Euroopa Kontrollikoda

Kes me oleme

Euroopa Liidu (EL) välisaudiitor;
asutati Brüsseli lepinguga 1975. aastal ja alustas tööd oktoobris 1977;
alates Maastrichti lepingu jõustumisest 1993. aastal Euroopa Liidu institutsioon;
kolleegiumina toimiv organisatsioon, mis koosneb 27 liikmest (igast liikmesriigist üks), kelle nimetab ametisse nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga;
ligikaudu 950 töötajat kõigist ELi liikmesriikidest.

Mida me teeme

kontrollime, et ELi raamatupidamine oleks korras, et liit täidaks õigesti talle kehtivaid finantseeskirju ning et liidu poliitikasuunad ja programmid täidaksid neile seatud eesmärgid ja tooksid kulutustele vastavat tulu;
aitame parandada ELi finantsjuhtimist ning edendame aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust;
teavitame ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid riskidest, anname neile kindlust, juhime tähelepanu puudustele ja edusammudele ning nõustame neid;
esitame oma tähelepanekud ja soovitused Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning üldsusele.

Presidendi eessõna

Lugupeetud lugeja

Oleme ELi pikaajalise eelarve (2021–2027) täitmisega poole peal. On selge, et alates eelarve vastuvõtmisest oleme seisnud silmitsi enneolematute ja ootamatute probleemidega, mis avaldavad eelarvele märkimisväärset survet. ELi eelarve keskendub kõige pakilisematele küsimustele, nagu Ukraina toetamine, ränne ja taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamist mõjutav intressimäärade tõus. Samal ajal peab eelarve jätkuvalt toetama muid selle jaoks seatud prioriteete, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, kliimamuutustega seotud investeeringud ja digiüleminek.

Sellega seoses peab Euroopa Kontrollikoda, nagu ka kõik teised ELi institutsioonid, suutma kiiresti ja tõhusalt täita oma rolli ELi sõltumatu välisaudiitorina. Kogu 2023. aasta jooksul esitasime järjepidevalt erapooletuid hinnanguid ELi poliitikavaldkondade ja programmide kohta, hinnates ELi vahendite finantsjuhtimist kogu liidus ja mujal ning hinnates erinevate poliitikavaldkondade ja algatuste kulutõhusust.

Käesolevas aruandes antakse põhjalik ülevaade meie 2023. aasta tegevusest ja väljaannetest, andes teavet meie juhtkonna, töötajate ja auditi tugifunktsioonide kohta.

Meie aastaaruannetes kirjeldatakse üksikasjalikult ELi eelarve, taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa Arengufondide finants- ja vastavusauditite tulemusi ning kõik need aastaaruanded avaldati vastavalt ametlikule ajakavale. Meie avaldatud eriaruanded, milles keskendutakse konkreetsetele kulutustele ja poliitikavaldkondadele, hõlmasid mitmesuguseid teemasid, sealhulgas ELi tööstuspoliitikat akude valdkonnas, kliimaeesmärke, puuetega inimeste võrdõiguslikkust ja taaste- ja vastupidavusrahastu tulemuslikkust.

Lisaks esitasime neli arvamust, milles analüüsiti komisjoni seadusandlikke ettepanekuid. Neis käsitleti selliseid olulisi küsimusi nagu Ukraina rahastu loomine ja teine Euroopa Liidu uute omavahendite kättesaadavaks tegemise kord.

Tehtud töö näitab meie jätkuvat püüdu seada prioriteediks küsimused, mis mõjutavad otseselt ELi kodanike heaolu.

On tõenäoline, et 2024. aastal ELi eelarve areneb ja suureneb, et tulla toime uute ülesannetega. Eelseisvate valimistega ootame muutusi Euroopa Parlamendis ja komisjonis, tervitades uusi väljavaateid ja võimalusi, mida need pakuvad. Nende muudatuste taustal on kontrollikoda jätkuvalt kindlalt pühendunud aruandekohustuse ja läbipaistvuse tagamisele. Jätkame ELi kodanikele, institutsioonilistele sidusrühmadele ja partneritele nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil sõltumatute ja objektiivsete aruannete koostamist ELi tuleviku põhiküsimuste kohta.

Seniks kutsume teid lugema üksikasjalikku ülevaadet meie viimase aasta tegevusest ja saavutustest ning hoidma end kursis meie eelseisva tegevusega.

Tony Murphy
Euroopa Kontrollikoja president

2023. aasta lühiülevaade

Meie tegevus

Meie strateegia aastateks 2021–2025

Kasutame mitmeaastaseid strateegiaid, et anda oma audititööle suund, edendada organisatsiooni muutmise abil pidevat arengut ja püsida avaliku sektori auditeerimise valdkonnas esirinnas.

2023: hea edenemine strateegia
elluviimisel

2023. aasta lõpp tähendas ka meie uue 2021.–2025. aasta strateegia kolmanda aasta lõpulejõudmist. Meie käesoleva viieaastase perioodi strateegilised eesmärgid on parandada aruandekohustuse täitmist, läbipaistvust ja auditikorda igat liiki ELi meetmete puhul; keskendada meie auditid valdkondadesse ja teemadele, kus me saame anda kõige rohkem lisaväärtust; ning anda keerulises ja muutuvas keskkonnas tugevat auditikindlust.

Strateegia elluviimiseks leppisime kokku iga sihtarvu ja eesmärgi rakendusmeetmed, jagasime ülesanded ja seadsime tähtajad. Tegime kõnealusel aastal mitmes valdkonnas veelgi edusamme, mis puudutas eelkõige järgnevat:

auditiülesannete valik nii, et need hõlmaksid asjakohaselt strateegilisi valdkondi;
mitme taaste- ja vastupidavusrahastu eri aspekte käsitleva auditi tegemine, sealhulgas meie teine auditiarvamus taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste kohta kooskõlas meie strateegilise lähenemisviisiga taasterahastu „Next Generation EU“ algatusele;
institutsiooniliste sidusrühmadega suhtlemiseks mõeldud tegevuskava koostamine;
strateegia rakendusmeetmete edusammude vahekokkuvõtte tegemine.

ELi meetmete tulemuslikkuse ja korrektsuse auditeerimine

Tulemus-, finants- ja
vastavusaudit

Meie auditite tulemusel koostatakse ELi kodanikele ja poliitikakujundajatele sõltumatuid ja objektiivseid aruandeid ELi tuleviku võtmeküsimuste kohta, tuues välja, mis toimib hästi ja mis mitte, ning andes soovitusi olukorra parandamiseks.

Meie tulemusauditites käsitletakse ELi poliitikavaldkondade ja programmide säästlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust. Need keskenduvad teemadele, mis peegeldavad ELi ees seisvaid ülesandeid, nagu

liidu majanduse konkurentsivõime;
vastupanuvõime liidu julgeolekut ähvardavatele ohtudele ning vabadusel, demokraatial ja õigusriigil põhinevate Euroopa väärtuste austamine;
kliimamuutused, keskkond ja loodusvarad;
liidu eelarvepoliitika ja rahandus.

Auditite eesmärk on aidata ELil paremini saavutada oma poliitikaeesmärke.

Meie finants- ja vastavusauditid hõlmavad ELi eelarvet, taaste- ja vastupidavusrahastut ning Euroopa Arengufondide eelarveid. Esitame oma kinnitava avalduse raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Samuti võime teha valitud vastavusauditeid, et uurida ELi eelarve raamatupidamisarvestuse ja finantsjuhtimise olukorda või hinnata, kas ELi vahendite kogumise ning kasutamise juhtimis- ja kontrollisüsteemid vastavad kohaldatavatele ELi ja riigisisestele eeskirjadele.

Lisaks oleme arvukate ELi asutuste, detsentraliseeritud organite ja ühisettevõtete ning Euroopa koolide välisaudiitor.

Järgime kõigis oma auditites rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori auditistandardeid.

Töökava

Meie töökava 2024+

Meie töökavas 2024+, mis avaldati 2023. aasta detsembris, korratakse meie järgmiste aastate auditiprioriteete ning esitatakse üksikasjad 73 eriaruande ja ülevaate kohta, mida kavatseme alates 2024. aastast lisaks meie aastaaruannetele avaldada. See on tihedalt kooskõlas meie strateegias aastateks 2021–2025 seatud prioriteetidega.

Strateegilise prioriteedi „Liidu majanduslik konkurentsivõime“ raames on kavas avaldada aruandeid, mis hõlmavad muu hulgas tehisintellekti, digiüleminekut, vesinikutööstuse poliitikat ja mikrokiibitööstust.

Strateegilise prioriteedi „Vastupanuvõime liidu julgeolekut ähvardavatele ohtudele ning vabadusel, demokraatial ja õigusriigil põhinevate Euroopa väärtuste austamine“ raames on kavas avaldada aruandeid muu hulgas rände algpõhjuste lahenduste kohta Aafrikas ja sõjaväelise liikuvuse kohta.

Strateegilise prioriteedi „Kliimamuutused, keskkond ja loodusvarad“ raames on kavas avaldada aruandeid, mis hõlmavad mitmesuguseid teemasid, sealhulgas gaasivarustuskindlust liidus, kliimamuutustega kohanemist ja mahepõllumajandust.

Strateegilise prioriteedi „Liidu eelarvepoliitika ja riigi rahandus“ raames kavatseme avaldada aruandeid teemadel, nagu kahjulik maksukonkurents, plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond.

Kõigis strateegilistes valdkondades kavatseme uurida ka taaste- ja vastupidavusrahastut, käsitledes selliseid teemasid nagu liikmesriikide kontrollisüsteemid ning rahastu rohe- ja digisambad.

Kohapealne audititöö

Suurem osa audititööst tehakse kontrollikoja ruumes Luxembourgis. Meie audiitorid külastavad tihti ka meie peamist auditeeritavat – Euroopa Komisjoni – ning teisi ELi institutsioone, asutusi ja organeid, liikmesriikide riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi ametiasutusi, kolmandates riikides asuvaid ELi delegatsioone ning ELi vahendeid kasutavaid rahvusvahelisi organisatsioone.

Lisaks külastame ELi vahendite saajaid ka kohapeal nii ELis kui väljaspool liidu piire. Auditikülastusi tehes uurime kontrolljälge, kogume otsest auditi tõendusmaterjali lõplike toetusesaajate ning nende juures, kes tegelevad ELi poliitikavaldkondade ja programmide juhtimise ning ELi rahaliste vahendite kogumise ja väljamaksmisega.

Rohkem kohapealseid kontrolle

Meie auditirühmad koosnevad tavaliselt kahest või kolmest audiitorist ja auditikülastus kestab üldjuhul mõnest päevast paari nädalani. Kohapealsed kontrollid on jätkuvalt meie audititöö kõige olulisem osa. ELis koordineeritakse neid üldiselt koostöös asjaomaste liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega.

2023. aastal suurendasime oluliselt kohapealsete auditikülastuste arvu võrreldes eelmise kolme aastaga, mil kehtisid endiselt mõningad COVIDist tulenenud reisi- ja rahvatervisega seotud piirangud. Veetsime kokku 3527 päeva nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi (võrdluseks: 2022. aastal 2039 päeva, 2021. aastal 857 päeva, 2020. aastal 1190 päeva ja 2019. aastal 3605 päeva). Meie audiitorid veetsid 1370 päeva ka ELi institutsioonides, asutustes ja organites, samuti mitmesugustes rahvusvahelistes organisatsioonides ja eraõiguslikes audiitorühingutes. 2022., 2021., 2020. ja 2019. aastal olid need arvud vastavalt 945, 299, 627 ja 2504 päeva.

Lisaks kohapealsetele kontrollidele jätkasime kaugauditeerimist ja tõendite kogumist elektroonilisel teel. Auditeeritavatega suhtlemiseks kasutasime videokonverentsirakendusi ja muid infotehnoloogilisi lahendusi (nt andmete ja dokumentide turvalist jagamist).

Meie aruanded

Meie auditiaruanded, ülevaated ja arvamused on oluline osa ELi aruandlusahelast. Need aitavad Euroopa Parlamendil ja nõukogul jälgida ja kontrollida (eelkõige iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis) ELi poliitikaeesmärkide täitmist ja rahastamise eest vastutajaid.

Eriaruanded ja ülevaated

Avaldasime 2023. aastal 35 eriaruannet ja ülevaadet, milles käsitleti ELi ees seisvaid lahendamist vajavaid ülesandeid paljudes ELi kulu- ja tegevusvaldkondades. Aruanded ja ülevaated hõlmasid selliseid teemasid nagu energialiit, kliimamuutused ja arenguabi, ühendkaubavedu, ELi tööstuspoliitika akude valdkonnas, puuetega inimeste võrdne kohtlemine, ELi pangandusjärelevalve, biokütused ning ELi ühtekuuluvus- ja põllumajanduskulutused. Taasterahastuga „Next Generation EU“ oli seotud kolm aruannet: komisjoni järelevalve struktuur taaste- ja vastupidavusrahastu üle, komisjoni taasterahastu „NextGenerationEU“ võlahaldus ning taaste- ja vastupidavusrahastu tulemuslikkuse seire raamistik.

Oma eriaruannetes uurime, kas valitud ELi poliitikavaldkondade ja programmide eesmärgid täideti, kas tulemused saavutati mõjusalt ja tõhusalt ning kas ELi tegevusega loodi lisaväärtust – st kas see andis paremaid tulemusi kui oleks saavutatud üksnes liikmesriikide tasandil võetud meetmetega. Neis aruannetes andsime ka soovitusi, mille eesmärk oli raha kokkuhoid, parem töö, raiskamise vältimine ja seatud poliitikaeesmärkide tõhusam saavutamine.

Meie ülevaadete eesmärk on esitada ülevaatlikke kirjeldusi ja analüüse, sageli valdkonnaülesest perspektiivist ning tuginedes varasemale audititööle ja muule avalikult kättesaadavale teabele. Ülevaateid võime kasutada ka selleks, et analüüsida valdkondi või teemasid, mida me ei ole veel auditeerinud, või teha kindlaks kitsamaid teemasid või probleeme puudutavad faktid. Erinevalt audititest ei sisalda need hinnanguid ega anna kindlust.

Järgmistel lehekülgedel antakse ülevaade meie tööst ja tuuakse näiteid 2023. aasta eriaruannetest, milles käsitleti erinevaid poliitikavaldkondi.

Loodusvarade säästev kasutamine

Eriaruanne 18/2023: „ELi kliima- ja energiaeesmärgid: 2020. aasta eesmärgid on saavutatud, kuid vähe tõendeid selle kohta, et 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks tehakse piisavalt“

Kliimamuutused on ülemaailmne probleem, millel on märkimisväärne mõju ELi kodanike elule. Aja jooksul on EL seadnud endale üha ambitsioonikamaid kliima- ja energiaeesmärke, et selle probleemiga tegeleda. Need hõlmavad 2020. ja 2030. aastaks seatud eesmärke vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, suurendada taastuvenergia kasutamist ja edendada energiatõhusust. Liikmesriigid pidid esitama oma riiklikud energia- ja kliimakavad aastateks 2021–2030, milles nad kirjeldasid oma poliitikat nende eesmärkide saavutamiseks. EL võttis kohustuse suunata vähemalt 20% oma 2014.–2020. aasta eelarvest kliimameetmetele. ELi 2021.–2027. aasta eelarves on seda määra suurendatud 30%-ni, mis on umbes 87 miljardit eurot aastas. See summa moodustab alla 10% 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks vajalikest koguinvesteeringutest, mis on hinnanguliselt ligikaudu 1 triljon eurot aastas. Kava kohaselt peaks ülejäänud investeering tulema liikmesriikide ja erasektori vahenditest.

Hindasime, kas EL on tuginenud senistele edukatele meetmetele, et saavutada ka 2030. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärgid.

Leidsime, et EL on oma 2020. aasta eesmärgid tõepoolest saavutanud. See oli siiski tingitud ka väliste tegurite mõjust. Komisjon ei ole hinnanud, mil määral need edusammud tulenesid pigem poliitikast kui välistest teguritest, nagu 2009. aasta finantskriis ja 2020. aasta COVID‑19 pandeemia tegelik mõju. Lisaks on komisjonil vaid osaline ülevaade meetmetest, mis osutusid edukaks 2020. aasta eesmärkide saavutamisel. ELi kasvuhoonegaaside heitkogused on võrreldes teiste tööstusriikidega oluliselt vähenenud. ELi 2020. aasta kasvuhoonegaaside heite arvutus ei hõlma siiski kaubanduse tulemusena tekkivaid heitkoguseid, mis on põhjustatud kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest (kui see oleks ka sisse arvestatud, suureneks heitkogused ligikaudu 8%), ega rahvusvahelist lennu- ja laevaliiklust (vastavalt 3,4% ja 3,6%). Komisjon on kindlaks teinud edukaks osutunud sektorid, st ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorid. Tal ei ole aga piisavalt teavet ELi eelarve, liikmesriikide eelarvete ja erasektori kulutuste kohta ELi eesmärkide saavutamisel. Lisaks puuduvad riiklikes energia- ja kliimakavades andmed investeerimisvajaduste ja rahastamisallikate kohta, et hinnata, kas sellised kavad on usaldusväärne alus 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks. Kokkuvõttes oleme siiani leidnud vähe teavet, mis võimaldaks järeldada, et 2030. aasta eesmärgid täidetakse.

Soovitasime komisjonil tagada ELi ja selle liikmesriikide kliima- ja energiaalaste meetmete tulemuslikkuse suurem läbipaistvus, võtta arvesse kõiki ELi põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, sealhulgas kaubanduse tõttu ning rahvusvahelises lennu- ja laevaliikluses tekkivaid heitkoguseid ning toetada liikmesriike 2030. aasta eesmärkide saavutamisel.

Investeeringud ühtekuuluvusse, majanduskasvu ja kaasamisse

Eriaruanne 15/2023: „Akusid käsitlev ELi tööstuspoliitika – vaja on uut strateegilist impulssi“

Akude arendamine ja tootmine on muutunud ELi jaoks strateegiliselt hädavajalikuks, võimaldades üleminekut puhtale energiale. Selleks et aidata ELil saada akude kestliku tootmise ja kasutamise valdkonnas ülemaailmseks liidriks, avaldas komisjon 2018. aastal akusid käsitleva strateegilise tegevuskava. Selles käsitletakse väärtusahela eri etappe, määratakse kindlaks strateegilised eesmärgid ja pakutakse välja vahendeid nende saavutamiseks.

Hindasime, kas komisjon on olnud akusid käsitleva Euroopa tööstuspoliitika edendamisel tõhus. Uurisime komisjoni 2018. aasta tegevuskavas sätestatud poliitilisi eesmärke ja sekkumisvahendeid ning selle rakendamisel tehtud edusamme.

Leidsime, et ELi akusid käsitleva tööstuspoliitika edendamine komisjoni poolt on olnud tulemuslik, hoolimata puudustest järelevalves, koordineerimises ja suunamises, samuti asjaolust, et juurdepääs toorainetele on ELi akude väärtusahela jaoks endiselt suur strateegiline väljakutse. Komisjon viis suures osas ellu oma tegevuskava kõige olulisemad meetmed, võttes kasutusele määrava tähtsusega vahendid akusektori toetamiseks. Komisjon jälgib patareide ja akude väärtusahelat ELis piiratud ja sageli aegunud andmete alusel. Lisaks ei analüüsinud ta ELi akutootmist, mida on vaja ühelt poolt kliimaneutraalsuse ja teiselt poolt konkurentsivõimelise autotööstuse säilitamise kaksikeesmärgi saavutamiseks ELis. See suurendab ohtu, et komisjoni 2035. aasta heitevaba eesmärki ei saavutata ebapiisava akude tootmise tõttu või et see saavutatakse imporditud akude või elektrisõidukite abil. Samuti suurendab see ebakindlust ELis tootmise säilitamiseks vajalike toorainete varustuskindluse suhtes. EL 27-s kasvab kiiresti liitiumioonakuelementide tootmisvõimsus. See võib suureneda 44 GWh-lt 2020. aastal ligikaudu 1200 GWh-le 2030. aastaks. Nii suure tootmisvõimsuse tegelik kasutuselevõtt ei ole siiski tagatud, sest arenguväljavaateid võivad ohustada geopoliitilised ja majanduslikud tegurid. Lisaks puudub komisjonil ülevaade tööstusele antud avaliku sektori kogutoetusest, mis vähendab tema võimalusi tagada asjakohane koordineerimine ja suunamine. Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide rahalise toetamise tingimused sõltuvad nende asukohast.

Soovitasime komisjonil ajakohastada patareisid ja akusid käsitlevat strateegilist tegevuskava, pöörates erilist tähelepanu tooraine kättesaadavuse tagamisele; tugevdada järelevalvet, hankides korrapärast, ajakohast ja põhjalikku teavet; parandada ülevaadet patareide ja akude väärtusahelale eraldatud ELi rahalistest vahenditest; parandada akude väärtusahela ELi-poolse rahastamise koordineerimist ja suunamist; tagada kõigile akudega seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega seotud isikutele võrdne juurdepääs avaliku sektori rahalisele toetusele.

Välistegevus, turvalisus ja õigus

Eriaruanne 21/2023: „Algatus „Spotlight“ naistevastase vägivalla kaotamiseks: ambitsioonikas, kuid seni piiratud mõjuga“

Naistevastane vägivald on üks kõige süstemaatilisem ja levinum inimõiguste rikkumine. 2017. aastal käivitas Euroopa Liit ülemaailmses strateegilises partnerluses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga (ÜRO) algatuse „Spotlight“. Algatuse peamine eesmärk on tagada, et kõik naised ja tütarlapsed (eelkõige tõrjutud ja haavatavad naised ja tütarlapsed) saaksid elada vägivalla ja kahjulike tavadeta. EL rahastab algatust „Spotlight“ 497 miljoni euroga, millest 465 miljonit eurot haldab neljal kontinendil ja rohkem kui 26 riigis ÜRO.

Hindasime, kas ELi panus algatusse „Spotlight“ on olnud Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) jaoks tõhus moodus kogu maailmas naistevastase vägivallaga võitlemisel.

Leidsime, et algatus „Spotlight“ oli komisjoni jaoks ambitsioonikas katse võidelda naistevastase vägivallaga, kuid selle mõju on praeguse seisuga veel piiratud. Kuigi algatusel on väljundeid ning naised ja tütarlapsed on sellest kasu saanud, on raske hinnata, mil määral saavutati kavandatud tulemused. Samuti leidsime, et tegevuse tõhusust saaks suurendada ning hinna ja kvaliteedi suhet parandada. ÜRO valimine rakenduspartneriks oli komisjoni poliitiline otsus, mille eesmärk oli toetada mitmepoolsust. Rakenduspartneri valimisel ei võrrelnud komisjon põhjalikult võimalikke alternatiivseid rakendamisskeeme ja nendega seotud kulusid. Leidsime häid näiteid peamiste sidusrühmade vahelisest koostööst, kuid erinevate kontekstidega riikides oli keeruline järgida ühtlustatud lähenemisviisi ning algatust rakendavate ÜRO organisatsioonide suur arv suurendas juhtimise keerukust. Lisaks ei hinnata algatuses „Spotlight“ piisavalt kulutuste hinna ja kvaliteedi suhet. Komisjon oli teadlik asjaolust, et ÜRO valimine rakenduspartneriks tähendas suuremaid kulusid, kuid ta ei püüdnud pidada läbirääkimisi, et vähendada kaudseid kulusid alla raamlepingus fikseeritud maksimumi. Lisaks ei võimalda algatuse „Spotlight“ järelevalve- ja aruandluskord programmide tulemuslikkust usaldusväärselt hinnata. Kuigi eesmärk oli muuta tegevus kestlikuks, ei ole leitud uusi rahastajaid, mis omakorda ohustab tegevuse kestlikkust. Teadmiste jagamise puhul leidsime, et see on praegu hajutatud ja huvitatud kasutajatele raskesti kättesaadav.

Soovitasime komisjonil tulevaste ülemaailmsete arengualgatuste raames põhjalikult võrrelda erinevaid rakendamisvõimalusi ning esitada hästi dokumenteeritud põhjendus piirkondade ja riikide valiku ning rahaliste vahendite eraldamise kohta; võtta tulevastes meetmetes arvesse algatusest „Spotlight“ saadud kogemusi; suurendada lõplike toetusesaajateni jõudva rahastamise osakaalu ja lisada tulevastesse meetmetesse kulutasuvuse hindamine; parandada algatuse „Spotlight“ ülejäänud kestuse vältel selle kestlikkust ning teadmiste kogumist ja jagamist.

Turgude reguleerimine ja konkurentsivõimeline majandus

Eriaruanne 26/2023: „Taaste- ja vastupidavusrahastu seireraamistik – mõõdetakse rakendamise edenemist, kuid sellest ei piisa rahastu üldise tulemuslikkuse mõõtmiseks“

Vastusena COVID‑19 pandeemiale loodi enam kui 800 miljardi euro suurune (jooksevhindades) taasterahastu „Next Generation EU“ (edaspidi „NGEU“). Selle keskne osa on 2021. aasta veebruaris loodud taaste- ja vastupidavusrahastu, mille maksimaalne kogumaht on 723 miljardit eurot, millest omakorda kuni 338 miljardit eurot moodustavad tagastamatud toetused ning kuni 385 miljardit eurot laenud (2022. aasta hindades).

Hindasime, kas taaste- ja vastupidavusrahastu seireraamistik on asjakohane aja jooksul selle tulemuslikkuse mõõtmiseks. Kuna taaste- ja vastupidavusrahastut reguleerivates määrustes ei ole mõistet „tulemuslikkus“ määratletud, lähtusime oma audititöös tavaliselt kasutatavast definitsioonist, mille kohaselt näitab tulemuslikkus seda, kui hästi on ELi rahastatud meede, projekt või programm saavutanud oma eesmärgid ja tagab kulutõhususe.

Leidsime, et taaste- ja vastupidavusrahastu seireraamistikuga mõõdetakse rakendamise edenemist, kuid sellest ei piisa rahastu üldise tulemuslikkuse mõõtmiseks. Kuigi vahe-eesmärgid ja sihid aitavad mõõta investeeringute ja reformide rakendamisel tehtud edusamme, on nende ambitsioonid erinevad ning nad keskenduvad peamiselt väljunditele, mitte tulemustele. Lisaks on ühiste näitajate eesmärk jälgida taaste- ja vastupidavusrahastu erieesmärkide ja üldeesmärgi saavutamisel tehtud edusamme ning anda nende kohta aru. Need ei kata aga täielikult taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärki integreeritud kuut temaatilist sammast. Pealegi ei peegelda need täielikult investeeringute ja eelkõige reformidega seotud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusamme. Sarnaselt vahe-eesmärkidele ja sihtidele mõõdavad vaid mõned ühised näitajad tulemusi ja ükski neist ei kajasta otseselt mõju. Leiame, et taaste- ja vastupidavusrahastu vahe-eesmärgid ja sihid ning selle ühised näitajad täiendavad üksteist, kuid ei hõlma täielikult kõiki taaste- ja vastupidavusrahastu tulemuslikkuse aspekte. Samuti leidsime, et üldiselt jälgitakse ja kontrollitakse vahe-eesmärkide ja sihtide kohta esitatud andmeid tähelepanelikult, kuid andmete usaldusväärsust ohustavad riskid püsivad, eriti lõplike vahendite saajate tasandil. Ühiste näitajate kohta esitatud andmed on üsna piiratud ja põhinevad suures osas hinnangulistel väärtustel ning komisjon kontrollib üksnes nende usutavust. Taaste ja vastupidavuse tulemustabel, mida komisjon kasutab taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise aruandluseks, on kasutajasõbralik, kuid sellel töövahendil on probleeme andmete kvaliteediga ja see ei ole teatavates aspektides läbipaistev.

Soovitasime komisjonil tagada tulemuslikkuse järelevalve- ja hindamisraamistiku täielikkus; parandada ühiseid näitajaid käsitlevate andmete kvaliteeti; parandada tulemustabelis esitatud andmete läbipaistvust ja kvaliteeti; tagada informatiivsem ja järjepidevam aruandlus, mis on kooskõlas kõigi õiguslike nõuetega.

Liidu rahastamine ja haldamine

Eriaruanne 05/2023: „ELi finantsmaastik – keeruline moodustis, mis vajab lihtsustamist ja paremat aruandekohustust“

ELi finantsmaastik on aastakümnete jooksul muutunud. Selle keskmes on ELi eelarve ja sellesse täielikult integreeritud rahastamisvahendid, kuid see hõlmab ka ELi eelarve väliseid rahastamisvahendeid. Viimase 15 aasta jooksul on selliste uute rahastamisvahendite arv oluliselt suurenenud. Peamiselt reageeriti erinevatele kriisidele ning see oli tingitud ka õiguslikest ja praktilistest piirangutest olemasolevate rahastamisvahendite kasutamisel.

Hindasime, kas rahastamisvahendite paljusus ja mitmekesisus ELi finantsmaastikul on õigustatud. Meie auditi eesmärk on anda ülevaade praeguse korra ülesehitusest ning teha valitud rahastamisvahendite analüüsi alusel kindlaks võimalused ELi finantsmaastiku lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks.

Leidsime, et kuigi uut liiki rahastamisvahendite loomiseks oli põhjust, on tükkhaaval ELi finantskeskkonna loomine kaasa toonud killustatud vahendite kogumi, milles kõigil vahendeil on erinevad rahastamisallikad ja juhtimiskord. Enamiku rahastamisvahendite puhul ei järgitud head tava ega lisatud selgeid tõendeid selle kohta, et valitud variant ja selle ülesehitus olid kõige sobivamad. Täheldasime ka seda, et kõigil rahastamisvahenditel ei ole piisavat avalikkuuse ees aruandekohustuse täitmise korda. EL on kasutusele võtnud integreeritud aruandluse, kuid see ei hõlma kõiki instrumente Lisaks pole kontrollikojal volitust auditeerida mõningaid ELi eelarve väliseid rahastamisvahendeid. Mõne sellise rahastamisvahendi puhul on nende tulemuslikkuse auditeerimine puudulik ja Euroopa Parlament nende üle järelevalvet ei tee. Täheldasime samuti, et hiljuti on tehtud edusamme mitme rahastamisvahendi konsolideerimisel. Lihtsustamise potentsiaali ei ole siiski veel täielikult ära kasutatud, eelkõige finantsabi pakkuvate rahastamisvahendite puhul.

Soovitasime komisjonil tagada, et mis tahes uus vahend, mida ta välja pakub, sisaldaks hinnangut ülesehitusele ja valitud võimalustele ning jagaks seda head tava nõukoguga; koguda ja avaldada teavet ELi üldise finantsmaastiku kohta ning teha ettepanekuid olemasolevate finantsabivahendite integreerimiseks ja konsolideerimiseks.

Aastaaruanded ja iga-aastased eriaruanded

Aastaaruannetes esitatakse peamiselt meie kinnitava avalduse esitamiseks tehtud töö tulemused Euroopa Liidu eelarve, taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa Arengufondide (EAFid) eelarve kohta, kuid käsitletakse ka tulemuslikkuse ning eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aspekte.

Iga-aastastes eriaruannetes tutvustatakse meie iga-aastast audititööd ELi asutuste ja muude organite, ühisettevõtete ja Euroopa koolide kohta.

Samuti avaldame aruande Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB), Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni tegevusest tulenevate tingimuslike kohustuste kohta.

Aastaaruanne ELi eelarveaasta 2022 eelarve kohta

Auditeerime igal aastal ELi tulusid ja kulusid ning kontrollime, kas raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning aruannete aluseks olevad tulu- ja kulutehingud vastavad ELi ja liikmesriikide tasandi finantseeskirjadele.

Lisaks hindame mitmeaastase finantsraamistiku (alam)rubriikide ning taaste- ja vastupidavusrahastu põhjal eraldi kõiki ELi eelarve peamisi valdkondi. Samuti analüüsime, miks ja kus vigu tehakse, anname soovitusi olukorra parandamiseks ja uurime, kas ja kuidas meie varasemaid soovitusi on ellu viidud.

Sellel suurel tööl põhineb meie kinnitav avaldus, mille me oleme kohustatud esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule (vastavalt meile Euroopa Liidu toimimise lepingus antud mandaadile).

ELi eelarve: märkusteta arvamus
aastaaruande ja tulude kohta

Eelarveaasta 2022 kohta esitasime ELi raamatupidamise aastaaruande ja ELi tulude kohta märkusteta arvamuse.

ELi eelarve:
vastupidine arvamus kulutuste kohta

2022. aastal olid ELi kulutused 196 miljardit eurot, mis moodustab 1,3% ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust.

Eelarveaasta 2022 kohta esitasime ELi kulutuste kohta vastupidise arvamuse.

Hinnanguline veamäär 4,2%
(2022. aasta kulutused)

Eelarveaasta 2022 eelarvekulutuste puhul oli veamäär meie hinnangul vahemikus 3,1–5,3%. Selle vahemiku keskpunkt ehk kõige tõenäolisem veamäär on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 3,0%-lt 4,2%-le.

66% ELi eelarve auditi
andmekogumist olulisel määral
vigadest mõjutatud

Eelarveaastal 2022 moodustasid suure riskiga kulutused meie auditi andmekogumist 66% (aasta varem oli see näitaja 63%). Suure riskiga kulutuste hinnanguline veamäär oli 6,0% (eelarveaastal 2021 oli see 4,7%).

ELi kasutab oma vahendeid peamiselt kahte liiki kulutustena, millest mõlemat iseloomustavad teatavat liiki riskid:

väikse riskiga kulutused: hõlmavad peamiselt toetusõigustel põhinevaid makseid, osa halduskuludest („ELi ametnike palgad ja pensionid“) ning eelarvetoetust kolmandatele riikidele. Toetusõigustel põhinevad maksed hõlmavad otsetoetusi põllumajandustootjatele („Loodusvarad ja keskkond“) ning üliõpilas- ja muid liikuvusmeetmeid („Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“);
suure riskiga kulutused, st kulude hüvitamiseks tehtavad maksed: EL hüvitab toetuskõlblike tegevuste rahastamiskõlblikud kulud (nende maksete suhtes kehtivad keerulisemad eeskirjad). Siia kuuluvad näiteks teadusuuringute projektid (rubriik „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“), regionaal- ja maaelu arengu investeeringud (rubriigid „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ ja „Loodusvarad ja keskkond“) ning arenguabi projektid (rubriik „Naabrus ja maailm“).

Kõige rohkem vigu tekitavad mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid „Ühtekuuluvus,
vastupanuvõime ja väärtused“ ning „Ühtne
turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“

Eelarveaastal 2022 oli kõige kõrgem veamäär mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriigis „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“, millele järgnes „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“.

Taaste- ja vastupidavusrahastu kulutused:
märkustega arvamus

2022. aastal käsitlesime oma töö käigus teist korda taaste- ja vastupidavusrahastu kulutusi ning esitasime nende kohta eraldi arvamuse. See kajastab asjaolu, et taaste- ja vastupidavusrahastu on ajutine instrument, mida rakendatakse ja rahastatakse viisil, mis erineb põhimõtteliselt mitmeaastase finantsraamistiku tavapärastest eelarvekulutustest. Meie auditi andmekogumi kogusumma oli 53,7 miljardit eurot ja see hõlmas kõiki 13 väljamakset.

Eelarveaasta 2022 kohta esitasime taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste kohta märkustega arvamuse. Taaste- ja vastupidavusrahastu 13 maksest (ja nendega seotud eelmaksete tasaarvestamisest) 11‑t mõjutasid kvantitatiivsed leiud. Neist maksetest kuus olid olulisel määral vigadest mõjutatud. Samuti leidsime juhtumeid, kus vahe-eesmärkide või sihtide ülesehitus oli puudulik, ning probleeme liikmesriikide vahendite haldaja kinnituses esitatud teabe usaldusväärsusega.

Pettusekahtluse juhtumid
edastatakse OLAFile ja Euroopa
Prokuratuurile

ELi välisaudiitorina ei ole meil volitusi uurida võimalikke pettusejuhtumeid. Seetõttu ei ole meie auditid kavandatud spetsiaalselt pettuste avastamiseks. Kui meie audiitorid leiavad oma töö käigus siiski pettusekahtluse juhtumeid, on meil kohustus teavitada neist juhtumitest pädevaid asutusi.

2023. aastal teatasime Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF)oma audititöö käigus tuvastatud 19‑st pettusekahtluse juhtumist. Neist 17 kohta edastati info ka Euroopa Prokuratuurile. 2022. aastal teatasime OLAFile 14‑st ja Euroopa Prokuratuurile ka kuuest oma auditite käigus tuvastatud pettusekahtluse juhtumist. ELi eelarvet käsitlevas aastaaruandes antakse rohkem teavet pettusekahtluse juhtumite kohta. Aastaaruanne võib sisaldada ka teavet OLAFi soovitatud võimalike tagasinõuete kohta asjakohastel juhtudel.

Aastaaruanne eelarveaasta 2022 Euroopa Arengufondide kohta

EAFid: märkusteta arvamus
raamatupidamise aastaaruande
ja tulude kohta; vastupidine
arvamus kulutuste kohta

1959. aastal käivitatud Euroopa Arengufondid (EAFid) olid peamised vahendid, mille abil EL andis arengukoostöö abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMTd). EAFe rahastavad ELi liikmesriigid ning neid haldavad väljaspool ELi eelarvet Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP). Nende rakendamine ja neist aru andmine toimub kuni fondide sulgemiseni ka edaspidi eraldiseisvalt.

Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 rahastatakse AKV riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele antavat arengukoostöö abi ELi eelarvest.

2022. aastal oli EAFide kulutuste maht 2,4 miljardit eurot.

Nagu varasematel aastatel, esitasime EAFide raamatupidamise aastaaruande ja tulude kohta märkusteta arvamuse, kuid EAFide eelarveaasta 2022 kulutuste kohta vastupidise arvamuse. Arvutasime kulutuste hinnanguliseks veamääraks 7,1% (eelarveaastal 2021 oli see näitaja 4,6%).

Iga-aastased eriaruanded ELi asutuste kohta

ELi asutused on eraldi juriidilised isikud, mis on loodud selleks, et täita konkreetseid tehnilisi, teaduslikke või juhtimisülesandeid, mis aitavad ELi institutsioonidel poliitikat kavandada ja ellu viia. 2022. aastal oli asutusi 43, ehk üks vähem kui 2021. aastal. Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (Chafea) lõpetas siis oma tegevuse.

ELi asutused: enamiku asutuste
kohta märkusteta arvamused,
nelja kohta märkustega

Eelarveaastal 2022 oli kõigi asutuste (v.a SRB) eelarve kokku 4,5 miljardit eurot, mis moodustas 3% ELi 2022. aasta üldeelarvest. 2021. eelarveaasta vastavad näitajad olid 4,1 miljardit eurot ja 2,5%.

Kokkuvõttes kinnitas meie audit asutuste kohta varasematel aastatel esitatud positiivseid tulemusi. Esitasime märkusteta arvamused 43 asutuse raamatupidamise aastaaruannete ja tulude kohta. Kiitsime heaks kõigi asutuste raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed, v. a järgmised asutused: Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA). Nende nelja asutuse kohta esitasime märkustega arvamuse. Peamised põhjused olid hanke-eeskirjade eiramine, juriidiliste kohustuste võtmiseks volitatud isiku puudumine ja rahastamiskõlbmatu käibemaks.

Iga-aastane eriaruanne ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2022 kohta

Ühisettevõtted on Euroopa Komisjoni ja tööstusharude vahelised partnerlused ning mõnel juhul on kaasatud ka teadus- või valitsustevahelised organisatsioonid ja osalevad riigid. Nende peamine ülesanne on edendada teaduslike teadmiste muutmist turustatavateks läbimurdelisteks uuendusteks partnerite jagatava strateegilise visiooni raames.

2021. aastal võttis nõukogu vastu uued määrused, millega luuakse üksteist ühisettevõtet, et rakendada rahastamisperioodil 2021–2027 meetmeid mitmeaastaste teadus- ja innovatsiooniprogrammide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames. Ühisettevõtted rakendavad oma konkreetseid teadusuuringute ja innovatsiooni kavasid transpordi, energeetika, tervishoiu, biotoorainel põhineva tööstuse, peamiste digitehnoloogiate, superandmetöötluse, arukate võrgusüsteemide ja küberturvalisuse valdkonnas.

Neist üheteistkümnest ühisettevõttest kaheksa tegutsesid juba eelmise programmi ajal („Horisont 2020“) ja jätkavad uute programmide raames uute juriidiliste isikutena, kellel on uued nimed ning muudetud pädevusvaldkonnad. Lisaks juba tegutsevatele ühisettevõtetele on loodud kolm uut ühisettevõtet: nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte, ülemaailmse tervise ühisettevõte ja Euroopa küberturvalisuse pädevuskeskus. Esimesed kaks said majanduslikult sõltumatuks 2023. aasta oktoobris ja kolmas 2024. aastal. Kontrollikoda auditeerib mõlemat ühisettevõtet, kes saavutasid 2023. aastal oma majandusliku sõltumatuse.

Lisaks on veel ühisettevõte „Fusion for Energy“, mida rahastavad Euratom ja selle liikmesriigid. Tema ülesanne on anda Euroopa panus rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) rajamisse.

Ühisettevõtted:
kõigi kohta märkusteta arvamus

Eelarveaastal 2022 esitasime märkusteta arvamused nende kaheksa ühisettevõtte raamatupidamisaruannete, tulude ja maksete kohta, kes jätkasid tegevust uute teadusprogrammide raames, ning samuti ühisettevõtte Fusion for Energy (F4E) kohta. Audiitorid väljendasid siiski muret mõju pärast, mida mitme kattuva projekti juhtimine võib avaldada töötajatele ja projektitulemustele. Osutame mitmele ühisettevõttele, kes on projekte eelmisest eelarvetsüklist praegusesse üle kandnud, ning kutsume neid üles sellised varasemad projektid võimalikult kiiresti lõpule viima.

Nagu varasematelgi aastatel, sisaldas meie märkusteta auditiarvamus ühisettevõtte „Fusion for Energy“ (F4E) 2022. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta asjaolu rõhutavat punkti. Selle peamine eesmärk oli juhtida tähelepanu asjaolule, et praegune hinnang 19 miljardi euro suuruse ELi rahastamise kohta põhineb 2016. aasta vahe-eesmärkidel ja kuluprognoosidel, mida muudetakse oluliselt 2024. aasta lõpuks.

Iga-aastased eriaruanded Euroopa koolide ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu tingimuslike kohustuste kohta

Avaldasime eelarveaasaastal 2022 oma iga-aastase aruande, mis põhineb 13 Euroopa kooli konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande läbivaatamisel. Meie kontrollide tulemusel ei leitud raamatupidamise aastaaruandes olulisi vigu.

Esitame ka igal aastal aruande Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB), nõukogu ja komisjoni tingimuslike kohustuste kohta, mis tulenevad nende ülesannete täitmisest ühtse kriisilahenduskorra määruse alusel. Jõudsime oma aruandes eelarveaasta 2022 kohta järeldusele, et meil puudub teave, mis annaks alust arvata, et SRB, komisjoni ja nõukogu poolsest kriisilahendusülesannete täitmisest tulenevaid tingimuslikke kohustusi oleks oluliselt väärkajastatud.

Arvamused

Komisjoni õigusaktide
ettepanekute hindamine

ELi sõltumatu välisaudiitorina avaldame finantsjuhtimise parandamiseks ka arvamusi komisjoni koostatud uute või muudetud õigusaktide ettepanekute kohta. ELi õiguse kohaselt oleme kohustatud arvamuse esitama juhul, kui neil õigusaktide ettepanekutel on märkimisväärne finantsmõju. Teised institutsioonid võivad samuti paluda meil esitada arvamusi konkreetsete küsimuste kohta. Kõik meie arvamused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2023. aastal avaldasime neli sellist arvamust. Need puudutasid peamiselt komisjoni seadusandlikke ettepanekuid Ukraina rahastu loomise kohta, millega nähakse ette meetmed, et tugevdada ELis solidaarsust ja suutlikkust küberohtude ja -intsidentide avastamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks (ELi kübersolidaarsuse määrus) ning muudetakse määrust uute Euroopa Liidu omavahendite kättesaadavaks tegemise korra kohta.

Kontrollikoja ajakiri

Kontrollikoja ajakirja iga number sisaldab ühte konkreetset teemat (enamasti auditialast) käsitlevaid artikleid, mille autoriteks on nii ELi institutsioonides kui ka väljaspool töötavad isikud.

2023. aastal avaldasime kaks väljaannet: „Kas ELi energiasüsteemi ümberkujundamine edeneb?“ ja „Migratsioonipoliitika ja EL“.

Konverentsid ja seminarid

2023. aastal korraldasime huvitatud isikutele järgmised konverentsid ja seminarid:

seminar ELi majanduse juhtimise raamistiku eelseisva reformi teemal;
ametliku statistika tulevikku käsitlev veebikonverents: sõltumatus ja aruandekohustus suurandmete ajastul;
konverents ja kunstinäitus „Meie maailma piirid“;
konverents „Sotsiaalne õiglus ja võrdsus kõigi jaoks? LGBTIQ+ kogukonna probleemid, toetamine ja kaasamine ELis ja ELi institutsioonides“;
konverents taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise teemal – riskid, väljakutsed ja võimalused;
„Ühtekuuluvusvaldkonna konverents 2023 – ELi ühtekuuluvuspoliitika hindamine: probleemid ja võimalused“;
Euroopa Kontrollikoja ja OLAFi 2023. aasta seminar;
Euroopa Kontrollikoja, OLAFi ja Euroopa Ombudsmani ühine seminar riigihangetega seotud pettuste vastase võitluse teemal.

Euroopa Kontrollikoja 2023.
aasta seminar ELi strateegiliste
väljavaadete ja ELi avatud
strateegilise autonoomia teemal

Kord aastas korraldavad meie liikmed, peasekretär ja direktorid kahepäevase seminari, et arutada kontrollikoja pikaajalist strateegiat, tööd ja ülesehitust.

Kontrollikoja selle aasta seminaril Brüsselis arutasid liikmed järgmisi põhiteemasid:

ELi strateegilised väljavaated ja see, kuidas ELi tulevased prioriteedid võivad kontrollikoja tööd pikaajalises perspektiivis mõjutada;
ELi avatud strateegiline autonoomia, keskendudes eelkõige energiasõltuvusele;
töökava 2024+.

Institutsioonidevahelised suhted

Teeme tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu liikmesriikide/piirkondade parlamentide ja liikmesriikide valitsustega, kuna meie töö mõju sõltub suurel määral sellest, kuidas nad meie auditileide ja soovitusi kasutavad.

Euroopa Parlament

2023. aastal jätkus teiste institutsioonide ja organite korrapärane füüsiline osalemine Euroopa Parlamendi täiskogu ja komisjonide istungitel. Kontrollikoja esindajate kohtumiste koguarv suurenes 164‑ni (võrreldes 134‑ga 2022. aastal).

Meie töö tulemuste tutvustamiseks kutsutakse kontrollikoja liikmeid ja auditirühmi regulaarselt kohtuma Euroopa Parlamendi komisjonide ja organitega, eelkõige eelarvekontrollikomisjoniga.

Kokku esitlesid meie liikmed 2023. aastal eelarvekontrollikomisjonile 13 eriaruannet ja kahte ülevaadet. Nad osalesid ka eelarvekontrollikomisjoni 16 avalikul kuulamisel 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal, sealhulgas tutvustas kontrollikoja president Tony Murphy meie 2022. aasta aastaaruannet.

Lisaks tegid meie liikmed 16 muule Euroopa Parlamendi komisjonile 27 ettekannet meie eriaruannete ja ülevaadete kohta. Mõned ettekanded toimusid ühistel koosolekutel teiste huvitatud komisjonidega.

2023. aasta veebruaris kutsus komisjonide esimeeste konverents kontrollikoja presidenti arvamustevahetusele meie töökava 2023+ teemal ning konsultatsioonile meie töökava 2024+ üle. Kontrollikoja president Tony Murphy osales maikuus Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgul 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal. Oktoobris kohtus ta Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsolaga ja tutvustas Euroopa Parlamendi täiskogule meie 2022. aasta aastaaruannet. II auditikoja liikmed kohtusid juunis ka AGRI‑komisjoni koordinaatoritega, et arutada edasist koostööd, ning eelarvekontrollikomisjon külastas oktoobris kontrollikoda, et kolleegiumiga arvamusi vahetada.

Euroopa Liidu Nõukogu

2023. aastal oli kontrollikoja esindajate kohtumiste koguarv (81) peaaegu sama nagu eelmiselgi aastal (82).

Üldjuhul tegelevad nõukogu ettevalmistavad organid küll kõigi meie eriaruannetega (varsti peale nende avaldamist), kuid mitte tingimata kõigi ülevaadete ja arvamustega. 2023. aastal esitlesime 22‑le nõukogu komiteele ja töörühmale 29 eriaruannet, ühte ülevaadet ja ühte arvamust.

2023. aastal osalesid kontrollikoja esindajad ka 23 koosolekul, mis käsitlesid ELi 2021. ja 2022. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist.

Nõukogu eesistujariik
Rootsi: jaanuar – juuni 2023
Hispaania: juuli – detsember 2023

Kontrollikoja president Tony Murphy ja institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav liige Eva Lindström kohtusid 2022. aasta novembris Rootsi rahandusministriga. 2023. aasta juunis kohtus president koos kontrollikoja liikme Baudilio Tomé Muguruzaga Hispaania valitsuse asepresidendi, riigi- ja rahandusministriga, et arutada nõukogu eesistujariigi prioriteete. Novembris kohtus kontrollikoja president koos kontrollikoja liikme Annemie Turtelboomiga Belgia valitsuse ja parlamendi peamiste esindajatega. Belgia on 2024. aastal nõukogu eesistujariik. Lisaks kohtus kontrollikoja president ja aastaaruande eest vastutav kontrollikoja liige Jan Gregor Belgia rahandusministriga. Seejärel esitlesime novembris majandus- ja rahandusküsimuste nõukogule ka oma 2022. aasta aastaaruannet. Lisaks osalesid kontrollikoja liikmed ja juhtkond 2023. aastal ka 15 kohtumisel liikmesriikide alaliste esindajatega Euroopa Liidu juures.

Liikmesriikide/piirkondade parlamendid ja liikmesriikide valitsused

Kohtumised
liikmesriikide/piirkondade
parlamentidega

2023. aastal tutvustasid meie liikmed ja töötajad meie tööd 19 liikmesriigi/piirkonna parlamentidega peetud 91 kohtumisel. Enamik kohtumisi toimus eelarve-, finants- ja/või auditi- ja ELi küsimustega tegelevate komisjonidega.

Kohtumised
liikmesriikide valitsustega

2023. aastal tutvustasid meie liikmed ja juhtkond meie tööd 25 liikmesriigi valitsuste ja valitsusasutustega toimunud 120 kohtumisel. Enamik kohtumisi toimus rahandusministrite/-ministeeriumidega.

Euroopa Komisjon

Kontrollikoja liikmed ja volinikud suhtlevad omavahel regulaarselt kavandatud ja käimasolevate auditi- ja hindamisülesannete teemadel.

Juba aastaid on olnud ka tavaks, et meie liikmed kohtuvad kord aastas oma kolleegidega Euroopa Komisjonist. Need kohtumised annavad võimaluse teha kokkuvõtteid ja arutleda selle üle, kuidas meie koostööd veelgi tugevdada.

Seda tava jätkati 2023. aasta novembris mõlema kolleegiumi kohtumisega Brüsselis. Kontrollikoja liikmed ja volinikud arutasid, kuidas ELi eelarve aitab kaasa liidu rohe- ja digiprioriteetide saavutamisele ning kuidas ELi eelarve hoogustab Euroopa majanduse taastumist pärast COVID‑19 pandeemiat. Samuti kinnitasid nad oma ühist pühendumust tagada, et Euroopa Liidu vahendeid hallatakse kooskõlas kõrgeimate aruandlus-, läbipaistvus- ja usaldusväärse finantsjuhtimise standarditega. Lisaks kordasid nad, kui olulised on ühised jõupingutused ELi finantshuvide kaitsmisel.

Koostöö teiste kõrgeimate kontrolliasutustega

ELi kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee

Meie koostöö 27 liikmesriigi kõrgeimate kontrolliasutustega toimub peamiselt ELi kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee raames. Kontaktkomitee edendab ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste ning kontrollikoja vahelist suhtlust.

2023. aasta lõpus valmis meie COVID‑19 teemaline ELi võrgustiku audit. Peamiste väljunditena avaldasime 2023. aasta lõpuks ühe COVID‑19 auditikokkuvõtte (mis hõlmas ELi kõrgeimate kontrolliasutuste audititööd 2020. aastal) ja ligikaudu 70 veebipõhist teabelehte, mis hõlmasid COVIDiga seotud audititööd ajavahemikul 2020–2023.

Jätkasime ka koostööd taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise auditeerimisel, mille jaoks korraldasime 2023. aasta oktoobris kontrollikoja ruumides audiitorite kohtumise. See hõlmas mitut seminari ja selle tulemusel koostati kuus esialgset auditikontseptsiooni, mis hõlmasid taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise eri aspekte.

Lisaks algatasime ELi energiavõrgustiku auditi (EUNA). 19 ELi kõrgeima kontrolliasutuse esindajad osalesid võrgustiku novembris Haagis toimunud avakoosolekul.

2023. aasta koosolek

2023. aasta juunis toimus Lissabonis ELi kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide kontaktkomitee aastakoosolek. Peamised arutelud keskendusid teemale „Energia – kuidas ELi kõrgeimad kontrolliasutused saavad aidata kaasa 2030. aasta eesmärkide paremale ja vastupidavamale täitmisele“. Üritusel vaadati läbi ka taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine, mis oli kontaktkomitee 2022. aasta koosoleku peamine teema.

ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimad kontrolliasutused

Toetame ka ELi kandidaatriikide (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi ja Ukraina) ja potentsiaalsete kandidaatriikide (Kosovo¹) kõrgeimaid kontrolliasutusi.

2023. aasta teisel poolel aitasime läbi vaadata võrgustiku koostööraamistikku, mis võeti vastu 2023. aasta detsembris.

¹ Nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) (UNSCR 1244/1999) ja Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta (Advisory Opinion on the question of the „Accordance with international law of the unilateral declaration of independence in respect of Kosovo’).

INTOSAI

Jätkasime 2023. aastal aktiivset osalemist kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelise organisatsiooni (INTOSAI) tegevuses. Kutsestandardite komitee eesistujana korraldasime kaks juhtkomitee koosolekut. Selle tulemusena võeti vastu dokumendid, millega muudeti kehtivaid töötavasid, INTOSAI kutsealaste avalduste foorumiga seotud värbamist ja komitee strateegilist arengukava aastateks 2023–2028. 2023.–2028. aasta strateegilise arengukava rakendamisega kaasneb mitu meedet INTOSAI avalduste selgitamiseks ja digiteerimiseks.

Osalesime ka kutsestandardite komisjoni allkomisjonide töös ning teiste INTOSAI töörühmade tegevuses ja projektides. Näiteks osalesime keskkonnaauditite, finants- ja majandusliku stabiilsuse, avaliku poliitika hindamise ja suurandmete töörühmades.

EUROSAI

Osalesime aktiivselt ka Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni EUROSAI (INTOSAI Euroopa piirkondlik rühm) tegevuses, eelkõige keskkonnaauditi ja infotehnoloogia töörühmade töös ning projektides, mis käsitlesid uusi võimalikke probleeme, tehisintellekti ja auditimeetodeid.

Kontrollikoja juhtimine

Liikmed

Kontrollikoda toimib liikmete kolleegiumina, kus on üks liige igast liikmesriigist. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga nimetab nõukogu vastava liikmesriigi valitsuse esitatud kandidaadi kontrollikoja liikmeks. Meil ei ole oma liikmete esitamisel ega ametisse nimetamisel mingit rolli.

Meie liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja see on pikendatav. Liikmed täidavad oma kohustusi täiesti sõltumatult ja vastavalt Euroopa Liidu üldistele huvidele. Ametisse asudes annab iga liige Euroopa Kohtu ees vande.

2023. aastal nimetas nõukogu ametisse uue Eesti liikme Keit Pentus‑Rosimannuse (alates 1. jaanuarist) ja uue Slovakkia liikme Katarína Kaszasová (alates 16. oktoobrist). Lisaks pikendas nõukogu Ungari liikme Ildikó Gáll‑Pelczi volitusi veel kuueks aastaks (alates 1. septembrist).

Iliana Ivanova loobus pärast uueks Bulgaaria volinikuks nimetamist kontrollikoja liikme kohast (alates 19. septembrist 2023).

Portugali ja Bulgaariat esindavate uute liikmete ametisse nimetamise menetlused olid 2023. aasta lõpus veel pooleli.

2023. aastal toimus 24 kolleegiumi koosolekut. Neil osalemise määr oli 88%. Liikmed osalesid ka auditikodade ja komiteede koosolekutel (vt ka Auditikojad ja komiteed).

Euroopa Kontrollikoja president

President vastutab institutsiooni strateegia, planeerimise ja tulemusjuhtimise, teabevahetuse ja meediasuhete, institutsioonidevahelise suhtlemise, õigusküsimuste ja siseauditi eest. Lisaks esindab president kontrollikoda välissuhtluses.

Liikmed valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, kelle ametiaeg on pikendatav. Valitud presidendi roll on olla primus inter pares – esimene võrdsete seas. Ta juhatab kontrollikoja kolleegiumi istungeid ja tagab selle otsuste täitmise.

Tony Murphy valiti presidendi ametisse 2022. aasta oktoobris.

Märkus: seisuga veebruar 2024.

Auditikojad ja komiteed

Iga liige määratakse ühte kontrollikoja viiest auditikojast, kus võetakse vastu enamik meie auditiaruannetest, ülevaadetest ja arvamustest. Auditikodade ülesanded jagatakse nende liikmete vahel. Iga liige vastutab auditikoja ja kontrollikoja kolleegiumi ees oma auditiülesannete eest. Audititööd teevad kodade direktoraatides töötavad professionaalsed audiitorid.

Iga auditikoja liikmed valivad kaheks aastaks eesistuja, keda saab tagasi valida. 2023. aasta seisuga olid meie viie auditikoja eesistujad Joëlle Elvinger, Annemie Turtelboom, Bettina Jakobsen, Mihails Kozlovs ja Jan Gregor.

Auditi kvaliteedikontrolli komitee tegeleb kontrollikoja auditipõhimõtete, -standardite ja -metoodika, audititoe ja -arenduse ning auditi kvaliteedikontrolliga. Komitee koosneb ühest liikmest igast auditikojast ja seda juhtis 28. septembri 2023. aasta seisuga Baudilio Tomé Muguruza.

Otsused laiemate strateegiliste ja haldusküsimuste kohta võtab vastu halduskomitee ja vajaduse korral liikmete kolleegium – mõlema organi eesistuja on kontrollikoja president. Halduskomiteesse kuuluvad president, kodade eesistujad, auditi kvaliteedikontrolli komitee esimees ja institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav liige (Eva Lindström).

2023. aastal toimus 103 auditikodade, 15 halduskomitee ja 11 kvaliteedikontrolli komitee koosolekut. Neil koosolekutel osalemise määr oli vastavalt 92%, 88% ja 88%.

Lisaks on veel teisi komiteesid, nagu eetikakomitee (mida alates 4. juulist 2023 juhib George Marius Hyzler), siseauditikomitee (mida juhib Hannu Takkula) ning tulevikuväljavaadete nõuandekomisjon (mida juhib Helga Berger).

Meie kõrgema juhtkonna moodustavad peasekretär ja direktorid. Kontrollikojal on kokku kümme direktoraati: neist viis kuulub auditikodade ja üks kvaliteedikontrolli komitee koosseisu, üks allub presidendile ja kolm peasekretärile.

Märkus: seisuga jaanuar 2024.

Tulemuslikkuse mõõtmine

Kasutame peamisi tulemusnäitajaid, et teavitada juhtkonda meie strateegiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, toetada otsustusprotsesse ja anda meie institutsioonidest sidusrühmadele teavet meie tulemuslikkuse kohta. Ajakohastasime peamisi tulemusnäitajaid, et need toetaksid meie strateegiat aastateks 2021–2025. Viiest alljärgnevast peamisest tulemusnäitajast koosnev kogum annab üldise ülevaate organisatsiooni toimimisest – meie töö levitamisest, mõjust ja selle tajumisest:

avaldatud aruannete arv;
meediakajastus;
meie töö mõju ja selle tajumine (sidusrühmade tagasiside);
meie kohtumised teiste institutsioonide, liikmesriikide/piirkondade parlamentide ja liikmesriikide valitsustega, ning rahvusvaheline tegevus;
kontrollikoja soovituste täitmise määr.

2023. aastal avaldati 35
aruannet

2023. aastal avaldasime 35 aruannet. Tegu oli 29 eriaruande ja kuue ülevaatega. 2023. aastal avaldatud aruannete arv on suurem kui kahel eelmisel aastal (2022. aastal 29 aruannet ja 2021. aastal 32 aruannet).

Meediakajastus

Meediakajastus suurenes
jätkuvalt

2023. aastal tegime kindlaks enam kui 22 000 ajakirjandusartiklit (avaldatud veebis), kus mainiti meie auditiaruandeid, muid väljaandeid või kontrollikoda üldiselt. See kinnitas, et meie nähtavus on viimastel aastatel paranenud (2022. aastal 20 000; 2021: 18 000). Sotsiaalmeedia postituste arv oli peaaegu 54 000, mis viitab jätkuvale orgaanilisele kasvule. 2022. aasta arvud olid erakordsed² (2022. aastal 110 000; 2021: 49 000).

² 2022. aastal täheldasime soovimatute võrgustike (ilmselt ka bottidega) tekitatud identsete sotsiaalmeediapostituste puhangut. Need postitused puudutasid peamiselt meie eriaruandeid COVID‑19 vaktsiinihangete ja suurkorruptsiooni kohta Ukrainas.

Meediakajastus võib sõltuvalt teemast ja aruande keerukusest märkimisväärselt erineda. Meedia huvi meie väljaannete vastu võivad mõjutada ka välised tegurid, nagu mõni oluline sündmus või areng poliitikas. Lisaks pöörab meedia hädaolukordades, nagu seda on pandeemia või Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, tähelepanu eelkõige kriisiga seotud materjalile.

Üha suurenev suhtlus meediaga

Alates 2020. aastast oleme oma väljaandeid tutvustanud virtuaalselt, mis on võimaldanud meil tihendada kontakte ELi liikmesriikide peamiste riiklike meediakanalite ajakirjanikega.

2023. aastal avaldasime 45 pressiteadet 24 ELi keeles, samuti infoteatiseid, meediale mõeldud teavet ja mõnes keeles avaldatavaid (kasutusvalmis) audioavaldusi. Andsime ka mitmeid intervjuusid olulistele meediaväljaannetele kogu Euroopas (seda nii raadios, televisioonis kui ka trükiajakirjanduses). Lisaks korraldasime 21 veebipõhist pressi infotundi, sealhulgas kuus täiendavat riigipõhist pressi infotundi aastaaruande teemal. Meie infotundides osales kokku 590 ajakirjanikku, kellest enamik esindas ELi liikmesriikide olulisi meediaväljaandeid.

Poolteist miljonit külastust
kontrollikoja veebisaidile

2023. aastal käivitasime uue kontrollikoja veebisaidi. Meie veebisaiti külastati enam kui poolteist miljonit korda ja üksikkülastajate arv oli ligikaudu 700 000. See tähendab 2022. aastaga võrreldes rohkem kui 14% suurust kasvu.

2023: jälgijate arv
sotsiaalmeedias suurenes
jätkuvalt

Meie kolmel peamisel sotsiaalmeediakanalil (X (endine Twitter), LinkedIn, Facebook) oli 2023. aasta lõpu seisuga ligikaudu 48 000 jälgijat (2022. aastal 45 000 ja 2021. aastal 39 000).

Meie töö mõju ja selle tajumine

85% meie küsitlustele
vastanutest leiab, et meie
aruanded on nende töö jaoks
kasulikud

Hindame, kuidas tajuvad meie töö võimalikku mõju ja kasulikkust meie aruannete lugejad: Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, ELi asutused, liikmesriikide alalised esindused, liikmesriikide ametiasutused ja kõrgeimad kontrolliasutused, valitsusvälised organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, meedia jne.

Alates 2018. aastast oleme korraldanud anonüümseks muudetud elektroonilisi küsitlusi, et paluda meie lugejatel anda kvalitatiivset tagasisidet valitud aruannete kohta ja esitada meie tööd puudutavaid üldisi ettepanekuid.

2023. aastal leidis 85% ligikaudu 1060 vastanust, et meie aruanded olid nende töö jaoks kasulikud, ning 78% leidis, et neil oli mõju. Need näitajad sarnanevad eelmise aasta tulemustele (2022. aastal vastavalt 82% ja 78%).

Meie kohtumised teiste institutsioonide, liikmesriikide/piirkondade parlamentide ja liikmesriikide valitsustega, ning rahvusvaheline tegevus

Suhtlemine sidusrühmadega
jõudis uuele tasandile

Kokkuvõttes suhtlesime 2023. aastal meie Euroopa ja rahvusvaheliste sidusrühmadega rohkem kui ühelgi varsemal aastal. Tutvustasime oma töö tulemusi kokku 456 korral Euroopa Parlamendi komisjonidele, nõukogu ettevalmistavatele organitele ning liikmesriikide/piirkondade parlamentidele ja liikmesriikide valitsustele (2022. aastal 437‑l ja 2021. aastal 419 korral).

Lisaks osalesime 221 rahvusvahelises tegevuses. See hõlmas rahvusvaheliste avaliku sektori auditiorganisatsioonide, eelkõige INTOSAI ja EUROSAI tegevust, samuti kahepoolseid üritusi teiste kõrgeimate kontrolliasutustega, konverentse, kohtumisi ja laiemale publikule suunatud tegevusi (2022. aastal 178‑l ja 2021. aastal 154 korral).

Kontrollikoja soovituste täitmise määr

Peaaegu kõik meie 2019. aasta
soovitused täideti vähemalt
teataval määral

Mõõdame oma soovituste rakendamist meie audiitorite tehtud järelkontrolli põhjal. 2023. aastal analüüsisime meie 2019. aastal avaldatud aruannetes komisjonile ja teistele institutsioonidele esitatud soovituste täitmist.

Analüüs näitas, et 100% meie 2019. aasta aastaaruandes esitatud 15 soovitusest ja 85% 2019. aasta eriaruannete 208 soovitusest oli täielikult, osaliselt või suuremas osas täidetud.

Kontrollikoja töötajad

Personali jaotus

2023. aasta lõpu seisuga oli kontrollikojas 882 alalist ja ajutist ametikohta³ (2022. aastal 873 ametikohta). Eelarvepädevad institutsioonid eraldasid ajutiselt üheksa täiendavat ametikohta, mis on mõeldud NGEU algatuse auditeerimiseks. 559 ametikohta oli auditikodades, sh 104 kontrollikoja liikmete kabinettides. Presidendile alluvad talitused hõlmavad presidenti ja tema kabinetti, presidendi direktoraati, õigusteenistust ja siseauditi talitust.

³ Sealhulgas ajutiselt vabad ametikohad.

Lisaks töötas meie organisatsioonis aasta lõpu seisuga 86 lepingulist töötajat ja 26 liikmesriigi lähetatud eksperti (2022. aastal vastavalt 91 ja 33).

Töölevõtmine

Töölevõtmisel lähtume ELi institutsioonide üldpõhimõtetest ja teenistustingimustest ning meie töötajatel on väga mitmekesine akadeemiline ja ametialane taust.

Aastal 2023 võtsime tööle 95 uut töötajat (2022. aastal 107): 27 ametnikku, 47 ajutist teenistujat, 17 lepingulist töötajat ja neli liikmesriigi lähetatud eksperti. Solidaarsuse, vastastikuse õppimise ja koostöö vaimus pikendati 2022. aastal kontrollikojaga ühinenud viie Ukraina riikliku eksperdi lähetust veel ühe aasta võrra 2023. aasta juulist 2024. aasta juulini. Kõrgharidusega noortele pakkusime ka kolmeks kuni viieks kuuks 64 praktikakohta (2022. aastal 60). 64 praktikandist 62‑le maksis töötasu kontrollikoda ja kahele nende enda liikmesriik.

Audiitorite integreerimise programm ASPIRE on kavandatud selleks, et võimaldada kontrollikojal tööle võtta uusi audiitoreid kontrollikoja tasandil, võimaldada neil osaleda sihipärases koolituses ning omandada esimese kolme aasta jooksul kogemusi nii vastavus-/finants- kui ka tulemusauditi valdkonnas.

Vanuseline koosseis

Kolm neljandikku (75%) meie aktiivses teenistuses olevatest töötajatest olid 2023. aasta lõpu seisuga 40–59-aastased, mis on sarnane 2022. aasta näitajale.

73% meie juhtivtöötajatest on 50-aastased või vanemad (2022. aastal 72%). Seetõttu muutub meie juhtivtöötajate koosseis järgmise 5–10 aasta jooksul oluliselt.

Võrdsed võimalused

Organisatsioonis tervikuna töötab võrdsel arvul naisi ja mehi.

Oleme võtnud kohustuse tagada oma töötajatele organisatsiooni kõigil tasanditel võrdsed karjäärivõimalused. Naiste ja meeste osakaal töötajate hulgas on võrdne ning naissoost direktorite ja valdkonnajuhtide osakaal on viimastel aastatel suurenenud: 2019. aastal oli see 33% ja 2023. aastal 38%.

Naissoost valdkonnajuhtide osakaal kontrollikoja auditikodades oli 50% (2022. aastal 41,4%), mis ületab 2027. aastaks seatud eesmärki (40%). Kooskõlas kontrollikoja mitmekesisuse ja kaasamise tegevuskavaga aastateks 2021–2025 avaldasime 2023. aastal teise mitmekesisuse ja kaasamise aastaaruande (2022. aasta kohta).

Töötame endiselt selle nimel, et parandada geograafilist tasakaalu meie juhtkonnas.

2022. aasta detsembris võttis Euroopa Kontrollikoda vastu otsuse nr 50–2022 põhimõtete kohta, millega tagatakse lugupidav ja ahistamisvaba töökoht. Otsust rakendati mitme meetme kaudu, sealhulgas määrati institutsioonis vahendajad ja usaldusnõunikud, korraldati juhtkonnale kohustuslikud koolitused ja loodi spetsiaalne lehekülg kontrollikoja intranetis.

Lisaks tehti 2023. aastal esimest korda välisaudit kontrollikoja hoonete füüsilise ligipääsetavuse kohta. Uuringus esitati soovitused ja meetmed hoonete ligipääsetavuse parandamiseks kõigi, sealhulgas puuetega inimeste jaoks. Alustame kokkulepitud meetmete rakendamist 2024. aastal, tellides kava ligipääsetavusega seotud infotahvlite parandamiseks kõigis kontrollikoja hoonetes. Lisaks teeme koostööd teiste ELi institutsioonidega, et luua ühtlustatud viis edusammude mõõtmiseks ja puuetega inimeste töölevõtmisest aru andmiseks, nagu on soovitatud eriaruandes 20/2023: „Puuetega inimeste toetamine: ELi meetmete praktiline mõju on piiratud“.

Eetika

Kontrollikoja eetikajuhised põhinevad sellistel väärtustel nagu sõltumatus, ausus, erapooletus, läbipaistvus ja professionaalsus. Kontrollikoda täidab INTOSAI eetikakoodeksis (ISSAI 130) seatud nõudeid ja on lisanud need eetikajuhistes, mis kehtivad kõigi kontrollikoja liikmete ja töötajate suhtes.

Kontrollikoda kinnitas taas oma pühendumust läbipaistvusele ja vaatas läbi oma otsuse üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele. Eesmärk oli võtta arvesse ELi kohtupraktika arengut ning lihtsustada dokumentidele juurdepääsu taotlustele ja kordustaotlustele vastamist. Uus otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas 2023. aasta septembris.

Eetikaraamistiku reformi raames ajakohastasime oma sise-eeskirju, mis käsitlevad tõsistest õigusnormide rikkumistest teatamist. Eesmärk oli neid selgitada ja täpsustada ning anda töötajatele rohkem teavet. Selleks et rõhutada, kui oluliseks peame rikkumisest teatajate kaitset, on uued eeskirjad sätestatud kolleegiumi otsuses.

Kontrollikoja eetikakomitee vaatab läbi asjakohased eetikaküsimused, sealhulgas liikmete välistegevuse, et täita kontrollikoja standardeid. Eetikakomitee koosneb kolmest kolleegiumi määratud liikmest, sealhulgas kahest kontrollikoja liikmest ja ühest välisliikmest, kes valitakse nende võimete ja kutseoskuste alusel. Komitee kohtus 2023. aastal viis korda.

Auditi tugiteenused

Auditi digiüleminek

Kontrollikoda jätkab oma auditiprotsesside tõhususe parandamist, tõhustades olemasolevate süsteemide integreerimist ja koostalitlusvõimet. Samal ajal on kontrollikoda hakanud oma arengukava raames kasutama IT-põhiseid auditeid, kõrgelt arenenud andmeteadust ja automatiseerimist, et kasutada auditeerimisel paremini ära tehnoloogiat. Kontrollikoda jätkas ka oma uuendustegevust, mille eesmärk on teha kindlaks kujunemisjärgus tehnoloogia, mida saab kasutada audititöö toetamiseks uudsel viisil.

Digisuhtlus sidusrühmadega

Kontrollikoja uut stuudiot kasutati 2023. aastal mitmekesisel viisil, sealhulgas peeti veebikoosolekuid, kohtumisi sidusrühmadega ja hübriidkonverentse. Samuti filmiti kontrollikoja liikmetega videoid, milles tutvustati kontrollikoja tooteid, ning asutusesiseseid teadlikkuse suurendamise ja teabevideoid.

Täpsemalt tehti 23 pressi infotundi, üheksa videoaruannet, kuus uudist kontrollikoja töö kohta, neli sidusrühmade kohtumist, kaks teleintervjuud, ühe ürituse video ja ühe veebikonverentsi. Veel valmis kuus videot Luksemburgi atraktiivsuse kohta ja 10 asutusesiseks kasutamiseks mõeldud videot.

Digiintegratsioon ja
automatiseerimine

Auditi infosüsteemide integreerimine jätkus eesmärgiga parandada olemasolevate süsteemide koostalitlusvõimet ja pakkuda kasutajatele sujuvamat kogemust. See puudutab kontrollikoja peamist auditidokumentatsioonisüsteemi (ASSYST) ja auditi juhtimissüsteemi (AMS). Dokumentide vastuvõtmise protsessi haldamiseks võeti kasutusele uus süsteem (PASS). See integreeritakse süsteemi EU Sign, mis võimaldab anda kvalifitseeritud e-allkirju. Samuti on kasutusele võetud vahendid dokumentide läbivaatamise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks. Kontrollikoja andmelao kasutamist laiendati aruannete lisamisega, mis võimaldas andmeid interaktiivselt visualiseerida ja jälgida.

Kõrgelt arenenud
andmeteadusteenused ja IT-audit

2021. aastal loodud DATA tiim (andmete ja tehnoloogia kasutamine auditis) jätkas tehnoloogia arengukava elluviimist. Eesmärk on, et tehnoloogia parem kasutamine toetaks kontrollikoja auditieesmärkide saavutamist.

Tiimi liikmed tegid tihedat koostööd auditirühmadega, et mõista nende konkreetseid tööprotsesse ja vajadusi. Sõltuvalt vajaduse keerukusest varieerus nii andmeekspertide kui IT-audiitorite töö lühiajalisest nõustamistegevusest kuni täiemahulise osalemiseni auditiülesannetes.

DATA tiim juhtis mitut kogu kontrollikoda hõlmavat projekti või osales neis:

katseprojekt, mille eesmärk oli hinnata, kuidas Euroopa Komisjoni e-riigihangete platvormi saaks tõhusalt kasutada;
andmeekspertide kaasamine NGEU rakkerühma;
meie enda tarbeks töövahendi prototüübi väljatöötamine täiustatud tekstikaeve ja semantiliste otsingufunktsioonidega;
audiitorite toetamine parimate valikute tegemisel 2022. aastal loodud andmeteaduse taristus kättesaadavate võimaluste hulgast, mis võimaldavad andmetöötlust ning täiustatud analüüsi ja visualiseerimist.

Tehisintellekti, eelkõige generatiivse tehisintellekti kiirendatud arengu tulemusena analüüsis DATA tiim võimalusi ja probleeme, mida tehisintellekt kontrollikoja ja selle audititöö seisukohast pakub. Seejärel hakkasid nad välja töötama strateegilist ettepanekut selle kohta, kuidas tehisintellekti auditiprotsessis kasutada.

Innovatsioon

Meie uus lähenemisviis innovatsioonile põhineb uut liiki lühikestel innovatsiooniprojektidel (SIPS) ja uute tehnoloogiate katsetamiseks mõeldud innovatsioonilabori loomisel. Lühikesi innovatsiooniprojekt algatavad tavaliselt kasutajad, kes soovivad praktikas katsetada mõnda uut töövahendit või tehnoloogiat. IT-osakond pakub omakorda tehnoloogia ja IT-halduse poolega tegeleva projektijuhi, et kasutajat tema tegevuses toetada. Esimesed lühikesed innovatsiooniprojektid hõlmasid droonide kasutamist kontrollides, võimalike kommertsalustel pakutavate auditijuhtimisrakenduste katsetamist ASSYSTi asendamiseks ja generatiivse tehisintellekti kasutamist.

Samal ajal on alustatud tööd valdkondadevahelise tehisintellekti pädevuskeskuse loomiseks, et toetada eespool nimetatud kontrollikoja tehisintellekti strateegiat.

Kontrollikoda osales endiselt aktiivselt institutsioonidevahelise digiülemineku komitee kujunemisjärgus tehnoloogiate töörühmas. 2023. aastal keskendus töörühm tehisintellektile.

Visuaalne kommunikatsioon

Meie väljundite
kättesaadavamaks muutmine

Sidusrühmade ja ELi kodanikega suhtlemisel on üha olulisem kasutada veenvaid visuaalseid lahendusi ja visualiseerida andmeid. Kontrollikoja kommunikatsioonidirektoraadi graafilise disaini meeskond jätkas 2023. aastal auditirühmade otsest toetamist. Ta koostas infograafikuid ja pilte, mis vastasid auditirühmade vajadustele ja kontrollikoja visuaalsele identiteedile.

Meie audititöö tulemused saab muuta nähtavamaks ja arusaadavamaks visuaalsete lahenduste abil, et need jõuaksid paremini kodanike ja sidusrühmadeni. Sel viisil teavitamisega suurendame oma audititöö väärtust ja meie aruannete mõju. Uus veebisait käivitati 2023. aasta aprillis. Selle kaasaegsem välimus ja tõhusamad funktsioonid parandavad ka meie kommunikatsioonitegevust.

Auditimetoodika

AWARE

Meie auditimetoodikat ja suuniseid kirjeldab sisemiseks kasutuseks mõeldud digitaalne platvorm AWARE (Accessible Web-based Audit Resource). AWARE on kättesaadav meie veebisaidil. See on avalikkuse jaoks ühtne juurdepääsupunkt meie auditimetoodikale ja suunistele.

Tööalane täiendkoolitus

2023: tööalase täiendkoolituse
eesmärgid ületati

2023. aastal ületasime taas tööalasele täiendkoolitusele seatud eesmärgi. Selle aluseks on Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni soovitused, mille kohaselt tuleks audiitoritele lisaks keelekoolitusele pakkuda aastas keskmiselt viis ja mitteaudiitoritele kaks päeva tööalast täiendkoolitust.

Meie audiitorite keskmine keeleõppega mitteseotud koolituspäevade arv oli 6,7 (2022. aastal 6,9 ja 2021. aastal 8,5), millest 4,5 päeva moodustas põhitegevusega seotud (auditialane) koolitus. Meie mitteaudiitoritest töötajate keskmine koolituspäevade arv oli 3,0 (2022. aastal 3,6 ja 2021. aastal 4,2). Nagu ka 2022. aastal saab mõlema näitaja mõningast vähenemist võrreldes varasemate aastatega selgitada järkjärgulise naasmisega kohapeal toimuva koolituse juurde, mis annab küll parema õpikogemuse, kuid mida saab selle olemusest tulenevalt kasutada väiksemas mahus kui veebipõhiseid alternatiive.

Spetsiaalselt audiitoreile loodud
koolitusprogrammid

Tööalase täiendkoolituse meeskond püüab pidevalt pakkuda meie töötajatele kvaliteetset koolitust, pöörates erilist tähelepanu põhitegevusele suunatud (auditiga seotud) koolitusele. Üks peamisi prioriteete on koostöös auditikodadega luua ja parandada teadmisi meie auditivaldkondadest / ELi poliitikavaldkondadest. 2023. aastal korraldasime kõigile auditikodadele mitu poliitikavaldkonna koolituskursust, kus käsitleti aasta alguses kindlaks määratud prioriteetseid teemasid.

Samuti jätkasime oma töötajate koolitamist NGEU ning taaste- ja vastupidavusrahastu valdkonnas. See hõlmas ühte meie peamist koolitusalgatust – taaste- ja vastupidavusrahastut käsitlevat kahepäevast koolitust, mida pakume koostöös Euroopa Avaliku Halduse Instituudiga. Lisaks korraldasime kohtumisi taaste- ja vastupidavusrahastu riskide, probleemide ja võimaluste teemal ning korraldasime ettekandeid, kus väliseksperdid tutvustasid oma seisukohti taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud teemadel.

2023. aasta juunis ajakohastasime oma koolitusprogrammi andmete ja tehnoloogia kasutamise kohta auditis. Novembri lõpus korraldati tehisintellekti tutvustamiseks sissejuhatav koolitus ja 2024. aastal korraldatakse tehisintellekti käsitlev lisakoolitus.

Uus audiitorite pädevusraamistik

2023. aasta veebruaris käivitasime projekti, et luua oma audiitorite jaoks uus pädevusraamistik. Selles raamistikus kirjeldatakse kontrollikoja finants-, vastavus- ja tulemusaudiitorite pädevusvaldkondi, mis on nende ülesannete edukaks täitmiseks väga olulised. See tugineb INTOSAI suunistele ja 15 kõrgeima kontrolliasutusega konsulteerimisel saadud teabele. Projekt lõplikke üksikasju viimistletakse ja see peaks valmima 2024. aasta esimesel poolel. Nimetatud projekt on alus õppimis- ja arenguvajaduste hindamiseks ning sellele ehitatakse võtmepädevuste alusel üles kontrollikoja põhitegevuse alaste koolituste struktuur.

Tõlkimine

Tõlkisime ja toimetasime 2023. aastal enam kui 208 000 lehekülge (2022. aastal 203 700), millest 12 900 telliti allhankena. Keelemeeskonnad kasutavad tõlkeprotsessi lihtsustamiseks nii arvutipõhiseid vahendeid kui ka masintõlketehnoloogiaid. Valmistasime avaldamiseks ette 52 väljaannet, järgides seejuures kontrollikoja dokumentide koostamise ja visuaalse identiteedi standardeid. Meie tõlkijad olid kaasatud ka kontrollikoja audititegevusse. Nad aitasid keeleküsimustes auditikülastustel, veebi- või hübriidkoosolekutel ning panustasid selgemate tekstide koostamisse. Lisaks osalesid nad kommunikatsioonitöös, andes keelealast nõu ja parandades tekstide kvaliteeti, kohandades sõnumeid konkreetsetele sihtrühmadele (näiteks neid kultuuriliselt kohandades).

Küberturvalisus

Küberturvalisus:
üha suurenevad ohud

Kontrollikoja IT-turvalisuse meeskonna ülesanne on tagada meie IT-teenuste turvalisus. Ta täidab oma ülesandeid ELi institutsioonide infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) toel. See tugi osutus eriti kasulikuks 2023. aasta juulis toimunud küberintsidendi käsitlemisel. Meie võrgu ühe lüüsi turvalisust ei olnud enam võimalik tagada. Õnneks ei leitud edasistes uurimistes ühtegi andmetega seotud turverikkumist ega muid kahjustatud süsteeme.

2022.–2024. aasta küberturvalisuse kava rakendamine edenes ja rida meetmeid on töös või juba lõpule viidud. Üks olulisemaid võetud meetmeid oli VPN-lahenduse asendamine nullusaldusega (zero trust) kaugsidetehnoloogiaga.

Andmepüük oli endiselt suurim küberoht. Kontrollikoda tugevdas e-posti turvalahendusi, et pahatahtlike e-kirjadega paremini toime tulla.

Viisime 2023. aastal läbi mitu matkitud andmepüügikampaaniat, sealhulgas institutsioonidevahelisel tasandil meie eestvedamisel korraldatud kampaania. Täheldasime, et suurenes nende kontrollikoja töötajate arv, kes said aru, et tegu andmepüügikatsetega, ja andsid neist teada. Lisaks hakkasime kasutama ka uut töövahendit, mis võimaldab meil korraldada sihipäraseid matkitud andmepüügikampaaniaid.

Kontrollikoja töötajate küberteadlikkuse suurendamine oli jätkuvalt ISO meeskonna töö üks prioriteete. Lisaks traditsioonilisele suhtlusvormile, nagu koolitused ja uudiskirjad, avaldati intervjuu vormis mitu videot, kuna need osutusid tõhusaks ja nüüdisaegseks suhtlustehnikaks.

Kontrollikoda viis lõpule ka Euroopa Komisjoni hallatava süsteemi SECABC kasutuselevõtu, et hõlbustada krüpteeritud e-kirjade vahetamist ELi institutsioonide, organite ja asutuste vahel.

Lisaks nendele meetmetele aktiveeriti Outlookis võimalus keelata e-kirja edastamine ja keelati TikToki rakendus.

Kontrollikoda on aktiivselt osalenud ka uue küberturvalisuse määruse institutsioonidevahelisel ettevalmistamisel ja kohaldab juba paljusid selle sätteid.

Hooned

Kaasav, turvaline ja
keskkonnasõbralik töökeskkond

Usume kindlalt, et hea töökeskkond on kontrollikoja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks väga oluline. Selle otsene mõju töötajate heaolule aitab muuta kontrollikoja atraktiivseks töökohaks.

Meie visioon on ka pakkuda kõigile töötajatele kestlikku töökeskkonda, mis on koostööl põhinev, heaolule orienteeritud, ohutu ja keskkonnasõbralik.

Omame praegu Luxembourgi Kirchbergi linnaosas kolme hoonet (K1, K2 ja K3), mis toimivad ühtse tehniliselt integreeritud üksusena. Lisaks üürime täiendavat kontoripinda Luxembourgis asuva avariitaastekeskuse jaoks.

Keskkonnajuhtimine

ELi institutsioonina oleme kohustatud järgima kogu oma tegevuses usaldusväärse keskkonnajuhtimise põhimõtteid. Seetõttu on meie eesmärk vähendada pidevalt oma keskkonnamõju. Jälgime ja analüüsime igal aastal oma tegevuse tagajärjel tekitatud kasvuhoonegaaside heidet.

Kontrollikoda on uhke oma keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaadi üle. Rakendame edukalt EMASi nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi ning vastame täielikult ISO 14001:2015 sertifitseerimise nõuetele.

Pärast EMASi sertifikaadi uuendamist aastani 2025 toimus 2023. aasta oktoobris EMASi iga-aastane välisaudit. Tulemused olid edukad, mittevastavusi ei leitud ja tehti kindlaks palju häid tavasid.

Uus EMASi tegevuskava aastateks 2023–2025 kiideti heaks.

Energiakriisi tingimustes
toimimine

Energiakriisile reageerimiseks võtsime mitmeid meetmeid pärast seda, kui komisjon ja nõukogu võtsid vastu kava „Säästame gaasi turvalise talve nimel“. Aastatel 2022–2023 vähendasime energiatarbimist 21% võrreldes eelneva viie aasta keskmise tarbimisega.

Kontrollikoda võtab jätkuvalt arvesse Luksemburgi valitsuse soovitust piirata ametiasutuste hallatavate hoonete temperatuuri 20 kraadini.

Pärast kontrollikoja hoonete energiaauditit 2022. aastal astusime hoonete energiatarbimise vähendamiseks vajalikud sammud, näiteks mitme meetme rakendamine 2023. aasta suvel: suurendasime temperatuuri kliimaseadmetega piirkondades, lülitasime mõnes hoone piirkonnas välja ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid ning vähendasime valgustust hoonete K1 ja K2 koridorides ja trepikodades minimaalse turvavalgustuseni.

Kava heite vähendamiseks
aastaks 2030

2022. aastal viidi läbi uuring kontrollikoja kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaali kohta. Võimalikku heite vähendamist hinnati iga-aastaste CO₂ jalajälje arvutuste ja ideede põhjal, mis koguti 2022. aasta kevadel kõigi kontrollikoja osakondade ja töötajatega peetud konsultatsioonide käigus. Vastavad meeskonnad tegid kindlaks ja hindasid 371 ideed heitkoguste vähendamiseks, mille tulemusel koostati kolm tegevuskava. Selle arutelu põhjal võtsime vastu uue keskkonnaprogrammi aastateks 2023–2025.

Kestlikkuse alane aruandlus

2023. aastal avaldasime oma teise kestlikkusaruande, milles käsitletakse 2022. aastat. Kestlikkuse alases aruandluses hinnatakse, mõõdetakse ja kirjeldatakse, kuidas organisatsioon käsitleb ja haldab oma peamist mõju majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale. Kestlikkusaruanne annab ülevaate meie tegevuse mõjust. Selles kirjeldatakse ka seda, kuidas me uurime oma auditites, kas ELi vahendid toetavad kestlikku ja kaasavat majanduskasvu Euroopas ja kogu maailmas. Samuti antakse teavet meie struktuuri mõju kohta ja selle kohta, milline on meie missiooni täitmiseks loodud halduslik ülesehitus.

Meie 2023. aasta kestlikkuse alane aruandlus on esitatud käesoleva aruande lisas.

Sissejuhatus

01 Käesolevas lisas kirjeldatakse meie jätkuvaid jõupingutusi, et olla kestlik institutsioon. Sisu valimisel oleme võtnud eeskujuks globaalse aruandlusalgatuse¹ standardid, kohandades neid oma konteksti ja omadustega avaliku sektori asutusena. Lisas kirjeldatakse, kuidas me tegeleme oma töö majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõjuga nii asutusesiselt kui -väliselt.

02 See on kolmas kord, kui oleme kestlikkuse kohta aru andnud. Esimene aruanne 2021. aasta kohta on kättesaadav siin ja teine 2022. aasta kohta on kättesaadav siin. 2023. aasta aruande paremaks mõistmiseks soovitame teil tutvuda kahe eelmise aruandega.

03 Käesoleva dokumendi koostamise ajal ei olnud teatavad andmed (eelkõige ressursside tarbimise kohta) veel kättesaadavad. Neil puhkudel kasutasime 2022. aasta andmeid.

04 Lisateavet Euroopa Kontrollikoja tegevuse ja auditiaruannete kohta leiate meie veebisaidilt: www.eca.europa.eu. Soovitame veel

jälgida meid platvormil X (endine Twitter)
külastada meid LinkedInis ja Facebookis
vaadata meie videoid Youtube'is

¹ Globaalne aruandlusalgatus on rahvusvaheline mittetulundusühendus. See ühendus koostab tasuta säästva arengu aruandluse suunised, mis võimaldavad äriühingutel ja organisatsioonidel anda aru oma majanduslikest, keskkonnaalastest, sotsiaalsetest ja juhtimisalastest tulemustest. Globaalse aruandlusalgatuse säästva arengu aruandluse raamistik aitab äriühingutel seda teavet selgelt ja võrreldavalt kindlaks teha, koguda ja esitada.

Majandusstandardid

Majanduslikud näitajad

05 Kontrollikoja finantseeskirjad on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus². 2023. aastal oli meie eelarve 175,1 miljonit eurot (2022. aastal 162,1 miljonit eurot) ja selle täitmise määr 98% (2022. aastal 98,5%ja 2021. aastal 97%). Meie eelarve moodustab ca 1,5% ELi kõigist halduskuludest (vähem kui 0,1% ELi kogukulutustest).

06 Meie raamatupidamise aastaaruande koostab kontrollikoja peaarvepidaja ja seda auditeerib igal aastal välisaudiitor. Auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne koos välisaudiitori aruannetega edastatakse konsolideerimiseks Euroopa Komisjonile. Lisaks saadetakse raamatupidamise aastaaruanne ka Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

07 Eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruandes antakse ülevaade meie eelarve täitmisest ja selgitatakse sündmusi, millel oli märkimisväärne mõju meie tegevusele. Aruanne edastatakse Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

² Artiklid 310–325.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid ELi kontekstis

08 Kontrollikoda kui kõrgeim auditeerimisasutus annab oma auditite kaudu väärtusliku panuse Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) 17 kestliku arengu eesmärgi saavutamisse. Kooskõlas oma volituste ja prioriteetidega teeme seiret rakendamise üle, jälgime edenemist ja teeme kindlaks kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammud.

09 Ehkki me ei ole teinud auditeid, mis keskenduksid konkreetselt kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, oleme avaldanud mitu aruannet, mis hõlmavad ühe või mitme kestliku arengu eesmärgiga seotud teemasid. 2023. aastal avaldasime 35 eriaruannet ja ülevaadet. 89% neist aruannetest (2022. aastal 62%) käsitlesid teemasid, mis on olulised ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Alljärgnev tabel annab ülevaate meie aruannete ja kestliku arengu eesmärkide vahelisest seosest. Korrapäraselt ajakohastatav teave selle teema kohta on kättesaadav siin.

Tabel 1. ÜRO kestliku arengu eesmärkide sisu kontrollikoja 2023. aasta aruannetes

Aruanne	Asjaomane kestliku arengu eesmärk
Eriaruanne 01/2023: „Vahendid reisimise hõlbustamiseks ELis COVID‑19 pandeemia ajal – asjakohased algatused, mis on kohati edukad, kuid kohati alakasutatud“.	E/K
Eriaruanne 02/2023: „Ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade kohandamine COVID‑19 pandeemiale reageerimiseks – vahendeid kasutati paindlikumalt, kuid ühtekuuluvuspoliitika kasutamise üle kriisidele reageerimise vahendina tuleb veel järele mõelda“.
Eriaruanne 03/2023: „Elektrienergia siseturu integreerimine – keeruline õiguslik ülesehitus, viivitused, puudused juhtimises ja puudulik turujärelevalve takistavad ambitsioonika eesmärgi täielikku saavutamist“.
Eriaruanne 04/2023: „Ülemaailmne kliimamuutuste liit(+) – saavutused ei vastanud ambitsioonidele“.
Eriaruanne 05/2023: „ELi finantsmaastik – keeruline moodustis, mis vajab lihtsustamist ja paremat aruandekohustust“.	E/K
Eriaruanne 06/2023: „Huvide konflikt ELi ühtekuuluvus- ja põllumajanduskulutustes: raamistik on olemas, kuid läbipaistvus- ja avastamismeetmed ei ole piisavad“.
Eriaruanne 07/2023: „Taaste- ja vastupidavusrahastut käsitleva komisjoni kontrollisüsteemi ülesehitus – hoolimata kavandatavast ulatuslikust tööst on ka uues rakendamismudelis ELi tasandil endiselt kindluse andmise ja vastutusalaseid lünki“.
Eriaruanne 08/2023: „Ühendkaubavedu – EL peab veel palju tegema, et kaubavedu maanteedelt mujale suunata“.
Eriaruanne 09/2023: „Põllumajandustoodete tarneahelate kindlustamine COVID‑19 ajal – ELi reaktsioon oli kiire, kuid liikmesriigid ei kasutanud toetust piisavalt sihipäraselt“.
Eriaruanne 10/2023: „Liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede: teatud kogemusi on saadud, kuid väärtus ELi kaitsekulutuste suurendamise katsekeskkonnana vähenes ajaliste piirangute ja piiratud tulemuste tõttu“.
Eriaruanne 11/2023: „ELi toetus koolide digiteerimisele: investeeringud on olnud märkimisväärsed, kuid ELi rahaliste vahendite kasutamisel liikmesriikide poolt puudub strateegiline fookus“.
Eriaruanne 12/2023: „ELi järelevalve pankade krediidiriski üle – EKP suurendas oma jõupingutusi, kuid neid tuleb jätkata, et suurendada kindlust, et krediidiriski juhitakse ja kaetakse nõuetekohaselt“.
Eriaruanne 13/2023: „Volitatud ettevõtjad: tugev tolliprogramm, mille potentsiaal on kasutamata ja rakendamine ebaühtlane“.
Eriaruanne 14/2023: „Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ programmitöö – laiaulatuslikud programmid, mille rahaliste vahendite eraldamise ja mõju seire meetodites esineb puudusi“.
Eriaruanne 15/2023: „Akusid käsitlev ELi tööstuspoliitika – vaja on uut strateegilist impulssi“.
Eriaruanne 16/2023: „Taasterahastu „NextGenerationEU“ Euroopa Komisjoni poolne võlahaldus: julgustav algus, kuid vaja on suuremat kooskõla parimate tavadega“.
Eriaruanne 17/2023: „Ringmajandus – liikmesriikide üleminek on vaatamata ELi meetmetele aeglane“.
Eriaruanne 18/2023: „2020. aasta eesmärgid on saavutatud, vähe tõendeid selle kohta, et 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks tehakse piisavalt“.
Eriaruanne 19/2023: „ELi jõupingutused kestliku mullaharimise alal – madalad standardid ja vähene suunamine“.
Eriaruanne 20/2023: „Puuetega inimeste toetamine: ELi meetmete praktiline mõju on piiratud“.
Eriaruanne 21/2023: „Algatus „Spotlight“ naistevastase vägivalla kaotamiseks: ambitsioonikas, kuid seni piiratud mõjuga“.
Eriaruanne 22/2023: „Avamere taastuvenergia ELis – ambitsioonikad kasvuplaanid, kuid kestlikkus ei ole veel tagatud“.
Eriaruanne 23/2023: „ELi viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja istutamine: ebaselge mõju konkurentsivõimele ja vähene keskkonnaalane ambitsioonikus“.
Eriaruanne 24/2023: „Arukad linnad – käegakatsutavad lahendused, kuid tegevuse killustatus takistab nende laialdasemat kasutamist“.
Eriaruanne 25/2023: „ELi vesiviljeluspoliitika – tootmise kasv on seiskunud ja tulemused on ebaselged, ehkki EL on rahalist toetust suurendanud“.
Eriaruanne 26/2023: „Taaste- ja vastupidavusrahastu seireraamistik – mõõdetakse rakendamise edenemist, kuid sellest ei piisa rahastu üldise tulemuslikkuse mõõtmiseks“.
Eriaruanne 27/2023: „Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud – esimesed sammud on tehtud, kuid julgeoleku ja avaliku korraga seotud riskide tulemuslikul käsitlemisel on endiselt märkimisväärseid piiranguid“.	E/K
Eriaruanne 28/2023: „Riigihanked ELis: konkurentsi vähenemine ehitustööde, kaupade ja teenuste hankelepingute sõlmimisel 2021. aastale eelnenud kümne aasta jooksul“.
Eriaruanne 29/2023: „ELi toetus säästvatele biokütustele transpordisektoris – ei ole selge, millises suunas liigutakse“.
Ülevaade 01/2023: „Ühtekuuluvuspoliitika ning taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu eraldatav ELi rahastamine: võrdlev analüüs“.	E/K
Ülevaade 02/2023: „ELi meetmed ohtlike jäätmete suureneva kogusega võitlemiseks“.
Ülevaade 03/2023: „Elusloomade vedu ELis: väljakutsed ja võimalused“.
Ülevaade 04/2023: „ELi vahendite haldamise digiteerimine“.
Ülevaade 05/2023: „ELi majanduse juhtimise reformimine: võimalused on olemas, aga on ka riske ja probleeme“.
Ülevaade 06/2023: „Euroopa Komisjoni 2022. aasta ELi eelarve haldus- ja tulemusaruanne“.

Hanketavad

10 Kõigi kontrollikoja hanketavade suhtes kehtib finantsmäärus³ ning me kasutame kaupade, teenuste ja ehitustööde hankimisel selles sätestatud riigihankemenetlusi. Asjade, teenuste ja ehitustööde hankelepingute üldtingimused on avalik dokument, mis on kättesaadav meie veebisaidil ja millega reguleeritakse kontrollikoja ning tema tarnijate, teenuseosutajate ja töövõtjate lepingulisi suhteid.

11 2023. aastal ostis kontrollikoda kaupu ja teenuseid kogusummas 23 426 750,05 eurot (2022. aastal 5 512 853 eurot ja 2021. aastal 15 215 515 eurot), millest osteti kohalikelt tarnijatelt 21 453 665,05 euro eest (2022. aastal 4 848 701 euro ja 2021. aastal 10 144 812 euro eest). Kohalikele tarnijatele tehtud kulutuste osakaal oli 91,58% (2022. aastal 88% ja 2021. aastal 67%).

12 Läbipaistvuse huvides avalikustatakse meie hanketavad ja -menetlused. Meie veebilehel on loetletud kontrollikoja hanked, kavandatud madala ja keskmise maksumusega lepingud, iga-aastane lepingute nimekiri ning Euroopa Kontrollikoja asjade, teenuste ja ehitustööde hankelepingute üldtingimused.

³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju.

Korruptsioonivastane tegevus

13 Korruptsiooniriski hindamisel tuleb eristada välis- ja sisetegevust. Välistegevuseks loetakse ELi eelarve alla kuuluvad toiminguid või tehinguid, mida me kontrollime oma audititöö raames.

14 ELi välisaudiitorina ei ole kontrollikojal volitusi uurida ELi finantshuve kahjustava pettuse kahtluse juhtumeid. Kuigi tavapäraste auditiprotseduuridega võib olla keeruline pettust kindlaks teha, leiame oma audititöö tulemusel siiski igal aastal mitmeid pettusekahtlusega juhtumeid. Kõikidest juhtumitest teatatakse Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) organisatsioonidevahelise koostöö mehhanismide ja kanalite kaudu. Vajaduse korral teatatakse neist samal ajal ka Euroopa Prokuratuurile (EPPO).

15 2023. aastal ei teatatud ühestki asutusesisese tegevusega seotud pettusekahtlusest.

16 Korraldasime ka ennetavat koolitust. 2023. aastal korraldati korruptsioonivastase poliitika ja menetluste kohta 24 koolitust (2022. aastal 21 ja 2021. aastal 15). Koolituskursuste kogukestus oli 175 tundi (võrreldes 156 tunniga 2022. aastal ja 76 tunniga 2021. aastal).

17 Neil üritustel osales 1069 töötajat⁴ (2022. aastal 612 ja 2021. aastal 1011) ning need olid avatud kõigile kontrollikoja töötajatele, sealhulgas kontrollikoja liikmetele.

⁴ Joonisel on näidatud osalejate koguarv.

Sotsiaalsed standardid

Töötajaskond

18 Meie iga-aastase töökava eesmärkide saavutamine sõltub meie töötajate oskustest ja motivatsioonist. Seepärast on õigete inimeste õigeaegne töölevõtmine üks prioriteet ning töötajate kaasamise poliitika on väga oluline. Tabelis 2 on esitatud meie personaliolukord 2023. aasta lõpus kodakondsuse ja töötajate liikide kaupa:

Tabel 2. Kontrollikoja töötajad seisuga 31.12.2023⁵

Riik	Ametnikud	Ajutised teenistujad	Lepingulised töötajad	Lähetatud eksperdid	Personal kokku
Austria	7	5		1	13
Belgia	44	7	9		60
Bulgaaria	28	7			35
Horvaatia	3	6	2	1	12
Küpros	4	4	1		9
Tšehhi Vabariik	26	4	1	1	32
Taani	6	4			10
Eesti	9	4	1		14
Soome	13	5		1	19
Prantsusmaa	79	24	18	3	124
Saksamaa	63	14	2		79
Kreeka	36	18	6	3	63
Ungari	24	6	2		32
Iirimaa	10	8	1		19
Itaalia	52	13	7		72
Läti	10	5	1	1	17
Leedu	14	5	5		24
Luksemburg	3	4	5	1	13
Malta	5	6			11
Madalmaad	8	4			12
Poola	52	7	4	2	65
Portugal	26	9	9		44
Rumeenia	46	9	2	2	59
Slovakkia	9	3		3	15
Sloveenia	10	6	3		19
Hispaania	44	11	7	1	63
Rootsi	13	2		1	16
Ukraina		1		5	6
Ühendkuningriik	9	3			12
Kokku	653	204	86	26	969

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

2023. aasta lõpus oli meil 969 töötajat⁶ (2022. aastal 954 töötajat), kellest 67,4% on ametnikud (2022. aastal 68,2%). Meie töötajad võetakse tööle kõigist 27 ELi liikmesriigist ja Ühendkuningriigist. Teavet töölevõtmise kohta 2023. aastal vt käesoleva dokumendi põhiosa punktist „Töölevõtmine“.

19 Kontrollikoja soolise tasakaalu statistika kohta vt põhidokumendi punkt „Võrdsed võimalused“.

20 1. jaanuaril 2022 võttis kontrollikoda vastu hübriidtöömudeli, millega kehtestati paindlik lähenemisviis tööajale, mis on personalijuhtimise oluline osa. Paindlik tööaeg on sellest ajast saadik olnud vaikimisi töökorraldus, mis võimaldab töötajatel saavutada parema töö- ja eraelu tasakaalu, võttes samal ajal arvesse teenistusalaseid vajadusi. See kord aitab positiivselt kaasa ka soolise tasakaalu ja organisatsioonilise tõhususe saavutamisele.

21 Kontrollikoda osaleb volinik Johannes Hahni käivitatud kõrgetasemelises algatuses, mille eesmärk on muuta Luksemburg töökohana atraktiivsemaks. Algatusega soovitakse kokku leppida konkreetsetes meetmetes, mida peavad võtma kõik Luksemburgis asuvad ELi institutsioonid. Institutsioonid leppisid kokku nelja töörühma loomises, et töötada välja 12 konkreetset meedet. Ühte töörühma juhib kontrollikoja personalidirektor. Nimetatud töörühm koosneb kahest alltöörühmast: üks tegeleb institutsioonidevahelise ühise suhtlusega ja teine (mida juhib kontrollikoda) on pühendatud suhete edendamisele Euroopa akadeemiliste ringkondadega (tuntud ka Teadusuuringute Rakendusameti võrgustikuna).

⁵ Tabelis on esitatud kontrollikoja töötajate arv seisuga 31. detsember 2023 (857 alalist ja ajutist töötajat, 26 liikmesriigi lähetatud eksperti ja 86 lepingulist töötajat). Tabel ei hõlma kontrollikoja 25 liiget. Alaliste ja ajutiste ametikohtade arv (esitatud põhidokumendi leheküljel 50) on sellest suurem (882 ametikohta), kuna see hõlmab 2023. aasta lõpu seisuga olemasolevaid vabasid ametikohti.

⁶ Välja arvatud 25 kontrollikoja liiget.

Võrdsed võimalused, mitmekesisus ja kaasatus

22 Kontrollikoda on võrdsete võimalustega tööandja ja oleme pühendunud võrdsete karjäärivõimaluste pakkumisele oma töötajatele institutsiooni kõigil tasanditel. Võrdsete võimaluste põhimõte on sätestatud personalieeskirjade artiklis 1, mis keelab diskrimineerimise mis tahes alusel. See hõlmab ka meeste ja naiste täielikku võrdõiguslikkust töökohal.

23 2023. aastal jätkas kontrollikoda aktiivselt 2021. aastal käivitatud mitmekesisuse ja kaasamise poliitika rakendamist. See hõlmas töötajatele mõeldud võrdsete võimaluste suuniste ajakohastamist ning erinevaid osalemiskutseid vahendajate ja konfidentsiaalsete nõustajate leidmiseks (nii organisatsiooni seest kui ka väljastpoolt). Samuti hõlmas see pärast pikaajalist haiguspuhkust tööle naasmist käsitlevate suuniste ajakohastamist. Alates 2023. aasta algusest oleme pakkunud töötajatele ka vaimse tervise esmaabi.

24 2023. aastal sai kontrollikoda rahvusvahelise topeltkarjäärivõrgustiku (IDCN) Luksemburgi haru liikmeks. IDCN on ülemaailmne organisatsioon, mis keskendub meie töötajate partnerite ja abikaasade karjääriarengu ja heaolu toetamisele. IDCN pakub mitmesuguseid teenuseid, alates teabest kohaliku tööturu kohta kuni CVde koostamiseni, kontaktide loomise üritusteni ning pakkudes juurdepääsu kohalikele ärivõrgustikele teiste ICDNi liikmete kaudu. Kõik Luksemburgis asuvate kontrollikoja töötajate partnerid ja abikaasad saavad IDCNiga ühineda.

25 Sel aastal kandideerisime Euroopa Ombudsmani hea halduse auhinnale puuetega inimeste teadlikkuse nädala korraldamise eest (kategooria: „Tipptasemel mitmekesisus ja kaasamine“). Euroopa Ombudsmani hea halduse auhinnaga tunnustatakse ELi asutuste tööd, millel on nähtav ja otsene positiivne mõju inimeste elule Euroopas ja mujal. Selle auhinna eesmärk on olla eeskujuks laiemale publikule ja levitada institutsioonides häid tavasid.

26 2023. aastal ei teatatud ühestki diskrimineerimisjuhtumist.

Ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimised

27 Kõigi töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi.

28 Kontrollikoja töötajatel on ühinemisvabadus. Seda reguleeritakse ametiühingutega sõlmitud raamlepinguga, mis allkirjastati 2018. aastal. Nimetatud raamleping reguleerib muu hulgas töötajate ametiühingute rolli ja ülesandeid ning lepitusmenetlusi, samuti töötajate streigiõigust. Ainus ametiühing, kes on käesolevale lepingule alla kirjutanud, on Union Syndicale Luxembourg (USL).

29 Töötajaid esindab ka personalikomitee, mis koosneb erinevate palgaastmete ja tegevusüksuste töötajatest. Personalikomitee võib arutada administratsiooniga kõiki kontrollikoja töötajate tõstatatud küsimusi.

30 Personalikomitee loomine on sätestatud personalieeskirjade artiklis 9, mille kohaselt tuleb komiteega konsulteerida mitmes valdkonnas, nagu edutamine, sertifitseerimine ja ennetähtaegne pensionile jäämine. Personalikomitee on esindatud ka erinevates nõuandekomiteedes (kutsekoolitus, IT ja teave, tervishoid ja ohutus ning toitlustamine). Lisaks esitab ta oma arvamuse teatavates haldusküsimustes, nagu sisekonkursid, töölevõtmine, lepingute uuendamine, palgaastme muutmine ja lähetused.

31 2023. aastal oli kontrollikoja kõige väiksem palk lepinguliste töötajate tegevusüksuse FG1 3. palgaastme kuupalk 3119,25 eurot. Luksemburgis oli kvalifitseeritud töötaja minimaalne kuupalk 2023. aastal 3085 eurot ja 11 senti.

Koolitus ja haridus

32 Alates pandeemiast pakutakse praegusesse hübriidsesse töökeskkonda sobivat segu kohapeal ja veebis toimuvast koolitusest. 2023. aastal korraldasime erinevate teemade kohta kokku 544 õppeüritust (2022. aastal 663), kus oli kokku 12 041 osalejat (eelmisel aastal 16 014). Lisateave koolitustegevuse kohtaon leitav käesoleva dokumendi põhiosa punktis „Tööalane täiendkoolitus“.

Keskkonnastandardid

Meie keskkonnapoliitika

33 Kontrollikoda võttis 2014. aastal vastu oma esimese keskkonnapoliitika (EMAS). See protsess põhineb kolmeaastasel tsüklil. Meie kolmas EMASi tsükkel viidi edukalt lõpule 2022. aasta lõpus ning EMASi sertifikaati⁷ pikendati järgmiseks kolmeks aastaks.

34 Oma keskkonnapoliitika kehtestamisega võttis kontrollikoda järgmised kohustused:

võtta meetmeid reostuse vältimiseks ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks;
edendada tõhusat energiakasutust ning võtta meetmeid elektri- ja veetarbimise vähendamiseks;
tagada paberi tõhus kasutamine tarbimise vähendamiseks;
lisada oma riigihankemenetlustesse keskkonnakriteeriumid;
võtta kasutusele jäätmekäitluse parimad tavad;
julgustada kõiki töötajaid tegutsema kestlikult ja aitama aktiivselt kaasa poliitika eesmärkide saavutamisele.

35 2023. aasta märtsis seadsime ajavahemikuks 2023–2025 uued ambitsioonikad eesmärgid ning ajakohastasime oma tegevuskava.

⁷ Kontrollikoda täidab rahvusvaheliselt kokkulepitud kvaliteedistandardi ISO 14001:2015 (keskkonnajuhtimissüsteem) sertifitseerimisnõudeid ja on ametlikult sertifitseeritud ISO 14001 alusel.

Keskkonnatulemuste kokkuvõte

36 Jälgime korrapäraselt kommunaalteenuste tarbimist ja kavatseme võtta mitmesuguseid meetmeid nende vähendamiseks. Oleme võtnud mitmeid meetmeid energiatarbimise vähendamiseks, näiteks: ajakohastasime ventilatsioonisüsteeme, asendasime tavalambid väiksema tarbimisega LED-lampidega ning vähendasime ventilatsiooni ja jahutust suvekuudel.

37 Kommunaalteenuste tarbimist käsitlevad andmed on üldiselt kättesaadavad järgmise aasta teises kvartalis ja seega ei olnud need 2023. aasta kohta veel kättesaadavad, kui käesolev aruanne koostati. Seetõttu analüüsisime 2022. ja 2021. aasta tarbimissuundumusi.

Tabel 3. Kommunaalteenused 2021–2022 ja suundumus alates 2014. aastast

Aasta jooksul	Alates 2014
Elekter	3,57 MWh/FTE	− 2,7%	− 34,5%
Küte (standardne tarbimine)	3,08 MWh/FTE	− 6,0%	− 22,2%
Paber	2929,33 lehekülge/FTE	+ 46,5%	− 83,5%
Heitkogused	8,25 tCO₂e/FTE	+ 3,9%	− 29,5%
Jäätmed^⁹	109,13 kg/FTE	+ 39,9%	− 33,7%
Vesi	7,37 m³/FTE	+ 24,0%	− 45,3%

38 Veekasutuse, jäätmetekke ja paberitarbimise näitajate suur kasv on kõik seotud sellega, et töötajad naasevad pärast COVID‑19 piirangute kaotamist kontrollikoja ruumidesse tööle. Kui töötajad kontorisse järk-järgult tagasi pöördusid, suurenes kontrollikoja sööklas valmistatavate einete arv, nagu ka veetarbimine ja jäätmete kogus.

39 Keskkonnapüüdluste raames jälgime oma CO₂ jalajälge, et seda vähendada. Meie kasvuhoonegaaside heide 2022. aastal oli kokku 7989 tCO₂e, mis on 25% vähem kui 2014. aastal. See on meie varasemate tegevuskavade otsene tulemus.

⁸ FTE: täistööajale taandatud töötaja (full-time equivalent staff member).

⁹ 2014. ja 2022. aastal ei kasutatud samu mõõtmisparameetreid.

Joonis 2. Kontrollikoja üldise CO₂ jalajälje muutus alates 2014. aastast

Bioloogiline mitmekesisus

40 Meie tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele on vähene. Jälgime ja hindame siiski tegevuse mõju tõsiduse, sageduse ja kontrolli võimaluste seisukohast. Kui mõni probleem muutub tõsiseks, võtame meetmeid asjaomaste riskide leevendamiseks.

41 2023. aastal analüüsisime põhjalikult oma tegevuse ja ruumide mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Suurim mõju on seoses liikuvuse ja hoonete kasutamisega. Selle mõju peamised allikad olid tööga seotud reisid (peamiselt kohapealsed auditikülastused) ja igapäevane pendelränne kontorisse. Suuruselt teine mõju tulenes hoonete kasutamisest: energiatarbimine, seadmete kasutamine, IT-ressursid ja -seadmed ning toitlustamine.

42 Oma negatiivse mõju tasakaalustamiseks püüame avaldada positiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele mitme meetme ja projekti kaudu, mis võivad küll tunduda tagasihoidlikud, kuid aitavad märkimisväärselt kaasa töötajate teadlikkuse suurendamisele. 2023. aastal tegime näiteks alljärgnevat.

Kontrollikoja ökokogukonna tegevus: vabatahtlikud hoolitsevad Euroopa Kontrollikoja ruumides kogukonnaaia eest ja on loonud seemnekogu; sõlmisime partnerluse kohaliku vabaühendusega natur&ëmwelt Fondation Hëllef fir d´Natur ja istutasime puid kohalikku metsa (kahe erineva tegevuse raames istutati ligikaudu 1000 puud); samuti korraldasime remondiabi üritusi, kus vabatahtlikud parandasid oma kolleegide katkiläinud majapidamisesemed.
Mesindus: kontrollikoja territooriumil jätkati edukalt mitme mesilaspere pidamist ja me valmistasime ise mett. Seda tegevust juhivad vabatahtlikud. Meie toodetud mett kasutatakse protokollilistel eesmärkidel tehtavate kingitustena.
Esimest korda oleme seadnud oma uues keskkonnaalases tegevuskavas mõõdetava bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi – suurendada meie rohealasid 2025. aasta lõpuks 1%.
Korraldasime töötajatele esimese bioloogilise mitmekesisuse seminari, et suurendada teadlikkust bioloogilise mitmekesisuse vähenemise mõjust, ning pakkusime töötajatele juhendatud külaskäigu Ban de Gasperichi veetorni, et mõista veemajanduse küsimusi.

Teadlikkuse suurendamine

43 Jätkasime ürituste, loengute ja teabe jagamise korraldamist töötajatele. Samuti jagasime oma teadmisi ja andsime tulemustest aru teistele ELi institutsioonidele.

Osalesime ELi institutsioonidevahelistel EMASi päevadel, kus esitlesime oma 2022. aasta kestlikkusaruannet, aruannet ELi asutuste reageerimise kohta energiakriisile ja kestlikkuse alase aruandlusele ning algatust „Repair café“ (remondiabi üritus).
2023. aastal allkirjastasime Luksemburgi transpordiministeeriumiga konventsiooni eesmärgiga töötada välja liikuvuskava, et suurendada töötajate seas kergliikuvuse kasutamist.
Hakkasime tähelepanelikumalt jälgima meie tekitatud jäätmeid, kasutades selleks spetsiaalset tarkvara ja soetasime elektroonilised kaalumisseadmed.
Korraldasime töötajatele mitmeid keskkonnateadlikkuse koolituskursusi, sealhulgas veebipõhise kliimafoorumi (kliimamuutuste alusteadust käsitlev seminar) ja uutele tulijatele mõeldud loengu süsteemse riskianalüüsi teemal.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: https://eca.europa.eu/et/contact
Veebisait: https://eca.europa.eu
Twitter: @EUauditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024

PDF	ISBN 978-92-849-1999-4	ISSN 2315-3911	doi:10.2865/31352	QJ-AA-24-001-ET-N
HTML	ISBN 978-92-849-1993-2	ISSN 2315-3911	doi:10.2865/023719	QJ-AA-24-001-ET-Q
PRINT	ISBN 978-92-849-1980-2	ISSN 1831-127X	doi:10.2865/356335	QJ-AA-24-001-ET-C

Käesolev väljaanne on saadaval 24 keeles ning järgmises formaadis:

PDF

AUTORIÕIGUS

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

Järgmiste fotode taaskasutamine on lubatud juhul, kui on ära märgitud autoriõiguste valdaja, allikas ja fotograafide nimed (kui need on ära toodud):

* (teises reas paremal): © Euroopa Liit, 2021. Allikas: Euroopa Komisjon – fotograaf: Christophe Licoppe. Hoone arhitektid: André Polak, Lucien De Vestel ja Jean Gilson.

Lisa. Meie 2023. aasta kestlikkuse alane aruandlus

Esileht: © Euroopa Liit, 2017. Allikas: Euroopa Kontrollikoda. Hoonete arhitektid: Paul Noël (1988) ja Jim Clemes (2004 ja 2013).

Tabel 1 – kestliku arengu eesmärkide ikoonid: Copyright © ÜRO. Kõik õigused kaitstud. ÜRO ei ole heaks kiitnud käesoleva väljaande sisu ning see ei väljenda ÜRO või selle ametnike seisukohti. Muude kui ÜRO ametlike keelte ikoonid on alla laaditud Trellost või loodud Euroopa Kontrollikoja poolt. ÜRO ei võta mingit vastutust ega kohustusi, mis tulenevad ühtse digivärava ikoonide teksti tõlkimisest muudesse kui ÜRO ametlikesse keeltesse.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Lisa. Meie 2023. aasta kestlikkuse alane aruandlus

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.

Euroopa Kontrollikoda Meie tegevus aastal 2023