LEADER ja kogukonna juhitud kohaliku arengu vahendid edendasid kohalikku tegevust, kuid nendest saadava täiendava kasu kohta on vähe tõendeid

Kokkuvõte

I EL võttis LEADERi programmi kasutusele 1991. aastal alt üles suunatud algatusena, et toetada ebasoodsas olukorras olevate maapiirkondade arengut kohalikke vajadusi käsitlevate projektide kaudu. Alates 2014. aastast on EL kasutanud LEADERi lähenemisviisi (tuntud kui kogukonna juhitud kohalik areng) mitme ELi rahastamisallika puhul maa-, linna- ja rannikupiirkondades.

II LEADERi lähenemisviisi peamine omadus on osalus- ja alt-üles meetodite rakendamine kohalike kogukondade kaasamiseks projektiarendusse ja otsustusprotsessi. Tegevust juhivad kohalikud tegevusrühmad, mis koosnevad avaliku, erasektori ja kodanikuühiskonna partneritest. Ajavahemikul 2014–2020 oli ELil kavas eraldada LEADERile ja kogukonna juhitud kohalikule arengule kuni 9,2 miljardit eurot.

III LEADERi lähenemisviis hõlmab lisakulusid ja -riske võrreldes ELi tavapäraste (ülalt alla) rahastamisprogrammidega. Lisakulud tulenevad kohalike tegevusrühmade haldusstruktuuride loomisest ja haldamisest. Lisariske tekitavad pikad menetlused, projektiomanikele esitatavad täiendavad haldusnõuded ja võimalikud huvide konfliktid.

IV Mõned neist lisakuludest ja -riskidest on õigustatud, kui kohalikud tegevusrühmad loovad täiendavaid eeliseid võrreldes ELi tavapäraste (ülalt alla) rahastamisprogrammidega. Komisjoni suuniste kohaselt väljenduvad need eelised paremas sotsiaalses kapitalis, paremas kohalikus juhtimises ja paremates projektitulemustes.

V Meie audit hõlmas ELi rahastamisperioodi 2014–2020. Uurisime, kas LEADERi lähenemisviis andis eeliseid, mis õigustavad selle lisakulusid ja -riske, eelkõige võrreldes ELi tavapäraste ülevalt alla suunatud rahastamisprogrammidega. Selle väljaselgitamiseks hindasime, kas lähenemisviis hõlbustas kohalikku kaasamist ja viis projektideni, millel on tõendatav kasu kohaliku valitsemise, parema sotsiaalse kapitali ja paremate tulemuste näol. Kontrollisime ka seda, kas uue, mitut fondi hõlmava lähenemisviisi kasutuselevõtt aitas kaasa kohaliku arengu toetuse paremale koordineerimisele.

VI Käesolev audit on jätkuks ka meie 2010. aasta eriaruandele LEADERi kohta, hinnates, kas komisjon on tuvastatud puudused kõrvaldanud. Käesoleva aruande eesmärk on anda teavet ja õigeaegseid soovitusi käimasolevaks komisjonipoolseks LEADERi lähenemisviisi hindamiseks.

VII Rohkem kui kümme aastat pärast 2010. aasta eriaruannet LEADERi kohta näitab meie audit, et mõnes valdkonnas on olukord paranenud ja et LEADERi lähenemisviis hõlbustab kohalikku kaasatust. Siiski on vähe tõendeid selle kohta, et LEADERi lähenemisviisi kasutegurid kaaluksid üles sellega kaasnevad kulud ja riskid.

VIII Enamik liikmesriike kohaldas asjakohaseid menetlusi kohalike tegevusrühmade valimiseks ja heakskiitmiseks, kuid mõned kasutasid kohaliku arengu strateegiate väljavalimisel leebemaid kvaliteedistandardeid. Leidsime, et üks liikmesriik ei kasutanud oma valikuprotsessis kvaliteedikriteeriume. Projektide taotlemis- ja heakskiitmisprotsess oli keeruline (kuni kaheksa etappi) ning hõlmas projektiomanikele täiendavaid haldusnõudeid võrreldes tavapäraste rahastamisprogrammidega. Avaliku sektori asutused ei domineerinud enam projektide väljavalimisega tegelevate asutuste üle (nagu me kirjeldasime 2010. aastal), kuid sageli ei esindanud need kohalikku kogukonda ega olnud sooliselt tasakaalustatud.

IX Leidsime, et kohalikud tegevusrühmad valisid välja projektid, mis olid kooskõlas nende kohaliku arengu strateegiates seatud üldiste eesmärkidega. Mõned liikmesriigid ja kohalikud tegevusrühmad kasutasid LEADERit riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste kohustuslike ülesannete või muude tegevuste rahastamiseks, mille jaoks olid olemas muud spetsiaalsed ELi ja riiklikud rahastamisprogrammid.

X 2010. aastal esitatud kuuest soovitusest kaks olid täidetud, kuid leidsime, et komisjoni järelevalve- ja hindamisraamistik ei ole ikka veel andnud tõendeid LEADERi täiendava kasu kohta. Oma 2018. aasta arvamuses komisjoni ettepanekute kohta uue ühise põllumajanduspoliitika teemal rõhutasime, et komisjon peaks kehtivate õigusaktide läbivaatamisel järgima põhimõtet „kõigepealt hinda“. Komisjonil on praegu pooleli LEADERi eeliste hindamine.

XI Pidades silmas lisakulusid ja -riske võrreldes teiste rahastamismudelitega ning tõendatava kasu jätkuvat puudumist, soovitame komisjonil hinnata LEADERi kulusid ja kasutegureid ning kogukonna juhitud kohalikku arengut.

Sissejuhatus

LEADERi lähenemisviisi kujunemine

01 LEADER, mis võeti kasutusele 1991. aastal, on ELi osaluspõhine alt-üles meetod maaelu arengu poliitika edendamiseks, mida hiljem laiendati ranniku- ja linnapiirkondadele. See keskendub kohalikele tegevusrühmadele ja kalanduse kohalikele tegevusrühmadele, mis koosnevad maa- või rannikuäärsete kogukondade era- ja avaliku sektori liikmetest. Kohalikud tegevusrühmad motiveerivad kogukondi osalema kohaliku arengu strateegia väljatöötamises ning vastutavad kohalikele vajadustele vastavate projektide algatamise ja rahastamise eest.

02 LEADERi lähenemisviisi puhul eeldatakse, et võrreldes traditsioonilise ELi vahendite ülalt-alla juhtimisega annab see lisaväärtust. Komisjoni 2006. aasta teabelehes LEADERi lähenemisviisi kohta kirjeldatakse seda kui lähenemisviisi, mis põhineb seitsmel põhielemendil. LEADERi kohaselt on kohalikud elanikud parimad eksperdid, kes juhivad arengut oma territooriumil (alt üles lähenemisviis), mis on määratletud kui väike terviklik piirkond (10 000–150 000 elanikku), millel on kohalik identiteet (piirkonnapõhine lähenemisviis). Selles piirkonnas kogunevad kohalikud osalejad kohalikku tegevusrühma (kohalik partnerlus), mis edendab kohalike osalejate vahelisi sidemeid (võrgustikud). Lisaks viivad eri piirkondade või liikmesriikide kohalikud tegevusrühmad ellu ühisprojekte, et töötada välja ühised lahendused sarnastele kohalikele probleemidele (koostöö). Alt-üles lähenemisviis ja eri sektorite koostoime kohalikul tasandil (integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav strateegia) peaksid kaasama kohalikku potentsiaali. Kohalikud rühmad peaksid olema kõige sobivamad, et leida kohalikele probleemidele integreeritud kohalikke lahendusi, nad peaksid suutma kiiremini reageerida ning pakkuma kohaliku arengu jaoks uusi lahendusi (innovatsioon). Osalemine kohaliku tasandi otsuste tegemises peaks tekitama entusiasmi ning suurendama pühendumist, mille tulemuseks on parem ja kestlikum kohaliku maaelu areng¹.

03 Nagu märkisime oma 2010. aasta aruandes², on LEADERi lähenemisviisi eesmärk hõlbustada kohalikku kaasatust ja mõjuvõimu suurendamist kohaliku strateegia väljatöötamise, rakendamise ja vahendite eraldamise kaudu. Selles kasutatakse ära kohalike kogukondade teadmisi ja kogemusi, et teha kindlaks nende arenemiseks vajalikud eeldused.

04 Nende ülesannete määramine kohalikele tegevusrühmadele tekitab lisakulusid ja riske. Lisakulud hõlmavad kohalike tegevusrühmade kulutusi kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamisele ja elluviimise juhtimisele ning toetusaajate toetamisele projektide arendamiseks. Samuti hõlmavad need liikmesriikide kulutusi kohalike tegevusrühmade heakskiitmisele (näiteks konsultantide palkamine heakskiitmisprotsessi toetamiseks).

05 Kohalike tegevusrühmade haldus- ja tegevuskulude katmiseks antava LEADERi toetuse ülemmäär on 25% avaliku sektori antavast kogutoetusest (avaliku sektori poolne rahastamine ELi ning riiklikest, piirkondlikest või kohalikest vahenditest). Need kulud hõlmavad kohaliku arengu strateegia rakendamise hõlbustamist ja võimalike toetusesaajate abistamist projektide väljatöötamisel.

06 Lisariske tekitavad pikad menetlused, projektiomanikele esitatavad lisanõuded ja võimalikud huvide konfliktid. Muud riskid tulenevad otsuseid tegevatest organitest, mis ei esinda kohalikku kogukonda või ei ole sooliselt tasakaalustatud³.

07 Kohalikul tasandil otsuste tegemine võib anda täiendavaid eeliseid. Vastavalt komisjoni suunistele LEADERi lähenemisviisi hindamiseks⁴ väljenduvad eelised järgmises:

• sotsiaalse kapitali paranemine;
• kohaliku juhtimise paranemine;
• projektide paremad tulemused.

08 Seega ei põhine programmi põhjendatus majanduslikel kriteeriumidel, nagu turutõrge või suhteline puudus. Seda saab praegu rakendada kõigis maapiirkondades, sealhulgas nendes, kus majandustulemused on märkimisväärselt üle ELi keskmise. Hiljutises komisjoni uuringus leiti, et pooleldi linnastunud piirkonnad on viimase aja majanduslikust ja demograafilisest arengust rohkem kasu saanud kui äärepoolsed piirkonnad⁵.

09 Aastatel 2014–2020 oli LEADER kõigi maaelu arengu programmide kohustuslik osa. Sellest alates nõuti ELi õigusaktides, et liikmesriigid, välja arvatud Horvaatia, kulutaksid vähemalt 5% oma maaelu arengu rahastamise vahenditest LEADERile. Horvaatia minimaalseks panuseks programmitöö perioodil 2014–2020 määrati pool teiste liikmesriikide protsendimäärast, st 2,5%. Komisjoni esitatud andmete kohaselt oli programmi LEADER jaoks kavandatud ELi vahendite summa programmitöö perioodil 2014–2020 7 miljardit eurot (ligikaudu 7% maaelu arengu kogurahastamisest). LEADERi projektide koguarv (ajavahemikul 2014–2020) oli 2020. aasta lõpuks 143 487. Maaelu arengu programme on pikendatud nii, et need hõlmavad 2021. ja 2022. aastat.

10 ELi kalanduspoliitikas on LEADERi lähenemisviisi kasutatud alates 2007. aastast ning perioodil 2014–2020 võeti kasutusele kogukonna juhitud kohaliku arengu mõiste. Selle ajakohastatud kontseptsiooni puhul kohaldatakse LEADERi lähenemisviisi kõigis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides, välja arvatud Ühtekuuluvusfond⁶. LEADERi lähenemisviisi areng, nagu on näidatud joonisel 1, tõi kaasa rahalise toetuse ja kohalike tegevusrühmade arvu olulise suurenemise, eelkõige programmitöö perioodi 2007–2013 alguses.

11 Ajavahemikul 2014–2020 oli ELil kavas eraldada LEADERile ja kogukonna juhitud kohalikule arengule kuni 9,2 miljardit eurot (vt tabel 1). Avaliku sektori rahastamise (sealhulgas riikliku rahastamise) kogusumma pidi eelduste kohaselt ulatuma 12,5 miljardi euroni. Suurem osa sellest (76% kavandatud summast ja 84% 2020. aastaks deklareeritud summast) oli seotud maaelu arenguga.

12 Liikmesriikide riiklikud ja (olenevalt nende poliitilisest struktuurist) piirkondlikud ametiasutused koostasid programmdokumendid, nagu partnerluslepingud ning tegevus- ja maaelu arengu programmid. Nendes dokumentides pannakse paika riiklikud või piirkondlikud rahastamisprioriteedid. Komisjon vaatas need dokumendid läbi ja kiitis heaks. Komisjonil lasub üldine vastutus kulutuste eest, kuid liikmesriigid kiitsid heaks kohalikud tegevusrühmad ja nende kohaliku arengu strateegiad, menetlesid projektitaotlusi ja maksetaotlusi ning jälgisid ja hindasid tulemusi. Joonisel 2 on näidatud LEADERi lähenemisviisis osalejate peamised kohustused.

13 Komisjon seadis ajavahemikuks 2014–2020 LEADERi programmi järelevalveks järgmised näitajad⁷ ja eesmärgid⁸:

• kohaliku arengu strateegiatega hõlmatud maaelanikkonna osakaal (eesmärk 53,5%);
• täiustatud teenustest/taristust kasu saava maaelanikkonna osakaal (eesmärk 16,4%);
• toetust saanud LEADERi projektidega loodud töökohad (eesmärk 44 109 töökohta).

I lisas on loetletud LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arenguga seotud konkreetsed näitajad ja eesmärgid, mis on sätestatud ELi eri fondide määrustes.

14 Liikmesriigid said valida, kas toetada kohalikke tegevusrühmi ühest ELi fondist (ühel fondil põhinev lähenemisviis) või mitmest fondist (mitut fondi hõlmav lähenemisviis). Samuti võisid nad määrata ühe fondi juhtfondiks, mis kataks kõik kohalike tegevusrühmade halduskulud. Aastatel 2014–2020 kohaldasid 28 liikmesriigist 17 mitme fondi lähenemisviisi, kombineerides erinevaid fonde, et paremini koordineerida kohaliku arengu toetust ning tugevdada sidemeid maa-, linna- ja kalanduspiirkondade vahel (vt joonis 3).

15 Aastatel 2021–2027 reguleeritakse LEADERit ja kogukonna juhitud kohalikku arengut ühissätete määrusega (EL) 2021/1060. LEADERi suhtes kohaldatakse 2021. aasta detsembris jõustunud uusi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eeskirju⁹.

16 Nagu selgitatud punktis 12, peavad liikmesriigid kirjeldama oma LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviise asjaomastes programmides. Liikmesriigid on hakanud esitama oma uusi rakenduskavu komisjonile heakskiitmiseks ning nad pidid 2021. aasta lõpuks esitama oma ÜPP strateegiakavad, sealhulgas LEADERist maaelu arengule eraldatavad rahalised vahendid. Õigusraamistikuga nähakse ette LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu algatuste rahastamine alates 2022. aastast¹⁰. Niikaua jätkatakse LEADERile tehtavaid kulutusi, tuginedes eelmise perioodi kasutamata vahenditele.

Eelmised auditid

17 Kirjeldasime oma 2000. aasta aastaaruandes puudusi LEADERi juhtimises¹¹. 2010. aastal avaldatud eriaruandes¹² leidsime, et kohalikud tegevusrühmad olid ellu viinud palju projekte, mis tõid kasu kohalikele ettevõtetele ja kogukondadele. Täheldasime ka puudusi seoses järgnevaga:

• projektide valimise menetlused, mille puhul otsuste tegemisel domineerisid riigiasutused ja võimalike huvide konfliktide eeskirjad olid ebaselged;
• alt-üles lähenemisviisi kohaldamine, mille puhul mõned kohalikud tegevusrühmad ei edendanud kohalikku kaasatust;
• kohalike tegevusrühmade võime töötada välja kohalikke lahendusi, mis erineksid tavapärastest maaelu arengu meetmetest; näiteks rahastati projekte, mida oleks saanud rahastada muudest rahastamisprogrammidest;
• järelevalve ja hindamine, eelkõige seoses LEADERi lähenemisviisi abil saadud kasuga.

18 2013. aastal avaldasime järelhinnangu¹³, mis näitas teatavaid edusamme. Need hõlmasid selgemaid eeskirju kohalike tegevusrühmade otsustuskomiteede jaoks (vt punkti 17 esimene loetelupunkt), kuid enamik puudusi jäi püsima. Esitame oma ajakohastatud hinnangu nendele küsimustele II lisas.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

19 LEADERi lähenemisviisi eesmärk on hõlbustada kohalikku kaasatust ja mõjuvõimu suurendamist (vt punkt 03), millega kaasnevad lisakulud ja -riskid (vt punktid 04 ja 05). Need lisakulud ja -riskid on õigustatud, kui need kaalub üles täiendav kasu võrreldes ELi tavapäraste (ülalt alla) rahastamisprogrammidega (eelkõige ELi maaelu arengu programmiga). Peamine auditiküsimus oli: kas LEADER / kogukonna juhitud kohalik areng on andnud eeliseid, mis õigustavad selle lisakulusid ja -riske? Selleks uurisime, kas:

1. LEADER ja kogukonna juhitud kohalik areng edendasid kohalikku kaasatust;
2. LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu tulemuseks olid projektid, millel on tõendatavad eelised kohaliku valitsemise, parema sotsiaalse kapitali ja paremate tulemuste näol;
3. uue, mitut fondi hõlmava lähenemisviisi kasutuselevõtt aitas kaasa kohaliku arengu toetuse paremale koordineerimisele.

20 Käesolev audit on jätkuks ka meie eelmisele teemakohasele auditile (vt punktid 17 ja 18), hinnates, kas komisjon on tuvastatud puudused rohkem kui kümme aastat hiljem kõrvaldanud. Käesoleva aruande eesmärk on anda teavet ja õigeaegseid soovitusi käimasolevaks komisjonipoolseks LEADERi lähenemisviisi hindamiseks.

21 Audit hõlmab ajavahemikku 2014–2020. Auditi käigus uurisime kümmet liikmesriiki, keskendudes igas liikmesriigis kahele kohalikule tegevusrühmale. Saksamaal keskendusime Saksimaale ja Portugalis mandrile (st jätsime kõrvale Madeira ja Assoorid). Liikmesriikide valimisel oli meie eesmärk saavutada nii ühte kui ka mitut fondi hõlmavate lähenemisviiside puhul geograafiline tasakaal ja katvus ning kaasata nii liikmesriike, kes saavad suurema osa LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu rahastamisest, kui ka neid, kelle osa selles on väikseim (vt joonis 4).

22 Valisime kohalikud tegevusrühmad välja eraldatud vahendite, kasutatud ELi vahendite liigi ning hõlmatud piirkonna ja elanikkonna alusel.

23 Uurisime

• töö korraldamist ja menetlusi kõigis valitud liikmesriikides ja kohalikes tegevusrühmades, tuginedes dokumentidele ja auditiküsimustike vastustele;
• teavet 95 projekti kohta, mis on välja valitud nende kulutaseme (madal, keskmine, kõrge), asjaomaste sektorite ja kasutatud ELi vahendite alusel. Nende projektide kogumaksumus on 7,5 miljonit eurot, millest EL rahastab 4,9 miljonit eurot (vt III lisa);
• komisjoni tegevust seoses LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arenguga dokumentide läbivaatamise ja videokoosolekute kaudu, millel osalesid:
  •  neli vastutavat peadirektoraati (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI), tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL), merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat (DG MARE) ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO));
  •  liikmesriigi ametiasutused;
  •  kohalike tegevusrühmade esindajad;
  •  projektiomanikud;
  •  sidusrühmade organisatsioonid ja rahvusvahelised eksperdid.

Tähelepanekud

Kohalikud tegevusrühmad hõlbustavad kohalikku kaasatust, kuid toovad kaasa lisakulud ja aeglased heakskiitmisprotsessid

24 Järgnevates punktides kirjeldame, kuidas liikmesriigid ja kohalikud tegevusrühmad hõlbustasid kohalikku kaasamist ja mis olid selle kulud. Kõigepealt analüüsime LEADERi kulusid. Seejärel uurime, kuidas kiitsid liikmesriigid heaks kohalikud tegevusrühmad ja nende strateegiad ning kuidas kohalikud tegevusrühmad valisid LEADERi projekte.

Kohalike tegevusrühmadega kaasnevad lisakulud

25 Nagu sissejuhatuses selgitatud, on kohalikud tegevusrühmad LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu keskmes. Nad võivad saada ELi rahalisi vahendeid erinevateks eesmärkideks (vt joonis 5). Osa rahalistest vahenditest peavad andma ka liikmesriigid, piirkonnad, kohalikud tegevusrühmad ja projektiomanikud.

26 Liikmesriigid peaksid looma kohalikele tegevusrühmadele õiged tingimused nende ülesannete täitmiseks, eelkõige selleks, et tuua kokku erinevad kohalikud sidusrühmad ja toetada neid projektide väljatöötamisel, mis toovad kasu kohalikule arengule. Selleks peaksid nad andma kohalikele tegevusrühmadele tegutsemisvabaduse ja hoidma nende halduskoormuse minimaalsel tasemel¹⁴.

27 LEADERi osaluspõhine lähenemisviis hõlmab täiendavaid juhtimisstruktuure ja tegevusi kohaliku arengu strateegia toetamiseks, mis toob kaasa lisakulusid. Määruse kohaselt on nende haldus- ja tegevuskulude ülemmäär 25% (vt punkt 05). Mõned liikmesriigid vähendasid seda ülempiiri 20%-le.

28 Tabelis 2 antakse ülevaade programmitöö perioodi 2014–2020 kavandatud ja väljamakstud LEADERi rahalistest vahenditest (2020. aasta lõpu seisuga). See näitab, et liikmesriigid kavatsesid kulutada 17% kohalike tegevusrühmade haldus- ja tegevuskuludele. See jääb ELi õigusaktidega kehtestatud piiridesse.

29 Komisjoni aruannete kohaselt moodustasid kohaliku kogukonna projektid 2020. aasta lõpu seisuga 3,1 miljardit eurot ehk 72% LEADERi deklareeritud kulutustest. Üldiselt kulutasid kohalikud tegevusrühmad vähe koostöömeetmetele (2%) ja ettevalmistuskuludele (2%). Kohalike tegevusrühmade haldus- ja tegevuskulud ulatusid 1,04 miljardi euroni (24% kogukuludest selles etapis). Mitmes liikmesriigis, kus teatatud kulutused LEADERi projektidele olid väikesed, oli selliste kulude osakaal suur. Näiteks Kreekas, Portugalis ja Slovakkias olid sellised kulud 2020. aasta lõpus samas suurusjärgus projektidele kulutatud summadega või ületasid neid. Perioodi 2014–2020 makseid võib teha kuni 2023. aasta lõpuni ja halduskulude osakaal võrreldes projektikuludega programmitöö perioodi jooksul pigem väheneb.

30 Tabelis 3 on esitatud deklareeritud kulutuste jaotus kümnes valitud liikmesriigis ja piirkonnas. Joonisel 6 võrreldakse seda LEADERi jaoks kavandatud kogusummaga. Keskmiselt deklareerisid liikmesriigid 39% oma kavandatud LEADERi projektide rahastamisest väljamakstuks. Eesti oli maksnud projektidele kavandatud vahenditest 72%, Kreeka 13% ja Slovakkia ei olnud veel ühelegi projektile väljamakseid teinud.

Enamik liikmesriike kohaldas kohalike tegevusrühmade heakskiitmiseks asjakohaseid menetlusi, kuid mõned ei kasutanud kohaliku arengu strateegiate valimisel minimaalset kvaliteedinõuet

31 Liikmesriigid peaksid toetama kohalikke tegevusrühmi nende kohaliku arengu strateegiate koostamisel nii rahaliselt (ettevalmistav toetus) kui ka selgete kvaliteedinõuete ja suuniste kaudu. Seejärel peaksid nad hindama kohalikke tegevusrühmi õiglasel ja läbipaistval viisil kindlaksmääratud aja jooksul, kiites heaks ainult need, kes pakuvad kvaliteedistandarditele vastavaid strateegiaid.

32 Kohalikud tegevusrühmad peaksid kaasama kohalikud kogukonnad oma strateegiate väljatöötamisse, kombineerides erinevaid meetodeid, nagu koolitusüritused, õpikojad ja seminarid, kasutades nende teadmisi kohalikust piirkonnast. Oma eelmises LEADERi eriaruandes juhtisime tähelepanu puudustele selles, kuidas kohalikud tegevusrühmad kohalikku kaasatust edendasid. Uue auditi käigus leidsime, et kõik valitud kohalikud tegevusrühmad olid selliseid tegevusi ellu viinud ja arendanud oma kohaliku arengu strateegiaid alt üles suunatud protsessi kaudu.

33 Liikmesriigid pidid kindlaks määrama kriteeriumid kohalike tegevusrühmade heakskiitmiseks ja hindama kavandatud strateegiaid nende alusel. Protsess hõlmas osalemiskutset või mitut konkursikutset, strateegiaeelnõude ettevalmistamist, liikmesriikide hinnangut strateegiatele ja vajaduse korral nende läbivaatamist. Liikmesriigid pidid strateegiad välja valima ja kohalikud tegevusrühmad heaks kiitma 2017. aasta lõpuks (kaks aastat pärast seda, kui teistes ühise põllumajanduspoliitika valdkondades kulutusi tegema hakati)¹⁵. Enamikus liikmesriikides tehti seda 2016. aastal, Iirimaal ja Tšehhis kulus rohkem aega ning Slovakkia lõpetas heakskiidu andmise protsessi 2018. aasta märtsis (vt joonis 7 ja 1. selgitus).

34 Üldjoontes leidsime, et liikmesriigid olid heakskiitmisprotsessi hästi toetanud ja selle üle järelevalvet teinud, korraldades kohalikele tegevusrühmadele seminare ja koolitusi ning aidates neil oma suutlikkust suurendada. Mitmed korraldusasutused andsid kohalikele kogukondadele suuniseid teabematerjali või käsiraamatu kujul või lõid kontaktpunktid, kust küsimustele vastuseid saada.

35 Komisjon on soovitanud, et liikmesriigid laseksid kohaliku arengu strateegiaid hinnata kvaliteedistandardite alusel ja et strateegiad konkureeriksid omavahel¹⁶. Sellise lähenemisviisiga soovis komisjon tagada, et välja valitakse need kohalikud tegevusrühmad, kelle strateegia vastab minimaalsetele kvaliteedinõuetele.

36 Liikmesriigid pidid kohaliku arengu strateegiate valimiseks kindlaks määrama hindamiskriteeriumid. Need hõlmasid kvaliteedistandardite määratlemist, millele kõik strateegiad pidid vastama¹⁷. Leidsime, et kvaliteedistandardid määratleti üheksas liikmesriigis, kuid Tšehhis, Kreekas ja Slovakkias olid need madalamad kui teistes riikides. Rumeenias kvaliteedistandardeid ei määratletud.

37 Tabelis 4 antakse ülevaade iga meie auditiga hõlmatud liikmesriigi kohta esitatud ja valitud strateegiate arvust. Kuus liikmesriiki valisid kõik kohalikud tegevusrühmad, kes olid oma strateegia esitanud. Rumeenia kahekordistas algselt kavandatud kohalike tegevusrühmade arvu (120-lt 239-le).

Kohalikud tegevusrühmad on projektid heaks kiitnud oodatust aeglasemalt

38 Kohalikule arengule kasulike projektide väljavalimiseks peaksid kohalikud tegevusrühmad kehtestama oma piirkonna jaoks sobivad kriteeriumid ning kohaldama õiglasi ja läbipaistvaid menetlusi. LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu toetust saab kasutada:

• kohaliku kogukonna projektideks;
• koostööks ühe ja sama liikmesriigi või eri riikide (ELi ja kolmandate riikide) kahe või enama kohaliku tegevusrühma vahel.

39 Kümnest liikmesriigist seitse kasutasid valikuprotsessi hõlbustamiseks veebipõhiseid taotlusi, lihtsustatud kuluvõimalusi või muid vahendeid. Neljas liikmesriigis (Kreekas, Portugalis, Tšehhis ja Slovakkias) oli projektide taotlemise ja heakskiitmise protsess eriti keeruline ja aeganõudev.

40 Protsess hõlmas kuni kaheksat etappi ja võttis keskmiselt umbes aasta, äärmuslikel juhtudel üle kahe aasta. Kõigepealt pidid taotlejad esitama taotluse kohalikule tegevusrühmale, kes kontrollis rahastamiskõlblikkust ja seda, kas projekt vastab kohaliku arengu strateegiale. Seejärel esitasid nad taotluse vastutavatele asutustele. Kreekas pidid taotlejad esitama taotluse nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. Need täiendavad haldusnõuded aitasid kaasa olukorra tekkimisele, kus liikmesriigid olid meie auditi ajaks lõpule viinud ja rahastanud suhteliselt vähe projekte (39% kavandatud LEADERi projektikuludest).

41 Komisjoni suuniste kohaselt peaksid kohaliku arengu strateegiad teenima kohalikke eesmärke ja valitud projektid peaksid aitama kaasa strateegiate eesmärkide saavutamisele¹⁸. Kohalikud tegevusrühmad kehtestasid oma kohaliku arengu strateegiates üsna üldised eesmärgid ja projektide valikukriteeriumid. See võimaldas kohalikel tegevusrühmadel valida väga erinevaid projekte.

LEADERi lähenemisviis hõlbustab kohalikku kaasatust, kuid naised ja noored on kohalikes tegevusrühmades alaesindatud

42 Kohalikud tegevusrühmad pakuvad kohalikes kogukondades teabevahetusplatvormi kohaliku arengu strateegiate väljatöötamiseks ja elluviimiseks kohalike projektide algatamise, arendamise ja rahastamise kaudu. Neil on oma osa kohalike kogukondade kokkutoomisel ja nende kaasamisel kohalikku arengusse. LEADERi lähenemisviisis kasutatakse ära kohalike kogukondade teadmisi ja kogemusi, et teha kindlaks nende arenemiseks vajalikud eeldused. Lisaks loodi see lähenemisviis selleks, et luua platvorm suhtlemiseks eri valitsustasandite vahel, alates kohalikest kogukondadest kuni piirkondlike ja riiklike valitsusteni, ning sellist tihedamat koostööd stimuleerida.

43 Kohalikud tegevusrühmad peaksid esindama oma kohalikke kogukondi ja kaasama kõiki asjaomaseid kohalikke sidusrühmi. Õigusaktide kohaselt ei tohiks ükski sidusrühm esindada rohkem kui 49% kohaliku tegevusrühma hääleõigustest ning avaliku sektori asutuste häälte osakaal projektide valikuprotsessis peab olema alla 50%¹⁹. Komisjoni suuniste kohaselt peaksid otsuseid tegevad organid olema sooliselt tasakaalustatud ja esindama õiglaselt konkreetseid sihtrühmi, nagu noored, etnilised vähemused ja ebasoodsas olukorras olevad inimesed²⁰.

44 Leidsime, et uuritud kohalikud tegevusrühmad tegutsesid kohaliku teabevahetuse platvormina ja vastasid rühmade otsuseid tegevate organite koosseisu puudutavatele õiguslikele nõuetele. See tähendas, et avaliku sektori asutused ei domineerinud enam protsessi (nagu me kirjeldasime 2010. aastal). Meie analüüs näitas, et mehed täitsid 60% või rohkem ametikohtadest kümnes kohalikus tegevusrühmas 18-st, kellelt me andmeid saime. Noored olid alaesindatud. 20-st uuritud kohalikust tegevusrühmast 16-l ei olnud otsuseid tegevates organites ühtegi alla 30-aastast inimest²¹. See tekitab ohu, et otsuseid tegevad organid ei võta otsustusprotsessis arvesse nende seisukohti ja huve.

LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu täiendava kasu kohta ei ole endiselt tõendeid

45 Oma eelmises LEADERi eriaruandes järeldasime, et LEADERi lähenemisviisi lisaväärtuse kohta ei ole piisavalt tõendeid, ning soovitasime komisjonil võtta kiireloomulisi meetmeid, et tagada LEADERi lisaväärtuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise arvessevõtmine. Nagu märgitud punktis 07, eeldab komisjon, et LEADERi mõju väljendub paremates projektitulemustes ning paremas sotsiaalses kapitalis ja kohalikus valitsemises.

46 Järgnevates punktides käsitleme neid aspekte ükshaaval, uurides kõigepealt, kas komisjon on viimase kümne aasta jooksul teinud edusamme LEADERi eeliste arvessevõtmises. Seejärel uurime, kas LEADERi kohaliku arengu projektid andsid paremaid tulemusi, ning lõpuks, kas on tõendeid selle kohta, et LEADERi lähenemisviis aitab parandada sotsiaalset kapitali ja juhtimist kohalikes kogukondades.

Komisjon alustas LEADERi kasutegurite hindamist

47 Asjakohase järelevalve- ja hindamissüsteemi läbivaatamine näitas, et ühte LEADERi 2010. aasta eriaruandes LEADERi kasu arvestamise kohta esitatud peamistest soovitustest ei olnud täielikult täidetud (vt punkt 17 ja II lisa).

48 Nagu selgitatud punktis 13, jälgib komisjon LEADERi programmi saavutusi ja annab nende kohta aru, kasutades kolme määruses kehtestatud näitajat. Tabelis 5 on toodud LEADERi kohta põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2019. aasta tegevusaruandes esitatud andmed.

49 Need näitajad ei toeta LEADERi lähenemisviisi kulude ja kasutegurite sisulist hindamist. Oleme ka varasemates aruannetes, sealhulgas 2019. aasta tulemusaruandes²² täheldanud, et kasutatud näitajad on peamiselt sisend- ja väljundnäitajad ning ei mõõda rahastamisprogrammide tulemusi ega lisaväärtust. Oma 2010. aasta aruandes LEADERi kohta soovitasime komisjonil võtta kiireloomulisi meetmeid tagamaks, et ta saaks võtta arvesse LEADERi lähenemisviisist saadavat kasu, ning et järelevalve peaks olema suunatud pigem sellise kasu, tõhususe ja tulemuslikkuse näitajatele kui rakendamisele.

50 Õigusaktide kohaselt peab komisjon andma liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas oma maaelu arengu programme ja rakenduskavasid hinnata. Perioodi lõpus tehtavaid programmide järelhindamisi viib läbi komisjon või liikmesriigid tihedas koostöös komisjoniga²³.

51 Komisjon andis välja kaks suunisdokumenti, et toetada liikmesriikide poolset LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu hindamist programmitöö perioodil 2014–2020: hindamissuunised²⁴ ja hindamiskäsiraamatu²⁵. Samuti peab komisjon esitama liikmesriikide järelhindamiste koondaruande rakenduskavade kohta 31. detsembriks 2025 ja maaelu arengu programmide kohta 31. detsembriks 2027²⁶.

52 Programmitöö perioodil 2007–2013 pidi komisjon esitama maaelu arengut käsitleva koondaruande 31. detsembriks 2016²⁷. Aruanne valmis 2018. aasta aprillis ja see avaldati 2020. aasta juulis²⁸. See sisaldas lühikest osa LEADERi kohta, kuid selles ei esitatud hinnangut LEADERist saadava kasu kohta.

53 Komisjon ei ole veel avaldanud oma hinnangut LEADERi lähenemisviisi kohta. Oma 2018. aasta arvamuses komisjoni ettepanekute kohta uue ühise põllumajanduspoliitika teemal soovitasime komisjonil kehtivate õigusaktide läbivaatamisel järgida põhimõtet „kõigepealt hinda“²⁹. Komisjon hindab praegu mõju, mida avaldab LEADERi lähenemisviisi maaelu arengu fondist rahastatud osa tasakaalustatud territoriaalsele arengule. Hindamise eesmärk on uurida selle asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja lisaväärtust³⁰. Komisjon kavatseb hindamise avaldada 2023. aastal.

Liikmesriigid kasutasid LEADERit kohalikele strateegiatele tuginevate projektide rahastamiseks, kuid neist osade jaoks olid olemas muud spetsiifilised rahastamisprogrammid

54 Kuna puudus komisjoni hinnang või asjakohased seireandmed, et võtta arvesse LEADERi projektidest saadavat kasu, hindasime, kas LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidel oli potentsiaali aidata kaasa kohalikule arengule ja saavutada paremaid tulemusi. Selleks analüüsisime, kas need tulenesid kohalike tegevusrühmade koostatud kohaliku arengu strateegiatest (vt punkt 41) ja võisid seega vastata kohalikele vajadustele. Kasutasime ka komisjoni hindamissuuniseid, milles määratletakse projektiliikide kaupa, kuidas peaksid tulemused paranema võrreldes olukorraga, kus projekte rakendatakse ilma LEADERi meetodita³¹.

55 Hindasime 95 projekti punktis 54 esitatud kriteeriumide alusel. Lähtusime kohalike tegevusrühmade enesehindamistest. Uurisime nende enesehindamiste usutavust ning arutasime oma hinnangut ametiasutuste ja mitme projektiomanikuga.

56 Leidsime, et hinnatud projektid vastasid kohaliku arengu strateegiates seatud üldistele eesmärkidele (vt punkt 41). Mitmel projektil oli potentsiaali kohalikule arengule kaasa aidata. Tegime kindlaks ka projekte, mis täiendavad kohustuslikke ülesandeid ega ole hõlmatud erikavadega.

57 Leidsime aga, et mõned meie auditiga hõlmatud liikmesriigid kasutasid LEADERi või kogukonna juhitud kohaliku arengu rahastamist selliste projektide rahastamiseks, mis on tavaliselt riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste kohustuslikud ülesanded (nt külateede või tänavavalgustuse rahastamine). Lisaks leidsime projekte, mida käsitletakse konkreetselt muude kui LEADERi maaelu arengu meetmete ja muude ELi rahastamisprogrammide kaudu (vt 2. selgitus).

58 Näiteks Saksamaa (Saksimaa) kasutas LEADERit mitmesuguste põhiteenuste rahastamiseks maapiirkondades. Ta eraldas 364,3 miljonit eurot ehk 41,5% kavandatud maaelu arengu vahenditest LEADERile, mis on suurim osakaal kõigis ELi liikmesriikides ja piirkondades. Seepärast pidi Saksamaa (Saksimaa) kohalike omavalitsuste tavapärane tegevus toimuma kohalike tegevusrühmade kaudu. See hõlmas külateede, tänavavalgustuse ja -hoolduse ning lasteaedade laiendamise projektide rahastamist. Maaelu arengu vahehindamise aruande kohaselt oli Saksimaa 30. juuniks 2019 kasutanud LEADERi vahendeid 112 tänavavalguse projekti (summas 5,5 miljonit eurot avaliku sektori kulutustena), 84 külateede projekti (13 miljonit eurot) ja 62 lasteaia projekti (6,3 miljonit eurot) rahastamiseks³².

59 Olukord oli sarnane sellele, mille me tuvastasime 2010. aastal. Tollal nõustus komisjon sellega, et põhimõtteliselt ei tohiks LEADERist toetada kohalike omavalitsuste tavapärast tegevust. Oma 2015. aasta eriaruandes maapiirkondade taristule antava ELi toetuse kohta³³ tegime sarnaseid tähelepanekuid Saksamaa (Saksimaa) maapiirkondade teede rahastamise kohta ja soovitasime liikmesriikidel tagada, et ELi maaelu arengu vahendid ei asendaks muid avaliku sektori vahendeid, mis on ette nähtud samale poliitikavaldkonnale.

60 Leidsime, et Iirimaal ja Rootsis on sellist olukorda suures osas välditud nendes riikides kehtivate toetuskõlblikkuse eeskirjade tõttu:

• Iirimaa ametiasutused välistasid LEADERi vahendite eraldamise mitmele sektorile ja tegevusele, mille jaoks olid olemas muud rahastamisvõimalused, sealhulgas põllumajandus, eraelamute renoveerimine ja avalik-õiguslike asutuste üldised hooldustööd, samuti projektid, mida juba rahastati muudest ELi või riiklikest vahenditest;
• Rootsis kehtisid eeskirjad, mis välistasid selliste kulude hüvitamise, mis tulenevad kohustuslike ülesannete täitmisest või vastavusest ELi või riiklike õigusaktide nõuetele (nt vastavus ELi direktiivile). Samuti nõuti, et LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengu projektid tooksid kasu laiemale kohalikule kogukonnale, mitte ainult üksikutele projektiomanikele.

Kuigi liikmesriikide olukord on erinev, on need eeskirjad meie arvates näiteks headest tavadest, mis võivad kaasa aidata LEADERi programmi usaldusväärsele finantsjuhtimisele.

Kuigi ekspertide arvates on LEADERi lähenemisviisi mõningaid võimalikke kasutegureid raske hinnata, leidsime tõendeid selle kohta, et seda oleks võimalik teha

61 Lisaks parematele projektitulemustele määratleb komisjon LEADERi eelised sotsiaalse kapitali ja juhtimise parandamise näol. Komisjoni hindamissuunistes on esitatud järgmised määratlused:

• sotsiaalne kapital on mitmemõõtmeline mõiste, mis hõlmab selliste sotsiaalsete organisatsioonide omadusi nagu võrgustikud, normid ja sotsiaalne usaldus, mis hõlbustavad vastastikust kasu toovat koordineerimist ja koostööd;
• valitsemine hõlmab institutsioone, protsesse ja mehhanisme, mille kaudu avaliku sektori, majanduse ja kodanikuühiskonna sidusrühmad väljendavad oma huve, kasutavad oma seaduslikke õigusi, täidavad oma kohustusi ja arutavad oma erimeelsusi.

62 Erialakirjandusest nähtub, et sotsiaalse kapitali ja kohaliku valitsemise paranemise mõõtmisel esineb mitmeid probleeme, sealhulgas nende mõistete üldtunnustatud määratluse puudumine³⁴. Seega tunnistavad eksperdid, et neid LEADERi võimalikke kasutegureid on raske hinnata.

63 Lisaks komisjoni kokkuvõtvale aruandele (vt punkt 52) analüüsisime auditiga hõlmatud liikmesriikide järelhindamisaruandeid, peamiselt perioodi 2007–2013 kohta, et tõendada sotsiaalse kapitali ja kohaliku valitsemise paranemist. Enamikus liikmesriikide järelaruannetes neid mõisteid ei käsitletud. Rootsi 2007.–2013. aasta järelhindamises esitati selged järeldused kohaliku valitsemise kohta. Hindajate arvates ei ole LEADER andnud positiivset mõju nn vertikaalsele juhtimisele, st kohalike tegevusrühmade positsioonile teiste ametiasutuste ja institutsioonide suhtes. Seoses horisontaalse juhtimisega, st koostööga teiste piirkondlike sidusrühmadega, rõhutasid hindajad, et LEADER oli kaasanud kohaliku avaliku võimu ülesannetesse kohalike ettevõtete ja kodanikuühiskonna esindajaid.

Mitut fondi hõlmav lähenemisviis suurendab kohaliku arengu projektide rahastamise keerukust

64 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid koosnevad viiest erinevast rahastamisallikast, millest igaühel on oma erieeskirjad (vt punkt 10). See nõuab liikmesriikide vastutavate ametiasutuste vahelist koordineerimist, et tagada koostoime ning vältida kattumist programmi- ja projektitasandil. Programmitöö perioodi 2014–2020 õigusaktides käsitletakse selgesõnaliselt sellise koordineerimise vajadust³⁵.

65 Komisjoni hinnangul on ühiste seirekomisjonide loomine eri programmide jaoks kasulik ja praktiline. Leidsime, et seda on teinud ainult neli kümnest meie auditiga hõlmatud liikmesriigist.

66 Liikmesriigid leidsid siiski muid lahendusi, et hõlbustada teabe liikumist. Austrias ja Saksamaal (Saksimaa) olid iga fondi korraldusasutused esindatud kõigi teiste fondide seirekomisjonides. Eesti oli moodustanud maaelu arengu ja kalanduse fondide ühise korraldusasutuse.

67 Ühise põllumajanduspoliitika kaks rahastamisallikat (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond) kavandatakse ÜPP strateegiakavade kaudu osana 2020. aasta järgsest reformist. Selle tagajärjel võib nõrgeneda maaelu arengu seos ülejäänud kolme rahastamisvahendiga (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+ ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond).

68 Komisjon eeldas, et mitut fondi hõlmav rahastamisviis laiendab kohalikesse tegevusrühmadesse kaasatud kohalike sektorite, sidusrühmade ja projektiomanike ringi, tugevdades seeläbi kohalikku koostööd. Lisaks eeldati, et nelja ELi fondi kaasamine võimaldab kohalikel tegevusrühmadel tegeleda keerukamate kohalike vajadustega terviklikumalt ja annab lisaraha.

69 Komisjon ei ole esitanud põhjalikke andmeid mitut fondi hõlmavat rahastamisviisi kasutavate kohalike tegevusrühmade arvu kohta. Uusimate kättesaadavate andmete³⁶ kohaselt kiideti programmitöö perioodiks 2014–2020 kõigis liikmesriikides (sealhulgas Ühendkuningriigis) heaks 3337 rühma. Neist 813 (24%) kasutas rohkem kui ühte ELi fondi (vt joonis 8). Enamik neist mitmest fondist rahastatud kohalikest tegevusrühmadest kasutas maaelu arengu fondi, regionaalarengu fondi ja sotsiaalfondi vahendite kombinatsiooni ning üheksa tegevusrühma kogu ELis kasutas kõiki nelja kättesaadavat fondi (kaheksa Rootsis ja üks Poolas).

70 Mitut fondi hõlmav lähenemisviis oli kohalike tegevusrühmade ja liikmesriikide ametiasutuste jaoks uus ning kohalikud tegevusrühmad tegelesid esimest korda sotsiaal- ja regionaalfondidega. Seetõttu rõhutati komisjoni juhenddokumendis³⁷ vajadust selgete vastutusalade ja otsuste tegemise järele. See nõudis koordineerimist liikmesriikide vastutavate ametiasutuste vahel, muu hulgas selleks, et pakkuda kohalikele tegevusrühmadele (ideaaljuhul ühtsest kontaktpunktist) selgeid eeskirju ja suuniseid.

71 Auditiga hõlmatud liikmesriikidest oli mitut fondi hõlmava rahastamisviisi haldamiseks kõige sujuvam kord Rootsis. Seal oli ametisse määratud üks korraldusasutus ja fondide koordineerimisrühm ning asjassepuutuvaid programme oli ainult kolm: riiklik maaelu arengu programm, riiklik kalandusprogramm ja riiklik programm kogukonna juhitud kohaliku arengu rahastamiseks regionaal- ja sotsiaalfondidest.

72 Seevastu Tšehhis ja Portugalis muutis erinevate eesmärkide ja eeskirjadega fondide kombineerimine ning erinevad korraldusasutused, kes kohaldavad erinevaid eeskirju ja suuniseid, korraldusasutuste hinnangul mitut fondi hõlmava rahastamisviisi haldamise keerulisemaks. (Joonisel 9 on näidatud mitut fondi hõlmava rahastamisviisi haldamise erinev kord Rootsis, Tšehhis ja Portugalis). Me ei leidnud liikmesriikide iga-aastaste rakendusaruannete kohta esitatud komisjoni tähelepanekutest ega nende iga-aastaste kohtumiste protokollidest tõendeid selle kohta, et komisjon oleks sekkunud, näiteks andes liikmesriikidele kirjalikku tagasisidet mitut fondi hõlmava rahastamisviisi haldamise kohta või nõudes vajaduse korral tegevuskavasid.

73 Selleks et mitut fondi hõlmavat rahastamisviisi lihtsustada, on komisjon võtnud programmitöö perioodiks 2021–2027 kasutusele mõned uued elemendid:

• liikmesriigid peavad korraldama ühise projektikonkursi (mis hõlmab kõiki asjaomaseid fonde), et valida välja kohaliku arengu strateegiad ja kohalikud tegevusrühmad ning luua ühiskomitee nende strateegiate rakendamise jälgimiseks³⁸;
• kui liikmesriik valib juhtfondi, kohaldatakse kohaliku arengu strateegia kui terviku (st kõikide projektide juhtimise ja kontrolli) suhtes selle fondi eeskirju, samas kui üksikute projektide rakendamist, järelevalvet ja makseid reguleerivad endiselt kõnealust projekti rahastava fondi eeskirjad³⁹.

Leidsime, et 2021. aasta detsembri lõpu seisuga ei olnud ühised projektikonkursid veel võimalikud. Komisjon teatas meile, et see oli tingitud uue ühise põllumajanduspoliitika (sealhulgas ELi maaelu arengu fondi) üleminekuperioodi pikendamisest 2022. aastani, mis tähendab, et jätkatakse varasemate, 2014.–2020. aasta eeskirjade kohaldamist.

74 Rootsis pidasid ametiasutused mitut fondi hõlmavat rahastamisviisi ühtlustatud korrale vaatamata ebatõhusaks ja kulukaks, eelkõige seetõttu, et kalandus-, regionaal- ja sotsiaalfondid moodustasid ajavahemikul 2014–2020 kogukonna juhitud kohaliku arengu rahastamisest kokku vaid 20%. Nad tellisid uuringu, hindamaks kõigi kogukonna juhitud kohaliku arengu algatuste rahastamist põllumajandusfondist⁴⁰, milles leiti, et aastatel 2014–2020 olid kohalikud tegevusrühmad toetanud üksteisega sarnaseid projekte eri fondidest (nt turismi ja integratsiooni valdkonnas) ning et üle 90% kõigist projektidest, mida toetati ülejäänud kolmest ELi fondist, oleks saanud rahastada maaelu arengu vahenditest.

75 Selle tulemusena loobub Rootsi tõenäoliselt mitut fondi hõlmava rahastamisviisi kasutamisest. Teiste liikmesriikide küsitletud ametiasutustelt saadi erinevaid vastuseid, mis osutasid sellele, et enamik neist ei poolda praegusel ja tulevasel programmitöö perioodil mitut fondi hõlmava rahastamisviisi kasutamist.

Järeldused ja soovitused

76 Uurisime oma auditiga, kas LEADERi lähenemisviis andis eeliseid, mis õigustavad selle lisakulusid ja -riske, eelkõige võrreldes ELi tavapäraste ülevalt alla suunatud rahastamisprogrammidega.

77 Auditi käigus, mis toimus rohkem kui kümme aastat pärast meie viimast eriaruannet LEADERi kohta, leidsime, et mõnes valdkonnas on olukord paranenud ja et LEADER loob struktuure, mis hõlbustavad kohalikku kaasatust. Siiski hõlmab LEADERi lähenemisviis suuremaid haldus- ja tegevuskulusid ja aeglasi heakskiitmisprotsesse ning see ei toonud kaasa projekte, millel oleks tõendatav lisakasu. Kokkuvõttes järeldame, et on vähe tõendeid selle kohta, et LEADERi lähenemisviisi kasutegurid kaaluksid üles sellega kaasnevad kulud ja riskid.

78 LEADERil on oma osaluspõhise lähenemisviisi tõttu suured haldus- ja tegevuskulud. ELi määrusega on need kulud piiratud 25%-ga. Programmitöö perioodil 2014–2020 kavatsesid liikmesriigid kulutada haldus- ja tegevuskuludeks 17%. Need kulud hõlmavad kohaliku arengu strateegia rakendamise hõlbustamist ja võimalike toetusesaajate abistamist projektide väljatöötamisel. Komisjoni aruannete kohaselt olid sellised kulud 2020. aasta lõpu seisuga 1,04 miljardit eurot (24% kogukuludest selles etapis, mis jääb määruses sätestatud piiresse). Selliste kulude osakaal võrreldes projektikuludega programmitöö perioodi jooksul pigem väheneb (punktid 25–30).

79 Leidsime, et kohalikel tegevusrühmadel õnnestus edendada kohalikku kaasatust oma kohaliku arengu strateegiate väljatöötamisel, mis on edasiminek võrreldes olukorraga, mida me täheldasime rohkem kui kümme aastat tagasi. Enamik auditiga hõlmatud liikmesriike kohaldas kohalike tegevusrühmade väljavalimiseks ja heakskiitmiseks kõnealustel strateegiatel põhinevaid asjakohaseid menetlusi, kuid mõned rakendasid kohaliku arengu strateegiate valimisel madalamaid kvaliteedistandardeid. Leidsime, et üks liikmesriik ei lisanud oma valikuprotsessi kvaliteedikriteeriume. See oleks võimaldanud keskenduda parimatele kohaliku arengu strateegiatele (punktid 31–37).

80 Leidsime, et projektide taotlemise ja heakskiitmise protsess oli keeruline ning sisaldas projektiomanikele täiendavaid haldusnõudeid võrreldes tavapäraste rahastamisprogrammidega. See aitas kaasa olukorra tekkimisele, kus liikmesriigid olid auditi ajaks lõpule viinud ja rahastanud suhteliselt vähe projekte (39%). Ühtlasi leidsime, et LEADERi projektide valikukriteeriumid olid enamikul juhtudel üsna üldised, mis võimaldasid kohalikel tegevusrühmadel välja valida väga erinevaid projekte (punktid 38–41).

81 Projektivaliku protsessis ei domineerinud enam avaliku sektori asutused (nagu me täheldasime 2010. aastal) ja kohalikel tegevusrühmadel õnnestus edendada kohalikku kaasatust. 2021. aastal leidsime aga, et enamik kohalikke tegevusrühmi ei olnud sooliselt tasakaalustatud ja noored olid alaesindatud. See tekitab ohu, et otsuseid tegevad organid ei võta otsustusprotsessis arvesse nende seisukohti ja huve (punktid 42–44).

82 Kuigi mõned meie 2010. aasta soovitused olid täidetud, leidsime, et komisjoni järelevalve- ja hindamisraamistik ei ole ikka veel andnud tõendeid LEADERi täiendava kasu kohta võrreldes tavarahastamisega. Eksperdid leiavad, et mõnda neist kasuteguritest – näiteks sotsiaalne kapital ja kohalik valitsemine – on raske tõestada. Oma 2018. aasta arvamuses komisjoni ettepanekute kohta uue ühise põllumajanduspoliitika teemal rõhutasime, et komisjon peaks kehtivate õigusaktide läbivaatamisel järgima põhimõtet „kõigepealt hinda“. Komisjon alustas LEADERi kasutegurite hindamist (punktid 47–53 ja 61–63).

83 Meie analüüs LEADERi projektide kohta näitas, et need vastasid kohaliku arengu strateegiates seatud üldistele eesmärkidele (vt punkt 80). Leidsime aga ka projekte, millele on suunatud muud kui LEADERi maaelu arengu meetmed ja muud ELi rahastamisprogrammid. Mõned liikmesriigid ja kohalikud tegevusrühmad kasutasid LEADERit selliste projektide rahastamiseks, mis on tavaliselt riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste kohustuslikud ülesanded (punktid 54–60).

84 Programmitöö perioodi 2014–2020 uus element oli mitut fondi hõlmav rahastamisviis, mis võeti kasutusele kohaliku arengu toetuse paremaks koordineerimiseks ning maa-, linna- ja kalanduspiirkondade vaheliste sidemete tugevdamiseks. Üldiselt leidsime, et mitut fondi hõlmav rahastamisviis oma praegusel kujul suurendab kohaliku arengu projektide rahastamise keerukust (punktid 64–75).

1. soovitus: hinnata põhjalikult LEADERi kulusid ja kasutegureid

Komisjon peaks põhjalikult hindama nii kulusid kui ka kasutegureid. Selline LEADERi hindamine peaks hõlmama järgmist (punktid a–e):

1. kohalike tegevusrühmade väljavalimine viisil, millega eraldatakse raha kvaliteetsetele kohaliku arengu strateegiatele;
2. meetmed kulude vähendamiseks ja keeruka halduskorra (nt täiendav halduskoormus projektiomanikele, pikad valikumenetlused) lihtsustamiseks;
3. otsuseid tegevate organite esinduslikkus, sh vanuse, soo ja muude sihtrühmade kaupa;
4. see, mil määral annavad LEADERist rahastatud projektid lisaeeliseid võrreldes muude projektidega;
5. see, mil määral rahastatakse LEADERi vahenditega ELi, riiklike, piirkondlike või kohalike asutuste kohustuslike ülesannete täitmist.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2023

2. soovitus: hinnata kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi

Kogukonna juhitud kohaliku arengu tulemuslikkuse ja tõhususe hindamisel peaks komisjon võimalikult suures ulatuses käsitlema 1. soovituse punktides a–e toodud elemente.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2025 (perioodi 2014–2020 järelhindamiste ajaks)

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Joëlle ELVINGER, võttis käesoleva aruande vastu 4. mai 2022. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arenguga seotud erinäitajad

II lisa. Käesoleva auditiaruande tarbeks tehtud järelkontroll eriaruande 5/2010 soovituste täitmise kohta

III lisa. Auditeeritud projektide loetelu (kulud 2021. aasta mai seisuga)

Lühendid

DG AGRI: põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

DG EMPL: tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat

DG MARE: merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

DG REGIO: regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat

EAFRD: Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

EAGGF: Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond

EKF: Euroopa Kalandusfond

EL: Euroopa Liit

EMKF: Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

ENRD: Euroopa maaelu arengu võrgustik

ERF: Euroopa Regionaalarengufond

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

FARNET: kalanduspiirkondade võrgustik

KJKA: kogukonna juhitud kohalik areng

KKTR: kalanduse kohalik tegevusrühm

KTR: kohalik tegevusrühm

LEADER: Liaison entre actions de développement de l'économie rurale – maapiirkondade majanduse arendamise meetmete ühendamine

ÜPP: ühine põllumajanduspoliitika

Mõisted

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF): viis peamist ELi fondi, mis teevad koostööd majandusarengu toetamiseks kõigis ELi liikmesriikides kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

Kohaliku arengu strateegia: ühtne tegevuste kogum, mis on suunatud kohalike eesmärkide ja vajaduste täitmisele ning mis aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020“ saavutamisele ja mida kavandab ja rakendab kohalik tegevusrühm.

Turutõrge: kaupade ja teenuste ebatõhus jaotumine vabaturul. Turutõrked võivad turul ilmneda mitmel põhjusel, nagu välismõjud, nn avalikud hüved, puudulik teave turul või turukontroll (monopol/oligopol).

Tühimõju esineb siis, kui meedet kasutatakse nende toetusesaajate subsideerimiseks, kes oleksid teinud sama valiku ka toetust saamata. Sellistel juhtudel ei saa saavutatud tulemit poliitikale omistada ning makstud toetusel puudub mõju. Seega on tühimõju põhjustav kulutuste osa oma olemuselt ebatõhus, kuna ei aita kaasa seatud eesmärkide saavutamisele. Käesoleva auditi kontekstis on tegemist olukorraga, kus subsideeritud projekt oleks täielikult või osaliselt ellu viidud ka ilma saadud toetuseta.

Valitsemine ja sotsiaalne kapital on mõlemad segadust tekitavad ja vaidlustatavad mõisted. Käesolevas aruandes viitame komisjoni määratlustele (vt punkt 61).

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61355

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61355

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade haldamisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Joëlle Elvinger. Auditit juhtis algselt kontrollikoja liige João Figueiredo(†), keda toetasid kabinetiülem Paula Betencourt ja kabineti nõunik Quirino Mealha.

Auditi viis lõpule kontrollikoja liige Eva Lindström, keda toetasid kabinetiülem Katharina Bryan, valdkonnajuhid Michael Bain ja Florence Fornaroli, auditijuht Joanna Kokot ning audiitorid Vasileia Kalafati, Anca Florinela Cristescu, Liia Laanes, Marika Meisenzahl (ka graafiline kujundus) ja Anna Zalega. Keelealast abi osutasid Daniela Jinaru, Jan Kubat, Michael Pyper ja Marek Říha.

Järelmärkused

¹ Komisjoni veebisait LEADERi kohta.

² Eriaruanne 5/2010: „Leader-lähenemise rakendamine maaelu arengus“.

³ Eriaruanne 5/2010: „Leader-lähenemise rakendamine maaelu arengus“.

⁴ Euroopa maaelu arengu võrgustiku seminari dokument: „LEADER: 30 years and preparing for the future: „delivering LEADER’s unique added value““.

⁵ Euroopa Komisjon, komisjoni talituste töödokument, osa 2/3, SWD(2021) 166 final.

⁶ Nt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF).

⁷ Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 808/2014 IV lisa.

⁸ Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2019. aasta tegevusaruanne.

⁹ Määrus (EL) 2021/2115.

¹⁰ Määruse (EL) 2021/1060 artikli 86 lõige 1.

¹¹ Eelarveaasta 2000 aastaaruanne.

¹² Eriaruanne 5/2010: „Leader-lähenemise rakendamine maaelu arengus“.

¹³ Eriaruanne 19/2013: „2012. aasta aruanne Euroopa Kontrollikoja eriaruannete põhjal võetud järelmeetmete kohta“.

¹⁴ Suunised liikmesriikidele ja programme haldavatele asutustele kogukonna juhitud kohaliku arengu kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames.

¹⁵ Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõige 4.

¹⁶ Suunised liikmesriikidele ja programme haldavatele asutustele kogukonna juhitud kohaliku arengu kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames, punkt 7.3, lk 42–43.

¹⁷ Suunised liikmesriikidele ja programme haldavatele asutustele kogukonna juhitud kohaliku arengu kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames, punkt 7.3, lk 42.

¹⁸ Suunised liikmesriikidele ja programme haldavatele asutustele kogukonna juhitud kohaliku arengu kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames, lk 24–25.

¹⁹ Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 32 lõike 2 punkt b ja artikli 34 lõike 3 punkt b.

²⁰ Suunised liikmesriikidele ja programme haldavatele asutustele kogukonna juhitud kohaliku arengu kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames, lk 27.

²¹ Noorteks loetakse 18–30aastaseid; vt Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon (2019): „Youth Policy essentials“, lk 6.

²² „Euroopa Kontrollikoja aruanne ELi eelarve tulemuslikkuse kohta – olukord 2019. aasta lõpus“.

²³ Määruse (EL) 1303/2013 artiklid 54–57.

²⁴ LEADERi / kogukonna juhitud kohaliku arengu hindamise suunised.

²⁵ Euroopa Komisjon (2018): FARNET suunis #15 – kogukonna juhitud kohaliku arengu hindamine. Käsiraamat kohalikele tegevusrühmadele ja kalanduse kohalikele tegevusrühmadele.

²⁶ Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 57 lõige 4 ja määruse (EL) 2020/2220 artikli 2 lõige 4.

²⁷ Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 87 lõige 2.

²⁸ Euroopa Komisjon (2020): „Synthesis of Rural Development Programmes (RDPs) ex-post evaluations of period 2007–2013“, Luxembourg, lk 222–234.

²⁹ Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta arvamus komisjoni ettepanekute kohta, mis käsitlevad 2020. aasta järgse perioodi ühise põllumajanduspoliitika määrusi.

³⁰ Hindamise tegevuskava:hinnang programmi LEADER mõju kohta tasakaalustatud territoriaalsele arengule.

³¹ LEADERi / kogukonna juhitud kohaliku arengu hindamise suunised.

³² Zentralbewertung des Entwicklungsprogramms für den ländlichen Raum 2014 – 2020 im Freistaat Sachsen. Endbericht, lk 257.

³³ Eriaruanne 25/2015: „Maapiirkondade taristule antav ELi toetus“.

³⁴ Nardone, G., Sisto, R., Lopolito, A., Social Capital in the LEADER Initiative: a methodological approach, Journal of Rural Studies, 26. köide, 1. väljaanne, 2010, lk 63–72.

Pisani, E., Franceschetti, G.; Secco, L. ja Asimina C. (ed., 2017), Social Capital and Local Development: From Theory to Empirics. Cham (Šveits).

Claridge, T. (2020), Current definitions of social capital - Academic definitions in 2019, mis sisaldab linki ettekandele „Social capital - is there an accepted definition in 2020?“

Shucksmith, M. (2002), Endogenous Development, Social Capital and Social Inclusion: perspectives from leader in the UK, Sociologia Ruralis, 40(2), lk 208–218.

Thuesen, A. A. (2010), Is LEADER elitist or inclusive? Composition of Danish LAG boards in the 2007–2013 rural development and fisheries programmes, Sociologia ruralis, 50(1), lk 31–45.

³⁵ Määrus (EL) nr 1303/2013, sealhulgas I lisa (ühine strateegiline raamistik).

³⁶ Kah, S. (2021), Update: Implementing cohesion policy funds through multi-Fund CLLD (andmed tõesed 2021. aasta juuni seisuga).

³⁷ Euroopa Komisjon (2016), FARNET Guide #10: Starting CLLD implementation in practice.

³⁸ Määruse (EL) 2021/1060 artikli 31 lõige 3.

³⁹ Määruse (EL) 2021/1060 artikli 31 lõiked 4–6.

⁴⁰ Är det möjligt att finansiera alla insatser inom lokalt ledd utveckling genom jordbruksfonden? Uppföljningsrapport 2019:11 (Kas kõiki kogukonna juhitud kohaliku arengu algatusi on võimalik rahastada põllumajandusfondist [EAFRD]? 2019. aasta järelaruanne: 11).

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-8108-9	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/79430	QJ-AB-22-012-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-8085-3	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/93917	QJ-AB-22-012-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonis 2:

• ikoonide autor Freepik, https://flaticon.com
• ikooni autor pongsakornRed, https://flaticon.com

Joonised 3 ja 4:

• ikoonide autor Freepik, https://flaticon.com
• ikooni autor xnimrodx, https://flaticon.com
• ikooni autor Smashicons, https://flaticon.com

Joonis 5:

• ikoonide autor Freepik, https://flaticon.com
• ikooni autor xnimrodx, https://flaticon.com

2. selgitus: ikooni autor Freepik, https://flaticon.com

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ELiga ühendust

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.