Kontrollikoja 2020. aasta tegevusaruanneMeie tegevus aastal 2020
EUROOPA KONTROLLIKOJA
AASTA TEGEVUSARUANNE
Euroopa Kontrollikoda
Kes me oleme
- Euroopa Liidu välisaudiitor;
- asutati Brüsseli lepinguga 1975. aastal, alustas tööd 1977. aastal; alates Maastrichti lepingu jõustumisest 1993. aastal täieõiguslik Euroopa Liidu institutsioon;
- asukoht Luxembourgis;
- igast liikmesriigist üks liige, kelle nimetab ametisse nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga;
- ligikaudu 900 töötajat kõikidest ELi liikmesriikidest.
Mida me teeme
- kontrollime, et ELi raamatupidamine oleks korras, et liit täidaks õigesti talle kehtivaid finantseeskirju ning et programmid täidaksid neile seatud eesmärgid ja tooksid kulutustele vastavat tulu;
- aitame parandada ELi finantsjuhtimist ning edendame aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust;
- teavitame ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid riskidest, anname neile kindlust, juhime tähelepanu puudustele ja edusammudele ning nõustame neid;
- esitame oma tähelepanekud ja soovitused Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning üldsusele.
Presidendi eessõna
Lugupeetud lugeja
COVID-19 pandeemia tõttu on 2020. aasta olnud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide jaoks eriti raske.
Samal ajal on meie liit praeguse kriisi ajal näidanud, et suudab meie kodanike ohutust, tervist ja majanduslikku heaolu kaitsta. Tehti olulisi otsuseid, millel on samuti märkimisväärne mõju ELi rahandusele. Järgmise seitsme aasta jooksul on liidu käsutuses 1,8 triljonit eurot. See hõlmab 750 miljardi euro suurust taasterahastut „Next Generation EU“, mida EL kasutab COVID-19 kriisile reageerimiseks. 27 liikmesriiki leppisid kokku, et seda ajutist taasterahastut rahastatakse osaliselt liidu võla emiteerimise kaudu. Need otsused tähistavad seega tõeliselt märgilist muutust ELi rahanduses.
Seda arvesse võttes oleme koostanud uue strateegia ajavahemikuks 2021–2025. 2021. aasta jaanuaris leppisime kokku kolmes strateegilises eesmärgis, mis suunavad meie jõupingutusi ELi rahanduse auditeerimisel lähiaastatel ning vajalike muudatuste tegemisel meie organisatsioonis ja ressursside kasutamisel, et teha seda võimalikult tulemuslikult ja tõhusalt.
2020. aasta on olnud ka meie kui institutsiooni jaoks keeruline aasta. Käesolev tegevusaruanne näitab aga, et me oleme COVID-19 kriisist tulenevate konkreetsete operatiivprobleemidega väga hästi toime tulnud. Säilitasime talitluspidevuse kogu aasta jooksul ja võimaldasime kõigil töötajatel mõne päeva jooksul kaugtööle üle minna.
Meie 2020. aasta audititöös seati prioriteediks kontrollikoja aastaaruanded, mis kõik avaldati ametlike tähtaegade jooksul. Avaldasime ka 32 eriaruannet ja ülevaadet, hoides samas viivitusi mõistlikes piirides. Samuti avaldasime 11 arvamust, mis käsitlesid peamiselt mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027 ja taasterahastut „Next Generation EU“.
2020. aasta oli ka meie strateegiaperioodi 2018–2020 viimane aasta. Seepärast kasutatakse käesolevas aruandes võimalust analüüsida mõningaid pikaajalisi suundumusi, võrreldes meie viimase kolme aasta tulemusi eelmise strateegiaperioodi (2013–2017) tulemustega.
Kinnitame teile, et teeme kõik endast oleneva, et täita jätkuvalt oma rolli ELi sõltumatu välisaudiitorina, hinnates erapooletult ELi poliitikat ja programme ning ELi vahendite finantsjuhtimise kvaliteeti kogu liidus ja sellest väljaspool.
Loodame, et käesoleva aasta tegevusaruandes sisalduv teave on teie jaoks kasulik.
president
Klaus-Heiner Lehne
Meie tegevus
Meie reageerimine COVID-19-le
COVID‑19‑ga seotud piirangutest
hoolimata
2020. aasta märtsis tabas ELi ja selle liikmesriike COVID-19 pandeemia. Kodanike ja ettevõtjate suhtes rahvatervise kriisi tõttu kehtestatud piirangud on põhjalikult muutnud seda, kuidas me elame ja töötame. Nii nagu kõik teised, pidi ka kontrollikoda, tema liikmed ja töötajad selle uue olukorraga kohanema.
Vaatamata nendele keerulistele asjaoludele tegime kõik endast oleneva, et jätkata tõhusa avaliku sektori audititeenuse osutamist ELis ning esitada õigeaegselt auditiaruandeid, arvamusi ja ülevaateid, kaitstes samal ajal oma töötajate ja nende perekondade tervist.
Käivitasime oma talitluspidevuse kava, mis võimaldas meil võtta kiiresti vajalikke meetmeid kooskõlas Luksemburgi ametiasutuste juhistega ja koos teiste siin Luxembourgis asuvate ELi institutsioonidega. Eelkõige läksid kõik meie töötajad alates 2020. aasta märtsi keskpaigast mõne päeva jooksul üle digitaalsele kaugtööle. Sel perioodil olid kõik kriitilise tähtsusega IT-süsteemid täielikult kättesaadavad.
Samuti võtsime kasutusele erakorralise menetluse, mis võimaldab kolleegiumil võtta vastu dokumente ilma füüsiliste kohtumisteta.
Reisi- ja sanitaarpiirangud, vähendasid aga oluliselt meie suutlikkust teha kohapealseid auditeid. Oleme võimaluse korral kogunud tõendeid elektrooniliselt ja korraldanud kaugkohtumisi auditeeritavatega.
Pandeemia varajases faasis peatasime mitmeks nädalaks kõigi väljaannete avaldamise ning alates 2020. aasta aprillist taaskäivitasime oma kommunikatsioonitegevuse vaid järk-järgult ja vähem intensiivselt.
võttes arvesse COVID-19 tõttu
muutuvaid olusid
2020. aasta mais, pandeemia varajases faasis, vaatasime läbi oma 2020. aasta töökava. Vajaduse korral muutsime käimasolevate ülesannete ulatust ning kohandasime käsitlusviisi ja ajakava, et võtta arvesse muutunud asjaolusid.
Samuti otsustasime koostada kaks ülevaadet ELi reageerimise kohta COVID-19 kriisile.
2020. aasta detsembris avaldasime esimese ülevaate, milles käsitleti ELi ja liikmesriikide tasandil vastu võetud majanduspoliitilisi meetmeid COVID-19 pandeemia põhjustatud kahju piiramiseks ja tõrjumiseks. Tõime esile riskid, probleemid ja võimalused ELi majanduse tulevaseks koordineerimiseks (nt eelarve-eeskirjad, riigiabi eeskirjad) ja uued ELi vahendid COVID-19 kriisi tagajärgedega võitlemiseks, näiteks taasterahastu „Next Generation EU“, sealhulgas taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ning eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA). Teine ülevaade, milles käsitleti ELi rahvatervisealast reageerimist COVID-19 puhangule, avaldati 2021. aasta jaanuaris.
Uue strateegia (2021–2025) ettevalmistamine
Palju aastaid oleme kasutanud mitmeaastaseid strateegiaid, et anda oma audititööle pikaajalisi suuniseid, edendada organisatsiooniliste muudatuste algatusi pidevaks täiustamiseks ja püsida avaliku sektori auditeerimisel esirinnas.
rakendamise viimane aasta
2020. aasta oli ka meie strateegiaperioodi 2018–2020 rakendamise viimane aasta. Selle kolmeaastase perioodi jooksul püüdsime saavutada kolme strateegilist eesmärki: suurendada kinnitava avaldusega saadavat lisaväärtust, keskenduda rohkem ELi tegevuse tulemuslikkuse aspektidele ning tagada meie sihtrühmadele selgete sõnumite edastamine.
Võrreldes eelmise strateegiaperioodiga (2013–2017) tegime edusamme mitmes valdkonnas:
- teeme rohkem valitud auditeid ja avaldame rohkem aruandeid;
- eraldame rohkem vahendeid tulemusaudititele;
- meie auditite lõpuleviimiseks kuni aruannete vastuvõtmiseni kulub vähem aega;
- meie tootlikkus on suurenenud igat liiki auditites;
- meie institutsioonidest sidusrühmad on meie tööst rohkem huvitatud ning me tutvustame oma tööd sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele;
- meie aruannete meediakajastus on oluliselt suurenenud.
2020. aasta veebruaris avaldasime vastastikuse eksperdihinnangu aruande selle kohta, kuidas meie 2018.–2020. aasta strateegia rakendamine õnnestus.
ajavahemikuks 2021–2025
2020. aastal alustasime ka oma uue strateegia koostamist. Selle töö korraldas meie strateegia ja tulevikuväljavaadete nõuandekogu.
Algusest peale oli meie eesmärk valmistada uus strateegia ette kaasaval viisil, kaasates aktiivselt kõik kontrollikoja liikmed, juhid ja töötajad. Kogu aasta jooksul korraldasime mitmeid seminare, veebinare ja küsitlusi, et koguda teavet ja arutada edasisi samme.
2020. aasta septembris tutvustati strateegia esimest kavandit kontrollikoja iga-aastasel seminaril. Strateegia lõplik versioon võeti vastu 2021. aasta jaanuaris.
Uus strateegia suunab meie tööd ELi sõltumatu välisaudiitorina järgmise viie aasta jooksul. Selleks perioodiks oleme seadnud kolm uut strateegilist eesmärki:
suunata auditid nendele valdkondadele ja teemadele, mille puhul saame anda suurimat lisaväärtust.
Need on
- liidu majanduse konkurentsivõime;
- vastupanuvõime liidu julgeolekut ähvardavatele ohtudele ning vabadusel, demokraatial ja õigusriigil põhinevate Euroopa väärtuste austamine;
- kliimamuutused, keskkond ja loodusvarad;
- liidu eelarvepoliitika ja rahandus.
Alustasime strateegia väljatöötamise protsessi, täpsustades peamised väärtused, mis on meie töö jaoks olulised. Selle protsessi osana ajakohastame ka oma missioonikirjeldust ning arendasime välja visiooni oma rollist ELi sõltumatu välisaudiitorina.
Lõpetuseks annab meie 2021.–2025. aasta strateegia ülevaate vahenditest, mis aitavad meil saavutada meie strateegilisi eesmärke.
ELi meetmete tulemuslikkuse ja korrektsuse auditeerimine
Meie auditite tulemusel koostatakse ELi kodanikele ja poliitikakujundajatele sõltumatuid ja objektiivseid aruandeid ELi tuleviku võtmeküsimuste kohta, tuues välja, mis toimib hästi, ja juhtides tähelepanu sellele, mis mitte.
Meie tulemusauditites käsitletakse ELi poliitikavaldkondade ja programmide tulemuslikkust, tõhusust ja säästlikkust. Need keskenduvad teemadele, mis peegeldavad ELi ees seisvaid ülesandeid, nagu loodusressursside jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik kasutamine, majanduskasv ja kaasamine, ränne ja ülemaailmne areng, ühtne turg ja pangandusliit ning vastutustundliku ja tõhusa Euroopa Liidu tagamine. Auditite eesmärk on aidata ELil paremini saavutada oma poliitikaeesmärke.
Meie finants- ja vastavusauditid ELi eelarve ja Euroopa Arengufondide (EAFide) eelarvete kohta sisaldavad kinnitavat avaldust raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Samuti võime teha valitud vastavusauditeid, et uurida ELi eelarve raamatupidamisarvestuse ja finantsjuhtimise olukorda või hinnata, kas ELi vahendite kogumise ning kasutamise juhtimis- ja kontrollisüsteemid vastavad kohaldatavatele ELi ja riiklikele eeskirjadele. Lisaks oleme mitme ELi asutuse, detsentraliseeritud asutuse ja ühisettevõtte ning Euroopa kooli finantsaudiitor.
Järgime kõigis oma auditites rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori auditistandardeid.
Töökava
Meie töökavas 2021+, mis avaldati 2021. aasta jaanuaris, korratakse meie järgmise viie aasta auditiprioriteete ning esitatakse üksikasjad 73 eriaruande ja ülevaate kohta, mida kavatseme avaldada 2021. ja 2022. aastal.
2021. aastal käsitleb neljandik auditiülesannetest ELi reageerimist COVID-19 pandeemiale ja taasterahastu „Next Generation EU“ rakendamist.
Koostame oma auditi töökava sõltumatult, kuid mitte üksi. Teeme koostööd oma institutsioonidest sidusrühmade, eelkõige Euroopa Parlamendiga. Alates 2015. aastast, mil me alustasime seda dialoogi, on parlamendikomisjonide ettepanekute arv pidevalt kasvanud: 37 auditiettepanekust 2015. aastal 158 auditiettepanekuni töökava 2021+ jaoks. Umbes kaks kolmandikku neist ettepanekutest on kas täielikult või osaliselt kaasatud käimasolevasse või tulevasse töösse ning mõnda neist käsitleti juba hiljuti avaldatud aruannetes.
Kohapealne audititöö
Suurem osa audititööst tehakse kontrollikoja ruumes Luxembourgis. Meie audiitorid külastavad tihti ka meie peamist auditeeritavat – Euroopa Komisjoni – ning teisi ELi institutsioone, asutusi ja organeid, liikmesriikide riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi ametiasutusi, kolmandates riikides asuvaid ELi delegatsioone ning ELi vahendeid kasutavaid rahvusvahelisi organisatsioone.
Lisaks kontrollime ELi vahendite saajaid kohapeal nii ELis kui väljaspool liidu piire. Auditikülastusi tehes uurime kontrolljälge, kogume otsest auditi tõendusmaterjali lõplike toetusesaajate ning nende juures, kes tegelevad ELi poliitikavaldkondade ja programmide juhtimise ning ELi rahaliste vahendite kogumise ja väljamaksmisega.
Meie eesmärk on tagada valitud auditite valmimine 13 kuu jooksul (kooskõlas ELi finantsmääruses seatud eesmärgiga).
vähem kohapealseid auditeid
Meie auditirühmad koosnevad tavaliselt kahest või kolmest audiitorist ja auditikülastus kestab üldjuhul paarist päevast kuni paari nädalani. Üldiselt koordineeritakse ELi piires tehtavaid kohapealseid kontrolle asjaomaste liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega.
Liikmes- ja toetust saavates riikides tehtava audititöö sagedus ja intensiivsus sõltub konkreetse auditi liigist.
Enamiku 2020. aasta jooksul piirasid reisipiirangud ja sanitaarmeetmed (piiride sulgemised, karantiinieeskirjad, testimisnõuded jne) meie võimalusi kohapealseks audititööks.
Seetõttu kulutasid audiitorid eelmiste aastatega võrreldes vähem päevi kohapealseks auditeerimiseks. Meie audiitorid veetsid kokku 1190 päeva nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi (2019. aastal 3605; 2018. aastal 3761 päeva). Lisaks veetsid nad 627 päeva ELi institutsioonides ning üle kogu ELi asuvates asutustes ja detsentraliseeritud organites, ühisettevõtetes, rahvusvahelistes organisatsioonides (nt ÜRO ja OECD) ning erasektori audiitorühingutes (2019. aastal 2504 päeva; 2018. aastal 2723 päeva).
Samal ajal kasutasime rohkem kaugauditeerimist, kasutades meie auditeeritavatega suhtlemiseks videokonverentse ja muud infotehnoloogiat, nagu turvaline andmete ja dokumentide jagamine.
Meie aruanded
Meie auditiaruanded, ülevaated ja arvamused on oluline osa ELi aruandlusahelast. Need aitavad Euroopa Parlamendil ja nõukogul jälgida ja kontrollida (eelkõige iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis) ELi poliitikaeesmärkide täitmist ja eelarve täitmise eest vastutajaid.
Vastavalt meie strateegiale aastateks 2018–2020 oleme viimastel aastatel keskendunud üha enam ELi tegevuse tulemuslikkuse hindamisele.
Eriaruanded ja ülevaated
2020. aastal uuris kontrollikoda paljusid probleeme, millega liit seisab silmitsi ELi eri kuluvaldkondades, nagu kliimameetmetega seotud kulutused, teed, ummikud linnades, kapitaliturgude liit, kaubanduskaitse.
Oma eriaruannetes uurime, kas valitud ELi poliitikavaldkondade ja programmide eesmärgid täideti, kas tulemused saavutati mõjusalt ja tõhusalt ning kas ELi tegevusega loodi lisaväärtust – st kas see andis rohkem tulemusi kui oleks saavutatud üksnes liikmesriikide tasandil võetud meetmetega. Neis aruannetes andsime ka soovitusi, mille eesmärk oli raha kokkuhoid, parem töö, raiskamise vältimine ja seatud poliitikaeesmärkide tõhusam saavutamine.
Meie ülevaadete eesmärk on esitada ülevaatlikke kirjeldusi ja analüüse, sageli valdkonnaülesest perspektiivist ja tuginedes varasemale audititööle ja muule avalikult kättesaadavale teabele. Ülevaateid võime kasutada ka selleks, et analüüsida valdkondi või teemasid, mida me ei ole veel auditeerinud, või teha kindlaks kitsamaid teemasid või probleeme puudutavad faktid. Erinevalt audititest ei sisalda need hinnanguid ega anna kindlust.
Järgmistel lehekülgedel antakse ülevaade meie tööst ja tuuakse näiteid 2020. aasta aruannetest, mis käsitlevad erinevaid poliitikavaldkondi.
Loodusvarade säästev kasutamine
ELi meetmed plastijäätmete probleemi lahendamiseks (ülevaade nr 4/2020)
Ainuüksi pakendid, näiteks jogurtitopsid või veepudelid, moodustavad umbes 40% ELis kasutatavast plastist ja üle 60% ELis tekkivatest plastijäätmetest. See on ka pakendiliik, mille ringlussevõtu määr ELis on muude materjalidega võrreldes madalaim (veidi üle 40%). Kasvava jäätmeprobleemi lahendamiseks võttis komisjon 2018. aastal vastu plastistrateegia, kahekordistades praeguse ringlussevõtu eesmärgi 50%-ni 2025. aastaks ja 55%-ni 2030. aastaks. Nende eesmärkide täitmine aitaks märkimisväärselt kaasa ELi ringmajanduse eesmärkide saavutamisele.
Ülevaates käsitletakse ELi reageerimist plastijäätmete kasvavale probleemile, keskendudes plastpakendijäätmetele. Ülevaates juhitakse tähelepanu mõningatele lünkadele, riskidele, probleemidele ja võimalustele seoses käsitlusviisiga, mida EL kasutab plastpakendijäätmete probleemi lahendamiseks.
Uued rangemad aruandluseeskirjad peavad andma usaldusväärsema pildi ja toovad tõenäoliselt kaasa ELi statistilise keskmise plastpakendite ringlussevõtu keskmise määra languse praeguselt 42%-lt lausa 30%-le. Ringlussevõtu suutlikkuse suurendamine ELis on veelgi keerulisem probleem, arvestades uut peagi kohaldatavat Baseli konventsiooni, millega kehtestatakse rangemad tingimused plastijäätmete veoks välismaale. Alates 2021. aasta jaanuarist on plastijäätmete eksport enamasti keelatud. See asjaolu koos suutmatusega neid jäätmeid ELis töödelda kujutab endast uut ohtu uute eesmärkide saavutamisele. Samuti on oht, et suureneb ebaseadusliku jäätmekaubanduse ja jäätmekuritegude arv, kuid ELi raamistik on nende vastu võitlemiseks liiga nõrk.
Uute ELi eeskirjade eesmärk on ühtlustada ja tugevdada laiendatud tootjavastutuse süsteeme, et need edendaksid ringlussevõetavust (näiteks tasude kohandamise süsteemide või isegi pandipakendisüsteemide kaudu) ja mitte ainult kergemate pakendite kasutamist, nagu enamik neist praegu teeb. Komisjoni muudetud pakendidisaini eeskirjad võivad parandada ringlussevõetavust edendavat pakendidisaini ja stimuleerida ka korduskasutust.
Investeeringud ühtekuuluvusse, majanduskasvu ja kaasamisse
Eriaruanne nr 20/2020: „Võitlus laste vaesuse vastu – komisjoni toetust on vaja paremini suunata“
ELis on peaaegu iga neljas laps vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Eurostati viimaste andmete kohaselt on selliseid lapsi peaaegu 23 miljonit (alla 18-aastased). Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht tähendab, et nad elavad leibkonnas, mille suhtes kehtib vähemalt üks kolmest järgmisest tingimusest: rahaline vaesus, suur materiaalne puudus või väga madal tööhõive.
Uuringutes on korduvalt esile toodud, et suhteliselt väikese rahastamiskuluga investeeringute tegemine lapsepõlves võib anda tulu kogu eluks. ELis on laste vaesuse vastu võitlemine liikmesriikide kätes. Komisjoni ülesanne on täiendada ja toetada laste vaesuse vähendamiseks võetavaid riiklikke meetmeid nii õiguslike kui ka rahaliste vahendite kaudu.
Hindasime, kas EL on toetanud tõhusalt liikmesriikide püüdlusi laste vaesuse vähendamisel.
Leidsime, et peaaegu võimatu on hinnata, kuidas EL panustab liikmesriikide jõupingutustesse laste vaesuse vähendamiseks. Vaatluse all olnud ELi vahendite asjakohasus ja tõhusus oli piiratud, sest need ei olnud õiguslikult siduvad. Peale selle tegeleti võimsamate vahendite, näiteks Euroopa poolaasta ja ELi fondidest antava toetuse raames harva konkreetselt laste vaesuse probleemiga. Seepärast oli raske kindlaks teha, kas ELi meetmed aitavad tõhusalt kaasa selle olulise probleemi lahendamiseks tehtavatele jõupingutustele.
Soovitasime komisjonil lisada laste vaesuse vastu võitlemise meetmed ja eesmärgid oma Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavasse; tagada selged sisesuunised olukordade jaoks, mis võivad viia võimaliku riigipõhise soovituseni, mis käsitleb otseselt laste vaesust; suunata ja jälgida aastatel 2021–2027 laste vaesuse vastu võitlemisse tehtavaid investeeringuid ning tagada, et piisavad usaldusväärsed tõendid toetaksid tulevast Euroopa lastegarantiid.
Välistegevus, turvalisus ja õigus
Eriaruanne nr 14/2020: „ELi arenguabi Keeniale“
ELi arenguabi eesmärk on vähendada ja lõpuks kaotada vaesus toetust saavates riikides, edendades head valitsemistava ja kestlikku majanduskasvu.
Iga Euroopa Arengufond (EAF) kestab üldiselt viis kuni seitse aastat. 11. EAFi raames eraldati 75 AKV riigile kokku 15 miljardit eurot. Jaotamise aluseks on viis näitajat: rahvaarv, kogurahvatulu elaniku kohta, inimvara indeks, majandusliku haavatavuse indeks ja ülemaailmsed valimistavade näitajad. Sellised suure rahvaarvuga riigid nagu Keenia said proportsionaalselt vähem rahastust.
Peamine osa ELi abist Keeniale antakse läbi Euroopa Arengufondi. Aastatel 2014–2020 sai riik 11. EAFist abi 435 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 0,6% riigi maksutulust.
Hindasime, kas komisjon ja Euroopa välisteenistus olid suunanud EAFi vahendid tulemuslikult sinna, kus need saaks kõige rohkem kaasa aidata vaesuse vähendamisele. Audiitorid keskendusid Keeniale Euroopa Arengufondi (EAF) kaudu – mis on riigi peamine ELi rahastamisallikas – antud arenguabi tulemuslikkusele. Aruandes kasutatakse Keenia näidet ka selleks, et hinnata ELi arenguabi eraldamise metoodikat ja aidata kavandada uusi meetmeid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus. Audiitorid uurisid, kas komisjon ja Euroopa välisteenistus olid suunanud EAFi vahendeid tulemuslikult sinna, kus need saaks kõige rohkem kaasa aidata vaesuse vähendamisele Keenias.
Leidsime, et abi jaotati paljude valdkondade vahel ning et komisjon ei olnud selgitanud, kuidas ja miks aitavad toetatavad sektorid Keenial kõige rohkem vaesust vähendada. Kuigi auditeeritud projektide kavandatud väljundid ja tulemid üldiselt saavutati, ei ole tõendatud veel nende mõju riigi üldisele arengule.
Soovitasime vaadata läbi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele abi eraldamise käsitlusviis, lähtudes meie tööst Keeniale antud abi teemal. Samuti soovitame seada Keenias prioriteediks teatavad sektorid, pöörates eritähelepanu sellele, et abi suunataks tulemuste saavutamisele.
Turgude reguleerimine ja konkurentsivõimeline majandus
ELi konkurentsieeskirjade eesmärk on takistada ettevõtjate konkurentsivastast tegevust (nagu salajased kartellid) ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist. Komisjon võib neid eeskirju rikkuvatele ettevõtjatele trahve määrata. Viimase 10 aasta jooksul on konkurentsieeskirjade täitmise tagamisel tulnud kohaneda oluliste muutustega turudünaamikas: tekkinud digitaalturgude, suurandmete ja hindade kindlaksmääramise algoritmidega.
Monopolidevastastes menetlustes peab komisjon koos liikmesriikide konkurentsiasutustega tagama ELi konkurentsieeskirjade täitmise. Komisjon vastutab ka ELi siseturu jaoks oluliste ettevõtjate ühinemiste läbivaatamise eest.
Komisjon uurib aastas enam kui 300 ühinemisteadet ja umbes 200 monopolidevastast juhtumit. Ajavahemikul 2010–2019 määras komisjon rikkumiste eest trahve kokku 28,5 miljardi euro suuruses summas. Piiratud ressursside tõttu on komisjon alates 2005. aastast teinud omaalgatuslikult ainult neli sektoriuuringut, mis aitasid rikkumisi avastada.
Hindasime, kui tõhusalt komisjon avastas konkurentsieeskirjade rikkumisi ja tagas ELi konkurentsieeskirjade täitmise seoses ühinemiste ja monopolidevastase võitlusega ning kuidas ta oli teinud koostööd liikmesriikide konkurentsiasutustega. Lisaks uurisid audiitorid seda, kuidas komisjon hindas oma tulemuslikkust ja andis selle kohta aru.
Leidsime, et komisjoni otsused käsitlesid konkurentsiprobleeme. Ressursside vähesuse tõttu oli aga piiratud nii turuseire kui ka tema suutlikkus monopolidevastaste eeskirjade rikkumise juhtumeid ise tuvastada. Töödeldavate andmete hulga suurenemine ja digikaubandus muutis uurimise keeruliseks ja kõiki probleeme ei olnud veel lahendatud. Koostöö liikmesriikide konkurentsiasutustega oli hea, kuid teatavatele aspektidele tuleks kasuks parem koordineerimine. Samuti tuleb parandada viisi, kuidas komisjon oma tegevust hindab ja selle kohta aru annab.
Soovitasime komisjonil parandada oma suutlikkust avastada konkurentsieeskirjade rikkumisi ning tagada nende täitmine, teha tihedamat koostööd liikmesriikide konkurentsiasutustega ning parandada tulemuslikkust käsitlevat aruandlust.
Liidu rahastamine ja haldamine
ELi institutsioonid võtavad igal aastal pikaajaliselt tööle umbes 1000 uut alalist töötajat enam kui 50 000 kandidaadi hulgast, kes osalevad EPSO avalikel konkurssidel. Need on väga selektiivsed, kuna keskmine edukuse määr on 2%. Ajavahemikul 2012–2018 konkureeris EPSO reservnimekirjade 411 000 kandidaati 7000 ametikohale – üldkonkursid meelitavad ligi kümneid tuhandeid kandidaate ja nende tulemuseks võib olla kuni 200 edukat kandidaati. EPSO on lühendanud oma menetlusi 18-lt 13 kuule, kuid ei ole seda 10-kuulist eesmärki saavutanud. Kulu eduka kandidaadi kohta on umbes 24 000 eurot: kulustruktuur on kavandatud nii, et see võimaldab minimeerida suuremahuliste konkursside kulusid.
Uurisime, kas EPSO valikumenetluste abil õnnestus ajavahemikul 2012–2018 leida ja valida õigel ajal ning kulutõhusalt sobivaid potentsiaalseid töötajaid ELi institutsioonidesse.
Leidsime, et EPSO valikumenetlus ei ole hästi kohandatud väikesemahulistele sihtotstarbelistele konkurssidele, mis võiksid meelitada spetsialiste kandideerima ELi avaliku teenistuse ametikohtadele. Audiitorid juhtisid tähelepanu ka mitmele puudusele EPSO korraldatavate üldkonkursside valikumenetlustes.
Soovitasime parandada valikumenetlust, võtta kasutusele uus spetsialistide valimise raamistik ja suurendada EPSO suutlikkust kohaneda praeguste kiiresti muutuvate oludega.
Aastaaruanded ja iga-aastased eriaruanded
Aastaaruannetes esitatakse peamiselt meie kinnitava avalduse tulemused Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Arengufondide (EAFid) eelarve kohta.
Iga-aastastes eriaruannetes tutvustatakse meie iga-aastast finantsauditit ELi asutuste, detsentraliseeritud asutuste, ühisettevõtete ja Euroopa koolide kohta.
Samuti avaldame aruande Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) tegevusest tulenevate tingimuslike kohustuste kohta.
Aastaaruanne eelarveaasta 2019 ELi eelarve kohta
Auditeerime igal aastal ELi tulusid ja kulusid ning kontrollime, kas raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning aruannete aluseks olevad tulu- ja kulutehingud vastavad ELi ja liikmesriikide tasandi finantseeskirjadele.
Lisaks hindame vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku (alam)rubriikidele eraldi kõiki ELi eelarve peamisi valdkondi. Samuti analüüsime, miks ja kus vigu tehakse, anname soovitusi olukorra parandamiseks ja uurime, kas ja kuidas meie varasemaid soovitusi on ellu viidud.
Sellel suurel tööl põhineb meie kinnitav avaldus, mille me oleme kohustatud esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule (vastavalt meile Euroopa Liidu toimimise lepingus antud mandaadile).
märkusteta arvamus aastaaruande ja tulude kohta
Eelarveaasta 2019 kohta esitasime ELi raamatupidamise aastaaruande ja ELi tulude kohta märkusteta arvamuse.
vastupidine arvamus kulutuste kohta
2019. aastal oli ELi kulutuste summa 159,1 miljardit eurot, mis moodustab 2,1% liikmesriikide valitsemissektori kogukulutustest ja 1% ELi kogurahvatulust.
Meie audiitorid kontrollisid 747 maksest koosnevat valimit, mille aluseks olid kõigi kuluvaldkondade toetusesaajatele tehtud maksed kogusummas ligikaudu 126 miljardit eurot. Seega hindasime erinevaid juhtumeid, kus ELi vahendeid oli kasutatud näiteks oluliste taristuprojektide, VKEde, teadusasutuste, põllumajandustootjate ja üliõpilaste toetamiseks nii ELi liikmesriikides kui ka väljaspool liitu.
Eelarveaasta 2019 kohta esitasime ELi kulude kohta vastupidise arvamuse.
veamäär on 2,7%
Eelarveaasta 2019 kulude puhul tervikuna on veamäär meie hinnangul vahemikus 1,8–3,6%. Selle vahemiku keskpunkt, ehk nn kõige tõenäolisem veamäär, on 2,7% (eelarveaastal 2018 2,6%).
Märkus: veamäära hindamiseks kasutatakse standardseid statistilisi meetodeid. Meil on 95% suurune kindlus, et andmekogumi veamäär jääb alumise ja ülemise veapiiri vahele (täiendavad andmed on esitatud 2019. aasta aastaaruande 1. peatüki lisas 1.1).
on olulisel määral vigadest mõjutatud
Eelarveaastal 2019 moodustasid suure riskiga kulutused meie auditi andmekogumist 53%, mis on rohkem kui kahel eelmisel aastal. Suure riskiga kulutuste hinnanguline veamäär oli 4,9% (eelarveaastal 2018 4,5%).
ELi kulutused tehakse peamiselt kahte liiki kulutustena, millest mõlemat iseloomustavad teatud liiki riskid:
- väikese riskiga – toetusõigustel põhinevad maksed sõltuvad teatud (vähem keerukate) tingimuste täitmisest toetusesaajate poolt. Need hõlmavad üliõpilaste ja teadlaste stipendiume (rubriik „Konkurentsivõime“), põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi (rubriik „Loodusvarad“) ning ELi töötajate palku ja pensioneid (rubriik „Haldus“);
- suure riskiga – kulude hüvitamine, mille käigus hüvitab EL toetuskõlblike tegevuste (mille suhtes kehtivad keerulisemad eeskirjad) rahastamiskõlblikud kulud. Need hõlmavad teadusuuringute projekte (rubriik „Konkurentsivõime“), regionaal- ja maaelu arengu investeeringuid (rubriigid „Ühtekuuluvus ja „Loodusvarad“) ja arenguabi projekte (rubriik „Globaalne Euroopa“).
finantsraamistiku rubriigid:
majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning
konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks
Eelarveaastal 2019 oli kõige suurem veamäär mitmeaastase finantsraamistiku (alam-)rubriigis „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“, millele järgnes „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks.
Märkus: hinnanguline veamäär põhineb meie töö käigus (eelkõige tehingutest koostatud valimi testimisel) avastatud kvantifitseeritavatel vigadel. Valimi koostamiseks ja veamäära hindamiseks kasutatakse standardseid statistilisi meetodeid (vt 2019. aasta aastaaruande 1. peatüki lisa 1.1).
Võitlus ELi finantshuve kahjustava pettuse vastu
kuus pettusekahtluse juhtumit
Oleme ELi välisaudiitor. Meie auditid ei ole kavandatud spetsiaalselt pettuste avastamiseks. Sellegipoolest leiavad meie audiitorid oma töö käigus regulaarselt pettusekahtluse juhtumeid.
2020. aastal edastasime OLAFile kuus pettusekahtluse juhtumit (2019. aastal 10), mille me olime oma audititöö käigus avastanud. Meie aastaaruanne ELi eelarve kohta sisaldab lisateavet nende pettusekahtlusega juhtumite ja OLAFi soovitatud hilisemate rahaliste tagasinõuete kohta.
katseprojekt eelarveaastal 2019
Eelarveaasta 2019 puhul jagasime oma aastaaruande katseprojektina kaheks eraldi osaks. Aastaaruande teine osa hõlmab ELi eelarvest rahastatavate rahastamisprogrammide tulemuslikkust.
Käsitlesime esimest korda oma aastaaruandes iga-aastast haldus- ja tulemusaruannet, mis on komisjoni peamine kõrgetasemeline tulemuslikkust käsitlev aruanne.
Samuti uurisime 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames ELi programmide raames saavutatud tulemusi. Meie eesmärk oli teha kindlaks, kui palju asjakohast tulemuslikkust käsitlevat teavet oli olemas, ning hinnata selle teabe põhjal, kui hästi on ELi rahastamisprogrammid tegelikult tulemusi andnud.
Samuti kontrollisime, 2016. aastal avaldatud aruannetes esitatud soovituste põhjal võetud meetmeid.
Aastaaruanne eelarveaasta 2019 Euroopa Arengufondide kohta
aastaaruande ja tulude kohta; vastupidine
arvamus kulutuste kohta
1959. aastal loodud Euroopa Arengufondid (EAFid) on ELi peamine arengukoostöö abi andmise vahend. Nende eesmärk on vaesuse likvideerimine; lisaks edendatakse säästvat arengut ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide integreerimist maailmamajandusse. EAFe rahastavad ELi liikmesriigid ning neid haldavad väljaspool ELi üldeelarvet Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP).
Nagu varasematel aastatel, esitasime EAFide aastaaruande ja tulude kohta märkusteta arvamuse, kuid eelarveaasta 2019 EAFide kulutuste kohta vastupidise arvamuse.
Iga-aastased eriaruanded ELi asutuste kohta
ELi asutused on eraldi juriidilised isikud, mis on loodud selleks, et täita konkreetseid tehnilisi, teaduslikke või juhtimisülesandeid, mis aitavad ELi institutsioonidel poliitikat kavandada ja ellu viia. Kokku on asutusi 43.
Märkus: Euroopa Prokuratuur (EPPO) ja Euroopa Tööjõuamet (ELA) ei olnud eelarveaastal 2019 veel rahaliselt iseseisvad.
2019. eelarveaasta kohta
2019. aastal oli kõigi meie mandaadi alla kuuluvate asutuste (v.a SRB) kogueelarve 3,3 miljardit eurot (eelarveaastal 2018 4,2 miljardit eurot), mis vastab ligikaudu 2,2%-le ELi 2019. aasta üldeelarvest (eelarveaastal 2018 2,1%).
Kokkuvõttes kinnitas meie finantsaudit asutuste kohta varasematel aastatel esitatud positiivseid tulemusi. Esitasime märkusteta arvamused 41 asutuse raamatupidamise aastaaruande, tulude ja nende aluseks olevate maksete kohta, välja arvatud mõned probleemid, mis mõjutasid Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) ja ELi Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) makseid.
asutuste tulemuslikkuse kohta
2020. aastal uurisime esimest korda ka ELi asutuste tulemuslikkust valdkonnaülesest perspektiivist. Audit näitas, et asutuste loomisel, toimimisel ja nende tegevuse võimalikul lõpetamisel on vaja suuremat paindlikkust. Samuti leidsime, et liikmesriikide, tootmisharu, Euroopa Komisjoni või muude asutuste ebapiisav toetus takistab mõnel asutusel oma rolli täiel määral täitmast.
Iga-aastane eriaruanne ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta
Ühisettevõtted on ELi avaliku ja erasektori partnerlused tööstusharu, teadusasutuste rühmade ja liikmesriikidega ning neil on tähtis roll ELi teadusuuringute poliitika teatud aspektide elluviimisel.
Üheksast ühisettevõttest kaheksa rakendab programmi „Horisont 2020“ konkreetseid teadus- ja innovatsioonimeetmeid transpordi, transpordi/energeetika, tervishoiu, biotoorainel põhinevate tööstusharude, elektroonikakomponentide ja -süsteemide ning digiuuringute valdkonnas. Üheksandat ühisettevõtet – Fusion for Energy – rahastab Euratom, ja tema ülesanne on anda Euroopa panus rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) rajamisse.
2020. aastal auditeerisime esimest korda 2018. aastal loodud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet ja selle aluseks olevaid tehinguid.
2019. eelarveaasta kohta
Eelarveaasta 2019 puhul esitasime märkusteta arvamused kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete, tulude ja maksete kohta.
Nagu ka eelmistel aastatel, on meie poolt ühisettevõtte Fusion for Energy (F4E) 2019. aasta aastaaruande kohta esitatud auditiarvamusele lisatud asjaolu rõhutavad punktid, millega juhitakse peamiselt tähelepanu ohule, et projekti elluviimise kulud võivad kasvada ja selle lõpuleviimine edasi lükkuda.
Iga-aastased eriaruanded Euroopa koolide ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu tingimuslike kohustuste kohta
Esitame igal aastal aruande Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB), nõukogu ja komisjoni tingimuslike kohustuste kohta, mis tulenevad nende ülesannete täitmisest ühtse kriisilahenduskorra määruse alusel. Eelarveaasta 2019 aastaaruandes järeldame, et SRB ja komisjon tegid mõistlikke jõupingutusi tingimuslike kohustuste avalikustamiseks, kui neil oli selleks põhjust.
Samuti avaldasime iga-aastase aruande 13 Euroopa kooli raamatupidamise aastaaruande kohta.
heakskiidu andmise menetluse algus
Meie aastaaruannete avaldamine tähendab ka seda, et algab Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mille käigus Euroopa Parlament otsustab nõukogu soovituse põhjal, kas komisjon ja teised organid täitsid ELi eelarvet rahuldavalt. Kui see oli nii, kiidetakse eelarve täitmine heaks.
COVID-19 tõttu lükati meie 2019. aasta aastaaruannete esitamine Euroopa Parlamendi täiskogu istungil erandkorras edasi 2021. aasta jaanuari.
Arvamused
mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu
„Next Generation EU“ kohta
Panustame komisjoni paremasse õigusloomesse sellega, et vaatame läbi komisjoni ettepanekud uute või muudetud õigusaktide kohta. Meie arvamuste esitamine on ELi õiguse seisukohast kohustuslik juhul, kui neil õigusaktide ettepanekutel on märkimisväärne finantsmõju. Teised institutsioonid võivad samuti paluda meil esitada arvamusi konkreetsete küsimuste kohta. Kõik meie arvamused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
2020. aastal avaldasime 11 sellist arvamust. Enamik neist on seotud kas 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kehtivate eeskirjade muutmisega seoses ELi reageerimisega COVID-19 puhangule või seadusandlike ettepanekutega 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „Next Generation EU“ kohta.
Muud kommunikatsioonimaterjalid
Audititutvustused
Meie audititutvustustes antakse teavet töös olevate (tulemus)auditiülesannete kohta. Nad põhinevad eelneval ettevalmistusel ja on mõeldud teabeallikaks neile, kes tunnevad huvi auditeeritava poliitikavaldkonna ja/või programmi vastu.
2020. aastal avaldasime 14 audititutvustust (2019. aastal 18).
Ajakiri
Kontrollikoja ajakirja iga number sisaldab ühte konkreetset (peamiselt auditialast) teemat käsitlevaid artikleid, mille autoriteks on nii ELi institutsioonides kui ka väljaspool töötavad isikud.
2020. aastal avaldasime kolm väljaannet: ühe suurandmete ja digiteerimise kohta, ühe kliimamuutuste ja auditi kohta ning ühe Euroopa lisaväärtuse realiseerimise kohta.
Konverentsid ja veebinarid
2020. aastal korraldasime ka mitmeid konverentse ja veebinare. Kõik need üritused korraldati kaugühenduse kaudu ning need olid avatud huvitatud isikutele ja kodanikele.
Allpool on esitatud kaks näidet selliste konverentside kohta.
investeerimisstrateegiale
2020. aasta juunis korraldasime veebinari, et arutada ELi vastust Hiina riigi juhitud investeerimisstrateegiale seoses meie 2020. aasta ülevaatega sellel teemal. Kutsutud akadeemiliste ringkondade ja kontrollikoja eksperdid jagasid oma mõtteid ELi ja Hiina suhete, Hiina majanduskasvu mõju ja ELi reaktsiooni kohta Hiina investeeringutele.
avalikus sektoris
2020. aasta septembris korraldasime konverentsi „Eetika ja ausus avalikus halduses“. Konverentsi eesmärk oli edendada arutelu ELi institutsioonide eetikapoliitika ja selle seose üle üldsuse usaldusega ELi vastu. Aruteludes osalesid akadeemiliste ringkondade, juhtivate valitsusväliste organisatsioonide, Euroopa Parlamendi, OECD, EIP, Euroopa Ombudsmani ja auditi valdkonna standardite kehtestajate esindajad. Konverents oli järelarutelu meie 2019. aasta eriaruandele: „Auditeeritud ELi institutsioonide eetikaraamistikud: on veel arenemisruumi“.
Innovatsioon ja digiaudit
Meie eesmärk on kasutada auditis parimal viisil nüüdisaegset tehnoloogiat, et anda aruandlusprotsessi jaoks rohkem ja paremat teavet. Digiauditisse investeerimise vajadust tunnistatakse ka meie 2021.–2025. aasta strateegias.
muutub digitaalseks“ jätkus
2020. aastal
Jätkasime 2020. aastal projekti „Kontrollikoja audit muutub digitaalseks“ rakendamist, et koostada digiauditi arengukava ja koordineerida auditikodade erinevaid algatusi. Seda valdkonnaülest projekti juhib spetsiaalne digivaldkonna juhtkomitee.
digiauditi katsetamine oli edukas
2020. aastal rakendasime ELi asutuste finantsauditites esmakordselt digitaalseid audititehnikaid.
ELi asutuste finantsaudit koosneb umbes 200 auditimenetlusest, mis hõlmavad selliseid valdkondi nagu maksed, palgad, hanked, eelarve ja värbamine. Meie katseprojektis keskenduti mõnele neist menetlustest kuue rakendusameti puhul, millel on sarnased haldusmenetlused ja IT-süsteemid.
Katseprojekt näitas, et digiaudit võib parandada meie auditite kvaliteeti ja tõhusust.
2020. aastal jätkas meie interdistsiplinaarne innovatsioonilabor ECALab selliste tehnoloogiate uurimist nagu teksti- ja protsessikaeve ja tehisintellekt ning avatud andmetöötlus auditi eesmärgil.
Lisaks toetas ECALab 12 auditiülesannet uuenduslike lahendustega andmete kogumiseks ja analüüsimiseks.
Samuti tutvustasime ECALabi meeskonna tööd mitmel rahvusvahelisel ja akadeemilisel kohtumisel.
Alates 2018. aastast oleme osalenud Euroopa plokiahela partnerluses, millele on alla kirjutanud 27 liikmesriiki, Liechtenstein ja Norra. Eelkõige oleme juhtinud Euroopa plokiahela teenuste taristu notariaalse tõendamise alast tööd, et kasutada hajusraamatu tehnoloogiat usaldusväärsete digitaalsete kontrolljälgede loomiseks, vastavuskontrollide automatiseerimiseks ja andmete terviklikkuse kontrollimiseks.
2020. aastal valmis Euroopa Kontrollikoja registrit kasutav prototüüp, mille eesmärk on tagada kasutajatele meie veebisaidil kättesaadavate väljaannete terviklus.
Institutsioonilised suhted
Teeme tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja liikmesriikide parlamentidega, kuna meie töö mõju sõltub suurel määral sellest, kuidas nad meie audititulemusi ja soovitusi kasutavad.
Euroopa Parlament
2020. aasta jaanuaris kutsus komisjonide esimeeste konverents meie presidenti arvamustevahetusele meie 2020. aasta töökava ja töökava 2021+ üle.
Lisaks kutsutakse meie liikmeid ja auditirühmi regulaarselt kohtuma Euroopa Parlamendi komisjonide ja organitega, eelkõige eelarvekontrollikomisjoniga, et tutvustada meie töö tulemusi.
2019. aasta lõpus võttis eelarvekontrollikomisjon kasutusele uue menetluse selleks, kuidas valida komisjoni koosolekutel tutvustatavaid eriaruandeid ja ülevaateid.
COVID-19 kriisi tõttu oli 2020. aasta siiski erakordne. 2020. aasta kevadel ja suvel ei olnud Euroopa Parlamendil võimalik korraldada koosolekuid, kus me oleksime saanud oma tööd kaugühenduse teel tutvustada.
2020. aasta septembris, kui see võimalikuks sai, jätkasime oma ettekandeid. Kokku esitlesid meie liikmed 2020. aastal eelarvekontrollikomisjonile 12 eriaruannet ja ühte ülevaadet. Mitme 2020. aastal avaldatud ja eelarvekontrollikomisjoni valitud aruande esitlused lükati edasi 2021. aastasse.
Lisaks tegid meie liikmed 2020. aastal kümnele muule Euroopa Parlamendi komisjonile 18 ettekannet meie eriaruannetest ja ülevaadetest. Mõned neist koosolekutest toimusid ühiselt, kui samast aruandest oli huvitatud mitu komisjoni.
Euroopa Liidu Nõukogu
Üldjuhul tegelevad nõukogu ettevalmistavad organid kõigi eriaruannetega, kuid mitte tingimata kõigi ülevaadete või arvamustega. 2020. aastal esitlesime 30 eriaruannet, ühte ülevaadet ja ühte arvamust kolmele nõukogu komiteele (majandus- ja rahanduskomitee, majanduspoliitika komitee ja finantsteenuste komitee) ning 20 nõukogu töörühmale (2019. aastal 22 nõukogu töörühmale 26 eriaruannet).
2020. aastal osalesime veel kolmel üritusel:
- meie 2021. aasta eelarveprojekti esitlus eelarvekomisjonile;
- kontrollikoja kodukorra muudatuste tutvustamine üldasjade töörühmale ning
- Rumeenia alalise esinduse korraldatud Euroopa majanduse taastamise teemaline veebipõhine üritus.
Horvaatia: jaanuar – juuni 2020
Saksamaa: juuli – detsember 2020
2020. aasta veebruaris kohtus president Klaus-Heiner Lehne (koos kontrollikoja liikmete Ivana Maletići ja Rimantas Šadžiusega) nõukogu eesistujariigi Horvaatia ja riigi mitme ametiasutuse esindajatega. Lisaks osalesid nad uue mitmeaastase finantsraamistiku teemalisel kõrgetasemelisel konverentsil.
Kohtumised Saksamaa eesistumise toimusid enamasti virtuaalselt.
Vasakult paremale: Horvaatia parlamendi asepresident Željko Reiner, kontrollikoja liige Ivana Maletić, kontrollikoja president Klaus‑Heiner Lehne ja kontrollikoja liige Rimantas Šadžius.
Liikmesriikide parlamendid
riikide parlamentidega
2020. aastal tutvustasime oma tööd 47 kohtumisel 15 liikmesriigi parlamentidega. Alates 2020. aasta märtsi keskpaigast toimusid peaaegu kõik need kohtumised kaugühenduse teel.
Lisaks sellele toimus mitu üritust, kus esitlesime oma tööd liikmesriikide valitsustele ja ametiasutustele.
Euroopa Parlamendis, nõukogus ja
liikmesriikide parlamentides
Üldiselt esitlesime 2020. aastal oma töö tulemusi 156 korral Euroopa Parlamendi komisjonides, nõukogu ettevalmistavates organites ja liikmesriikide parlamentides, mis on vähem kui varasematel aastatel (2019. aastal 264; 2018. aastal 248).
Siiski suurenes ajavahemikul 2018–2020 esitluste arv märkimisväärselt, eelkõige Euroopa Parlamendis. Kõrgpunkt – 133 esitlust – saavutati 2018. aastal, mis oli viimane täiskogu täisaasta enne 2019. aasta mais toimunud valimisi. See on võrreldav ajavahemiku 2013–2017 keskmiselt 84 esitlusega aastas.
Euroopa Komisjon
kõige kõrgemal tasandil
2020. aasta septembris pidas komisjoni president Ursula von der Leyen põhisõnavõtu kontrollikoja 2020. aasta seminaril, millele järgnes komisjoni asepresidendi Maroš Šefčoviči ettekanne komisjoni esimese iga-aastase tulevikusuundade strateegilist analüüsi käsitleva aruande kohta.
2020. aasta märtsis külastas komisjoni asepresident Dubravka Šuica kontrollikoda, et vahetada arvamusi president Klaus-Heiner Lehne ja teiste kontrollikoja liikmetega. Peamised arutlusel olnud teemad olid demograafilised väljakutsed ELis, demokraatia tähtsus ja eelkõige Euroopa tulevikku käsitlev konverents.
Euroopa Komisjoni asepresident Dubravka Šuica ja kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne.
Juba aastaid on olnud juurdunud tava, et meie liikmed kohtuvad igal aastal oma kolleegidega Euroopa Komisjonist.
2020. aastal lepiti siiski kokku, et COVID-19 tõttu lükatakse see iga-aastane kohtumine edasi.
Koostöö teiste kõrgeimate kontrolliasutustega
ELi kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee
Meie koostöö 27 liikmesriigi kõrgeimate kontrolliasutustega toimub peamiselt ELi kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide kontaktkomitee raames. See foorum hõlbustab sõltumatu välisauditi edendamist ELis ja selle liikmesriikides.
2020. aastal alustasime uut liiki auditikoostööd – ELi võrgustiku auditit COVID-19 pandeemiaga seotud küsimustes. Eesmärk on jagada teadmisi ja kogemusi ning suurendada kõrgeimate kontrolliasutuste asjaomase audititöö nähtavust ja mõju.
lükati edasi
COVID-19 tõttu lükati 2020. aasta oktoobris Luxembourgis toimuma pidanud 2020. aasta aastakoosolek edasi 2021. aastasse.
teemaline auditikompendium
Detsembris 2020 avaldasime kontaktkomitee nimel teise auditikompendiumi, mis käsitleb seda, kuidas audiitorid kogu Euroopa Liidus on uurinud küberturvalisuse teemasid. Aruanne annab asjakohast taustteavet küberturvalisuse kohta ELis ja selle liikmesriikides ning peegeldab üha suuremat tähelepanu, mida audiitorid pööravad elutähtsate infosüsteemide ja digitaristute vastupidavusele. Sellega seoses antakse ka ülevaade asjaomasest audititööst ning tuginetakse kontrollikoja ja 12 ELi liikmesriigi kõrgeimate kontrolliasutuste hiljutistele järeldustele.
Tegemist oli kolmanda auditikompendiumiga, millest nüüdseks on saanud kontaktkomitee iga-aastane väljaanne.
2020. aasta novembris käivitasime koos teiste ELi kõrgeimate kontrolliasutustega teadmiste jagamise ja koostööplatvormi, mis käsitleb auditiks vajalikku tehnoloogiat ja innovatsiooni.
INTOSAI
2020. aastal jätkasime aktiivset osalemist kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelise organisatsiooni (INTOSAI) tegevuses – eelkõige ametialaste standardite komisjoni ase-eesistujana ning selle allkomisjonide liikmena. 2020. aasta novembris osalesime virtuaalsel INTOSAI juhatuse koosolekul. Lisaks juhtisime finantsauditi ja raamatupidamise allkomisjoni (FAAS) ISSAI 200 läbivaatamisprojekti.
Samuti osalesime teiste INTOSAI tööorganite tegevuses ja projektides, eelkõige keskkonnaauditi, suurandmete ja finantsalase ajakohastamise ning õigusreformi hindamise valdkonnas. Samuti osalesime INTOSAI audiitorite professionaalsuse rakkerühmas (TFIAP) ja INTOSAI arengualgatuses (IDI).
EUROSAI
Osalesime aktiivselt Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni EUROSAI (INTOSAI Euroopa piirkondlik rühm) tegevuses, eelkõige keskkonnaauditi, infotehnoloogiate ning suurõnnetuste ja katastroofidega seoses eraldatud raha kontrollimisega tegelevates töörühmades.
2020. aastal moodustasime portfelli „Tulevikku suunatud mõtlemine ja esilekerkivad küsimused“ raames projektirühma „Valmistumine tulevasteks riskideks ja kliimakriisideks: kas auditeerimisel tuleks rakendada pikaajalist perspektiivi?“. Lisaks osalesime aktiivselt COVID-19-le reageerimise auditeerimise projektirühma töös.
ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimad kontrolliasutused
Toetame ka ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo*, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi) kõrgeimaid kontrolliasutusi.
2020. aasta veebruaris osalesime Montenegro kõrgeima kontrolliasutuse korraldatud konverentsil „Koostöö parlamentidega auditi mõju parandamiseks“.
* See nimetus ei piira seisukohti staatuse kohta ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Meie juhtimine
Liikmed
Kontrollikoda toimib liikmete kolleegiumina, kus on üks liige igast liikmesriigist. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga nimetab nõukogu vastava liikmesriigi valitsuse esitatud kandidaadi kontrollikoja liikmeks. Meil ei ole oma liikmete esitamisel ega ametisse nimetamisel mingit rolli.
Meie liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja see on pikendatav. Liikmed täidavad oma kohustusi täiesti sõltumatult ja vastavalt Euroopa Liidu üldistele huvidele. Ametisse asudes annab iga liige selle kohta Euroopa Kohtu ees vande.
2020. aastal ja 2021. aasta alguses nimetas nõukogu ametisse kaks uut liiget: Helga Bergeri Austriast (alates 1. augustist 2020) ja Marek Opioła Poolast (alates 1. veebruarist 2021 (ta lõpetab 2019. aastal ELi põllumajandusvolinikuks nimetatud endise liikme Janusz Wojciechowski ametiaja). Phil Wynn Owen (Ühendkuningriik) oli liige kuni 31. jaanuarini 2020.
Erandlike asjaolude tõttu toimus 2020. aastal vaid kolm kolleegiumi füüsilist koosolekut (2019. aastal 21 koosolekut; 2018. aastal 18). Nendel koosolekutel osalemise määr oli 96%.
COVID-19 pandeemia alguses kehtestati erakorraline menetlus, mis võimaldab kolleegiumil võtta vastu dokumente ilma füüsiliste kohtumisteta. Alates 2020. aasta märtsist on kolleegiumil olnud 22 erakorralise menetluse kohast koosolekut. Kuna neid peetakse kirjaliku menetlusega samaväärseks, ei mõõdetud osalemismäära.
2021.–2025. aasta strateegia ja
töökava 2021+ arutamine
Kord aastas korraldavad meie liikmed, peasekretär ja direktorid kahepäevase väljasõidu, et arutada institutsiooni tulevase tegevusega seotud olulisi küsimusi.
Selle aasta kontrollikoja seminar toimus 2020. aasta septembris meie enda ruumides. See andis võimaluse arutada meie uue strateegia (2021–2025) esimest kavandit, mille koostas strateegia ja tulevikusuundade nõuandekomisjon, ning töökava 2021+.
Kontrollikoja seminar, september 2020, Luxembourg.
President
President vastutab institutsiooni strateegia, planeerimise ja tulemusjuhtimise, teabevahetuse ja meediasuhete, institutsioonidevahelise suhtlemise, õigusküsimuste ja siseauditi eest. Lisaks esindab ta institutsiooni välissuhtluses.
Liikmed valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, kelle ametiaeg on pikendatav. Presidendi roll on olla primus inter pares – esimene võrdsete seas.
Klaus-Heiner Lehne valiti presidendiks 2016. aasta septembris ja tema ametiaega pikendati septembris 2019.
President ja liikmed
Märkus: 2021. aasta veebruari seisuga.
Auditikojad ja komiteed
Iga liige määratakse ühte kontrollikoja viiest auditikojast, kus koostatakse ja võetakse vastu enamik meie auditiaruannetest, ülevaadetest ja arvamustest. Auditikodade ülesanded jagatakse nende liikmete vahel. Iga liige vastutab auditikoja ja kontrollikoja kolleegiumi ees oma auditiülesannete eest. Audititööd teevad kodade direktoraatides töötavad professionaalsed audiitorid.
Auditikoda juhib eesistuja, kelle koja liikmed endi seast valivad. 2020. aasta detsembri seisuga olid meie viie auditikoja eesistujad Samo Jereb, Iliana Ivanova, Bettina Jakobsen, Alex Brenninkmeijer ja Tony Murphy.
Auditi kvaliteedikontrolli komitee tegeleb kontrollikoja auditipoliitika, -standardite ja -metoodika, audititoe ja -arenduse ning auditi kvaliteedikontrolliga. Komitee koosneb ühest liikmest igast auditikojast ja seda juhtis Jan Gregor.
Otsused laiemate strateegiliste ja haldusküsimuste kohta võtab vastu halduskomitee ja vajaduse korral liikmete kolleegium – mõlema organi eesistuja on kontrollikoja president. Halduskomiteesse kuuluvad president, kodade eesistujad, auditi kvaliteedikontrolli komitee esimees ja institutsiooniliste suhete eest vastutav liige (alates 2020. aasta lõpust Rimantas Šadžius).
COVID-19 tõttu toimusid füüsilised koja- ja komisjonide koosolekud 2020. aastal kuni märtsi keskpaigani. Keskmine koosolekutel osalemise määr oli auditikodade puhul 96% ning halduskomitee ja auditi kvaliteedikontrolli komitee puhul 91%.
Lisaks on veel teisi komiteesid, nagu eetikakomitee (mida juhib João Figueiredo), auditikomitee (mida juhib 2020. aasta lõpus Ildikó Gáll-Pelcz), digivaldkonna juhtkomitee (mida juhib Eva Lindström) ning strateegia- ja tulevikuväljavaadete nõuandekomisjon (mida juhib João Figueiredo).
Meie kõrgema juhtkonna moodustavad peasekretär ja direktorid. Kontrollikojal on kokku kümme direktoraati: neist viis kuulub auditikodade ja üks kvaliteedikontrolli komitee koosseisu, üks allub presidendile ja kolm peasekretärile.
Eduardo Ruiz García oli peasekretär kuni 2020. aasta aprillini ja seejärel Philippe Froidure peasekretäri kohusetäitja kuni aasta lõpuni. 1. jaanuaril 2021 asus kontrollikoja äsja ametisse nimetatud peasekretärina tööle Zacharias Kolias. Tema ametiaeg on kuus aastat.
Märkus: 2021. aasta veebruari seisuga.
Tulemuslikkuse mõõtmine
Kasutame tulemuslikkuse põhinäitajaid, et teavitada juhtkonda meie strateegiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, toetada otsustusprotsesse ja anda meie institutsioonidest sidusrühmadele teavet meie tulemuslikkuse kohta. Tulemuslikkuse põhinäitajad annavad üldise ülevaate organisatsiooni tulemuslikkusest – meie töö levitamisest, mõjust ja selle tajumisest.
avaldati 2020. aastal 32 aruannet
Vaatamata COVID-19 põhjustatud raskele olukorrale avaldasime 2020. aastal 32 aruannet: 26 eriaruannet ja 6 ülevaadet. See on aga kuus aruannet vähem kui 2020. aasta muudetud töökavas kavandatud 38 aruannet, sest mõned auditid hilinesid aasta jooksul.
Avaldatud aruannete arv
Võrreldes strateegiaperioodi 2018–2020 eelmise perioodiga, võime täheldada igal aastal avaldatavate aruannete arvu märkimisväärset suurenemist. Viimase kolme aasta jooksul avaldasime keskmiselt 37 aruannet. Ajavahemikul 2013–2017 avaldati 27 aruannet aastas. Meie väljaannete portfelli lisandunud ülevaated moodustavad osa sellest kasvust.
2020. aastal avaldasime kokku 69 väljaannet.
Meediakajastus
auditiaruannete vastu on püsinud, kuid
meediakajastus on üldiselt vähenenud
2020. aastal registreerisime ligikaudu 32 000 veebiartiklit ja sotsiaalmeediapostitust, mis olid seotud meie auditiaruannete, muude väljaannete või kontrollikojaga üldiselt (2019. aastal 51 000; 2018. aastal 44 000).
Meediakajastus võib sõltuvalt teemast ja aruande keerukusest märkimisväärselt erineda. Lisaks võivad meedia huvi meie väljaannete vastu suuresti mõjutada ka välised tegurid. Seda tuleb ette eelkõige siis, kui aruande avaldamise kuupäev langeb kokku mõne olulise sündmuse või poliitikat puudutava muudatusega, mis suurendab märkimisväärselt üldsuse huvi teema vastu. Lisaks pööratakse hädaolukorras, nagu COVID-19 pandeemia, meedia tähelepanu eelkõige kriisiga tegelemisele.
Varasemate aastatega võrreldes püsis huvi meie auditiaruannete vastu üldjoontes stabiilsena. Samal ajal vähenes märkimisväärselt muude väljaannete ja kontrollikoja üldine meediakajastus. Osaliselt on selle põhjuseks vähenenud aktiivsus sotsiaalmeediakanalites alates 2020. aasta märtsi keskpaigast.
on osutunud edukaks
2020. aastal avaldasime 68 pressiteadet 23 ELi keeles, samuti infoteatiseid ja meediale mõeldud teavet teatavates keeltes. Samuti andsime mitu intervjuud suurematele meediaväljaannetele kogu Euroopas. Lisaks korraldasime 22 pressi infotundi, sealhulgas riigipõhiseid pressi infotunde aastaaruande jaoks. Peaaegu kõik need toimusid kaugühenduse teel ning osalejate arv oli suurem ja mitmekesisem, eelkõige liikmesriikide meedia seas.
Samuti korraldasime virtuaalseid külastusi Brüsselis ja liikmesriikides töötavatele ajakirjanikele ning mitu infoüritust konkreetsete valdkondade sidusrühmadele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja mõttekodadele.
2020. aastal külastati meie veebisaiti üle ühe miljoni korra. Kokku oli meil umbes 463 500 üksikkülastajat.
vähenes poole võrra
Sotsiaalmeedia on hädavajalik suhtluskanal, mis võimaldab meil kodanikega otse suhelda. COVID-19 kriisi taustal otsustasime 2020. aastal vähendada oma osalemist sotsiaalmeedias; kokku postitasime kontrollikoja ja selle töö kohta sotsiaalmeediakanalites 1007 sotsiaalmeediaposti (2019. aastal 1836).
Meie sotsiaalmeedia postituste põhiliseks sisuallikaks jääb kontrollikoja ajakiri. 2020. aastal kordas umbes kolmandik meie postitustest (32%) artikleid, mis olid varem avaldatud kontrollikoja ajakirjas (2019. aastal 26%).
arv suurenes jätkuvalt
Meie kolmel sotsiaalmeediakanalil (Twitter, LinkedIn, Facebook) oli 2020. aasta lõpu seisuga ligikaudu 35 000 jälgijat (2019. aastal umbes 29 500).
võrreldes eelmise strateegiaperioodiga
Kokkuvõttes on viimastel aastatel meie aruannete, muude väljaannete ja kontrollikoja meediakajastuse kasv olnud märkimisväärne: keskmiselt 42 300 veebiartiklit ja sotsiaalmeediapostitust aastas strateegiaperioodil 2018–2020, võrreldes 7300 mainimisega ajavahemikul 2013–2017; teisisõnu on toimunud viiekordne kasv.
Meie töö mõju ja selle tajumine
leiab, et meie aruanded on nende
töö jaoks kasulikud
Hindame, kuidas tajuvad meie töö võimalikku mõju ja kasulikkust meie aruannete lugejad: Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, ELi asutused, liikmesriikide alalised esindused, liikmesriikide ametiasutused ja kõrgeimad kontrolliasutused, valitsusvälised organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, meedia jne.
Alates 2018. aastast oleme korraldanud anonüümseks muudetud elektroonilisi küsitlusi, et paluda meie aruannete lugejatel anda tagasisidet valitud arvu aruannete kohta. Nad saavad küsimustikus anda ka kvalitatiivset tagasisidet aruannete kohta ja esitada meie tööd puudutavaid üldisi ettepanekuid.
2020. aastal leidis enam kui 550 vastaja hulgast 84%, et meie aruanded on nende töö jaoks kasulikud ning 75% leidis, et neil on mõju. Need näitajad sarnanevad eelmise aasta tulemustele (2019. aastal vastavalt 88% ja 81%).
Meie soovituste põhjal võetud meetmed
soovitustest viidi ellu
Mõõdame oma soovituste rakendamist meie audiitorite tehtud järelkontrolli põhjal. 2020. aastal analüüsisime 2016. aastal avaldatud aruannetes esitatud soovituste täitmist.
Analüüs näitas, et 97% meie 2016. aasta aastaaruandes esitatud 29 soovitusest ja 91% 2016. aasta eriaruannete 360 soovitusest oli täielikult, suuremas osas või (vähemalt) osaliselt ellu viidud.
Meie töötajaskond
Personali jaotus
Sarnaselt eelmiste aastatega oli meie institutsioonis 2020. aasta lõpu seisuga 853 alalist ja ajutist ametikohta. Neist ametikohtadest 535 auditikodades, sh 114 kontrollikoja liikmete kabinettides.
Lisaks töötas meie organisatsioonis aasta lõpu seisuga 83 lepingulist töötajat ja 15 lähetatud riiklikku eksperti (2019. aastal vastavalt 75 ja 16).
Värbamine
Värbamisel lähtume ELi institutsioonide üldpõhimõtetest ja teenistustingimustest ning meie töötajatel on väga mitmekesine akadeemiline ja ametialane taust.
Aastal 2020 võtsime tööle 62 uut töötajat (2019. aastal 77 töötajat): 18 ametnikku, 21 ajutist teenistujat, 20 lepingulist töötajat ja kolm lähetatud riiklikku eksperti.
Meie audiitorite programm ASPIRE võeti kasutusele 2017. aastal ja selle eesmärk on aidata kaasa uute töötajate ametialasele integratsioonile, võimaldades neil omandada töökogemust eri auditiülesannete täitmisel ning saada esimese kolme aasta jooksul sihipärast koolitust.
Kõrgharidusega noortele pakkusime ka kolmeks kuni viieks kuuks 44 praktikakohta (2019. aastal 55). Alates 2020. aasta märtsi keskpaigast töötasid ka meie praktikandid kaugühenduse teel.
Vanuseline koosseis
Kolm neljandikku (76%) meie aktiivses teenistuses olevatest töötajatest olid 2020. aasta lõpu seisuga 40–59-aastased, mis on mõningane suurenemine võrreldes 2019. aastaga (2019. aastal 74%):
Neli viiendikku (80%) meie direktoritest ja valdkonnajuhtidest on 50-aastased või vanemad. Nende pensionileminek tähendab ka juhtkonna märkimisväärset uuendamist lähema 5–10 aasta jooksul.
Võrdsed võimalused
Kokku töötab organisatsioonis võrdsel arvul naisi ja mehi.
Oleme võtnud kohustuse tagada oma töötajatele organisatsiooni kõigil tasanditel võrdsed karjäärivõimalused. Me võtame tööle sama palju naisi ja mehi, ligikaudu kolmandik meie direktoritest ja valdkonnajuhtidest olid 2020. aastal naised.
Strateegiaperioodil 2018–2020 on meil õnnestunud suurendada naissoost valdkonnajuhtide osakaalu auditis 21%-lt 29%-le. Naiste osakaalu suurendamiseks juhtivatel ametikohtadel seame endale eesmärgiks 40% aastaks 2027. Koostame ka uut võrdsete võimaluste tegevuskava.
Töötame endiselt selle nimel, et parandada geograafilist tasakaalu ka meie juhtkonnas.
Auditi tugiteenused
Auditimetoodika
2020. aastal käivitasime uue asutusesisese digitaalse platvormi AWARE (juurdepääsetav veebipõhine auditivahend), mis pakub ühtset juurdepääsupunkti kõigile meie auditimetoodika suunistele.
Tööalane täiendkoolitus
COVID-19 kriis mõjutas ka meie õppemeetodeid. Alates 2020. aasta märtsi keskpaigast oleme kogu oma tööalase täiendkoolituse veebi üle viinud ning asendanud klassiruumis korraldatavad kursused veebinaride ja virtuaalkursustega.
2020. aasta oli ka paljude kogemuste saamise aasta. Oleme nüüd kindlad, et kontrollikojas õppimine on tulevikus kombineeritud: klassiruum, veebiõpe, e-õpe, lühikesed moodulid, põhjalikud kursused, mitmekesised õppematerjalid. Selline õpe aitab meil täita meie töötajate ootusi dünaamilise, asjakohase ja kohandatud koolitusega.
vastupidavuse tugevdamiseks
2020. aastal jätkasime karjäärinõustajate, mentorite, asutusesiseste vahendajate ja konfidentsiaalsete kontaktisikute koolitusprogrammi. Samuti korraldasime konfliktide lahendamist käsitlevaid kursusi ja seminare, tutvustades näiteks vastupanuvõimelist juhtimist, keerulistes olukordades hakkamasaamist ja tõhusat tulemusjuhtimist. Need oskused on eriti olulised kriisi ajal.
tulemuslikkuse tunnustamine
Esimesed kaks osalejate rühma viisid 2020. aastal edukalt lõpule meie juhtimisoskuste arendamise programmi. Programmi eesmärk on tuua kokku ja toetada kogenud kolleege kogu kontrollikojast, kes ei ole veel juhtivatel ametikohtadel, kuid soovivad oma juhtimisoskusi parandada.
2020. aastal jätkasime ka oma tulemuslikkuse tunnustamise auhinda töötajatele, kes näitasid oma töös üles erakordset pädevust. Lisaks algatasime teadmushalduse auhinna nende töötajate jaoks, kes on andnud olulise panuse kontrollikoja muutmisel teadmistepõhiseks organisatsiooniks.
ületatud
Ületasime taas tööalasele täiendkoolitusele seatud eesmärgi, mille aluseks on Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni soovitused, mille kohaselt tuleks audiitoritele lisaks keelekoolitusele pakkuda aastas keskmiselt viis ja mitteaudiitoritele kaks päeva tööalast täiendkoolitust.
Meie audiitorid osalesid keskmiselt 5,4 koolituspäeval (2019. aastal 7,5). Mitteaudiitorite puhul oli sama näitaja keskmiselt 3,1 koolituspäeva (2019. aastal 3,6).
ringkondadega
2020. aastal jätkasime akadeemilist koostööd Lorraine’i ülikooliga: 2020. aasta juunis jõudis lõpule avaliku sektori organisatsioonide ja poliitika auditi viies kraadiõppeprogramm. Kolm meie töötajat omandas magistrikraadi avaliku sektori asutuste haldamises. 2020. aasta oktoobris alustati seda üheaastast programmi kuuendat korda ja see on avatud ka Euroopa Komisjoni töötajatele.
Lisaks sõlmisime 2020. aastal uued partnerlused Küprose ja Malta ülikoolidega ning jätkasime koostööd Euroopa Ülikool-Instituudiga (EUI) ja eelkõige selle riikidevahelise valitsemise kooliga.
COVID-19 tõttu pidime tühistama oma iga-aastase suvekursuse Pisa ülikoolis.
teadusstipendiumid
Alates 2010. aastast oleme me iga kahe aasta tagant andnud avaliku sektori audititega seotud teadusuuringute eest akadeemilise auhinna – Euroopa Kontrollikoja auhinna.
2020. aasta aprillis käivitasime kuuenda auhinnakonkursi, mis keskendus ELi lisaväärtuse teemale ja oli pühendatud Euroopa Kontrollikoja endise presidendi Marcel Marti mälestusele.
Auhind anti ühiselt kahele teadlasele, kellest üks kirjutas
- artikli ELi lisaväärtuse kontseptsiooni kasutamise kohta 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel ja teine
- raamatu ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika vastutusraamistiku kohta.
2020. aasta juunis käivitasime koostöös Euroopa Ülikool-Instituudiga ka Euroopa avaliku sektori rahanduse valdkonna 14. kraadiõppe teadusstipendiumi. Üks stipendium anti poliitilise sotsioloogia doktorandile, et uurida kuidas kontrollikoda teeb poliitika hindamist, ja teine ajaloo valdkonna järeldoktorantuuri teadurile seoses tema uurimisprojektiga, mis käsitles kontrollikoja pühendumist keskkonnateemadele alates 1977. aastast.
Tõlge
Tõlketöö ja väljaannete avaldamine jätkus 2020. aastal ilma oluliste häireteta. Tõlkisime ja toimetasime umbes 235 000 lehekülge (2019. aastal 223 000), millest 23 000 telliti allhankena. Tõlgime oma väljaanded kõigisse ELi ametlikesse keeltesse. Vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele tõlgime vastavatesse riigikeeltesse ka oma kirjavahetuse liikmesriikide ametiasutustega.
Lisaks pakuvad meie tõlkijad auditikülastuste ajal ja dokumentide koostamisel sageli keeleabi ja abi tekstide koostamisel. 2020. aastal hakkasid nad pakkuma tuge ka videokonverentsi teel toimuvatel koosolekutel.
Infoturve
ajal olulisem kui kunagi varem
Kuna 2020. aastal tehti peaaegu kogu töö kaugühenduse kaudu, muutus küberturvalisus asjakohasemaks kui kunagi varem.
Kasutusele võeti uus turvaseire- ja küberohtude vastane süsteem, riikliku sertifitseerimisasutuse väljastatud digisertifikaadid e-posti krüpteerimiseks, et hõlbustada tundlike failide vahetamist väliste üksustega, ning kontrollikoja mobiilseid seadmeid kaitsev tarkvara.
Kokku blokeeris meie internetifilter enam kui 70 000 veebist lähtunud turvaohtu, alates halva mainega veebisaitidest kuni kuritahtliku sisu ja nuhkvara/reklaamvarani. Samuti tegime mitu teadlikkuse suurendamise algatust, et edendada kaugtöö häid tavasid. Selle tulemusel ei olnud meil aasta jooksul ühegi tõsist turvaintsidenti.
2020. aasta septembris võtsime vastu ka oma uue teabe salastamise poliitika, millele järgnevad rakendussuunised ja konkreetne otsus ELi salastatud teabe kohta.
Hooned
Meil on praegu kolm hoonet (K1, K2 ja K3), mis toimivad ühtse tehniliselt integreeritud üksusena. Lisaks üürime täiendavat kontoripinda Luxembourgis asuva avariitaastekeskuse jaoks.
Alates 2020. aasta märtsi keskpaigast palusime peaaegu kõigil oma töötajatel töötada kodus ja piirasime nii palju kui võimalik väliste külastuste arvu.
Samal ajal rakendati kõiki vajalikke tervishoiu- ja ohutusmeetmeid, et töötajad, kes endiselt tööruumides viibivad, saaksid töötada parimates võimalikes tingimustes seni, kuni olukord normaliseerub.
Kontrollikoja hooned Luxembourgi Kirchbergi linnaosas.
K1
Hoone K1 võeti kasutusele aastal 1988 ja selles asuvad kontoriruumid kuni 310 töötajale ning koosolekuruumid. Maa-alustel korrustel asuvad autoparkla, tehnilised ruumid, laoruumid, raamatukogu ja arhiivi pearuum, kõige kõrgemal korrusel paiknevad üksnes tehnilised ruumid.
Hoonet K1 renoveeriti 2008. aastal, et viia see vastavusse riiklike tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetega. Kõigil võimalikel juhtudel muudeti hoones K1 kasutatavat tehnoloogiat nii, et see ühilduks juba hoonetes K2 ja K3 kasutatavaga.
K2
Hoone K2 võeti kasutusele aastal 2003. Selle maa-alustel korrustel asuvad autoparkla, tehnilised ruumid, laoruumid ja tervisekeskus. Kõige kõrgemal korrusel paiknevad üksnes tehnilised ruumid. Ülejäänud korrustel asuvad kontoriruumid kuni 241 töötajale, koosolekuruumid, konverentsisaal koos suulise tõlke kabiinidega, videokonverentsiruumid, kohvik ja väike köögiala.
Hetkel hoonet K2 renoveeritakse, et optimeerida tööruumide paigutust ja ajakohastada tehnilised süsteemid. COVID-19 puhangu tõttu peatas Luksemburgi valitsus kõik ehitustööd ja hoone K2 renoveerimistööd peatati kuni nende jätkamiseni 2020. aasta novembris. Renoveerimistööd peavad valmima 2022. aasta lõpuks.
Euroopa Parlamendi ja nõukoguga märtsis 2014 saavutatud kokkuleppe kohaselt kannab kontrollikoda hoone uuendamise kulud mõne aasta eest valminud hoone K3 ehituseelarvest üle jäänud vahenditest.
K3
Hoone K3 võeti kasutusele aastal 2012. Hoone maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laoruumid, laadimisrambid, jäätmete hoidmise alad, trükikoda, köögid ja arhiivid. Esimesel korrusel asuvad söökla, kohvik ja koolitusruumid. Lisaks paiknevad hoones kontoriruumid kuni 503 töötajale, koosolekuruumid ja IT-ruum. Kuuendal korrusel asuvad vastuvõturuumid, köök ja tehnilised ruumid. Hoonel K3 on BREEAMi reiting „väga hea“; tegu on maailma juhtiva meetodiga, mida kasutatakse hoonete säästlikkuse hindamiseks ja sertifitseerimiseks.
2020. aastal viis kontrollikoda lõpule hoone K3 parkla sissepääsu renoveerimise, et parandada hoone füüsilist kaitset ja töötajate ohutust.
2020. aasta novembri lõpus ja detsembri alguses ühinesime kampaaniaga „Oranž nädal“ ning valgustasime oma hoone K2 vastuvõtuala, et sümboolselt tuletada meelde vajadust vägivallavaba ühiskonna järele naiste vastu suunatud vägivalla kaotamise ja inimõiguste kaitse rahvusvahelistel päevadel.
Keskkonnajuhtimine
ELi institutsioonina on meie eesmärk vähendada pidevalt oma keskkonnamõju. 2019. aastal oli meie kasvuhoonegaaside koguheide 9203 tonni CO2 ekvivalenti, mis on 14% vähem kui 2014. aastal, mil alustasime CO2 heite mõõtmist.
Tunneme uhkust oma Euroopa keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaadi üle: rakendame edukalt EMASi nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi ning vastame täielikult ISO 14 001:2015 sertifitseerimise nõuetele. 2019. aasta viimases kvartalis tehti EMASi välisaudit, mille tulemusel uuendati meie EMASi sertifikaati ajavahemikuks 2020–2022.
COVID-19 tagajärjel
Märtsis 2020, mil palusime oma töötajatel kodus töötada, võtsime kohe meetmeid ka energiatarbimise vähendamiseks. Valgustus koridorides ja kontorites, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed lülitati nädalavahetuse režiimile. Elektri- ja veetarbimine on samuti märkimisväärselt vähenenud, vastavalt 30% ja 93%.
Kuna peaaegu kõik meie töötajad töötasid kaugühenduse kaudu kodust, oli keskmine trükitud lehekülgede arv töötaja kohta nullilähedane.
Meie aruandlus
Finantsteave
Meie institutsiooni rahastatakse ELi eelarve halduskulude rubriigist.
2020. aastal oli meie eelarve suurus ligikaudu 152 miljonit eurot.
Meie eelarve moodustab ca 1,5% ELi kõigist halduskuludest, ehk vähem kui 0,1% ELi kogukulutustest.
2020. aasta eelarve täitmine
| EELARVEAASTA 2020 | Lõplikud assigneeringud | Kulukohustused | Kasutus protsentides (kulukohustused/assigneeringud) | Maksed |
| Jaotis 1: Institutsiooni töötajad | (tuhandetes eurodes) | |||
| 10 – Institutsiooni liikmed | 11 151 | 10 189 | 91% | 10 171 |
| 12 – Ametnikud ja ajutised teenistujad | 110 784 | 109 159 | 98% | 109 159 |
| 14 – Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused | 7 403 | 6 794 | 92% | 6 538 |
| 162 – Lähetused | 2 840 | 680 | 24% | 571 |
| 161 + 163 + 165 – Muud institutsiooni töötajatega seotud kulud | 3 202 | 3 136 | 98% | 2 020 |
| Jaotis 1 kokku | 135 380 | 129 958 | 96% | 128 459 |
| Jaotis 2. Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud | ||||
| 20 – Kinnisvara | 3 366 | 3 359 | 99% | 1 543 |
| 210 – IT ja telekommunikatsioon | 10 093 | 10 093 | 100% | 5 561 |
| 212 + 214 + 216 – Vallasvara ja sellega seonduvad kulud | 896 | 745 | 83% | 544 |
| 23 – Jooksvad halduskulud | 499 | 221 | 44% | 207 |
| 25 – Koosolekud ja konverentsid | 596 | 142 | 24% | 87 |
| 27 – Teave ja trükised | 1 407 | 1 180 | 84% | 732 |
| Jaotis 2 kokku | 16 857 | 15 740 | 93% | 8 674 |
| Euroopa Kontrollikoda kokku | 152 237 | 145 698 | 96% | 137 133 |
2021. aasta eelarve
2021. aasta eelarve on 2020. aastaga võrreldes 0,98% suurem.
| EELARVEAASTA 2020 | 2021 | 2020 |
| Jaotis 1: Institutsiooni töötajad | (tuhandetes eurodes) | |
| 10 – Institutsiooni liikmed | 10 704 | 11 751 |
| 12 – Ametnikud ja ajutised teenistujad | 114 120 | 111 860 |
| 14 – Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused | 7 861 | 7 403 |
| 162 – Lähetused | 2 988 | 3 370 |
| 161 + 163 + 165 – Muud institutsiooni töötajatega seotud kulud | 2 613 | 2 945 |
| Jaotis 1 kokku | 138 286 | 137 329 |
| Jaotis 2. Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud | ||
| 20 – Kinnisvara | 3 358 | 3 255 |
| 210 – IT ja telekommunikatsioon | 8 171 | 7 718 |
| 212 + 214 + 216 – Vallasvara ja sellega seonduvad kulud | 901 | 963 |
| 23 – Jooksvad halduskulud | 565 | 563 |
| 25 – Koosolekud ja konverentsid | 696 | 696 |
| 27 – Teave ja trükised | 1 745 | 2 613 |
| Jaotis 2 kokku | 15 436 | 15 808 |
| Euroopa Kontrollikoda kokku | 153 722 | 153 137 |
Sise- ja välisaudit
Siseaudit
Meie siseauditi talitus nõustab institutsiooni riskide juhtimisel. Siseauditi talitus pakub sõltumatut ja objektiivset kindlust ning nõustamist, mille eesmärk on anda lisaväärtust ja parandada institutsiooni toimimist. Siseauditi talitus annab aru kolmest kontrollikoja liikmest ja ühest väliseksperdist koosnevale siseauditi komiteele. Komitee teeb regulaarset järelevalvet siseauditi talituse aasta töökavas kavandatu rakendamise üle ja tagab talituse sõltumatuse.
2020. aastal jätkas siseauditi talitus kontrollikoja riskijuhtimispoliitika läbivaatamist ja avaldas aruanded kolme ülesande kohta: „Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametiga sõlmitud teenustaseme kokkuleppe rakendamine“, „Tööalane täiendkoolitus“ ja „Hoonete/rajatiste lepinguhaldusmudeli audit“. Siseauditi talitus viis lõpule ka kolme muu ülesande („Võrdsed võimalused“, „Pettuste ohjamine“ ning „Talitluspidevuse ja töötajate kaitse meetmed COVID-19 kriisi ajal“) audititöö, mille kohta avaldatakse aruanded 2021. aastal.
Meie siseaudiitor ei leidnud puudusi, mis nende olemuse või ulatuse tõttu seaksid tõsiselt kahtluse alla volitatud eelarvevahendite käsutaja kehtestatud sisekontrollisüsteemi (mille eesmärk on tagada kontrollikoja 2020. aasta finantstehingute seaduslikkust ja korrektsust) üldise usaldusväärsuse.
Välisaudit
Meie raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor. Tegu on olulise faktiga, kuna see näitab, et me kasutame enda suhtes samu läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid, mida oma auditeeritavate suhtes.
Meie välisaudiitor (PricewaterhouseCoopers Sàrl) avaldas oma aruande meie eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta 24. aprillil 2020.
Meie välisaudiitori arvamused – eelarveaasta 2019
Raamatupidamise aastaaruande kohta:
„Oleme seisukohal, et finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate Euroopa Kontrollikoja finantsolukorrast 31. detsembri 2018. aasta seisuga ning lõppenud eelarveaasta finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), ning selle hilisematele muudatustele (edaspidi „finantsmäärus“), ning komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012 (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1), mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju, ning selle hilisematele muudatustele.“
Vahendite kasutamise ja kontrolliprotseduuride kohta:
„Käesolevas aruandes kirjeldatud audititööle tuginedes võib öelda, et kontrolli käigus ei ilmnenud midagi sellist, mis näitaks, et kõigis olulistes aspektides ja tuginedes ülalkirjeldatud kriteeriumidele:
- ei oleks kontrollikojale eraldatud vahendeid kasutatud ettenähtud eesmärgil;
- ei annaks kehtestatud kontrolliprotseduurid vajalikku garantiid finantstehingute vastavuse kohta kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.“
Kontakt
EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG
Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021
| ISBN 978-92-847-5668-1 | ISSN 2315-3911 | doi:10.2865/24670 | QJ-AA-21-001-ET-N | |
| HTML | ISBN 978-92-847-3579-2 | ISSN 2315-3911 | doi:10.2865/672835 | QJ-AA-21-001-ET-Q |
| ISBN 978-92-847-5689-6 | ISSN 1831-127X | doi:10.2865/31014 | QJ-AA-21-001-ET-C |
AUTORIÕIGUS
© Euroopa Liit, 2021.
Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.
Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.
Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.
On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.
Järgmiste fotode taaskasutamine on lubatud juhul, kui on ära märgitud autoriõiguste valdaja, allikas ja fotograafide/arhitektide nimed (kui need on ära toodud):
Lk 6, © Euroopa Liit, 2021, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 16, keskel, © Euroopa Liit, 2020 / Claudio Centonze.
Lk 16, paremal, © Euroopa Liit, 2021 / Jennifer Jacquemart.
Lk 17, all, vasakult paremale:
©Euroopa Liit, 2020 / Xavier Lejeune;
©Euroopa Liit, 2020 / Josep Lago;
©Euroopa Liit, 2020 / Matthieu Rondel.
Lk 18, keskel, © Euroopa Liit, 2020 / Aurore Martignoni.
Lk 18, paremal, © Euroopa Liit, 2021 / fotografixx.
Lk 25, © Euroopa Liit, 2003 / Jock Fistick.
Lk 26, © Euroopa Liit, 2019, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 32, vasakul, © Euroopa Liit, 2020 / Aristophane Ngargoune.
Lk 32, paremal, © Euroopa Liit, 2020 / Peter Biro.
Lk 36, © European Union 2020 EP / Emilie Gomez.
Lk 37, © Euroopa Liit, 2020, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 38, üleval ja all, © Euroopa Liit, 2020, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 41, © Euroopa Liit, 2020, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 42, © Euroopa Liit, 2020, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 45, © Euroopa Liit, 2020, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 47, üleval, © Euroopa Liit, 2020, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 50, © Euroopa Liit, 2020, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 68, © Euroopa Liit, 2020, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 70, © Euroopa Liit, 2021, allikas: Euroopa Kontrollikoda. Hoonete arhitektid: Paul Noël (1988) ja Jim Clemes (2004 ja 2013).
Lk 72, © Euroopa Liit, 2020, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 73, © Euroopa Liit, 2020, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.
Lk 11, vasakul, © Shutterstock / Pla2na.
Lk 11, paremal, © Getty Images / Xavier Lejeune.
Lk 16, vasakul, © Getty Images / ilbusca.
Lk 17, üleval, vasakult paremale:
© Getty Images / Erikona.
© Getty Images / Gorodenkoff Productions OU.
© Getty Images / fizkes.
Lk 18, vasakul, © Getty Images / sturti.
Lk 21, © Shutterstock / photka.
Lk 22, © Shutterstock / Oleksiy Rezin.
Lk 23, © Shutterstock / Billy Miaron.
Lk 24, © Shutterstock / sundaemorning.
Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.
Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.
Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine
Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.
Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ning järgmises formaadis:
 |
Võta ühendust ELiga
Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et
Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:
- helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
- helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
- e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et
ELi käsitleva teabe leidmine
Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et
ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).
ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu
ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.