Haridusele antav ELi humanitaarabi: aitab abivajavaid lapsi, kuid peaks olema pikemaajaline ja jõudma rohkem tüdrukuteni

Kokkuvõte

I

Haridus on kriisist mõjutatud piirkondades miljonite koolis mittekäivate laste jaoks esmatähtis. See mitte ainult ei paku neile õppimisvõimalusi, vaid suurendab ka nende vastupanuvõimet. Samuti aitab see neid kaitsta ja võimaldab neil arendada tulevikuks kasulikke omadusi.

II

EL annab Euroopa Komisjoni Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) kaudu katastroofis kannatanutele vajaduspõhist humanitaarabi. Selle eesmärk on juhtida humanitaarabioperatsioone kooskõlas säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetega. Üks juhtpõhimõtetest on ka sooline võrdõiguslikkus.

III

EL suurendas hiljuti haridusele antavat abi 10%-ni kogu humanitaarabist. 2019. aastal moodustas see 160 miljonit eurot. Abi eesmärk on taastada ja säilitada võimalus saada humanitaarkriiside ajal turvaliselt ja kvaliteetset haridust. Sellega toetatakse mitut liiki tegevusi, sealhulgas klassiruumide ehitamist ja taastamist, õppematerjalide ja sisustuse muretsemist, õpetajate koolitamist ning laste kooli tagasipöördumise abistamist, andes peredele rahalist abi ja aidates lastel kiirendatud hariduse programmide abil teistele järele jõuda.

IV

Auditi peamine eesmärk oli hinnata, kas ELi haridusalane humanitaarabi oli laste abistamisel tulemuslik ja kas seda anti tõhusalt. Audit hõlmas aastatel 2017–2019 Jordaanias ja Ugandas ellu viidud projekte. Aruande eesmärk on aidata parandada komisjonipoolset juhtimist valdkonnas, kus rahastamine on viimastel aastatel pidevalt suurenenud.

V

Leidsime, et projektid olid asjakohased ja hästi koordineeritud ning komisjon tegeles kontrollkäikudel kindlaks tehtud probleemide lahendamisega. Projektid saavutasid suurema osa kavandatud tulemustest. Neis kasutati aga vaid vähesel määral ECHO suurema reageerimissuutlikkuse asjakohaseid suuniseid, mille raames nähakse partneritele ette rahalised vahendid, et töötada välja meetodid ja suunised humanitaarabimeetmete tulemuslikkuse suurendamiseks.

VI

Leidsime ka, et projektid ei olnud suunatud piisavalt tüdrukutele, kuigi nad olid ebasoodsamas olukorras, näiteks varajase abiellumise ohu tõttu. Peale selle ei saavutatud mitmes valimisse kuuluvas projektis tüdrukute sihtosakaalu.

VII

Enamik meie valimisse kuuluvaid projekte kestis esialgu 10–12 kuud. See ei olnud piisavalt pikk aeg, et tegeleda laste haridusvajadustega pikaajalistes kriisides, ning mõningaid projekte pikendati. Lühike kestus suurendas ka rakenduspartnerite halduskoormust, vähendades abi andmise tõhusust.

VIII

Komisjon ei analüüsinud piisavalt projektide maksumust, et teha kindlaks suurema kulutasuvuse võimalused. Ta ei võrrelnud tegevuskulusid ega abisaajateni jõudnud kaupade ja teenuste osakaalu sarnaste projektide või sama projekti eelnevate etappidega. See kehtib nii projektiettepanekute valimise kui ka projektide rakendamise järelevalve kohta.

IX

Pärast projektide lõppu said enamikust neist lapsed jätkuvalt kasu. ECHO ei teinud siiski kuigi palju selleks, et vähendada abisaajate sõltuvust rahalisest abist valimisse kuuluvate rahalist abi hõlmavate haridusprojektide raames. Paljusid neid projekte tuli korduvalt rahastada, sest neil ei olnud seoseid pikemaajaliste abiprogrammidega ja nad ei suunanud abisaajaid elatise teenimise lahenduste juurde.

X

Eeltoodud tähelepanekutele tuginedes soovitame komisjonil teha järgmist:

• kasutada paremini ära suurema reageerimissuutlikkuse projektide tulemusi;
• toetada rohkem tüdrukuid;
• tagada pikaajalistes kriisides hariduse pikemaajaline rahastamine;
• parandada kulude analüüsimist haridusprojektide valimisel ja jälgimisel;
• suurendada rahalise abi andmist hõlmavate haridusprojektide kestlikkust.

Sissejuhatus

Haridus on kriisist mõjutatud piirkondades miljonite koolis mittekäivate laste jaoks esmatähtis

01

Arengumaades ei käi hinnanguliselt 64 miljonit last algkoolis¹. Pooled neist koolis mittekäivatest lastest elavad konfliktidest mõjutatud piirkondades. Tüdrukud on üldiselt ebasoodsamas olukorras, sest konfliktist mõjutatud riikides on koolis mittekäimise tõenäosus neil suurem kui poistel².

02

Humanitaarkriisid kestavad praegu keskmiselt üle üheksa aasta. Peaaegu kolm neljandikku 2018. aastal humanitaarabi saanud inimestest asus riikides, kus kriis kestis seitse aastat või kauem³.

03

Hariduse andmine hädaolukordades ja pikaajalistes kriisides ei paku mitte ainult õppimisvõimalusi, vaid suurendab ka laste vastupanuvõimet. See võib anda ka kohest füüsilist kaitset ning elupäästvaid teadmisi ja oskusi⁴. Üks peamisi põhjuseid, miks korraldatakse hädaolukordades varakult organiseeritud haridustegevusi, on vähendada trauma psühhosotsiaalset mõju lastele. Pagulaste olukorrale omane häiritus ja ebakindlus võivad kahjustada laste füüsilist, intellektuaalset, psühholoogilist, kultuurilist ja sotsiaalset arengut. Kuid hariduse andmine hädaolukordades võib anda lastele lootust tuleviku suhtes, normaalsuse ja turvatunde ning tagada põhioskuste omandamise⁴.

04

Kriisi tõttu kannatavad lapsed rõhutavad hariduse tähtsust⁵. Lapsevanemad ja kogukonnajuhid, keda konfliktid puudutavad, peavad samuti laste haridust üheks nende kõige olulisemaks prioriteediks, eelistades seda mõnikord muudele põhiteenustele^{6 7}.

Komisjon suurendas hiljuti haridusele antavat abi 10%-ni kogu oma humanitaarabist

05

EL annab Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) kaudu katastroofis kannatanutele humanitaarabi⁸. Ta ei sekku tavaliselt otse kohapeal. Tema rahastatavaid humanitaarabimeetmeid rakendavad partnerorganisatsioonid, nagu humanitaarabi valdkonna valitsusvälised organisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid ja ÜRO abiorganisatsioonid. ECHO vastutab jätkuvalt Euroopa Liidu humanitaarabi strateegia ja rakendamise eest. Ta rahastab partnerite kavandatud meetmeid ja jälgib nende rakendamist.

06

Humanitaarabi määruses ja finantsmääruses nõutakse, et komisjon juhiks humanitaarabioperatsioone säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtete kohaselt. Sooline võrdõiguslikkus on samuti üks ELi humanitaarabi juhtpõhimõtetest⁹.

07

EL esitas oma poliitikaraamistiku, mis käsitleb hariduse andmist hädaolukordades ja pikaajalistes kriisides, 2018. aasta mai teatises¹⁰. ELi liikmesriigid kiitsid selle raamistiku nõukogu 26. novembri 2018. aasta järeldustes heaks. Raamistik keskendub neljale strateegilisele prioriteetsele valdkonnale (vt joonis 1). Enne seda juhinduti toetuse andmisel 2008. aasta teatisest, milles toetati haridusvaldkonna lisamist humanitaarabi hulka¹¹.

08

Komisjon toetab mitut liiki haridustegevusi. Nende seas on klassiruumide, töötajate majutusruumide ja käimlate ehitamine ja taastamine; õppematerjalide ja sisustuse muretsemine; õpetajate koolitamine; kiirendatud hariduse tagamine, et aidata lastel kooli naasta; lapsevanemate teadlikkuse suurendamine hariduse tähtsusest; peredele rahalise abi andmine laste kooliskäimiseks ning lastele psühhosotsiaalse toe pakkumine.

09

ECHO eesmärk on võimaldada suurema reageerimissuutlikkuse programmi rahastamise kaudu anda humanitaarabisektoris tulemuslikumat abi. Suurema reageerimissuutlikkuse programmi raames rahastatakse algatusi, millega töötatakse välja ja võetakse kasutusele uusi töömeetodeid (nt metoodikaid ja suuniseid).

10

ECHO eraldab kriisidele raha vajaduste kvalitatiivse hindamise alusel. Raha eraldamisel võetakse arvesse ka selliseid tegureid nagu varasemate eraldiste määr, kohapeal tegutsevate partnerite arv, juurdepääs abisaajatele ja humanitaarabipartnerite tegevuse koordineerimine. Samuti võetakse selles arvesse 2018. aasta mai teatises võetud kohustust eraldada 10% ELi humanitaarabi eelarvest haridusele.

11

ECHO alustas hariduse rahastamise suurendamist juba 2016. aastal, mil kulud suurenesid eelneva aastaga võrreldes 51 miljoni euro võrra (vt joonis 2). Kooskõlas 2018. aasta teatisega jätkas ECHO hariduse rahastamise olulist suurendamist ning jõudis 2019. aastal 10%-ni ELi humanitaarabi eelarvest.

12

Kümme suurimat ELi haridusalase hädaabi saajat aastatel 2017–2019 said kokku 188 miljonit eurot. Neli suurimat abisaajat olid Türgi (84 miljonit eurot), Jordaania (18 miljonit eurot), Süüria (16 miljonit eurot) ja Uganda (16 miljonit eurot).

Auditi ulatus ja käsitlusviis

13

Auditi käigus vaatlesime, kuidas komisjon on hallanud oma suurema toetuse andmist haridusele hädaolukordades ja pikaajalistes kriisides. 2019. aastal saavutas komisjon oma eesmärgi anda haridusalast abi 10% ulatuses kogu ELi humanitaarabist. Soovisime oma auditiga tagada, et seda uut suuremahulisemat rahastust kasutatakse tõhusalt ja tulemuslikult, ning anda meie leidude põhjal soovitusi olukorra parandamiseks.

14

Auditis hinnati, kui tulemuslik ja tõhus on hädaolukordades ja pikaajalistes kriisides haridusele antav ELi abi. Esitasime järgmised küsimused:

• kas ELi humanitaarabi aitas tulemuslikult lapsi?
• kas komisjon andis abi tõhusalt?

15

Audit hõlmas kahte riiki – Jordaaniat ja Ugandat –, mis võimaldas meil uurida ECHO reageerimist pikaajalistele kriisidele kahes erinevas kontekstis. EL oli võtnud kohustuse rahastada hariduse andmist hädaolukordades Jordaanias ja Ugandas aastatel 2017–2019 vastavalt 18 miljoni euro ja 16 miljoni euro suuruses summas (vt punkt 12). Meie audit ei hõlmanud Türgit, mis on suurim ELi abi saaja hädaolukordades antava hariduse valdkonnas, sest asjaomaseid kulusid käsitleti juba kontrollikoja 2018. aasta auditis¹².

16

Uurisime seitset Jordaanias ja nelja Ugandas ellu viidud projekti, mis algasid 2017., 2018. ja 2019. aastal (vt I lisa). Valisime need riigid ELi abisumma alusel, mis oli eraldatud ajavahemikul 2017–2019 hädaolukordades hariduse andmiseks. Lisaks lähtusime vajadusest hõlmata eri rakenduspartnereid ning võimaldada moodustada valim nii lõpetatud kui ka pooleliolevatest projektidest.

17

Audit viidi läbi ajavahemikul novembrist 2019 kuni juunini 2020. COVID‑19 tõttu ei saanud me kohapeal projekte külastada. Enne reisipiirangute kehtestamist vestlesime Brüsselis asuvate komisjoni töötajatega. Seejärel pidasime videokonverentse komisjoni töötajatega ja rakenduspartneritega, kes asusid oma peakorterites ning kohapeal Jordaanias ja Ugandas. Meie tähelepanekud ja järeldused põhinevad seetõttu dokumentide (nt projektiettepanekute, kontrolliaruannete ja tulemusnäitajate) läbivaatamisel ning teabevahetusel komisjoni ja rakenduspartneritega.

Tähelepanekud

ELi haridusalane humanitaarabi aitas abivajavaid lapsi, kuid jõudis tüdrukuteni vähem kui poisteni

18

Laste tulemuslikuks abistamiseks peaks komisjon tegema järgmist¹³:

• suunama oma abi sinna, kus see on asjakohane ja kõige vajalikum;
• tegema koostööd oma kõnealuse valdkonna partnerite ja teiste humanitaarabiorganisatsioonidega;
• jälgima projekte ja kõrvaldama tulemuste saavutamist takistavad asjaolud;
• tagama, et projektide kavandatud väljundid ja tulemid saavutatakse ning et neis kasutatakse suurema reageerimissuutlikkuse projektide tulemusi;
• võtma vajaduste hindamisel arvesse soolise võrdõiguslikkuse küsimusi, nii et nende tüdrukute osakaal, kellele abi on suunatud ja kelleni see on jõudnud, kajastaks nende ebasoodsamat olukorda.

19

Seetõttu uurisime, kas projektid olid kooskõlas komisjoni poliitikaraamistikuga ja olid suunatud abivajavatele lastele. Uurisime, kas komisjon tegi koostööd teiste sidusrühmadega, et maksimeerida vastastikust täiendavust, ning kas projektide järelevalve käigus tehti kindlaks peamised probleemid parandusmeetmete võtmiseks. Me hindasime, kas projektide kavandatud väljundid ja tulemid saavutati ning kas neis kasutati ECHO suurema reageerimissuutlikkuse raames rahastatud algatustest tulenevaid suuniseid. Uurisime ka seda, kas projektidega toetati piisavalt tüdrukuid.

20

Joonisel 3 on esitatud kokkuvõte valimi projektide uurimise põhjal tehtud järeldustest nende asjakohasuse, koordineerimise, järelevalve, tulemuste ja tüdrukute toetamise kohta meie auditi tegemise ajal.

Projektid olid asjakohased

21

Leidsime, et kõik valimisse kuuluvad projektid olid kooskõlas asjaomase poliitikaraamistikuga. I lisas on loetletud mitmesugused projektide raames ellu viidud tegevused. Enne poliitikaraamistiku väljatöötamist 2018. aastal suurendas ECHO aga märkimisväärselt hariduse toetamise ulatust ja mahtu (vt joonis 2). See põhjustas ühes meie valimisse kuuluvas projektis komisjonipoolse rahastamise järjepidevuse puudumist. Projekti nr 9 raames toetati 2017. ja 2018. aastal Ugandas väikelaste arengut, mis ei olnud osa riiklikust haridusalasest tegevuskavast. ECHO lõpetas toetuse andmise pärast 2018. aasta mai teatist, milles keskendutakse rohkem algharidusele ja kiirendatud hariduse programmidele.

22

Meie valimisse kuuluvate projektide puhul leidsime, et komisjon ja tema partnerid kasutasid vajaduste hindamisel kohalike elanike osalusel põhinevat meetodit. Näiteks toimusid sihtrühma arutelud õpetajate, lastevanemate ja lastega, et saada teada nende konkreetsed probleemid ja seisukohad asjaomase projekti sisu kohta. Seda teavet kasutati seejärel projekti kavandamisel.

23

Vajaduste hindamisel võeti arvesse ka lastekaitse küsimusi. Näiteks Jordaania projekt nr 4 hõlmas kooli saatmise teenust, kuna sihtrühma arutelul rõhutati, et koolis mittekäimise üks põhjus on teekonna ebaturvalisus. Projektis nr 2 koolitati õpetajaid tegelema kiusamise teemaga pärast seda, kui sihtrühma arutelus tehti kindlaks, et see on probleem.

Projektid olid hästi koordineeritud

24

ECHO haridusalase rahastuse kiire suurenemine 12 miljonilt eurolt 2015. aastal 166 miljonile eurole 2019. aastal tähendas, et hea koordineerimine oli eriti oluline vastastikuse täiendavuse tagamiseks ja dubleerimise vältimiseks. ECHO rakenduspartnerid osalesid Jordaanias ja Ugandas haridussektori klastrites või töörühmades. Nende eesmärk oli tagada hea koordineerimine kõigi vahel, kes osalevad hariduse andmises hädaolukorras (vt 1. selgitus).

25

Kuigi koordineerimine toimis üldiselt hästi, leidsime mõned näited vastastikuse täiendavuse puudumisest:

1. Uganda projektis nr 8 oli osalemise määr madalam kui selle kiirendatud hariduse programmi suhtes prognoositi. See oli osaliselt tingitud asjaolust, et teised organisatsioonid laiendasid oma kiirendatud hariduse programme. Näiteks rahastas Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (DEVCO) kiirendatud haridust ka Euroopa Liidu Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi (EUTF) kaudu. Tegelikult said kiirendatud hariduse programmi keskused rohkem toetust kui algkoolid ja see tekitas pingeid. Toetamise erinevus oli nii suur, et uuringus, milles käsitleti kiirendatud hariduse programmi järgi õppijate üleminekuvõimalusi Ugandas, leiti, et ükski küsitletud laps ei soovinud minna üle formaalõpet pakkuvasse algkooli;
2. Ugandas puudus vastastikune täiendavus meie valimisse kuulunud projekti nr 8 raames toetatava algkooli ning ühe lähedalasuva vee, kanalisatsiooni ja hügieeniga seotud projekti WASH vahel, mida ECHO ei rahastanud. Seetõttu ei olnud kool algselt ühendatud projekti WASH partneri tagatud veeallikaga.

ECHO jälgis projekte ja tegeles tuvastatud probleemidega

26

ECHO kohapealsed ametnikud külastavad projekte kontrollimise eesmärgil. Nad teatavad oma partneritele nende külastuste tulemused, sealhulgas tuvastatud probleemid, et partnerid saaksid võtta parandusmeetmeid. Näited:

1. seoses Uganda algkoolis elluviidava projektiga nr 8 toodi ECHO-poolse kontrollimise käigus esile koordineerimise puudumine projekti WASH partneritega (vt punkt 25). Kaheksa kuud pärast projekti algust tehtud kontrollkäiku võeti probleemi lahendamiseks meetmeid ja kool ühendati veevarustusega;
2. ECHO kontrollis Ugandas elluviidavat väikelaste arengu projekti (projekt nr 9) ja leidis, et vanemad olid kohustatud ostma oma lastele lõputseremoonia riided, et saada oma lapse algkooli registreerimiseks vajalik tunnistus. Pärast kontrollkäiku see tava lõpetati, kuna Uganda haridusasutused ei nõudnud tegelikult algkooli registreerimiseks tõendit.

27

Kuid ECHO ei teavitanud süstemaatiliselt partnereid kirjalikult kontrollkäikude tulemustest. Näiteks külastas ECHO 2018. aasta oktoobris kontrollimise eesmärgil ühte Jordaania projekti (projekt nr 5). Ta esitas oma järeldused partnerile suuliselt, mitte kirjalikult, ning lisas soovi saada kirjalikke ja videopõhiseid teabematerjale. Partner mõistis taotlust valesti ja esitas teabematerjali alles projekti teises etapis seitse kuud hiljem (projekt nr 6). Leidsime ka mõningaid puudusi seoses järelevalvekuludega (vt punkt 57) ja tüdrukute saavutatud osakaaluga võrreldes eesmärgiga (vt punkt 38).

Projektid saavutasid kavandatud tulemused

28

ECHO kasutab projekti tulemuste mõõtmiseks kahte liiki näitajaid. Tulemusnäitajad mõõdavad projekti väljundeid (st projekti tulemusel saadud tooted ja teenused, näiteks ehitatud klassiruumid, korraldatud koolitused või kättesaadavaks tehtud seadmed). Konkreetsed eesmärgiga seotud näitajad mõõdavad tulemeid (st abisaajate olukorra paranemist, näiteks juurdepääsu õppimisvõimalustele või paranenud teadmisi või heaolutunnet).

29

Meie valimisse kuulus kuus lõpetatud projekti (vt I lisa). Neil projektidel oli kokku 30 tulemusnäitajat. 27 näitaja puhul (90%) saavutasid projektid sihtväljunditest 100% või rohkem (vt joonis 4).

30

Leidsime ühe näite, kus väljund ületas eesmärgi, kuid seda ei kasutatud eesmärgipäraselt. Projekti nr 10 raames ehitati Ugandas algkoolide klassiruumid kahte kohta: Bidibidisse, mis on olemasolev asula, ja Omugosse, kuhu oodati suure hulga pagulaste saabumist. Eeldatavat 40 000 pagulast Omugosse ei saabunud ja kui projekt 2018. aasta märtsis lõppes, tegutses kavakohaselt ainult kolm seal ehitatud viiest koolist. Kahest ülejäänud koolist oli üks kasutuseta kuni uue kooliaastani 2019. aastal ning teist kasutati keskkoolina fondist „Education Cannot Wait“ rahastatud projekti raames.

31

Kuigi väljundite mõõtmine on suhteliselt üheselt mõistetav (nt ehitatud klassiruumide arv või koolitatud õpetajate arv), on abisaajate eluga seotud muutuste, st projekti tulemi mõõtmine keerulisem. Meie valimisse kuulunud projektides oli siiski mõningaid häid näiteid selle kohta, kuidas seda tehti (vt 2. selgitus).

32

Meie valimisse kuuluvatel lõpetatud projektidel oli 11 konkreetset eesmärgiga seotud näitajat. Nende näitajatega mõõdeti tulemeid, näiteks „nende kooliealiste poiste ja tüdrukute osakaal, kellel on pidev juurdepääs kvaliteetsetele ja kaitsvatele õppimisvõimalustele“ (projektid nr 1, 2, 10 ja 11) või „nende puuetega laste osakaal, kelle psühhosotsiaalne heaolu on tänu projekti meetmetele paranenud“ (projekt nr 5). Üheksa näitaja puhul (82%) saavutasid projektid sihttulemitest 100% või rohkem (vt joonis 5).

33

Süsteemide ja partnerluste tugevdamine oli üks komisjoni 2018. aasta poliitikaraamistiku neljast strateegilisest prioriteedist (vt punkt 07). ECHO rahastas aastatel 2018–2019 suurema reageerimissuutlikkuse raames kahte projekti, mis olid seotud hariduse andmisega pikaajalistes kriisides:

1. õpikeskkondade parandamist käsitlev projekt „Improving Learning Environments Together“ (ILET) (0,6 miljonit eurot), mille eesmärk oli lahendada hädaolukorras hariduse andmise kvaliteedi mõõtmisega seotud probleemid. Projekti raames töötati välja meetod, mille abil õpetada inimesi andmeid koguma ja analüüsima ning kasutama neid koolide toimimise parandamiseks. Aruanne, milles esitati ülevaade projekti tulemustest, avaldati 2018. aasta mais;
2. projekt „Strengthening Coordination in Education in Emergencies“ (1 miljon eurot), mis käsitles hariduse koordineerimise tugevdamist hädaolukordades ja mille eesmärk oli parandada arusaamist abi andmisest raha ja kupongide vormis, et võimaldada hariduses kasutada raha süstemaatilisemalt. Projekti tulemusena avaldati 2019. aasta veebruaris suunised, milles kirjeldatakse peamisi elemente, mida tuleb arvesse võtta rahalise abi projekti eri etappides.

34

Meie analüüsi tulemused on esitatud tabelis 2. Leidsime, et kuigi see oli ECHO strateegiline prioriteet, kasutas ta suurema reageerimissuutlikkuse projektide tulemusi vähe:

1. ILETi projekt oli asjakohane viie projekti puhul täielikult ja kahe projekti puhul osaliselt. Nende projektide eesmärk oli tagada juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja neid rakendati ajal, mil ILETi projekti tulemused olid kättesaadavad. Kuid ainult üks projekt kasutas tegelikult ILETi projekti tulemusi kvaliteedi mõõtmiseks (projekt nr 8);
2. suurema reageerimissuutlikkuse suunised rahalise abi kohta olid asjakohased ja kättesaadavad nelja valimisse kuuluva projekti puhul. Üheski neist projektidest ei viidatud konkreetselt kõnealustele suunistele, kuid neis rakendati praktikas suunistega sarnast käsitlusviisi (projektid nr 3, 6, 7 ja 8).

Projektid jõudsid tüdrukuteni vähem kui poisteni

35

ECHO poliitikaraamistikus rõhutatakse, et hädaolukorrad ja pikaajalised kriisid avaldavad ebaproportsionaalselt suurt mõju tüdrukute haridusele. Seda kinnitas mõne meie valimisse kuulunud projekti vajaduste analüüs. Näited:

1. Jordaania projektis nr 6, milles toetati puuetega lapsi, leiti, et hariduse kättesaadavusega seotud tõkkeid kogesid eelkõige tüdrukud (nt õpetajatepoolse häbimärgistamise, ahistamise ja väärkohtlemise tõttu);
2. Jordaania kolme rahalise abi projekti (projektid nr 1, 2 ja 3) vajaduste hindamisel toodi esile oht, et tüdrukud langevad koolist välja varajase abielu tõttu, mida kasutatakse kriisiga toimetulekuks ja mis avaldab tüdrukute elule pöördumatut mõju;
3. Uganda 2018. aasta projekti vajaduste analüüsis leiti, et algkooli algusaastatel olid tüdrukud ja poisid võrdselt esindatud, kuid aja jooksul tüdrukute arv vähenes (projekt nr 8);
4. Jordaania pagulaslaagrite projekti ettepaneku hindamisel märkis ECHO, et tüdrukuid ohustab koolist väljalangemine, majapidamistöödes osalemine, vägivald ja varajane abiellumine (projekt nr 4).

36

Projektides, milles käsitleti konkreetselt naisi ja tüdrukuid, oli tegevusi, mis olid suunatud haavatavate rühmade, näiteks lapseealiste emade ees seisvatele takistustele (vt 3. selgitus).

37

Siiski ei kajastanud mõnede valimisse kuuluvate projektide sihtmärgiks olevate tüdrukute osakaal nende ebasoodsamat olukorda (vt punkt 35). Näiteks on varajast abiellumist tagantjärele raske muuta ja seetõttu on ennetavad meetmed eriti olulised. Sellele vaatamata oli valimi üheteistkümnest projektist kaheksa eesmärk toetada 50% tüdrukuid. Ülejäänud kolmest projektist ühe eesmärk oli toetada 60% tüdrukuid nende haavatavama olukorra tõttu (projekt nr 4). Ülejäänud kahe meie valimisse kuuluva projekti eesmärk oli jõuda vähemate tüdrukuteni. Ühes neist, Jordaania projektis, oli eesmärgiks ainult 40% tüdrukuid (projekt nr 3), teises, Uganda projektis, aga 44% tüdrukuid (projekt nr 11). Projekti nr 3 eesmärk 40% oli madalam kui kahes eelmises etapis, mil see oli 50% (projektid nr 1 ja 2). 40% eesmärk ei olnud kooskõlas ECHO poliitiliste kohustustega ega partneri enda vajaduste hinnanguga, milles soovitati suurendada toetust haavatavatele tüdrukutele, eelkõige neile, keda ohustab varajane abiellumine.

38

Kuigi tüdrukute osakaalule olid seatud eesmärgid, ei lisatud neid projekti ametlike näitajate hulka (vt punkt 29). Lisaks ei suudetud mitme ECHO rahastatud meetmega neid eesmärke saavutada. Joonisel 6 on näidatud valimisse kuuluvates projektides eesmärgiks seatud tüdrukute osakaal võrreldes tegelikult saavutatud osakaaluga. Näiteks projektis nr 1 oleks võidud toetada veel 132 tüdrukut, kui see oleks oma eesmärgi täitnud.

39

ECHO kasutab soo- ja vanusemõõdikut, et hinnata, kui hästi on humanitaarabimeetmetes arvesse võetud soolist võrdõiguslikkust. Mõõdiku eesmärk on parandada humanitaarabimeetmete kvaliteeti. ECHO hindab meetme kavandamise, vahe- ja lõpparuande etappi vastavalt 0, 1 või 2 punktiga, sõltuvalt sellest, mitmele neljast sooga seotud kriteeriumist meede vastab. Need neli kriteeriumit on: vajaduste analüüs ja aruandlus soo alusel; soorühmadele avalduva negatiivse mõju ärahoidmine ja leevendamine; soorühmade osalemine kavandamises või rakendamises ja tegevuse kohandamine soorühmade vajadustele.

40

Kuigi mitmed meie valimisse kuulunud projektid ei olnud suunatud piisavale arvule tüdrukutele ega jõudnud nendeni, ei mõjutanud see nende punktisummat, sest sooline osakaal ei olnud konkreetne kriteerium. ECHO andis maksimaalsed 2 punkti valimi üheteistkümnest projektist seitsmele. Maksimaalne punktisumma tuleks anda ainult juhul, kui projekt vastab kõigile neljale kriteeriumile (vt tabel 3). Isegi kui ECHO andis madalama hinde, ei olnud see seotud tüdrukute osakaalu eesmärgi või selle saavutamisega. ECHO ei jälginud süstemaatiliselt soolist osakaalu. Seetõttu ei algatatud soo- ja vanusemõõdiku põhjal vajalike parandusmeetmete võtmist, kui projektid ei olnud suunatud piisavale arvule tüdrukutele või ei jõudnud nendeni.

Projektid olid liiga lühiajalised, mis põhjustas mõningat ebatõhusust

41

Et anda pikaajalistes kriisides haridusalast humanitaarabi tõhusalt, peaks komisjon tegema järgmist¹⁴:

• andma lastele nii lühi- kui ka pikemaajalist toetust kooskõlas 2016. aastal ulatuslikus kokkuleppes (Grand Bargain) võetud kohustusega mitmeaastase rahastamise suhtes;
• saavutama humanitaarabi rahastamisel võimalikult suure kuludele vastava tulu;
• kavandama tulemuste muutmist pärast humanitaarabi lõppemist kestlikuks, näiteks iseseisva toimetuleku edendamise ja elatusvahendite toetamise kaudu.

42

Seetõttu hindasime, kas komisjon kasutas mitmeaastast rahastamist ja kas projektid olid piisavalt pikad, et rahuldada haridusvajadusi pikaajaliste kriiside korral. Me analüüsisime, kuidas komisjon saavutas kuludele vastava tulu ja tagas, et projektikulud olid mõistlikud. Võimaluse korral võrdlesime valimi eri projektide sarnaste tegevuste kulusid. Samuti uurisime, kas lapsed said projektidest ka pärast nende lõppemist jätkuvalt kasu, kas need vähendasid abisaajate sõltuvust rahalisest abist ja kas need olid seotud pikemaajalise arenguabiga.

43

Joonisel 7 on esitatud kokkuvõte valimi projektide uurimise põhjal tehtud järeldustest nende kestuse, kuluanalüüsi ja kestlikkuse kohta.

Enamik meie valimi projekte kestis 10–12 kuud, mis ei olnud piisav pikemaajaliste haridusvajaduste rahuldamiseks pikaajaliste kriiside korral

44

Hoolimata võetud kohustusest rahastada humanitaarabi mitme aasta kaupa ja asjaolust, et pikaajaliste kriiside ajal on haridusvajadused sageli keskmise pikkusega või pikaajalised, eraldab komisjon vahendeid piirkondadele ja riikidele aastapõhiselt iga-aastase üleilmse otsuse alusel. Üleilmse otsuse alusel eraldati 2019. aastal kokku 1,5 miljardit eurot, mis hõlmas järgmist:

1. 260 miljonit eurot Süüria kriisile (Süüria, Liibanon, Jordaania ja Egiptus), millest 16,5 miljonit eurot (6%) eraldati haridusele;
2. 113 miljonit eurot Aafrika Sarve piirkonnale (Djibouti, Etioopia, Keenia, Somaalia ja Uganda), millest 22,5 miljonit eurot (20%) eraldati haridusele.

45

Iga-aastastes humanitaarabi rakenduskavades määratakse seejärel kindlaks ECHO meetmed konkreetse kriisi või piirkonna suhtes. Näiteks on kehtestatud iga-aastased humanitaarabi rakenduskavad Süüria kriisi ja Aafrika Sarve jaoks.

46

ECHO töövahendid on ette nähtud kriisidele reageerimiseks. Praegu saab ECHO rahastada ühe humanitaarabi rakenduskava raames hädaolukorras hariduse andmise projekte kuni 24 kuu jooksul. Ta võib jätkata sama projekti rahastamist pärast 24 kuu möödumist järgmise humanitaarabi rakenduskava raames, kuid selle otsuse saab teha alles hiljem, mitte algse projekti valimise ajal. Selline programmitsükkel tagab paindlikkuse hädaolukordadele reageerimisel, kuid piirab pikemaajaliselt rahastatavate projektide arvu.

47

Humanitaarabi määruses¹⁵ ei ole ECHO-poolse rahastamise kestust piiratud. Üleilmsetes otsustes või humanitaarabi rakenduskavades sätestatud piirmäärad tulenevad siseotsustest (vt joonis 8). Regulatiivsest seisukohast oleks ECHO-l võimalik rahastada ühe humanitaarabi rakenduskava raames pikemaid hädaolukorras hariduse andmise projekte.

48

Meie valimis oli 11 projekti (seitse Jordaania ja neli Uganda projekti). 11 projektist üheksa esialgne kavandatud kestus oli 12 kuud või vähem. Projektide keskmine esialgne kestus oli mõlemas riigis 13 kuud. Ugandas pikenes see pärast projektide pikendamist 21 kuuni (vt joonis 9). Mõlema riigi kriisid on pikaajalised. Süüria kriis algas 2012. aastal. Alates 2016. aastast on Ugandasse saabunud märkimisväärne hulk pagulasi. Auditeeritud projektid viidi ellu aastatel 2017–2019.

49

Tava rahastada projekte ühe aasta jooksul ei ole kooskõlas ulatusliku kokkuleppe raames võetud kohustusega suurendada mitmeaastast planeerimist. Peale selle tähendas ECHO võetud kohustus eraldada 10% humanitaarabist haridusele (vt punkt 10), et pikemaajaline rahastamine oli võimalik. Üheaastased projektid ei täida pikaajalistes kriisides olevate laste mitmeaastaseid haridusvajadusi. Seda näitas asjaolu, et ECHO rahastas mitut neist projektidest veel mitu aastat. Hiljutises ELi humanitaarabi hindamises leiti, et ECHO aastase rahastamistsükliga kaasnevad suured halduskulud, ja soovitati ECHO-l võimaluse korral koostada programme mitmeks aastaks¹⁶.

50

Meetmete rahastamine ühe aasta jooksul suurendab nii ECHO kui ka eelkõige rakenduspartneri halduskoormust. ECHO peab hindama rohkem ettepanekuid, samas kui partner peab projektid ette valmistama ja esitama taotluse haridusministeeriumile heakskiitmiseks (vt tabel 4). Üheaastased projektid võivad takistada pikemate töölepingute sõlmimist ja suurendada tööjõu voolavust¹⁷. Mitmeaastane humanitaarabi rahastamine võib vähendada halduskulusid¹⁸. Lisaks peavad partnerid Jordaanias taotlema haridusministeeriumilt iga projekti heakskiitmist. See protsess võib kesta 3–5 kuud, millel võib olla 12-kuulisele projektile märkimisväärne mõju.

51

Lühiajalise rahastamise üks puudus on ka see, et see lühendab kvaliteetsete meetmete võtmise aega. Vähem on aega soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelemiseks ja kestlikumate lahenduste elluviimiseks. 2019. aasta aruandes ulatusliku kokkuleppe kohta („Three Years On“) leiti, et mitmeaastane rahastamine ei vähendanud mitte ainult humanitaarabiga seotud halduskoormust, vaid parandas ka selle tõhusust ja tulemuslikkust. Kõik meie valimi projektide rakenduspartnerid tõdesid, et kui projekt kestaks kauem kui ühe aasta, vastaks see paremini pikaajalistes kriisides olevate laste haridusvajadustele. Nad pooldasid Jordaania ja Uganda kontekstis kahe kuni viie aasta pikkuseid projekte, et võimaldada paremat planeerimist, mille tulemusel oleksid meetmed kvaliteetsemad.

ECHO ei analüüsinud piisavalt projektide kulusid

52

Projektide valimiseks määrab ECHO humanitaarabi rakenduskavades kindlaks üldpõhimõtted (vt punkt 45). Need annavad partneritele teavet ECHO kättesaadavate rahaliste vahendite mahu, tema rahastatavate meetmete liigi ja selle kohta, kuidas ta hindab partnerite ettepanekuid. Partnerid koostavad oma projektid kooskõlas humanitaarabi rakenduskava üldpõhimõtetega ja esitavad need ECHO-le rahastamiseks.

53

ECHO tavapärane partnerite sobivuse ja kulude rahastamiskõlblikkuse kontroll võib anda teatava kindluse, et kulud on mõistlikud. Enne partnerluse raamlepingu allkirjastamist hindab ECHO partneri sobivust. Sealjuures hinnatakse partnerite tehnilist ja logistilist suutlikkust. Kuigi see annab mõningat kindlust partnerite menetluste suhtes, ei taga see, et nende projektiettepanekute kulud on konkurentsivõimelised. ECHO kontrollib süstemaatiliselt ka projektikulude rahastamiskõlblikkust, mis võib aidata kulusid kokku hoida. Näiteks Ugandas jäeti tänu sellele projekti eelarvest välja 37 000 eurot maksev sõiduk Land Cruiser (projekt nr 10).

54

ECHO analüüsib ka mõningal määral kulutasuvust, et tagada kavandatud kulude konkurentsivõimelisus ja mõistlikkus. Meie valimi projekt nr 7, mis viidi ellu Jordaanias, oli hea näide sellest, kuidas kulude analüüsimine võib aidata kaasa kulutasuvusele. ECHO pidas projektiettepanekus esitatud kulu abisaaja kohta (2700 eurot lapse kohta) liiga suureks. Summat vähendati 1700 euroni lapse kohta, mis parandas projekti tõhusust. Sellist liiki kuluanalüüs võib vähendada ka pettuseohtu, kuna ebatavalised kulude suhtarvud või ebatavalised muutused aja jooksul võivad viidata õigusnormidevastasele tegevusele.

55

Leidsime aga puudusi kõigi 11 valimisse kuuluva projekti kulude analüüsis. ECHO ei analüüsinud projektiettepanekute kulusid järjepidevalt. Tehtud kuluanalüüs oli piiratud ja ECHO ei kasutanud seda piisavalt projektide tõhususe suurendamiseks (vt 4. selgitus).

56

Alates 2018. aasta detsembrist on ECHO projektiettepanekuid valides andnud nende kulutasuvuse kohta hinnangu „väike“, „keskmine“ või „suur“. Kuid suunised hindamiskriteeriumide või hindamiseks vajaliku kuluanalüüsi liigi kohta puuduvad. Meie auditi valimis oli kolm 2019. aastal Jordaanias ellu viidud projekti (projektid nr 3, 6 ja 7), kus ECHO rakendas seda käsitlusviisi. ECHO hindas kõigi kolme projekti kulutasuvust keskmiseks. Kuid isegi projekti nr 7 puhul, mida ECHO pidas liiga kalliks (vt punkt 54), ei võrreldud ühikukulu teiste sarnaste projektide ühikukuludega.

57

Kulude võrdlemine sarnase projekti kuludega võib aidata lisaks projektide kavandamisele ka selle rakendamisel selgitada välja kulutasuvuse parandamise võimalusi. Kuid ECHO ei analüüsinud projektide järelevalve käigus nende kulusid.

58

Tegime kindlaks kaht liiki analüüsid, mida ECHO oleks võinud teha projektide kavandamisel ja rakendamisel, et selgitada välja nende kulutasuvuse suurendamise võimalused, kuid mida ta ei teinud:

1. tegevuste kulude võrdlus sarnase projekti või sama projekti varasemate etappide kuludega (vt 5. selgitus);
2. abisaajate saadud kaupade ja teenuste osakaalu võrdlus sarnaste projektide või sama projekti varasemate etappide osakaaluga (vt 6. selgitus).

Paljudest tegevustest said lapsed kasu ka pärast projektide lõppemist, kuid rahalise abi projektid ei aidanud abisaajate sõltuvust kuigi palju vähendada

59

Projektide raames viidi ellu mitmesuguseid tegevusi, millest lapsed said kasu ka pärast projektide lõppemist, sealhulgas

1. formaalhariduse toetamine või kiirendatud hariduse pakkumine;
2. õpetajate koolitamine kaasava hariduse, kiirendatud hariduse, psühhosotsiaalsete oskuste või eluks vajalike oskuste alal, et suurendada nende teadmisi ja parandada hariduskeskkonda;
3. koolide, õppekeskuste, käimlate või õpetajate majutusruumide ehitamine;
4. vahendite hankimine puuetega lastele;
5. koolikottide ja koolivormide hankimine;
6. psühhosotsiaalne tugi psühhosotsiaalse heaolu parandamiseks;
7. eri sidusrühmade teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamine, et luua rohkem võimalusi pakkuv ja toetavam hariduskeskkond;
8. riikliku kaasava hariduse poliitika väljatöötamine ja selle koolisüsteemis kasutuselevõtmise edendamine.

60

Paljud neist tegevustest on tavaliselt seotud arenguabiga. Tegelikult ehitasid Ugandas klassiruume ja pakkusid õpetajatele kiirendatud hariduse programmi alast koolitust ka DEVCO ja Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond. DEVCO ja Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi projektid kestsid neli aastat, samas kui ECHO projektid olid lühemad ja neid tuli nende eesmärkide saavutamiseks pikendada.

61

Oli näiteid ELi humanitaarabist, mis on otseselt seotud ELi arenguabiga. Näiteks ehitati ECHO projektide raames Ugandasse koolid ja seejärel maksti fondist „Education Cannot Wait“ rahastatud projektide raames õpetajatele töötasu ja soetati mööblit. Mõned kiirendatud hariduse programmi järgi õppijad, keda toetati Ugandas ECHO rahastatud projekti kaudu (projekt nr 8), jätkasid Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist rahastatud kutseõppes.

62

ECHO ei kasutanud siiski mõningaid võimalusi, et veelgi tugevdada seost arenguabiga:

1. üks partner pakkus mõnel juhul ühes ja samas kohas kiirendatud õpet (mida rahastas Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond) ja psühhosotsiaalset tuge algkooliõpilastele (mida rahastas ECHO). Siiski rakendas ta pagulaslaagri eri piirkondades abisaajatele elatise teenimise vahendite tagamiseks asjaomaseid meetmeid, mida rahastas Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond, ning jättis kasutamata võimaluse rakendada ELi soovitud käsitlusviisi lõimida humanitaar- ja arenguabi valdkonnad. ECHO lõpparuandes selle projekti kohta (projekt 11) märgiti, et projekti tulemuslikkuse suurendamiseks oleks tulnud luua strateegilised seosed pikemaajaliste arengualgatustega (nt Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi programmiga);
2. ECHO märkis analüüsis Uganda projekti lõpparuande kohta (projekt 10), et partner ei arendanud piisavalt võimalusi siduda meede pikemaajaliste arengumeetmetega;
3. ECHO hinnangus Jordaania ühe 2018. aasta projekti ettepaneku kohta leiti, et projektiga ei toetatud piisavalt pikaajalisi strateegiaid humanitaarabivajaduste vähendamiseks. Ainus soovitus oli, et meetmeid rahastaksid teised rahastajad, mida ei juhtunud (projekt nr 5);
4. ECHO kontrolliaruannetes ühe teise Jordaania projekti kohta (projekt nr 4) leiti, et projektis ei kasutatud piisavalt ära võimalusi toetada pikaajalisi strateegiaid humanitaarabivajaduste ja nende aluseks oleva haavatavuse vähendamiseks (eelkõige Azraqi laagris);
5. ühes uuringus jälgiti 2971 õpilase edusamme pärast nende osalemist 2018. aastal Ugandas kiirendatud hariduse programmis. Selles leiti, et 2015 (68%) õpilast ei õppinud kusagil. Ainult 956 õpilast (32%) jätkas edukalt õpinguid alg-, kesk- või kutsehariduses. Aruandes rõhutati vajadust rohkemate investeeringute ja suurema toetuse järele, et aidata lastel minna üle kiirendatud hariduse järgsetele võimalustele (projekt nr 8).

63

Humanitaarabi rakenduskavades kutsutakse üles looma seoseid pikemaajaliste programmidega, et suurendada kestlikkust. Näiteks 2018. aasta humanitaarabi rakenduskava tehnilises lisas Süüria piirkondliku kriisi kohta nõuti haridusmeetmeid, et tagada õppimise järjepidevus nõuetekohase planeerimise, sealhulgas väljumisstrateegiate ja arenguabile ülemineku kaudu. ECHO tegi siiski vähe selleks, et vähendada abisaajate sõltuvust rahalisest abist, mis oli peamine tegevus meie valimisse kuuluvas viies projektis (Jordaanias neljas ja Ugandas ühes projektis, vt I lisa). Rahalise abi eesmärk oli võimaldada lastele juurdepääsu haridusele. Pärast projektide lõppu oli rahaline abi endiselt vajalik, et lapsed saaksid jätkata koolis käimist. Näiteks toetati valimi projektidega nr 1, 2 ja 3 Jordaanias aastatel 2017, 2018 ja 2019 ühtesid ja samu 700 last. Jordaania projektis nr 7 osalenud 1290 abisaajat toetati ka eelmises etapis.

64

Need projektid vajasid korduvat rahastamist muu hulgas seepärast, et neil ei olnud väljumisstrateegiaid, mis oleksid olnud seotud kestlikumate programmidega. Projektidega suunati abisaajaid vähe elatise teenimise lahenduste juurde, et vähendada nende sõltuvust rahalisest abist. ECHO lõpparuande hinnangus Jordaania 2018. aasta projekti nr 2 kohta leiti, et partner ei olnud andnud ikka veel teada võimalikku strateegiat, et lõpetada rahalise abi andmine, millest sõltusid kõige haavatavamad perekonnad, näiteks need, kus perepeaks on naine. ECHO 2019. aasta hinnangus projekti nr 3 ettepanekule, mille esitas sama partner, kes viis ellu projekti nr 2, leiti, et partner ei olnud näidanud piisavaid võimalusi, kuidas minna tulevikus üle arengumeetmetele.

65

Kahes 2019. aasta rahalise abi projektis seati eesmärgiks, et abisaajad liiguvad edasi elatise teenimise lahenduste suunas. Jordaania projektis nr 3 seati eesmärgiks, et 8% abisaajatest hakkab projekti lõpuks kasutama kestlikumaid elatise teenimise viise, nii et nad ei vajaks enam rahalist abi. Jordaania projekti nr 7 siht oli 5% (65 abisaajat 1290-st). Need eesmärgid olid tagasihoidlikud ja nende kohaselt sõltuks üle 90% mõlema projekti abisaajatest jätkuvalt rahalisest abist. ECHO leidis Jordaania projekti nr 7 kontrollimisel, et mõned lapsed jätkasid töötamist hoolimata rahalise abi saamisest, kuna perekonnal puudusid rahalised vahendid ja võimalus teenida elatist. Ülejäänud kolmel rahalise abi projektil (projektid nr 1, 2 ja 8) ei olnud elatusvahenditega seotud eesmärke.

66

Ühe ECHO vastupanuvõime kriteeriumiga hinnatakse, kas projektides kasutatakse võimalusi toetada humanitaarabivajaduste vähendamise pikaajalisi strateegiaid. ECHO leidis, et enamik projekte ei vastanud sellele kriteeriumile piisavalt ja seetõttu oli nende selle näitaja lõplik punktisumma 1. ECHO andis mõnele projektile maksimaalsed 2 punkti (vt tabel 5).

Järeldused ja soovitused

67

Üldiselt aitas ELi abi abivajavaid lapsi ja projektid saavutasid oodatud tulemused. Nendega ei jõutud aga piisavalt tüdrukuteni. Lisaks oli enamik meie valimi projekte liiga lühiajalised võrreldes laste haridusvajadustega, mis vähendas tõhusust. Valimisse kuuluva 11 projekti läbivaatamise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud II lisas.

68

Projektid olid asjakohased ja hästi koordineeritud ning komisjon tegeles kontrollkäikudel kindlaks tehtud probleemide lahendamisega. Projektid saavutasid suurema osa kavandatud tulemustest. Komisjon kasutas vaid vähesel määral oma suurema reageerimissuutlikkuse projektide tulemusi. Peale selle ei suunanud ta abi piisavalt tüdrukutele, kuigi nad olid ebasoodsamas olukorras. Lisaks ei saavutatud mitme valimi projekti puhul tüdrukute sihtosakaalu (punktid 18–40).

1. soovitus: komisjon peaks rohkem kasutama suurema reageerimissuutlikkuse projektide tulemusi

Komisjon peaks kasutama süstemaatilisemalt haridusele antava humanitaarabi asjakohaseid suuniseid, mis on koostatud tema suurema reageerimissuutlikkuse raames rahastatud algatuste tulemusel.

Tähtaeg: alates 2022. aasta jaanuarist rahastatud projektid

2. soovitus: komisjon peaks haridusprojektides toetama rohkem tüdrukuid

Komisjon peaks rohkem toetama tüdrukuid,

1. teavitades partnereid humanitaarabi rakenduskava kaudu, et eelistab rahastamisel projekte, mis on suunatud vähemalt 50% ulatuses tüdrukutele, välja arvatud juhul, kui seda tingib kontekst;
2. lisades projekti standardnäitaja tüdrukute osakaalu kohta;
3. jälgides oma kontrollkäikude käigus süstemaatiliselt ELi rahastatud haridusprojektides soolisi proportsioone ja soolist võrdõiguslikkust ning võttes vajalikke meetmeid, et aidata täita tüdrukute vajadusi.

Tähtaeg: alates 2022. aasta jaanuarist rahastatud projektid

69

Enamik meie valimi projektidest kestis esialgu 10–12 kuud, mis ei olnud piisav laste haridusvajaduste rahuldamiseks pikaajalistes kriisides. Lühike kestus suurendas rakenduspartnerite halduskoormust, muutes abi andmise vähem tõhusaks (punktid 41–51).

3. soovitus: komisjon peaks pikaajalistes kriisides tagama haridusele pikemaajalise rahastuse

Komisjon peaks pikaajalistes kriisides olevate laste haridusvajaduste tõhusaks rahuldamiseks tegema järgmist:

1. toetama haridusprojekte vähemalt kahe aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui lühem kestus on põhjendatud vajaduse või kontekstiga;
2. määrama nende projektide kestuse meetme alguses, et võimaldada pikemaajalisest rahastamisest saadava kasu realiseerumist.

Tähtaeg: alates 2022. aasta jaanuarist rahastatud projektid

70

Komisjon ei analüüsinud piisavalt projektide maksumust, et teha kindlaks suurema kulutasuvuse võimalused. Ta ei võrrelnud tegevuskulusid ega abisaajate saadavate kaupade ja teenuste osakaalu sarnaste projektide või sama projekti eelnevate etappide osakaaludega. Ta ei teinud seda ei projektiettepanekute valimisel ega ka projektide rakendamise jälgimisel (punktid 52–58).

4. soovitus: komisjon peaks parandama haridusprojektide valimisel ja jälgimisel kulude analüüsi

Kavandatud projektide eelarve või tegelike kulude analüüsimisel peaks komisjon tegema järgmist:

1. võrdlema süstemaatiliselt peamiste tegevuste kulusid sarnase projekti või sama projekti varasema etapi kuludega;
2. võrdlema abisaajate saadavate kaupade, kaasa arvatud raha, ja teenuste osakaalu sarnaste projektide või sama projekti varasema etapi osakaaluga;
3. kasutama selle kuluanalüüsi tulemusi projektide valimisel ja nende eelarve muutmisel, et suurendada tõhusust või lükata tagasi ebatõhusad ettepanekud.

Tähtaeg: alates 2022. aasta jaanuarist rahastatud projektid

71

Pärast projektide lõppu said enamikust neist lapsed jätkuvalt kasu. Komisjon aga ei teinud siiski kuigi palju selleks, et vähendada abisaajate sõltuvust rahalisest abist valimisse kuuluvates rahalist abi hõlmavates haridusprojektides. Paljusid neid projekte tuli korduvalt rahastada, sest neil ei olnud seoseid pikemaajaliste abiprogrammidega ja nad suunasid abisaavaid peresid vähe elatise teenimise lahenduste juurde (punktid 59–66).

5. soovitus: komisjon peaks pikaajalistes kriisides parandama rahalist abi hõlmavate haridusprojektide kestlikkust

Komisjon peaks pikaajaliste kriisidega seotud haridusprojektide raames rahalise abi andmisel tugevdama seoseid pikemaajaliste arenguprogrammidega ja suunama abisaavaid peresid rohkem elatise teenimise lahenduste juurde.

Tähtaeg: alates 2022. aasta jaanuarist rahastatud projektid

III auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Bettina JAKOBSEN, võttis käesoleva aruande vastu 8. detsembril 2020 Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Projektitegevused

Projekti number	1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11
Riik	Jordaania	Jordaania	Jordaania	Jordaania	Jordaania	Jordaania	Jordaania	Uganda	Uganda	Uganda	Uganda
Partneri liik	rahvus­vahe­line VVO	rahvus­vahe­line VVO	rahvus­vahe­line VVO	VVO	rahvus­vahe­line VVO	rahvus­vahe­line VVO	rahvus­vahe­line VVO	rahvus­vahe­line VVO	ÜRO	VVO	VVO
Praegune olukord	lõpetatud	lõpetatud	pooleli*	pooleli**	lõpetatud	pooleli*	pooleli*	pooleli*	lõpetatud	lõpetatud	lõpetatud
ECHO rahastus haridusele (miljonites eurodes)	1,7	2,4	1,0	2,0	1,2	1,0	2,3	10,0	1,3	1,5	0,4
Formaalharidust toetavad elemendid	X	X	X	X	X	X	X	X		X	X
Mitteformaalne haridus (parandusõpe / kiirendatud õppe programm)	X	X		X				X	X	X	X
Ehitamine/taastamine		X						X	X	X
Vahendid ja materjalid lastele					X	X		X		X	X
Rahaline abi haridusele	X	X	X				X	X
Abi kooli minemisel (rahaline abi, kooli saatmise teenus)				X	X	X
Psühhosotsiaalne toetus lastele	X	X		X				X		X	X
Õpetajate koolitamine	X	X		X	X	X		X		X	X
Õppevahendid				X	X	X		X		X
Teadlikkuse suurendamine / suutlikkuse suurendamine (kogukond) / poliitika edendamine / toetamine		X	X		X	X		X	X	X	X

* Projekt oli 31.5.2020 pooleli või ei olnud lõpparuanne 31.5.2020 veel kättesaadav.
** Lõpparuanne oli 31.8.2020 kättesaadav.

II lisa. Kokkuvõte meie valimisse kuuluvate projektide tulemustest

Mõisted

Fond „Education Cannot Wait“: üleilmne fond, mille kaudu teevad valitsused ning rahvusvahelised humanitaar- ja arenguabi sidusrühmad koostööd, et reageerida kiiresti kriisi tõttu kannatavate laste ja noorte haridusvajadustele.

Kiirendatud haridus: hariduse andmine lühendatud aja jooksul lastele ja noortele, kellel on osa haridusest jäänud omandamata vaesuse, marginaliseerumise, konflikti või kriisi tõttu.

Ulatuslik kokkulepe (Grand Bargain): suurimate humanitaarabi rahastajate ja organisatsioonide kokkulepe, et tegeleda usalduse puudumise küsimusega selles sektoris ning suurendada oma töö tulemuslikkust ja tõhusust.

Akronüümid ja lühendid

DEVCO: Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat

ECHO: Euroopa Komisjoni Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat

EUTF: Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond

ILET: õpikeskkondade parandamise projekt „Improving Learning Environments Together“

UNHCR: ÜRO pagulaste ülemvolinik

WASH: veevarustuse, kanalisatsiooni ja hügieeniga seotud abi

ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi välistegevuse, turvalisuse ja õiguse kuluvaldkondadega tegelev III auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Bettina Jakobsen. Auditit juhtis kontrollikoja liige Hannu Takkula, keda abistasid kabinetiülem Turo Hentilä, kabineti nõunik Nita Tennilä, valdkonnajuhid Sabine Hiernaux-Fritsch ja Alejandro Ballester Gallardo, auditijuhid Helka Nykänen ja Mark Marshall ning audiitor Eva Coria.

Järelmärkused

¹ Unesco statistikainstituut, 2017. aasta andmed, http://uis.unesco.org/en/news/new-education-data-sdg-4-and-more#slideoutmenu.

² COM(2018) 304 final, komisjoni 18. mai 2018. aasta teatis „Haridus hädaolukordades ja pikaajalise kriisi tingimustes“.

³ „Global humanitarian overview 2019, United Nations coordinated support to people affected by disaster and conflict“, lk 4.

⁴ Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi poliitikadokument nr 10 (märts 2019) hariduse andmise kohta hädaolukordades.

⁵ Save the Children (2015), „What children tell us they want in times of emergency and crisis?“ Kaheksa organisatsiooni 16 uuringut, mis hõlmasid 17 erinevat hädaolukorda ja kajastasid 8749 lapse arvamust. Save the Children ja Norra Pagulasnõukogu (2014), „Hear it from the children: why education in emergencies is critical“.

⁶ Save the Children ja Norra Pagulasnõukogu (2014), „Hear it from the children: why education in emergencies is critical“.

⁷ KOM(2008) 55 lõplik, 5. veebruari 2008. aasta teatis „Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses“ ja sellega seotud komisjoni talituste töödokument „Children in Emergency and Crisis situations“ (SEC(2008) 135).

⁸ Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96.

⁹ Komisjoni talituste töödokument, mis käsitleb sooküsimust humanitaarabis (SWD(2013) 290 final).

¹⁰ COM(2018) 304 final.

¹¹ KOM(2008) 55 lõplik ja SEC(2008) 136.

¹² Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 27/2018 Türgi pagulasrahastu kohta.

¹³ Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta, ELi poliitikaraamistik hariduse andmiseks hädaolukordades (COM(2018) 304 final, KOM(2008) 55 lõplik ja SEC(2008) 136) ning Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas (ELT C 25, 30.1.2008).

¹⁴ Ulatuslik kokkulepe (Grand Bargain), liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (2017) artikkel 30 ja finantsmääruse (2018) artikkel 33, ühisteatis „Vastupanuvõime strateegiline käsitlus ELi välistegevuses“ (JOIN (2017) 21 final, 7.6.2017).

¹⁵ Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta.

¹⁶ „Comprehensive evaluation of European Union humanitarian aid, 2012–2016“, lõpparuanne, International Development Consulting (ICF).

¹⁷ Rahvusvaheline Päästekomitee: „The Grand Bargain: Three years on: Multi-year humanitarian financing“.

¹⁸ SWD(2019) 3 final, 10.1.2019, „Comprehensive Evaluation of EU Humanitarian Aid, 2012–2016“, ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2017. aasta aruanne, http://www.fao.org/3/a-i8040e.pdf, lk 15.

¹⁹ „Education in Emergencies Project Mapping Report“ (mai 2020), kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/echo/sites/echo-site/files/eie_mapping_report.pdf.

²⁰ „A common platform for education in emergencies and protracted crises: Evidence paper“, Ülemeremaade Arengu Instituut, London, 2016.

²¹ „DG ECHO Thematic Policy Document no 10. Education in Emergencies in EU-funded Humanitarian Aid Operations“ (juuli 2019), https://ec.europa.eu/echo/files/news/eie_in_humanitarian_assistance.pdf.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	12.11.2019
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	13.10.2020
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	8.12.2020
Komisjoni (või teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	14.1.2021

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

PDF	ISBN 978-92-847-5576-9	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/490395	QJ-AB-21-002-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-5556-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/54296	QJ-AB-21-002-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.