VKEde rahvusvahelistumise vahendid
tugimeetmeid on palju, kuid need pole täielikult sidusad ega kooskõlastatud

Kokkuvõte

I Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) moodustavad Euroopa majanduse selgroo Need moodustavad ligikaudu 99% kõigist ettevõtjatest ja 65% kõigist töökohtadest väljaspool finantssektorit.

II Rahvusvaheline kaubandus on ELi majanduse jaoks otsustava tähtsusega liikumapanev jõud, sest ekspordist sõltub enam kui 90 miljonit töökohta. Vaatamata nende tähtsusele majanduse seisukohast ei panusta VKEd rahvusvahelisse kaubandusse samal määral kui suuremad ettevõtted; VKEde arvele jääb (väärtuse järgi) üksnes 30% koguekspordist ELi mittekuuluvatesse riikidesse.

III EL suunas konkreetselt VKEde rahvusvahelistumisele ajavahemikul 2014–2020 ligikaudu 850 miljonit eurot, sealhulgas rahastas EL ligikaudu 450 miljoni euro ulatuses Euroopa ettevõtlusvõrgustikku (EEN) ja 30 miljoni euro ulatuses algatust „Startup Europe“. Neid vahendeid täiendavad ELi meetmed, mis ühena paljudest valdkondadest hõlmavad VKEde rahvusvahelistumist, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, programm „Horisont 2020“ ja välispoliitika vahendid.

IV Käesolev eriaruanne on uusim kontrollikoja väljaanne, milles uuritakse VKEdele antavat toetust. Selles keskendutakse kahele peamisele ELi vahendile, millega programmitöö perioodil 2014–2020 toetatakse VKEde rahvusvahelistumist nii ELi ühtsel turul kui ka kolmandates riikides: Euroopa ettevõtlusvõrgustikule ja algatusele „Startup Europe“. VKEde rahvusvahelistumine pakub Euroopa Parlamendile ja muudele asjaomastele sidusrühmadele suurt huvi, sest see on oluline ELi kasvupotentsiaali maksimeerimisel, eelkõige ekspordi kaudu. Audit peaks eeldatavalt edendama ELi programmide sidusust ja kooskõlastamist selles tähtsas poliitikavaldkonnas ning tugevdama süsteeme, mille abil komisjon teeb järelevalvet VKEde rahvusvahelistumise strateegia üldise elluviimise üle programmitöö perioodi varasest järgust alates.

V Me auditeerisime ELi VKEde rahvusvahelistumise strateegiat ja kahte komisjoni poolt selles valdkonnas otse hallatavat põhialgatust, Euroopa ettevõtlusvõrgustikku ja algatust „Startup Europe“. Auditi põhiküsimus oli see, kas ELi toetus VKEde rahvusvahelistumisele oli sidus ja kooskõlastatud ning aitas edukalt kaasa VKEde rahvusvahelistumisele.

VI Leidsime, et ELi strateegia tuvastas õigesti VKEde rahvusvahelistumise peamised takistused, ning et EL ja liikmesriigid on võtnud kasutusele hulga meetmeid VKEde rahvusvahelistumise toetamiseks. Samas pole tähtsaid strateegiasse kaasatud meetmeid edukalt ellu viidud. Eelkõige puudub ajakohane ülevaade kõigist selle valdkonna asjakohastest meetmetest, mis võimaldaksid tuvastada olemasolevate meetmete lünki, kattumisi ja võimalikke koostoimeid. Lisaks ei ole alati piisavalt arvesse võetud ELi meetmete rahalist kestlikkust, mistõttu mõned meetmed on positiivsetele tulemustele vaatamata katkestatud.

VII Euroopa ettevõtlusvõrgustik (EEN) on oma eesmärgid täitnud, kuid jääb ebaselgeks, mil määral on see soodustanud VKEde rahvusvahelistumist. Lisaks on EENi tulemuslikkus riigiti ja konsortsiumide lõikes erinev ning EENi liikmed võiksid saada lisatoetust teatavates valdkondades, nagu juurdepääs rahastamisele. Koostöö EENi ja teiste vahendite vahel toimib ELi tasandil hästi, kuid mitte nii hästi ELi ja riiklike vahendite vahel.

VIII Algatus „Startup Europe“ tegeleb idufirmade vajadustega, kuid ainult lühiajaliselt, sest kõik rahastatud projektid lõppesid toetuse lõppedes ja üldiselt seisid tegevused silmitsi jätkusuutlikkusega seotud probleemidega. Komisjonil puudub algatuse koordineerimiseks üldine struktuur, mille tõttu on koostöö erinevate projektide ning algatuse „Startup Europe“ ja teiste ELi ning riiklike vahendite vahel vähene. Tulemuste seire on tõhus ainult üksikute projektide tasandil, mistõttu on algatuse „Startup Europe“ üldiste saavutuste kohta vähe teavet. Lisaks on algatus mõnel juhul viinud selleni, et idufirmasid omandavad ELi-välised osapooled.

IX Soovitame komisjonil

• tõsta VKEde rahvusvahelistumise toetamise alast teadlikkust, sidusust, koordineerimist ja kestlikkust;
• suurendada Euroopa ettevõtlusvõrgustiku nähtavust, koostööd teiste sarnaste programmidega, koolitustegevuste ulatust ja ELi peamiste kolmandate riikide kaubanduspartnerite geograafilist katvust;
• parandada algatuse „Startup Europe“ seiret ja tõhusust pikas perspektiivis

Sissejuhatus

01 Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) moodustavad Euroopa majanduse selgroo Ligikaudu 99% kõigist ettevõtjatest ELis on VKEd. Nad toodavad veidi üle poole ELi majandustoodangust väljaspool finantssektorit. Kõnealused 21 miljonit ettevõtet annavad tööd ligikaudu 100 miljonile inimesele, mistõttu jääb nende arvele 65% kõigist töökohtadest väljaspool finantssektorit¹.

02 Rahvusvahelistumine on ELi majanduskasvu oluline liikumapanev jõud. Kui ettevõtted kasvavad rahvusvaheliselt kaubeldes, kaasneb sellega ka positiivne mõju tööhõivele. ELis sõltub 56 miljonit töökohta ELi-sisesest kaubandusest² ja enam kui 38 miljonit ekspordist ELi-välistesse riikidesse³. Ehkki täpsed arvud VKEde tööhõive osakaalu kohta rahvusvahelises kaubanduses (nii ELis kui ka väljaspool seda) pole kättesaadavad, jääb eksportivate VKEde arvele (väärtuse järgi) hinnanguliselt üksnes 30% koguekspordist ELi mittekuuluvatesse riikidesse⁴.

03 Euroopa ja üleilmsed turud on seetõttu VKEde kasvu jaoks tähtsad. Nende väiksus ei tähenda, või ei peaks tähendama seda, et nad ei võiks üritada saada piiriülesest kaubandusest sama kasu kui suuremad ettevõtted VKEde sektori mastaapi arvesse võttes võivad meetmed, mis aitavad VKEdel kasvada, avaldada olulist mõju töökohtadele ja majanduskasvule ELis.

VKEde rahvusvahelistumise takistused

04 „Rahvusvahelistumine“ on protsess, mille kaudu ettevõtted osalevad rahvusvahelistel turgudel (ELis või väljaspool ELi), peamiselt ekspordi, kuid ka impordi ja tehnilise koostöö kaudu. Mitmesuguste sisemiste ja väliste tegurite tõttu ei ole VKEde rahvusvahelistumine nii lihtne kui suurematel ettevõtetel. Nende hulka kuuluvad üldine teadmiste puudumine rahvusvahelise kaubanduse või ärivõimaluste kohta mujal, välisriikide keerulised seadused, tollirežiimid ja muud haldustõkked, piiratud ressursid ja võimalused (sh juurdepääs rahastamisele), riskikartlikkus ning vähene teadlikkus riiklikest toetusskeemidest. VKEde abistamine nende takistuste ületamisel on ELi tegevuskavas tähtsal kohal ja nende vajaduste rahuldamiseks on kasutusel mitmeid algatusi.

ELi strateegia VKEde rahvusvahelistumiseks

05 ELi üldine poliitika VKEde rahvusvahelistumise osas, nii ühtsel turul kui ka väljaspool ELi, tuleneb väikeettevõtlusalgatusest „Small Business Act“ (SBA)⁵. See on VKEde toetamise nurgakivi, mille eesmärk on luua sidusus arvukate ELi vahendite ja meetmete vahel, mis edendavad Euroopa VKEde rahvusvahelist kasvu. Selles sätestatakse ka põhimõtted, mis suunavad ELi algatusi antud valdkonnas (vt 1. selgitus), ning julgustatakse liikmesriike järgima sarnaseid põhimõtteid ja prioriteete oma VKEde rahvusvahelistumist toetavas poliitikas.

06 SBAs sätestatud põhimõtetele järgnes 2011. aastal komisjoni teatis „Väike ettevõte, suured ideed“, millega kehtestati ELi strateegia VKEde rahvusvahelistumiseks. Strateegia eesmärk oli lahendada probleeme (joonis 1), muuta Euroopa VKEde rahvusvahelist kasvu toetavad olemasolevad meetmed sidusaks ning kehtestada põhimõtted, mis peaksid alates 2014. aastast reguleerima kõiki ELi algatusi selles valdkonnas.

07 Tuvastatud probleemidega tegelemiseks sätestati ELi VKEde rahvusvahelistumise strateegias järgnevad eesmärgid:

• pakkuda VKEdele hõlpsasti kättesaadavat ja asjakohast teavet selle kohta, kuidas laiendada äritegevust rahvusvahelistel turgudel;
• parandada olemasolevate toetusmeetmete sidusust;
• parandada olemasolevate ELi programmide, ELi ja liikmesriikide programmide ning avalike ja eraalgatuste kooskõlastamist, koostööd ning kulutasuvust;
• täita toetusteenustes esinevad lüngad;
• luua võrdsed võimalused ja pakkuda võrdset toetust VKEdele kõigist ELi liikmesriikidest.

08 Lisaks kehtestati strateegias peamised juhtpõhimõtted, mis peaksid suunama kõiki ELi tasandi algatusi antud valdkonnas:

• vastastikune täiendavus: kõik ELi tasandil võetavad meetmed peaksid täiendama ja mitte dubleerima liikmesriikide ja/või eraorganisatsioonide poolt juba ellu viidavat ettevõtlust toetavat tegevust;
• subsidiaarsus ja asjakohane tööjaotus: ELi meetmete eesmärk peab olema lünkade täitmine ja olemasolevate toetusteenuste tugevdamine, kui teised avaliku või erasektori organisatsioonid ei ole vajadustele vastanud või nad ei ole seda piisavalt teinud;
• jätkusuutlikkus: ELi tasandi toetus ettevõtluse toetusteenustele peab põhinema turgudel tõestatud vajadusel. Lühiajaliselt võidakse neid rahastada avaliku sektori vahenditest vastavalt finantsmäärusele, kuid peaksid pikemas perspektiivis olema võimalikult suurel määral isemajandavad, et vähendada konkurentsi erasektori teenuseosutajatega;
• avaliku sektori vahendite tõhus kasutamine: kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks iga meetme jaoks seada konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud (SMART) eesmärgid ning kavandada asjakohane hindamine;
• võrdsed tingimused kõigis liikmesriikides: võrdselt tuleks toetada VKEsid kõikjalt Euroopast.

09 Komisjon kohustus võtma strateegia elluviimiseks ja eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks mitmeid meetmeid. Need meetmed hõlmasid ELi ja riiklikul tasandil olemasolevate toetusmeetmete põhjaliku kaardistamise ja sellele järgneva analüüsi käivitamist, Euroopa ettevõtlusvõrgustiku (EEN) (mis on peamine ELi vahend VKEde rahvusvahelistumisele otsetoetuse andmiseks) tugevdamist ja VKEde rahvusvahelistumist toetavate klastrite ning võrgustike edendamist.

10 Aastatel 2015–2021 täiendati SBA-d ja rahvusvahelistumise strateegiat mitme teatisega, mis käsitlesid rahvusvahelist kaubandust, ühtset turgu, idu- ja kasvufirmasid, rahastamisele juurdepääsu ning muid VKEde rahvusvahelistumist mõjutavaid teemasid (I lisa). SBA kõrval moodustavad need komisjoni üldise poliitikaraamistiku antud valdkonnas.

Peamised ELi vahendid, rollid ja kohustused VKEde rahvusvahelistumise toetamisel

11 EL on VKEde rahvusvahelistumise toetamiseks kasutusele võtnud erinevaid vahendeid, mis erinevad oluliselt nii lähenemisviisi kui ka eesmärkide poolest. Need ulatuvad üldise teavitamise ja nõustamise tugivõrgustikest finantsabi ja IT-vahenditeni, hõlmates ka portaale ning kasutajatugesid, mis pakuvad teavet rahvusvahelist kaubandust puudutavate regulatiivsete nõuete kohta. Mõned vahendid on suunatud ainuüksi VKEdele (ja isegi VKEde rahvusvahelistumisele), samas kui teiste puhul on VKEd vaid üks mitmest toetusvaldkonnast. ELi toetus konkreetselt VKEde rahvusvahelistumisele suunatud vahenditele (EEN, Start-up Europe, Euroopa klastrite võrgustik, ELi ja Jaapani tööstuskoostöö keskus, ELi VKEde keskus Hiinas, ELANi võrgustik-LATAM, ENRICH NETWORK, EU Gateway, Eurostars ja intellektuaalomandi õiguste kasutajatoed) oli ajavahemikul 2014–2020 ligikaudu 850 miljonit eurot.

12 Rohketele vahenditele ja tegevustele valdkonnas vastab neid haldavate organisatsioonide ning talituste suur arv. Peamiste vahendite ja vastutavate ELi ametkondade ülevaate leiate tabelist 1 ning erinevate vahendite üksikasjalikuma kirjelduse II lisast. ELi vahendeid täiendavad liikmesriikide toetusskeemid, millest enamikku rakendatakse riiklike ja piirkondlike kaubandust edendavate organisatsioonide ning VKEde ühenduste kaudu.

13 VKEde rahvusvahelistumise paljude ELi vahendite seas on eriline tähtsus Euroopa ettevõtlusvõrgustikul ja algatusel „Startup Europe“. Need kujutavad endast esimest kokkupuutepunkti VKEde ja idufirmade jaoks, mis otsivad nõustamistuge ja võrgustikke rahvusvahelistumiseks. Sellest tulenevalt keskendusime oma auditis neile kahele vahendile.

Euroopa ettevõtlusvõrgustik

14 Euroopa ettevõtlusvõrgustik (EEN) on komisjoni esmane tööriist VKEde rahvusvahelistumisega seoses ja maailma suurim tugivõrgustik rahvusvaheliste ambitsioonidega VKEde jaoks. Selle peamine eesmärk on pakkuda lisandväärtusega teenuseid, mis aitavad Euroopa VKEdel suurendada oma konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja innovatsioonivõimet, et kasvada ja tegeleda ettevõtlusega nii Euroopas kui ka mujal.

15 EEN käivitati 2008. aastal. COSME programmi raames eraldati EENile ajavahemikul 2015–2021 385 miljonit eurot ehk ligikaudu 55 miljonit eurot aastas. Samal ajavahemikul eraldati programmi „Horisont 2020“ raames VKEdele innovatsiooniga seotud teenuste jaoks ligikaudu 11 miljonit eurot aastas koos EENi võõrustavate organisatsioonide pakutava rahastamisega (ELi kaasrahastamine kuni 60% ulatuses EENi eelarvest).

16 Perioodil 2015–2021 kuulus EENi üle 600 liikmesorganisatsiooni enam kui 60 riigis. Nende hulka kuuluvad piirkondlikud arenguagentuurid, tehnoloogiakeskused, innovatsiooni tugiorganisatsioonid, ülikoolid ja uurimisinstituudid ning kaubandus- ja tööstuskojad. Need on rühmitatud piirkondlikeks konsortsiumideks, mis valitakse avatud konkursikutsete kaudu. Kõik konsortsiumid peavad suutma pakkuda ettevõtetele kvaliteetseid tugiteenuseid ja liikmetel peab olema tõendatud VKEdega töötamise kogemus.

17 EENi tugiteenuste alla kuuluvad mitmesugused tegevused, mis aitavad ELi VKEdel uuendusi teha, kasvada ja laieneda nii ELis kui ka kaugemal. Need hõlmavad oskusteabe, kontaktide ja ürituste pakkumist rahvusvaheliste partnerluste julgustamiseks ning nõustamist rahvusvaheliste turgude ja innovatsiooni osas (joonis 2).

Algatus „Startup Europe“

18 Komisjon käivitas 2012. aastal algatuse „Startup Europe“, et soodustada kõrgtehnoloogiliste idufirmade kasvu Euroopa ja rahvusvahelistel turgudel. Idufirmade vajadused erinevad väljakujunenud VKEde omadest ning neil on suurem oht saada väljaostetud enne rahvusvaheliselt täisväärtuslikuks kujunemist.

19 Et aidata idufirmadel saavutada turuedu ELis ja väljaspool seda, pakub „Startup Europe“ rahalisi vahendeid ökosüsteemide loojatele. Tegu on organisatsioonidega, mis viivad ELi idufirmasid kokku investorite ja teiste sidusrühmadega ning annavad neile kasvuks ja rahvusvahelistumiseks vajalikku teavet ning tuge. Programmitöö perioodil 2014–2020 kulutas „Startup Europe“ 30 miljonit eurot 22 projekti edendamiseks, jõudes enam kui 1000 ettevõtteni ligikaudu 60-s idufirmade ökosüsteemis üle kogu ELi.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

20 Käesolev eriaruanne tugineb reale kontrollikoja väljaannetele, milles uuritakse VKEdele antavat toetust⁶. See keskendub VKEde rahvusvahelistumisele nii ELi ühtsel turul kui ka ELi mittekuuluvates riikides ja sel eesmärgil rakendatud tegevustele programmitöö perioodil 2014–2020. Audit viidi läbi kooskõlas meie auditiga VKEde konkurentsivõime toetamiseks antava ERFi toetuse kohta.

21 Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on rõhutanud, et ELi majanduskasvu maksimeerimiseks on oluline toetada innovaatilisi VKEsid ja idufirmasid. Parlamendi puhul on VKEde rahvusvahelistumise märkimisväärne mõju majanduskasvule ning tööhõivele pakkunud erilist huvi rahvusvahelise kaubanduse ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjonidele. Loodame, et selle auditi tähelepanekud ja soovitused aitavad kaasa sidususe ning kooskõlastatuse suurendamisele valdkonna arvukate ELi vahendite, eelkõige EENi ja algatuse „Startup Europe“ vahel. Lisaks eeldame, et audit tugevdab komisjoni süsteeme, mille abil komisjon teeb seiret VKEde rahvusvahelistumise strateegia üldise elluviimise üle programmitöö perioodi varases järgus.

22 Auditi käigus hinnati seda, kas ELi toetus oli sidus ja kooskõlastatud ning aitas edukalt kaasa VKEde rahvusvahelistumisele. Iseäranis otsiti auditiga vastust järgmistele küsimustele:

• kas ELi toetus VKEde rahvusvahelistumisele on sidus ja kooskõlastatud; ning
• kas EEN ja algatus „Startup Europe“ kui kaks põhimeedet, mida komisjon otseselt haldab, aitavad edukalt kaasa VKEde rahvusvahelistumisele?

23 Auditi käigus koguti tõendusmaterjali mitmest allikast:

• kohtumised ekspertide ja sidusrühmade esindajatega, sealhulgas peamiste ELi VKEsid toetavate ühendustega;
• dokumentide kontrollimine; kirjalikud küsimustikud ja struktureeritud intervjuud komisjoni talitustega (siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde, kaubanduse, teadusuuringute ja innovatsiooni, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia, regionaal- ja linnapoliitika ning rahvusvahelise partnerluse peadirektoraadid, Euroopa välisteenistus, välispoliitika rahastamisvahendite talitus), Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusametiga (EISMEA), EIP, EIFi, kaubandust edendavate organisatsioonide ja VKEde ühendustega; EENi liikmete küsitlus EENi panuse kohta VKEde rahvusvahelistumisse ning selle kooskõlastamise/koostöö kohta peamiste EL vahenditega antud valdkonnas (vaatluse metoodika kohta vt II lisa);
• kaubandust edendavate organisatsioonide uuring, mis käsitles ELi peamisi VKEde rahvusvahelistumise vahendeid ja nende vastastikust täiendavust riiklike vahenditega selles valdkonnas (uuringumetoodika üksikasjad on esitatud II lisas);
• tabelis 2 esitatud valitud ELi geograafiliste vahendite ja „Startup Europe’i“ projektide rahalise jätkusuutlikkuse ja järjepidevuse analüüs; analüüs nende koordineerimise ja koostöö kohta Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga.

Tähelepanekud

VKEde rahvusvahelistumise strateegia elluviimine jäi komisjonil poolikuks

24 VKEde rahvusvahelistumise strateegias tehti kindlaks mitmed VKEde rahvusvahelistumisega seotud probleemid (vt punkt 4). Nende ülesannete täitmiseks sätestati strateegias muuhulgas järgnevad eesmärgid:

• anda VKEdele kergesti juurdepääsetavat ja kohast teavet selle kohta, kuidas laiendada oma ettevõtte tegevust;
• parandada toetusmeetmete sidusust;
• parandada olemasolevad lüngad tugiteenustes.

25 Nende eesmärkide saavutamiseks võttis komisjon VKEde rahvusvahelistumise strateegias kohustuse rakendada mitmeid meetmeid, sealhulgas:

• olemasolevate tugiteenuste valiku kaardistamine ratsionaalsema ja sidusama käsitlusviisi võimaldamiseks tulevikus;
• ühtse virtuaalse teabevärava loomine VKEdele, kes soovivad tegeleda äritegevusega väljaspool ELi piire;
• ELi tasandi toetusskeemide järjepidevamaks muutmine, et suurendada nende mõju;
• klastrite ja võrgustike edendamine VKEde rahvusvahelistumiseks.

Puudub täielik ülevaade VKEde rahvusvahelistumise toetamisest ja kooskõlastus on puudulik

26 Kui komisjon VKEde rahvusvahelistumise strateegia 2011. aastal kasutusele võttis, määratles ta ELis ja selle liikmesriikides enam kui 300 toetusprogrammi eelarvega üle 2 miljoni euro, mis aitasid kaasa ettevõtete rahvusvahelistumisele⁷. See arv on tollest ajast saadik üha suurenenud ja muret tekitab võimalik oht, et toetusprogrammide arv muudkui kasvab ja need on halvasti kooskõlastatud⁸.

27 Nende rohkearvuliste vahendite sidususe suurendamiseks ja võimaliku dubleerimise, killustatuse, lünkade ning koostoimete tuvastamiseks kohustus komisjon viima läbi põhjaliku uuringu olemasolevate VKEde toetusmeetmete kaardistamiseks ELi ja riiklikul tasandil, nii avalikus kui ka erasektoris, ning sellele järgneva analüüsi, et teha kindlaks dubleerimine ja killustatus, nagu ka lüngad ja võimalikud koostoimed olemasolevates VKEde tugitegevustes. Uuring⁹ hõlmas kõiki 27 ELi liikmesriiki ja 25 valitud muud riiki ning selle tulemusel koostati nimekiri 1156 tugiteenusest (734 ELis ja 422 muudes riikides). Vaatamata uuringu laiaulatuslikkusele jõuti selles järeldusele, et sadu tugiteenuseid jääb endiselt loendist välja.

28 2015. aastal avaldas komisjon piiratuma „Ülevaate Euroopa ettevõtluse rahvusvahelistumisele kaasaaitavatest ELi vahenditest“, mida ajakohastati 2017., 2019. ja 2020. aastal¹⁰. Ehkki ülevaatest on kasu, piirab asjaolu, et see ei hõlma riiklikke vahendeid, selle väärtust nii ELi kui ka liikmesriikide edendatava ulatusliku toetusmeetmete valiku sidususe saavutamise seisukohast.

29 Meetmed, mida liikmesriikides edendatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kaudu, on iseäranis tähtsad sidususe ja kooskõlastuse jaoks muude ELi meetmetega antud valdkonnas. Leidsime, et kuigi Euroopa Regionaalarengu Fondilt pärines suurim osa VKEde konkurentsivõimele, sealhulgas rahvusvahelistumisele ette nähtud ELi eelarvest¹¹, ei kehtestanud komisjon programmitöö perioodiks 2014–2020 konkreetset sekkumiskategooria koodi ERFi kaudu VKEde rahvusvahelistumist edendavate meetmete jaoks. Selle tulemusena ei olnud teave antud valdkonna konkreetsete projektide kohta süstemaatiliselt kättesaadav ja seda ei kasutatud analüüsiks ning kooskõlastamiseks. Määrus (EL) 2021/1060¹² sisaldab konkreetset sekkumiskategooria koodi programmitöö perioodiks 2021–2027: „VKEde ettevõtluse arendamine ja rahvusvahelistumine“, mis tõenäoliselt suurendab ELi kaasrahastatud meetmete läbipaistvust selles valdkonnas.

30 Vaatamata strateegias väljakuulutatud arvukatele meetmetele ja VKEde rahvusvahelistumise poliitika valdkondadevahelisele iseloomule ei määratud konkreetset komisjoni talitust strateegia rakendamise tsentraliseerimiseks ning kooskõlastamiseks. Selle tulemusena toimis kooskõlastamine komisjoni talituste vahel mõnes valdkonnas väga hästi (nt vabakaubanduslepingute VKEsid käsitlevad peatükid), kuid see ei kehtinud erinevate ELi kaasrahastatud võrgustike korral, nagu EEN, algatus „Startup Europe“ või ELAN-võrgustik, nagu selgitatud käesoleva aruande järgnevates osades.

Juurdepääsetavus teabele toetuse kohta VKEde rahvusvahelistumiseks on suurenenud, kuid teadlikkus vabakaubanduslepingute eelistest on endiselt piiratud

31 Komisjon kohustus võtma hulga meetmeid, et parandada VKEde juurdepääsu teabele, mida nad vajavad uutele turgudele sisenemiseks. 2014. aastal seadis komisjon sisse VKEde rahvusvahelistumise portaali, mille eesmärk on pakkuda VKEdele kasulikku ja juurdepääsetavat teavet kõigi neile selles valdkonnas saadaolevate teenuste kohta. Samas osutus komisjoni jaoks väga keeruliseks ajakohase teabe säilitamine avaliku ja erasektori tugiteenuste kohta ELis ning väljaspool seda. Lisaks tingis avaliku portaali kaudu erasektori tugiteenustelt saadud andmete esitamine, mille eest komisjon ei saanud vastutada, täiendavaid õiguslikke probleeme. Need raskused viisid portaali sulgemiseni 2017. aastal.

32 2020. aastal käivitas komisjon portaali Access2Markets, millesse koondatud endine turulepääsu andmebaas, ELi kaubanduse kasutajatugi, ning mis hõlmab ühes töövahendis ka päritolureeglite andmebaasi ja päritolureeglite enesehindamise töövahendit (ROSA)¹³ (vt 2. selgitus). Mõlemad töövahendid sai väga positiivse hinnangu meie küsitluses osalenud EENi liikmetelt ja riiklikelt kaubandust edendavatelt organisatsioonidelt.

33 Konkreetsete VKEde peatükkide lisamine ELi ja kolmandate riikide vahelistesse vabakaubanduslepingutesse¹⁵ oli ajavahemikul 2014–2020 VKEde rahvusvahelistumise jaoks oluline edasiminek. Nagu on rõhutatud VKEde rahvusvahelistumise strateegias, on nende peatükkide eesmärk aidata VKEdel saada kasu vabakaubanduslepingutest tariifsete ja mittetariifsete tõkete kaotamisest, pakkudes samal ajal terviklikku õigusraamistikku ja institutsioonilisi mehhanisme, et avastada probleeme eeskirjade rakendamisel.

34 Selleks et saada kasu ELi sõlmitud vabakaubanduslepingutest, tuleb VKEsid teavitada nii võimalikest eelistest, mida need võivad anda, kui ka sellest, kuidas täita keerukaid nõudeid, näiteks päritolureegleid käsitlevaid nõudeid. Teadlikkuse tõstmise ja teabevahetuse eest vastutavad kollektiivselt komisjon, liikmesriigid, ettevõtjate ühendused ning kaubandust edendavad organisatsioonid.

35 Euroopa Regioonide Komitee/Eurochambresi 2019. aasta uuringus, milles osalesid ELi piirkondlike ja kohalike sidusrühmade ning riiklike ja piirkondlike kaubanduskodade esindajad¹⁶, leiti, et VKEd olid vabakaubanduslepingutest endiselt halvasti informeeritud, kusjuures üle 70% vastanutest märkis, et „lepingu kasutamise kohta ei ole piisavalt praktilist teavet“¹⁷.

36 Meie intervjuud komisjoniga ja komisjoni vastused meie kirjalikele küsimustikele näitasid ka seda, et teadlikkus vabakaubanduslepingute eeliste kohta VKEde jaoks jätab endiselt soovida. Konkreetsemalt ei ole vabakaubanduslepinguid veel piisavalt propageeritud ja portaal Access2Market ei ole seotud muude kaubandusega seotud teabeportaalide, näiteks riiklike kaubandust edendavate organisatsioonide veebisaitidega. Lisaks väljendas peaaegu 80% vastajatest meie uuringus riiklike kaubandust edendavate organisatsioonide kohta soovi, et EL ja liikmesriigid ühtlustaksid vabakaubanduslepinguid rohkem selles konkreetses küsimuses nõuandva organi kaudu.

Kestlikkus ja pikaajaline järjepidevus pole kõigile projektidele jõukohased

37 ELi rahastatud võrgustikud VKEde rahvusvahelistumise kontekstis vajavad aega tarvilike ühenduste loomiseks ja peavad VKEdele väärtusliku toe pakkumiseks laialdaselt tuntud olema. See järjepidevus on põhimõtteliselt saavutatav kahel erineval viisil: kas tugiteenuste pikaajalise riikliku rahastamise või tulu teenimise ja sedakaudu rahalise kestlikkuse saavutamise kaudu.

38 VKEde rahvusvahelistumise strateegia eelistab sõnaselgelt viimast, sest kestlikkus on üks strateegia aluspõhimõtetest. Antud põhimõte nõuab ELi ettevõtluse tugiteenuste rajamist tõendatud nõudlusele turul. Neid võidakse lühiajaliselt rahastada avaliku sektori vahenditest vastavalt finantsmäärusele, kuid pikemas perspektiivis peaksid nad võimalikult suurel määral isemajandavad olema. See ei välista VKEde rahvusvahelistumist toetavate muude komisjoni vahendite, näiteks EENi jätkuvat pikaajalist rahastamist.

39 Üks näide tugiteenustest koos algusest peale paika pandud pikaajalise riikliku rahastamiskavaga on ELi-Jaapani tööstuskoostöö keskus ja algatused „EU Gateway“ / „Business Missions to Japan“, mis mõlemad on toiminud üle 30 aasta (vt 3. selgitus).

40 Teisalt leidsime, et ELANi, ICI+ Kagu-Aasias (ICI+SEA) ja algatuse „Startup Europe“ raames perioodil 2014–2020 kaasrahastatud projektide korral oli järjepidevus üldiselt probleemiks. Kõigil neist oli raskusi piisava tulu teenimise ja seega toetuslepingus nõutud rahalise kestlikkuse saavutamisega. See tõi kaasa nende katkestamise, ehkki mõnda neist hinnati seirearuannetes küllaltki positiivselt (vt näited 4. selgituses ELANi ja ICI+SEA kohta ning punktid 67–70 algatuse „Startup Europe“ projektide katkestamise kohta).

41 Peamiste sidusrühmade (nagu EENi liikmed) rahulolumäär lühiajaliste vahendite ja meetmetega oli alla 45% – oluliselt madalam kui pikaajalise järjepidevuse saavutanud vahendite ning meetmete puhul (vt tabel 2).

VKEde rahvusvahelistumise strateegiat ei hinnatud süstemaatiliselt

42 Kõigi VKEde rahvusvahelistumise strateegias välja kuulutatud meetmete rakendamise juhtimiseks kohustus komisjon tegema seiret edusammude üle ja hindama perioodiliselt strateegia tõhusust, kaasates kõik peamised sidusrühmad.

43 Ehkki läbi on viidud regulaarseid kohtumisi ja foorumeid VKEde esindajate ning muude sidusrühmadega (nt Euroopa VKEde nädal, VKEde assamblee ja regulaarsed kohtumised riiklike kaubandust edendavate organisatsioonidega), ei ole strateegia elluviimist konkreetselt ega igakülgselt hinnatud, nagu eespool kirjeldatud. Seetõttu pole selle elluviimise kohta igakülgset aruandlust esitatud.

44 2021. aasta mais koostas komisjon talituste töödokumendi pealkirjaga „Annual Single Market Report“ (iga-aastane aruanne ühtse turu kohta). Tegu on olekuaruandega ELi 2020. aasta tööstuse ja VKEde strateegiate elluviimisel tehtud edusammude osas. Samas on VKEde rahvusvahelistumist edendavate konkreetsete meetmete kohta esitatud teave väga üldine ning seire ja hindamise jaoks ebapiisav.

EEN saavutab oma peamised eesmärgid, kuid kolmandates riikides ei ole nähtavus ja katvus optimaalne

EEN on saavutanud oma üldeesmärgid, kuid tal ei ole veel piisavat nähtavust

45 Perioodiks 2015–2021 kehtestati EENi jaoks kaks eesmärkide ja peamiste tulemusnäitajate kogumit:

• COSME määruse näitajad¹⁸ koos kõrgetasemeliste eesmärkidega EENi jaoks tervikuna (vt tabel 3); ning
• tulemuslikkuse suurendamise süsteemi eesmärgid, mis on EISMEA ja iga konsortsiumi vahel madalamal tasandil kokku lepitud.

46 EENi 2020. aasta lõplikus tegevusaruandes märkis komisjon, et üldised kõrgetasemelised eesmärgid on saavutatud, kuid ei andnud mingit teavet selle kohta, kuidas on paranenud VKEde teadmised EENi kohta.

47 EENi konsortsiumi tasandil tõdeti 2020. aasta lõplikus tegevusaruandes, et kollektiivselt on EEN ületanud oma eesmärgid nende näitajate osas, mille suhtes eesmärgid olid kehtestatud. Samas näitavad sõlmitud partnerluslepinguid ja konsortsiumide pakutavaid nõustamisteenuseid puudutavad arvud, et tulemused varieerusid riigiti oluliselt: alates 24-st saavutusest töötaja kohta (täistööaja ekvivalent) Iirimaal ja 20-st Leedus kahe, kolme või neljani paljudes teistes riikides. Neid tulemuslikkuse variatsioone seostatakse konsortsiumide juhtimisprobleemide, koordineerivaid organisatsioone mõjutavate muutuste ja võtmetöötajate lahkumisega.

48 Kuigi EEN on üldiselt saavutanud oma üldeesmärgid, ei ole võimalik täielikult kindlaks teha, mil määral on see kaasa toonud VKEde kasvu tegeliku paranemise ühtsel turul ja mujal. COSME programmi vahehindamisel 2017. aastal²⁰ jõuti järeldusele, et kuigi EEN oli tõhus, ei olnud sel hetkel võimalik mõõta selle täielikku mõju. Teisisõnu, ehkki EENi pakutavad teenused võivad anda palju positiivseid tulemusi, nagu laienemine, tõhustatud innovatsioon ja suutlikkuse suurendamine, on raske väita kindla seose olemasolu igaühega neist tulemustest, sest EENi teenused mängivad üksnes toetavat rolli ning konkreetsed tulemused peavad siiski saavutama VKEd ise.

49 Sidusrühmade teadlikkuse suurendamine EENist on jätkuvalt komisjoni eesmärk. Selleks peavad korraldavad organisatsioonid tagama, et nende EENi-tegevused on hästi nähtavad. 2015. aastal olid EENist teadlikud vaid 8% selle aasta Eurobaromeetri uuringus osalenud VKEdest ja see näitaja varieerus liikmesriigiti oluliselt. EASME 2017.–2018. aasta teabevahetusaudit näitas, et paljude EENi liikmete veebisaitide nähtavuse nõuded ei olnud süstemaatiliselt täidetud. Meie audit kinnitas seda: meie uuritud 30-st veebilehest vaid kümne esilehel leidus EENi logo ja link EENi teenuste juurde. Komisjon pole avaldanud teadlikkuse võrdlemiseks ajakohastatud arvu.

EENi ja riiklike vahendite kooskõlastamist ei kasutata täielikult ära

50 Kooskõlastamine EENi ja teiste ELi, riiklike ning piirkondlike vahendite vahel on tähtis, et tagada sidusa, kõikehõlmava ja vastastikku täiendava toe olemasolu VKEde rahvusvahelistumisele. Ehkki tegu pole ametliku nõudega, julgustatakse EENi konsortsiume kaasama oma piirkonna VKEsid toetavaid organisatsioone viisina nende mõju laiendamiseks ettevõtlusringkondades. Lisaks peavad EENi taotlejad tagama, et nende tegevus ei dubleeri teenuseid, mida sama geograafilise piirkonna teised organisatsioonid juba osutavad, ning neid innustatakse tegema tihedat koostööd teiste ELi võrgustike esindajatega oma piirkonnas, nagu teadusuuringute raamprogrammi riiklikud kontaktpunktid, ERFi vahendusasutused ja korraldusasutused, ning suhtlema nendega korrapäraselt. Taotlejatele mõeldud EENi juhendis²¹ rõhutatakse, et see eeldab sidusrühmade korrapärast kaasamist EENi tegevustesse kõikidel tasanditel (kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul) ning pidevat dialoogi teiste tugiteenuste osutajatega.

51 Ligi 70% meie riiklike ja piirkondlike kaubandust esindavate organisatsioonide küsitlusele vastanutest leidis, et EEN pakub Euroopa VKEdele täiendavust, mis ületab riiklike rahvusvahelistumise tugistruktuuride suutlikkust. Siiski sooviti ka EENi tugevamat integreerimist ELi liikmesriikide riiklikesse ja piirkondlikesse organisatsioonidesse. Rahulolu määr oli kõrge, mis puudutas koostööd paljude ELi vahenditega VKEde rahvusvahelistumise toetamisel (vt tabel 2), kuid leiti, et koostööd võiks tugevdada, eelkõige selliste toetusvahenditega nagu Startup Europe ning ELAN ja ENRICH võrgustikud.

52 Selleks et toetada EENi tegevust ja edendada ELi tasandi koostööd komisjoni ja VKEde rahvusvahelistumise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide vahel, sõlmis komisjon 2015.–2021. aasta EENi raames eraldi kahepoolsed lepingud nende organisatsioonidega, kellest said EENile teenuseid osutavad assotsieerunud liikmed. Lisaks võis komisjon sõlmida asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega eraldi vastastikuse mõistmise memorandumid.

53 EEN oli 2020. aasta lõpuks sõlminud kahepoolsed lepingud või erilepingud seitsme Euroopa assotsieerunud liikme, kahe Euroopa agentuuri, intellektuaalomandi õiguste (IPR) kasutajatugede ja mitme riikliku assotsieerunud liikmega. Samuti oli EEN allkirjastanud kavatsuste deklaratsiooni koostööks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega (EDIH). 2021. aasta lõpuks ei olnud aga veel ametlikult vormistatud lepinguid paljude vahendite ja võrgustikega, sealhulgas riiklike kontaktpunktide võrgustikuga, Startup Europe’i võrgustikuga, ENRICHi võrgustikuga, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondiga (et edendada ELi rahastamisvahendeid EENi kaudu) ning liikmesriikide riiklike ja piirkondlike kaubandust edendavate organisatsioonidega.

Sidusrühmad tuvastasid lünki kolmandate riikide katvuses, EENi liikmete sõnul on teenuste kvaliteet kõikuv

54 EENi esindatus eri riikides on otsustava tähtsusega, et aidata VKEdel pääseda ülemaailmsetele turgudele. EENi töö laieneb ettevõtluskoostöö keskuste sisseseadmise kaudu ka mitte-COSME riikidesse. Need saavad komisjonilt EENi tegevuste jaoks mitterahalist toetust, eelkõige tehnilist abi ja tuge ning juurdepääsu IT-vahenditele, EENi sisevõrgule, andmebaasidele ja muudele võrguteenustele. EENil puuduvad vahendid ja volitused rahalise toe võimaldamiseks ettevõtluskoostöö keskustele ELi-välistes riikides. Sellest tulenevalt sõltuvad ettevõtluskoostöö keskused osaliselt igasugusest rahalisest toetusest, mida nad võivad saada riiklikelt asutustelt ja mujalt.

55 2020. aasta lõpuks oli EEN esindatud 65-s riigis (peamiselt riigid, millega ELil on huvi majanduskoostööd teha ja üldjuhul ka kaubandusleping) 625 partnerorganisatsiooni kaudu. Neist 427 organisatsiooni olid ELi liikmesriikides, 92 muudes COSME riikides, 23 Ühendkuningriigis ja 73 (ettevõtluskoostöö keskustena) 29 muus riigis (vt joonis 3).

56 Kuigi ettevõtluskoostöö keskuste arvule ei ole konkreetset eesmärki seatud, nimetasid vastajad EENi liikmete küsitluses ja sidusrühmadega peetud intervjuudes sageli mitut riiki, kus nad oleksid soovinud näha keskuste suuremat esindatust. Need riigid olid Lõuna-Aafrika (kellega ELil on vabakaubandusleping), Austraalia (praegu kaubandusläbirääkimised ELiga), Hiina ja Araabia Ühendemiraadid. Lisaks nimetas Euroopa kaubanduse edendamise organisatsioonide ühendus Aafrikat ideaalseks piirkonnaks uute koostöövormide väljatöötamiseks ja ELi VKEde turulepääsuks²², kuna liikmesriikide kaubandust edendavad organisatsioonid on mandril vähe esindatud.

57 Teenuse kvaliteedi osas näitas küsitlus, et EENi liikmed on teatud ettevõtluskoostöö keskustega väga rahul. Teiste osutatud teenuste reageerimisvõime, kvaliteet ja kasulikkus leiti olevat varieeruvad, esines ebapiisavat koostööd või integreerimist Euroopa kaubandust edendavate organisatsioonidega ning liiga vähest huvi Euroopa eksportijate vastu. Oma uues osalemiskutses rahvusvahelise võrgustiku partneritele (ettevõtluskoostöö keskuste uus nimetus)²³ on komisjon lisanud riiklikud ja piirkondlikud kaubandust edendavad organisatsioonid sõnaselgelt jaotisse „otsitava organisatsiooni liik“, suurendades seeläbi võrgustiku võimalikku tulevast kasu.

EENi liikmed sooviksid täiendavat koolitust või teavitustegevust seoses juurdepääsuga rahastamisele ja vabakaubanduslepingutega

58 Kindel juurdepääs rahastamisele on VKEde jaoks alati ülimalt oluline, sõltumata sellest, kas nad soovivad rahvusvahelistuda või mitte²⁴. Vastuseks on komisjon teinud suuri jõupingutusi, et pakkuda VKEdele laia valikut rahastamisvahendeid, mille rakendamise eest vastutavad kas komisjon, EIP, EIF või finantsvahendajad.

59 EENi eesmärk on pakkuda teavet ja nõuandeid ELi rahastamisvahendite ja mitmesuguste ELi portaalide kohta, mis teavitavad rahastamisele juurdepääsu võimalustest, eelkõige komisjoni ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse portaalide kohta. Samas erineb selle teabe nähtavus ja juurdepääsetavus veebis EENi liikmete lõikes tublisti. Lisaks puudub nii Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kui ka komisjoni rahastamisvõimaluste portaalil teave ja viited EENile.

60 Meie kahele küsitlusele vastanute märkused kinnitavad vajadust suurendada teadlikkust ja lihtsustada linke teabele VKEde rahastamisele juurdepääsu kohta, eelkõige suurendades EENi rolli kooskõlas ELi kavadega, nagu komisjoni rahastamisvõimaluste portaal ja Euroopa investeerimisnõustamise keskus.

61 2019. aastal koostas komisjon juhendi mitme konkreetse soovitusega²⁵. Mõned peamised soovitused, sealhulgas alaliste vabakaubanduslepingute kontaktpunktide määramine ja vabakaubanduslepingu rakendamist käsitlevad erikoolitused EENi liikmetele (mis on VKEde jaoks peamised teabeallikad), ei ole siiski veel ellu viidud.

62 IT-vahendid ja suutlikkuse suurendamine on üha tähtsamad EENi teenuste kliendikesksemaks muutmisel ning VKEde spetsiifilistele vajadustele kohandamisel. Meie küsitlus näitas, et EEN peab oma IT-vahendeid antud eesmärgil täiustama ja edasi arendama, sest rahulolematust väljendas iga viies vastaja (kõrgem rahulolematuse tase võrdluses teiste toetusvaldkondadega).

63 Meie küsitlus ja intervjuud komisjoni ja EIP/EIFi talitustega näitasid vajadust täiendkoolituse järele EIP ja EIFi ekspertide osalusel. Lisaks on vähe võimalusi interaktiivseks õppimiseks, mis suurendaks VKEde suutlikkust tegeleda konkreetsete ja tehnilisemate valdkondadega, nagu vabakaubanduslepingud ja juurdepääs rahastamisele.

Algatus „Startup Europe“ tegeles oluliste vajadustega, kuid jätkusuutlikkus, järelevalve ja koordineerimine varieerusid

64 Algatuse „Startup Europe“ üldeesmärk on tugevdada võrgustike loomise võimalusi kõrgtehnoloogilistele kasvufirmadele ja ökosüsteemide loojatele, et kiirendada kogu ettevõtluse ökosüsteemi kasvu ELis. See toetab omakorda kohalikke idufirmade kogukondi, tuues kokku idufirmad, kasvufirmad, investorid, kiirendid, ettevõtete võrgustikud ja ülikoolid.

65 Programmitöö perioodil 2014–2020 viidi algatus „Startup Europe“ ellu kolme taotlusvooru kaudu (2014., 2017. ja 2019. aastal). Iga taotlusvooru eelarve oli piiratud ligikaudu 10 miljoni euroga. Kui 2014. aasta projektikonkursi eesmärk oli julgustada veebiettevõtjaid alustama ELis ettevõtet ja kasvama rahvusvahelisel tasandil, siis 2017. ja 2019. aasta projektikonkurssidega laiendati algatuse „Startup Europe“ ulatust kõigile kõrgtehnoloogia idufirmadele ja innovatiivsetele VKEdele, soodustades majanduskasvu ja laiendamist kogu ELis ja mujal.

66 Komisjon valis kolmest taotlusvoorust 22 projekti. Projektid kestavad tavaliselt kaks aastat. Igaüht neist viib ellu konsortsium, mis ühendab partnereid erinevatest idufirmade ökosüsteemidest üle kogu ELi ning pakub idufirmadele ja kasvufirmadele võrgustikutöö võimalusi. Partnerite arv konsortsiumis varieerub 3-st 15-ni. 5. selgitus toob mõningaid näiteid algatuse „Startup Europe“ kaudu elluviidud projektide eesmärkidest ja tegevustest. IV lisa sisaldab kõigi programmitöö perioodil 2014–2020 rahastatud algatuse „Startup Europe“ projektide lühikirjeldusi.

Algatuse „Startup Europe“ projektidel puudub järjepidevus

67 Kõik valitud projektid olid suunatud ühe või enama tõkke kõrvaldamisele, mis aeglustavad kasvu ja takistavad ettevõtetel laieneda või üleeuroopaliseks või globaalseks ettevõtteks kasvada. Need olid selgelt seotud idu- ja kasvufirmade jaoks tüüpiliste väljakutsetega, nimelt juurdepääs rahastamisele, juurdepääs uutele turgudele, kvalifitseeritud töötajate värbamine ning partnerite leidmine.

68 Samas panustasid need algatuse „Startup Europe“ eesmärkide saavutamisse lühikest aega. Suurem osa projektitegevusi ja meetmeid lõpetati vastava toetusperioodi lõpus, hoolimata 2017. ja 2019. aasta projektikonkursside nõudest, mille kohaselt peavad projektid näitama meetmete jätkusuutlikkust ka pärast projekti lõppu.

69 Meie intervjuudest projektikoordinaatorite ja komisjoni töötajatega selgusid selle mõned võimalikud põhjused:

• idufirmad ei soovi või ei suuda teenuste eest maksta;
• pakutud teenuseid saab muljalt tasuta;
• idufirmad ei taha välist nõu kuulda võtta.

70 Lisaks sisaldasid kõik toetuslepingud kasumi mittetaotlemise reeglit, mis tähendas igasuguse kasumi toetusest mahaarvamist. ELi keskmine rahaline panus projektidesse oli väga suur, ulatudes 88%-ni kogukuludest ja mõnel juhul 100%-ni kuludest. Sellest tulenevalt võinuks igasugune tekkinud tulu ELi panust automaatselt vähendada. Ehkki kasumi mittetaotlemise reeglil on omad põhjendused, võib see viia selleni, et konsortsium ei soovi tulu teenuda. See vähendab projektide rahalise jätkusuutlikkuse ja lõppkokkuvõttes ka nende järjepidevuse võimalust.

Algatuse „Startup Europe“ kui terviku ebapiisav seire

71 Iga algatuse „Startup Europe“ projektiettepanek peab sisaldama tulemuste, vahe-eesmärkide ja projektikohaste peamiste tulemusnäitajate loendit, mille abil edusamme ning tulemusi mõõta. Projektide edusammudest antakse regulaarselt aru ning komisjon koostab omalt poolt eraldi projektide ülevaated koos järelduste ja soovitustega. Üldiselt hindab komisjon projekti saavutusi positiivselt. Samas ei õnnestunud meil hinnata, mil määral on algatus „Startup Europe“ oma üldeesmärgid saavutanud, sest eraldi projektidel on täiesti erinevad peamised tulemusnäitajad, mistõttu ei saa andmeid koondada.

Piiratud kooskõlastus algatuse „Startup Europe“ raames ja väljaspool seda

72 Komisjon avaldab oma veebilehel teavet algatuse „Startup Europe“ projektide ja nende korraldatavate ürituste kohta. Me ei leidnud aga keskset koordineerimismehhanismi, -vahendit ega -organit, mis suunaks algatust selle üldiste eesmärkide suunas. Iga projekt viidi ellu eraldi, tehes koostööd vaid juhuti, näiteks olid mõned konsortsiumi liikmed partneriteks enam kui ühes projektis.

73 Komisjoni töötajad, kes rakendavad „Startup Europe“ algatust, kohtusid aeg-ajalt kolleegidega teistest peadirektoraatidest (nt projektiüritustel). Samas puudus idufirmasid ja kasvufirmasid toetavate erinevate peadirektoraatide tegevuste korrapärane, struktureeritud kooskõlastamine. Samuti ei kooskõlastanud komisjon algatuse „Startup Europe“ tegevusi riiklike programmidega, mis pakuvad tuge idu- ja kasvufirmadele. Komisjoni 2016. aasta teatises antud teemal rõhutati vajadust tõhustada koostööd EENi ja algatuse „Startup Europe“ projektide vahel. Samas pole seegi paika pandud struktureeritud viisil ja kokkupuuted kahe võrgustiku vahel on küllaltki harvad. Üksnes 35% meie EENi liikmete küsitlusele vastanutest avaldasid rahulolu EENi ja algatuse „Startup Europe“ vahelise koostöö tasemega.

Panust VKEde üldstrateegiasse ei ole hinnatud

74 Üks ELi poliitika ja strateegiate eesmärke selles valdkonnas on aidata idu- ja kasvufirmadel jääda Euroopasse, kus nad saavad kasvada ülemaailmseks liidriks ja luua ELis töökohti²⁶.

75 Mitmes komisjoni dokumendis²⁷ on aga välja toodud, et lootustandvad ELi idufirmad ja kasvufirmad ei suuda Euroopas üleilmseteks liidriteks saada, sest ELi välised ettevõted ostavad need varases staadiumis ära. Kõige usinamad on USA ettevõtted, kes ostsid aastatel 2010–2018 ära 12 780 ELi idufirmat (27% kõigist ostetud ELi idufirmadest). Investeeritud kapitali poolest moodustasid USA ettevõtted 55% tehingute koguväärtusest²⁸.

76 Tuvastasime kaks algatuse „Startup Europe“ projektipartnerit, kes osalesid 22-st projektist 10-s, ja kes tegelesid klientettevõtete, sealhulgas ELi-väliste ettevõtete otsimisega. See hõlmas idufirmade ökosüsteemide sõelumist kõrgtehnoloogiliste innovaatiliste idufirmade leidmiseks, mis nende klientide innovatsioonivajadusi arvestades potentsiaalset huvi pakuvad. See võib viia mutmesuguse koostööni ettevõtete ja idufirmade/kasvufirmade vahel, litsentseerimisest partnerluste ning täieliku omandamiseni. Ühe taolise algatuse „Startup Europe“ projekti koostööpartnerite leidmise tegevuste tulemusena leidis aset 27 ühinemist ja omandamist, neist vaid 12 ELi piires (sealhulgas pärines seitse omandavat ettevõtet Ühendkuningriigist, mis oli sel ajal veel ELi osa).

77 Kuigi koostöö võib olla kasulik mõlemale poolele, on ELi idufirma või kasvufirma omandamine väljastpoolt ELi vastuolus ELi poliitika ja strateegilise eesmärgiga aidata ettevõtetel rahvusvaheliselt kasvada, jäädes sealjuures ELi.

Järeldused

78 Meie auditis leiti, et EL ja liikmesriigid on võtnud VKEde rahvusvahelistumise vajaduste rahuldamiseks kasutusele palju toetusmeetmeid, kuid need ei ole täielikult sidusad ega kooskõlastatud. EEN saavutab oma peamised eesmärgid, kuid kolmandates riikides ei ole nähtavus ja katvus optimaalne. Väiksemas mastaabis on algatus „Startup Europe“ toonud mõningaid positiivseid tulemusi projekti tasandil, kuid sel puudub järjepidevus ja mõõdetavad üldised tulemused.

79 Me järeldame, et ELi 2011. aasta VKEde rahvusvahelistumise strateegia elluviimine on endiselt puudulik. Kuigi põhimeetmed on vähemalt osaliselt ellu viidud, nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustiku tugevdamine ja portaali Access2Market arendamine, ei ole mõned põhimeetmed sidususe parandamiseks ELi ja liikmesriikide arvukate algatuste seas edu toonud (punktid 24–29).

80 ELi ja liikmesriikide VKEde rahvusvahelistumise vajadustele suunatud arvukate meetmete kooskõlastamine on puudulik mitmel tasandil. Ehkki talitustevaheline kooskõlastamine on mõnes komisjoni töö põhivaldkonnas (nt koostöö seoses vabakaubanduslepingute VKEsid käsitlevate peatükkidega) ülimalt tõhus, ei ole see nõnda teistes valdkondades, eelkõige rahvusvahelistumise võrgustike ja rahastamisele juurdepääsu tagavate ELi vahendite osas (punktid 30–36).

81 Paljude programmitöö perioodil 2014–2020 käivitatud ELi meetmete rahalist jätkusuutlikkust ei käsitletud piisavalt, mis tõi kaasa mitme meetme katkestamise positiivsetele tulemustele vaatamata. Lisaks ei ole toimunud ei korrapärast ja konkreetset aruandlust ja järelevalvet ega põhjalikku hindamist VKEde rahvusvahelistumise strateegia rakendamise kohta (punktid 37–44).

82 EEN on saavutanud oma peamised eesmärgid, kuid vaja on täiendavaid jõupingutusi seoses nähtavuse, koordineerimise, kolmandate riikide hõlmatuse ja suutlikkuse suurendamisega (punkt 45).

83 EEN on peamiselt saavutanud oma koondatud kõrgetasemelised eesmärgid, kuid madalamatel tasemetel on saavutamismäärad kõikuvad. Lisaks ei pruugi alati olla lihtne selle tuvastamine, mil määral need saavutused EENi meetmetega haakuvad. Vaatamata tulemuslikkuse mõõtmise paranemisele ei täida paljud EENi liikmed seni veel süstemaatiliselt nähtavuse ja teabevahetuse nõudeid, mille eesmärk on teadlikkuse ning juurdepääsetavuse suurendamine (punktid 45–49).

84 Kooskõlastus EENi ja teiste rahvusvahelistumise vahendite vahel ELi, riiklikul ning piirkondlikul tasandil loob aluse sidusale, kõikehõlmavale ja vastastikku täiendavale tugiteenuste valikule. Kuigi koostöö EENi ja muude ELi vahendite vahel on mõnel juhul hea, ei ole ametlikke koostöölepinguid alati sõlmitud (punktid 50–53).

85 Väljaspool ELi tegutseb EEN peamiselt ettevõtluskoostöö keskuste kaudu. Mõne ettevõtluskoostöö keskuse tööd hinnati kõrgelt, kuid teisi kritiseeriti nende kehva teeninduse ja reageerimisvõime pärast. EENi liikmed kurtsid ka, et peamiste kaubanduspartnerite juures (nagu Austraalia, Hiina, Lõuna-Aafrika ja Araabia Ühendemiraadid) ei ole ettevõtluskoostöö keskused nende hinnangul piisavalt esindatud (punktid 54–57).

86 EENi liikmed leiavad, et komisjonilt – ja iseäranis EISMEAlt – saadud toetus on kasulik. Rahastamisele juurdepääsu ja vabakaubanduslepingute valdkondades on vaja täiendavat väljaõpet ning tihedamat koostööd komisjoni ja EIP/EIFiga, et edendada suutlikkuse suurendamist ning tehnilisi teadmisi. IT-vahendid on veel üks valdkond, kus EENi liikmed sooviksid olukorda parandada (punktid 58–63).

87 Algatus „Startup Europe“ on keskendunud idufirmade asjakohastele vajadustele, kuid tema panus VKEde rahvusvahelistumisesse tervikuna on ebaselge ning seda mõjutavad jätkusuutlikkuse ja juhtimisega seotud küsimused (punktid 64–70).

88 Komisjonil puudub üldine struktuur, et koordineerida algatust ja selle suhteid teiste programmidega. Seega on koostöö algatuse „Startup Europe“ projektide ning algatuse ja muude ELi ja riiklike vahendite vahel piiratud (punktid 72–73).

89 Hoolimata sellest, et on olemas teave üksikute projektide edusammude ja saavutuste kohta, on üldiste eesmärkide, vahe-eesmärkide ja näitajate piiratud arvu tõttu raske hinnata Euroopa idufirmade tõhusust algatuse tasandil (punkt 71)

90 Mõnel juhul on „Startup Europe“ konsortsiumi partnerid ja projektid tegelenud ettevõtete nimel suure potentsiaaliga innovatiivsete ettevõtete uurimise ja sõeluuringutega, mille tulemusel on ELi idufirmad omandatud väljaspool ELi (punktid 74–77).

Soovitused

1. soovitus. Tõsta VKEde rahvusvahelistumise toetamise alast teadlikkust, sidusust ja kestlikkust

Komisjon peaks:

1. tegema kättesaadavaks teabe olemasolevate vahendite ja projektide kohta, mida EL kaasrahastab rahvusvahelistumise valdkonnas, sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;
2. tuginedes punktile a, analüüsima kaasrahastatud vahendite ja projektide valikut lünkade ning kattumiste tuvastamiseks ja koostoimete edendamiseks;
3. kaasama uute VKEde rahvusvahelistumise vahendite eelhindamisse või mõjuhinnangutesse süstemaatiliselt rahalise jätkusuutlikkuse, tõendatava turunõudluse ning koordineerimise olemasolevate ELi ja liikmesriikide meetmete ja teenustega;
4. viima läbi välise hindamise VKEde rahvusvahelistumise strateegia tulemuslikkuse hindamiseks.

Tähtaeg: 2023. aasta lõpp (soovitused a ja c), 2024. aasta keskpaik (soovitus b) ning 2025. aasta lõpp (soovitus d)

2. soovitus. Suurendada Euroopa ettevõtlusvõrgustiku nähtavust, koostööd muude sarnaste programmidega, koolitustegevusi ja geograafilist katvust

Komisjon peaks:

1. parandama EENi nähtavust, veendudes selles, et EENi liikmed esitavad oma veebilehtedel selged ja silmapaistvad viidad kõigi asjakohaste teenuste juurde, ning tagades, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus ja komisjoni rahastamisele juurdepääsu portaal hõlmavad samuti selgeid ning silmapaistvaid linke EENile;
2. võimaluse korral sõlmima EENi ja muude Euroopa VKEde rahvusvahelistumist toetavate ELi, riiklike ja piirkondlike programmide vahel koostöölepingud või muud koostöökokkulepped;
3. suurendama EENi koolitusalast teavitustegevust rahastamisele juurdepääsu ja vabakaubanduslepingute valdkonnas;
4. julgustama usaldusväärseid osalejaid taotlema rahvusvahelise võrgustiku partneriteks saamist kolmandates riikides, kus see on kooskõlas ELi kaubandusprioriteetidega.

Tähtaeg: 2022. aasta 2. kvartali lõpp (soovitused a, b ja c) ning 2025. aasta 2. kvartali lõpp (soovitus d)

3. soovitus. Parandada algatuse „Startup Europe“ seiret ja tõhusust pikas perspektiivis

Komisjon peaks parandama algatuse „Startup Europe“ juhtimist järgnevalt:

1. töötama välja konkreetsed näitajad ja eesmärgid, et mõõta algatuse üldist tulemuslikkust, sealhulgas projektitegevuste jätkusuutlikkust;
2. tagama kooskõlastamise ja koostöö teiste ELi ning siseriiklike vahenditega, mis toetavad idufirmade kasvu ja rahvusvahelistumist;
3. kehtestama valikukriteeriumid projektide prioriseerimiseks, mis aitavad idufirmadel oma potentsiaali ja konkurentsivõimet täielikult välja arendada ning seeläbi aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele ELis.

Tähtaeg: 2022. aasta 4. kvartali lõpp (soovitused a ja c) ning 2023. aasta 1. kvartali lõpp (soovitus b)

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Mihails Kozlovs, võttis käesoleva aruande vastu Luxembourgis 5. aprillil 2022.

Lisad

I lisa. VKEde rahvusvahelistumist mõjutavad poliitikadokumendid

II lisa. VKEde rahvusvahelistumist toetavad peamised ELI vahendid

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni dokumendi „Ülevaade ELi vahenditest, mis aitavad kaasa Euroopa ettevõtete rahvusvahelistumisele“ (november 2020) ja muude komisjoni allikate põhjal.

III lisa. Küsitluse metoodika

Audit hõlmas kaht küsitlust: üht EENi liikmete ja teist kaubandust edendavate organisatsioonide jaoks.

EENi liikmete küsitlus

Euroopa ettevõtlusvõrgustiku liikmete küsitlus keskendus EENi panusele VKEde rahvusvahelistumisse ning selle kooskõlastamisele/koostööle peamiste ELi vahenditega antud valdkonnas. See adresseeriti 94-le EENi koordinaatorile ja 436-le EENi partnerile, vastamismäärad olid vastavalt 83% ning 31%.

Võimalikud vastused igale küsimusele olid „väga rahul“, „rahul“, „rahulolematu“, „väga rahulolematu“, „arvamus puudub / vastus puudub“. Vastajad võisid etteantud vastusevariantidele lisada ettepanekuid või teha üldisi märkuseid.

Kaubandust edendavate organisatsioonide küsitlus

Kaubandust edendavate organisatsioonide küsitlus saadeti 32-le Euroopa kaubandust edendavale organisatsioonile, millest vastas 13 (41%). Küsitlus keskendus peamistele ELi vahenditele VKEde rahvusvahelistumiseks ja nende vastastikusele täiendavusele selle valdkonna riiklike vahenditega.

IV lisa. Algatuse „Startup Europe“ projektide eesmärgid

Lühendid

Mõisted

Euroopa kaubanduse edendamise organisatsioonide ühendus: riiklike ja piirkondlike kaubanduse edendamise organisatsioonide Euroopa ühendus.

Euroopa Komisjoni parema õigusloome suunised: komisjoni töötajatele mõeldud asutusesiseste juhiste kogum parema õigusloome eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas põhjalikud hindamised ja mõjuhinnangud tagamaks, et õigusaktid ja rahastamisprogrammid on tõhusad, tulemuslikud, asjakohased ja sidusad ning et ELi tasandi sekkumine annab reaalset lisaväärtust.

Idufirma: uus äriettevõte, eelkõige VKE või mikroettevõte, mis vajab kapitaliinvesteeringuid.

Idufirmade ökosüsteem: ühine ressursside kogum, mis tavaliselt paikneb 100 kilomeetri raadiuses keskpunkti ümber ja on kasulik kohalikele idufirmadele ning hõlmab poliitikakujundajaid, kiirendeid, inkubaatoreid, koostöötamise alasid, haridusasutusi ja rahastamisega tegelevaid rühmi.

Kasvufirma: väikeettevõte, mis on läbinud ülemineku idufirmast kasvufaasi, mis on määratletud kui keskmine aastane kasv üle 20% kolmeaastase perioodi lõikes.

Portaal Access2Markets: ELi andmebaas eksportivate ettevõtete jaoks, mis annab teavet tollimaksude, maksude, tootereeglite ja muude regulatiivsete nõuete kohta kõigi ELi riikide jaoks rohkem kui 135 välisturul üle maailma.

Programm „Horisont 2020“ (H2020): ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm perioodiks 2014–2020.

Päritolureeglid: päritolureeglid on kriteeriumid, mida kasutatakse toote päritoluriigi kindlaksmääramiseks. Soodustariifide kohaldamine ELi mittekuuluva riigiga sõlmitud vabakaubanduslepingu alusel sõltub asjaomase kauba päritolusertifikaadist.

Vabakaubanduslepingud: ELi kaubanduslepingud kolmandate riikidega, mis annavad võimaluse avada vastastikku turud arenenud riikide ja tärkava turumajandusega riikidega, andes soodusjuurdepääsu turgudele.

VKE: ettevõtete ja muude organisatsioonide suurust kirjeldav määratlus, mis põhineb töötajate arvul ja teatavatel finantskriteeriumidel. Väikeettevõtjate puhul on töötajate arv alla 50 ning käive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Keskmise suurusega ettevõtjate puhul on töötajate arv alla 250 ja käive kuni 50 miljonit eurot või bilansimaht kuni 43 miljonit eurot.

VKEde vahend: rahastamisvahend, mida haldab EASME programmi „Horisont 2020“ raames, mis pakub VKEdele lihtsat juurdepääsu teadus- ja innovatsiooniprojektide rahastamisele.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61072

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61072

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Mihails Kozlovs. Auditit juhtis kontrollikoja liige Ivana Maletić, keda toetasid kabinetiülem Sandra Diering, kabineti nõunik Tea Japunčić ja valdkonnajuht John Sweeney.

Auditijuht oli Alvaro Garrido-Lestache Angulo ning auditirühma kuulusid veel audiitorid Wayne Codd, Christian Detry, Satu Levelä-Ylinen, Juan Antonio Vazquez ja Wolfgang Schwender. Keelealast abi osutas Thomas Everett.

Vasakult paremale: Tea Japunčić, Satu Levelä-Ylinen, Christian Detry, Sandra Diering, Alvaro Garrido-Lestache Angulo, Wayne Codd, Ivana Maletić, Thomas Everett, Wolfgang Schwender, Juan Antonio Vazquez, John Sweeney.

Järelmärkused

¹ Annual Report on European SMEs 2020/2021. VKEde tulemuslikkuse hindamine 2020/2021. Euroopa Komisjon, juuli 2021.

² Højbjerre Brauer Schultz, WIOT sisend-väljundtabelite ja Eurostati põhjal. 2018. aasta uuring. 25 aastat ELi ühtset turgu.

³ 2021. aasta väljaanne. Kaubanduse peadirektoraadi uuring. ELi eksport maailma: mõju tööhõivele.

⁴ Kaubanduse peadirektoraadi statistiline juhend.Euroopa Komisjon, august 2021.

⁵ Komisjoni teatis „Kõigepealt mõtle väikestele“. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“, COM(2008)394 final, läbi vaadatud dokumendis COM(2011)78.

⁶ Euroopa Kontrollikoja eriaruanded 20/2017 VKEde tagatissüsteemi kohta, 17/2019 riskikapitali kohta, 2/2020 VKEde rahastamisvahendi kohta, 25/2020 kapitaliturgude liidu kohta.

⁷ Võimalused Euroopa VKEde rahvusvahelistumiseks. Euroopa Komisjoni tellimusel, 2010.

⁸ Euroopa Parlamendi uuring „Kuidas toetada VKEde ja mikroettevõtjate rahvusvahelistumist“, 2017.

⁹ VKEde tugiteenuste uuring rahvusvahelises ettevõtluses, Euroopa Komisjon, 2013.

¹⁰ Ülevaade ELi vahenditest, mis aitavad kaasa rahvusvahelistumisele, Euroopa Komisjon.

¹¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013. aasta määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi, artikli 5 lõike 3 punkt d.

¹² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

¹³ „Rules of origin in Access2Markets“, DG TRADE, Euroopa Komisjon.

¹⁴ SMEunited Statement on the World Trade Organisation’s MSMEs Workstream: How to Make International Trade Fit for MSMEs, 19. veebruar 2020.

¹⁵ Komisjoni aruanne ELi kaubanduslepingute rakendamise kohta, COM(2020) 705 final.

¹⁶ “Implementation of Free Trade Agreements“, Euroopa Regioonide Komitee/Eurochambres, 2019.

¹⁷ ECON and Eurochambres Survey Results Note on the Implementation of Free Trade Agreements.

¹⁸ Määrus (EL) nr 1287/2013, millega luuakse programm COSME.

¹⁹ EENi 2021. aasta klientide rahulolu uuringu andmed.

²⁰ Interim Evaluation of the COSME Programme, lõpparuande projekti lisa B: teemavaldkond Business Management Capacity (EEN), Technopolis Group Euroopa Komisjoni jaoks, detsember 2017.

²¹ Guide for Applicants, Call for proposals: COS-WP2014–2-1. COSME Enterprise Europe Network 2015–2020.

²² Towards a joint EU-Member States agenda for the internationalisation of SMEs, ETPOA seisukohavõtt, november 2020.

²³ Ühtse turu programm, Call for expressions of interest for International Network Partners of the Enterprise Europe Network, SMP-COSME-2021-EEN-INTERNATIONAL.

²⁴ Euroopa Komisjon: Eurobaromeetri kiiruuring nr 421 „Internationalisation of SMEs report“. Oktoober 2015.

²⁵ EENi ja komisjoni juhend „Enhancing services to improve the export & import performance of European companies under EU Free Trade Agreements (FTAs)“, november 2019.

²⁶ Euroopa Komisjoni veebisait „Juhtpositsioon tööstuses“.

²⁷ Euroopa Komisjoni rahastamis- ja hankevõimaluste veebisait.

²⁸ MTB & Crunchbase, Tech Startup M&As – 2018 Report, lk 11 ja 13.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-7718-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/102018	QJ-AB-22-005-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-7690-0	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/423099	QJ-AB-22-005-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat on sätestatud Euroopa Kontrollikoja otsuses nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.