Euroopat avastama!
Tere tulemast ELi!
Me oleme pärit eri riikidest ja räägime eri keeli, kuid Euroopa on meie ühine kodu. Euroopa Liidu (EL) algusaegadest saati on selle liikmesriigid teinud koostööd, et üksteist aidata ning üheskoos rahus elada. Peagi on sinu põlvkonna kord ohjad enda kätte võtta. Teie olete ELi tulevik.
Selles brošüüris tutvustatakse ELi lähemalt. Esimesest neljast jaost saad teada, mida EL endast kujutab, kuidas see välja kujunes ja kuidas see mõjutab sinu igapäevaelu. Võid seda väljaannet lugeda jagude kaupa või siis valida jaod, mis sind kõige rohkem huvitavad.
Samuti saad arutleda igas jaos püstitatud aruteluküsimuste üle ning omandatud teadmised proovile panna. Harjutuste ja viktoriiniküsimuste vastused leiad 5. jaost.
6. jaos on loetletud allikad, kust leiad ELi kohta lisateavet.
Kui soovid lisateavet, külasta õpinurka, kust leiad ka viktoriine ja mänge:
Oled valmis? Hakkame pihta!
| HTML | ||||
|---|---|---|---|---|
| Käesolev väljaanne on saadaval järgmistes vormingutes |  |
 |
 |
Euroopa Liit: ühinenud mitmekesisuses
Euroopa maailmajagu on nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt ülimalt mitmekesine. Siin on 44 riiki, mis on koduks enam kui 700 miljonile inimesele.
Nendest Euroopa riikidest 27 riiki ühendab üks oluline asi – me kõik oleme osa Euroopa Liidust (EL). Iga ELi liikmesriigi kodanik või elanik on ühtlasi ELi kodanik või elanik.
Meil on erinevad kultuurid ja tavad, kuid ühised eesmärgid ja väärtused. Kõik see on koondatud ELi juhtlauseks „Ühinenud mitmekesisuses“.
Mis on Euroopa Liit?
Euroopa Liit on liikmesriikide partnerlus, milles Euroopa riigid on ühendanud jõud, et luua üheskoos parem tulevik. ELi liikmesriigid teevad tihedat koostööd, et parandada meie kõigi elu. Seejuures austatakse iga riigi ainulaadset kultuuri ja eriomaseid tavasid.
EL ei ole alati olnud nii suur kui tänapäeval. Kui Euroopa riigid 1952. aastal majanduskoostööd tegema hakkasid, osales selles vaid kuus riiki: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. Aja jooksul otsustas ELiga ühineda üha rohkem riike – selle kohta saad täpsemalt lugeda 3. jaost. Praegu on ELil 27 liikmesriiki.
Kõrval oleval kaardil on näidatud kõik ELi liikmesriigid. Kas tead nende pealinnu?
| 1 – AUSTRIA |  |  | I – TALLINN | 15 – MALTA | | | XV – BUDAPEST |
| 2 – BELGIA | | | II – AMSTERDAM | 16 – POOLA | | | XVI – LISSABON |
| 3 – BULGAARIA | | | III – ATEENA | 17 – PORTUGAL | | | XVII – STOCKHOLM |
| 4 – EESTI | | | IV – BRÜSSEL | 18 – PRANTSUSMAA | | | XVIII – VALLETTA |
| 5 – HISPAANIA | | | V – NIKOSIA | 19 – ROOTSI | | | XIX – HELSINGI |
| 6 – HORVAATIA | | | VI – VIIN | 20 – RUMEENIA | | | XX – PRAHA |
| 7 – IIRIMAA | | | VII – RIIA | 21 – SAKSAMAA | | | XXI – VARSSAVI |
| 8 – ITAALIA | | | VIII – VILNIUS | 22 – SLOVAKKIA | | | XXII – LJUBLJANA |
| 9 – KREEKA | | | IX – LUXEMBOURG | 23 – SLOVEENIA | | | XXIII – BRATISLAVA |
| 10 – KÜPROS | | | X – SOFIA | 24 – SOOME | | | XXIV – KOPENHAAGEN |
| 11 – LEEDU | | | XI – MADRID | 25 – TAANI | | | XXV – BERLIIN |
| 12 – LUKSEMBURG | | | XII – DUBLIN | 26 – TŠEHHI | | | XXVI – BUKAREST |
| 13 – LÄTI | | | XIII – ROOMA | 27 – UNGARI | | | XXVII – PARIIS |
| 14 – MADALMAAD | | | XIV – ZAGREB |
Kuus asutajariiki olid Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1. jaanuaril 1973 ühinesid Euroopa Liiduga Iirimaa, Taani ja Ühendkuningriik. Seeläbi suurenes liikmesriikide arv üheksale. 1981. aastal ühines Euroopa Liiduga Kreeka, 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal ning 1995. aastal Austria, Rootsi ja Soome. Suurim laienemine leidis aset 2004. aastal, mil Euroopa Liiduga ühines kümme riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. 2007. aastal liitusid Bulgaaria ja Rumeenia ning viimati ühines Euroopa Liiduga Horvaatia 2013. aastal.
Kas teadsid? ELis on üheksa piirkonda, mis paiknevad Euroopa mandriosast väga kaugel. Neid nimetatakse ülemereterritooriumideks ja äärepoolseimateks piirkondadeks ning need on: Guadeloupe, Martinique, Mayotte, Prantsuse Guajaana, Réunion ja Saint-Martin (Prantsusmaa), Assoorid ja Madeira (Portugal) ning Kanaari saared (Hispaania).
Kas teadsid? Euroopa maailmajagu on oma nime saanud Kreeka mütoloogiast printsess Europe järgi. Müüdid räägivad, et taeva- ja äikesejumal Zeus armus printsessi, röövis ta ja viis Kreeta saarele endaga koos elama.
© Renaud Camus
Ühendatud …
ELi liikmesriigid on mitmekesised, kuid neid ühendavad olulised väärtused, sümbolid ja eesmärgid. Paljudel ELi liikmesriikidel on ka sama rahaühik – euro. Selleks et mõista, mida EL endast kujutab, on oluline teada, mis täpselt liikmesriike seob.
ELi ÜHISED VÄÄRTUSED
Kõik ELiga ühinevad riigid peavad võtma kohustuse austada samu väärtusi. Need väärtused on esitatud õigusaktides, mida nimetatakse aluslepinguteks(1) ja mis sisaldavad ELi tööd suunavaid eeskirju.
ELiga ühinedes annab riik lubaduse neid väärtusi austada ning kaitsta kõiki ELi kodanikke. ELi kodaniku või elanikuna peaksid ka sina neid väärtusi jagama ja austama.
Euroopa Liidu väärtused
-
INIMVÄÄRIKUS
Igal inimesel on õigus väärikusele ning sellele, et teda austataks just sellisena, nagu ta on.
-
DEMOKRAATIA
See tähendab näiteks õigust valimistel hääletada või kandideerida. ELi liikmesriigid ja EL tervikuna toimivad esindusdemokraatia põhimõtetel.
-
ÕIGUSRIIK
EL ja selle liikmesriigid tegutsevad demokraatlikult koostatud seaduste alusel. Õigusriigi põhimõte näeb samuti ette, et kohtusüsteem peab olema sõltumatu.
-
VABADUS
Kõik ELi kodanikud on vabad. See tähendab näiteks, et meil on mõtte-, sõna- ja usuvabadus ning õigus haridusele, eraelu puutumatusele ja omandile.
-
VÕRDÕIGUSLIKKUS
Kõik ELi kodanikud on võrdsed. See tähendab, et seadused kehtivad kõigile samamoodi ning et mitte kedagi ei tohi diskrimineerida nende soo, usutunnistuse, rassi või muu isikliku tunnuse tõttu.
-
INIMÕIGUSED
Inimõigused on põhiõigused ja -vabadused, mis on alates sünnist tagatud kõigile. Nende hulka kuuluvad näiteks inimväärikus, õiglus, võrdõiguslikkus, austus ja sõltumatus. Need õigused on määratletud ja kaitstud seadusega.
ELi kodanike väärtused ja õigused on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.
Laste õigustele keskendutakse ELi põhiõiguste harta artiklis 24. Vaata Euroopa Liidu laste õiguste kava, mis on koostatud laste jaoks ja koos lastega: https://europa.eu/!Mc373P
ELis on ebaseaduslik diskrimineerida kedagi tema seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi tõttu. Näiteks tuleb LGBTI-inimeste (lesbide, geide, biseksuaalsete, trans- ja intersooliste inimeste) õigusi austada hariduses, tööhõives ja tervishoius.
Mida tähendavad ELi väärtused teie jaoks? Kuidas näitate tunnis, kodus, puhkusereisil või sõpradega aega veetes üles austust inimväärikuse ja inimõiguste vastu?
ELi ÜHISED SÜMBOLID
Nii nagu igal riigil on oma lipp, hümn ja rahvuspüha, on need olemas ka Euroopa Liidul.
Euroopa lipp tähistab ELi liikmesriikide vahelist ühtsust ja harmooniat. Lipul on sinisel taustal 12 ringikujuliselt asetsevat kuldset tähte – nii tähtede arv kui ka nendest moodustuv ring sümboliseerivad täiuslikkust ja täielikkust. ELi liidrid tunnistasid selle Euroopa Liidu ametlikuks lipuks 1985. aastal. Võid seda näha lehvimas kõikjal ELis – parlamendi- ja muude hoonete ning ajaloomälestiste juures. See tähistab ELi riikide ühtsust ja koostöövaimu.
Euroopa hümn on „Ood rõõmule“, mis põhineb Friedrich von Schilleri luuletusel. Kuulus helilooja ja pianist Ludwig van Beethoven lõi sellele luuletusele muusika oma 9. sümfoonias, mille ühest osast sai hiljem Euroopa hümn. Hümn väljendab ideaale, mille eest Euroopa seisab – vabadus, rahu ja solidaarsus. Beethoveni sümfoonias kõlab luuletus koorilauluna saksa keeles, kuid Euroopa hümn on sõnadeta.
Euroopa päeva tähistatakse 9. mail. 1950. aastal tutvustas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman samal päeval ideed algatada Euroopas uut liiki koostöö, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks. Seda nimetatakse Schumani deklaratsiooniks ning see sümboliseeris esimest suurt sammu praeguse ELi suunas. Seepärast tähistame sellel päeval igal aastal Euroopas rahu ja ühtsust. Uuri välja, mida sinu riigis selle erilise päeva puhul korraldatakse.
Euroopa hümni saad kuulata siin.
Mis on teie riigi sümbolid? Kust need pärinevad? Kas teate mõne teise ELi liikmesriigi sümboleid?
Kas olete oma koduriigis Euroopa lippu näinud? Kus?
ELi ÜHISED EESMÄRGID
ELi liikmesriike ei ühenda ainuüksi ühised väärtused ja sümbolid, vaid kokku on lepitud ka kindlad eesmärgid, mis suunavad kogu Euroopa Liidu tööd. Kui ELi liidrid teevad kõigi ELi liikmesriikide eest ühisotsuseid, võtavad nad neid eesmärke hoolikalt arvesse, et säilitada ELi liikmesriikide ühtsus. ELi oluliste osalejate ja nende töö kohta saad täpsemalt lugeda 4. jaost.
Euroopa Liidu kaheksa eesmärki
- Rahu, ELi väärtuste edendamine ja kõigi inimeste heaolu
- Vabadus, turvalisus ja õigus
- Tugev ja jätkusuutlik majandus Euroopa riikides
- Sotsiaalne kaasatus ja võrdõiguslikkus
- Teaduse ja tehnoloogia areng
- ELi liikmesriikide solidaarsus
- Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamine
- Majandus- ja rahaliit
EURO
Paljudel ELi liikmesriikidel on ka ühine rahaühik – euro. Tänaseks on 20 liikmesriiki asendanud riikliku omavääringu euroga ning seda kasutab iga päev enam kui 347 miljonit inimest. Koos moodustavad need riigid euroala.
Euro rahatähed kujundas Saksamaalt pärit graafik ja graafiline disainer Reinhold Gerstetter. Nendel on kujutatud eri arhitektuuristiilides väravad ja aknad, mis sümboliseerivad avatust ja ühendatust. Kui euro paberrahad on kõigil riikidel ühised, siis mündid on mõnevõrra erinevad. Üks külg on kõigil riikidel ühine – selle on kujundanud Belgiast pärit disainer Luc Luycx Belgia kuninglikust rahapajast ning sellel kujutatakse Euroopa kaarti. Teine külg on igal riigil oma kujundusega.
Euroopa Liidu liikmesriikidest kuuluvad euroalasse Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome. Osa riike on küll Euroopa Liidu liikmesriigid, kuid ei kasuta eurot. Need on Bulgaaria, Poola, Rootsi, Rumeenia, Taani, Tšehhi ja Ungari.
Arva ära, kust riigist need mündid pärit on?
Abi võid saada sellelt veebisaidilt.
… mitmekesisuses!
Koostöös ühiste eesmärkide nimel austavad ELi liikmesriigid üksteise rikast kultuuri ja traditsioone, tänu millele on EL nii ainulaadne ja mitmekesine. Erinevus rikastab ja teeb elu huvitavamaks – sama kehtib ka ELi liikmesriikide suhtes. Seepärast väärtustavad ELi liikmesriigid nii oma erinevusi kui ka sarnasusi.
ELi KEELED
Euroopas kõneldakse enam kui 200 keelt. ELil on 24 ametlikku keelt: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Enamik neist kuulub kolme suurde klassi ehk keelkonda: germaani, romaani ja slaavi keeled.
Järgnevalt leiad, kuidas öelda „Tere hommikust!” või lihtsalt „Tere!” kõigis ELi ametlikes keeltes.
GERMAANI KEELED
HOLLANDI KEEL: Goedemorgen
INGLISE KEEL: Good morning
ROOTSI KEEL: God morgon
SAKSA KEEL: Guten Morgen
TAANI KEEL: God morgen
ROMAANI KEELED
HISPAANIA KEEL: Buenos días
ITAALIA KEEL: Buongiorno
PORTUGALI KEEL: Bom dia
PRANTSUSE KEEL: Bonjour
RUMEENIA KEEL: Bună dimineaţa
SLAAVI KEELED
BULGAARIA KEEL: Dobró útro
HORVAADI KEEL: Dobro jutro
POOLA KEEL: Dzień dobry
SLOVAKI KEEL: Dobré ráno
SLOVEENI KEEL: Dobro jutro
TŠEHHI KEEL: Dobré ráno
Nendes näidetes on näha ühe keelkonna keelte sarnasusi. ELis on aga ka selliseid keeli, mis nendesse keelkondadesse ei kuulu.
Järgnevalt leiad, kuidas öelda „Tere hommikust!” või lihtsalt „Tere!” nendes keeltes.
EESTI KEEL: Tere hommikust
KREEKA KEEL: Kalimera
SOOME KEEL: Hyvää huomenta
UNGARI KEEL: Jó reggelt
IIRI KEEL: Dia dhuit
LÄTI KEEL: Labrīt
LEEDU KEEL: Labas rytas
MALTA KEEL: L-Għodwa t-Tajba
Kui soovid ELi keelte kohta rohkem teada saada ja kuulda, kuidas nad kõlavad, vaata siia: https://europa.eu/!xjxPnY.
Kuna ELis on nii palju ametlikke keeli, saad ELiga ühendust võtta oma riigikeeles, kui see on üks ELi ametlikest keeltest. Sulle vastatakse samas keeles. Ka poliitikud saavad suhelda oma emakeeles, kui tegemist on ELi mõne ametliku keelega, sest tõlkijad ja tõlgid aitavad neil koostööd teha. ELi tehtud otsused tehakse kättesaadavaks 24 ametlikus keeles – nii on kogu üldsus toimuvaga kursis.
Kas õpite koolis mõnd teist ELi keelt? Kas see on teie emakeelest väga erinev?
Mitut keelt oskate? Kas sooviksite mingit kindlat keelt õppida? Miks?
Kas tunned need ajaloomälestised ära? Vii foto kokku ELi liikmesriigiga.
© Cris from Lisboa • © Florin Şarpe • © Pixabay - Elstef • © Dennis Jarvis • © Arild Vågen • © Krzysztof Golik • © Ad Meskens • © Hotice Hsu • © Penny Morlock • © C messier • © Diliff • © Fawksik
EUROOPA MAASTIKUD JA AJALOOMÄLESTISED
Euroopa Liit paistab silma rikkaliku ja mitmekesise maastikuga – niitudest ja soistest aladest Alpides türkiissinise Aadria mereni. Samuti on ELis rikkalikud kultuuritraditsioonid ja suurejoonelised ajaloomälestised, mis on tuntud üle maailma. ELi liikmesriikides on nii mõndagi näha ja nautida – renessansipaleed, gooti stiilis katedraalid, kaunid pargid ja väljakud ning palju muudki.
See on vaid osa ELi liikmesriikide rikkalikust kultuurilisest mitmekesisusest. On veel paljugi avastada! Proovi mängu „EL: mis see üldse on?“, et iga ELi liikmesriigi kohta rohkem teada saada:
Harjutus: 1. jao lõpuviktoriin
Kas oskad nimetada kaks asja, mis ELi liikmesriike ühendavad?
Kui palju on neid ELi liikmesriike, kus eurot ei kasutata?
Mitu ametlikku keelt on ELil?
Mida sümboliseerivad tähed ELi lipul?
Kas oskad selgitada, mida tähendavad inimõigused ja kuidas on need seotud ELiga?
EL sinu igapäevaelus
Isegi kui me seda alati ei teadvusta, on Euroopa Liidul oluline roll meie igapäevaelus. Sellest jaost saad teada, kuidas ELis elamine võib sulle kasuks tulla.
Piirideta elu
Tänu Euroopa Liidule on kodanikel lihtne vabalt liikuda ühest ELi liikmesriigist teise. Nad saavad elada, õppida või töötada ükskõik millises ELi liikmesriigis.
Teistes ELi liikmesriikides elamise, töötamise ja reisimise kohta saab praktilist abi ja nõu veebisaidilt Teie Euroopa
EL pakub toetust inimestele, kes soovivad välismaal keeli õppida, omandada uusi kogemusi ja tutvuda teiste kultuuridega. On palju võimalusi, kuidas teiste riikidega tutvust teha. Allpool saad nende kohta täpsemalt lugeda.
Õpingud, vabatahtlik tegevus ja avastamisrõõm
Kui soovid õppida või osaleda koolitusel või noortevahetuses ühes 33 riigist nii Euroopas kui ka mujal, tutvu programmi „Erasmus+“ pakutavate võimalustega. Programmis saavad osaleda nii teismelised kui ka täiskasvanud EList ja ELi-välistest riikidest, olenemata sellest, kas oled õpilane, üliõpilane, õpetaja või töötaja.
Kuula programmi „Erasmus+“ noortevahetuses osalenud noorte kogemusi.
Tänu Euroopa Solidaarsuskorpusele saavad noored täiskasvanud osaleda vabatahtlikus tegevuses välismaal (või oma koduriigis) ning aidata kaasa ettevõtmisele, mida nad tähtsaks peavad. Selleks ettevõtmiseks võib olla näiteks rulapargi rajamine, abivajajate aitamine või rannakoristustalgud.
Algatuses „DiscoverEU“ antakse 18-aastastele noortele tasuta reisipilet, millega saab ühe kuu jooksul ELi avastada.
ELis töötamine
Kas tead, kelleks pärast kooli või ülikooli lõpetamist saada tahad, või veel mõtled? Alati ei ole lihtne otsustada, kuidas elatist teenida, kuid karjääri alustamine ei takista sul ELi avastamast. ELi kodanikuna on sul võimalus töötada mõnes teises ELi liikmesriigis – selleks ei ole vaja tööluba. Sul on samasugune juurdepääs tööturule ja samad töötingimused, õigused ja kohustused nagu nendel inimestel, kes selles riigis elavad.
Mõnel inimesel võib olla keeruline omandada töökoha leidmiseks vajalikke lisaoskusi ja -kvalifikatsioone. ELi noortegarantii kavaga aidatakse noortel omandada oskusi, mida tööandjad vajavad. Selleks võidakse pakkuda väljaõpet töökohal või individuaalset karjäärinõustamist.
Kui hakkad otsima töö-, praktika- või õpipoisikohta, võib sulle abiks olla Euroopa tööalase liikuvuse portaal (EURES). Samuti aitab see tööandjatel leida teistest ELi liikmesriikidest kandidaate oma vabade töökohtade täitmiseks.
Kas tahaksite õppida või osaleda vabatahtlikus tegevuses välismaal? Kuhu sooviksite minna? Kuidas selline kogemus teile kasuks tuleks?
ELis reisimine
Euroopas reisimine on aja jooksul muutunud lihtsamaks. Enamik ELi liikmesriike on Schengeni alaga ühinedes kaotanud piirikontrolli. See tähendab, et kui reisid 23 ELi liikmesriigi (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari) ja nelja ELi-välise riigi (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) vahel, siis ei pea sa näitama passi.
Piiriületus on aga vaid esimene samm.
ELis reisimine
ELi elanikuna saad reisides kasutada oma mobiiltelefoni samamoodi nagu kodus. Varem oli välismaal viibides helistamine või mobiilandmeside kasutamine väga kulukas. Täna rändlustasusid enam ei ole ning mobiiltelefoni kasutades maksad sama hinda nagu kodus.
Ka lemmikseriaal ei jää nägemata, sest tänu ELile pääsed oma digitaalsetele tellimustele ligi, ükskõik kus parasjagu asud.
Kui sinu bussi-, rongi-, laeva- või lennureis tühistatakse, on sul õigus küsida raha tagasi, sest EL kaitseb sinu õigusi. EL on ainus koht maailmas, kus reisijate kaitseks on kehtestatud ulatuslikud reisijate õigused.
Kui jääd ELis reisides haigeks või juhtub õnnetus, saad Euroopa ravikindlustuskaardiga pöörduda arsti juurde või kutsuda kiirabi sama tasu eest nagu kohalikud:
Kui satud mõnes ELi liikmesriigis ohtu, võid helistada Euroopa tasuta hädaabinumbrile 112, olenemata sellest, kas helistad mobiil- või tavatelefonilt.
ELi rahastamise mõju sinu koduriigis
Euroopa Liit aitab parandada inimeste elu. Selleks toetatakse uute töökohtade loomist, uue taristu rajamist ning avalike teenuste, näiteks koolide ja haiglate moderniseerimist. Vaata oma kodukohas ringi ja võid näha, et EL on lähemal, kui arvad.
EL on aastate jooksul aidanud rahastada tuhandeid projekte, näiteks:
Saksamaa ja Tšehhi piiril asuv vabaõhumuuseum;
uus spordirajatis ühes Poola maapiirkonnas;
puuvilja, köögivilja ja piima jaotamine koolides kõigis ELi liikmesriikides;
uus ujumisbassein Brüsselis;
Ateena metroo pikendus.
Tutvu mõningate ELi rahastatud projektidega Euroopa eri piirkondades: https://kohesio.ec.europa.eu/et/ ja https://europa.eu/!FG9Thg
EL korraldab arvukalt algatusi, mille käigus Euroopa linnad saavad võistelda tiitli nimel ja esitleda oma saavutusi. Igal aastal konkureerivad Euroopa linnad üksteisega näiteks selliste tiitlite nimel nagu Euroopa kultuuripealinn, Euroopa innovatsioonipealinn, Euroopa noortepealinn ja Euroopa roheline pealinn.
Tarbijate õigused ja ohutus
Euroopa Liit mõjutab sinu igapäevaelu ka teatavate seaduste ja eeskirjadega, mille eesmärk on tagada kõikjal ELis sinu ohutus ja kaitsta sinu õigusi tarbijana.
Toiduained, mänguasjad, kosmeetikatooted ja paljud muud tooted peavad vastama rangetele ohutusnõuetele, enne kui neid ELis müüa tohib.
ELis on üle 100 000 eksperdi, kes kontrollivad toidu ohutust teekonnal talust sinu taldrikule.
Samuti on ELi õiguses ette kirjutatud, et tarbekaupadel peab olema vähemalt kaheaastane garantii. Kui pesumasin aasta pärast rikki läheb, on ostjal õigus tasuta remondile või asendamisele, vaatamata sellele, mis ELi liikmesriigist see osteti.
Samuti on ELi õiguses tagatud, et kui ostad kaupu internetist, on sul õigus oma tellimus tühistada või kaup tagastada 14 päeva jooksul, kui peaksid meelt muutma.
Kui sul on probleem teisest ELi riigist ostetud tootega, võid ühendust võtta Euroopa tarbijakeskuste võrgustikuga.
Sul on õigus saada täpset teavet ostetavate toodete kvaliteedi kohta, olenemata sellest, kus sa ELis asud. ELi märgistamiseeskirjad aitavad sul kiiresti ja hõlpsalt teada saada, kas tegemist on mahetoote, energiatõhusa toote või traditsiooniliste meetodite abil valmistatud tootega. Nii saad teha täielikult läbimõeldud ostuotsuseid.
Vaata ringi oma kodus või kodupoes ja kontrolli, mitu nendest märgistest üles leiad. Kas tead, mida need tähendavad?
Kuidas pidada sammu digiajastuga?
Paljud meist ei suudaks ette kujutada elu interneti või digitehnoloogiata. Internetis saab vaadata filme, teha oste, kasutada sihtkohta jõudmiseks kaarti ja palju muudki.
Sellegipoolest pole sugugi mitte kõigil ELis samu võimalusi tehnoloogia kasutamiseks, eriti just neil, kes ei ela suurlinnades. EL teeb pidevalt jõupingutusi selleks, et kõigil ELis elavatel inimestel oleks juurdepääs internetile. Tänu ELi rahastatud algatusele Wifi4EU on ELis ligikaudu 8 000 kogukonnas loodud WiFi kuumkohad. Internetti saab tasuta kasutada Wifi4EU sümboliga tähistatud muuseumides, raamatukogudes, parkides ja muudes avalikes kohtades.
Ehkki internetiühendusel on hulk eeliseid, näiteks võimaldab see lihtsat juurdepääsu teabele ja tõhusatele teenustele, on sel ka omad riskid. Programm „Parem internet lastele“ aitab lastel ja noortel internetti või mobiiltehnoloogiat ohutult kasutada.
Mis on tehisintellekt?
Kas oled kunagi robotit näinud? Kas teadsid, et tehisintellekti kasutab ka sinu nutitelefon? Euroopa digitulevikuga saad tutvuda animasarjas „Digitaalsed maadeuurijad“.
EL innustas juhtivaid tehnoloogia- ja meediaettevõtteid, nende hulgas Twitterit ja Disneyt, moodustama ühenduse alaealiste paremaks kaitseks internetis (Alliance to Better Protect Minors Online). Selle ühenduse liikmed on võtnud nõuks teha internetikeskkond noorte jaoks paremaks, näiteks võideldakse küberkiusamise ja kahjuliku sisu vastu.
Sotsiaalmeediat, internetipoode ja mobiilirakendusi kasutades pead ettevõtetele usaldama oma isikuandmed ning võtma riski, et need andmed lähevad kaotsi või varastatakse. Tänu ELi isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR) on sinu isikuandmed kaitstud. Isikuandmed on näiteks nimi, aadress, vanus jms. Neid ei tohi kasutada ilma sinu loata ega eesmärkidel, mille jaoks sa ei ole nõusolekut andnud.
Tänu internetile on teabe otsimine ja sellele juurdepääs lihtne ja kiire. Veebis võib aga kiiresti levida ka vale- või kahjulik teave, eriti just sotsiaalmeedia platvormidel. EL tegeleb aktiivselt sellega, et sellist valeteavet (desinformatsiooni) paljastada, ning teeb sotsiaalmeediaettevõtetega koostööd, et selle levikut tõkestada.
Me kõik saame aidata takistada eksitava teabe levikut internetis. Millele peaksid mõtlema, enne kui sotsiaalmeedias oma elust hetki jagad? Kasulikud nõuanded selle kohta, kuidas ära tunda vandenõuteooriaid.
Keskkonnakaitse
Loodus pakub meile naudingut mitmel moel – tänu sellele saame nautida maitsvat toitu või jalutada vapustavalt kaunitel maastikel. Kõige olulisemad looduse annid on aga õhk, vesi, energia ja toorained. Kuna reostus riigipiire ei tunnista, peavad riigid tegema koostööd, et keskkonna eest hoolt kanda. Kliimamuutuste tõttu on keskkonnakaitse olulisem kui ei kunagi varem. Euroopa Liidu eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning juba praegu tegutsetakse selle nimel, et saaksime nautida rikkalikku looduskeskkonda.
ELi kava, et Euroopast saaks 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu, nimetatakse Euroopa roheliseks kokkuleppeks.
Loe täpsemalt roheleppe kohta: https://europa.eu/!uj69gG
Natura 2000 võrgustikuga on kogu ELis kaitse alla võetud ligikaudu 2 000 looma- ja taimeliiki ning 230 elupaigatüüpi. Võrgustik katab 18 % ELi maa-alast ja 6 % vetest, mis tähendab, et see on maailma suurim kaitsealade võrgustik.
ELi programmiga LIFE on viimase 30 aasta jooksul kaasrahastatud enam kui 6 000 projekti, et kaitsta keskkonda ja võidelda kliimamuutuste vastu.
Vaata, mis projekte sinu koduriigis on korraldatud.
Tänu ELi seadustele saame nautida puhast joogi- ja suplusvett peaaegu kõikjal ELis. Mered muutuvad puhtamaks ka muudel viisidel – näiteks on EL keelanud ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis moodustavad kuni 70 % kogu mereprügist. Selleks et vähendada vee-, pinnase- ja õhureostust, soodustatakse ELis kestlikke põllumajandustavasid. Kehtestatud on piirangud kemikaalide, ohtlike pestitsiidide ja väetiste kasutamisele.
Võitlus kliimamuutuste vastu on ELi üks peamisi prioriteete. Kõik ELi liikmesriigid on võtnud 2030. aastaks eesmärgi
oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist;
toota rohkem energiat taastuvatest energiaallikatest (nt tuule-, päikese- või hüdroenergia).
Võitluses kliimamuutuste vastu on oluline see, kust pärineb meie tarbitav energia. Uuri täpsemalt nendest videotest:
Iga inimene ELis tekitab keskmiselt rohkem kui kilo prügi päevas. Vaata videot:
https://europa.eu/learningcorner/food-waste_et
Kas tunned ennast selles videos ära?
Mida saaksid oma igapäevaelus ära teha selleks, et olla keskkonnasõbralikum?
Loe täpsemalt selle kohta, kuidas EL kaitseb keskkonda ja võitleb kliimamuutuste vastu.
Toetus teadusele ja innovatsioonile
Teadus ja tehnoloogia mõjutavad peaaegu kõiki valdkondi meie igapäevaelus, muu hulgas toidulauda, ravimeid, tervishoidu, transporti, tööelu ja vaba aja veetmist. Euroopa Liit aitab teadlastel, uurijatel ja novaatoritel üle kogu Euroopa lahendada olulisi maailma ees seisvaid probleeme ning parandada meie kõigi elu.
EL rahastab teadusuuringuid. Näiteks on teadlased tänu ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammile
teinud Sündmuste Horisondi Teleskoobiga maailma esimese pildi mustast august;
avastanud kolm Maa-sarnast elamiskõlblikku planeeti;
avastanud viisi, kuidas tuvastada vähki inimese hingeõhust.
Loe ka muude tänu ELi rahastamisele tehtud teadusavastuste kohta:
EL julgustab naisi ja tüdrukuid teadlaskarjääri valima. Igal aastal antakse välja ELi naisnovaatorite auhind, millega tunnustatakse innovatsioonivaldkonna silmapaistvaid naisliidreid ning innustatakse järgmist põlvkonda eeskuju võtma.
COVID-19 pandeemia ajal aitas EL vaktsiinitootjatel katta vaktsiinide uurimise ja arendamisega kaasnevaid kulusid. Tänu sellele töötasid teadlased vähem kui aasta jooksul pärast pandeemia puhkemist välja mitu ohutut ja tõhusat COVID-19 vaktsiini.
ELi liikmesriigid ühendasid jõud, et osta ja jaotada vaktsiine kogu ELis.
Mis probleemile võiksid teadlased teie arvates lahenduse leida? Miks?
ELi satelliidiprogramm – Copernicuse programm – on maailma kõige arenenum planeedi seire ning kliima- ja keskkonnamuutuste jälgimise süsteem.
Loe täpsemalt Copernicuse programmi kohta:
EL maailmas
Lisaks sellele, et EL mõjutab meie igapäevaelu, on sel oluline roll ka kogu maailma tasandil.
Äritegevuse hõlbustamiseks on ta sõlminud kaubanduslepingud paljude riikidega üle maailma, näiteks Kanada, Jaapani ja Ameerika Ühendriikidega. Kõik läbirääkimiste teel sõlmitud ELi kaubanduslepingud on läbipaistvad ning panevad kaubanduspartneritele kohustuse kaitsta töötajate õigusi ja keskkonda.
Üks ELi põhiväärtusi on solidaarsus nii ELi liikmesriikide vahel kui ka suhetes teiste riikidega. EL teeb tööd selle nimel, et kaotada vaesus, säilitada rahu ja anda humanitaarabi. Tänu enam kui 40 riigis tegutsevale ulatuslikule humanitaarabiekspertide võrgustikule saab EL pakkuda toidu- ja arstiabi, peavarju ja haridust maailma kõige haavatavamatele inimestele.
Üheskoos on ELi liikmesriigid suurimad humanitaarabi andjad maailmas.
Kui Euroopas või mujal maailmas tekib ootamatu hädaolukord, saavad ELi liikmesriigid pakkuda abi ja tuge kooskõlastatud reageerimissüsteemi kaudu, mida nimetatakse elanikkonnakaitse mehhanismiks. Alates 2001. aastast on seda hädaolukordadele reageerimiseks kasutatud enam kui 420 korral.
Loe täpsemalt ELi rolli kohta maailmas järgmistelt linkidelt:
Harjutus: 2. jao lõpuviktoriin
Õige või vale: EL mõjutab sinu igapäevaelu ainult siis, kui reisid välismaale.
Mis programm võimaldab osaleda vabatahtlikus tegevuses välismaal mõne olulise eesmärgi nimel?
Õige või vale: ELis saad internetist ostetud tooteid tagastada ühe kuu jooksul alates ostust.
Mis on Natura 2000 võrgustik?
Kas oskad selgitada, kuidas kaitseb EL sinu isikuandmeid, nagu nimi, vanus või aadress?
Euroopa Liit läbi ajaloo
Euroopa Liit ei ole alati olnud selline nagu tänapäeval, samuti ei ole see alati kandnud sama nime. EL on välja kujunenud järk-järgult ning selle asutajaid innustanud eesmärk on tegevuse keskmes ka täna. Allpool on loetletud mõningad ajaloosündmused, mille tulemusena EL sündis, ning muutused, mis seda aja jooksul kujundanud on.
1945
Euroopas lõppeb II maailmasõda.
Kannatanuid ja hukkunuid on palju ning Euroopas on pommirünnakutes hävinud terveid linnu. Rahvas on ühel meelel, et sellised laastavad sündmused ei tohiks kunagi korduda.
Schumani deklaratsioon.
9. mail peab Robert Schuman kõne, milles tutvustab kava eesmärgiga algatada Euroopas uut liiki koostöö. Idee seisneb selles, et Euroopa riigid juhiksid üheskoos söe- ja terasetootmist. Nii ei saaks ükski riik teiste vastu salaja relvastuda.
Loe Schumani deklaratsiooni täisteksti.
1950
1951
Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmivad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu, et panna alus koostööle ja aidata Euroopa sõja varemeist üles ehitada.
Kirjutatakse alla Rooma lepingutele.
Kuue riigi koostöö edeneb nii hästi, et nad otsustavad jõud ühendada ka muudes valdkondades. Nii sünnivad Euroopa Majandusühendus (EMÜ)(2) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Koos Euroopa Söe- ja Teraseühendusega moodustavad need Euroopa ühendused.
1957
1962
Kehtestatakse ühine põllumajanduspoliitika. See on ELi üks vanimaid poliitikavaldkondi, millega toetatakse põllumajandustootjaid ning tagatakse, et Euroopas on alati saadaval taskukohane, ohutu ja hea kvaliteediga toit.
Kuuest saab üheksa. Euroopa ühendustega liituvad Iirimaa, Taani ja Ühendkuningriik.
1973
1979
Toimuvad esimesed Euroopa Parlamendi otsevalimised. Esimest korda saavad Euroopa kodanikud valida oma esindajad Euroopa Parlamenti. Euroopa Parlamendi valimised toimuvad iga viie aasta järel.
Euroopa ühendustega liitub Kreeka ning sellest saab kümnes liikmesriik.
1981
1986
Euroopa ühendustega liituvad Hispaania ja Portugal ning liikmesriike on nüüd kokku 12.
Luuakse Erasmuse programm, et aidata noortel eurooplastel õppida ning osaleda koolitus- ja vabatahtlikus tegevuses välismaal.
1987
1992
Sõlmitakse Maastrichti leping, millega luuakse Euroopa Liit. Lepingus kehtestatakse Euroopa kodakondsuse mõiste ja selged eeskirjad, et võtta tulevikus kasutusele euro. Samuti tugevdatakse välis- ja julgeolekupoliitikat ning suurendatakse koostööd õigus- ja siseküsimustes.
Schengeni lepinguga kaotatakse igasugune piirikontroll sellele alla kirjutanud seitsme riigi vahel (praegu on lepingule alla kirjutanud 27 riiki, vt täpsemalt 2. jaost).
1995
1995
ELiga ühinevad Austria, Rootsi ja Soome. Nüüd on liikmesriike kokku 15.
Allkirjastatakse Nice’i leping. Selle peamine eesmärk on kujundada ümber ELi institutsioonid (asutused), et valmistuda ELi ajaloo suurimaks laienemiseks(3).
2001
2002
12 ELi liikmesriiki võtab riigi omavääringuna kasutusele euro rahatähed ja mündid (vt täpsemalt 1. jaost).
ELiga ühineb veel kümme riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. See on esimene kord, mil ELiga ühineb nii palju riike korraga.
2004
2007
ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia ning ELis on nüüd 27 liikmesriiki.
Allkirjastatakse Lissaboni leping. Sellega kehtestatakse uus ELi ülesehitus, mis tugevdab liidu rolli maailmas ning kodanike ja riikide valitsuste hääle kaalukust.
2007
2012
EL pälvib Nobeli rahupreemia, sest tänu sellele seati suuremas osas Euroopas pärast sõda jalule rahu. Preemiarahaga aitab EL sõjas kannatanud lapsi.
ELiga liitub Horvaatia ning sellest saab ELi 28. liikmesriik.
2013
2017
Kaotatakse rändlustasud. ELi elanikud saavad nüüd lisatasuta helistada, saata sõnumeid ja kasutada mobiilset internetti ükskõik kus ELis.
Brexit. Pärast 2016. aastal toimunud referendumit astub Ühendkuningriik EList ametlikult välja.
2020
2020
Taasterahastu „NextGenerationEU“. COVID-19 pandeemia ajal kaotavad paljud ettevõtjad sissetuleku ja paljud inimesed töö. Taasterahastuga „NextGenerationEU“ jagatakse ELi liikmesriikide vahel lisaks laiali 750 miljardit eurot, et aidata neil jätkusuutlikul viisil majandust taastada. Loe täpsemalt: https://europa.eu/!Hv94KT
Käivitatakse uus programm „Erasmus+“. Selle eelarve on peaaegu kaks korda suurem kui varasemal programmil ning sellega aidatakse kümnel miljonil inimesel – olenemata vanusest ja taustast – nii Euroopas kui ka mujal omandada uusi kogemusi teises riigis (vt täpsemalt 2. jaost).
2021
Kogu ELi tegevus põhineb aluslepingutel, millele kõik ELi liikmesriigid on kirjutanud alla pärast läbirääkimisi ja kokkuleppele jõudmist. Mõnikord võib aga kuluda mitu aastat, enne kui aluslepingut rakendama hakatakse. Seepärast on aluslepingutel mõnikord kaks erinevat kuupäeva: allkirjastamise kuupäev ja jõustumise kuupäev.
Loe täpsemalt ELi aluslepingute kohta.
SOOVID ELi AJALOO KOHTA ROHKEM TEADA?
Rända ajas tagasi ELi ajajoonega ning saad teada, millised olulised ajaloosündmused on andnud panuse tänase ELi kujundamisse:
Tänase ELi loomisele andsid tõuke paljud visionääridest naised ja mehed. Ilma nende motivatsiooni ja innuta ei elaks me praegu sellistes rahu ja stabiilsuse tingimustes, millega harjunud oleme. Loe täpsemalt ELi rajajate kohta:
Harjutus: 3. jao lõpuviktoriin
Kas oskad nimetada ELi kuut asutajariiki? Mis nimega ühenduse nad 1951. aastal asutasid?
Mis aastal ühines ELiga sinu koduriik? Kas see kuulub euroalasse? Kas see kuulub Schengeni alasse?
Mis riik ühines ELiga viimati?
Mis auhinna sai EL 2012. aastal ja mille eest?
Kes on ELi rajajad?
Euroopa Liit: kuidas see toimib?
Võib-olla oled kuulnud räägitavat „Brüsselis tehtud otsustest“. Seda väljendit kasutatakse sageli Euroopa Liidu sünonüümina, sest just Brüsselis asuvad enamiku ELi asutuste peakorterid. Mis on nende ülesanded ja milliseid otsuseid nad langetavad? Mis rolli mängivad ELis riikide valitsused? Sellest jaost saad teada, kuidas EL toimib. Samuti saad näpunäiteid, kuidas oma hääl Euroopa tasandil kuuldavaks teha.
Kes on ELi peamised osalejad?
Euroopa riigid on selgelt kokku leppinud, mille üle Euroopa Liit otsustada saab. Iva seisneb selles, et EL peaks tegutsema ainult siis, kui eesmärki on võimalik saavutada paremini ELi tasandil kui riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandi. Eeskirjad on kehtestatud 3. jaos kirjeldatud ELi aluslepingutes.
Vaatame lähemalt ELi institutsioone, kus ELi liikmesriikide võtmeisikud kohtuvad, arutelusid peavad ja üheskoos seaduste üle otsustavad.
EUROOPA PARLAMENT
See esindab ELi kodanike häält.
Kus see asub?
Strasbourgis (Prantsusmaa), Brüsselis (Belgia) ja Luxembourgis (Luksemburg).
Kes seal töötavad?
- 705 Euroopa Parlamendi liiget (lühend inglise keeles: MEP). Euroopa Parlamendi liikmed ei jagune kodakondsuse järgi, vaid kuuluvad sarnaste poliitiliste vaadetega rühmadesse, kus on esindajaid mitmest riigist.
- Nad esindavad ELi liikmesriikide kodanikke.
- ELi kodanikud valivad Euroopa Parlamendi liikmed otse iga viie aasta järel. Iga riiki esindavate Euroopa Parlamendi liikmete arv oleneb riigi rahvaarvust.
Kes seda juhib?
Roberta Metsola, kelle on valinud Euroopa Parlamendi liikmed.
Mida see teeb?
- Euroopa Parlament arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Liidu Nõukoguga.
- Ta otsustab koos Euroopa Liidu Nõukoguga ELi eelarve üle.
- Ta jälgib, et ELi rahalisi vahendeid kasutataks õigesti, ning teeb järelevalvet teiste ELi institutsioonide, eelkõige Euroopa Komisjoni üle. Ta valib Euroopa Komisjoni presidendi ning tal on õigus kinnitada ja ametist vabastada kogu Euroopa Komisjoni koosseis.
Loe täpsemalt Euroopa Parlamendi kohta.
EUROOPA ÜLEMKOGU
Ülemkogus toimub ELi liikmesriikide vaheline poliitiline koostöö kõige kõrgemal tasemel.
Kus see asub? Brüsselis (Belgia).
Kes seal töötavad?
Kõigi ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, keda juhib eesistuja.
Kes seda juhib?
Charles Michel, kelle on ametisse nimetanud riigijuhid (ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid).
Mida see teeb?
Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks ELi peamised prioriteedid ja üldise poliitikasuuna, kuid ei võta vastu seadusi. See on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu töö. Euroopa Ülemkogu kohtumisi nimetatakse tippkohtumisteks ning need toimuvad Brüsselis vähemalt neli korda aastas.
Loe täpsemalt Euroopa Ülemkogu kohta.
Vaata ka ülemkogu teemalist lühidokumentaali:
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu ehk nõukogu või ELi nõukogu esindab ELi liikmesriikide valitsusi.
Kus see asub? Brüsselis (Belgia).
Kes seal töötavad?
- Ministrid kõigist ELi liikmesriikidest. Nemad esindavad oma riigi huve ELis.
- See, kes valitsuse ministritest kohtumisel osaleb, oleneb aruteluteemast. Kui kohtumisel räägitakse reostusest, siis osalevad sellel kõigi ELi liikmesriikide keskkonnaministrid, kui arutatakse põllumajandusküsimusi, tulevad kohale põllumajandusministrid ja nii edasi.
Kuidas toimib eesistumine?
Kohtumisi juhivad ELi liikmesriigid kordamööda ning üks riik on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja kuue kuu jooksul.
Vaata, kes on praegu eesistujariik:
https://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/presidency-council-eu/
Mida see teeb?
- Euroopa Liidu Nõukogu arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Parlamendiga.
- Ta otsustab koos Euroopa Parlamendiga ELi eelarve üle.
- Ta määrab kindlaks ELi välis- ja julgeolekupoliitika ning viib seda ellu. Näiteks otsustab ta rahvusvaheliste lepingute ja ELi laienemise üle.
Loe täpsemalt Euroopa Liidu Nõukogu kohta.
Teatavad otsused saab nõukogu vastu võtta häälteenamusega, teiste otsuste puhul on aga vaja kõigi riikide heakskiitu. Kõigi ELi liikmesriikide ministrite heakskiitu on vaja oluliste otsuste puhul, näiteks kui otsustatakse, kas võtta liitu vastu uusi riike.
Lisateave nõukogu hääletuseeskirjade kohta:
https://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/voting-system/
EUROOPA KOMISJON
Komisjon edendab ELi üldisi huve.
Kus see asub? Brüsselis (Belgia).
Kes seal töötavad?
- President ja 26 volinikku.
Lisateave praeguste volinike kohta.
- Iga ELi liikmesriik määrab ühe voliniku, kelle peab heaks kiitma Euroopa Parlament. Nende ülesanne ei ole mitte esindada oma riigi seisukohti, vaid pigem töötada ELi ühistes huvides. Iga volinik vastutab ELi mõne tegevusvaldkonna eest.
Kes seda juhib?
Ursula von der Leyen, kelle on ametisse nimetanud riigijuhid (ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid) Euroopa Parlamendi heakskiidul.
Mida see teeb?
- Euroopa Komisjon kavandab ja koostab ELi seadusi, sealhulgas ELi eelarvet, ning esitab nende kohta ettepanekud.
- Ta juhib ja viib ellu ELi poliitikat ning täidab eelarvet.
- Ta jälgib, et ELi liikmesriigid peaksid kinni Euroopa õigusest.
- Ta esindab ELi üle maailma koos Euroopa välisteenistusega(4).
Kuigi komisjoni peakorter asub Brüsselis, on sel esindused kõigis ELi liikmesriikides. ELil on omakorda üle maailma delegatsioonid, mis toimivad ELi saatkondadena. Täpsemat teavet maailma eri paigus asuvate ELi büroode kohta saad 6. jaost.
Loe täpsemalt Euroopa Komisjoni kohta.
Euroopa Parlamenti, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni nimetatakse sageli ELi institutsioonide kolmnurgaks, sest kuigi neil on erinevad ülesanded, on nende tegevus omavahel seotud.
Alloleval joonisel näed, kuidas see toimib.
Euroopa Ülemkogu – riigipead või valitsusjuhid – püstitab ELi prioriteedid
Nende prioriteetide alusel esitab Euroopa Komisjon ettepanekud uuteks seadusteks.
Ettepanekud vaatab läbi, neid muudab ning need kiidab heaks või lükkab tagasi Euroopa Parlament koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Kui institutsioonid jõuavad kokkuleppele, võetakse seadused vastu.
Euroopa Komisjon kannab hoolt selle eest, et uusi ELi seadusi järgivad kõik ELi liikmesriigid. Kui mõni riik seda ei tee, võtab komisjon tema vastu meetmeid.
Euroopa Ülemkogu => püstitab ELi prioriteedid. Euroopa Komisjon => esitab ettepanekud uuteks seadusteks => täidab eelarvet => kannab hoolt selle eest, et ELi liikmesriigid austavad ja järgivad ELi seadusi. Euroopa Parlament => võtab vastu seadused ja eelarve. Euroopa Liidu Nõukogu => võtab vastu seadused ja eelarve. Koos vaatavad nad esitatud seadusettepanekud läbi ja muudavad neid, võtavad need vastu või lükkavad tagasi. Kui nad jõuavad kokkuleppele => sünnib uus seadus!
EUROOPA LIIDU KOHUS
kannab hoolt selle eest, et igas ELi liikmesriigis järgitakse ELi seadusi ning kohaldatakse neid õigesti. Kui riik ei kohalda seadust õigesti, võib Euroopa Komisjon teha ametliku hoiatuse; kui riik sellele vaatamata eeskirjadest kinni ei pea, võib komisjon pöörduda Euroopa Kohtu poole. Euroopa Kohus asub Luksemburgis ja selles on üks kohtunik igast ELi riigist.
Loe täpsemalt muude ELi institutsioonide ja organite kohta, millest oled võib-olla kuulnud:
ELi heaks ei tööta ainult poliitikud, vaid ka juristid, tõlkijad, tõlgid ja muud ELi institutsioonide eksperdid. Kui selline karjäär sind huvitab, võid alustuseks uurida praktikakohti mõnes nendest institutsioonidest.
Loe täpsemalt praktika kohta.
Enamikku ELi institutsioonidest on võimalik külastada. Paljud neist korraldavad ka külaskäike kooliõpilastele ja noortele. Samuti on võimalik osaleda virtuaalsetel külaskäikudel.
Mis kasu annab esindatus ELis kodanikele, valitsustele ja Euroopa ühisele huvile? Mis on puudused? Kas pärast selle jao lugemist on teie arvates õige öelda: „Brüssel on milleski otsuse teinud“?
Sinu hääl loeb!
Selleks, et ka sinu hääl saaks kindlasti kuuldavaks, on EL loonud laste osalusplatvormi. See on turvaline koht, kus saad otsustajatega jagada oma mõtteid oluliste küsimuste kohta. Võid võtta ühendust teiste lastega, suhelda, arutada ja saada teavet oma õiguste kohta. Samuti leiad selgitusi seaduste ja poliitika kohta lapsesõbralikus keeles ning saad võtta kontakti organisatsioonidega, mis asuvad sinu elukoha lähedal.
Uuri täpsemalt järele: https://europa.eu/!hb8MJX
Nüüd tead, kuidas ELi liikmesriigid ELi institutsioonides ühisseaduste üle otsustavad. Selles protsessis on oluline ka sinu hääl. Euroopa kodanikuna on sul ELi poliitikas mitmel moel sõnaõigus, juhul kui oled valimisealine (enamikus ELi liikmesriikides pead selleks olema 18-aastane, Kreekas 17-aastane ning Austrias ja Maltal 16-aastane). Belgia ja Saksamaa on eelseisvateks Euroopa Parlamendi valimisteks langetanud hääletamise vanusepiiri 16. eluaastale.
Kõigepealt saad oma hääle anda oma riigi üldvalimistel. Nagu eespool selgitatud, esindab valitud valitsus sinu riiki Euroopa Liidu Nõukogus, millel on oluline roll ELi seaduste üle otsustamisel.
Euroopa Parlamendi liikmed valitakse iga viie aasta järel ja mõned teie hulgast on piisavalt vanad, et hääletada järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel, mis toimuvad 2024. aastal, seega on tähtis Euroopa Parlamendis toimuvaga kursis olla:
https://www.europarl.europa.eu/portal/et
Valitud Euroopa Parlamendi liikmed on rahva hääl ning koos nõukoguga teevad nad otsuseid ELi seaduste kohta, mis mõjutavad meie elu paljusid aspekte, näiteks:
· milliseid pestitsiide on ELis kasvatatavas toidus ohutu kasutada;
· kui palju tuleb sul maksta mobiilikõnede eest, kui lähed teise ELi liikmesriiki;
· kuidas muuta laste mänguasjad ohutuks;
· kuidas puhastada õhku, mida me hingame, ja vett, mida me joome ja kus me ujume;
· kuidas muuta teises ELi liikmesriigis asuvas ülikoolis õppimine lihtsamaks.
Kuidas Euroopa Parlamendi liikmed meid esindavad? Vaata seda videot, et mõista, kuidas meie valitud parlamendiliikmed meie huve kaitsevad:
https://www.europarl.europa.eu/at-your-service/et/be-heard/elections
Oma arvamust saad avaldada avalikel veebikonsultatsioonidel. Enne kui komisjon esitab ettepaneku uue ELi seaduse kohta, küsib ta nendel konsultatsioonidel arvamust kodanikelt ja huvitatud isikutelt.
Loe täpsemalt uusimate avalike konsultatsioonide kohta:
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say
Sul on võimalik algatada Euroopa kodanikualgatus või mõnes sellises algatuses kaasa lüüa. Nii saad kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama seadusettepaneku sulle olulise teema kohta. Selleks et algatust kaaluma hakataks, pead aga koguma allkirja miljonilt inimeselt üle ELi.
Loe täpsemalt uusimate kodanikualgatuste kohta:
Selles videos tutvustatakse kogu kodanikualgatuse protsessi:
https://audiovisual.ec.europa.eu/et/video/I-158444
Esimesele ELi kodanikualgatusele „Right2Water“ andis oma allkirja 1,6 miljonit inimest. Tänu sellele esitas komisjon ettepaneku parandada veekvaliteeti kogu Euroopas. 2021. aastal sai ettepanekust uus ELi seadus.
Oma seisukohti saad jagada ELi noortedialoogi või Euroopa Noortefoorumi kaudu. Nii saad osaleda avalikus arutelus ELi otsusetegijatega, näiteks Euroopa Parlamendi liikmete ning riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikutega. Loe täpsemalt Euroopa Noorteportaalist.
Millele peaksid ELi otsusetegijad teie arvates keskenduma? Kui saaksite ELi otsusetegijatele oma arvamust avaldada, siis mis teema (teemasid) tõstataksite?
Harjutus: 4. jao lõpuviktoriin
Mida tähendab ingliskeelne lühend MEP? Kui palju neid on?
Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul?
Kui sinu riigi haridusminister osaleb ELi kohtumisel, siis milline institutsioon kohtumist võõrustab?
Õige või vale: Euroopa Komisjon võtab vastu ELi seadusi.
Kui palju ELi kodanikke peab Euroopa kodanikualgatust toetama?
Täname, et avastasid koos meiega ELi ning selle teekonda laastavast sõjast koostöö ja suurte võimalusteni.
ELi lugu ei ole veel lõppenud. Meie ees seisavad uued katsumused: kliimamuutused, COVID-19 pandeemia tagajärjed, regioonidevahelised pinged ja digipööre on vaid osa neist. Selleks et Euroopas valitseks rahu ja kõigil inimestel oleks siin hea elada, tuleb veel vaeva näha.
Nüüd, kui tead ELi kohta rohkem, on aeg võtta ohjad enda kätte.
Nimetage olulisi katsumusi, millega teie riik ja EL tulevikus silmitsi seisavad. Inspiratsiooni ja mõtteid saate 2. jaost või uudistest. Millistele katsumustele peaks EL keskenduma ja miks?
Kui olete kõige olulisema tulevase katsumuse osas üksmeelele jõudnud, mõelge sellele, mida EL saaks selle suhtes ette võtta. Kui arutate küsimust klassis, võrrelge mõtteid klassikaaslastega.
Milliseid katsumusi kõige enam mainiti? Leidke kolm peamist ELi tegevust, mis nende katsumustega toime tulla aitaks.
Harjutuste vastused
1. jagu
Leia ELi liikmesriigid ja nende pealinnad.
1 – Austria: Viin; 2 – Belgia: Brüssel; 3 – Bulgaaria: Sofia; 4 – Eesti: Tallinn; 5 – Hispaania: Madrid; 6 – Horvaatia: Zagreb; 7 – Iirimaa: Dublin; 8 – Itaalia: Rooma; 9 – Kreeka: Ateena; 10 – Küpros: Nikosia; 11 – Leedu: Vilnius; 12 – Luksemburg: Luxembourg; 13 – Läti: Riia; 14 – Madalmaad: Amsterdam; 15 – Malta: Valletta; 16 – Poola: Varssavi; 17 – Portugal: Lissabon; 18 – Prantsusmaa: Pariis; 19 – Rootsi: Stockholm; 20 – Rumeenia: Bukarest; 21 – Saksamaa: Berliin; 22 – Slovakkia: Bratislava; 23 – Sloveenia: Ljubljana; 24 – Soome: Helsingi; 25 – Taani: Kopenhaagen; 26 – Tšehhi: Praha; 27 – Ungari: Budapest.
Arva ära, mis riigi mündiga on tegemist.
1 – Itaalia; 2 – Hispaania; 3 – Luksemburg; 4 – Eesti; 5 – Malta; 6 – Austria; 7 – Soome; 8 – Kreeka; 9 – Sloveenia; 10 – Saksamaa.
1. © Ministero dell'Economia e delle Finanze, Italia – 2. © Ministerio de Asuntos Económicos y Transformación Digital, España – 3. © Banque Centrale du Luxembourg – 4. © Eesti Pank – 5. © Bank Centrali ta' Malta – 6. © Münze Österreich AG – 7. © Valtiovarainministeriö – Finansministeriet, Suomi – 8. © Hellenic Republic Ministry of Finance - Υπουργείο Οικονομικών της Ελληνικής Δημοκρατίας – 9. © Ministrstvo za Finance, Slovenija – 10. © Bundesverwaltungsamt, Deutschland
Vii ajaloomälestis kokku ELi liikmesriigiga.
1 – Atomium • Belgia; 2 – Rila klooster • Bulgaaria; 3 – Karli sild • Tšehhi; 4 – Nyhavn • Taani; 5 – Brandenburgi värav • Saksamaa; 6 – Toompea loss ja Pika Hermanni torn • Eesti; 7 – Püha Patricku katedraal • Iirimaa; 8 – Ateena akropol • Kreeka; 9 – Sagrada Família • Hispaania; 10 – Eiffeli torn • Prantsusmaa; 11 – Banski Dvor, Horvaatia valitsuse residents • Horvaatia; 12 – Pisa torn • Itaalia; 13 – Kyrenia kindlus • Küpros; 14 – Turaida piiskopilinnus • Läti; 15 – Gediminase torn • Leedu; 16 – Suurhertsogi palee • Luksemburg; 17 – Ungari parlamendihoone • Ungari; 18 – Püha Johannese katedraal • Malta; 19 – tuuleveskid • Madalmaad; 20 – Schönbrunni loss • Austria; 21 – Waweli kindlus • Poola; 22 – Belémi torn • Portugal; 23 – Brani kindlus • Rumeenia; 24 – Bledi järv • Sloveenia; 25 – Bratislava kindlus • Slovakkia; 26 – Helsingi toomkirik • Soome; 27 – Avicii Arena (Globen) • Rootsi.
1. jao lõpuviktoriin
ELi liikmesriike ühendavad samad väärtused, sümbolid ja eesmärgid ning osa riike ka ühine rahaühik – euro.
Euro on kasutusel 27st ELi liikmesriigist 20 riigis, mis tähendab, et eurot ei kasuta seitse riiki.
ELil on 24 ametlikku keelt.
ELi lipul kujutatud tähed sümboliseerivad ühtsust ja harmooniat.
Inimõigused on teatavad põhiõigused, mis on igal inimesel alates sünnist. Need on ELiga seotud kahel viisil – esiteks on need üks ELi põhiväärtustest ning teiseks kaitstakse neid Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.
2. jagu
Kas tunned need märgised ära? Mida need tähendavad?
CE-märgis näitab, et toode vastab ELi tervise-, keskkonnakaitse- ja ohutusnõuetele. Seda peavad kandma ELis müüdavad tooted, vaatamata sellele, kus maailma riigis need toodetud on.
ELi ökomärgis antakse toodetele, mis vastavad rangetele keskkonnanormidele kogu oma olelusringi jooksul: alates tooraine kaevandamisest kuni tootmise, turustamise ja kõrvaldamiseni. Tänapäeval on ELi turul enam kui 75 000 ELi ökomärgisega toodet.
ELi mahelogo näitab, et tegemist on ELis toodetud mahetootega. Seda logo tohib kasutada ainult sellistel toodetel, mille koostisosadest on vähemalt 95 % mahepõllumajanduslikku päritolu ning ülejäänud 5 % vastavad muudele rangetele tingimustele.
ELi energiamärgis näitab, kuhu paigutub elektroonikaseade energiatõhususe skaalal A kuni G (või A+++ kuni D, olenevalt seadmest). Igal tähel on oma värvikood: roheline tähistab kõige suuremat energiatõhusust ja punane kõige väiksemat.
ELi geograafiliste tähiste süsteemiga kaitstakse kindlatest ELi piirkondadest pärit selliste toodete nimetusi, millel on teatavad eriomadused või väljakujunenud maine.
Lisateave: https://europa.eu/!RX98DV
Millele peaksid mõtlema, enne kui sotsiaalmeedias sisu jagad?
Kas allikas on usaldusväärne – kas uudise on avaldanud hea mainega uudisteorganisatsioon?
Kas autori andmed ja varasemad väljaanded on leitavad?
Kas autori andmed ja varasemad väljaanded on leitavad?
Kas pealkirja ja sisuga püüti sind hirmutada ja/või endast välja ajada?
2. jao lõpuviktoriin
Vale – EL mõjutab sinu igapäevaelu paljudel viisidel, alates arvukatest ELi rahastatavatest projektidest (näiteks projektid transpordiühenduste või õhukvaliteedi parandamiseks sinu kodukohas) kuni seadusteni, mis võetakse vastu selleks, et kaitsta sinu õigusi internetis ja kauplustes osteldes.
Programm, mille raames saab osaleda vabatahtlikus tegevuses välismaal mõne olulise eesmärgi nimel, on Euroopa Solidaarsuskorpus.
Vale – internetist ostetud tooteid saad tagastada kahe nädala jooksul, juhul kui peaksid meelt muutma.
Natura 2000 võrgustik on ELi kaitsealade võrgustik.
Tänu ELi isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR) on sinu isikuandmed kaitstud. Isikuandmed on näiteks nimi, aadress, vanus jms. Neid ei tohi kasutada ilma sinu loata ega eesmärkidel, mille jaoks sa ei ole nõusolekut andnud.
3. jagu
3. jao lõpuviktoriin
ELi kuus asutajariiki olid Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. Ühendus, mille nad 1951. aastal asutasid, oli Euroopa Söe- ja Teraseühendus.
Õige vastuse leidmiseks vaata kaarte ja loe teksti 1.–3. jaos.
Viimati ühines ELiga Horvaatia 2013. aastal.
EL sai 2012. aastal Nobeli rahupreemia selle eest, et tänu liidule suudeti pärast sõda suuremas osas Euroopas jalule seada rahu.
ELi rajajad on visionääridest naised ja mehed, ilma kelleta ei oleks EL selline, nagu see praegu on.
4. jagu
4. jao lõpuviktoriin
Lühend MEP tähendab inglise keeles Euroopa Parlamendi liiget. Euroopa Parlamendi liikmed esindavad ELi kodanikke ning neid on ühtekokku 705.
Euroopa Ülemkogus kohtuvad ELi riigipead või valitsusjuhid, et otsustada ELi poliitiliste prioriteetide ja oluliste tulevikueesmärkide üle. Euroopa Liidu Nõukogus aga arutavad riikide valitsuste ministrid ELi seadusi kindlatel teemadel ning võtavad neid seadusi vastu.
Kui sinu riigi haridusminister osaleb ELi kohtumisel, tähendab see Euroopa Liidu Nõukogu kohtumist.
Vale – Euroopa Komisjon teeb seaduste kohta ettepanekuid Euroopa Ülemkogu püstitatud üldeesmärkide põhjal. Seadusi võtavad vastu Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu.
Euroopa kodanikualgatuse toetuseks peab oma allkirja andma vähemalt miljon inimest vähemalt seitsmest ELi liikmesriigist ning alles seejärel saab komisjon algatust kaaluma hakata.
Lisateave ELi kohta
Loodame, et said selle väljaande abil rohkem teada EList ning sellest, kuidas see toimib ja sinu igapäevaelu mõjutab. Kui soovid veelgi rohkem teada saada, vaata näpunäiteid allpool.
EL internetis
ÕPINURK
ELi eri institutsioonide teavet koondav veebisait 5–18-aastastele lastele ja noortele, nende õpetajatele ja vanematele; sealt leiab mänge, videoid ja palju muid õppematerjale kõigis ELi ametlikes keeltes.
https://europa.eu/learning-corner/home_et
EUROPA
ELi ametlik veebisait, kus on kättesaadav teave ELi poliitika kohta, lingid ELi institutsioonide veebisaitidele ja palju muud.
https://europa.eu/european-union/index_et
EUROOPA NOORTEPORTAAL
Teave noortele Euroopas ja mujal pakutavate töö-, õppimis- ja reisimisvõimaluste kohta ning muu teave.
TEIE EUROOPA
Veebisait, kust ELis elavad inimesed saavad nõuandeid mitmesugustes praktilistes küsimustes.
https://europa.eu/youreurope/citizens/index_et.htm
ELi VÄLJAANDED
Veebisait, kus on saadaval palju ELi väljaandeid PDFide, e-raamatute ja trükiste kujul.
https://op.europa.eu/et/web/general-publications/publications
EL kohapeal
Üle kogu ELi on sadu kohalikke ELi teabekeskusi. Sulle lähima keskuse aadressi leiad järgmiselt veebisaidilt:
https://europa.eu/european-union/contact_et
EL telefoni või e-posti kaugusel
EUROPE DIRECT
Talitus, kust saad vastused küsimustele ELi kohta.
Selleks saad kõikjalt EList helistada tasuta telefoninumbril 00 800 6 7 8 9 10 11. Sind ühendatakse kõnekeskuse töötajaga, kes räägib sinu emakeeles(5) (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu küsida).
tavatelefon: +32 22999696
e-posti aadress: https://europa.eu/european-union/contact_et
ELiga seotud teave ELi liikmesriikides:
Euroopa Komisjoni esindused
https://commission.europa.eu/about-european-commission/contact/representations-member-states_et
Euroopa Parlamendi bürood
https://www.europarl.europa.eu/at-your-service/et/stay-informed/liaison-offices-in-your-country
ELiga seotud teave muudes maailma riikides:
Euroopa Liidu delegatsioonid
https://eeas.europa.eu/headquarters/headquarters-homepage/area/geo_et
Jälgi Euroopa Komisjoni sotsiaalmeedias:
@europeancommission
European Commission
@EU_Commission
EU Spotify-----------------------------
(1) Alusleping: oluline leping, mis on siduv kahele või enamale riigile. ELi aluslepingud on kujundanud ELi aastate jooksul ning suunavad tööd ka praegu ja edaspidi.
(2) EMÜ üks põhiideid oli luua ühisturg, et riikidel oleks lihtsam üksteisega äri ajada.
(3) Laienemine: iga kord, kui ELiga ühineb mõni riik või riikide rühm.
(4) Kui Euroopa välisteenistus vastutab välis- ja julgeolekupoliitika eest, siis komisjon tegeleb teiste riikide või organisatsioonidega sõlmitavate kaubandus-, humanitaarabi- ja rahvusvaheliste lepingutega, näiteks Pariisi kliimakokkuleppega.
(5) Europe Directi tasuta telefoninumber kehtib üksnes juhul, kui helistad EList.
Brošüür „Euroopat avastama!“ on kättesaadav aadressil
https://europa.eu/learning-corner/home_et
https://op.europa.eu/et/publications
Euroopa Komisjon
Teabevahetuse peadirektoraat
Toimetamine ja sihipärane teavitustegevus
1049 Brüssel
BELGIA
Käsikiri ajakohastatud aprillis 2023.
Illustratsioonid: © Thomas d’Addario
Kõik pildid © Euroopa Liit (kui ei ole märgitud teisiti).
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023
| ISBN 978-92-76-60381-8 | doi:10.2775/437002 | NA-03-22-253-ET-C | ||||
| ISBN 978-92-76-60372-6 | doi:10.2775/162204 | NA-03-22-253-ET-N | ||||
| HTML | ISBN 978-92-76-99438-1 | doi:10.2775/35084 | NA-03-22-253-ET-Q |
© Euroopa Liit, 2023
Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise põhimõtteid rakendatakse vastavalt komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusele 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39).
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesoleva dokumendi taaskasutamine lubatud Creative Commons Attribution 4.0 Internationali (CC BY 4.0) litsentsi alusel (https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui on viidatud allikale ja märgitud kõik muudatused.
Selliste elementide kasutamiseks või paljundamiseks, mis ei kuulu Euroopa Liidule, võib olla vaja taotleda luba otse õiguste omajalt.