Meie tegevus aastal 2021
Euroopa Kontrollikoja aasta tegevusaruanne
Euroopa Kontrollikoda
Kes me oleme
- Euroopa Liidu välisaudiitor;
- asutati Brüsseli lepinguga 1975. aastal ja alustas tööd 1977;
- alates Maastrichti lepingu jõustumisest 1993. aastal täieõiguslik Euroopa Liidu institutsioon;
- asukoht Luxembourgis;
- kolleegiumina toimiv organisatsioon, mis koosneb 27 liikmest (igast liikmesriigist üks), kelle nimetab ametisse nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga;
- ligikaudu 900 töötajat kõikidest ELi liikmesriikidest.
Mida me teeme
- kontrollime, et ELi raamatupidamine oleks korras, et liit täidaks õigesti talle kehtivaid finantseeskirju ning et liidu poliitikasuunad ja programmid täidaksid neile seatud eesmärgid ja tooksid kulutustele vastavat tulu;
- aitame parandada ELi finantsjuhtimist ning edendame aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust;
- teavitame ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid riskidest, anname neile kindlust, juhime tähelepanu puudustele ja edusammudele ning nõustame neid;
- esitame oma tähelepanekud ja soovitused Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning üldsusele.
Presidendi eessõna
Lugupeetud lugeja
2021. aastal mõjutas COVID-19 pandeemia jätkuvalt väga negatiivselt nii Euroopa Liitu kui selle liikmesriike.
Praegusel raskel ajal annab EL enneolematus mahus finantsabi. Lisaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 osana kokku lepitud traditsioonilistele eelarvevahenditele käivitas EL taasterahastu (Next Generation EU), mis kujutab endast võlaväärtpaberitel põhinevatest täiendavatest vahenditest koosnevat taastepaketti.
Seda arvesse võttes võttis kontrollikoda jaanuaris vastu uue strateegia aastateks 2021–2025, mille raames keskendume kolmele strateegilisele eesmärgile. Nende raames suunatakse lähiaastatel meie jõupingutusi ELi rahanduse auditeerimisel, meie organisatsioonis vajalike muudatuste tegemisel ja meie ressursside võimalikult tulemuslikul ja tõhusal kasutamisel.
Käesolevas tegevusaruandes antakse ülevaade meie tööst 2021. aastal, mis oli meie uue strateegia rakendamise esimene aasta. Lisaks antakse teavet meie juhtkonna, töötajate, audititoe ja finantside kohta.
Hoolimata jätkuvast pandeemiast säilitasime talitluspidevuse kogu aasta jooksul ja kohandasime pidevalt oma tegevust vastavalt muutuvatele töötingimustele.
Avaldasime kõik oma 2021. aasta aastaaruanded selleks sätestatud tähtpäevadeks. Avaldasime ka 32 eriaruannet ja ülevaatearuannet, hoides samas viivitusi mõistlikes piirides.
ELi kodanikud ning meie institutsioonilised sidusrühmad ja partnerid nii ELi kui liikmesriikide tasandil võivad olla jätkuvalt kindlad, et me avaldame sõltumatuid ja objektiivseid aruandeid ELi tuleviku põhiteemade kohta, tuues esile, mis toimib hästi, juhtides tähelepanu sellele, mis ei toimi, ning tehes ettepanekuid olukorra parandamiseks.
Oleme solidaarsed Ukrainaga. Oleme otsustavalt hukka mõistnud Venemaa sissetungi Ukrainasse ja korraldame humanitaarabi Venemaa agressiooni ohvritele. Euroopa jaoks on saabunud väga rasked ajad. Seetõttu peab Euroopa Liit rohkem kui kunagi varem olema ühtne.
Loodame, et käesoleva aasta tegevusaruandes sisalduv teave on teie jaoks kasulik.
president
Klaus-Heiner Lehne
2021. aasta lühiülevaade
Meie tegevus
Töö COVID-19 pandeemia ajal
2021. aastal töötasime endiselt COVID-19 pandeemiast tulenevate reisimist ja rahvatervist puudutavate piirangute raames. Meie suutlikkus teha auditeid kohapeal oli jätkuvalt märkimisväärselt piiratud. Jätkasime töömeetodite muutmist ja uue olukorraga kohanemist.
Meie töötajad suutsid pidevalt kohaneda muutuvate töötingimustega ja õppisid kiiresti kasutama uusi töövahendeid. Sai selgeks, et vajaduse korral saame oma töömeetodeid kiiresti muuta, jätkates samal ajal tõhusa avaliku sektori audititeenuse osutamist ELis.
Suutsime oma auditiaruanded, arvamused ja ülevaated avaldada õigeaegselt. Tegime sisukaid järeldusi ja andsime asjakohaseid soovitusi, kuigi töötasime kohati täiesti virtuaalselt. Tulevikus püüame edukalt kasutada viimase kahe aasta kogemusi ning suurendada kohapealsete kontrollkäikude lisaväärtust ja tõhusust, kombineerides need virtuaalse tööga.
Meie uus strateegia aastateks 2021–2025
Palju aastaid oleme kasutanud mitmeaastaseid strateegiaid, et anda oma audititööle pikaajaline suund, edendada organisatsiooni muutmise abil pidevat arengut ja püsida avaliku sektori auditeerimise valdkonnas esirinnas.
2021. aasta lõpp tähendas ka meie uue 2021.–2025. aasta strateegia esimese aasta lõpulejõudmist. Meie käesoleva viieaastase perioodi strateegilised eesmärgid on parandada aruandekohustuse täitmist, läbipaistvust ja auditikorda igat liiki ELi meetmete puhul; keskendada meie auditid valdkondadesse ja teemadele, kus me saame anda kõige rohkem lisaväärtust; ning anda keerulises ja muutuvas keskkonnas tugevat auditikindlust.
Strateegia elluviimiseks leppisime kokku iga sihtarvu ja eesmärgi rakendusmeetmed, jagasime ülesanded ja seadsime tähtajad. Tegime käesoleval aastal mitmes valdkonnas suuri edusamme, mis puudutas eelkõige järgnevat:
- meie aastaaruande ning kinnitava avalduse aluseks oleva auditi lähenemisviisi muutmine;
- strateegilise lähenemisviisi koostamine Euroopa taasterahastu (Next Generation EU) algatuse (sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu) auditeerimiseks;
- pettustevastase tegevuskava koostamine;
- meie tegevuse kavandamise süsteemi muutmine;
- asjakohaste tulemusnäitajate kehtestamine meie strateegia rakendamise jälgimiseks;
- uue kommunikatsioonistrateegia koostamine.
ELi meetmete tulemuslikkuse ja korrektsuse auditeerimine
Meie auditite tulemusel koostatakse ELi kodanikele ja poliitikakujundajatele sõltumatuid ja objektiivseid aruandeid ELi tuleviku võtmeküsimuste kohta, tuues välja, mis toimib hästi, ja juhtides tähelepanu sellele, mis mitte.
Meie tulemusauditites käsitletakse ELi poliitikavaldkondade ja programmide tulemuslikkust, tõhusust ja säästlikkust. Need keskenduvad teemadele, mis peegeldavad ELi ees seisvaid ülesandeid, nagu
- loodusressursside kestlik ja keskkonnasõbralik kasutamine;
- majanduskasv ja kaasamine;
- rände ja ülemaailmse arenguga seotud probleemid;
- ühtne turg ja pangandusliit;
- vastutustundliku ja tõhusa Euroopa Liidu tagamine.
Auditite eesmärk on aidata ELil paremini saavutada oma poliitikaeesmärke.
Meie finants- ja vastavusauditid ELi eelarve ja Euroopa Arengufondide (EAFide) eelarvete kohta sisaldavad kinnitavat avaldust raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.
Samuti võime teha valitud vastavusauditeid, et uurida ELi eelarve raamatupidamisarvestuse ja finantsjuhtimise olukorda või hinnata, kas ELi vahendite kogumise ning kasutamise juhtimis- ja kontrollisüsteemid vastavad kohaldatavatele ELi ja riiklikele eeskirjadele.
Lisaks oleme mitme ELi asutuse, detsentraliseeritud organi ja ühisettevõtte ning Euroopa koolide välisaudiitor.
Järgime kõigis oma auditites rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori auditistandardeid.
Töökava
Meie töökavas 2022+, mis avaldati 2021. aasta detsembris, korratakse meie järgmiste aastate auditiprioriteete ning esitatakse üksikasjad 79 eriaruande ja ülevaate kohta, mida kavatseme avaldada alates 2022. aastast.
Rohkem kui kaks kolmandikku 2022. aasta uutest auditiülesannetest on tihedalt kooskõlas meie strateegias aastateks 2021–2025 seatud suundadega, keskendudes eelkõige valdkondadele ja teemadele, kus me saame anda kõige rohkem lisaväärtust. Meie strateegilised valdkonnad on liidu majanduslik konkurentsivõime; vastupanuvõime liidu julgeolekut ähvardavatele ohtudele ning vabadusel, demokraatial ja õigusriigil põhinevate Euroopa väärtuste austamine; kliimamuutused ja loodusvarad; liidu eelarvepoliitika ja avaliku sektori rahandus. Lisaks kavatseme me COVID-19 ja kriisijärgse taastumisega seotud kulutuste ja poliitikavaldkonna raames avaldada 16 aruannet ELi tegevusest sellistes küsimustes nagu vaktsiinide hankimine, ning teha mitu auditit Euroopa taasterahastu kohta.
Koostame oma auditi töökava sõltumatult, kuid mitte üksi. Teeme koostööd oma institutsioonidest sidusrühmade, eelkõige Euroopa Parlamendiga. Alates 2015. aastast, mil me alustasime seda dialoogi, on parlamendikomisjonide ettepanekute arv pidevalt kasvanud: 37 auditiettepanekust 2015. aastal 164 auditiettepanekuni töökava 2022+ jaoks. Peaaegu kaks kolmandikku neist ettepanekutest on kas täielikult või osaliselt kaasatud käimasolevasse või tulevasse töösse ning mõnda neist on juba käsitletud meie hiljuti avaldatud aruannetes. Esimest korda saime kaheksa täiendavat auditiideed kümne liikmesriigi alalistelt esindustelt Euroopa Liidu juures.
Kohapealne audititöö
Suurem osa audititööst tehakse kontrollikoja ruumes Luxembourgis. Tavatingimustes külastavad meie audiitorid tihti ka meie peamist auditeeritavat – Euroopa Komisjoni – ning teisi ELi institutsioone, asutusi ja organeid, liikmesriikide riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi ametiasutusi, kolmandates riikides asuvaid ELi delegatsioone ning ELi vahendeid kasutavaid rahvusvahelisi organisatsioone.
Lisaks külastame tavaliselt ELi vahendite saajaid ka kohapeal nii ELis kui väljaspool liidu piire. Auditikülastusi tehes uurime kontrolljälge, kogume otsest auditi tõendusmaterjali lõplike toetusesaajate ning nende juures, kes tegelevad ELi poliitikavaldkondade ja programmide juhtimise ning ELi rahaliste vahendite kogumise ja väljamaksmisega. 2021. aastal tegime enamiku neist kontrollidest virtuaalselt.
Meie eesmärk on võtta valitud auditiaruanded vastu 13 kuu jooksul (kooskõlas ELi finantsmääruses seatud eesmärgiga).
Meie auditirühmad koosnevad tavaliselt kahest või kolmest audiitorist ja auditikülastus kestab üldjuhul paarist päevast kuni paari nädalani. Üldiselt koordineeritakse ELi piires tehtavaid kohapealseid kontrolle asjaomaste liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega.
Pea kogu 2021. aasta jooksul vähendasid reisipiirangud ja rahvatervise alased meetmed (piiride sulgemised, karantiinieeskirjad, testimisnõuded jne) endiselt meie võimalusi kohapealseks audititööks.
Seetõttu kasutasid audiitorid COVID-19 pandeemiale eelnenud aastatega võrreldes oluliselt vähem päevi kohapealseks auditeerimiseks. Nad töötasid liikmesriikides ja väljaspool ELi kokku 857 päeva (2020. aastal 1190 päeva ja 2019. aastal 3605 päeva). Lisaks töötasid nad 299 päeva ELi institutsioonides ning üle kogu ELi asuvates asutustes ja detsentraliseeritud organites, ühisettevõtetes, rahvusvahelistes organisatsioonides (nt ÜRO ja OECD) ning erasektori audiitorühingutes. 2020. ja 2019. aastal olid need arvud 627 ja 2504 päeva.
Samal ajal kompenseerisime kohapealsete kontrollide vähesust kaugauditeerimise laialdasema kasutamisega kogusime rohkem tõendusmaterjali elektrooniliselt. Auditeeritavatega suhtlemiseks kasutasime videokonverentsirakendusi ja muid infotehnoloogilisi lahendusi (nt andmete ja dokumentide turvalist jagamist).
Meie aruanded
Meie auditiaruanded, ülevaated ja arvamused on oluline osa ELi aruandlusahelast. Need aitavad Euroopa Parlamendil ja nõukogul jälgida ja kontrollida (eelkõige iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis) ELi poliitikaeesmärkide täitmist ja eelarve täitmise eest vastutajaid.
Eriaruanded ja ülevaated
Avaldasime 2021. aastal 32 eriaruannet ja ülevaadet, milles käsitleti ELi ees seisvaid lahendamist vajavaid ülesandeid paljudes ELi kulu- ja tegevusvaldkondades. Need hõlmasid muu hulgas kliimameetmeid, keskkonda, digiteerimist, rännet, kapitaliturgude liitu ja õigusriigi toimimist. Kaks aruannet olid seotud COVID-19 pandeemiaga: üks neist käsitles ELi reageerimist rahvatervise valdkonnas ja teine lennureisijate õigusi. Samuti hakkasime uurima Euroopa taasterahastu algatust, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastut.
Oma eriaruannetes uurime, kas valitud ELi poliitikavaldkondade ja programmide eesmärgid täideti, kas tulemused saavutati mõjusalt ja tõhusalt ning kas ELi tegevusega loodi lisaväärtust – st kas see andis rohkem tulemusi kui oleks saavutatud üksnes liikmesriikide tasandil võetud meetmetega. Neis aruannetes andsime ka soovitusi, mille eesmärk oli raha kokkuhoid, parem töö, raiskamise vältimine ja seatud poliitikaeesmärkide tõhusam saavutamine.
Meie ülevaadete eesmärk on esitada ülevaatlikke kirjeldusi ja analüüse, sageli valdkonnaülesest perspektiivist ning tuginedes varasemale audititööle ja muule avalikult kättesaadavale teabele. Ülevaateid võime kasutada ka selleks, et analüüsida valdkondi või teemasid, mida me ei ole veel auditeerinud, või teha kindlaks kitsamaid teemasid või probleeme puudutavad faktid. Erinevalt audititest ei sisalda need hinnanguid ega anna kindlust.
Järgmistel lehekülgedel antakse ülevaade meie tööst ja tuuakse näiteid 2021. aasta eriaruannetest, mis käsitlevad erinevaid poliitikavaldkondi.
Loodusvarade säästev kasutamine
Eriaruanne 16/2021: Ühine põllumajanduspoliitika ja kliima. Pool ELi kliimakulutustest on suunatud põllumajandusele, kuid põllumajandustootjate tekitatud heide ei vähene
Toidutootmise osakaal maailma kasvuhoonegaaside heitest on 26%. Enamik sellest pärineb põllumajandussektorist, eelkõige loomakasvatussektorist. Alates 2013. aastast on kliimameetmed olnud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üks peamisi eesmärke. Komisjon eraldas ajavahemikul 2014–2020 kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks üle 100 miljardi euro, s.o rohkem kui veerand ÜPP kogueelarvest.
Hindasime, kas ÜPP toetas kliimamuutuste leevendamise tavasid, mis võivad vähendada põllumajanduse põhjustatavat kasvuhoonegaaside heidet. Uurisime ka seda, kas ÜPP edendas heidet vähendavate mõjusate meetmete kasutuselevõttu perioodil 2014–2020 paremini kui perioodil 2007–2013.
Leidsime, et perioodil 2014–2020 ÜPP raames kliimameetmetele eraldatud 100 miljardit eurot avaldas vähe mõju põllumajanduse tekitatud heitele, mis ei ole alates 2010. aastast märkimisväärselt muutunud. Enamiku ÜPP raames toetatavate leevendusmeetmete kliimamuutusi vähendav potentsiaal on väike. ÜPPst rahastatakse harva meetmeid, millel on suur kliimamuutuste leevendamise potentsiaal.
Soovitasime komisjonil võtta meetmeid selleks, et ÜPP aitaks vähendada põllumajanduse tekitatud heidet, võtta meetmeid, et vähendada haritavast kuivendatud turvasmullast tulenevat heidet, ning anda korrapäraselt aru ÜPP panusest kliimamuutuste leevendamisse.
Investeeringud ühtekuuluvusse, majanduskasvu ja kaasamisse
Eriaruanne 15/2021: Lennureisijate õigused COVID-19 pandeemia ajal: vaatamata Euroopa Komisjoni jõupingutustele ei ole põhiõigused kaitstud
Viimase kolmekümne aasta jooksul on reisimine Euroopas kasvanud. EL on välja töötanud reisijate õiguste ühtlustatud kaitse. COVID-19 kriis on avaldanud suurt mõju paljudele majandussektoritele ning puudutas ühena esimestest valusalt ELi reisi- ja turismisektorit. See põhjustas arvukaid lendude tühistamisi, millele järgnesid hüvitamistaotlused reisijatelt, keda see puudutas. Lennuettevõtjatel ja pakettreiside korraldajatel tekkisid tõsised likviidsusprobleemid ja liikmesriigid pakkusid neile enneolematus mahus toetust.
Hindasime, kuidas mõjutas COVID-19 kriis lennureisijate õigusi ja kas on tagatud nii õigus saada teavet kui ka lennureisijate õigus saada hüvitist. Uurisime ka seda, kuidas liikmesriigid toetasid lennuettevõtjaid riigiabiga ning kas see abi oli seotud reisijate õiguste kaitsega.
Leidsime, et COVID-19 kriis tõi esile asjaolu, et lennureisijaid ei teavitatud täielikult nende õigustest ning seetõttu ähvardas neid oht kaotada raha, millele neil oli õigus. Lisaks leidsime, et komisjoni ajutise riigiabi raamistikuga hõlbustati liikmesriikidel enneolematult suures mahus riigiabi andmist lennuettevõtjatele ja pakettreiside korraldajatele (kokku 34,7 miljardit eurot). Komisjon küll selgitas, et liikmesriigid võivad seostada riigiabi reisijate õiguste kaitsega, kuid lennuettevõtjate puhul seda ei tehtud. Leidsime ka, et komisjon püüdis kaitsta lennureisijate õigusi, kuid tal olid neist kinnipidamise tagamiseks vaid piiratud volitused.
Soovitasime komisjonil kaitsta paremini lennureisijate õigusi ja anda nende kohta paremat teavet; teha liikmesriikidega koostööd nendevahelise koordineerimise parandamiseks ning võtta täiendavaid meetmeid, et siduda lennuettevõtjatele antav riigiabi paremini lennureisijate kulude hüvitamisega; luua paremad vahendid ja õigusaktid lennureisijate õiguste kaitsmiseks; ning kaaluda aruandes esitatud soovituste asjakohasust ka muude transpordiliikide puhul.
Välistegevus, turvalisus ja õigus
Eriaruanne 08/2021: Frontexi toetus ELi välispiiride haldamisele ei ole senini piisavalt tõhus
Schengeni konventsiooniga loodi ühtne ala, mis võimaldab selle allkirjastanud riikide vahelist liikumist ilma sisepiiridel tehtava piirikontrollita. Välispiiride valvamine ja kontrollimine on väga oluline, et hõlbustada inimeste ja kaupade vaba liikumist sellel alal, püüdes samal ajal tagada sisejulgeoleku ja vältida võimalikke ohte piiridel. 2016. aastal muudeti Frontex Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks ning talle anti õigus aidata kaasa Euroopa integreeritud piirihaldusele ELi välispiiril, kus vastutus lasub endiselt liikmesriikidel.
2019. aastal laiendati Frontexi volitusi ning amet hakkas toetavate ja koordineerivate ülesannete asemel täitma ka operatiivülesandeid. Sellega kaasnes ressursside hüppeline suurenemine: 2027. aastaks luuakse 10 000 operatiivtöötajast koosnev alaline korpus ja keskmine eelarve tõuseb 900 miljoni euroni aastas.
Hindasime, kas Frontex viis oma põhitegevusi ellu tõhusalt, et aidata kaasa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisele. Uurisime ka seda, kui hästi oli Frontex valmis oma uusi volitusi täitma.
Leidsime, et Frontexi toetus liikmesriikidele / Schengeni lepinguga ühinenud riikidele võitluses ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse vastu ei olnud piisavalt tõhus. Leidsime ka, et Frontexil ei olnud oma 2016. aasta volitusi täielikult täitnud, ja tõime esile mitu Frontexi 2019. aasta volitustega seotud riski.
Soovitasime parandada teabevahetusraamistikku ja Euroopa olukorrapilti, ajakohastada ühtse integreeritud riskianalüüsi mudel ja tagada juurdepääs muudele teabeallikatele, kasutada ära haavatavuse hindamises peituv potentsiaal, parandada Frontexi operatiivreageerimist ja tegeleda Frontexi uutest volitustest tulenevate ülesannete lahendamisega.
Turgude reguleerimine ja konkurentsivõimeline majandus
Eriaruanne 13/2021: ELi jõupingutused pangandussektoris rahapesuga võitlemiseks on killustatud ja meetmete rakendamine on ebapiisav
Rahapesu on kuritegevusest saadud tulu n-ö seadustamine, mille kaudu suunatakse raha tavamajandusse, et varjata selle ebaseaduslikku päritolu. Euroopas ulatub kahtlaste tehingute väärtus Europoli hinnangul sadadesse miljarditesse eurodesse, mis võrdub 1,3%-ga ELi sisemajanduse koguproduktist.
EL võttis oma esimese rahapesuvastase direktiivi vastu 1991. aastal, et võidelda rahapesust tulenevate siseturgu ähvardavate ohtudega ja seeläbi tõkestada terrorismi rahastamist. Viimati ajakohastati seda 2018. aastal. Rahapesuvastase direktiivi tulemuslikkus sõltub selle rakendamisest liikmesriikide tasandil. Selle on oma osa ka mitmel ELi asutusel, näiteks komisjonil (poliitika väljatöötamine, seire ülevõtmise üle), Euroopa Pangandusjärelevalvel (analüüs, liidu õiguse rikkumiste uurimine, standardite kehtestamine) ja Euroopa Keskpangal (pankade usaldatavusjärelevalve hõlmab ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riski).
Hindasime, kas ELi tegevus rahapesu vastases võitluses pangandussektoris oli hästi ellu viidud.
Leidsime, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ja neis valdkondades kindlaks tehtud riskide korral meetmete võtmisel valitseb ELi tasandil üldiselt institutsiooniline killustatus ja puudulik koordineerimine. Tegelikkuses toimub rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alane järelevalve endiselt peamiselt liikmesriikide tasandil, kusjuures ELi järelevalveraamistik ei ole võrdsete tingimuste tagamiseks piisav.
Soovitasime eelkõige seada selgemalt esikohale rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, luua raamistik liidu õiguse rikkumise uurimiseks esitatavate taotlustega tegelemiseks ning koostada juhised, mis hõlbustaksid ühtlustatud teabevahetust liikmesriikide ja ELi tasandi järelevalveasutuste vahel.
Liidu rahastamine ja haldamine
Eriaruanne 10/2021: Soolõime ELi eelarves: aeg on minna üle sõnadelt tegudele
Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Soolõime on viis soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse aktiivse edendamise abil kõigis poliitika kujundamise ja rakendamise etappides ja valdkondades. Komisjon on võtnud kohustuse arvestada sooaspekti ning Euroopa Parlament ja nõukogu on rõhutanud, et EL peab täitma oma kõrgetasemelisi soolõime kohustusi.
Komisjoni sõnul on edusammud täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel aeglased. Euroopa Parlament tunnistas, et pandeemia on süvendanud praegust soolist struktuurilist ebavõrdsust, ning väljendas vajadust kasutada COVID-19 kriisile reageerimisel soolõime ja soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise põhimõtteid ning kogemusi, mis on saadud varasematest majanduskriisidest seoses soolisele võrdõiguslikkusele avalduva kahjuliku mõjuga.
Hindasime, kas ELi eelarve sisaldab alates 2014. aastast soolõimet, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Eelkõige uurisime, kas komisjoni raamistik soolõime toetamiseks oli asjakohane, kas ELi eelarvetsüklis võeti arvesse soolist võrdõiguslikkust ja kas viis väljavalitud ELi rahastamisprogrammi sisaldasid soolise võrdõiguslikkuse teemat.
Leidsime, et komisjon ei ole veel täitnud oma kohustust soolõimele ELi eelarves vahendeid eraldada. Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia ei edendanud piisavalt soolõime kasutamist ning tema institutsiooniline raamistik ei toetanud see veel täielikult soolõimet. Lisaks ei võetud soolist võrdõiguslikkust ELi eelarvetsüklis piisavalt arvesse ning meie uuritud poliitikameetmetes ja programmides pööras komisjon vähe tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse olukorra analüüsile.
Soovitasime tugevdada institutsioonilist raamistikku soolõime toetamiseks, teha ELi rahastamisprogrammide ja -vahendite vajaduste ja mõju kohta soolise võrdõiguslikkuse olukorra analüüse, kasutada edusammude jälgimiseks sooga seotud eesmärke ja näitajaid, töötada välja süsteem soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks eraldatud vahendite jälgimiseks ning anda igal aastal aru soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud tulemustest.
Aastaaruanded ja iga-aastased eriaruanded
Aastaaruannetes esitatakse peamiselt meie kinnitava avalduse esitamiseks tehtud töö tulemused Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Arengufondide (EAFid) eelarve kohta, kuid käsitletakse ka tulemuslikkuse ning eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aspekte.
Iga-aastastes eriaruannetes tutvustatakse meie iga-aastast audititööd ELi asutuste ja muude organite, ühisettevõtete ja Euroopa koolide kohta.
Samuti avaldame aruande Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) tegevusest tulenevate tingimuslike kohustuste kohta.
Aastaaruanne ELi eelarveaasta 2020 eelarve kohta
Auditeerime igal aastal ELi tulusid ja kulusid ning kontrollime, kas raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning aruannete aluseks olevad tulu- ja kulutehingud vastavad ELi ja liikmesriikide tasandi finantseeskirjadele.
Lisaks hindame vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku (alam)rubriikidele eraldi kõiki ELi eelarve peamisi valdkondi. Samuti analüüsime, miks ja kus vigu tehakse, anname soovitusi olukorra parandamiseks ja uurime, kas ja kuidas meie varasemaid soovitusi on ellu viidud.
Sellel suurel tööl põhineb meie kinnitav avaldus, mille me oleme kohustatud esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule (vastavalt meile Euroopa Liidu toimimise lepingus antud mandaadile).
Eelarveaasta 2020 kohta esitasime ELi raamatupidamise aastaaruande ja ELi tulude kohta märkusteta arvamuse.
2020. aastal olid ELi kulutused 173,3 miljardit eurot, mis moodustab 1,1% ELi 27 liikmesriigi ja Ühendkuningriigi kogurahvatulust kokku.
Meie audiitorid kontrollisid 728 maksest koosnevat valimit, mis moodustati kõigi kuluvaldkondade toetusesaajatele tehtud maksetest kogusummas ligikaudu 148 miljardit eurot. Seega hindasime erinevaid juhtumeid, kus ELi vahendeid oli kasutatud näiteks oluliste taristuprojektide, VKEde, teadusasutuste, põllumajandustootjate ja üliõpilaste toetamiseks nii ELi liikmesriikides kui ka väljaspool liitu.
Eelarveaasta 2020 kohta esitasime ELi kulutuste kohta vastupidise arvamuse.
(2020. aasta kulutused)
Eelarveaasta 2020 kulutuste puhul tervikuna oli veamäär meie hinnangul vahemikus 1,8–3,6%. Selle vahemiku keskpunkt, ehk nn kõige tõenäolisem veamäär, on 2,7% (sama suur kui eelarveaastal 2019).
Märkus: veamäära hindamiseks kasutatakse standardseid statistilisi meetodeid. Kontrollikojal on 95% suurune kindlus, et andmekogumi veamäär jääb alumise ja ülemise veapiiri vahele (täiendavad andmed on esitatud 2020. aasta aastaaruande 1. peatüki lisas 1.1).
Eelarveaastal 2020 moodustasid suure riskiga kulutused meie auditi andmekogumist 59% (aasta varem oli see näitaja 53%). Suure riskiga kulutuste hinnanguline veamäär oli 4,0% (eelarveaastal 2019 oli see 4,9%).
ELi kasutab oma vahendeid peamiselt kahte liiki kulutustena, millest mõlemat iseloomustavad teatud liiki riskid:
- väikese riskiga (toetusõigustel põhinevad) maksed: sõltuvad toetusesaajate poolsest teatud (vähem keerukate) tingimuste täitmisest ning hõlmavad nt üliõpilaste ja teadlaste stipendiumeid (rubriik „Konkurentsivõime”), põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi (rubriik „Loodusvarad”) ning ELi töötajate palku ja pensioneid (rubriik „Haldus”);
- suure riskiga, st kulude hüvitamiseks tehtavad maksed: EL hüvitab toetuskõlblike tegevuste rahastamiskõlblikud kulud (nende maksete suhtes kehtivad keerulisemad eeskirjad). Need hõlmavad näiteks teadusuuringute projekte (konkurentsivõime kulutused), regionaal- ja maaelu arengu investeeringuid (ühtekuuluvus ja loodusvarad) ning arenguabi projekte (rubriik „Globaalne Euroopa”).
veamääraga rubriigid „Konkurentsivõime majanduskasvu
ja tööhõive tagamiseks” ja „Majanduslik, sotsiaalne ja
territoriaalne ühtekuuluvus”
Eelarveaastal 2020 oli kõige suurem veamäär mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriigis „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”, millele järgnes „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus”
Märkus: hinnanguline veamäär põhineb meie töö käigus (eelkõige tehingutest koostatud valimi testimisel) avastatud kvantifitseeritavatel vigadel. Valimi koostamiseks ja veamäära hindamiseks kasutatakse standardseid statistilisi meetodeid (vt 2020. aasta aastaaruande 1. peatüki lisa 1.1).
ELi välisaudiitorina ei ole meil volitusi uurida võimalikke pettusejuhtumeid. Seetõttu ei ole meie auditid kavandatud spetsiaalselt pettuste avastamiseks. Sellegipoolest leiavad meie audiitorid oma töö käigus regulaarselt pettusekahtluse juhtumeid.
2021. aastal teavitasime OLAFit 15-st pettusekahtluse juhtumist, mille me olime oma audititöö käigus tuvastanud. 2020. aastal teatasime kuuest sellisest juhtumist. Meie aastaaruanne ELi eelarve kohta sisaldab lisateavet nende pettusekahtlusega juhtumite ja OLAFi soovitatud hilisemate rahaliste tagasinõuete kohta.
2021. aasta juunis alustasime ka koostööd Euroopa Prokuratuuriga (vastavalt 3. septembril 2021 sõlmitud halduskokkuleppele). Edastasime Euroopa Prokuratuuri kaks juhtumit, mis me olime 2021. aastal oma audititöö käigus avastanud.
Aastaaruanne tulemuslikkuse kohta
Jagame oma aastaaruande kaheks eraldiseisvaks osaks kaheaastase katseprojekti raames, mis algas eelarveaastat 2019 käsitleva aastaaruandega. Aastaaruande teine osa hõlmab ELi eelarvest rahastatavate rahastamisprogrammide tulemuslikkust.
Uurisime selles, kas ja kuidas kasutasid komisjon ja kaasseadusandjad varasematel mitmeaastase finantsraamistiku perioodidel saadud kogemusi, et parandada kuluprogrammide ülesehitust ja tulemuslikkust perioodil 2021–2027.
Samuti uurisime mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames ELi programmidega saavutatud tulemusi. Meie eesmärk oli teha kindlaks, kui palju asjakohast tulemuslikkust käsitlevat teavet oli olemas, ning hinnata selle teabe põhjal, kui häid tulemusi ELi rahastamisprogrammid tegelikult andsid.
Vaatasime nimetatud kontekstis läbi ka iga-aastase haldus- ja tulemusaruande, mis on komisjoni peamine kõrgetasemeline tulemuslikkust käsitlev aruanne ELi eelarve kohta.
Samuti kontrollisime 2017. aastal avaldatud eriaruannetes esitatud soovituste põhjal võetud meetmeid.
Aastaaruanne eelarveaasta 2020 Euroopa Arengufondide kohta
1959. aastal loodud Euroopa Arengufondid (EAFid) olid ELi peamised arengukoostöö abi andmise vahendid. Nende eesmärk on vaesuse likvideerimine; lisaks edendatakse säästvat arengut ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide integreerimist maailmamajandusse. EAFe rahastavad ELi liikmesriigid ning neid haldavad väljaspool ELi üldeelarvet Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP). Nende rakendamine ja neist aru andmine toimub kuni fondide sulgemiseni ka edaspidi eraldiseisvalt.
Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 rahastatakse AKV riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele antavat arengukoostöö abi ELi eelarvest.
Nagu varasematel aastatel, esitasime EAFide raamatupidamise aastaaruande ja tulude kohta märkusteta arvamuse, kuid EAFide eelarveaasta 2020 kulutuste kohta vastupidise arvamuse. Arvutasime kulutuste hinnanguliseks veamääraks 3,8% (eelarveaastal 2019 oli see näitaja 3,5%).
Iga-aastased eriaruanded ELi asutuste kohta
ELi asutused on eraldi juriidilised isikud, mis on loodud selleks, et täita konkreetseid tehnilisi, teaduslikke või juhtimisülesandeid, mis aitavad ELi institutsioonidel poliitikat kavandada ja ellu viia. Kokku on asutusi 43.
Märkus: Euroopa Tööjõuametit (ELA) ja Euroopa Prokuratuuri 2020. aastal ei auditeeritud, sest nad ei olnud veel rahaliselt iseseisvad. Kaardil on märgitud ka kõige uuem amet HaDEA (Euroopa Tervise- ja Digitaalse Rakendusamet), mis loodi 1. aprillil 2021. Samas lõpetas tegevuse Chafea ning INEA ja EASME nimetati ümber vastavalt CINEAks (Euroopa Kliima, Infrastruktuuri ja Keskkonna Rakendusamet) ja EISMEks (Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet). Lisaks nimetati GSA 12. mail 2021. aastal ümber EUSPAks (Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametiks).
Eelarveaastal 2020 oli kõigi asutuste (v.a SRB) eelarve kokku 3,7 miljardit eurot, mis moodustas 2,2% ELi 2020. aasta kogueelarvest 2019. eelarveaasta vastavad näitajad olid 3,3 miljardit eurot ja 2,2%.
Kokkuvõttes kinnitas meie audit asutuste kohta varasematel aastatel esitatud positiivseid tulemusi. Esitasime märkusteta arvamused 41 asutuse raamatupidamise aastaaruannete ja tulude kohta. Andsime positiivse arvamuse asutuste raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, välja arvatud Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA) ning Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA). Nende kolme asutuse kohta esitasime märkustega arvamused, mis oli peamiselt tingitud hanke-eeskirjade eiramisest ja eelarvetoimingute heakskiitmiseks kasutatava delegeerimismenetluse puudustest.
Iga-aastane eriaruanne ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2020 kohta
Ühisettevõtted on ELi avaliku ja erasektori partnerlused tööstusharu, teadusasutuste rühmade ja liikmesriikidega ning neil on tähtis roll toetada turupõhiseid projekte teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilistes valdkondades, ning seega rakendada ELi teadusuuringute poliitikat.
Üheksast ühisettevõttest kaheksa rakendab programmi „Horisont 2020“ konkreetseid teadus- ja innovatsioonimeetmeid transpordi, energeetika, tervishoiu, biotoorainel põhinevate tööstusharude, elektroonikakomponentide ja -süsteemide ning digiuuringute valdkonnas. Üheksandat ühisettevõtet – Fusion for Energy – rahastab Euratom, ja tema ülesanne on anda Euroopa panus rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) rajamisse.
Eelarveaastal 2020 esitasime märkusteta arvamused kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete, tulude ja maksete kohta.
Samas lisasime (nagu ka eelmistel aastatel) ühisettevõtte Fusion for Energy (F4E) 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta esitatud auditiarvamusele lisatud asjaolu rõhutavad punktid, millega juhitakse peamiselt tähelepanu ohule, et projekti elluviimise kulud võivad kasvada ja selle lõpuleviimine edasi lükkuda.
Iga-aastased eriaruanded Euroopa koolide ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu tingimuslike kohustuste kohta
Avaldasime oma iga-aastase aruande, mis põhineb 13 Euroopa kooli eelarveaasta 2020 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande läbivaatamisel. Me ei leidnud oma läbivaatamise käigus raamatupidamise aastaaruandes küll olulisi vigu, kuid ei saanud siiski kinnitada, et koolide finantsjuhtimine vastab nende finantsmäärusele ja personalieeskirjadele.
Esitame ka igal aastal aruande Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB), nõukogu ja komisjoni tingimuslike kohustuste kohta, mis tulenevad nende ülesannete täitmisest ühtse kriisilahenduskorra määruse alusel. Järeldasime oma eelarveaasta 2020 kohta koostatud aastaaruandes, et SRB ja komisjon tegid mõistlikke jõupingutusi tingimuslike kohustuste avalikustamiseks, kui neil oli selleks põhjust.
Meie aastaaruannete avaldamine tähendab ka seda, et algab Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mille käigus Euroopa Parlament otsustab nõukogu soovituse põhjal, kas komisjon ja teised organid täitsid ELi eelarvet rahuldavalt. Kui see oli nii, kiidetakse eelarve täitmine heaks.
Oktoobris 2021 esitlesime meie 2020. aasta aastaaruandeid esmalt Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ja nõukogu eelarvekomisjonile. Edasi esitlesime neid ka Euroopa Parlamendi täiskogule ning nõukogule (majandus- ja rahandusküsimused).
Seejärel esitlesime aastaaruandeid 2021. aastal ka 20 liikmesriigi parlamentidele ja valitsustele.
Arvamused
ELi sõltumatu välisaudiitorina avaldame finantsjuhtimise parandamiseks ka arvamusi komisjoni koostatud uute või muudetud õigusaktide ettepanekute kohta. ELi õiguse kohaselt oleme kohustatud arvamuse esitama juhul, kui neil õigusaktide ettepanekutel on märkimisväärne finantsmõju. Teised institutsioonid võivad samuti paluda meil esitada arvamusi konkreetsete küsimuste kohta. Kõik meie arvamused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
2021. aastal avaldasime kaks sellist arvamust. Esimene neist puudutas seadusandlikku ettepanekut, millega sooviti luua Brexitiga kohanemise reserv. Teine puudutas kehtivate õigusaktide muutmist, et suurendada prognoositavust liikmesriikide jaoks ja selgitada vaidluste lahendamise menetlusi omavahendite kättesaadavaks tegemisel.
Muud kommunikatsioonimaterjalid
Audititutvustused
Meie audititutvustustes antakse teavet töös olevate (tulemus)auditiülesannete kohta. Nad põhinevad eelneval ettevalmistusel ja on mõeldud teabeallikaks neile, kes tunnevad huvi auditeeritava poliitikavaldkonna ja/või programmi vastu.
2021. aastal avaldasime kuus audititutvustust (2020. aastal 14).
Ajakiri
Kontrollikoja ajakirja iga number sisaldab ühte konkreetset (peamiselt auditialast) teemat käsitlevaid artikleid, mille autoriteks on nii ELi institutsioonides kui ka väljaspool töötavad isikud.
2021. aastal avaldasime kolm väljaannet, mis keskendusid strateegiate koostamisele kiiresti muutuvas maailmas, uue ühise põllumajanduspoliitika pakutavatele võimalustele ning katastroofide ja kriiside juhtimisele.
Konverentsid ja veebiseminarid
2021. aastal (kaas)korraldasime ka mitu konverentsi ja veebiseminari. Enamik neist üritustest korraldati kaugühenduse teel ning huvitatud pooled võisid neil osaleda.
Allpool tuuakse viis näidet.
Portugali eesistumise ajal korraldasid Portugali kõrgeim kontrolliasutus ja kontrollikoda Lissabonis 21.–22. juunil 2021 konverentsi „Euroopa rahalised vahendid– juhtimiskontroll ja aruandekohustus”. See oli esimene selline kohapeal toimunud üritus pärast COVID-19 pandeemia puhkemist 2020. aasta alguses. Kahe kõrgeima kontrolliasutuse delegatsioonid kohtusid Portugali kõrgetasemeliste esindajatega ja arutasid järgmisi teemasid: mitmeaastase finantsraamistiku ning taaste- ja vastupidavuskava aluseks olevad prioriteedid ja probleemid, Euroopa rahastamine ja kliimamuutustega seotud üleminek, digitaalne tulevik, avaliku sektori rahanduse kestlikkus ning Euroopa rahaliste vahendite juhtimine ja kontroll.
9. juulil 2021 korraldas kontrollikoda ELi finantsjuhtimise teemalise virtuaalse kõrgetasemelise konverentsi. Ürituse eesmärk oli arutleda ELi finantssektori vastupidavuse ning tema valmisoleku üle tulla toime järgmise kriisiga ja toetada majanduse taastumist. Konverentsi avas komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, ning sellel osalesid ettekannetega ja paneelaruteludel ELi ja rahvusvaheliste institutsioonide, liikmesriikide, finantssektori ja akadeemiliste ringkondade silmapaistvad esindajad.
Kontrollikoda korraldas 6. oktoobril 2021 Euroopa tuleviku konverentsi teemalise hübriidseminari, millel osales Euroopa Kolledži rektor ning endine liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini. Ta juhtis tähelepanu pandeemia mitmele aspektile, mis tema arvates hakkavad mõjutama arutelusid Euroopa tuleviku üle. Kontrollikoja töötajaid kutsuti üles esitama oma mõtteid Euroopa tuleviku kohta – seda mitte ainult audiitorite, vaid ka ELi kodanikena.
1. oktoobril 2021 toimus Vilniuses kaheksas rahvusvaheline finantsturgude konverents teemal „Kapitaliturgude areng Balti riikides”. Konverents tugines soovitustele ja järeldustele, mis esitati eriaruandes 25/2020: Kapitaliturgude liit – aeglane algus teel ambitsioonika eesmärgi poole. Üritusel osales palju kõrgetasemelisi sõnavõtjaid, sealhulgas Leedu Vabariigi peaminister Ingrida Šimonytė ja Euroopa Investeerimispanga president Werner Hoyer, et arutleda, kuidas kõige paremini arendada ühtset kapitaliturgu, pakkudes kodanikele, ettevõtjatele ja valitsustele tegelikke investeerimis- ja rahastamisvõimalusi.
2021. aastal Glasgows toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP26 tippkohtumisel) korraldas kontrollikoda kaks kõrvalüritust: kontrollikoda kaaskorraldas EUROSAIga organiseeritud diskussiooni välisaudiitorite panuse kohta kliimaeesmärkide tegelikku saavutamisse; koos Euroopa Investeerimispangaga (EIP) korraldati üritus finantssektori suunamise kohta kliimamuutustega kohanemise poole. Kontrollikoja liige Eva Lindström tutvustas kontrollikoja kestliku rahanduse auditi tulemusi ning EIP asepresident Ambroise Fayolle tutvustas EIP uut kohanemiskava.
Innovatsioon ja digiaudit
Kontrollikoda on suurendanud oma jõupingutusi selle nimel, et kasutada audititöös parimal viisil nüüdisaegset tehnoloogiat, et koguda aruandlusprotsessi jaoks rohkem ja paremat teavet. Kontrollikoda seadis oma 2021.–2025. aasta strateegia üheks peamiseks prioriteediks ka tehnoloogia ja andmete suurema kasutamise auditis.
2021. aasta juulis võttis kontrollikoda vastu arengukava, mille eesmärk on kasutada audititöös paremini ära tehnoloogiat ja andmeid. Kavas seatakse sihid ja eesmärgid järgmiseks viieks aastaks, et paremini ära kasutada tehnoloogiat kontrollikoja auditieesmärkide toetamiseks.
Peale kava vastu võtmist lõi kontrollikoda uue spetsialistide tiimi: D.A.T.A. (Data and Technology for Audit). DATA on tsentraliseeritud ekspertide tiim – peamiselt andmeteadlased ja IT-audiitorid –, kes toetab auditirühmi ja vastutab arengukava rakendamise eest kogu kontrollikojas.
2021. aasta jooksul moodustatud tiim koosneb nii organisatsooni seest kui väljastpoolt värvatud spetsialistidest, kaasates eelkõige kontrollikoja innovatsioonilabori ECAlabi andmeteadlasi. See on järgmine samm varasemate ECAlabi katseprojektide ja teenuste laiendamisel.
Kuigi meie prioriteet on pakkuda meie audiitoritele laiemas mastaabis käegakatsutavaid lahendusi, on vajadus uurimistöö ja innovatsiooni järele endiselt märkimisväärne. ECAlabi ja DATA tiimi kaudu oleme jätkanud selliste tehnoloogiate uurimist nagu tekstikaevandamine, protsessikaevandamine ja tehisintellekt. Näiteks lõime protsesside automatiseerimise robotite abil (RPA) – teenuse, et pakkuda tsentraliseeritud ja automaatset auditi tõendusmaterjali kogumist, mis parandab tõendavate dokumentide allalaadimise kiirust ja usaldusväärsust. RPAd kasutati 17 auditiülesande puhul.
Oleme aktiivselt osalenud institutsioonidevahelise digiülemineku komitee kujunemisjärgus tehnoloogiate töörühmas, mille eesmärk on võtta ELi institutsioonides kasutusele sellised tehnoloogiad nagu tehisintellekt, laiendatud reaalsus ja plokiahel. 2021. aasta septembris otsustasime keskenduda koostööle ELi institutsioonide ja asutustega, et töötada välja lähenemisviis hajusraamatu tehnoloogiate kasutamiseks meie konkreetsete vajaduste rahuldamiseks.
ECAlab jätkas ka rahvusvahelise teadmiste jagamise edendamist TiNA võrgustiku kaudu. Tegu on kontrollikoja loodud võrgustikuga, mis ühendab liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste spetsialiste, et jagada teadmisi ja teha koostööd audititehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas.
Suhted teiste institutsioonidega
Teeme tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu, liikmesriikide parlamentide ja valitsustega, kuna meie töö mõju sõltub suurel määral sellest, kuidas nad meie auditileide ja soovitusi kasutavad.
Euroopa Parlament
2021. aasta märtsis kutsus komisjonide esimeeste konverents kontrollikoja presidenti arvamustevahetusele meie 2021.–2025. aasta strateegia ning kahe töökava (2021+ ja 2022+) üle.
Kontrollikoja liikmeid ja auditirühmi kutsutakse regulaarselt kohtuma Euroopa Parlamendi komisjonide ja organitega, eelkõige eelarvekontrollikomisjoniga, et tutvustada meie töö tulemusi.
Suurema osa 2021. aastast jätkas Euroopa Parlament täiskogu ja komisjonide istungite korraldamist hübriidvormis. Pandeemiaga seotud piirangutest hoolimata esines kontrollikoda Euroopa Parlamendi ees 147 korda, mis on kõigi aegade suurim arv aastas.
Kokku esitlesid meie liikmed 2021. aastal eelarvekontrollikomisjonile 19 eriaruannet ja nelja ülevaadet. Kontrollikoja aruandvad liikmed osalesid ka eelarvekontrollikomisjoni 13 kuulamisel, millel käsitleti 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist, ja viiel kuulamisel, mis puudutasid 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist.
Lisaks tegid meie liikmed 17 muule Euroopa Parlamendi komisjonile 46 ettekannet meie eriaruannetest, ülevaadetest ja arvamustest. Mõned neist koosolekutest toimusid ühiselt, kui samast aruandest oli huvitatud mitu komisjoni.
Euroopa Liidu Nõukogu
Üldjuhul tegelevad nõukogu ettevalmistavad organid küll kõigi meie eriaruannetega (varsti peale nende avaldamist), kuid mitte tingimata kõigi ülevaadete ja arvamustega. 2021. aastal esitlesime 28 eriaruannet ja ühte arvamust kahele nõukogu komiteele (majandus- ja rahanduskomitee, majanduspoliitika komitee ja finantsteenuste komitee) ning 18-le nõukogu töörühmale.
2021. aastal osalesid kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne ja teised kontrollikoja liikmed ka kuuel kohtumisel alaliste esindajatega Euroopa Liidu juures. Lisaks kutsus nõukogu eelarvekomitee kontrollikoja juhtkonda tutvustama meie strateegiat aastateks 2021–2025, töökavasid 2021+ ja 2022+, ELi asutuste digitaalse auditeerimise strateegiat ning 2022. aasta eelarve projekti.
Portugal: jaanuar – juuni 2021
Sloveenia: juuli – detsember 2021
Enamik Euroopa Liidu Nõukogu istungitest toimus kaugühenduse teel. Samas osalesid kontrollikoja liikmed ka mõnel kohapeal toimunud koosolekul, näiteks:
- 2021. aasta aprillis tutvustas kontrollikoja liige João Figueiredo Lissabonis toimunud ELi keskkonnaministrite nõukogu mitteametlikul kohtumisel kontrollikoja keskkonna valdkonnas tehtud töö põhisõnumeid;
- kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne ja kontrollikoja liige Tony Murphy kohtusid 2021. aasta novembris majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eesistujast Sloveenia rahandusministriga ja tutvustasid seejärel meie 2020. aasta aastaaruannet ELi rahandusministritele.
Liikmesriikide parlamendid ja valitsused
2021. aastal, hoolimata pandeemiast tingitud piirangutest, tutvustasime oma tööd 21 liikmesriigi parlamentidega peetud 97 kohtumisel. Need kohtumised toimusid peamiselt isiklikult silmast silma (80 kohapeal ja 17 virtuaalselt).
2021. aastal tutvustasid meie liikmed ja juhtkond meie tööd 20 liikmesriigi valitsuste ja valitsusasutustega toimunud 107 kohtumisel. Need kohtumised toimusid peamiselt silmast silma (81 kohapeal ja 26 virtuaalselt).
Euroopa Komisjon
Kontrollikoja liikmed ja volinikud suhtlevad omavahel regulaarselt kavandatud ja käimasolevate auditiülesannete teemadel.
Juba aastaid on olnud ka tavaks, et meie liikmed kohtuvad kord aastas oma kolleegidega Euroopa Komisjonist.
2021. aastal lepiti siiski kokku, et COVID-19 pandeemia tõttu lükatakse see iga-aastane kohtumine edasi.
Koostöö teiste kõrgeimate kontrolliasutustega
ELi kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee
Meie koostöö 27 liikmesriigi kõrgeimate kontrolliasutustega toimub peamiselt ELi kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee raames. Kontaktkomitee edendab ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste ning Euroopa Kontrollikoja vahelist suhtlust.
Algatasime 2021. aastal koos Belgia ja Saksamaa kõrgeimate kontrolliasutustega Euroopa taasterahastu rakendamise teemalise koostöötegevuse, mis keskendub eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise auditeerimisele ELi ja liikmesriikide tasandil. Meie algatus võeti väga hästi vastu – 18 ELi kõrgeima kontrolliasutuse audiitorid ja auditivaldkonna juhid kasutasid võimalust korrapäraselt kohtuda ja arutada asjakohaseid küsimusi ja auditi käsitlusviise.
Tavaolukorras tuleb kontaktkomitee kokku kord aastas. COVID-19 tõttu lükati 2020. aasta oktoobris toimuma pidanud aastakoosolek edasi 2022. aastasse. Kontrollikoda korraldas 2021. aasta novembris veebipõhise vahekoosoleku.
Juulis 2021 avaldasime kontaktkomitee ülesandel auditikompendiumi COVID-19 pandeemiaga seotud ülesannete kohta. Väljaandes vaadeldakse pandeemia mõju ja sellele reageerimist liikmesriikide ja riigiülesel tasandil ning antakse ülevaade ELi kõrgeimate kontrolliasutuste 2020. aastal tehtud ja avaldatud asjakohasest audititööst.
Tegemist oli neljanda auditikompendiumiga ja neist on nüüdseks saanud kontaktkomitee iga-aastane väljaanne.
Meie poolt 2020. aasta novembris teiste ELi kõrgeimate kontrolliasutustega teadmiste jagamiseks mõeldud koostööplatvormil TINA (Technology and Innovation for Audit) on nüüdseks 498 registreeritud kasutajat (26 ELi kõrgeimast kontrolliasutusest, Euroopa Komisjonist ja kontrollikojast).
Võrgustik on korraldanud 12 reaalajas veebiüritust sellistel teemadel nagu protsesside automatiseerimine robotite abil, protsessikaevandamine, plokiahel ja küberturvalisus. Igal üritusel oli keskmiselt 60 osalejat.
ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimad kontrolliasutused
Toetame ka ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo[*], Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi) kõrgeimaid kontrolliasutusi.
2021. aastal toetasime ka OECD ja Euroopa Liidu ühist algatust SIGMA (tugialgatus valitsemise ja juhtimise täiustamiseks) COVID-19-ga seotud avaliku sektori kulutuste auditeerimise teemaliste töötubade organiseerimisel.
[*] Nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
INTOSAI
Jätkasime 2021. aastal aktiivset osalemist kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelise organisatsiooni (INTOSAI) tegevuses. Kutsestandardite komisjoni aseesimehe rollis andsime oma panuse INTOSAI strateegilise planeerimise töökonda ja tegime aktiivselt koostööd teiste eesmärkide jaoks loodud töörühmade esimeestega. 2021. aasta novembris osalesime virtuaalsel INTOSAI juhatuse koosolekul.
Osalesime ka kutsestandardite komisjoni allkomisjonide töös ning teiste INTOSAI töörühmade tegevuses ja projektides, eelkõige keskkonnaauditi, suurandmete, finantsvaldkonna ajakohastamise ja regulatiivse reformi ning avaliku sektori poliitika ja programmide hindamise valdkonnas. Lisaks osalesime INTOSAI audiitorite professionaalsuse rakkerühmas ja INTOSAI arengualgatuses.
EUROSAI
Samuti osalesime aktiivselt Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni EUROSAI (INTOSAI Euroopa piirkondlik rühm) tegevuses, eelkõige keskkonnaauditi, infotehnoloogiate ning suurõnnetuste ja katastroofidega seoses eraldatud raha kontrollimisega tegelevates töörühmades ning auditi ja eetika töökonnas.
2021. aastal osalesime ka portfelli „Tulevikku suunatud mõtlemine ja esilekerkivad küsimused” raames loodud projektirühmas „Valmistumine tulevasteks riskideks ja kliimakriisiks: kas auditeerimisel tuleks rakendada pikaajalist perspektiivi?“, mille kaaseesistujaks oli Ühendkuningriigi kõrgeim kontrolliasutus. Lisaks panustasime aktiivselt COVID-19-le reageerimise auditeerimise projektirühma töösse.
Koos EUROSAIga korraldasime COP26 raames kõrvalürituse „Kliimameetmete eesmärkide tegelik elluviimine”.
Meie juhtimine
Liikmed
Kontrollikoda toimib liikmete kolleegiumina, kus on üks liige igast liikmesriigist. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga nimetab nõukogu vastava liikmesriigi valitsuse esitatud kandidaadi kontrollikoja liikmeks. Meil ei ole oma liikmete esitamisel ega ametisse nimetamisel mingit rolli.
Meie liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja see on pikendatav. Liikmed täidavad oma kohustusi täiesti sõltumatult ja vastavalt Euroopa Liidu üldistele huvidele. Ametisse asudes annab iga liige selle kohta Euroopa Kohtu ees vande.
2021. aastal nimetas nõukogu ametisse uue Poola liikme Marek Opioła, kes jätkab alates 1. veebruarist 2021 endise liikme Janusz Wojciechowski ametiaega. Janusz Wojciechowski nimetati 2019. aastal ELi põllumajandusvolinikuks.
Märgime kahjutundega, et 29. juunil 2021 suri meie Portugali liige João Figueiredo. Tema ametiaega jätkava liikme ametisse nimetamise menetlus oli 2021. aasta lõpus veel pooleli.
Liikmete kolleegium kohtus 2021. aastal 20 korral. Pandeemia tõttu toimus enamik neist koosolekutest hübriidkujul, st osa liikmeid viibis kontrollikojas kohapeal ning ülejäänud osalesid kaugosaluse teel. Nendel koosolekutel osalemise määr oli 97%. Liikmed osalesid ka auditikodade ja komiteede koosolekutel (vt ka Auditikojad ja komiteed).
Kord aastas korraldavad meie liikmed, peasekretär ja direktorid kahepäevase seminari, et arutada kontrollikoja pikaajalist strateegiat, tööd ja ülesehitust.
Kontrollikoja selle aasta seminaril arutasid liikmed järgmisi põhiteemasid:
- kinnitava avalduse tulevik;
- Euroopa taasterahastu;
- tulemuslikkust käsitleva aruande tulevik;
- koroonaviiruse kriisist saadud õppetunnid;
- kontrollikoja osalemine Euroopa tuleviku konverentsil;
- kontrollikoja kommunikatsioonistrateegia;
- töökava 2022+.
President
President vastutab institutsiooni strateegia, planeerimise ja tulemusjuhtimise, teabevahetuse ja meediasuhete, institutsioonidevahelise suhtlemise, õigusküsimuste ja siseauditi eest. Lisaks esindab president kontrollioda välissuhtluses.
Liikmed valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, kelle ametiaeg on pikendatav. Valitud presidendi roll on olla primus inter pares – esimene võrdsete seas. Ta juhatab kontrollikoja istungeid ja tagab kontrollikoja otsuste täitmise.
Klaus-Heiner Lehne valiti presidendiks septembris 2016 ja tema ametiaega pikendati septembris 2019.
Märkus: seisuga veebruar 2022.
Auditikojad ja komiteed
Iga liige määratakse ühte kontrollikoja viiest auditikojast, kus võetakse vastu enamik meie auditiaruannetest, ülevaadetest ja arvamustest. Auditikodade ülesanded jagatakse nende liikmete vahel. Iga liige vastutab auditikoja ja kontrollikoja kolleegiumi ees oma auditiülesannete eest. Audititööd teevad kodade direktoraatides töötavad professionaalsed audiitorid.
Iga auditikoja liikmed valivad kaheks aastaks eesistuja, keda saab tagasi valida. 2021. aasta detsembri seisuga olid meie viie auditikoja eesistujad Samo Jereb, Iliana Ivanova, Bettina Jakobsen, Mihails Kozlovs ja Tony Murphy.
Auditi kvaliteedikontrolli komitee tegeleb kontrollikoja auditipõhimõtete, -standardite ja -metoodika, audititoe ja -arenduse ning auditi kvaliteedikontrolliga. Komitee koosneb ühest liikmest igast auditikojast ja seda juhib Jan Gregor.
Otsused laiemate strateegiliste ja haldusküsimuste kohta võtab vastu halduskomitee ja vajaduse korral liikmete kolleegium – mõlema organi eesistuja on kontrollikoja president. Halduskomiteesse kuuluvad president, kodade eesistujad, auditi kvaliteedikontrolli komitee esimees ja institutsiooniliste suhete eest vastutav liige (alates 2021. aasta detsembrist Rimantas Šadžius).
2021. aastal toimus 95 auditikodade, 12 halduskomitee ja üheksa kvaliteedikontrolli komitee koosolekut. Pandeemia tõttu toimus enamik koosolekutest hübriidkujul. Nendel koosolekutel osalemise määr oli vastavalt 98%, 96% ja 96%.
Lisaks on veel teisi komiteesid, nagu eetikakomitee (mida juhib Joëlle Elvinger), siseauditikomitee (mida juhib Ivana Maletić) ning tulevikuväljavaadete nõuandekomisjon (mida juhib alates 2021. aasta detsembrist Helga Berger).
Meie kõrgema juhtkonna moodustavad peasekretär ja direktorid. Kontrollikojal on kokku kümme direktoraati: neist viis kuulub auditikodade ja üks kvaliteedikontrolli komitee koosseisu, üks allub presidendile ja kolm peasekretärile.
1. jaanuaril 2021 alustas kontrollikoja peasekretärina oma kuueaastast ametiaega Zacharias Kolias.
Märkus: seisuga veebruar 2022.
Tulemuslikkuse mõõtmine
Kasutame peamisi tulemusnäitajaid, et teavitada juhtkonda meie strateegiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, toetada otsustusprotsesse ja anda meie institutsioonidest sidusrühmadele teavet meie tulemuslikkuse kohta. Ajakohastasime peamisi tulemusnäitajaid, et need toetaksid meie strateegiat aastateks 2021–2025. Viiest alljärgnevast peamisest tulemusnäitajast koosnev kogum annab üldise ülevaate organisatsiooni toimimisest – meie töö levitamisest, mõjust ja selle tajumisest.
- avaldatud aruannete arv (võrreldes kavandatuga);
- meediakajastus;
- meie töö mõju ja selle tajumine (sidusrühmade tagasiside);
- meie kohtumised teiste institutsioonide, liikmesriikide parlamentide ja valitsustega, ning rahvusvaheline tegevus;
- kontrollikoja soovituste täitmise määr.
Vaatamata COVID-19 põhjustatud keerulistele tingimustele avaldasime 2021. aastal 32 aruannet, mida on sama palju kui aastal 2020. Tegu oli 27 eriaruande ja viie ülevaatega. Seda on aga kuus aruannet vähem kui töökavas 2021+ kavandatud 40 aruannet, sest mõned auditid jäid aasta sees ajakavast maha.
Avaldatud aruannete arv
2021. aastal avaldasime kokku 55 väljaannet.
Meediakajastus
2021. aastal registreerisime ligikaudu 67 000 veebiartiklit ja sotsiaalmeediapostitust, mis olid seotud meie auditiaruannete, muude väljaannete või kontrollikojaga üldiselt. Võrreldes varasemate aastatega on tegu meediakajastuse märkimisväärse suurenemisega (2020. aastal 32 000; 2019. aastal 51 000).
Meediakajastus võib sõltuvalt teemast ja aruande keerukusest märkimisväärselt erineda. Meedia huvi meie väljaannete vastu võivad mõjutada ka välised tegurid, nagu mõni oluline sündmus või muutus poliitikas. Lisaks pöörab meedia hädaolukorras, nagu seda on näiteks COVID-19 pandeemia, tähelepanu eelkõige kriisiga seotud materjalile.
Alates COVID-19 liikumispiirangutest oleme oma väljaandeid tutvustanud virtuaalselt, mis on võimaldanud meil tihendada kontakte ajakirjanikega. See on positiivselt mõjutanud meie meediakajastust.
Varasemate aastatega võrreldes suurenes huvi meie auditiaruannete vastu märgatavalt. See kehtib ka muude väljaannete ja kontrollikoja kohta üldiselt, ning meediakajastus saavutas peaaegu COVID-19-eelse taseme.
2021. aastal avaldasime 49 pressiteadet 23 ELi keeles, samuti infoteatiseid, meediale mõeldud teavet ja mõnes keeles avaldatavaid (kasutusvalmis) audioavaldusi. Samuti koostasime seisukohavõtte mõjukates ajalehtedes avaldamiseks ja andsime mitmeid intervjuusid olulistele meediaväljaannetele kogu Euroopas (seda nii raadios, televisioonis kui ka trükiajakirjanduses). Lisaks korraldasime 26 veebipõhist pressi infotundi, sealhulgas riigipõhiseid pressi infotunde aastaaruande teemal. Meie infotundides osales kokku 527 ajakirjanikku, kellest enamik esindas ELi liikmesriikide peamisi meediaväljaandeid.
2021. aastal registreeriti meie veebisaidil ligikaudu 546 000 külastajat ja enam kui miljon külastust.
Sotsiaalmeediakanalid võimaldavad meil kodanikega otse suhelda. COVID-19 kriisi taustal vähendasime 2021. aastal veelgi oma tegevust sotsiaalmeedias; kokku postitasime kontrollikoja ja selle töö kohta sotsiaalmeediakanalites 718 sotsiaalmeediapostitust (2020. aastal 1007 postitust).
Viitasime oma sotsiaalmeediapostitustes ka 2021. aastal jätkuvalt kontrollikoja ajakirja artiklitele. Seetõttu korrati 28%-s postitustest artikleid, mis olid varem avaldatud kontrollikoja ajakirjas (2020. aastal oli sama näitaja 32%).
Meie kolmel sotsiaalmeediakanalil (Twitter, LinkedIn, Facebook) oli 2021. aasta lõpu seisuga ligikaudu 39 000 jälgijat (2020. aastal umbes 35 000).
Meie töö mõju ja selle tajumine
Hindame, kuidas tajuvad meie töö võimalikku mõju ja kasulikkust meie aruannete lugejad: Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, ELi asutused, liikmesriikide alalised esindused, liikmesriikide ametiasutused ja kõrgeimad kontrolliasutused, valitsusvälised organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, meedia jne.
Alates 2018. aastast oleme korraldanud anonüümseks muudetud elektroonilisi küsitlusi, et paluda meie lugejatel anda kvalitatiivset tagasisidet valitud aruannete kohta ja esitada meie tööd puudutavaid üldisi ettepanekuid.
2021. aastal leidis 83% pea 500 vastanust, et meie aruanded on nende töö jaoks kasulikud, ning 79% leidis, et neil on mõju. Need näitajad sarnanevad eelmise aasta tulemustele (2020. aastal vastavalt 84% ja 75%).
Meie kohtumised teiste institutsioonide, liikmesriikide parlamentide ja valitsustega, ning rahvusvaheline tegevus
Tutvustasime 2021. aastal oma töö tulemusi kokku 419 korral Euroopa Parlamendi komisjonidele, nõukogu ettevalmistavatele organitele ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.
Lisaks osalesime 154 rahvusvahelises tegevuses. Need hõlmasid rahvusvaheliste avaliku sektori auditiorganisatsioonide, eelkõige INTOSAI ja EUROSAI tegevust, samuti kahepoolseid üritusi teiste kõrgeimate kontrolliasutustega, konverentse, kohtumisi ja laiemale publikule suunatud tegevusi.
2021. aastal ajakohastasime oma peamisi tulemusnäitajaid, et need hõlmaksid ka liikmesriikide valitsusi ja rahvusvahelist tegevust.
Kokkuvõttes suurendasime märkimisväärselt oma suhtlust Euroopa ja rahvusvaheliste sidusrühmadega ning selle intensiivsus ületas COVID-19 pandeemia eelset taset.
Kontrollikoja soovituste täitmise määr
Mõõdame oma soovituste täitmist meie audiitorite tehtud järelkontrolli abil. 2021. aastal analüüsisime 2017. aastal avaldatud aruannetes esitatud soovituste täitmist.
Analüüs näitas, et 94% meie 2017. aasta aastaaruandes esitatud 35 soovitusest ja 89% 2017. aasta eriaruannete 161 soovitusest oli täielikult, osaliselt või suuremas osas täidetud.
Meie töötajaskond
Personali jaotus
Nagu ka eelmistel aastatel, oli kontrollikojas 2021. aasta lõpu seisuga 853 alalist ja ajutist ametikohta. Neist 527 oli auditikodades, sh 104 kontrollikoja liikmete kabinettides.
Lisaks töötas meie organisatsioonis aasta lõpu seisuga 92 lepingulist töötajat ja 25 lähetatud riiklikku eksperti (2020. aastal vastavalt 83 ja 15).
Värbamine
Värbamisel lähtume ELi institutsioonide üldpõhimõtetest ja teenistustingimustest ning meie töötajatel on väga mitmekesine akadeemiline ja ametialane taust.
Aastal 2021 võtsime tööle 80 uut töötajat (2020. aastal 62), sealhulgas 16 ametnikku, 21 ajutist teenistujat, 30 lepingulist töötajat ja 13 lähetatud riiklikku eksperti).
Meie audiitoritele mõeldud programmi ASPIRE eesmärk on aidata kaasa uute töötajate ametialasele integreerimisele, võimaldades neil omandada töökogemust eri auditiülesannete täitmisel ning saada esimese kolme aasta jooksul sihipärast koolitust.
Kõrgharidusega noortele pakkusime ka kolmeks kuni viieks kuuks 56 praktikakohta (2020. aastal 44). 2021. aastal töötasid meie praktikandid märtsis ja mais alanud praktikaperioodidel oma päritoluriigist ning oktoobris alanud perioodil sarnases hübriidrežiimis nagu teisedki kontrollikoja töötajad, kombineerides kohapealset ja kaugtööd.
Vanuseline koosseis
Kolm neljandikku (76%) meie aktiivses teenistuses olevatest töötajatest olid 2021. aasta lõpu seisuga 40–59-aastased, mis on sarnane 2020. aasta näitajale.
Pea kolm neljandikku (73%) meie direktoritest ja valdkonnajuhtidest on 50-aastased või vanemad (2020. aastal 80%). See tähendab nende pensionileminekust tulenevat juhtkonna noorenemist lähema 5–10 aasta jooksul.
Võrdsed võimalused
Kokku töötab organisatsioonis võrdsel arvul naisi ja mehi.
Oleme võtnud kohustuse tagada oma töötajatele organisatsiooni kõigil tasanditel võrdsed karjäärivõimalused. Me võtame naisi ja mehi tööle samas proportsioonis, ning ligikaudu kolmandik (36%) meie direktoritest ja valdkonnajuhtidest olid 2021. aastal naised (2020. aastal 35%).
Naissoost valdkonnajuhtide osakaal kontrollikoja auditikodades oli 37,5% (2020. aastal 29%), mis on lähedal 2027. aastaks seatud eesmärgile (40%). Oma uue mitmeaastase poliitika ja tegevuskavaga aastateks 2021–2025 astusime me 2021. aastal võrdsete võimaluste poliitikalt sammu edasi laiemale mitmekesisuse ja kaasamise lähenemisviisile.
Töötame endiselt selle nimel, et parandada geograafilist tasakaalu meie juhtkonnas.
Auditi tugiteenused
Auditimetoodika
2021. aastal tegime oma asutusesisese digitaalse platvormi AWARE (Accessible Web-based Audit Resource) kättesaadavaks meie veebisaidil. AWARE on avalikkuse jaoks ühtne juurdepääsupunkt meie auditimetoodikale ja suunistele.
Tööalane täiendkoolitus
Nagu eeldati, oli e-õpe 2021. aastal normiks. Eelmisel aastal saadud kogemuste põhjal suutsime korraldada rekordarvu õpitegevusi (616) mitmesugustel teemadel alates auditist kuni andmekaitseni. Mõnel juhul võimaldas rahvatervise olukord hübriid- või klassiõpet.
Internetipõhiste ürituste suur arv ja osalejate arvu piirangute puudumine avaldasid positiivset mõju koolitusnäitajatele, mis on võrreldes 2020. aastaga märkimisväärselt suurenenud.
Ületasime taas tööalasele täiendkoolitusele seatud eesmärgi, mille aluseks on Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni soovitused, mille kohaselt tuleks audiitoritele lisaks keelekoolitusele pakkuda aastas keskmiselt viis ja mitteaudiitoritele kaks päeva tööalast täiendkoolitust.
Meie audiitorite keskmine koolituspäevade arv oli 8,5 (2020. aastal 5,4) ja mitteaudiitoritel keskmiselt 4,2 (2020. aastal 3,1).
Meie prioriteet on toetada kontrollikoja audititegevust, pakkudes asjakohast ja õigeaegset koolitust. Selleks jätkasime eri teemadel meie töötajatele kohandatud kursuste korraldamist. Need hõlmasid ringmajandust, vaba liikumist COVID-19 kriisi ajal, head eelarvehaldust, üleminekujärgus söekaevanduspiirkondi, riigihankeid, uut mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027, taaste- ja vastupidavusrahastut ning ELi tolliseadustikku.
Tõhustasime oma koolitustegevust pettuse, eetika ja usaldusväärsuse alal, korraldades sellega seotud teemadel mitmeid kursusi ja esitlusi. Kutsusime esinema OLAFi, Euroopa Prokuratuuri, Eurojusti ja Transparency Internationali koolitajaid ja esinejaid, kes jagasid meie töötajatega oma teadmisi ja kogemusi.
Nagu ka 2020. aastal, korraldati 2021. aasta koolituspäev virtuaalse koolitusnädalana. Kasutasime võimalust loobuda füüsilistest piiridest ja kutsuda esinejaid ka väljastpoolt Euroopat. Auditimessil osalesid (ülesastumise järjekorras) Austraalia, Lõuna-Aafrika, Brasiilia, Jaapani ja Kanada kõrgeimad kontrolliasutused. Väga huvitavaid esitlusi tehti ka sellistel teemadel nagu keskkond, kommunikatsioon ja andmeanalüüs.
2021. aasta oktoober oli üheksas Euroopa küberturvalisuse kuu – algatus, millega edendatakse veebiturvalisust ja suurendatakse ELi kodanike teadlikkust küberturvalisusest. Kontrollikojal oli au olla koos Euroopa Komisjoniga avaürituse kaaskorraldaja. Valmistasime ette kuupikkuse sündmustest tulvil programmi, mis tõi Luxembourgis kokku ELi institutsioonide peamised küberturvalisuse eksperdid ja nende kolleegid.
2021. aasta novembris korraldasime kontrollikojas esimesed selge keele päevad. Selle temaatilise nädala keskmes oli kontrollikoja parimate eriaruannete koostajatele antavate auhindade tseremoonia ning see võimaldas arutleda selge kirjutamisstiili ja väljakutsete üle, millega me oma avalikkusele suunatud kommunikatsioonis silmitsi seisame.
2021. aastal jätkasime karjäärinõustajate, mentorite, asutusesiseste vahendajate ja konfidentsiaalsete kontaktisikute koolitusprogrammi. Selleks et toetada meie töötajaid uues hübriidkeskkonnas ja aidata suurendada nende vastupanuvõimet, korraldasime mitu esitlust ja seminari sellistel teemadel nagu COVID-19, üksindus ja kiusamine töökohal, ahistamine liikumispiirangute ajal, mõtteärksus ning kaugtöö keskkonnas töö ja vaba aja piiritlemise tähtsus.
Tõlge
Tõlkisime ja toimetasime 2021. aastal enam kui 227 000 lehekülge (2020. aastal 235 000), millest 29 800 telliti allhankena. Meie tõlkijad osalesid ka meie audititegevuses, pakkudes keelealast tuge auditikäikudel, veebikoosolekutel ja aruannete kirjutamisel. Lisaks osalesid nad kommunikatsioonitöös, andes keelealast nõu ja parandades tekstide kvaliteeti ning kohandades sõnumeid konkreetsetele sihtrühmadele (näiteks neid kultuuriliselt kohandades).
Võtsime tööle ja koolitasime iiri keele tõlkijad, kelle ülesanne on tõlkida alates 2022. aastast samas mahus nagu teisedki keeleosakonnad.
Infoturve
Kuna kontrollikoja töötajad olid ka COVID-19 pandeemia ajal oma seadmete kaudu täielikult võrguga ühendatud, oli küberturvalisus 2021. aastal eriti oluline. Meid tabas mitu küberrünnet ja andmetega seotud rikkumist, kuid me võtsime kasutusele uusi rakendusi, et tagada institutsioonile tugevam kaitse.
Pärast seda, kui eelmisel aastal võeti vastu uued teabe salastamise põhimõtted, koostasime kontrollikoja teabe salastamise juhised, sealhulgas suunised sellele teabele juurdepääsu andmise kohta organisatsioonisisese teabevahetusplatvormi kaudu.
Võtsime ka vastu otsuse 41–2021 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike turvalisuse turbe-eeskirjade kohta. Palusime Euroopa Komisjoni esindajatel teha hindamiskülastus meie tõhustatud haldusalasse, et saada heakskiit piiranguga „EU RESTRICTED” märgistatud teabe töötlemisele kontrollikojas.
Kõnealuse perioodi peamised tulemused olid järgmised:
- kontrollikojas korraldati esimesed kaks simuleeritud andmepüügikampaaniat, et mõõta kasutajate küberteadlikkust;
- kontrollikoja ametliku e-allkirja lahendusena võeti kasutusele EU Sign, mis on Euroopa Komisjoni pakutav e-allkirja teenus;
- kasutusele võeti uus töövahend tundlike kataloogide ja failide kaitsmiseks.
2021. aasta oli keeruline IT-alase haavatavuse käsitlemisel, kuna suure hulga ohtude tõttu pidid IT-meeskonnad võtma kiireid meetmeid, et kõrvaldada kriitilised tarkvaravead.
Hooned
Meil on praegu kolm hoonet (K1, K2 ja K3), mis toimivad ühtse tehniliselt integreeritud üksusena. Lisaks üürime täiendavat kontoripinda Luxembourgis asuva avariitaastekeskuse jaoks.
COVID-19 kriisi tõttu töötasid peaaegu kõik meie töötajad kodus ja väliste külastuste arvu piirati nii palju kui võimalik. Enamik kontrollikoja töötajaid vaktsineeriti pärast vaktsiinide kättesaadavaks muutumist. Vaktsineerimine ja uute COVID-19 nakkuste arvu vähenemine suvel võimaldas kontrollikojal nõuda sügisel töötajatelt regulaarset kohapeal kontrollikoja hoonetes töötamist. Sarnaselt teistele ELi institutsioonidele oli kontrollikojas alates 13. septembrist 2021 kohustuslik töötada vähemalt kaks tööpäeva nädalas (kuus keskmiselt) kontrollkoja ruumes. Pärast omikronitüve ilmumist vähendati seda ühele päevale nädalas.
Samal ajal rakendasime kõiki vajalikke tervishoiu- ja ohutusmeetmeid, et tööruumides viibivad töötajad saaksid töötada parimates võimalikes tingimustes seni, kuni olukord normaliseerub.
2021. aastal kohandati kontrollikoja koosolekuruume, et võimaldada hübriidkoosolekuid.
K1
Hoone K1 võeti kasutusele aastal 1988 ja selles asuvad kontoriruumid kuni 310 töötajale ning koosolekuruumid. Maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laod, raamatukogu ja arhiivi pearuum, kõige kõrgemal korrusel paiknevad üksnes tehnilised ruumid.
Hoone K1 moderniseeriti aastal 2008; tööde eesmärk oli viia see vastavusse riiklike tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetega. Kõigil võimalikel juhtudel muudeti hoones K1 kasutatavat tehnoloogiat nii, et see ühilduks juba hoonetes K2 ja K3 kasutatavaga.
K2
Hoone K2 võeti kasutusele aastal 2003. Selle maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laod ja jõusaal. Kõige kõrgemal korrusel paiknevad üksnes tehnilised ruumid. Ülejäänud korrustel asuvad kontoriruumid kuni 241 töötajale, koosolekuruumid, konverentsisaal koos suulise tõlke kabiinidega, videokonverentsiruumid, kohvik ja väike köögiala.
Hetkel hoonet K2 renoveeritakse, et optimeerida tööruumide paigutust ja ajakohastada tehnilised süsteemid. Pärast projekti peatamist COVID-19 kriisi alguses, alustati töödega 2020. aasta novembris ja need peaksid lõppema 2022. aasta lõpuks.
Euroopa Parlamendi ja nõukoguga märtsis 2014 saavutatud kokkuleppe kohaselt kannab kontrollikoda hoone uuendamise kulud mõne aasta eest valminud hoone K3 ehituseelarvest üle jäänud vahenditest.
K3
Hoone K3 võeti kasutusele aastal 2012. Hoone maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laoruumid, laadimisrambid, jäätmete hoidmise alad, trükikoda, köögid ja arhiivid. Esimesel korrusel asuvad söökla, kohvik ja koolitusruumid. Lisaks paiknevad hoones kontoriruumid kuni 503 töötajale, koosolekuruumid ja IT-ruum. Kuuendal korrusel asuvad vastuvõturuumid, köök ja tehnilised ruumid. Hoonel K3 on BREEAMi reiting „väga hea”; tegu on maailma juhtiva meetodiga, mida kasutatakse hoonete säästlikkuse hindamiseks ja sertifitseerimiseks.
Kontrollikoja hooned Luxembourgi Kirchbergi linnaosas.
Keskkonnajuhtimine
ELi institutsioonina oleme kohustatud järgima kogu oma tegevuses usaldusväärse keskkonnajuhtimise põhimõtteid. Seetõttu on meie eesmärk vähendada pidevalt oma keskkonnamõju. Jälgime ja analüüsime igal aastal oma tegevuse tagajärjel tekitatud kasvuhoonegaaside heidet.
Kontrollikoda on uhke oma keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaadi üle. Rakendame edukalt EMASi nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi ning vastame täielikult ISO 14001:2015 sertifitseerimise nõuetele.
Alates 2020. aasta märtsist on pandeemial olnud vaieldamatult alljärgnev positiivne mõju meie keskkonnanäitajatele:
- tööalasest reisimisest ja pendelrändest tulenev CO2 heide on järsult vähenenud;
- töötajate kontoris viibimisega otseselt seotud näitajad, nagu paberi- ja veetarbimine ning tekkinud jäätmete kogus, on valdava kaugtöö tõttu järsult langenud;
- liikumispiirangute ja vähema kontoris viibimise ajal (kui töötajad töötasid peamiselt kodust) vähenes ka energiatarbimine (kuigi vähemal määral).
2020. aastal oli meie kasvuhoonegaaside koguheide 6144 tonni CO2 ekvivalenti, mis on 43% vähem kui 2014. aastal, mil alustasime CO2 heite mõõtmist.
Kontrollikoda avaldab spetsiaalse aruande, milles esitab oma 2021. aastal kestlikkuse saavutamiseks tehtud jõupingutused.
Meie aruandekohustus
Finantsteave
Meie institutsiooni rahastatakse ELi eelarve halduskulude rubriigist.
2021. aastal oli meie eelarve suurus ligikaudu 153,7 miljonit eurot.
Meie eelarve moodustab ca 1,5% ELi kõigist halduskuludest ehk vähem kui 0,1% ELi kogukulutustest.
2021. aasta eelarve täitmine
| EELARVEAASTA 2021 | Lõplikud assigneeringud | Kulukohustused | Kasutus protsentides (kulukohustused/assigneeringud) | Maksed |
| Jaotis 1: Institutsiooni töötajad | (tuhandetes eurodes) | |||
| 10 – Institutsiooni liikmed | 10 654 | 10 138 | 95% | 10 111 |
| 12 – Ametnikud ja ajutised teenistujad | 114 511 | 112 601 | 98% | 112 601 |
| 14 – Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused | 7835 | 7152 | 91% | 6861 |
| 162 – Lähetused | 1529 | 383 | 25% | 266 |
| 161 + 163 + 165 – Muud institutsiooni töötajatega seotud kulud | 2660 | 2519 | 95% | 2144 |
| Jaotis 1 kokku | 137 189 | 132 793 | 97% | 131 983 |
| Jaotis 2: Hooned, vallasvara, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud | ||||
| 20 – Kinnisvara | 4306 | 4306 | 100% | 2282 |
| 210 – IT ja telekommunikatsioon | 9141 | 9141 | 100% | 4484 |
| 212 + 214 + 216 – Vallasvara ja sellega seonduvad kulud | 880 | 837 | 95% | 470 |
| 23 – Jooksvad halduskulud | 385 | 324 | 84% | 296 |
| 25 – Koosolekud ja konverentsid | 496 | 90 | 18% | 69 |
| 27 – Teave ja trükised | 1325 | 1074 | 81% | 739 |
| Jaotis 2 kokku | 16 533 | 15 772 | 95% | 8340 |
| Kontrollikoda kokku | 153 722 | 148 565 | 97% | 140 323 |
2022. aasta eelarve
2022. aasta eelarve on 2021. aastaga võrreldes 5,48% suurem.
| EELARVEAASTA 2021 | 2022 | 2021 |
| Jaotis 1: Institutsiooni töötajad | (tuhandetes eurodes) | |
| 10 – Institutsiooni liikmed | 11 715 | 10 704 |
| 12 – Ametnikud ja ajutised teenistujad | 120 838 | 114 120 |
| 14 – Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused | 8444 | 7861 |
| 162 – Lähetused | 2452 | 2988 |
| 161 + 163 + 165 – Muud institutsiooni töötajatega seotud kulud | 2732 | 2613 |
| Jaotis 1 kokku | 146 181 | 138 286 |
| Jaotis 2: Hooned, vallasvara, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud | ||
| 20 – Kinnisvara | 3778 | 3358 |
| 210 – IT ja telekommunikatsioon | 8228 | 8171 |
| 212 + 214 + 216 – Vallasvara ja sellega seonduvad kulud | 944 | 901 |
| 23 – Jooksvad halduskulud | 574 | 565 |
| 25 – Koosolekud ja konverentsid | 675 | 696 |
| 27 – Teave ja trükised | 1761 | 1745 |
| Jaotis 2 kokku | 15 960 | 15 436 |
| Kontrollikoda kokku | 162 141 | 153 722 |
Märkus: esitatud arvud on algsest eelarvest.
Sise- ja välisaudit
Siseaudit
Meie siseauditi talitus nõustab institutsiooni riskide juhtimisel. Siseauditi talitus pakub sõltumatut ja objektiivset kindlust ning nõustamist, mille eesmärk on anda lisaväärtust ja parandada institutsiooni toimimist. Siseauditi talitus annab aru kolmest kontrollikoja liikmest ja ühest väliseksperdist koosnevale siseauditi komiteele. Komitee teeb regulaarset järelevalvet siseauditi talituse aasta töökavas kavandatu rakendamise üle ja tagab talituse sõltumatuse.
2021. aastal jätkas siseauditi talitus kontrollikoja riskijuhtimispõhimõtete läbivaatamist ja avaldas aruanded kolme ülesande kohta: „Võrdsed võimalused”, „Pettuste ohjamine” ning „Talitluspidevuse ja töötajate kaitse meetmed COVID-19 kriisi ajal”. Siseauditi talitus viis lõpule ka kahe muu ülesande („IT juhtimine”, ja „Värbamisprotsess”) audititöö, mille kohta valmivad aruanded 2022. aastal.
Meie siseaudiitor ei leidnud puudusi, mis nende olemuse või ulatuse tõttu seaksid tõsiselt kahtluse alla volitatud eelarvevahendite käsutaja kehtestatud sisekontrollisüsteemi (mille eesmärk on tagada meie 2021. aasta finantstehingute seaduslikkus ja korrektsus) üldise usaldusväärsuse.
Välisaudit
Meie raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor. Tegu on olulise faktiga, kuna see näitab, et me kasutame enda suhtes samu läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid, mida oma auditeeritavate suhtes.
Meie välisaudiitor (PricewaterhouseCoopers Sàrl) avaldas oma aruande meie eelarveaasta 2020 raamatupidamise aastaaruande kohta 6. mail 2021.
Meie välisaudiitori arvamused – eelarveaasta 2020
Raamatupidamise aastaaruande kohta:
„Oleme seisukohal, et lisatud finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate Euroopa Kontrollikoja finantsolukorrast 31. detsembri 2020. aasta seisuga ning lõppenud eelarveaasta finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 2018/1046, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määruseid (EL, Euratom) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL, ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1) “
Vahendite kasutamise ja kontrolliprotseduuride kohta:
„Käesolevas aruandes kirjeldatud audititööle tuginedes võib öelda, et kontrolli käigus ei ilmnenud midagi sellist, mis näitaks, et kõigis olulistes aspektides ja tuginedes ülalkirjeldatud kriteeriumidele:
- ei oleks kontrollikojale eraldatud vahendeid kasutatud ettenähtud eesmärgil;
- ei annaks kehtestatud kontrolliprotseduurid vajalikku garantiid finantstehingute vastavuse kohta kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.“
Kontakt
EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG
Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022
| ISBN 978-92-847-7472-2 | ISSN 2315-3911 | doi:10.2865/812945 | QJ-AA-22-001-ET-N | |
| HTML | ISBN 978-92-847-7431-9 | ISSN 2315-3911 | doi:10.2865/381372 | QJ-AA-22-001-ET-Q |
| ISBN 978-92-847-7486-9 | ISSN 1831-127X | doi:10.2865/807 | QJ-AA-22-001-ET-C |
Käesolev väljaanne on saadaval 24 keeles ning järgmises formaadis:
 |
AUTORIÕIGUS
© Euroopa Liit, 2022.
Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat on sätestatud kontrollikoja otsuses nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.
Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.
Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.
Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.
Järgmiste fotode taaskasutamine on lubatud juhul, kui on ära märgitud autoriõiguste valdaja, allikas ja fotograafide nimed (kui need on ära toodud):
* © Euroopa Liit, 2022, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
* © Euroopa Liit, allikas: Euroopa Komisjon / Jennifer Jacquemart.
* © Euroopa Liit, allikas: Euroopa Komisjon / John Charlton.
* © Euroopa Liit, allikas: ©Euroopa Komisjon, 2020 / Xavier Lejeune.
* © Euroopa Liit, allikas: Euroopa Komisjon / Boryana Katsarova.
* © Euroopa Liit, 2021, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
* © Euroopa Liit, allikas: Euroopa Komisjon / Seyllou Diallo / Stefan Heunis.
* © Euroopa Liit, allikas: Euroopa Parlament / Daina Le Lardic.
* © Euroopa Liit, 2022, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
* © Euroopa Liit, 2022, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
* © Euroopa Liit, 2021, allikas: Euroopa Parlament.
Alljärgnevate fotode reprodutseerimine on lubatud tingimusel, et on viidatud allikale.
* © Euroopa Liit, 2021, allikas: Euroopa Liidu kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee.
On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.
* © Getty Images / Xavier Lejeune; © Getty Images / Stadratte; © Getty Images / gorodenkoff.
* © Getty Images / Darwel.
* © Getty Images / RADZONIMO.
* © Getty Images / EmirMemedovski.
* © Getty Images / insta_photos.
* © Getty Images / serts.
* © Getty Images / Jevtic.
* © Getty Images / Denis Suslov.
* © Getty Images / Vertigo3d.
* © Getty Images / typhoonski.
* © Getty Images / tommy.
* © Pixabay / Alexas Fotos; © Getty Images / valio84sl & beijingstory; © Nuno André Ferreira.
* © MicroStockHub/Getty Images.
* © Leedu Vabariigi Rahandusministeerium / Leedu pangaliit
* © UKCOP26.ORG
* © GLOBAL VIEW SPRL – fotograaf: Simon Schmitt. Hoonete arhitektid: Paul Noël (1988) ja Jim Clemes (2004 ja 2013).
Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.
Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.
Kontrollikoja logo kasutamine
Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.
Võta ühendust ELiga
Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et
Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:
- helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
- helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
- e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et
ELi käsitleva teabe leidmine
Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et
ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).
ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu
ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.