Meie tegevus
aastal 2022
Euroopa Kontrollikoja
aasta tegevusaruanne

Euroopa Kontrollikoda

Presidendi eessõna

Lugupeetud lugeja

2022. aastal seisavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid silmitsi COVID‑19 pandeemia ja kiirete kliimamuutuste tagajärgedega, millele lisandus Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja põhjustatud ulatuslik energia-, julgeoleku- ja rändekriis. Kõigil neil sündmustel on märkimisväärne mõju ELi kodanike elule, Euroopa Liidu majandusele ja liidu ülemaailmsetele suhetele.

Praegusel keerulisel ajal annab EL enneolematus mahus finantsabi. Ajavahemikul 2021–2027 on ELi käsutuses 1,8 triljonit eurot. See hõlmab kuni 0,8 triljonit eurot Euroopa taasterahastu (NGEU) raames kasutada olevaid vahendeid.

Välisaudiitoritena anname erapooletu hinnangu ELi poliitikavaldkondadele ja programmidele ning ELi rahaliste vahendite finantsjuhtimise kvaliteedile kogu liidus ja ka väljaspool. Kontrollime, kas ELi kulutused on kooskõlas eeskirjadega ning kas liidu poliitika ja programmid annavad kulutustele vastavat tulu. Meie strateegia aastateks 2021–2025 on dokument, mis annab lähiaastatel suuna meie jõupingutustele ELi rahanduse auditeerimisel, meie organisatsioonis vajalike muudatuste tegemisel ja meie ressursside võimalikult tulemuslikul ja tõhusal kasutamisel.

Käesolevas tegevusaruandes antakse ülevaade meie tööst ja väljaannetest 2022. aastal, mis oli meie uue strateegia rakendamise teine aasta. Lisaks antakse teavet meie juhtkonna, töötajate, audititoe ja finantside kohta.

Avaldasime kõik oma 2022. aasta aastaaruanded selleks sätestatud tähtpäevadeks. Avaldasime ka 29 eriaruannet ja ülevaadet. Lisaks esitasime kaheksa arvamust, milles käsitleti muu hulgas liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid uusi finantseeskirju, kava „REPowerEU“ rahastamist, mitmekesist rahastamisstrateegiat üldise laenuvõtmise meetodina ja kliimameetmete sotsiaalfondi loomist.

Oleme endiselt solidaarsed Ukrainaga ja mõistame otsustavalt hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse. EL peab jätkuvalt olema solidaarne ja ühtne. ELi sõltumatu välisaudiitorina teeme kõik endast oleneva, et jätkata oma rolli täitmist.

ELi kodanikud ning meie institutsioonidest sidusrühmad ja partnerid nii ELi kui liikmesriikide tasandil võivad olla kindlad, et me avaldame sõltumatuid ja objektiivseid aruandeid ELi tuleviku põhiteemade kohta, tuues esile, mis toimib hästi, juhtides tähelepanu sellele, mis ei toimi, ning tehes ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Loodame, et käesoleva aasta tegevusaruandes sisalduv teave on teie jaoks kasulik.

2022. aasta lühiülevaade

Meie tegevus

Meie strateegia aastateks 2021–2025

Palju aastaid oleme kasutanud mitmeaastaseid strateegiaid, et anda oma audititööle suund, edendada organisatsiooni muutmise abil pidevat arengut ja püsida avaliku sektori auditeerimise valdkonnas esirinnas.

2022: hea edenemine
strateegia elluviimisel

2022. aasta lõpp tähendas ka meie uue 2021.–2025. aasta strateegia teise aasta lõpulejõudmist. Meie käesoleva viieaastase perioodi strateegilised eesmärgid on parandada aruandekohustuse täitmist, läbipaistvust ja auditikorda igat liiki ELi meetmete puhul; keskendada meie auditid valdkondadesse ja teemadele, kus me saame anda kõige rohkem lisaväärtust; ning anda keerulises ja muutuvas keskkonnas tugevat auditikindlust.

Strateegia elluviimiseks leppisime kokku iga sihtarvu ja eesmärgi rakendusmeetmed, jagasime ülesanded ja seadsime tähtajad. Tegime kõnealusel aastal mitmes valdkonnas veelgi edusamme, mis puudutas eelkõige järgnevat:

• auditiülesannete valik nii, et need hõlmaksid asjakohaselt strateegilisi valdkondi;
• mitme taaste- ja vastupidavusrahastut käsitleva auditi alustamine, sealhulgas meie esimene auditiarvamus taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste kohta kooskõlas meie strateegilise lähenemisviisiga Euroopa taasterahastu (NGEU) algatusele;
• meie teadmushalduse raamistiku täiustamine;
• strateegiliste auditi lähenemisviiside väljatöötamine pettuste ja õigusriigi toimimise valdkonnas;
• tootlikkuse analüüs valitud auditiülesannete kohta, et teha kindlaks valdkonnad, kus on veel arenguruumi;
• tegevuskava koostamine koostööks teiste auditiorganisatsioonidega.

ELi meetmete tulemuslikkuse ja korrektsuse auditeerimine

Tulemus-, finants- ja
vastavusauditid

Meie auditite tulemusel koostatakse ELi kodanikele ja poliitikakujundajatele sõltumatuid ja objektiivseid aruandeid ELi tuleviku võtmeküsimuste kohta, tuues välja, mis toimib hästi ja mis mitte, ning andes soovitusi olukorra parandamiseks.

Järgime kõigis oma auditites rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori auditistandardeid.

Töökava

Meie töökava
2023+

Meie töökavas 2023+, mis avaldati 2022. aasta novembris, korratakse meie järgmiste aastate auditiprioriteete ning esitatakse üksikasjad 82 eriaruande ja ülevaate kohta, mida me kavatseme alates 2023. aastast avaldada. See on tihedalt kooskõlas meie strateegias aastateks 2021–2025 seatud prioriteetidega.

Valdkonna „Kliimamuutused, keskkond ja loodusvarad“ raames on meil kavas teha 21 auditit, mis hõlmavad paljusid teemasid, sealhulgas energiajulgeolekut, saastet, kliimaga seotud meetmeid ja säästvat toidutootmist.

Strateegilise prioriteedi „Vastupanuvõime liidu julgeolekut ähvardavatele ohtudele ning vabadusel, demokraatial ja õigusriigil põhinevate Euroopa väärtuste austamine“ raames kavandame 14 auditiülesannet sellistel teemadel nagu puuetega inimeste võrdsus, õigusriik, sõjaväeline liikuvus ja pagulaste abistamine.

Strateegilise prioriteedi „Liidu majanduslik konkurentsivõime“ raames on kavas avaldada 12 aruannet, mis hõlmavad muu hulgas koolide digiteerimist, vesinikutransporti ja tehisintellekti.

Strateegilise prioriteedi „Liidu eelarvepoliitika ja avaliku sektori rahastamine“ raames kavandame seitset ülesannet sellistel teemadel nagu ELi pangandusjärelevalve, välismaised otseinvesteeringud ja ELi vahendite tagasinõudmine.

Meie tegevuskavas on ka tähtsal kohal taasterahastu NGEU algatus, mille raames kavatsetakse kulutada lühikese aja jooksul kuni 0,8 triljonit eurot. Meil on kavas avaldada 12 NGEUd käsitlevat auditiaruannet, milles vaadeldakse peamiselt taaste- ja vastupidavusrahastut.

Koostame oma auditi töökava sõltumatult, kuid mitte üksi. Teeme koostööd oma institutsioonidest sidusrühmade, eelkõige Euroopa Parlamendiga. Parlamendikomisjonid esitasid meie töökava 2023+ jaoks 131 auditiettepanekut. Peaaegu kaks kolmandikku neist on kas täielikult või osaliselt kaasatud käimasolevasse või tulevasse töösse või on neid juba käsitletud meie hiljuti avaldatud aruannetes. Samuti saime kaheksa täiendavat auditiideed kümne liikmesriigi alalistelt esinduselt Euroopa Liidu juures. Meie koostöö ei piirdu ELi institutsioonidega. 2022. aastal saime kuuelt liikmesriigi parlamendilt 29 auditiettepanekut, mis käsitlesid ELi ja selle liikmesriikide ees seisvaid probleeme.

Kohapealne audititöö

Suurem osa audititööst tehakse kontrollikoja ruumes Luxembourgis. Meie audiitorid külastavad tihti ka meie peamist auditeeritavat – Euroopa Komisjoni – ning teisi ELi institutsioone, asutusi ja organeid, liikmesriikide riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi ametiasutusi, kolmandates riikides asuvaid ELi delegatsioone ning ELi vahendeid kasutavaid rahvusvahelisi organisatsioone.

Lisaks külastame ELi vahendite saajaid ka kohapeal nii ELis kui väljaspool liidu piire. Auditikülastusi tehes uurime kontrolljälge, kogume otsest auditi tõendusmaterjali lõplike toetusesaajate ning nende juures, kes tegelevad ELi poliitikavaldkondade ja programmide juhtimise ning ELi rahaliste vahendite kogumise ja väljamaksmisega. Pärast COVIDi piirangute lõdvendamist suurendasime 2022. aastal märkimisväärselt oma kohapealseid kontrolle, kuid tegime osa kontrollidest endiselt virtuaalselt. Tulevikus püüame edukalt kasutada pandeemia-aastate kogemusi ning suurendada meie kohapealsete kontrollkäikude lisaväärtust ja tõhusust, kombineerides neid virtuaalse tööga.

Kohapealsed kontrollid

Meie auditirühmad koosnevad tavaliselt kahest või kolmest audiitorist ja auditikülastus kestab üldjuhul mõnest päevast paari nädalani. Üldiselt koordineeritakse ELi piires tehtavaid kohapealseid kontrolle asjaomaste liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega.

2022. aastal suurendasime kohapealsete auditikäikude arvu võrreldes eelmise kahe aastaga, mil kehtisid endiselt COVIDist tulenenud reisi- ja rahvatervisega seotud piirangud. Veetsime kokku 2039 päeva nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi (võrdluseks: 2021. aastal 857 päeva, 2020. aastal 1190 päeva ja 2019. aastal 3605 päeva). Lisaks töötasid meie audiitorid 954 päeva ELi institutsioonides, üle kogu ELi asuvates asutustes ja detsentraliseeritud organites, ühisettevõtetes, rahvusvahelistes organisatsioonides (nt ÜRO ja OECD) ning erasektori audiitorühingutes. 2021., 2020. ja 2019. aastal olid need arvud vastavalt 299, 627 ja 2504 päeva.

Samal ajal kasutasime laialdasemalt kaugauditeerimist ja kogusime rohkem tõendusmaterjali elektrooniliselt. Auditeeritavatega suhtlemiseks kasutasime videokonverentsirakendusi ja muid infotehnoloogilisi lahendusi (nt andmete ja dokumentide turvalist jagamist).

Meie aruanded

Meie auditiaruanded, ülevaated ja arvamused on oluline osa ELi aruandlusahelast. Need aitavad Euroopa Parlamendil ja nõukogul jälgida ja kontrollida (eelkõige iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis) ELi poliitikaeesmärkide täitmist ja eelarve täitmise eest vastutajaid.

Eriaruanded ja ülevaated

Avaldasime 2022. aastal 29 eriaruannet ja ülevaadet, milles käsitleti ELi ees seisvaid lahendamist vajavaid ülesandeid paljudes ELi kulu- ja tegevusvaldkondades. Need hõlmasid muu hulgas kliimameetmeid, energiatõhusust, 5G võrke, küberturvalisust, pettusi ühtse põllumajanduspoliitika valdkonnas ja õigusriigi toimimist. Kolmes aruandes uuriti COVID‑19-ga seotud küsimusi (neist ühes käsitleti vaba liikumist ELis pandeemia ajal, teises ELi institutsioonide vastupanuvõimet ja kolmandas vaktsiinihankeid). Lõpetasime ka oma esimese aruande ELi taastealgatuse NGEU kohta, milles hinnati riiklike taaste- ja vastupidavuskavade heakskiitmise protsessi komisjonis.

Järgmistel lehekülgedel antakse ülevaade meie tööst ja tuuakse näiteid 2022. aasta eriaruannetest, milles käsitleti erinevaid poliitikavaldkondi.

¹ Nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) (UNSCR 1244/1999) ja Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta (Advisory Opinion on the question of the „Accordance with international law of the unilateral declaration of independence in respect of Kosovo“).

Aastaaruanded ja iga-aastased eriaruanded

Aastaaruannetes esitatakse peamiselt meie kinnitava avalduse esitamiseks tehtud töö tulemused Euroopa Liidu eelarve, taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa Arengufondide (EAFid) eelarve kohta, kuid käsitletakse ka tulemuslikkuse ning eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aspekte.

Iga-aastastes eriaruannetes tutvustatakse meie iga-aastast audititööd ELi asutuste ja muude organite, ühisettevõtete ja Euroopa koolide kohta.

Samuti avaldame aruande Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) tegevusest tulenevate tingimuslike kohustuste kohta.

Aastaaruanne ELi eelarveaasta 2021 eelarve kohta

Auditeerime igal aastal ELi tulusid ja kulusid ning kontrollime, kas raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning aruannete aluseks olevad tulu- ja kulutehingud vastavad ELi ja liikmesriikide tasandi finantseeskirjadele.

Lisaks hindame mitmeaastase finantsraamistiku (alam)rubriikide ning taaste- ja vastupidavusrahastu põhjal eraldi kõiki ELi eelarve peamisi valdkondi. Samuti analüüsime, miks ja kus vigu tehakse, anname soovitusi olukorra parandamiseks ja uurime, kas ja kuidas meie varasemaid soovitusi on ellu viidud.

Sellel suurel tööl põhineb meie kinnitav avaldus, mille me oleme kohustatud esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule (vastavalt meile Euroopa Liidu toimimise lepingus antud mandaadile).

ELi eelarve:
märkusteta arvamus aastaaruande ja tulude kohta

Eelarveaasta 2021 kohta esitasime ELi raamatupidamise aastaaruande ja ELi tulude kohta märkusteta arvamuse.

ELi eelarve:
vastupidine arvamus kulutuste kohta

2021. aastal olid ELi kulutused 181,5 miljardit eurot, mis moodustab 1,3% ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust.

Eelarveaasta 2021 kohta esitasime ELi kulutuste kohta vastupidise arvamuse.

Hinnanguline veamäär 3,0%
(2021. aasta kulutused)

Eelarveaasta 2021 eelarvekulutuste puhul oli veamäär meie hinnangul vahemikus 2,2–3,8%. Selle vahemiku keskpunkt ehk kõige tõenäolisem veamäär on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 2,7%-lt 3,0%-le.

Märkus: veamäära hindamiseks kasutatakse standardseid statistilisi meetodeid. Meil on 95% suurune kindlus, et andmekogumi veamäär jääb alumise ja ülemise veapiiri vahemikku.

Enam kui 50%
ELi eelarve auditi andmekogumist
taas olulisel määral vigadest mõjutatud

Eelarveaastal 2021 moodustasid suure riskiga kulutused meie auditi andmekogumist 63,2% (aasta varem oli see näitaja 59%). Suure riskiga kulutuste hinnanguline veamäär oli 4,7% (eelarveaastal 2020 oli see 4,0%).

Kõige enam vigu on valdkondades „Ühtne turg,
innovatsioon ja digitaalvaldkond“ ning
„Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“

Eelarveaastal 2021 oli kõige kõrgem veamäär mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriigis „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“, millele järgnes „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“.

Taaste- ja vastupidavusrahastu:
esimene arvamus kulutuste kohta

2021. aastal käsitlesime oma töö käigus esimest korda taaste- ja vastupidavusrahastu kulutusi ning esitasime nende kohta eraldi arvamuse. See kajastab asjaolu, et taaste- ja vastupidavusrahastu on ajutine instrument, mida rakendatakse ja rahastatakse viisil, mis erineb põhimõtteliselt mitmeaastase finantsraamistiku tavapärastest eelarvekulutustest. Meie auditi andmekogum koosnes 2021. aasta ainsast väljamaksest (Hispaaniale tehtud makse) summas 11,5 miljardit eurot. Hispaania maksetaotlus sisaldas 52 vahe-eesmärki, mille Hispaania kuulutas saavutatuks.

Esitasime taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste kohta märkusteta arvamuse. Tuginesime oma hinnangus maksetingimusele, st sellele, et vahe-eesmärgid ja sihid olid rahuldavalt saavutatud. Seetõttu uurisime, kas komisjon on kogunud piisavaid ja asjakohaseid tõendeid, mis toetaksid tema hinnangut selle tingimuse täitmisele. Nimetatud hindamine ei hõlma vastavust muudele ELi ja liikmesriikide eeskirjadele. Kokkuvõttes osutab auditi tõendusmaterjal sellele, et 52-st Hispaaniale tehtud esimese väljamaksega seotud vahe-eesmärgist üks ei olnud täidetud. Komisjon ei olnud veel määratlenud meetodit vahe-eesmärgi või sihi saavutamata jätmise mõju kvantifitseerimiseks. Oleme seisukohal, et nimetatud viga ei ole oluline.

Pettusekahtluse juhtumid edastatakse
OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile

ELi välisaudiitorina ei ole meil volitusi uurida võimalikke pettusejuhtumeid. Seetõttu ei ole meie auditid kavandatud spetsiaalselt pettuste avastamiseks. Kui meie audiitorid leiavad oma töö käigus pettusekahtluse juhtumeid, teavitame me neist juhtumitest pädevaid asutusi.

2022. aastal teatasime Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF)oma audititöö käigus tuvastatud 14-st pettusekahtluse juhtumist. Neist kuue kohta edastati info ka Euroopa Prokuratuurile. 2021. aastal teatasime OLAFile 15-st ja Euroopa Prokuratuurile kahest oma auditite käigus tuvastatud pettusekahtluse juhtumist. Meie aastaaruanne ELi eelarve kohta sisaldab lisateavet pettusekahtlusega juhtumite ja OLAFi soovitatud hilisemate rahaliste tagasinõuete kohta.

Aastaaruanne tulemuslikkuse kohta

Aastaaruanne
tulemuslikkuse kohta:
meie katseprojekti viimane aasta

Jagasime oma aastaaruande kaheks eraldiseisvaks osaks katseprojekti raames, mis tipnes nüüd eelarveaastat 2021 käsitleva aastaaruandega. Aastaaruande teine osa hõlmab ELi eelarvest rahastatavate kuluprogrammide tulemuslikkust.

2021. aasta tulemuslikkuse aruande põhiteema on viie horisontaalse poliitilise prioriteedi peavoolustamine ELi eelarves:

1. võitlus kliimamuutuste vastu;
2. bioloogilise mitmekesisuse säilitamine;
3. sooline võrdõiguslikkus;
4. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid ja
5. digiüleminek.

Uurisime, kas komisjon integreeris horisontaalsed poliitikaprioriteedid ELi eelarvesse, jälgis kulutuste suurust ja andis tulemustest täpselt aru.

Lisaks uurisime, kas komisjon kasutas asjakohast tulemusraamistikku, et mõõta ELi eelarvest valitud 11 programmi valdkonnaülestele prioriteetidele antud toetust.

Kontrollisime ka 2018. aastal avaldatud eriaruannetes esitatud soovituste põhjal võetud meetmeid.

Aastaaruanne eelarveaasta 2021 Euroopa Arengufondide kohta

EAFid: märkusteta arvamus
raamatupidamise aastaaruande
ja tulude kohta;
vastupidine arvamus kulutuste kohta

1959. aastal käivitatud Euroopa Arengufondid (EAFid) olid peamised vahendid, mille abil EL andis arengukoostöö abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMTd). EAFe rahastavad ELi liikmesriigid ning neid haldavad väljaspool ELi eelarvet Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP). Nende rakendamine ja neist aru andmine toimub kuni fondide sulgemiseni ka edaspidi eraldiseisvalt.

Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 rahastatakse AKV riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele antavat arengukoostöö abi ELi eelarvest.

2021. aastal oli EAFide kulutuste maht 3,4 miljardit eurot.

Nagu varasematel aastatel, esitasime EAFide raamatupidamise aastaaruande ja tulude kohta märkusteta arvamuse, kuid EAFide eelarveaasta 2021 kulutuste kohta vastupidise arvamuse. Arvutasime kulutuste hinnanguliseks veamääraks 4,6% (eelarveaastal 2020 oli see näitaja 3,8%).

Iga-aastased eriaruanded ELi asutuste kohta

ELi asutused on eraldi juriidilised isikud, mis on loodud selleks, et täita konkreetseid tehnilisi, teaduslikke või juhtimisülesandeid, mis aitavad ELi institutsioonidel poliitikat kavandada ja ellu viia. Kokku on asutusi 44.

Märkusteta arvamus
kõigi (välja arvatud ühe)
ELi asutuste eelarveaasta 2021 kohta

Eelarveaastal 2021 oli kõigi asutuste (v.a SRB) eelarve kokku 4,1 miljardit eurot, mis moodustas 2,5% ELi 2021. aasta üldeelarvest. 2020. eelarveaasta vastavad näitajad olid 3,7 miljardit eurot ja 2,2%.

Kokkuvõttes kinnitas meie audit asutuste kohta varasematel aastatel esitatud positiivseid tulemusi. Esitasime märkusteta arvamused 44 asutuse raamatupidamise aastaaruannete ja tulude kohta. Andsime positiivse arvamuse kõigi asutuste raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, välja arvatud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA). Selle asutuse kohta esitatud märkustega arvamus tulenes peamiselt hanke-eeskirjade eiramisest.

Iga-aastane eriaruanne ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2021 kohta

Ühisettevõtted on komisjoni ja tööstusharude vahelised ELi avaliku ja erasektori partnerlused. Mõnel juhul on kaasatud ka teadus- või valitsustevahelised organisatsioonid ja osalevad riigid. Nende peamine ülesanne on edendada teaduslike teadmiste muutmist turustatavateks läbimurdelisteks uuendusteks strateegilise visiooni raames, mida jagavad tööstus- ja teaduspartnerid.

2021. aastal võttis nõukogu vastu uued määrused, millega luuakse üksteist ühisettevõtet, et rakendada rahastamisperioodil 2021–2027 meetmeid mitmeaastaste teadus- ja innovatsiooniprogrammide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames. Ühisettevõtted rakendavad oma konkreetseid teadusuuringute ja innovatsiooni kavasid transpordi, energeetika, tervishoiu, biotoorainel põhineva tööstuse, peamiste digitehnoloogiate, superandmetöötluse ja arukate võrgusüsteemide valdkonnas.

Neist üheteistkümnest ühisettevõttest kaheksa tegutsesid juba eelmise programmi („Horisont 2020“) ajal ja jätkavad uute programmide raames uute juriidiliste isikutena, kellel on uued nimed ning suurenenud või veidi muutunud pädevusvaldkonnad. Lisaks juba tegutsevatele ühisettevõtetele on loodud kolm uut ühisettevõtet: nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte, ülemaailmse tervise ühisettevõte ja Euroopa küberturvalisuse pädevuskeskus. Kontrollikoda auditeerib neid kolme uut ühisettevõtet esimest korda pärast seda, kui nad on saavutanud finantsautonoomia, mis peaks toimuma 2023. aastal.

Veel ühte ühisettevõtet – Fusion for Energy – rahastab Euratom, ja tema ülesanne on anda Euroopa panus rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) rajamisse.

Märkusteta arvamus
kõigi ELi ühisettevõtete
eelarveaasta 2021 kohta

Eelarveaastal 2021 esitasime märkusteta arvamused kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete, tulude ja maksete kohta.

Samas lisasime (nagu ka eelmistel aastatel) ühisettevõtte Fusion for Energy (F4E) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta esitatud auditiarvamusele asjaolu rõhutavad punktid, millega juhitakse peamiselt tähelepanu ohule, et projekti elluviimise kulud võivad kasvada ja selle lõpuleviimine edasi lükkuda.

Iga-aastased eriaruanded Euroopa koolide ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu tingimuslike kohustuste kohta

Avaldasime eelarveaasaastal 2021 oma iga-aastase aruande, mis põhineb 13 Euroopa kooli konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande läbivaatamisel. Me ei leidnud oma läbivaatamise käigus raamatupidamise aastaaruandes küll olulisi vigu, kuid ei saanud siiski kinnitada, et koolide finantsjuhtimine vastab nende finantsmäärusele ja personalieeskirjadele.

Esitame ka igal aastal aruande Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB), nõukogu ja komisjoni tingimuslike kohustuste kohta, mis tulenevad nende ülesannete täitmisest ühtse kriisilahenduskorra määruse alusel. Jõudsime oma aruandes eelarveaasta 2021 kohta järeldusele, et meil puudub teave, mis annaks alust arvata, et SRB, komisjoni ja nõukogu poolsest kriisilahendusülesannete täitmisest tulenevaid tingimuslikke kohustusi oleks oluliselt väärkajastatud.

Meie aastaaruanded:
Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele
heakskiidu andmise menetluse algus

Meie aastaaruannete avaldamine tähendab ka seda, et algab Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mille käigus Euroopa Parlament otsustab nõukogu soovituse põhjal, kas komisjon ja teised organid täitsid ELi eelarvet rahuldavalt. Kui see oli nii, kiidetakse eelarve täitmine heaks.

Oktoobris 2022 esitlesime meie 2021. aasta aastaaruandeid esmalt Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ja nõukogu eelarvekomisjonile. Edasi esitlesime neid ka Euroopa Parlamendi täiskogule ning nõukogule (majandus- ja rahandusküsimused).

Seejärel esitlesime oma aastaaruandeid 2022. aastal ka liikmesriikide/piirkondade parlamentidele ja 21 liikmesriigi valitsusele.

Arvamused

Komisjoni
õigusaktide ettepanekute hindamine

ELi sõltumatu välisaudiitorina avaldame finantsjuhtimise parandamiseks ka arvamusi komisjoni koostatud uute või muudetud õigusaktide ettepanekute kohta. ELi õiguse kohaselt oleme kohustatud arvamuse esitama juhul, kui neil õigusaktide ettepanekutel on märkimisväärne finantsmõju. Teised institutsioonid võivad samuti paluda meil esitada arvamusi konkreetsete küsimuste kohta. Kõik meie arvamused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2022. aastal avaldasime kaheksa sellist arvamust. Need puudutasid peamiselt komisjoni seadusandlikke ettepanekuid, millega muudetakse liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, kuid ka uusi eeskirju Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamise kohta, liikmesriikidele pakutavaid võimalusi kasutada oma riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid REPowerEU kava rahastamiseks, mitmekesise rahastamisstrateegia loomist üldise laenuvõtmise meetodina ning kliimameetmete sotsiaalfondi loomist.

Kontrollikoja ajakiri

Kontrollikoja ajakirja iga number sisaldab ühte konkreetset teemat (enamasti auditialast) käsitlevaid artikleid, mille autoriteks on nii ELi institutsioonides kui ka väljaspool töötavad isikud.

2022. aastal ilmus kaks numbrit, milles käsitleti NGEUd („Cohesion and Next Generation EU: concord or clash“) ning taaste- ja vastupidavusrahastut („The EU Recovery and Resilience Facility: a jump to a resilient Europe?“).

Konverentsid ja veebinarid

2022. aastal (kaas)korraldasime huvitatud isikutele ka mitu konverentsi ja veebiseminari.

Toome nende kohta allpool kaks näidet.

Kontrollikoja veebiseminar:
ELi paradigma muutus Kontrollikoja
rahapesuteemaline seminar

Auditi digiüleminek

Kontrollikoda jätkab oma auditiprotsesside tõhususe parandamist, tõhustades olemasolevate süsteemide integreerimist ja koostalitlusvõimet. Samal ajal on tehnoloogia auditieesmärkidel parema ärakasutamise arengukava raames rakendatud automatiseerimist, tehtud IT-auditeid ja hakatud kasutama täiustatud andmeanalüüsi. Kontrollikoda jätkas ka oma uuendustegevust, mille eesmärk on teha kindlaks kujunemisjärgus tehnoloogia, mida saab kasutada audititöö toetamiseks uudsel viisil.

Hübriidkoosolekud ja üritused

Pandeemia vähendas inimeste ja organisatsioonide ees seisnud tehnoloogilisi ja psühholoogilisi takistusi kaugtöö ja -kohtumiste ees, tõstes samal ajal nende digioskuste taset. Erandiks ei olnud ka kontrollikoda. Kaug- või hübriidkoosolekuid kasutatakse nüüd korrapäraselt töökoosolekuteks, eelkõige väliste sidusrühmadega, nagu auditeeritavad ning muud ELi ja rahvusvahelised organid, vähendades lähetuste arvu institutsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalikule tasemele.

Varustasime oma koosolekuruumid tipptasemel videokonverentsilahendustega, tehes samal ajal kättesaadavaks kaasaskantavad lahendused, mis võimaldavad rühmakoosolekuid kõikjal kontrollikoja hoonetes.

Muutsime ühe koosolekuruumi virtuaalseks telestuudioks, võimaldades salvestada ja edastada pressi infotundide kvaliteetset voogedastust, suulise tõlkega hübriidkonverentse ning muid info- ja haridusüritusi, ning toetades nii institutsiooni kommunikatsioonitegevust.

Digiintegratsioon ja
automatiseerimine

Mõned aastad tagasi loodud lahendus ECAFiles (dokumentide ja andmete turvaliseks vahetamiseks auditeeritavatega) integreeriti meie peamise auditijuhtimissüsteemiga ASSYST ja audititähelepanekute kooskõlastamist haldamises mõeldud süsteemiga CLEAR, lihtsustades ja parandades teabevahetust auditeeritavatega kogu auditi vältel.

Olukordades, kus auditeeritavate andmebaasidele ei olnud võimalik elektrooniliselt juurde pääseda, võtsime 2021. aastal protsesside automatiseerimiseks kasutusele robotteenuse. Kui dokumendid tehakse kättesaadavaks nõutavas vormingus, on see alternatiiviks dokumentide andmebaasidest käsitsi allalaadimisele ning nende salvestamisele ja kontrollimisele.

Täiustatud
andmeanalüüsiteenused

2021. aastal lõime uue spetsialistide tiimi D.A.T.A. (Data and Technology for Audit). D.A.T.A. tiim jätkas tööd tehnoloogia parema kasutamise arengukava rakendamisel, et toetada kontrollikoja auditieesmärkide täitmist.

Tiimi liikmed tegid tihedat koostööd auditirühmadega, et mõista nende konkreetseid tööprotsesse ja vajadusi. Sõltuvalt vajaduse keerukusest varieerus töö lühiajalisest nõustamistegevusest kuni täiemahulise osalemiseni auditiülesannetes.

D.A.T.A. tiim juhtis mitut alljärgnevat kontrollikoja-ülest projekti (või osales neis): NGEU rakkerühma andmeeksperdid, audiitorite jaoks andmeteaduse kogukonna loomine, kontrollikoja enda kasutamiseks loodava semantilise otsingumootori loomise vajalikkuse ja teostatavuse hindamine.

Lõime ka nn andmeteaduse taristu, mis võimaldab peamiselt struktureerimata andmekogumite ja suurandmete töötlemist ning täiustatud analüüsi ja visualiseerimist.

Samal ajal käivitas meie IT-osakond 2022. aasta oktoobris andmelao teenuse, mis võimaldab kasutajal töödelda ja analüüsida struktureeritud andmeid erineva autonoomia astmega, alates eelnevalt määratletud aruannete genereerimisest (algajatele kasutajatele) kuni andmete töötlemise ning ad hoc aruannete ja andmete visualiseerimiseni (ekspertkasutajatele).

Innovatsioon

Jätkus audititehnoloogia ja -innovatsiooni alal ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega TiNA võrgustiku ja platvormi raames tehtav koostöö. Toimus üksteist veebipõhist TiNA üritust, mille teemad ulatusid küberturvalisuse auditeerimisest ja andmete turvalisest edastamisest kuni konkreetsete andmeanalüüsi ja protsessikaevandamise töövahendite kasutamiseni.

Kontrollikoda osales endiselt aktiivselt institutsioonidevahelise digiülemineku komitee kujunemisjärgus tehnoloogiate töörühmas, mille eesmärk on võtta ELi institutsioonides kasutusele sellised tehnoloogiad nagu tehisintellekt, laiendatud reaalsus ja plokiahel. Esitatud on ettepanek ühisprojekti kohta, mille eesmärk on kasutada hajusraamatu tehnoloogiaid, et tagada veelgi turvalisem teabevahetus auditeeritavatega.

Suhted teiste institutsioonidega

Teeme tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu liikmesriikide/piirkondade parlamentide ja liikmesriikide valitsustega, kuna meie töö mõju sõltub suurel määral sellest, kuidas nad meie auditileide ja soovitusi kasutavad.

Euroopa Parlament

2022. aastal taastus järk-järgult teiste institutsioonide ja organite korrapärane füüsiline osalemine Euroopa Parlamendi täiskogu ja komisjonide istungitel. Selle tulemusena vähenes kontrollikoja esindajate osalemine Euroopa Parlamendi peamiselt kohapeal toimunud istungitel 2022. aastal 134-ni (2021. aastal oli neid 147 ja kõik kaugosaluse teel).

Meie töö tulemuste tutvustamiseks kutsutakse kontrollikoja liikmeid ja auditirühmi regulaarselt kohtuma Euroopa Parlamendi komisjonide ja organitega, eelkõige eelarvekontrollikomisjoniga.

Kokku esitlesid meie liikmed 2022. aastal eelarvekontrollikomisjonile 16 eriaruannet ja ühte ülevaadet. Nad osalesid ka eelarvekontrollikomisjoni 16 avalikul kuulamisel 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal, sealhulgas tutvustas kontrollikoja president Tony Murphy meie 2021. aasta aastaaruannet.

Lisaks tegid meie liikmed 14 muule Euroopa Parlamendi komisjonile 27 ettekannet meie eriaruannete ja ülevaadete kohta.

2022. aasta märtsis kutsus komisjonide esimeeste konverents kontrollikoja presidenti arvamustevahetusele meie töökava 2022+ teemal ning konsultatsioonile meie töökava 2023+ üle. Kontrollikoja endine president Klaus‑Heiner Lehne osales maikuus Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgul 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal. Oktoobris kohtus kontrollikoja president Tony Murphy Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsolaga ja tutvustas Euroopa Parlamendi täiskogule meie 2021. aasta aastaaruannet. II auditikoja liikmed kohtusid juunis ka regionaalarengukomisjoni koordinaatoritega, et arutada edasist koostööd, ning eelarvekontrollikomisjon külastas novembris kontrollikoda, et pidada kolleegiumiga arvamustevahetust.

Euroopa Liidu Nõukogu

Kontrollikoja esindajate kohtumiste koguarv suurenes 2022. aastal märkimisväärselt 82-ni (võrreldes 68-ga 2021. aastal).

Üldjuhul tegelevad nõukogu ettevalmistavad organid küll kõigi meie eriaruannetega (varsti peale nende avaldamist), kuid mitte tingimata kõigi ülevaadete ja arvamustega. 2022. aastal esitlesime 19-le nõukogu komiteele ja töörühmale 26 eriaruannet ja kolme arvamust.

2022. aastal osalesid kontrollikoja esindajad ka 29 koosolekul, mis käsitlesid ELi 2020. ja 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist. Lisaks kutsus nõukogu eelarvekomitee kontrollikoja juhtkonda tutvustama meie töökava 2023+ ja 2023. aasta eelarve projekti.

Nõukogu eesistujariik
Prantsusmaa: jaanuar – juuni 2022
Tšehhi Vabariik: juuli – detsember 2022

COVID‑19 piirangute vähenemise tõttu said kontrollikoja esindajad taas füüsiliselt osaleda enamikul ELi nõukogu istungitel. Mõningad kohtumised toimuvad aga endiselt kaugtöö vormis. Uus tööviis võimaldas meil ELi nõukoguga ka rohkem suhelda, pakkudes näiteks ELi juures asuvatele alalistele esindustele mõne aruande kohta sihipäraseid tehnilisi ülevaateid.

2022. aasta juulis kohtus kontrollikoja endine president Klaus‑Heiner Lehne Tšehhi peaministri, ELi asjade ministri ja rahandusministriga, et arutada nõukogu eesistujariigi prioriteete. Kontrollikoja liikmed Iliana Ivanova ja Jan Gregor osalesid septembris mitteametlikul kohtumisel ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavate ministritega. Kontrollikoja president Tony Murphy kohtus novembris nii Rootsi peaministri kui ka rahandusministriga. Kontrollikoja president Tony Murphy ja kontrollikoja liige Jan Gregor kohtusid 2022. aasta detsembris majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eesistuja Tšehhi rahandusministriga ja tutvustasid seejärel ELi rahandusministritele meie 2021. aasta aastaaruannet. Lisaks osalesid kontrollikoja liikmed ja juhtkond 2022. aastal ka 14 kohtumisel liikmesriikide alaliste esindajatega Euroopa Liidu juures.

Liikmesriikide/piirkondade parlamendid ja liikmesriikide valitsused

Kohtumised
liikmesriikide/piirkondade parlamentidega

2022. aastal tutvustasid meie liikmed ja töötajad meie tööd 20 liikmesriigi/piirkonna parlamentidega peetud 88 kohtumisel.

Kohtumised
liikmesriikide valitsustega

2022. aastal tutvustasid meie liikmed ja juhtkond meie tööd 22 liikmesriigi valitsuste ja valitsusasutustega toimunud 133 kohtumisel.

Euroopa Komisjon

Arvamuste vahetamine meie
auditeeritavatega kõige kõrgemal tasandil

Kontrollikoja liikmed ja volinikud suhtlevad omavahel regulaarselt kavandatud ja käimasolevate auditiülesannete teemadel.

Juba aastaid on olnud ka tavaks, et meie liikmed kohtuvad kord aastas oma kolleegidega Euroopa Komisjonist. Need kohtumised annavad võimaluse teha kokkuvõtteid ja arutleda selle üle, kuidas meie koostööd veelgi tugevdada.

Koostöö teiste kõrgeimate kontrolliasutustega

ELi kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee

Meie koostöö 27 liikmesriigi kõrgeimate kontrolliasutustega toimub peamiselt ELi kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee raames. Kontaktkomitee edendab ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste ning kontrollikoja vahelist suhtlust.

2022. aastal jätkasime COVID‑19 teemalist ELi võrgustiku auditit, mille tulemusena avaldati kontaktkomitee veebisaidil palju teabelehti kõrgeimate kontrolliasutuste sellealase töö kohta 2020. ja 2021. aastal. Jätkasime ka koostööd taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise auditeerimise alal. Viimase puhul kohtusid 22 ELi kõrgeimat kontrolliasutust esindavad auditijuhid ja audiitorid korrapäraselt ja arutasid oma NGEUga seotud valminud, käimasolevate ja alles kavandamisel olevate auditite üle.

2022. aasta koosolek

Korraldasime 2022. aasta mais kontaktkomitee aastakoosoleku. See oli ELi kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide esimene füüsiline kohtumine alates 2019. aastast, kuigi ka 2021. aasta novembris toimus üks kõrgetasemeline veebiüritus. Peamised arutelud keskendusid ELi kõrgeimate kontrolliasutuste strateegilistele ülesannetele ja probleemidele taaste- ja vastupidavusrahastu lisaväärtuse hindamisel riikide ja ELi tasandil.

ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimad kontrolliasutused

Toetame ka ELi kandidaatriikide (Albaania, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi ja Ukraina) ja potentsiaalsete kandidaatriikide (Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo²) kõrgeimaid kontrolliasutusi.

2022. aastal toetasime ka OECD ja Euroopa Liidu ühist algatust SIGMA (tugialgatus valitsemise ja juhtimise täiustamiseks) kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimate kontrolliasutuste võrgustiku koosoleku korraldamisel Pariisis.

² Nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) (UNSCR 1244/1999) ja Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta (Advisory Opinion on the question of the „Accordance with international law of the unilateral declaration of independence in respect of Kosovo“).

INTOSAI

Jätkasime 2022. aastal aktiivset osalemist kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelise organisatsiooni (INTOSAI) tegevuses. Kutsestandardite komisjoni ase-eesistuja rollis andsime oma panuse INTOSAI strateegilise planeerimise töökonna tegevusse ja tegime aktiivselt koostööd teiste eesmärkide jaoks loodud töörühmade eesistujatega. Samuti võõrustasime septembris kutsestandardite komisjoni juhtkomitee 21. koosolekut, kus võeti edukalt vastu aruanne standardite raamistiku ajakohastamise kohta, mida juhtis kontrollikoda.

2022. aasta novembris osalesime INTOSAI XXIV kongressil (INCOSAI) Rio de Janeiros. Kongress toimub iga kolme aasta tagant. See on INTOSAI kõrgeim organ, kus võetakse vastu organisatsiooni haldamist puudutavad kõige olulisemad otsused. Kongressil võeti vastu INTOSAI strateegiline kava aastateks 2023–2028 ning kontrollikoda võttis Brasiilia kõrgeimalt kontrolliasutuselt üle kutsestandardite komisjoni eesistuja rolli. Selles rollis sai kontrollikoda koha INTOSAI juhatuses.

Osalesime ka kutsestandardite komisjoni allkomisjonide töös ning teiste INTOSAI töörühmade tegevuses ja projektides, eelkõige keskkonnaauditi, suurandmete, finantsvaldkonna ajakohastamise ja regulatiivse reformi ning avaliku sektori poliitika ja programmide hindamise valdkonnas. Lisaks juhtisime projekti ISSAI 140 standardi (kõrgeimate kontrolliasutuste kvaliteedijuhtimine) ajakohastamiseks ning tegime uue standardi rakendussuuniste koostamisel koostööd INTOSAI arengualgatusega (IDI).

EUROSAI

Samuti osalesime aktiivselt Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni EUROSAI (INTOSAI Euroopa piirkondlik rühm) tegevuses, eelkõige keskkonnaauditi, infotehnoloogiate ning suurõnnetuste ja katastroofidega seoses eraldatud raha kontrollimisega tegelevates töörühmades ja eetikavõrgustikus.

2022. aastal jätkasime ka tegevust portfelli „Tulevikku suunatud mõtlemine ja esilekerkivad küsimused“ raames loodud projektirühmas „Valmistumine tulevasteks riskideks ja kliimakriisiks: kas auditeerimisel tuleks lähtuda pikaajalisest perspektiivist?“, mille kaaseesistujaks oli Ühendkuningriigi kõrgeim kontrolliasutus. Lisaks osalesime aktiivselt
COVID‑19-le reageerimise auditeerimise projektirühma töös.

Meie juhtimine

Liikmed

Kontrollikoda toimib liikmete kolleegiumina, kus on üks liige igast liikmesriigist. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga nimetab nõukogu vastava liikmesriigi valitsuse esitatud kandidaadi kontrollikoja liikmeks. Meil ei ole oma liikmete esitamisel ega ametisse nimetamisel mingit rolli.

Meie liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja see on pikendatav. Liikmed täidavad oma kohustusi täiesti sõltumatult ja vastavalt Euroopa Liidu üldistele huvidele. Ametisse asudes annab iga liige Euroopa Kohtu ees vande.

2022. aastal nimetas nõukogu ametisse uue Sloveenia liikme Jorg Kristijan Petroviči (alates 7. maist), uue Madalmaade liikme Stef Bloki (alates 1. septembrist), uue Malta liikme George Marius Hyzleri (alates 1. oktoobrist), uue Küprose liikme Lefteris Christoforou (alates 2. novembrist) ja uue Leedu liikme Laima Liucija Andrikienė (alates 16. novembrist). Lisaks pikendas nõukogu (7. mai seisuga) veel kuueks aastaks ka Tšehhi liikme Jan Gregori, Läti liikme Mihails Kozlovsi ja Poola liikme Marek Opioła ametiaega.

Märgime kahjutundega, et 14. aprillil 2022 suri meie Madalmaade liige Alex Brenninkmeijer.

Madalmaid esindava uue liikme ametisse nimetamise menetlus oli 2022. aasta lõpus veel pooleli.

2022. aastal toimus 25 kolleegiumi koosolekut. Neil osalemise määr oli 93%. Liikmed osalesid ka auditikodade ja komiteede koosolekutel (vt ka Auditikojad ja komiteed).

Kontrollikoja 2022. aasta seminar:
parandada meie tõhusust ja
kasutada meie ressursse tulevastes auditites
nii hästi kui võimalik

Kord aastas korraldavad meie liikmed, peasekretär ja direktorid kahepäevase seminari, et arutada kontrollikoja pikaajalist strateegiat, tööd ja ülesehitust.

Kontrollikoja selle aasta seminaril arutasid liikmed järgmisi põhiteemasid:

• võimalused täiendava tõhususe ja tootlikkuse kasvu saavutamiseks meie eriaruannete koostamisel;
• kontrollikoja käitumisjuhendi praktilise rakendamise küsimused;
• töökava 2023+.

President

President vastutab institutsiooni strateegia, planeerimise ja tulemusjuhtimise, teabevahetuse ja meediasuhete, institutsioonidevahelise suhtlemise, õigusküsimuste ja siseauditi eest. Lisaks esindab president kontrollikoda välissuhtluses.

Liikmed valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, kelle ametiaeg on pikendatav. Valitud presidendi roll on olla primus inter pares – esimene võrdsete seas. Ta juhatab kontrollikoja kolleegiumi istungeid ja tagab selle otsuste täitmise.

1. oktoobril 2022 võttis Klaus‑Heiner Lehnelt kontrollikoja presidendi ameti üle Tony Murphy.

Auditikojad ja komiteed

Iga liige määratakse ühte kontrollikoja viiest auditikojast, kus võetakse vastu enamik meie auditiaruannetest, ülevaadetest ja arvamustest. Auditikodade ülesanded jagatakse nende liikmete vahel. Iga liige vastutab auditikoja ja kontrollikoja kolleegiumi ees oma auditiülesannete eest. Audititööd teevad kodade direktoraatides töötavad professionaalsed audiitorid.

Iga auditikoja liikmed valivad kaheks aastaks eesistuja, keda saab tagasi valida. 2022. aasta 11. oktoobri seisuga olid meie viie auditikoja eesistujad Joëlle Elvinger, Annemie Turtelboom, Bettina Jakobsen, Mihails Kozlovs ja Jan Gregor.

Auditi kvaliteedikontrolli komitee tegeleb kontrollikoja auditipõhimõtete, -standardite ja -metoodika, audititoe ja -arenduse ning auditi kvaliteedikontrolliga. Komitee koosneb ühest liikmest igast auditikojast ja seda juhtis 2. novembri 2022. aasta seisuga Iliana Ivanova.

Otsused laiemate strateegiliste ja haldusküsimuste kohta võtab vastu halduskomitee ja vajaduse korral liikmete kolleegium – mõlema organi eesistuja on kontrollikoja president. Halduskomiteesse kuuluvad president, kodade eesistujad, auditi kvaliteedikontrolli komitee esimees ja institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav liige (alates 2022. aasta 10. oktoobrist Eva Lindström).

2022. aastal toimus 113 auditikodade, 15 halduskomitee ja 10 kvaliteedikontrolli komitee koosolekut. Neil koosolekutel osalemise määr oli vastavalt 95%, 94% ja 89%.

Lisaks on veel teisi komiteesid, nagu eetikakomitee (mida juhib Joëlle Elvinger), siseauditikomitee (mida juhib Hannu Takkula) ning tulevikuväljavaadete nõuandekomisjon (mida juhib Helga Berger).

Meie kõrgema juhtkonna moodustavad peasekretär ja direktorid. Kontrollikojal on kokku kümme direktoraati: neist viis kuulub auditikodade ja üks kvaliteedikontrolli komitee koosseisu, üks allub presidendile ja kolm peasekretärile.

Tulemuslikkuse mõõtmine

Kasutame põhilisi tulemusnäitajaid, et teavitada juhtkonda meie strateegiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, toetada otsustusprotsesse ja anda meie institutsioonidest sidusrühmadele teavet meie tulemuslikkuse kohta. Ajakohastasime põhilisi tulemusnäitajaid, et need toetaksid meie strateegiat aastateks 2021–2025. Viiest alljärgnevast põhilisest tulemusnäitajast koosnev kogum annab üldise ülevaate organisatsiooni toimimisest – meie töö levitamisest, mõjust ja selle tajumisest.

• avaldatud aruannete arv (võrreldes kavandatuga);
• meediakajastus;
• meie töö mõju ja selle tajumine (sidusrühmade tagasiside);
• Meie kohtumised teiste institutsioonide, liikmesriikide/piirkondade parlamentide ja liikmesriikide valitsustega, ning rahvusvaheline tegevus
• kontrollikoja soovituste täitmise määr.

2022. aastal avaldati 29 aruannet

Avaldasime 29 aruannet (2021. aastal 32 aruannet). Tegu oli 28 eriaruande ja ühe ülevaatega.

Meediakajastus

2022: meediakajastus suurenes
oluliselt

2022. aastal registreerisime ligikaudu 130 000 veebiartiklit ja sotsiaalmeediapostitust, mis olid seotud meie auditiaruannete, muude väljaannete või kontrollikojaga üldiselt. Võrreldes varasemate aastatega näitab see meediakajastuse märkimisväärset suurenemist (2021. aastal 67 000; 2020. aastal 32 000).

Meediakajastus võib sõltuvalt teemast ja aruande keerukusest märkimisväärselt erineda. Meedia huvi meie väljaannete vastu võivad mõjutada ka välised tegurid, nagu mõni oluline sündmus või areng poliitikas. Lisaks pöörab meedia hädaolukordades, nagu seda on COVID‑19 pandeemia või Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, tähelepanu eelkõige kriisiga seotud materjalile.

Suhtlemine pressiga

Alates COVID‑19 liikumispiirangutest oleme oma väljaandeid tutvustanud virtuaalselt, mis on võimaldanud meil tihendada kontakte ajakirjanikega.

2022. aastal avaldasime 41 pressiteadet 24 ELi keeles, samuti infoteatiseid, meediale mõeldud teavet ja mõnes keeles avaldatavaid (kasutusvalmis) audioavaldusi. Andsime ka mitmeid intervjuusid olulistele meediaväljaannetele kogu Euroopas (seda nii raadios, televisioonis kui ka trükiajakirjanduses). Lisaks korraldasime 14 veebipõhist pressi infotundi, sealhulgas üheksa täiendavat riigipõhist pressi infotundi aastaaruande teemal. Meie infotundides osales kokku 350 ajakirjanikku, kellest enamik esindas ELi liikmesriikide olulisi meediaväljaandeid.

Poolteist miljonit külastust
kontrollikoja veebisaidile

2022. aastal registreeriti meie veebisaidil üle pooleteise miljoni külastuse (ligikaudu 600 000 üksikkülastajat).

2022: jälgijate arv
sotsiaalmeedias
suurenes jätkuvalt

Meie kolmel sotsiaalmeediakanalil (Twitter, LinkedIn, Facebook) oli 2022. aasta lõpu seisuga ligikaudu 45 000 jälgijat (2021. aastal umbes 39 000).

Meie töö mõju ja selle tajumine

82% meie küsitlustele vastanutest
leiab, et meie aruanded
on nende töö jaoks kasulikud

Hindame, kuidas tajuvad meie töö võimalikku mõju ja kasulikkust meie aruannete lugejad: Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, ELi asutused, liikmesriikide alalised esindused, liikmesriikide ametiasutused ja kõrgeimad kontrolliasutused, valitsusvälised organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, meedia jne.

Alates 2018. aastast oleme korraldanud anonüümseks muudetud elektroonilisi küsitlusi, et paluda meie lugejatel anda kvalitatiivset tagasisidet valitud aruannete kohta ja esitada meie tööd puudutavaid üldisi ettepanekuid.

2022. aastal leidis 82% ligikaudu 450 vastanust, et meie aruanded on nende töö jaoks kasulikud, ning 78% leidis, et neil oli mõju. Need näitajad sarnanevad eelmise aasta tulemustele (2021. aastal vastavalt 83% ja 79%).

Meie kohtumised teiste institutsioonide, liikmesriikide/piirkondade parlamentide ja liikmesriikide valitsustega, ning rahvusvaheline tegevus

Kõrgetasemeline suhtlus
meie sidusrühmadega

Kokkuvõttes taastus 2022. aastal taas intensiivne suhtlus meie Euroopa ja rahvusvaheliste sidusrühmadega. Tutvustasime oma töö tulemusi kokku 437 korral Euroopa Parlamendi komisjonidele, nõukogu ettevalmistavatele organitele ning liikmesriikide/piirkondade parlamentidele ja liikmesriikide valitsustele (2021. aastal 419 korral).

Lisaks osalesime 178 rahvusvahelises tegevuses. See hõlmas rahvusvaheliste avaliku sektori auditiorganisatsioonide, eelkõige INTOSAI ja EUROSAI tegevust, samuti kahepoolseid üritusi teiste kõrgeimate kontrolliasutustega, konverentse, kohtumisi ja laiemale publikule suunatud tegevusi (2021. aastal 154 tegevust).

Kontrollikoja soovituste täitmise määr

Peaaegu kõik
meie 2018. aasta soovitused
on täidetud

Mõõdame oma soovituste rakendamist meie audiitorite tehtud järelkontrolli põhjal. 2022. aastal analüüsisime meie 2018. aastal avaldatud aruannetes komisjonile ja teistele institutsioonidele esitatud soovituste täitmist.

Analüüs näitas, et 100% meie 2018. aasta aastaaruandes esitatud 14 soovitusest ja 85% 2018. aasta eriaruannete 325 soovitusest oli täielikult, osaliselt või suuremas osas täidetud.

Auditi tugiteenused

Auditimetoodika

AWARE

Meie auditimetoodikat ja suuniseid kirjeldab sisemiseks kasutuseks mõeldud digitaalne platvorm AWARE (Accessible Web-based Audit Resource). Eelmisel aastal tegime selle kättesaadavaks meie veebisaidil. See on avalikkuse jaoks ühtne juurdepääsupunkt meie auditimetoodikale ja suunistele.

Tööalane täiendkoolitus

2022: tööalase täiendkoolituse
eesmärgid ületati

2022. aastal ületasime taas tööalasele täiendkoolitusele seatud eesmärgi, mille aluseks on Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni soovitused, mille kohaselt tuleks audiitoritele lisaks keelekoolitusele pakkuda aastas keskmiselt viis ja mitteaudiitoritele kaks päeva tööalast täiendkoolitust.

Meie audiitorite keskmine keeleõppega mitteseotud koolituspäevade arv oli 6,9 (2021. aastal 8,5 ja 2020. aastal 5,4), millest 5,0 päeva moodustas põhitegevusega seotud (auditialane) koolitus. Meie mitteaudiitoritest töötajate keskmine koolituspäevade arv oli 3,6 (2021. aastal 4,2 ja 2020. aastal 3,1). Mõlema näitaja vähenemist võrreldes varasemate aastatega saab selgitada järkjärgulise naasmisega kohapeal toimuva koolituse juurde, mis annab küll parema õpikogemuse, kuid mida saab selle olemusest tulenevalt kasutada väiksemas mahus kui veebipõhiseid alternatiive.

Spetsiaalselt audiitoreile
loodud koolitusprogrammid

Püüdsime küll pidevalt pakkuda väga vaheldusrikast valikut koolitusi, kuid pöörasime erilist tähelepanu põhitegevusega (st auditiga) seotud koolitusele. See tähendas mitmeid uusi kursusi ja uusi algatusi, nagu allpool kirjeldatud:

• poliitikavaldkondadega seotud koolitus: üks 2022. aasta peamisi prioriteete oli koostöös auditikodadega luua ja parandada teadmisi meie auditivaldkondadest / ELi poliitikavaldkondadest. Korraldasime selle algatuse raames 12 koolitusüritust;
• suurt tähelepanu pälvis veel üks uus valdkond – NGEU – ja eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu. Meie peamine koolitusalgatus oli taaste- ja vastupidavusrahastut käsitlev kahepäevane koolitus, mida pakume koostöös Euroopa Avaliku Halduse Instituudiga. Korraldasime sellest veebipõhisest kursusest kuus sessiooni. Koolituse eesmärk on aidata osalejatel mõista taaste- ja vastupidavusrahastu määruse üksikasju ja eripära ning liikmesriikide riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist;
• uued koolitusprogrammid auditijuhtidele ning kursused andmete ja tehnoloogia kasutamise kohta auditis: valmis auditijuhtidele mõeldud kompetentsiraamistik, mille alusel koostasime spetsiaalse koolitusprogrammi, mille keskmes on kolm auditijuhtide jaoks olulist põhipädevust: projektijuhtimine, tõhus suhtlemine ja eestvedamine. Koostöös kontrollikoja DATA tiimiga hakkasime täiendama oma auditikolleegide oskusi andmete ja tehnoloogia kasutamisel.

Uue hübriidkeskkonna
alane koolitus ja
teadlikkuse suurendamine

Korraldasime töötajatele ja juhtkonnale koolituse selle kohta, kuidas saada hakkama uues hübriidreaalsuses peale uue hübriidtööotsuse jõustumist 2022. aasta aprillis. Programm „Tagasi kontorisse“ kestis juunist oktoobrini ja hõlmas erinevaid tegevusi, nagu koolituskursused, esitlused, seminarid ja fotokonkurss. 2022. aasta novembris korraldati sellealane kohustuslik koolitus ka juhtivtöötajatele.

Jätkasime karjäärinõustajate, mentorite, asutusesiseste vahendajate ja konfidentsiaalsete kontaktisikute koolitusprogrammi ning lükkasime käima uue sisemise vastupanuvõime arendamise programmi.

Tõlge

Tõlkisime ja toimetasime 2022. aastal enam kui 203 000 lehekülge (2021. aastal 227 003), millest 21 133 telliti allhankena. Meie tõlkijad osalesid ka kontrollikoja audititegevuses, pakkudes keelealast tuge auditikäikudel, veebikoosolekutel ja aruannete kirjutamisel. Lisaks osalesid nad kommunikatsioonitöös, andes keelealast nõu ja parandades tekstide kvaliteeti, kohandades sõnumeid konkreetsetele sihtrühmadele (näiteks neid kultuuriliselt kohandades).

Esimest korda tõlkisime kõik kontrollikoja tooted kohe iiri keelde, mille tulemuseks oli kõigi keeleversioonide õigeaegne avaldamine.

Küberturvalisus

2022: väga oluline aasta
küberturvalisuse valdkonnas

COVID‑19 kriis tõi kaasa küberkuritegevuse ja riikide toetatud küberrünnete arvu hüppelise kasvu. Kontrollikoja IT-turvalisuse meeskond pole meie IT-teenuste turvalisuse tagamisega kunagi varem nii hõivatud olnud. Seda ei oleks suudetud saavutada ilma institutsioonidevahelise infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) väärtusliku toeta.

Alustati 2022.–2024. aasta küberturvalisuse kava rakendamist ning terve rida meetmeid on töös või juba lõpule viidud. Lisaks töötasime me CERT-EU toel välja tegevuskava, et võtta kasutusele nullusalduse turvamudel, mis on üks küberturvalisuse kava aluseks olevatest põhimõtetest. Esimene seda uut paradigmat kasutav süsteem on uus kaugjuurdepääsu platvorm, mis asendab 2023. aasta esimeses kvartalis praeguse VPN-lahenduse.

Viisime 2022. aastal läbi mitu matkitud andmepüügikampaaniat, sealhulgas institutsioonidevahelisel tasandil korraldatud kampaania. Need tasusid end ära: täheldasime nende kontrollikoja töötajate arvu suurenemist, kes said aru, et tegu oli andmepüügiga ja andsid sellest teada.

CERT-EU korraldas kontrollikoja kõrgemale juhtkonnale spetsiaalse ürituse, et anda ülevaade praegusest ohuolukorrast ja käsitlemist vajavatest strateegilistest prioriteetidest.

2022. aastal kiitis peasekretär heaks uue IT-süsteemide logimise ja auditeerimise poliitika. See on mõeldud meie kasutajatele kindluse andmiseks ning süsteemiauditi ja logiandmete kasutamise läbipaistvuse kindlustamiseks, tagades samal ajal meie süsteemide turvalisuse.

Kontrollikoda osales ka aktiivselt uute institutsioonidevaheliste küberturvalisuse eeskirjade ettevalmistamisel. Kuigi eeskirjad on praegu alles heakskiitmisel, on kontrollikoda nende paljusid nõudeid juba rakendama hakanud.

Hooned

Kaasav, turvaline ja
keskkonnasõbralik
töökeskkond

Usume kindlalt, et hea töökeskkond on kontrollikoja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks väga oluline. Selle otsene mõju töötajate heaolule aitab muuta kontrollikoja atraktiivseks töökohaks.

Meie visioon on ka pakkuda kõigile töötajatele kestlikku töökeskkonda, mis on koostööl põhinev, heaolule orienteeritud, ohutu ja keskkonnasõbralik.

Omame praegu kolme hoonet (K1, K2 ja K3), mis toimivad ühtse tehniliselt integreeritud üksusena. Lisaks üürime täiendavat kontoripinda Luxembourgis asuva avariitaastekeskuse jaoks.

K1

Hoone K1 võeti kasutusele aastal 1988 ja selles asuvad kontoriruumid kuni 310 töötajale ning koosolekuruumid.

Hoone K1 moderniseeriti aastal 2008; tööde eesmärk oli viia see vastavusse Luksemburgi tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetega. Kõigil võimalikel juhtudel muudeti hoones K1 kasutatavat tehnoloogiat nii, et see ühilduks juba hoonetes K2 ja K3 kasutatavaga.

K2

Hoone K2 võeti kasutusele aastal 2003. Seal asuvad kontoriruumid kuni 241 töötajale, koosolekuruumid, konverentsisaal koos suulise tõlke kabiinidega, videokonverentsiruumid, kohvik ja väike köögiala.

Hoone K2 renoveeriti, et optimeerida tööruumide paigutust ja ajakohastada tehnilised süsteemid, ning muudeti palju keskkonnatõhusamaks.

K3

Hoone K3 võeti kasutusele aastal 2012. Esimesel korrusel asuvad söökla, kohvik ja koolitusruumid. Lisaks paiknevad hoones kontoriruumid kuni 503 töötajale, koosolekuruumid ja IT-ruum. Hoonel K3 on BREEAMi reiting „väga hea“. BREEAM on maailma juhtiv meetod, mida kasutatakse hoonete säästlikkuse hindamiseks ja sertifitseerimiseks.

Keskkonnajuhtimine

ELi institutsioonina oleme kohustatud järgima kogu oma tegevuses usaldusväärse keskkonnajuhtimise põhimõtteid. Seetõttu on meie eesmärk vähendada pidevalt oma keskkonnamõju. Jälgime ja analüüsime igal aastal oma tegevuse tagajärjel tekitatud kasvuhoonegaaside heidet.

Kontrollikoda on uhke oma keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaadi üle. Rakendame edukalt EMASi nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi ning vastame täielikult ISO 14001:2015 sertifitseerimise nõuetele.

EMASi tingimustele vastamise välisaudit toimus 2022. aasta oktoobris. Tulemused olid edukad, mittevastavusi ei leitud ja tehti kindlaks palju häid tavasid. Selle tulemusena kinnitati meie EMASi sertifikaat ajavahemikuks 2023–2025.

Energiakriisi tingimustes toimimine

Kontrollikoda võtab täiendavaid meetmeid, et vähendada gaasitarbimist 15% võrra. Tegu oli eelmise aasta juulis komisjoni ja nõukogu kavas „Säästke gaasi ohutuks talveks“ esitatud ettepanekuga. Kontrollikoda võtab arvesse ka Luksemburgi valitsuse hiljutist soovitust piirata ametiasutuste hallatavate hoonete temperatuuri 20 kraadini.

Kontrollikoja hoonete 2022. aasta energiaauditis pakuti välja erinevaid energiasäästuvõimalusi ning selle tulemusena on praegu rakendamisel ambitsioonikas kava energiatarbimise vähendamiseks.

Kava heite vähendamiseks
aastaks 2030

Käivitasime 2022. aastal projekti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. See põhineb kolmel peamisel sambal:

• meie hoonete keskkonnamõju vähendamine;
• keskkonnasõbraliku liikuvuse kasutuselevõtt, arvestades vajadust teha kohapealseid kontrollkäike, kuna see on meie audititöö keskne osa;
• töötajate teadlikkuse ja pühendumuse suurendamine.

Kestlikkuse alane aruandlus

Kolleegium võttis 2022. aasta septembris vastu esimese, 2021. aasta kohta koostatud kontrollikoja jätkusuutlikkuse aruande. Organisatsiooni vastutuse põhieesmärk on tagada, et selle tegevusel oleks positiivne mõju ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele. Need on kolm peamist sammast, millel organsatsiooni vastutus või jätkusuutlikkus põhineb. Jätkusuutlikkus käsitleb seega organisatsiooni tegevuse eetikat ja selle toimimist viisil, mis on pikas perspektiivis elujõuline.

Kestlikkus on midagi enamat kui lihtsalt keskkonnasäästlikkus. See tähendab ka majanduslikku mõju, eetikat ja juhtimist, õigusnormide järgimist ja eelkõige austust inimeste vastu. Peame kontrollikoja kõige väärtuslikumaks varaks meie töötajaid ning rakendame mitmesuguseid algatusi ja meetmeid nende heaolu optimeerimiseks.

Käesolevas aruandes antakse ülevaade meie tegevuse majanduslikust, keskkonnaalasest ja sotsiaalsest mõjust selle kontrollimisel, kas ELi vahendid toetavad kestlikku ja kaasavat majanduskasvu Euroopas ja kogu maailmas. Samuti antakse teavet meie struktuuri mõju kohta ja selle kohta, milline on meie missiooni täitmiseks loodud halduslik ülesehitus.

Kontrollikoja jätkusuutlikkuse aruandest saab iga-aastane väljaanne, mis avaldatakse meie veebisaidil.

Meie aruandekohustus

Finantsteave

Meie institutsiooni rahastatakse ELi eelarve halduskulude rubriigist.

2022. aastal oli meie eelarve suurus ligikaudu 162,1 miljonit eurot.

Meie eelarve moodustab ca 1,5% ELi kõigist halduskuludest (vähem kui 0,1% ELi kogukulutustest).

2022. aasta eelarve täitmine

EELARVEAASTA 2022	Lõplikud assigneeringud	Kulukohustused	Kasutus protsentides (kulukohustused/assigneeringud)	Maksed
Jaotis 1: Institutsiooni töötajad	(tuhandetes eurodes)
10 – Institutsiooni liikmed	11 590	11 084	96%	10 630
12 – Ametnikud ja ajutised teenistujad	120 203	118 984	99%	118 984
14 – Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused	9 089	9 055	99%	8 783
162 – Lähetused	1 647	1 647	100%	1 227
161 + 163 + 165 – Muud institutsiooni töötajatega seotud kulud	2 752	2 564	93%	2 156
Jaotis 1 kokku	145 281	143 334	99%	141 780
Jaotis 2: Hooned, vallasvara, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud
20 – Kinnisvara	4 908	49053	99%	2 274
210 – IT ja telekommunikatsioon	8 879	8 879	100%	5 617
212 + 214 + 216 – Vallasvara ja sellega seonduvad kulud	847	783	92%	534
23 – Jooksvad halduskulud	540	478	89%	378
25 – Koosolekud ja konverentsid	381	185	48%	138
27 – Teave ja trükised	1 305	1 145	88%	834
II jaotis: vahesumma	16 860	16 375	97%	9 775
Kontrollikoda kokku	162 141	159 709	99%	151 555

³ Sh otsusega üle viidud summad.

2023. aasta eelarve

2023. aasta eelarve on 2022. aastaga võrreldes 7,97% suurem.

EELARVEAASTA 2022	2023	2022
Jaotis 1: Institutsiooni töötajad	(tuhandetes eurodes)
10 – Institutsiooni liikmed	11 777	11 715
12 – Ametnikud ja ajutised teenistujad	131 876	120 838
14 – Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused	9 779	8 444
162 – Lähetused	2 453	2 452
161 + 163 + 165 – Muud institutsiooni töötajatega seotud kulud	2 601	2 732
Jaotis 1 kokku	158 486	146 181
Jaotis 2: Hooned, vallasvara, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud
20 – Kinnisvara	4 274	3 778
210 – IT ja telekommunikatsioon	8 452	8 228
212 + 214 + 216 – Vallasvara ja sellega seonduvad kulud	894	944
23 – Jooksvad halduskulud	588	574
25 – Koosolekud ja konverentsid	580	675
27 – Teave ja trükised	1 786	1 761
Jaotis 2 kokku	16 574	15 960
Kontrollikoda kokku	175 060	162 141

Märkus: esitatud arvud on algsest eelarvest.

Sise- ja välisaudit

Siseaudit

Meie siseauditi talituse missioon on pakkuda sõltumatut ja objektiivset kindlust ning konsultatsiooni, mille eesmärk on anda lisaväärtust ja edendada kontrollikoja tegevust. Siseauditi talitus aitab kontrollikoda organisatsiooni strateegia elluviimisel ja eesmärkide saavutamisel, töötades süstemaatiliselt ja distsiplineeritult selle nimel, et hinnata ja parandada kontrollikoja juhtimise tõhusust, riskijuhtimist ja sisekontrollimehhanisme. Siseauditi talitus annab aru kolmest kontrollikoja liikmest ja ühest väliseksperdist koosnevale siseauditi komiteele. Komitee teeb regulaarset järelevalvet siseauditi talituse aasta töökavas kavandatu rakendamise üle ja tagab talituse sõltumatuse.

2022. aastal jätkas siseauditi talitus kontrollikoja riskijuhtimispoliitika läbivaatamist ja avaldas aruanded kahe ülesande kohta: „IT juhtimine“ ja „Värbamisprotsess“. Siseauditi talitus viis lõpule ka veel kahe ülesande („Kontrollikoja kinnisvarapoliitika – hoone K2 renoveerimine“ ning „Hindamis- ja edutamisprotsessid“) audititöö, mille kohta avaldatakse aruanded 2023. aastal.

Meie siseaudiitor ei leidnud puudusi, mis nende olemuse või ulatuse tõttu seaksid tõsiselt kahtluse alla volitatud eelarvevahendite käsutaja kehtestatud sisekontrollisüsteemi (mille eesmärk on tagada kontrollikoja 2022. aasta finantstehingute seaduslikkus ja korrektsus) üldise usaldusväärsuse.

Välisaudit

Meie raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor. Tegu on olulise faktiga, kuna see näitab, et me kasutame enda suhtes samu läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid, mida oma auditeeritavate suhtes.

Meie välisaudiitor – ACG Auditing & Consulting Group S.r.l. – avaldas oma aruande meie eelarveaasta 2021 raamatupidamise aastaaruande kohta 5. mail 2022 ning esitas selles märkusteta auditiarvamuse.

Meie välisaudiitori arvamused – eelarveaasta 2021

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023

PDF	ISBN 978-92-847-9843-8	ISSN 2315-3911	doi:10.2865/394463	QJ-AA-23-001-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-9804-9	ISSN 2315-3911	doi:10.2865/81275	QJ-AA-23-001-ET-Q
PRINT	ISBN 978-92-847-9790-5	ISSN 1831-127X	doi:10.2865/935532	QJ-AA-23-001-ET-C

Käesolev väljaanne on saadaval 24 keeles ning järgmises formaadis:

PDF

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2023

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

Järgmiste fotode taaskasutamine on lubatud juhul, kui on ära märgitud autoriõiguste valdaja, allikas ja fotograafide nimed (kui need on ära toodud):

* © Euroopa Liit, 2022; allikas: Euroopa Kontrollikoda.

* © Euroopa Liit, 2022; allikas: Euroopa Kontrollikoda.

* © Euroopa Liit, 2022; allikas: Euroopa Kontrollikoda.

* © Euroopa Liit, 2022; allikas: Euroopa Kontrollikoda.

* © Euroopa Liit, 2022; allikas: Euroopa Kontrollikoda.

* © Euroopa Liit, 2022; allikas: Euroopa Kontrollikoda.

* © Euroopa Liit, 2022; allikas: Euroopa Parlament / Alexis Haulot.

* © GLOBAL VIEW SPRL – fotograaf: Simon Schmitt. Hoonete arhitektid: Paul Noël (1988) ja Jim Clemes (2004 & 2013).

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

* (üleval vasakul): © depositphotos.com / mrdoomits.

* (üleval paremal): © depositphotos.com / Xavier Lejeune.

* (keskel vasakul): © depositphotos.com / adriaticphoto.

* (keskel): © depositphotos.com / halfpoint.

* (keskel paremal): © depositphotos.com / fran11.

* (all): © stock.adobe.com / denizbayram.

* © stock.adobe.com / Weyo.

* © shutterstock.com / jamesteohart.

* © Getty Images / Tonkovic.

* © stock.adobe.com / Negro Elkha.

* © depositphotos.com / Tashatuvango.

* © depositphotos.com.

* © shutterstock.com / Billy Miaron.

Kontrollikoja taaskasutamispoliitika ei hõlma tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumente, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.