Eriaruanne
10 2021

Soolõime ELi eelarves: aeg on minna üle sõnadelt tegudele

Lühidalt aruandestSoolõime tähendab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse aktiivset edendamist kõigis poliitika kujundamise ja rakendamise etappides ja valdkondades. ELil on aluslepingust tulenev kohustus edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis oma tegevustes. See moodustab soolõime aluse. Käesolevas auditis hindasime, kas ELi eelarves on alates 2014. aastast kohaldatud soolõimet, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Jõudsime järeldusele, et komisjon ei ole veel täitnud oma kohustust kohaldada soolõimet ELi eelarves. Esitame soovitused, kuidas parandada komisjoni raamistikku soolõime toetamiseks ning pöörata ELi eelarve koostamisel rohkem tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele.

Euroopa Kontrollikoja eriaruanne vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule.

Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ning järgmises formaadis:
PDF
PDF General Report

Kokkuvõte

I

Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Seda peetakse laialdaselt ka majanduskasvu oluliseks edasiviivaks jõuks. Soolõime tähendab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse aktiivset edendamist kõigis poliitika kujundamise ja rakendamise etappides ja valdkondades. Euroopa Liidu toimimise leping loob aluse soolõimeks, kohustades ELi edendama meeste ja naiste võrdõiguslikkust kõigis oma tegevustes.

II

Komisjon on võtnud kohustuse arvestada sooaspekti ning Euroopa Parlament ja nõukogu on rõhutanud, et EL peab täitma oma kõrgetasemelisi soolõime kohustusi. Nimetatud kolm institutsiooni nõustusid nii 2014.–2020. aasta kui ka 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel, et ELi eelarve koostamisel on oluline arvestada soolist võrdõiguslikkust.

III

Meie auditis võetakse arvesse peamiste sidusrühmade huvi selles valdkonnas ning see on praegu eriti oluline, sest komisjon avaldas hiljuti uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia. Samuti on see ajakohane, sest uue, 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ (edaspidi „taasterahastu“) raames kulutatakse märkimisväärsed summad ELi rahalisi vahendeid.

IV

Me hindasime, kas ELi eelarves on alates 2014. aastast kohaldatud soolõimet, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Eelkõige hindasime, kas komisjoni raamistik soolõime toetamiseks oli asjakohane, kas ELi eelarvetsüklis võeti arvesse soolist võrdõiguslikkust ja kas soolist võrdõiguslikkust arvestati viies väljavalitud ELi rahastamisprogrammis: kolmes viiest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondis ja programmis „Erasmus+“. Need kokku moodustavad 66% perioodi 2014–2020 mitmeaastasest finantsraamistikust. Analüüsisime ka mõningaid komisjoni peamisi rahastamisettepanekuid, mis on seotud 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastuga.

V

Jõudsime järeldusele, et komisjon ei ole veel täitnud oma kohustust kohaldada soolõimet ELi eelarves. Leidsime, et komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia ei edendanud piisavalt soolõime kasutamist ning et kuigi tema institutsioonilist raamistikku oli tugevdatud, ei toetanud see veel täielikult soolõimet. Leidsime ka seda, et ELi eelarvetsüklis ei võetud soolist võrdõiguslikkust piisavalt arvesse. Poliitikameetmetes ja programmides, mida me uurisime, pööras komisjon vähe tähelepanu soolisele analüüsile. Ta kasutas vähe sooliselt eristatud andmeid ja näitajaid ning avaldas vähe teavet ELi eelarve üldise mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele. Samas valdkondades, kus õiguslikud nõuded olid üksikasjalikult sätestatud, lihtsustas see soolise võrdõiguslikkuse teema lisamist programmidesse.

VI

Soovitame komisjonil teha järgmist:

  • tugevdada institutsioonilist raamistikku soolõime toetamiseks;
  • teha vajaduste ja mõju sooline analüüs ning ajakohastada oma parema õigusloome suuniseid;
  • süstemaatiliselt koguda, analüüsida ja esitada kättesaadavaid sooliselt eristatud andmeid ELi rahastamisprogrammide kohta;
  • kasutada sooga seotud eesmärke ja näitajaid edusammude jälgimiseks;
  • töötada välja süsteem soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks eraldatud ja kasutatud rahaliste vahendite jälgimiseks ning anda igal aastal teada soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud tulemustest ning
  • hinnata, kas liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades käsitletakse soolist võrdõiguslikkust, ja sellest teada anda.

Sissejuhatus

Sooline võrdõiguslikkus ja majanduskasv

01

Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3. Selles viidatakse põhimõttele, et naistel ja meestel peaksid olema ühesugused õigused, kohustused ja võimalused. Käesolevas aruandes viidatakse „naistele“ ja „meestele“. Neid nimetusi kasutatakse ELi aluslepingutes. Tunnistame siiski, et sooline identiteet ei piirdu nende kahe tunnusega.

02

Soolist võrdõiguslikkust peetakse laialdaselt ka majanduskasvu oluliseks edasiviivaks jõuks1. Komisjoni Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2020–20252 märgitakse, et „sooline võrdõiguslikkus aitab luua juurde töökohti ja suurendada tootlikkust“, viidates Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) uuringule3. Uuringu kohaselt võib soolise võrdõiguslikkuse parandamine suurendada 2050. aastaks ELi SKPd elaniku kohta 6,1–9,6%, kusjuures mõningates ELi liikmesriikides võib mõju SKP-le olla 2050. aastaks kuni 12%. Vt joonis 1.

Joonis 1

Soolise võrdõiguslikkuse parandamise mõju ELi liikmesriikide SKP-le 2050. aastal

Allikas: EIGE, „Economic Benefits of Gender Equality in the European Union“. EIGE avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksis on liikmesriigid rühmitatud vastavalt nende soolise võrdõiguslikkuse määrale töö valdkonnas. Hinnanguline mõju SKP kasvule 2050. aastaks on vahemikus ligikaudu 12%-st (suur mõju) ligikaudu 4%-ni (väike mõju).

03

Komisjoni uuringud COVID-19 kriisi mõju kohta4 näitavad, et majanduslik mõju naistele on ebaproportsionaalselt suur. Euroopa Parlament5 tunnistas, et pandeemia on süvendanud praegust soolist struktuurilist ebavõrdsust, ning väljendas vajadust kasutada COVID-19 kriisile reageerimisel soolõime ja soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise põhimõtteid ning kogemusi, mis on saadud varasematest majanduskriisidest seoses soolisele võrdõiguslikkusele avalduva kahjuliku mõjuga.

04

Mitmes uuringus6 on jõutud järeldusele, et toetus võrdsetele õigustele on mõnes riigis viimastel aastatel vähenenud. Komisjoni sõnul on edusammud täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel aeglased. Ta märgib, et liikmesriigid said 2019. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksis keskmiselt 67,4 punkti 100-st, mis on alates 2005. aastast paranenud vaid 5,4 punkti võrra7. Olukord on liikmesriigiti siiski väga erinev8. Soolise võrdõiguslikkuse indeksi pingerea koostab EIGE. Ta mõõdab soolist võrdõiguslikkust kuues valdkonnas: töö, teadmised, võim, raha, tervis ja aeg. Komisjon9 on rõhutanud, et tööturg on üks peamisi soolise ebavõrdsuse valdkondi. Ta märkis, et 2017. aastal oli naiste osalemine ELi tööturul meeste omast umbes 11,5 protsendipunkti madalam ja naiste keskmine palk ligikaudu 16% väiksem.

Soolõime – soolise võrdõiguslikkuse saavutamise vahend

05

Soolõime on soolise võrdõiguslikkuse saavutamise vahend. See osutab lihtsale ideele – naiste ja meeste võrdõiguslikkust tuleb aktiivselt edendada kõigis poliitika kujundamise ja rakendamise etappides, sealhulgas valdkondades, mis ei näi asjasse puutuvat. See keskendub protsessidele ja organisatsioonilistele tavadele kõigis valitsemise ja avaliku poliitika valdkondades ning selle eesmärk on kaotada soolised eelarvamused. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) soovitab soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks kehtestada soolõime põhimõte koos konkreetsete sihipäraste meetmetega10.

06

Soolõimet saab rakendada meetodeid ja vahendeid kombineerides. Sooline analüüs on kogu poliitikatsükli peamine vahend. Seda kasutatakse selleks, et teha kindlaks naiste ja meeste tingimuste ja vajaduste erinevused (sooliste vajaduste hindamine) ning hinnata poliitika või programmi mõju naistele ja meestele (soolise mõju eel- ja järelhindamine). Soolise võrdõiguslikkuse jälgimine ja hindamine peab toimuma selgete sooga seotud eesmärkide ja näitajate alusel, et jälgida nende saavutamisel tehtud edusamme. Soolise võrdõiguslikkuse analüüsimiseks, jälgimiseks ja hindamiseks on vaja süstemaatiliselt koguda ja analüüsida usaldusväärseid sooliselt eristatud andmeid11.

07

Soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine tähendab soolõime kohaldamist eelarvemenetluse kõigil tasanditel. Selles kasutatakse eespool kirjeldatud vahendeid, et teha muudatusi avaliku sektori kuludes ja tuludes ebavõrdsuse kõrvaldamiseks.

ELi võetud kohustused soolõime edendamiseks

08

ELi toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud ELi kohustus edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis oma tegevustes, moodustades seega soolõime aluse.

09

Peale selle võttis EL soolõime rakendamise kohustuse 1995. aastal ÜRO Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning 2015. aastal vastu võetud ÜRO kestliku arengu eesmärkide raames. Soolist võrdõiguslikkust käsitletakse konkreetses kestliku arengu eesmärgis saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu (5. eesmärk). See on ka oluline valdkondadevaheline teema kõigi teiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

10

Euroopa Parlament ja nõukogu on korduvalt rõhutanud, et EL peab täitma oma kõrgetasemelisi kohustusi seoses soolõimega, ning väljendanud tugevat toetust soolõimele mitmeaastases finantsraamistikus ja ELi eelarves. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel kokku, et võimaluse korral kohaldatakse eelarvemenetlustes soolist võrdõiguslikkust arvestavaid elemente12. Seda käsitlusviisi kinnitati taas 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu puhul. 2020. aasta juulis13 jõudis Euroopa Ülemkogu järeldusele, et 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga tuleks edendada võrdseid võimalusi soolõime kaudu.

11

Joonisel 2 on esitatud ülevaade Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamistest resolutsioonidest ja järeldustest soolise võrdõiguslikkuse ja soolõime teemal alates 2014. aastast.

Joonis 2

Euroopa Parlamendi resolutsioonid ja nõukogu järeldused soolise võrdõiguslikkuse ja soolõime teemadel alates 2014. aastast

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Komisjoni kohustused ja vastutus seoses soolõimega

12

Komisjon sõnastas oma kohustuse edendada soolõimet 1996. aastal teatises, mis käsitleb naiste ja meeste võrdõiguslikkuse teema lisamist kõigisse ühenduse meetmetesse ja poliitikatesse14. Ta märkis, et „naiste ja meeste tingimuste, olukorra ja vajaduste erinevuste süstemaatiline arvessevõtmine kõikides ühenduse poliitikavaldkondades ja meetmetes [---] on komisjoni poolt vastu võetud süvalaiendamise põhimõtte põhitunnus“.

13

Komisjon on alates 1996. aastast arendanud oma soolõimealaseid kohustusi ja nende täitmises osalevad eri talitused. Vt joonis 3.

Joonis 3

Soolõime valdkonnas osalejad ja vastutusalad komisjonis

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

14

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) on ELi asutus, mis loodi soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. EIGE alustas tegevust 2010. aastal. Alates 2011. aastast on ta tegutsenud õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (DG JUST) haldusalas. EIGE ülesanneteks on muu hulgas tagada kõigile ELi organitele soolõimealased eksperditeadmised ja töötada välja vahendid, et toetada soolise võrdõiguslikkuse teema lisamist kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

15

Auditis keskendusime küsimusele, kas ELi eelarves on ajavahemikul 2014. aastast kuni 2021. aasta veebruarini kohaldatud soolõimet. Auditis võetakse arvesse peamiste sidusrühmade huvi selles valdkonnas ning see on praegu eriti oluline, sest komisjon avaldas hiljuti uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia. Samuti on see ajakohane, sest uue, 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ raames kulutatakse märkimisväärsed summad ELi rahalisi vahendeid.

16

Me hindasime, kas komisjoni raamistik edendada soolist võrdõiguslikkust soolõime kaudu ELi eelarves oli asjakohane. See hõlmas dokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ ja komisjoni 2014.–2019. aasta koosseisu15 institutsioonilist raamistikku. Analüüsisime ka komisjoni 2019.–2024. aasta koosseisu16 rolli ja kohustusi ning uut soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025.

17

Samuti hindasime seda, kas soolist võrdõiguslikkust oli ELi eelarvetsüklis piisavalt arvesse võetud. Keskendusime 2014.–2020. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule, sealhulgas selle perioodi ELi aastaeelarvetele ja nendega seotud aruandlusdokumentidele. Analüüsisime ka mõningaid komisjoni peamisi rahastamisettepanekuid, mis on seotud 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastuga.

18

Me hindasime, kas soolise võrdõiguslikkuse teema oli lisatud väljavalitud ELi rahastamisprogrammidesse. Oma auditis käsitlesime programmi „Erasmus+“ ning viiest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist kolme: Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD). Vaatasime läbi kahe liikmesriigi – Hispaania ja Rumeenia – 12 programmi dokumendid. Valisime need liikmesriigid, kuna nende andmed olid olemas mitme kriteeriumi kohta, nagu nende positsioon EIGE indeksis, EIGE soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise töövahendite nendepoolne katsetamine, neile eraldatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite summa ja selle rahastuse suhteline tähtsus nende SKPs.

19

Me kaasasime sõltumatu eksperdi, kes hindas, kuivõrd oli arvestatud EAGFi raames soolist võrdõiguslikkust. Meie ekspert kasutas nelja Hispaania, Iirimaa, Rumeenia ja Rootsiga seotud juhtumiuuringut. Need riigid valiti selliste kaalutluste põhjal nagu geograafiline tasakaal ja iga riigi põllumajandusettevõtete erinevad omadused.

20

Kokkuvõttes moodustavad valitud rahalised vahendid 2014.–2020. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust 66% (1,087 triljonit eurot).

21

Kuigi toome näiteid arenguabi kohta, ei hõlma käesoleva auditi ulatus seda valdkonda. Meie eriaruanne haridusele antava ELi humanitaarabi kohta17 sisaldas soolõime analüüsi selles valdkonnas. Meie audit ei hõlma poliitikavaldkondi, mis ei ole seotud ELi rahastamisprogrammidega (nt meetmed naiste esindatuse parandamiseks komisjoni juhtivatel ametikohtadel), ega regulatiivseid meetmeid (nt töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiv). Samuti ei hõlma see sihipäraseid meetmeid (nt naistevastase vägivalla vastu võitlemise programmid).

22

Käesoleva auditi puhul olid komisjoni kõige olulisemad peadirektoraadid õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, eelarve peadirektoraat ja peadirektoraadid, kellel on esmane vastutus meie valitud ELi rahastamisprogrammide eest. EAGFi ja EAFRD puhul oli selleks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, ERFi puhul regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat, ESFi puhul tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat ning programmi „Erasmus+“ puhul hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat. Meie auditi jaoks olid olulised ka komisjoni peasekretariaat, Eurostat ja EIGE.

23

Kasutasime auditi kriteeriumidena asjakohaseid ELi õigusakte ja võetud rahvusvahelisi kohustusi (punkt 09) ning komisjoni, liikmesriikide ja EIGE antud suuniseid ja juhiseid. Samuti kasutasime üldtunnustatud kriteeriume, mille on töötanud välja rahvusvahelised organisatsioonid, eelkõige Euroopa Nõukogu ja OECD.

Tähelepanekud

Komisjon ei ole veel kehtestanud täiesti tõhusat raamistikku, et toetada soolõimet ELi eelarves

24

Aruande käesolevas osas keskendume komisjoni raamistikule, mis käsitleb soolõime rakendamist ELi eelarves. Joonisel 4 on esitatud soolõimet toetava raamistiku põhieeldused, mida on kirjeldanud OECD ja Euroopa Nõukogu ning mis on esitatud komisjoni kontekstis.

Joonis 4

Komisjoni raamistiku eeltingimused soolõime toetamiseks

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes järgmistele dokumentidele: OECD, „Toolkit for Mainstreaming and Implementing Gender Equality“, 2018; OECD, „Designing and Implementing gender budgeting. A path to action“, 2019; Euroopa Nõukogu, „Gender budgeting: practical implementation Handbook“, 2009.

Komisjoni soolõime strateegia ei edenda piisavalt soolõime kasutamist

25

Hindasime, kas on kehtestatud asjakohane ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia, mis hõlmab ka soolõimet. Kasutasime joonisel 4 esitatud kriteeriume.

Ajavahemikuks 2016–2019 asendas komisjon oma varasema soolise võrdõiguslikkuse strateegia mittesiduva dokumendiga

26

Kui komisjon koostas ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegilist raamistikku, mis kehtis alates 2016. aastast, kutsusid mitmesugused sidusrühmad komisjoni üles määrama oma soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid kindlaks strateegias. Vt joonis 5.

27

Kõik kolm soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, mis on kehtestatud alates 1996. aastast, mil komisjon võttis ametlikult soolõime kohustuse (punkt 12), võttis volinike kolleegium vastu komisjoni teatistega. Kuid komisjoni 2014.–2019. aasta koosseis ei määranud oma soolise võrdõiguslikkuse eesmärke kindlaks teatisena esitatud strateegias. Selle asemel esitati need eraldi komisjoni talituste töödokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“18. Komisjoni talituste töödokumendid on pelgalt informatiivsed dokumendid, mis ei ole komisjonile õiguslikult ega poliitiliselt siduvad.

28

Sidusrühmade hilisemaid üleskutseid parandada teatise vastuvõtmisega dokumendi staatust ei võetud arvesse. Vt joonis 5.

29

Komisjon põhjendas seda otsust, viidates oma põhimõttele vältida teatiste kasutamist valdkondlike strateegiate jaoks. Juhime tähelepanu siiski sellele, et komisjon võttis teatisena vastu muid strateegiaid19. Vastavalt komisjoni tellimusel 2019. aastal tehtud hindamisele, mis käsitles 2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumenti20, kujutas kohustuse võtmine komisjoni talituste töödokumendi vormis endast „poliitikameetme nõrgenemist võrreldes eelmise strateegiaga“, vähendades seega selle mõju. Sarnase järelduse tegi 2019. aastal 2014.–2019. aasta õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik21.

Joonis 5

Sidusrühmade üleskutsed komisjonile määrata soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid kindlaks strateegias

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes järgmistele dokumentidele: Euroopa naiste surverühma (EWL) ja ILGA Europe’i avalik kiri Euroopa Komisjoni asepresidendile, märts 2015; 21 liikmesriigi võrdõiguslikkuse valdkonna ministrite kiri õigus- ja tarbijaküsimuste volinikule, juuni 2015; Euroopa Parlamendi 9. juuni 2015. aasta ja 3. veebruari 2016. aasta resolutsioonid; nõukogu 7. detsembri 2015. aasta ja 16. juuni 2016. aasta järeldused.

Dokument „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ ei sisaldanud kava soolõime rakendamiseks ja järelevalveks

30

2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendis ei kehtestatud soolõime rakenduskava. Selles nõuti soolise võrdõiguslikkuse arvestamist mõjuhinnangutes ja hindamistes, kuid ei määratud kindlaks näitajaid edusammude jälgimiseks. See ei hõlmanud ka muid meetmeid, mille eesmärk on soolõime rakendamine, näiteks sooliselt eristatud andmete kogumist, sooga seotud eesmärkide lisamist kõikidesse ELi programmidesse või koolitust. Eelmisele, 2010.–2015. aasta strateegiale lisatud komisjoni talituste töödokumendis olid kõik eespool nimetatud meetmed olemas22.

31

2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendi ettevalmistamiseks korraldatud konsultatsioonide23 tulemusel tehti mitu konkreetset ettepanekut meetmete kohta – näiteks analüüsida ELi poliitikameetmeid soo põhjal, edendada soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvat eelarvestamist, kasutada täielikult ära EIGE eksperditeadmisi ja pakkuda soolise võrdõiguslikkuse koolitust kõigile komisjoni töötajatele. Kuid ühtki neist ei lisatud lõppdokumenti. Komisjon põhjendas seda asjaoluga, et tegemist oli komisjoni talituste töödokumendiga, mis ei ole õiguslikult ega poliitiliselt komisjonile siduv.

32

2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendis nõutakse, et õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat koostaks asutusesisesed rakendamisaruanded ja avaldaks iga-aastased eduaruanded. Ükski neist dokumentidest ei võimaldanud jälgida soolõime rakendamist. Asutusesiseste rakendamisaruannete asemel koostas õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat asutusesisesed tabelid. Kuid ta ei valideerinud kogutud teavet ega levitanud seda väljaspool talitustevahelist soolise võrdõiguslikkuse töörühma, mis koosnes peadirektoraatide esindajatest. Soolise võrdõiguslikkuse iga-aastased eduaruanded – aruanded naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta ELis – sisaldasid erinevatelt peadirektoraatidelt kogutud faktilist teavet, eelkõige sihipäraste meetmete kohta. Komisjon oli seisukohal, et need aastaaruanded on pigem kodanikele ja kodanikuühiskonnale teabe edastamise kui järelevalvevahend.

33

Komisjon ei jälginud oma üldisi edusamme soolõime valdkonnas. Nõukogu ja EIGE on välja töötanud näitajad, mille abil regulaarselt jälgida, kuidas EL täidab Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi raames soolõime valdkonnas võetud kohustusi. Näitajad kavandati ainult liikmesriikidele. Eurostat on kindlaks määranud näitajad, mille abil jälgida ELi edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, ja esitab nende kohta igal aastal teavet. See näitajate kogum ei sisalda aga erinäitajat, mida ÜRO soovitab kasutada soolõime jälgimiseks kestliku arengu 5. eesmärgi raames.

Uues 2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegias tugevdatakse komisjoni kohustust tegeleda soolõimega, kuid konkreetseid meetmeid ei esitata endiselt

34

2020. aasta märtsis tugevdas 2019.–2024. aasta volinike kolleegium komisjoni kohustust tegeleda soolõimega, võttes komisjoni teatisega vastu 2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegia24. Vt joonis 6.

Joonis 6

Komisjoni kohustused ja strateegiad seoses soolise võrdõiguslikkuse ja soolõimega alates 1996. aastast

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

35

2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegias on märgitud, et „komisjon kavatseb soolõimet süvendada, lisades soolise perspektiivi süstemaatiliselt igasse poliitikakujundamise etappi kõigis ELi sise- ja välispoliitika valdkondades“. Kuid nagu 2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendis (punkt 30), ei ole ka selles konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on võtta soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt arvesse kõigis ELi poliitikavaldkondades.

Komisjoni institutsioonilist raamistikku on tugevdatud, kuid see ei toeta veel täielikult soolõime rakendamist

36

Me hindasime, kas komisjonil on asjakohane institutsiooniline raamistik soolõime toetamiseks. Kasutasime selleks joonisel 4 esitatud kriteeriume.

Komisjoni 2014.–2019. aasta koosseis ei kehtestanud soolõime rakendamiseks ja järelevalveks vajalikke mehhanisme

37

Alates 2010. aastast on komisjoni üksus, mis vastutab soolise võrdõiguslikkuse küsimuste eest, kuulunud õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi juurde. Õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse voliniku 2014.–2019. aasta volitused ei hõlmanud aga eesmärgina soolõime juhtimist ja järelevalvet kogu komisjonis. Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat ei seadnud soolõimet eesmärgiks ka oma 2016.–2020. aasta strateegilistes ja juhtimiskavades. See erineb ajavahemikust 2009–2014, mil selle poliitikavaldkonna eest vastutava voliniku volitused sisaldasid soolõimele viitavat eesmärki ning ka õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi konkreetne eesmärk oli soolõime edendamine.

38

Komisjoni teistest peadirektoraatidest oli ainult rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi strateegilises kavas eesmärk lisada soolise võrdõiguslikkuse teema oma poliitikavaldkonda. Vt 1. selgitus. Eelarvevoliniku 2014.–2019. aasta volitustes ja eelarve peadirektoraadi eesmärkides ei viidatud soolõimele ELi eelarves. Peasekretariaat ei käsitlenud soolõimet poliitika koordineerimise eesmärgina.

39

Peadirektoraadid ei olnud kohustatud määrama töötajaid ega üksusi, kes toetaksid soolõimet poliitika tasandil. Väga vähestes peadirektoraatides oli töötajaid, üksus või sektor, kes otseselt vastutas soolise võrdõiguslikkuse küsimuste eest, enamikus peadirektoraatides oli mõne töötaja ülesanne osaleda õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi juhitavas talitustevahelises töörühmas. Komisjoni tellimusel 2019. aastal tehtud hindamises 2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendi kohta soovitati teha kõrgemad ametnikud vastutavaks soolise võrdõiguslikkuse küsimuste juhtimise ning õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadiga suhtlemise eest.

40

Komisjon ei nõudnud peadirektoraatidelt soolõime rakenduskava vastuvõtmist. Selle asemel saatis õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik 2015. aastal kõigile teistele volinikele kirja, milles küsis, kuidas nad kavatsevad soolist võrdõiguslikkust oma vastutusalades arvesse võtta.

1. selgitus

Soolõime arengukoostöö valdkonnas (DG DEVCO)

Rahvusvahelise koostöö ja arengu voliniku 2014.–2019. aasta volitustes ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi 2016.–2020. aasta eesmärkides kinnitati taas voliniku ja peadirektoraadi kohustust rakendada soolõimet kõigis arengupoliitika aspektides.

Seda kohustust viidi ellu välissuhete soolise võrdõiguslikkuse 2016.–2020. aasta tegevuskava kaudu. Üks kolmest rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi jälgitavast peamisest tulemusnäitajast oli soolist võrdõiguslikkust edendavate ELi rahastatud koostöö- ja arengualgatuste osakaal.

Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat on ainsad komisjoni peadirektoraadid, millel on eraldi üksus soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelemiseks.

Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat haldab ka veebiplatvormi EU International Partnerships Academy, kus pakutakse üldsusele avatud veebikursusi soolise võrdõiguslikkuse teemal.

41

2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendis määrati soolõime järelevalve ja juhtimise ülesanne kogu komisjonis talitustevahelisele töörühmale. Kuid kõnealusel töörühmal ei olnud asjakohaseid õigusi, et seda tõhusalt teha. Vaid vähesed töörühma liikmed vastutasid oma peadirektoraadis ametlikult soolise võrdõiguslikkuse eest. Komisjoni tellimusel 2019. aastal tehtud hindamises soovitati parandada peadirektoraatide vahelist koordineerimist töörühmas, et lisada soolise võrdõiguslikkuse teema sidusamalt poliitikakujundamisse.

42

2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendis märgiti ka, et töörühm peaks kaaluma 2017. aastal aruande koostamist soolõime kohta komisjonis. Seda ta ei teinud. Komisjoni tellimusel 2019. aastal tehtud hindamises jõuti järeldusele, et see on märkimisväärne puudus, ning soovitati kõnealune aruanne koostada. Komisjon ei ole seda soovitust veel täitnud.

Komisjoni 2014.–2019. aasta koosseis ei pakkunud peadirektoraatidele piisavat koolitust ega oskusteavet soolõime tulemuslikuks rakendamiseks

43

Komisjonil ei olnud soolõimet käsitleva koolituse strateegiat. Olemas oli ainult üks vabatahtlik sissejuhatav kursus. Väga vähesed peadirektoraadid pakkusid oma poliitikavaldkondadega seotud koolitust soolõime teemal. Meie auditeeritutest ei teinud seda mitte ükski. Et hõlbustada teabe ja tavade jagamist asutusesiseselt, lõi õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat 2014. aastal soolõime asutusesisese veebisaidi. Kuid ta ei ajakohastanud seda korrapäraselt.

44

EIGE töötab välja vahendeid, mida eri tasandite, sealhulgas ELi tasandi avaliku sektori asutused saavad kasutada (punkt 13). Ta on välja töötanud soolõime suunised ja töövahendid25, sealhulgas suunised soolise analüüsi ja soolise mõju hindamise, soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise ja soolise võrdõiguslikkuse koolituse kohta. ELi asutusi käsitlevas eriaruandes26 soovitasime komisjonil tagada, „et asutuste tehnilisi ekspertteadmisi ja muud potentsiaali kasutatakse järjepidevalt“.

45

Leidsime, et komisjon oli vähe kasutanud EIGE töövahendeid ja eksperditeadmisi soolõime valdkonnas, eelkõige soolisest võrdõiguslikkusest lähtuval eelarvestamisel. Näiteks 2019. aastal töötas EIGE välja soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise töövahendi 2021.–2027. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks. Töövahend sisaldas soolisele võrdõiguslikkusele eraldatud vahendite jälgimise süsteemi, mida oli katsetanud mitu liikmesriiki. Kuigi komisjon väljendas töövahendi üle heameelt, soovitas ta EIGE-l tungivalt jälgimissüsteemi koos töövahendi ülejäänud osadega mitte avaldada27. Samal ajal, kui EIGE seda vahendit välja töötas, moodustas komisjon ilma EIGE osaluseta allrühma sooga seotud kulutuste jälgimiseks.

Komisjoni 2019.–2024. aasta koosseis on täpsustanud võrdõiguslikkuse lõimimisega seotud rolle ja kohustusi

46

Komisjoni 2019.–2024. aasta koosseisu ametiajal ei vastuta võrdõiguslikkuse volinik mitte ainult soolise, vaid igat liiki võrdõiguslikkuse eest. Loodud on võrdõiguslikkuse rakkerühm, et toetada volinikku ja hõlbustada võrdõiguslikkuse meetmete lõimimist seoses diskrimineerimisega kuuel alusel: sugu, rass või etniline päritolu, usutunnistus või veendumused, puue, vanus ja seksuaalne sättumus. Rakkerühma juhib peasekretariaat. Kõigil peadirektoraatidel on palutud määrata võrdõiguslikkuse koordinaator.

47

Rakkerühm vastutab komisjonis võrdõiguslikkuse lõimimise rakendamise eest. Rakkerühm avaldas 2021. aasta veebruaris kõigile peadirektoraatidele mõeldud suunised selle kohta, kuidas arvestada võrdõiguslikkust ELi poliitika ja programmide kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel. Komisjoni 2020. aasta tööprogrammis nõutakse ka võrdõiguslikkuse lõimimise koolitusstrateegia koostamist. EIGE ei kuulu rakkerühma ja auditi tegemise ajal ei olnud tal sellega korrapärast suhtlust.

48

Uus kord annab keskse rolli peasekretariaadile, mis on võtnud kohustuse tagada, et poliitikakujundamisel võetakse võrdõiguslikkust arvesse. Eelarve peadirektoraat on komisjoni keskne talitus, mis vastutab ELi eelarve haldamise eest iga-aastase ja mitmeaastase tsükli jooksul. Selle ülesannete hulka kuuluvad eelarve strateegilise planeerimise ja iga-aastase eelarvemenetluse edendamine ning eelarve täitmise aruandlus28. Seetõttu võib ta mängida olulist rolli seoses soolõimega ELi eelarve koostamisel. Kuid talle ei ole pandud võrdväärselt olulisi kohustusi.

ELi eelarvetsüklis ei võetud soolist võrdõiguslikkust piisavalt arvesse

49

Selles osas keskendume sellele, kas komisjon võttis soolist võrdõiguslikkust arvesse praeguses ELi eelarvetsüklis. Me järgime joonisel 7 esitatud nelja meedet.

Joonis 7

Meetmed soolise võrdõiguslikkuse teema lisamiseks ELi eelarvemenetlusse

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes järgmistele dokumentidele: OECD, „Toolkit for Mainstreaming and Implementing Gender Equality“, 2018; OECD, „Designing and Implementing gender budgeting. A path to action“, 2019; Euroopa Nõukogu, „Gender budgeting: practical implementation Handbook“, 2009.

Komisjon pööras meie uuritud poliitikameetmetes ja programmides vähe tähelepanu soolisele analüüsile

50

OECD 2018. aasta töövahendis kirjeldatakse nõuetekohase soolise analüüsi põhijooni. Selles rõhutatakse tõenditel põhineva soolise analüüsi tähtsust poliitikatsükli kõigis etappides. Selles keskendutakse eelkõige soolise võrdõiguslikkuse vajaduste ja soolise mõju hindamisele (punkt 06).

51

Kuna ELi aastaeelarvetele annab raamistiku seitsmeaastane finantsraamistik, on oluline võtta soolist võrdõiguslikkust selle koostamisel arvesse. Mitmeaastase finantsraamistiku üldisele seadusandlikule ettepanekule on lisatud valdkondlikud ettepanekud, mis hõlmavad peamisi ELi rahastamisprogramme. Komisjoni parema õigusloome tegevuskava alusel hinnatakse nende ettepanekute mõju.

52

Me hindasime, kas meie auditeeritud kaheksa mõjuhinnangut, mis olid lisatud 2014.–2020. aasta ja 2021.–2027. aasta finantsraamistike ELi rahastamisprogrammide valdkondlikele ettepanekutele, sisaldasid soolise võrdõiguslikkuse analüüsi. Kontrollisime ka seda, kas mitmeaastaseid finantsraamistikke ja taasterahastut käsitlevad üldised seadusandlikud ettepanekud sisaldasid soolõime nõuet.

53

Komisjon on kehtestanud suunised seadusandlike ettepanekute võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamiseks mõjuhinnangute koostamisel. 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku suhtes kohaldatavates suunistes29 on juhised selle kohta, kuidas teha kindlaks ja hinnata kavandatavate õigusaktide mõju soolisele võrdõiguslikkusele. Meie käsitletud mõjuhinnangutes sellist hindamist ei olnud. Neis oli vähe viiteid soolisele võrdõiguslikkusele ja see ei kujutanud endast nõuetekohast soolist analüüsi (punkt 06).

54

Komisjoni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku mõju hindamise suunistes30 soovitatakse poliitika kujundamisel võtta arvesse soolist võrdõiguslikkust, kuigi ainult siis, kui see on „proportsionaalne“. Kaheksast analüüsitud mõjuhinnangust sisaldas ESF+ mõjuhinnang vähesel määral soolist analüüsi ning ÜPP mõjuhinnangus kirjeldati lühidalt naiste olukorda maapiirkondades. Üheski teises mõjuhinnangus ei olnud selgitatud, miks selle tegemine ei oleks olnud „proportsionaalne“. Mõjuhinnangute kvaliteedi hindamise eest vastutava komisjoni asutuse (õiguskontrollikomitee) analüüs kinnitab, et mõjuhinnangutes viidatakse harva soolisele võrdõiguslikkusele. 2017. ja 2018. aastal viidati komitee kontrollitud 129 mõjuhinnangust ainult kuues soolisele võrdõiguslikkusele.

55

Komisjoni üldistes seadusandlikes ettepanekutes mõlema mitmeaastase finantsraamistiku kohta mainiti soolõimet või võrdõiguslikkust ainult üldiselt ja ainult seoses õigusküsimuste poliitikavaldkonnaga. Taasterahastu ettepanekus on üks viide, milles rõhutatakse soolise võrdõiguslikkuse meetmete tähtsust. Selles tuuakse esile COVID-19 kriisi mõningad asjaolud, mis mõjutavad naisi. Näiteks märgitakse, et kriis on olnud eriti raske üksikvanemate jaoks, kellest 85% on naised.

56

Juhime tähelepanu asjaolule, et taasterahastu suurima osa, taaste- ja vastupidavusrahastu raames on kehtestatud kohustus võtta arvesse soolist võrdõiguslikkust. Riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tuleb selgitada, kuidas kavandatud meetmed aitavad eeldatavasti kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamisele, ning nende eesmärkide integreerimist. Komisjon hindab nendes kavades ka nende panust liikmesriikide sotsiaalsesse vastupanuvõimesse ja seda, kas need leevendavad tõhusalt COVID-19 kriisi sotsiaalseid mõjusid. Nõukogu otsustab selle hinnangu alusel nende heakskiitmise üle. Komisjoni rakendamisaruanne taaste- ja vastupidavusrahastu kohta, mis esitatakse 2022. aasta keskpaigas, sisaldab hinnangut selle kohta, kuidas liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad on aidanud vähendada naiste ja meeste vahelist ebavõrdsust. Kuid nagu me märkisime oma arvamuses taaste- ja vastupidavusrahastu kohta31, on ühiste näitajate puudumise tõttu keeruline jälgida tulemusi ja võtta järelmeetmeid, sealhulgas seoses soolise võrdõiguslikkusega.

57

Nõuetekohase soolise analüüsi tegemiseks ja asjakohastel tõenditel põhinevate poliitikameetmete väljatöötamiseks peab poliitikakujundajatel olema juurdepääs statistikale, mis kajastab täpselt sugudevahelisi erinevusi ja ebavõrdsust. Selline statistika aitab jälgida poliitika mõju, näitab, kus on võimalik soolise ebavõrdsuse kaotamiseks rohkem ära teha32, ning võimaldab mõõta naiste ja meeste vahelisi erinevusi mitmesuguste sotsiaalsete ja majanduslike mõõtmete suhtes33

58

Seetõttu vaatlesime naiste ja meeste järgi jaotatud (ehk sooliselt eristatud) andmetel põhinevate andmete ja statistika kättesaadavust. ELi statistikaamet Eurostat koostab sooliselt eristatud andmeid 2786 kättesaadavast andmekogumist ligikaudu kahe kolmandiku põhjal, mis käsitlevad ELi sotsiaalpoliitika peamisi valdkondi34. Ta esitab sooliselt eristatud teavet ka teatavate muude ELi poliitikavaldkondade kohta (kuigi mitte kõigi – näiteks sooliselt eristatud teave transpordireisijate arvu kohta puudub). Komisjonil on ka portaal, mis võimaldab üldsusel tutvuda Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste avaldatud andmetega35. Portaalis kättesaadavast 15 749 andmekogumist umbes veerand kuulub elanikkonna ja ühiskonna valdkonda, mis on otseselt seotud soolise statistikaga. Ligikaudu pooled neist on jaotatud sooliselt. EIGE koostab soostatistikat, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse indeksit (punkt 04). EIGE soostatistika andmekogumis on andmed 1888 näitaja kohta

59

Kokkuvõttes võimaldavad need allikad juurdepääsu suurele hulgale sooliselt eristatud andmetele. Leidsime läbivaadatud fondides aga vähe tõendeid selle kohta, et komisjon oleks kasutanud neid süstemaatiliselt soolistes analüüsides. Kummagi mitmeaastase finantsraamistiku mõjuhinnangutest, mida me uurisime, oli ainult ühes (ESF+ mõjuhinnangus36) viide soolistele erinevustele, mis viitab sellele, et kasutati sooliselt eristatud andmeid.

Komisjon seadis mõned selgelt sooga seotud eesmärgid

60

OECD 2018. aasta töövahendi kohaselt peaksid valitsused kehtestama sooga seotud tulemuseesmärgid eri poliitikavaldkondades, et nad saaksid jälgida edusamme soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisel. ELi üldeelarvet reguleerivas finantsmääruses ei ole konkreetseid nõudeid sooga seotud eesmärkide kohta, kuid selles on üldnõue kehtestada programmi eesmärgid.

61

Programmi eesmärgid on loetletud programmiaruannetes. Need on aastaeelarve projektile lisatud aruanded, mis annavad teavet varasematel aastatel programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta. Me hindasime, kas 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku aastaeelarvete projektidele lisatud programmiaruanded kajastasid sooga seotud eesmärkide kasutamist kõigis poliitikavaldkondades. Seoses 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga vaatasime läbi programmide seadusandlikud ettepanekud, et teha kindlaks, kas neis on sooga seotud eesmärke.

62

2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku 58 rahastamisprogrammist neli – õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm, Euroopa Sotsiaalfond, programm „Erasmus+“ ja tervisevaldkonna programm – sisaldasid ühe eesmärgina selgesõnalisi viiteid soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Komisjoni kavandatud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm (millest sai kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm) ning ESF+ olid ainsad 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmid, mis sisaldasid eesmärke koos selgete viidetega soolisele võrdõiguslikkusele.

Komisjon ei jälginud mõjusalt ELi eelarve panust soolise võrdõiguslikkuse saavutamisse

63

OECD 2018. aasta töövahendis on märgitud, et järelevalvemehhanismid võimaldavad hinnata edusamme, parandada otsuste tegemist ning kohandada programme ja vahendeid, et saavutada suurem mõju. ELi finantsmääruses on sätestatud, et eesmärkide saavutamist tuleks jälgida tulemusnäitajate abil.

64

Komisjon avaldab tulemuslikkuse näitajate andmed programmiaruannetes. Need näitajad on sätestatud programmide aluseks olevates õigusaktides või seonduvates teisestes õigusaktides. Me hindasime, kas 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmiaruanded sisaldasid näitajaid sooga seotud eesmärkide saavutamise jälgimiseks.

65

2020. aastal avaldatud programmiaruannetes, mis hõlmasid 58 rahastamisprogrammi, oli rohkem kui 1000 näitajat. Neist viie programmi 29 näitajat olid seotud soolise võrdõiguslikkusega. Need näitajad mõõdavad soolise võrdõiguslikkusega seotud muutusi aja jooksul, näiteks soolist palgalõhet. Üheksateistkümne puhul võeti aluseks ka sooliselt eristatud andmed, näiteks tööhõive määr soo järgi. Need programmid moodustavad 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kogusummast 21,7%. Vt joonis 8. Komisjoni ettepanekutesse 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta jäi alles ainult kümme sooga seotud näitajat nendest 29-st, mille me kindlaks tegime.

Joonis 8

Sooga seotud näitajaid sisaldavate programmide osakaal 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

Komisjon tegi kättesaadavaks vähe teavet ELi eelarve üldise mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele

66

Üldsuse teavitamine eelarve mõjust soolisele võrdõiguslikkusele toetab süstemaatilist järelevalvet ja aruandekohustust37. See võib hõlmata teabe avalikustamist soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide jaoks eraldatud ja kasutatud vahendite kohta ning aruandlust programmide tulemuslikkuse kohta. See lihtsustab parlamentaarset kontrolli. Vt 2. selgitus.

2. selgitus

Soo järgi jaotatud andmete kasutamine eelarve eelnõu aluseks olevas majandusanalüüsis

Rootsi valitsus on teavitanud parlamenti majanduslikest erinevustest ning naiste ja meeste sissetulekute jaotuse muutumisest aastaeelarve eelnõu eraldi lisas alates 2004. aastast. 2021. aasta eelarve lisas on esitatud analüüs rahaliste vahendite jagunemise kohta naiste ja meeste vahel alates 1995. aastast, sealhulgas tööjõutulu, pensionide, sotsiaalkindlustusmaksete, maksude ja üldise netotulu muutuste analüüs. Lisa lõpus kirjeldatakse, kuidas on mõjutanud reformid aastatel 2019–2021 majandusressursside jaotumist naiste ja meeste vahel. Lisa koostamise eest vastutab rahandusministeerium.

67

Komisjoni kaks peamist aruannet ELi eelarve tulemuslikkuse kohta on aastaeelarve projektile lisatud programmiaruanded ning iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne, mis esitatakse iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse jaoks. Me hindasime, kas komisjon oli nendes kahes aruandes esitanud teavet ELi eelarve ja selle rahastamisprogrammide üldise mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele.

Komisjon suurendas ELi eelarveprojektile lisatud soopõhise teabe hulka, kuid esitas selle ebaühtlaselt

68

Mõnes programmiaruandes on soolõimet käsitlev osa. Selle teabe esitamise esimesel, st 2016. aastal avaldatud 58 programmiaruandest oli selline osa 20 programmiaruandes; 2020. aastal avaldatud programmiaruannete puhul oli see arv 3438. See tähendab, et nüüd sisaldavad kvantitatiivset või kvalitatiivset soopõhist teavet 59% rahastamisprogrammide programmiaruannetest, mis moodustavad 2014.–2020. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust 88%.

69

Leidsime aga, et selles teabes esineb puudusi. 2020. aastal avaldatud 34 programmiaruandest, milles oli soopõhine teave, oli ainult kümnes (29%) finantskalkulatsioon ELi eelarve panuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Need hõlmasid ESFi ja ERFi programme, kuid mitte EAGFi ega EAFRD programme ega programmi „Erasmus+“. Kuna aga ühist süsteemi ELi eelarvest soolise võrdõiguslikkuse jaoks eraldatud vahendite ja nende kasutamise jälgimiseks ei ole, kasutasid peadirektoraadid oma programmide soolise võrdõiguslikkuse panuse hindamiseks eri meetodeid. Seetõttu ei olnud võimalik arvutada kogu ELi eelarve panust. Komisjon jälgib vahendite eraldamist ja kasutamist muude valdkondadevaheliste poliitikameetmete suhtes. Vt 3. selgitus. Seevastu soolise võrdõiguslikkuse jaoks selline süsteem puudub.

3. selgitus

Kliimameetmete vahendite jälgimine ja eesmärkide seadmine

Kliimameetmete puhul kasutab komisjon vahendite jälgimisel OECD väljatöötatud meetodil põhinevat käsitlusviisi39. 2020. aastal avaldatud kliimakulutuste jälgimise ülevaates40 leidsime, et selle käsitlusviisi eeliseks on lihtsus ja pragmaatilisus, kuid kordasime oma muret, mille tõstatasime eriaruandes kliimameetmete kohta41, et on oht, et kuluprognoose hinnatakse tegelikust suuremaks.

Jälgimist võib täiendada eesmärkidega. ELi kontekstis seatakse need eesmärgid kokkuleppel Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Näiteks on seatud eesmärgiks kasutada kliimameetmeteks 2014.–2020. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust 20% (ligikaudu 200 miljardit eurot) ning 2021.–2027. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust ja taasterahastust kokku 30% (ligikaudu 550 miljardit eurot).

70

Joonisel 9 on toodud kokkuvõte programmiaruannetes esitatud soopõhisest teabest, sealhulgas sooga seotud eesmärgid (punkt 62), näitajad (punkt  65) ja finantskalkulatsioonid (punkt 69).

Joonis 9

Ülevaade programmiaruannetes esitatud soopõhisest teabest

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes eelarveaasta 2021 üldeelarveprojektile lisatud programmiaruannetele.

71

2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegias võtab komisjon kohustuse „kaaluda“ 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus soolise võrdõiguslikkusega seotud kulude mõõtmist programmide tasandil. 2020. aasta novembris leppisid komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament kokku, et komisjon peaks 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus töötama välja meetodi asjakohaste kulude mõõtmiseks programmide tasandil. Selle institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt rakendab komisjon kõnealust meetodit teatavate keskselt juhitavate programmide suhtes selle teostatavuse kontrollimiseks 2023. aasta jaanuariks42. See tähendab, et komisjon ei suuda näidata, kui suur summa kasutatakse keskpika aja jooksul kõigis ELi rahastamisprogrammides soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks.

Iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes oli väga vähe teavet soolise võrdõiguslikkuse tulemuste kohta

72

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne on üks komisjoni integreeritud finants- ja vastutusaruannetest43. See on iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse peamine teabeallikas. Aruande esimeses osas hinnatakse poliitiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Oma aruandes ELi eelarve tulemuslikkuse kohta44 juhtisime tähelepanu asjaolule, et ELi rahastamisprogrammide panuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse tehti kättesaadavaks vähe teavet.

73

Alates esimese iga-aastase haldus- ja tulemusaruande45 avaldamisest 2016. aastal ei ole komisjon ühelgi korral esitanud konkreetset teavet soolise võrdõiguslikkuse kui horisontaalse prioriteedi kohta. Samuti ei ole ta esitanud analüüsi eraldi osades. Seevastu on iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes aruandlus muude horisontaalsete prioriteetide kulutuste kohta. Komisjon märkis 2019. aasta haldus- ja tulemusaruandes46, et horisontaalsed poliitikaeesmärgid, eelkõige kliimakulutuste, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kestliku arengu eesmärgid tuleb paremini lõimida kogu eelarvesse. Soolist võrdõiguslikkust muul viisil iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes ei mainitud.

Õiguslike nõuete üksikasjalikum kindlaksmääramine lihtsustas soolise võrdõiguslikkuse teema lisamist programmidesse

74

Aruande viimases osas keskendume konkreetsetele programmidele ja hindame, kas komisjon on võtnud arvesse soolist võrdõiguslikkust ESFis, ERFis, EAFRDs, EAGFis ja programmis „Erasmus+“. Uurisime, kas on tehtud soolisi analüüse ja kas on seatud sooga seotud eesmärgid. Soovisime välja selgitada, kas komisjon suutis näidata programmide tulemusi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

75

Keskendusime neile viiele fondile nende rahalise tähtsuse tõttu mitmeaastases finantsraamistikus, aga ka seetõttu, et nende abil on võimalik stimuleerida majanduskasvu ja aidata kaasa soolisele võrdõiguslikkusele (punkt 02). ESFist toetatakse projekte tööhõive, sotsiaalse kaasatuse, hariduse ja koolituse valdkonnas kogu ELis. ERFi eesmärk on edendada tasakaalustatud arengut ELi eri piirkondades. EAFRD keskendub ELi maapiirkondade konkreetsetele probleemidele. EAGFi eesmärk on tagada põllumajandustootjate sissetulek otsetoetuste kaudu. Programmi „Erasmus+“ kaudu toetatakse ELi rahaliste vahenditega haridus- ja koolitusvaldkonda, et edendada majanduskasvu.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel on märkimisväärsed võimalused edendada soolist võrdõiguslikkust, kuid me leidsime mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 tulemuste kohta vähe teavet

76

Üle poole ELi vahenditest suunatakse viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kaudu. Neid fonde haldavad komisjon ja liikmesriigid ühiselt. Auditeerisime ESFi, ERFi ja EAFRD rakendamist Hispaanias ja Rumeenias. Meie töö hõlmas nende kahe riigi partnerluslepinguid ja 12 nende programmi.

77

Soolise võrdõiguslikkusega seotud õiguslikud nõuded on iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi määruses erinevad. Ühissätete määruses47 on aga sätestatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätted 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus. Määruse artiklis 7 on märgitud, et liikmesriigid ja komisjon peavad tagama meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ning soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmise kõikide programmide ettevalmistamise, rakendamise, seire ja hindamise ajal. See eeldab meetmete võtmist kõigis valdkondades, et püüelda soolise võrdõiguslikkuse poole, kasutades selliseid töövahendeid nagu eelhindamine ja eeltingimused, seirekomisjonid ning valikumenetlused ja -kriteeriumid.

78

Komisjoni ettepanek uue, 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ühissätete määruse kohta ei sisaldanud algselt ühissätete määruse artikliga 7 sarnaseid sätteid. Pärast esialgseid muudatusi lisati sarnased sätted siiski dokumendi järgmisse versiooni. Uues ühissätete määruses nõutakse ka, et liikmesriigid kehtestaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise tingimusena riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegilise raamistiku, kui nad investeerivad soolise tasakaalu parandamisse tööturul, töö- ja eraelu tasakaalustamisse või lastehoiutaristusse.

Soolist võrdõiguslikkust võeti meie uuritud programmides nende ettevalmistamise ajal arvesse

79

Leidsime, et meie uuritud Hispaania ja Rumeenia programmide puhul järgiti soolise võrdõiguslikkuse arvestamise kohustust ettevalmistusetapis sagedamini kui rakendus- ja järelevalveetapis. Kõigis programmides oli tehtud sooline analüüs ning nende kavandamisel oli võetud soolist võrdõiguslikkust eri määral arvesse. Samuti olid mõlemad liikmesriigid teinud eelhindamisi selle kohta, kas kavandatud meetmed on tõenäoliselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisel edukad. Leidsime mitu näidet, kus valikumenetlustes soodustati sooliste analüüside tegemist. Vt 4. selgitus.

4. selgitus

Valikukriteeriumid, mis motiveerivad tegema soolist analüüsi

Hispaania ja Rumeenia on lisanud valikumenetlustesse kriteeriumid, mis motiveerivad projektitaotlejaid tegema soolisi analüüse.

Näiteks palusid Hispaania ametiasutused oma ERFi kaasrahastatud programmis säästvate ja integreeritud linnaarengu strateegiate kohta ekspertasutusel hinnata, kui hästi on projektiettepanekutesse lisatud sooteema, ning kasutasid punktisummat valikukriteeriumina.

Rumeenias pidid ühe ESFi programmi toetuse taotlejad kirjeldama, kuidas nende projekt aitab kaasa ühele või mitmele horisontaalsele teemale, sealhulgas mittediskrimineerimisele ja soolisele võrdõiguslikkusele. Lisapunkte said taotlused, mis sisaldasid soolise diskrimineerimise vastu võitlemise meetmeid.

Uuritud programmides võeti sooga seotud eesmärke harva arvesse ja teavet nende mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele oli vähe

80

Programmid peavad olema kooskõlas üldeesmärkidega, mis on sätestatud neid rahastavaid fonde reguleerivates konkreetsetes õigusaktides ja ühissätete määruses. Liikmesriikidel on lubatud lisada oma soopõhiseid eesmärke. Hispaania oli ESFi mõne investeerimisprioriteedi jaoks lisanud konkreetsed sooga seotud eesmärgid ja näitajad, kuid Rumeenia mitte. Teistes uuritud fondides selliseid soopõhiseid eesmärke ei olnud.

81

Ühissätete määruse kohaselt peavad kõik liikmesriigid esitama iga programmi kohta rakendamise aastaaruande. Lisaks täpsustatakse, et 2016. ja 2018. aasta aruanded peavad sisaldama hinnangut soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamiseks võetud meetmete kohta.

82

Kõigi väljavalitud programmide aruannetes oli osa, kus oli esitatud kõige sagedamini kvalitatiivseid, kuid mõnikord ka kvantitatiivseid andmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetud erimeetmete kohta ning soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmise tagamiseks kehtestatud kord. Kuid aruannetes ei antud teavet tulemuste ega mõju kohta.

83

Nende aruannete põhjal avaldas komisjon ka aruanded Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta 2017. ja 2019. aastal. 2018. aastal avaldas ta ka kokkuvõtliku rakendamisaruande, mis hõlmas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate programmide rakendamist aastatel 2014–2017. Nendes aruannetes oli aga vähe teavet soolise võrdõiguslikkuse kohta.

84

Komisjoni Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmeplatvormis esitatakse andmed rahastatud tegevustes osalejate kohta. Kuid need andmed ei sisalda viidet soole. Seetõttu ei ole avalikult kättesaadavaid konsolideeritud sooliselt eristatud andmeid ühegi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühise näitaja kohta.

Põllumajandustootjatele makstavates EAGFi otsetoetustes jäeti soolised erinevused arvesse võtmata

85

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) moodustab enam kui kolmandiku ELi rahastamisest. EAGFi kulutused moodustavad ligikaudu kolm neljandikku ÜPP kulutustest ning selle vahendeid kasutatakse peamiselt põllumajandustootjatele sissetulekutoetuse andmiseks otsetoetuste kaudu. See on ELi eelarve suurim programm, mille maht on 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus üle 300 miljardi euro.

Otsetoetuste määruses ei võeta arvesse soolist võrdõiguslikkust ja piiratakse liikmesriikide võimalusi seda teha

86

Otsetoetuste 2014.–2020. aasta määruses ei ole õiguslikke nõudeid soolõime ega soolise võrdõiguslikkuse kohta. Oma arvamuses 2020. aasta järgset ÜPPd käsitlevate komisjoni ettepanekute kohta48 juhtisime tähelepanu sellele, et asjaomasel liikmesriigil on näiteks seoses otsetoetuste soolise mõjuga vähe võimalusi toetuste jaotamise viisi muuta, kuna otsetoetuste struktuur määratakse suures osas kindlaks kavandatud ELi õigusaktidega.

87

Leidsime selle kohta näiteid oma eksperdi neljast juhtumiuuringust kahes (punkt 19). Andaluusia (Hispaania) rakendab oma piirkondlikus eelarves soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvat eelarvestamist. Ta kasutab ligikaudu 90% oma programmidest soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Nende hulka ei kuulu siiski Andaluusia Põllumajanduse Tagatisfond, sest otsetoetuste süsteem ei võimalda naiste suhtes positiivseid meetmeid võtta49. Rootsi kasutab soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvat eelarvestamist ja tal on olemas võrdlusandmed, mis näitavad ebavõrdsust põllumajanduses. Kuid Rootsi ametiasutused selgitasid, et kuna nad pigem rakendavad poliitikameedet, mitte ei kavanda seda, ja kuna soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine ei ole otsetoetuste määruse kohaselt kohustuslik, ei saa nad seda ebavõrdsuse vähendamiseks kasutada.

Andmelüngad ja soolise analüüsi puudumine toovad kaasa soolise ebavõrdsuse põlistamise ohu

88

Mõjuhinnangutes analüüsitakse ÜPP muudatusi eesmärgiga hoida ära ELis ebavõrdsuse süvenemist põllumajandustootjate vahel nende vanuse, ettevõtte suuruse või piirkonna alusel. Mees- ja naissoost põllumajandustootjate vahelistele erinevustele eritähelepanu ei pöörata. Oma arvamuses 2020. aasta järgse ÜPP kohta (punkt 86), märkisime, et komisjon oli oma mõjuhinnangus arvestanud soolist võrdõiguslikkust seoses kestliku arengu eesmärkidega, kuid see ei avaldanud ettepanekule kuigi suurt mõju.

89

Oma arvamuses kritiseerisime ka seda, et puudub täpne teave põllumajandustootjate leibkonna sissetuleku kohta ja et liikmesriikidel ei ole kohustust koostada statistikat põllumajandusettevõtte netotulu kohta. Sooliselt eristatud statistika puudumine on samuti suur andmelünk, kui vaadelda otsetoetuste mõju soolisele võrdõiguslikkusele.

90

Teine suur andmelünk on statistiliste andmete puudumine otsetoetuste saajate kohta soo järgi. EAGFi määruses ei ole sellise statistika esitamise nõuet. Komisjonil ei olnud andmeid naistele ja meestele tehtavate maksete osakaalude kohta. Meie eksperdi juhtumiuuringus märgiti aga, et Rootsi põllumajandusametil on andmeid, mis näitavad, et 2019. aastal olid Rootsis 16% taotlejatest naised, kuid nad said vaid 7% toetusmaksetest. Iirimaa põllumajandustootjate ühenduse andmetel kuulus 2019. aastal 10% toetuskõlblikust maast naistele, kes said ainult 8% toetustest50. Kuna otsetoetused on pindalapõhised toetused, mis on ette nähtud põllumajandustootjatele, kelle käsutuses on põllumajanduslikuks tegevuseks ette nähtud maa (põllumajanduslikud majapidamised), on mitmeid tegureid, mis võivad neid näitajaid selgitada.

91

Euroopa Parlamendi 2019. aastal tellitud uuringus51 märgiti, et „naissoost põllumajandustootjatel on oluliselt vähem võimalusi kasutada maad ja muid tootlikke varasid ning neid kontrollida ja omada kui meestel“. Põllumajanduslike kutseorganisatsioonide komitee52 sõnul on naistel raske laenu saada. Eurostatil ei ole sooliselt eristatud teavet põllumajandusettevõtete omandilise kuuluvuse kohta, kuid ta koostab andmeid põllumajandusettevõtjate kohta. Põllumajandusettevõtja võib põllumajanduslikku majapidamist omada, aga ka rentida seda või olla usaldusisik. Eurostati andmete järgi oli 2016. aastal vaid umbes 30% Euroopa põllumajandusettevõtjatest naised53.

92

Eurostati andmete kohaselt on naistel ka tavaliselt väiksemad põllumajandusettevõtted: 2016. aastal oli naiste osakaal suuremate põllumajandusettevõtjate seas ainult 16%, samas kui väiksemate puhul oli see näitaja 35%54. 2017. aastal oli komisjoni hinnangul naissoost põllumajandustootjate toodang ettevõtte kohta palju väiksem (2013. aastal veidi vähem kui 12 000 eurot) kui meessoost põllumajandustootjatel (peaaegu 40 000 eurot). Hinnanguliselt oli ka naissoost põllumajandustootjatel kontroll palju väiksema maa-ala üle (12%) kui meestel (61%, ülejäänu kuulub äriühingutele)55. Oma arvamuses 2020. aasta järgse ÜPP kohta märkisime, et komisjoni andmed „näitavad, et mehed saavad sellistest toetustest [st põllumajandustootjatele makstavast sissetulekutoetusest] ligikaudu kolm viiendikku, naised ühe kaheksandiku ning ülejäänu läheb äriühingutele“.

93

Kogu eelöeldu viitab selgele vajadusele analüüsida põllumajandustootjatele otsetoetustena makstavate sissetulekutoetuste soolisi aspekte, sealhulgas tulujaotust ning selle seost maaomandi, toetuskõlbliku maa ja toetuse saajatega. Selleks on vaja koguda põhjalikumaid andmeid põllumajanduses töötavate naiste kohta ja neid ulatuslikumalt levitada. Juba 2017. aastal kutsus Euroopa Parlament56 komisjoni ja liikmesriike üles mõõtma naiste panust maapiirkondade sissetulekutesse ja tegema kindlaks, milline on naiste roll põllumajanduses. Ta rõhutas ka, et liikmesriigid peaksid esitama ajakohast statistikat naiste maaomandi kohta.

Komisjon ei võtnud mitte kõigis programmi „Erasmus+“ aspektides arvesse soolist võrdõiguslikkust

94

Programm „Erasmus+“ on ELi programm, millega toetatakse hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkondi. Programmi liikuvuse osa annab õppijatele ja õppejõududele võimaluse omandada oskusi välismaal õppides, töötades ja vabatahtlikuna tegutsedes.

95

2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus programmi „Erasmus+“ reguleeriva määruse põhjendustes on märgitud, et programmi üks eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse edendamine. Kuigi määruse põhitekstis puuduvad siduvad õiguslikud nõuded soolõime või sooliselt eristatud andmete kogumise kohta, on I lisas nõue koguda sooliselt eristatud andmeid programmi 25 põhinäitajast kahe kohta.

96

Seadusandlikus ettepanekus programmi „Erasmus+“ kohta 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus ei olnud algselt ühtegi sätet soolõime kohta ega nõutud sooliselt eristatud andmete kogumist. Kuid Euroopa Parlament on esitanud muudatusettepaneku57, milles nõutakse, et kõik programmi „Erasmus+“ kvantitatiivsed näitajad tuleb eristada soo alusel.

Komisjon pööras programmi ettevalmistamisel vähe tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele

97

Komisjoni mõjuhinnangus programmi „Erasmus+“ kohta mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 võeti soolist võrdõiguslikkust arvesse, kuid üksnes piiratud ulatuses. See sisaldas lihtsalt tabelit, milles kirjeldati iga poliitikameetme ettepaneku oodatavat mõju soolisele võrdõiguslikkusele, kuid puudus soolise võrdõiguslikkuse vajaduste ja mõju nõuetekohane analüüs.

98

2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku mõjuhinnangus toodi sooline võrdõiguslikkus esile ühe probleemina, mida tuleks programmi „Erasmus+“ raames käsitleda. Ka 2017. aasta avalikus konsultatsioonis programmi „Erasmus+“ tuleviku üle rõhutati, et sooline võrdõiguslikkus on üks lahendamist vajavatest ülesannetest. Seega oli selgelt tehtud kindlaks vajadus võtta soolist võrdõiguslikkust arvesse kogu programmis „Erasmus+“. Sellest hoolimata märkis komisjon seadusandlikus ettepanekus, et soolist võrdõiguslikkust tuleks aktiivselt edendada programmi „Erasmus+“ ühes valdkonnas – spordis.

99

Komisjonil on vajalikud andmed, et analüüsida või hinnata programmi „Erasmus“ soolist tasakaalu, sealhulgas õppevaldkondade kaupa. Kuid programmi „Erasmus+“ 2019. aasta aruanne ei sisalda teavet soolise mõju ega tulemuste kohta ega sooliselt eristatud andmeid. Viidatakse üliõpilaste või osalejate koguarvule. Kuid need arvud ei ole jaotatud soo alusel.

100

2020. aastal avaldatud programmiaruannetes märkis komisjon, et programmi „Erasmus+“ osalejate sooline tasakaal oli kuni selle ajani olnud „suurepärane“, esitamata arvandmeid selle kohta. Komisjon jõudis sellisele järeldusele hoolimata 2019. aasta uuringust, mille tegi samuti komisjon58 ja milles leiti, et programmis „Erasmus+“ on märkimisväärne sooline ebavõrdsus, kuna selles osaleb rohkem naisi kui mehi. Komisjoni viimastest kättesaadavatest andmetest59 nähtub, et 2014.–2018. aastal esines õppevaldkondade vahel märkimisväärseid soolisi erinevusi. Näiteks IT valdkonnas oli meessoost osalejaid umbes kaks ja pool korda rohkem kui naisi, samas kui kunsti- ja humanitaarteadustes oli naissoost osalejaid palju rohkem. See viitab vajadusele võtta programmi „Erasmus+“ kavandamisel arvesse soolist võrdõiguslikkust ning teha konkreetsete valdkondade kaupa põhjalik analüüs, mis ei piirdu osalejate koguarvuga.

Järeldused ja soovitused

101

Üldiselt ei kohaldata veel ELi eelarves soolõimet. Raamistikku soolõime toetamiseks kogu ELi eelarves ei ole veel täielikult kehtestatud. Leidsime, et ELi eelarvetsüklis ei võetud soolist võrdõiguslikkust piisavalt arvesse. Jõudsime järeldusele, et komisjon ei ole veel täitnud oma kohustust kohaldada soolõimet ELi eelarves.

102

Täpsemalt leidsime, et komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga ei edendatud piisavalt soolõime kasutamist. Aastateks 2016–2019 asendas komisjon oma varasema soolise võrdõiguslikkuse strateegia mittesiduva dokumendiga, milles puudus kava soolõime rakendamiseks ja järelevalveks. Uues 2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegias on tugevdatud komisjoni võetud kohustust tegeleda soolõimega, kuid põhieeldused ja konkreetsed meetmed puuduvad endiselt (punktid 2535).

103

Leidsime, et komisjoni institutsioonilist raamistikku on tugevdatud, kuid see ei toeta veel täielikult soolõime rakendamist. Komisjoni 2014.–2019. aasta koosseis ei kehtestanud soolõime rakendamiseks ja järelevalveks vajalikke mehhanisme. Ta ei pakkunud peadirektoraatidele piisavat koolitust ega oskusteavet soolõime tulemuslikuks rakendamiseks. Komisjoni 2019.–2024. aasta koosseis on täpsustanud võrdõiguslikkuse lõimimisega seotud rolle ja kohustusi. Uus kord annab keskse rolli peasekretariaadile, mis on võtnud kohustuse tagada, et poliitikakujundamisel võetakse võrdõiguslikkust arvesse. Kuid eelarve peadirektoraadile, mis vastutab ELi eelarve haldamise eest ja võib täita olulist rolli soolõime kohaldamisel ELi eelarve koostamisel, ei ole määratud võrdväärselt olulisi kohustusi. Komisjon kavatseb välja töötada võrdõiguslikkuse lõimimise koolitusstrateegia (punktid 3648).

1. soovitus: tugevdada komisjoni institutsioonilist raamistikku

Et tugevdada institutsioonilist raamistikku soolõime toetamiseks ja viia soolõime kohustus ellu konkreetse tegevuse kaudu, peaks komisjon tegema järgmist:

  1. täpsustama kõikides poliitikavaldkondades soolõimega seotud rolle, määrama igas peadirektoraadis asjaomased töötajad ja koostama kavad soolõime rakendamiseks igas poliitikavaldkonnas;
  2. tagama, et eelarve peadirektoraat juhib, koordineerib ja jälgib tõhusalt soolõime kohaldamist (st soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvat eelarvestamist) ELi eelarves;
  3. tegema soolõimealase koolituse kättesaadavaks kõigile töötajatele;
  4. tagama, et peadirektoraadid jagavad teavet ja tavasid ning kasutavad soolõime rakendamisel järjekindlalt kättesaadavaid vahendeid ja eksperditeadmisi, kaasa arvatud EIGE omi.

Soovituse täitmise tähtaeg: detsember 2021

104

Leidsime, et ELi eelarvetsüklis ei võetud soolist võrdõiguslikkust piisavalt arvesse. Komisjon pööras vähe tähelepanu nende poliitikameetmete ja programmide soolisele analüüsile, mida me uurisime. Kaheksast läbivaadatud mõjuhinnangust sisaldas ESF+ mõjuhinnang vähesel määral soolist analüüsi ning ÜPP mõjuhinnangus kirjeldati lühidalt naiste olukorda maapiirkondades. Leidsime, et komisjoni suunised seadusandlike ettepanekute võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamiseks ei olnud piisavalt konkreetsed ega taganud soolise võrdõiguslikkuse nõuetekohast arvessevõtmist. Meie arvates on edusammude tegemiseks soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel väga oluline kasutada soolisi analüüse (punktid 5055).

2. soovitus: teha sooline analüüs

Et võtta ELi eelarvetsüklis soolise võrdõiguslikkuse teemat rohkem arvesse, peaks komisjon tegema järgmist:

  1. ajakohastama oma parema õigusloome suuniseid seadusandlike ettepanekute võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamiseks, et edendada soolise mõju analüüsi;
  2. Soovituse täitmise tähtaeg: detsember 2021

  3. tegema ELi rahastamisprogrammide ja -vahendite vajaduste ja mõju soolisi analüüse ning andma mõjuhinnangutes, hindamistes ja tulemusaruannetes aru nende analüüside tulemustest või selgitama nende tegemata jätmise põhjuseid.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2022. aasta jaanuarist

105

Üldiselt leidsime läbivaadatud fondides vähe tõendeid selle kohta, et komisjon oleks kasutanud sooliselt eristatud andmeid süstemaatiliselt soolises analüüsis (punktid 5759). Auditeeritud programmide puhul leidsime, et mitte ühegi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühise näitaja kohta ei ole avalikult kättesaadavaid konsolideeritud sooliselt eristatud andmeid (punkt 84). Leidsime, et põllumajandusandmetes esinevad suured lüngad, mis tulenevad sellest, et puuduvad soo järgi jaotatud andmed põllumajandustulu jagunemise, maaomandi ja EAGFi otsetoetuste saajate kohta (punktid 8993). Peale selle viidatakse programmi „Erasmus+“ aruandluses üliõpilaste või osalejate koguarvule, kuid need arvud ei ole jaotatud soo järgi, kuigi see teave on kättesaadav (punkt 99).

3. soovitus: koguda ja analüüsida sooliselt eristatud andmeid

Et luua parem alus soolisele analüüsile, võimaldada mõõta naiste ja meeste olukorra erinevusi ning jälgida soolõime mõju ja selle kohta aru anda, peaks komisjon tegema järgmist:

  1. süstemaatiliselt koguma, analüüsima ja esitama kättesaadavaid sooliselt eristatud andmeid otsese eelarve täitmise raames elluviidavate ELi rahastamisprogrammide kohta;
  2. süstemaatiliselt koondama, analüüsima ja esitama teavet, mille liikmesriigid on esitanud kooskõlas jagatud eelarve täitmise raames elluviidavate ELi rahastamisprogrammide õiguslike nõuetega;
  3. lisama tulevastesse seadusandlikesse ettepanekutesse nõude süstemaatiliselt koguda ja esitada sooliselt eristatud andmeid ELi rahastamisprogrammide kohta.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2022. aasta jaanuarist

106

Leidsime, et komisjon on seadnud vaid mõned sõnaselgelt sooga seotud eesmärgid. 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku 58 rahastamisprogrammist vaid neljas oli ühe eesmärgina sõnaselgelt viidatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Komisjoni seadusandlikes ettepanekutes 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta sisaldasid ainult kaks programmi eesmärke, milles oli sõnaselgelt viidatud soolisele võrdõiguslikkusele (punktid 6062).

107

Komisjon ei jälginud mõjusalt ELi eelarve panust soolise võrdõiguslikkuse saavutamisse. 2020. aastal avaldatud programmiaruannetes leidsime rohkem kui 1000 näitaja seast 29 sooga seotud näitajat, mis olid esitatud viies programmis. Viiest meie uuritud programmist olid ainult ERFis ja programmis „Erasmus+“ sooga seotud näitajad. 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus on selliseid näitajaid tõenäoliselt veelgi vähem, sest ainult kümme neist, mille leidsime, lisati kavandatud õigusakti (punktid 6365). Samas valdkondades, kus õiguslikud nõuded olid üksikasjalikult sätestatud, lihtsustas see soolise võrdõiguslikkuse teema lisamist programmidesse (punktid 74100).

4. soovitus: kasutada sooga seotud eesmärke ja näitajaid

Et võtta paremini arvesse soolise võrdõiguslikkuse horisontaalset prioriteeti kogu ELi eelarves ja võimaldada jälgida edusamme, peaks komisjon tegema järgmist:

  1. 2021.–2027. aasta ELi rahastamisprogrammide ja -vahendite puhul tegema kindlaks asjakohased soolise võrdõiguslikkuse andmed, sealhulgas näitajad, mille kohta on kättesaadaval sooliselt eristatud andmed, ja neid kasutama;
  2. lisama tulevastesse seadusandlikesse ettepanekutesse sooga seotud eesmärgid ja tulemusnäitajad vastavalt soolise analüüsi tulemustele.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2022. aasta jaanuarist

108

Komisjon tegi kättesaadavaks vähe teavet ELi eelarve üldise mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele kahes peamises ELi eelarve tulemuslikkust käsitlevas aruandes: aastaeelarve projektile lisatud programmiaruannetes ning eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks koostatud iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes. Puudus ühine süsteem, et jälgida peadirektoraatide poolt soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks eraldatud vahendeid, mistõttu ei saanud eelarve peadirektoraat koostada sisukat üldhinnangut ELi eelarve panuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Juhime tähelepanu asjaolule, et 2020. aasta novembris leppisid komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament kokku, et komisjon peaks 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus töötama välja meetodi asjakohaste kulude mõõtmiseks programmide tasandil. Kokkuleppe kohaselt rakendab komisjon seda meetodit teatavate keskselt juhitavate programmide puhul selle teostatavuse kontrollimiseks 2023. aasta jaanuariks. Juhime tähelepanu ka sellele, et komisjon oli teinud ettepaneku eraldada vahendeid mõnele oma horisontaalsele poliitikaküsimusele, kuid mitte soolisele võrdõiguslikkusele (punktid 6673).

5. soovitus: parandada soolist võrdõiguslikkust puudutavat aruandlust

Et parandada aruandekohustust ja eelarve läbipaistvust ning tagada, et 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus on soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas programmidele eraldatud ja neis kasutatud vahendite kohta kättesaadav usaldusväärne teave, peaks komisjon tegema järgmist:

  1. töötama välja soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks eraldatud ja kasutatud vahendite jälgimiseks kindla süsteemi, mida saab kohaldada kõigile ELi rahastamisprogrammidele, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastule;
  2. Soovituse täitmise tähtaeg: detsember 2022

  3. esitama igal aastal iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes ning eelarveprojektis teabe soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud tulemuste kohta ning kõigi ELi rahastamisprogrammide, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu raames soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks eraldatud ja kasutatud vahendite kogusumma kohta;
  4. Soovituse täitmise tähtaeg: järk-järgult alates 2024. aasta jaanuarist kuni kõigi ELi rahastamisprogrammide täieliku hõlmatuse saavutamiseni

  5. analüüsima, kas ettepanek kasutada teatav osakaal ELi eelarvest soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks on asjakohane.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2027. aasta järgsete ettepanekute koostamisel

109

Juhime tähelepanu asjaolule, et taasterahastu suurima osa, taaste- ja vastupidavusrahastu raames on kehtestatud kohustus võtta arvesse soolist võrdõiguslikkust. Riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tuleb selgitada, kuidas kavandatud meetmed aitavad eeldatavasti kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamisele ning kuidas need eesmärgid integreeritakse. Kuid ühiste näitajate puudumise tõttu on keeruline jälgida tulemusi ja võtta järelmeetmeid, sealhulgas seoses soolise võrdõiguslikkusega (punkt 56).

6. soovitus: hinnata, kas taaste- ja vastupidavusrahastu käsitleb soolist võrdõiguslikkust, ja sellest teada anda

Komisjon peaks hindama liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades kavandatud meetmeid ning seejärel andma teada, kas need on aidanud kaasa soolisele võrdõiguslikkusele.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2021. aasta maist

V auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Tony Murphy, võttis käesoleva aruande vastu Luxembourgis 4. mail 2021.

Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner Lehne

Lühendid

DG BUDG: Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraat

DG DEVCO: Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat

DG EAC: Euroopa Komisjoni hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat

DG EMPL: Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat

DG JUST: Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat

DG REGIO: Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat

DG AGRI: Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

EAFRD: Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

EAGF: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond

EIGE: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

ERF: Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

ESF+: Euroopa Sotsiaalfond+

Eurostat: Euroopa Liidu Statistikaamet

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

Mõisted

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Parlamendi iga-aastane otsus, millega antakse komisjonile lõplik heakskiit selle kohta, kuidas eelarvet on täidetud.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond – ELi fond, millest rahastatakse ELi toetust maaelu arengu programmidele.

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond – ELi fond põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste ja põllumajandusturgude reguleerimise või neid toetavate meetmete rahastamiseks.

Euroopa Regionaalarengu Fond – ELi majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust tugevdav fond, millest rahastatakse investeeringuid piirkondadevahelise tasakaalustamatuse vähendamiseks.

Euroopa Sotsiaalfond – ELi fond haridus- ja tööhõivevõimaluste loomiseks ning vaesuse ohus olevate inimeste olukorra parandamiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – viis peamist ELi fondi, mis üheskoos toetavad majanduse arengut kogu ELis: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne – komisjoni koostatud iga-aastane aruanne ELi eelarve haldamise ja saavutatud tulemuste kohta.

Jagatud eelarve täitmine – vastupidiselt otsesele eelarve täitmisele on see ELi eelarve täitmise viis, mille raames delegeerib komisjon täitmisülesanded liikmesriikidele, kandes ise lõplikku vastutust.

Mitmeaastane finantsraamistik – ELi kulutuste kava, milles on üldjuhul seitsmeks aastaks määratletud prioriteedid (tuginedes poliitikaeesmärkidele) ja piirmäärad. See annab aluse ELi aastaeelarvete väljatöötamiseks, piirates kõikide kulukategooriate kulutusi.

Mõjuhindamine – poliitikaalgatuse või muu tegevuse tõenäolise (eel)mõju või tegeliku (järel)mõju analüüs.

Otsetoetused – põllumajandustootjatele otse makstav põllumajandustoetus.

Parem õigusloome – ELi poliitikat ja õigusloomet suunav kontseptsioon, mille aluseks on põhimõte, et reguleerimine peaks saavutama oma eesmärgid minimaalsete kuludega ning olema kavandatud läbipaistval ja tõenditel põhineval viisil koos kodanike ja sidusrühmade kaasamisega.

Programm „Erasmus+“ – ELi programm hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetamiseks Euroopas, peamiselt andes üliõpilastele võimaluse õppida ja omandada kogemusi välismaal.

Sooga seotud näitajad – parameetrid, mis näitavad muutusi naiste ja meeste vahelistes suhetes konkreetses valdkonnas.

Sooline analüüs – uuritakse naiste ja meeste tingimuste ja vajaduste erinevusi (sooliste vajaduste hindamine) ning poliitika või programmi naistele ja meestele avalduvat (tõenäolist) mõju (soolise mõju hindamine).

Sooline võrdõiguslikkus – põhimõte, et naistel ja meestel, tüdrukutel ja poistel peaksid olema ühesugused õigused, vabadused ja võimalused.

Sooliselt eristatud andmed – naiste ja meeste kohta kogutud ja eraldi süstemaatiliselt esitatud andmed, mis võimaldavad mõõta naiste ja meeste erinevusi eri sotsiaalsete ja majanduslike mõõtmete alusel.

Soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine – soolõime kohaldamine eelarvemenetluse kõigil tasanditel.

Soolõime – sooküsimuste süstemaatiline arvestamine poliitika, vahendite, programmide ja fondide olelusringi kõigis etappides.

Sugu – sotsiaalne ja kultuuriline mõiste, millega tehakse vahet naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste omadustel ning millest tulenevalt tajutakse, et naistel ja meestel on teatavad erinevad rollid ja kohustused.

Toetusesaaja – füüsiline või juriidiline isik, kes saab ELi eelarvest toetust või laenu või kasu mõnest ELi rahastatud tegevusest.

Ühissätete määrus – määrus, millega kehtestatakse kõigi viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi suhtes kohaldatavad eeskirjad.

Komisjoni vastused

Kokkuvõte

Komisjoni vastused kokkuvõttele (I kuni VI punkt).

Komisjon on juba pikka aega pidanud oma kohuseks edendada soolist võrdõiguslikkust. Seda on aja jooksul korduvalt väljendatud ning uue poliitilise aluse on see saanud von der Leyeni komisjoni ametiajal: 2020. aasta märtsis võeti vastu uus soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025, milles esitatakse järgmise viie aasta poliitiline tegevuskava. Strateegias kirjeldatakse komisjoni tööd soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning seatakse poliitilised eesmärgid ja põhimeetmed aastateks 2020–2025. Strateegia on kõrgelennuline ja kõikehõlmav ning suunatud kõigile kodanikele, liikmesriikidele, muudele Euroopa riikidele ja laiemale üldsusele.

Ursula von der Leyeni komisjoni töös soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on kesksel kohal tugeva institutsioonilise raamistiku loomine. Sel põhjusel on president von der Leyen loonud alalise struktuuri võrdõiguslikkuse, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelemiseks. President on ametisse nimetanud esimese spetsiaalselt võrdõiguslikkusega tegeleva voliniku, keda toetab võrdõiguslikkuse rakkerühm ja selle sekretariaat peasekretariaadi koosseisus. Peale selle on komisjon loonud ulatusliku võrdõiguslikkuse koordinaatorite võrgustiku, mille liikmete ülesandeks on muu hulgas vaadata varases ettevalmistus- ja kavandamisetapis võrdõiguslikkuse seisukohast läbi oma peadirektoraadi vastutusala kõik tulevased poliitikaalgatused, et tagada võrdõiguslikkuse sisuline arvesse võtmine.

Nagu ka strateegias märgitud, on komisjoni tegevus võrdõiguslikkuse alal jagatud kolme ossa. Soolist võrdõiguslikkust edendatakse esiteks poliitiliste meetmete abil, teiseks konkreetse sihipärase tegevusega nendes valdkondades, kus ebavõrdsus on visa kaduma, sealhulgas asjakohaste ELi rahastamisprogrammide raames, ning kolmandaks valdkonnapoliitilise dialoogi kaudu.

Eelarvepoliitika on kogu selle tegevuse lahutamatu osa. Komisjoni ettepanekutes 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta sisaldub sooline võrdõiguslikkus kõigi programmide kavandamise horisontaalse põhimõttena ja ka programmide erieesmärkides, et edendada sooteadlikku ja soolisele võrdõiguslikkusele suunatud poliitikat.

Samasugune vaade kajastus ka 2021.–2027. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud institutsioonidevahelises kokkuleppes60.

Komisjon töötab praegu välja soolise võrdõiguslikkusega seotud kulutuste jälgimise metoodikat, mida veel testitakse ja võetakse seejärel järk-järgult kasutusele. Peale selle tegeleb komisjon oma suuniste ajakohastamisega, et kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe raames võetud kohustustega paremini analüüsida ELi rahastamisprogrammide mõju soolisele võrdõiguslikkusele.

Komisjon tegutseb 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga ette nähtud raamides, milles lepiti Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kokku 2020. aasta detsembris, ning lähtub oma tegevuses rahastamisprogrammide alusaktidest, mille parlament ja nõukogu on vastu võtnud. Need raamid puudutavad näiteks uute programmide eesmärkide ja näitajate määratlemist, liikmesriikide aruandekohustusi ning asjakohaste andmete kättesaadavust.

Komisjon jätkab tööd soolise võrdõiguslikkuse aktiivseks edendamiseks Euroopa Liidus konstruktiivses koostöös teiste ELi institutsioonidega ning otsib selle eesmärgi saavutamiseks ka edasisi võimalusi parandada oma sisemist tööstruktuuri ja -korraldust.

Tähelepanekud

29

Kontrollikoja tsiteeritud välisuuring esindab üksnes selle autorite seisukohti ega kujuta endast komisjoni hinnangut olukorrale.

32

Iga-aastaste eduaruannete kohta on strateegilise kohustuse võtmise dokumendis märgitud, et edusammudest, sealhulgas liikmesriikide praktikast, tuleks igal aastal aru anda dokumendi 1. ja 2. lisas esitatud eesmärkide ja näitajate kaupa. Komisjon esitas asjaomase teabe aastaaruandes naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta ELis.

33

Komisjon on hoolikalt tutvunud kättesaadavate näitajatega, et jälgida edusamme kestliku arengu eesmärgi nr 5 „Sooline võrdõiguslikkus“ saavutamisel. Oma analüüsi põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et ÜRO näitaja 5.c.1 „Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste võimestamisega seotud eraldiste jälgimise ja avalikustamise süsteemidega riikide osakaal“ on oma praegusel kujul mõeldud kohaldamiseks arenguriikides ning seetõttu on selle asjakohasus ELi jaoks väike.

34

Von der Leyeni komisjoni võetud kohustust saavutada võrdõiguslikkuse liit aitab täita ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia. Strateegiaga taastatakse soolise võrdõiguslikkuse tähtsus ELi poliitilises tegevuskavas. See sisaldab raamistikku, milles esitatakse komisjoni poliitilised eesmärgid ja meetmed, et saavutada 2025. aastaks märkimisväärset edu sooliselt võrdõigusliku Euroopa suunas liikumisel.

38

Peasekretariaadil on ulatuslik vastutus poliitika koordineerimise eest komisjonis ning see hõlmab kõiki komisjoni poliitilisi prioriteete ja eesmärke. Eelarvevolinikul lasub üldine vastutus üldise eelarvepoliitika koordineerimise eest, sealhulgas poliitikavaldkondade integreerimise eest ELi eelarvesse.

Peale strateegiakavades selgelt määratletud sihtide järgivad komisjoni talitused soolise võrdõiguslikkuse eesmärke ja põhimõtteid, mis sisalduvad nende juhitavate programmide õigusraamistikes, nagu see on näiteks ühtekuuluvuspoliitika puhul.

45

2020. aastal alustasid komisjoni talitused põhjalikku sisearutelu soolise võrdõiguslikkuse jaoks eraldatud vahendite jälgimise metoodika väljatöötamiseks. Loomulikult hõlmasid need arutelud ka EIGE asjakohaseid väljaandeid. Pärast seda, kui arutelu oli mõnevõrra edenenud ja võtnud kirjaliku vormi ning selles olid osalenud talituste eri tasandid, pöördusid komisjoni talitused EIGE poole, et saada eksperdiarvamust kaalumisel olevate ideede kohta.

Need ideed on aluseks metoodikale, mille komisjon soovib 2023. aasta alguseks välja töötada kooskõlas oma kohustustega, mis tulenevad mitmeaastase finantsraamistiku institutsioonidevahelisest kokkuleppest. Komisjon jätkab metoodika väljatöötamiseks tihedat koostööd EIGEga.

47

Võrdõiguslikkuse rakkerühm on komisjonisisene ega hõlma rakendusameteid ega detsentraliseeritud asutusi. Sellest hoolimata tugineb rakkerühma sekretariaat ametite eksperditeadmistele ja on juba kohtunud EIGEga. Täiendavad kohtumised EIGEga on juba kavandatud 2021. aasta kevadeks.

48

Kuigi võrdõiguslikkuse rakkerühm, mida juhib peasekretariaat, vastutab võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest komisjonis, on eelarve peadirektoraadil oluline ülesanne integreerida soolõime eelarvepoliitikasse, muu hulgas eelarve ringkirjas esitatud kehtivate juhiste kaudu, mis puudutavad soolõimet käsitleva osa koostamist programmide tegevusaruannetes.

Komisjoni ühine vastus punktidele 50–53

Soolise mõju analüüs on integreeritud komisjoni parema õigusloome raamistikku, mis hõlmab kogu ELi poliitikakujundamist, sealhulgas eelarvelisi rahastamisprogramme.

OECD 2018. aasta õiguspoliitika ülevaates pidas OECD komisjoni parema õigusloome raamistikku oma liikmete seas üheks paremaks omataoliseks. Soolist analüüsi hõlmavad konkreetsed parema õigusloome vahendid, milles selgitatakse, kuidas tuleks soolist mõju analüüsida.

Parema õigusloome raamistikus pannakse rõhku proportsionaalsusele mõjuhinnangutes sisalduva analüüsi ulatuse ja põhjalikkuse suhtes. See tähendab, et mitte kõiki võimalikke sidusrühmi mõjutavaid mõjusid ei ole vaja uurida kõikides poliitikavaldkondades, vaid ainult kõige asjakohasemates, tuginedes proportsionaalse analüüsi põhimõttele. Proportsionaalsuse põhimõte integreeritud ja tasakaalustatud analüüsis on igati kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega.

54

Õiguskontrollikomitee on komisjoni sõltumatu üksus, mis annab nõu volinike kolleegiumile. Komitee kontrollib, kas mõju hindamise tulemuseks on asjakohaste mõjude läbipaistev analüüs, ning teeb seda proportsionaalsel viisil ja kooskõlas parema õigusloome suunistega.

Oma 2018. aasta aruandes märkis õiguskontrollikomitee, et talitused peavad kaaluma, milliste mõjude hindamine on proportsionaalne ning millised on nende ees seisvad aja- ning andmete kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja võrreldavusega seotud piirangud. Algatuse olemusest oleneb, millist mõju tuleks hinnata. Seoses soolisele võrdõiguslikkusele avalduva mõju analüüsiga ja selle sisaldumisega mõjuhinnangutes avaldas õiguskontrollikomitee oma aruannetes küll faktilisi andmeid, kuid ei seadnud mingil viisil kahtluse alla seda, et komisjon on soolisele võrdõiguslikkusele avalduva mõju analüüsimisel täielikult järginud parema õigusloome põhimõtteid.

Mõjuhinnangud sisaldavad proportsionaalsuse kaalutlustel olulisteks peetavate mõjude analüüsi, nagu on arutatud talitustevahelistes juhtrühmades. Kui mõju ei ole eeldatavasti märkimisväärne, jäetakse see kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega analüüsimata.

58

Kui andmed ei ole sugude lõikes eristatud, on see üldiselt tingitud sellest, et nende statistiliseks üksuseks ei ole üksikisik (näiteks: ettevõtlusstatistika, energeetika, rahvamajanduse arvepidamine jne). Seetõttu ei saa asjaomast statistikat esitada sugude lõikes.

62

Ühissätete määruses on nii 2014.–2020. aasta kui ka 2021.–2027. aasta programmitöö perioodiks sätestatud, et sooline võrdõiguslikkus on kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise horisontaalne põhimõte, milles sisalduvad ka mitmesugused soolõime aspektid. Peale selle on 2021.–2027. aasta ühissätete määruses ette nähtud soolise võrdõiguslikkuse jälgimine.

69

Komisjoni suutlikkus seda liiki teavet esitada sõltub aluseks olevate programmide konkreetsest ülesehitusest, liikmesriikide aruandluskohustustest ja asjakohaste andmete kättesaadavusest.

73

Komisjon peab aruandluse pidevat parandamist väga oluliseks. Võttes arvesse kontrollikoja palvet täiustada iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes sisalduvat soolise võrdõiguslikkuse aruandlust, uurib komisjon võimalust lisada 2021. aasta juunis avaldatavasse 2020. aasta haldus- ja tulemusaruandesse eraldi soolise võrdõiguslikkuse alajagu. Tuleb märkida, et 2019. aasta haldus- ja tulemusaruandes on kestliku arengu eesmärkide infograafikusse lisatud illustreeriv näide ELi eelarve panusest viiendasse kestliku arengu eesmärki (soolise võrdõiguslikkuse saavutamine). Vt ka komisjoni vastus soovitusele 5b.

77

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul ei nõuta korraldusasutustelt soolise mõõtme eelanalüüsi kõigis poliitikavaldkondades. 2014.–2020. aasta ühissätete määruse I lisas on selgelt märgitud, et liikmesriigid peaksid tegema soolist analüüsi „vajaduse korral“ (5. jagu horisontaalsete põhimõtete kohta).

Komisjon soovib rõhutada, et sooline võrdõiguslikkus on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise horisontaalne põhimõte ning liikmesriigid peaksid kirjeldama programmides meetmeid, mida tuleb võtta selle põhimõtte järgimiseks, eelkõige seoses tegevuste valiku, sekkumiste eesmärkide ning järelevalve ja aruandluse korraldusega. ESFi kaudu toetatakse ka konkreetseid sihipäraseid meetmeid.

78

2021.–2027. aastaks on ühissätete määruses sisalduvaid soolise võrdõiguslikkusega seotud õiguslikke nõudeid karmistatud kahel viisil. Esiteks on liikmesriikide jaoks kehtestatud uus rahastamise eeltingimus ehk nn rakendamistingimus, et tagada ELi põhiõiguste harta tõhus kohaldamine, mis hõlmab ka meeste ja naiste võrdõiguslikkuse nõuet. Peale selle on karmistatud soolise võrdõiguslikkuse tagamise rakendamistingimust. Samuti on ESF+, ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul lisatud soolise võrdõiguslikkusega seotud kulude jälgimise süsteem, mis võimaldab paremini jälgida soolise võrdõiguslikkusega seotud investeeringuid.

80

Tuleb märkida, et kehtiva õigusraamistiku kohaselt ei olnud liikmesriigid kohustatud lisama ESFi investeerimisprioriteetidesse konkreetseid sooga seotud eesmärke ja näitajaid. Peale selle tuleks aruande täielikkuse huvides esile tuua, et Rumeenia otsustas ise täita soolise võrdõiguslikkuse nõudeid, luues stiimuleid naiste osalemiseks ESFist rahastatavates tegevustes ja edendades konkreetseid meetmeid, mis aitavad otseselt suurendada soolist võrdõiguslikkust. Seda lähenemist on üksikasjalikult kirjeldatud 2014.–2020. aasta rakenduskava „Inimkapital“ punktis 11.3 ning selle täitmist jälgitakse, kogudes soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid andmeid rakenduskavas määratletud näitajate kohta.

82

Tulemusi ja mõju ei olnud tegelikult võimalik 2016. ja 2018. aastal kirjeldada, sest neid saab mõõta alles pärast pikemat rakendusperioodi. Seda raskendas veelgi 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise alguse hilinemine.

83

2017. ja 2019. aastal koostas komisjon kooskõlas ühissätete määruse artikliga 53 strateegilise aruande, mis põhineb kooskõlas ühissätete määruse artikli 52 lõikega 1 esitatud liikmesriikide eduaruannetel partnerluslepingute rakendamise kohta. Liikmesriigid peavad oma eduaruannetes esitama muu hulgas teavet meetmete kohta, mida on võetud seoses meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning mittediskrimineerimise edendamise horisontaalsete põhimõtete kohaldamisega (ühissätete määruse artikkel 7).

84

Komisjon märgib, et määruses 288/2014 on selgelt öeldud, et „[...] ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul ei ole sugude kaupa jaotamine enamasti vajalik“ (I lisa tabel 5, joonealune märkus 1). Seega paluti ERFi ja Ühtekuuluvusfondi programmide vastuvõtmisele eelnevas läbirääkimisetapis esitada näitajate sooline jaotus ainult juhul, kui see on asjakohane. Seepärast on iga-aastastes rakendusaruannetes esitatud näitajad sooliselt eristatud vaid vähestel juhtudel. See omakorda piirab andmete esitamist terviklikul ja automatiseeritud avatud andmeplatvormil.

85

Otsetoetuste määruse rakendamisel kohaldatakse mittediskrimineerimise ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtteid, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 10 ja 8 ning ELi põhiõiguste harta artiklites 21 ja 23. See ei ole suunatud konkreetselt ei meestele ega naistele, vaid pigem põllumajandustootjatele. Ükski teadaolev diskrimineerimise põhjus (sugu, puue jne) ei mõjuta mingilgi määral põllumajandustootjate õigust saada otsetoetusi.

86

Kehtiva otsetoetuste määruse kohaselt tuleb selle rakendamisel järgida ELi põhiõiguste hartat, sealhulgas selle artiklit 23. Vt ka vastus punktile 85.

Institutsioonidevahelistel läbirääkimistel tulevase ÜPP üle on jõutud kokkuleppele lisada sellesse konkreetne eesmärk, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses. See võimaldab liikmesriikidel kooskõlas uue rakendamismudeliga rakendada sihipärasemaid ja õiglasemaid meetmeid, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks, vastavalt oma riigi vajadustele. Liikmesriigid peavad oma ÜPP strateegiakavade ettevalmistamisse kaasama soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavad asutused.

Peale selle on sooküsimusi käsitletud liikmesriikidele ÜPP strateegiakavade kohta antud soovitustes.

88

Vt ka komisjoni vastus punktile 86.

89

Komisjon juhib tähelepanu sellele, et põllumajanduslike majapidamiste netosissetulek oleneb paljudest muudest teguritest, mis ei sõltu põllumajandusettevõtte sissetulekust (näiteks pereliikmete sissetulek väljaspool põllumajandusettevõtet), ning poliitikast, mis kuulub liikmesriikide pädevusse ja on liikmesriigiti väga erinev (maksustamine, maaturgu käsitlevad õigusaktid, pärimisseadused, pensioniskeemid, taastuvenergiaga seotud riigiabi jne).

90

Komisjon tuletab meelde, et proportsionaalsuse kaalutlusel kogub ta ainult selliseid andmeid, mis on asjakohased asjaomaste õigusaktide rakendamiseks. Võttes arvesse, et 2014.–2020. aasta otsetoetuste määruses ei ole sätestatud soopõhise eristuse nõuet, ei olnud liikmesriigid kohustatud edastama andmeid otsetoetuste saajate soo kohta.

Peale selle võivad EAGFist otsetoetust saada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

91

Eurostat avaldab sugude lõikes esitatud teavet põllumajandusettevõtte omamise kohta maaomandi tähenduses (tabel ef_mp_tenure). Tabelis61 on esitatud selliste põllumajandusettevõtete arv, mille maa kuulus 2016. aastal (tervikuna või osaliselt) ettevõtte omanikule; andmed on esitatud omaniku soo järgi (naine/mees / sugu ei ole asjakohane). Juhime tähelepanu sellele, et tabelis esitatud andmeid tuleb analüüsida teatava ettevaatusega juhul, kui põllumajandusettevõtte omanik on samaaegselt maa omanik ja ka rendib seda.

92

Komisjon juhib tähelepanu oma vastustele punktides 86–88. Kontrollikoja osutatud elemendid ei kuulu EAGFi reguleerimisalasse.

2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika ettepanekus käsitletakse sooküsimusi 8. alaeesmärgi raames. Uue rakendamismudeli kohaselt ja austades ELi põhiõiguste hartat, on liikmesriikidel suurem paindlikkus kavandada oma ÜPP sekkumisi vastavalt oma vajadustele, sealhulgas seoses sooküsimustega.

93

Komisjon märgib, et naiste maaomandi statistika kuulub liikmesriikide ainupädevusse.

2020. aasta järgse ÜPP puhul teeb komisjon ettepaneku koguda toetusesaajate kohta teavet soo alusel, kui see on võimalik ja asjakohane.

96

Komisjon on kogunud sugude lõikes esitatud andmeid 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames ilma, et seda nõuaks ükski konkreetne õigusnorm, ning kavatses jätkata nende kogumist 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku puhul. Peale selle on pärast institutsioonidevahelisi läbirääkimisi lisatud määruse II lisa lõplikku teksti selge andmete liigitamise nõue: „Kvantitatiivsete näitajate mõõtmistulemused liigitakse, nagu on asjakohane, riigi, soo ning meetme ja tegevuse liigi alusel.“

97

Komisjoni mõjuhinnangus programmile „Erasmus+“ 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus võeti soolist võrdõiguslikkust arvesse, kuid üksnes piiratud ulatuses kõige olulisema mõju kindlaks tegemiseks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

98

Komisjon märgib, et programmi „Erasmus+“ uude, 2021.–2027. aasta määrusesse on lisatud põhjendus, milles on selgelt öeldud, et programm toetab naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üldist põhimõtet. („Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega täielikult tagada õigus soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning edendada harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist. (...)“)

100

2020. aasta programmi tegevusaruannetes esitatud hinnangu aluseks oli programmis osalenud naiste üldine osalusmäär 58 %, mida komisjon peab suurepäraseks. Sooline ebavõrdsus õppevaldkondade kaupa on laiem teema, millega tegelemine ei kuulu programmi „Erasmus+“ kohaldamisalasse.

Järeldused ja soovitused

101

Komisjon peab väga oluliseks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ELi eelarve kaudu ning on seisukohal, et uus soolise võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020–2025 koos uue mitmeaastase finantsraamistiku ja sellega kaasneva institutsioonidevahelise kokkuleppega loob selleks asjakohase raamistiku.

102

Von der Leyeni komisjoni ametiajal on varasem pikaajaline töö soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks veelgi hoogu juurde saanud. Von der Leyeni komisjoni võetud kohustust töötada võrdõiguslikkuse liidu saavutamise nimel aitab täita ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025. Strateegias esitatakse poliitikaeesmärgid ja meetmed, mille abil saavutada 2025. aastaks sooliselt märksa võrdõiguslikum Euroopa. Eesmärk on liit, kus naised ja mehed, tüdrukud ja poisid saavad kogu oma mitmekesisuses vabalt käia oma valitud teed, neil on võrdsed võimalused edu saavutada ning nad saavad võrdselt osaleda Euroopa ühiskonnas ja selle juhtimises. Strateegia näitab suunda ja annab komisjoni talitustele selged juhised selle rakendamiseks oma poliitikavaldkondades.

103

2019. aasta lõpus loodi võrdõiguslikkuse rakkerühm, et toetada esimese võrdõiguslikkuse voliniku tööd. Rakkerühma juhib poliitika koordineerimise eest vastutav asepeasekretär, kellel on põhjalik ülevaade kõigist komisjoni poliitikavaldkondadest.

Võrdõiguslikkuse süvalaiendamine tähendab ühist tööd kõikidel tasanditel ja see kajastub ka võrdõiguslikkuse rakkerühma struktuuris ja tööpõhimõtetes. Rakkerühma töö peamised edasiviijad on eelkõige igas peadirektoraadis ametisse nimetatud võrdõiguslikkuse koordinaatorid, kes hoolitsevad suhtluse eest peasekretariaadi koosseisus töötava rakkerühma sekretariaadiga. Võrdõiguslikkuse koordinaatoritel on võtmeroll võrdõiguslikkuse, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse edendamisel oma peadirektoraadis ning võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel oma poliitikavaldkonnas. Võrdõiguslikkuse koordinaatorid kohtuvad korrapäraselt ja vahetavad võrdõiguslikkuse süvalaiendamise häid tavasid.

Eelarve peadirektoraadil on ELi eelarve kaudu toimuva süvalaiendamise juures koordineeriv roll tihedas koostöös peasekretariaadiga.

1. soovitus – tugevdada komisjoni institutsioonilist raamistikku

a) Komisjon nõustub selle soovitusega.

Selles valdkonnas koordineerib komisjoni talituste tööd võrdõiguslikkuse rakkerühm. Iga peadirektoraat nimetab ametisse võrdõiguslikkuse koordinaatori, kelle ülesanne on koordineerida ja kontrollida võrdõiguslikkuse, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse seisukohast kõiki tulevasi poliitikaalgatusi, mis on selle peadirektoraadi vastutusalas. Koostöös võrdõiguslikkuse rakkerühma sekretariaadiga tagavad võrdõiguslikkuse koordinaatorid, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eesmärgid kajastuvad sisuliselt talituste võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kavades.

b) Komisjon nõustub soovitusega osaliselt.

Komisjon jätab endale õiguse jagada ülesandeid asutusesiseselt nii, nagu ta seda vajalikuks peab. Praegusel juhul on komisjon juba kehtestanud vajaliku korra, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tulemuslikult juhtida, koordineerida ja selle üle järelevalvet teostada. Eelarve peadirektoraadil on ELi eelarve kaudu toimuva süvalaiendamise juures oluline koordineeriv roll tihedas koostöös peasekretariaadiga.

c) Komisjon nõustub selle soovitusega.

d) Komisjon nõustub selle soovitusega.

Komisjon kasutab laialdaselt mitmesuguseid kättesaadavaid vahendeid ja eksperditeadmisi, sealhulgas asutusesiseseid ning Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eksperditeadmisi.

2. soovitus – viia läbi sooline analüüs

a) Komisjon nõustub selle soovitusega.

Komisjon ajakohastab oma parema õigusloome suuniseid ja töövahendeid, et toetada soolise võrdõiguslikkuse mõju kindlakstegemist ja analüüsi mõjuhinnangutes ja hindamistes. Ajakohastamisel kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt valitakse välja ja analüüsitakse iga programmi puhul kõige olulisemat mõju.

Mõjuhinnangutes ja hindamistes tuleks soolist mõju arvesse võtta ja analüüsida juhul, kui see on konkreetse programmi jaoks oluline. Parema õigusloome suuniste ajakohastamisega toetatakse soolisele võrdõiguslikkusele avalduva mõju paremat kindlakstegemist, piiritlemist ning kvalitatiivset ja kvantitatiivset hindamist kättesaadavate andmete piires.

b) Komisjon nõustub soovitusega osaliselt.

Kooskõlas uuele mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud institutsioonidevahelisest kokkuleppest tulenevate kohustustega parandab komisjon soolise võrdõiguslikkuse mõju hindamist asjaomaste tulevaste ELi rahastamisprogrammide ja -vahendite hindamistes ja mõjuhinnangutes ning ajakohastab vastavalt oma parema õigusloome suuniseid.

Komisjon uurib tulevaste ELi rahastamisprogrammide ettepanekute ettevalmistamisel, kas nende võimalik mõju soolisele võrdõiguslikkusele on märkimisväärne.

Asjakohaste ELi rahastamisprogrammide puhul esitab komisjon hinnangu soolisele võrdõiguslikkusele avalduva mõju kohta hindamise käigus ja mõjuhinnangus ning iga-aastastes tulemusaruannetes kättesaadavate andmete piires.

3. soovitus – koguda ja analüüsida sugude lõikes esitatavat statistikat

a) Komisjon nõustub selle soovitusega osaliselt.

Otsese eelarve täitmise alla kuuluvate ELi rahastamisprogrammide kohta sugude lõikes esitatavate kättesaadavate andmete kogumine, analüüs ja aruandlus toimub kooskõlas parema õigusloome suunistega.

b) Komisjon nõustub soovitusega osaliselt.

Komisjon analüüsib sellist teavet ja annab selle kohta aru, kui see on kättesaadav, kuid teabe süstemaatiline konsolideerimine kõikide jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate ELi rahastamisprogrammide kohta ei ole võimalik, sest nende rahastamisprogrammide õiguslikud alused ei nõua sellise teabe kogumist.

c) Komisjon nõustub selle soovitusega osaliselt.

Komisjon hindab selliste andmete kogumise ja nende kohta aruannete esitamise asjakohasust tulevaste ELi rahastamisprogrammide ettepanekute ettevalmistamisel hindamiste ja mõjuhinnangute või muude ettevalmistavate meetmete raames.

Komisjon ei saa praeguses etapis siiski võtta kohustusi tulevaste seadusandlike ettepanekute sisu suhtes.

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 22 kohaselt on kolm institutsiooni kokku leppinud, et õigusaktides nähakse vastavalt vajadusele ette aruandlus-, järelevalve- ja hindamiskord, vältides samal ajal ülereguleerimist ja liigset halduskoormust, eelkõige liikmesriikidele. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid õigusaktide mõju kohta kohapeal.

106

Alates sellest, kui komisjon esitas 2018. aastal ettepanekud 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta, on olukord muutunud. Läbirääkimiste käigus on karmistatud rohkemate programmide võrdõiguslikkuse, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse nõudeid 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusaktides. Näiteks sisaldab ühissätete määrus nüüd sõnaselgelt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist horisontaalse põhimõttena ja ka uut jälgimismehhanismi. Institutsioonidevahelistel läbirääkimistel tulevase ÜPP üle on kolm institutsiooni otsustanud lisada konkreetse eesmärgi, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses.

107

Komisjon annab programmide tegevusaruannetes aru programmide õiguslikes alustes määratletud näitajate kohta. Peale selle on komisjoni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutes sisalduvad näitajad valitud lähtuvalt nende asjakohasusest konkreetse programmi põhiaspektide suhtes, samuti nende usaldusväärsusest, alusandmete kättesaadavusest ja kulutõhususest.

4. soovitus – kasutada soopõhiseid eesmärke ja näitajaid

a) Komisjon nõustub selle soovitusega.

b) Komisjon nõustub soovitusega osaliselt.

Komisjon ei saa praeguses etapis võtta kohustusi tulevaste seadusandlike ettepanekute sisu suhtes.

Komisjon esitab iga programmi eesmärgid lähtuvalt nende asjakohasusest kõnealuse programmi põhiaspektide suhtes. Komisjon hindab eesmärkide ja nendega seotud näitajate asjakohasust tulevaste ELi rahastamisprogrammide ettepanekute ettevalmistamisel hindamiste ja mõjuhinnangute või muude ettevalmistavate meetmete raames.

Seejärel valitakse tulemusnäitajad lähtuvalt nende asjakohasusest konkreetse eesmärgi suhtes, andmete kättesaadavusest ja kvaliteedist ning kulutõhususest.

108

Komisjon rõhutab, et sooküsimustega seotud kulude hindamise metoodika väljatöötamise ajakava lepiti Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kokku uue mitmeaastase finantsraamistikuga kaasneva institutsioonidevahelise kokkuleppe osana.

5. soovitus – parandada soolist võrdõiguslikkust käsitlevat aruandlust

a) Komisjon nõustub selle soovitusega.

Nagu on märgitud 2021.–2027. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud institutsioonidevahelises kokkuleppes, uurib komisjon, kuidas töötada välja metoodika asjakohaste kulude mõõtmiseks mitmeaastase finantsraamistiku programmide tasandil. Komisjon võtab selle metoodika kasutusele niipea, kui see on kättesaadav. Hiljemalt alates 1. jaanuarist 2023 rakendab komisjon metoodikat teatavate tsentraalselt juhitavate programmide puhul, et katsetada selle teostatavust.

b) Komisjon nõustub soovitusega osaliselt.

Komisjon esitab aruande kooskõlas 2021.–2027. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud institutsioonidevahelise kokkuleppega. Võttes arvesse, et metoodika võetakse kasutusele alles pärast 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise algust, piirdub aruandlus konkreetsel ajahetkel kättesaadavate andmetega ning hakkab kõiki ELi rahastamisprogramme hõlmama alles järk-järgult.

c) Komisjon nõustub selle soovitusega.

Seda saab hinnata alles siis, kui on saadud piisavalt kogemusi uue metoodika rakendamisel.

6. soovitus – esitada hinnang ja aruanne selle kohta, kas taaste- ja vastupidavusrahastu aitab saavutada soolist võrdõiguslikkust

Komisjon nõustub selle soovitusega osaliselt.

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende kavad aitaksid kaasa soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele, ja selgitama, kuidas seda tehakse. Komisjon hindab liikmesriikide kavades esitatud selgitusi.

Riiklike kavade rakendamise eest vastutavad liikmesriigid. Taaste- ja vastupidavuskavadele ning liikmesriikide esitatud rakendusandmetele tuginedes esitab komisjon aruande selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskavadega võideldakse naiste ja meeste ebavõrdsuse vastu.

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva tulemusauditi viis läbi ELi rahastamise ja haldamise teemadega tegelev V auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Tony Murphy. Auditit juhtis kontrollikoja liige Eva Lindström, keda toetasid kabinetiülem Katharina Bryan, kabineti nõunik Johan Stalhammar, kabineti assistent Karin Andersson, kabineti praktikant Amanda Ramer, valdkonnajuht Margit Spindelegger, kaasauditijuht Elisa Gómez, kaasauditijuht Rogelio Abarquero Grossi, audiitorid Giuseppe Diana ja Marilena Elena Friguras, lähetatud riiklik ekspert Quirino Mealha, praktikandid Joniada Goçaj ja Thomas Hebenstreit; illustratiivseid materjale aitas koostada Jesús Nieto Muñoz; keelealast abi osutas Richard Moore; IT-tuge osutasid Emanuele Fossati ja Danilo De Pascalis; statistikaalast tuge osutas Bogomil Kovachev; sekretariaadituge pakkusid Valérie Tempez-Erasmi ja Manuela Magliocca.

Järelmärkused

1 Näiteks McKinsey Global Institute, „How advancing women’s equality can add $12 trillion to global growth“, september 2015; Maailma Majandusfoorum, 2020. aasta ülemaailmse soolise ebavõrdsuse aruanne, detsember 2019; Rahvusvaheline Valuutafond, „Gender Inequality and Economic Growth: Evidence from Industry-Level Data“, juuli 2020; Rahvusvaheline Valuutafond, „Women, Work, and the Economy: Macroeconomic Gains from Gender Equity“, detsember 2013; Åsa Löfström, Umeå Ülikool, „Gender equality, economic growth and employment“.

2 COM(2020) 152 final.

3 EIGE, „Economic Benefits of Gender Equality in the European Union“.

4 Euroopa Komisjon, „Economic sectors at risk due to COVID-19 disruptions: will men and women in the EU be affected similarly?“, 2020; Euroopa Komisjon, „The impact of sex and gender in the COVID-19 pandemic“, 2020.

5 Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon soolise perspektiivi kohta COVID‑19 kriisi ajal ja selle järgsel perioodil.

6 Näiteks Euroopa Parlament, „Backlash in Gender Equality and Women’s and Girls’ Rights“, juuni 2018; ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur, „Democratic backsliding and the backlash against women’s rights: Understanding the current challenges for feminist politics“; EIGE, „Beijing +25: the fifth review of the implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States“, 2020.

7 COM(2020) 152 final: „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“.

8 EIGE, soolise võrdõiguslikkuse indeks, riigid, 2020. aasta väljaanne.

9 SWD(2019) 101 final: „2019 report on equality between women and men in the EU“.

10 OECD, „Toolkit for Mainstreaming and Implementing Gender Equality“, 2018.

11 Käesolevas aruandes kasutatakse terminit „sooliselt eristatud andmed“, sest siin viidatakse naiste ja meeste järgi jaotatud andmetele.

12 Euroopa Parlamendi 19. novembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020.

13 Euroopa Ülemkogu järeldused, 17.–21. juuli 2020.

14 KOM(1996) 67 final.

15 Komisjoni 2014.–2019. aasta koosseis oli ametis 1. novembrist 2014 kuni 30. novembrini 2019.

16 Komisjoni 2019.–2024. aasta koosseis asus ametisse 1. detsembril 2019.

17 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2021: „Haridusele antav ELi humanitaarabi: aitab abivajavaid lapsi, kuid peaks olema pikemaajaline ja jõudma rohkem tüdrukuteni“.

18 SWD(2015) 278 final.

19 Nt kaupade ja teenuste ühtse turu strateegia (COM(2015) 550 final).

20 „Evaluation of the strengths and weaknesses of the Strategic Engagement for Gender Equality 2016–2019“, mille tellis 2019. aastal õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat.

21 EIGE ekspertide foorumi 3.–4. aprilli 2019. aasta koosoleku protokoll.

22 SEC(2010) 1079.

23 Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, „Visions for gender equality“, 2015; naiste ja meeste võrdsete võimaluste nõuandekomitee, „Opinion on Gender Equality in the EU in the 21st century: remaining challenges and priorities“, 2014; õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, „Report on the Forum on the future of gender equality in the EU“, 2015.

24 COM(2020) 152 final.

25 EIGE, Soolõime.

26 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2020: „ELi asutuste tulevik – võimalus suuremaks paindlikkuseks ja koostööks“.

27 EIGE haldusnõukogu 33. koosoleku protokoll, november 2019.

28 Eelarve peadirektoraat, strateegiline kava 2020–2024.

29 SEC(2009) 92.

30 SWD(2017) 350 final.

31 Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 6/2020 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend.

32 ÜRO, „Integrating a Gender Perspective into Statistics“, 2016.

33 EIGE, sõnastik ja tesaurus.

34 Eurostati andmebaas, 17.3.2021.

35 ELi avatud andmete portaal, 17.3.2021.

36 SWD(2018) 289 final.

37 OECD, „Designing and Implementing gender budgeting. A path to action“, 2019.

38 Lisaks veel üks erivahendi jaoks.

39 OECD arenguabi komitee, „Rio Markers for Climate. Handbook“.

40 Euroopa Kontrollikoja ülevaade nr 1/2020: „ELi eelarve kliimakulutuste jälgimine“.

41 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 31/2016: „Vähemalt iga viies euro ELi eelarvest kliimameetmetele: plaanid on kõrgelennulised, kuid ebaõnnestumise oht suur“.

42 Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta.

43 ELi toimimise lepingu artikkel 318 ja finantsmääruse artikli 247 lõike 1 punkt e.

44 Euroopa Kontrollikoda, „Euroopa Kontrollikoja aruanne ELi eelarve tulemuslikkuse kohta – olukord 2019. aasta lõpus“.

45 COM(2016) 446 final: „ELi 2015. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruanne“.

46 COM(2020) 265 final.

47 Määrus (EL) nr 1303/2013.

48 Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 7/2018 komisjoni ettepanekute kohta, mis käsitlevad 2020. aasta järgse perioodi ühise põllumajanduspoliitika määrusi.

49 Andaluusia autonoomse piirkonna 2020. aasta eelarve soolise mõju aruanne, oktoober 2019.

50 Iirimaa põllumajandustootjate ühenduse IFA 2025. aasta mitmekesisuse strateegia, oktoober 2019.

51 Euroopa Parlament, „The professional status of rural women in the EU“, 2019.

52 Põllumajanduslike kutseorganisatsioonide komitee, „Challenges and opportunities in achieving gender equality and the empowerment of rural women and girls“, 2017.

53 Põllumajandusettevõtete näitajad põllumajandusmaa, ettevõtte liigi, standardtoodangu, juhi soo ja vanuse ning NUTS 2 piirkondade kaupa, 2020. aasta detsembri andmed.

54 Majanduslik suurus eurodes väljendatud standardtoodangu põhjal: väikesed põllumajandusettevõtted < 8000 eurot; suuremad ≥ 25 000 eurot.

55 Euroopa Komisjoni uudised, „Future of CAP: Where are all the women?“, 2017.

56 Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2017. aasta resolutsioon naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades.

57 Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse programm „Erasmus“; muudatusettepanek 170.

58 Euroopa Komisjon, programmi „Erasmus+“ kõrgharidusalane mõju-uuring, 2019.

59 ELi avatud andmete portaal, Programmi „Erasmus“ liikuvusstatistika 2014–2018.

60 Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta

61 https://europa.eu/!Cg88wR

Ajakava

Sündmus Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus 13.12.2019
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile
(või mõnele teisele auditeeritavale)
10.3.2021
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust 4.5.2021
Komisjoni (või teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes 1.6.2021

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

PDF ISBN 978-92-847-6018-3 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/065446 QJ-AB-21-009-ET-N
HTML ISBN 978-92-847-6065-7 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/188937 QJ-AB-21-009-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonised 4, 6 ja 7: ikoonide autor Pixel perfect, https://flaticon.com.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

  • helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
  • helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
  • e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.