ERFi toetus VKEde konkurentsivõime parandamiseks: Puudused toetuse kavandamises vähendavad rahastamise tõhusust

Kokkuvõte

I Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on ELi majanduse alustala ning ELi poliitika eesmärk on suurendada nende konkurentsivõimet. Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF). VKEde konkurentsivõime parandamine oli programmitöö perioodil 2014–2020 ERFi suuruselt teine valdkondlik eesmärk, mille eelarve on ligikaudu 40,3 miljardit eurot.

II Uurisime, kas ERF aitas perioodil 2014–2020 parandada VKEde konkurentsivõimet, hinnates, kuidas VKEde vajadusi ERFi rakenduskavades, projektikonkurssides ja valikumenetlustes käsitleti, tagamaks, et toetust saavad VKEd suurendasid oma konkurentsivõimet. Valisime välja ERFi rakenduskavad, mis olid suunatud valdkondlikule eesmärgile nr 3 „VKEde konkurentsivõime parandamine“ Saksamaal, Itaalias, Poolas ja Portugalis. Kokku koosnes meie valim 24 projektist.

III Ajavahemikul 2014–2020 ei olnud liikmesriikidel kohustust viia ERFi rakenduskavades sisalduvad VKEde konkurentsivõime meetmed vastavusse riiklike/piirkondlike strateegiatega.

IV 2019. aasta lõpuks oli ERFil kavas otse toetada 0,8 miljonit VKEd kokku ligi 25 miljonist ELis tegutsevast VKEst (3,3%). Meie audit näitas, et liikmesriigid rakendasid oma riiklike või piirkondlike ERFi rakenduskavade kaudu erinevaid rahastamisviise. Mitu liikmesriiki võttis eesmärgiks paljude VKEde rahastamise, selle asemel et keskenduda VKEde konkurentsivõimet piiravatele põhiteguritele. Selle tulemuseks olid sageli väikesemahulised projektid, millel puudus vajalik investeeringute kriitiline mass, et VKEde konkurentsivõimet reaalselt suurendada.

V Kokkuvõttes järeldame auditiga hõlmatud nelja liikmesriigi puhul, et ERFi toetus perioodil 2014–2020 stimuleeris VKEde investeerimisvalmidust. Selle tõhusust VKEde konkurentsivõime suurendamisel vähendasid aga puudused liikmesriikide korraldusasutuste rahastamispõhimõtetes. Eelkõige leidsime, et

• enamiku ERFi rakenduskavade puhul ei suudetud projektikonkurssides lahendada kõiki olulisi probleeme, mis takistasid toetust saavate VKEde konkurentsivõime parandamist. Selle asemel kaasrahastati lihtsalt teatavaid tootlikke investeeringuid, näiteks uute masinate ostmist. Seetõttu ei toonud ERFi projektid paljudel juhtudel kaasa VKEde konkurentsivõime märgatavat paranemist, mis puudutab nende tegevust ja turupositsiooni, rahvusvahelistumist, finantsolukorda ja innovatsioonivõimet;
• ERFist rahastati projekte peamiselt konkurentsiväliste projektikonkursside ja valikumenetluste kaudu, mille raames rahastati iga taotlust, mis vastas minimaalsetele valikukriteeriumidele;
• ERFi vahendite eraldamine toimus pigem tagastamatute toetuste kui rahastamisvahendite, st tagasimakstava toetuse vormis, nagu laenud, tagatised või omakapital. Ükski auditeeritud VKE ei maininud aga raskusi rahastamisele juurdepääsul kui peamist konkurentsi piiravat tegurit. Tagasimakstava toetuse kasutamine oleks võimaldanud fondil toetada rohkem ettevõtteid.

VI Mõned meie valimisse kuulunud VKEd suutsid tänu ERFi rahastatud projektile oma konkurentsivõimet parandada, enamik aga mitte. Mitu neist oleks teinud sama investeeringu ka ilma ELi-poolse rahastamiseta. Mõnel juhul mõjutas ERFi rahastamine negatiivselt nende toetust mitte saanud VKEde majanduslikke väljavaateid, kes konkureerivad toetust saanud VKEdega samadel turgudel. See vähendas ELi toetuse üldist mõju.

VII Esitame oma leiud seoses järgmise põlvkonna ERFi rakenduskavade käivitamisega perioodiks 2021–2027 ja soovitame komisjonil innustada ja toetada liikmesriike, et

• vaadata üle ERFi projektikonkursside ülesehitus;
• vaadata üle ERFi toetuste määramise valikumenetlused;
• seada prioriteediks tagasimakstavate toetusvormide kasutamine VKEde konkurentsivõime suurendamiseks.

See peaks aitama komisjonil ja liikmesriikidel paremini kasutada ERFi vahendeid, et suurendada VKEde konkurentsivõimet programmitöö perioodil 2021–2027.

Sissejuhatus

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ELis

01 2018. aastal tegutses ELi 28 liikmesriigis ligi 25 miljonit ettevõtet. Peaaegu kõik neist (99,8%) liigitati VKEdeks (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) ja neist 92,9%-s töötas vähem kui 10 töötajat. VKEd tegutsevad peaaegu kõigis majandussektorites ning väga mitmekesistes kohalikes ja riiklikes raamistikes. Tegemist võib olla uuenduslike idufirmade või traditsiooniliste ettevõtetega. Ka nende omandivormid võivad olla väga erinevad (vt 1. selgitus).

02 VKEd on oluline töökohtade ja majanduskasvu allikas, andes tööd 63%-le ELi tööjõust ja luues ELis 52% lisandväärtusest (vt tabel 1). 2018. aastal oli ELi liikmesriikidest kõige rohkem VKEsid Itaalias (3,7 miljonit) ja kõige vähem Maltal (31 700).

ELi VKEde poliitika keskendub konkurentsivõimele

03 Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega¹ vastutavad liikmesriigid ja komisjon ühiselt VKEde toetamise eest. ELi poliitika põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 173², mille eesmärk on suurendada VKEde konkurentsivõimet algatuste kaudu, millega püütakse parandada ettevõtluskeskkonda ja suurendada üleilmselt konkurentsivõimelise tööstusbaasi tootlikkust, tagades samal ajal töökohtade loomise ja ressursitõhususe. VKEdega seotud poliitika elluviimise eest vastutavad eelkõige liikmesriigid. Komisjon toetab VKEsid regulatiivsete algatuste, ELi rahastamise, teadlikkuse suurendamise ja heade tavade vahetamise kaudu.

04 ELi poliitika peamine strateegiline raamistik VKEde toetamiseks ajavahemikul 2014–2020 on Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“ (SBA)³, mille eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda, milles VKEd tegutsevad. Raamistikku laiendati järgmiste meetmetega:

• idu- ja kasvufirmade algatus⁴ 2016. aastast;
• 2020. aastal vastu võetud VKEde strateegia⁵, milles pööratakse rohkem tähelepanu VKEde abistamisele rohe- ja digipöördel.

05 VKEsid käsitletakse ka üldisemas poliitikas, näiteks ELi tööstuspoliitikas⁶, strateegias „Euroopa 2020“⁷ ja hiljuti vastu võetud Euroopa rohelises kokkuleppes⁸.

VKEde konkurentsivõime väheneb võrreldes suurettevõtetega

06 Komisjon kirjeldab ettevõtte konkurentsivõimet kui suutlikkust saada turul eeliseid, vähendades kulusid, suurendades tootlikkust, parandades, eristades ja uuendades toodete/teenuste kvaliteeti ning parandades turustamist ja tootemargikujundust⁹.

07 Ettevõtte konkurentsivõime põhinäitaja on selle tootlikkus. Lisaks on konkurentsivõime hindamiseks muid võimalusi¹⁰:

• varasemat või praegust konkurentsivõimet saab mõõta ettevõtte kasumlikkuse, turuosa, sealhulgas ekspordi, püsimajäämise ja kasvu kaudu;
• muud näitajad kajastavad turgude dünaamilist olemust ja näitavad tulevase konkurentsivõime potentsiaali, mis on peamiselt seotud ettevõtte suutlikkusega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas.

08 Eurostati statistika¹¹ näitab, et ELis tervikuna vähenes VKEde (st alla 250 töötajaga ettevõtete) konkurentsivõime aastatel 2011–2018 võrreldes suurettevõtetega märkimisväärselt. Seda suundumust illustreerivad kolm põhinäitajat:

• käibe kasv oli VKEde puhul kaheksa korda väiksem kui suurettevõtete puhul, mis tõi kaasa VKEde turuosa märkimisväärse vähenemise (vt joonis 1);

• peaaegu kõik uued töökohad loodi suurettevõtetes, mistõttu vähenes VKEde osakaal üldises tööhõives 67%-lt 63%-le (vt joonis 2);

• lisandväärtus, mis kajastab tegevusest saadavat tulu, suurenes suurettevõtetes 11%, kuid jäi VKEde puhul samale tasemele. Selle tulemusena moodustasid VKEd 2018. aastal lisandväärtusest 52%, samas kui 2011. aastal oli see 58% (vt joonis 3).

09 Peale selle tegutses 2018. aastal vaid väike osa Euroopa VKEdest rahvusvahelistel turgudel – 2,7% neist eksportis väljapoole ELi ja 4,9% eksportis teistesse liikmesriikidesse. Võrdluseks: 59% suurettevõtetest eksportis väljapoole ELi ja 58% teistesse liikmesriikidesse¹².

VKEde ELi-poolne rahastamine

ERF on ELi üks suurimaid VKEde rahastamisallikaid, mille üks valdkondlikest eesmärkidest on suunatud konkurentsivõimele

10 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on ühed suurimad ELi programmid, millega antakse VKEdele rahalist toetust. Perioodil 2014–2020 eraldati ERFi rahastatud rakenduskavadest VKEdega seotud meetmetele 54,4 miljardit eurot konkreetsete prioriteetide raames, mida nimetatakse valdkondlikeks eesmärkideks.

11 Enamik ERFi 2014.–2020. aasta valdkondlikke eesmärke võib otseselt või kaudselt kaasa aidata VKEde konkurentsivõime suurendamisele. Valdkondlik eesmärk nr 3: „VKEde konkurentsivõime parandamine“ on ERFi vahendite poolest suuruselt teine valdkondlik eesmärk, millele oli ELi eelarvest 2021. aasta juuni seisuga eraldatud 201,5 miljardi euro suurusest kogusummast 40,3 miljardit eurot (vt joonis 4).

12 I lisas esitatakse sekkumiskoodide kaupa kokkuvõte VKEdele suunatud ERFi rahastamismeetmetest, mis hõlmavad mitut valdkondlikku eesmärki. Valdkondliku eesmärgiga nr 3 toetatakse peamiselt VKEde konkurentsivõime potentsiaali arendamist, käsitledes järgmisi investeerimisprioriteete:

• ettevõtluse edendamine;
• uute ärimudelite arendamine, eelkõige pidades silmas rahvusvahelistumist;
• toodete ja teenuste arendamissuutlikkuse toetamine;
• VKEde kasvupotentsiaali toetamine piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ja innovatsiooniprotsessides osalemise toetamine.

13 Kokkuvõttes moodustavad kolm neljandikku VKEdele suunatud ERFi vahenditest (75%) otsetoetused.

14 Vahendeid eraldasid ka EIP grupp ja järgmised ELi programmid: COSME (VKEde konkurentsivõime)¹³, programm „Horisont 2020“ (teadusuuringud ja innovatsioon)¹⁴ ja programm „Loov Euroopa“ (kultuur)¹⁵.

VKEdele COVID-19 pandeemiaga toime tulemiseks eraldatud täiendavad ELi vahendid

15 EL võttis 2020. aastal vastu CRII/CRII+ määrused¹⁶, et 2014.–2020. aasta ülejäänud vahendeid saaks kasutada paindlikumalt, leevendamaks COVID-19 pandeemia majanduslikku mõju. Algatustega kehtestati ka paindlik kord, mis võimaldab liikmesriikidel ELi vahendeid lihtsamalt kasutada. Sellega seoses olid 2021. aasta oktoobriks kõige olulisemad muudatused järgmised:

• üldistele tootlikele investeeringutele suunatud ERFi vahendite suurendamine, eraldades täiendavalt 5,8 miljardit eurot, st 38% rohkem kui 2019. aastaks kavandatud summa;
• 1,6 miljardi euro (ligikaudu 5%) ülekandmine ERFi vahenditest enam arenenud piirkondadele¹⁷;
• keskendumine käibekapitali toetamisele ja raskustesse sattunud VKEde abistamisele.

16 2020. aasta detsembris võtsid nõukogu ja Euroopa Parlament vastu komisjoni ettepaneku taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU) kohta¹⁸, mis hõlmab REACT-EU rahastamisvahendit. Viimase eesmärk on täita 2021. ja 2022. aastal võimalik rahastamispuudujääk kuni perioodi 2021–2027 rakenduskavade vastuvõtmiseni. 2021. aasta oktoobris eraldati 6,6 miljardit eurot ERFi vahenditest (ehk 19% REACT-EU kogueelarvest¹⁹) VKEde konkurentsivõime ja ettevõtluse arendamiseks. Meil on praegu pooleli audit komisjoni otseste meetmete kohta COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamiseks CRII, CRII+ ja REACT-EU kaudu²⁰.

17 Programmitöö perioodil 2021–2027 jätkab EL VKEde konkurentsivõime tugevdamise meetmete rahastamist:

• ERF²¹ toetab VKEde konkurentsivõimet poliitikaeesmärgi raames, kuhu kuuluvad ka teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning oskuste parandamine;
• REACT-EU oli 2021. aasta oktoobriks eraldanud perioodi 2014–2020 ERFist ettevõtetele täiendavalt 6,6 miljardit eurot 2020. aasta hindades;
• programmist „Euroopa horisont“ eraldati spetsiaalselt VKEde innovatsioonile 7,1 miljardit eurot²² ning programmist „InvestEU“ rahastatakse VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate investeeringuid;
• VKEsid toetatakse ka taaste- ja vastupidavusrahastust²³. Need vahendid tuleb eraldada 2023. aastaks ja ära kasutada 2026. aastaks.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

18 Uurisime oma auditis ERFi rolli VKEde konkurentsivõime suurendamisel programmitöö perioodil 2014–2020. Täpsemalt hindasime, kas

• liikmesriikide korraldusasutused kasutasid ühetaolisi lähenemisviise, kavandades oma riiklike ja piirkondlike ERFi rakenduskavade raames VKEde konkurentsivõimet suurendavaid meetmeid, võttes arvesse valdkondliku eesmärgi nr 3 vahendite suunamist ja toetuse katvuse üldeesmärgi saavutamist;
• ERFi toetus aitas suurendada nende konkurentsivõimet;
• ERFi rahastamismeetod neljas auditeeritud liikmesriigis vastas VKEde vajadustele;
• ERFi rakenduskavade raames korraldati projektikonkursse ja valikumenetlusi ning maksti välja rahalisi vahendeid eesmärgiga maksimeerida ERFi toetuse mõju VKEde konkurentsivõimele.

19 Auditis keskenduti perioodile 2014–2020 kuni 2019. aasta lõpuni:

• valisime välja ERFi rakenduskavad, mis olid suunatud valdkondlikule eesmärgile nr 3 „VKEde konkurentsivõime parandamine“ Saksamaal, Itaalias, Poolas ja Portugalis. Neis neljas liikmesriigis oli valdkondliku eesmärgi nr 3 raames kavandatud absoluutsumma suurim (vt joonis 5). Igas liikmesriigis vaatasime läbi kaks 2014.–2020. aasta piirkondlikku rakenduskava. Nende kaheksa rakenduskava raames hindasime 16 projektikonkurssi ja valikumenetlust, mis vastasid valdkondlikule eesmärgile nr 3. Uurisime igas liikmesriigis ka ühte riiklikku või valdkondlikku rakenduskava (välja arvatud Saksamaal, kus riiklikku rakenduskava ei ole), et hinnata koordineerimist ja vastastikust täiendavust piirkondlike rakenduskavadega;
• auditeerisime iga piirkondliku rakenduskava raames kolme projekti, st kokku 24 projektist koosnevat valimit (vt II lisa). Neist 22-s toetati VKEde investeeringuid otse ja kahes toetati VKEdele abi andvaid üksusi;
• projektid valiti välja eesmärgiga tuua iseloomulikke näiteid projektikonkursi toimimise kohta.

Meie analüüs ei hõlma COVID-19 pandeemiast tingitud hädaolukorra lahendamise kavasid (vt punktid 15–16), küll aga vaatasime üle muudetud rakenduskavad. Samuti jätsime auditi ulatusest välja projektikonkursid ja toetusesaajad turismi, finantsvahenduse ja nende meetmete valdkonnas, kus kasutati rahastamisvahendeid, kuna me oleme neid teemasid juba varasemates auditites käsitlenud²⁴.

20 Nende 22 projekti puhul, mille raames ERF oli andnud VKEdele otsest rahalist toetust, uurisime, kuidas oli ettevõtete üldine konkurentsivõime pärast projektide lõpuleviimist edasi arenenud. Eelkõige hindasime nende tegevust ja turupositsiooni, rahvusvahelistumist²⁵, finantsolukorda ja innovatsioonisuutlikkust. Võimaluse korral kasutasime andmebaase, et võrrelda toetust saanud VKEde tulemuslikkust sarnaste ettevõtetega (sarnane käive ja töötajate arv ning konkureerimine samadel kohalikel ja piirkondlikel turgudel) (vt punkt 36).

21 Vaatasime läbi komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi (DG REGIO) ning siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi (DG GROW) dokumendid.

22 Uurisime ka nelja liikmesriigi korraldusasutuste, toetust saavate VKEde ja kolmandate isikute poolt kättesaadavaks tehtud asjakohaseid dokumente, analüüsisime aruandeid ja hindasime ELi rahastatud projektidega seotud andmeid.

23 Intervjueerisime valitud liikmesriikide ametiasutusi ja meie valimisse kuulunud 24 toetusesaajat ning saatsime neile küsimustiku; konsulteerisime asjaomaste ülikoolide ja VKEde uurimiskeskuste, ettevõtjate ühenduste ning muude piirkondlike, riiklike ja ELi tasandi üksustega.

24 Kehtivate tervishoiu- ja sanitaarpiirangute tõttu olid kõik, sealhulgas toetust saanud VKEdega peetud intervjuud virtuaalsed ning kohapealset kontrolli ei olnud võimalik teha. Seetõttu ei olnud meil võimalik kaasrahastatud investeeringute tegelikku olukorda täielikult hinnata. Samuti ei olnud meil võimalik kontrollida ERFi rakenduskavu ellu viivate riiklike ametiasutuste poolt komisjonile esitatud seireandmete täpsust.

25 Arvestades VKEde tähtsust ELi majandusele ja ERFi toetuse mahtu, võib meie aruanne anda kasulikku teavet, et aidata komisjonil ja liikmesriikidel ERFi vahendeid perioodil 2021–2027 VKEde konkurentsivõime suurendamiseks paremini ära kasutada.

Tähelepanekud

ERFi vahendite kasutamine liikmesriikides VKEde konkurentsivõime parandamiseks ei ole piisavalt sihipärane

26 Uurisime, kuidas olid liikmesriigid kavandanud oma ERFi rakenduskavad ja rahastamismeetodid, arvestades eesmärki toetada VKEde konkurentsivõime suurendamisele suunatud meetmeid. Eelkõige kontrollisime, kas liikmesriikide rahastamismeetodid olid suunatud suurima kasvupotentsiaaliga valdkondadele, kui suure osani VKEdest kavatseti programmitöö perioodil 2014–2020 jõuda ning mis oli iga toetust saava VKE eeldatav keskmine rahastamissumma.

Kuna rakenduskavu ei olnud vaja suunata kõige suurema kasvupotentsiaaliga valdkondadele, on oht, et ERFi toetusel puudub kriitiline mass

27 Programmitöö perioodil 2014–2020 ei nõutud ERFi määruses, et liikmesriigid kehtestaksid strateegiad selle kohta, kuidas kõige paremini toetada oma VKEde konkurentsivõimet valdkondliku eesmärgi nr 3 raames. Võrdluseks: ERFi toetuse saamiseks valdkondliku eesmärgi nr 1 „Teadusuuringud ja innovatsioon“ raames pidid liikmesriigid välja töötama aruka spetsialiseerumise strateegiad, et teha kindlaks valdkonnad, millel on kõige suurem konkurentsieelise potentsiaal, ja kavandada oma rakenduskavad vastavalt sellele.

28 Valdkondliku eesmärgi nr 3 puhul palus komisjon liikmesriikidel üksnes tõendada, et nende ERFi meetmed on kooskõlas SBA strateegilise raamistikuga²⁶, mille eesmärk on parandada VKEde ettevõtluskeskkonda. Komisjon julgustas liikmesriike seadma VKEde konkurentsivõime suurendamiseks vahendite eraldamisel esikohale oma aruka spetsialiseerumise strateegiates kindlaks määratud valdkonnad. Kuna aga puudus õiguslik nõue viia ERFi meetmed kooskõlla VKEde konkurentsivõimet käsitlevate riiklike/piirkondlike strateegiatega, olid komisjoni käsutuses üksnes piiratud vahendid tagamaks, et ERFi vahendid oleksid suunatud suurima kasvupotentsiaaliga valdkondadele.

29 Programmitöö perioodiks 2021–2027 on VKEde rahastamiseks kehtestatud eeltingimused erieesmärkide 1.1 (teadusuuringud ja innovatsioon) ja 1.4 (oskuste arendamine) raames, kuid eeltingimused puuduvad, kui ERFi rakenduskavadest eraldatakse vahendeid erieesmärgile 1.3 (VKEde konkurentsivõime²⁷).

30 Programmitöö perioodil 2014–2020 kasutasid liikmesriigid erinevaid lähenemisviise ERFi toetuse eraldamiseks VKEde konkurentsivõimele valdkondliku eesmärgi nr 3 raames. Luksemburg ja Madalmaad ei eraldanud VKEde konkurentsivõime parandamiseks ERFi vahendeid, teised riigid eraldasid sellele aga märkimisväärse osa oma ERFi vahenditest. Kõige rohkem ERFi toetust absoluutarvudes eraldati Poolas, Itaalias ja Portugalis ning proportsionaalselt suurim osa ERFi vahenditest eraldati Portugalis, Ühendkuningriigis ja Rootsis (vt joonis 5).

31 2014.–2020. aasta ERFi toetuse eesmärk oli jõuda 2023. aastaks 3,3%-ni kõigist ELi VKEdest ja pärast rakenduskavade ülevaatamist 2020. aastal 6,1%-ni (vt punkt 33). 2019. aasta lõpuks oli ERF otse toetanud 0,5 miljonit VKEd kokku ligi 25 miljonist ELis tegutsevast VKEst (1,9%).

32 Liikmesriikide ERFi rakenduskavad erinesid ka valdkondliku eesmärgi nr 3 raames rahastatavate VKEde arvu poolest (vt joonis 6). Näiteks Iirimaal oli 2019. aastal kavas rahastada rohkem kui 67 000 VKEd (ehk rohkem kui 25% kõigist VKEdest). Absoluutarvudes oli kõige rohkem ettevõtteid plaanis rahastada Prantsusmaal (ligi 160 000 VKEd). Samas oli liikmesriike, kes kavatsesid toetada vaid mõndsadat ettevõtet, näiteks Austria (toetust sai 435 VKEd)²⁸.

33 ERFi rakenduskavadest saadud toetuse suurus oli keskmiselt 42 000 eurot ühe VKE kohta. Meie analüüs näitab siiski, et iga VKE tegelik toetussumma oli liikmesriigiti väga erinev, ulatudes 392 000 eurost projekti kohta Austrias kuni alla 1000 euroni Iirimaal. Kokkuvõttes eraldasid kuus ELi liikmesriiki 2019. aastal keskmiselt vähem kui 30 000 eurot projekti kohta (Iirimaa, Prantsusmaa, Taani, Rootsi, Hispaania ja Ühendkuningriik). Nii väikese toetussummaga projektide puhul on oht, et nad ei suuda saavutada kriitilist massi, mis on vajalik VKEde konkurentsivõime tegelikuks parandamiseks.

34 2019. aastal oli ERFi rakenduskavade elluviimine täies hoos ja üle poole sihtrühma kuuluvatest VKEdest oli toetuse juba kätte saanud (vt III lisa). COVID-19 puhang tingis rakenduskavade läbivaatamise, et toetada VKEsid pandeemia ajal (vt ka punktid 15–16). Sellest tulenevalt suurendati toetust saavate VKEde sihtarvu ligi kaks korda (ligikaudu 800 000 VKE-lt 2019. aastal 1,5 miljonile VKE-le 2020. aastal). Seda mõjutas eriti Itaalia, kes võttis eesmärgiks toetada kuus korda rohkem VKEsid, mis tähendab toetatavate ettevõtete arvu suurenemist enam kui poole miljoni võrra. Veel viis liikmesriiki enam kui kahekordistasid oma sihtarve. Auditi ajal ei olnud meil veel võimalik hinnata, kas uued sihtarvud on realistlikud ja kas asjaomased liikmesriigid suudavad pakkuda tõhusat toetust nii suurele arvule VKEdele.

ERFi toetus ei parandanud märkimisväärselt toetatavate VKEde konkurentsivõimet

35 Kontrollisime valimit, kuhu kuulus 22 projekti, mis hõlmasid ERFi otsest rahalist toetust VKEdele, et näha, kuidas oli nende praegune ja potentsiaalne konkurentsivõime pärast projekti lõppu edasi arenenud. Hindasime VKEde

• tegevust ja turupositsiooni (müügi kasv, turuosa, kulud, kasumlikkus, tööviljakus);
• rahvusvahelistumist (ekspordi intensiivsus, ekspordi osakaal, kohalolek uutel välisturgudel);
• finantsolukorda (finantsautonoomia, lühiajalise võlgnevuse kattekordaja);
• innovatsioonivõimet (toote- või teenuseinnovatsioon, teadus- ja arendustegevus).

Samuti hindasime, kas ERFi toetus oli suunatud konkurentsivõime teguritele terviklikul viisil, et tagada VKEde jaoks head tulevikuväljavaated.

36 Võimaluse korral võrdlesime toetust saavate VKEde majandus- ja finantstulemusi tööstusharu võrdlusalustega ning samal piirkondlikul või riiklikul turul konkureerivate sarnaste ettevõtete tulemustega (käibe maht ja töötajate arv). Analüüsi tegemiseks kasutasime Euroopa ja liikmesriikide statistikat ning äriteabe andmebaase (vt IV lisa näitajate üksikasjade kohta).

Mõned läbivaadatud VKEd said ERFi toetusest kasu, enamik aga mitte

37 ERFi toetus stimuleeris investeeringute tegemist meie valimisse kuulunud toetust saavates VKEdes: toetusesaajad kasutasid seda oma tootmisvõimsuse suurendamiseks, ostes uusi seadmeid (14 projekti 22-st) või laiendades tootmiskohti (kuus projekti 22-st).

38 Enamiku auditeeritud VKE konkurentsivõime paranes pisut, kuid mitte kõigi konkurentsivõime näitajate poolest, nagu eksport ning teadus- ja arendustegevuse suutlikkus. 2. selgituses kirjeldatakse ERFi projektide panust kahe toetust saanud VKE konkurentsivõime parandamisel. Mõlemad projektid võimaldasid VKEdel hoolimata tihedast konkurentsist tänu järkjärgulistele parandustele turule püsima jääda.

39 Meie üldise hinnangu kohaselt oli enamiku läbivaadatud projektide tulemuseks parimal juhul toetust saanud VKE konkreetsete toodete, teenuste või protsesside järkjärguline täiustamine. Kuigi ERFi toetus võis teatavaid aspekte parandada, ei parandanud see märgatavalt VKEde üldist konkurentsivõimet. See tekitab kahtlusi ERFi toetusest saadava kasu suhtes (vt punktid 40–46).

Kasumlikkus suurenes peaaegu pooltes toetust saanud VKEdes

40 ERFi vahendid aitasid müügimahtu suurendada 22-st valimisse kaasatud VKEst 14-l ja kasumlikkus suurenes kümnel VKE-l. Ülejäänud kolm kriteeriumi, mida kasutasime nende tegevuse ja turupositsiooni hindamiseks, paranesid vähem. Neljandik VKEdest suurendas oma turuosa ning umbes kolmandik vähendas oma kulusid ja/või parandas tööviljakust (vt joonis 7). Enamik küsitletud VKEsid märkis, et sageli kaalus välistegurite (turule sisenevad uued tooted ja kaubamärgid, muutuvad turusuundumused, sisemised ümberkorraldused) mõju projekti mõju üles.

Veidi üle kolmandiku analüüsitud VKEdest suurendas oma eksporditegevust

41 Mitte kõik VKEd ei ole ekspordile orienteeritud. Enne ERFi projekti algust müüsid 22-st valimisse kaasatud VKEst 17 oma tooteid peamiselt kohalikul, piirkondlikul või riiklikul turul. Pool neist eksportis vähem kui 10% oma müügist või ei eksportinud üldse.

42 Meie analüüs näitas, et pärast ERFi toetuse saamist paranes 22-st toetust saanud VKEst üheksa positsioon rahvusvahelistel turgudel. Neist seitsmel õnnestus tõsta oma ekspordi intensiivsust, viiel suurendada osakaalu rahvusvahelises müügis ja neljal siseneda uutele välisturgudele (vt joonis 8).

43 Kui ettevõtted otsisid konkreetsete algatuste kaudu laienemis- või mitmekesistamisvõimalusi, et jõuda uutele rahvusvahelistele turgudele, ei suurendanud see alati eksporti. Algatuste raames oli peamiselt tegemist projektidega, mis hõlmasid VKEde osalemist messidel. Neid ei täiendatud aga rahvusvahelistumise ega ekspordituru hõlvamise strateegiaga, sihtturgude süvaanalüüsiga ega töötajate koolitamisega rahvusvahelise kaubanduse alal.

Vähem kui kolmandik toetust saanud VKEdest parandas oma finantsolukorda

44 Meie analüüs näitas ka seda, et valimisse kuulunud 22 VKEst kaheksa parandasid oma finantsnäitajaid. Nad parandasid oma suutlikkust täita pikaajalisi kohustusi (finantsautonoomia) ning kuus neist parandas ka oma võimet tasuda lühiajalisi võlgu (lühiajalise võlgnevuse kattekordaja). Teiste VKEde finantsolukord projekti lõppedes kas oluliselt ei muutunud või halvenes (vt joonis 9).

Peaaegu kõigis projektides oli eesmärgiks võetud toote-/teenuseinnovatsioon, kuid vähestes rakendati täiel määral teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni

45 22 projektist 21-s investeeriti innovatsiooni, peamiselt seoses toodete või teenuste, aga ka protsessidega. Enamik projekte arendas järkjärgulist innovatsiooni, soetades uusi seadmeid, mis võimaldasid VKE-l arendada oma olemasolevate toodete tehnilisi eriomadusi. Leidsime üheksal juhul, et ERFi projekt võib VKE konkurentsivõimet suurendada (vt joonis 10). Neist üheksast juhust kuuel töötasid VKEd välja tooteid, mida turul, kus nad tegutsesid, veel ei pakutud (neist üks oli intellektuaalomandi kaitseks registreeritud patendiga).

46 Kolmel ERFi projektil oli positiivne mõju ka toetust saanud VKE pikaajalisele teadus- ja arendustegevuse suutlikkusele (vt joonis 10). Ülejäänud 19 projektis seda olulist tegurit ei käsitletud, mis piiras VKEde konkurentsivõimet. Täheldasime ka seda, et valdav enamik meie valimisse kuulunud VKEdest ei teinud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas koostööd teiste üksustega (vt punkt 62).

ERFi toetusega on mitmel juhul kaasnenud väljatõrjumisefekt

47 ELi riigiabi eeskirjade eesmärk on piirata konkurentsimoonutusi ja riikliku sekkumise negatiivset mõju²⁹. ERFi toetus VKEde konkurentsivõime suurendamiseks kujutab endast valitud ettevõtete jaoks eelist, mida neile võimaldavad riigiasutused riigi ressurssidest. ERFi toetusele on aga võimalik riigiabi eeskirjades erand teha, kui pädevad asutused leiavad, et see ei moonuta konkurentsi³⁰.

48 Tuvastasime viis juhtumit, mille puhul ERFi toetus võis kahjustada toetust mitte saanud VKEde majanduslikke väljavaateid, kes konkureerivad samadel turgudel, ja seega ka VKEde üldist konkurentsivõimet. Kahte juhtumit on kirjeldatud 3. selgituses. Seda nimetatakse väljatõrjumisefektiks ja risk on eriti suur, kui toetus on suunatud peamiselt kohalikel ja/või piirkondlikel turgudel tegutsevatele VKEdele.

Üksikute projektide toetamine piirab ERFi võimalikku mõju

49 Me hindasime, kas ERFi rakenduskavade rahastamismeetod neljas auditeeritud liikmesriigis vastas VKEde vajadustele ja aitas parandada nende konkurentsivõimet.

Suurem osa ERFi toetusest eraldati üksikutele projektidele, võtmata arvesse VKEde konkurentsivõimet piiravaid põhitegureid

50 Kokku eraldati programmitöö perioodil 2014–2020 ja mitme valdkondliku eesmärgi peale 40,6 miljardit eurot (75% ERFi kogurahastamisest) VKEde toetamiseks üksikutele VKEdele suunatud eraldiseisvate projektide kaudu (vt I lisa). Analüüsisime valimit, mis koosnes 11-st ERFi rakenduskavast, 24-st ERFist valdkondliku eesmärgi nr 3 raames toetust saanud projektist ja 16-st projektikonkursist (vt ka punkt 63). Analüüs näitas, et nendel projektidel oli vaid piiratud ülekanduv mõju. See tähendab, et läbivaadatud VKEdele ERFi toetusest saadav kasu ei laienenud neile, kes ei saanud otsest rahalist toetust.

51 Küsisime valimisse kuulunud VKEdelt, mis on peamised tegurid, mis takistavad neil oma konkurentsivõimet parandada (vt joonis 11). Enamik meie valimisse kuulunud VKEdest vastas, et takistusi on mitu. Kõige sagedamini nimetati raskusi oskustööjõu leidmisel, regulatiivseid takistusi ja halduskoormust. Vastused on kooskõlas muude komisjoni, EKP ja EIP hiljutiste uuringute tulemustega³¹.

52 Leidsime aga kõigi kaheksa kontrollitud piirkondliku ERFi rakenduskava puhul, et projektid käsitlesid tavaliselt konkreetset konkurentsitegurit, käsitlemata ettevõtete vajadusi laiemalt. See võib kahjustada ERFi toetuse tõhusust.

53 Enamik meie valimisse kuulunud projektidest keskendus uute tootmismasinate või tehnoloogiliselt arenenumate seadmete soetamisele. See võimaldas toetusesaajatel suurendada tootmisvõimsust ning toota kõrgema kvaliteediga ja paremate omadustega tooteid. Mitte kõigis projektides ei käsitletud aga piisaval määral keskse tähtsusega vajadusi, et tagada projektide tulemuslikkus, ning mõnel juhul investeerisid VKEd märkimisväärseid vahendeid ilma oma üldist konkurentsivõimet parandamata (vt näide 4. selgituses).

54 Meie analüüs näitas ka seda, et üheski auditeeritud projektis ei käsitletud kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse probleemi (mis oli valimisse kaasatud VKEde hinnangul peamine nende konkurentsivõimet piirav tegur). Näiteks ei kombineeritud üheski projektis investeerimistoetust ettevõtte olemasolevate oskuste täiendamisega. Ehkki viimatimainitud tegevusi toetatakse üldjuhul ESFist, täheldasime, et ainult kaks projektikonkurssi pakkusid võimalust taotleda ühe projekti raames nii ERFi kui ka ESFi toetust.

55 Uurisime ka seda, kas korraldusasutused tegelesid ennetavalt sellega, kuidas kõige paremini kindlaks teha ja täita VKEde vajadusi nende konkurentsivõime parandamiseks. Meie analüüs näitab, et enamikul uuritud projektikonkurssidel oli potentsiaali terviklikumaks lähenemisviisiks, mille abil oleks saanud kõrvaldada mitu VKEde konkurentsivõimet takistavat tegurit. Näiteks nõuti enamikus projektikonkurssides, et VKEd lisaksid oma projektiettepanekusse äriplaani, milles on kindlaks määratud nende konkreetsed vajadused ja probleemid.

56 Leidsime aga, et enamik korraldusasutusi ei kasutanud neid äriplaane rahalise ja mitterahalise toetuse paketi esitamiseks. Selle asemel kasutasid nad äriplaane peamiselt kavandatud investeeringu asjakohasuse hindamiseks.

57 Enamik projektikonkursse ei võimaldanud esitada samaaegselt projektiettepanekuid, milles käsitletaks VKEde konkurentsivõime eri komponente (nt teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, tootlikku innovatsiooni, kvalifikatsiooni ja rahvusvahelistumist). 14 uuritud projektikonkursist ainult kolme eesmärk oli tegeleda mitme teguriga (vt 5. selgituses esitatud näide). See tähendas, et VKEd pidid osalema mitmes projektikonkursis, kui nad soovisid kõrvaldada mitut nende konkurentsivõimet piiravat tegurit.

58 Korraldusasutused ei kavandanud ka selliseid projektikonkursse, milles oleks ühendatud rahaline ja mitterahaline toetus, kui välja arvata üks erand (vt 6. selgitus).

Vähene keskendumine VKEde innovatsiooni- ja teadusuuringute suutlikkusele

ERFi väheambitsioonikad eesmärgid ettevõtte või turu jaoks uute toodete rahastamisel

59 2020. aastal oli ERFi eesmärk toetada 2023. aastaks 23 153 ettevõtet ettevõtte jaoks uute toodete kasutuselevõtmisel³² ja 8209 ettevõtet turu jaoks uute toodete kasutuselevõtmisel³³. See tähendab, et ainult umbkaudu 2% toetust saavatest VKEdest pidid ajavahemikul 2014–2020 ERFist toetust saama.

60 Enamik läbivaadatud projektikonkurssidest aitas VKEdel välja töötada tooteid, teenuseid või protsesse, mis olid ettevõtte jaoks uuenduslikud (vt punkt 45). Need ei motiveerinud aga VKEsid välja töötama turu jaoks uusi tooteid, arendama teadus- ja arendustegevust ega tegema koostööd üksustega väljaspool ettevõtluskeskkonda. 7. selgituses on toodud üks meie valimi vähestest näidetest, millel on tugev rõhuasetus teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile.

Kolmandik valimisse kuulunud VKEdest tegi koostööd teadusasutustega

61 Koostöö teadusasutustega võib aidata kõrvaldada üht peamist VKEde konkurentsivõimet mõjutavat puudust ehk teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste ebapiisavat ülekandmist kommertstoodetesse või -teenustesse. Valimisse kuulunud 22 VKEst kuus ütlesid, et nad on teinud koostööd teadusasutustega või osalenud ühistes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektides (vt näide 8. selgituses).

Mitut VKEd toetavad projektid on erand, ehkki paljudele VKEdele pakutakse nõustamisteenuseid

62 Mitme VKE ühiseid vajadusi ja võimalusi arvestavate ühisprojektide abil saavad VKEd jagada riske, vähendada soovimatust riske võtta, jagada kulusid ja saavutada kiiremini oma eesmärgid. Meie analüüs näitas aga, et ainult üksikuid meie valimisse kuulunud projekte rakendasid ettevõtete rühmad või muud üksused (nt ettevõtjate ühendused, tehnoloogiakeskused jne). 9. selgituses on toodud näide sellisest ühisprojektist, millel on positiivne ülekanduv mõju paljudele teistele VKEdele.

63 Küsitletud VKEd rõhutasid vajadust ühiste meetmete järele, et edendada või kaitsta kohalikku tootmist, kuid ettevõtlusvõrgustikel on nende hinnangul vähe lisaväärtust. Ükski neist ei pidanud juurdepääsu sellistele võrgustikele konkurentsieeliseks.

64 Võrreldes suurettevõtetega on VKEde sisemised juhtimisstruktuurid vähem terviklikud ja välja arendatud. Seetõttu on VKEde üks peamisi vajadusi juurdepääs kvaliteetsele nõustamisele, juhendamisele ja võrgustike loomisele³⁴ (vt näide 10. selgituses).

65 2019. aastal andis ERF mitterahalist toetust (nõustamis- ja konsultatsiooniteenused) 44%-le toetatud ettevõtetest (861 600 ettevõttest 382 000-le). Ümberplaneerimise ja sellest tuleneva ERFist toetatavate VKEde arvu suurenemise tõttu vähenes see osakaal 2020. aastal 27%-ni (ligikaudu 400 000 1,5 miljonist VKEst)³⁵.

ERFi valikumenetlused ei ole piisavalt konkurentsipõhised ja suurem osa toetusest antakse pigem tagastamatul kujul kui tagasimakstava abina

66 Tegevuste valimine kuulub liikmesriikides ERFi programme rakendavate korraldusasutuste pädevusse³⁶. Selle käigus peaksid nad tagama, et tegevused aitavad kaasa asjakohaste prioriteetide osas alaeesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele. Projektikonkursi liik (konkurentsipõhine või konkurentsi välistav) tuleks valida lähtuvalt toetuse erieesmärgist ja oodatavatest tulemustest. Eelkõige nõutakse perioodi 2021–2027 ühissätete määruses, et kohaldatavad valikukriteeriumid maksimeeriksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse lisaväärtust.

67 Uurisime, kuidas olid ERFi rakenduskavades korraldatud valikumenetlused, ja hindasime, kas nende raames eraldati ELi vahendeid projektiettepanekutele, mis seda kõige enam väärisid. Uurisime ka seda, mil määral kasutati rakenduskavades VKEde konkurentsivõime suurendamiseks ERFi projektide rahastamise eri vorme, sealhulgas rahastamisvahendeid (st tagasimakstav abi, nagu laenud, tagatised või omakapital) ja toetusi, ning kas neis kaaluti, millist liiki rahastamist toetatavad VKEd vajaksid.

Enamiku ERFi rakenduskavade valikumenetluste eesmärk ei ole eraldada rahalisi vahendeid kõige konkurentsivõimelisematele projektiettepanekutele

68 Meie analüüs näitas, et enamik auditeeritud projektikonkurssidest ei taganud taotlejatevahelist konkurentsi, kuna valdav enamik projektiettepanekuid pidi vastama üksnes minimaalsetele valikukriteeriumidele (vt 11. selgitus). Enamikus projektikonkurssides osutusid valituks kõik projektid, kui need saavutasid minimaalse punktide arvu, olenemata teiste projektide punktisummast. Oleme juba ühes varasemas aruandes rõhutanud, et valikumenetlustes puudub projektitaotluste vahel konkurents³⁷.

69 Projektikonkursside ajastus on veel üks tegur, mis võib takistada kõige paljutõotavamate projektide valimist:

• suletud projektikonkursid (st ajaliselt piiratud menetlused) motiveerivad ettevõtteid esitama taotlusi, kui rahalised vahendid on kättesaadavad, mitte siis, kui neid vajatakse. See on eriti oluline innovatsiooni toetamisel, sest suletud projektikonkursid ei pruugi sobida selleks, et täita ettevõtete vajadusi seoses järjepideva innovatsiooni ja turusuundumuste järgimisega³⁸. Enamik auditeeritud projektikonkurssidest olid suletud konkursid;
• pidevalt toimuvad avatud projektikonkursid, mille puhul on projektide valik ja rahastamine kestev protsess, ei taga taotluste vahelist konkurentsi. Kõiki projekte, mis vastavad miinimumnõuetele, rahastatakse seni, kuni rahalisi vahendeid jätkub, mis paneb suurema rõhu ajastusele kui projekti väärtustele.

Vahetähtaegadega avatud projektikonkurssidega oleks võimalik need probleemid lahendada, tagades samas konkurents taotluste vahel ja rahastades kõrgeima punktisummaga projekte.

ERF toetab VKEde konkurentsivõimet peamiselt toetuste abil, samas kui rahastamisvahendid ja tagasimakstavad toetused võiksid osutuda tõhusamaks

70 Komisjon on juba aastaid soovitanud liikmesriikide korraldusasutustel mitte anda VKEdele üksnes tagastamatut toetust, sest on märke sellest, et ELi toetus on sama tõhus (või peaaegu sama tõhus), kui seda rahastamisvahendite (st tagasimakstav abi, nagu laenud või tagatised) kasutamise arvelt vähendatakse või nendega täielikult asendatakse³⁹.

71 Sellegipoolest olid tagastamatud toetused programmitöö perioodil 2014–2020 VKEde konkurentsivõime parandamiseks antava otsese rahalise toetuse kõige laialdasemalt kasutatav vorm. Kokku moodustasid need 66% kõigist ERFi vahenditest, mis VKEde konkurentsivõime parandamiseks eraldati (vt joonis 12).

72 Meie analüüs näitas, et valimisse kuulunud 22 VKEst 18 said üksnes tagastamatut toetust. Sellega seoses täheldasime Portugalis uuenduslikku lähenemisviisi, milles kombineeritakse tagastamatut ja tagasimakstavat abi ning mis motiveerib toetatavaid VKEsid projekti eesmärke ületama, tingimusel, et viimased on piisavalt ambitsioonikad (vt 12. selgitus).

73 Ükski küsitlusele vastanud VKE ei pidanud juurdepääsu puudumist kapitalile konkurentsivõimet takistavaks teguriks (vt joonis 11). Sellegipoolest said nad toetusi uute, potentsiaalselt kulusid vähendavate masinate ostmiseks, kuigi null- või madala intressiga laenud oleksid võinud katta kogu investeeringu või vähemalt osa sellest. See oleks võimaldanud olemasolevaid ERFi vahendeid võimendada ja toetada märkimisväärselt suuremal arvul VKEsid.

Enamik toetust saanud VKEsid oleks teinud sarnaseid investeeringuid ka ilma ERFi või muu avaliku sektori toetuseta

74 Meie analüüs näitas ka seda, et 22 VKEst 19 oleksid teinud samu või sarnaseid investeeringuid isegi ilma ERFi või muu avaliku sektori toetuseta (vt punkt 50). Kaks VKEd ütlesid, et nad oleksid teinud täpselt sama investeeringu, ja 17 ütles, et nad oleksid investeerinud hiljem või investeeringu ulatust vähendanud.

75 Ainult kolm toetust saanud VKEd ütlesid, et nad ei oleks ilma avaliku sektori toetuseta investeeringut teinud. See kinnitab seda tüüpi ERFi toetuskavade tühimõju ohtu, millele on juba varasemates aruannetes osutatud⁴⁰. Tühimõju saab ära hoida ainult juhul, kui rahastamine on suunatud projektidele, mida erasektori üksus muidu ellu ei viiks, sest kulud ületaksid rahalise kasu.

Järeldused ja soovitused

76 Programmitöö perioodil 2014–2020 ei nõutud ERFi määruses liikmesriikidelt ERFi rakenduskavades sisalduvate VKEde konkurentsivõime meetmete vastavusse viimist riiklike/piirkondlike strateegiatega. Seetõttu olid komisjoni käsutuses üksnes piiratud vahendid tagamaks, et ERFi vahendid oleksid suunatud suurima kasvupotentsiaaliga valdkondadele (vt punktid 26–29).

77 2019. aasta lõpuks, mis oli viimane aasta enne COVID-19 pandeemia puhangut, oli ERFil kavas otse toetada 0,8 miljonit VKEd kokku ligi 25 miljonist ELis tegutsevast VKEst (3,3%). Leidsime, et liikmesriikide lähenemisviisid erinesid: mõned suunasid ERFi toetuse paarisajale ettevõttele, samas kui teised jagasid rahalisi vahendeid laialdasemalt. Näiteks Iirimaal oli kavas rahastada rohkem kui 67 000 VKEd (ehk enam kui 25% kõigist riigis tegutsevatest VKEdest), samas kui Austria ERFi rakenduskavaga toetati vaid 435 ettevõtet. Seega on rahastamise summa VKE kohta liikmesriigiti väga erinev. Kui ERFi rakenduskavades jaotatakse olemasolevaid vahendeid liiga paljude VKEde vahel, võib tekkida suur oht, et ERFi toetusel puudub kriitiline mass, mida on vaja VKEde konkurentsivõime tegelikuks parandamiseks (vt punktid 30–33).

78 2020. aastal kavandasid paljud liikmesriigid COVID-19 pandeemia tõttu oma ERFi rakenduskavad CRII/CRII+ ja REACT-EU algatuste raames ümber. Ümberkavandamine tõi VKEde jaoks kaasa täiendava rahalise toetuse ning sihtrühma kuuluvate VKEde arvu märkimisväärse suurenemise. Nii on see eelkõige Itaalias, kus ERFi toetus on nüüd suunatud rohkem kui 630 000 VKE-le (st toetatavate ettevõtete arv suurenes enam kui poole miljoni võrra) (vt punkt 34).

79 Neljas auditeeritud liikmesriigis soodustas ERFi toetus perioodil 2014–2020 VKEde investeerimisvalmidust. Selle tõhusust VKEde konkurentsivõime parandamisel vähendasid aga järgmised puudused liikmesriikide korraldusasutuste rahastamispõhimõtetes (vt punktid 35–48):

• enamikus projektikonkurssides ei käsitletud kõiki olulisi konkurentsitakistusi, millega toetatavad VKEd silmitsi seisavad, vaid lihtsalt kaasrahastati konkreetseid tootlikke investeeringuid (nt uute masinate ostmine). Paljudel uuritud juhtudel ei parandanud ERFi projektid märgatavalt VKEde konkurentsivõimet, mis puudutab nende tegevust ja turupositsiooni, rahvusvahelistumist, finantsolukorda ja innovatsioonivõimet;
• projektikonkurssidega rahastati harva investeeringuid muudesse lisaväärtust andvatesse protsessidesse, et suurendada VKEde pikaajalist konkurentsivõimet (nt VKEde suutlikkuse suurendamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas või nende sisenemine uutele turgudele). Vähesed projektid pakkusid VKEdele kohandatud nõustamisteenuseid, et kõrvaldada konkreetsed konkurentsivõimet takistavad tegurid;
• projektidega toetati peamiselt üksikuid VKEsid, mitte ettevõtete rühma, mis piiras ERFi poolt VKEdele antava toetuse katvust;
• projekte rahastati peamiselt konkurentsiväliste projektikonkursside ja valikumenetluste kaudu, mille raames rahastati iga taotlust, mis vastas minimaalsetele valikukriteeriumidele;
• rahastamine toimus pigem toetuste kui rahastamisvahendite, st tagastatava toetuse vormis, nagu laenud või tagatised. Ükski auditeeritud VKE ei maininud aga raskusi rahastamisele juurdepääsul kui peamist konkurentsivõime parandamist piiravat tegurit. Tagasimakstava toetuse kasutamine oleks võimaldanud fondil rohkem ettevõtteid toetada

80 Samuti leidsime, et mitu toetust saanud VKEd oleks teinud samu investeeringuid ka ilma ELi-poolse rahastamiseta. Mõnel juhul mõjutas ERFi rahastamine negatiivselt nende toetust mitte saanud VKEde majanduslikke väljavaateid, kes konkureerivad toetust saanud VKEdega samadel piirkondlikel või riiklikel turgudel. See vähendas ELi toetuse üldist netomõju (vt punktid 49–75).

1. soovitus: vaadata üle ERFi projektikonkursside ülesehitus

Komisjon peaks innustama ja toetama liikmesriike, et töötada välja projektikonkursid, mis julgustaksid selliste ettepanekute esitamist, mis on VKEde konkurentsivõime parandamisel suurema tõenäosusega tõhusad. Praktikas tähendaks see selliste projektikonkursside korraldamist, mille eesmärk on

1. tegeleda mitme teguriga, mis piiravad konkurentsivõimet projekti siseselt. Abi võiks olla näiteks teadusuuringute ja innovatsiooni ühendamisest investeeringutega, koolituse ja suutlikkuse suurendamise toetamisest, ekspordituru strateegia väljatöötamisest jne;
2. VKEde ja muude asutuste (nt muud VKEd, ettevõtjate ühendused, ülikoolid/teadusorganisatsioonid) vahelise koostöö tugevdamine;
3. VKEde osalemise toetamine nõustamisteenustes ja -võrgustikes (nt Euroopa ettevõtlusvõrgustik, klastriorganisatsioonid, ettevõtluse innovatsioonikeskused, Euroopa ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuste võrgustik jne).

Tähtaeg: 2023. aasta lõpp.

2. soovitus: üle vaadata ERFi toetuste andmise valikumenetlused

Komisjon peaks innustama ja toetama liikmesriike, et üle vaadata ERFi valikumenetlused, eelkõige toetuste rahastamise puhul, tagamaks, et projektid valitakse

1. konkurentsi välistava menetluse alusel välja üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;
2. nõudlike valikukriteeriumide ja lävendite alusel, et saavutada parim suhe toetuse summa, teostatavate tegevuste ja eesmärkide saavutamise vahel.

Tähtaeg: 2023. aasta lõpp.

3. soovitus: eelistada VKEde konkurentsivõime parandamisel tagasimakstavate toetusvormide kasutamist

Komisjon peaks innustama ja toetama liikmesriike, tagamaks, et

1. VKEde konkurentsivõime toetamisel eelistatakse rahastamisvahendeid, st tagasimakstavat abi, nagu laenud, tagatised või omakapital;
2. tagastamatuid toetusi kasutatakse üksnes ilmse vajaduse korral (nt turutõrgete kõrvaldamine) või konkreetsete poliitikaeesmärkide saavutamiseks (nt ringmajanduse, keskkonnahoidlikuma ja õiglasema majanduse paremad standardid). Võimaluse korral tuleks tagastamatuid toetusi anda kombineerituna rahastamisvahenditega.

Tähtaeg: 2023. aasta lõpp.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Iliana Ivanova, võttis käesoleva aruande vastu 6. aprilli 2022. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Ajavahemik 2014–2020: ERFi toetus VKEdele sekkumiskoodide kaupa (miljonites eurodes)

II lisa. Auditeeritud projektide nimekiri

III lisa. ERFi toetus valdkondlikule eesmärgile nr 3 ja nende VKEde arv, kellele on planeeritud kuni 2023. aastani toetust anda / kes on tegelikult toetust saanud, liikmesriikide kaupa (2019. aasta lõpu seisuga); 2020. aastal COVID-19 pandeemiale reageerimiseks tehtud muudatused

IV lisa. Näitajad, mida kasutatakse VKEde konkurentsivõime muutuse hindamiseks

Lühendid

ERF: Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

NGEU: Euroopa taasterahastu

SBA: väikeettevõtlusalgatus (Small Business Act)

VE: valdkondlik eesmärk

VE1: teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine

VE3: VKEde konkurentsivõime suurendamine

VKE: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Sõnastik

Aruka spetsialiseerumise strateegia: riiklik või piirkondlik strateegia, milles seatakse prioriteedid konkurentsieelise loomiseks, arendades teadusuuringute ja innovatsiooni tugevaid külgi ja viies need vastavusse ettevõtete vajadustega ning lähendades eri poolte innovatsioonivõimekust.

Eeltingimus: erieesmärkide tõhusa ja tulemusliku rakendamise eeldus.

Ettevõte: majandustegevusega tegelev üksus.

Euroopa Regionaalarengu Fond: ELi majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust tugevdav fond, millest rahastatakse investeeringuid piirkondadevahelise ebavõrdsuse vähendamiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid: viis peamist ELi fondi, mis üheskoos toetavad majanduse arengut kogu ELis: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

Konkurentsivõime: ettevõtte puhul eelis, mis on saadud väiksematest kuludest, suuremast tootlikkusest, toodete ja teenuste täiustamisest, diferentseerimisest ja innovatsioonist ning paremast turustamisest ja tootemargikujundusest.

Korraldusasutus: ELi rahastatava programmi juhtimiseks liikmesriigi poolt määratud riiklik, piirkondlik või kohalik (avaliku või erasektori) asutus.

Mitmeaastane finantsraamistik: ELi eelarveraamistik, milles kehtestatakse kuues rubriigis tavaliselt seitsme aasta pikkuseks perioodiks prioriteedid (poliitikaeesmärkide põhjal) ja ülemmäärad. See annab aluse ELi aastaeelarvete väljatöötamiseks, piirates kõikide kulukategooriate kulutusi. Praegune mitmeaastane finantsraamistik hõlmab perioodi 2021–2027, eelmine hõlmas perioodi 2014–2020.

Programmitöö periood: ajavahemik, mille jooksul ELi rahastamisprogrammi kavandatakse ja rakendatakse.

Rakenduskava: põhiraamistik ELi rahastatud ühtekuuluvusprojektide rakendamiseks kindlaksmääratud perioodil, mis kajastab komisjoni ja liikmesriikide vahel eraldi sõlmitud partnerluslepingutes sätestatud prioriteete ja eesmärke.

Taaste- ja vastupidavusrahastu: ELi rahalise toetuse mehhanism COVID-19 pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks ning taastumise kiirendamiseks, edendades samal ajal rohe- ja digipööret.

Tühimõju: olukord, kus ELi toetust saanud tegevus oleks toimunud ka ilma avaliku sektori toetuseta.

Valdkondlik eesmärk: investeerimisprioriteedi kavandatud üldtulemus, mis on rakendamise huvides jagatud erieesmärkideks.

Väljatõrjumisefekt: VKE tulemuste paranemine tänu riigi toetusele konkurentide arvelt.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61108

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61108

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi investeeringute, majanduskasvu ja kaasamise kuluvaldkondade eest vastutav II auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Iliana Ivanova. Auditit juhtis kontrollikoja liige Pietro Russo, keda toetasid kabinetiülem Chiara Cipriani, kabineti nõunik Benjamin Jakob, valdkonnajuht Niels-Erik Brokopp, auditijuht Enrico Grassi ning audiitorid Angela Ramallo Ros, Angelika Zych ja Sara Pimentel.

Vasakult paremale: Sara Pimentel, Enrico Grassi, Pietro Russo, Angela Ramallo Ros, Benjamin Jakob, Niels-Erik Brokopp.

Järelmärkused

¹ ELi lepingu artikkel 5.

² ELTLi artikkel 173 („Liit ja liikmesriigid tagavad liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused“).

³ „Kõigepealt mõtle väikestele“, Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“, KOM(2008) 394 lõplik, 25.6.2008 ja selle läbivaadatud versioon KOM(2011) 78 lõplik, 23.2.2011.

⁴ „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“, COM(2016) 733 final.

⁵ „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“, COM(2020) 103 final.

⁶ „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus kesksele kohale“, KOM(2010) 614 lõplik, 28.10.2010, selle ajakohastatud versioon „Euroopa uus tööstusstrateegia“, COM(2020) 102 final, 10.3.2020 ja „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine:ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“, COM(2021) 350 final, 5.5.2021.

⁷ „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“, KOM(2010) 2020, 3.3.2010.

⁸ „Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2019) 640 final, 11.12.2019.

⁹ Komisjoni VKEde konkurentsivõime eest vastutavatele ametnikele mõeldud valdkondlike suuniste kavand, 2. versioon, 13.3.2014.

¹⁰ Vt näiteks komisjoni ülesandel koostatud aruanne „Background documents for the European Semester – Measuring Competitiveness“, viide Ares (2018)1 159 686, 1.3.2018.

¹¹ Eurostati statistika on kättesaadav ainult töötajate arvu põhjal liigitatud ettevõtete kaupa.

¹² Vastavalt Eurostati andmetele kaubandustegevuse kohta, liigitades ettevõtted suurusklasside kaupa.

¹³ Määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33–49).

¹⁴ Määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104–173).

¹⁵ Määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 221–237).

¹⁶ 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus e CRII) ja 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID‐19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ e CRII+).

¹⁷ Euroopa Komisjon,„Coronavirus dashboard: EU cohesion Policy response to the crisis“.

¹⁸ Komisjoni teatis „Euroopa võimalus:parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“, COM(2020) 456 final, 27.5.2020.

¹⁹ Avatud andmete portaal, REACT-EU ülevaade.

²⁰ Euroopa Kontrollikoja töökava 2022+, detsember 2021.

²¹ Määrus (EL) 2021/1058, 24.6.2021 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93).

²² 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse programm „Euroopa horisont“. 70% eelarvest on eraldatud Euroopa Innovatsiooninõukogule.

²³ 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75): „arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv, sealhulgas majanduslik ühtekuuluvus, töökohad, tootlikkus, konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ning hästi toimiv siseturg tugevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (VKEd)“.

²⁴ Eriaruanne 19/2016: „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu“ ja eriaruanne 27/2021: „ELi toetus turismile: vajadus uue strateegilise suunitluse ja parema rahastamisviisi järele“.

²⁵ Vt ka eriaruanne 7/2022: „VKEde rahvusvahelistumise vahendid“.

²⁶ Eeltingimus 3.1: „Teostatud on konkreetseid meetmeid, et toetada ettevõtluse ergutamist, võttes arvesse Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act““.

²⁷ Määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta, artikkel 15 ja IV lisa, mis käsitleb valdkondlikke eeltingimusi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706).

²⁸ ERFi ühine näitaja „Kõik toetust saavad ettevõtted“ (CO01). Andmed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete portaalist.

²⁹ ELi toimimise lepingu VII jaotise 1. peatükk ja nõukogu 7. mai 1998. aasta määrus nr 994/98 riigiabi grupierandi määruste kohta.

³⁰ Vt vähese tähtsusega abi eeskirjad (komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013 vähese tähtsusega abi kohta, ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) ja üldine grupierandi määrus (komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus nr 651/2014, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

³¹ Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri kiiruuring nr 486 „VKEd, idufirmad, kasvufirmad ja ettevõtlus“, september 2020; Euroopa Keskpank, uuring ettevõtete rahastamisvõimaluste kohta (SAFE), juuni 2021; Euroopa Investeerimispank, „Regional Cohesion in Europe 2020–2021 – Insights from the EIB Investment Survey“, september 2021.

³² 2020. aastal valdkondliku eesmärgi nr 3 raames 2023. aastaks seatud eesmärk seoses ühise väljundnäitajaga CO29 „Teadusuuringud, innovatsioon: nende ettevõtete arv, keda toetatakse ettevõtte jaoks uudsete toodete kasutuselevõtuks“.

³³ 2020. aastal valdkondliku eesmärgi nr 3 raames 2023. aastaks seatud eesmärk seoses ühise väljundnäitajaga CO28 „Teadusuuringud, innovatsioon: nende ettevõtete arv, keda toetatakse turu jaoks uute toodete kasutuselevõtuks“.

³⁴ Euroopa Komisjon, Ex-post evaluation of Cohesion Policy programmes 2007–2013, Support to SMEs – Increasing Research and Innovation in SMEs and SME Development, veebruar 2016.

³⁵ Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete platvorm. 2020. aastal valdkondliku eesmärgi nr 3 raames 2023. aastaks seatud eesmärk seoses ühise väljundnäitajaga „CO04:mitterahalist toetust (nõustamine) saavad ettevõtted“.

³⁶ Määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikkel 125.

³⁷ Eriaruanne 21/2018: „ERFi ja ESFi projektide valik ja seire perioodil 2014–2020 on endiselt peamiselt väljunditele suunatud“.

³⁸ Euroopa Komisjon, regionaalpoliitika VKEde arukaks kasvuks: juhend korraldusasutustele ja aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiate väljatöötamise ja rakendamise eest vastutavatele organitele, 2013.

³⁹ Euroopa Komisjon, „What are counterfactual impact evaluations teaching us about enterprise and innovation support“, 2012, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat.

⁴⁰ Eriaruanne 4/2011: „VKEde tagatissüsteemi audit“; aastaaruanne eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta (ELT C 398, 12.11.2014, lk 1–288); eriaruanne 8/2018: „ELi toetus ettevõtete tootlikele investeeringutele – vajatakse suuremat rõhku kestvusele“.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-7933-8	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/62508	QJ-AB-22-010-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-7976-5	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/751	QJ-AB-22-010-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat on sätestatud Euroopa Kontrollikoja otsuses nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.