ELi kosmoseprogrammid Galileo ja Copernicus: teenused toimivad, kuid nende kasutuselevõttu tuleb veelgi hoogustada

Kokkuvõte

Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo ja Maa seire programm Copernicus on ELi kosmosepoliitika lipulaevad. Need võimaldavad täpsemat navigeerimist ja ajamääramist, annavad väärtuslikke andmeid Maa kohta ning aitavad jälgida keskkonda, maad ja ookeane. Programmidega kaasnevad ELi eelarvele märkimisväärsed ja pikaajalised kulud, mis 2020. aasta lõpu seisuga ulatusid ligikaudu 18 miljardi euroni.

Komisjon võttis oma 2016. aasta Euroopa kosmosestrateegias kohustuse kasutada paremini ära ELi kosmoseprogrammide potentsiaali, maksimeerides neist ühiskonnale ja ELi majandusele tuleneva kasu. Sellega loodi ja rahastati sihtotstarbelisi meetmeid, et soodustada kosmoseteenuste, -andmete ja -rakenduste kasutamist, ning kohustuti tagama, et ELi õigusaktid toetaksid kosmoseteenuste kasutuselevõttu, kui see on põhjendatud ja kasulik.

Meie auditis hinnati meetmeid, mida komisjon on alates 2014. aastast võtnud, et edendada ELi kosmoseprogrammide Galileo ja Copernicus baasil pakutavate teenuste kasutuselevõttu oodatava majandusliku ja ühiskondliku kasu saavutamiseks. Uurisime, kas komisjon a) töötas välja tervikliku ja tulevikku suunatud strateegia teenuste kasutuselevõtu edendamiseks, hõlmates kõiki asjaomaseid osalejaid, b) kehtestas usaldusväärsed süsteemid, et hinnata nendest teenustest saadavat kasu ja jälgida programmide strateegiliste eesmärkide saavutamist, c) rahastas meetmeid, mis aitasid tõhusalt kaasa teenuste mõõdetavale kasutuselevõtule ning d) võttis asjakohaseid meetmeid, et luua õigusraamistik, mis toetaks kosmoseteenuste kasutuselevõttu.

Auditiga püüti hinnata komisjoni poolt kosmoseteenuste kasutuselevõtu edendamiseks võetud meetmete tulemuslikkust. Loodame, et auditi tulemused ja soovitused annavad lisaväärtust, aidates komisjonil tulemuslikult edendada ELi kosmoseteenuste kasutuselevõttu uues mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) ning jälgida paremini programmide eesmärkide saavutamist.

Meie üldine järeldus on, et ELi kosmoseprogrammid Galileo ja Copernicus pakuvad väärtuslikke teenuseid ja andmeid, mida komisjon on edendanud mitmel viisil, kuid ei ole teinud piisavalt, et rakendada programmide kogu potentsiaali ja kasutada ära loodetud kasu saavutamiseks tehtud märkimisväärseid investeeringuid.

Galileo teenused juba suurendavad navigeerimise täpsust ja Copernicuse andmeid kasutatakse hästi mõne ELi poliitika seires, kuid komisjonil ei ole veel terviklikku strateegiat ELi kosmoseprogrammide pakutavate võimaluste kasutuselevõtu edendamiseks, mis hõlmaks kõiki asjaomaseid osalejaid ja üksusi ELi ja liikmesriikide tasandil. Lisaks on komisjoni lähenemisviisid kasutuselevõtu toetamiseks vaid osaliselt seotud konkreetsete, mõõdetavate, heakskiidetud, realistlike ja ajaliselt piiritletud strateegiliste eesmärkidega, milles selgitatakse selgelt, mida tuleks saavutada.

Komisjon ei ole oma lähenemisviisis käsitlenud teenuste turu killustatuse probleemi ning ta on saanud väga vähe teavet liikmesriikide väga erinevate strateegiate ja lähenemisviiside kohta, seda nii teenuste kasutamisel nende haldusasutustes kui ka kasutuselevõtu toetamisel.

ELis puudub üldtunnustatud kontseptuaalne statistiline raamistik kosmoseteenustest saadava kasu hindamiseks ning komisjoni hinnangute metoodikas ja katvuses on puudusi. Seetõttu on keeruline programmidest saadavat kasu usaldusväärselt hinnata. Kasutatud tulemuslikkuse põhinäitajad annavad ainult põhiteavet ega mõõda programmide peamiste eesmärkide saavutamist.

Komisjoni meetmete eesmärk oli toetada uute tehnoloogiate arendamist navigatsiooni, Copernicuse andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise valdkonnas, suurendades teadlikkust programmidest ja edendades nende kasutuselevõttu turul. Mitme põhimeetme eesmärgid ja mõju ei olnud aga selged ning võimalikku sünergiat ei ole veel ära kasutatud. Lisaks pole Galileo põhifunktsioonid veel kättesaadavad, mis võib pärssida süsteemi võimet nende teenuste turul kanda kinnitada.

Komisjon võttis vastu liiklusohutust ja hädaabiteenuseid käsitlevad õigusaktid, et hõlbustada Galileo kasutuselevõttu, kuid muudes valdkondades või turusegmentides on meetmeid veel vähe. Samuti ei ole veel tehtud põhjalikku analüüsi, et teha kindlaks, kus saaks Copernicuse kasutamist ELi õigusaktides paremini edendada. Komisjonil ja liikmesriikidel puudub ka süstemaatiline ülevaade regulatiivsetest ja haldustõketest, mis võivad takistada kosmoseteenuste kasutamist.

ELi kosmoseprogrammide potentsiaali paremaks ärakasutamiseks peaks komisjon:

1. koostama tervikliku strateegia ELi kosmoseteenuste kasutuselevõtu toetamiseks;
2. töötama välja raamistiku ELi kosmoseprogrammidest saadava kasu hindamiseks ja tulemuslikkuse mõõtmise parandamiseks;
3. tagama Galileo täieliku valmisoleku ja sihipärasemad meetmed ELi kosmoseteenuste kasutuselevõtuks;
4. kasutama õigusraamistikku paremini, et toetada ELi kosmoseteenuste kasutuselevõttu.

Sissejuhatus

ELi kosmoseprogrammid

1990. aastatel hakkas Euroopa Liit kosmoseprogramme välja töötama. Algatuse algne eesmärk oli pakkuda satelliidipõhist raadionavigatsioonituge üleeuroopalistele transpordivõrkudele. Lisaks oli vaja ülemaailmset satelliidipõhist Maa seire süsteemi, et anda teavet keskkonna kohta, mõista ja leevendada kliimamuutuste mõju ning tagada tsiviiljulgeolek.

ELil on praegu kolm kosmosepoliitika juhtprogrammi:

• Galileo on tsiviilotstarbeline globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem (GNSS). Programmi alustati 1999. aastal ning selle eesmärk on pakkuda väga täpseid navigatsiooni- ja ajasignaale, mis ei sõltu teistest olemasolevatest süsteemidest. Praegu on orbiidil 26 satelliiti. Alates 2016. aastast osutab Galileo esialgseid teenuseid: avatud signaal suuremahuliste satelliitraadionavigatsioonirakenduste jaoks, nagu mootorsõidukite navigatsiooni- ja mobiiltelefoniteenused, valitsussektori julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kasutajatele mõeldud avalik reguleeritud teenus ning otsingu- ja päästeteenus, mis aitab hädaolukorras inimesi kiiremini leida ja päästa. Lähima paari aasta jooksul on kavas pakkuda rohkem teenuseid; uute funktsioonidega Galileo teine põlvkond on juba väljatöötamisel ja esimesed satelliidid on kavas orbiidile saata alates 2024. aastast.
• EGNOS on Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem, mis pakub alates 2009. aastast navigatsiooniteenuseid lennundus-, merendus- ja maismaakasutajatele, suurendades Ameerika Ühendriikide globaalsest positsioneerimissüsteemist (GPS) pärit andmete täpsust. EGNOS koosneb kolmest geostatsionaarsest satelliidist ja 40 maapealsest jaamast¹;
• Copernicuse eesmärk on anda Maa seire abil täpset ja usaldusväärset teavet keskkonna, põllumajanduse, kliima, julgeoleku, mereseire ja muude ELi poliitikavaldkondade valdkonnas. See on maailma suurim omataoline programm ja ELi panus Maa seire süsteemide süsteemi (GEOSS)². Copernicus käivitati esimese satelliidi orbiidile saatmisega 2014. aastal. Praegu on orbiidil kaheksa satelliiti (Sentineli satelliidid) ja tulevikus saadetakse neid veel orbiidile.

ELi satelliidisüsteemide kasutuselevõtt ja käitamine toob ELi eelarvele kaasa märkimisväärseid ja pikaajalisi kulusid. Alates programmide algusest kuni 2020. aasta lõpuni ulatusid ELi kogukulud rohkem kui 18 miljardi euroni. Galileot ja EGNOSt rahastatakse täielikult ELi eelarvest³. Copernicuse programmi rahastatakse ligikaudu kahe kolmandiku ulatuses ELi eelarvest, ülejäänud kulud katavad Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja muud kolmandad isikud.

Satelliitsüsteemide käitamise ja uute satelliitide kasutuselevõtuga kaasnevad tulevikus ka märkimisväärsed kulud ELi eelarvele. 2021. aastal algav uus ühtne kosmoseprogramm, mis hõlmab olemasolevaid juhtprogramme, hõlmab rohkem kui 14 miljardi euro suurust eelarvet Galileo, EGNOSe ja Copernicuse ning nende edasise arendamise rahastamiseks kuni 2027. aastani⁴.

ELi kosmoseprogrammide väärtusahel

Kõigi kolme juhtprogrammi aluseks on peamiselt ELi vajaduse sõltumatu juurdepääsu järele kosmoseteenustele, mis pakuvad teavet navigatsiooni, ajamääramise ja Maa seire andmete kohta. Nende programmide kaudu pakutavad teenused peaksid edendama GNSSi ja Maa seirel põhinevate rakenduste ja teenuste turgude kasvu nii ELi siseturul kui ka väljaspool. See peaks looma ka uusi turuvõimalusi ning toetama strateegiat „Euroopa 2020“ ja selle aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärke⁵.

Kosmosetegevuse väärtusahelas eristatakse tavaliselt järgmist:

• kosmosetaristu sektor, mis hõlmab tegevusi, mille eesmärk on kosmosetaristu arendamine, satelliitide ja maapealsete jaamade ehitamine, nende kasutuselevõtt kosmoses ja käitamine;
• kosmoseteenuste sektor, mis hõlmab kosmoseandmete hankimist ja säilitamist, signaalide või satelliidikujutiste andmete abil toodete või teenuste arendamist (vahekasutajad) ning lõppkasutajaid, kes kasutavad navigeerimis-, ajamääramis- või Maa seire rakendusi oma äritegevuses või igapäevaelus⁶.

Joonisel 1 on esitatud ELi kosmoseprogrammide väärtusahel.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Komisjoni 2016. aasta Euroopa kosmosestrateegia

Euroopa kosmosepoliitika pikaajalise visiooni kujundamiseks⁷ võttis komisjon 2016. aastal vastu Euroopa kosmosestrateegia. Pidades silmas märkimisväärseid investeeringuid kosmosetaristusse ja sellega kaasnevaid märkimisväärseid tegevuskulusid, oli üks strateegias määratletud neljast strateegilisest eesmärgist kasutada paremini ära ELi kosmoseprogrammide potentsiaali, maksimeerides neist ühiskonnale ja ELi majandusele tuleneva kasu. Tuginedes ELi kosmoseprogrammide juba olemasolevale raamistikule, kohustus komisjon oma strateegias julgustama kosmoseteenuste, -andmete ja -rakenduste kasutamist ELi poliitikavaldkondades, kui need pakuvad tõhusaid lahendusi⁸. Samuti võttis ta kohustuse tagada, et ELi õigusaktidega toetataks kosmoseteenuste kasutuselevõttu, kui see on põhjendatud ja kasulik, kooskõlas riikide ja piirkondade tasandil võetavate kaasnevate meetmetega. Euroopa Parlament toetas neid kohustusi kahes resolutsioonis⁹.

Kasutuselevõtu toetamiseks mõeldud ELi sihtotstarbeline rahastamine eraldati kosmoseprogrammide raames või osana ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“¹⁰. Kokku võtsid komisjon, Euroopa GNSSi Agentuur (GSA) ja Copernicuse volitatud üksused ajavahemikuks 2014–2020 kulukohustusi ligikaudu 565 miljoni euro ulatuses. Joonisel 2 näidatakse selle summa jaotust üksuste ja programmide kaupa.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal (30.6.2020 seisuga kulukohustustega seotud summad).

ELi kosmoseprogrammide juhtimine

Komisjon, ESA ning mitmed muud ELi ja ELi-välised üksused haldavad koostöös liikmesriikidega ELi kosmoseprogramme ühiselt.

Komisjoni roll

Komisjonil on üldine vastutus ELi kosmoseprogrammide eest. Ta teeb järelevalvet nende rakendamise üle ning koostab Galileo ja Copernicuse iga-aastased tööprogrammid. Samuti haldab ta otse mõningaid meetmeid, millega toetatakse Galileo ja Copernicuse teenuste kasutuselevõttu.

Mõlema programmi koordineerimise tagamiseks juhatab komisjon komiteed, mis koosneb liikmesriikide ja programmidega otseselt seotud üksuste esindajatest. Copernicuse puhul abistab komiteed kasutajate vajaduste kindlakstegemisel, teenuste nõuetele vastavuse kontrollimisel ja avaliku sektori kasutajate koordineerimisel spetsiaalne töörühm (edaspidi „kasutajate foorum“).

Euroopa Kosmoseagentuuri roll

ESA on 1975. aastal loodud valitsustevaheline organisatsioon, millel on laialdased eksperditeadmised kosmosevaldkonnas¹¹. Kuigi see ei ole ELi asutus, on tal oluline roll ELi programmides, pakkudes oskusteavet programmide tehnilise koordineerimise ning satelliitsüsteemide kavandamise, arendamise, hankimise ja käitamise alal¹². Samal ajal on ESA-l oma programmid, mis toetavad GNSSi signaale kasutavate positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajamääramistehnoloogiate arendamist ning edendavad Maa seire kasutamist teadus- ja ärirakendustes.

Euroopa GNSSi Agentuuri roll

GSA, mis on ELi amet, vastutab taristu järelevalve, teenuste osutamise tagamise ning Galileo ja EGNOSe turgude järelevalve ja arendamise eest. GSA haldas ka programmi „Fundamental Elements“, millega toetati Galileo ja EGNOSe jaoks kasutatavate turuvalmis kiibistike, antennide ja vastuvõtjate arendamist, ning ELi programmi „Horisont 2020“ projekte nende kahe süsteemi jaoks. Uue kosmoseprogrammi raames asendab uus Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA) GSAd ja on selle õigusjärglane. Tema ülesannete hulka kuulub ka Galileo, EGNOSe ja Copernicuse teenuste kasutuselevõtu edendamine.

Copernicuse programmi volitatud üksused ja nende teenused

Copernicuse programm koosneb kolmest komponendist, mille haldamine usaldati erinevatele ELi ja ELi-välistele üksustele (vt joonis 3):

• tehniline koordineerimine, Sentineli satelliitide ja ESA liikmesriikide ning muude rahvusvaheliste partnerite toetavate missioonide (kosmosekomponent) toimimine ja toorandmete kättesaadavaks tegemine. Seda jagavad ESA ja Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT), mis on veel üks ELi-väline organisatsioon. EUMETSAT korraldab ka tulevasi Sentineli missioone nr 4, 5 ja 6;
• Copernicuse teenuste osutamine (teenuste komponent) ja
• lisaandmete kogumine maapealsetest, mere- või õhupõhistest seiresüsteemidest (in situ komponent), mille eest vastutavad kas liikmesriigid või mis pärinevad vabatahtlikelt panustajatelt.

Allikas: Euroopa Komisjon.

Copernicuse teenused on andmetooted ja rakendused, mis on seotud maismaa, merekeskkonna, atmosfääri ja kliimamuutuste seire, hädaolukordade ohjamise ja julgeolekurakendustega. Need koosnevad Sentinelide, muude satelliitide ja lisaandmete töötlemata andmetest. Selliseid tooteid on üle 500 ja nende arv muutub pidevalt (vt näited 1. selgituses). Toorandmete ja toodete kasutajad on peamiselt eksperdid, kes kombineerivad neid muude andmetega. Nad kasutavad neid teadusuuringutes või muudavad need lõppkasutajatele, näiteks riigiasutustele, ettevõtjatele või tarbijatele mõeldud rakendusteks. Copernicuse andmeid ja teenuseid rahastatakse Copernicuse programmist, kuid pakutakse tasuta ning need ei tohiks reeglina häirida tasuliste teenuste pakkumist.

1. selgitus

Näited Copernicuse toodete kohta

CORINE Land Cover (CLC)

CLC pakub kõigile liikmesriikidele ühtlustatud teavet maakatte ja maakasutuse kohta. CLC andmeid kasutatakse näiteks linna- või ruumiplaneerimist toetavate rakenduste või analüüside väljatöötamiseks või georuumiliste toodete, näiteks navigatsioonitarkvara jaoks.

Mediterranean Sea Waves Analysis and Forecast

Toode sisaldab Vahemere lainete analüüsi ja prognoose. Andmeid kasutatakse näiteks sadamaid, otsingu- ja päästemissioone või kommertslaevade käitajaid toetavate rakenduste jaoks.

Allikad: Copernicuse maismaaseire teenus, Copernicuse merekeskkonna seire teenus.

Liikmesriikide roll

Liikmesriikidel on oluline roll ELi kosmoseteenuste kasutuselevõtul. Nad teevad koostööd ELi ja teiste üksustega, kuid võivad vastu võtta oma kosmosestrateegiaid ja-programme ning võtta oma meetmeid, et toetada ELi kosmoseprogrammide pakutavate teenuste kasutuselevõttu. Neil ei ole kohustust neid komisjoniga kooskõlastada. Galileo avalikus reguleeritud teenus (vt punkt 02) on mõeldud otseselt riikide ametiasutuste vajaduste täitmiseks. Copernicuse peamised kasutajad on koos ELi ja muud rahvusvahelised institutsioonid ja organid ning Euroopa riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, kellele on usaldatud avaliku teenuse või poliitika määratlemine, rakendamine, jõustamine või järelevalve¹³.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

Auditi eesmärk oli hinnata, kui tõhusad on meetmed, mida komisjon on võtnud ELi kosmoseprogrammide baasil pakutavate teenuste kasutuselevõtu edendamiseks, et saavutada nende teenuste eeldatav majanduslik ja ühiskondlik kasu.

Eelkõige uurisime, kas komisjon

1. töötas välja tervikliku ja tulevikku suunatud strateegia, et edendada ELi kosmoseprogrammide pakutavate teenuste kasutuselevõttu, hõlmates kõiki asjaomaseid osalejaid;
2. lõi usaldusväärsed süsteemid, et hinnata ELi kosmoseprogrammidest saadavat kasu ja jälgida strateegiliste eesmärkide saavutamist;
3. võttis tõhusaid meetmeid, et suurendada teenuste kasutuselevõttu;
4. võttis asjakohaseid meetmeid, et luua reguleeriv raamistik, mis toetab Copernicuse ja Galileo pakutavate teenuste kasutuselevõttu.

Auditi tulemused ja soovitused annavad lisaväärtust, aidates komisjonil uues mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 tõhusamalt edendada Galileo ja Copernicuse kosmoseprogrammide pakutavate kosmoseteenuste kasutuselevõttu ning paremini jälgida programmidega seotud eesmärkide saavutamist.

Selles raamistikus vaatasime läbi komisjoni, GSA ja Copernicuse volitatud üksuste lähenemisviisid ja meetmed Galileo ja Copernicuse kosmoseprogrammide pakutavate teenuste kasutuselevõtu toetamisel.

Auditeerisime valimit, mis koosnes 30 meetmest, mida on rahastatud alates 2014. aastast. Valim hõlmas komisjoni ja teiste üksuste põhimeetmeid, mille eesmärk oli suurendada märkimisväärselt ELi kosmoseteenuste kasutuselevõttu, ning projektidega seotud toetusi ELi programmi „Horisont 2020“ raames. Lisaks kasutasime projektide kvaliteedi hindamisel ja üldise tehnilise toe saamiseks välisekspertide teenuseid.

Samuti kohtusime Tšehhi, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia riikliku kosmosepoliitika koordineerimise ja rakendamise eest vastutavate üksuste esindajatega. Valisime need liikmesriigid riikide hulgast, kes olid vastu võtnud oma strateegiad või kavad ELi kosmoseprogrammide pakutavate kosmoseteenuste kasutuselevõtu toetamiseks. Kohtusime ka erinevate sidusrühmade organisatsioonide esindajatega, kes esindavad Euroopa kosmoseteenuste sektorit¹⁴.

Nende väga spetsiifilise ulatuse ja piiratud rahalise tähtsuse tõttu ei lisanud me käesoleva auditi ulatusse EGNOSt ega Galileo avaliku reguleeritud teenuse kasutuselevõtuga seotud meetmeid, mille suhtes kohaldatakse erisätteid ja-meetmeid.

Tähelepanekud

Kosmoseteenuste kasutuselevõttu hõlmavat terviklikku ELi strateegiat ei ole veel välja töötatud

Mõned ELi kosmoseteenuste kasutuselevõtu eesmärgid olid ebapiisavalt määratletud

Nagu eespool mainitud (vt punkt 05), on mõlemad ELi kosmoseprogrammid tihedalt seotud eesmärgiga edendada GNSSi ja Maa seirel põhinevate rakenduste ja teenuste turgude kasvu ning toetada seega aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu üldisi poliitikaeesmärke. Kuna aga programmide õigusraamistikus on need eesmärgid määratletud väga üldiselt, uurisime, kas komisjon oli välja töötanud tervikliku ja tulevikku suunatud strateegia, et toetada kõiki asjaomaseid osalejaid hõlmavate teenuste kasutuselevõttu, ning määratlenud realistlikud eesmärgid ja tulemused.

2016. aasta kosmosestrateegias (vt punkt 07) kirjeldatakse väga üldiselt Galileo ja Copernicuse teenuste kasutuselevõttu toetavaid eesmärke ja meetmeid. Komisjon püüdis „suurendada ELi kosmoseprogrammidest saadavat kasu, ühendada kosmoseteenuste sektori paremini muude poliitika- ja majandusvaldkondadega ELi tasandil ja kõigis liikmesriikides ning optimeerida kasu, mida kosmos toob ühiskonnale ja ELi majandusele laiemalt“¹⁵. Samuti mainiti mõningaid selle eesmärgi saavutamiseks võetavaid üldisi meetmeid, nagu Galileo kasutuselevõtt konkreetsetel turgudel, teavituskampaaniate korraldamine ja Copernicuse kasutajate võrgustike toetamine ning Copernicuse andmetele juurdepääsu parandamine¹⁶.

Strateegias ei määratlenud komisjon kasu, mida sellega taheti saavutada, ei seadnud selgeid eesmärke ja prioriteete ega selgitanud, mida oodatav „kasu maksimeerimine“ võiks realistlikult tähendada. Samuti ei määranud komisjon kindlaks ajavahemikku, mille jooksul see kasu peaks realiseeruma, ega määratlenud asjakohaseid näitajaid, mis võimaldaksid seda jälgida. Seetõttu oli algusest peale raske hinnata, kas võetud meetmed vastasid strateegilistele eesmärkidele ja saavutasid soovitud tulemused.

Komisjoni lähenemisviisi Galileo ja Copernicuse kasutuselevõtu edendamiseks toetatakse mõõdetavate eesmärkidega ainult osaliselt

Mõlema kosmoseprogrammi jaoks koostab komisjon iga-aastased tööprogrammid, mis sisaldavad rakenduskavasid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult meetmeid ja nendega seotud eelarveid¹⁷. Iga-aastase tööprogrammi eesmärk on võimaldada rahastada komisjoni, GSA ja Copernicuse volitatud üksuste programmiga seotud meetmeid ja teha nende üle järelevalvet.

Galileo kasutuselevõtu toetamiseks ei ole komisjon veel koostanud terviklikku strateegiat. Kuigi iga-aastases tööprogrammis mainitakse üldeesmärke, nagu „tugevdada teadlikkust“ või „toetada turuleviimist ja standardeid“, ning määratletakse peamised meetmed ja vahe-eesmärgid, puuduvad paljude meetmete jaoks mõõdetavad eesmärgid ning saavutatud tulemused ei ole selged ega ajaliselt piiritletud. Näiteks soovis komisjon 2018. aasta tööprogrammis „edendada Galileo ja EGNOSe teenuste kasutuselevõttu väljaspool ELi spetsiaalsete rakendusprojektide ja teadlikkuse suurendamise meetmete kaudu“ ja tagada, et „Galileo ja EGNOSega tegeletaks asjakohaselt poliitikadokumentides ning et neid võetaks arvesse autonoomsete sõidukite valdkonna teadus- ja arendustegevuses“. Siiski ei selgu iga-aastasest tööprogrammist täielikult, milliseid täpseid tulemusi teenuste kasutuselevõtu puhul oodati ja millal komisjon eeldas nende saavutamist.

GSA võttis vastu turu arengustrateegia ja määratles oma mitmeaastastes programmdokumentides osana oma tulemusraamistikust ELi asutusena konkreetsed, mõõdetavad, heakskiidetud, realistlikud ja tähtajalised strateegilised eesmärgid. Samuti määratles ta oma tegevuse jaoks selged eesmärgid ja tulemused. Tänu oma rollile Galileo programmis keskendus komisjoni strateegia GNSSi teenuste turgude arendamisele Euroopas, mis on vaid osa potentsiaalsest turust.

Copernicuse kasutuselevõtu toetamiseks ei ole komisjon veel koostanud terviklikku strateegiat. Copernicuse volitatud üksuste tegevuse täiendamiseks ning lünkade ja sekkumisvajaduste analüüsi põhjal¹⁸ koostas komisjon 2016. aastal Copernicuse kasutuselevõtu meetmete raamistiku, mille eesmärk oli I) suurendada teadlikkust, II) hõlbustada juurdepääsu Copernicuse andmetele ja teenustele, III) toetada kosmoseteenuste sektori osalejaid ning IV) võimendada komisjoni meetmeid koos liikmesriikide ja Copernicuse volitatud üksustega, ning määras kindlaks kasutuselevõtu toetamiseks vajalikke põhimeetmeid¹⁹. Enamik neist meetmetest sai osaks Copernicuse iga-aastasest tööprogrammist. Paljude jaoks neist määratleti iga‑aastases tööprogrammis eeldatav tulemus siiski vaid ebamääraselt, näiteks „suurem teadlikkus“ või „parem nähtavus“. Komisjon ei koostanud täiendavaid programmdokumente, milles oleks selgitatud, mida ta sooviks saavutada, tehes koostööd riiklike, piirkondlike või kohalike sidusrühmadega või edendades Copernicuse valdkonnaülest mõõdet (vt tabel 1).

2019. aastal käivitas komisjon ELi ühtse omakapitali rahastamisvahendi raames katseprojekti „InnovFin Space Equity“ (ISEP), et soodustada investeerimist sellistesse kapitalifondidesse, mille strateegiad on suunatud kosmostaristu ja -teenuste sektoritele, lahenduste turustamisele ja kasutuselevõtule. Kosmosega seotud projektid võivad olla toetuskõlblikud ka Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) raames (sellest toetati auditi lõpetamise seisuga aga ainult kosmosetaristu sektori projekte) ning ELi ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME)²⁰ raames, ning riiklike aruka spetsialiseerumise strateegiate raames ka Euroopa Regionaalarengu Fondist²¹. Kuna need vahendid ei ole siiski konkreetselt kavandatud kasutuselevõtu toetamiseks, ei jälgita neid sel eesmärgil ning nende panus ELi kosmoseteenuste kasutuselevõttu ei ole seega teada.

Komisjon kasutab Copernicuse andmeid poliitika seirel hästi, kuid ei ole veel välja töötanud terviklikku strateegiat, et veelgi tõhustada nende kasutamist

2015. aastal viis komisjon läbi kaardistamise, et teha kindlaks Copernicuse andmete võimalik kasutus komisjonis, näiteks poliitika järelevalveks või Maa seire edendamiseks ELi õigusaktides.

Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2019. aasta organisatsioonisisesel hindamisel leiti, et kuigi paljud komisjoni talitused tunnistasid ülemaailmse seire kasulikkust ja kasutasid andmeid analüüside tegemiseks, ei kasutanud nad Copernicuse programmi ja Maa seirega seotud andmeid ja teavet täielikult ära²². Seni ei ole aga hindamisele, mis ei hõlmanud ELi asutusi ega muid ELi organeid, järgnenud lünkade põhjalikumat analüüsi ning komisjon ei ole veel välja töötanud strateegiat Copernicuse ja muude Maa seire andmete kasutamise edasiseks tõhustamiseks komisjonis ja muudes ELi institutsioonides või organites, hõlmates kõiki asjaomaseid poliitikavaldkondi.

Copernicuse volitatud üksuste roll kasutuselevõtu toetamisel ei olnud selgelt määratletud ja nende käsitlusviisid olid erinevad

Määruse 377/2014 kohaselt peavad Copernicuse programmi volitatud üksused tagama kasutuselevõtu avalikus sektoris. Ajavahemikul 2014–2020 eraldati neile üksustele teenuste kasutamise toetamiseks ligikaudu 43 miljonit eurot (vt joonis 4).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal (30.6.2020 seisuga kulukohustustega seotud summad).

Leidsime, et komisjoni ja Copernicuse volitatud üksuste vahelistes delegeerimislepingutes ei ole selgelt määratletud nende rollid kasutuselevõtu toetamisel. Edendustegevuse eelarved olid väga erinevad, nagu ka üksuste lähenemisviisid Copernicuse teenuste ja toodete edendamisel. Näiteks Copernicuse merekeskkonna seire teenuse (CMEMS) eest vastutav üksus Mercator Océan International võttis vastu kasutuselevõtustrateegia, millega ta püüdis laiendada oma teenust uutele kasutajarühmadele. Samuti oli fondil konkreetne eelarve, et toetada näidisjuhtumite kindlakstegemist (st konkreetsed väikesed projektid kosmoseteenuste rakendustes), millega edendatakse CMEMSi.

Teisest küljest ei olnud Copernicuse maismaaseire teenuse üleeuroopalise komponendi eest vastutaval Euroopa Keskkonnaametil kasutuselevõtustrateegiat ja nende teenuste edendamiseks oli vaid väga piiratud eelarve, kuigi see komponent on teenuste kasutuselevõtuks väga oluline²³. Samuti puudus piisav teave selle kohta, kes olid teenuste kasutajad ja mida nad andmetega tegid.

Liikmesriikide kasutuselevõtustrateegiad olid vähe kooskõlastatud

Liikmesriigid ja ESA on ELi kosmoseprogrammides lähedased partnerid, kuid neil ei ole kohustust kooskõlastada oma kosmosestrateegiaid ja -meetmeid komisjoni või GSAga. Kuigi ESA, kes lõi positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajamääramistehnoloogiate arendamise toetamise programmi, ja GSA vaheline koostöö on väga tihe, oli GSA-l enne 2019. aastat vaid vähe teavet liikmesriikide strateegiate ja meetmete kohta Galileo teenuste kasutuselevõtu toetamiseks.

2019. aastal analüüsis GSA kättesaadavat teavet liikmesriikide kosmoseprogrammide kohta ja leidis, et 18 liikmesriigil on riiklik kosmosestrateegia²⁴. Neli liikmesriiki olid küll vastu võtnud spetsiaalsed riiklikud programmid Galileo ja EGNOSe teenuste kasutuselevõtu toetamiseks, kuid ei olnud oma programme GSAga kooskõlastanud²⁵. GSA ja liikmesriigid ei ole veel kokku leppinud ühistes tegevuskavades, et suunata jõupingutused ELi toetust kõige enam vajavatele segmentidele ja võimendada liikmesriikide jõupingutusi.

Copernicuse puhul on oluline roll liikmesriikidel, kuna programmi peamised kasutajad on riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused. Komisjoni 2016. aasta analüüsis²⁶ leiti, et liikmesriigid on väga erinevates arenguetappides. Kuigi komisjon on võtnud mitmeid meetmeid, ei olnud need osa terviklikust strateegilisest lähenemisviisist, et konkreetselt käsitleda oma teenuste kasutuselevõtu toetamiseks võetavate meetmete kavandamise eri vajadusi. See kajastub ka komisjoni 2018. aasta mõjuhinnangus, milles märgiti, et Copernicus ei suutnud piisavalt ligi meelitada potentsiaalseid kasutajaid väljastpoolt traditsioonilisi kosmoseteenuste kasutajarühmi, ning tehti kindlaks vajadus tugevdada kosmoseandmete integreerimist teistesse poliitikavaldkondadesse ja majandussektoritesse²⁷.

Lisaks väga vähestele suurematele tegijatele kuulub Maa seire andmeid kasutavate rakenduste Euroopa tarnijate hulka palju spetsialiseerunud mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid²⁸. Nõudluse poolel moodustas avalik sektor 2016. aastal enam kui poole Euroopa Maa seire kosmoseteenuste turust Euroopas. Nõudlus on aga väga killustatud ning kosmoseteenuseid võivad potentsiaalselt kasutada paljud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused. See võib takistada kosmoseteenuste kulutõhusat kasutamist avaliku sektori asutustes ja liikmesriikides.

Neljas valitud liikmesriigis leidsime märkimisväärseid erinevusi selles, kuidas ametiasutused olid integreerinud ELi kosmoseprogrammid riiklikku poliitikasse ja toetanud nende kasutuselevõttu (vt 2. selgitus).

Nende riiklike algatuste puhul loodeti, et need suurendavad kosmoserakenduste kasutamist, kuid nad piirduvad asjaomaste liikmesriikidega ega ole suunatud konkreetselt ELi turule. Leidsime, et komisjonil puudus ajakohastatud ülevaade selliste riiklike algatuste üldisest olukorrast ning ta polnud neid oma strateegilises lähenemisviisis arvesse võtnud.

ELi kosmoseprogrammid toovad kasu, kuid selle suuruse kohta on vähe teavet

Kosmoseteenustest saadava kasu hindamiseks puudub tunnustatud kontseptuaalne raamistik

Kosmoseteenuste osutamine on seotud mitmete majanduslike ja ühiskondlike hüvedega. See kasu tuleneb nii kosmosetaristu kui -teenuste sektorist (vt joonis 5):

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Puudub tunnustatud kontseptuaalne raamistik kosmosetaristust saadava kasu hindamiseks ning struktureeritud süsteem kosmoseteenustest saadavat kasu mõõtvate statistiliste andmete kogumiseks. Ei ole olemas kosmosemajanduse väärtusahela ametlikku määratlust ega ka kosmoseteenuste sektori tegevuste kokkulepitud määratlust.

2012. aastal avaldas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) käsiraamatu kosmosemajanduse mõõtmise kohta, milles pakutakse välja mõned meetodid ja allikad ning näitajate kogum³¹. Kuigi komisjon kasutas käsiraamatust saadud teavet osaliselt, ei pidanud ta seda sobivaks ELi kosmosemajanduse mõõtmiseks ning järgis Copernicuse ja Galileo sotsiaal-majandusliku kasu kindlaksmääramisel oma käsitlusviisi, mis sarnaneb teiste Euroopa kosmoseteenuste valdkonnas tegutsejate omaga. Kontseptuaalse raamistiku puudumise tõttu on keeruline usaldusväärselt hinnata kosmoseteenustest saadavat kasu, võrrelda seda muude majandussektoritega ja koostada kosmoseprogrammide tasuvusanalüüsi.

Puudused metoodikas, mida komisjon kasutab kosmoseteenustest saadava kasu kindlaksmääramiseks

Komisjon märkis 2018. aastal, et ELi kosmoseprogrammide pakutavate teenuste mõju majanduskasvule ja tööhõivele ELis kaalub lõppkokkuvõttes üles ELi kosmoseprogrammidesse tehtud märkimisväärsed avaliku sektori investeeringud³². Seda väidet toetasid mitmed uuringud, milles hinnati ELi kosmoseprogrammidest saadavat kasu. Sellised hinnangud on olulised ka uute kosmoseprogrammide mõju hindamisel. Seega peaks programmidest saadava kasu hindamine põhinema usaldusväärsel ja vajaduse korral järjepideval metoodikal ning realistlikel andmetel. Uurisime, kas komisjon kasutas kahe programmi juures järjepidevalt usaldusväärset metoodikat ja kas uuringutes kasutati usaldusväärseid andmeallikaid.

Kosmoseprogrammide majanduslikku kasu võib väljendada kosmosetaristu ja-teenuste sektorites tegutsevate ettevõtete kogulisandväärtuse kaudu. Kogulisandväärtus vastab tootmissektoris loodud väärtusele ja seda saab mõõta kaupade ja teenuste tootmise käigus teenitud kogutuluna, millele on liidetud tootmis- ja impordimaksud ning millest on maha arvatud subsiidiumid. Kuid meetod, mida komisjon kasutas nii Copernicuse kui ka Galileoga loodud tulu hindamiseks, ei olnud kooskõlas määruses (EL) nr 549/2013 sätestatud kontseptuaalse raamistikuga³³, mida kasutati ELi sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamiseks, ning selle tulemuseks oli seda liiki kasu ebatäpne mõõtmine.

Galileost saadava kasu arvutamise metoodika erines Copernicuse omast. Mitterahalisele kasule, näiteks panusele kliimamuutuste leevendamisse või tänu GNSSile päästetud eludele, omistati rahalised väärtused, mille tulemusena hinnati sama kasu erinevalt. Näited puudustest ELi kosmoseprogrammidest saadava kasu arvutamisel on esitatud 3. selgituses. Selle tulemusena võib majanduslik mõju majanduskasvule ja töökohtadele olla alahinnatud, samas kui programmide tegelik üldine kasu võib olla ülehinnatud.

Komisjonil puudub teave ja asjakohased võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad kasutuselevõtu jälgimiseks

Nii määrustes 1285/2013 (Galileo ja EGNOSe kohta) ja 377/2014 (Copernicuse kohta) kui ka uus määruses, millega luuakse ELi kosmoseprogramm, nõutakse, et komisjon jälgiks korrapäraselt tulemuslikkust. Samuti määratletakse neis põhilised tulemuslikkuse näitajad³⁴. Lisaks tehnilistele aspektidele, nagu teenuste või andmete kättesaadavus, peab komisjon korrapäraselt jälgima teenuste mõju erinevatele majandussektoritele ning hindama, kas ELi tööstusharud tegelikult suurendavad oma turuosa satelliitnavigatsiooni ja Maa seire kosmoseteenuste ülemaailmsel turul. Selleks on vaja määratleda asjakohased näitajad, mille alusel hinnata programmide mõju.

Galileo puhul kasutab GSA üldiselt kasulikke ja järjepidevaid tulemuslikkuse põhinäitajad, mis näitavad tehtud edusamme. Aja jooksul oli nende arv kasvanud 97 väljundi- ja tulemusnäitajani, mis muutis nende jälgimise keeruliseks. Mõned näitajad ei ole esitatud tähendusrikkas kontekstis, mis muudab nende tõlgendamise keeruliseks. Näiteks näitab Galileod kasutavate toodete müügiga tegelevate ettevõtete arvu näitaja aastapõhiseid muutusi, kuid ei näita, kui suure osa need ettevõtted sellest turust moodustasid. Lisaks puuduvad näitajad kulude ja tulude kohta, mis on seotud GSA jõupingutustega eelistada turgude arendamisel teatavaid turge teistele nende strateegilise ja majandusliku tähtsuse tõttu. Auditi lõpuks töötas GSA juba välja uut ja lihtsamat näitajate kogumit.

Copernicuse teenuste kasutuselevõtuks jälgib komisjon selliseid põhiparameetreid nagu ESAs või muudes volitatud üksustes registreeritud Copernicuse kasutajate arvu suurenemine, allalaaditud andmete hulk ja korraldatud koolituste ja müügiedendusürituste arv. Teave kasutajate arvu kohta ei ole aga täielik, kuna nad võivad registreeruda ka riiklikel andmeleviplatvormidel või muude kolmandate isikute kaudu. Samuti on ESA-l ja teistel volitatud üksustel keeruline koguda teavet selle kohta, kes Copernicuse andmeid tegelikult kasutab ja millisel eesmärgil. Komisjon ei määratlenud selgelt Copernicuse volitatud üksuste kasutuselevõtuga seotud tulemuslikkuse põhinäitajaid ja nendealane aruandlus ei olnud ühtlustatud. Korraldatud koolitus- ja müügiedendusürituste arvu põhjal oli ka keeruline teha järeldusi teenuste tegeliku kasutuselevõtu kohta.

Määruses 377/2014 nõuti, et komisjon jälgiks Copernicuse andmete ja teabe kasutamist konkreetsete tulemusnäitajate alusel. See hõlmas põhikasutajaid, nagu riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, turupositsiooni, olemasolevate turgude laiendamist, uute turgude loomist ja Euroopa kosmoseteenuste ettevõtjate konkurentsivõimet³⁵. Copernicuse võimalike rakenduste mitmekesisuse tõttu on komisjonil siiski raske koguda neid näitajaid toetavaid asjakohaseid koondandmeid. 2019. aastal avaldas komisjon turuaruande, milles märgiti, et 2017. aastal kasutas ligikaudu 72% Maa seirega tegelevatest ettevõtjatest Euroopas juba Copernicuse andmeid või teenuseid (2016. aastal 66%)³⁶, kuid väga vähe oli teavet selle kohta, mil määral põhikasutajad Copernicust kasutasid või mil määral olid teenused aidanud tugevdada Euroopa kosmoseteenuste ettevõtjate konkurentsivõimet.

Galileo teenuste kasutamise võimaldamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme, need ei anna täielikku kasu, sest põhifunktsioonid ei ole veel kasutusvalmis

GPSi ja Venemaa GLONASSi järel on Galileo kolmas GNSS, mis pakub navigatsiooni- ja ajamääramisteenuseid. Esialgsete teenuste lansseerimisel 2016. aastal oli Galileo algsete plaanidega võrreldes juba kaheksa aastat ajakavast maha jäänud³⁷. GPSil kui esimesel ülemaailmsel avatud GNSSil oli märkimisväärne eelis ja seda kasutab enamik vastuvõtuseadmetest. Kuigi Galileo teenused osutusid teistest GNSS teenustest täpsemaks, pidid asjaomased pooled (GSA, komisjon ja ESA) pärast ühte 2019. aastal toimunud suurt negatiivset vahejuhtumit, mille tulemusel ei olnud need kuue päeva jooksul kättesaadavad, pidevalt töötama välja meetmeid Galileo stabiilsuse, töökindluse ja vastupidavuse suurendamiseks. Pealegi võivad teised teenuseosutajad varsti saavutada sarnase täpsuse taseme. Kosmoses võetakse praegu kasutusele suurema täpsusega GPS-satelliitide uus põlvkond, mis peaks hakkama toimima lähiaastatel.

Sellega seoses pidi GSA kindlaks määrama Galileo teenuste jaoks kõige asjakohasemad turusegmendid ja kavandama meetmed nende turgude arendamiseks. Analüüsisime, kas GSA oli teinud tõhusaid turu-uuringuid ja kas tema meetmed vastasid selgelt kindlaks tehtud vajadustele, olid suunatud kasutuselevõtu toetamisele ja avaldasid mõõdetavat mõju Galileo teenuste kasutamisele.

Galileo teenuste edasine edu sõltub eelkõige põhifunktsioonide kättesaadavusest

Leidsime, et GSA oli tõhusalt kindlaks teinud GNSSi teenuste praegused peamised turusegmendid (nagu nutitelefonid, autotootjad ja mõõdistusseadmete tootjad) ja nende nõudmised.

GSA lõi tihedad sidemed seadmete tootjatega kogu maailmas ning edendas Galileo valmidusega kiipide ja vastuvõtjate kättesaadavust turul. Suur saavutus oli see, et 2020. aastaks tootsid juhtivad tootjad, kes moodustasid enam kui 95% GNSSi kiibistike turust, paljudes turusegmentides Galileo valmidusega kiipe ja mooduleid ning Galileoga ühilduvaid vastuvõtjaid, mis on tavaliselt koostalitlusvõimelised teise GNSS süsteemidega. See aitab suurendada navigeerimise üldist täpsust, kuid ei tähenda, et seadmed või vastuvõtjad peaksid signaali valimisel eelistama Galileod. GPSil on endiselt suur turuosa ja kulub aega, kuni enamik kasutajaid on Galileoga ühilduvad tehnoloogiad eri turusegmentides kasutusele võtnud.

Galileo teistest eristavad võtmefunktsioonid on täppisteenus (HAS) ja navigatsioonisõnumite autentimisteenus (OSNMA). OSNMA koosneb navigatsioonisignaalide digiallkirjast, et tagada nende autentsus. Krüpteeritud Galileo signaali sisaldav kaubanduslik autentimisteenus (CAS) peaks olema kättesaadav, et kaitsta seda signaali taasesitamise rünnete eest. Selliseid teenuseid ei paku ükski teine GNSS ja seega on need Galileo ainulaadsed müügiargumendid. Samuti on CAS ainus Galileo teenus, mille komisjon kavatses tasuliseks muuta ja mis võib seega ELi eelarvesse tulu tuua.

Kuigi Galileo pidi olema täielikult toimiv 2020. aasta lõpuks, ei ole seda veel saavutatud. Nii HASi kui ka OSNMA arendamine tekitas lisaviivitusi. Testimine on kavandatud 2021. aastaks, et võimaldada tootjatel valideerida ühilduvaid vastuvõtjaid, kuid teenused ei pruugi olla kasutatavad enne 2024. aastat. CAS on veel väljatöötamisel ja ei ole selge, millal teenus toimima hakkab. Kuigi see ei takista potentsiaalsete turgude arendamist, võib see pärssida Galileo võimet hõlvata nende teenuste turg ja seega kasutada ära sel eesmärgil Galileosse tehtud investeeringuid, enne kui teised GNSSid pakuvad sarnaseid teenuseid.

Galileo teenuste arendamist ja kasutamist toetavad meetmed on kvaliteetsed, kuid teenuste tõhusa kasutuselevõtuga seotud riskid püsivad

Alates 2014. aastast kulutas GSA ligikaudu 22 miljonit eurot turu arendamiseks ning Galileo ja EGNOSe teenuste kasutuselevõtu toetamiseks. 2020. aasta keskpaigaks toetas GSA programmi „Horisont 2020“ raames 141 miljoni euroga 79 projekti ja rahastas oma programmi „Fundamental Elements“ raames ligikaudu 41 miljoni euroga 14 projekti.

Täheldasime, et projektikonkursside avaldamisest kuni projekti lõpuni võib mööduda üle nelja aasta. Kiiresti muutuvate tehnoloogiaturgude puhul näeme üldist ohtu, et projektide tulemused on nende kättesaadavuse ajaks juba vananenud.

Meie valimisse (vt punkt 21) kuulus kaheksa meedet, mida GSA oli toetanud programmi „Horisont 2020“, programmi „Fundamental Elements“ või selle turuarendustegevuse raames, mis oli auditi tegemise ajaks lõpule viidud. Leidsime, et meetmed olid üldiselt suunatud selgelt määratletud tehnilisele vajadusele või paljutõotavale turule, olid asjakohase tehnilise kvaliteediga ning saavutasid oma väljunditele ja ajastusele eesmärgid. Mõned turud on aga alles arenemas ja projektide mõju teenuste kasutuselevõtule saab hinnata alles pikemas perspektiivis. Muudel juhtudel võib kasutuselevõtt sõltuda uuenduslike lahenduste vajalike rahaliste vahenditega potentsiaalsetest klientidest (vt 4. selgitus).

Komisjoni meetmed Copernicuse andmete kasutuselevõtu toetamiseks olid killustatud ja sünergiat ei kasutatud

Mitmel komisjoni põhimeetmel olid ebaselged eesmärgid, need olid killustatud ja neil puudus rahastamine

Alates 2014. aastast toetas komisjon Copernicuse kasutuselevõttu otseselt ligikaudu 30 miljoni euroga. Lisaks eraldati umbes 83 miljonit eurot Copernicuse andmetele juurdepääsu uute viiside lihtsustamiseks. Copernicuse kasutuselevõtu toetamiseks programmi „Horisont 2020“ raames toetati 194 miljoni euroga 79 projekti, keskendudes eelkõige Copernicuse teenuste kasutuselevõtule turul ja nende arendamisele. Vaatasime oma valimi raames läbi kuus komisjoni poolt otse toetatavat peamist meedet (vt punkt 30) ja kaheksa programmi „Horisont 2020“ raames rahastatud projekti, mille eesmärk oli toetada kasutuselevõttu ja mis olid auditi ajaks lõpule viidud.

Selleks et suurendada teadlikkust Copernicusest, lõi komisjon võrgustikud „Copernicus Academy“ ja „Copernicus Relay“. „Copernicus Academy“ eesmärk on toetada teenuste kasutuselevõttu ülikoolides ja teaduskeskustes, pakkudes õppematerjale ja sihtotstarbelist teavet liikmesriikide teadusasutustele; Copernicuse teabepunktide võrgustike eesmärk on paremini mõista kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning levitada parimaid tavasid.

Leidsime, et alates 2017. aastast on komisjon teinud edukat koostööd rohkem kui 160 „Copernicus Academy“ liikmega kõigis 27 liikmesriigis ja mõnes kolmandas riigis ning enam kui üheksakümne „Copernicus Relays“ partneriga, kelle hulka kuuluvad riikide ametiasutused, valitsusasutused, innovatsiooniklastrid, kosmosesektoris tegutsevad äriühingud, samuti ülikoolide instituudid ja mittetulundusorganisatsioonid. 2019. aastal korraldas „Copernicus Relays“ teadlikkuse suurendamiseks umbes 200 üritust. Partnereid ei rahastata siiski otse ja puudub teave selle kohta, kas nad aitavad kaasa struktureeritud kasutuselevõtule, millel on pikaajaline mõju riigi, piirkondlikule või kohalikule tasandile.

Nagu on sätestatud komisjoni 2016. aasta Euroopa kosmosestrateegias, toetas komisjon ka idufirmasid. Selleks korraldas ta või toetas rahaliselt auhindu, et toetada innovaatilisi ideid (programm „Copernicus Hackathons“ ja konkurss „Copernicus Masters“), ning lõi programmid „Copernicus Accelerator“ ja „Copernicus Incubation“. Kuigi „Copernicus Accelerator“ programmist rahastati igal aastal umbes 40 innovatiivse ettevõtte juhendamist kogenud juhendajate poolt, toetati „Copernicus Incubation“ programmi kaudu ligikaudu 20 innovaatilist ettevõtet, kes kasutasid Copernicust, toetusega summas 50 000 eurot lisaks toetusele, mida nad juba said muudest inkubatsioonialgatustest, näiteks ESA enda ettevõtlusinkubaatoritest. Toetust saanud idufirmade arv oli siiski väike ja komisjon ei ole selgitanud oma eesmärke nende programmide toetamisel. Pärast kiirendamis- või inkubatsiooniperioodi lõppu idufirmade edusamme enam ei jälgitud. Seetõttu ei ole veel võimalik hinnata, kas need kaks algatust aitasid kaasa idufirmade tulemuslikule ja tõhusale toetamisele.

Teine põhimeede, Caroline Herscheli raampartnerlusleping, oli suunatud tihedamale koostööle huvitatud liikmesriikidega. Raampartnerluslepingu raames esitavad avaliku sektori asutused, nagu 22 liikmesriigi kosmoseagentuurid ja uurimisinstituudid komisjonile projekte ja annavad toetusi, et toetada meetmeid kolme erieesmärgi (tasandi) raames, kusjuures ELi eelarvest hüvitatakse kuni 85% kuludest (vt tabel 2).

Raampartnerlusleping võimaldab komisjonil otse toetada teenuste kasutuselevõttu koos liikmesriikide tasandi partneritega ja seega oma meetmeid võimendada. Paljude väiksemate ja eraldiseisvate meetmete puhul, nagu seminarid, koolitused ja projektid eri tasanditel, oli nende rakendamine siiski killustatud. Eeldatav üldine mõju ja seos kasutuselevõtu toetamise riiklike strateegiatega jäi suures osas ebaselgeks. Näiteks sisaldas programm meetmeid, mille eesmärk oli töötada välja parimate tavade kataloog, olla inspiratsiooniallikaks võimalikele uutele Copernicuse kasutajatele avalikus sektoris ning suurendada teadlikkust sellest, kuidas Copernicuse teenused saaksid toetada haldusasutusi. Kuna Maa seire andmete kasutamine on keeruline ja nõuab eksperditeadmisi, on raampartnerluslepinguga toetatavate meetmete jaoks vaja täiendavaid meetmeid, nagu ekspertide värbamine liikmesriikide haldusasutustesse, mis ei ole aga tagatud.

Programmi esimeseks aastaks (2018) oli komisjoni eelarves ette nähtud 6 miljoni euro suurune toetus. Auditi toimumise ajal olid paljud projektid siiski ajakavast maas, peamiselt toetuslepingute või lepingute hilise allkirjastamise ja hilinenud eelrahastamise tõttu. 2019. aasta tööprogrammis võetud meetmete jaoks kavandatud 8 miljoni euro suurune ELi rahastamine eraldati alles pärast olulist viivitust. Konkreetseid toetuslepinguid sai seega sõlmida alles 2020. aasta septembris, mil 2020. aasta tööprogrammi meetmete rahastamine oli endiselt ebakindel.

Programmi „Horisont 2020“ raames rahastatud projektid on üldiselt kvaliteetsed, kuid nende mõju Copernicuse teenuste kasutuselevõtule ei saa hinnata

Programm „Horisont 2020“ oli oluline tugisammas komisjoni jõupingutustes toetada Copernicuse kasutuselevõttu. Sihtotstarbelised meetmed lisati programmi kosmosele pühendatud osasse, kuid Maa seire andmeid kasutavad taotlejad olid toetuskõlblikud ka programmi „Horisont 2020“ muude kui kosmosega seotud tööprogrammide raames³⁸.

Vaatasime läbi programmi „Horisont 2020“ 2014.–2015. aasta ja 2016.–2017. aasta tööprogrammide Copernicuse kasutuselevõtu projektikonkursid ning analüüsisime kaheksa lõpetatud projekti puhul, kas need olid aidanud Copernicuse teenuseid märkimisväärselt kasutusele võtta.

Läbivaadatud projektid olid tehniliselt usutavad ja saavutasid enamiku tööprogrammides määratletud eesmärkidest. Kuuest konkreetselt teenuste kasutuselevõtule suunatud projektist kolme puhul ei olnud aga selge, kas toetusesaajatel õnnestus välja töötada teenuseid, mis suudaksid tekitada osalejatele märkimisväärset käivet või saavutada Copernicuse oluliselt laialdasema kasutamise. Täheldasime samuti, et mõne projektikonkursi puhul ei olnud eesmärgiks seatud mõju saavutatav, sest projektide väikse arvu tõttu ei olnud selle eesmärgi saavutamine tegelikult tõenäoline (vt 5. selgitus).

Komisjon hõlbustab juurdepääsu Copernicuse andmetele, kuid võimalikku sünergiat ei kasutata ära

Asjakohane juurdepääs Copernicuse andmetele ja toodetele on teenuste tulemusliku kasutuselevõtu võti. Uurisime, kas komisjonil oli Copernicuse andmetele ja teenustele sellise juurdepääsu andmiseks kulutõhus ja koostoimeline käsitlusviis.

ESA ja EUMETSAT loovad andmekeskused, kus kasutajad saavad Sentineli töötlemata andmeid alla laadida. Taristu osana rahastas ja käitas 13 ELi liikmesriiki Copernicuse andmete jaoks oma peegelsaite, mis on maapealsed koostöösegmendid (Copernicus ground segments (CollGS))³⁹, millest osa pakkus kasutajatele lisateenuseid. Üksused, kellele teenusekomponendid on delegeeritud, tegid Copernicuse tooted kättesaadavaks oma andmetele juurdepääsu lahenduste kaudu.

Kuna Copernicuse programmi raames loodud andmete ja teabe mahtu oli keeruline tavapäraselt alla laadida, loodi 2016. aastal komisjoni, ESA, EUMETSATi, liikmesriikide ja Copernicuse programmis osalevate riikide esindajatest koosnev rakkerühm. See rakkerühm tegi ettepaneku luua lahendused Copernicuse andmete ja toodete kättesaadavuse parandamiseks⁴⁰. Algatuse raames rahastas komisjon andmetele ja teabele juurdepääsu teenuste (DIAS) loomist. Integreeritud maapealset segmenti ei ole siiski loodud ja Copernicuse andmed on endiselt kättesaadavad mitmesugustel platvormidel, mida käitavad ESA, Copernicuse volitatud üksused, liikmesriigid ja eraettevõtjad.

Andmetele ja teabele juurdepääsu teenused on ELis asuvad uuenduslikud digitaalsed pilvepõhised platvormid, mis võimaldavad kasutajatel kasutada suures mahus Copernicuse ja muid kosmoseandmeid, ilma et nad peaksid neid oma arvutivõrkudesse alla laadima ja neis säilitama. Eesmärk oli suurendada nende platvormide ja olemasolevate teenuste vahelist konkurentsi ning kombineerida neid täiendavate tasuliste teenustega, et muuta platvormid majanduslikult jätkusuutlikuks ja pikaajaliselt riiklikust rahastamisest sõltumatuks.

DIASi platvormide loomisel ei olnud kindel, kui palju saab olema selliseid kasutajaid, kes oleksid valmis teenuste eest maksma ja seega tagama platvormide majandusliku jätkusuutlikkuse. Komisjon otsustas kuni 2021. aastani toetada viit sellist platvormi. Nende arv muutis aga keerulisemaks piisava arvu kasutajate ligimeelitamise, et saavutada kriitiline mass, saada kasu võrguefektist ja seega tõhusalt konkureerida sarnaseid teenuseid osutavate kolmandate riikide ettevõtjatega. Alates sellest, kui DIASi platvormid 2018. aasta keskel kasutusele võeti, on võrreldes Copernicuse aktiivsete kasutajate koguarvuga nende teenuseid kasutatud väga vähe ning mõne teenuse eest maksab praegu vaid väike arv kasutajaid. Lisaks ei edendanud komisjon piisavalt teenuste kasutamist muude sihtotstarbeliste vahendite, näiteks programmi „Horisont 2020“ raames, julgustades toetusesaajaid kasutama seda uut vahendit oma andmete töötlemiseks.

Komisjonil ei ole veel strateegiat selle kohta, kuidas suurendada kulutõhusalt Copernicuse andmete kättesaadavust ja nende töötlemist. Ainult üks kolmeteistkümnest maapealsest koostöösegmendist (CollGS) on näidanud üles huvi integreerimise vastu sellega, et rakendas oma segmendi DIASi taristu abil. Samuti ei ole komisjon veel selgitanud, kuidas integreeritakse Copernicuse ja muude kosmoseandmete kättesaadavus ja töötlemine komisjoni Euroopa avatud teaduse pilve algatusse⁴¹. Selle algatuse eesmärk on tegeleda andmetaristute killustatuse probleemiga ELis üldiselt, töötades välja teadusandmete säilitamise, jagamise ja taaskasutamise ning eri andmekogumite, sealhulgas Maa seire andmete vastastikuse rikastamise vahendid.

Reguleerivad meetmed võivad hõlbustada ELi kosmoseteenuste kasutuselevõttu, kuid endiselt on lünki

Oma 2016. aasta Euroopa kosmosestrateegias kohustus komisjon võtma ka reguleerivaid meetmeid (kui see on põhjendatud ja kasulik), et viia Galileo konkreetsetele turgudele või piirkondadesse ning pikemas perspektiivis soodustada standardimise abil kosmoselahenduste kasutuselevõttu.

Hindasime, kas komisjon oli kosmoseteenuste kasutuselevõtu toetamiseks sellised reguleerivate või standardimismeetmete võtmise võimalused kindlaks teinud ja kas ta oli neid kasutanud. Kuna kosmoseteenuste kasutamist võivad takistada ka kehtivad õigusnormid (näiteks avaliku halduse eeskirjad, millega keelatakse kosmoseandmete või -teenuste kasutamine), uurisime ka seda, kas komisjon ja valitud liikmesriigid on astunud samme selliste tõkete kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks.

Reguleerivad meetmed lihtsustasid Galileoga ühilduvate seadmete kasutamist, kuid vaja on täiendavaid meetmeid

Satelliitnavigatsiooni ja ajamääratlemisteenuste suhtes kohaldatakse mitmeid tehnilisi standardeid ja eeskirju. Need on kas ELi eeskirjad, liikmesriikide eeskirjad või rahvusvaheliste lepingute või standardiorganisatsioonide kehtestatud standardid. Sellised meetmed võivad toetada kosmoseteenuste kasutuselevõttu, sest need võimaldavad seadmete tootjatel oma tooteid standardida ja tagada süsteemide koostalitlusvõime. Kuna satelliitnavigatsioonisüsteemid kasutavad raadiosagedusi, on standardid vajalikud ka signaalide kaitsmiseks häirete eest.

Komisjon on juba vastu võtnud reguleerivaid meetmeid, et hõlbustada Galileo teenuste kasutuselevõttu liiklusohutuse ja hädaolukordade valdkonnas⁴². Need algatused toetasid tõhusalt uute autode ja mobiiltelefonide varustamist Galileoga ühilduvate kiibistikega, mis võimaldab päästetöötajatel kiiremini õnnetuskohale jõuda. Lisaks ajakohastati 2020. aastal asjaomast rahvusvahelist standardit, mille kohaselt oli seadmete esmaseks navigatsioonisignaaliks GPS, võimaldades nüüd seadmete tootjatel ise valida eelistatud GNSSi signaali, mis tõenäoliselt toetab Galileo teenuste laialdasemat kasutamist.

2017. aastal tehti komisjoni uuringus kindlaks lüngad ja tulevased standardimisvajadused, et toetada Galileo ja EGNOSe turuosa suurendamist, ning esitati eri turusegmentide jaoks tegevuskavad⁴³. Komisjon töötas välja ka Euroopa raadionavigatsioonikava, milles tehakse kokkuvõte olemasolevatest ja uutest raadionavigatsioonisüsteemidest ning antakse ülevaade raadionavigatsiooni käsitlevatest ELi õigusaktidest⁴⁴. Pärast liikmesriikidega konsulteerimist määras komisjon kindlaks kolm prioriteetset valdkonda, kus reguleerimine või standardimine võiks olla kasulik⁴⁵:

• intelligentne transport ja liikuvus: mehitatud lennundus, mehitamata ja autonoomsed õhusõidukid, intelligentsed maanteetranspordisüsteemid, meretransport ja raudteetransport;
• arukas omavaheline ühendatus: asukohapõhised teenused (nt nutitelefonides), ühendatud seadmed, mida tuntakse asjade interneti nime all, ning suhtlemine haldusasutustega;
• intelligentsed taristud: ajamääramis- ja sünkroniseerimisteenused elutähtsates taristutes, nagu energeetika, telekommunikatsioon ja transport.

Käesoleva auditi lõpuleviimise seisuga on tehtud mõõdukaid edusamme. Komisjoni ja GSA tegevuse kaardistamine seoses Galileoga ühilduvate kosmoseteenuste sektori standardite väljatöötamisega lisati Galileo 2020. aasta tööprogrammi ning käimas on uuringud ja projektid lennuliikluse, maanteetranspordi ja merendusrakenduste valdkonnas. Tõhususe tagamiseks on nendes sektorites siiski vaja täiendavaid valdkondlikke reguleerivaid meetmeid. GNSSi olulistes kasutusvaldkondades peavad standardid kokku leppima rahvusvahelised organisatsioonid, mis võib olla keerukas ja aeganõudev. Asjaomastes valdkondades puuduvad endiselt valdkondlikud õigusaktid või need on ebatäielikud, näiteks maanteetranspordi ja logistika, isejuhtivate autode ja droonide valdkonnas. Komisjon jälgib praegu neid probleeme, kuid puudub ajakava iga poliitikavaldkonna ja turusegmendi jaoks sobivate õigusaktide ja standardite avaldamiseks, mis hõlbustaks veelgi Galileo omaksvõtmist.

Samuti täheldasime vähest edu haldusasutuste aruka vastastikuse ühenduvuse ja ühendatuse valdkonnas (väljaspool avalikku reguleeritud teenust). Hetkel puuduvad standardid Galileo positsiooni tugevdamiseks asjaomastes asjade interneti ja tehisintellekti rakendustes. Kodanike ja ametiasutuste omavahelisel ühendamisel on komisjoni meetmed piirdunud põllumajandustootjatega, kes kasutavad digiplatvormi projekti raames satelliitnavigatsiooni.

Komisjon ei edenda oma õigusaktidega piisavalt Maa seire kasutamist

Komisjoni 2015. aasta kaardistamise käigus leiti (vt punkt 32), et ELi õigusaktid võivad aidata ELi poliitikat tõhusamalt rakendada ja halduskoormust vähendada. Oluline samm edasi oli õigusliku aluse vastuvõtmine, mis julgustas liikmesriike kasutama Maa seiret ühise põllumajanduspoliitika rakendamise jälgimiseks⁴⁶. Me täheldasime siiski vaid vähest edu muudes sektorites, kus õigusaktid võiksid aidata Copernicuse ja muude Maa seire andmete kasutamist paremini edendada. Seni nõuavad vaid väga vähesed ELi õigusnormid, näiteks määrus (EL) 2018/841, mis käsitleb maakasutuse ja metsanduse seiret ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi saavutamiseks, Copernicuse ja Galileo parimat kasutamist andmete kogumiseks⁴⁷. Lisaks ei ole komisjon teinud põhjalikku analüüsi selle kohta, millistes valdkondades saaks ELi õigusaktidega paremini edendada Maa seire andmete kasutamist.

Kosmoseteenuste kasutuselevõttu takistavate regulatiivsete või haldustõkete kindlakstegemiseks on võetud vähe meetmeid

Lisaks tehnilistele standarditele, mis võivad takistada ELi kosmoseprogrammide kogu potentsiaali kasutamist (vt punkt 81), võivad Maa seire- ja navigatsiooniteenuste kasutamist takistada ka regulatiivsed ja haldustõkked, näiteks õiguskaitses, või kui hanke-eeskirjad ei võimalda selliseid teenuseid kasutada. Lisaks võib Sentineli andmetel põhinevate uute tehnoloogiate kasutamine nõuda märkimisväärseid muudatusi haldusmenetlustes ja IT-süsteemides⁴⁸.

Leidsime, et komisjonil puudus süstemaatiline ülevaade sellest, kuidas liikmesriikide haldusasutused kosmoseandmeid kasutasid ja kas nende kasutamist takistasid regulatiivsed tõkked. Itaalias olid riiklikud ametiasutused loonud kõrgetasemelise töörühma, et teha kindlaks võimalikud riigi ja Euroopa tasandi regulatiivsed tõkked, mis võivad mõjutada Copernicuse ja Galileo pakutavate toodete ja teenuste kasutuselevõttu, kuid selle töö tulemused ei olnud veel kättesaadavad. Tšehhis, Saksamaal ja Prantsusmaal ei olnud riiklikud ametiasutused sellist analüüsi veel teinud.

Järeldused ja soovitused

Meie üldine järeldus on, et ELi kosmoseprogrammid Galileo ja Copernicus pakuvad väärtuslikke teenuseid ja andmeid, mida komisjon on edendanud mitmel viisil, kuid ei ole teinud piisavalt, et nende potentsiaali täielikult ära kasutada. Vajatakse suuremaid jõupingutusi, et kasutada ära märkimisväärseid investeeringuid, mis on tehtud eeldatava ühiskondliku ja majandusliku kasu saavutamiseks ning seega ELi siseturu tugevdamiseks.

Oma 2016. aasta Euroopa kosmosestrateegias püüdis komisjon maksimeerida Euroopa kosmoseprogrammidest saadavat majanduslikku ja ühiskondlikku kasu, kuid ei seadnud selgeid eesmärke ja prioriteete, selgitades, mida maksimeerimise puhul reaalselt oodata võib, ega määranud kindlaks ajakava nende eesmärkide saavutamiseks (punktid 24–26).

ELi kosmoseprogrammide kasutuselevõtu edendamiseks ei ole veel terviklikku strateegiat koostatud ning komisjoni käsitlusviisid on vaid osaliselt seotud konkreetsete, mõõdetavate, heakskiidetud, realistlike ja ajaliselt piiritletud strateegiliste eesmärkidega, milles selgitatakse selgelt, mida tuleks saavutada (punktid 27–31).

Komisjon kasutab Copernicuse andmeid poliitika järelevalves hästi. Siiski ei kasutata selles täielikult ära andmete potentsiaali ning ei ole veel koostatud strateegiat nende kasutamise edasiseks suurendamiseks komisjonis ja teistes ELi institutsioonides ja asutustes (punktid 32 ja 33).

Komisjon ei ole selgelt määratlenud Copernicuse volitatud üksuste rolli kasutuselevõtu toetamisel. Seetõttu ei olnud neil kõigil sihtotstarbelist strateegiat ja nende kasutuselevõtu toetamise käsitlusviisid olid erinevad (punktid 34 ja 36).

Komisjon ja GSA olid saanud vaid vähest teavet liikmesriikide strateegiate ja käsitlusviiside kohta kosmoseteenuste kasutuselevõtu toetamisel. Valitud liikmesriikide käsitlusviisid olid erinevad, kuid hoolimata paljutõotavatest algatustest kosmosesektori paremaks ühendamiseks mittekosmosevaldkonna osalejatega, puudusid põhjalikud analüüsid selle kohta, kus Copernicuse teenused võiksid suurendada avaliku halduse tõhusust ja tulemuslikkust. Lisaks ei ole komisjon oma käsitlusviisis veel vaadelnud kosmoseteenuste turgude killustatud struktuuri (punktid 37–42).

Et toetada tõhusamalt ELi kosmoseteenuste edasist kasutuselevõttu, peaks komisjon:

1. koostama tervikliku strateegia Galileo ja Copernicuse teenuste kasutuselevõtu toetamiseks, mis hõlmab kõiki asjaomaseid osalejaid ja üksusi nende eri tasanditel, selgitama nende rolle ning määratlema realistlikud ja mõõdetavad eesmärgid, mis tuleb saavutada;
2. tegema koos liikmesriikidega kindlaks, millistes ELi kosmoseteenustes saaks suurendada avaliku halduse tõhusust ja tulemuslikkust, et lahendada turgude killustatud struktuuri probleem.

Tähtaeg: 2023

Kosmoseteenuste osutamine on seotud mitut liiki majandusliku ja ühiskondliku kasuga, kuid puudub üldtunnustatud kontseptuaalne ja statistiline raamistik sellise kasu hindamiseks. Seetõttu on keeruline seda kasu usaldusväärselt kvantifitseerida ja asetada see kosmoseprogrammide kuludega võrreldes perspektiivi (punktid 43–45).

Komisjoni kasutatavas hinnangulise kasu arvutamise metoodikas ja katvuses on puudujääke. Mõlema programmi kasu hindamine ei olnud võrreldav ja mõni kasutegur võis olla üle- või alahinnatud (punktid 46–48).

Komisjon peab korrapäraselt jälgima programmide rakendamisel saavutatud tulemusi asjakohaste tulemuslikkuse põhinäitajate alusel. Galileo puhul on GSA-l üldine järjepidev väljundi- ja tulemusnäitajate süsteem, kuid näitajate suur arv muudab süsteemi keerukamaks ja nende tõlgendamine on mõnikord keeruline. Copernicuse puhul annavad näitajad vaid väga elementaarset teavet teenuste kasutuselevõtu kohta ega anna teavet programmi põhieesmärkide saavutamise kohta (punktid 49–52).

Kosmoseteenuste majandusliku ja ühiskondliku kasu usaldusväärsemaks ja järjepidevamaks hindamiseks ning põhieesmärkide saavutamise tõhusamaks jälgimiseks peaks komisjon:

1. töötama välja kontseptuaalse raamistiku ELi kosmoseprogrammide majandusliku ja ühiskondliku kasu hindamiseks, kaasates teisi sidusrühmi, nagu OECD, ESA ja liikmesriigid, ning ühtlustama ELi kosmoseprogrammide kasu hindamise usaldusväärsete meetodite ja andmete alusel;
2. jälgima kosmoseprogrammides määratletud eesmärkide saavutamist asjakohaste tulemuslikkuse näitajate kogumi alusel.

Tähtaeg: 2024

Suuri edusamme on tehtud Galileoga ühilduvate vastuvõtjate turuletoomisel ja teenuste kasutuselevõtu võimaldamisel paljudes asjaomastes turusegmentides, kuid Galileo põhifunktsioonide kättesaadavus on märkimisväärselt viibinud, mis võib pärssida süsteemi suutlikkust nende teenuste turgu hõlvata (punktid 55–58).

Galileo teenuste kasutuselevõtu toetamiseks võetud meetmed olid sobiva tehnilise kvaliteediga ning saavutasid väljunditele ja ajastusele seatud eesmärgid. Paljude läbivaadatud projektide puhul ei ole aga veel teada, kas uuenduslike toodete arendamine toob kaasa teenuste aktiivse kasutuselevõtu, mida saab hinnata ainult pikemas perspektiivis (punktid 59–61).

Komisjoni Copernicuse programmi peamiste meetmete eesmärk oli suurendada teadlikkust programmist, toetada idufirmasid ja teha liikmesriikidega tihedamat koostööd, et suurendada teenuste kasutuselevõttu. Mitme sellise meetme eesmärgid ja mõju ei olnud aga selgelt määratletud, nende panus kasutuselevõtu struktureeritud suurendamisse ebaselge ning mõnel neist puudus rahastamine (punktid 62–68).

Copernicusega seotud meetmete puhul toetas komisjon programmi „Horisont 2020“ raames üldiselt kvaliteetseid projekte, kuid nende väike arv muutis eeldatud mõju saavutamise ebatõenäoliseks. Mõne projekti puhul oli ebaselge, milline on nende panus teenuste kasutuselevõttu (punktid 69–71).

Komisjon lihtsustas juurdepääsu Copernicuse andmetele ja pilvepõhistele teenustele, kuid praegu pakutakse andmeid mitme kanali kaudu. Võimalikku sünergiat veel ei kasutata ja komisjon ei ole selgitanud Copernicuse integreerimist Euroopa avatud teaduse pilve algatusse (punktid 72–77).

Et paremini toetada teenuste kasutuselevõtuga seotud meetmeid ning tagada tõhus juurdepääs kosmoseteenuste andmetele ja toodetele, peaks komisjon:

1. võtma vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed Galileo võtmefunktsioonide täielikuks kasutusvalmiduseks;
2. määrama põhimeetmete puhul selgelt kindlaks eesmärgid ja oodatava mõju ning püüdma saavutada vastastikust täiendavust liikmesriikide meetmetega;
3. töötama koostöös liikmesriikide ja teiste asjaomaste osalejatega välja pikaajalise raamistiku Copernicuse andmetele ja toodetele juurdepääsu säästvama ja integreerituma lähenemisviisi jaoks ning püüdma integreerida Copernicus ELi pilvepõhistesse taristutesse.

Tähtaeg: 2024

Komisjoni määrus aitas liiklusohutuse ja hädaolukordade valdkonnas kaasa seadmete ühilduvusele Galileoga, mistõttu on põhjust loota Galileo teenuste laialdasemat kasutamist. Teised prioriteetsete valdkondade meetmed on aga veel ettevalmistamisel ja puudub ajakava, mis näitaks, millal on igas poliitikavaldkonnas või turusegmendis oodata reguleerimist või standardeid (punktid 80–84).

Maa seire valdkonnas ei ole komisjon ELi õigusaktides piisavalt edendanud Copernicuse andmete kasutamist ega ole veel teinud põhjalikku analüüsi selle kohta, kuidas ELi õigusaktide abil saaks nende kasutamist paremini edendada (punkt 85).

Regulatiivsed või haldustõkked võivad takistada kosmoseteenuste kasutamist. Komisjonil ja valitud liikmesriikidel puudus aga süstemaatiline ülevaade sellistest tõketest ja sellest, kuidas neid saaks kõrvaldada (punktid 86–87).

Et ergutada ja hõlbustada teenuste edasist kasutuselevõttu ELi kosmoseprogrammide raames, peaks komisjon:

1. viima läbi analüüsi selle kohta, kus ELi õigusaktid või standardid võiksid edendada Copernicuse andmete ja toodete parimat kasutamist;
2. tegema koos liikmesriikidega kindlaks regulatiivsed ja haldustõkked, mis takistavad ELi kosmoseteenuste kasutuselevõttu, ning toetama neid selliste tõkete kõrvaldamisel;
3. määrama kindlaks ajakavad iga asjaomase turusegmendi jaoks, kus reguleerimine või standardimine võib hõlbustada Galileo kasutamist, ning jälgima neid tähelepanelikult.

Tähtaeg: 2024

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Alex Brenninkmeijer, võttis käesoleva aruande vastu Luxembourgis 10. märtsil 2021.

Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner Lehne

Lisad

I lisa. ELi kosmoseprogrammide eelarve

II lisa. 2016. aasta Euroopa kosmosestrateegia peamised meetmed

III lisa. Reguleerivad meetmed, mis hõlbustavad Galileo teenuste kasutuselevõttu

Lühendid

AWP: Annual work programmes

C3S: Copernicuse kliimamuutuste teenus

CAMS: Copernicuse atmosfääriseire teenus

CEMS: Copernicuse erakorralised teenused

CLMS: Copernicuse maismaaseire teenused

CMEMS: Copernicuse merekeskkonna seire teenus

CollGS: maapealsed koostöösegmendid

CORINE: ELi ametlik kaardistussüsteemi käsitlev programm

COSME: ELi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisvahend

DIAS: andmetele ja teabele juurdepääsu teenused

ECMWF: Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus

EGNOS: Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem

EIF: Euroopa Investeerimisfond

EIP: Euroopa Investeerimispank

ESA: Euroopa Kosmoseagentuur

EUMETSAT: Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon

EUSPA: Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet

GIS: Geographic Information System

GLMS: Copernicuse ülemaailmne maaseireteenus

GNSS: globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem

GSA: Euroopa GNSSi Agentuur

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

Mõisted

Copernicus: ELi Maa seire ja seire programm, mis kogub ja töötleb andmeid satelliitidelt ja Maa-põhistelt anduritelt, et anda keskkonna- ja turvateavet.

Copernicuse põhikasutajad: Copernicuse määruse kohaldamise mõistes ELi institutsioon või asutus või Euroopa, riiklik, piirkondlik või kohalik asutus, kellele on tehtud ülesandeks avaliku teenuse või poliitika määratlemine, rakendamine, jõustamine või järelevalve.

Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS): satelliidipõhine süsteem, mis tõhustab GPS-signaale ja muudab need sobivaks ohutuse seisukohalt oluliste rakenduste, näiteks lennunduse jaoks.

Galileo: Euroopa globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem.

Maapealne segment: kõik kosmoseaparaatide süsteemi maapealsed elemendid, mida kasutatakse kosmoseaparaatide ja releeandmete kontrollimiseks.

Sentinelid: Copernicuse programmi raames Maa seire andmeid edastavad satelliidid.

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Alex Brenninkmeijer. Auditit juhtis kontrollikoja liige Mihails Kozlovs, keda toetasid kabinetiülem Edite Dzalbe ja kabineti nõunik Laura Graudina, valdkonnajuht John Sweeney, auditijuht Sven Kölling ning audiitorid Agnieszka Plebanowicz, Maria-Isabel Quintela ja Aleksandar Latinov.

Järelmärkused

¹ EGNOSt ja Galileod käsitlevad eeskirjad on sätestatud 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

² Copernicuse programm loodi 3. aprilli 2014. aasta määrusega (EL) nr 377/2014 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44), tuginedes eelmisele ELi Maa seire algatusele GMES, mis loodi 22. septembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 911/2010 (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).

³ Täpsemaid üksikasju vt I lisas.

⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL COM(2018) 447 final, 6.6.2018.

⁵ Vt määruse (EL) nr 1285/2013 artikkel 2 ja määruse (EL) nr 377/2014 artikli 4 lõige 1.

⁶ Vt näiteks, OECD (2007), „The Space Economy at a Glance 2007“, OECD Publishing.

⁷ Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 189 (ELT C 326, 26.10.2012, lk 47).

⁸ Komisjoni 26. oktoobri 2016. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa kosmosestrateegia“; COM(2016) 705 final.

⁹ Euroopa Parlamendi 8. juuni 2016. aasta resolutsioon kosmoseandmete kasutuselevõtu kohta turul (2016/2731(RSP)) ja 12. septembri 2017. aasta resolutsioon Euroopa kosmosestrateegia kohta (2016/2325(INI)).

¹⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

¹¹ ESA liikmesriigid on Belgia, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Ungari, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Soome ja Rootsi ning ELi mittekuuluvate riikidena Norra, Šveits ja Ühendkuningriik. Läti ja Sloveenia on assotsieerunud liikmed.

¹² Määruse (EL) nr 1285/2013 artikkel 15 ja määruse (EL) nr 377/2014 artikkel 10.

¹³ Määruse (EL) nr 377/2014 artikli 3 lõige 9.

¹⁴ Kaugseireettevõtete Euroopa ühendus, Galileo teenused, kosmosetehnoloogiat kasutavate Euroopa piirkondade võrgustik.

¹⁵ Vt COM(2016) 705 final, lk 3.

¹⁶ 2016. aasta kosmosestrateegias kavandatud põhimeetmete loetelu (vt II lisa).

¹⁷ Määruse (EL) nr 1285/2013 artikkel 27 ja määruse (EL) nr 377/2014 artikli 12 lõige 2.

¹⁸ „Copernicus User Uptake Engaging with public authorities, the private sector and civil society“.

¹⁹ „Fostering the uptake of Copernicus and space applications“; DG GROW (2016), ajakohastatud 2017. aasta juulis.

²⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

²¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289).

²² „Copernicus and Earth Observation in Support of EU policies – Part I: Copernicus Uptake in the European Commission“, 2020.

²³ Copernicuse turuaruanne, 2019, lk 32.

²⁴ Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Soome ja Rootsi.

²⁵ Belgia, Iirimaa, Austria ja Soome.

²⁶ Vt joonealune märkus 18.

²⁷ Komisjoni töödokument, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013, (EL) nr 377/2014 ja otsus 541/2014/EL; SWD(2018) 327 final, 6.6.2018, lk 11.

²⁸ Kaugseireettevõtete Euroopa ühenduse 2020. aastal tehtud uuring.

²⁹ „Plan d’applications satellitaires“ (2018).

³⁰ Kosmosemajanduse strateegiline kava (2016).

³¹ OECD (2012): „OECD Handbook on Measuring the Space Economy, OECD Publishing“.

³² Mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013, (EL) nr 377/2014 ja otsus 541/2014/EL; SWD(2018) 327 final, 6.6.2018, lk 7.

³³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta, ELT L 174, 26.6.2013, lk 1.

³⁴ Määruse (EL) nr 1285/2013 artiklid 12 ja 34 ning määruse (EL) nr 377/2014 artikli 4 lõige 3. Tulevase määruse (millega luuakse ELi kosmoseprogramm) artikkel 101 (vt joonealune märkus 4).

³⁵ Määruse (EL) nr 377/2014 artikli 4 lõike 3 punktid c ja d.

³⁶ Copernicuse 2016. ja 2019. aasta turuaruanded, lk 8.

³⁷ Vt ka eriaruanne nr 7/2009: „Programmi Galileo arendus- ja valideerimisetapi juhtimine“.

³⁸ Vt programmi „Horisont 2020“ kaheaastaste tööprogrammide 5. peatüki punkt iii.

³⁹ Belgia, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Austria, Portugal, Rumeenia ja Soome. Hispaania, Ungari ja Poola arendasid või kavandasid ka oma platvormide loomist.

⁴⁰ „Operational Implementation Plan - Proposed approach to implement the roadmap and annexes of the Integrated Ground Segment and Big Data Governance Task Force“, 15.6.2016.

⁴¹ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“, COM(2016) 178 final, 19.4.2016.

⁴² Vt III lisa.

⁴³ „Overview of EGNSS downstream standardisation and assessment of gaps and future needs“, 1.2.2018.

⁴⁴ „European Radio Navigation Plan“, 9.3.2018.

⁴⁵ Komisjoni talituste töödokument „EGNSS downstream standards development“, SWD(2019) 454, 20.12.2019.

⁴⁶ Komisjoni 18. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/746, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 ühtsete taotluste ja maksetaotluste muutmise ning kontrollide osas (ELT L 125, 22.5.2018, lk 1).

⁴⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

⁴⁸ Eriaruanne nr 4/2020: „Uute kuvamistehnoloogiate kasutamine ühise põllumajanduspoliitika jälgimiseks: üldiselt on areng stabiilne, kuid kliima- ja keskkonnaseire puhul aeglasem“.

⁴⁹ Kucera, J., Janssens-Maenhout, G., Brink, A., Greidanus, H., Roggeri, P., Strobl, P., Tartaglia, G., Belward, A., Dowell, M., „Copernicus and Earth observation in support of EU policies“, Part I: Copernicus uptake in the European Commission, EUR 30030 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2020, ISBN 978-92-76-14559-2, doi:10.2760/024084, JRC118879.

⁵⁰ 19. juunil 2019 toimunud Copernicuse seminar „Fostering synergies in Copernicus user uptake activities at European and national level“.

⁵¹ https://www.nist.gov/news-events/news/2019/10/economic-benefits-global-positioning-system-us-private-sector-study.

⁵² COM(2020) 66 final, 19.2.2020.

Ajakava

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonis 5: ikoonide autor Pixel perfect, https://flaticon.com.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTA ÜHENDUST ELIGA

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELI KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.