Eriaruanne
16 2021

Ühine põllumajanduspoliitika ja kliima
Pool ELi kliimakulutustest on suunatud põllumajandusele, kuid põllumajandustootjate tekitatud heide ei vähene

Lühidalt aruandest Perioodil 2014–2020 eraldas komisjon üle veerandi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarvest kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.

Uurisime, kas ÜPP toetas kliimamuutuste leevendamise tavasid, mis võivad vähendada põllumajandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Leidsime, et 100 miljardit eurot, mis ÜPP raames kliimameetmetele eraldati, avaldas vähe mõju põllumajanduse heitkogustele, mis ei ole alates 2010. aastast märkimisväärselt muutunud. ÜPPst rahastatakse peamiselt meetmeid, mille kliimamuutuste leevendamise potentsiaal on väike. ÜPPga ei püüta piirata ega vähendada loomakasvatust (50% põllumajanduse tekitatud heitest) ning selle raames toetatakse põllumajandustootjaid, kes harivad kuivendatud turbaalasid (20% heitest).

Soovitame komisjonil võtta meetmeid, et ÜPP aitaks vähendada põllumajanduse tekitatud heidet, võtta meetmeid, et vähendada haritavast kuivendatud turvasmullast tulenevat heidet, ning anda korrapäraselt aru ÜPP panusest kliimamuutuste leevendamisse.

Euroopa Kontrollikoja eriaruanne vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule.

Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ning järgmises formaadis:
PDF
PDF General Report

Kokkuvõte

I

Alates 2013. aastast on kliimameetmed olnud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üks peamisi eesmärke. Komisjon eraldas ajavahemikul 2014–2020 kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks üle 100 miljardi euro, s.o rohkem kui veerand ÜPP kogueelarvest.

II

ELi roll kliimamuutuste leevendamisel põllumajandussektoris on ülioluline, sest EL kehtestab keskkonnastandardid ja kaasrahastab enamikku liikmesriikide põllumajanduskulutustest. Otsustasime ÜPPd auditeerida, sest suur osa selle eelarvest on eraldatud kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning kliima ja põllumajanduspoliitika on tihedalt seotud. Loodame, et meie leiud on kasulikud, arvestades ELi eesmärki saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

III

Uurisime, kas ÜPP toetas kliimamuutuste leevendamise tavasid, mis võivad ajavahemikul 2014–2020 vähendada põllumajandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Uurisime ka seda, kas ÜPP soodustas tõhusate leevendustavade kasutuselevõttu perioodil 2014–2020 paremini kui perioodil 2007–2013. Keskendusime oma järeldustes nende heitkoguste peamistele allikatele: loomakasvatus, mulla väetamine ja maakasutus.

IV

Kokkuvõttes leidsime, et perioodil 2014–2020 ÜPP raames kliimameetmetele eraldatud 100 miljardit eurot avaldas vähe mõju põllumajanduse tekitatud heitele, mis ei ole alates 2010. aastast märkimisväärselt muutunud. Enamikul ÜPP raames toetatavatel leevendusmeetmetel on väike potentsiaal leevendada kliimamuutusi. ÜPPst rahastatakse harva meetmeid, millel on suur kliimamuutuste leevendamise potentsiaal.

V

Loomakasvatusest tulenev heide, mis on peamiselt tingitud veistest, moodustab umbes poole põllumajandussektori heitest ja on alates 2010. aastast püsinud stabiilsena. ÜPPga ei püüta aga piirata põllumajandusloomade arvu ega pakuta stiimuleid nende arvu vähendamiseks. ÜPP turumeetmetega soodustatakse loomseid saadusi, mille tarbimine ei ole alates 2014. aastast vähenenud.

VI

Keemilistest väetistest ja sõnnikust tulenev heide, mis moodustab peaaegu kolmandiku põllumajandussektori heitest, suurenes aastatel 2010–2018. ÜPP toetab tavasid, mis võivad vähendada väetiste kasutamist, näiteks mahepõllumajandus ja kaunviljade kasvatamine. Kuid me leidsime, et nendel tavadel on ebaselge mõju kasvuhoonegaaside heitele. Selle asemel rahastati vähe tavasid, mis on tõhusamad.

VII

ÜPP toetab põllumajandustootjaid, kes harivad kuivendatud turbaalasid, millest tulenev heide moodustab 20% ELi 27 liikmesriigi põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitest. Kuigi nende alade taastamiseks oli võimalik kasutada maaelu arengu toetusi, tehti seda harva. ÜPP eeskirjade kohaselt ei ole ka taastatud märgaladel toimuv teatav tegevus otsetoetuse saamiseks rahastamiskõlblik. ÜPPs ei suurendatud perioodil 2014–2020 võrreldes perioodiga 2007–2013 toetust metsastamisele, agrometsandusele ja põllumaa muutmisele püsirohumaaks.

VIII

Hoolimata suurematest kliimaeesmärkidest muutusid nõuetele vastavuse eeskirjad ja maaelu arengu meetmed eelmise perioodiga võrreldes vähe. Seetõttu ei motiveerinud need kavad põllumajandustootjaid võtma kasutusele tõhusaid kliimamuutuste leevendamise meetmeid. Kuigi kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ehk rohestamise kava pidi parandama ÜPP keskkonnatoimet, on selle mõju kliimale olnud marginaalne.

IX

Soovitame komisjonil teha järgmist:

  1. võtta meetmeid, et ÜPP aitaks vähendada põllumajanduse tekitatud heidet;
  2. võtta meetmeid haritavast kuivendatud turvasmullast tuleneva heite vähendamiseks ning
  3. esitada korrapäraselt teavet ÜPP panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse.

Sissejuhatus

Põllumajandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide

01

Toidutootmise osakaal maailma kasvuhoonegaaside heitest on 26%1. Joonisel 1 on näidatud, et enamik sellest heitest tuleneb põllumajandusest. Komisjon märkis oma strateegias „Talust taldrikule“ – tuginedes koostamisel valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistele, milles keskendutakse ainult põllumajandustegevusele –, et „põllumajandus tekitab 10,3% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest ja peaaegu 70% sellest on pärit loomakasvatussektorist“.

Joonis 1

Toidutootmisest tulenev üleilmne kasvuhoonegaaside heide

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes väljaandele Poore, J. ja Nemecek, T.: „Reducing food’s environmental impacts through producers and consumers“, 2018.

02

Liikmesriigid annavad oma territooriumil õhku paisatud kasvuhoonegaasidest aru, kasutades heiteallikatega seotud tegevusandmeid (nt loomaliigid ja arv) ning asjakohaseid heitekoefitsiente. Joonisel 2 on näidatud kolm peamist põllumajanduse tekitatud kasvuhoonegaaside liiki, nende peamised allikad ELis ning nende allikate osakaal põllumajandussektori koguheites, mis moodustab 13% ELi 27 liikmesriigi kasvuhoonegaaside koguheitest (sealhulgas lisaks 2,7% põllumaa ja rohumaa kasutusest tulenev heide ja sidumine). Joonisel 2 kajastamata täiendav heide tuleneb masinates ja hoonete kütmiseks kasutatavast kütusest, mis moodustab ligikaudu 2% ELi 27 liikmesriigi koguheitest.

Joonis 2

Kasvuhoonegaaside heite peamised allikad (CO2 ekvivalentides)

Allikas: Euroopa Kontrollikoda ELi 27 liikmesriigi kasvuhoonegaaside 2018. aasta inventuuriandmete põhjal (EMP kasvuhoonegaaside andmevaatur, Euroopa Keskkonnaamet).

03

Põllumajandus ja eelkõige loomakasvatus on vältimatult seotud kasvuhoonegaaside heitega. Mõned maakasutustavad annavad võimaluse vähendada heidet või siduda atmosfäärist süsinikdioksiidi (CO2), säilitades süsinikku mullas ja biomassis (taimed ja puud). Nende tavade hulgas on kuivendatud turbaalade taastamine ja metsastamine.

04

Joonisel 3 on näidatud, kuidas põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heide aastatel 1990–2018 muutus. Aastatel 1990–2010 vähenes see 25%, peamiselt tänu väetiste kasutamise ja põllumajandusloomade arvu vähenemisele, kusjuures suurim langus toimus aastatel 1990–1994. Alates 2010. aastast ei ole heide vähenenud.

Joonis 3

ELi 27 liikmesriigi põllumajanduse kasvuhoonegaaside netoheide alates 1990. aastast

Allikas: Euroopa Kontrollikoda ELi 27 liikmesriigi kasvuhoonegaaside 1990.–2018. aasta inventuuriandmete põhjal (EMP kasvuhoonegaaside andmevaatur).

Kliimamuutuste poliitika ELis

05

EL kasutab kliimamuutustele reageerimisel kahte strateegiat: leevendamist ja kohanemist. Leevendamine tähendab inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite vähendamist või kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Kohanemine tähendab kohanemist praeguste või eeldatavate kliimamuutuste ja nende mõjuga. Käesolevas aruandes keskendutakse leevendamisele.

06

EL kirjutas 1997. aastal alla Kyoto protokollile. Seega võttis ta kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 20%, võttes aluseks 1990. aasta heitkogused. 2015. aastal ühines EL Pariisi kokkuleppega. See suurendas ELi heitkoguste vähendamise eesmärke. ELi praeguse poliitikaraamistiku eesmärk on vähendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40%. Komisjon tegi ettepaneku suurendada seda eesmärki 55%-ni ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus2.

07

Aastani 2020 kestval ELi kliimamuutuste leevendamise raamistikul oli kaks peamist elementi: heitkogustega kauplemise süsteem ja jõupingutuste jagamist käsitlevad õigusaktid, mis koos käsitlesid 2018. aastal 95% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest (joonis 4).

Joonis 4

ELi kliimamuutuste leevendamise raamistik 2018. aastal

Allikas: Euroopa Kontrollikoda Euroopa Keskkonnaameti aruande nr 13/2020 „Trends and projections in Europe 2020“ põhjal.

08

Jõupingutuste jagamist käsitlevate õigusaktide kohaselt on EL seadnud eesmärgiks vähendada heitkoguseid 2020. aastaks 10%3 ja 2030. aastaks 30%4 (võrreldes 2005. aastaga). Joonisel 5 on näidatud kõigile 27 liikmesriigile 2020. aastaks seatud eesmärgid, milles võetakse arvesse sissetulekut elaniku kohta. Iga liikmesriik otsustab, kuidas saavutada oma riiklik eesmärk ja kas tema põllumajandussektor annab oma panuse või mitte.

Joonis 5

2020. aasta riiklikud eesmärgid jõupingutuste jagamist käsitlevate õigusaktide alusel võrreldes 2005. aasta heitkogustega

Allikas: Euroopa Kontrollikoda joonealuses märkuses 3 osutatud otsuse nr 406/2009/EÜ II lisa alusel.

09

Vastavalt 2019. aasta hinnangulistele kasvuhoonegaaside heitkogustele jõupingutuste jagamise sektorites oli 27 liikmesriigist 14-s 2019. aasta heide 2020. aasta riiklikest eesmärkidest väiksem5. Võrdlesime iga liikmesriigi puhul esimese perioodi (2013–2020) ja teise perioodi (2021–2030) heitkoguste ja eesmärkide vahelisi erinevusi. 2021. aasta puhul kasutasime viimast hinnangut, mis oli kättesaadav 2019. aasta kohta. Joonisel 6 on näidatud, et 2030. aasta eesmärkide täitmine on ELi jaoks palju keerulisem.

Joonis 6

Puudujäägid 2020. ja 2030. aasta eesmärkide saavutamisel jõupingutuste jagamist käsitlevate õigusaktide alusel

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes komisjoni 2020. aasta novembri ELi kliimameetmete eduaruandele (tabel 6), komisjoni 16. detsembri 2020. aasta rakendusotsusele (EL) 2020/2126 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrusele (EL) 2018/842.

10

Komisjon otsustas 2011. aastal integreerida kliimaküsimused ELi eelarvesse (edaspidi „kliimaküsimuste peavoolustamine“). See hõlmas leevendus- ja kohanemismeetmete (edaspidi „kliimameetmed“) integreerimist ELi poliitikavaldkondadesse ja nende meetmete jaoks kasutatud vahendite jälgimist, eesmärgiga kulutada vähemalt 20% ELi 2014.–2020. aasta eelarvest kliimameetmetele6.

2014.–2020. aasta ÜPP roll kliimameetmetes

11

Praegu on ELi ühisel põllumajanduspoliitikal kolm üldeesmärki: elujõuline toidutööstus, loodusvarade säästev majandamine ja tasakaalustatud territoriaalne areng. Selle juhtimises osalevad nii komisjon kui ka liikmesriigid. Liikmesriikide makseasutused vastutavad toetusetaotluste haldamise, taotlejate kontrollimise, maksete tegemise ja rahaliste vahendite kasutamise järelevalve eest. Komisjon kehtestab suure osa kulutuste raamistikust, kontrollib ja jälgib makseasutuste tööd ning vastutab ELi vahendite kasutamise eest. ÜPP toetusi on kolme liiki:

  • otsetoetused põllumajandustootjatele sissetulekutoetuse maksmiseks;
  • turumeetmed selliste keeruliste turuolukordade lahendamiseks nagu järsk hinnalangus ning
  • maaelu arengu meetmed koos riiklike ja piirkondlike programmidega, et käsitleda maapiirkondade konkreetseid vajadusi ja probleeme.
12

Alates 2014. aastast on kliimameetmed7 üks üheksast erieesmärgist, mille alusel komisjon hindab ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkust. Kliimaküsimuste peavoolustamisega aitas komisjon enda hinnangul eraldada perioodil 2014–2020 kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks põllumajanduses 103,2 miljardit eurot (45,5 miljardit eurot otsetoetusteks ja 57,7 miljardit eurot maaelu arengu meetmeteks) (joonis 7). See moodustab 26% ÜPP eelarvest ja peaaegu 50% ELi kliimameetmete kogukulutustest8. Komisjon ei tee kliimamuutustega seotud kulude aruandluses vahet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise vahel.

Joonis 7

Komisjoni peamised kliimameetmete jaoks kasutatavad ÜPP meetmed, 2014–2020

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni kliimameetmete jälgimise põhjal.

13

Paljud meetmed, mida komisjon jälgib, kuna on seisukohal, et need aitavad kaasa kliimaalasele tegevusele, käsitlevad eelkõige elurikkust, vee ja õhu kvaliteeti ning sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi.

14

Oma eriaruandes nr 31/2016 leidsime, et komisjon oli kliimameetmetele kulutatud ÜPP vahendeid tegelikust suuremaks hinnanud ning et komisjoni väidetud 26% asemel oleks realistlikum hinnang 18%. Erinevus tulenes peamiselt sellest, et nõuetele vastavuse mõju kliimamuutuste leevendamisele hinnati suuremaks ning et mõned määratud koefitsiendid ei järginud konservatiivsuse põhimõtet. Komisjon tunnistas, et praeguse metoodikaga on võimalik teatavate kulutuste kliimale avalduvat mõju teataval määral üle- ja alahinnata, kuid leidis, et tema kliimaseire lähenemisviis kliimamuutustega seotud kulutuste taseme hindamiseks põllumajanduses ja maaelu arengus on usaldusväärne.

15

Komisjoni pikaajaline eesmärk aastateks 2014–2020 on vähendada põllumajandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet9. Komisjon ei täpsustanud saavutatavat heitkoguste vähenemise määra.

Komisjoni strateegia kliimamuutuste leevendamise jõupingutuste tõhustamiseks

16

1. juunil 2018 esitas komisjon seadusandlikud ettepanekud 2021.–2027. aasta ÜPP kohta. Komisjon märkis, et uue ÜPPga on „latt isegi kõrgemale tõstetud“, suurendades keskkonna- ja kliimakaitset veelgi10. Komisjon esitas uue tulemuspõhise mudeli, mis annab liikmesriikidele ÜPP meetmete kavandamisel suurema vastutuse ja aruandekohustuse. Liikmesriigid kirjeldavad neid oma ÜPP strateegiakavades, mille komisjon peab heaks kiitma.

17

2019. aasta detsembris esitas komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe, luues tegevuskava, mille eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Ajavahemikuks 2021–2027 tegi komisjon ettepaneku kulutada ELi eelarvest 25% kliimameetmetele, kuid nõukogu suurendas seda 30%-ni11. Joonisel 8 on toodud strateegiad ja seadusandlikud ettepanekud, mille komisjon esitas 2020. aastal meetmete kohta, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

18

2020. aasta detsembris esitas komisjon liikmesriikidele soovitused nende kavandatavate ÜPP strateegiakavade koostamiseks12. Ta soovitas näiteks kasutada ökokavasid kuivendatud turbaalade taastamiseks ning täppispõllumajanduse ja keskkonda säästva põllumajanduse (jätta kündmata või vähendada seda) edendamiseks. Eriaruandes nr 18/2019 ELi kasvuhoonegaaside heite kohta soovitasime komisjonil tagada, et põllumajanduse ja maakasutuse strateegikavad aitaksid kaasa 2050. aasta heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisele, ning kontrollida, kas liikmesriigid on kehtestanud nende sektorite jaoks asjakohase poliitika ja meetmed.

Joonis 8

2020. aastal avaldatud kliimamuutusi ja põllumajandust käsitlevad ELi strateegiad, ettepanekud ja kokkulepped

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni teatiste põhjal.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

19

Otsustasime auditi läbi viia, sest ajavahemikul 2014–2020 eraldas komisjon peaaegu 26% ÜPP eelarvest (103 miljardit eurot) kliimameetmetele. Lisaks oli kliima üks olulisemaid teemasid poliitilises arutelus tulevase ühise põllumajanduspoliitika üle; samuti on ÜRO kestliku arengu 13. eesmärgi saavutamiseks vaja võtta meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Loodame, et meie leiud on kasulikud, arvestades ELi eesmärki saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

20

Uurisime, kas 2014.–2020. aasta ÜPP raames toetati kliimamuutuste leevendamise tavasid, mis võivad vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Uurisime ka seda, kas ÜPP soodustas mõjusate leevendustavade kasutuselevõttu perioodil 2014–2020 paremini kui perioodil 2007–2013. Keskendusime oma töös põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite peamistele allikatele: loomakasvatus ja sõnniku ladustamine, keemiliste väetiste ja sõnniku kasutamine, turvasmulla harimine ning rohumaa ja põllumaa muutmine.

21

Auditis ei käsitlenud me programmide „Horisont 2020“ ja LIFE raames rahastatavaid kliimamuutuste leevendamise projekte. Samuti jätsime välja põllumajanduses kütuse kasutamisest tekkiva heite.

22

Tõendusmaterjali saamiseks

  • vaatasime läbi andmed, mis käsitlevad 27 liikmesriigi kasvuhoonegaaside heidet; loomakasvatust, kultuurtaimi ja väetiste kasutamist; maaelu arengu kavasid ning komisjoni aruandeid otsetoetuste kohta;
  • vestlesime põllumajandustootjate ning keskkonna- ja kliimavaldkonna valitsusväliste organisatsioonide esindajate ning Iirimaa, Prantsusmaa ja Soome ametiasutustega, kes valiti nende põllumajandussektori heite osakaalude, põllumajandustegevuse ning kliimamuutuste leevendamise ja CO2 säilitamise käsitlusviiside alusel;
  • vaatasime läbi teadusuuringuid, milles hinnatakse leevendustavade ja -tehnoloogiate tõhusust;
  • kontrollisime dokumente, mis käsitlevad 27 liikmesriigi põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heidet ja ÜPP meetmeid, mis on võetud nende vähendamiseks või süsiniku sidumiseks ajavahemikul 2014–2020;
  • korraldasime arutelud põllumajanduse ja kliimamuutuste ekspertidega, et parandada meie teadmisi ja kommenteerida järeldusi, milleni protsessis jõudsime.

Tähelepanekud

23

Jagasime oma tähelepanekud neljaks osaks. Esimeses kolmes osas hinnatakse 2014.–2020. aasta ÜPP mõju põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite peamistele allikatele: loomakasvatus, keemiliste väetiste ja sõnniku kasutamine ning maakasutus. Viimases osas käsitletakse 2014.–2020. aasta ÜPP ülesehitust ja selle potentsiaali vähendada põllumajanduse kasvuhoonegaaside heidet.

ÜPP ei ole vähendanud loomakasvatussektorist tulenevat heidet

24

Uurisime, kas 2014.–2020. aasta ÜPP jooksul vähenes üldine kasvuhoonegaaside heide, mis tulenes sööda seedeprotsessist ja sõnniku ladustamisest. Hindasime, mil määral toetas ÜPP tõhusaid leevendusmeetmeid selle heite vähendamiseks. Uurisime ka seda, kas mõned ÜPP toetuskavad põhjustasid kasvuhoonegaaside heite suurenemist.

25

ELi 27 liikmesriigi loomakasvatusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ei ole aastatel 2010–2018 vähenenud. Sööda seedeprotsessist tulenevad heitkogused moodustavad 78% loomakasvatussektori heitkogustest, ülejäänud 22% tulenevad sõnniku ladustamisest. Liha- ja piimaveiste tekitatud heitkogused moodustavad 77% loomakasvatuse heitkogustest (joonis 9).

Joonis 9

Loomakasvatusest tuleneva heite allikad 2018. aastal

Allikas: Euroopa Kontrollikoda ELi 27 liikmesriigi kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal.

ÜPP meetmed ei hõlma loomakasvatuse vähendamist

26

Enamikus liikmesriikides ei ole loomakasvatussektori heide muutunud. Üksnes Kreekas, Horvaatias ja Leedus vähenes see aastatel 2010–2018 märkimisväärselt (joonis 10). See oli peamiselt seotud piimaveiste arvu olulise vähenemisega (ligikaudu 30%), mitte ÜPP sihipäraste leevendusmeetmete tulemus. Nendes kolmes riigis mängis languses keskset rolli konkurentsivõime puudumine. Seevastu Iirimaal, Ungaris ja Poolas on heide märkimisväärselt suurenenud.

Joonis 10

Loomakasvatussektori heitkoguste suundumused aastatel 2010–2018

Allikas: Euroopa Kontrollikoda liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal.

27

Loomakasvatuse vähendamine vähendaks heidet, mis tekib sööda seedeprotsessis ja sõnniku ladustamisel, aga ka sööda tootmisel kasutatavast väetisest. Kogu loomakasvatuse vähendamine ELis vähendaks kasvuhoonegaaside heidet ELis. Selle netomõju sõltub muutustest loomsete saaduste tarbimises. Kui see põhjustab impordi kasvu, kaasneks sellega kasvuhoonegaaside heite teatav ülekandumine13. ÜPPga ei püüta aga piirata põllumajandusloomade arvu ega pakuta stiimuleid nende vähendamiseks. ÜPP turumeetmetega soodustatakse loomseid saadusi, mille tarbimine ei ole alates 2014. aastast vähenenud (joonis 11).

Joonis 11

ELi loomsete saaduste tarbimine elaniku kohta aastas ei vähene

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes komisjoni 2020. aasta dokumendile ELi põllumajandusturgude 2020.–2030. aasta väljavaadete kohta.

28

Eespool kirjeldatud suundumused põhinevad tarbijatele kättesaadavatel toodetel, seega hõlmavad need ka toidujäätmeid. Nagu on märgitud meie eriaruandes nr 34/2016, tunnistatakse üldiselt, et üleilmsel tasandil raisatakse või läheb kaduma ligikaudu kolmandik inimkasutuseks toodetud toidust. Aruandes jõudsime järeldusele, et ÜPP-l on toidu raiskamise vastases võitluses oma osa, ja soovitasime lisada selle teema ÜPP läbivaatamisse.

29

Strateegias „Talust taldrikule“ teatas komisjon, et vaatab läbi ELi põllumajandustoodete müügiedendusprogrammi, et suurendada säästvat tootmist ja tarbimist. Komisjon avaldas 22. detsembril 2020 talituste töödokumendi14, milles hindas müügiedenduspoliitikat. Ta jätkab poliitika läbivaatamist, et esitada 2022. aastal seadusandlike muudatuste ettepanekud. Strateegias „Talust taldrikule“ kaaluti, kuidas EL saaks tulevikus kasutada oma müügiedendusprogrammi, et toetada kõige kestlikumaid ja kõige väiksema CO2-heitega loomakasvatusmeetodeid ning soodustada üleminekut taimsemale toitumisele.

30

Uuringute läbivaatamisel ei leidnud me tõhusaid heakskiidetud tavasid, mis vähendaksid märkimisväärselt sööda seedeprotsessist tulenevat loomakasvatuse heidet ilma tootmist vähendamata (teatavad söödalisandid võivad olla tõhusad, kuid ei ole saanud ametlikku heakskiitu). Paljud loomade kasvatuse, söötmise, tervise ja viljakuse säilitamisega seotud tavad pakuvad vaid aeglast ja marginaalset leevenduspotentsiaali. Mõned neist tavadest soodustavad tootmise laiendamist ja võivad seega suurendada netoheidet (1. selgitus).

1. selgitus

Tagasipõrke fenomen ja loomakasvatusest tulenev heide

Uuendused juhtimistavades ja tehnoloogias võivad suurendada põllumajandustootmise tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast. Näiteks on piimakarjakasvatuses tehtud edusammud vähendanud heidet ühe liitri toodetud piima kohta, kuna piimajõudlus looma kohta on suurem. Selline tõhususe suurenemine ei tähenda siiski otseselt üldise heite vähenemist. Seda seetõttu, et loomakasvatussektori tehnoloogilised muutused on vähendanud ka tootmiskulu liitri piima kohta, mis on toonud kaasa tootmise laienemise. See mõju, mida tuntakse nn tagasipõrke fenomenina, vähendab tänu tehnoloogiale saavutatavat kasvuhoonegaaside heite vähenemist, mis ilma tootmise laiendamiseta aset leiaks. Tootmise laiendamisest tingitud täiendav heide võib olla isegi suurem kui suurema tõhususega saavutatud vähenemine, mis tähendab, et innovatsioon suurendab üldist heidet15.

31

Leidsime neli tõhusat tava sõnniku ladustamisest tuleneva heite vähendamiseks (sõnniku hapestamine ja jahutamine, sõnnikuhoidlate veekindlad katted ja sõnnikust biogaasi tootmine). Mitu liikmesriiki pakkus selliste tavade edendamiseks väikesele arvule põllumajandusettevõtetele ÜPP toetust (tabel 1).

Tabel 1

Liikmesriigid, kes pakkusid perioodil 2014–2019 põllumajandustootjatele ÜPP toetust leevendusmeetmete jaoks, et vähendada sõnniku ladustamisest tulenevat heidet

Tava Liikmesriigid Toetust saanud põllumajandusettevõtted
Vedelsõnniku hapestamine Taani 29
Itaalia 1
Poola 2
Saksamaa, Prantsusmaa, Läti, Leedu Andmed on ebaselged
Sõnniku jahutamine Taani 30
Eesti 1
Poola 2
Soome 1
Prantsusmaa, Itaalia, Austria Andmed on ebaselged
Veekindlad katted Belgia 13
Taani 503
Saksamaa 829
Eesti 30
Hispaania 344
Itaalia 308
Luksemburg 0
Ungari 374
Malta 16
Poola 275
Sloveenia 45
Slovakkia 7
Soome 30
Rootsi 5
Prantsusmaa, Austria, Läti, Leedu, Rumeenia Andmed on ebaselged
Biogaasi tootmine sõnnikust Belgia 60
Kreeka 6
Hispaania 0
Prantsusmaa 51
Horvaatia 0
Itaalia 20
Ungari 129
Soome 22
Rootsi 20
Leedu, Poola, Rumeenia Andmed on ebaselged

Allikas: Euroopa Kontrollikoda liikmesriikide esitatud andmete põhjal.

Mitu ÜPP meedet ei vähenda või suurendavad loomakasvatuse põhjustatud kasvuhoonegaaside heidet

32

Keskmiselt sõltuvad veiste kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandustootjad otsetoetustest vähemalt 50%16 ulatuses oma tulust. Nende sõltuvus on suurem kui põllukultuuride tootjatel.

33

Kõik liikmesriigid peale Saksamaa annavad osa oma otsetoetustest (enamasti 7–15%)17 vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetusena, millest 74% toetab loomakasvatust (joonis 12). Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus soodustab põllumajandusloomade arvu säilitamist, sest põllumajandustootjad saaksid vähem raha, kui nad vähendaksid nende arvu. ELi tasandil moodustab vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus 10% otsetoetustest (4,2 miljardit eurot aastas)18.

Joonis 12

Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse valdkondlik osa

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes komisjoni vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust käsitlevale dokumendile, 2020, lk 3.

34

Ühe 2020. aasta uuringu19 kohaselt väheneks ELi põllumajandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide (maakasutusest tulenevat heidet arvestamata) 0,5%, kui veise-, lamba- ja kitsekasvatuse vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus suunataks ümber põllumajandusmaa eest makstavatele põhitoetustele. Ühes 2017. aasta uuringus20 leiti, et ilma otsetoetusteta oleksid põllumajandusest tingitud heitkogused 2,5% väiksemad, kusjuures 84% vähenemisest tuleneb veiseliha- ja piimatootmise vähenemisest ning sellega seotud väetiste väiksemast kasutamisest karjamaadel. Komisjoni 2017. aasta uuringu21 kohaselt väheneksid põllumajandusest tingitud heitkogused otsetoetuste maksmise lõpetamise korral 4,2% ja maaelu arengu toetuste kaotamise korral 5,8%. Selle uuringu järgi saaks umbes 7% põllumajandusmaast kasutada maapõhisteks leevendusmeetmeteks, näiteks metsastamiseks. Nende vähendamiste puhul ei võeta arvesse võimalikku kasvuhoonegaaside heite ülekandumise mõju (vt punkt 27), mis nende kolme uuringu prognooside kohaselt on 48%-st kuni peaaegu 100%-ni (kaubandustõkete puudumise korral).

35

Ühes 2020. aasta uuringus22 leiti, et heitkogused väheneksid ELis 21%, kui umbes pool otsetoetustest makstaks põllumajandustootjatele vastutasuks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eest. Kaks kolmandikku vähendamisest tuleneks tootmise muutmisest, kusjuures veise-, lamba- ja kitseliha ning sööda tootmine väheneks kõige rohkem. Üks kolmandik vähendamisest tuleneks leevendusmeetmete kasutuselevõtust, mille hulka kuuluvad piimasektori tehnoloogiad, biogaas seakasvatussektoris ja turbaalade kasutamata jätmine. Saadavat kasu vähendaks heitkoguste suurenemine mujal umbes 4% võrra ELi praegustest põllumajanduslikest heitkogustest, seega väheneks netokogus 17%.

36

Täiendav heide tuleneb raadamisest, mis on seotud söödatootmisega, eelkõige sojaubadega23. Kui võtta arvesse importi, suureneb ELis tarbitavate loomsete saaduste tootmisega seotud heite osakaal veelgi (võrreldes otseselt ELi põllumajanduse põhjustatud heitega). Importi arvesse võttes moodustavad loomsed saadused hinnanguliselt 82% CO2 jalajäljest (joonis 13), kuid ainult 25% ELi keskmise toiduvaliku kalorsusest24.

Joonis 13

ELi toiduvalikusse kuuluvate toitude CO2 jalajälg

Allikas: Sandström, V. et al.: The role of trade in the greenhouse gas footprints of EU diets, 2018, lk 55 (koostatud V. Sandströmilt saadud andmete põhjal).

Mullas kasutatavatest väetistest ja sõnnikust tulenev heide suureneb

37

Me hindasime, kas 2014.–2020. aasta ÜPP meetmed vähendasid keemiliste väetiste ja sõnniku kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet.

38

Keemiliste väetiste ja sõnniku kasutamine ning põllumajandusloomade eritised moodustavad suurema osa mullas sisalduvatest toitainetest tulenevast kasvuhoonegaaside heitest. Aastatel 2010–2018 suurenes mullas sisalduvatest toitainetest pärit heide 5%. See kasv on peamiselt tingitud väetiste kasutamise suurenemisest, samas kui teise peamise heiteallika, sõnniku kasutamine on olnud stabiilsem (joonis 14).

Joonis 14

Keemiliste väetiste ja sõnniku kasutamine

Allikas: Euroopa Kontrollikoda ELi 27 liikmesriigi kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal.

39

Aastatel 2010–2018 suurenes keemilistest väetistest ja sõnnikust tulenev heide kaheksas liikmesriigis (joonis 15). Kasv oli suurim Bulgaarias, Tšehhis, Ungaris, Rumeenias ja Slovakkias (üle 30%). Ainult Kreekas ja Küprosel vähenes heide märgatavalt. Need riikide tasandi suundumused on peaaegu kõik tingitud keemiliste väetiste kasutamise muutumisest. Liikmesriikide hulka, kelle puhul ei ole toimunud muutusi või olulisi muutusi, kuuluvad need, kelle põllumajandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide on kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta kõige suurem25.

Joonis 15

Mullas sisalduvate toitainete heite suundumused aastatel 2010–2018

Allikas: Euroopa Kontrollikoda liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal.

Erandid nitraadidirektiivist vähendavad osaliselt selle positiivset mõju sõnniku kasutamisest tulenevale heitele

40

Kuna toetused ei ole seotud loomakasvatuse vähendamisega (punktid 2634), ei ole sõnnikukogused vähenenud (joonis 14). Kuna loomakasvatusega tegeletakse samal määral, on ka väetiste kasutamine ulatuslik, sest loomsete toodete puhul on vaja rohkem lämmastikku kui taimsete toitude puhul26.

41

ÜPP raames kehtivad põllumajandustootjatele nõuetele vastavuse eeskirjad (punkt 77). Kohustusliku majandamisnõudega nr 1 „Veekogude kaitsmine põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest“ kohustatakse järgima nitraadidirektiivi27 ja see kehtib kõigile põllumajandustootjatele, olenemata sellest, kas nad saavad ÜPP toetust või mitte. Nitraadidirektiivis nõutakse väetiste tasakaalustatud kasutamist, kehtestatakse piirangud kasutatava sõnniku kogusele ja määratakse kindlaks ajavahemikud, mil nende kasutamine on keelatud. Komisjoni tellimusel 2011. aastal läbi viidud uuringus28 leiti, et ilma nitraadidirektiivita oleks N2O koguheide ELis 2008. aastal olnud 6,3% suurem, peamiselt üldlämmastiku leostumise suurenemise tõttu põhja- ja pinnavees.

42

2020. aasta seisuga on neljale riigile (Belgia, Taani, Iirimaa ja Madalmaad) tehtud erand nitraadidirektiivist seoses kasutatava sõnniku piirmääraga. Need neli riiki on ühed suurimad kasvuhoonegaaside tekitajad kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta29. Erandid võivad sisaldada tingimusi, mis võivad vähendada tavapärasest suurema koguse sõnniku mullale laotamisest tulenevat negatiivset mõju. 2011. aasta uuringu kohaselt suurendavad erandid gaasilise lämmastiku heitkoguseid kuni 5%, kusjuures N2O heitkogused suurenevad kuni 2%.

43

Analüüsisime Iirimaa ametiasutuste esitatud teavet nitraadidirektiivi alusel tehtud erandite kohta (joonis 16). Iirimaal on erandiga hõlmatud pindala alates 2014. aastast suurenenud 34% ja erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtetes on loomade arv kasvanud 38%. Samal ajavahemikul suurenesid keemilistest väetistest tulenevad heitkogused 20%, mullale laotatud sõnnikust tulenevad heitkogused 6% ning leostumisest ja äravoolust tulenevad kaudsed heitkogused 12%.

Joonis 16

Nitraadidirektiivi erandiga hõlmatud Iirimaa piirkondade areng ja nendega seotud loomade arv

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes dokumendile „Nitrates Derogation Review 2019: report of the Nitrates Expert Group“, juuli 2019, lk 12.

44

Uuringute läbivaatamisel ei leidnud me peale kasutatud koguse vähendamise muid tõhusaid tavasid sõnniku kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. ÜPPga toetatakse tavasid, mille puhul sõnnikut laotatakse mulla lähedale või pinnasesse (nt lohisvooliku või -kinga abil). Sellised tavad võivad ammoniaagiheidet tõhusalt vähendada, kuid need ei ole tõhusad kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja võivad isegi seda suurendada30.

ÜPP ei vähendanud keemiliste väetiste kasutamist

45

ÜPPga toetatakse mitut põllumajandustava, mille eesmärk on vähendada väetiste kasutamist. Järgmistes punktides käsitleme viit põllumajandustava ja nendega seotud ÜPP toetust aastatel 2014–2019 (tavade eraldi hindamine on toodud tabelis 2 ja punktides 4651):

  • kahte tava, mis on saanud märkimisväärset ÜPP toetust, kuid mille tõhusus kliimamuutuste leevendamisel on uuringute läbivaatamise kohaselt ebaselge (mahepõllumajandus ja kaunviljad), ning
  • kolme tava, mida peame kliimamuutuste leevendamisel tõhusaks, kuid mis on saanud minimaalset ÜPP toetust (liblikõielised söödakultuurid, muutuva lämmastikusisalduse tehnoloogia ja nitrifikatsiooni inhibiitorid).

Tabel 2

ÜPPga toetatakse harva tulemuslikke keemiliste väetiste kasutamisega seotud kliimamuutuste leevendamise tavasid

Tava/tehnoloogia ÜPP mõju kasutuselevõtule Tõhusus kliimamuutuste leevendamisel
Mahepõllumajandus keskmine ebaselge
Kaunviljad (põllukultuurid) keskmine ebaselge
Liblikõielised söödakultuurid (rohumaa) puudub või minimaalne tõhus
Muutuva lämmastikusisalduse tehnoloogia puudub või minimaalne tõhus
Nitrifikatsiooni inhibiitorid puudub või minimaalne tõhus

Allikas: Euroopa Kontrollikoda liikmesriikide poolt 2019. aasta kohta esitatud andmete põhjal.

ÜPP soodustas mahepõllumajandust ja kaunviljade kasvatamist, kuid mõju väetiste kasutamisele on ebaselge

46

Mahepõllumajanduses ei ole lubatud kasutada keemilisi väetisi. Tavapärase põllumajandustootmise üleminek mahepõllumajandusele ei pruugi siiski kaasa tuua kasvuhoonegaaside heite vähenemist. Järgmised kaks peamist üleminekustsenaariumi seavad kahtluse alla, kas mahepõllumajanduse laienemine on vähendanud kasvuhoonegaaside heidet:

  • kui tavapõllumajandustootja, kes kasutab vähe väetisi (nt karjatamine mägikarjamaadel), läheb üle mahepõllumajandusele, on mõju heitele väike;
  • kui suurema väetisekasutusega põllumajandustootja läheb üle mahepõllumajandusele, vähendatakse oluliselt põllumajandusettevõtte tekitatud heidet. Mahepõllumajandusettevõtete väiksemast saagikusest tulenevalt võivad aga teised põllumajandusettevõtted hakata kasutama rohkem väetisi või maad, et rohkem toota – ja tekitada rohkem kasvuhoonegaaside heidet31 (joonis 17).

Joonis 17

Saagikuse vähendamise tavad võivad põhjustada kasvuhoonegaaside heite üleminekut teistesse põllumajandusettevõtetesse

Allikas: Euroopa Kontrollikoda Maailma Loodusvarade Instituudi andmete põhjal: „Regenerative Agriculture: Good for Soil Health, but Limited Potential to Mitigate Climate Change“.

47

ÜPP aitas maaelu arengu toetuste kaudu kaasa mahepõllumajanduse laienemisele – 2012. aastal moodustas see 5,9% ELi põllumajandusmaast ja 2019. aastal 8,5%. Me ei leidnud aga usaldusväärseid tõendeid selle kohta, millist mõju avaldab laiendamine väetiste ja sõnniku kasutamisele või kasvuhoonegaaside heitele.

48

Kaunviljade lämmastikuga väetamisele kehtivad vähem ranged nõuded kui teistele põllukultuuridele, sest nad suudavad õhust bioloogiliselt lämmastikku siduda. Kõik liikmesriigid peale Taani pakkusid ÜPP raames kaunviljade kasvatamiseks toetust (kas rohestamise, vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse või maaelu arengu toetuse raames). Eurostati andmetel suurenes kaunviljade kasvatamiseks kasutatava maa pindala 2010.–2018. aastal 2,8%-lt 3,8%-le kogu ELi põllumaast. Kaunviljade kasvatamise soodustamine hõlmab sarnaseid kompromisse nagu mahepõllumajanduse edendamine: kui kaunviljad asendavad põllukultuure, mille kasvatamisel kasutatakse vähe väetisi, ei mõjuta need olulisel määral väetiste kasutamist. Kui nad asendavad põllukultuure, mille puhul kasutatakse rohkem väetisi, on neil oht kanda heide üle teistesse põllumajandusettevõtetesse (joonis 17). Põllumajandusettevõtete tasandi andmed selle kohta, millist mõju avaldab ÜPP raames toetatav kaunviljade kasvatamine väetiste kasutamisele, ei ole kättesaadavad.

ÜPP pakub vähe toetust tõhusatele leevendusmeetmetele

49

Liblikõielisi söödakultuure, nagu ristik ja lutsern, võib kasutada rohumaadel ja vähem väetada, kuna nad suudavad õhust lämmastikku siduda. Erinevalt kaunviljadest seovad liblikõielised söödakultuurid rohkem lämmastikku ega vähenda rohumaa saagikust, vältides ohtu, et heide kandub üle teistesse põllumajandusettevõtetesse. Liikmesriikide esitatud teabe kohaselt hõlmab see tava meie hinnangul kuni 0,5% ELi põllumajandusmaast.

50

Muutuva lämmastikusisalduse tehnoloogia on teatavat liiki täppispõllundus – samal põllul doseeritakse väetamist erinevalt vastavalt taimede vajadustele. Teadusuuringute Ühiskeskuse andmetel32 saab selle tehnoloogiaga vähendada väetiste kasutamist umbes 8%, ilma et saagikus väheneks33. Liikmesriikide esitatud teabe kohaselt andsid üheksa neist (Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Läti, Poola, Slovakkia ja Rootsi) perioodil 2015–2019 selle põllumajandustava jaoks ÜPP toetust 0,01%-le ELi põllumajandusettevõtetest.

51

Nitrifikatsiooni inhibiitorid on ühendid, mis aeglustavad ammooniumi muundumist nitraadiks, mis vähendab N2O heidet. Nende kasutamine võib olla tõhus leevendustehnoloogia, mille puhul N2O otsene heide väheneb hinnanguliselt ligikaudu 40%, ilma et see mõjutaks saagikust. Nitrifikatsiooni inhibiitorid on eriti tõhusad, kui neid kasutatakse koos ureaasi inhibiitoritega34. Leidsime aga oma auditi käigus, et nitrifikatsiooni inhibiitorite kasutamiseks ei ole ÜPP raames toetust antud.

ÜPP meetmed ei aidanud kaasa süsiniku mullas ja taimedes sidumise üldisele suurenemisele

52

Me uurisime, kas 2014.–2020. aasta ÜPP meetmetega toetati maakasutusest tuleneva heite vähendamist või CO2 sidumise suurendamist rohumaal ja põllumaal. Me hindasime, kas ÜPP raames toetati leevendustavasid, mis võivad oluliselt aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ja kas see suurendas nende kasutuselevõttu.

53

Alates 2010. aastast ei ole põllumaast ja rohumaast tulenev netoheide vähenenud. Heitkogused olid seitsmes liikmesriigis stabiilsed või muutlikud, ilma selgete suundumusteta, samal ajal kui need suurenesid kaheteistkümnes riigis ja vähenesid kaheksas riigis (joonis 18).

Joonis 18

Maakasutusest tulenevate heitkoguste suundumused aastatel 2010–2018

Allikas: Euroopa Kontrollikoda liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal.

54

Maakasutusest tulenev heide sõltub mullatüübist. Turvasmuld on eriti rikas orgaanilise aine poolest ja see määratakse kindlaks konkreetsete parameetrite alusel35. Kõiki muid mullatüüpe loetakse mineraalmuldadeks. Joonisel 19 on näidatud, et haritav turvasmuld on maakasutusest tuleneva heite peamine allikas. Turvasmullast tingitud heide on olnud üsna stabiilne, vähenedes 2018. aastal 1% võrreldes 2010. aasta tasemega. Kasvuhoonegaaside sidumine turvasmullal asuvatel põllumaadel ja rohumaadel on alates 2010. aastast vähenenud rohkem kui 8%.

Joonis 19

Turvas- ja mineraalmuldadest tulenevad heitkogused ja nende sidumine

Allikas: Euroopa Kontrollikoda liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal.

Peaaegu poolte liikmesriikide eesmärk on kaitsta puutumatut turbaala

55

Turbaalad on teatavat liiki märgalad, millel on paks turvasmulla kiht, kus on iseäranis palju orgaanilist ainet. ELi 27 liikmesriigis on neid alasid ligikaudu 24 miljonit hektarit36 ja neis säilitatakse umbes 20–25% kogu ELi mullas olevast süsinikust (keskmiselt 63 miljardit tonni CO2 ekvivalenti)37. Kui need jäävad puutumatuks, toimivad nad süsiniku sidujana. Kui need aga kuivendatakse, muutuvad need kasvuhoonegaaside heite allikaks. ELi 27 liikmesriigis kasutatakse põllumaa või rohumaana rohkem kui 4 miljonit hektarit kuivendatud turvasmulda, sealhulgas turbaala. See moodustab ligikaudu 2% kogu ELi põllumaast ja rohumaast, kuid 20% ELi 27 liikmesriigi põllumajandussektori heitest. Saksamaa, Poola ja Rumeenia eraldavad ELis kuivendatud turvasmullast CO2 kõige enam (joonis 20).

Joonis 20

Haritavast turvasmullast tingitud kasvuhoonegaaside heide

Allikas: Euroopa Kontrollikoda Greifswald Mire Centre’i andmete põhjal (ELi 2017. aasta inventuurid, esitatud 2019).

56

Joonisel 21 on lisaks näidatud, kui palju CO2 hinnanguliselt läheb turvasmuldadest igal aastal kaotsi, st heidetakse atmosfääri. Samuti näitab see, et mineraalmullas säilitatakse igal aastal täiendavalt süsinikku, peamiselt tänu rohumaadele, sidudes selle atmosfäärist. Selle leevendava mõju teeb aga olematuks haritavast turvasmullast tulenev heide. Turbaalade taastamise potentsiaali on tunnistatud ka uuringus, milles leiti, et vaid 3% ELi põllumajandusmaa taassoostamine vähendaks põllumajanduse kasvuhoonegaaside heidet kuni 25%38.

Joonis 21

Kuigi turvasmuld moodustas 2018. aastal 2% ELi muldadest, tekitab see enamiku maakasutusel põhinevast kasvuhoonegaaside heitest

Allikas: Euroopa Kontrollikoda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 2020. aasta ELi inventuuriandmete põhjal.

57

2014.–2020. aasta ÜPPs ei ole kogu ELi hõlmavat meedet, millega hoida ära puutumata turbaalade muutmist põllumajandusmaaks. Komisjon tegi ettepaneku kehtestada 2021.–2027. aasta ÜPP raames märgalade ja turbaalade kaitseks head põllumajandus- ja keskkonnatingimused.

58

Kaksteist liikmesriiki vastasid, et perioodil 2014–2020 toetasid nad ÜPP kaudu turbaalade kaitset. Kuivendamiskeeluga hõlmatud ala (ligikaudu 600 000 hektarit) moodustab 2% kogu ELi turbaaladest. Seitse neist liikmesriikidest (Eesti, Itaalia, Iirimaa, Leedu, Ungari, Poola ja Sloveenia) annavad selliste alade kaitsmiseks maaelu arengu toetust. Ülejäänud viis riiki (Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Taani ja Luksemburg) kaitsesid turbaalasid nõuetele vastavuse või rohestamisnõuete abil.

59

Kuus liikmesriiki (Belgia, Taani, Saksamaa, Itaalia, Ungari ja Rootsi) teatasid meile, et kasutasid perioodil 2014–2020 maaelu arengu meetmeid, et toetada kuivendatud turbaalade taastamist. Need riigid toetasid nende taastamist 2500 hektaril, samas kui Saksamaal osales sarnases kavas 113 toetusesaajat. Komisjonil puudub teave taastatud turbaalade suuruse kohta.

60

Selle asemel, et tagada turbaalade täielik kaitse ja säilitamine, võimaldab praegune ÜPP põllumajandustootjatel, kes harivad kuivendatud turvasmulda, saada selliste alade eest otsetoetusi, hoolimata nende negatiivsest mõjust kliimale. Lisaks, kui turbaala taastamine tähendab, et põllumajanduslikku tegevust ei toimu, ei pruugi maa olla kõlblik otsetoetuse saamiseks. See muudab taastamise põllumajandustootjatele ebaatraktiivseks.

ÜPP pakub rohumaal säilitatavale süsinikule vähe kaitset

61

ELi 2018. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriandmete kohaselt seoti mineraalmuldadel asuvate rohumaadega atmosfäärist 35 miljonit CO2 ekvivalenttonni heitkoguseid. Suurem osa sellest tuleneb viimase 20 aasta jooksul rohumaaks muudetud maast. Peale selle säilitavad rohumaad mullas rohkem süsinikku kui põllumaad, sest rohujuured säilitavad rohkem süsinikku ja mulda häiritakse vähem. Kui rohumaa muudetakse põllumaaks, vabaneb kogutud süsinik atmosfääri. Osa kogutud süsinikust võib vabaneda ka siis, kui rohumaad küntakse perioodiliselt, et taastada selle tootlikkus. Seega võib nii rohumaa põllumaaks muutmise kui ka sagedase kündmise vältimine aidata vältida kasvuhoonegaaside heidet.

62

Ekstensiivne karjatamine rohumaal võib süsinikku siduda. Seega võib süsiniku sidumine karjamaal vähendada erineval määral seal toituvate põllumajandusloomade tekitatud heidet. 2007.–2013. aasta ÜPP sisaldas meetmeid püsirohumaa säilitamiseks nõuetele vastavuse eeskirjade alusel. 2015. aastal kasutusele võetud rohestamiskava sisaldas kahte püsirohumaa kaitsmise nõuet (joonis 25), mille peamine eesmärk oli süsinikuvaru säilitamine39.

63

Esimese nõude kohaselt peavad liikmesriigid säilitama püsirohumaa suhtarvu otsetoetusteks deklareeritud kogupindalast, arvestades võrdlusperioodi. Ühes 2017. aasta uuringus juhiti tähelepanu sellele, et ÜPPga kaitsti enne 2015. aastat suuremat ala püsirohumaad40. Lisaks näitavad komisjoni 2019. aasta andmed, et 21 riigis ja piirkonnas püsirohumaa suhtarv vähenes; kahel juhul (Saksi-Anhaldi piirkonnas Saksamaal ja Eestis) ületas see vähenemine lubatud 5% piiri ja liikmesriigid pidid võtma parandusmeetmeid.

64

Püsirohumaa pindala vähenemine, mis tuleneb peamiselt püsirohumaa muutmisest põllumaaks, suurendab kasvuhoonegaaside heidet. Peale selle andsime 2020. aastal teada41, et tegelikkuses toimus ka püsirohumaa kündmist ja taaskülvamist, mis tekitab kasvuhoonegaase (nii CO2 kui ka N2O)42 (39% küsitletud põllumajandustootjatest).

65

Kuna rohestamisnõue seoses püsirohumaade suhtarvuga ei keela püsirohumaa muutmist muu kasutusotstarbega maaks ega püsirohumaa kündmist ja uuesti külvamist, on selle nõude tõhusus rohumaal säilitatava süsiniku kaitsmisel oluliselt väiksem.

66

Teise nõudega võeti kasutusele mõiste „keskkonnatundlik püsirohumaa“, et kaitsta Natura 2000 alade kõige keskkonnatundlikumaid alasid nii muule kasutusele ülemineku kui ka kündmise eest. Liikmesriikidel oli võimalus määrata selleks ka täiendavaid alasid väljaspool Natura 2000 võrgustikku, näiteks turvasmullal asuvaid rohumaasid.

67

Kaheksa liikmesriiki otsustasid määrata kõik oma Natura 2000 alad keskkonnatundlikeks aladeks, samas kui teised liikmesriigid määrasid Natura 2000 aladel asuvad konkreetsed maatüübid (joonis 22). Kokku määrati keskkonnatundlikuks 8,2 miljonit hektarit püsirohumaad43, mis moodustab 52% Natura 2000 rohumaast ja 16% ELi püsirohumaast. Neli liikmesriiki otsustasid kaitsta 291 000 hektari ulatuses püsirohumaasid, mis asuvad väljaspool Natura 2000 alasid (need moodustavad veel 0,6% ELi püsirohumaast).

Joonis 22

Keskkonnatundlikuks määratud püsirohumaa osakaal Natura 2000 võrgustikus ELis

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes Euroopa Komisjoni dokumendile „Direct payments 2015–2020 Decisions taken by Member States: State of play as from December 2018“, 2019.

68

Keskkonnatundliku püsirohumaaga seotud rohestamisnõudega on võimalik paremini kaitsta rohumaadel säilitatavat süsinikku kui püsirohumaa suhtarvu nõudega, kuna keskkonnatundliku püsirohumaa nõude raames on keelatud nii rohumaa kasutusotstarbe muutmine kui ka kündmine. 

Põllumaal ei kasutata olulisel määral tõhusaid leevendusmeetmeid

69

Põllumaal säilitatav, sealt eralduv või seal seotud süsiniku kogus sõltub põllukultuuri liigist, majandamistavadest ning mulla- ja kliimamõjuritest. Näiteks mitmeaastaste puittaimede kasvatamine viljapuuaedades, viinamarjaistandustes ja agrometsandussüsteemides võib aidata säilitada süsinikku pikaealises biomassis.

70

Tegime teadusuuringute põhjal kindlaks mineraalmullal asuva põllumaa suhtes neli tõhusat meedet, mis võivad aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidet: püüde- ja vahekultuuride kasutamine, metsastamine, agrometsandus ja põllumaa muutmine püsirohumaaks.

71

Püüde- ja vahekultuure kasvatatakse selleks, et vähendada ajavahemikku, mille jooksul muld on taimkatteta, et vähendada mulla erosiooni ohtu. Püüde- ja vahekultuuride täiendav mõju on mulla süsiniku säilitamise suurenemine. See mõju on suurem, kui taimkate on tihe, juured sügaval ja põllukultuuride biomass seguneb mullaga. Eurostati ELi 27 liikmesriigi andmete kohaselt hõlmasid sellised põllukultuurid 2010. aastal 5,3 miljonit hektarit ja 2016. aastal 7,4 miljonit hektarit (7,5% ELi põllumaast). Isegi kui 39% suurune kasv oleks olnud tingitud 2014.–2020. aasta ÜPPst, vähendaks see maksimaalse mõju korral kasvuhoonegaaside heitele põllumajanduse (sh põllumaa ja rohumaa) aastaseid heitkoguseid 0,6%.

72

Nii aastatel 2007–2013 kui ka 2014–2020 kehtinud nõuetele vastavuse eeskirjade versioonides oli minimaalse taimkatte nõue (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (HPK) neljas nõue), mille kohaselt tuleb mullaerosiooni ohus olevatel maa-aladel kasvatada vahekultuure. Kuigi nõuetele vastavuse üldsätted kehtestatakse ELi tasandil, on riiklike standardite kindlaksmääramine liikmesriikide ülesanne. Sellest tulenevalt kehtestasid mõned liikmesriigid teistest rangemad nõuded. Näiteks Tšehhis laiendati seda tingimust põllumaadele, mille keskmine kalle on suurem kui 4 kraadi, ning perioodil 2007–2013 kehtis see maale, mille kalle on suurem kui 7 kraadi. Komisjonil puuduvad andmed HPK neljanda nõude kasutuselevõtu kohta ELi tasandil, mis võimaldaks võrrelda selle eeskirja võimalikku mõju enne ja pärast 2015. aastat44.

73

Lisaks HPK neljandale nõudele võisid põllumajandustootjad kasvatada püüde- ja vahekultuure, et täita ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala nõue rohestamiskava raames (joonis 25). Seda võimalust kasutas kakskümmend liikmesriiki. 2017. aastal tehtud hindamisuuringu kohaselt45 oli püüdekultuuride kasutamine teine kõige levinum võimalus, mida põllumajandustootjad kasutasid ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kohustuste täitmiseks. 2016. aastal deklareerisid nad selliste põllukultuuride kasvatamist 2,92 miljonil hektaril. Enamikus liikmesriikides kasvatasid põllumajandustootjad aga enamikku deklareeritud püüdekultuuridest enne rohestamiskava kasutuselevõttu. See tähendab, et rohestamiskava avaldas vähe mõju selliste maa-alade suurusele, kus kasvatati püüde- ja vahekultuure, ning kliimamuutuste leevendamisele. Seda kinnitati ka hindamisuuringu järeldustes.

74

Põllumajandustootmiseks vähem sobiva maa metsastamine võib olla tõhus kliimamuutuste leevendamise meede, mis aitab säilitada süsinikku mullas ja puudes. Agrometsandus on vähem tõhus, kuna puude, põõsaste ja hekkide tihedus on väiksem, kuid selle eelis on see, et maal võib siiski toimuda põllumajandustootmine. Mõlemat leevendustava on traditsiooniliselt toetatud maaelu arengu fondidest. Joonisel 23 on näidatud, et neid võeti esialgsete eesmärkidega võrreldes vähe kasutusele, et perioodil 2014–2020 tehti seda vähem kui perioodil 2007–2013 ning et seetõttu on nende üsna tõhusate kliimamuutuste leevendamise meetmete hinnanguline üldmõju põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heitele väike.

Joonis 23

Metsastamine ja agrometsandus aastatel 2014–2020 ja 2007–2013 (hektarites)

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes komisjoni 2019. aasta maaelu arengu metsandusmeetmete hindamisuuringu ja 2019. aasta maaelu arengu kavade rakendamise aastaaruannete andmetele. Leevendamise mõju väärtused on pärit 2016. aasta Ricardo-AEA uuringust.

75

Liikmesriigid toetavad tavaliselt põllumaa muutmist püsirohumaaks oma põllumajanduse keskkonna- ja kliimakavade kaudu maaelu arengu toetuse raames. Meil puuduvad andmed aastatel 2007–2013 püsirohumaaks muudetud põllumaa kogupindala kohta. Aastatel 2014–2019 toetasid selliseid tavasid üksteist liikmesriiki (Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Ungari ja Rumeenia) ja 2019. aastaks oli püsirohumaaks muudetud 517 000 hektarit põllumaad. Meie hinnangul võib põllumaa muutmine püsirohumaaks vähendada põllumajanduse aastast heidet kuni 0,8%, kuni muld saavutab uue tasakaaluseisundi, kus süsiniku eraldumine ja sidumine on võrdsed (IPCC hinnangul umbes 20 aastat).

ÜPP 2014.–2020. aasta muudatused ei kajastanud ÜPP uusi kliimaeesmärke

76

Me hindasime, kas ÜPP 2014.–2020. aasta raamistik oli kavandatud nii, et see vähendaks põllumajandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Uurisime, kuidas seati ÜPPst rahastatud kliimamuutuste leevendamise meetmete eesmärgid ning kas perioodi 2014–2020 ÜPP kavadel oli oluliselt suurem kliimamuutuste leevendamise potentsiaal kui perioodi 2007–2013 kavadel. Samuti uurisime andmeid, mida komisjon kasutab kliimameetmete mõju jälgimiseks, ning seda, kas põllumajanduses kohaldatakse kasvuhoonegaaside tekitajate suhtes põhimõtet „saastaja maksab“.

Vähe uusi stiimuleid põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks

77

Kuigi kliimast sai alates 2014. aastast konkreetne ÜPP eesmärk, ei seadnud komisjon konkreetset heitkoguste vähendamise eesmärki, mis tuleks saavutada perioodil 2014–2020 kliimameetmetele eraldatud 100 miljardi euroga. Liikmesriikidelt ei nõutud, et nad seaksid oma kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, mis tuleb saavutada ÜPP 2014.–2020. aasta rahaliste vahenditega, ning nad ei teinud seda. Ainsad eesmärgid, millest liikmesriigid komisjonile teatasid, olid seotud maaelu arengu toetusega, näidates, kui palju raha nad kavatsevad kliimameetmetele kulutada ning kui suurt hulka põllumajandus- või metsamaad või põllumajandusloomi need kulutused hõlmavad.

78

Nõuetele vastavuse süsteem seob ÜPP toetused põhistandarditega, et tagada maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund (HPK), ja teatud kohustustega, mida tuntakse kohustuslike majandamisnõuetena (KM). Kohustuslikud majandamisnõuded on määratletud ELi õigusaktides, mis käsitlevad keskkonda, kliimamuutusi, rahva-, looma- ja taimetervist ning loomade heaolu.

79

Liikmesriikides ÜPP toetusi haldavad makseasutused kontrollivad nõuetele vastavuse eeskirjade järgimist vähemalt 1% põllumajandustootjate puhul. Kui põllumajandustootja on mõningaid neist rikkunud, siis olenevalt rikkumise ulatusest, tõsidusest ja püsivusest võivad makseasutused vähendada toetust 1–5%, välja arvatud juhul, kui rikkumine on väike ja põllumajandustootja saab olukorda parandada. Nõudeid korduvalt rikkunud põllumajandustootjate toetusi võidakse vähendada kuni 15%, tahtlike rikkumiste korral ka suuremal määral.

80

Eriaruandes nr 26/2016 juhtisime tähelepanu olulistele liikmesriikidevahelistele erinevustele nõuetele vastavuse eeskirjade rikkumise eest karistuste kohaldamisel. Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi (DG AGRI) iga-aastasest tegevusaruandest46 nähtub, et taotlusaastal 2018 kontrolliti 2,5% kõigist ELi põllumajandustootjatest ning et kontrollitud põllumajandustootjatest neljandiku toetust vähendati vähemalt ühe nõuetele vastavuse eeskirja rikkumise tõttu.

81

Kliimamuutuste leevendamisega seotud nõuetele vastavuse eeskirjad ei muutunud perioodide 2007–2013 ja 2014–2020 vahel kuigivõrd. Seetõttu ei suurenenud nende potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2014–2020 märkimisväärselt. Komisjonil puuduvad andmed selle kohta, kui palju võtsid põllumajandustootjad leevendustavasid kasutusele tänu nõuetele vastavuse eeskirjadele. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik hinnata nõuetele vastavuse eeskirjade mõju kasvuhoonegaaside heitele47.

82

Lisaks rõhutasime eriaruandes nr 4/2020 uute tehnoloogiate kasutamise kohta ÜPP seires, et makseasutused avastavad korrapäraselt kliimat säästvate nõuetele vastavuse eeskirjade rikkumisi (joonis 24). Auditi käigus leiti, et makseasutused ei olnud hakanud kasutama Copernicuse Sentineli satelliitide andmeid, mis võimaldavad jälgida kõiki põllumajandustootjaid, mitte ainult osa neist; selliste andmete kasutamine võib suurendada nende eeskirjade järgimist põllumajandustootjate poolt.

Joonis 24

Makseasutuste osakaal tuvastatud nõuetele vastavuse rikkumiste ulatuse kaupa seoses kolme kliimat säästva nõuetele vastavuse eeskirjaga (ajavahemiku 2015–2017 keskmine)

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes komisjoni statistikale liikmesriikide nõuetele vastavuse kontrollide tulemuste kohta aastatel 2015–2017.

83

Võrreldes perioodiga 2007–2013 kujutas endast perioodil 2014–2020 suurt muutust põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste ülesehituses rohestamistoetuse kava (joonis 25), mis võeti kasutusele 2015. aastal. Selle eesmärk oli parandada ÜPP keskkonnatoimet, toetades kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid48. Sellele vaatamata vähendati juba algusest peale rohestamistoetuse süsteemi potentsiaali aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, kuna selle nõuete eesmärk ei olnud vähendada karjakasvatusest tulenevat heidet, mis moodustab poole ELi põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitest.

Joonis 25

Rohestamise süsteem

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

84

Kuigi põllumajanduskultuuride mitmekesistamise potentsiaal kliimale kasu tuua on väike, võisid püsirohumaa ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nõuded aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, säilitades süsinikku taimedes ja mullas49. 2017. aasta mudelipõhine uuring50 näitas siiski, et need elemendid tõid kaasa vähe muutusi põllumajandustavades: püsirohumaa ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nõuded mõjutasid vastavalt 1,5% ja 2,4% põllumajandusmaast (vt ka meie eriaruanne nr 21/2017).

85

Põllumajandustootjad võisid täita ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nõude tavade või elementidega, mida kasutati põllumajandusettevõttes enne rohestamise kehtestamist. Seega pidi vaid väike osa põllumajandustootjatest võtma kasutusele uued leevendamismeetmed, mida nad enne 2015. aastat ei kasutanud. Samuti leidsime, et rohumaa nõude tõhusus rohumaal säilitatava süsiniku kaitsmisel on piiratud (punktid 6168). Leiame, et praegusel kujul ei aita rohestamine märkimisväärselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2017. aasta hindamisuuringus jõuti järeldusele, et rohestamiskava eri elementidel on kas ebakindel või positiivne, kuid minimaalne mõju kliimamuutuste leevendamisele51.

86

Ajavahemikul 2014–2020 oli 3,2% maaelu arengu rahalistest vahenditest suunatud peamiselt kasvuhoonegaaside heite vähendamisele või süsinikdioksiidi sidumise edendamisele. Kliimamuutuste leevendamisele võivad kaasa aidata ka peamiselt muudele eesmärkidele, näiteks elurikkusele suunatud meetmed. Kuid 2014. –2020. aasta maaelu arengu kavad ei pakkunud lisaks perioodil 2007–2013 kättesaadavatele meetmetele kuigi palju uusi kliimamuutuste leevendamise meetmeid või oli nende kasutuselevõtt väike (punktid 5859).

87

Komisjoni ühise seire- ja hindamisraamistikuga kogutakse iga liikmesriigi kohta andmeid kliimamuutuste leevendamise kohta, näiteks põllumajandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite, kliimamuutusi käsitlevate lepingutega hõlmatud maa osakaalu või loomakasvatuse osakaalu kohta, mille eesmärk on heite vähendamine. Seireraamistik ei anna aga teavet rahastatud kliimamuutuste leevendamise tavade liikide (nt täppispõllumajandus), nende kasutuselevõtu ja hinnangulise mõju kohta kasvuhoonegaaside heitele. Komisjoni tellitud sihtotstarbelisi hindamisi takistas ka usaldusväärsete andmete puudumine ning see ei võimaldanud hinnata ÜPP meetmete mõju kliimamuutustele52. Oleme seisukohal, et kavandatud 2020. aasta järgsed näitajad ei paranda olukorda, nagu on märgitud meie arvamuses nr 7/201853 komisjoni 2020. aasta järgse perioodi ÜPP ettepanekute kohta.

88

Maaelu arengu rakendamise aastaaruanded peaksid sisaldama teavet maaelu arengu toetusega rahastatud kliimamuutuste leevendamise meetmete mõju kohta. Komisjon teatas, et 2019. aastal esitasid maaelu arengu toetusi haldavast 115 asutusest 30 teavet maaelu arengu toetusega rahastatud meetmete netopanuse kohta kasvuhoonegaaside heitesse54. Korraldusasutused kasutasid erinevaid käsitlusviise, et arvutada rahastatavate meetmete mõju kasvuhoonegaaside heitele, nii et neid arvnäitajaid ei ole võimalik kokku liita.

EL ei kohalda põllumajandussektori heite suhtes põhimõtet „saastaja maksab“

89

Põhimõtte „saastaja maksab“55 kohaselt peaksid saaste tekitajad kandma sellest tulenevad kulud. Kliimavaldkonnas saab seda põhimõtet rakendada kasvuhoonegaaside heite suhtes kehtestatavate keeldude või piirangutega või CO2 heite maksustamisega (näiteks CO2-maksu või piiramise ja kauplemise süsteemi abil). Eriaruandes 12/2021 hindame, kui hästi rakendatakse seda põhimõtet mitmes keskkonnapoliitika valdkonnas, sealhulgas põllumajandusest tuleneva veereostuse puhul.

90

ELi õiguses kohaldatakse kõnealust põhimõtet sõnaselgelt ELi keskkonnapoliitika suhtes, kuid mitte põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite suhtes56. Põllumajandus ei kuulu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ning seda ei hõlma ka CO2-maks. Jõupingutuste jagamist käsitlevas otsuses ei seata ELi põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heitele otseseid piiranguid. ÜPPs ei ole ette nähtud ka heite piirnorme.

Järeldused ja soovitused

91

Komisjon eraldas perioodil 2014–2020 kliimamuutuste vastu võitlemiseks üle 100 miljardi euro ÜPP rahalisi vahendeid. Liikmesriigid võivad otsustada, kuidas nad vähendavad põllumajandussektoris kasvuhoonegaaside heidet. Samas on see heide alates 2010. aastast vähe muutunud (punktid 0118). Käesolevas auditis uurisime, kas 2014.–2020. aasta ÜPP raames toetati kliimamuutuste leevendamise tavasid, mis võivad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis tuleneb kolmest peamisest allikast – loomakasvatusest, keemiliste väetiste ja sõnniku kasutamisest ning maakasutusest (põllumaa ja rohumaa). Uurisime ka seda, kas ÜPP soodustas mõjusate leevendustavade kasutuselevõttu perioodil 2014–2020 paremini kui perioodil 2007–2013 (punktid 1922).

92

Loomakasvatusest tulenev heide, mis moodustab poole põllumajandusest, kaasa arvatud põllumaa ja rohumaa kasutusest pärit kasvuhoonegaaside heitest, aastatel 2010–2018 ei vähenenud. See heide on otseselt seotud loomakarja suurusega ja veised tekitavad sellest kaks kolmandikku. Puuduvad selgelt tõhusad meetmed sööda seedeprotsessist tuleneva heite vähendamiseks. Tegime kindlaks neli potentsiaalselt tõhusat leevendusmeedet sõnnikukäitlusest tuleneva heite vähendamiseks, kuid ÜPP soodustas harva nende kasutuselevõttu. ÜPPga ei püüta aga piirata põllumajandusloomade arvu ega pakuta stiimuleid nende vähendamiseks. ÜPP turumeetmetega soodustatakse loomseid saadusi, mille tarbimine ei ole alates 2014. aastast vähenenud. See põhjustab pigem kasvuhoonegaaside heite määra püsimist samal tasemel, mitte ei aita seda vähendada (punktid 2436).

93

Keemiliste väetiste ja sõnniku kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heide, mis moodustab kolmandiku ELi põllumajanduse heitest, suurenes aastatel 2010–2018. ÜPPga on toetatud mahepõllumajanduse ja kaunviljakasvatuse laiendamist, kuid selliste tavade mõju kasvuhoonegaaside heitele on ebaselge. ÜPPga on toetatud vähe või ei ole üldse toetatud tõhusaid leevendusmeetmeid, nagu nitrifikatsiooni inhibiitorid või muutuva lämmastikusisalduse tehnoloogia (punktid 3751).

1. soovitus: võtta meetmeid, et ÜPP aitaks vähendada põllumajanduse tekitatud heidet

Komisjon peaks tegema järgmist:

  1. kutsuma liikmesriike üles seadma eesmärgi oma põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks;
  2. hindama liikmesriikide ÜPP strateegiakavasid, vähendamaks ohtu, et ÜPP kavadega suurendatakse või ei vähendata põllumajandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet; ning
  3. tagama, et ÜPP pakub tõhusaid stiimuleid, et vähendada loomakasvatusest ja väetiste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, mis aitab kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2023. aasta detsember

94

Haritav kuivendatud turvasmuld moodustab vähem kui 2% ELi põllumaast, kuid sellest tulenev heide moodustab 20% ELi 27 liikmesriigi põllumajanduslikust heitest. Haritav kuivendatud turvasmuld on rahastamiskõlblik otsetoetuse saamiseks, kuid taastatud turbaalad/märgalad ei pruugi seda alati olla. Kuigi mõned liikmesriigid pakkusid toetust kuivendatud turbaalade taastamiseks, kasutati seda liiga vähe, et mõjutada turvasmullast tulenevat heidet, mis on püsinud alates 2010. aastast muutumatuna. Perioodi 2014–2020 ÜPPs ei ole võrreldes perioodiga 2007–2013 suurendatud toetust süsiniku sidumise meetmetele, nagu metsastamine ja põllumaa muutmine rohumaaks. Kuigi püüde- ja vahekultuuridega kaetud alade arv on aastatel 2010–2016 suurenenud, on hinnanguline mõju kliimamuutuste leevendamisele väike (punktid 5275).

2. soovitus: võtta meetmeid haritavast kuivendatud turvasmullast tuleneva heite vähendamiseks

Komisjon peaks tegema järgmist:

  1. võtta kasutusele seiresüsteem, mille abil hinnata 2020. aasta järgse ÜPP mõju turbaaladele ja märgaladele; ning
  2. soodustama kuivendatud turvasmulla taassoostamist/taastamist, näiteks otsetoetuste, tingimuslikkuse, maaelu arengu sekkumiste või muude süsinikku siduvat põllumajandust käsitlevate lähenemisviiside kaudu.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2024. aasta september

95

Komisjon teatas, et 26% ÜPP rahalistest vahenditest on kliimameetmetele kasulikud, kuid ei seadnud nendele vahenditele konkreetset leevendamiseesmärki. Komisjoni seiresüsteemist ei saa andmeid, mis võimaldaksid nõuetekohaselt jälgida ÜPP kliimameetmete rahastamise mõju kasvuhoonegaaside heitele. Kuigi kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ehk rohestamise kava pidi parandama otsetoetuste mõju keskkonnale ja kliimale, on kasu kliimale olnud marginaalne. Kuna ei nõuetele vastavuse eeskirjad ega maaelu arengu meetmed ei ole võrreldes perioodiga 2007–2013 oluliselt muutunud, ei innustanud need põllumajandustootjaid võtma kasutusele uusi tõhusaid kliimamuutuste leevendamise tavasid. ELi õiguses ei kohaldata põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heite suhtes põhimõtet „saastaja maksab“ (punktid 7690).

3. soovitus: esitada korrapäraselt teavet ÜPP panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse

Kooskõlas ELi 2030. aasta suuremate kliimaeesmärkidega peaks komisjon tegema järgmist:

  1. kehtestama seirenäitajad, mis võimaldavad igal aastal hinnata 2021.–2027. aasta ÜPP raames rahastatud kliimamuutuste leevendamise meetmete mõju kasvuhoonegaaside netoheitele, ja andma nende kohta korrapäraselt aru; ning
  2. hindama võimalust kohaldada põhimõtet „saastaja maksab“ põllumajandusest tuleneva heite suhtes ning premeerima põllumajandustootjaid pikaajalise CO2 sidumise eest.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2023. aasta detsember

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Samo Jereb, võttis käesoleva aruande vastu 7. juuni 2021. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner Lehne

Akronüümid ja lühendid

CH4: metaan

CO2: süsinikdioksiid

DG AGRI: Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

EEA: Euroopa Keskkonnaamet

HKS: heitkogustega kauplemise süsteem

HPK: maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund

IPCC: valitsustevaheline kliimamuutuste rühm

KM: kohustuslikud majandamisnõuded

N2O: dilämmastikoksiid

ÜPP: ühine põllumajanduspoliitika

Mõisted

CO2 ekvivalent – võrreldav näitaja, mis näitab kasvuhoonegaaside heite mõju kliimale, väljendatuna CO2 mahuna, millel oleks sama mõju.

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine – kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemine ühes riigis/piirkonnas (nt väljaspool ELi), mis tuleneb selliste heitkoguste piiramiseks teises riigis/piirkonnas (nt ELi liikmesriigis) võetud kliimamuutuste leevendamise meetmetest.

Kasvuhoonegaaside inventuuriandmed – Euroopa Keskkonnaameti koostatud iga-aastased andmed iga liikmesriigi ja ELi kasvuhoonegaaside heite kohta.

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine ehk rohestamine – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamine. Sellega viidatakse ka vastavale ELi toetuskavale.

Kohustuslikud majandamisnõuded – ELi või riiklik eeskiri põllumajandusmaa majandamise kohta, et kaitsta rahva-, looma- ja taimetervist, loomade heaolu ja keskkonda.

Kyoto protokoll – ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga seotud rahvusvaheline kokkulepe, millega kohustatakse tööstusriike vähendama kasvuhoonegaaside heidet.

Maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund – seisund, mille põllumajandustootjad peavad säilitama kogu põllumajandusmaal, eelkõige maal, mida hetkel tootmises ei kasutata, et saada ÜPP raames teatavaid toetusi. Hõlmab selliseid küsimusi nagu vee ja mulla majandamine.

Maaelu arengu toetus – osa ühisest põllumajanduspoliitikast, millel on majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed eesmärgid ning mida rahastatakse ELi, riiklikest ja piirkondlikest vahenditest.

Mineraalmuld – peamiselt anorgaaniliste mineraalide ja kivimiosakestest koosnev muld.

Natura 2000 – haruldaste ja ohustatud liikide kaitsealade võrgustik ning mõned haruldased looduslikud elupaigatüübid, mida kaitstakse ELi õigusega.

Nõuetele vastavus – süsteem, mille alusel peavad põllumajandustootjad toetuse saamiseks täitma keskkonna, toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu ning maa harimisega seotud nõudeid.

Otsetoetused – põllumajandustootjatele otse makstavad põllumajandustoetused, nagu pindalatoetus.

Pariisi kokkulepe – 2015. aastal allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe hoida ülemaailmne soojenemine alla 2 °C, tehes kõik selleks, et hoida see alla 1,5 °C.

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed – kõik vabatahtlikud tavad, mis ei piirdu tavapäraste keskkonnanõuetega ja annavad põllumajandustootjatele õiguse saada ELi eelarvest toetust.

Turvasmuld – peamiselt lagunenud taimsest ja loomsest materjalist koosnev muld.

Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus – liikmesriikidele vabatahtlik viis maksta tootmismahtude alusel ELi põllumajanduse otsetoetusi põllumajandustootjatele, kes otsustavad selle alusel toetust taotleda.

Ühine põllumajanduspoliitika – ELi ühtne põllumajanduspoliitika, mis hõlmab toetusi ja mitmesuguseid muid meetmeid, et tagada toiduga kindlustatus ja ELi põllumajandustootjate rahuldav elatustase, edendada maaelu arengut ja kaitsta keskkonda.

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Samo Jereb. Auditit juhtis kontrollikoja liige Viorel Ștefan, keda toetasid kabinetiülem Roxana Banica ja kabineti nõunik Olivier Prigent, valdkonnajuht Colm Friel, auditijuht Jindřich Doležal ning audiitorid Antonella Stasia, Jonas Kathage, Pekka Ulander, Asimina Petri ja Viktor Popov. Graafilisi materjale aitas koostada Marika Meisenzahl. Keelealast abi osutas Richard Moore.

Järelmärkused

1 Poore, J. ja Nemecek, T.: „Reducing food’s environmental impacts through producers and consumers“, 2018.

2 Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsi 2007. aasta järeldused ja 10.–11. detsembri 2020. aasta järeldused; komisjoni ettepanek võtta vastu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse Euroopa kliimaseadust.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013.

5 Euroopa Kontrollikoda komisjoni ELi kliimameetmete eduaruande tabeli 6 põhjal, november 2020.

6 KOM(2011) 500 lõplik: „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve“, II osa, lk 13.

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 110.

8 Euroopa Komisjoni kalkulatsioon eelarveaastaks 2020, lk 117.

9 Euroopa Komisjoni kalkulatsioon eelarveaastaks 2020, lk 4/57.

10 Euroopa Komisjon: „ELi eelarve: ÜPP pärast aastat 2020“, lk 3.

11 Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta järeldused.

12 Euroopa Komisjoni soovitused liikmesriikidele, 2020.

13 Poore, J. ja Nemecek, T.: „Reducing food’s environmental impacts through producers and consumers“, 2018; Springmann, M. et al.: „Analysis and valuation of the health and climate change co-benefits of dietary change“, 2016; Westhoek, H. et al.: „Food choices, health and environment: Effects of cutting Europe’s meat and dairy intake“, 2014.

14 Komisjoni talituste töödokument „Evaluation of the impact of the EU agricultural promotion policy in internal and third countries markets“, SWD(2020) 401 final.

15 Matthews, A.: Alan Matthews: „How to move from our current land use structure to one that is compatible with our climate targets“, Farming Independent, 2018.

16 Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi otsetoetusi käsitlev dokument, 2018, lk 11.

17 Euroopa Komisjoni „Selgitused ühise põllumajanduspoliitika kohta. Põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused aastatel 2015–2020“, lk 6.

18 Euroopa Komisjoni ülevaade vabatahtlikust tootmiskohustusega seotud toetusest, 2020, lk 2.

19 Jansson, T. et al.: „Coupled Agricultural Subsidies in the EU Undermine Climate Efforts“, 2020, lk 14.

20 Brady, M. et al.: „Impacts of Direct Payments“, 2017, lk 70, 88–89.

21 Euroopa Komisjoni Scenar 2030, 2017, lk 115 ja 44.

22 Himics, M. et al.: „Setting Climate Action as the Priority for the Common Agricultural Policy: A Simulation Experiment“, 2020, lk 58–60.

23 Sandström, V. et al.: „The role of trade in the greenhouse gas footprints of EU diets“, 2018, lk 51.

24 FAOSTAT: toidubilanss, 2020.

25 Euroopa Komisjoni „Ühise põllumajanduspoliitika raames liikmesriikidele antavad soovitused nende strateegiakavade kohta“, 2. lisa, 2020.

26 Sutton, M. A. et al.: „Too much of a good thing“, 2011, lk 161; Westhoek, H. et al.: „Food choices, health and environment: Effects of cutting Europe’s meat and dairy intake“, 2014, lk 202.

27 Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest.

28 Alterra, Wageningen UR: „The impact of the Nitrates Directive on gaseous N emissions“, 2010, lk 7 ja 68.

29 Euroopa Komisjoni „Ühise põllumajanduspoliitika raames liikmesriikidele antavad soovitused nende strateegiakavade kohta“, 2. lisa, 2020.

30 Emmerling, C. et al.: „Meta-Analysis of Strategies to Reduce NH3 Emissions from Slurries in European Agriculture and Consequences for Greenhouse Gas Emissions“, 2020, lk 8–9.

31 Kirchmann, H.: „Why organic farming is not the way forward“, 2019, lk 24–25; Smith, L. G. et al.: „The greenhouse gas impacts of converting food production in England and Wales to organic methods“, 2019, lk 5.

32 Euroopa Komisjoni „The contribution of precision agriculture technologies to farm productivity and the mitigation of greenhouse gas emissions in the EU“, 2019, lk 9–10 ja 23.

33 Balafoutis, A. et al.: „Precision Agriculture Technologies Positively Contributing to GHG Emissions Mitigation, Farm Productivity and Economics“, 2017.

34 Lam, S. K. et al.: „Using nitrification inhibitors to mitigate agricultural N2O emission: a double‐edged sword?“, 2016, 486–488.

35 Turvasmullad on määratletud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride suuniste (IPCC 2006. aasta suunised) 4. väljaande 3. peatüki lisas 3A.5.

36 Montanarella, L. et al.: „The distribution of peatland in Europe“, 2006. Autorid hindasid ala suurust Euroopa mullaandmebaasi põhjal.

37 Gobin, A. et al., „Soil organic matter management across the EU – best practices, constraints and trade-offs“, lõpparuanne Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadile, september 2011.

38 Turbaalad ELis, märts 2020.

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, põhjendus 42.

40 Alliance Environnement ja Thünen Institute: „Evaluation study of the payment for agricultural practices beneficial for the climate and the environment“, 2017, lk 140.

41 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 13/2020.

42 Soussana, J.-F. et al.: „Carbon cycling and sequestration opportunities intemperate grasslands“, 2004; Turbé, A. et al.: „Soil biodiversity: functions, threats and tools for policy makers“. Bio Intelligence Service, IRD ja NIOO, aruanne Euroopa Komisjonile (keskkonna peadirektoraat), 2010.

43 Euroopa Komisjoni „Direct payments 2015–2020 Decisions taken by Member States: State of play as from December 2018“, 2019, lk 42.

44 Alliance Environnement: „Evaluation study of the impact of the CAP on climate change and greenhouse gas emissions“, 2018, lk 80 ja 226.

45 Alliance Environnement ja Thünen Institute: „Evaluation study of the payment for agricultural practices beneficial for the climate and the environment“, 2017, lk 72.

46 Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2019. aasta tegevusaruande lisad, lk 192.

47 Alliance Environnement: „Evaluation study of the impact of the CAP on climate change and greenhouse gas emissions“, 2018, lk 80 ja 226.

48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, põhjendus 37.

49 Alliance Environnement: „Evaluation study of the impact of the CAP on climate change and greenhouse gas emissions“, 2018, lk 49–50.

50 Louhichi, K. et al.: „Economic impacts of CAP greening: application of an EU-wide individual farm model for CAP analysis (IFM-CAP)“, 2017, tabel 6.

51 Alliance Environnement ja Thünen Institute: „Evaluation study of the payment for agricultural practices beneficial for the climate and the environment“, 2017, lk 150–154.

52 Alliance Environnement: „Evaluation study of the impact of the CAP on climate change and greenhouse gas emissions“, 2018, lk 225–234.

53 Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 7/2018 komisjoni ettepanekute kohta, mis käsitlevad 2020. aasta järgse perioodi ühise põllumajanduspoliitika määrusi, punkt 72.

54 Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kokkuvõttev aruanneSynthesis of the evaluation components of the enhanced AIRS 2019“, 7. peatükk, lk 1 ja 75.

55 Euroopa Keskkonnaamet: põhimõte „saastaja maksab“, 2004.

56 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 191.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

PDF ISBN 978-92-847-6187-6 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/39730 QJ-AB-21-012-ET-N
HTML ISBN 978-92-847-6172-2 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/936 QJ-AB-21-012-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonis 24: ikoonide autor Pixel perfect, https://flaticon.com.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

  • helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
  • helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
  • e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.