valdkondadel ja kriteeriumidel.

BKK järgib iga-aastast programmitöö menetlust, mis põhineb kolmeaastasel strateegilisel auditikaval. Selles määratletakse auditivaldkonnad, millest valitakse konkreetsed auditeerimisülesanded aasta auditiprogrammi lisamiseks. Auditiülesannete valik põhineb BKK poolt vastu võetud kriteeriumidel.

Ka parlament võib anda BKK-le kuni viis täiendavat auditiülesannet aastas.

BKK avaldab tööprogrammi oma veebisaidil.

— AUDITIMEETODID

BKK teeb järgmisi auditeid:

• finantsauditid;
• vastavusauditid;
• tulemusauditid;
• eriauditid.

BKK teeb auditeid kooskõlas rahvusvaheliste auditistandardite ja heade tavadega.

BKK on välja töötanud auditi käsiraamatu, et rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandardeid ja täita oma auditiülesandeid.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

BKK avaldab

• kõik BKK seaduse kohased auditiaruanded, välja arvatud need, mis sisaldavad salastatud teavet, ja need aruannete osad, mis esitatakse prokuratuurile;
• BKK aasta tegevusaruanne;
• aruanne BKK raamatupidamise aastaaruande auditeerimise kohta;
• teave auditiaruannete projektide esitamise kohta – menetlus, mis võimaldab teavitada auditeeritud organisatsioonide endisi juhte, kui läbiviidud audit puudutab nende juhtimisperioodi;
• aruanded BKK antud soovituste täitmise kohta, sealhulgas teave elluviimata soovituste kohta;
• erakondade raamatupidamise aastaaruanded ja nende rahastajate nimekirjad;
• erakondade seaduse kohase erakondade finantskontrolli aruanded;
• teave, mis on kantud erakondade ja nende koalitsioonide ning algatuskomisjonide avalikku ühisregistrisse, et osaleda valimistel. Teave hõlmab valimiskampaania rahastamist, sealhulgas annetajaid, reklaamiagentuure jne;
• auditiaruanded valimiskampaaniate rahastamise kohta vastavalt valimisseadusele;
• aasta finantsaruannete kohta koostatud kokkuvõtlikud auditiaruanded;
• aruanded, mis sisaldavad arvamusi riigieelarve täitmise aruannete, riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi eelarve, riikliku tervisekindlustusfondi eelarve ja Bulgaaria keskpanga eelmise aasta eelarvekulude kohta;
• bulgaaria keelde tõlgitud rahvusvahelised auditistandardid.

— TEABE LEVITAMINE

Kõik BKK väljaanded, sealhulgas kõik auditiaruanded, on avalikult kättesaadavad selle veebisaidil, mis on peamine BKK tegevuse avalikustamise, läbipaistvuse ja avaliku teabe platvorm.

BKK avaldab pressiteateid ja lühikesi videoklippe auditiaruannete kohta ning korraldab pressikonverentse ja mitteametlikke kohtumisi meediaga. Ta osaleb telesaadetes ja vestlustes, algatab ümarlaudu ja konverentse ning osaleb neis.

BKK tegutseb aktiivselt sotsiaalmeedias.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

BKK teeb koostööd teiste asjaomaste valitsusasutustega, et suurendada kontrollisüsteemi tõhusust ning võidelda kuritegevuse ja korruptsiooni vastu; samuti teeb ta koostööd kutse- ja valitsusväliste organisatsioonidega, et vahetada häid tavasid ja edendada kutsealast arengut.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Eesti Riigikontroll teeb avaliku sektori auditeid ja auditeerib, kas avaliku sektori raha ja muud vara on kasutatud säästlikult, tõhusalt, mõjusalt ja seaduslikult.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Riigikontrolli seadus (2002);
• Eesti Vabariigi põhiseaduse (1992) XI peatükk – „Riigikontroll“.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

Riigikontroll auditeerib järgmiste asutuste tegevust:

• Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, kohtud, Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantselei;
• valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused;
• kohalikud omavalitsused seoses munitsipaalvarade omamise, kasutamise ja võõrandamisega (ainult finants- ja vastavusaudit), nende valdusse üle kantud riigi kinnis- ja vallasvaraga, riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste ja toetustega ning riigi funktsioonide täitmiseks eraldatud vahenditega (finants-, vastavus- ja tulemusaudit);
• sihtasutused ja mittetulundusühingud, mille on asutanud kohalik omavalitsus või mille liige on kohalik omavalitsus;
• avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
• sihtasutused ja mittetulundusühingud, mille on asutanud riik või avalik-õiguslik juriidiline isik või mille liige on riik või avalik-õiguslik juriidiline isik;
• äriühingud, milles riik, avalik-õiguslikud juriidilised isikud või eespool nimetatud sihtasutused omavad ühiselt või eraldi enamusosaluse kaudu või muul viisil valitsevat mõju, ning selliste äriühingute tütarettevõtjad;
• äriühingud, mis on saanud riigilt laenu või mille laenud või muud lepingulised kohustused on riigi poolt tagatud;
• äriühingud, milles kohalik omavalitsus omab enamusosaluse kaudu või muul viisil valitsevat mõju, ning selliste äriühingute tütarettevõtjad;
• muud isikud, kes täidavad avalikke ülesandeid seoses riigivara kasutamise ja säilitamisega.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Valitsusest sõltumatu auditiasutus, mida juhib riigikontrolör.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

Riigikontroll on Eesti põhiseaduse kohaselt sõltumatu riigiasutus.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

Riigikontrolli eelarve kiidab heaks Riigikogu.

Riigikontroll annab oma tegevusest aru Riigikogule ja esitab oma aruanded riigieelarve kontrolli erikomisjonile.

Riigikontrolör võib osaleda valitsuse istungitel ja tal on õigus oma kohustustega seotud küsimustes sõna võtta.

Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal auditeerimisasutus, mille nimetab Riigikogu rahanduskomisjoni ettepaneku alusel.

— ORGANISATSIOON

JUHT

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

Riigikontroll on jagatud kolmeks struktuuriüksuseks. Auditiosakond teeb finants-, vastavus- ja tulemusauditeid ning koosneb seitsmest auditirühmast. Analüüsiosakond teeb ülevaateid ja eritöid. Arendus- ja haldusteenistus toetab auditiosakonda ja riigikontrolöri nende ülesannete täitmisel ning koordineerib Riigikontrolli tööd.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 76,6 (täistööaja ekvivalent, 2021) (74% auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 32%; ♀ 68%. Keskmine vanus: 43

EELARVE

• 5,3 miljonit eurot (2022)
• 67,5% personalikulud, 30,6% halduskulud (sellest pool kinnisvara- ja IKT valdkonnas) ja 1,9% investeeringud
• 0,04% riigi kogueelarvest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

Riigikontroll otsustab sõltumatult, milliseid teemasid ta auditeerib ning milline on auditite ajakava.

Riigikontroll avaldab oma veebisaidil üksikasjalikku teavet oma auditikava ja käimasolevate auditite edenemise kohta.

— AUDITIMEETODID

Riigikontroll teeb kolme järgmist tüüpi auditeid:

• finantsauditiga hindab Riigikontroll seda, kas asutuste finantsaruanded kajastavad nende finantsseisundit korrektselt ja usaldusväärselt. Riigikontroll auditeerib, kas raamatupidamisarvestus on korrektne ja raha võimalik väärkasutamine välistatud. Finantsauditid hõlmavad ka tehingute seaduslikkust;
• tulemusauditis uurib Riigikontroll seda, kas avalik sektor on raha ja muud vara kasutanud säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt. Tulemusauditit võib määratleda ka protsessina, mille käigus uuritakse, kas auditeeritud asutused täidavad kavandatud eesmärke ja kas nad teevad seda nõuetekohaselt ja väikseimate kuludega. Tulemusauditis hinnatakse avaliku sektori tegevust probleemide lahendamisel strateegilisel tasandil, tehakse süvaanalüüs probleemide põhjuste kohta ja pakutakse välja ideid nende lahendamiseks. Tulemusauditi üks eesmärkidest on parimate haldustavade väljaselgitamine ja nende levitamisele kaasa aitamine;
• vastavusauditi raames uurib Riigikontroll tegevuse seaduslikkust. See on peamine lähenemisviis kohalike omavalitsuste auditeerimisel.

Riigikontrollil on õigus pääseda juurde igasugusele teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, sealhulgas piiratud juurdepääsuga teabele, ning kõik auditeeritavad peavad esitama teabe, kui seda nõutakse.

Riigikontroll teeb auditeid kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega (INTOSAI erialastandardid) ja vastavalt tema enda auditi käsiraamatule.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

Riigikontroll avaldab auditiaruandeid, mis jagunevad finants-, vastavus- ja tulemusaudititeks.

Lisaks auditiaruannetele koostab Riigikontroll eriaruandeid, mis ei pruugi hõlmata tavapäraseid auditiprotseduure, vaid keskenduvad mõne eraldiseisva teema analüüsimisele.

Riigikontroll esitab igal aastal Riigikogule ka kaks mahukat aruannet:

• ülevaate riigi varade kasutamisest ja säilitamisest eelmise eelarveaasta jooksul;
• riigi konsolideeritud aastaaruande hindamise, milles Riigikontroll analüüsib muu hulgas, kas riigi raamatupidamise aastaaruanded on korrektsed ja majanduslikud tehingud on olnud seaduslikud.

— TEABE LEVITAMINE

Riigikontrolli väljaanded on tema veebisaidil kättesaadavad eesti keeles ja nende kokkuvõtted inglise keeles. Riigikontroll levitab oma aruandeid aktiivselt ka sotsiaalmeedias.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

Riigikontroll teeb koostööd kohalike ametiasutuste ja vabariigi valitsusega, et parandada valitsusasutuste ja nende hallatavate üksuste sisekontrolli- ja siseauditisüsteeme.

Lisaks sellele peavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud saatma oma kinnitatud aastaaruannete koopiad Riigikontrollile.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Hispaania kõrgeim kontrolliasutus Tribunal de Cuentas (edaspidi „HKK“) teeb avaliku sektori finants- ja majandustegevuse välis-, korduv- ja järelauditeid ning auditeerib ka oma tegevuskulude katteks riigilt toetust saavate parteide majandusaasta aruandeid ning valimiskulude aruandeid (auditifunktsioon). HKK hindab ka nende raamatupidamiskohustusi, kes haldavad avaliku sektori vahendeid ja vara (kohtupädevus). Samuti on tal erakondadele karistuste määramise pädevus ja piiratud nõustamisfunktsioon.

Tema pädevus hõlmab kogu Hispaania territooriumit.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Hispaania põhiseaduse (1978) punktid 136 ja 153d;
• 2/1982 HKK seadus;
• 7/1988 HKK toimimise seadus;
• 8/2007 erakondade rahastamise seadus;
• 5/1985 üldise valimissüsteemi seadus.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

HKK auditeerib

• riigi avalikku sektoritsealhulgas:
  • keskvalitsust (sh 22 ministeeriumi ja valitsusasutust);
  • riiklikke avaliku sektori asutusi, kuhu kuulub 447 üksust:
  • 212 avaliku sektori haldusasutust (47,4%)
  • 199 riigiettevõtet (44,5%)
  • 36 avaliku sektori sihtasutust; 8,1%)
• piirkondlikku avalikku sektorit: 17 autonoomset piirkonda ja kahte autonoomset linna, kuhu kuulub ligikaudu 1331 üksust;
  • 427 avaliku sektori haldusasutust (32,1%)
  • 491 riigiettevõtet (36,9%)
  • 413 avaliku sektori sihtasutust (31,0%)
• kohaliku tasandi avalikku sektorit, kuhu kuulub 12 924 üksust;
• erakondi: nii neid, mis on esindatud parlamendis (22) kui ka teisi.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Kontrolliasutus, millel on kohtupädevus.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

HKK on Hispaania kõrgeim kontrolliasutus, mis vastutab riigi ja avaliku sektori raamatupidamise ja finantsmajanduse juhtimise, oma tegevuskulude katteks riigilt toetust saavate parteide majandusaasta aruannete ning valimiskulude aruannete auditeerimise eest.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

SUHTED HISPAANIA PARLAMENDIGA

HKK vastutab otseselt parlamendi ees, ilma et see piiraks tema sõltumatust järelevalve- ja kohtuülesannete täitmisel, ning talle on delegeeritud riigi üldise raamatupidamise aastaaruande kontroll ja kinnitamine. Parlament võib teha HKK-le ettepanekuid auditite tegemiseks.

HKK teeb parlamendiga alalist koostööd HKKga suhete eest vastutava senati ja kongressi ühiskomisjoni kaudu (edaspidi „ühiskomisjon“).

Kui täiskogu on HKK auditikava heaks kiitnud, edastatakse see ühiskomisjonile.

Auditite tulemused (aruanded, memorandumid, ettepanekud ja teatised, mille HKK täiskogu on heaks kiitnud) saadetakse Hispaania parlamendile. Ühiskomisjon arutab HKK presidendi ärakuulamisel aruandeid, memorandumeid, ettepanekuid ja teatisi ning teeb asjakohased otsused.

HKK võib juhtida parlamendi tähelepanu koostöö puudumisele nendega, kes on kohustatud koostööd tegema (ilma et see piiraks muude õigusaktidega hõlmatud meetmete kohaldamist).

SUHTED VALITSUSEGA

HKK on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu.

Kui auditiaruanne on heaks kiidetud, edastatakse see vastavalt vajadusele kas riigi valitsusele, autonoomsete piirkondade nõukogudele või kohalike omavalitsuste täiskogudele.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

HKK tegevust juhib täiskogu, kuhu kuulub 12 nõunikku (kellest üks on president) ja HKK peaprokurör.

Lisaks on HKK-l haldusnõukogu, mis koosneb HKK presidendist ning HKK auditi- ja prokuratuuriosakondade juhatajatest. Haldusnõukogu vastutab suhete eest parlamendiga, personaliküsimuste ja töö kavandamise eest. Haldusnõukogu teeb distsiplinaarjärelevalvet raskete üleastumisjuhtumite üle ning koostab ja esitab täiskogule istungi päevakorra punktid.

AMETIAEG

Nõunikud: üheksa aastat, mida võib pikendada. Neil on kohtunike staatus, nad on sõltumatud ja neid ei saa ametist tagandada.

Peaprokurör: viis aastat, mida võib pikendada.

VALIMINE

Nõunikud nimetab ametisse Hispaania parlament (kongress kuus ja senat kuus, 60% häälteenamusega mõlemas kojas). Peaprokuröri nimetab ametisse valitsus.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

HKK auditiosakond koosneb kaheksast talitusest: viis valdkondlikku talitust (mis hõlmavad finants- ja majandustegevust avalikus sektoris), kaks territoriaalset talitust (üks auditeerib autonoomsete piirkondade ja autonoomsete linnade finants- ja majandustegevust ning teine provintsi- ja munitsipaalüksuseid) ning erakondi auditeeriv talitus.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 735 (täistööaja ekvivalent, märts 2022) (ca 56% auditiülesanded ja ligikaudu 11% kohtupädevusega seotud ülesanded)
• Sooline jaotus: ♂ 38 %; ♀ 62 %. Keskmine vanus: 54,49

EELARVE

• 75 miljonit eurot (2022), mis on osa riigi üldeelarvest.
• Eelarve jagunemine: u 86% töötasudeks
• 0,02% valitsemissektori kogueelarvest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

HKK kavandab oma audititööd aastakavas keskpika ja pikaajalise planeerimise alusel. Aasta auditikava kiidab heaks HKK täiskogu, mis edastab selle ühiskomisjonile.

Kava hõlmab auditeid, mis tuleb läbi viia HKK õiguslike volituste alusel, HKK enda auditialgatusi ning Hispaania parlamendi (ja kui see on nende kohaldamisalas, siis ka autonoomsete piirkondade seadusandlike kogude) välja pakutud auditeid. Täiskogu võib auditeerimisülesandeid aasta jooksul lisada, muuta, peatada või tühistada.

Auditikava avaldatakse HKK veebisaidil.

— AUDITIMEETODID

HKK teeb järgmiseid auditeid:

• vastavusauditeid. millega kontrollitakse, kas auditeeritava üksuse, tegevuse või programmi majanduslik ja finantsjuhtimine vastab kohaldatavatele õigusnormidele;
• finantsauditeid, mille eesmärk on esitada arvamus auditeeritava üksuse finantsaruannetes esitatud teabe usaldusväärsuse kohta seoses selle asjakohasusega kohaldatavate põhimõtete, kriteeriumide ja raamatupidamisstandardite seisukohast;
• tulemusauditeid, mille eesmärk on anda hinnang auditeeritava üksuse, programmi või tegevuse kõigi või mõnede toimingute, juhtimissüsteemide ja meetmete majanduslikule ja finantsalasele põhjendatusele ning kontrollida vastavust usaldusväärse juhtimise põhimõtetele.

Kui erinevad auditiliigid on kombineeritud, võib olla tegemist

• korrektsuse audititega, mis keskenduvad vastavus- ja finantsauditite eesmärkidele; või
• põhjalike audititega, mis hõlmavad kõiki eespool nimetatud audititüüpe.

HKK teeb ka järelauditeid, mis on suunatud üksnes HKK eelmistes auditiaruannetes esitatud soovituste täitmise kontrollimisele.

Lisaks teeb HKK horisontaalseid auditeid, mille käigus auditeeritakse avaliku sektori mõnes allsektoris mitut üksust või eri allsektoreid, millel on ühised tunnused ning samad eesmärgid ja ajakava.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

HKK koostab järgmisi aruandeid ja dokumente, mille täiskogu peab heaks kiitma:

• eriaruanded, mis sisaldavad konkreetsete auditite tulemusi, järeldusi ja soovitusi;
• iga-aastane teatis tulemuste kohta, mis sisaldab kokkuvõtet aasta jooksul tehtud auditi- ja kohtutegevuse kohta ning peamisi tulemusi;
• lõppdeklaratsioon riigi raamatupidamise aastaaruande kohta, mis sisaldab arvamust riigi ja selle avaliku sektori finantsjuhtimise kohta;
• iga-aastane auditiaruanne piirkondliku avaliku sektori kohta;
• iga-aastane auditiaruanne kohaliku avaliku sektori kohta;
• ettepanekud meetmete kohta, mis HKK arvates võiksid parandada avaliku sektori finantsjuhtimist;
• märkused, milles analüüsitakse mõnda konkreetset küsimust selle erilise tähtsuse või omapära tõttu.

— TEABE LEVITAMINE

Täiskogu poolt heaks kiidetud auditite tulemused avaldatakse HKK veebisaidil ja edastatakse järgmistele adressaatidele:

• Hispaania parlament;
• autonoomsete piirkondade seadusandlikud assambleed või (vastavalt vajadusele)
• kohalike omavalitsuste täiskogud.

Tulemused edastatakse vastavalt vajadusele ka riigi valitsusele, autonoomsete piirkondade nõukogudele või kohalike omavalitsuste täiskogu istungitele.

Kui parlament on auditiaruannet analüüsinud, avaldatakse see koos ühiskomisjoni vastuvõetud resolutsiooniga riigi ametlikus väljaandes (ja vajaduse korral autonoomse piirkonna ametlikus väljaandes).

HKK avaldab oma veebisaidil ka pressiteateid, et kiiresti edastada uusimat teavet HKK aruannete ja dokumentide kohta.

Lisaks avaldatakse kvartaalne bülletään, mis sisaldab teavet HKK tegevuse kohta.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

HKK teeb tihedat koostööd mõnes autonoomses piirkonnas loodud piirkondlike välisauditi asutustega.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Horvaatia kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „HKK“) auditeerib kõrgeima kontrolliasutuse seaduses ning poliitilise tegevuse ja valimiskampaaniate rahastamise seaduses kindlaks määratud auditeeritavate üksuste tulusid ja kulusid, varasid ja kohustusi, finantsaruandeid, finantstehinguid ning programme, projekte ja tegevusi.

Ta hindab, kas finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate finantsolukorrast ja finantstulemustest vastavalt heakskiidetud raamatupidamisstandarditele; samuti hindab ta seaduste ja määruste järgimist ning riigi või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarvest rahastatavate programmide ja projektide tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust.

HKK teeb auditeid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• põhiseadus (1990);
• kõrgeima kontrolliasutuse seadus (2011);
• poliitilise tegevuse ja valimiskampaaniate rahastamise seadus (2011, muudetud 2017).

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

HKK mandaat hõlmab järgmisi üksusi:

• riigisektori asutused;
• kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;
• juriidilised isikud, mida rahastatakse riigi või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarvest;
• riigi või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asutatud juriidilised isikud;
• äriühingud ja muud juriidilised isikud, mille aktsiatest kuulub enamus riigile või kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, või
• juriidilised isikud, kes kasutavad rahalisi vahendeid, mis on saadud Euroopa Liidult ja muudelt rahvusvahelistest organisatsioonidelt või institutsioonidest, kes rahastavad avalikke teenuseid;
• erakonnad, sõltumatud rahvaesindajad ja kohalike omavalitsuste esinduskogude sõltumatud liikmed.

HKK auditivolitused hõlmavad umbes 14 500 üksust.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Valitsusest sõltumatu auditiasutus, mida juhib riigikontrolör.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

Horvaatia Vabariigi põhiseaduse kohaselt on HKK riigi kõrgeim kontrolliasutus, mis on oma töös autonoomne ja sõltumatu.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

HKK ja parlamendi vahelisi suhteid reguleeriva õigusraamistiku moodustavad kõrgeima kontrolliasutuse seadus, poliitilise tegevuse ja valimiskampaaniate rahastamise seadus ning Horvaatia parlamendi kodukord.

HKK esitab parlamendile aasta tegevusaruande, riigieelarve täitmise auditiaruande ja muud auditiaruanded (eraldi või temaatiliste rühmade kaupa). Aruandeid arutatakse asjaomaste komisjonide koosolekutel ja täiskogu istungitel. Enne auditiaruannete arutamist komisjonides või täiskogu istungitel küsib parlament arvamust valitsuselt.

Parlamendi rahandus- ja riigieelarvekomisjon ning (sõltuvalt auditi teemast) teised komisjonid arutavad auditiaruandeid riigikontrolöri ja HKK esindajate osavõtul. Seejärel teeb asjaomane komisjon auditiaruande kohta otsuse.

Pärast arutelu täiskogu istungil teeb parlament otsuse, mis kohustab valitsust teatava aja jooksul aru andma HKK soovituste täitmisest.

— ORGANISATSIOON

JUHT

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

HKK-l on peakontor Zagrebis ja 21 piirkondlikku kontorit. Ta tegutseb kogu riigi territooriumil.

Peakontoris on osakonnad struktureeritud vastavalt üksuste ja auditi liikidele, hõlmates õigus-, personali- ja raamatupidamisosakondi ning siseauditi osakonda. Avalikud suhted ja rahvusvaheline koostöö kuuluvad peakontori pädevusse.

HKK tegevus, ülesanded ja kohustused on sätestatud kõrgeima kontrolliasutuse seaduses ja kõrgeima kontrolliasutuse põhikirjas.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 305 (täistööaja ekvivalent, 2021) (83 % auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 26,6 %; ♀ 73,4 %. Keskmine vanus: 48,6

EELARVE

• HKK-d rahastatakse Horvaatia Vabariigi eelarvest.
• HKK kavandab iseseisvalt oma tööks vajalikke rahalisi vahendeid ning Horvaatia parlament kinnitab need riigieelarves.
• 10,1 miljonit eurot (2021)
• 0,051 % riigi kogueelarvest (2021)

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

HKK kavandab ja teostab auditeid iseseisvalt vastavalt oma aastakavale ja töökavale. Parlament võib taotleda auditi lisamist HKK töökavva, kuid praktikas juhtub seda harva.

Riigikontrolör kinnitab aasta auditikava ja töökava, samuti juhised nende koostamiseks. Aastakava ja töökava sisaldavad kohustuslikke auditeid, samuti auditeid teistel teemadel.

Riigieelarve täitmise audit on kohustuslik audit, mis põhineb kõrgeima kontrolliasutuse seaduse sätetel, muud kohustuslikud auditid on aga kindlaks määratud poliitilise tegevuse ja valimiskampaaniate rahastamise seaduse sätetega.

Muude teemade auditid, mis kuuluvad HKK pädevusse, määratakse kindlaks kõrgeima kontrolliasutuse seaduses sätestatud kriteeriumide alusel. Need on järgmised:

• riskihindamine;
• audititeema rahaline tähtsus;
• eelmiste auditite tulemused – esitatud arvamus;
• auditeeritava toimingute ja juhtimise kohta kogutud teave;
• muud kriteeriumid, mis on kindlaks määratud HKK sise-eeskirjades (täitmata soovitused, meedias avaldatud teave).

— AUDITIMEETODID

HKK teeb järgmisi auditeid:

• finantsauditid, mis hõlmavad dokumentide, aruannete ning sisekontrollisüsteemide ja siseauditi-, raamatupidamis- ja finantsprotseduuride ning muude dokumentide uurimist, et kontrollida, kas finantsaruanded annavad finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate ning kas finantstegevuse tulemused on kooskõlas heakskiidetud raamatupidamisstandardite ja -põhimõtetega;
• vastavusauditid, mis hõlmavad finantstehingute uurimist vahendite seadusliku kasutamise seisukohast;
• tulemusauditid, millega hinnatakse toimingute säästlikkust ja tõhusust ning seda, kui tulemuslikult on täidetud üldeesmärgid või konkreetsete finantstehingute, programmide ja projektide eesmärgid.

HKK teeb auditeid kooskõlas rahvusvaheliste auditistandardite (ISSAId) ja oma eetikakoodeksiga. Ta kasutab tulemus- ja finantsauditite käsiraamatuid ning suuniseid.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

HKK koostab järgmisi aruandeid:

• aasta tegevusaruanne, mis sisaldab HKK auditite ja muu tegevuse tulemusi aruandlusperioodil;
• finants-, vastavus- ja tulemusauditite aruanded;
• teatud teemat käsitlevad auditiaruanded, mis avaldatakse samaaegselt konkreetse auditiaruandega ja mis koondavad teatud teemal (nt haiglate või rahvusparkide auditeerimine) läbi viidud üksikauditite tulemusi.

HKK avaldab teateid uute auditiaruannete või muu tegevuse kohta oma veebisaidil.

— TEABE LEVITAMINE

Kõik valminud auditiaruanded avaldatakse HKK veebisaidil. Samal ajal avaldatakse pressiteade ja korraldatakse pressikonverents.

HKK esitab auditiaruande parlamendile kohe pärast selle valmimist ja avaldamist.

HKK avaldab oma aasta tegevusaruande (pärast selle parlamendile esitamist) ning strateegia- ja aastakavad oma veebisaidil.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

HKK teeb oma ülesannete täitmisel koostööd teiste riigiasutustega, ilma et see piiraks tema iseseisvust ja sõltumatust. Kooskõlas selle nõudega teeb HKK koostööd kohtu- ja riigiasutustega.

Pärast auditiaruannete esitamist parlamendile esitatakse need riigiprokuratuurile.

Samuti esitab HKK siseministeeriumi nõudmisel viimasele vajalikud auditiaruanded ja kättesaadavad dokumendid.

Pärast erakondade, sõltumatute rahvaesindajate ja kohalike omavalitsuste esinduskogude valimisnimekirjast valitud liikmete auditeerimist peab HKK teavitama riigiprokuratuuri mis tahes seaduserikkumisest. Ta teeb koostööd riigi valimiskomisjoni, maksuameti, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamise büroo, siseministeeriumi ning kohtute ja muude riigiasutustega.

HKK-l on tihedad suhted teiste riiklike kõrgeimate kontrolliasutuste ja rahvusvaheliste auditeerimisorganisatsioonidega ning ta on aktiivselt kaasatud nende allüksuste ja töörühmade tegevusse. Samuti teeb HKK koostööd erinevate riiklike ja rahvusvaheliste kutseorganisatsioonide, asutuste ja institutsioonide, akadeemiliste ringkondade ja üldsusega.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Iirimaa kõrgeimal kontrolliasutusel (edaspidi „IKK“) on keskne roll avaliku aruandluskohustuse protsessis, andes parlamendile kindlust avaliku sektori vahendite haldamisviisi kohta avaliku sektori raamatupidamisarvestuse komisjoni (ASRK) kaudu ning esitades aruandeid auditite ja muude hindamiste käigus esile kerkinud teemade kohta.

Peamised ülesanded on järgmised:

• auditeerida avaliku sektori asutuste raamatupidamisarvestust ja selle kohta aru anda;
• teha kindlaks, kas avaliku sektori asutuste tehingud on kooskõlas neid reguleerivate õigusnormidega ning vahendeid kasutatakse ettenähtud otstarbel;
• uurida, kas avaliku sektori asutused haldavad ressursse säästlikult ja tõhusalt ning kas neil on olemas mehhanismid tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks;
• lubada rahaliste vahendite eraldamist riigikassast seaduses sätestatud otstarbeks.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Iirimaa põhiseadus: artikkel 33 (1922, asendatud 1937);
• riigikassa ja audititeenistuse seadus aastast 1866;
• riigikontrolöri seadus aastast 1923, mida muudeti aastal 1993;
• riigikontrolöri ja Iirimaa parlamendikomisjonide seadus (erisätted) aastast 1998.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

IKK auditeerib:

• valitsusasutusi: 44;
• ministeeriumide rahalisi vahendeid: 26;
• finantsüksusi: 29;
• tervishoiuasutusi: 28;
• põhja ja lõuna koostööasutusi (North South Bodies): 7;
• haridussektorit: 44;
• poolriiklikke asutusi: 109.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Valitsusest sõltumatu kõrgeim kontrolliasutus, mida juhib riigikontrolör.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

Täiesti sõltumatu.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

Parlamendiga on IKK-l peamiselt aruandlussuhe. Audititegevuse tulemustest teavitatakse parlamenti auditeerimistõendite ja finantsjuhtimise aruannete kaudu. ASRK uurib ka IKK koostatud eriaruandeid. IKK teeb ASRK-ga tihedat koostööd. IKK on ASRK koosolekute alaline osaleja. IKK sõltumatute uuringute tulemused on ASRK tehtava kontrolli aluseks.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

Auditinõukogu, kuhu kuuluvad riigikontrolör, auditisekretär ja direktorid, ning juhatus, kuhu kuuluvad auditi direktorid ja asedirektorid.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

Auditinõukogu teeb sõltumatut järelevalvet IKK üle ning vastutab strateegia väljatöötamise ja rakendamise eest. IKK tegevust koordineerib juhatus.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 171 (täistöökoha ekvivalent) (detsember 2021)
• Sooline jaotus: ♂ 50 %; ♀ 50 %. Keskmine vanus: 41 aastat

EELARVE

• 15,5 miljonit eurot (2021)
• < 0,02 % valitsemissektori kogukuludest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

IKK otsustab sõltumatult oma tulemusauditi töökava üle. Seda tehakse üldise aruandlusstrateegia ja valdkonnapõhiste strateegiate alusel. Finantsauditite kava koostamisel järgitakse asjakohastel juhtudel seadusega kehtestatud tähtaegu.

— AUDITIMEETODID

IKK teeb finants- ja tulemusauditeid. Seda tehakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandardite (ISSAId) ja IKK eetikakoodeksiga.

IKK kasutab finants- ja tulemusauditite käsiraamatuid ning praktilisi suuniseid.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

IKK koostab järgmisi aruandeid:

• arvamused avaliku sektori raamatupidamise kohta;
• aruanded avaliku sektori vahendite kulutõhusust ja haldamist puudutavate oluliste teemade kohta;
• kirjad juhtkonnale sisekontrolli, juhtimise ja äriühingu üldjuhtimisega seotud auditite järel;
• otsused, millega antakse luba riigi vahendite eraldamiseks Iirimaa Keskpanga poolt seadusega ette nähtud eesmärkideks.

— TEABE LEVITAMINE

Avaliku sektori asutused peavad esitama oma finantsaruanded parlamendile. Need finantsaruanded sisaldavad IKK auditiaruannet.

Igal aastal esitab IKK parlamendile valitsusasutuste ja -talituste finantsaruanded ning aruande avaliku sektori asutuste raamatupidamise aastaaruannete kohta. Lisaks esitatakse eriaruanded asjaomasele ministrile, kes vastutab aruande parlamendile esitamise eest.

Aruanded on üldsusele kättesaadavad IKK veebisaidil ja Iirimaa parlamendi raamatukogus. Kõigi avaldatud eriaruannetega kaasnevad pressiteated.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

IKK teeb koostööd Iirimaa kohalike omavalitsuste audititalitusega. Kohalike omavalitsuste audititalitus vastutab kohalike omavalitsusasutuste auditi eest. Kõik kohalike omavalitsuste audititalituse aruanded tehakse IKK-le kättesaadavaks.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Itaalia põhiseaduslikus raamistikus on Itaalia kõrgeim kontrolliasutus (IKK) parlamendist ja valitsusest sõltumatu riigi välisauditiasutus, mille eesmärk on tagada riigi rahanduse nõuetekohane ja usaldusväärne juhtimine ning hinnata selle stabiilsust.

KOHTUPÄDEVUS

IKK on osa justiitssüsteemist ning vastavalt Itaalia põhiseaduse artikli 103 lõikele 2 kuulub IKK pädevusse kontroll avaliku sektori raamatupidamisarvestuse üle ja muud õigusaktides sätestatud küsimused.

Sellest tulenevalt ei järgita avalikule sektorile tekitatud rahalise kahju korral juhtide, töötajate ja raamatupidajate ning kõigi teiste avaliku halduse töötajate vastutusele võtmises tsiviilõiguse tavanorme, vaid kohaldatakse haldus- ja raamatupidamisvastutuse erinorme.

Kui avaliku sektori vahendeid on kasutatud mittenõuetekohaselt, on võimalik haldusametnike (riigi või avaliku sektori haldusasutuse ametnike) ning üldsuse huvides riiklikke vahendeid haldavate avaliku või erasektori üksuste ja/või üksikisikute vastutus kindlaks teha.

Kahju võib olla materiaalne (reaal-/finantsvara kahju) või mittemateriaalne.

Ainult IKK piirkondliku prokuratuuri prokurörid võivad pöörduda vastutuse tuvastamise menetluse algatamiseks IKK piirkondlike õiguskodade poole.

IKK kohtualluvusse ei kuulu raamatupidajate (isikud, kellel on kohustus hallata avaliku sektori rahalisi vahendeid ja kaupa, nagu laekurid) tegevus.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

Auditeerimispädevus:

• Itaalia põhiseaduse (1948) artiklid 81, 97, 100, 117 ja 119;
• seadus nr 20/1994;
• seadus nr 131/2002;
• seadus nr 266/2005;
• seadus nr 213/2012;
• seadus nr 120/2020;
• dekreet-seadus nr 77/2021.

Kohtupädevus:

• Itaalia põhiseaduse artiklid 103 ja 108;
• seadusandlikus dekreedis nr 174/2016 sätestatud raamatupidamiseeskirjad;
• seadus nr 19/1994;
• seadus nr 20/1994;
• seadus nr 639/1996;
• seadus nr 120/2020;
• dekreet-seadus nr 77/2021.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

IKK auditeerib

• ministeeriume;
• avaliku sektori asutusi ja riigiasutusi, sh sõltumatuid asutusi;
• avaliku sektori rahastatavaid asutusi;
• piirkondi, provintse, kohalikke omavalitsusi, suurlinnade valitsusi ja nende allasutusi ning
• eraettevõtteid, milles Itaalia riigil, piirkondadel või kohalikel üksustel on kontrolliv osalus.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

IKK täidab nii auditeerimis- kui ka juriidilisi kohustusi.

Peale selle täidab IKK parlamendi, valitsuse, piirkondade, kohalike omavalitsuste, provintside ja suurlinnade valitsuste nõustamise funktsiooni.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

Vastavalt Itaalia põhiseadusele on IKK autonoomne ja ülejäänud riigivõimust sõltumatu.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

Auditeerimisasutusena annab IKK oma audititulemuste kohta parlamendile aru.

Ta kontrollib ja auditeerib valitsuse tegevust ja juhtimist, et tagada riigi rahanduse seaduslikkus ja stabiilsus.

Kui täitevvõimu tegevus on õigusnormidega vastuolus, võib IKK esitada negatiivse arvamuse, mis muudab selle tegevuse õigustühiseks.

IKK täidab valitsuse, piirkondade, provintside, kohalike omavalitsuste ja suurlinnade valitsuste taotlusel raamatupidamisarvestuse küsimustes nõuandvat funktsiooni. Ta esitab ka arvamusi parlamendile ja valitsusele seaduste ja eelnõude ning haldus- ja regulatiivsete normide ja vastavate eelnõude kohta. IKK arvamus on kohustuslik raamatupidamissüsteeme käsitlevate normide kehtestamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning raamatupidamisvormide ja dokumentide kasutusele võtmiseks või muutmiseks.

IKK osaleb eelarveseaduse ja muude majanduse planeerimise dokumentide vastuvõtmise menetluses.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

IKK presiidiumi kuuluvad 11 liiget: IKK president ja asepresident, IKK peaprokurör, neli parlamendi nimetatud liiget ja neli IKK kohtunikku.

AMETIAEG

4 aastat.

VALIMINE

Neli kohtunikku nimetatakse IKK kohtunike seast. Asutusevälised liikmed nimetab ametisse saadikutekoda (2) ja senat (2) õigusteaduse professorite ja/või juristide seast, kellel on vähemalt 20-aastane töökogemus.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

IKK on jagatud riigi ja piirkondliku tasandi auditi- ja õiguskodadeks, mida täiendavad peaprokuratuur ja piirkondlikud prokuratuurid.

IKK peakorter asub Roomas ja tal on üksused kogu riigis. Vastavalt sellele on kõigis 19 piirkonnas ja kahes autonoomses provintsis piirkondlikud auditikojad, piirkondlikud õiguskojad ja piirkondlikud prokuratuurid.

IKK-l on ka mitu tsentraalset auditikoda, samuti kolm tsentraalset õiguslikku apellatsioonikoda Roomas ja üks Sitsiilia jaoks. Apellatsioonikojad tegutsevad teise astme kohtutena ja lõpliku vahekohtuna.

Peaprokuratuur töötab koos õiguskodadega. IKK peaprokurör asub Roomas; piirkondlikud prokurörid töötavad piirkondlike õiguskodade juures ja neil on pädevus kõnealuse piirkonna suhtes.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Kohtunikke 479, riigiteenistujaid (sh juhtkond) 2137 (seisuga aprill 2022)
• Sooline jaotus: ♂290; ♀ 189 (kohtunikud); ♂ 777; ♀ 1360 (riigiteenistujad)
• Keskmine vanus: 54 aastat (kohtunikud ja riigiteenistujad)

EELARVE

• 495,052 miljonit eurot (2022)

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

Iga aasta alguses kiidab IKK sõltumatult heaks oma üldise auditikava, mis sisaldab auditipõhimõtteid, -strateegiaid ja -kriteeriume tsentraalsete auditikodade jaoks ning võrdluskriteeriume piirkondlike auditikodade jaoks. Iga tsentraalne ja piirkondlik auditikoda kiidab heaks ka oma auditikava.

Igas kavas võetakse arvesse selliseid parameetreid nagu rahaline tähtsus, võimalik vigade või õigusrikkumiste oht, eelmiste auditite tulemused, avaliku sektori asutuste konkreetsed taotlused või soovitused ning inim- ja tehnilised ressursid.

IKK saadab aasta auditikava saadikutekoja ja senati presidentidele ning piirkondlikul tasandil regioonide ja piirkondlike nõukogude esimeestele, samuti auditeeritavatele asutustele.

Aasta auditikavas kirjeldatakse

• tegevuste ajakava;
• asutusi, mida IKK auditeerib;
• valitud kriteeriume ja parameetreid ning valimi koostamise protseduuri;
• tegevusi ja teemasid, mida IKK auditeerib.

— AUDITIMEETODID

IKK teeb järgmiseid auditeid:

• ex ante vastavusauditeid, mis käsitlevad valitsuse poolt õigusaktide alusel välja antud rahaliselt kõige olulisemaid meetmeid ja haldussuuniseid, et vältida valitsuse tegevuse vastuolu õigusnormidega;
• ex post tulemusauditeid kogu avaliku halduse tegevuse suhtes, et hinnata tulemuste vastavust õigusaktides seatud eesmärkidele;
• finantsjuhtimise auditeid selliste üksuste, sealhulgas ettevõtete suhtes, kes saavad riigilt ja piirkondlikelt või kohalikelt omavalitsustelt korrapäraselt eelarvetoetust.

Auditeeritavatel on õigus enne lõpparuande vastuvõtmist vastata IKK järeldustele.

Ärakuulamismenetluse käigus teeb IKK järgmist:

• teavitab auditeeritud üksusi oma aasta auditikavast ning esitab neile teavet auditi teemade, tingimuste, menetluste ja üldise kava kohta;
• peab pidevalt konstruktiivset dialoogi auditeeritud üksuste ja nende siseauditi juhtimise osakondadega;
• avaldab lõpparuande ja esitab oma tähelepanekud asjaomase auditikoja avalikul istungil toimuva avaliku kuulamise kontekstis.

IKK koostab tulemusauditite kohta aruanded, mis sisaldavad tema analüüse, hindamisi ja soovitusi. Auditeeritavad peaksid neid soovitusi järgima, et kõrvaldada riigi rahanduse juhtimises leitud probleemid ja seeläbi tagada usaldusväärne juhtimine. Nad peaksid esitama IKK-le ka ajakohast teavet soovituste põhjal võetud mis tahes meetmete kohta.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

IKK esitab parlamendile teavet

• aastaaruannetes riigi üldise finantsaruande kohta;
• nelja kuu aruannetes kulutusi puudutavate seaduste kohta (mis tahes kulude kohta, mis põhinevad õigusaktidel);
• eriistungeid, kus IKK esitab oma arvamuse valitsuse majandus- ja finantsplaneerimise ning finantseelnõu kohta;
• eriaruandeid piirkondliku ja kohaliku tasandi rahastamise kohta;
• aastaaruandes riigi rahanduse koordineerimise kohta;
• aruannetes avaliku sektori tööhõivekulutuste kohta;
• aruannetes ELi vahendite haldamise kohta ning
• aruannetes avaliku sektori asutuste ja üksuste juhtimise kohta.

— TEABE LEVITAMINE

IKK aruanded avaldatakse tema veebisaidil.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

Riigi keskse kontrollisüsteemi üle teeb järelevalvet raamatupidamisarvestuse üldosakond (majandus- ja rahandusministeeriumis), mida juhib riigi peakontrolör.

Iga ministeeriumis on raamatupidamisarvestuse üldosakonna alla kuuluv sõltumatu tsentraalne raamatupidamistalitus, mis kontrollib, et haldusmeetmed oleksid kooskõlas asjaomaste finantsalaste õigusaktide ja ministeeriumi direktiividega (nt kõigi kavandatud kulude seaduslikkust). Tsentraalne raamatupidamistalitus kiidab kõik seaduslikuks peetavad finantskohustused heaks ja edastab teabe mistahes õigusnormide vastaselt tehtud tehingute kohta ministrile, kes võib anda raamatupidamisarvestuse üldosakonnale korralduse konkreetseid tehinguid kontrollida. Sellised juhtumid edastatakse automaatselt IKK-le.

Riigi rahanduse peainspektsioon kontrollib ministeeriumide ja avaliku sektori asutuste tegevust kohapeal ja võib vajaduse korral teha ettepanekuid parandusmeetmete kohta. Peainspektsioon kontrollib ka kõigi asutuste siseauditi mehhanismide nõuetekohast toimimist. Peainspektsiooni aruanded edastatakse peakontrolörile ja rahalise kahju avastamise korral IKK peaprokurörile, kes võib riigiteenistujatele süüdistuse esitada. 

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Kreeka kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „KKK“) auditeerib riigi, kohalike ametiasutuste ja muude juriidiliste isikute kulusid ja raamatupidamisarvestust vastavalt seadusele või juhul, kui nad saavad riigilt raha.

KKK pädevusse kuuluvad ka valitsusasutused ja ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja muud avaliku sektori organisatsioonid. Ta võib osaleda ka eraõiguslike juriidiliste isikute raamatupidamisaruannete auditeerimises.

Tal on täielik juurdepääsuõigus kõigile IT-süsteemidele, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste raamatupidamisregistritele, tõendavatele dokumentidele ja töötajatele. Ta võib ka nõuda igasugust asjakohast teavet kõigilt pädevatelt asutustelt, kes on kohustatud koostööd tegema.

KOHTUPÄDEVUS

KKK teeb otsuseid õiguskaitsevahendite kohta vaidlustes, mis käsitlevad

• pensioneid;
• raamatupidamisarvestuse auditeerimist üldiselt;
• riigiametnike tsiviilvastutust kahju eest, mille nad on oma kohustuste täitmisel tahtlikult või raske hooletuse tõttu põhjustanud riigile, kohalikele ametiasutustele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; ning
• avalike teenistujate vastutust nende jõukuse põhjendamatu kasvu eest, mida peetakse korruptsiooniks (ja mis ei ole põhjendatud nende majanduslike huvide aastadeklaratsioonide auditi põhjal).

Samuti esitab KKK arvamusi järgmistes küsimustes:

• õigusaktide eelnõud, mis käsitlevad a) pensioniküsimusi (põhiseaduses nõutud), b) väga olulisi küsimusi, mis on seotud valitsemissektori finantsjuhtimisega, c) riigihankeküsimusi ja d) tema pädevusse kuuluvaid küsimusi;
• finantsküsimused, tingimusel et arvamus ei mõjuta tema menetluses oleva vaidluse lahendamist;
• otsuste eelnõud a) riigieelarve tulude ja kulude tasaarvestamise kohta ning b) selliste kriteeriumide ja tingimuste muutmise kohta, mille alusel tulu liigitatakse sissenõutamatuks.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

Põhiseaduse artiklis 98 on seadusandlikult sätestatud KKK volitused, mida kasutatakse seaduses sätestatud korras. Hiljuti võeti vastu kaks uut seadust: seadus nr 4700/2020 (A 127) ühtse menetluse kohta, mis on lepingueelse auditi täielik õigusraamistik, ja seadus nr 4820/2021 (Α 130) Kreeka kõrgeima kontrolliasutuse alusseaduse kohta.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

KKK auditimandaat hõlmab

• vabariigi presidendi kantseleid;
• peaministri kantseleid;
• parlamenti;
• 19 ministeeriumi;
• 7 detsentraliseeritud ametit;
• 5 konstitutsioonilist sõltumatut ametiasutust ja 18 sõltumatut haldusasutust, mis ei ole asutatud otseselt põhiseaduse alusel;
• 332 kohalikku omavalitsust (esimese tasandi kohalikud omavalitsused);
• 13 piirkonda (teise tasandi kohalikud omavalitsused);
• 26 sotsiaalkindlustusorganisatsiooni;
• 106 riigihaiglat.

Samuti auditeerib KKK ligikaudu 450 muude valitsemissektori juriidiliste isikute, kohalike omavalitsuste avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute (755) raamatupidamist ning toetusi saavaid eraõiguslikke üksusi.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Kohus, millel on õigusemõistmise, auditi-ja nõuandefunktsioon.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

KKK on Kreeka kohtusüsteemis kõrgeim avaliku sektori finantskohus.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

KKK peab esitama parlamendile aastaaruande oma auditeerimistegevuse kohta ja kinnitava avalduse riigieelarve täitmise kohta.

KKK president esitab igal aastal parlamendile aasta auditikava, milles võidakse teha ettepanek seada prioriteediks mõned kavandatud auditid, ning väljendab huvi veel kuni kolme auditi tegemise vastu, mis keskenduksid eelkõige avaliku halduse süsteemide puudustele, ning mis tehtaks lisaks juba kavandatud audititele.

Valdkondlike auditite aruanded edastatakse asjaomasele parlamendikomisjonile enne nende avaldamist ajakirjandusele, samas kui KKK president esitab need vastavalt kodukorrale parlamendile.

Parlament kiidab heaks ka KKK eelarve rahandusministeeriumi ja justiitsministeeriumi soovituste alusel.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

KKK täiskogu on kõrgeim pädevusorgan ning sinna kuuluvad president, 10 asepresidenti ja 40 kohtunik-nõunikku. Täiskogu võib kokku tulla täiskoosseisus, suurkoguna või ühes kolmest väiksemast kogust. Igasse väiksemasse kogusse kuuluvate liikmete arvu võib muuta täiskogu otsusega.

Väike kogu koosneb presidendist, kõikidest asepresidentidest ja kohtunik-nõunikust. Täiskogu suurkogu koosneb presidendist, asepresidendist ja 20-st loosi teel valitud kohtunik-nõunikust. Täiskogu kolm väiksemat kogu koosnevad kõrgeima kontrolliasutuse presidendist ning 14 asepresidendist ja kohtunik-nõunikust. Asepresidendid määratakse igasse kogusse teenistusstaaži järjekorras ning kohtunik-nõunikud valitakse loosi teel iga kolme aasta järel vastavalt täiskogu asjakohases otsuses sätestatud tingimustele.

AMETIAEG

Liikmed on kohtunikud, kes on isiklikult ja oma tegevuses sõltumatud ja nad nimetatakse ametisse eluajaks.

VALIMINE

Asepresidendid: ametisse nimetatud presidendi käskkirjaga ministrite nõukogu ettepanekul.

Kohtunik-nõunikke edutatakse presidendi käskkirjaga kõrgema justiitsnõukogu otsuse alusel.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

KKK juht on president. Presidendi alluvusse kuulub 10 aktiivses teenistuses olevat asepresidenti, kellest seitse juhatavad KKK kohtupädevusega kodasid ja kohtukoosseise.

Asepresidendid asendavad presidenti vastavalt tööstaaži pikkusele. KKK ametikohtade loetelus on 166 kohtuniku ametikohta. Kohtunik-nõunikke on praegu 40, abikohtunikke 50, ettekandja-kohtunikke 29 ja ettekandja-kohtuniku kandidaate viis.

KKK organisatsioonistruktuuri lahutamatuks osaks on kohtujuristi kabineti tasand, mis on avalikes huvides tegutsev sõltumatu õigusasutus, kuhu kuuluvad kohtujurist, kohtujuristi asetäitja ja kolm kohtujuristi asetäitja abi ning neli ja ettekandja-kohtuniku kandidaati. Praegu on tema töö toetamiseks lähetatud ka kohtunikuabisid ja ettekandja-kohtunikke.

KKK koosneb täiskogust (vt eespool kirjeldatud struktuur), seitsmest kohtupädevusega osakonnast (mida juhib asepresident) ja kolmest hiljuti loodud auditiüksusest (I auditiosakond, mida juhib president, II auditiosakond ning uuringute ja arvamuste osakond, mida juhib asepresident), mis vastutavad igat liiki auditite kavandamist ja läbiviimist puudutavate küsimuste ning riigi finantsaruannet ja bilanssi käsitleva aruande ja aastaaruande läbivaatamise eest.

KKK organisatsiooniline struktuur sisaldab ka kuut kohtuosakonda (kohtukoosseisud, mida juhatab kohtunik-nõunik), millest kolm vastutab lepingueelsete auditite eest, kaks tegelevad auditi- ja kohtualaste ülesannetega ning üks peamiselt Euroopa Kontrollikoja Kreekas läbiviidavate auditite järelevalve, koordineerimise ja seirega ning KKK rahvusvaheliste suhetega.

Ministeeriumides, prefektuurides/piirkondades ja suuremates omavalitsusüksustes asuvad kontrolliasutused, mida juhivad KKK volinikud (st kõrgharidusega kohtuametnikud, kellel on üle 15 aasta pikkune töökogemus ja kes on osakonnajuhatajad) ning millel on auditeerimise ja karistuste määramise õigused. Praegu on Ateenas 55 sellist kontrollitalitust ja mujal Kreekas 56. Kohtuametnikke on kokku 632.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Koosseis: 632 (täistööaja ekvivalent) (juhtkond: 15%; audit: 64%; haldus: 21%) + 142 kohtunikku
• Sooline jaotus: ♂ 34%; ♀ 66%. Keskmine vanus: 52

(võrdlusperiood: aprill 2022)

EELARVE

• 36,9 miljonit eurot
• Eelarve jagunemine: 95% töötasudeks ja palkadeks
• < 0,01% valitsemissektori kogueelarvest

(võrdlusperiood: aprill 2022)

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

KKK kavandab oma tööd mitmeaastastes ja iga-aastastes töökavades, mille kiidab heaks tema täiskogu.

Mitmeaastane auditi töökava sisaldab audititeemade loetelu strateegiliste prioriteetide kaupa ning määratleb kavandatud auditite eesmärgid ja prioriteedid. Iga-aastasesse auditi töökavva lisatavate auditite ja nende võimaliku kombinatsiooni valimisel võtab KKK arvesse mitmeaastase töökava strateegilisi prioriteete, KKK kohustuslikku korduvat audititööd, parlamendi, organite esindajate või kodanike mis tahes taotlusi kaebuste uurimisega seotud audititeks ning kavandatavat koostööd Euroopa ja rahvusvaheliste auditiasutustega.

— AUDITIMEETODID

KKK teeb ex ante, lepingueelseid ja ex post auditeid, sh riskantseid valdkondi käsitlevaid auditeid (mis võivad olla finants-, vastavus- või tulemusauditid), samuti varasemate auditite järelkontrolli kooskõlas KKK auditi käsiraamatu ja INTOSAI rahvusvaheliste auditistandarditega.

KKK teeb praegu järgmisi auditeid:

• auditid, mis tehakse vastavalt seadusele enne suure rahalise väärtusega lepingute sõlmimist riigi või muu samaväärse juriidilise isikuga (lepingueelne audit);
• riigi ja kohalike ametiasutuste või muude juriidiliste isikute raamatupidajate koostatud raamatupidamisaruannete ex post auditid, mille tulemusel teeb pädev KKK volinik või kohtuosakond otsuse, millega need aruanded kas tunnistatakse usaldusväärseteks ja võetakse vastu või tunnistatakse ebaseaduslikuks ja lükatakse tagasi. Viimatinimetatud juhul nõutakse puudujääk sisse;
• suure riskiga valdkondade valdkondlikud auditid (finants-, vastavus- ja tulemusauditid) vastavalt KKK aasta auditi töökavale ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelistele standarditele põhimõtetele (INTOSAI erialastandardite foorumi raamistik IFPP).

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

Kreeka kõrgeim kontrolliasutus avaldab

• kohustuslikke auditiaruandeid:
  • aastaaruande oma audititegevuse kohta, sh oma tegevuse tulemused, töö põhjal tehtud tähelepanekud, ettepanekud reformide ja paranduste kohta (sh asjaomased seadused);
  • kinnitava avalduse riigieelarve täitmise kohta;
• omaalgatuslikke auditiaruandeid: KKK avaldab ka auditiaruandeid vastavalt oma aasta töökavale;
• aruandeid auditite põhjal, mille läbiviimiseks parlament oli huvi avaldanud ja mida ei olnud algselt kavandatud (maksimaalselt kolm aruannet aastas), keskendudes eelkõige avaliku halduse süsteemide puudustele;
• arvamusi õigusaktide kohta: KKK esitab arvamusi pensioneid või pensioniõiguste tunnustamist käsitlevate õigusaktide eelnõude kohta, samuti mis tahes küsimustes kas ministrite taotlusel või vastavalt seadusele, mis kuuluvad tema põhiseadusest tulenevasse pädevusse;
• muud:
  • Auditiaruannete järelkontrolli aruanded

— TEABE LEVITAMINE

KKK aastaaruanne avaldatakse (Kreeka riigi ametlikus väljaandes) ning need on üldsusele kättesaadavad KKK veebisaidil. Valdkondlike auditite aruanded on samuti kättesaadavad KKK veebisaidil. President esitab need aruanded parlamendile vastavalt kodukorrale ja KKK alusseadusele.

Kohtuotsused ja kohtukoosseisude otsused, millest on eemaldatud isikuandmed, avaldatakse samuti KKK veebisaidil ja õigusalastes ajakirjades.

KKK võib korraldada konverentse, et tutvustada auditeeritavatele ja asjakohastele sidusrühmadele oma audititegevust.

Pressibüroo vastutab pressiteadete avaldamise, nende avaldamise eest KKK veebisaidil ja sotsiaalmeedias ning ajakirjanduse teavitamise eest.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Põhiseaduse kohaselt auditeerib Küprose Vabariigi kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „KKK“) kõiki avaliku sektori tulusid ja kulusid ning kõiki rahalisi ja muid hallatavaid varasid, mis kuuluvad avalikule sektorile. Samuti võib ta auditeerida kõiki riigi poolt või nimel võetud kohustusi.

KKK auditite ulatusel ei ole piiranguid ning tal on õigus pääseda ligi kõikidele oma ülesannete täitmiseks vajalikuks peetavatele raamatupidamisandmetele, teabele ja kohtadele, kus säilitatakse varasid.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Küprose Vabariigi põhiseadus (1960): 6. osa, 2. peatükk, artiklid 115–117;
• finantsvastutuse ja finantsraamistiku seadus (seadus nr 20(I)/2014);
• riigikontrolörile tõendite ja teabe esitamise seadus (seadus nr 113(I)/2002);
• riigihankeid käsitlevad õigusaktid.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

KKK auditeerib järgmiste asutuste tegevust:

• avaliku sektori asutused:
  • ministeeriumid;
  • valitsemissektori asutused, teenistused ja ametid;
• täitevasutused;
• kohalikud omavalitsused:
  • ringkonnad;
  • vallad;
• muud avaliku sektori organisatsioonid, ettevõtted ja fondid.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Valitsusest sõltumatu auditiasutus, mida juhib riigikontrolör.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

KKK on sõltumatu riigiorgan.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

KKK on struktuuriliselt parlamendist sõltumatu, kuid need kaks teevad omavahel tihedat koostööd. Arengukavade ja riiklike kulutuste kontrolli parlamendikomisjon vaatab KKK soovitused ja tähelepanekud korrapäraselt läbi, et jälgida, kuidas auditeeritud asutused neile reageerivad.

Lisaks paluvad peaaegu kõik parlamendikomisjonid korrapäraselt KKK abi tema ülesannetega seotud küsimustes. Aeg-ajalt osaleb KKK seadusandlikus protsessis. Parlament võib paluda KKK-lt eriuuringute või -auditite tegemist.

KKK teeb auditeid, avaldab eriaruandeid ja esitab Küprose Vabariigi presidendile aastaaruande.

KKK eelarve peab heaks kiitma ministrite nõukogu ja parlament. See piirab tema sõltumatust.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

Põhiseaduse kohaselt juhib KKK-d ainuisikuliselt riigikontrolör. Muid juhtorganeid ei ole. KKK eriaruannete ja aastaaruande heakskiitmiseks nähakse auditijuhistega siiski ette juhtkonna moodustamine, mis koosneb riigikontrolörist, riigikontrolöri abist, kolmest auditidirektorist ja tehnilise auditi direktorist.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

KKK jaguneb 16 talituseks, mis teevad finants-, vastavus- ja tulemusauditeid

Need hõlmavad kolme üksust, mis kõik koosnevad veel kolmest osakonnast, ja kahte haru, mis kumbki koosneb kahest või kolmest osakonnast. Veel kaks üksust annavad aru otse riigikontrolöri abile. Iga üksust juhib auditidirektor ja iga haru juhtideks on vanemaudiitorid.

Tehnilise auditi direktor juhib tehnilise auditi üksust, mis vastutab kõigi tehniliste auditite eest.

Lisaks on KKK-l metoodika ja kvaliteedi tagamise üksus ning tugiteenistused, mis tegelevad halduse ja raamatupidamisega.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD (2020)

• Arv: 120 täistööajale taandatud töötajat (täistööaja ekvivalendina) (märts 2022) [81% auditi valdkonnas, 19% tugitöötajad (arhiivid jne)]
• Sooline jaotus: ♂ 36 %; ♀ 64 %. Keskmine vanus: 49
• Kehtiva värbamismenetluse tulemusena suureneb KKK töötajate arv alates 1. maist 2022 23 võrra.

EELARVE

• KKK-d rahastatakse keskvalitsuse eelarvest;
• 7,3 miljonit eurot (2022);
• ca 90% läheb personalikulude katmiseks, ülejäänu on eraldatud tegevuskuludeks;
• ca 0,07% valitsemissektori eelarvelistest kogukuludest.

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

Keskvalitsuse finantsaruannete auditit, mis hõlmab vastavusauditit, koordineerib tsentraalselt KKK, kuid selle kavandavad ja viivad läbi iga ministeeriumi asjaomased auditiüksused

Tulemusauditeid ja mis tahes täiendavaid vastavusauditeid kavandavad, teevad selle programmitöö ja viivad läbi KKK üksused ja tehnilise auditi üksus.

Planeerimine hõlmab iga kavandatud auditi jaoks ette nähtud hinnangulist päevade arvu, mis põhineb olemasolevate töötajate arvul, töö mahul ja tähtsusel, auditiriskil ja varasematel tähelepanekutel.

— AUDITIMEETODID

KKK teeb järgmist tüüpi auditeid:

• finantsauditid;
• vastavusauditid (regulatiivne kontroll);
• tulemusauditid;
• tehnilised auditid, mis hõlmavad peamiselt riigihangete auditeid (hanketingimused, projektikulude hindamine ja hindamisaruanded), pooleliolevate ehitusprojektide kohapealseid auditeid, valitsusasutusi majutavate hoonete üürilepingute auditeid ja IT-auditeid (st infotehnoloogia / elektrooniliste andmetöötlussüsteemide auditid);
• keskkonnaauditid, mis tavaliselt hõlmavad mõne keskkonnaalast juhtimist puudutava teema finants-, vastavus- ja tulemusauditi kombinatsiooni. Need viiakse läbi kooskõlas spetsiaalsete INTOSAI poolt välja antud metoodiliste juhiste ja standarditega;
• eriuuringud, mis üldjuhul algatatakse kas parlamendi konkreetse taotluse alusel, pärast kaebuse esitamist või politsei taotlusel, et neid abistada võimalike kriminaalasjade uurimisel.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

KKK avaldab eelkõige järgmisi väljaandeid:

• aastaaruanne, mis sisaldab peamiselt viiteid aasta jooksul valminud auditiaruannetele ja auditi järeldustele Küprose Vabariigi finantsaruannete kohta;
• auditiarvamus Küprose Vabariigi finantsaruannete kohta;
• arvamus finantsaruande kohta;
• eriaruanded, mis avaldatakse oluliste auditite lõpulejõudmisel, nagu avaliku sektori asutuste, täitevasutuste ja/või kohalike omavalitsuste auditid, samuti tulemus- ja keskkonnaauditid.

— TEABE LEVITAMINE

KKK edastab oma auditite tulemused ja asjakohased soovitused otse asjassepuutuvatele asutustele.

Aastaaruanne esitatakse Küprose Vabariigi presidendile ja parlamendile.

Lisaks avaldab KKK kõik salastamata auditiaruanded oma veebisaidil ja avaldab vajaduse korral asjakohased pressiteated. Sotsiaalmeediat kasutatakse ka kodanike teavitamiseks ning meediaga suhtlemiseks on ametisse määratud pressiametnik.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

Lisaks tihedale koostööle parlamendiga teeb KKK koostööd ka kodanike, valdkonnaekspertide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et saada teavet audititeemade kohta.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Leedu Riigikontrolli (edaspidi „LKK“) volitused on sätestatud Leedu Vabariigi põhiseaduses, Leedu Vabariigi Riigikontrolli seaduses ja muudes õigusaktides.

LKK teeb järelevalvet riigivara haldamise ja kasutamise seaduslikkuse ja tõhususe ning riigieelarve täitmise üle, teeb avalikke auditeid, kontrollib eelarvepoliitikat ja teeb muid toiminguid, etsaavutada LKK seaduses sätestatud eesmärgid.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Vabariigi põhiseadus: LKK-d käsitlev peatükk (1992);
• kõrgeima kontrolliasutuse seadus (1995).

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

LKK auditeerib

• riigiasutusi ja ettevõtteid;
  • ministeeriume: 14;
  • valitsusasutusi: 14;
  • ministeeriumide alluvuses olevaid asutusi: 77;
• omavalitsusi, munitsipaalasutusi, institutsioone ja nende rahalisi vahendeid;
• riigi raha- ja maksufonde;
• igat liiki ettevõtteid, milles riik või kohalik omavalitsus omavad vähemalt 50% häältest;
• kõiki üksuseid, kellele riik või kohalik omavalitsus on eraldanud vahendeid või andnud üle vara;
• riigieelarve täitmist;
• riigi sotsiaalkindlustusfondi eelarvet;
• kohustusliku tervisekindlustuse fondi eelarvet.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Valitsusest sõltumatu auditiasutus, mida juhib riigikontrolör.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

LKK on sõltumatu kõrgeim auditiinstitutsioon, mis annab aru parlamendile ja ei ole ametlikult seotud teiste valitsusasutustega.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

LKK annab oma tegevusest aru parlamendile ja aitab tal teostada parlamentaarset kontrolli. Sellest tulenevalt on parlamendi ja LKK vahel tihedad suhted.

Kõige tihemini suheldakse parlamendi auditikomisjoniga.Auditikomisjon võtab LKK aruandeid arvesse ja aitab oma otsuste tegemise abil LKK soovituste täitmisele kaasa.

Parlament võib LKK-le ülesandeks teha teatavate tema pädevusalas olevate auditite tegemise.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

LKK-d juhib riigikontrolör ja kolm riigikontrolöri abi.

AMETIAEG

Riigikontrolöri abid nimetatakse ametisse 5-aastaseks ametiajaks, mida võib ühe korra pikendada.

VALIMINE

Riigikontrolöri abid määrab ametisse Vabariigi President riigikontrolöri soovitusel.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

LKK ühendab ühte institutsiooni kolm funktsiooni:

• kõrgeim kontrolliasutus;
• Euroopa Liidu investeeringute auditeerimise asutus;
• eelarveinstitutsioon.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 232 (täistööaja ekvivalent, 1. aprill 2022) (68 % auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 23 %; ♀ 77 %. Keskmine vanus: 43 aastat

EELARVE

• 9,591 miljonit eurot (2022)

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

LKK kavandab oma tegevust aasta auditikavades omal äranägemisel. Kavandamisetapis toimub avaliku sektori tegevuse järelevalve, kogutakse andmeid ja analüüsitakse olemasolevaid ja võimalikke riske. LKK sidusrühmad võivad teha ettepanekuid audititeemade kohta.

Töökava saab pidevalt muuta, et võtta arvesse hetkeolukorra muutumist.

— AUDITIMEETODID

LKK teostab finants-, vastavus- ja tulemusauditeid. Kõik kasutatavad metoodikad on kooskõlas ISSAIde ja rahvusvahelise parima tavaga.

Auditeeritavatel on õigus esitada auditiaruannete projektide kohta märkusi.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

LKK avaldab igal aastal

• tegevusaruande;
• arvamusi ja auditiaruandeid, mis puudutavad järgmiste institutsioonide konsolideeritud raamatupidamise aruandeid:
  • riik;
  • kohustuslik tervisekindlustuse fond;
  • riiklik sotsiaalkindlustusfond;
• arvamuse ja auditiaruande riigi rahandusfondide finantsaruannete kohta;
• arvamuse ja auditiaruande riigi finantsaruannete kohta, mis sisaldavad teavet valitsemissektori võla kohta;
• tulemusauditi aruandeid.
• aruandeid soovituste täitmise kohta;
• muid hinnanguid.

— TEABE LEVITAMINE

LKK esitab parlamendile oma iga-aastase tegevusaruande, kõik auditiaruanded ja arvamused ning aruanded avaliku sektori auditi soovituste rakendamise kohta.

LKK avaldab kõik oma auditiaruanded ja arvamused ning iga-aastase tegevusaruande oma veebisaidil.

Avaliku sektori auditi soovituste rakendamise järelevalve tulemusi (soovituste rakendamise seis, vastutavad üksused ja soovituste rakendamise järel tehtud muudatused) ajakohastatakse pidevalt ning avaldatakse avatud andmetena LKK veebisaidil.

LKK järgib oma tegevuses sõltumatuse, läbipaistvuse, õiguspärasuse ja professionaalsuse põhimõtteid.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

LKK teeb koostööd parlamendi, rahandusministeeriumi, Leedu Audiitorite Koja, siseaudiitorite ühenduse ja munitsipaalkontrolöride ühendusega, et jagada kogemusi ja töötada välja ühised standardid.

LKK on sõlminud koostöökokkulepped Leedu Keskpanga, kõrgeima ametliku eetikakomisjoni, maksuameti, konkurentsinõukogu, sotsiaalkindlustuse ja tööministeeriumi, rahandusministeeriumi, peaprokuratuuri, riigihangete ameti, eriuurimistalituse, finantskuritegude uurimise teenistuse, Vilniuse Ülikooli majandus- ja ärijuhtimisteaduskonna, Vytautas Magnuse Ülikooli, Mykolas Romerise Ülikooli, munitsipaalkontrolöride ühenduse, Leedu Audiitorite Koja ja siseaudiitorite ühendusega.

LKK auditite kvaliteedi tagamiseks viiakse läbi korrapäraseid vastastikuseid hindamisi.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Luksemburgi kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „LKK“) kontrollib riigi vahendite, haldusasutuste ja talituste finantsjuhtimist. LKK-l on õigus uurida ka teisi avaliku sektori asutusi, kui nende suhtes ei kohaldata muud seadusega ettenähtud finantsauditi süsteemi. LKK võib auditeerida ka avaliku sektori sihtotstarbeliste vahendite kasutamise eesmärgipärasust, kui need on eraldatud avaliku sektori üksustele ning eraisikutele ja erasektori juriidilistele isikutele.

Oma töös on LKK-l hindamisel õigus kasutada kõiki neid dokumente, mida ta vajalikuks peab. Lisaks audititööle võib parlament küsida LKK arvamust õigusaktide eelnõude kohta.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Luksemburgi konstitutsiooni (1868) artikkel 105 (muudetud);
• kõrgeima kontrolliasutuse seadus (8. juuni 1999) (muudetud kujul).

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

LKK auditeerib

• vahendeid, haldust ja avalikke teenuseid;
• ministeeriume;
• valitsusasutusi;
• muid avaliku sektori organeid;
• avaliku ja erasektori üksuste osi, mida rahastatakse riiklikest toetustest;
• erakondi.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Kollegiaalne struktuur, millel puudub kohtupädevus.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

LKK on sõltumatu asutus.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

Suhe parlamendiga on nõuandev. LKK esitab parlamendile kõik oma aruanded. Lisaks sellele võib õigusaktide koostamisel LKK-ga konsulteerida. Parlament võib LKK-lt ka taotleda konkreetse teemaga seotud auditi läbiviimist.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

LKKd juhib kolleegium, kuhu kuuluvad president, asepresident ja kolm nõunikku.

AMETIAEG

6 aastat, mida võib pikendada.

VALIMINE

LKK kolleegiumi liikmed nimetab suurhertsog parlamendi esitatud kandidaatide nimekirjast.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

LKK teeb otsuseid kollegiaalsetel alustel häälteenamusega. President juhatab koosolekuid ja tal on häälte võrdse jagunemise korral otsustav hääl.

LKK on jaotatud auditi- ja haldusosakonnaks. Auditiosakond koosneb neljast auditiüksusest, millest igaüht juhib üks liige.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 36 (2020)
• Sooline jaotus: ♂ 65%; ♀ 35%

EELARVE

• 5,02 miljonit eurot (2021)
• Riigieelarves on ette nähtud eraldised LKK-le, mis põhinevad LKK enda prognoosil.

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

LKK teeb iseseisvalt otsuse oma tööprogrammi kohta. Kavandamismenetluse määrab kindlaks LKK kolleegium, kes võtab eelneva aasta lõpus vastu oma tööprogrammi.

Parlament võib LKK-lt taotleda teatud teemade auditeerimist.

— AUDITIMEETODID

LKK teeb finants- ja tulemusauditeid.

Auditiprotsessi käigus esitab LKK tulemused auditeeritavatele üksustele, kes võivad vastata märkustele kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, enne kui aruanded parlamendile esitatakse.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

LKK avaldab

• üldise aruande riigi raamatupidamise aastaaruande kohta;
• eriaruanded finantsjuhtimise konkreetsete valdkondade kohta, mis on koostatud LKK omal algatusel või parlamendi taotlusel;
• arvamused õigusaktide eelnõude ja eelarve haldamise kohta.

— TEABE LEVITAMINE

LKK esitab oma aastaaruanded ja eriaruanded parlamendile ning avaldab need ka oma veebisaidil.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

LKK teeb tihedat koostööd auditeeritavate ja asjaomaste ministeeriumidega.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Läti Vabariigi kõrgeim kontrolliasutus teeb finants-, vastavus- ja tulemusauditeid, mille käigus kontrollitakse:

• riigi- ja omavalitsuste eelarvetulusid ja -kulusid, sealhulgas ELi rahaliste vahendite ning muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonide vahendite kasutamist;
• riigi ja kohalike omavalitsuste varaga seotud tegevust.

LKK esitab igal aastal parlamendile auditi järeldusotsuse riigi ja omavalitsuste eelarvete täitmise kohta ning arvamused selle kohta, kas ministeeriumid ja muud keskvalitsuse institutsioonid on koostanud raamatupidamise aastaaruanded korrektselt.

LKK esitab parlamendile ja ministrite kabinetile aruanded

• finantsauditi kohta auditeeritud üksustes, mille kohta LKK on välja andnud märkusega arvamuse, vastupidise arvamuse või loobunud arvamuse avaldamisest;
• kõigi tulemusauditite kohta; ning
• eriti oluliste ja suurt kaalu omavate leidude kohta.

Kui auditite käigus tuvastatakse õigusnormide rikkumisi, peab LKK sellest teavitama asjaomaseid õiguskaitseasutusi. LKK-l on õigus hüvitada riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvele tekkinud kahju, mille on põhjustanud isiku väärkäitumine, kui see avastatakse auditi käigus, kui isik ei hüvita kahju vabatahtlikult ja kui auditeeritav või tema kõrgem institutsioon ei tegutse kahju hüvitamise nimel.

Auditite käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks annab LKK auditeeritud üksustele soovitusi ja teeb järelevalvet soovituste täitmise üle.

LKK-l on õigus tutvuda kogu teabega, mida ta oma töö tegemiseks vajalikuks peab.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Läti Vabariigi põhiseadus (1922);
• kõrgeima kontrolliasutuse seadus (2002);

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

LKK auditeerib

• riigiasutusi (13 ministeeriumi ja nende 137 allasutust, 13 riigi keskasutust);
• kohaliku omavalitsuse üksusi (43 omavalitsust, sh 10 linna) ning nende allasutusi;
• riigi või kohaliku omavalitsuse omandis olevaid riigi osalusega äriühinguid või eraettevõtteid;
• muid äriühinguid, seltse, sihtasutusi ja füüsilisi isikuid: 1) kui riigi või kohaliku omavalitsuse vahendid on nende käsutuses või nende vastutusel, 2) kui neid rahastatakse riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest või 3) kui nad viivad läbi riigi või kohaliku omavalitsuse hankeid.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

LKK on sõltumatu kollegiaalne kõrgeim kontrolliasutus, mida juhib riigikontrolör.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

LKK on üks kuuest Läti põhiseaduslikust organist. Ta on täielikult sõltumatu ja loodud kollegiaalse kõrgeima kontrolliasutusena, mis on riigi finantskontrollisüsteemi põhielement, mis teenib avalikku huvi, tagades sõltumatu kindluse keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahendite seadusliku, korrektse, säästliku, tõhusa ja tulemusliku kasutamise kohta, edendades usaldusväärset finantsjuhtimist ja läbipaistvat otsuste tegemise protsessi avalikus sektoris.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

LKK esitab oma aruanded ja arvamused Läti parlamendile ja ministrite kabinetile.

PARLAMENT

LKK teeb tihedat koostööd erinevate parlamendikomisjonidega, kuid peamiselt riiklike kulutuste ja auditikomisjoniga (RKAK), kes on LKK aruannete peamine adressaat. LKK teavitab RKAKd kõigi tehtud auditite tulemustest, vastavate valdkondade tegevuse puudustest ja auditite käigus tuvastatud õigusnormide rikkumisest ning edusammudest soovituste täitmisel. RKAK teeb ka iseseisvalt LKK soovituste täitmise järelkontrolli.

Riigikontrolör annab kord aastas seimile aru riigikontrolli tegevusest.

MINISTRITE KABINET

LKK edastab oma aruanded ja auditiarvamused ka ministrite kabinetile. LKK esitab ministrite kabinetile aruanded auditeeritud üksuste finantsauditite kohta, mille kohta ta on välja andnud märkusega arvamuse, vastupidise arvamuse või loobunud arvamuse avaldamisest, samuti aruanded kõikide tulemusauditite ning eriti oluliste ja suurt kaalu omavate leidude kohta.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

LKKd juhib riigikontrolör (president) ja LKK nõukogu, mis koosneb viie auditiosakonna ning auditi- ja metoodikaosakonna direktoritest.

AMETIAEG

4 aastat, lubatud on kõige rohkem kaks järjestikust ametiaega.

VALIMINE

Nõukogu liikmed määrab ametisse parlament riigikontrolöri soovituse alusel.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

Riigikontrolör juhib ja haldab LKK tegevust, sealhulgas riigikontrolöri kabinetti, tugiüksuseid ja kantseleid, mis vastutavad LKK finantsplaneerimise ja raamatupidamise, andmete säilitamise korralduse, hooldustegevuse ja infotehnoloogia eest.

LKK nõukogu koosseisu kuuluvad riigikontrolör (esimees) ja kuus nõukogu liiget, kes on auditiosakondade direktorid. Nõukogu annab heakskiidu enamikule LKK tegevust reguleerivatele dokumentidele.

LKK-s on viis auditiosakonda ning auditi- ja metoodikaosakond, mis viivad läbi auditeid ning koostavad, ajakohastavad ja rakendavad LKK auditimetoodikat. Iga auditiosakond koosneb direktorist ja kahest või kolmest auditiüksusest. Auditiosakonnad teevad auditeid vastavalt aasta auditikavale, mille on heaks kiitnud LKK nõukogu. Iga auditiosakond vastutab konkreetsete auditeeritavate üksuste ja auditivaldkondade eest.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 166 täistööaja ekvivalenti (märts 2022) (ligikaudu 77% auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 21,1%; ♀ 78,9%. Keskmine vanus: 43

EELARVE

• 7,48 miljonit eurot (2022)
• Ligikaudu 0,080% valitsemissektori kogukuludest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

Audititööd kavandatakse aasta kaupa ja selle kiidab heaks LKK nõukogu.

LKK üldise auditikava koostamine koosneb järgmistest etappidest:

• LKK strateegia väljatöötamine;
• auditivaldkondade strateegiline hindamine;
• audititeemade ettevalmistamine;
• LKK töökava väljatöötamine.

LKK töökava on ette nähtud ainult asutusesiseseks kasutuseks, kuid parlamendi spiikrit teavitatakse aastaks kavandatud auditisuundadest.

Auditiosakonnad teevad tööd vastavalt kavale. Osakondade direktorid ja üksuste juhid teevad otsuseid auditi ulatuse, küsimuste ja ressursside jaotuse kohta.

— AUDITIMEETODID

LKK teeb järgmiseid auditeid:

• finantsauditid, et hinnata, kas finantsaruanded on koostatud asjakohaste määruste kohaselt;
• vastavus- ja tulemusauditid, et hinnata, kas auditeeritav üksus tegutseb kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega ning kas ta tegevus ja tehtud tehingud on säästlikud ja tulemuslikud.

LKK teeb kõik auditid kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega (ISSAId). LKK otsustab, milliseid lähenemisviise ja meetodeid kasutada. Auditeeritud üksused võivad LKK auditileidudele reageerida. Lisaks peavad auditeeritud üksused esitama eduaruandeid soovituste rakendamise kohta.

On loodud ulatuslik raamistik kvaliteedi pideva sise- ja väliskontrolli jaoks.

LKK kasutab ka finants-, tulemus- ja vastavusauditi käsiraamatuid, praktilisi auditisuuniseid ja spetsiaalseid enda koostatud sisemenetlusi. Need dokumendid on üksnes asutusesiseseks kasutuseks.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

LKK avaldab

• arvamuse riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete täitmise finantsaruande kohta;
• arvamusi selle kohta, kas ministeeriumid ja muud riigi keskasutused on aastaaruanded korrektselt koostanud;
• tulemus- ja vastavusauditi aruandeid;
• tehtud tulemus- ja vastavusauditite leidudel põhinevaid aruteludokumente;
• LKK aastaaruande.

— TEABE LEVITAMINE

LKK seaduse kohaselt teavitab LKK üldsust ja kodanikke korrapäraselt tehtud audititest, avaldades kõik auditiaruanded ja arvamused oma veebisaidil pärast nende vastuvõtmist. Kõige levinumad audititeabe levitamiskanalid on LKK ametlik veebisait ja avalik meedia – ajakirjanikud ja sotsiaalmeedia (Facebook, Twitter, YouTube, PodBean). Auditiaruannete avaldamisele lisandub alati pressiteade või pressikonverents. Mõnel juhul, kui auditeeritud teema on üldsuse suurema huvi all, valmistatakse edasise teavitamise tarbeks ette visuaalselt ligipääsetavad ja kergesti mõistetavad auditiaruannete kokkuvõtted ja audiovisuaalsed tooted. Lisaks auditi tulemustele antakse üldsusele teada ka auditisoovituste rakendamisel tehtud edusammudest. Seda tehakse peamiselt sotsiaalmeedia kaudu. Auditiaruannete kokkuvõtted on LKK veebisaidil kättesaadavad inglise ja vene keeles.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

LKK teeb tihedat koostööd haridussektoriga, nt Stockholmi majanduskõrgkooliga Riias, et hoida Läti Vabariigis töös avaliku sektori audiitorite sertifitseerimissüsteem.

LKK teeb koostööd erasektori audiitoritega ja eelkõige Läti vannutatud audiitorite liiduga, tugevdades pidevalt süsteemi vannutatud audiitorite töö tõhusaks kasutamiseks LKK finantsauditite raames kohalikes omavalitsustes.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Madalmaade kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „MKK“) uurib, kas keskvalitsus kulutab maksumaksjate raha asjakohaselt, säästlikult ja mõistlikult. MKK kohustus on auditeerida valitsuse tulusid ja kulusid, mille kohta ta annab parlamendile kord aastas aru mai kolmandal kolmapäeval (nn aruandluspäeval). MKK arvamuse põhjal saab parlament otsustada, kas anda heakskiit valitsuse eelarve täitmisele. Lisaks annab MKK parlamendile aru üksikute auditite kohta, mis võimaldab parlamendiliikmetel kindlaks teha, kas asjaomase ministri poliitika on tulemuslik.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Madalmaade põhiseaduse (1814) artiklid 76, 77 ja 78;
• valitsuse raamatupidamise seadus (2016).

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

MKK auditeerib

• riigieelarve 23 jaotist, mis puudutavad peamiselt ministeeriume ja riiklikke vahendeid;
• 121 juriidilist isikut (nende rühma), millel on seaduses sätestatud kohustusi.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Kollegiaalne struktuur, millel puudub kohtupädevus.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

MKK on keskvalitsuse välisaudiitor. Tegemist on sõltumatu organiga, millel on kõrgema riiginõukogu põhiseaduslik staatus, mis tähistab demokraatliku õigusriigi kaitseks loodud avaliku sektori asutust.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

MKK ja Madalmaade parlamendi töösuhe põhineb koostööl. Institutsioonide tasandil kohtub juhatus regulaarselt parlamendi alalise rahanduskomisjoniga. Nende töötajad suhtlevad igapäevaselt.

MKK avalikustab oma auditileiud (peamiselt aruannete ja kirjade vormis), saates need parlamendile. Parlamendile pakutakse võimalust auditiaruande teemaliseks teabetunniks, enne kui aruanne avaldatakse. Kui parlament ettepaneku vastu võtab, pakutakse sama võimalust ka valdkonna eest vastutavale ministrile.

Aeg-ajalt kutsub parlament MKKd parlamendiistungitel osalema, et kasutada tema ekspertteadmisi.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

MKK tegevust juhib presidendist ja kahest liikmest koosnev juhatus. Juhatuse liikmed teevad kõik otsused ühiselt.

Iga juhatuse liige annab aru MKK ühe töövaldkonna kohta ning president teeb järelevalvet organisatsiooni kui terviku üle.

MKK-l on ka kaks erakorralist juhatuse välisliiget, kes võivad osaleda teatavates tegevustes, näiteks auditite kontrollimine, välistegevus või juhatuse liikmete asendamine.

AMETIAEG

MKK juhatuse liikmete ametiaeg kestab kuni seadusjärgsesse pensioniikka jõudmiseni (70. eluaastani).

VALIMINE

Juhatuse liikmed nimetab ametisse riigipea. Ametisse nimetamise otsuse valmistavad ühiselt ette juhatus ja parlament.

Juhatus valib avatud konkursi alusel vähemalt neli kandidaati. Kandidaatide nimekiri esitatakse esindajatekojale. Nimekiri ei ole esindajatekoja jaoks kohustuslik. Seejärel esitab esindajatekoda riigipeale kolm kandidaati ja riigipea nimetab ametisse kandidaadi, kellel on kõige suurem parlamendi toetus.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

MKK juhatust toetab organisatsioon, mida juhib vastavalt seadusele ametisse nimetatud ja riigipea ees ametivande andnud peasekretär. MKK-l on juhtimisrühm, mida juhib peasekretär ning kuhu kuuluvad kuus auditidirektorit ja üks tugiosakonna direktor. Juhtkond vastutab organisatsiooni ja auditite kvaliteedi eest.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv:  264 (täistööaja ekvivalent, juuni 2021)
• Sooline jaotus: ♂ 52%; ♀ 48%. Keskmine vanus: 45

EELARVE

• 35,1 miljonit eurot (2022)
• 0,01 % valitsemissektori kogukuludest (2022)

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

Ehkki MKK otsustab ise, milliseid auditeid läbi viia, võivad parlament, ministrid ja riigisekretärid pöörduda tema poole palvega teatava auditi läbiviimiseks.

MKK töö põhineb auditikaval, mida vaadatakse üle mitu korda aastas, võttes arvesse strateegilise dialoogi tulemusi. Osa MKK auditisuutlikkusest on eraldatud mitmeaastaste auditikavade elluviimiseks, milles keskendutakse suure rahalise ja sotsiaalse tähtsusega teemadele.

MKK auditeerib esmajärjekorras valdkondi, kus ta saab luua lisaväärtust oma erivolituste tõttu (nagu õigus pääseda ligi konfidentsiaalsele teabele), oma sõltumatuse ja erapooletuse tõttu või selle tõttu, et ükski teine organisatsioon ei saa kõnealuseid valdkondi audititeerida.

— AUDITIMEETODID

MKK teeb finants-, tulemus ja tõhususauditeid.

Ta eksperimenteerib uute auditimeetodite ja -tehnikatega, kuid ka uute aruandevormidega.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

MKK avaldab

• aastaaruande;
• auditiaruandeid;
• fookusaruandeid;
• eelarvekirju
• veebitoimikuid;
• teabelehti.

MKK edastab oma auditileiud ning kogutud kogemused valitsusele, parlamendile ja auditeeritavate üksuste haldamise eest vastutajatele.

MKK vähendab oma väljaannete avaldamist enne üldvalimisi, nende ajal ja pärast neid, kuni uue valitsuse ametisseasumiseni.

— TEABE LEVITAMINE

MKK avaldab aruanded oma veebisaidil ja postitab teavet oma väljaannete kohta sotsiaalmeedias.

Mai kolmandal kolmapäeval (nn aruandluspäeval) esitab MKK sõltumatu arvamuse keskvalitsuse raamatupidamise aastaaruande ja valitsuse juhtimistegevuse ning finantsjuhtimise kohta, samuti ministrite poolt parlamendile esitatava poliitilise teabe kvaliteedi kohta.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

MKK teeb aktiivselt koostööd ja jagab teadmisi Madalmaade Kuningriigi kontrolliasutustega kohalikest kontrolliasutustest ja auditikomiteedest kuni Madalmaade Kariibi mere piirkonna kontrolliasutusteni.

Lisaks osaleb MKK aktiivselt rahvusvahelise auditikogukonna tegevuses. Tal on väga suur kogemus institutsioonilise arengu tugevdamisel suutlikkuse suurendamise projektide kaudu koos välisriikide kõrgeimate kontrolliasutustega. Samuti teeb MKK koostööd ja vahetab teadmisi sõsarasutustega ning on INTOSAI, EUROSAI, ELi kontaktkomitee ja ülemaailmse auditi juhtimisfoorumi liige.

Tiheda koostöö näited on MKK ja teiste kõrgeimate kontrolliasutuste ühised või paralleelsed auditid.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Malta kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „MKK“) on riiklik auditiasutus, mis vastutab keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste välisauditi eest. MKK kohustuslik ülesanne on läbi viia keskvalitsuse finants- ja vastavusauditid.

Lisaks võib MKK teha auditeid mis tahes riigi rahanduse, vara või hallatavate vahenditega seotud või mis tahes valitsusasutuse või -organi kontrolli all olevate vahendite kohta.

MKK võib auditeerida ka nende avaliku sektori asutuste või organite raamatupidamisaruandeid ja/või tegevusi, mis haldavad või kasutavad otseselt või kaudselt valitsusele kuuluvaid vahendeid. Lisaks võib ta auditeerida nende ettevõtete või muude üksuste tegevust, milles valitsusel on enamusosalus.

MKK tegevust reguleerivate õigusaktidega antakse asutusele õigus teha tulemusauditeid, et hinnata avaliku sektori programmide, funktsioonide, algatuste ning muu tegevuse säästlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust.

Samuti vastutab MKK kohalike omavalitsuste auditi eest, nimetades erasektori audiitorid kohalike omavalitsuste auditeerimiseks ning pakkudes audiitoritele tehnilist ja haldustuge.

MKK-l on õigus tutvuda kogu teabega, mida ta oma töö tegemiseks vajalikuks peab.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Malta põhiseadus: artikkel 108 (1964);
• riigikontrolöri ja riigi kõrgeima kontrolliasutuse seadus (1997);
• esindajatekoja kodukorra artikkel 120 (1995);
• kohalike omavalitsuste seadus (1995).

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

MKK auditeerib

• ministeeriume: 21 (kohustuslik);
• kõiki valitsusasutusi ja -büroosid (kohustuslik);
• kohalikke omavalitsusi (kohustuslik kohaliku omavalitsuse seaduse alusel), nagu on märgitud punktis „Mandaat“;
• avaliku sektori asutusi või organeid, kes haldavad, omavad või kasutavad otse või kaudselt valitsusele kuuluvaid vahendeid (ei ole kohustuslik, välja arvatud juhul, kui see on asjaomaste õigusaktidega konkreetselt ette nähtud);
• valitsuse vahendeid omavaid või kasutavaid asutusi (ei ole kohustuslik, välja arvatud juhul, kui see on asjaomaste õigusaktidega konkreetselt ette nähtud);
• ettevõtteid või muid üksusi, kus valitsusel on enamusosalus (ei ole kohustuslik).

Märkus: MKK on eelkõige kohustatud läbi viima keskvalitsuse finants- ja vastavusauditeid ning ta võib läbi viia mis tahes auditi kesk- ja kohaliku omavalitsuse kohta, aga ka teiste asutuste kohta, mis omavad või haldavad avaliku sektori vahendeid. Avaliku sektori asutusi ja muid üksusi, mis ei ole keskvalitsuse üksused, auditeerivad aga erasektori audiitorid.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Valitsusest sõltumatu auditiasutus, mida juhib riigikontrolör.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

MKK on valitsuse välisaudiitor. Ta on oma auditite tegemisel täiesti sõltumatu. Riigikontrolörile ei kohaldata kontrolli mis tahes muu isiku või asutuse poolt.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

Riigikontrolör annab aru otse esindajatekoja esimehele.

Parlamendi avaliku sektori raamatupidamisarvestuse komisjon ja rahandusminister võivad paluda MKK-l teha auditeid mis tahes küsimustes, mis kuuluvad MKK pädevusse. Kohalike omavalitsuste õigusaktide alusel võib kohalike omavalitsuste eest vastutav minister paluda riigikontrolöril auditeerida kohalikke omavalitsusi.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

Kuigi ametlikku juhtorganit ei ole, abistavad riigikontrolöri tema asetäitja ja kolm abi.

VALIMINE

Nii riigikontrolöri kui ka tema asetäitja nimetab ametisse president, nagu eespool märgitud.

Riigikontrolöri abid nimetatakse ametisse asutusesisese ja/või avaliku konkursi alusel. Valikukomisjon (kuhu kuulub ka üks juhatuse liige, kes on MKK-st sõltumatu) intervjueerib selle ametikoha kandidaate ja annab nende kohta aru. Riigikontrolör nimetab valikukomisjoni soovituse alusel ametisse konkursi edukalt läbinud isiku.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

MKK on jaotatud neljaks osakonnaks, millest esimest kolme juhib aseriigikontrolör. Need on järgmised:

• finants- ja vastavusauditi osakond, mis vastutab valitsuse finantsaruande analüüsi eest, mitme valitsuse ministeeriumi, osakonna, kohaliku omavalitsuse ja valitsusvälise organisatsiooni auditeerimise eest;
• tulemusauditi osakond, mis vastutab tulemusauditi / kulutõhususe auditi eest;
• eriauditite ja uurimiste osakond, mis vastutab uurimisaruannete eest, mida tavaliselt nõuab avaliku sektori raamatupidamisarvestuse komisjon või rahandusminister;
• IKT osakond, mis vastutab IT-auditite eest, ning IT-toe pakkumise eest muudele auditiosakondadele nende auditite käigus.

Lisaks auditiosakondadele on organisatsioonis ka finants- ja haldusosakond, millel on oma juht, ning mis tegeleb finants-, haldus- ja inimressurssidega seotud küsimustega.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 58 (täistööaja ekvivalent, detsember 2021) (81 % auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 40 %; ♀ 60 %. Keskmine vanus: 45

EELARVE

• 3,85 miljonit eurot (2021), 3,9 miljonit eurot (2022)
• MKK-d rahastatakse täies mahus Malta riigieelarvest.
• Ligikaudu 0,07 % valitsemissektori kogukuludest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

MKK on audititeemade valikul vaba. Riigieelarvekomisjon ja rahandusminister võivad paluda MKK-l läbi viia avaliku sektori vahenditega seotud uurimisi. MKK küll täidab enamasti sellised palved, kuid ta ei ole ta kohustatud seda tegema.

MKK koostab iga-aastased auditikavad, mis sisaldavad konkreetseks aastaks kavandatud auditite nimekirja, mille on heaks kiitnud riigikontrolör ja riigikontrolöri asetäitja.

Auditivaldkondade valimisel aasta auditikava jaoks võtab MKK arvesse erinevaid kriteeriume, nagu teema tajutavad riskid, teema aktuaalsus, sotsiaalne ja rahaline olulisus, parlamendi, valitsuse, meedia ja avalikkuse huvi ning kavandatud audititeemade uurimise teostatavus.

— AUDITIMEETODID

MKK teeb finantsauditeid, vastavusauditeid, tulemusauditeid, uurimisauditeid ja IT-auditeid.

Finants- ja vastavusaruanded avaldatakse igal aastal hiljemalt 12 kuud pärast 31. detsembril lõppenud majandusaastat. Muud aruanded avaldatakse siis, kui need on lõpule viidud.

Lisaks avaldab MKK aasta lõpus kokkuvõtte kohalike omavalitsuste audiitorite auditiaruannete leidudest ( „Riigikontrolöri aruanne kohaliku omavalitsuse töö kohta“).

MKK teeb auditeid kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste auditistandarditega ning tal on oma auditi käsiraamatud finants-, vastavus- ja tulemusauditi jaoks.

Lisaks järgib MKK tulemusauditite tegemisel teemaanalüüsi ja järelduste tegemise lähenemisviisi.

MKK-l on ka oma kutsekoodeks, millest tema töötajad on kohustatud kinni pidama.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

MKK avaldab

• iga-aastase aruande avaliku sektori raamatupidamisarvestuse kohta;
• iga-aastase aruande kohalike omavalitsuste tegevuse kohta;
• iga-aastased järelauditite aruanded;
• MKK aastaaruande ja finantsaruanded;
• eraldiseisvaid aruandeid tulemusauditite kohta, uurimisaruandeid ja muud liiki auditiaruandeid, mida ei ole eespool nimetatud.

— TEABE LEVITAMINE

MKK esitab kõik oma auditi- ja muud aruanded esindajatekoja esimehele. Kõik aruanded sisaldavad kokkuvõtet, milles esitatakse aruande lühiülevaade ja millele on lisatud aruande olulisi punkte sisaldav pressiteade. MKK avaldab kõik oma aruanded oma veebisaidil ja Facebooki lehel pärast seda, kui need on esitatud esindajatekoja esimehele.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

MKK-l on tihedad kahepoolsed suhted mitmete teiste ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega. Ta on ka Rahvaste Ühenduse audiitorite üldvõrgustiku liige.

MKK osaleb aktiivselt mitmes rahvusvahelises võrgustikus.

Samuti suhtleb ta Malta ülikooliga ja on mitme valitsuskomisjoni vaatlejaliige.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Poola kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „PKK“) auditeerib valitsusasutusi, Poola keskpanka, riigi juriidilisi isikuid ja muid organisatsioonilisi üksusi, kontrollides nende seaduslikkust, majanduslikku mõistlikkust, tõhusust ja hoolsust. PKK võib auditeerida kohalike omavalitsuste, kohalike omavalitsuste juriidiliste isikute ja muude kohalike omavalitsuste organisatsiooniliste üksuste tegevuse seaduslikkust, majanduslikku mõistlikkust ja hoolsust.

PKK võib auditeerida ka teiste organisatsiooniliste üksuste ja ettevõtete tegevuse seaduslikkust ja korrektsust seoses riigi suhtes kehtivate kohustustega, kui nad kasutavad riigi või avaliku sektori vara või ressursse.

PKK-l on õigus pääseda ligi kogu teabele, mida ta vajab, ning tema töötajatel on vaba juurdepääs auditeeritud asutuste ruumidele ning õigus tutvuda asjakohaste dokumentide ja muude materjalidega. PKK võib küsitleda tunnistajaid auditeeritavatest või teistest asutustest ja saada neilt tõendeid, nõuda auditeeritavate asutuste töötajatelt suulisi või kirjalikke selgitusi, kutsuda eksperte ja spetsialiste ning osaleda auditeeritavate asutuste juhtkonna koosolekutel.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

Poola Vabariigi 2. aprilli 1997. aasta põhiseadus

Kõrgeima kontrolliasutuse muudetud seadus (PKK seadus), 23. detsember 1994.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

PKK auditeerib muu hulgas

• eelarveüksusi (nt ministeeriumid ja riigiasutused);
• riigi sihtotstarbelisi vahendeid;
• rakendusameteid ja muid riigi finantssektori juriidilisi isikuid;
• riigi omandis olevaid panku, sealhulgas Poola keskpanka;
• kohalikke omavalitsusi;
• muid avaliku sektori kulutusi rakendavaid üksusi, sealhulgas eraõiguslikke finantssektori üksuseid.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Kontrolliasutus, mida juhib president ja mis tegutseb kollegiaalsuse põhimõttel, mis tähendab, et on olemas spetsiaalne organ, mida nimetatakse PKK nõukoguks ja mis osaleb kõige olulisemate dokumentide kinnitamise ja vastuvõtmise protsessis.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

PKK on kõrgeim riiklik kontrolliorgan, mis on valitsusest sõltumatu, kuid allub parlamendi alamkojale (Seim).

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

PKK annab aru Seimile ja teeb koostööd peaaegu kõigi Seimi komisjonidega, kes vaatavad läbi enamiku PKK auditiaruandeid vastavalt oma tegevusulatusele. Seimi riigiauditi komisjon vaatab samuti PKK auditiaruanded läbi ja esitab oma arvamused PKK eelarve kohta ning soovitused teiste Seimi komisjonide esitatud ettepanekute kohta, mis puudutavad PKK võimalikke auditivaldkondi (40–60 aastas). PKK teavitab riigiauditi komisjoni ka oma iga-aastasest töökavast.

Seim vaatab läbi PKK aruanded: aasta tegevusaruande ja riigieelarve täitmise analüüsi ning rahapoliitika suunised.

Seim ja selle organid võivad teha PKK-le ülesandeks läbi viia auditeid, kuid seda tehakse harva (1–3 korda aastas).

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

PKK juhtorgani moodustavad president ja nõukogu. Tegemist on kollegiaalse organiga, mis koosneb 19 liikmest: presidendist, asepresidentidest, peadirektorist ja 14 liikmest, kelleks on seitse PKK-st sõltumatut akadeemikut õigusteaduse või majandusteaduse alal ja seitse auditiüksuste juhti või PKK presidendi nõunikku.

AMETIAEG

President, asepresidendid ja peadirektorid on PKK nõukogu liikmed kogu oma ametiaja kestel, ülejäänud liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ja nende ametiaega saab pikendada.

VALIMINE

PKK nõukogu 14 liiget nimetab PKK presidendi taotlusel ametisse Seimi esimees (spiiker) pärast seda, kui ta on saanud Seimi riigiauditi komisjoni arvamuse.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

PKK on jaotatud auditiüksusteks (14 osakonda ja 16 piirkondlikku filiaali) ning haldus- ja tugiosakondadeks (4). Konkreetsete piirkondlike filiaalide (millel on auditiosakondadega samaväärne staatus) tegevuspiirkonnad vastavad Poola haldusjaotusele.

Auditiosakondade ja piirkondlike filiaalide auditite üle teeb järelevalvet PKK president või üks asepresidentidest.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 1 576 (täistööaja ekvivalent) (2021) (71% auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 53%; ♀ 47%. Keskmine vanus: > 41 (audiitorid)

EELARVE

• PKK eelarve: 308 miljonit Poola zlotti / ligi 68 miljonit eurot (jaanuar 2021)
• Eelarve eraldamine: PKK nõukogu võtab vastu PKK eelarveprojekti. Rahandusminister lisab selle riigieelarvesse, mida arutatakse ja mille võtab vastu parlament.
• Ligikaudu 0,07% valitsemissektori kogueelarvest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

PKK kavandab oma auditeid nelja-aastase strateegia alusel, mis hõlmab arengukavasid, missiooni, strateegilisi eesmärke ja algatusi, nende rakendamise ja järelevalve vahendeid ja kolmeaastast auditeerimistegevuse strateegiat, samuti aasta töökava alusel. Riigieelarve täitmise audit, mis on PKK esmane põhiseaduslik ja seadusejärgne ülesanne, on auditite planeerimisel esmatähtis.

Tööplaan on mitmeetapilise planeerimisprotsessi tulemus, mis kestab mitu kuud. Auditi planeerimisrühm koostab töökava projekti, mis põhineb organisatsiooni auditiüksuste välja pakutud valitud audititeemadel. Rühma liikmed osalevad oma ettepanekute arutamiseks kohtumistel kõigi organisatsiooniliste auditiüksuste esindajatega. Nad peavad ka mitmeid sisearutelusid audititeemadel, mille on esitanud organisatsioonilise auditi üksuste direktorid, PKK presidendi nõunikud ja teised audiitorid. Seejärel edastatakse töökava projekt juhtkomiteele, kellel on õigus teha täiendavaid muudatusi. Juhtkomitee vastutab ka iga-aastase töökava tehnilise ja organisatsioonilise korralduse eest.

PKK jälgib õigusaktide muudatusi, uurib statistilisi andmeid ning valitsuse kavasid ja programme, samuti pressiteateid ja kodanike kaebusi. Selline seire aitab oluliselt kaasa iga-aastasele ja pikaajalisele planeerimisele. Selle alusel saab PKK koostada töökava ja määrata kindlaks auditiprioriteedid.

Auditeerimiseks kavandatud valdkondade valikule eelneb põhjalik riskianalüüs, mis põhineb muu hulgas rahvusvaheliste institutsioonide nagu OECD, Maailmapanga, Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Kontrollikoja koostatud aruannetel ja väljaannetel, riiklikel strateegiadokumentidel, avaliku sektori rahastamiskavadel, statistikal, PKK-le esitatud kaebustel, arvamusküsitluste tulemustel ja meediaülevaadetel.

— AUDITIMEETODID

PKK teeb finants-, korrektsuse ja tulemusauditeid (nii kavakohaselt kui ad hoc), samuti nende kolme valdkonna integreeritud auditeid.

PKK kasutab auditistandardeid, mis põhinevad Poola seadustel, INTOSAI auditistandarditel, INTOSAI auditistandardite Euroopa rakendussuunistel, Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) standarditel ning oma pikaajalisel kogemusel.

Nende standardite alusel koostatud metoodikasuunised (auditikäsiraamat) sisaldavad üksikasjalikke juhiseid selle kohta, kuidas auditit läbi viia.

PKK eetikakoodeks on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

PKK avaldab

• riigieelarve täitmise ja rahapoliitiliste suuniste analüüsi (aastaaruanne);
• arvamusi heakskiitvate otsuste kohta, mis on mõeldud ministrite nõukogule;
• auditjärgseid teatisi (aruanded pärast eraldiseisvate üksuste kohta tehtud auditeid);
• kõikide kavandatud auditite ja teatavate ad hoc auditite kokkuvõtvaid aruandeid (teave auditi tulemuste kohta);
• aasta tegevusaruandeid;
• analüüse selle kohta, kuidas kasutati auditileide õigusloomes ja õiguse kohaldamisel;
• aasta töökavasid.

PKK koostab ka

• ettepanekuid;
• õigusaktide muutmiseks (de lege ferenda ettepanekud);
• analüüse kodanike taotluste ja kaebuste kohta.

Auditiaruannete järelkontroll

• PKK teavitab auditeeritavaid üksusi oma leidudest ja soovitustest ning kontrollib süstemaatiliselt, kas nende suhtes võetakse järelmeetmeid. Nende kontrollide tulemused on esitatud järelkontrolli aruannetes.

— TEABE LEVITAMINE

AUDITITULEMUSTE AVALDAMINE

PKK avaldab oma auditiaruanded, nendega seotud dokumendid ja teabe oma tegevuse kohta veebisaidil (www.nik.gov.pl) ja avaliku teabe bülletäänis (https://bip.nik.gov.pl/).

MEEDIAKAJASTUS

PKK on aastaid rakendanud aktiivset teabepoliitikat, et anda üldsusele võimalikult objektiivseid ja laialdasi teadmisi oma auditite ja tegevuse kohta.

SUHTLEMINE KODANIKEGA

PKK-l on õiguslik kohustus anda teavet oma ülesannete, tegevuse, toodete jm kohta ning ta pakub kodanikele võimalust esitada taotlusi, näiteks auditite tegemiseks. Kõik auditiaruanded (v.a konfidentsiaalsed dokumendid) avaldatakse PKK veebisaidil. PKK avaldab ka iga kahe kuu tagant ilmuvat avaliku sektori auditi ajakirja.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

PKK teeb tihedat koostööd teiste – riiklike või kohalike – kontrolli-, auditi- ja uurimisasutustega (viimased edastavad PKK-le oma auditite tulemused ja viivad PKK juhtimisel ühiselt läbi teatavaid auditeid).

PKK teeb korrapäraselt koostööd ka ülikoolide ja teadusasutustega ning konsulteerib järjepidevalt välisekspertidega (sh ise eksperdirühmi luues).

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Põhiseaduse kohaselt tegeleb Portugali kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „PKK“) järgnevaga:

• kontrollib avaliku sektori tulude ja kulude ning valitsemissektori võla seaduslikkust ja korrektsust;
• esitab arvamuse riigi raamatupidamise aastaaruande ja autonoomsete piirkondade raamatupidamise aastaaruande kohta ja kinnitab riigi üldise raamatupidamise aastaaruande alates 2023. aastast;
• hindab avaliku sektori finantsjuhtimist;
• nõuab finantskohustuste täitmist.

PKK-l on juurdepääsuõigus kogu teabele, mida ta vajalikuks peab, ja auditeeritavad on kohustatud tegema koostööd.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Portugali Vabariigi põhiseadus (1976): artiklid 107, 209 lõige c, 214 ja 216.
• PKK töö korraldamise ja toimimise seadus: 26. augusti 1997. aasta seadus nr 98/97.
• eelarveraamistiku seadus: 11. septembri 2015. aasta seadus nr 151/2015 (artikli 66º lõige 6).

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

PKK auditeerib

• riiki ja selle erinevaid teenistusi;
• Assooride ja Madeira autonoomseid piirkondi ning nende erinevaid teenistusi;
• kohalikke omavalitsusi ja nende ühendusi või liite, sealhulgas suurlinnapiirkondi;
• avaliku sektori asutusi;
• sotsiaalkindlustusasutusi;
• avaliku sektori ühendusi, avalik-õiguslike üksuste ühendusi või selliste avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste ühendusi, mida suuremas osas rahastavad avaliku sektori asutused või mille juhtimine toimub nende kontrolli all;
• riigile kuuluvaid ettevõtteid;
• piirkondlikke ettevõtteid;
• omavalitsustevahelisi ja munitsipaalettevõtteid;
• kõiki avaliku sektori vahendeid kasutavaid üksusi, kas siis riigi toetust saavaid või osaliselt riigi omandis olevaid;
• ettevõtteid, kellel on kontsessioon riigi omanduses olevate ettevõtete haldamiseks, avaliku sektori osalusega äriühinguid, avaliku sektori kontrolli all olevaid äriühinguid, avalikke teenuseid haldavaid või selleks kontsessiooni omavaid äriühinguid ja riiklike ehitustööde kontsessiooni omavaid äriühinguid;
• muid üksusi, mis saavad riiklikke vahendeid või haldavad neid.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Kollegiaalne mudel, millel on auditi- ja kohtupädevus ja mis koosneb presidendist ja 18 liikmest (kohtunikest, kellel on sama staatus mis riigikohtu kohtunikel).

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

Põhiseaduse kohaselt on PKK kõrgeim kohus ja sellisena iseseisev organ, mis on samal tasemel vabariigi presidendi, parlamendi, valitsuse ja teiste kohtutega. PKK on välise finantskontrolli/auditi eest vastutav sõltumatu kõrgeim kontrolliasutus, kes kontrollib riigieelarve täitmist valitsuse poolt.

PKK liikmed on kohtunikud ja seetõttu ei saa neid ametist tagandada ega kohtuotsuste eest vastutusele võtta, välja arvatud teatavad seaduses sätestatud erandid.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

PKK on kõigist teistest institutsioonidest sõltumatu. Õigusaktides sätestatud koostöömenetlused hõlmavad siiski järgmist (loetelu ei ole ammendav):

• parlament ja valitsus võivad paluda PKK-l teha auditeid konkreetsete üksuste või finantssubjektide kohta, kuid see ei ole PKK jaoks kohustuslik;
• parlament võib paluda, et talle saadetaks olemasolevad aruanded;
• parlament võib küsida PKK-lt auditi käigus saadud teavet;
• PKK auditiaruanded ja aastaaruanne avaldatakse ning saadetakse üldjuhul parlamendile ja teistele sidusrühmadele.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

PKK on autonoomne.

Asutust juhib president.

PKK-l on õigus kindlaks määrata oma eelarve ja tal on ka rahaline sõltumatus oma eelarve haldamisel. Eelarve kiidab heaks parlament.

PKK täiskogu, mis koosneb presidendist ja kõigist liikmetest, teeb otsuseid PKK iga-aastase eelarve ja strateegilise kava kohta.

AMETIAEG

Liikmete ametiaeg on tähtajatu.

VALIMINE

Liikmed värvatakse avaliku konkursiga valikukomisjoni otsuse alusel.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

PKK on jaotatud kolmeks kojaks ja kaheks piirkondlikuks kojaks (vastavalt Assoorid ja Madeira). Need auditikojad koosnevad auditi- ja haldusüksustest.

Lisaks on PKK-l sisekontrolliosakond, mis kuulub PKK presidendi ja auditistandardite komisjoni otsesesse vastutusalasse.

PKK liikmed määratakse eri kodadesse, võttes arvesse akadeemilisi ja kutsealaseid kriteeriume.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 522 (peakorter: 439; Assoorid: 38; Madeira: 45 (detsember 2021)
• Sooline jaotus: ♂ 34%; ♀ 66%. Keskmine vanus: 51,82
• Auditi valdkonna töötajate osakaal: 60%

EELARVE

• PKK-d rahastatakse riigi üldeelarvest ja omavahenditest (auditeeritavate makstavad tasud).
• Eelarve kokku (2022): 28 miljonit eurot
• 0,027% valitsemissektori kogukuludest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

PKK kinnitab iga kolme aasta järel strateegilise kava, millele eelneb osalusprotsess, mille tulemusena koostatakse SWOT-analüüs (peamised nõrgad küljed, tugevad küljed, võimalused, probleemid ja ohud) ning riskianalüüs, mille käigus visandatakse eesmärgid ja prioriteedid.

Samaks strateegiaperioodiks kiidab PKK heaks ka kolmeaastase programmi, mille tulemusel koostatakse keskmise tähtajaga tegevuskava, mis koondab kokku kõnealuse perioodi iga-aastased kavad.

Lisaks kiidab ta sõltumatult heaks üksikasjaliku aasta töökava.

— AUDITIMEETODID

PKK viib läbi igat liiki auditeid.

Kasutatavad meetodid ja metoodika on kindlaks määratud PKK auditikäsiraamatutes, milles võetakse arvesse rahvusvahelisi auditistandardeid (ISSAId) ja parimaid tavasid.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

PKK avaldab kõik oma aruanded ja otsused, eelkõige:

• aastaaruanded ja arvamused, mis käsitlevad riigi raamatupidamise aastaaruannet ja autonoomsete piirkondade raamatupidamise aastaaruannet;
• auditiaruanded;
• aasta tegevusaruande.

— TEABE LEVITAMINE

PKK avaldab aruanded, otsused, asjakohased dokumendid ning teabe ürituste ja tegevuse kohta oma veebisaidil.

Lisaks võib PKK otsustada avaldada oma aruanded riigi ametlikus väljaandes ja levitada neid meedia kaudu. PKK kasutab avalikkusega suhtlemiseks ka sotsiaalmeediat.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

PKK on INTOSAI, EUROSAI ja portugalikeelsete kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni juhatuse liige ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni OLACEFSi (Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsioon) assotsieerunud liige. PKK on ka auditi ja eetika töökonda asendava EUROSAI eetikavõrgustiku aseesimees. Võrgustikku juhib Horvaatia kõrgeim kontrolliasutus. Lisaksosaleb PKK KKA-de suutlikkuse suurendamise projektides, eelkõige portugali keelt kõnelevates riikides, ning on EMBLi (Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium) raamatupidamise aastaaruandeid sertifitseeriv välisaudiitor ning EUROCONTROLi kontrollnõukogu liige.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Prantsusmaa kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „PKK“), koos 17 piirkondliku ja ülemereterritooriumi kojaga („chambres régionales et territoriales des comptes“ – CRTCd) vastutab järgmise eest:

• – kohtuotsused avaliku sektori raamatupidamise kohta ning riigi peaarvepidaja karistamine või ametist vabastamine;
• kõikide avaliku sektori organisatsioonide ja vahendite või nendega samaväärsete vahendite vastavuse ja tulemuslikkuse auditid;
• riikliku ja sotsiaalkindlustusalase raamatupidamise sertifitseerimine;
• riikliku poliitika hindamine.

Oluline reform jõustub 1. jaanuaril 2023. Reformiga luuakse avalik-õiguslike raamatupidajate ja eelarvevahendite käsutajate ühine süsteem, millega lõpetatakse raamatupidajate isiklik ja rahaline vastutus, välja arvatud teatavad ülemerekogukonnad, ning määratletakse uuesti eelarve- ja finantsdistsipliini kohtus (Cour de discipline budgétaire et financière – CDBF) esitatud rikkumised. Finantskohtunikud ei tee enam raamatupidamisarvestuse kohta otsust, vaid teevad otsuse kõige raskemate finantsrikkumiste toimepanijate, nii raamatupidajate kui ka eelarvevahendite käsutajate kohta. Jätkuvalt kohaldatakse eelarvevahendite käsutaja ja raamatupidaja lahususe aluspõhimõtet. Reformiga avalikustatakse ka kõik PKK aruanded ja määratletakse uuesti iga-aastase avaliku aruande ulatus, mis võiks eelkõige hõlmata pärast kodanikega konsulteerimist valitud ülesandeid.

Tulemus- ja vastavusauditid on peamiselt jagatud organisatsioonilisteks audititeks (konkreetse üksuse puhul) ja temaatilisteks uurimisteks (avaliku halduse või avaliku korraga seotud teemadel).

Eelarve- ja finantsdistsiplinaarkohus (CDBF) teeb otsuseid õigusnormide rikkumise kohta, mille on toime pannud juhid, kes haldavad mis tahes liiki avaliku sektori vahendeid või nendega samaväärseid vahendeid.

PKK, CRTCd ja CDBF on Prantsusmaa finantsjurisdiktsioonid. Neil on juurdepääs kõigile oma ülesannete täitmiseks vajalikele dokumentidele.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Prantsusmaa põhiseadus (artikkel 47-2);
• riigi rahanduse kohtute seadustik;
• konkreetsed auditeerimisalased õigusaktid.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

PKK ja CRTCd auditeerivad

• kogu riigikorraldust ja raamatupidamisarvestust;
  • vabariigi presidendi administratsiooni, Prantsusmaa Rahvuskogu ja senati raamatupidamisarvestust;
  • ministeeriume (keskvalitsuse asutusi, riigi tasandi pädevusega ja detsentraliseeritud ametiasutusi;
  • valitsusasutusi ja nende piirkondlikku võrgustikku;
  • riigiettevõtteid;
• sotsiaalkindlustuse haldamist ja raamatupidamisarvestust;
• kohalike omavalitsuste (piirkondlikust kuni munitsipaaltasandini) ja nende asutuste, riigihaiglate, keskkoolide jne juhtimist ja raamatupidamisarvestust;
• eraõiguslikele üksustele antud avaliku sektori vahendeid;
• heategevusorganisatsioonide kasutatavaid vahendeid, kui neid annetatakse avalike kampaaniate kaudu;
• eraõiguslike üksuste kasutatud rahalisi vahendeid, kui need on saadud maksuvabadest eratoetustest.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Kollegiaalne KKA, millel on kohtupädevus

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

PKK on valitsusest ja parlamendist sõltumatu ning hoiab mõlemaga ühesugust distantsi.

PKK esimene president on ka järgmiste asutuste eesistuja:

• eelarve- ja finantsdistsiplinaarkohus (CDBF);
• riigi rahanduse kõrgem nõukogu („Haut Conseil des finances publiques“ – HCFP);
• kohustuslike maksete nõukogu („Conseil des prélèvements obligatoires“ – CPO);

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

PKK on valitsusest ja parlamendist sõltumatu. Ta edastab neile oma auditiaruandeid koos soovitustega.

PKK kinnitab parlamendi mõlema koja raamatupidamise aastaaruanded.

Oma hindamis- ja kontrollifunktsiooni raames teeb parlament PKKga tihedat koostööd, et jälgida soovituste elluviimist. Parlament ja peaminister võivad paluda PKK-lt väikese auditite tegemist. Samuti võib parlament teha PKK-le ülesandeks valitsuse teatavate poliitikasuundade hindamise.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

PKKd juhib kolleegium, mis koosneb esimesest presidendist ja kodade presidentidest. Kolleegiumi istungitel osaleb ka peaprokurör, kes on sõltumatu.

CRTCsid juhivad presidendid, kes on PKK liikmed. CRTC kõrgema nõukogu eesistuja on esimene president.

AMETIAEG

Esimene president ja kuue koja presidendid on kohtunikud, kelle ametiaja kestust piirab üksnes ametlik pensioniiga.

VALIMINE

Kodade presidendid ja peaprokurör nimetatakse ametisse ministrite nõukogu poolt peaministri ettepanekul välja antud vabariigi presidendi käskkirjaga.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

PKK koosneb kuuest valdkondlikust kojast, kohtukolleegiumist, strateegilise planeerimise ja kirjastamise osakonnast ning peasekretariaadist.

Peaprokurör, õigusnõunikud ja piirkondlikud finantsasjadega tegelevad prokurörid on PKKst, CDBFist ja CRTCdest sõltumatud ning tegutsevad prokuröridena (nõuded kohtumenetluste algatamiseks, järeldused kõigi finantsjurisdiktsioonide aruannete kohta, arvamused nende korralduse ja meetodite kohta, suhted õigusasutustega jne).

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 1810 (789 PKKs ja 1021 CRTCdes) (2021), 68% auditi valdkonnas
• Sooline jaotus: ♂ 48 %; ♀ 52 %. Keskmine vanus: 49,5

EELARVE

• 218,3 miljonit eurot (2021)(51% PKK-le, 49% CRTCdele)
• < 0.016% valitsemissektori kogueelarvest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

Pärast peaprokuröri arvamuse küsimist määrab esimene president kindlaks PKK üldise korralduse, kavandab auditeid ja hindamisi ning eraldab kodadele vahendeid. Programmi jaotus erinevateks kontrollideks täpsustatakse igas kojas auditirühma tasandil.

Sama protsess kehtib ka igas CRTC-s.

Teemade valimine põhineb riskihindamistel, eri asutuste kohustuslike organisatsiooniauditite ajakaval, auditikogemustel ja avalikkuse huvil. Kooskõlas 2020.–2025. aasta strateegiakavaga võimaldab avaliku juurdepääsu platvorm alates 2023. aastast kodanikel osaleda auditi kavandamise mõnes etapis

Praegu ja kuni 1. jaanuarini 2023 (vt teave reformi kohta eespool) hõlmab kohtupädevusega seotud tegevus valitud raamatupidamisarvestuse auditeerimist ja hindamist mitme aasta pikkuse perioodi vältel.

— AUDITIMEETODID

Kõik auditid põhinevad PKK/CRTC poolt rahvusvaheliste standardite kohaselt määratletud meetoditel.

Kohtupädevusega seotud tegevuses järgitakse ranget menetlusreegleid.

PKK avaliku sektori poliitika hindamise metoodika pannakse paika praktilistes suunistes ja koolitusürituste käigus.

Kõik tegevused on kooskõlas kollegiaalsuse põhimõtete ja ärakuulamismenetlusega.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

PKK avaldab:

• üldise aastaaruande 15–20 teema kohta ning see esitatakse ka vabariigi presidendile;
• aastaaruande riigieelarve täitmise ja eelnenud aasta tulemuste kohta;
• aastaaruande riigi eelmise aasta raamatupidamisarvestuse sertifitseerimise kohta;
• iga-aastase hinnangu riigi rahanduse olukorra kohta ja jooksva aasta prognoosid;
• aastaaruande sotsiaalkindlustussüsteemi eelmise aasta eelarve täitmise kohta ja kinnituse vastava raamatupidamise aastaaruande kohta;
• aastaaruande kohaliku tasandi avaliku sektori eelmise aasta finantside kohta;
• viis kuni kümme temaatilist aruannet aastas;
• kõik aruanded eratoetuste kasutamise kohta heategevusorganisatsioonide poolt;
• kõik peamised valitsusele saadetud aruanded (adresseeritakse konkreetsele ministrile).

2021. aastal avaldas PKK ka rea kommentaare Prantsusmaad mõjutavate oluliste struktuuriprobleemide kohta. Need põhjalikud kokkuvõtted hiljutistest ja uutest töödest analüüsivad lähiaastate suuri väljakutseid ja kirjeldavad võimalikke vahendeid, mida saaks nende probleemide lahendamiseks kasutada. Kommentaarid hõlmavad viit laiemat riiklikku poliitikavaldkonda: haridus koolides, noorte tööhõive, tööstus, tervisekindlustus ja rahvatervis ning kultuur. Need aitavad suunata avaliku arutelu õigeaegselt kodanike seisukohtadele, hoolitsedes samas tõhusa avaliku poliitika ja jätkusuutliku majanduskasvu toetamise ühitamise eest.

2021. aastal avaldati ka mitu kiirauditi aruannet, igaüks umbes 20 lehekülge pikk. Kiirauditid hõlmavad kiirendatud menetlust, et analüüsida uusi riigiabimeetmeid ning esitada edaspidi kasulikke kommentaare ja tähelepanekuid.

CRTCd avaldavad:

• kohalikele omavalitsustele suunatud juhtimisauditi aruanded; ja
• mõned aruanded PKK üldise aastaaruande raames.

— TEABE LEVITAMINE

PKK-l on põhiseaduslik kohustus teavitada üldsust. Seepärast edastab ta üha suurema osa oma tööst meedias (ajakirjanduses kajastati 2021. aastal 27 000 teadet, neist 18 500 käsitlesid ainult PKK-d), oma veebisaidil (rohkem kui 2,1 miljonit külastust 2021. aastal ja 1,4 miljonit üksikkülastajat) ja sotsiaalmeedias (158 000 jälgijat).

PKK saadab kõik oma peamised aruanded valitsusele ja parlamendile ning teeb need avalikuks.

Parlament kasutab PKK kuut aastaaruannet ja temaatilisi aruandeid oma töös. Samuti avaldab PKK ülevaateid soovituste täitmise kohta.

PKK avaldab kõik heategevusfondide aruanded.

CRTCd saadavad oma juhtimisauditi aruanded kohalikele omavalitsustele, kes peavad need üldsusele ja meediale oma volikogude avatud istungitel ette lugema.

PKK, CRTCd ja CDBF teevad oma otsused avalikel istungitel. Nad avaldavad selgitustega kohtupraktika kogumikke.

CDBF-i otsused avaldatakse Prantsuse Vabariigi Teatajas ja riigi veebisaidil, välja arvatud mõningad erandid.

— KOOSTÖÖ

PKK teeb tihedat koostööd CRTCdega, kes teevad iseseisvalt oma töö üle järelevalvet. PKK juhib koostöös CRTCdega ühiselt tehtavaid uurimisi valdkondades, kus on tegu jagatud kompetentsiga.

PKK teeb koostööd parlamendikomisjonide, riiginõukogu, kohtute (peaprokuröri kaudu), muude sõltumatute haldusasutuste ja riigi tasandi ametitega.

Rahvusvahelisel tasandil teeb PKK koostööd teiste kõrgeimate kontrolliasutustega sellistes kahepoolsetes algatustes nagu mestimine ja temaatiline koostöö ning täidab oma osa mitmepoolsetes organites nagu Euroopa Liit, EUROSAI, INTOSAI ja AISCCUF (prantsuskeelsete kõrgeimate kontrolliasutuste ühendus). Ta viib läbi arvukalt rahvusvahelisi võrdlusuuringuid, mis on saanud üha regulaarsemalt kasutatavaks meetmeks, millega täiendatakse kontrolle. Uuringuid tehakse muude kõrgeimate kontrolliasutuste seas või osana PKK enda teadusuuringutest. PKK vastab omakorda muude kõrgeimate kontrolliasutuste sarnastele taotlustele (2021. aastal 142 uuringut).

PKK täidab ka mitme rahvusvahelise organisatsiooni jaoks vannutatud audiitori rolli. 2020. aastal puudutas see Maailma Toiduprogrammi, Rahvusvahelist Kriminaalkohust, Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni. 16. novembril 2021 toimunud 76. istungjärgul valis ÜRO Peaassamblee PKK uueks ÜRO Audiitorkogu liikmeks ajavahemikuks 2022–2028, algusega 1. juulil 2022. Selles rollis kontrollib PKK nende organisatsioonide juhtimist ja raamatupidamisaruandeid tulemus- ja korrektsuse auditite kaudu.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Rootsi kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „RKK“) on parlamentaarse kontrolli osa ning ainus organ, mis saab auditeerida kogu riigi rahandust. Kogu täidesaatva võimu ahelat auditeerides tagab RKK, et Rootsi parlament (Riksdag) saab riigi rahanduse ja valitsuse tegevuse kooskõlastatud ja sõltumatu auditi.

Lisaks esindab RKK Rootsit rahvusvahelises audititegevuses, et edendada ja arendada avaliku sektori auditit, ning parlament on volitanud RKK tegema koostööd arenguriikide kõrgeimate kontrolliasutustega, et tugevdada nende auditeerimisalaseid oskusi ja suutlikkust.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Valitsuse rahastamisvahend (1809. aasta põhiseadus, asendatud 1974. aastal);
• riigi tegevuse auditeerimise seadus (2002);
• seadus, mis sisaldab RKK juhiseid;
• täiendavad üksikasjalikud õigusaktid.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

RKK ülesanne on auditeerida

• valitsemissektori, valitsusasutuste, kohtute ning kõigi ministeeriumide ja valitsusasutuste raamatupidamise aastaaruandeid;
• parlamendi administratsiooni ja ameteid;
• kuningakoda ja selle haldusorganit;
• piiratud vastutusega äriühinguid, mis on riigi omandis või mõju all;
• Rootsi pärandifonde ja sihtasutusi, mille on loonud või mida haldavad osaliselt või täielikult riigiasutused;
• ettevõtteid, millest üle 50% on riigi omandis.

Finantsauditite kaudu auditeerib RKK:

• kõiki valitsemissektori, sealhulgas valitsusasutuste ja -ametite raamatupidamise aastaaruandeid, välja arvatud riiklikud pensionifondid (AP fonderna);
• parlamendi administratsiooni ja ombudsmani, Rootsi keskpanka (Riksbanken) ja Rootsi keskpanga 300. aastapäeva sihtasutust;
• kuningakoda ja kuningliku Djurgårdeni (piirkond Stockholmis) administratsiooni.

Lisaks võib RKK määrata audiitorid ettevõtetele või sihtasutustele, millest üle 50% on riigi omandis.

RKK võib osaleda ka nende rahvusvaheliste organisatsioonide auditites, mille liige Rootsi on.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Valitsusest sõltumatu auditiasutus, mida juhib riigikontrolör.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

RKK on Rootsi parlamendile alluv sõltumatu organisatsioon, mis kuulub parlamentaarse kontrolli struktuuri.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

Parlament teeb otsuse RKK auditite ulatuse ja rõhuasetuse kohta ning samuti iga-aastaste toetuste kohta.

Parlament hindab ka ise RKK tulemuslikkust ning määrab igal aastal välisaudiitori, kes auditeerib RKK-d, ning parlamentaarse nõukogu (RKK parlamentaarne nõukogu), mis tegeleb järelevalve ja teabevahetusega.

RKK esitab oma aruanded finantsauditite kohta valitsusele ja tulemusauditite kohta parlamendile, kes omakorda edastab need valitsusele, et see esitaks auditi kohta kirjaliku arvamuse. Järelkontrolli aruanne edastatakse parlamendi alalisele rahanduskomisjonile.

Kui RKK leiab puudusi, annab ta neist aru ja tavaliselt esitab ka soovitusi. Asjaomaste üksustega konsulteeritakse juba auditite käigus ja nad peavad esitama oma märkused küsimuste kohta. Oma ülesannete täitmisel on RKK-l õigus juurde pääseda kõikidele vajalikele andmetele.

— ORGANISATSIOON

JUHT

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

RKK jaguneb tulemusauditi ja finantsauditi osakonnaks.

Lisaks on veel viis osakonda, mis vastutavad rahvusvaheliste suhete, personaliküsimuste, teabevahetuse, õigusteenuste ja haldustoe eest.

RKK-l on ka parlamentaarne ja teaduslik nõukogu ning siseauditiüksus.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 307 (täistööaja ekvivalenti, 2022) (77% auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 36%; ♀ 64%. Keskmine vanus: 44

EELARVE

• 418,7 miljonit Rootsi krooni (40 miljonit eurot), millest 50 miljonit Rootsi krooni (4,8 miljonit eurot) rahvusvahelise arengukoostöö jaoks (2022).
• Ligikaudu 0,04% riigi 2022. aasta kogueelarvest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

RKK otsustab sõltumatult, milliseid teemasid auditeerida, võttes arvesse oma audititöö ulatusele ja fookusele parlamendi poolt seatud raamistikku.

Auditites keskendutakse olulise väärkajastamise riski analüüsile ja auditeeritava teema suhtelisele rahalisele mahule. Kui väike väärkajastamine võib vähendada usaldust keskvalitsuse vastu, võib seda lugeda ka oluliseks riskiks.

Teine auditieesmärk on edendada arengut üldiselt, et üldsus saaks oma investeeringutelt tõhusat tulu. Tulemusauditite puhul võetakse arvesse täiendavaid kriteeriume, näiteks auditi lisaväärtust, ajastust ja teostatavust.

Lisaks oma töö kavandamisele peab RKK igal aastal tegema valitsemissektori ja asutuste konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande finantsauditi.

— AUDITIMEETODID

RKK teeb iga-aastase finantsauditi, hinnates finantsaruannete ja tulemusauditite õigsust ning toimingute tõhusust. RKK kohaldab auditeerimistegevuse, teabevahetuse ja eetiliste küsimuste suhtes rahvusvahelisi standardeid ja sisesuuniseid.

Kõik aruanded läbivad sise- ja väliskvaliteedikontrolli.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

RKK avaldab

• aastaaruande;
• iga-aastase auditiaruande;
• tulemusauditite aruandeid;
• finantsauditite arvamusi ja aruandeid;
• finantsauditite vahearvamusi ja -aruandeid;
• iga-aastase järelkontrolliaruande.

— TEABE LEVITAMINE

RKK avaldab kõik aruanded oma veebisaidil ja annab korrapäraselt välja pressiteateid oma töö kohta. RKK kasutab mitmesuguseid suhtluskanaleid, sealhulgas ka sotsiaalmeediat.

RKK annab välja ka uudiskirja huvitatud kodanikele ja sidusrühmadele.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

RKK osaleb mitmesugustes rahvusvahelistes tegevustes ja esindab Rootsit rahvusvahelises kontekstis. Samuti on parlament volitanud RKK-d toetama Rootsi antava arenguabi raames auditeerimisasutuste arendamist teistes riikides.

RKK-l on rahvusvahelise arengu jaoks eraldi eelarveeraldis, mis aitab kaasa läbipaistvusele, demokraatlikule arengule ja parlamentaarse kontrolli tugevdamisele partnerriikides. Selline koostöö toimub nii kahepoolselt kui ka piirkondlike projektidena. Kõnealused tegevused peavad suurendama koostööpartneri professionaalseid auditioskusi, võimekust nende oskuste kasutamisel ja võimet kombineerida töötajate oskused tõhusaks tööks. RKK võib pakkuda auditialast baaskoolitust, täiendõpet spetsialiseeritud valdkondades, toetada kvaliteeditagamise ja -kontrolli ülesehitamist, ning panustada organisatsioonilise võimekuse ja eestvedamise konteksti, strateegilisse planeerimisse, kommunikatsiooni jne.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Rumeenia kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „RKK“) auditeerib riigi ja avaliku sektori rahaliste vahendite kindlaksmääramist, haldamist ja kasutamist. RKK töötab iseseisvalt, nagu on sätestatud põhiseaduses, ning ta on kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste organisatsioonide liige.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Rumeenia põhiseadus (1991, muudetud 2003)
• Seadus nr 94/1992 RKK ülesehituse ja toimimise kohta (hiljem uuesti avaldatud koos muudatuste ja täiendustega)

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

RKK auditeerib

• avaliku sektori asutusi ja institutsioone;
• haldus- ja territoriaalüksuseid (maakonnavolikogud, linnapead, linnad ja omavalitsused);
• Rumeenia keskpanka;
• riigiettevõtteid;
• ettevõtteid, milles on riigil, haldus- ja territoriaalüksustel, avaliku sektori asutustel või autonoomsetel omavalitsustel kas individuaalne või ühine enamusosalus;
• sotsiaalkindlustusasutusi, mis haldavad avaliku sektori varasid, vahendeid või fonde;
• juriidilisi isikuid, kes saavad valitsuselt laenutagatisi, toetusi või muud riigi või kohaliku tasandi avaliku halduse asutuste või muude avalik-õiguslike asutuste poolt antavat rahalist abi.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Kollegiaalse juhtimisega struktuur, millel puudub kohtupädevus.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

RKK on sõltumatu avalik-õiguslik institutsioon ja vastutab ainult parlamendi ees.

Rumeenia kõrgeima kontrolliasutusena auditeerib RKK riigi ja avaliku sektori rahaliste vahendite kindlaksmääramist, haldamist ja kasutamist.

Parlamendi taotlusel kiidab RKK heaks riigieelarve projekti ja seaduseelnõud riigi rahanduse ja raamatupidamise valdkonnas, samuti eelnõud, mille tulemuseks oleksid eelarveseaduses ettenähtust väiksemad eelarvetulud või suuremad eelarvekulud. Samuti kiidab RKK heaks valitsuse või ministeeriumide poolt nende vastutusalasse kuuluvate spetsialiseeritud asutuste loomise.

RKK tegevusest tulenevad kohtuvaidlused lahendatakse kohtus.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

RKK esitab parlamendile aastaaruande raamatupidamise aastaaruannete kohta, mis käsitlevad avaliku sektori vahendite kasutamist. Aruanne sisaldab auditijäreldusi ja soovitusi.

Parlament on ainus institutsioon, kes võib paluda, et RKK teeks avaliku sektori auditeid.

RKK on ainus organ, kes auditeerib seda, kuidas parlamendi mõlemad kojad ja valitsus oma eelarvet täidavad.

RKK koostab ja kiidab heaks oma eelarve ning saadab selle valitsusele, et see lisataks parlamendile heakskiitmiseks esitatavasse riigieelarve projekti. Iga-aastane eelarve heakskiitmise menetlus annab valitsusele ja parlamendile õiguse RKK täiskogu vastu võetud eelarvet muuta.

RKK eelarve kasutamist kontrollib selleks mõeldud parlamendikomisjon.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

RKK täiskogul on 18 liiget, kelle nimetab ametisse parlament vastavalt põhiseadusele ja institutsiooni korraldust ja tegevust käsitlevale seadusele.

RKK tegevjuhtimisega tegeleb president. Seejuures abistavad teda kaks parlamendi nimetatud asepresidenti (parlament valib nad RKK liikmete seast).

AMETIAEG

Üks kolmandik täiskogust asendatakse iga kolme aasta järel.

9 aastat, mida ei saa pikendada.

VALIMINE

Parlament nimetab RKK liikmed ametisse üheksaks aastaks. Nad täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja parlament võib nad ametist vabastada üksnes institutsiooni korraldust ja tegevust käsitlevas seaduses sätestatud tingimustel. Liikmed on riigiametnikud ja nende suhtes kehtivad samad õiguslikud piirangud nagu kohtunikel. Seega puudub RKK liikmetel oma ametiaja jooksul õigus olla mõne erakonna liige ja osaleda avalikus poliitilises tegevuses.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

RKK koosneb kümnest auditiosakonnast, ühest koordineerivast osakonnast, õigusosakonnast ja peasekretariaadist, mille ülesanne on toetada institutsiooni konkreetseid töövaldkondi. Regionaalselt koosneb RKK 42-st maakondade auditikojast ja Bukaresti linna auditikojast. RKK struktuuri kuulub ka sõltumatu auditeerimisasutus, mille ülesanne on auditeerida Rumeeniale eraldatud ELi rahalisi vahendeid.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 1966 ametikohta (2022), sealhulgas 1621 välisaudiitori ametikohta (82,45% auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 38,12%; ♀ 61,88%. Keskmine vanus: 48 aastat ja 6 kuud

EELARVE

• RKK-d rahastatakse riigieelarvest.
• 86 miljonit eurot (2022), kaasa arvatud halduskulud
• Ligikaudu 0,14 % riigieelarve kogukulutustest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

RKK otsustab oma töökavad iseseisvalt.

Kavandamine toimub nii iga-aastaselt kui ka mitmeaastaselt. Töökavad kiidab heaks täiskogu.

Mitmeaastaste töökavade kestus on kolm aastat.

— AUDITIMEETODID

RKK teeb järgmiseid auditeid:

• eelarve täitmise kontode finantsauditeid;
• avaliku sektori kulutusi hõlmavate üksuste, projektide, protsesside ja toimingute tulemusauditeid;
• vastavusauditeid.

Auditid viiakse läbi vastavalt INTOSAI standarditele ning need põhinevad konkreetseteks tegevusteks välja töötatud juriidilistel eeskirjadel, käsiraamatutel ja suunistel ning muudel sise-eeskirjadel.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

RKK esitab parlamendile iga-aastase avaliku aruande eelmise eelarveaasta konsolideeritud üldeelarve auditi kohta.

Iga-aastane avalik aruanne on RKK avaldatav kõige olulisem ja nähtavam dokument. Selles esitatakse kokkuvõte institutsiooni peamistest auditileidudest, järeldustest ja soovitustest.

RKK avaldab ka aasta tegevusaruande, mis sisaldab teavet RKK strateegia, volituste, ülesannete, missiooni ja tema suhete kohta eri sidusrühmadega. Nimetatud aruanne sisaldab ka andmeid ja teavet RKK ülesehituse, tegevuse, töötajate koolitamise, tööalaste ürituste kalendri, saavutatud tulemuste, rahvusvahelise tegevuse ning inim- ja rahaliste ressursside kohta kõnealusel aastal.

Kord aastas esitab RKK kohalike omavalitsuste otsustusorganite jaoks koostatud aruanded kohaliku omavalitsuse tasandi rahanduse kohta. Need aruanded põhinevad maakondade auditikodade tehtud kohalike haldus- ja territoriaalüksuste eelarvete audititel.

RKK koostab omaalgatuslikke auditiaruandeid avalikku huvi pakkuvates olulistes valdkondades. Ta saadab need parlamendile ja teistele sidusrühmadele.

— TEABE LEVITAMINE

RKK aruanded ja muud väljaanded on elektrooniliselt kättesaadavad institutsiooni ametlikul veebisaidil (www.curteadeconturi.ro); samas saab tutvuda ka avaliku aastaaruande ja iga-aastase tegevusaruande ingliskeelsete kokkuvõtetega.

RKK aastaaruanne avaldatakse Rumeenia ametlikus väljaandes (osa a III-a).

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

Rahvusvahelisel tasandil suhtleb RKK teiste kõrgeimate kontrolliasutustega läbi kogemuste vahetamise, konverentsidel, seminaridel ja töörühmades osalemise ning rahvusvahelistes väljaannetes asjakohaste uuringute avaldamise .

Samuti osaleb RKK ühisauditites ja auditites, mida tehakse koostöös teiste kõrgeimate auditeerimisasutustega sellistes valdkondades nagu keskkonnaaudit, jäätmekogumisaudit, omavalitsuste audit jne.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Saksamaa kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „SKK“) auditeerib kõiki föderaaltasandi tulusid ja kulusid, samuti esinduskulusid ja salastatud kulutusi ning teeb kindlaks, kas föderaaleelarvet on nõuetekohaselt ja tõhusalt hallatud.

SKK-l on täielik õigus pääseda ligi mis tahes asutustele ja teabele, mida ta oma audititööks vajab, sh mitteföderaalsetele üksustele, mis haldavad riigi vahendeid.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• põhiseadus (artikli 114 lõige 2, alusseadus) (1949);
• föderaalne eelarveseadus (artikkel 88 ja järgnevad) (1969);
• eelarvepõhimõtete seadus (artikkel 53 ja järgnevad) (1969);
• Saksamaa kõrgeima kontrolliasutuse seadus.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

SKK-l on juurdepääs kõigile riigi vahendeid haldavatele institutsioonidele ja asutustele, nt:

• ministeeriumid ja nende allasutused;
• riigiametid;
• sotsiaalkindlustusasutused;
• riigiettevõtted;
• föderaaltasandi toetusesaajad;
• põhiseaduslike asutuste haldusüksused.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Kollegiaalne struktuur, millel puudub kohtupädevus.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

SKK on kõrgem föderaalasutus ja on samaväärne föderaalsete ministeeriumidega.

SKK on täiesti sõltumatu ega tee auditeid tellimuspõhiselt. Parlament võib siiski teha SKK-le ettepaneku teatavate auditite tegemiseks.

SKK president on ex officio volitatud tegema järelevalvet riigivalitsemise tulemuslikkuse üle. Ta esitab föderaalvalitsuse tõhususe suurendamiseks soovitusi, aruandeid ja arvamusi. Samuti võib ta parlamendile õigusaktide kohta nõu anda.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

SKK toetab oma auditi- ja nõustamistegevuse kaudu Saksamaa föderaalvalitsust ja parlamenti, kes kasutab SKK iga-aastast aruannet föderaalvalitsuse eelarve täitmisele heakskiidu andmise alusena.

SKK annab aru nii föderaalvalitsuse täidesaatvale kui ka seadusandlikule võimule ning võib anda nõu enne lõpliku otsuse tegemist.

Samuti osaleb ta eelarveläbirääkimistel föderaalse rahandusministeeriumi ja selle allosakondade vahel ning võib anda oma sisendi iga osakonna eelarveprognoosi. Lisaks annab ta nõu eelarve täitmise ajal.

AUDITITÖÖ

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

Auditeerimisega seotud otsuseid teevad auditiosakondade tasandil kolleegiumid, kuhu kuuluvad SKK liikmed, st auditi vanemdirektor ja auditidirektor, ning mõnel juhul ka president või asepresident. SKK liikmetele kehtib kohtunike sõltumatus.

Teatavad üldised otsused, näiteks aastaaruandega seotud küsimused, teeb senat. Senat on kõrgeim otsuseid tegev organ.

AMETIAEG

Auditi vanemdirektorid on riigiteenistujad. Nende ametiaeg on piiratud avalike teenistujate seadusjärgse pensionieaga, mis on praegu 67 aastat.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

SKK koosneb üheksast auditiosakonnast, mis jagunevad 49 üksuseks. Eraldi osakond on loodud rahvusvahelise audititegevuse jaoks ja see toetab presidenti tema ÜRO audiitorkomisjoni liikme tööst tulenevate ülesannete täitmisel. Tugiosakond vastutab tsentraliseeritud haldamise eest.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Kokku: 1080 (2022) (82% auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 58%; ♀ 42%. Keskmine vanus: > 51

EELARVE

• 169 miljonit eurot (2021)
• 0,03% kogu föderaaleelarvest

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

President, asepresident, senat ja kõik kolleegiumid osalevad SKK strateegilises ja tööalases planeerimises.

SKK auditiüksused teevad korrapäraselt riski- ja tööanalüüsi, mis on keskpika perioodi auditikava ning järgmise kolme kuni viie aasta auditistrateegia alus.

Üksused kavandavad oma auditeerimisülesanded iga-aastastes auditikavades koordineeritult ning need kavad on aluseks SKK üldisele auditeerimiskavale.

SKK-l on õigus parlamendi või parlamendikomisjonide audititaotluste kohta otsuseid teha.

— AUDITIMEETODID

SKK teeb nii ex post kui ka reaalajas tulemus-, vastavus- ja finantsauditeid, ning annab ennetavat nõu. Ta määrab sõltumatult kindlaks oma auditite ajastuse ja laadi ning võib teha välitöid.

Peamiselt tehakse tulemusauditeid, mida tavaliselt kombineeritakse vastavus- või finantsauditi elementidega põhjalikumas auditis. SKK kasutab säästvust täiendava strateegilise auditi kriteeriumina.

SKK tegevus hõlmab ka:

• valikulisi auditeid, mis hõlmavad põhjalikke kontrolle, mille eesmärk on koguda tõendusmaterjali konkreetse auditiaspekti kohta;
• horisontaalseid auditeid, mille käigus vaadeldakse konkreetset teemat valitsusasutuste representatiivse valimi alusel, et koostada auditileiud valitsemissektori tegevuse ja tehingute kindlaksmääratud valdkonna kohta;
• uuringuid, mis aitavad saada teavet konkreetsete probleemsete valdkondade, menetluste või arengusuundade kohta. Kõnealuste uuringute eesmärk ei ole anda lõplikku hinnangut valitsemissektori tegevuse ja tehingute kohta, kuid need annavad sobiva võimaluse valmistuda uuteks auditiülesanneteks;
• järelauditeid, mille eesmärk on teha kindlaks, kas järelevalveasutused on auditileidude või parlamendi resolutsioonide alusel meetmeid võtnud;
• juhtimisauditeid (ehk üldiseid auditeid), mille eesmärk on saada täielik ülevaade auditeeritava asutuse finantsjuhtimisest; ning
• reaalajas tehtavaid auditeid, mis võimaldavad SKK-l eraldi ja igas projektietapis läbi vaadata suuremahuliste programmidega seotud arvukad üksikotsused. Selline lähenemisviis võimaldab avastada puudusi varases etapis ja teavitada otsuseid tegevaid asutusi õigel ajal.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

SKK avaldab:

• auditileide sisaldavad juhtkonna kirjad, mis saadetakse auditeeritavatele asutustele kommenteerimiseks;
• aastaaruande, mis jaguneb põhitekstiks (I osa) ja lisadeks (II osa). I osa avaldatakse iga aasta sügisel ja II osa järgmise aasta kevadel. Koos moodustavad need parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse jaoks ajakohastatud aluse;
• nõuandvaid aruandeid; ja
• eriotstarbelisi aruandeid.

SKK esitab oma nõuandvad ja eriotstarbelised aruanded parlamendile ja föderaalvalitsusele.

Lisaks avaldab SKK president oma riigivalitsemise tulemuslikkuse järelevalvevoliniku ülesannete täitmise raames mitmeid arvamusi ja hea tava juhiseid.

SKK juhtkonna avaldused ja aruanded sisaldavad parandusettepanekuid ning märkusi päevakajalistel teemadel, nagu õigusaktide eelnõud ja olulised hankeprojektid, ning ekspertnõuandeid.

— TEABE LEVITAMINE

SKK esitab oma aastaaruande avalikkusele üleriigilisel pressikonverentsil ja avaldab oma töö (sealhulgas aastaaruande, eriotstarbelised aruanded ja auditi lõppkirjad) oma veebisaidil.

Veebisaidil avaldatakse ka presidendi poolt riigivalitsemise tulemuslikkuse järelevalve raames koostatud eriaruanded ja väljundid.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

Kuna Saksamaa on föderaalne riik, auditeerivad teisi valitsustasandeid piirkondlikud auditiasutused ja munitsipaalauditiasutused. Et aga föderatsiooni ja selle16 liidumaa rahandussüsteemid on suures osas omavahel läbipõimunud, teevad SKK ja liidumaade sõltumatud piirkondlikud auditiasutused tihedat koostööd.

Koostöös keskendutakse peamiselt programmidele, mida föderaalvalitsus ja liidumaad ühiselt rahastavad, ja kohustustele, mille keskvalitsus on liidumaadele delegeerinud.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Slovaki Vabariigi kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „SKK“) kontrollib riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu vahendite ja vara haldamist. Ta auditeerib ka riigi tulusid ning tagab tolli- ja muude maksude nõuetekohase kogumise.

Oma töös on SKK-l õigus pääseda ligi kõikidele ruumidele ja dokumentidele, mida ta peab auditi tegemiseks vajalikuks.

Lisaks audititegevusele osaleb SKK Slovakkia keskpanga taotlusel sõltumatu välisaudiitori esitamises Slovakkia keskpanga lõpliku raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Slovaki Vabariigi põhiseaduse (1992) artiklid 60–63;
• seadus nr 39/1993 Slovaki Vabariigi KKA kohta.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

SKK auditeerib

• valitsusasutusi;
• ministeeriume: 14;
• keskseid riigi haldusasutusi;
• avalik-õiguslikke asutusi;
• keskvalitsuse asutuste või muude riigiasutuste asutatud juriidilisi isikuid;
• kohalikke omavalitsusorganeid ja kõrgemaid territoriaalüksusi, nende eelarvest rahastatavaid organisatsioone ja nendesse kaasatud juriidilisi isikuid;
• riiklikke eriotstarbelisi üksusi;
• eraisikuid ja juriidilisi isikuid, kes saavad riigi, avaliku sektori, Euroopa ja muid välisvahendeid.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Westminsteri tüüpi (monokraatlik) struktuur, millel puudub kohtupädevus.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

SKK on sõltumatu riigiorgan.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

SKK esitab igal aastal parlamendile kokkuvõtva aruande kõikide auditite tulemuste kohta. Ta esitab ka täielikud auditiaruanded asjaomastele parlamendikomisjonidele.

Parlamendi resolutsiooniga võidakse anda SKK-le ülesanne mõne konkreetse auditi tegemiseks (SKK volituste piires). Sellisel juhul on SKK kohustatud auditi tegema.

SKK koostab arvamusi Slovaki Vabariigi riigieelarve ettepanekute ja lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta ning esitab need parlamendile.

Presidendi ja kahe asepresidendi valimise ja tagasikutsumise eest vastutab parlament.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

SKK-d juhib president, keda toetavad kaks asepresidenti.

AMETIAEG

Asepresidentide ametiaeg kestab 7 aastat, mida võib ühe korra pikendada.

VALIMINE

Riiginõukogu liikmed valivad asepresidendid salajasel hääletusel.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

Bratislavas asuv SKK peakorter koosneb kahest auditiosast ja tugiteenuseid pakkuvast presidendi kantseleist. Lisaks on piirkonnakeskustes seitse piirkondlikku üksust, mis auditeerivad piirkondlikke, maakondlikke ja kohalikke omavalitsusi.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 291 (2021) (77% auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 38%; ♀ 62%. Keskmine vanus: 49

EELARVE

• 13,6 miljonit eurot (2022)
• 0,04% valitsemissektori kogukuludest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

SKK kavandab oma auditeerimistegevust iga-aastaste auditikavade abil, mille nõuandekogu kiidab heaks kolmeaastase raamkava alusel.

Auditite loetelu koostatakse peamiselt riskianalüüsi, SKK strateegiliste eesmärkide ja üldsuse soovituste põhjal.

— AUDITIMEETODID

SKK viib läbi kolme tüüpi auditeid:

• finantsauditid;
• vastavusauditid;
• tulemusauditid.

Auditi tulemuste põhjal saadab SKK auditeeritavale üksusele aruande kavandi; auditeeritav võib seejärel avaldada arvamust, mis lisatakse aruande muudatuse kujul lõpparuandesse.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

SKK avaldab

• aastaaruande;
• finantsauditite aruanded;
• vastavusauditite aruanded;
• tulemusauditite aruanded;
• kokkuvõtva aruande kõigi auditite tulemuste kohta.

— TEABE LEVITAMINE

SKK saadab kõik oma auditiaruanded auditeeritavatele üksustele ning parlamendile ja selle asjaomastele komisjonidele. SKK teavitab vabariigi presidenti, peaministrit ja parlamendi esimeest aruannete olulistest leidudest.

Lisaks avaldatakse lõpparuande kokkuvõte SKK veebisaidil.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

SKK teeb koostööd paljude institutsioonidega riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Riiklikud partnerid on ülikoolid, avaliku sektori asutused, nagu peaprokuratuur, audiitorkogu, monopolivastane amet ja riigihangete amet.

SKK riigisisese ja rahvusvahelise koostöö eesmärk on aidata kaasa metoodika arendamisele ja töö kvaliteedi parandamisele ning seega ka SKK-le antud volituste rakendamise parandamisele Slovaki Vabariigis.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Sloveenia Vabariigi kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „SKK“) teeb järelevalvet riigi raamatupidamise, riigieelarve ja kõigi avaliku sektori tulude ja kulude üle.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Sloveenia Vabariigi põhiseadus (1991): artiklid 150 ja 151;
• kõrgeima kontrolliasutuse seadus.

Õigusakte, mille alusel SKK kasutab oma volitusi, ei saa vaidlustada kohtus ega teiste riigiasutuste ees.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

SKK auditeerib

• kõiki avalik-õiguslikke juriidilisi isikud või nende üksuseid;
• kõiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kui
  • nad on saanud toetust Euroopa Liidu eelarvest, riigieelarvest või kohaliku omavalitsuse eelarvest;
  • tegemist on kontsessiooniomanikuga või
  • tegemist on ettevõtte, panga või kindlustusseltsiga, milles riigil või kohalikul omavalitsusel on enamusosalus;
• füüsilisi isikuid, kes:
  • on saanud toetust Euroopa Liidu eelarvest, riigieelarvest või kohaliku omavalitsuse eelarvest;
  • tegelevad avaliku teenuse osutamise või avalike hüvede tagamisega kontsessiooni alusel.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Eraldiseisev mudel, mida juhib president ja mis auditeerib kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ilma kohtupädevuseta.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

SKK on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning täidab põhiseadust ja teisi seadusi. SKK liikmed nimetab ametisse parlament.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

SKK saadab kõik oma auditiaruanded parlamendile ja esitab parlamendile igal aastal ka oma tegevusaruande.

Teataval kalendriaastal tehtavate auditite väljavalimiseks võtab SKK arvesse ettepanekuid, mille on teinud parlamendiliikmed ning parlamendi, keskvalitsuse, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste töörühmad. SKK peab kaaluma vähemalt viit parlamendi ettepanekut, millest vähemalt kaks on teinud parlamendi opositsiooni liikmed ja veel kaks parlamendi töörühmad.

Parlament määrab SKK finantsaruannete auditeerimiseks välisaudiitori.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

SKK-d juhib senat, kuhu kuuluvad president ja kaks asepresidenti.

AMETIAEG

9 aastat, mida võib pikendada.

VALIMINE

Parlament nimetab SKK asepresidendid ametisse absoluutse häälteenamusega vabariigi presidendi ettepanekul.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

Riigikontrolörina esindab president SKK-d ja vastutab selle tegevuse eest. Asepresident võtab juhtimise üle presidendi puudumise korral ja täidab koos teise asepresidendiga presidendi loal riigikontrolöri ülesandeid. Osakondi juhivad kõrgemad riigiaudiitorid ja need on korraldatud avaliku sektori tegevusvaldkondade kaupa. Üks osakond on spetsialiseerunud tulemus- ja IT-audititele.

President ja asepresidendid moodustavad senati, mis on SKK kõrgeim juhtorgan. Senat võtab parlamendi nõusolekul vastu SKK kodukorra ning teeb otsuseid kõige asjakohasemate auditite ja strateegiliste küsimuste kohta.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 130 täistööaja ekvivalenti (märts 2022) (ligikaudu 67,7 % auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 27,7 %; ♀ 72,3 %. Keskmine vanus: 50 aastat

EELARVE

• 7,49 miljonit eurot (2022)
• 0,054 % riigi kogueelarvest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

SKK võtab oma tööprogrammi vastu sõltumatult ja see on konfidentsiaalne. SKK peab kõigi parlamendi esitatud ettepanekute seast valima vähemalt viis auditiettepanekut.

— AUDITIMEETODID

SKK viib läbi järgmist tüüpi auditeid:

• tulemusauditid auditeeritavate tegevuste tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse kohta seatud eesmärkide ja programmide saavutamisel; need valitakse selliste kriteeriumide alusel nagu nende võimalik panus paremasse finantsjuhtimisse, avalik huvi ning halbade tulemuste ja õigusnormide rikkumise risk;
• finants- ja vastavusauditid raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta (kinnitav avaldus), ning selle hindamine, kas teatud eelarvevaldkondade süsteemid ja tehingud vastavad kohaldatavatele nõuetele.

Auditid on sageli nende kahe audititüübi kombinatsioon.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

SKK avaldab

• auditiaruandeid ja auditijärgseid aruandeid;
• aasta tegevusaruande;
• arvamusi:
• valitud vastuseid kommenteerimistaotlustele.

— TEABE LEVITAMINE

SKK esitab oma aasta tegevusaruande parlamendi esimehele. Seejärel arutatakse aruannet riigi rahanduse kontrollikomisjoni istungil, mis on avatud ajakirjanikele ja teistele meedia esindajatele.

Kõik auditiaruanded ja auditijärgsed aruanded avaldatakse SKK veebisaidil päev pärast seda, kui need on ametlikult vastu võetud ning auditeeritava(te)le ja parlamendile edastatud.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

SKK peamine eesmärk on anda objektiivset ja usaldusväärset teavet riigi kulutuste kohta, et hõlbustada avalike teenuste paremat haldamist ja osutamist. Selleks teeb SKK avaliku valdkonna eri üksustega koostööd ja hoiab tihedaid koostöösuhteid parlamendi ja selle komisjonidega. Hea juhtimistava edendamiseks ja oma auditileidude laiemaks jagamiseks osaleb SKK sageli üritustel, mida korraldavad kutseorganisatsioonid või avaliku sektori asutused.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Soome kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „SKK“) on sõltumatu asutus, kes auditeerib keskvalitsuse rahandust, hindab eelarvepoliitikat ning jälgib valimiskampaaniaid ja erakondade rahastamist.

Tema auditid hõlmavad keskvalitsuse rahandust tervikuna ning Soome põhiseaduse alusel on tal ulatuslikud õigused teabele juurdepääsu saamiseks.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Soome põhiseadus (1919. ja 1999. aasta);
• kõrgeima kontrolliasutuse seadus (676/2000);
• seadus, mis käsitleb kõrgeima kontrolliasutuse õigust auditeerida teatavaid ülekandeid Soome ja Euroopa ühenduste vahel (353/1995);
• majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu rakendamise ning valitsemissektori üldiste kululimiitide seadus (869/2012);
• valimiskandidaatide rahastamise seadus (273/2009);
• erakondade seadus (10/1969).

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

SKK auditeerib

• valitsust ja ministeeriume;
• valitsusasutusi;
• eelarveväliseid fonde;
• riigiettevõtteid ja riigi osalusega ettevõtteid;
• keskvalitsuse poolt kohalikele omavalitsustele, äriühingutele ja muudele üksustele tehtavaid ülekandeid ja makstavaid toetusi;
• Soome ja Euroopa ühenduste vahelisi rahaülekandeid.

SKK ei auditeeri

• parlamendi rahalisi vahendeid;
• parlamendi vastutusalas olevaid rahalisi vahendeid;
• Soome Panka ja finantsjärelevalveametit; ning
• sotsiaalkindlustusametit.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Sõltumatu riiklik auditiasutus, mida juhib riigikontrolör.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

SKK on sõltumatu riigiasutus, mis on seotud parlamendiga.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

Riigikontrolöri määrab ametisse ja saab ametist vabastada ainult parlament. Parlamendi raamatupidamist auditeeriv audiitor auditeerib ka SKK raamatupidamist. Lisaks määrab parlament seadusandjana kindlaks SKK rolli ja ülesanded, arutab tema eelarveettepanekut, otsustab tema riigieelarvest saadavate ressursside üle ning arutab tema aasta- ja eriaruandeid.

SKK volitused ei hõlma parlamendi raamatupidamisarvestust.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

SKK riigikontrolör kiidab heaks auditiplaani ning otsustab parlamendile esitatavad aruanded ja auditisuunised.

SKK tippjuhtkonda kuuluvad ka järgnevate valdkondade eest vastutavad direktorid: kestlik riigi rahandus; turvaline, terve ja jõukas ühiskond; info juhtimine; kestlik valitsemine ja avalik haldus. Lisaks on SKK-l haldus- ja ressursside direktor ning neli personali pädevuskeskuse direktorit, kes tegutsevad ka ülemustena.

Strateegiafoorum toimib riigikontrolöri ja kõrgemate riigiametnike koostöö- ja ettevalmistava organina juhtimise, strateegiliste otsuste tegemise, tegevuse kavandamise, arendamise, rakendamise juhtimise ja tegevuse hindamise valdkonnas. Strateegiafoorumi ülesanne on leppida kokku SKK ülesannete, ühiste tegevuseesmärkide, tööandja poliitika ja ressursside ühises tõlgendamises ning koordineerida tegevusi, millel on SKK jaoks ulatuslik mõju või oluline tähtsus.

AMETIAEG

Strateegiafoorum on kodukorras sätestatud alaline organ.

VALIMINE

Strateegiafoorumi liikmed on täpsustatud kodukorras. Strateegiafoorumi eesistuja ja juht on riigikontrolör. Strateegiafoorumi liikmete hulka kuuluvad mõjurühmade ja pädevuskeskuste direktorid ja asedirektorid ning kõigi alaliste projektimeeskondade juhid.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

SKK töötajad on jagatud nelja kompetentsikeskusse: finants- ja majandusjuhtimine; digiteerimine, meetodid ja kliendikeskne käsitlusviis. Kompetentsikeskuste ülesanne on töötajate oskuste arendamine.

Lisaks on SKK-l teadusnõukogu, karistus- ja sanktsioonikomitee ning nõuandekogu.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 139 täistööaja ja 5 osalise tööajaga töötajat (2021) (75% auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 44 %; ♀ 56 %. Keskmine vanus: 48,6

EELARVE

• 16,5 miljonit eurot (2022)
• 0,03% valitsemissektori kogueelarvest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

SKK kavandab oma tööd üldise auditikava raames, mis hõlmab viit aastat. Auditiplaani ajakohastatakse kord aastas. Selles loetletakse audititeemadriskianalüüsi ja selgitavate lisade põhjal ning keskendutakse riigi rahanduse ja ühiskonna seisukohast olulistele valdkondadele ning riigi rahandust ohustavatele olulistele riskidele. SKK audititöö keskendub neljale valdkonnale (kestlik riigi rahandus; turvaline, terve ja jõukas ühiskond; info juhtimine; kestlik valitsemine ja avalik haldus).

Mõned auditteemad või käsitlusviisid puudutavad mitut valdkonda.

— AUDITIMEETODID

SKK täidab põhiseaduses sätestatud ülesandeid finants-, vastavus-, tulemus- ja eelarvepoliitika auditi kaudu. SKK teeb ka eri liiki auditeid.

Oma auditites kohaldab SKK sisemisi auditisuuniseid, mis põhinevad Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) poolt välja antud ISSAI auditistandarditel.

SKK auditi käsiraamat on kättesaadav asutuse veebisaidil.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

SKK avaldab

• keskvalitsuse lõpliku raamatupidamise aastaaruande auditit käsitlevaid aruandeid;
• aruandeid oma finants-, vastavus-, tulemus- ja eri liiki eelarvepoliitika auditite kohta;
• fiskaalpoliitika järelevalve hindamisi ja aruandeid;
• eraldi aruandeid parlamendile;
• valimiskampaaniate rahastamise jälgimise aruandeid;
• erakondade rahastamise järelevalve aruandeid;
• aastaaruandeid;
• järelaruandeid;
• infodokumente;
• arvamusi:
• põhjalikke analüüse ja
• muid väljaandeid, nt rahvusvahelised väljaanded.

— TEABE LEVITAMINE

Riikliku eelarvevahendite käsutaja tehtud auditid ja muud väljaanded avaldatakse tema veebisaidil. Lisaks esitatakse veebisaidil tulevaste väljaannete loetelu. Näiteks avaldatakse vajaduse korral auditi käigus meediaväljaandeid, blogisid ja videoid. Pressiteated postitatakse ka sotsiaalmeedias.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

Lisaks audititööle täidab SKK eksperdi- ja nõuandeülesandeid, näiteks parlamendikomisjonides ja valitsuste töörühmades.

SKK osaleb üldistes aruteludes riigi rahanduse ja halduse arendamise valdkonnas. SKK eesmärk on hea koostöö ja aktiivne dialoog oma sidusrühmade ja auditeeritavatega.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Taani kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „TKK“) auditeerib valitsuse raamatupidamist ja kontrollib, kas valitsuse vahendeid hallatakse kooskõlas Taani parlamendi kavatsuste ja otsustega.

Tal on õigus pääseda ligi kogu teabele, mida ta oma töö tegemiseks vajab.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

Taani riigikontrolöri seaduse originaalversioon aastast 1976 ja selle viimane muutmine aastast 2012.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

TKK auditeerib

• kogu valitsemissektori arvepidamist
  • ministeeriume: 20 (2022. aasta mai seisuga);
  • valitsusasutusi: 131;
• selliste institutsioonide, ühenduste ja sihtasutuste raamatupidamisarvestust, mille kulud või negatiivne tulem kaetakse täielikult või osaliselt riigi rahastatavate toetustega;
• põhikirja alusel loodud sõltumatute haldusasutuste raamatupidamisarvestust;
• selliste partnerluste ja ettevõtete raamatupidamisarvestust, milles riik osaleb otse või kaudselt partnerina või kus ta on vastutav äripartner.

Kõrgeima kontrolliasutuse volitused ei hõlma Taani Keskpanga auditit.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Valitsusest sõltumatu auditiasutus, mida juhib riigikontrolör.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

TKK on sõltumatu organisatsioon Taani parlamendi alluvuses. Selle juht ei tohi olla parlamendi liige.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

TKK on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Taani parlamendi nimetatud avaliku sektori raamatupidamisarvestuse komisjon on ainus organ, kes võib taotleda, et TKK teeks mõne konkreetse valdkonna auditi.

TKK esitab kõik aruanded avaliku sektori raamatupidamisarvestuse komisjonile ja riigikontrolör esitleb aruandeid komisjoni igakuistel kohtumistel.

TKK teeb tihedat koostööd asjaomaste ministeeriumidega ja toetab neid, andes neile suuniseid raamatupidamise ja selle kontrollimenetluste kohta.

TKK eelarve määrab kindlaks parlament.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

TKK-d juhib riigikontrolör, keda abistab nõuandev kogu, millesse kuuluvad TKK neli aseriigikontrolöri .

AMETIAEG

Aseriigikontrolöride ametiaeg ei ole tähtajaline.

VALIMINE

Aseriigikontrolörid nimetab ametisse riigikontrolör.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

TKK on jaotatud neljaks osakonnaks, mida juhivad aseriigikontrolörid.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 266 (2021. aasta lõpu seisuga)
• Sooline jaotus: ♂ 43%; ♀ 57%.

EELARVE

• ca 28 miljonit eurot (2021)
• 37% TKK auditiressurssidest eraldatakse konkreetsete valdkondade põhjalikumaks uurimiseks (tulemusauditid) ja 63% Taani valitsuse raamatupidamisarvestuse iga-aastaseks auditeerimiseks.
• < 0,01% valitsemissektori kogukuludest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

Riigikontrolör ja aseriigikontrolörid kohtuvad kord nädalas, et arutada TKK strateegiat ja tegevuse kavandamist.

TKK on kohustatud uurima neid teemasid, mille uurimist avaliku sektori raamatupidamisarvestuse komisjon temalt taotleb, ja nende kohta aru andma. Sellised ülesanded moodustavad keskmiselt kolmandiku TKK põhjalike uurimiste audititeemadest.

Kõik auditid kavandatakse olulisuse ja riski hindamise alusel.

TKK iga-aastane audititegevus ja põhjalikud uurimised kavandatakse aasta ette. Kava aga kohandatakse pidevalt, et reageerida uutele arengusuundadele.

— AUDITIMEETODID

TKK valib oma auditi lähenemisviisi ja metoodika sõltumatult.

Ta teeb tööd kooskõlas Taani õigusaktide ja Taani avaliku sektori auditistandarditega, mis põhinevad kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelistel standarditel (ISSAId).

TKK teeb finants-, vastavus- ja tulemusauditeid.

Auditite mõju kindlakstegemiseks kontrollib TKK koos avaliku sektori raamatupidamisarvestuse komisjoniga oma soovituste põhjal auditeeritavate poolt võetavaid järelmeetmeid.

Lisaks peavad ministeeriumid TKK auditiaruannetele vastama.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

TKK avaldab

• aastaaruande Taani valitsuse raamatupidamise aastaaruande auditi kohta;
• aastaaruande Taani valitsuse haldustegevuse auditi kohta;
• konkreetsete valdkondade põhjalike uurimisi (ca 20–22 aastas);
• aastaaruande oma tegevuse, tulemuslikkuse ja raamatupidamise aastaaruande kohta;
• memorandumid kõikide auditiaruannete põhjal võetud meetmete kohta;
• lisateatised teatavate teemade kohta, ning
• Taani avaliku sektori auditistandardid.

— TEABE LEVITAMINE

Kooskõlas Taani avaliku teabe seadusega esitab TKK teatised ja auditiaruanded enne nende avaldamist oma veebisaidil avaliku sektori raamatupidamisarvestuse komisjonile.

Põhjalike uurimiste esimene peatükk ning valitud auditiaruanded ja teatised tõlgitakse inglise keelde.

TKK keskendub asutusevälisele teadmiste jagamisele, et parandada avalikule sektorile pakutavate teenuste kvaliteeti.

TKK korraldab igal aastal eli või viis teabevahetusseminari asutuseväliste sidusrühmade jaoks.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

TKK teeb koostööd ministeeriumide ja muude auditeeritavate üksuste siseauditi üksustega.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Tšehhi kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „TKK“) auditeerib riigivara haldamist, õigusnormide kohaselt juriidiliste isikute huvides kogutud rahalisi vahendeid (nt tervisekindlustus) ja välismaalt (sealhulgas ELi eelarvest) saadud rahalisi vahendeid. Ta avaldab arvamuse lõpliku riigieelarve kohta ja teeb järelevalvet riigieelarve täitmise üle. TKK-l ei ole õigust auditeerida kohalike omavalitsuste, linnade ja piirkondade rahalisi vahendeid ega riigile või omavalitsusele kuuluvaid äriühinguid.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Tšehhi Vabariigi põhiseadus (1993);
• Seaduste kogu nr 166/1993 kõrgeima kontrolliasutuse kohta (mis käsitleb kõrgeima kontrolliasutuse tegevust ja volitusi).

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

TKK auditeerib

• riigi organisatsioonilisi üksusi; riiklikult rahastatavaid organisatsioone; riiklikke vahendeid;
• juriidilisi ja füüsilisi isikuid (ainult riigi vahendite haldamist); ning
• Tšehhi keskpanga finantsjuhtimist kinnisvara soetamise ja panga tegevuse kulude valdkonnas.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Kollegiaalne asutus, millel puudub kohtupädevus.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

TKK on Tšehhi Vabariigi sõltumatu auditiasutus. Kõrgeima kontrolliasutuse loomine on Tšehhi Vabariigi põhiseaduses sätestatud ning see tagab tema sõltumatuse seadusandjast, täidesaatvast võimust ja kohtusüsteemist.

Tšehhi Vabariigi riigieelarveseaduse kohaselt on riigieelarves ette nähtud eraldi peatükk, millega tagatakse kõrgeimale kontrolliasutusele nõuetekohane rahaline sõltumatus.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

Vabariigi president nimetab esindajatekoja (parlamendi alamkoda) ettepanekul ametisse TKK presidendi ja asepresidendi.

TKK esitab eelarveprojekti Tšehhi Vabariigi parlamendi esindajatekojale ning parlament kiidab heaks eelarve ja selle põhistruktuuri. Valitsusel ei ole õigust teha otsuseid TKK eelarve kohta.

TKK president saadab kõik heakskiidetud auditijäreldused valitsusele, Tšehhi Vabariigi parlamendi esindajatekojale ja senatile (parlamendi ülemkoda).

TKK presidendil on õigus osaleda ja sõna võtta Tšehhi Vabariigi parlamendi ja valitsuse istungitel küsimustes, mis on seotud kõrgeima kontrolliasutuse tööga.

Valitsus arutab kõiki TKK auditiaruandeid selle presidendi osavõtul ning iga auditi puhul võetakse vastu valitsuse resolutsioon (peamiselt parandusmeetmed).

Peamine parlamendi tasandi partner on esindajatekoja eelarvekontrollikomisjon.

— ORGANISATSIOON

JUHT

JUHTORGAN

TKK nõukogu (kuhu kuuluvad president, asepresident ja 15 liiget).

AMETIAEG

Liikme ametiaeg lõpeb, kui ta saab 65-aastaseks. Kõik TKK liikmed annavad Tšehhi Vabariigi parlamendi esindajatekoja esimehele ametliku vande ja asuvad pärast seda oma ametikohustusi täitma.

VALIMINE

Tšehhi Vabariigi parlamendi esindajatekoda valib TKK 15 liiget selle presidendi ettepanekul.

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

TKK on kollegiaalne institutsioon, mis koosneb erinevatest otsustusorganitest, osakondadest, talitustest ja üksustest. TKK president juhib asutust ja asepresident tegutseb tema asetäitjana.

TKK otsustusorganid on nõukogu, senatid ja distsiplinaarkoda. Nende tööd reguleerib kõrgeima kontrolliasutuse seadus ja nende endi töökord, mida arutab ja mille kiidab heaks nõukogu.

TKK koosneb auditivaldkonnast, haldusvaldkonnast ja presidendi kantseleist. Need jagunevad osakondadeks, mis on omakorda jagatud üksusteks.

TKK juhtkond annab aru otse presidendile. Juhtkonda kuuluvad auditivaldkonna vanemdirektor, haldusvaldkonna vanemdirektor, presidendi kantselei direktor, nõukogu sekretär, julgeolekuosakonna direktor ja siseauditi osakonna direktor.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv:  471 (täistööaja ekvivalent, 2021) (ca 66% auditi valdkonnas)
• Sooline jaotus: ♂ 38%; ♀ 62% (♂ 51 %; ♀ 49 % juhtivatel ametikohtadel).
  Keskmine vanus: 48

EELARVE

• TKK kulud kaetakse Tšehhi Vabariigi riigieelarvest.
• 34,34 miljonit eurot (2021)
• 0,045% valitsemissektori kogueelarvest

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

TKK kavandab oma tööd iga-aastases auditikavas, mis põhineb presidendi, asepresidendi, nõukogu liikmete, siseanalüüsi ja väliste sidusrühmade soovitustel.

Tšehhi Vabariigi valitsus, esindajatekoda või senat ja nende struktuuriüksused võivad TKK nõukogule teha auditiettepanekuid, mida see saab omal äranägemisel kas arvesse võtta või tagasi lükata.

Kõnealustes auditiettepanekutes võetakse kokku auditi teema ja eesmärgid ning nimetatakse auditeeritavad, auditi toimumisaeg ja selle tegemise põhjus, teave kavandatavate auditeeritavate õigusliku ja majandusliku olukorra kohta, teave eelmiste identsete või sarnaste auditite kohta, auditeeritava valdkonna põhitunnused, auditi hüpoteesid jne.

— AUDITIMEETODID

TKK teeb vastavalt oma kindlaksmääratud volitustele auditeid kooskõlas auditistandarditega, mis põhinevad kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelistel standarditel. TKK teeb auditeid kooskõlas õigusnormidega, mis hõlmavad seaduslikkuse auditeid, finantsauditeid ja tulemusauditeid. Audit koosneb ettevalmistusetapist, täitmisetapist ja auditijärelduse etapist. Keskmiselt kulub auditi tegemiseks 10 kuud ning selles osalevate audiitorite arv kõigub viiest mitme tosinani (sõltuvalt auditeeritavate arvust).

TKK kontrollib, kas auditeeritud tegevused vastavad õigusaktidele, vaatab läbi nende sisulise ja formaalse täpsuse ning hindab, kas need on tulemuslikud, säästlikud ja tõhusad.

TKK finantsaudititega kontrollitakse, kas auditeeritud üksuse finantsaruanded annavad selle raamatupidamisarvestusest õige ja õiglase ülevaate kooskõlas õigusnormidega.

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

TKK peamised väljundid on auditijäreldused, mis avaldatakse TKK veebisaidil ning bülletäänis niipea, kui TKK nõukogu on auditijärelduse heaks kiitnud. TKK president saadab kõik heakskiidetud auditijäreldused esindajatekojale, senatile ja valitsusele.

Seaduse kohaselt peab TKK avaldama:

• TKK bülletääni, mis on ametlik väljaanne, mis sisaldab kokkuvõtet teatava ajavahemiku auditiaruannetest. Üks väljaanne sisaldab ka iga-aastast auditikava ning edasised väljaanded võivad kajastada iga-aastase auditikava muutumist;
• aastaaruande, mis sisaldab eelkõige hinnangut viimase aasta auditite ja audititulemuste kohta. Lisaks sisaldab aastaaruanne muu tegevuse kirjeldust: näiteks teavet TKK koostöö kohta kriminaalõigusasutuste, maksuameti ja kodanikega, ning teavet rahvusvahelise koostöö ning TKK finantsjuhtimise ja personali kohta;
• avalduse riigieelarve täitmise kohta, milles TKK esitab asjaomase aasta esimese kuue kuu riigieelarve haldamise hinnangu põhjal arvamuse valitsuse koostatava riigieelarve täitmise aruande kohta;
• avalduse riikliku lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta. Selles dokumendis esitab TKK arvamuse Tšehhi Vabariigi asjaomase aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande projekti kohta, võttes aluseks riigi majandusliku olukorra hindamise ja riigi finantsjuhtimise tulemused;
• lõpliku raamatupidamise aastaaruande, mis sisaldab teavet kõrgeima kontrolliasutuse eelmise aasta finantsjuhtimise kohta. Välisaudiitor kontrollib igal aastal lõplikku raamatupidamise aastaaruannet, misjärel esitab TKK president selle Tšehhi parlamendile.

Lisaks sellele avaldab TKK ka muid väljaandeid, nagu ELi aruanne (milles esitatakse võrdlus ja hinnang selle kohta, kuidas Tšehhi Vabariik ELi rahalisi vahendeid kasutab), kokkuvõte teatavaid valdkondi käsitlevate auditiaruannete kohta, käsiraamatud, temaatilised dokumendid ja aruanded teiste kõrgeimate kontrolliasutustega paralleelselt tehtud auditite kohta.

— TEABE LEVITAMINE

TKK püüab teha audititulemusi puudutava teabe üldsusele kergesti kättesaadavaks. Seetõttu avaldab ta oma veebisaidil ja sotsiaalmeedias auditijäreldusi, pressiteateid ja muid asjakohaseid dokumente. Samuti edastab ta oma audititulemusi, analüüse ja uudiseid, auditeid käsitlevaid videoid ning muud teavet oma tegevuse kohta.

TKK väärtustab läbipaistvust ja avaldab seepärast enda sõlmitud lepingud oma veebisaidil koos eelarve, kontrollitud andmete ja muude üksikasjadega.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

Teadmiste jagamine on TKK üks peamisi rahvusvahelise keskkonnaga seotud eesmärke. Seepärast toetatakse teadmiste jagamist rahvusvahelise tegevuse ja ka ühiste auditite kaudu.

TKK korraldab igal aastal mitmeid konverentse, seminare ja muid ametialase väljaõppe suunitlusega üritusi. Nimetatud meetmed on mõeldud nii TKK töötajatele ja erialaasjatundjatele kui ka teiste riigiasutuste esindajatele, ning need aitavad parandada avalikku haldust.

Alates 2017. aastast on TKK organiseerinud avaliku sektori häkatoni. 2019. aastal võttis sellest osa 20 avaliku sektori organisatsiooni (sh kohaliku omavalitsuse tasandilt). Märtsis 2020 korraldas TKK esimese iga-aastase kõrgeimate kontrolliasutuste häkatoni, milles osales 23 riiki (peamiselt Euroopast).

Meetmetega soovitakse luua platvorm teadmiste ja heade tavade vahetamiseks mitte ainult üldsuse jaoks, vaid ka akadeemiliste ringkondade, konkreetsete valdkondade ekspertide, üliõpilaste ja teiste asjaomaste rühmade vahel.

Rahvusvahelisel tasandil saadab TKK audiitoreid regulaarselt osalema rahvusvaheliste organisatsioonide auditeerimisasutuste töös. TKK-l on olnud esindajad sellistes asutustes nagu EUROCONTROL, Euroopa Kaitseagentuur ja Euroopa Kosmoseagentuur.

Aastatel 2021–2024 on TKK kõrgeimate kontrolliasutuste Euroopa organisatsiooni (EUROSAI) eesistujaks.

 

 

ÜLDINE TEAVE

— ÕIGUSLIK ALUS

MANDAAT

Ungari kõrgeim kontrolliasutus (edaspidi „UKK“) on rahvuskogu finants- ja majandusauditi institutsioon ning ta annab aru rahvuskogule. Tema auditimandaat hõlmab kõiki avaliku sektori vahendite ja riigi vara kasutamise aspekte.

UKK vastutab finants- ja majandusauditi ning riigieelarve täitmise, riigi rahanduse juhtimise, riigi rahaliste vahendite kasutamise ja riigivara haldamise auditeerimise eest. UKK teeb auditeid vastavalt seaduslikkuse, otstarbekuse ja tõhususe kriteeriumidele.

UKK võib auditeerida nii avaliku sektori vahendite kui ka riigi ja kohalike omavalitsuste varade finantsjuhtimist. UKK abistab oma auditikogemusel põhinevate leidude, soovituste ja nõuannetega rahvuskogu, selle komisjone ja auditeeritavate üksuste tööd, aidates seeläbi kaasa hästi juhitud riigi toimimisele.

Oma leidude alusel võib UKK koos pädeva asutusega algatada menetluse auditeeritava üksuse ja vastutavate isikute suhtes. UKK aruandeid ning nende leide ja järeldusi ei saa vaidlustada kohtutes või muudes asutustes.

PEAMISED ÕIGUSAKTID

• Ungari põhiseadus;
• 2011. aasta seadus LXVI, mis käsitleb UKK-d.

AUDITEERITAVAD ÜKSUSED

UKK auditeerib eelkõige

• avalik-õiguslikke asutusi;
• riigieelarvest rahastatavad institutsioone;
• sotsiaalkindlustusfonde, eraldiseisvaid riiklikke fonde;
• kohalikke omavalitsusi, vähemuskogukondade omavalitsusi ja nende ühendusi;
• riigieelarvest rahastatavaid organisatsioone (institutsioone);
• täielikult või osaliselt riigi või kohalike omavalitsuste omandis olevaid majandusorganisatsioone;
• maksuhaldurit ja tolliametit;
• Ungari keskpanka;
• erakondi ja nende sihtasutusi;
• valimiste läbiviimist;
• kandidaate nomineerivate organisatsioonide kampaaniakulusid;
• kirikuorganisatsioone;
• riigi julgeolekuteenistusi;
• valitsusväliste organisatsioonide staatusega ühendusi ja sihtasutusi, mille suhtes kohaldatakse spetsiaalseid õigusakte.

— ÜLESEHITUS

KKA TÜÜP

Rahvuskogu auditeerimisasutusena on UKK muudest valitsusasutustest sõltumatu ja seda juhib president.

KKA KOHT VALITSEMISSÜSTEEMIS

UKK on rahvuskogu finants- ja majandusauditi institutsioon ning ta annab aru rahvuskogule.

UKK hõlmab riigieelarvest eraldi peatükki.

SUHTED PARLAMENDI JA VALITSUSEGA

UKK abistab rahvuskogu, selle komisjone ja auditeeritavate üksuste tööd, aidates seeläbi kaasa headele riigijuhtimistavadele.

UKK president teavitab rahvuskogu UKK töökavast ja selle muudatustest.

UKK-l on kohustus viia läbi auditeid rahvuskogu otsuse alusel ja ta võib valitsuse taotlusel auditeid teha.

— ORGANISATSIOON

JUHT

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

UKK-l on projektipõhine tööstruktuur. Enamik audiitoreid on määratud projektibüroosse, kus neile antakse individuaalsed auditiülesanded vastavalt UKK auditikavale. UKK-l on ka mõned auditi tugiosakonnad.Nende ülesanne on toetada auditite rahalisi, õiguslikke, järelevalvealaseid ja logistilisi aspekte.

— RESSURSID

TÖÖTAJAD

• Arv: 492 (2022)
• Sooline jaotus: ♂ 37,20%; ♀ 62,80%. Keskmine vanus: 46,39

EELARVE

• 12,6 miljardit Ungari forintit (2022) (34,3 miljonit eurot)
• Eelarve eraldamine: UKK koostab oma eelarve, mis esitatakse rahvuskogule ilma ühegi valitsusepoolse muudatuseta riigieelarve keskse seaduseelnõu osana.
• < 0,04% valitsemissektori kogukulutustest, 0,02% SKPst

AUDITITÖÖ

— AUDITITÖÖ KAVANDAMINE

UKK president koostab aasta töökava ja teavitab parlamenti töökavast ja selle muudatustest.

Auditikava avaldatakse ja esitatakse rahvuskogule iga kuue kuu järel.

UKK on loonud auditiplaneerimissüsteemi, milles pööratakse rohkem tähelepanu teemade valikule ja kohapealsetele kontrollidele, mis tuleb lisada auditikavasse.

Auditite kavandamist ja korraldamist toetavad pidevad jõupingutused keskenduda riskidele ja luua lisaväärtust.

Auditiülesannete määramisele eelneb mitmeastmeline ettevalmistus- ja heakskiitmismenetlus, samal ajal kui auditite tõhususe tagatakse jooksva planeerimise süsteemi abil.

Audititeemade kindlaksmääramise ja nendega seotud kohapealsete kontrollide käigus püüdleb UKK oma vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise poole iga audititeema puhul. Tõhususe suurendamiseks keskendub UKK üha enam ennetamisele, kasutades reaalajas auditeid.

Auditikava võib muutuda sõltuvalt muutuvatest asjaoludest.

— AUDITIMEETODID

Oma sõltumatuse ühe nurgakivina töötab UKK välja oma auditieeskirjad ja -meetodid.

Ta tegutseb kooskõlas õigusaktide, auditikava ja auditialaste kutse-eeskirjade, meetodite ja eetiliste standarditega.

UKK metoodika on välja töötatud ja avaldatud kooskõlas INTOSAI ametialaste standarditega ( INTOSAI erialastandardite foorumi raamistik IFPP).

VÄLJUND

— ARUANDED JA MUUD VÄLJAANDED

UKK avaldab

• arvamuse riigieelarve seaduseelnõu kohta;
• aastaaruande riigieelarve täitmise kohta;
• auditiaruandeid;
• aasta tegevusaruande; ning
• analüüse ja uuringuid.

Lisaks on UKK enam kui 50 aastat avaldanud riigirahanduse kvartaliaruandeid. Riigirahanduse kvartaliaruanne käsitleb teemasid, mis puudutavad finantssüsteeme, avaliku sektori ja riigi majandustehinguid, püüet jõuda järele majanduslikult enam arenenud riikidele ja kõiki nende teemadega seotud erialaseid arutelusid.

UKK-l on juriidiline kohustus toetada oma analüüsidega eelarvenõukogu tööd. Selle kohustuse täitmiseks analüüsib UKK igal aastal 8–10 korda aastas eelarveseisundit ja teatavaid eelarvepoliitikaga seotud küsimusi.

— TEABE LEVITAMINE

UKK avaldab oma veebisaidil ja uudisteportaalis oma aruandeid, analüüse, uuringuid ja muid dokumente, organisatsiooni uudiseid ning teavet oma auditiprotseduuride peamiste etappide kohta.

UKK kohaldab oma auditiaruannete ja analüüside suhtes kohandatud sihtrühma meetodit.

Lisaks tegutseb UKK erinevates sotsiaalmeediakanalites ja kasutab mitmeid kommunikatsioonivahendeid:

• UKK veebisait (ungari ja inglise keeles);
• uudisteportaal (ungari, inglise, saksa, prantsuse ja hispaania keeles) – peamine teabeallikas institutsiooni tegevuse kohta;
• pressikokkuvõtted (avaldatakse iga auditiaruande kohta);
• traditsioonilised ja elektroonilised pressikonverentsid;
• kokkuvõtvad videod prioriteetsete auditite kohta, mis avaldatakse UKK YouTube’i kanalil ja uudisteportaalis;
• auditite kasulikkust käsitlevad intervjuud; ning
• postitused sotsiaalmeedias.

— KOOSTÖÖ TEISTEGA

Oma asutamisest alates on UKK pannud erilist rõhku teaduskoostööle kutseorganisatsioonide ja riigi kõrgkoolidega, eesmärgiga saavutada oma tegevuse võimalikult lai kõlapind ja arendada ühiskonnas asjatundlikku ja teadusalast dialoogi.

UKK osaleb aktiivselt rahvusvahelises auditikogukonna tegevuses, võttes osa rahvusvaheliste organisatsioonide korraldatavates rahvusvahelistes koostööauditites ja seminaridel. Suurt rõhku pannakse rahvusvaheliste auditeerimiskogemuste vahetamisele ning koostööle riikide kõrgeimate kontrolliasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

 

 

Kontakt

KONTROLLIKOJA KONTAKTANDMED

EUROPEAN COURT OF AUDITORS
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUXEMBOURG

Tel. +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
       LinkedIn: EUAuditors
       Twitter: @EUAuditors
       Facebook: EUAuditors
       Instagram: #EUAuditors
 Youtube: @EUAuditors

KUST LEIDA TEAVET KONTROLLIKOJA KOHTA

Veebisait: eca.europa.eu
Läbipaistvusportaal: https://www.eca.europa.eu/et/Pages/Transparency-portal-home.aspx

VÕTA ÜHENDUST ELIGA

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELI KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

HTML

ISBN 978-92-847-8864-4

doi:10.2865/1168

QJ-04-22-060-ET-Q