Euroopa Kontrollikoda 2018 Tegevusaruanne

Euroopa Kontrollikoda

Euroopa Kontrollikoja kolleegium alates 1. maist 2018

Presidendi eessõna

Lugupeetud lugeja

Meie 2018.–2020. aasta strateegia eesmärk on suurendada sõltumatu auditi kaudu kodanike usaldust Euroopa Liidu vastu. Keskendume jätkuvalt ELi tegevuse tulemuslikkuse hindamisele, oma publikule selgete sõnumite edastamisele ning kontrollikoja töö väärtuse suurendamisele meie sidusrühmade jaoks.

Käesolevas tegevusaruandes antakse ülevaade meie tööst 2018. aastal, mil kontrollikoda avaldas rekordarvu eriaruandeid, ülevaateid ja arvamusi. Lisaks antakse teavet meie töötajate, juhtkonna ja finantside kohta.

Meie aruanded annavad erapooletu hinnangu ELi poliitikasuundadele ja programmidele ning ELi rahaliste vahendite finantsjuhtimise kvaliteedile kogu liidus ja ka väljaspool. Kontrollime, kas ELi kulutused on kooskõlas eeskirjadega ning kas liidu poliitika ja programmid annavad kuludele vastavat tulu.

Ootame koostööd uue Euroopa Parlamendi ja komisjoniga, et parandada veelgi liidu finantsjuhtimist ja tagada, et EL tegevus annab tulemusi.

Tulevikku vaadates näitab käesolev aruanne kontrollikoja kindlat tahet jätkata meie organisatsiooni muutmist, et muuta see tulevikukindlaks ja olla ka edaspidi avaliku sektori auditivaldkonna arengu esirinnas.

Klaus-Heiner LEHNE
president

2018. aasta lühiülevaade

Meie tegevus

Strateegia

2018. aasta on esimene meie praegusest, 2020. aastani kulgevast strateegiast. Nendeks kolmeks aastaks oleme seadnud järgmised strateegilised eesmärgid:

• suurendada kinnitava avalduse lisaväärtust ELi praeguse finantsjuhtimise kontekstis;
• suurendada tähelepanu ELi meetmete tulemuslikkusele; ja
• edastada meie sihtrühmadele selgemaid sõnumeid.

Lisaks on meie eesmärk kohandada organisatsiooni nii, et see keskenduks rohkem meie toodetele.

Strateegia elluviimiseks võtsime vastu tegevuskava, mis hõlmab eespool loetletud eesmärke ja aitab meil ka tulevikus olla avaliku sektori auditi valdkonna arengu esirinnas. Kõigi nende meetmete rakendamisega oli 2018. aasta lõpuks alustatud. Samal ajal tellisime strateegia rakendamist uuriva sõltumatu vastastikuse hindamise, mis peaks valmima 2019. aasta lõpus (lisateabe saamiseks vt meie aruandekohustust käsitlev peatükk).

Rõhk meie toodete tutvustamisele

Kommunikatsioonil on keskne tähtsusa meie strateegilise eesmärgi saavutamisel, milleks on selgete sõnumite edastamine meie auditooriumile: ELi ja selle liikmesriikide ametiasutustele, kes vastutavad ELi poliitika ja programmide kontrollimise ja haldamise eest, meie kolleegidele kõrgeimates kontrolliasutustes, ettevõtetele ja tööstusorganisatsioonidele, teadlastele ning loomulikult ka üldsusele, kes on meie peamine sidusrühm.

2018. aastal täheldasime oluliselt suuremat meediahuvi meie töö vastu. Eriti kehtib see meie eriaruannete kohta, mida kajastati palju rohkem nii liikmesriikide meedias kui ka ELi tasandil (lisateabe saamiseks vt meediakajastuse peatükk).

Uued ja edasiarendatud kommunikatsioonitooted

Audititutvustused

2017. aasta teisel poolel alustasime katseprojekti, et anda üldsusele teavet eelseisvate või hiljuti alustatud auditiülesannete kohta.

2018. aastal avaldasime 12 audititutvustust (varem nimetati neid taustdokumentideks), mis annavad teavet auditeeritavast poliitikast või programmidest huvitatutele. Audititutvustused põhinevad enne käimasoleva auditi algust tehtud ettevalmistaval tööl.

Nende abil õnnestus meil oma väljaanded kogu aasta peale stabiilselt ära jaotada: 2018. aastal avaldati esimest korda igas kuus mõni kontrollikoja väljaanne. Jätkame audititutvustuste avaldamist ka 2019. aastal.

Ajakiri

Kui meie leiud ja soovitused ELi finantsjuhtimise parandamiseks avaldatakse meie auditiaruannetes, siis kontrollikoja ajakiri keskendub sellele, kuidas me oma tööd teeme, ja inimestele, kes neid aruandeid erinevates valdkondades koostavad.

Muutsime hiljuti ajakirja formaati ja uuendasime teemade kajastamist. Iga number keskendub nüüd ühele läbivale teemale.

2018. aastal kajastati meie ajakirjas selliseid teemasid nagu ELi ühinemiseelne abi, Euroopa Parlamendi rahastamine ja audit, ELi finants- ja majandusjuhtimine, ning meie eriaruandeid, töökava, rahvusvahelist koostööd ja institutsiooni n-ö tulevikukindlaks muutmiseks mõeldud tuleviku-uuringuid.

Allalaadimiste arv

Audititöö

Kontrollikoda teeb kogu ELi eelarve ulatuses järgnevat liiki auditeid:

• tulemusauditid ELi poliitika ja programmide tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse kohta – need rahakasutuse tulemuslikkust kajastavad auditid keskenduvad konkreetsetele juhtimist või eelarvevaldkondi puudutavatele teemadele. Auditite valiku ja ülesehituse juures võtame me arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude või kulude suurust ning poliitilist ja avalikku huvi;
• finants- ja vastavusauditid raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate finantstehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta (eelkõige kinnitav avaldus), ning hindamised selle kohta, kas teatud eelarvevaldkondade süsteemid vastavad neile kehtestatud nõuetele. Valimite moodustamisel kasutame juhuslikkuse põhimõtet, nii et igal kulutatud eurol on sama suur tõenäosus auditeeritud saada.

Meie eriaruanded keskenduvad teemadele, mis peegeldavad ELi ees seisvaid ülesandeid, nagu loodusressursside jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik kasutamine, majanduskasv ja kaasamine, ränne ja ülemaailmne areng, ühtne turg ja pangandusliit ning vastutustundliku ja tõhusa Euroopa Liidu tagamine.

Audititöö käigus kogutud tõendusmaterjali alusel tehakse kontrollikoja aruannetes selged järeldused ELi poliitikaeesmärkide saavutamise määra ning ELi raamatupidamise ja finantsjuhtimise olukorra kohta. See aitab meil anda praktilisi ja kulutõhusaid soovitusi.

Teeme oma auditeid vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori auditistandardeile. Meie audititöö koosneb järgmistest etappidest:

Töö kavandamine

Meie liikmed võtavad iga aasta jaoks vastu töökava.

Jaanuaris 2018 tutvustas president Lehne sidusrühmadega peetava iga-aastase konsulteerimisprotsessi raames Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsile meie 2018. aasta töökava ning kutsus Euroopa Parlamendi kõiki komisjone tegema ettepanekuid 2019. aasta töökava võimalike audititeemade jaoks.

Oktoobris 2018 avaldasime oma 2019. aasta töökava (uue strateegia esimene töökava), milles esitasime oma auditiprioriteedid ning kirjeldasime neid 36 aruannet ja ülevaatepõhist väljaannet, mida me kavatseme käesoleval aastal avaldada. Need hõlmavad vähemalt osaliselt 29 soovitust 69-st (42%), mida parlament oli meile andnud (2017. aastal 32%).

Meie auditite raames käsitletakse jätkuvalt selliseid keskseid küsimusi nagu loodusvarade säästev kasutamine, majanduskasv ja kaasamine, ränne, julgeolek ja ülemaailmne areng, ühtne turg ning ELi aruandekohustus ja tõhusus, et kontrollida ELi antud lubaduste täitmist.

Auditilähetused

Suurem osa audititööst tehakse kontrollikoja ruumes Luxembourgis.

Samas külastavad meie audiitorid tihti ka meie peamist auditeeritavat – Euroopa Komisjoni – ning teisi ELi institutsioone, asutusi ja organeid, ELi delegatsioone, liikmesriikide riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi ametiasutusi ning ELi vahendite kasutamisega seotud rahvusvahelisi organisatsioone.

Lisaks kontrollime ELi vahendite saajaid kohapeal nii liikmesriikides kui väljaspool. Auditikülastusi tehes uurime kontrollijälge, kogume otsest auditi tõendusmaterjali lõplike toetusesaajate ning nende juures, kes tegelevad ELi poliitikasuundade ja programmide juhtimise ning ELi rahaliste vahendite kogumise ja väljamaksmisega.

Liikmes- ja toetust saavates riikides tehtava audititöö sagedus ja intensiivsus sõltub konkreetse auditi liigist. 2018. aastal olid audiitorid auditilähetuses kokku 3761 tööpäeva (2017. aastal 3670 päeva) – seda nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi.

Meie auditirühmad koosnevad tavaliselt kahest või kolmest audiitorist ja auditikülastus kestab üldjuhul paarist päevast kuni paari nädalani. ELi piires tehakse kohapealseid kontrolle sageli koostöös külastatavate liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega.

Lisaks töötasid meie audiitorid 2723 päeva (2017. aastal 2300 päeva) ELi institutsioonides Brüsselis ja Luxembourgis, üle kogu ELi asuvates asutustes ja detsentraliseeritud organites, rahvusvahelistes organisatsioonides (nt ÜRO ja OECD) ning erasektori audiitorühingutes. Auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja kinnitamiseks kasutati üha rohkem ka videokonverentse ja muid infotehnoloogilisi lahendusi (näiteks andmete ja dokumentide turvalist jagamist).

2018. aasta auditikülastuste päevade koguarv liikmesriikides ja kolmandates riikides

Märkus: ümardamise tõttu ei pruugi kogusumma võrduda liidetavate summaga.

Võitlus ELi eelarvet kahjustava pettuse vastu

ELi eelarvet kahjustava pettuse vastu võitlemisel teeb kontrollikoda tihedat koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF). OLAFile edastatakse teave ELi finantshuve kahjustavat pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust puudutava kahtluse kohta, mille me oleme oma audititöö käigus avastanud. OLAF teeb juhtumite järelkontrolli, otsustab uurimise alustamise ja teeb vajaduse korral koostööd liikmesriikide ametiasutustega.

Kuigi meie auditid ei ole kavandatud pettuste avastamiseks, leiame oma töö käigus igal aastal mõne võimaliku õigusnormide rikkumise või pettusejuhtumi. 2018. aastal edastasime OLAFile teabe üheksa pettusekahtluse juhtumi kohta (2017. aastal 13), mille me olime oma audititöö käigus avastanud.

Täiendavat teavet OLAFile edastatud pettusekahtluse juhtumite kohta (see puudutab ka tagasinõudmisi, mida OLAF nende puhul soovitas teha) anname me kontrollikoja aastaaruannetes ELi eelarve kohta.

Väljaanded

Meie auditiaruanded ja arvamused on oluline osa ELi aruandlusahelast. Need aitavad Euroopa Parlamendil ja ELi nõukogul jälgida ja kontrollida (eelkõige iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis) ELi poliitikaeesmärkide täitmist ja eelarve täitmise eest vastutajaid. Vastutajaks on peamiselt Euroopa Komisjon, kuid ka teised ELi institutsioonid ja organid. Jagatud eelarve täitmisega valdkondades (nagu põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika), mis moodustavad enamiku ELi eelarvest, on oluline roll ka liikmesriikide kesktasandi, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel.

Eriaruannete ja ülevaatepõhiste väljaannete arv (2015–2018)

Kontrollikoda avaldab järgnevat liiki väljaandeid:

eri- ja aastaaruanded:

• eriaruandeid, milles esitatakse konkreetseid poliitikasuundi, kuluvaldkondi või eelarve- või juhtimisküsimusi käsitlevate valitud auditite tulemused;
• aastaaruanded, mis koosnevad peamiselt Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Arengufondide finants- ja vastavusauditite tulemustest, kuid käsitlevad ka eelarve täitmise ja tulemuslikkuse aspekte;
• iga-aastased eriaruanded ELi asutuste, detsentraliseeritud organite ja ühisettevõtete kohta.

Arvamused ja ülevaatepõhised väljaanded:

• arvamused finantsjuhtimist mõjutavate uute õigusaktide eelnõude või muudatuste kohta (arvamused on kas kohustuslikud vastavalt ELi toimimise lepingule või koostatakse kontrollikoja enda või teiste institutsioonide initsiatiivil);
• infodokumendid: konkreetsetele teemadele keskendunud dokumendid, milles kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitikat või juhtimist;
• ülevaatearuanded: sarnanevad infodokumentidele, kuid neis käsitletakse keerukaid laiaulatuslikke poliitikavaldkondi või juhtimist puudutavaid teemasid, sageli valdkondadeülesest perspektiivist;
• teema kiirülevaated: neis esitatakse väga konkreetseid küsimusi või teemasid käsitlevad faktid ning vajaduse korral ka nende paremaks mõistmiseks vajalik analüüs.

Tulevaste või töös olevate auditite taustteave esitatakse audititutvustustes (vt lisateave meie toodete tutvustamist käsitlevas peatükis).

Kõik väljaanded on kättesaadavad meie veebisaidil (eca.europa.eu) ja need on loetletud käesoleva aruande lõpus.

Eriaruanded

Vastavalt meie strateegiale aastateks 2018–2020 keskendume üha enam ELi tegevuse tulemuslikkuse hindamisele, et tagada ELi kodanike raha eest tehtava töö tõhusus. 2018. aastal avaldasime 35 eriaruannet (2017. aastal 28) ELi kulutuste kohta eri valdkondades; neis käsitletakse ELis lahendamist vajavaid ülesandeid, sealhulgas õhusaastet, kiirraudteesid, Türgi pagulasrahastut, pangandusjärelevalvet ja valitsusväliste organisatsioonide rahastamist.

Eriaruannetes uuriti, kas valitud ELi poliitikavaldkondade ja programmide eesmärgid saavutati, kas tulemused olid saavutatud mõjusalt ja tõhusalt ning kas ELi toetusega loodi lisaväärtust – st kas see andis rohkem tulemusi kui oleks saavutatud üksnes liikmesriikide tasandil võetud meetmetega. Andsime ka soovitusi, mille eesmärk oli raha kokkuhoid, parem töö, raiskamise vältimine ja oodatud poliitikaeesmärkide säästlikum saavutamine. Allpool tutvustame lähemalt kahte meie 2018. aasta eriaruannet: neist ühes käsitleti ELi kiirraudteed ja teises Türgi pagulasrahastut.

Meie eesmärk on tagada eriaruannete valmimine 13 kuu jooksul (kooskõlas ELi finantsmäärusega).

Lähemalt eriaruandest

Kiirrongiliiklus toob reisijatele palju kasu. See on mugav, ohutu, paindlik ja keskkonnasäästlik transpordiliik. Lisaks toob ELi piirkondade vaheliste ühenduste parandamine inimesed üksteisele lähemale, muudab piirkonnad konkurentsivõimelisemaks ja aitab kaasa Euroopa integratsioonile.

Lähenesime auditit tehes teemale reisija seisukohast, analüüsides erinevaid ühendusi, sõiduaegu ning äri- ja vabaajareisijate makstavaid hindu. Uurisime ka seda, kas ELi kaasrahastatud investeeringud kiirraudteeliinidesse olid kulutõhusad, tulemuslikud, hästi läbimõeldud ja planeeritud.

Audiitorite külastatud riigid	Ajavahemik: 2000–2017
	10 kiirraudteeliini	4 piiriülest raudteelõiku
	30 projekti	Üle 5 000 km liine

Jõudsime järeldusele, et Euroopa kiirraudteevõrk on liikmesriikide võrkudest koosnev lünklik ja omavahel halvasti ühendatud kooslus. Puudub realistlik pikaajaline kava ELi olemasoleva võrgustiku erinevate osade ühendamiseks, riigipiire ületavad kiirraudteeliinid ei ole liikmesriikide jaoks prioriteetsed ja Euroopa Komisjonil ei ole ka võimu, mille abil saaks neilt selliste liinide rajamist nõuda. Sellises olukorras annab kiirraudteeliinidele eraldatud ELi kaasrahastamine vähe lisaväärtust. Samas on ka häid uudiseid: kiirraudtee kasutamine Euroopas on suurenenud 1990. aasta ligikaudu 15 miljardilt reisijakilomeetrilt 2016. aastaks 124 miljardi reisijakilomeetrini.

Tutvustasime aruannet Euroopa Parlamendi transpordi- ja eelarvekontrolli komisjonidele ning Euroopa Liidu Nõukogule. Mõlemad institutsioonid võtsid aruande positiivselt vastu ja kinnitasid meie järeldusi. Esitlesime aruannet ka mitmele liikmesriikide ametiasutusele ja kõrgeimale kontrolliasutusele, samuti teadlastele, tööstusharu sidusrühmadele ja ajakirjandusele.

Aruanne sai kogu ELis märkimisväärset meediakajastust, eelkõige Hispaanias, Saksamaal ning ELi teemadest kirjutavas ja finantsmeedias; lisaks näitas selle vastu suurt huvi sotsiaalmeedia.

Lähemalt eriaruandest

Türgist on saanud maailma suurima pagulaste arvuga riik, kus elab peaaegu 4 miljonit pagulast. Nende seas on ligikaudu 3,5 miljonit süürlast, kellest enamik elab väljaspool pagulaslaagreid. Türgi pagulasrahastust toetatakse pagulastele ja neid vastu võtvatele kogukondadele mõeldud humanitaarabi- ja muid meetmeid ning seda rahastavad EL ja selle liikmesriigid kokku 6 miljardi euroga. Samuti kohustab poliitiline kokkulepe Türgit lõpetama ebaseadusliku rände Türgist ELi.

Audiitorite külastatud riigid	Ajavahemik: jaanuar 2016 kuni märts 2018
	10 humanitaarabiprojekti, mis hõlmasid põhivajadusi, kaitset, tervishoidu ja haridust	33% allkirjastatud humanitaarabilepingute mahust (458 miljonit eurot)	Rakenduspartnerid (nt ÜRO asutused, rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid)

Jõudsime järeldusele, et rahastu oli kriisile kiiresti reageerinud. Humanitaarabiprojektid aitasid pagulaste esmavajadusi rahuldada, kuid polnud alati nii kulutõhusad kui oodati, ega suutnud saavutanud ühte rahastu eesmärkidest – abi tõhusalt koordineerida. Kõik auditeeritud humanitaarabiprojektid andsid pagulastele kasulikku abi. Näiteks anti projekti „Emergency Social Safety Net“ raames rahalist abi 1,3 miljonile pagulasele. Samas ei ole pooled projektid andnud veel oodatud tulemeid (st kestvat ja soodsat mõju, mis jätkuks ilma täiendava rahalise toetuseta) ning kümnest projektist üheksat tuli pikendada.

Valitsusväliste organisatsioonide juhitavate projektide õigeaegset elluviimist takistas peamiselt probleemne tegevuskeskkond. Komisjon oli küll kehtestanud projektide seireks asjakohased meetmed, kuid Türgi ametiasutused ei andnud juurdepääsu kahe meie valimisse sattunud rahalise abi projekti (kogusummas 1,1 miljardit eurot) toetusesaajate andmetele, mistõttu ei saanud komisjoni ja meie audiitorid projekti abisaajaid jälgida alates nende registreerimisest kuni maksete tegemiseni.

Tutvustasime aruannet Euroopa Parlamendi arengu-,välis- ja eelarvekontrollikomisjoni ühisel koosolekul ning seejärel kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile. Seda esitleti ka nõukogu laienemise ja ELiga ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide töörühmale ja ajakirjandusele.

Aruanne pälvis märkimisväärset meediatähelepanu, eelkõige Saksamaal, aga ka Taanis, Austrias, Beneluxi riikides ja Vahemeremaades ning ELi-teemasid kajastavas meedias.

Aastaaruanded

Aastaaruanne ELi 2017. aasta eelarve kohta

Kontrollikoda auditeerib igal aastal ELi eelarve tulusid ja kulusid ning kontrollib, kas raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning kas ELi ja liikmesriikide tasandi tulu- ja kulutehingud vastavad finantseeskirjadele. Lisaks hindame vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 peatükkidele eraldi kõiki ELi eelarve peamisi valdkondi ning anname teavet eelarve- ja finantsjuhtimise ning tulemuslikkuse elementide kohta. Samuti analüüsime vigade tegemise põhjuseid, anname soovitusi olukorra parandamiseks ja uurime, kas ja kuidas meie varasemaid soovitusi on ellu viidud.

Meie viimases aastaaruandes ELi eelarve kohta (eelarveaasta 2017) moodustasid meie audiitorid kontrollimiseks ligikaudu 700 maksest koosneva valimi, mille aluseks olid kõigi kuluvaldkondade toetusesaajatele tehtud maksed kogusummas ligikaudu 100 miljardit eurot. Seega hinnati ligikaudu 700 juhtumit, kus ELi vahendeid oli kasutatud näiteks oluliste taristuprojektide, VKE-de, teadusasutuste, põllumajandustootjate ja üliõpilaste toetamiseks nii ELi liikmesriikides kui ka väljaspool liitu.

Sellel suurel tööl põhineb meie kinnitav avaldus, mille me oleme kohustatud esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule (vastavalt meile Euroopa Liidu toimimise lepingus antud mandaadile). Nagu varasematel aastatel, esitasime ELi raamatupidamise aastaaruande ja ELi tulude kohta märkusteta arvamuse. Lisaks esitasime teist aastat järjest raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta märkustega arvamuse (varasema vastupidise arvamuse asemel).

Märkimisväärne osa 2017. aasta auditeeritud kulutustest ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud. 2017. aasta maksete hinnanguline veamäär oli 2,4%, mis on vähem kui 2016. aastal (3,1%) ja 2015. aastal (3,8%).

Hinnangulised veamäärad ELi peamistes kuluvaldkondades (2015–2017)

Meie aastaaruande avaldamine tähendab ka seda, et algab Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mille käigus ELi kaasseadusandja ja eelarvepädev institutsioon otsustab nõukogu soovituse põhjal, kas komisjon ja teised organid on ELi eelarvet rahuldavalt täitnud, ja kui see on nii, annab nende tööle heakskiidu.

Esitlesime oma aastaaruannet selle avaldamispäeval 4. oktoobril Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ning seejärel ka parlamendi täiskogule, nõukogule (majandus- ja rahandusküsimused) ning 14 liikmesriigi parlamendile ja ametiasutustele.

Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne ja liige Lazaros S. Lazarou meie aastaaruande esitlemisel Euroopa Parlamendi plenaaristungil (november 2018, Strasbourg).

Vastavalt meie strateegiale aastateks 2018–2020 võtsime esimesi samme oma kinnitava avalduse auditi lähenemisviisi muutmiseks. Hindasime ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste perioodi 2014–2020 kindlustandvat kontrolliraamistikku ja komisjoni koostatud korrektsust puudutava teabe usaldusväärsust. See on esimene samm kinnitava avalduse kui teiste tööle tugineva töövõtu potentsiaalse kasutamise suunas.

Muudetud auditi lähenemisviisi ja teiste tööle tugineva töövõtu kasutuselevõtu peamine eesmärk on suurem keskendumine Euroopa Komisjoni ja liikmesriikides ELi kulutusi haldavate haldusasutuste sisekontrollimehhanismide eri tasanditele. See aitab selgitada puudujääke nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriikide tasandil, et paremini edendada aruandekohustust ja parandada veelgi ELi rahaliste vahendite juhtimist. Kasutame nimetatud lähenemisviisi ainult siis, kui on täidetud vajalikud tingimused, mis on fikseeritud rahvusvahelistes auditistandardites.

Aastaaruanne Euroopa Arengufondide kohta

Euroopa Arengufondide (EAFid) kaudu osutatakse ELi arengukoostöö abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele. EAFe rahastavad liikmesriigid ning neid haldavad Euroopa Komisjon väljaspool ELi üldeelarve raamistikku ja Euroopa Investeerimispank.

Allpool on toodud põhiteave meie EAFide kohta esitatud auditiarvamuse kohta.

Iga-aastased eriaruanded

ELi asutused ja muud organid

ELi asutused paiknevad kõikjal Euroopas ja neis töötab ligikaudu 11 000 inimest. Nende (v.a Ühtne Kriisilahendusnõukogu) 2017. aasta kogueelarve oli 3,5 miljardit eurot, mis moodustab umbes 2,7% ELi kogueelarvest. Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) 2017. aasta eelarve oli 6,6 miljardit eurot, mida rahastati krediidiasutuste osamaksetest.

Londonis asuv Euroopa Ravimiamet (EMA),
mille uueks asukohaks saab Amsterdam.

2018. aastal otsustasime esitada ELi asutusi käsitleva kontrollikoja finantsauditi tulemused kasutajasõbralikumal kujul. Esitame küll endiselt iga asutuse kohta eraldi kinnitava avalduse, kuid avaldame need ühtses aastaaruandes, mis sisaldab kõiki asutusi ja kokkuvõtlikku dokumenti „ELi asutuste auditi lühikokkuvõte“. Lisaks avaldasime sarnaselt varasematele aastatele oma aastaaruanded Euroopa koolide ning SRB, komisjoni ja nõukogu tingimuslike kohustuste kohta.

Asutuste paiknemine üle kogu liidu

* Pärast Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust lahkumise kohta otsustas nõukogu, et 2019. aastal viiakse EMA üle Amsterdami ja EBA Pariisi.

Ühisettevõtted

Ühisettevõtted on ELi avaliku ja erasektori partnerlused tööstusharu, teadusasutuste rühmade ja liikmesriikidega; neil on tähtis roll ELi teadusuuringute poliitika elluviimisel teatud valdkondades. Euroopa Komisjon on ühisettevõtete avaliku sektori liige ja esindab ELi. Erasektorist pärit liikmed on muu hulgas tööstusharusid ja teadusasutusi esindavad partnerid. Ühisettevõtete üks põhieesmärke ja lisaväärtuse andmise võimalusi on võimendada tööstusharu ja teadusasutusi esindavate erasektori liikmete panust.

Arvamused

Kontrollikoda aitab edendada ELi finantsjuhtimist, avaldades arvamusi uute või muudetud finantsjuhtimisalase mõjuga õigusaktide ettepanekute kohta. Meie arvamuste esitamine on ELi õiguse seisukohast kohustuslik juhul, kui kavandatavatel õigusaktidel on märkimisväärne rahaline mõju. Arvamusi kasutavad oma töös peamiselt seadusandjad – Euroopa Parlament ja nõukogu. Teised institutsioonid võivad paluda meil esitada arvamusi konkreetsete küsimuste kohta; lisaks võime me neid esitada omal algatusel.

2018. aastal avaldasime ELi eri valdkondade juhtimise kohta kümme arvamust, mis on rohkem kui kunagi varem. Need käsitlesid peamiselt komisjoni seadusandlikke ettepanekuid uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta (näiteks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reform), kuid ka Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tõhusust ja tema koostööd tulevase Euroopa Prokuratuuriga, ELi rahastamise sidumist õigusriigi põhimõtte järgimisega ja rikkumisest teatajate kaitset.

Lähemalt ÜPP reformi käsitlevast arvmusest

Kui Euroopa Komisjon avaldas oma seadusandliku ettepaneku 2020. aasta järgse uue ÜPP kohta, rõhutas ta keskkonna ja kliimaga seotud eesmärkide olulisust.

Meie aga leidsime oma ÜPP reformi käsitlevas arvamuses, et paljud väljapakutud poliitikavariandid on väga sarnased praeguse ÜPPga. Suurima osa eelarvest moodustavad ka tulevikus põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused, mis põhinevad nende omandis või kasutuses oleva maa hektarite arvul. Lisaks leidsime, et see poliitikavahend ei ole kõige tõhusam viis põllumajandusettevõtjate piisava sissetuleku toetamiseks ega sobi paljude keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamiseks. Jõudsime ka järeldusele, et komisjoni hinnang ÜPP panuse kohta ELi kliimamuutusi puudutavate eesmärkide täitmisse tundus ebarealistlik, ning soovitasime, et uus ÜPP peaks olema keskkonnahoidlikum, rangelt tulemuspõhine ja tagama parema aruandekohustuse.

Sarnaselt meie aruannetega tutvustasime arvamust Euroopa Parlamendi komisjonidele, eelkõige põllumajanduskomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile, nõukogule, keskkonna ja põllumajanduse valdkonna sidusrühmadele ning ajakirjandusele.

Ülevaatepõhised väljaanded: ülevaatearuanded, infodokumendid ja teema kiirülevaated.

Ülevaatearuanded

2018. aastal koostasime kaks ülevaatearuannet. Neist esimeses, mis käsitles ELi õiguse rakendamist, soovitasime me tugevdada komisjoni järelevalvet ELi õiguse kohaldamise üle liikmesriikides. Teine ülevaatearuanne käsitles mobiilsust ja transporti, mida me tunnustasime kui Euroopa integratsiooni ühte alustala. Avaldasime dokumendis muret investeeringute tegemise aegluse üle, kuna väiksed investeeringud transporditaristusse pärsivad ELi transpordivõrgu ajakohastamist.

Infodokumendid

2018. aastal avaldasime kuus infodokumenti, millest viis käsitlesid komisjoni ettepanekuid tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kohta ja üks rändajate integreerimist ELis. Meie mitmeaastast finantsraamistikku puudutavad märkused keskendusid eelkõige ELi rahastamisprioriteetide seadmise ettepanekute protsessile, ELi eelarve paindlikkusele, tulemuslikkusele keskendumisele ja halduskorra lihtsustamisele ning aruandlus- ja auditeerimiskorrale.

Pooldasime komisjoni jõupingutusi ELi eelarve ajakohastamisel 2020. aasta järgseks perioodiks, kuid rõhutasime ka mitut võimalikku riski, loetlesime puudusi ja esitasime konkreetseid parandusettepanekuid. Rõhutasime, et parlamentaarne järelevalve peaks põhinema rangel aruandekohustusel ning tegime seetõttu ettepaneku, et üldreeglina tuleks kõigi Euroopa Liidu loodud organite välisaudiitoriks nimetada kontrollikoda.

Teema kiirülevaated

2018. aastal avaldasime ühe teema kiirülevaate ühtekuuluvuspoliitika kohta, milles täheldasime, et käibemaksu hüvitamine on veaohtlik ja ei kujuta endast alati ELi vahendite parimat kasutust. Olime seisukohal, et 2020. aastale järgneval perioodil ei tohiks avaliku sektori asutustele enam hüvitada ELi kaasrahastamisega kantud kuludega seotud käibemaksu.

Olulised sündmused

2018. aastal korraldasime ise mitu üritust ja osalesime veel mitmel, et tutvustada meie vaateid selle kohta, kuidas edendada aruandekohustust ja läbipaistvust ning parandada ELi finantsjuhtimist.

Rahastamisvahendite teemaline konverents

Jaanuaris 2018 korraldasime koos Leedu rahandusministeeriumiga Vilniuses rahastamisvahendite kasutamise teemalise kõrgetasemelise ühiskonverentsi. Konverents andis võimaluse ELi ja Leedu institutsioonide, praktikute ning teiste avaliku ja erasektori sidusrühmade kõrgetasemeliste ekspertide arvamustevahetuseks.

Parlamentide rahastamist käsitlev sümpoosion

Märtsis 2018 võõrustasime oma ruumes kahepäevast rahvusvahelist sümpoosioni, mis käsitles Euroopa riikide parlamentide rahastamist, et arutada nende autonoomiat ja uurida Euroopa riikide eelarvesüsteeme.

Globaalne auditialane juhtimisfoorum (GALF)

Aprillis 2018 võõrustasime GALFi viiendat kohtumist, mis tõi kokku umbes 20 kõrgeima kontrolliasutuse juhti ja delegaati kogu maailmast. Aruteludes keskenduti tulemusauditi praktikale ja piirangutele poliitilises kontekstis ning digitaalses maailmas auditileidudest teavitamisega seotud probleemidele ja võimalustele. 

GALFi viies kohtumine tõi kontrollikotta kokku enam kui 20 rahvusvahelise kõrgeima kontrolliasutuse juhti, aprill 2018.

Euroopa päev – ELi avatud uste päevad

Mais 2018 osalesime Euroopa päeva üritustel Brüsselis, Strasbourgis ja Luxembourgis. Meie audiitorid teavitasid kontrollikoja infostendide külastajaid meie rollist ja tööst ning tutvustasid meie auditite tegemist. Jätkame ka kontrollikoja avatud uste päevade korraldamist ja osaleme avalikel üritustel, et ennast kodanikele tutvustada.

Hea avaliku halduse teemaline sümpoosion

Septembris 2018 osalesime ÜRO säästva arengu eesmärkide ja avaliku halduse teemalisel sümpoosionil nimega „Hea avaliku haldus ja selle kasulikkus kodanike jaoks – parlamentaarsete kontrolliorganite roll“, mille organiseerisid Austria kõrgeim kontrolliasutus, INTOSAI sekretariaat ja Austria ombudsman.

ELi õiguse rakendamise teemaline konverents

Septembris 2018 korraldasime ELi õiguse rakendamise teemalise konverentsi, kus arutati läbipaistvuse, aruandekohustuse ja auditi vajadust; konverents oli jätk meie ülevaatearuandele ELi õigusaktide rakendamise kohta. Üritus toimus Regioonide Komitee hoones Brüsselis.

E-kaubanduse ja maksunduse teemaline konverents

Oktoobris 2018 võõrustasime konverentsi, kus käsitleti digitaalajastul e-kaubanduse ja maksustamisega seotud teemasid. Esinejad ja paneelarutelul osalejad arutasid e-kaubanduse puhul praegu kasutatava käibemaksumudeli ohtusid ja pakkusid välja moodsal tehnoloogial (nt plokiahelal) põhinevaid alternatiivseid maksustamismudeleid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) konverents

Novembris 2018 osalesime EIOPA 8. iga-aastasel konverentsil Frankfurdis. Konverents tõi kokku rohkem kui 400 inimest finantsteenuste sektorist, teadusringkondadest, tarbijaorganisatsioonidest, meediast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, ELi organitest ja riikide ametiasutustest. Esitlesime oma auditit Euroopa kindlustussektori järelevalve ja finantsstabiilsuse kohta, mis oli 2018. aastal avaldatud EIOPAt käsitleva eriaruande teema.

COP24

Detsembris 2018 osalesime ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP24) Katowices. Tutvustasime oma audititööd õhukvaliteedi ja selle mõju kohta kliimamuutustele (ja vastupidi), lisaks arutasime kõrbestumise ja maa degradeerumisega seotud probleeme ELis – mõlemat teemat käsitleti 2018. aastal avaldatud eriaruannetes.

Kontrollikoja liige Janusz Wojciechowski tutvustab meie eriaruannet õhukvaliteedi kohta, detsember 2018, Katowice.

Projekt „Tagasi kooli“

Kogu aasta vältel võtsid meie töötajad osa ELi institutsioonide programmist „Tagasi kooli“. Seitseteist kontrollikoja töötajat külastasid oma kunagisi keskkoole seitsmes liikmesriigis ning rääkisid õpilastele EList, meie institutsiooni rollist ning võimalustest õppida ELis ja töötada ELi institutsioonides. 

Suhted institutsioonidest sidusrühmadega

Teeme tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriikide parlamentidega, kuna meie töö mõju sõltub suurel määral sellest, kuidas nad meie audititulemusi ja soovitusi kasutavad.

Euroopa Parlament

Kontrollikoja liikmeid ja auditirühmi kutsutakse regulaarselt tutvustama kontrollikoja leide ja soovitusi parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ning ka teistele parlamendikomisjonidele ja organitele. 2018. aastal tutvustasime parlamendis 33 eriaruannet, nelja arvamust ja kuut ülevaatepõhist väljaannet. Kokku osalesime 74-l eelarvekontrollikomisjoniga peetud koosolekul (2017. aastal 60) ning 38 kohtumisel parlamendi 13 komisjoni ja tööorgani ning ühe parlamendifraktsiooniga.

Kontrollikoja ja parlamendi eelarvekontrollikomisjoni iga-aastane ühine istung toimus 2018. aasta veebruaris. Aprillis 2018 osales president Lehne parlamendi täiskogu arutelul 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Oktoobris 2018 esitles ta meie 2017. aasta aastaaruannet esmalt parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ja seejärel parlamendi täiskogule.

Nõukogu

2018. aastal osalesime 21 koosolekul eelarvekomiteega, kes on meie peamine kontaktpunkt nõukogus. Lisaks tegime 44 esitlust teistele asjaomastele nõukogu ettevalmistavatele organitele (2017. aastal 27). Kokku esitlesime 2018. aastal nõukogule 37 eriaruannet, nelja arvamust ja kolme ülevaatepõhist väljaannet (2017. aastal 27).

Jaanuaris 2018 (Bulgaaria eesistumise ajal) kohtus president Lehne Bulgaaria aserahandusministriga, et arutada asjakohaseid auditileide seoses 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega.

Märtsis 2018 esitlesid president Lehne ja eriaruande eest vastutav kontrollikoja liige Neven Mates makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust käsitlevat aruannet ECOFINi kohtumisel ELi rahandusministritele. See oli esimene kord, kui meie eriaruannet esitleti ELi rahandusministrite ECOFINi nõukogus.

President Lehne tutvustas novembris Austria eesistumise ajal toimunud ECOFINi kohtumisel ka kontrollikoja 2017. aasta aastaaruannet. Enne seda kohtumist kohtus ta ECOFINi eesistuja ülesandeid täitnud Austria rahandusministriga ning 2019. aasta alguses nõukogu eesistuja rolli asuva Rumeenia riigi rahanduse ministriga – selleks et arutada kontrollikoja 2017. aasta aastaaruannet ja vastavat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust ning teavitada mõlemat ministrit kontrollikoja muust asjassepuutuvast tööst.

Liikmesriikide valitsused ja parlamendid

Aasta jooksul külastas president Klaus-Heiner Lehne mitut liikmesriiki – Austriat, Bulgaariat, Tšehhi Vabariiki, Iirimaad ja Rumeeniat, kus kohtus valitsuse kõrgetasemeliste esindajatega. Vahetevahel ühendati need külastused mõnel ametlikul üritusel või kõrgetasemelisel konverentsil osalemisega.

Lisaks esitlesid meie liikmed kontrollikoja 2017. aasta aruannet 14 liikmesriigis parlamendile ja/või riigi teistele ametiasutustele. Tegime ka täiendavaid jõupingutusi, et tutvustada mõningaid eriaruanded riikide parlamentide asjaomastele komisjonidele. Riikide parlamentide esindajate delegatsioonid külastavad ka aeg-ajalt meie institutsiooni ning me kaalume ka edaspidi võimalusi, kuidas koostööd liikmesriikide parlamentidega veelgi tõhustada.

Kontrollikoja president Lehne ja volinik George Pufan
kohtumisel Rumeenia president Klaus Iohannisega,
oktoober 2018, Bukarest.    

Koostöö kõrgeimate kontrolliasutustega

ELi liikmesriikide kõrgeimad kontrolliasutused

Meie koostöö ELi kõrgeimate kontrolliasutustega toimub peamiselt ELi kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide kontaktkomitee raames. Oktoobris 2018 osalesime aktiivselt kontaktkomitee aastakoosolekul, mille võõrustaja ja eesituja oli Horvaatia kõrgeim kontrolliasutus. Peamised arutelud keskendusid kodanikega suhtlemisele ja kõrgeimate kontrolliasutuste suuremale avatusele.

Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne esineb kõnega ELi kõrgeimate kontrolliasutuste juhtidele kontaktkomitee aastakoosolekul Dubrovnikus, Horvaatia, oktoober 2018.

Novembris 2018 esitasime koos ELi 28 kõrgeima kontrolliasutuse juhtidega üleskutse liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile, et kõrvaldada puudused ELi pangandusjärelevalve aruandekohustuse ja auditi korras.

Panustasime kontaktkomitee töösse ka oma osalusega mitmes töörühmas: näiteks käibemaksu töörühmas, maksupoliitika auditeerimise võrgustikus, strateegia „Euroopa 2020“ võrgustikus ja Euroopa pangandusliidu rakkerühmas, lisaks veel avaliku sektori finantsaruandluse ja riigihangete auditeerimise alases tegevuses.

Koordineerisime ka esimese kontaktkomitee auditikompendiumi („Noorte töötus ja noorte integreerimine tööturule“) koostamist, mis põhines 14 ELi kõrgeima kontrolliasutuse aastatel 2013–2017 koostatud auditiaruannetel. Kompendium on uut liiki väljaanne, mille eesmärk on tõhustada asjakohaste auditisõnumite edastamist kontaktkomitee sidusrühmadele ja laiemale üldsusele.

INTOSAI/EUROSAI

2018. aastal jätkas kontrollikoda aktiivset osalemist kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelise organisatsiooni (INTOSAI) tegevuses ja organisatsiooni töösse panustamist – eelkõige ametialaste standardite komisjoni ase-eesistujana (alates detsembrist 2016) ning selle allkomisjonide liikmena (finantsauditi ja raamatupidamise ning vastavus- ja tulemusauditi allkomisjonid). Samuti osalesime aktiivselt teiste INTOSAI töörühmade tegevuses, eelkõige INTOSAI vastastikuse hindamise allkomitees, keskkonnaauditi töörühmas, finantsalase ajakohastamise ja õigusreformi töörühmas ning INTOSAI audiitorite professionaalsuse arendamise rakkerühmas.

Lisaks jätkasime aktiivset panustamist Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni (EUROSAI – INTOSAI Euroopa piirkondlik rühm) töösse, osaledes muu hulgas keskkonnaauditi ja IT töörühmades, auditi ja eetika töökonnas ning mitmes töötoas ja seminaris.

ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgemaid kontrolliasutused

Toetame ka ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Kosovo¹, Montenegro, Serbia ja Türgi) kõrgemaid kontrolliasutusi, seda peamiselt kontaktkomitee sarnase võrgustiku ja OECD koordineeritavata muu tugitegevuse abil. Meie 2018. aasta praktikaprogrammis osales seitse võrgustikku kuuluvate kõrgeimate kontrolliasutuste audiitorit. Lisaks panustasime võrgustiku kohtumistesse ja tegevusse, mis käsitles näiteks finants- ja IT-auditit.

¹Nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Kontrollikoja juhtimine

Liikmete kolleegium

Meie liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja see on pikendatav. Liikmed täidavad oma kohustusi täiesti sõltumatult ja vastavalt Euroopa Liidu üldistele huvidele. Ametisse astudes annab iga liige Euroopa Kohtu ees vande.

Kolleegiumisse kuulub üks liige igast liikmesriigist. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga nimetab ELi nõukogu liikmesriigi valitsuse esitatud kandidaadi kontrollikoja liikmeks. Kontrollikojal ei ole liikmete esitamisel ega ametisse nimetamisel mingit rolli.

2018. aastal nimetas nõukogu ametisse neli uut liiget:

• Eva Lindström (Rootsi), Tony Murphy (Iirimaa) ja Hannu Takkula (Soome) alates 1. märtsist 2018 ja Annemie Turtelboom (Belgia) alates 1. maist 2018.

Nõukogu pikendas ka viie ametisoleva liikme ametiaega

• Pietro Russo (Itaalia), Baudilio Tomé Muguruza (Hispaania), Bettina Jakobsen (Taani) ja Joao Figueiredo (Portugal) kuni 29. veebruarini 2024 ja Iliana Ivanova (Bulgaaria) kuni 31. detsembrini 2024.

Kontrollikoja liikmete kolleegium pidas 2018. aastal 18 istungit (2017. aastal 21).

Kontrollikoja liikmete kolleegiumi istung, 28. veebruar 2019, Luxembourg.

President

Liikmed valivad enda seast kolmeks aastaks presidendi, keda võib ametisse tagasi valida. Presidendi roll on olla primus inter pares – st esimene võrdsete seas. President vastutab institutsiooni strateegia, planeerimise ja tulemusjuhtimise, teabevahetuse ja meediasuhete, õigusküsimuste ja siseauditi eest. Lisaks esindab ta institutsiooni välissuhtluses. Klaus-Heiner Lehne valiti presidendiks 2016. aasta septembris.

Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne esineb kõnega kontrollikoja liikmete kolleegiumi ja volinike kolleegiumi aastakoosolekul, veebruar 2018, Luksemburg.

President ja liikmed

Auditikojad ja komiteed

Iga liige määratakse ühte kontrollikoja viiest auditikojast, kus koostatakse ja võetakse vastu enamik meie auditiaruannetest, ülevaadetest ja arvamustest. Iga auditikoda keskendub oma töös ühele ELi poliitikavaldkondadel põhinevale teemale. Auditikoda juhib eesistuja, kelle koja liikmed enda seast valivad. Iga liige vastutab oma auditiülesannete eest ja teda abistab tema kabinet. Audititööd teevad kodade direktoraatides töötavad professionaalsed audiitorid.

2018. aasta detsembri seisuga olid meie viie auditikoja eesistujad Nikolaos Milionis, Iliana Ivanova, Bettina Jakobsen, Neven Mates ja Lazaros S. Lazarou. Auditi kvaliteedikontrolli komiteed juhtis Danièle Lamarque, eetikakomiteed Oscar Herics, auditikomiteed Samo Jereb ja institutsioonidevaheliste suhete eest vastutas Rimantas Šadžius.

Otsused laiemate strateegiliste ja haldusküsimuste kohta võtab vastu halduskomitee ja vajaduse korral liikmete kolleegium – mõlema koosseisu eesituja on kontrollikoja president.

Kontrollikojal on kõigis töövaldkondades kokku kümme direktoraati: neist viis kuulub auditikodade koosseisu, ühe vastutusvaldkond on kvaliteedikontroll, üks allub presidendile ja kolm peasekretärile.

Peasekretär ja direktorid

Tulemuslikkuse mõõtmine

Alates 2008. aastast oleme kasutanud seitset peamist tulemusnäitajat (KPI), et teavitada juhtkonda eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, toetada otsustusprotsesse ja anda sidusrühmadele infot kontrollikoja tulemuslikkuse kohta. Kontrollikoja 2018.–2020. aasta strateegia koostamisel ajakohastasime ka perioodi peamisi tulemusnäitajaid. Seega on 2018. aasta esimene aasta, mil meil on võimalik nende näitajate kohta aru anda.

Viiest peamisest tulemusnäitajast koosnev kogum annab üldise ülevaate organisatsiooni toimimisest – meie töö levitamisest, mõjust ja selle tajumisest.

• KPI 1 – meie soovituste elluviimine
• KPI 2 – sidusrühmade tagasiside meie töö kohta
• KPI 3 – Euroopa Parlamenti, nõukokku ja riikide parlamentidesse tehtud külastuste arv
• KPI 4 – avaldatud eriaruannete (ja sarnaste väljaannete) arv
• KPI 5 – meid puudutav meediakajastus

Avaldatud eriaruannete ja sarnaste toodete arv

Jälgime kogu aasta vältel avaldatud aruannete arvu ja nende avaldamise ajastust. See aitab hinnata meie planeerimise täpsust.

2018. aastal avaldasime 44 aruannet (35 eriaruannet, kuus infodokumenti, kaks ülevaatearuannet ja ühe teema kiirülevaate), samas kui kavas oli avaldada 47 aruannet. Lisaks töökavas planeeritud valitud audititele avaldasime 10 arvamust.

Eriaruanded ja sarnased tooted

Euroopa Parlamenti, nõukokku ja liikmesriikide parlamentidesse tehtud külastuste arv

Enamikku meie auditiaruannetest esitletakse asjaomasele Euroopa Parlamendi komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule. Lisaks tutvustab enamik kontrollikoja liikmeist meie aastaaruandeid oma liikmesriigi parlamendile.

2018. aastal külastasid kontrollikoja esindajad Euroopa Parlamenti 133 korda (2017. aastal 91 korda), nõukogu 65 korda (2017 aastal 47 korda) ja liikmesriikide parlamente 50 korda (2017. aastal 19 korda). 2017. aastaga võrreldes on tegu märkimisväärse suurenemisega.

Kontrollikoja esindajate 2018. aasta külastused Euroopa Parlamenti, nõukokku ja liikmesriikide parlamentidesse

Meediakajastus

2018. aastal tihendasime oma kontakte ajakirjanduse ja institutsiooniväliste sidusrühmadega ning suurendasime meie tegevust sotsiaalmeedias. See tegevus hõlmas

• 76 pressiteadet ELi 23 keeles (2017. aastal 57); ja
• 20 pressikonverentsi Brüsselis (2017. aastal 16), sh valdkonna- ja riigipõhised pressikonverentsid meie aastaaruande tutvustamiseks.

Võõrustasime ka Brüsselis ja liikmesriikides töötavaid ajakirjanikke ning korraldasime valitud aruannete tutvustamiseks mitu infoüritust konkreetsete valdkondade sidusrühmadele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja mõttekodadele.

Liikmesriikide ajakirjanike külastus, november 2018, Luxembourg.

Jälgime oma töö ja institutsiooni meediakajastust, mis võib sõltuvalt teemast ja aruande keerukusest märkimisväärselt erineda. Samal ajal peame ka tunnistama, et meedia huvi meie väljaannete vastu võivad suuresti mõjutada ka välised tegurid. Näiteks kui aruande avaldamise kuupäev langeb kokku olulise sündmuse või poliitikat puudutava muudatusega, võib see oluliselt suurendada üldsuse huvi teema vastu.

Meediakajastus kokku, sealhulgas sotsiaalmeedias, peaaegu kolmekordistus – kui 2017. aastal mainiti meid umbes 15 500 veebipõhises artiklis ja sotsiaalmeediapostituses, siis 2018. aastal oli see arv juba suurem kui 44 000. 2018. aastal kuvati kontrollikoja ametlikelt kontodelt meie väljaannete kohta postitatud sotsiaalmeediapostitusi ligikaudu 11 miljonit korda, mis on peaaegu 18 korda rohkem kui 2017. aastal.

Kommunikatsiooni ja meediakajastuse seisukohast on eriaruanded praegu meie kõige olulisem tooteliik: meie 2018. aastal meedias kõige enam mainitud 15-st väljaandest 12 olid eriaruanded.

2018. aastal kajastati meie eriaruandeid enam kui 11 000 veebipõhises artiklis, mis on rohkem kui kaks korda rohkem kui 2017. aastal. Võrdluseks võib tuua, et 2013. aastal, kui alustati meediakajastuse jälgimist, loeti kokku 1 500 veebipõhist artiklit.

Samal ajal suurenes 2017. aastaga võrreldes 60% ka keskmine meediakajastus eriaruande kohta. See tähendab, et meediakajastust ei suurendanud mitte ainult aruannete suurem hulk, vaid ka suurem huvi meie väljaannete vastu.

Meediakajastus: aastaaruanded, eriaruanded ja kontrollikoda üldiselt

2018. aastal said kõige enam meediakajastust meie eriaruanded, mis käsitlesid Euroopa kiirraudteevõrku, EKP tehtava pankade kriisijuhtimise toimimise tõhusust ning Türgi pagulasrahastut.

Meil on viis sotsiaalmeediakontot:

* Meie postituste vaatamiste arv.

Kogu aasta jooksul on hüppeliselt suurenenud nii meie kajastus kui ka aktiivsus sotsiaalmeedias – eriti Facebookis, Twitteris ja LinkedInis – mis on muutunud meie kommunikatsioonitegevuse lahutamatuks osaks ja võimaldab meil kodanikega otse suhelda. Oleme suurendanud jälgijate arvu ja seda, mitu korda meie postitusi on vaadatud (st meie postituste kuvamist).

Kontrollikoja töö kvaliteet ja selle tajumine

Kontrollikoja töö mõju ja tajumise hindamine põhineb sidusrühmade küsitlemisel ja ELi finantsjuhtimise parandamiseks antud soovituste põhjal võetud meetmetel.

Alates 2018. aasta algusest küsime oma peamistelt sidusrühmadelt (Euroopa Parlamendilt, nõukogult ja komisjonilt, ELi asutustelt, liikmesriikide alalistelt esindustelt, liikmesriikide ametiasutustelt ja kõrgeimatelt kontrolliasutustelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, akadeemilistelt ringkondadelt, meedialt jne) tagasisidet meie aruannete kasulikkuse ja tõenäolise mõju kohta. Küsime tagasisidet valitud eriaruannete ja ülevaatepõhiste väljaannete ja aastaaruande kohta – selleks saadetakse nende väljaannete kõigile saajatele anonüümne elektrooniline küsimustik. Sidusrühmad saavad küsimustikus anda ka kvalitatiivset tagasisidet aruannete kohta ja esitada kontrollikoja tööd puudutavaid üldisi ettepanekuid.

Kokku leidis 87% vastanuist, et meie aruanded on nende töö jaoks kasulikud, ning 78% leidis, et neil on mõju.

Meie varasemate soovituste põhjal võetud meetmed

Alates 2018. aastast põhineb see näitaja meie audiitorite poolt järelmeetme kohta kogutud andmetel, mitte Euroopa Komisjoni juhtkonna esitatud teabel. 2018. aasta kohta analüüsisime 2014. aastal avaldatud eriaruannetes ja aastaaruannetes esitatud soovituste elluviimist.

See analüüs näitab, et 74% kontrollikoja 2014. aasta aastaaruandes esitatud soovitustest ja 94% 2014. aasta eriaruannete soovitustest on täielikult, suuremas osas või osaliselt ellu viidud.

Meie soovituste elluviimine nende esitamise aastate kaupa

Meie aruandlus

Finantsteave

Kontrollikoda rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarve halduskulude rubriigist.

2018. aastal oli meie eelarve suurus ligikaudu 146 miljonit eurot. See moodustab vähem kui 0,1% ELi kogukuludest ja ligikaudu 1,5% liidu kõigist halduskuludest. 2018. aastal kasutati ära 96% kogu eelarvest.

2018. aasta eelarve täitmine

2019. aasta eelarve

2019. aasta eelarve on 2018. aastaga võrreldes 0,6% suurem.

Sise- ja välisaudit

Siseaudit

Meie siseauditi talitus nõustab institutsiooni riskide juhtimisel. Siseauditi talitus pakub sõltumatut ja objektiivset kindlust ning konsultatsiooni, mille eesmärk on anda lisaväärtust ja parandada institutsiooni toimimist. Siseauditi talitus annab aru kolmest kontrollikoja liikmest ja ühest väliseksperdist koosnevale auditikomiteele. Komitee teeb regulaarset järelevalvet siseauditi talituse aasta tööprogrammis kavandatu rakendamise üle ja tagab talituse sõltumatuse.

2018. aastal auditeeris siseauditi talitus meie institutsiooni küberturvalisuse süsteeme ja meie territooriumi turvalisuse parandamisega seotud ehitustöid. Lisaks uuris talitus kontrollikoja riskijuhtimispõhimõtete rakendamist ja volitatud eelarvevahendite käsutajate kinnitusi. Talituse töö hõlmas ka seiret varem esitatud soovituste täitmise üle, et kontrollida, kas kokkulepitud tegevuskavad on ellu viidud.

2018. aastal ei leidnud siseauditi talitus oma auditite käigus puudusi, mis nende olemuse või ulatuse tõttu seaksid tõsiselt kahtluse alla eelarvevahendite käsutaja kehtestatud sisekontrollisüsteemi (mille eesmärk on tagada kontrollikoja finantstehingute seaduslikkus ja korrektsus) üldise usaldusväärsuse.

Kontrollikoda annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aru oma siseauditi tulemustest.

Välisaudit

Meie raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor. See on oluline tegur, tagamaks, et meie institutsioon rakendaks enda suhtes samu läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid, mida oma auditeeritavate suhtes. Meie välisaudiitor (PricewaterhouseCoopers Sàrl) avaldas oma aruande kontrollikoja eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta 17. mail 2017.

Meie välisaudiitori arvamused – eelarveaasta 2017

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Sarnaselt kõigile teistele ELi institutsioonidele peame ka meie läbima eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse. Aprillis 2018 andis Euroopa Parlament meie peasekretärile heakskiidu kontrollikoja eelarveaasta 2016 eelarve täitmisele. Sarnaselt varasematele aastatele vaatasime põhjalikult läbi kõik eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tõstatatud küsimused kontrollikoja auditi- ja juhtimisalaste kohustuste kohta, võtsime asjakohaseid parandusmeetmeid ja andsime Euroopa Parlamendile üksikasjalikult aru oma järelmeetmete kohta.

26. märtsil 2018 andis Euroopa Parlament meie peasekretärile heakskiidu kontrollikoja eelarveaasta 2017 eelarve täitmisele. See tähendab, et meie 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on suletud ja heaks kiidetud.

Vastastikused hindamised

Vastastikused hindamised tähendavad, et teised kõrgeimad kontrolliasutused annavad sõltumatu ja läbipaistva hinnangu konkreetse kõrgeima kontrolliasutuse suutlikkusele. Kõik vastastikuses hindamises osalevad kõrgeimad kontrolliasutused austavad jätkuvalt teiste kõrgeimate kontrolliasutuste sõltumatust.

2018. aastal palusime Eesti Riigikontrollil (hindamise juht) ning Taani, Madalmaade ja Ameerika Ühendriikide kõrgeimatel kontrolliasutustel hinnata, kas me oleme peale oma aastate 2018–2020 strateegia esimese poole lõppemist strateegiliste eesmärkide täitmise graafikus ja kas strateegia elluviimiseks seni võetud meetmed saavutavad tõenäoliselt soovitud mõju. Vastastikuse hindamise aruanne on kavas avaldada 2019. aastal.

Samal ajal alustasime koostöös Poola ja Ühendkuningriigi kõrgeima kontrolliasutusega ettevalmistusi Leedu kõrgeima kontrolliasutuse kohta vastastikuse hindamise tegemiseks. Selle peamine eesmärk on hinnata, kas Leedu kõrgeima kontrolliasutuse töö vastab rahvusvahelistele standarditele.

2018. aastal tellisime ka välise ja sõltumatu uuringu, et hinnata meie eetikaraamistikku. Uuringu teevad Poola ja Horvaatia kõrgeim kontrolliasutus. Aruanne peaks valmima 2019. aastal.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja deklaratsioon

Mina, allakirjutanu, Euroopa Kontrollikoja peasekretär volitatud eelarvevahendite käsutaja pädevuses, kinnitan, et:

• käesolevas aruandes esitatud teave on täielik ja täpne;
• mul on piisav kindlus selle kohta, et:
• käesolevas aruandes kirjeldatud tegevustele eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;
• kehtestatud kontrolliprotseduurid annavad vajaliku tagatise raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning tagavad pettusekahtluste asjakohase käsitlemise;
• kontrollimehhanismide maksumus ja neist saadav kasu on proportsionaalsed.

Kindlus põhineb minu hinnangul ja minu käsutuses oleval teabel, nagu edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate aruanded ja deklaratsioonid ning siseaudiitori ja välisaudiitori aruanded eelmiste eelarveaastate kohta.

Kinnitan, et mulle ei ole teada käesolevas aruandes esitamata jäetud asjaolusid, mis võiksid kahjustada institutsiooni huve.

Luxembourg, 28. märts 2019.

Eduardo Ruiz García
peasekretär