Euroopa Kontrollikoda 2018 Tegevusaruanne

Cover image

Euroopa Kontrollikoda

Kes me oleme

Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) on ELi välisaudiitor.

Kontrollikoda loodi aastal 1977 ja see on üks ELi seitsmest institutsioonist.

Asume Luxembourgis ning meie organisatsioonis töötab umbes 900 auditi- ja tugiteenuste ala töötajat kõigist ELi liikmesriikidest.

Meie kolleegium koosneb 28 liikmest, üks igast ELi liikmesriigist.

Mida me teeme

Meie audiitorid kontrollivad, et ELi raamatupidamine oleks korras, et liit täidaks õigesti talle kehtivaid finantseeskirju ning et programmid täidaksid neile seatud eesmärgid ja tooksid kuludele vastavat tulu.

Oma tööga aitame me parandada ELi finantsjuhtimist ning edendame aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust. Me teavitame ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid riskidest, anname neile kindlust, juhime tähelepanu puudustele ja edusammudele ning nõustame ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid.

Esitame oma tähelepanekud ja soovitused Euroopa Parlamendile, ELi nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja üldsusele.

Euroopa Kontrollikoja kolleegium alates 1. maist 2018


Presidendi eessõna

Lugupeetud lugeja

Meie 2018.–2020. aasta strateegia eesmärk on suurendada sõltumatu auditi kaudu kodanike usaldust Euroopa Liidu vastu. Keskendume jätkuvalt ELi tegevuse tulemuslikkuse hindamisele, oma publikule selgete sõnumite edastamisele ning kontrollikoja töö väärtuse suurendamisele meie sidusrühmade jaoks.

Käesolevas tegevusaruandes antakse ülevaade meie tööst 2018. aastal, mil kontrollikoda avaldas rekordarvu eriaruandeid, ülevaateid ja arvamusi. Lisaks antakse teavet meie töötajate, juhtkonna ja finantside kohta.

Meie aruanded annavad erapooletu hinnangu ELi poliitikasuundadele ja programmidele ning ELi rahaliste vahendite finantsjuhtimise kvaliteedile kogu liidus ja ka väljaspool. Kontrollime, kas ELi kulutused on kooskõlas eeskirjadega ning kas liidu poliitika ja programmid annavad kuludele vastavat tulu.

Ootame koostööd uue Euroopa Parlamendi ja komisjoniga, et parandada veelgi liidu finantsjuhtimist ja tagada, et EL tegevus annab tulemusi.

Tulevikku vaadates näitab käesolev aruanne kontrollikoja kindlat tahet jätkata meie organisatsiooni muutmist, et muuta see tulevikukindlaks ja olla ka edaspidi avaliku sektori auditivaldkonna arengu esirinnas.

Klaus-Heiner LEHNE
president

2018. aasta lühiülevaade

Meie tegevus

Strateegia

Edusammud meie strateegiliste
eesmärkide saavutamisel

2018. aasta on esimene meie praegusest, 2020. aastani kulgevast strateegiast. Nendeks kolmeks aastaks oleme seadnud järgmised strateegilised eesmärgid:

  • suurendada kinnitava avalduse lisaväärtust ELi praeguse finantsjuhtimise kontekstis;
  • suurendada tähelepanu ELi meetmete tulemuslikkusele; ja
  • edastada meie sihtrühmadele selgemaid sõnumeid.

Lisaks on meie eesmärk kohandada organisatsiooni nii, et see keskenduks rohkem meie toodetele.

Strateegia elluviimiseks võtsime vastu tegevuskava, mis hõlmab eespool loetletud eesmärke ja aitab meil ka tulevikus olla avaliku sektori auditi valdkonna arengu esirinnas. Kõigi nende meetmete rakendamisega oli 2018. aasta lõpuks alustatud. Samal ajal tellisime strateegia rakendamist uuriva sõltumatu vastastikuse hindamise, mis peaks valmima 2019. aasta lõpus (lisateabe saamiseks vt meie aruandekohustust käsitlev peatükk).

Rõhk meie toodete tutvustamisele

Edastada meie sihtrühmadele
selgeid sõnumeid

Kommunikatsioonil on keskne tähtsusa meie strateegilise eesmärgi saavutamisel, milleks on selgete sõnumite edastamine meie auditooriumile: ELi ja selle liikmesriikide ametiasutustele, kes vastutavad ELi poliitika ja programmide kontrollimise ja haldamise eest, meie kolleegidele kõrgeimates kontrolliasutustes, ettevõtetele ja tööstusorganisatsioonidele, teadlastele ning loomulikult ka üldsusele, kes on meie peamine sidusrühm.

2018. aastal täheldasime oluliselt suuremat meediahuvi meie töö vastu. Eriti kehtib see meie eriaruannete kohta, mida kajastati palju rohkem nii liikmesriikide meedias kui ka ELi tasandil (lisateabe saamiseks vt meediakajastuse peatükk).

Uued ja edasiarendatud kommunikatsioonitooted

Audititutvustused
Käimasoleva audititöö
tutvustamine

2017. aasta teisel poolel alustasime katseprojekti, et anda üldsusele teavet eelseisvate või hiljuti alustatud auditiülesannete kohta.

2018. aastal avaldasime 12 audititutvustust (varem nimetati neid taustdokumentideks), mis annavad teavet auditeeritavast poliitikast või programmidest huvitatutele. Audititutvustused põhinevad enne käimasoleva auditi algust tehtud ettevalmistaval tööl.

Nende abil õnnestus meil oma väljaanded kogu aasta peale stabiilselt ära jaotada: 2018. aastal avaldati esimest korda igas kuus mõni kontrollikoja väljaanne. Jätkame audititutvustuste avaldamist ka 2019. aastal.

Ajakiri
Pilguheit meie institutsiooni

Kui meie leiud ja soovitused ELi finantsjuhtimise parandamiseks avaldatakse meie auditiaruannetes, siis kontrollikoja ajakiri keskendub sellele, kuidas me oma tööd teeme, ja inimestele, kes neid aruandeid erinevates valdkondades koostavad.

Muutsime hiljuti ajakirja formaati ja uuendasime teemade kajastamist. Iga number keskendub nüüd ühele läbivale teemale.

2018. aastal kajastati meie ajakirjas selliseid teemasid nagu ELi ühinemiseelne abi, Euroopa Parlamendi rahastamine ja audit, ELi finants- ja majandusjuhtimine, ning meie eriaruandeid, töökava, rahvusvahelist koostööd ja institutsiooni n-ö tulevikukindlaks muutmiseks mõeldud tuleviku-uuringuid.

Allalaadimiste arv

Audititöö

Suurem keskendumine
tulemuslikkusele

Kontrollikoda teeb kogu ELi eelarve ulatuses järgnevat liiki auditeid:

  • tulemusauditid ELi poliitika ja programmide tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse kohta – need rahakasutuse tulemuslikkust kajastavad auditid keskenduvad konkreetsetele juhtimist või eelarvevaldkondi puudutavatele teemadele. Auditite valiku ja ülesehituse juures võtame me arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude või kulude suurust ning poliitilist ja avalikku huvi;
  • finants- ja vastavusauditid raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate finantstehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta (eelkõige kinnitav avaldus), ning hindamised selle kohta, kas teatud eelarvevaldkondade süsteemid vastavad neile kehtestatud nõuetele. Valimite moodustamisel kasutame juhuslikkuse põhimõtet, nii et igal kulutatud eurol on sama suur tõenäosus auditeeritud saada.

Meie eriaruanded keskenduvad teemadele, mis peegeldavad ELi ees seisvaid ülesandeid, nagu loodusressursside jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik kasutamine, majanduskasv ja kaasamine, ränne ja ülemaailmne areng, ühtne turg ja pangandusliit ning vastutustundliku ja tõhusa Euroopa Liidu tagamine.

Audititöö käigus kogutud tõendusmaterjali alusel tehakse kontrollikoja aruannetes selged järeldused ELi poliitikaeesmärkide saavutamise määra ning ELi raamatupidamise ja finantsjuhtimise olukorra kohta. See aitab meil anda praktilisi ja kulutõhusaid soovitusi.

Teeme oma auditeid vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori auditistandardeile. Meie audititöö koosneb järgmistest etappidest:

Töö kavandamine

Auditiprioriteedid on suunatud
ELi ees seisvate ülesannete
lahendamisele

Meie liikmed võtavad iga aasta jaoks vastu töökava.

Jaanuaris 2018 tutvustas president Lehne sidusrühmadega peetava iga-aastase konsulteerimisprotsessi raames Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsile meie 2018. aasta töökava ning kutsus Euroopa Parlamendi kõiki komisjone tegema ettepanekuid 2019. aasta töökava võimalike audititeemade jaoks.

Oktoobris 2018 avaldasime oma 2019. aasta töökava (uue strateegia esimene töökava), milles esitasime oma auditiprioriteedid ning kirjeldasime neid 36 aruannet ja ülevaatepõhist väljaannet, mida me kavatseme käesoleval aastal avaldada. Need hõlmavad vähemalt osaliselt 29 soovitust 69-st (42%), mida parlament oli meile andnud (2017. aastal 32%).

Meie auditite raames käsitletakse jätkuvalt selliseid keskseid küsimusi nagu loodusvarade säästev kasutamine, majanduskasv ja kaasamine, ränne, julgeolek ja ülemaailmne areng, ühtne turg ning ELi aruandekohustus ja tõhusus, et kontrollida ELi antud lubaduste täitmist.

Auditilähetused

3761 auditipäeva ELis ja
väljaspool liitu

Suurem osa audititööst tehakse kontrollikoja ruumes Luxembourgis.

Samas külastavad meie audiitorid tihti ka meie peamist auditeeritavat – Euroopa Komisjoni – ning teisi ELi institutsioone, asutusi ja organeid, ELi delegatsioone, liikmesriikide riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi ametiasutusi ning ELi vahendite kasutamisega seotud rahvusvahelisi organisatsioone.

Lisaks kontrollime ELi vahendite saajaid kohapeal nii liikmesriikides kui väljaspool. Auditikülastusi tehes uurime kontrollijälge, kogume otsest auditi tõendusmaterjali lõplike toetusesaajate ning nende juures, kes tegelevad ELi poliitikasuundade ja programmide juhtimise ning ELi rahaliste vahendite kogumise ja väljamaksmisega.

Liikmes- ja toetust saavates riikides tehtava audititöö sagedus ja intensiivsus sõltub konkreetse auditi liigist. 2018. aastal olid audiitorid auditilähetuses kokku 3761 tööpäeva (2017. aastal 3670 päeva) – seda nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi.

Meie auditirühmad koosnevad tavaliselt kahest või kolmest audiitorist ja auditikülastus kestab üldjuhul paarist päevast kuni paari nädalani. ELi piires tehakse kohapealseid kontrolle sageli koostöös külastatavate liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega.

Lisaks töötasid meie audiitorid 2723 päeva (2017. aastal 2300 päeva) ELi institutsioonides Brüsselis ja Luxembourgis, üle kogu ELi asuvates asutustes ja detsentraliseeritud organites, rahvusvahelistes organisatsioonides (nt ÜRO ja OECD) ning erasektori audiitorühingutes. Auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja kinnitamiseks kasutati üha rohkem ka videokonverentse ja muid infotehnoloogilisi lahendusi (näiteks andmete ja dokumentide turvalist jagamist).

2018. aasta auditikülastuste päevade koguarv liikmesriikides ja kolmandates riikides

Märkus: ümardamise tõttu ei pruugi kogusumma võrduda liidetavate summaga.

Võitlus ELi eelarvet kahjustava pettuse vastu

Üheksa pettusekahtluse juhtumit

ELi eelarvet kahjustava pettuse vastu võitlemisel teeb kontrollikoda tihedat koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF). OLAFile edastatakse teave ELi finantshuve kahjustavat pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust puudutava kahtluse kohta, mille me oleme oma audititöö käigus avastanud. OLAF teeb juhtumite järelkontrolli, otsustab uurimise alustamise ja teeb vajaduse korral koostööd liikmesriikide ametiasutustega.

Kuigi meie auditid ei ole kavandatud pettuste avastamiseks, leiame oma töö käigus igal aastal mõne võimaliku õigusnormide rikkumise või pettusejuhtumi. 2018. aastal edastasime OLAFile teabe üheksa pettusekahtluse juhtumi kohta (2017. aastal 13), mille me olime oma audititöö käigus avastanud.

Täiendavat teavet OLAFile edastatud pettusekahtluse juhtumite kohta (see puudutab ka tagasinõudmisi, mida OLAF nende puhul soovitas teha) anname me kontrollikoja aastaaruannetes ELi eelarve kohta.

Väljaanded

2018. aastal rekordiline arv
väljaandeid

Meie auditiaruanded ja arvamused on oluline osa ELi aruandlusahelast. Need aitavad Euroopa Parlamendil ja ELi nõukogul jälgida ja kontrollida (eelkõige iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis) ELi poliitikaeesmärkide täitmist ja eelarve täitmise eest vastutajaid. Vastutajaks on peamiselt Euroopa Komisjon, kuid ka teised ELi institutsioonid ja organid. Jagatud eelarve täitmisega valdkondades (nagu põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika), mis moodustavad enamiku ELi eelarvest, on oluline roll ka liikmesriikide kesktasandi, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel.

Eriaruannete ja ülevaatepõhiste väljaannete arv (2015–2018)

Kontrollikoda avaldab järgnevat liiki väljaandeid:

eri- ja aastaaruanded:
  • eriaruandeid, milles esitatakse konkreetseid poliitikasuundi, kuluvaldkondi või eelarve- või juhtimisküsimusi käsitlevate valitud auditite tulemused;
  • aastaaruanded, mis koosnevad peamiselt Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Arengufondide finants- ja vastavusauditite tulemustest, kuid käsitlevad ka eelarve täitmise ja tulemuslikkuse aspekte;
  • iga-aastased eriaruanded ELi asutuste, detsentraliseeritud organite ja ühisettevõtete kohta.
Arvamused ja ülevaatepõhised väljaanded:
  • arvamused finantsjuhtimist mõjutavate uute õigusaktide eelnõude või muudatuste kohta (arvamused on kas kohustuslikud vastavalt ELi toimimise lepingule või koostatakse kontrollikoja enda või teiste institutsioonide initsiatiivil);
  • infodokumendid: konkreetsetele teemadele keskendunud dokumendid, milles kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitikat või juhtimist;
  • ülevaatearuanded: sarnanevad infodokumentidele, kuid neis käsitletakse keerukaid laiaulatuslikke poliitikavaldkondi või juhtimist puudutavaid teemasid, sageli valdkondadeülesest perspektiivist;
  • teema kiirülevaated: neis esitatakse väga konkreetseid küsimusi või teemasid käsitlevad faktid ning vajaduse korral ka nende paremaks mõistmiseks vajalik analüüs.

Tulevaste või töös olevate auditite taustteave esitatakse audititutvustustes (vt lisateave meie toodete tutvustamist käsitlevas peatükis).

Kõik väljaanded on kättesaadavad meie veebisaidil (eca.europa.eu) ja need on loetletud käesoleva aruande lõpus.

Eriaruanded

Eriaruannetes keskendutakse ELi
tegevuse tulemuslikkuse hindamisele

Vastavalt meie strateegiale aastateks 2018–2020 keskendume üha enam ELi tegevuse tulemuslikkuse hindamisele, et tagada ELi kodanike raha eest tehtava töö tõhusus. 2018. aastal avaldasime 35 eriaruannet (2017. aastal 28) ELi kulutuste kohta eri valdkondades; neis käsitletakse ELis lahendamist vajavaid ülesandeid, sealhulgas õhusaastet, kiirraudteesid, Türgi pagulasrahastut, pangandusjärelevalvet ja valitsusväliste organisatsioonide rahastamist.

Eriaruannetes uuriti, kas valitud ELi poliitikavaldkondade ja programmide eesmärgid saavutati, kas tulemused olid saavutatud mõjusalt ja tõhusalt ning kas ELi toetusega loodi lisaväärtust – st kas see andis rohkem tulemusi kui oleks saavutatud üksnes liikmesriikide tasandil võetud meetmetega. Andsime ka soovitusi, mille eesmärk oli raha kokkuhoid, parem töö, raiskamise vältimine ja oodatud poliitikaeesmärkide säästlikum saavutamine. Allpool tutvustame lähemalt kahte meie 2018. aasta eriaruannet: neist ühes käsitleti ELi kiirraudteed ja teises Türgi pagulasrahastut.

Meie eesmärk on tagada eriaruannete valmimine 13 kuu jooksul (kooskõlas ELi finantsmäärusega).

Lähemalt eriaruandest
Euroopa kiirraudteevõrk: ebaühtlane kooslus, millest ei moodustu tervikut

Kiirrongiliiklus toob reisijatele palju kasu. See on mugav, ohutu, paindlik ja keskkonnasäästlik transpordiliik. Lisaks toob ELi piirkondade vaheliste ühenduste parandamine inimesed üksteisele lähemale, muudab piirkonnad konkurentsivõimelisemaks ja aitab kaasa Euroopa integratsioonile.

Lähenesime auditit tehes teemale reisija seisukohast, analüüsides erinevaid ühendusi, sõiduaegu ning äri- ja vabaajareisijate makstavaid hindu. Uurisime ka seda, kas ELi kaasrahastatud investeeringud kiirraudteeliinidesse olid kulutõhusad, tulemuslikud, hästi läbimõeldud ja planeeritud.

Audiitorite külastatud riigid Ajavahemik: 2000–2017
10 kiirraudteeliini 4 piiriülest raudteelõiku
30 projekti Üle 5 000 km liine

Jõudsime järeldusele, et Euroopa kiirraudteevõrk on liikmesriikide võrkudest koosnev lünklik ja omavahel halvasti ühendatud kooslus. Puudub realistlik pikaajaline kava ELi olemasoleva võrgustiku erinevate osade ühendamiseks, riigipiire ületavad kiirraudteeliinid ei ole liikmesriikide jaoks prioriteetsed ja Euroopa Komisjonil ei ole ka võimu, mille abil saaks neilt selliste liinide rajamist nõuda. Sellises olukorras annab kiirraudteeliinidele eraldatud ELi kaasrahastamine vähe lisaväärtust. Samas on ka häid uudiseid: kiirraudtee kasutamine Euroopas on suurenenud 1990. aasta ligikaudu 15 miljardilt reisijakilomeetrilt 2016. aastaks 124 miljardi reisijakilomeetrini.

Tutvustasime aruannet Euroopa Parlamendi transpordi- ja eelarvekontrolli komisjonidele ning Euroopa Liidu Nõukogule. Mõlemad institutsioonid võtsid aruande positiivselt vastu ja kinnitasid meie järeldusi. Esitlesime aruannet ka mitmele liikmesriikide ametiasutusele ja kõrgeimale kontrolliasutusele, samuti teadlastele, tööstusharu sidusrühmadele ja ajakirjandusele.

Aruanne sai kogu ELis märkimisväärset meediakajastust, eelkõige Hispaanias, Saksamaal ning ELi teemadest kirjutavas ja finantsmeedias; lisaks näitas selle vastu suurt huvi sotsiaalmeedia.

ES – El cinco días: Los auditores de la UE critican la incoherencia de los trazados del AVE

DE – Die Zeit: Bahnlinien: Ausbau schneller Zugstrecken in EU zu teuer und zu langsam

IT – La Repubblica: Alta velocità nell'Ue, la Corte dei Conti europea boccia la rete

UK – Financial Times: Bloc criticised over high-speed rail strategy

Lähemalt eriaruandest
Türgi pagulasrahastu: kasulik abi, kuid vajab kulutõhususe suurendamiseks täiustamist

Türgist on saanud maailma suurima pagulaste arvuga riik, kus elab peaaegu 4 miljonit pagulast. Nende seas on ligikaudu 3,5 miljonit süürlast, kellest enamik elab väljaspool pagulaslaagreid. Türgi pagulasrahastust toetatakse pagulastele ja neid vastu võtvatele kogukondadele mõeldud humanitaarabi- ja muid meetmeid ning seda rahastavad EL ja selle liikmesriigid kokku 6 miljardi euroga. Samuti kohustab poliitiline kokkulepe Türgit lõpetama ebaseadusliku rände Türgist ELi.

Audiitorite külastatud riigid Ajavahemik: jaanuar 2016 kuni märts 2018
10 humanitaarabiprojekti, mis hõlmasid põhivajadusi, kaitset, tervishoidu ja haridust 33% allkirjastatud humanitaarabilepingute mahust (458 miljonit eurot) Rakenduspartnerid (nt ÜRO asutused, rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid)

Jõudsime järeldusele, et rahastu oli kriisile kiiresti reageerinud. Humanitaarabiprojektid aitasid pagulaste esmavajadusi rahuldada, kuid polnud alati nii kulutõhusad kui oodati, ega suutnud saavutanud ühte rahastu eesmärkidest – abi tõhusalt koordineerida. Kõik auditeeritud humanitaarabiprojektid andsid pagulastele kasulikku abi. Näiteks anti projekti „Emergency Social Safety Net“ raames rahalist abi 1,3 miljonile pagulasele. Samas ei ole pooled projektid andnud veel oodatud tulemeid (st kestvat ja soodsat mõju, mis jätkuks ilma täiendava rahalise toetuseta) ning kümnest projektist üheksat tuli pikendada.

Valitsusväliste organisatsioonide juhitavate projektide õigeaegset elluviimist takistas peamiselt probleemne tegevuskeskkond. Komisjon oli küll kehtestanud projektide seireks asjakohased meetmed, kuid Türgi ametiasutused ei andnud juurdepääsu kahe meie valimisse sattunud rahalise abi projekti (kogusummas 1,1 miljardit eurot) toetusesaajate andmetele, mistõttu ei saanud komisjoni ja meie audiitorid projekti abisaajaid jälgida alates nende registreerimisest kuni maksete tegemiseni.

Tutvustasime aruannet Euroopa Parlamendi arengu-,välis- ja eelarvekontrollikomisjoni ühisel koosolekul ning seejärel kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile. Seda esitleti ka nõukogu laienemise ja ELiga ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide töörühmale ja ajakirjandusele.

Aruanne pälvis märkimisväärset meediatähelepanu, eelkõige Saksamaal, aga ka Taanis, Austrias, Beneluxi riikides ja Vahemeremaades ning ELi-teemasid kajastavas meedias.

DE – Der Spiegel: Rechnungshof kritisiert Mängel bei EU-Flüchtlingshilfe

FR – EurActiv: La Cour des comptes plutôt satisfaite de l’aide aux réfugiés en Turquie

ES – Euronews: Turquía debe rendir cuentas por la gestión de los refugiados

UK – EU Observer: EU unable to fully trace €1 bn spent on refugees in Turkey

Aastaaruanded

Aastaaruanne ELi 2017. aasta eelarve kohta

Raamatupidamise aastaaruanne kiideti heaks ning
esitati märkusteta arvamus tulude ja märkustega
arvamus kulutuste kohta

Kontrollikoda auditeerib igal aastal ELi eelarve tulusid ja kulusid ning kontrollib, kas raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning kas ELi ja liikmesriikide tasandi tulu- ja kulutehingud vastavad finantseeskirjadele. Lisaks hindame vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 peatükkidele eraldi kõiki ELi eelarve peamisi valdkondi ning anname teavet eelarve- ja finantsjuhtimise ning tulemuslikkuse elementide kohta. Samuti analüüsime vigade tegemise põhjuseid, anname soovitusi olukorra parandamiseks ja uurime, kas ja kuidas meie varasemaid soovitusi on ellu viidud.

Meie viimases aastaaruandes ELi eelarve kohta (eelarveaasta 2017) moodustasid meie audiitorid kontrollimiseks ligikaudu 700 maksest koosneva valimi, mille aluseks olid kõigi kuluvaldkondade toetusesaajatele tehtud maksed kogusummas ligikaudu 100 miljardit eurot. Seega hinnati ligikaudu 700 juhtumit, kus ELi vahendeid oli kasutatud näiteks oluliste taristuprojektide, VKE-de, teadusasutuste, põllumajandustootjate ja üliõpilaste toetamiseks nii ELi liikmesriikides kui ka väljaspool liitu.

Põhiteave
ELi 2017. aasta kulutused 137,4 miljardit eurot
Auditeeritud summa 100,2 miljardit eurot (703 maksetehingut)
Raamatupidamise aastaaruanne Õige ja õiglane – hinnati usaldusväärseks
Tulud Seaduslikud ja korrektsed, märkusteta arvamus
Kulutused Seaduslikud ja korrektsed, v.a kulude hüvitamisel põhinevad maksed – märkustega arvamus (vastupidise arvamuse asemel)
Hinnanguline veamäär jätkab langemist

Sellel suurel tööl põhineb meie kinnitav avaldus, mille me oleme kohustatud esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule (vastavalt meile Euroopa Liidu toimimise lepingus antud mandaadile). Nagu varasematel aastatel, esitasime ELi raamatupidamise aastaaruande ja ELi tulude kohta märkusteta arvamuse. Lisaks esitasime teist aastat järjest raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta märkustega arvamuse (varasema vastupidise arvamuse asemel).

Märkimisväärne osa 2017. aasta auditeeritud kulutustest ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud. 2017. aasta maksete hinnanguline veamäär oli 2,4%, mis on vähem kui 2016. aastal (3,1%) ja 2015. aastal (3,8%).

Hinnangulised veamäärad ELi peamistes kuluvaldkondades (2015–2017)
Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu
andmise menetluse algus

Meie aastaaruande avaldamine tähendab ka seda, et algab Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mille käigus ELi kaasseadusandja ja eelarvepädev institutsioon otsustab nõukogu soovituse põhjal, kas komisjon ja teised organid on ELi eelarvet rahuldavalt täitnud, ja kui see on nii, annab nende tööle heakskiidu.

Esitlesime oma aastaaruannet selle avaldamispäeval 4. oktoobril Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ning seejärel ka parlamendi täiskogule, nõukogule (majandus- ja rahandusküsimused) ning 14 liikmesriigi parlamendile ja ametiasutustele.

Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne ja liige Lazaros S. Lazarou meie aastaaruande esitlemisel Euroopa Parlamendi plenaaristungil (november 2018, Strasbourg).

Uus lähenemisviis – teiste tööle
tuginev töövõtt

Vastavalt meie strateegiale aastateks 2018–2020 võtsime esimesi samme oma kinnitava avalduse auditi lähenemisviisi muutmiseks. Hindasime ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste perioodi 2014–2020 kindlustandvat kontrolliraamistikku ja komisjoni koostatud korrektsust puudutava teabe usaldusväärsust. See on esimene samm kinnitava avalduse kui teiste tööle tugineva töövõtu potentsiaalse kasutamise suunas.

Muudetud auditi lähenemisviisi ja teiste tööle tugineva töövõtu kasutuselevõtu peamine eesmärk on suurem keskendumine Euroopa Komisjoni ja liikmesriikides ELi kulutusi haldavate haldusasutuste sisekontrollimehhanismide eri tasanditele. See aitab selgitada puudujääke nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriikide tasandil, et paremini edendada aruandekohustust ja parandada veelgi ELi rahaliste vahendite juhtimist. Kasutame nimetatud lähenemisviisi ainult siis, kui on täidetud vajalikud tingimused, mis on fikseeritud rahvusvahelistes auditistandardites.

Aastaaruanne Euroopa Arengufondide kohta

Vastupidine arvamus maksete
kohta

Euroopa Arengufondide (EAFid) kaudu osutatakse ELi arengukoostöö abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele. EAFe rahastavad liikmesriigid ning neid haldavad Euroopa Komisjon väljaspool ELi üldeelarve raamistikku ja Euroopa Investeerimispank.

Allpool on toodud põhiteave meie EAFide kohta esitatud auditiarvamuse kohta.

Põhiteave
EAFide 2017. aasta eelarve 4,3 miljardit eurot
Auditeeritud summa 3,5 miljardit eurot
Raamatupidamise aastaaruanne Õige ja õiglane – hinnati usaldusväärseks
Tulud Seaduslikud ja korrektsed, märkusteta arvamus
Kulutused Olulisel määral vigadest mõjutatud – vastupidine arvamus

Iga-aastased eriaruanded

ELi asutused ja muud organid

Märkusteta arvamus kõigi ELi
asutuste kohta peale ühe

ELi asutused paiknevad kõikjal Euroopas ja neis töötab ligikaudu 11 000 inimest. Nende (v.a Ühtne Kriisilahendusnõukogu) 2017. aasta kogueelarve oli 3,5 miljardit eurot, mis moodustab umbes 2,7% ELi kogueelarvest. Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) 2017. aasta eelarve oli 6,6 miljardit eurot, mida rahastati krediidiasutuste osamaksetest.

Londonis asuv Euroopa Ravimiamet (EMA),
mille uueks asukohaks saab Amsterdam.

Uus lähenemisviis: üks aruanne
41 ELi asutuse kohta

2018. aastal otsustasime esitada ELi asutusi käsitleva kontrollikoja finantsauditi tulemused kasutajasõbralikumal kujul. Esitame küll endiselt iga asutuse kohta eraldi kinnitava avalduse, kuid avaldame need ühtses aastaaruandes, mis sisaldab kõiki asutusi ja kokkuvõtlikku dokumenti „ELi asutuste auditi lühikokkuvõte“. Lisaks avaldasime sarnaselt varasematele aastatele oma aastaaruanded Euroopa koolide ning SRB, komisjoni ja nõukogu tingimuslike kohustuste kohta.

Asutuste paiknemine üle kogu liidu

* Pärast Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust lahkumise kohta otsustas nõukogu, et 2019. aastal viiakse EMA üle Amsterdami ja EBA Pariisi.

Peamised järeldused

Kokkuvõttes kinnitas asutuste 31. detsembril 2017 lõppenud eelarveaasta kontrollikojapoolne audit varasematel aastatel saadud positiivseid tulemusi. Esitasime

  • märkusteta auditiarvamused kõigi asutuste raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta;
  • märkusteta auditiarvamused kõigi asutuste raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;
  • märkusteta auditiarvamused kõigi asutuste (v.a Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete kohta.
Ühisettevõtted
Märkusteta arvamus kõigi ELi
teadusuuringute ühisettevõtete kohta
peale ühe

Ühisettevõtted on ELi avaliku ja erasektori partnerlused tööstusharu, teadusasutuste rühmade ja liikmesriikidega; neil on tähtis roll ELi teadusuuringute poliitika elluviimisel teatud valdkondades. Euroopa Komisjon on ühisettevõtete avaliku sektori liige ja esindab ELi. Erasektorist pärit liikmed on muu hulgas tööstusharusid ja teadusasutusi esindavad partnerid. Ühisettevõtete üks põhieesmärke ja lisaväärtuse andmise võimalusi on võimendada tööstusharu ja teadusasutusi esindavate erasektori liikmete panust.

Peamised järeldused

  • Kiitsime heaks kõigi ELi ühisettevõtete 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanded, st hindasime need usaldusväärseks.
  • Esitasime märkusteta arvamused seitsme ühisettevõtte tulude ja maksete kohta ning märkustega arvamuse ühisettevõtte ECSEL kohta, sest audiitorid leidsid probleeme. mis mõnel juhul takistasid sisekontrollisüsteemi tõhusat toimimist.

Arvamused

Kontrollikoda aitab edendada ELi finantsjuhtimist, avaldades arvamusi uute või muudetud finantsjuhtimisalase mõjuga õigusaktide ettepanekute kohta. Meie arvamuste esitamine on ELi õiguse seisukohast kohustuslik juhul, kui kavandatavatel õigusaktidel on märkimisväärne rahaline mõju. Arvamusi kasutavad oma töös peamiselt seadusandjad – Euroopa Parlament ja nõukogu. Teised institutsioonid võivad paluda meil esitada arvamusi konkreetsete küsimuste kohta; lisaks võime me neid esitada omal algatusel.

2018. aastal avaldasime ELi eri valdkondade juhtimise kohta kümme arvamust, mis on rohkem kui kunagi varem. Need käsitlesid peamiselt komisjoni seadusandlikke ettepanekuid uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta (näiteks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reform), kuid ka Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tõhusust ja tema koostööd tulevase Euroopa Prokuratuuriga, ELi rahastamise sidumist õigusriigi põhimõtte järgimisega ja rikkumisest teatajate kaitset.

Lähemalt ÜPP reformi käsitlevast arvmusest
ÜPP peaks olema keskkonnahoidlikum,
rangelt tulemuspõhine ja tagama parema
aruandekohustuse

Kui Euroopa Komisjon avaldas oma seadusandliku ettepaneku 2020. aasta järgse uue ÜPP kohta, rõhutas ta keskkonna ja kliimaga seotud eesmärkide olulisust.

Meie aga leidsime oma ÜPP reformi käsitlevas arvamuses, et paljud väljapakutud poliitikavariandid on väga sarnased praeguse ÜPPga. Suurima osa eelarvest moodustavad ka tulevikus põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused, mis põhinevad nende omandis või kasutuses oleva maa hektarite arvul. Lisaks leidsime, et see poliitikavahend ei ole kõige tõhusam viis põllumajandusettevõtjate piisava sissetuleku toetamiseks ega sobi paljude keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamiseks. Jõudsime ka järeldusele, et komisjoni hinnang ÜPP panuse kohta ELi kliimamuutusi puudutavate eesmärkide täitmisse tundus ebarealistlik, ning soovitasime, et uus ÜPP peaks olema keskkonnahoidlikum, rangelt tulemuspõhine ja tagama parema aruandekohustuse.

Sarnaselt meie aruannetega tutvustasime arvamust Euroopa Parlamendi komisjonidele, eelkõige põllumajanduskomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile, nõukogule, keskkonna ja põllumajanduse valdkonna sidusrühmadele ning ajakirjandusele.

Ülevaatepõhised väljaanded: ülevaatearuanded, infodokumendid ja teema kiirülevaated.

Analüütilised ülevaated, mis põhinevad
avalikult kättesaadaval teabel ja meie enda
tööl
Ülevaatearuanded

2018. aastal koostasime kaks ülevaatearuannet. Neist esimeses, mis käsitles ELi õiguse rakendamist, soovitasime me tugevdada komisjoni järelevalvet ELi õiguse kohaldamise üle liikmesriikides. Teine ülevaatearuanne käsitles mobiilsust ja transporti, mida me tunnustasime kui Euroopa integratsiooni ühte alustala. Avaldasime dokumendis muret investeeringute tegemise aegluse üle, kuna väiksed investeeringud transporditaristusse pärsivad ELi transpordivõrgu ajakohastamist.

Infodokumendid

2018. aastal avaldasime kuus infodokumenti, millest viis käsitlesid komisjoni ettepanekuid tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kohta ja üks rändajate integreerimist ELis. Meie mitmeaastast finantsraamistikku puudutavad märkused keskendusid eelkõige ELi rahastamisprioriteetide seadmise ettepanekute protsessile, ELi eelarve paindlikkusele, tulemuslikkusele keskendumisele ja halduskorra lihtsustamisele ning aruandlus- ja auditeerimiskorrale.

Pooldasime komisjoni jõupingutusi ELi eelarve ajakohastamisel 2020. aasta järgseks perioodiks, kuid rõhutasime ka mitut võimalikku riski, loetlesime puudusi ja esitasime konkreetseid parandusettepanekuid. Rõhutasime, et parlamentaarne järelevalve peaks põhinema rangel aruandekohustusel ning tegime seetõttu ettepaneku, et üldreeglina tuleks kõigi Euroopa Liidu loodud organite välisaudiitoriks nimetada kontrollikoda.

Teema kiirülevaated

2018. aastal avaldasime ühe teema kiirülevaate ühtekuuluvuspoliitika kohta, milles täheldasime, et käibemaksu hüvitamine on veaohtlik ja ei kujuta endast alati ELi vahendite parimat kasutust. Olime seisukohal, et 2020. aastale järgneval perioodil ei tohiks avaliku sektori asutustele enam hüvitada ELi kaasrahastamisega kantud kuludega seotud käibemaksu.

Olulised sündmused

2018. aastal korraldasime ise mitu üritust ja osalesime veel mitmel, et tutvustada meie vaateid selle kohta, kuidas edendada aruandekohustust ja läbipaistvust ning parandada ELi finantsjuhtimist.

Rahastamisvahendite teemaline konverents

Jaanuaris 2018 korraldasime koos Leedu rahandusministeeriumiga Vilniuses rahastamisvahendite kasutamise teemalise kõrgetasemelise ühiskonverentsi. Konverents andis võimaluse ELi ja Leedu institutsioonide, praktikute ning teiste avaliku ja erasektori sidusrühmade kõrgetasemeliste ekspertide arvamustevahetuseks.

Parlamentide rahastamist käsitlev sümpoosion

Märtsis 2018 võõrustasime oma ruumes kahepäevast rahvusvahelist sümpoosioni, mis käsitles Euroopa riikide parlamentide rahastamist, et arutada nende autonoomiat ja uurida Euroopa riikide eelarvesüsteeme.

Globaalne auditialane juhtimisfoorum (GALF)

Aprillis 2018 võõrustasime GALFi viiendat kohtumist, mis tõi kokku umbes 20 kõrgeima kontrolliasutuse juhti ja delegaati kogu maailmast. Aruteludes keskenduti tulemusauditi praktikale ja piirangutele poliitilises kontekstis ning digitaalses maailmas auditileidudest teavitamisega seotud probleemidele ja võimalustele. 

GALFi viies kohtumine tõi kontrollikotta kokku enam kui 20 rahvusvahelise kõrgeima kontrolliasutuse juhti, aprill 2018.

Euroopa päev – ELi avatud uste päevad

Mais 2018 osalesime Euroopa päeva üritustel Brüsselis, Strasbourgis ja Luxembourgis. Meie audiitorid teavitasid kontrollikoja infostendide külastajaid meie rollist ja tööst ning tutvustasid meie auditite tegemist. Jätkame ka kontrollikoja avatud uste päevade korraldamist ja osaleme avalikel üritustel, et ennast kodanikele tutvustada.

Hea avaliku halduse teemaline sümpoosion

Septembris 2018 osalesime ÜRO säästva arengu eesmärkide ja avaliku halduse teemalisel sümpoosionil nimega „Hea avaliku haldus ja selle kasulikkus kodanike jaoks – parlamentaarsete kontrolliorganite roll“, mille organiseerisid Austria kõrgeim kontrolliasutus, INTOSAI sekretariaat ja Austria ombudsman.

ELi õiguse rakendamise teemaline konverents

Septembris 2018 korraldasime ELi õiguse rakendamise teemalise konverentsi, kus arutati läbipaistvuse, aruandekohustuse ja auditi vajadust; konverents oli jätk meie ülevaatearuandele ELi õigusaktide rakendamise kohta. Üritus toimus Regioonide Komitee hoones Brüsselis.

E-kaubanduse ja maksunduse teemaline konverents

Oktoobris 2018 võõrustasime konverentsi, kus käsitleti digitaalajastul e-kaubanduse ja maksustamisega seotud teemasid. Esinejad ja paneelarutelul osalejad arutasid e-kaubanduse puhul praegu kasutatava käibemaksumudeli ohtusid ja pakkusid välja moodsal tehnoloogial (nt plokiahelal) põhinevaid alternatiivseid maksustamismudeleid.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) konverents

Novembris 2018 osalesime EIOPA 8. iga-aastasel konverentsil Frankfurdis. Konverents tõi kokku rohkem kui 400 inimest finantsteenuste sektorist, teadusringkondadest, tarbijaorganisatsioonidest, meediast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, ELi organitest ja riikide ametiasutustest. Esitlesime oma auditit Euroopa kindlustussektori järelevalve ja finantsstabiilsuse kohta, mis oli 2018. aastal avaldatud EIOPAt käsitleva eriaruande teema.

COP24

Detsembris 2018 osalesime ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP24) Katowices. Tutvustasime oma audititööd õhukvaliteedi ja selle mõju kohta kliimamuutustele (ja vastupidi), lisaks arutasime kõrbestumise ja maa degradeerumisega seotud probleeme ELis – mõlemat teemat käsitleti 2018. aastal avaldatud eriaruannetes.

Kontrollikoja liige Janusz Wojciechowski tutvustab meie eriaruannet õhukvaliteedi kohta, detsember 2018, Katowice.

Projekt „Tagasi kooli“

Kogu aasta vältel võtsid meie töötajad osa ELi institutsioonide programmist „Tagasi kooli“. Seitseteist kontrollikoja töötajat külastasid oma kunagisi keskkoole seitsmes liikmesriigis ning rääkisid õpilastele EList, meie institutsiooni rollist ning võimalustest õppida ELis ja töötada ELi institutsioonides. 

Suhted institutsioonidest sidusrühmadega

Kontrollikoja tööst saadav kasu
sõltub sellest, kuidas meie
institutsioonidest sidusrühmad seda
kasutavad

Teeme tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriikide parlamentidega, kuna meie töö mõju sõltub suurel määral sellest, kuidas nad meie audititulemusi ja soovitusi kasutavad.

Euroopa Parlament

Parlamendi komisjonides arutati
rekordilist arvu aruandeid

Kontrollikoja liikmeid ja auditirühmi kutsutakse regulaarselt tutvustama kontrollikoja leide ja soovitusi parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ning ka teistele parlamendikomisjonidele ja organitele. 2018. aastal tutvustasime parlamendis 33 eriaruannet, nelja arvamust ja kuut ülevaatepõhist väljaannet. Kokku osalesime 74-l eelarvekontrollikomisjoniga peetud koosolekul (2017. aastal 60) ning 38 kohtumisel parlamendi 13 komisjoni ja tööorgani ning ühe parlamendifraktsiooniga.

Kontrollikoja ja parlamendi eelarvekontrollikomisjoni iga-aastane ühine istung toimus 2018. aasta veebruaris. Aprillis 2018 osales president Lehne parlamendi täiskogu arutelul 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Oktoobris 2018 esitles ta meie 2017. aasta aastaaruannet esmalt parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ja seejärel parlamendi täiskogule.

Nõukogu

Esimest korda esitati eriaruannet ka
ECOFINile

2018. aastal osalesime 21 koosolekul eelarvekomiteega, kes on meie peamine kontaktpunkt nõukogus. Lisaks tegime 44 esitlust teistele asjaomastele nõukogu ettevalmistavatele organitele (2017. aastal 27). Kokku esitlesime 2018. aastal nõukogule 37 eriaruannet, nelja arvamust ja kolme ülevaatepõhist väljaannet (2017. aastal 27).

Jaanuaris 2018 (Bulgaaria eesistumise ajal) kohtus president Lehne Bulgaaria aserahandusministriga, et arutada asjakohaseid auditileide seoses 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega.

Märtsis 2018 esitlesid president Lehne ja eriaruande eest vastutav kontrollikoja liige Neven Mates makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust käsitlevat aruannet ECOFINi kohtumisel ELi rahandusministritele. See oli esimene kord, kui meie eriaruannet esitleti ELi rahandusministrite ECOFINi nõukogus.

President Lehne tutvustas novembris Austria eesistumise ajal toimunud ECOFINi kohtumisel ka kontrollikoja 2017. aasta aastaaruannet. Enne seda kohtumist kohtus ta ECOFINi eesistuja ülesandeid täitnud Austria rahandusministriga ning 2019. aasta alguses nõukogu eesistuja rolli asuva Rumeenia riigi rahanduse ministriga – selleks et arutada kontrollikoja 2017. aasta aastaaruannet ja vastavat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust ning teavitada mõlemat ministrit kontrollikoja muust asjassepuutuvast tööst.

Liikmesriikide valitsused ja parlamendid

Kontrollikoja president külastas viit
liikmesriiki, et kohtuda sealsete valitsuste
kõrgetasemeliste esindajatega

Aasta jooksul külastas president Klaus-Heiner Lehne mitut liikmesriiki – Austriat, Bulgaariat, Tšehhi Vabariiki, Iirimaad ja Rumeeniat, kus kohtus valitsuse kõrgetasemeliste esindajatega. Vahetevahel ühendati need külastused mõnel ametlikul üritusel või kõrgetasemelisel konverentsil osalemisega.

Lisaks esitlesid meie liikmed kontrollikoja 2017. aasta aruannet 14 liikmesriigis parlamendile ja/või riigi teistele ametiasutustele. Tegime ka täiendavaid jõupingutusi, et tutvustada mõningaid eriaruanded riikide parlamentide asjaomastele komisjonidele. Riikide parlamentide esindajate delegatsioonid külastavad ka aeg-ajalt meie institutsiooni ning me kaalume ka edaspidi võimalusi, kuidas koostööd liikmesriikide parlamentidega veelgi tõhustada.

Kontrollikoja president Lehne ja volinik George Pufan
kohtumisel Rumeenia president Klaus Iohannisega,
oktoober 2018, Bukarest.    

Koostöö kõrgeimate kontrolliasutustega

ELi liikmesriikide kõrgeimad kontrolliasutused

Aktiivne koostöö ELi kõrgeimate
kontrolliasutustega: ühine ülesanne võidelda
puudustega ELi pangandusjärelevalve aruandlus- ja
auditeerimissüsteemis

Meie koostöö ELi kõrgeimate kontrolliasutustega toimub peamiselt ELi kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide kontaktkomitee raames. Oktoobris 2018 osalesime aktiivselt kontaktkomitee aastakoosolekul, mille võõrustaja ja eesituja oli Horvaatia kõrgeim kontrolliasutus. Peamised arutelud keskendusid kodanikega suhtlemisele ja kõrgeimate kontrolliasutuste suuremale avatusele.

Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne esineb kõnega ELi kõrgeimate kontrolliasutuste juhtidele kontaktkomitee aastakoosolekul Dubrovnikus, Horvaatia, oktoober 2018.

Novembris 2018 esitasime koos ELi 28 kõrgeima kontrolliasutuse juhtidega üleskutse liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile, et kõrvaldada puudused ELi pangandusjärelevalve aruandekohustuse ja auditi korras.

Panustasime kontaktkomitee töösse ka oma osalusega mitmes töörühmas: näiteks käibemaksu töörühmas, maksupoliitika auditeerimise võrgustikus, strateegia „Euroopa 2020“ võrgustikus ja Euroopa pangandusliidu rakkerühmas, lisaks veel avaliku sektori finantsaruandluse ja riigihangete auditeerimise alases tegevuses.

Koordineerisime ka esimese kontaktkomitee auditikompendiumi („Noorte töötus ja noorte integreerimine tööturule“) koostamist, mis põhines 14 ELi kõrgeima kontrolliasutuse aastatel 2013–2017 koostatud auditiaruannetel. Kompendium on uut liiki väljaanne, mille eesmärk on tõhustada asjakohaste auditisõnumite edastamist kontaktkomitee sidusrühmadele ja laiemale üldsusele.

INTOSAI/EUROSAI

2018. aastal jätkas kontrollikoda aktiivset osalemist kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelise organisatsiooni (INTOSAI) tegevuses ja organisatsiooni töösse panustamist – eelkõige ametialaste standardite komisjoni ase-eesistujana (alates detsembrist 2016) ning selle allkomisjonide liikmena (finantsauditi ja raamatupidamise ning vastavus- ja tulemusauditi allkomisjonid). Samuti osalesime aktiivselt teiste INTOSAI töörühmade tegevuses, eelkõige INTOSAI vastastikuse hindamise allkomitees, keskkonnaauditi töörühmas, finantsalase ajakohastamise ja õigusreformi töörühmas ning INTOSAI audiitorite professionaalsuse arendamise rakkerühmas.

Lisaks jätkasime aktiivset panustamist Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni (EUROSAI – INTOSAI Euroopa piirkondlik rühm) töösse, osaledes muu hulgas keskkonnaauditi ja IT töörühmades, auditi ja eetika töökonnas ning mitmes töötoas ja seminaris.

ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgemaid kontrolliasutused

Toetame ka ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Kosovo1, Montenegro, Serbia ja Türgi) kõrgemaid kontrolliasutusi, seda peamiselt kontaktkomitee sarnase võrgustiku ja OECD koordineeritavata muu tugitegevuse abil. Meie 2018. aasta praktikaprogrammis osales seitse võrgustikku kuuluvate kõrgeimate kontrolliasutuste audiitorit. Lisaks panustasime võrgustiku kohtumistesse ja tegevusse, mis käsitles näiteks finants- ja IT-auditit.

1Nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Kontrollikoja juhtimine

Liikmete kolleegium

Meie liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja see on pikendatav. Liikmed täidavad oma kohustusi täiesti sõltumatult ja vastavalt Euroopa Liidu üldistele huvidele. Ametisse astudes annab iga liige Euroopa Kohtu ees vande.

Kolleegiumisse kuulub üks liige igast liikmesriigist. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga nimetab ELi nõukogu liikmesriigi valitsuse esitatud kandidaadi kontrollikoja liikmeks. Kontrollikojal ei ole liikmete esitamisel ega ametisse nimetamisel mingit rolli.

2018. aastal nimetas nõukogu ametisse neli uut liiget:

  • Eva Lindström (Rootsi), Tony Murphy (Iirimaa) ja Hannu Takkula (Soome) alates 1. märtsist 2018 ja Annemie Turtelboom (Belgia) alates 1. maist 2018.

Nõukogu pikendas ka viie ametisoleva liikme ametiaega

  • Pietro Russo (Itaalia), Baudilio Tomé Muguruza (Hispaania), Bettina Jakobsen (Taani) ja Joao Figueiredo (Portugal) kuni 29. veebruarini 2024 ja Iliana Ivanova (Bulgaaria) kuni 31. detsembrini 2024.

Kontrollikoja liikmete kolleegium pidas 2018. aastal 18 istungit (2017. aastal 21).

Kontrollikoja liikmete kolleegiumi istung, 28. veebruar 2019, Luxembourg.

President

Liikmed valivad enda seast kolmeks aastaks presidendi, keda võib ametisse tagasi valida. Presidendi roll on olla primus inter pares – st esimene võrdsete seas. President vastutab institutsiooni strateegia, planeerimise ja tulemusjuhtimise, teabevahetuse ja meediasuhete, õigusküsimuste ja siseauditi eest. Lisaks esindab ta institutsiooni välissuhtluses. Klaus-Heiner Lehne valiti presidendiks 2016. aasta septembris.

Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne esineb kõnega kontrollikoja liikmete kolleegiumi ja volinike kolleegiumi aastakoosolekul, veebruar 2018, Luksemburg.

President ja liikmed

Auditikojad ja komiteed

Iga liige määratakse ühte kontrollikoja viiest auditikojast, kus koostatakse ja võetakse vastu enamik meie auditiaruannetest, ülevaadetest ja arvamustest. Iga auditikoda keskendub oma töös ühele ELi poliitikavaldkondadel põhinevale teemale. Auditikoda juhib eesistuja, kelle koja liikmed enda seast valivad. Iga liige vastutab oma auditiülesannete eest ja teda abistab tema kabinet. Audititööd teevad kodade direktoraatides töötavad professionaalsed audiitorid.

2018. aasta detsembri seisuga olid meie viie auditikoja eesistujad Nikolaos Milionis, Iliana Ivanova, Bettina Jakobsen, Neven Mates ja Lazaros S. Lazarou. Auditi kvaliteedikontrolli komiteed juhtis Danièle Lamarque, eetikakomiteed Oscar Herics, auditikomiteed Samo Jereb ja institutsioonidevaheliste suhete eest vastutas Rimantas Šadžius.

Otsused laiemate strateegiliste ja haldusküsimuste kohta võtab vastu halduskomitee ja vajaduse korral liikmete kolleegium – mõlema koosseisu eesituja on kontrollikoja president.

Kontrollikojal on kõigis töövaldkondades kokku kümme direktoraati: neist viis kuulub auditikodade koosseisu, ühe vastutusvaldkond on kvaliteedikontroll, üks allub presidendile ja kolm peasekretärile.

Peasekretär ja direktorid

Tulemuslikkuse mõõtmine

2018.–2020. aasta strateegial
põhinevate peamiste
tulemusnäitajate alase aruandluse
esimene aasta

Alates 2008. aastast oleme kasutanud seitset peamist tulemusnäitajat (KPI), et teavitada juhtkonda eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, toetada otsustusprotsesse ja anda sidusrühmadele infot kontrollikoja tulemuslikkuse kohta. Kontrollikoja 2018.–2020. aasta strateegia koostamisel ajakohastasime ka perioodi peamisi tulemusnäitajaid. Seega on 2018. aasta esimene aasta, mil meil on võimalik nende näitajate kohta aru anda.

Viiest peamisest tulemusnäitajast koosnev kogum annab üldise ülevaate organisatsiooni toimimisest – meie töö levitamisest, mõjust ja selle tajumisest.

  • KPI 1 – meie soovituste elluviimine
  • KPI 2 – sidusrühmade tagasiside meie töö kohta
  • KPI 3 – Euroopa Parlamenti, nõukokku ja riikide parlamentidesse tehtud külastuste arv
  • KPI 4 – avaldatud eriaruannete (ja sarnaste väljaannete) arv
  • KPI 5 – meid puudutav meediakajastus

Avaldatud eriaruannete ja sarnaste toodete arv

Jälgime kogu aasta vältel avaldatud aruannete arvu ja nende avaldamise ajastust. See aitab hinnata meie planeerimise täpsust.

2018. aastal avaldasime 44 aruannet (35 eriaruannet, kuus infodokumenti, kaks ülevaatearuannet ja ühe teema kiirülevaate), samas kui kavas oli avaldada 47 aruannet. Lisaks töökavas planeeritud valitud audititele avaldasime 10 arvamust.

Eriaruanded ja sarnased tooted

Euroopa Parlamenti, nõukokku ja liikmesriikide parlamentidesse tehtud külastuste arv

Enamikku meie auditiaruannetest esitletakse asjaomasele Euroopa Parlamendi komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule. Lisaks tutvustab enamik kontrollikoja liikmeist meie aastaaruandeid oma liikmesriigi parlamendile.

2018. aastal külastasid kontrollikoja esindajad Euroopa Parlamenti 133 korda (2017. aastal 91 korda), nõukogu 65 korda (2017 aastal 47 korda) ja liikmesriikide parlamente 50 korda (2017. aastal 19 korda). 2017. aastaga võrreldes on tegu märkimisväärse suurenemisega.

Kontrollikoja esindajate 2018. aasta külastused Euroopa Parlamenti, nõukokku ja liikmesriikide parlamentidesse

Meediakajastus

Kajastus veebi- ja sotsiaalmeedias
peaaegu kolmekordistus

2018. aastal tihendasime oma kontakte ajakirjanduse ja institutsiooniväliste sidusrühmadega ning suurendasime meie tegevust sotsiaalmeedias. See tegevus hõlmas

  • 76 pressiteadet ELi 23 keeles (2017. aastal 57); ja
  • 20 pressikonverentsi Brüsselis (2017. aastal 16), sh valdkonna- ja riigipõhised pressikonverentsid meie aastaaruande tutvustamiseks.

Võõrustasime ka Brüsselis ja liikmesriikides töötavaid ajakirjanikke ning korraldasime valitud aruannete tutvustamiseks mitu infoüritust konkreetsete valdkondade sidusrühmadele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja mõttekodadele.

Liikmesriikide ajakirjanike külastus, november 2018, Luxembourg.

Jälgime oma töö ja institutsiooni meediakajastust, mis võib sõltuvalt teemast ja aruande keerukusest märkimisväärselt erineda. Samal ajal peame ka tunnistama, et meedia huvi meie väljaannete vastu võivad suuresti mõjutada ka välised tegurid. Näiteks kui aruande avaldamise kuupäev langeb kokku olulise sündmuse või poliitikat puudutava muudatusega, võib see oluliselt suurendada üldsuse huvi teema vastu.

Meediakajastus kokku, sealhulgas sotsiaalmeedias, peaaegu kolmekordistus – kui 2017. aastal mainiti meid umbes 15 500 veebipõhises artiklis ja sotsiaalmeediapostituses, siis 2018. aastal oli see arv juba suurem kui 44 000. 2018. aastal kuvati kontrollikoja ametlikelt kontodelt meie väljaannete kohta postitatud sotsiaalmeediapostitusi ligikaudu 11 miljonit korda, mis on peaaegu 18 korda rohkem kui 2017. aastal.

Eriaruanded on meediakajastuse
seisukohast kindlasti meie kõige
olulisem tooteliik

Kommunikatsiooni ja meediakajastuse seisukohast on eriaruanded praegu meie kõige olulisem tooteliik: meie 2018. aastal meedias kõige enam mainitud 15-st väljaandest 12 olid eriaruanded.

2018. aastal kajastati meie eriaruandeid enam kui 11 000 veebipõhises artiklis, mis on rohkem kui kaks korda rohkem kui 2017. aastal. Võrdluseks võib tuua, et 2013. aastal, kui alustati meediakajastuse jälgimist, loeti kokku 1 500 veebipõhist artiklit.

Samal ajal suurenes 2017. aastaga võrreldes 60% ka keskmine meediakajastus eriaruande kohta. See tähendab, et meediakajastust ei suurendanud mitte ainult aruannete suurem hulk, vaid ka suurem huvi meie väljaannete vastu.

Meediakajastus: aastaaruanded, eriaruanded ja kontrollikoda üldiselt
Kõige suurem meediakajastus: Euroopa
kiirraudteevõrgu teemalist eriaruannet kajastati
enam kui 4400 veebiartiklis ja
sotsiaalmeediapostituses

2018. aastal said kõige enam meediakajastust meie eriaruanded, mis käsitlesid Euroopa kiirraudteevõrku, EKP tehtava pankade kriisijuhtimise toimimise tõhusust ning Türgi pagulasrahastut.

Meil on viis sotsiaalmeediakontot:

Jälgijaid 2018 Kasv võrreldes 2017. aastaga Kuvamisi kokku*
7 674 31% 3 419 137
10 080 23% 256 268
4 800 83% 9 590 234
869 27% 117 800
1 134 149% Ei mõõdeta

* Meie postituste vaatamiste arv.

Kogu aasta jooksul on hüppeliselt suurenenud nii meie kajastus kui ka aktiivsus sotsiaalmeedias – eriti Facebookis, Twitteris ja LinkedInis – mis on muutunud meie kommunikatsioonitegevuse lahutamatuks osaks ja võimaldab meil kodanikega otse suhelda. Oleme suurendanud jälgijate arvu ja seda, mitu korda meie postitusi on vaadatud (st meie postituste kuvamist).

Kontrollikoja töö kvaliteet ja selle tajumine

Meie aruandeid peetakse kasulikuks
ja mõju omavaks

Kontrollikoja töö mõju ja tajumise hindamine põhineb sidusrühmade küsitlemisel ja ELi finantsjuhtimise parandamiseks antud soovituste põhjal võetud meetmetel.

Alates 2018. aasta algusest küsime oma peamistelt sidusrühmadelt (Euroopa Parlamendilt, nõukogult ja komisjonilt, ELi asutustelt, liikmesriikide alalistelt esindustelt, liikmesriikide ametiasutustelt ja kõrgeimatelt kontrolliasutustelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, akadeemilistelt ringkondadelt, meedialt jne) tagasisidet meie aruannete kasulikkuse ja tõenäolise mõju kohta. Küsime tagasisidet valitud eriaruannete ja ülevaatepõhiste väljaannete ja aastaaruande kohta – selleks saadetakse nende väljaannete kõigile saajatele anonüümne elektrooniline küsimustik. Sidusrühmad saavad küsimustikus anda ka kvalitatiivset tagasisidet aruannete kohta ja esitada kontrollikoja tööd puudutavaid üldisi ettepanekuid.

Kokku leidis 87% vastanuist, et meie aruanded on nende töö jaoks kasulikud, ning 78% leidis, et neil on mõju.

Meie varasemate soovituste põhjal võetud meetmed

Enamik meie esitatud soovitustest
on ellu viidud

Alates 2018. aastast põhineb see näitaja meie audiitorite poolt järelmeetme kohta kogutud andmetel, mitte Euroopa Komisjoni juhtkonna esitatud teabel. 2018. aasta kohta analüüsisime 2014. aastal avaldatud eriaruannetes ja aastaaruannetes esitatud soovituste elluviimist.

See analüüs näitab, et 74% kontrollikoja 2014. aasta aastaaruandes esitatud soovitustest ja 94% 2014. aasta eriaruannete soovitustest on täielikult, suuremas osas või osaliselt ellu viidud.

Meie soovituste elluviimine nende esitamise aastate kaupa

Kontrollikoja töötajad

Personali jaotus

2018. aasta lõpu seisuga töötas kontrollikojas 834 ametnikku ja ajutist teenistujat. Kontrollikoja ametikohtade loetelus oli 853 ametniku ja ajutise teenistuja ametikohta – neist 541 auditikodades (sh 112 kontrollikoja liikmete kabinettides).

Kontrollikoja ametikohtade jaotus: audit, tõlge, haldus ja presidendile alluvad teenistused

Lisaks töötas institutsioonis 76 lepingulist töötajat ja 15 lähetatud riiklikku eksperti.

Värbamine

Meie töötajatel on väga mitmekesine akadeemiline ja ametialane taust. Kontrollikoda lähtub oma värbamispoliitikas ELi institutsioonide üldpõhimõtetest ja teenistustingimustest ning edendab igal tasandil võrdseid võimalusi.

Aastal 2018 värbasime 79 töötajat: 15 ametnikku, 32 ajutist teenistujat, 22 lepingulist töötajat ja 10 lähetatud riiklikku eksperti.

Kõrgharidusega noortele pakkusime ka kolmeks kuni viieks kuuks 60 praktikakohta.

Vanuseline koosseis

2018. aasta 31. detsembri seisuga aktiivses teenistuses olnud töötajate vanuseline koosseis näitab, et ligikaudu pool meie töötajaist on 44-aastased või nooremad.

64 direktorist ja valdkonnajuhist 31 (47%) on 55-aastased või vanemad. Pensioniea saavutamine tähendab järgneva 5–10 aasta jooksul kõrgema juhtkonna märkimisväärset uuendamist.

Vanuseline koosseis

Märkus: ümardamise tõttu ei pruugi kogusumma võrduda kõigi liidetavate summaga.

Sooline tasakaal

Tagame oma töötajatele nende soost hoolimata võrdsed karjäärivõimalused. Kontrollikojas kokku töötab nüüdseks võrdsel arvul naisi ja mehi ning 45% meie audiitoritest ja administraatoritest on naissoost.

Meeste ja naiste osakaal eri kategooriates

Töötame endiselt selle kallal, et saavutada sooline tasakaal juhtkonna kõigil tasanditel. Näiteks viimastel aastatel on auditikodades juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste osakaal suurenenud 7%-lt 2015. aasta lõpus peaaegu 24%-le 2018. aasta lõpus.

Meie perioodi 2018–2020 võrdsete võimaluste poliitika hõlmab ka vanuse ja puudega seotud küsimusi.

Juhtivtöötajate rahvus ja sugu

Auditi tugiteenused

Tööalane täiendkoolitus

Ilma koolituseta ei suuda me oma töötajaid ja
institutsiooni tulevikukindlaks muuta

Vastavalt Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsiooni soovitustele on kontrollikoja eesmärk pakkuda audiitoritele aastas keskmiselt 40 tundi (viis päeva) tööalast täiendkoolitust. 2018. aastal see eesmärk taas ületati – tööalase täiendkoolituse päevade arv audiitori kohta oli 6,9.

Samuti laiendame jätkuvalt auditi- ja teiste talituste töötajatele pakutava koolituse teemade valikut ning toetame audiitoreid erinevate kutsesertifikaatide omandamisel. Jätkasime edukat organisatsioonisiseste ja -väliste ekspertide ettekannete sarja auditivaldkonnas toimuva ja meie audiitorite tööga seotud teemadel.

Ka eelmisel aastal andsime välja kontrollikojas mittejuhtival ametikohal olevate töötajate saavutuste tunnustamiseks mõeldud auhinna, millega pärjatud töötaja võib osaleda mõnel väljaspool kontrollikoda korraldataval koolitusel.

Tööalase täiendkoolituse keskmine päevade arv töötaja kohta
Viljakas koostöö akadeemiliste
ringkondadega

Allkirjastasime Euroopa Kolledžiga (Brügge, Belgia) partnerluslepingu, millega nähakse ette koostöö mitmes valdkonnas, sealhulgas koolitus, praktikad ja aruannete koostamine. Sõlmisime koostöölepingud Euroopa Avaliku Halduse Instituudi ja teiste organisatsioonidega, kelle korraldatavatel koolitustel meie töötajad saavad osaleda.

Jätkasime ja arendasime edasi meie koostööd Lorraine’i ülikooliga: see puudutas taas avaliku sektori organisatsioonide ja poliitika auditi kraadiõppeprogrammi ning avaliku sektori asutuste haldamise magistriõppekava, millel lisandus uus kraadiõppeprogramm statistika aluste kohta auditis.

Teiste kõrgeimate kontrolliasutuste audiitorid osalesid ka meie sisekoolitustel ning mõned neist jagasid oma kogemusi aruannete koostamise kohta kontrollikoja iga-aastasel koolituspäeval, millest võttis osa rohkem kui 450 inimest.

Üldusele pakutavad interaktiivsed
e-kursused

Avasime oma tulemusauditi teemal oma e-õppe kursuse üldsusele – kahel interaktiivsel koolitusel osales rohkem kui 150 osalejat kogu maailmast.

Tõlge

2018. aastal tõlkis ja toimetas meie tõlke, keeleteenuste ja väljaannete direktoraat üle 251 000 lehekülje – 18% rohkem kui 2017. aastal. Nii suur kasv tõi kaasa ka allhanke suurema osakaalu. Kõik meie tõlkeüksused kasutavad nüüd ühtlustatud töömeetodeid.

Tõlkijad osalesid üha enam meie audititegevuses, pakkudes keelealast tuge auditikäikudel ja toetades audiitoreid enamiku aruannete kirjutamisel. See lõi lisaks täiendavat sünergiat meie audiitoritega.

Nüüdseks on ka väljaannete üksus lõplikult direktoraadi struktuuri integreeritud. Selle tulemusel on kontrollikoja aruannete kogu tootmisprotsess alates tekstide kirjutamisel pakutavast abist kuni tõlkimise ja väljaannete avaldamiseni integreeritud ühtsesse optimeeritud töövoogu.

Infotehnoloogia, töökeskkond ja innovatsioon

Informatsiooni, töökeskkonna ja innovatsiooni direktoraat aitab meie töötajatel kasutada tulemuslikult ja tõhusalt infotehnoloogiat, edendades innovatsiooni ja teadmushaldust. Direktoraadi ülesanne on ka meie hoonete haldamine.

Infohaldus

Lähetuses olevatele töötajatele võrgujuurdepääsu tagamiseks juurutasime tECAway algatuse. See võimaldab töötajatel igast seadmest, igal pool ja igal ajal kasutada kontrollikoja digitaalseid ressursse ja teenuseid.

Lõime ka uue ühtlustatud dokumendihaldussüsteemi ning võtsime kasutusele mitmeotstarbelised trüki-, koopia- ja skaneerimisseadmed. Need osutuvad eeldatavasti kasulikuks nii infoturbe- kui ka paberikulu seisukohast.

Võtsime kasutusele uue küberturvalisuse juhtimismudeli ja rakendame praegu küberturvalisuse kava.

Kõigi IT-projektide ja tarnete puhul võeti nõuetekohaselt arvesse talitluspidevust, tagades kriitilise tähtsusega süsteemide täieliku kättesaadavuse.

Innovatsioon

Asutasime interdistsiplinaarse innovatsioonilabori ECAlab, mis keskendub auditi digiteerimisele andmete ja tehnoloogia abil. Labor katsetab tegelike auditiülesannete käigus selliste tehnoloogiate kasutamist nagu tehisintellekt, loomuliku keele töötlemine ja tekstikaeve. Seda tuge on kasutatud juba mitme auditiülesande ja väljaande puhul.

Töötasime ka katseprojektiga, mille käigus kasutati plokiaheltehnoloogiat auditi tõendusmaterjali ja väljaannete õigsuse tõendamiseks. ELi liikmesriikide ja komisjoni loodud Euroopa plokiahela partnerlus valis meie projekti tulemusel loodud prototüübi (Euroopa Kontrollikoja register) Euroopa plokiahelal põhinevate teenuste infrastruktuuri, mille arendamine algab 2019. aastal, üheks osaks.

Teadmushaldus

2018. aastal korraldasime koostöös Itaalia Pisa ülikooli ja sertifitseeritud vannutatud audiitorite ühinguga (ACCA) avaliku sektori auditeerimise ja aruandekohustuse teemalise suvekursuse, mille eesmärk oli uurida kutseala jaoks olulisi uusi globaalseid teemasid. Suvekursus keskendus auditiandmete analüüsile ning sellest võttis osa 45 osalejat teistest kõrgeimatest kontrolliasutustest, ELi institutsioonidest ja ülikoolidest.

Korraldasime ka plokiaheltehnoloogia teemalise konverentsi, et uurida selle pakutavaid võimalusi ja rakendusi ELi kulude kontrollimiseks. Konverents oli suunatud peamiselt teiste ELi institutsioonide töötajaile.

Hooned

Kontrollikoja omanduses on praegu kolm hoonet (K1, K2 ja K3), mis toimivad ühtse tehniliselt integreeritud üksusena. Lisaks üürime täiendavat kontoripinda Luxembourgis asuva avariitaastekeskuse jaoks.

K1

Hoone K1 võeti kasutusele aastal 1988 ja selles asuvad kontoriruumid kuni 310 töötajale, samuti koosolekuruumid. Maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laoruumid, raamatukogu ja arhiivi pearuum, kõige kõrgemal korrusel paiknevad üksnes tehnilised ruumid.

Hoone K1 moderniseeriti aastal 2008; tööde eesmärk oli viia see vastavusse riiklike tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetega. Kõigil võimalikel juhtudel muudeti hoones K1 kasutatavat tehnoloogiat nii, et see ühilduks juba hoonetes K2 ja K3 kasutatavaga.

K2

Hoone K2 võeti kasutusele aastal 2003. Selle maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laoruumid ja jõusaal. Kõige kõrgemal korrusel paiknevad üksnes tehnilised ruumid. Ülejäänud korrustel asuvad kontoriruumid kuni 241 töötaja jaoks, koosolekuruumid, konverentsisaal koos suulise tõlke kabiinidega, videokonverentsiruumid, kohvik ja väiksed köögid.

Kavas on ajakohastada hoone K2, optimeerida tööruumide paigutus ja ajakohastada tehnilised süsteemid. Projekti üksikasjalik uuring tehakse 2019. aastal ning töödega on kavas alustada käesoleva aasta lõpus.

Euroopa Parlamendi ja nõukoguga märtsis 2014 saavutatud kokkuleppe kohaselt kannab kontrollikoda hoone uuendamise kulud mõne aasta eest valminud hoone K3 ehituseelarvest üle jäänud vahenditest.

K3

Hoone K3 võeti kasutusele aastal 2012. Hoone maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laoruumid, laadimisrambid, jäätmete hoidmise alad, trükikoda, köögid ja arhiivid. Esimesel korrusel asuvad söökla, kohvik ja koolitusruumid. Lisaks paiknevad hoones kuni 503 töötaja kontoriruumid, koosolekuruumid ja IT-ruum. Kuuendal korrusel asuvad vastuvõturuumid, köök ja tehnilised ruumid. Hoonel K3 on BREEAMi reiting „väga hea“; tegu on maailma juhtiva meetodiga, mida kasutatakse hoonete säästlikkuse hindamiseks ja sertifitseerimiseks.

Kontrollikoja hooned Luxembourgi Kirchbergi linnaosas.

Kontrollikoja turvalisuse tugevdamine

2018. aastal viidi lõpule meie institutsiooni territooriumi turvalisuse tugevdamise ja selle töötajate kaitsmise projekt. Septembris 2018 võeti kasutusse moodne turvakontrollikeskus, väline akrediteerimiskeskus ning töötajate ja külaliste hoonetesse sisenemise süsteem.

Kontrollikoja peahoone K1 ja uus turvakontrollikeskus rue Alcide De Gasperi tänaval, Luxembourg.

Keskkonnajuhtimine

ELi institutsioonina on Euroopa Kontrollikojal kohustus rakendada kogu oma tegevuses usaldusväärse keskkonnajuhtimise põhimõtteid. Seetõttu on meie eesmärk vähendada pidevalt oma keskkonnamõju.

Kontrollikoda on uhke oma keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaadi üle. Rakendame nüüd edukalt EMASi nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi ning vastame täielikult ISO 14001:2015 sertifitseerimise nõuetele.

Analüüsime regulaarselt oma tegevuse tagajärjel tekitatud kasvuhoonegaaside heidet, eesmärgiga institutsiooni CO2-heidet järjepidevalt vähendada. Meie kasvuhoonegaaside koguheide oli 2017. aastal 10 451 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti (tCO2e), st 3% väiksem kui 2016. aastal. 2018. aastal analüüsisime neljandat aastat järjest oma süsiniku jalajälge; uuringu tulemused avaldatakse meie veebisaidil 2019. aasta teisel poolel. 

Meie aruandlus

Finantsteave

Kontrollikoda rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarve halduskulude rubriigist.

2018. aastal oli meie eelarve suurus ligikaudu 146 miljonit eurot. See moodustab vähem kui 0,1% ELi kogukuludest ja ligikaudu 1,5% liidu kõigist halduskuludest. 2018. aastal kasutati ära 96% kogu eelarvest.

2018. aasta eelarve täitmine

EELARVEAASTA 2018 Lõplikud assigneeringud Kulu-kohustused Kasutus-protsent Maksed
Jaotis 1: Institutsiooni töötajad (tuhandetes eurodes)
10 - Institutsiooni liikmed 12 265 11 245 92% 11 186
12 - Ametnikud ja ajutised teenistujad 105 044 102 543 98% 102 528
14 - Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused 6 335 5 914 93% 5 825
162 - Reisid 3 450 3 050 88% 2 537
161 + 163 + 165 - Muud institutsiooni töötajatega seotud kulud 2 990 2 883 96% 2 221
Jaotis 1 kokku 130 084 125 635 97% 124 297
Jaotis 2. Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud
20 - Kinnisvara 2 956 2 945 99% 1 822
210 - Infotehnoloogia 8 708 8 707 99% 4 714
212 + 214 + 216 - Vallasvara ja sellega seonduvad kulud 1 129 1 066 94% 749
23 - Jooksvad halduskulud 557 353 63% 241
25 - Koosolekud ja konverentsid 708 581 82% 332
27 - Teave ja trükised 1 874 1 197 64% 922
Jaotis 2 kokku 15 932 14 849 93% 8 780
Euroopa Kontrollikoda kokku 146 016 140 484 96% 133 077

2019. aasta eelarve

2019. aasta eelarve on 2018. aastaga võrreldes 0,6% suurem.

EELARVE 2019 2018
Jaotis 1: Institutsiooni töötajad (tuhandetes eurodes)
10 - Institutsiooni liikmed 11 474 12 515
12 - Ametnikud ja ajutised teenistujad 107 666 106 600
14 - Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused 6 381 5 745
162 - Reisid 3 450 3 450
161 + 163 + 165 - Muud institutsiooni töötajatega seotud kulud 3 098 2 990
Jaotis 1 kokku 132 069 131 300
Jaotis 2. Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud
20 - Kinnisvara 2 984 2 930
210 - IT ja telekommunikatsioon 7 605 7 492
212 + 214 + 216 - Vallasvara ja sellega seonduvad kulud 998 1 157
23 - Jooksvad halduskulud 548 555
25 - Koosolekud ja konverentsid 700 706
27 - Teave ja trükised 1 986 1 876
Jaotis 2 kokku 14 821 14 716
Euroopa Kontrollikoda kokku 146 890 146 016

Sise- ja välisaudit

Siseaudit

Meie siseauditi talitus nõustab institutsiooni riskide juhtimisel. Siseauditi talitus pakub sõltumatut ja objektiivset kindlust ning konsultatsiooni, mille eesmärk on anda lisaväärtust ja parandada institutsiooni toimimist. Siseauditi talitus annab aru kolmest kontrollikoja liikmest ja ühest väliseksperdist koosnevale auditikomiteele. Komitee teeb regulaarset järelevalvet siseauditi talituse aasta tööprogrammis kavandatu rakendamise üle ja tagab talituse sõltumatuse.

2018. aastal auditeeris siseauditi talitus meie institutsiooni küberturvalisuse süsteeme ja meie territooriumi turvalisuse parandamisega seotud ehitustöid. Lisaks uuris talitus kontrollikoja riskijuhtimispõhimõtete rakendamist ja volitatud eelarvevahendite käsutajate kinnitusi. Talituse töö hõlmas ka seiret varem esitatud soovituste täitmise üle, et kontrollida, kas kokkulepitud tegevuskavad on ellu viidud.

2018. aastal ei leidnud siseauditi talitus oma auditite käigus puudusi, mis nende olemuse või ulatuse tõttu seaksid tõsiselt kahtluse alla eelarvevahendite käsutaja kehtestatud sisekontrollisüsteemi (mille eesmärk on tagada kontrollikoja finantstehingute seaduslikkus ja korrektsus) üldise usaldusväärsuse.

Kontrollikoda annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aru oma siseauditi tulemustest.

Välisaudit

Meie raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor. See on oluline tegur, tagamaks, et meie institutsioon rakendaks enda suhtes samu läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid, mida oma auditeeritavate suhtes. Meie välisaudiitor (PricewaterhouseCoopers Sàrl) avaldas oma aruande kontrollikoja eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta 17. mail 2017.

Meie välisaudiitori arvamused – eelarveaasta 2017

Raamatupidamise aastaaruande kohta:

„Oleme seisukohal, et finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate Euroopa Kontrollikoja finantsolukorrast 31. detsembri 2017. aasta seisuga ning lõppenud eelarveaasta finantstulemustest ja rahavoogudest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1), ning selle hilisematele muudatustele (edaspidi „finantsmäärus“), ning komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012 (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1), mis käsitleb finantsmääruse kohaldamise eeskirju, ning selle hilisematele muudatustele.“

Vahendite kasutamise ja kontrolliprotseduuride kohta:

„Käesolevas aruandes kirjeldatud audititööle tuginedes võib öelda, et kontrolli käigus ei ilmnenud midagi sellist, mis näitaks, et kõigis olulistes aspektides ja tuginedes ülalkirjeldatud kriteeriumidele:

  • ei oleks kontrollikojale eraldatud vahendeid kasutatud ettenähtud eesmärgil;
  • ei annaks kehtestatud kontrolliprotseduurid vajalikku garantiid finantstehingute vastavuse kohta kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.“

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Sarnaselt kõigile teistele ELi institutsioonidele peame ka meie läbima eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse. Aprillis 2018 andis Euroopa Parlament meie peasekretärile heakskiidu kontrollikoja eelarveaasta 2016 eelarve täitmisele. Sarnaselt varasematele aastatele vaatasime põhjalikult läbi kõik eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tõstatatud küsimused kontrollikoja auditi- ja juhtimisalaste kohustuste kohta, võtsime asjakohaseid parandusmeetmeid ja andsime Euroopa Parlamendile üksikasjalikult aru oma järelmeetmete kohta.

26. märtsil 2018 andis Euroopa Parlament meie peasekretärile heakskiidu kontrollikoja eelarveaasta 2017 eelarve täitmisele. See tähendab, et meie 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on suletud ja heaks kiidetud.

Vastastikused hindamised

Vastastikused hindamised tähendavad, et teised kõrgeimad kontrolliasutused annavad sõltumatu ja läbipaistva hinnangu konkreetse kõrgeima kontrolliasutuse suutlikkusele. Kõik vastastikuses hindamises osalevad kõrgeimad kontrolliasutused austavad jätkuvalt teiste kõrgeimate kontrolliasutuste sõltumatust.

2018. aastal palusime Eesti Riigikontrollil (hindamise juht) ning Taani, Madalmaade ja Ameerika Ühendriikide kõrgeimatel kontrolliasutustel hinnata, kas me oleme peale oma aastate 2018–2020 strateegia esimese poole lõppemist strateegiliste eesmärkide täitmise graafikus ja kas strateegia elluviimiseks seni võetud meetmed saavutavad tõenäoliselt soovitud mõju. Vastastikuse hindamise aruanne on kavas avaldada 2019. aastal.

Samal ajal alustasime koostöös Poola ja Ühendkuningriigi kõrgeima kontrolliasutusega ettevalmistusi Leedu kõrgeima kontrolliasutuse kohta vastastikuse hindamise tegemiseks. Selle peamine eesmärk on hinnata, kas Leedu kõrgeima kontrolliasutuse töö vastab rahvusvahelistele standarditele.

2018. aastal tellisime ka välise ja sõltumatu uuringu, et hinnata meie eetikaraamistikku. Uuringu teevad Poola ja Horvaatia kõrgeim kontrolliasutus. Aruanne peaks valmima 2019. aastal.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja deklaratsioon

Mina, allakirjutanu, Euroopa Kontrollikoja peasekretär volitatud eelarvevahendite käsutaja pädevuses, kinnitan, et:

  • käesolevas aruandes esitatud teave on täielik ja täpne;
  • mul on piisav kindlus selle kohta, et:
    • käesolevas aruandes kirjeldatud tegevustele eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;
    • kehtestatud kontrolliprotseduurid annavad vajaliku tagatise raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning tagavad pettusekahtluste asjakohase käsitlemise;
    • kontrollimehhanismide maksumus ja neist saadav kasu on proportsionaalsed.

Kindlus põhineb minu hinnangul ja minu käsutuses oleval teabel, nagu edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate aruanded ja deklaratsioonid ning siseaudiitori ja välisaudiitori aruanded eelmiste eelarveaastate kohta.

Kinnitan, et mulle ei ole teada käesolevas aruandes esitamata jäetud asjaolusid, mis võiksid kahjustada institutsiooni huve.

Luxembourg, 28. märts 2019.

Eduardo Ruiz García
peasekretär

Lisa. 2018. aasta väljaanded
eriaruanded, aastaaruanded,
arvamused ja ülevaatepõhised
väljaanded

Eriaruanded

  • Eriaruanne nr 1/2018: Ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks (JASPERS) – abi tuleb hakata paremini suunama
  • Eriaruanne nr 2/2018: EKP tehtava pankade kriisijuhtimise toimimise tõhusus
  • Eriaruanne nr 3/2018: Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse audit
  • Eriaruanne nr 4/2018: ELi abi Myanmarile/Birmale
  • Eriaruanne nr 5/2018: Taastuvenergia kestliku maaelu arengu edendajana: märkimisväärne koostoimepotentsiaal, mis on enamjaolt jäetud siiski kasutamata
  • Eriaruanne nr 6/2018: Töötajate vaba liikumine – põhivabadus on tagatud, kuid töötajate liikuvusele tuleks kasuks ELi vahendite parem suunamine
  • Eriaruanne nr 7/2018: ELi ühinemiseelne abi Türgile: siiani on sellega saavutatud vaid piiratud määral tulemusi
  • Eriaruanne nr 8/2018: ELi toetus ettevõtete tootlikele investeeringutele – vajatakse suuremat rõhku kestvusele
  • Eriaruanne nr 9/2018: Avaliku ja erasektori partnerlus ELis: palju puudusi ja vähe kasu
  • Eriaruanne nr 10/2018: Põllumajandustootjate põhitoetuskava – liigutakse õige suunas, kuid mõju toetuse lihtsustamisele, suunamisele ja tasemete ühtlustamisele on piiratud
  • Eriaruanne nr 11/2018: Maaelu arengu projektide uued rahastamisvõimalused: lihtsamad, kuid mitte tulemustele suunatud
  • Eriaruanne nr 12/2018: Lairibaühendus ELi liikmesriikides: edusammudest hoolimata ei suudeta täita kõiki strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke
  • Eriaruanne nr 13/2018: Terrorismi põhjustava radikaliseerumise vastane võitlus: komisjon käsitles liikmesriikide vajadusi, kuid koordineerimine ja hindamine oli teataval määral puudulik
  • Eriaruanne nr 14/2018: ELi keemia-, bioloogia-, radioloogia- ja tuumavaldkonna tippkeskused: tulemusi on vaja parandada
  • Eriaruanne nr 15/2018: Nigeri ja Mali sisejulgeolekujõudude tugevdamine: edusammud on napid ja aeglased
  • Eriaruanne nr 16/2018: ELi õigusaktide järelhindamine: hästi toimiv kuid mittetäielik süsteem
  • Eriaruanne nr 17/2018: Komisjoni ja liikmesriikide meetmed perioodi 2007–2013 programmide viimastel aastatel olid suunatud vahendite madala kasutusmäära probleemile, kuid ei keskendunud piisavalt tulemustele
  • Eriaruanne nr 18/2018: Kas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa peamine eesmärk on täidetud?
  • Eriaruanne nr 19/2018: Euroopa kiirraudteevõrk: ebaühtlane kooslus, millest ei moodustu tervikut
  • Eriaruanne nr 20/2018: Aafrika rahu ja julgeoleku struktuur: ELi toetus tuleb ümber suunata
  • Eriaruanne nr 21/2018: ERFi ja ESFi projektide valik ja seire perioodil 2014–2020 on endiselt peamiselt väljunditele suunatud
  • Eriaruanne nr 22/2018: Liikuvus programmi „Erasmus+“ raames: miljonid osalejad ja mitmekülgne Euroopa lisaväärtus, tulemuslikkuse mõõtmist tuleb aga veelgi parandada
  • Eriaruanne nr 23/2018: Õhusaaste: meie tervis pole ikka veel piisavalt kaitstud
  • Eriaruanne nr 24/2018: Tööstuslikud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektid ELis: viimase kümne aastaga ei ole saavutatud oodatud edasiminekut
  • Eriaruanne nr 25/2018: Üleujutuste direktiiv: riski hindamisel tehti edusamme, kuid kavandamist ja rakendamist tuleb parandada
  • Eriaruanne nr 26/2018: Mitmed viivitused tolli IT-süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?
  • Eriaruanne nr 27/2018: Türgi pagulasrahastu: kasulik abi, kuid vajab kulutõhususe suurendamiseks täiustamist
  • Eriaruanne nr 28/2018: Enamik programmi „Horisont 2020“ kaasatud lihtsustamismeetmetest on küll toetusesaajate elu lihtsamaks teinud, kuid paranemiseks on veel ruumi
  • Eriaruanne nr 29/2018: Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) on aidanud oluliselt kaasa kindlustussektori järelevalvele ja stabiilsusele, kuid lahendamata on veel mitmeid tõsiseid probleeme
  • Eriaruanne nr 30/2018: ELi reisijatel on palju õigusi, kuid reisijatel tuleb nende eest siiski võidelda
  • Eriaruanne nr 31/2018: Loomade heaolu ELis: kuidas vähendada lõhet ambitsioonikate eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel
  • Eriaruanne nr 32/2018: ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks: paindlik, kuid piisavalt fookustamata
  • Eriaruanne nr 33/2018: Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda
  • Eriaruanne nr 34/2018: ELi institutsioonide kontoriruumide haldamine – on häid tavasid, kuid ka mitmesuguseid puudusi
  • Eriaruanne nr 35/2018: Valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate ELi vahendite läbipaistvuse tagamine nõuab suuremaid pingutusi

Aastaaruanded ja iga-aastased eriaruanded

  • Aastaaruanne eelarveaasta 2017 eelarve täitmise kohta
  • Aastaaruanne 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) eelarveaastal 2017 rahastatud tegevuste kohta
  • Aastaaruanne 41 ELi asutuse eelarveaasta 2017 kohta
  • Kokkuvõte kaheksa Euroopa teadusuuringute ühisettevõtte 2017. aasta kohta tehtud kontrollikoja auditite tulemustest
  • Aruanne Euroopa koolide eelarveaasta 2017 raamatupidamise aastaaruande kohta
  • Aruanne eelarveaastal 2017 tekkinud tingimuslike kohustuste kohta, mille põhjuseks on Ühtse Kriisilahendusnõukogu, nõukogu või komisjoni tegevus määruses 806/2014 sätestatud ülesannete täitmisel

Arvamused

  • Arvamus nr 1/2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. mai 2018. aasta määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb liidu eelarve kaitsmist, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises
  • Arvamus nr 2/2018: Liidu õigusraamistikule tugineva Euroopa Valuutafondi loomise 6. detsembri 2017. aasta ettepanekut puudutavad auditeerimise ja aruandekohustusega seotud kaalutlused
  • Arvamus nr 3/2018 nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust
  • Arvamus nr 4/2018 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta
  • Arvamus nr 5/2018 Euroopa Liidu uut omavahendite süsteemi käsitleva komisjoni ettepaneku kohta
  • Arvamus nr 6/2018 Euroopa Kontrollikoja arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad
  • Arvamus nr 7/2018 komisjoni ettepanekute kohta, mis käsitlevad 2020. aasta järgse perioodi ühise põllumajanduspoliitika määrusi
  • Arvamus nr 8/2018 komisjoni 23. mai 2018. aasta ettepaneku kohta muuta OLAFi määrust (EÜ) nr 883/2013 seoses Euroopa Prokuratuuriga tehtava koostöö ja OLAFi juurdluste tulemuslikkusega
  • Arvamus nr 9/2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega luuakse ELi pettustevastase võitluse programm
  • Arvamus nr 10/2018 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend

Ülevaatepõhised väljaanded

  • Infodokument: ELi rahanduse tulevik: ELi eelarve toimimise reformimine
  • Infodokument: ÜPP tulevik
  • Infodokument: Panus ELi teadusuuringute programmi lihtsustamisse pärast programmi „Horisont 2020“
  • Infodokument: Väljastpoolt ELi saabuvate rändajate ühiskonda integreerimine
  • Infodokument: Ühtekuuluvuspoliitika elluviimise lihtsustamine 2020. aastale järgneval perioodil
  • Infodokument: Komisjoni ettepanek perioodi 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku kohta
  • Ülevaatearuanne: ELi õigusaktide rakendamine: Euroopa Komisjoni järelevalvekohustused vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikel 1
  • Ülevaatearuanne: ELi eduka transpordisektori saavutamine: lahendamist vajavad probleemid
  • Teema kiirülevaade: Käibemaksu hüvitamine ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste puhul – ELi vahendite veaohtlik ja mitteoptimaalne kasutamine

Audititutvustused

  • Loomade heaolu ELis
  • Toiduohutuse olukord ELis
  • Tuule- ja päikeseenergiast elektri tootmine ELis
  • Mahepõllumajanduslik toit ELis
  • Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) panuse ühisesse järelevalvekultuuri ja finantsstabiilsuse tagamisse kindlustussektoris
  • Türgi pagulasrahastu
  • Piiriülesed tervishoiuteenused ELis
  • Avalikkusega konsulteerimine ELi õigusaktide ettevalmistamisel
  • Kõrbestumine ELis
  • Piiriüleselt e-kaubanduselt käibemaksu ja tollimaksude kogumine
  • Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks
  • ELi konkurentsipoliitika jõustamine

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019

PDF ISBN 978-92-847-1856-6 ISSN 2315-3911 doi:10.2865/318154 QJ-AA-19-001-ET-N
HTML ISBN 978-92-847-1828-3 ISSN 2315-3911 doi:10.2865/762813 QJ-AA-19-001-ET-Q

© Euroopa Liit, 2019
Reprodutseerimine on lubatud tingimusel, et allikas on ära märgitud.

FJärgmiste fotode reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajailt:
Lk 30, © French Red Cross
Lk 31, © Euroopa Ravimiamet

Järgmiste fotode reprodutseerimine on lubatud juhul, kui on ära märgitud autoriõiguste valdaja, allikas ja fotograafi/arhitekti nimi:
Lk 1, 5, 12, 13, 14, 24, 28, 38, 40, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 53, © EL / Euroopa Liit
Lk 9, © Euroopa Kontrollikoda, ajakiri
Lk 20, vasakult paremale ja ülevalt alla:
* © EL / Euroopa Parlament
* © EL, 2005 / Euroopa Komisjoni audiovisuaalmeedia teenistus / Alain Schroeder
* © EL, 2010 / Carlos Juan
* © EL, 2008 / Euroopa Parlament
* © EL, 2013 / AFP / Ronny Hartmann
* © EL, 2016 / Yasin Akgul
* © EL, 2017 / Mauro Bottaro
* © EL, 2017 / Frank Molter
* © EL, 2017 / Mauro Bottaro
Lk 22, © EL, 2008 / Euroopa Parlament
Lk 23, © EL / Eurostat – GISCO, 02/2018, algandmed: © EuroGeographics © DG MOVE
Lk 25, © EL / Eurostat – GISCO, 03/2019, halduspiirid: © EuroGeographics © ÜRO-FAO © Geonames
Lk 35, © EL, 2008 / Laurent Chamussy
Lk 65 and 66, © EL / Euroopa Kontrollikoda, hoonete arhitektid: Paul Noël (1988) ja Jim Clemes (2004 ja 2013).

Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ning järgmises formaadis:

PDF
PDF General Report

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: http://europa.eu/contact

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

  • helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
  • helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
  • e-posti teel: http://europa.eu/contact

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: http://europa.eu

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: http://publications.europa. eu/eubookshop. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt http://europa.eu/contact)

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: : http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.