Võitlus laste vaesuse vastu – komisjoni toetust on vaja paremini suunata

Kokkuvõte

I

Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on liidu strateegia „Euroopa 2020“ keskmes. Selle probleemiga tegelemisel on vaja edu saavutamiseks teha kindlaks vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse suurenenud ohus olevad rühmad ja selgitada välja sellise haavatavuse põhjused. Kümne aasta statistika näitab, et lapsed on suuremas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus kui ELi ülejäänud elanikkond.

II

Lastele keskendumine ja vaesuses elavate laste praeguse suure osakaalu vähendamine loob eelduse jätkusuutliku, tõhusa ja konkurentsivõimelise teadmistepõhise majanduse ning eri põlvkondade suhtes õiglase ühiskonna kestmiseks. Lastesse investeerimise majanduslikud kasutegurid kaaluvad olulisel määral üles investeeringu rahastamiskulud.

III

Laste vaesuse vähendamiseks asjakohaste meetmete võtmine on peamiselt liikmesriikide ja nende valitsuste ülesanne. Ent ka Euroopa Komisjonil on sealjuures oma osa täita. Ta peaks toetama ja täiendama liikmesriikide tegevust sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ja laste vaesuse vähendamisel. Selleks on komisjoni käsutuses nii õiguslikud kui ka rahalised vahendid.

IV

Kontrollikoda ei ole laste vaesuse valdkonda varem auditeerinud. Käesoleva aruandega on võimalik aidata kaasa komisjoni tulevastele algatustele, et toetada liikmesriikide jõupingutusi võitluses laste vaesuse vastu.

V

Käesoleva tulemusauditi eesmärk oli välja selgitada, kas komisjon on toetanud tõhusalt liikmesriikide püüdlusi laste vaesuse vähendamisel. Sellele peamisele auditiküsimusele vastamiseks uurisime, kas komisjoni õiguslikud vahendid, näiteks komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitus 2013/112/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (edaspidi „soovitus“), Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja Euroopa poolaasta protsess, on aidanud kaasa laste vaesuse vähendamisele. Samuti uurisime, kuidas on aidanud sellele eesmärgile kaasa ELi rahastuse kasutamine liikmesriikides.

VI

Ehkki soovitus ei ole õiguslikult siduv akt, oli see positiivne algatus laste vaesuse käsitlemiseks integreeritud viisil. Sellegipoolest on selle rakendamise edenemist ja mõju liikmesriikide poliitikale keeruline hinnata, sest mõõdetavaid eesmärke ja vahe-eesmärke ei ole kindlaks määratud.

VII

Euroopa sotsiaalõiguste sammas on suurendanud ELis teadlikkust sotsiaalpoliitikast, sealhulgas laste vaesusest, ning võib aidata suunata programmitöö perioodil 2021–2027 meetmeid ja rahastust laste vaesuse vähendamisele. Kuid selle eri põhimõtete täielikku rakendamist käsitlevat tegevuskava veel ei ole. Tegevuskava koostamine on selle edenemisest ülevaate saamiseks väga oluline.

VIII

Euroopa poolaasta protsessi raames antakse liikmesriikidele eri poliitikavaldkondades riigipõhised soovitused. Leidsime, et liikmesriigid on saanud riigipõhiseid soovitusi pere- ja lastepoliitikaga seotud valdkondades, mis võib aidata laste vaesust vähendada. Laste vaesust käsitletakse aga harva sõnaselgelt. Samuti ei ole selgelt kindlaks määratud konkreetset metoodikat selle kohta, millal tuleks võimaliku riigipõhise soovituse kaalumisel seada esikohale laste vaesuse probleem.

IX

ELi õigusaktidega ei suunata rahastust otseselt laste vaesuse vastu võitlemisele. Ei komisjon ega külastatud liikmesriigid ei suutnud tuvastada otse laste vaesuse vähendamisega tegelevatele projektidele eraldatud vahendite summat ega saanud seepärast hinnata nende tulemuslikkust.

X

Meie üldise järelduse kohaselt on laste vaesus ELis endiselt suur probleem, kuna peaaegu iga neljas laps on ikka veel vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Ehkki komisjoni roll on piiratud, oli peaaegu võimatu hinnata, kas tema algatused laste vaesuse vähendamiseks õiguslike vahendite ja ELi rahastuse abil on olnud piisavalt tulemuslikud.

XI

Soovitame komisjonil järgmist:

• lisada laste vaesuse vähendamise meetmed ja eesmärgid Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavasse;
• koostada Euroopa poolaasta protsessi raames tehtava analüüsi jaoks selged sisesuunised selliste olukordade kindlakstegemiseks, millest tulenevalt võidakse esitada riigipõhine soovitus, mis on otseselt seotud laste vaesusega;
• suunata ja jälgida laste vaesuse vähendamiseks programmitöö perioodil 2021–2027 tehtavaid investeeringuid ning
• tagada, et tulevase Euroopa lastegarantii poliitikaalgatuse ettevalmistamiseks on lõpule viidud vajalikud sammud ja piisava teabe kogumine.
  

Sissejuhatus

01

Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu on liidu strateegia „Euroopa 2020“ keskmes. Selles võitluses tagab edu vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse suurenenud ohus olevate rühmade kindlakstegemine ja sellise haavatavuse põhjuste väljaselgitamine. Isik loetakse vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevaks, kui ta on vähemalt ühes järgmistest olukordadest: vaesuse ohus, suures materiaalses puuduses või elab väga madala tööhõive määraga leibkonnas (punkt 77).

02

Vanuserühmade kaupa kümne aasta kohta tehtud võrdlus näitab, et lapsed (vanuses 0–18 aastat) on suuremas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus kui ELi ülejäänud elanikkond (vt joonis 1).

03

2018. aastal oli ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus 23 miljonit last, st iga neljas laps¹. Laste vaesuse määr on liikmesriigiti siiski väga erinev. Neljas liikmesriigis (Rumeenias, Bulgaarias, Kreekas ja Itaalias) oli registreeritud andmete kohaselt vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavaid lapsi üle 30%, mis tähendab, et vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus oli iga kolmas laps. Madalaimatest määradest teatanud liikmesriikides (Taanis, Madalmaades, Tšehhis ja Sloveenias) on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus iga kuues laps (vt joonis 2).

04

Komisjoni 2021. aastaks koostatud majandusprognoosi kohaselt on COVID-19 pandeemia toonud kaasa märkimisväärseid häireid ja muutnud Euroopa tööturgude väljavaateid. Euroala töötuse määr, mis oli 2019. aastal 7,5%, tõuseb ning on prognooside kohaselt 2020. aastal 9,5% ja 2021. aastal 8,6%. Selle tõttu on haavatavad ühiskonnarühmad vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Kõige suuremas ohus olijate kaitsmiseks peavad liikmesriigid oma tegevust riigis ja kogu ELis koordineerima.

05

Lastele keskendumine ja vaesuses elavate laste praeguse suure osakaalu vähendamine loob eelduse jätkusuutliku, tõhusa ja konkurentsivõimelise teadmistepõhise majanduse ja eri põlvkondade suhtes õiglase ühiskonna kestmiseks². Mitmes uuringus on korduvalt esile toodud, et suhteliselt väikese rahastamiskuluga investeeringute tegemine lapsepõlves võib anda tulu kogu eluks – mitte ainult üksikisikutele, vaid ka ühiskonnale ja majandusele³. Lastesse investeerimise majanduslikud kasutegurid kaaluvad olulisel määral üles investeeringu rahastamiskulud⁴.

06

Laste vaesusega võitlemine toimub peamiselt liikmesriigi tasandil. Valitsused ja liikmesriikide teised tegutsejad saavad kasutada ebasoodsas olukorras olevate laste ja perede toetamiseks paljusid sotsiaalpoliitika ja heaolualgatusi, nagu tavapärased sotsiaalse siirde programmid, teenuste ja vahendite vahetu pakkumine või sihtotstarbelised sekkumisprogrammid.

07

Ent ka ELil ja eriti komisjonil on oma osa täita. Komisjon toetab ja täiendab liikmesriikide tegevust sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise valdkondades. Samuti peaks komisjon hõlbustama liikmesriikide tegevuse koordineerimist kõigis ELi toimimise lepingu sotsiaalpoliitikat käsitleva X jaotise alla kuuluvates sotsiaalpoliitika valdkondades. Selleks on komisjoni käsutuses nii õiguslikud kui ka rahalised vahendid.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

08

Otsustasime selle auditi teha põhjusel, et lapsed on suuremas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus kui ülejäänud elanikkond. Laste vaesus on paljudes liikmesriikides probleem ning sellel võib olla oluline mõju laste võimalustele hilisemas elus, näiteks võib neid ähvardada täiskasvanuna töötus. See probleem on praegu poliitilises tegevuses tähtsal kohal tänu Euroopa Parlamendi ettepanekule kehtestada perioodiks 2021–2027 lastegarantii (punktid 85–90).

09

Käesoleva tulemusauditi eesmärk oli välja selgitada, kas komisjon on toetanud tõhusalt liikmesriikide püüdlusi laste vaesuse vähendamisel. Auditi põhiküsimusele vastamiseks uurisime, kas komisjoni õiguslikud vahendid ja ELi rahastuse kasutamine liikmesriikides on aidanud tõhusalt kaasa laste vaesuse vähendamise püüdlustele.

10

Auditi raames uurisime, kuidas kasutatakse ja rakendatakse

• komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust 2013/112/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (edaspidi „soovitus“), millega edendatakse integreeritud käsitlusviisi, mis koondab paljusid meetmeid laste vaesuse vähendamiseks;
• 2017. aastal vastu võetud Euroopa sotsiaalõiguste sammast – see hõlmab 20 põhimõtet, millest mõne otsene või kaudne eesmärk on vähendada laste vaesust;
• Euroopa poolaasta protsessi, mille raames komisjon analüüsib liikmesriikide sotsiaalpoliitikat ja võib anda laste vaesuse vähendamiseks riigipõhiseid soovitusi, kui seda peetakse vajalikuks;
• Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) programmitöö perioodil 2014–2020 laste vaesuse vähendamiseks kättesaadavaid ELi rahalisi vahendeid;
• laste vaesuse näitajaid kogu ELis.

11

Peamine auditeeritud üksus oli Euroopa Komisjon. Lisaks külastasime Saksamaa, Itaalia, Poola ja Rumeenia asjaomaseid ametiasutusi ning laste vaesuse vähendamisega tegelevaid rahvusvahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone, et saada rohkem teavet ja saada teada nende vaatenurk teema suhtes. Liikmesriikide valimise kriteeriumid hõlmasid muu hulgas laste vaesuse määra ja liikmesriikide võimalikke eraldisi ESFist laste vaesusega võitlemiseks. Külastatud riigid olid valitud tasakaalustatult, et kaasatud oleks nii kõrge kui ka madala laste vaesuse määra ning nii suurte kui ka väikeste ESFi eraldistega riigid.

12

Audititöö hõlmas dokumentide analüüsimist, mille käigus vaatasime läbi õigusakte, strateegiaid, poliitikadokumente, suuniseid, hindamisi, järelevalvearuandeid ja sisedokumente ning samuti liikmesriikide ametiasutuste, teadusasutuste, teadlaste ja valitsusväliste organisatsioonide avaldatud dokumente.

13

Samuti on meie töös tulevikku suunatud osi, millega panustame lastegarantii praegusesse arutelusse. Märgime ka seda, et meie audititöö sai tehtud enne COVID-19 puhangut, ja seepärast ei ole aruandes arvesse võetud praeguse pandeemiaga seotud poliitilisi samme ega muid muudatusi.

Tähelepanekud

Soovitus oli positiivne algatus, kuid selle mõju on peaaegu võimatu hinnata

Soovitus oli positiivne püüdlus käsitleda laste vaesust terviklikult

14

Komisjon võttis soovituse vastu 2013. aastal pärast Euroopa Ülemkogu algatust ning konsulteerimist liikmesriikide ametiasutuste ja valdkonna organisatsioonidega. Dokument võeti vastu sotsiaalsete investeeringute paketi⁵ raames, millega komisjon aitas liikmesriikidel pärast 2008. aasta kriisi vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse kasvavat ohtu. Soovituse eesmärk on edendada integreeritud kolmesambalist käsitlusviisi seoses piisavatele vahenditele juurdepääsu, taskukohaste kvaliteetteenuste kättesaadavuse ning laste õigusega osaleda, keskendudes lastele ja nende peredele (vt joonis 3).

15

Ehkki soovitus ei ole õiguslikult siduv, oli see positiivne algatus laste vaesuse käsitlemiseks integreeritud viisil. Selle eesmärk on julgustada liikmesriike organiseerima ja rakendama poliitikameetmeid, et võidelda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu mitmemõõtmeliste strateegiate abil, juhindudes teatud horisontaalsetest põhimõtetest. Samuti kutsutakse selles liikmesriike üles arendama vajalikke valitsemistavasid, rakendamismeetmeid ja jälgimiskorda tagamaks, et poliitikameetmed aitaksid tõhusalt tegeleda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisega, ning kasutama asjakohaseid ELi vahendeid, sealhulgas ELi rahastust.

16

Asjaolu, et soovitus ei ole siduv, tähendab, et komisjon ei saa kohustada liikmesriike seda täitma, kuid ta saab suurendada selle asjakohasust ja toetada selle edenemist järgmisel viisil:

• aidates liikmesriikidel seda rakendada tegevuskava väljatöötamise ja laste vaesuse vastu võitlemise heade tavade jagamise kaudu;
• jälgides selle rakendamise edusamme liikmesriikides ja andes neist aru, mis tagab läbipaistvuse ja võrreldavuse.

Komisjon ei töötanud välja tegevuskava

17

Soovituse põhimõtted ja selle kolme samba alusel ette nähtud eri meetmed on üldist laadi ning nende tulemuslikuks rakendamiseks on vaja täpsemaid juhiseid. Sellega seoses soovitas Euroopa Parlament komisjonil kehtestada koos liikmesriikidega tegevuskava soovituse kolmesambalise käsitlusviisi rakendamiseks.

18

Asjaomased sidusrühmad, sealhulgas laste vaesuse ja heaolu ajutises töörühmas osalenud sotsiaalvaldkonna valitsusvälised organisatsioonid, ametiasutused ja inimõiguste organisatsioonid, väljendasid komisjonile sama vajadust. Nad soovitasid kehtestada ELi tegevuskava, et näha ette nähtav ja selge rakendamise kava, mis hõlmab konkreetseid eesmärke, peamisi kindlate tähtaegadega vahe-eesmärke ja konkreetset vahendite eraldamist ning milles tuuakse esile eri osalejate ja valitsustasandite roll⁶.

19

Kuid komisjon ei koostanud ei sellist ega samaväärset tegevuskava ega pakkunud liikmesriikidele võimalust saada soovituse rakendamise viisi ja ajaga seoses konkreetset abi.

Heade tavade jagamise veebiplatvorm on hea algatus, kuid parimate tavade väljaselgitamiseks on vaja rohkem pingutada

20

Liikmesriikide jõupingutustele laste vaesusega võitlemisel aitaks kaasa teistes liikmesriikides kasutatud ja väljaselgitatud heade tavade jagamine. Komisjon asutas lastesse investeerimise Euroopa platvormi (EPIC), mis võib seda rolli täita.

21

Komisjon lõi selle veebiplatvormi laste- ja perepoliitika kujundamise parimate tavade jagamiseks ning koostöö ja vastastikuse õppimise soodustamiseks selles valdkonnas. Platvorm tegutseb alates soovituse vastuvõtmisest. EPICi vahendusel kogutakse ja levitatakse uuenduslikke tõenduspõhiseid tavasid, millel võib olla liikmesriikides lastele ja peredele positiivne mõju. Tavad on paigutatud ühte soovituse kolmest sambast ja liigitatud kujunemisjärgus tavadeks, lootustandvateks tavadeks ja parimateks tavadeks.

22

2020. aasta märtsi alguseks oli EPICi saidile esitatud kokku 130 tõenduspõhist tava. Kuid ainult kolm neist oli liigitatud parimaks tavaks ja need kuuluvad kõik soovituse teise sambasse (taskukohaste kvaliteetteenuste kättesaadavus). Neid parimaid tavasid on kirjeldatud 1. selgituses. Seoses soovituse esimese (juurdepääs piisavatele vahenditele) ja kolmanda (laste õigus osaleda) sambaga ei ole üles laaditud ega välja selgitatud ühtki parimat tava.

23

Parimate tavade vähesus (neist kõige uuem sai alguse 2001. aastal) ning selliste tavade puudumine esimeses ja kolmandas sambas vähendab EPICi platvormi tõhusust soovituse rakendamise hõlbustamisel. Peale selle on komisjonil vähe teavet selle kohta, kuidas EPICi tõenduspõhiseid tavasid liikmesriikides kasutusele võetakse ja rakendatakse.

24

Mõned külastatud liikmesriikidest teatasid, et tõhusad riiklikud algatused toimivad sotsiaalse siirde programmidena, mille kaudu pered saavad otsest rahalist tuge. Aja jooksul võivad sellised algatused muutuda riigieelarvele suureks koormaks. Üks näide on esitatud 2. selgituses.

Rakendamise jälgimist ja sellekohast aruandlust mõjutab teabe vähesus

25

Soovituse rakendamise tõhus jälgimine on teine vahend, mida komisjon saab soovituse tähtsustamiseks liikmesriikides kasutada. Eelkõige tagab regulaarne aruandlus eri liikmesriikide edusammudest läbipaistvuse ning loob aluse võrdlemiseks ja julgustamiseks. Kuid see nõuab mõõdetavaid näitajaid ja realistlikke eesmärke, samuti asjakohast aruandlusmehhanismi.

26

Soovituses kutsuti liikmesriike sellega seoses üles tõhustama tõenduspõhiste käsitlusviiside rakendamist, kasutades täielikult ära kättesaadavaid statistilisi ja haldusandmeid ning kavandatud järelevalveraamistikku, mis hõlmab 32 näitajat⁸.

27

Leidsime siiski, et kavandatud näitajad ei hõlma kõiki soovituses esitatud meetmeid. Kolmandas sambas ei ole ühegi sellesse kuuluva meetme puhul näitajaid kindlaks määratud.

28

Soovituse rakendamise edenemist on keeruline hinnata, sest mõõdetavaid eesmärke ja vahe-eesmärke ei ole selles kontekstis kindlaks määratud. Komisjon ja liikmesriigid uurisid võimalust selliseid eesmärke seada, kuid lõpuks liikmesriigid seda ei toetanud.

29

Nendest piiravatest asjaoludest hoolimata on sotsiaalkaitsekomitee kaudu – kuhu kuulub ka komisjon – saadaval siiski mõningast teavet. Sotsiaalkaitsekomitee on tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimustenõukogu (EPSCO) ministrite nõuandev poliitikakomitee. Komitee saab kasutada komisjoni poliitikaalaseid eksperditeadmisi, analüütilist tuge ja sekretariaaditeenuseid ning tema ülesannete hulka kuulub sotsiaalse olukorra ja sotsiaalkaitsepoliitika arengu seire ELi liikmesriikides. Ta avaldab igal aastal teavet enamiku soovituse järelevalveraamistikus loetletud näitajate kohta „Lastesse investeerimise temaatilise portfelli“ kaudu.

Soovituse otsest kvantitatiivset mõju on peaaegu võimatu mõõta

30

Soovituse tõhus rakendamine peaks toimuma kooskõlas laste vaesuse vastu võitlemise riikliku strateegia / poliitikaga, milles määratakse kindlaks, milliseid valdkondi peab liikmesriik laste vaesusega võitlemisel prioriteetseks ja kuidas see peaks toimuma. Sellise strateegia olemasolu ja sisu näitaks ka soovituse mõju.

31

Komisjoni taotlusel tegi Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustik (ESPN) riiklike poliitikameetmete uuringu, et mõõta liikmesriikide edusamme soovituse rakendamisel⁹. Uuring andis konkreetset ja võrreldavat teavet iga liikmesriigi ja samuti seitsme muu riigi kohta.

32

ESPNi analüüsi üldise järelduse kohaselt ei ole soovituses kirjeldatud suunas tehtud tagasihoidlikud sammud piisavad, arvestades probleemi ulatust paljudes riikides. Eksperdid rõhutasid, et paljud riigid, kus laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr on kõrge või väga kõrge, on teinud enamikus valdkondades vähe edusamme ning mõned riigid on mitmes valdkonnas tegelikult oma käsitlusviisi nõrgendanud. Riikides, kus poliitikameetmed ja programmid olid juba tugevad ning laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr madal, on selline olukord suures osas püsinud.

33

Uuringus märgiti ka seda, et on peaaegu võimatu hinnata, mil määral võib konkreetseid edusamme seostada soovitusega; sealjuures osutati sellele, et paljude riikide poliitika ei ole eriti muutunud. Ehkki liikmesriikide puhul, kus laste vaesuse määr on madal või keskmine, ei ole see üllatav, väljendasid nad eelkõige muret, et paljud kõrge ja väga kõrge määraga liikmesriigid ei ole muutnud oma käsitlusviisi integreeritumaks ega mitmemõõtmelisemaks. See järeldus kinnitab meie leide neljas külastatud liikmesriigis (Saksamaa, Itaalia, Poola, Rumeenia).

34

Uuringus anti mittesiduvaid soovitusi¹⁰ komisjoni soovituse rakendamise kiirendamiseks ja tõhustamiseks. Komisjon järelmeetmeid aga ei võtnud.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas: edumeelne ja kõikehõlmav sotsiaalalgatus, mis hõlmab üldist laadi põhimõtteid laste kohta

35

17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon Göteborgi õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba¹¹. Selle rakendamise eest vastutavad komisjon ja liikmesriigid üheskoos. Sotsiaalõiguste sammas on teine õiguslikult mittesiduv vahend, mida saab kasutada laste vaesusega võitlemiseks ja mille rakendamist ei saa komisjon liikmesriikidele kohustuslikuks teha.

36

Euroopa sotsiaalõiguste sammas on loodud raamistikuna, millega tagatakse kodanikele tugeva sotsiaalse mõõtmega õiglasem Euroopa. See hõlmab 20 põhimõtet, mis on enamjaolt sõnastatud õigustena, et nende põhjal algatada liikmesriigi tasandil seadusandlikku ja muud kui seadusandlikku tegevust.

37

Need 20 põhimõtet on kaasavate ja hästitoimivate tööturgude ja sotsiaalsüsteemide toetamiseks jaotatud kolme kategooriasse: i) võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, ii) õiglased töötingimused, iii) sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus.

38

Sotsiaalõiguste sambale on lisatud sotsiaalvaldkonna tulemustabel, et teha seiret selle rakendamise suhtes, jälgides liikmesriikides 12 valdkonnas suundumusi ja tulemuslikkust ning panust Euroopa poolaasta protsessi.

Laste õigusi käsitletakse Euroopa sotsiaalõiguste samba ühes konkreetses põhimõttes

39

Samba 20 põhimõttest ühes, sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse kategooriasse kuuluvas 11. põhimõttes (lapsehoid ja laste toetamine), nimetatakse selge sõnaga vajadust investeerida lastesse, juhtides tähelepanu sellele, et:

• lastel on õigus kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule;
• lastel on õigus kaitsele vaesuse eest. Ebasoodsatest oludest pärit lastel on õigus erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi.

40

Lastega on seotud ka hulk muid põhimõtteid, mis võivad laste vaesust nii otseselt kui ka kaudselt mõjutada (nt hariduse, töö ja eraelu tasakaalu, sotsiaalkaitse ja tervisega seotud põhimõtted), kuid nendes ei viidata konkreetselt lastele.

41

Sambaga parandati teadlikkust sotsiaalpoliitikast, sealhulgas laste vaesusest ELis. Üks konkreetne viis selleks oli tööhõivesuuniste ajakohastamine. Tööhõivesuunised on komisjoni esitatud tööhõivepoliitika ühised prioriteedid ja eesmärgid, mille liikmesriikide valitsused on heaks kiitnud ning ELi nõukogu vastu võtnud. Tööhõivesuuniseid ajakohastati 2018. aastal samba põhimõtete arvessevõtmiseks. Suunistega määratakse kindlaks liikmesriikide poliitika koordineerimise ulatus ja suund ning toetatakse Euroopa poolaasta protsessi.

42

Märgime siiski, et sambas esitati üksnes soovituses juba nimetatud üldpõhimõtted, kuigi üksikasjalikumalt kirjeldatud erimeetmete kujul.

• 11. põhimõtte esimese osa puhul, mis on seotud taskukohase alushariduse ja lapsehoiuga, olid meetmed olemas juba enne samba vastuvõtmist. Soovituses nõutakse, et laste vaesuse vähendamiseks võetaks vastu integreeritud strateegiad, mis hõlmavad alusharidust ja lapsehoidu.
• 11. põhimõtte teine osa on seotud laste õigusega kaitsele vaesuse eest. Soovitusega nähakse lastele ette juurdepääs ulatuslikele ja integreeritud vahenditele ja teenustele, mis aitaksid seda õigust tagada.

Sotsiaalõiguste sammast peaks toetama tegevuskava

43

Sotsiaalõiguste sammast toetades selgitas Euroopa Ülemkogu¹², et seda tuleks rakendada nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ning selle eest vastutavad komisjon ja liikmesriigid ühiselt. Ehkki paljud samba rakendamise vahendid on liikmesriikide, aga ka sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna käsutuses, saavad ELi institutsioonid ja eelkõige komisjon aidata kaasa strateegilise raamistiku kehtestamise ja suuna andmisega.

44

Poliitilistes suunistes komisjonile (2019–2024) teatati kavatsusest „esitada tegevuskava Euroopa sotsiaalõiguste samba täielikuks rakendamiseks“¹³. Jaanuaris 2020 esitas komisjon teatise¹⁴, milles kirjeldatakse sellise tegevuskava saavutamise protsessi ja millega käivitati laialdane arutelu kõikide ELi liikmesriikide, piirkondade ja asjaomaste partneritega. Selles nähakse ette tegevuskava esitamine 2021. aasta alguses – peaaegu neli aastat pärast samba vastuvõtmist – ja kutsutakse üles kõikide, nii Euroopa, riigi, piirkonna kui ka kohaliku tasandi osalejaid tegutsema. Kavandatav tegevuskava on tervitatav samm ja selle elluviimine on oluline, et saada ülevaade eri põhimõtete, sealhulgas laste õigusi käsitleva 11. põhimõtte rakendamise edenemisest.

Sotsiaalõiguste sambal on programmitöö perioodil 2021–2027 tõenäoliselt oluline roll

45

Kavandatud Euroopa Sotsiaalfond+ määruses ajavahemikuks 2021–2027 keskendutakse inimestesse investeerimisele ja toetatakse sotsiaalõiguste samba rakendamist. Peale selle on sammast rakendav sotsiaalsem Euroopa kaasatud ühte viiest poliitilisest eesmärgist, mis on esile toodud kavandatud ühissätete määruses perioodiks 2021–2027¹⁵.

46

Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid selleks, et tagada Euroopa sotsiaalõiguste samba kohase sotsiaalse mõõtme nõuetekohane elluviimine, eraldama vähemalt 25% oma riiklikest ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks¹⁶. Sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkonnas viidatakse lastele, kuid konkreetseid eesmärke või konkreetsel tasemel toetust selle eesmärgi saavutamiseks ei ole praegu kavandatud.

47

ESF+ määruse ettepanekus täpsustatakse, et liikmesriigid peaksid võtma arvesse sotsiaalõiguste sambas kindlaks määratud põhimõtteid ja õigusi. Uus kavandatud rõhuasetus sotsiaalõiguste sambale seoses programmitöö perioodiga 2021–2027 võib aidata suunata meetmeid ja rahastust laste vaesuse vähendamisele.

Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes käsitletakse laste vaesust sõnaselgelt harva

2020. aasta vaesuse vähendamise eesmärkide saavutamisel vähe edusamme

48

2010. aastal kasutusele võetud Euroopa poolaasta on iga-aastane majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise tsükkel, mis on välja töötatud just liikmesriikide jõupinguste koordineerimiseks aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel. Seega aitab see saavutada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud peamist eesmärki „aidata 2020. aastaks vähemalt 20 miljonit inimest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohust välja (võrreldes 2008. aastaga)“.

49

Selle eesmärgi saavutamise ulatus oleneb suurel määral liikmesriikidest. Nad on määranud oma riiklikud vaesuse vähendamise eesmärgid riiklikes reformikavades. Juhime tähelepanu sellele, et isegi kui kõikide liikmesriikide eesmärgid 2020. aastaks saavutatakse, ei küündi vaesusest välja aidatud inimeste koguarv strateegias „Euroopa 2020“ ette nähtud 20 miljonini (vt I lisa, kus on esitatud üksikasjad iga liikmesriigi kohta).

50

Eurostati andmete¹⁷ kohaselt oli 2018. aastal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ikka veel 109,2 miljonit inimest. ELi 28 liikmesriigis kokku elab vaesuses 7,15 miljonit inimest vähem kui 2008. aastal, mis tähendab, et edusammud on praeguseni olnud tagasihoidlikud ning 2020. aasta eesmärkide saavutamine ei ole niisiis tõenäoline.

Riigipõhised soovitused hõlmavad laste vaesusega seotud küsimusi, kuid nende aluseks olev protsess vajab veel selgitamist

51

Laste vaesuse teema kuulub strateegia „Euroopa 2020“ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse komponendi alla ja on seetõttu osa komisjoni iga-aastasest Euroopa poolaasta protsessist, millel on viis järgmist põhietappi:

1. komisjon koostab iga liikmesriigi kohta riigiaruande;
2. liikmesriigid esitavad oma riikliku reformikava (majanduspoliitika meetmed) ja stabiilsus- või lähenemisprogrammi (eelarvepoliitika meetmed);
3. komisjon esitab riigipõhised soovitused;
4. nõukogu võtab riigipõhised soovitused vastu (need on suunatud liikmesriikidele ja tuleb viia ellu riigisisese poliitikakujundamise kaudu);
5. seejärel teeb komisjon riigipõhiste soovituste elluviimise üle järelevalvet.

52

Riigiaruanded on Euroopa poolaasta protsessi alus. Nendes hinnatakse iga liikmesriigi majanduslikku olukorda ja edusamme strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisel. Riigipõhistes soovitustes käsitletakse üldjuhul riigiaruannetes tuvastatud probleeme.

53

Vaatasime läbi 2019. aasta riigiaruanded kuue liikmesriigi kohta, millest kolmes oli laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr 2018. aastal liikmesriikide seas kõige kõrgem¹⁸. Leidsime, et komisjon hindas nendes aruannetes laste vaesust ühtselt ja pidas seda asjakohastel juhtudel probleemiks.

54

Üks oluline kriteerium järgmise etapi puhul, kui komisjon kaalub laste vaesust käsitleva riigipõhise soovituse koostamist, on hinnata, kas ELi laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr on kõrge või väga kõrge. Märgime, et asutusesisesed piirmäärad, mida kasutati laste vaesuse määra liigitamiseks kõrgeks, olid vaatlusalustel aastatel (2015–2017) 28–31%. Need piirmäärad on kehtestatud tunduvalt kõrgemal tasemel, kui oli ELi keskmine määr 24,3–27,1% vastaval perioodil, ja mõjutavad seda, millistele liikmesriikidele kaalutakse otseselt laste vaesusega seoses riigipõhiste soovituste andmist.

55

Leidsime perioodi 2015–2017 kohta 28 juhtumit, kus liikmesriikide vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr oli nii kõrge, et nad liigituksid asjakohastel aastatel kategooriasse „kõrge“ või „väga kõrge“ (vt joonis 4). Peale selle oli 2015. aastal täheldatud 14 liikmesriigi puhul see määr kahes liikmesriigis (Bulgaarias, Rumeenias) 2016. aastaga võrreldes halvenenud.

56

Leidsime, et kõik liikmesriigid, kelle laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr oli komisjoni hinnangul kõrge või väga kõrge¹⁹, on saanud riigipõhised soovitused muudes pere- ja lastepoliitikaga seotud valdkondades, nt sissetulekutoetuse ja sotsiaalkaitse piisavuse valdkonnas. Need riigipõhised soovitused võivad aidata vähendada laste vaesust. Juhime tähelepanu sellele, et ajavahemikus 2016–2019 sai konkreetselt laste vaesusega seoses riigipõhise soovituse vaid üks liikmesriik – Iirimaa (vt 3. selgitus).

57

Komisjoni talitused selgitasid sellega seoses, et riigipõhiste soovituste kindlaksmääramine ja esitamine ei olene üksnes laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määrast, vaid ka järgmisest:

1. kas probleemi (küsimust) on varem Euroopa poolaasta raames käsitletud;
2. kas juba vastu võetud soovituste rakendamisega on algust tehtud;
3. kas on muutunud liikmesriigis valitsevad tingimused ja laste vaesusega kaudselt seotud näitajad;
4. muud pakilised probleemid, millega liikmesriik võib silmitsi seista, kuivõrd liikmesriigile aasta jooksul esitatavate riigipõhiste soovituste arv on piiratud.

58

Kuigi komisjon analüüsib Euroopa poolaasta protsessi raames riigiaruannete koostamisel laste vaesusega seonduvat, ei ole selgelt kindlaks määratud metoodikat selle kohta, millal tuleks laste vaesus võimaliku riigipõhise soovituse kaalumisel esikohale seada.

ELi rahastuse tulemuslikkust laste vaesuse vähendamisel 2014.–2020. aastal ei ole võimalik hinnata

59

Protsess, millega nähakse ette, kuidas liikmesriigid kasutavad ja eraldavad ELi vahendeid, on veel üks võimalus, kuidas komisjon saab laste vaesuse vastu võitlemisele kaasa aidata. Komisjon saab selles protsessis mõjutada kolme etappi. Esimene etapp on ühissätete määruse kavandamine, teine puudutab partnerluslepinguid ja kolmas rakenduskavasid – viimaseid kaht liikmesriigi tasandil. Joonisel 5 on kirjeldatud seda protsessi praegusel programmitöö perioodil.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlev ühissätete määrus ei käsitle laste vaesust otseselt

60

Ühissätete määrus²¹ sisaldab ühissätteid seitsme jagatud eelarve täitmise raames rakendatava fondi kohta. Selles on sätestatud fondide tegevust 2014.–2020. aastal reguleerivad peamised eeskirjad. Ühissätete määrus sisaldab peamisi sätteid ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide ja vastavate kulutuste kohta perioodi 2014–2020 programmitööks.

61

Ühissätete määruse ettepaneku kavandamise kaudu saab komisjon mõjutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite eraldamist ja nende kasutamist, et aidata kaasa laste vaesusega võitlemisele. Üks ühissätete määruse põhivahendeid selleks on asjaomaste valdkondlike eesmärkide ja investeerimisprioriteetide kindlaksmääramine.

62

Valdkondlikud eesmärgid on ühissätete määruses kindlaks määratud ning kujutavad endast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavaid eesmärke. Ühissätete määruses määratakse kindlaks 11 valdkondlikku eesmärki ning sektorid ja sekkumisvaldkonnad, kus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu antav ELi toetus annaks kõige rohkem lisaväärtust. Valdkondlikud eesmärgid²² on jaotatud investeerimisprioriteetideks²³.

63

Ühissätete määrust täiendavad Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) fondipõhised normid. Kokku on ESFi ja ERFi määrustest tulenevalt 57 investeerimisprioriteeti. Ükski investeerimisprioriteet ei ole konkreetselt suunatud laste vaesusega võitlemisele.

64

Perioodiks 2014–2020 võeti ühissätete määrusega kasutusele ka uus vahend Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise tõhustamiseks – eeltingimused. Eeltingimustes määratakse programmide rakendamise alguses kindlaks miinimumnõuded ning need hõlmavad strateegilisi ja regulatiivseid nõudeid, mida liikmesriigid peavad enne ELi rahastuse saamist täitma. Vaesust käsitlevad eeltingimused on esitatud 4. selgituses.

65

Vaesust käsitleva valdkondliku eesmärgiga 9 „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine“ seotud eeltingimus loetakse täidetuks, kui liikmesriigis on olemas vaesuse vähendamise riiklik strateegiline poliitikaraamistik, mille eesmärk on aktiivne kaasamine. Kõik külastatud liikmesriigid võtsid seoses eeltingimusega 9.1 vastu vaesusevastased strateegiad ning komisjon märkis, et eeltingimus 9.1 on kõigis neljas külastatud liikmeriigis täidetud.

66

Sotsiaalse kaasatuse eeltingimuse täitmise kriteeriumid ei nõua aga liikmesriikidelt vaesuse vähendamise eesmärkide seadmist ning nendes ei täpsustata, millistele haavatavatele rühmadele, sealhulgas lastele, tuleb tähelepanu pöörata. ELi õigusaktidega ei suunata rahastust vahetult laste vaesusega võitlemisele.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide summa, mis on ette nähtud otseselt laste vaesusega võitlemiseks, on teadmata

67

Partnerluslepingud on ELi liikmesriikide strateegilised investeerimiskavad, milles näidatakse nende Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riiklikud kuluprioriteedid seitsmeaastasel perioodil. Partnerluslepingud sisaldavad liikmesriigi taotletavaid valdkondlikke ja muid eesmärke, mis on seotud liikmesriigi konkreetsete investeerimis- ja arenguvajadustega. Eesmärke kirjeldatakse täpsemalt asjaomastes rakenduskavades. Tingimused, mille suhtes programmide edu mõõdetakse, peaksid olema asjakohased ja nendes tuleks määrata sobivad näitajad, mis võimaldavad programmide tulemuslikkust hinnata.

68

Partnerluslepingud hõlmavad kogu programmitöö perioodi ja kõiki viit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi. Iga liikmesriigi kohta koostatakse üks partnerlusleping. Selle aluseks on riiklik reformikava, kus esitatakse riigi tegevuspõhimõtted ja meetmed jätkusuutlikuks majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks ning strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamiseks, samuti kõige uuemad asjakohased riigipõhised soovitused ja asjaomased nõukogu soovitused.

69

Partnerluslepingu kinnitab komisjon ja see sisaldab muu hulgas teavet liikmesriigi arenguvajaduste ja valitud valdkondlike eesmärkide kohta, liikmesriigi rakenduskavade loetelu, eelhindamiste kokkuvõtet ja eeltingimuste hindamise kokkuvõtet.

70

Samal ajal kui nelja külastatud liikmesriigi partnerluslepingutes seati eesmärgid üldise vaesuse vähendamiseks, ei olnud kehtestatud üheski neid konkreetselt laste vaesuse vähendamiseks.

71

Vaatasime läbi viis rakenduskava ja püüdsime välja selgitada laste vaesusega võitlemiseks eraldatud rahalised vahendid. Kuid vaesuses elavad lapsed ei ole Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiste konkreetne sihtrühm ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele rahalise toetuse suunamiseks ei ole kehtestatud horisontaalseid kriteeriume / rahastamiskõlblikkuse tingimusi. Seepärast ei ole võimalik kindlaks teha, kas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad lapsed said nendest sekkumisest otseselt kasu²⁴. Joonisel 6 on esitatud liikmesriikide ametiasutuste näidatud maksimaalne ELi rahastus, mida on võimalik kasutada muu hulgas laste vaesusega võitlemiseks valimisse kuulunud viies rakenduskavas.

72

Selle kohta, kui palju nendest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest oli mõeldud otseselt laste vaesusega võitlemiseks, ei olnud andmeid. Kõik analüüsitud rakenduskavad hõlmavad meetmeid, mis peaksid kaudselt aitama kaasa laste vaesuse vastu võitlemisele. Selliste meetmete hulka kuulub ka rahastus, mille eesmärk on vaesuse ohus olevate isikute kaasamine, et parandada nende osalemist tööturul või edendada tööhõivet.

73

Peale selle võib vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatel lastel olla kaudselt kasu tervishoiu või haridusega seotud meetmetest, ehkki need ei ole konkreetselt neile suunatud. Niisugust kaudsete meetmete kombinatsiooni on kirjeldatud 5. selgituses.

74

Eespool osutatud piiravate asjaolude tõttu ei ole komisjonil võimalik otseselt laste vaesusega võitlevatele projektidele eraldatud vahendite summat kindlaks teha ega hinnata seetõttu selle tõhusust. Seda raskendab veelgi asjaolu, et valitud partnerluslepingutes ja rakenduskavades puudusid eesmärgid ja sihid, mis oleksid võinud näidata, mida selles valdkonnas kavatseti saavutada. Pealegi on tulemusnäitajad alati seotud konkreetse programmiga ega näita selgelt, kuidas rahastatud investeeringud vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele kasu toovad.

Näitajad kajastavad laste vaesust erinevalt

75

Sisukad näitajad annavad poliitika kujundajatele ja elluviijatele vajalikku teavet. Need näitavad poliitika tõhusust praktikas ja võimaldavad vajaduse korral võtta parandusmeetmeid.

Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr võimaldab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohtu liikmesriigiti võrrelda

76

Näitaja, millega mõõdetakse vaesust ELis ja mis kujutab endast põhinäitajat strateegia „Euroopa 2020“ vaesuse vähendamise eesmärgi jälgimisel, on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr.

77

Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr on mitmemõõtmeline näitaja, mis koosneb kolmest allnäitajast. Kolm allnäitajat on võrdse tähtsusega ja võivad osaliselt kattuda. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr näitab nende isikute koguarvu, kes on vähemalt ühes järgmistest olukordadest (mitmes olukorras olevaid inimesi võetakse arvesse ühe korra):

• vaesuse ohus – nende inimeste hulk, kelle netotulu (arvestamata sotsiaalseid siirdeid) on allpool suhtelise vaesuse piiri, milleks on 60% liikmesriigi mediaannetosissetulekust (arvestamata sotsiaalseid siirdeid);
• suures materiaalses puuduses – materiaalse puuduse määra näitab suutmatus endale lubada kaubaartikleid, mida peetakse rahuldava elu elamiseks soovitavaks või vajalikuks. Näitaja mõõdab sellise elanikkonna osa, kes ei saa endale lubada vähemalt nelja loetelus esitatud üheksast teatavast majapidamistarbest või -teenusest. Suure materiaalse puuduse määr on määratletud kui suutmatus maksta vähemalt nelja nimekirjas esitatud kaubaartikli eest;
• elab väga madala tööhõive määraga leibkonnas – see on määratletud selliste inimeste arvuna, kes elavad leibkonnas, mille tööealised liikmed töötasid viimase 12 kuu jooksul alla 20% ulatuses oma kogupotentsiaalist. Üksnes lastest, alla 25-aastastest tudengitest ja/või üle 60-aastastest või vanematest inimestest koosnevad leibkonnad jäetakse näitaja arvutamisel täielikult kõrvale.

Puudustkannatavate laste näitaja keskendub konkreetselt laste olukorrale

78

Laste vaesuse vastu võitleva ELi algatuse osana teatas komisjon 2013. aastal, et asus välja töötama konkreetselt lapsi käsitleva materiaalse puuduse näitajat. Sarnaselt materiaalse puuduse näitajaga (nagu vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määra allnäitaja) näitab puudustkannatavate laste näitaja nende 1–15-aastaste laste osakaalu, kellel on puudus igapäevastest esemetest, kuna nad ei saa neid endale lubada. 17 elemendist koosnev loetelu sisaldab lastega seotud kaubaartikleid ning ka mõnda kogu elanikkonna materiaalse puuduse näitajaga hõlmatud majapidamistarvet. Lapsed loetakse puudust kannatavaks, kui neil puudub vähemalt kolm artiklit sellest 17 kaubaartiklist koosnevast loetelust (vt II lisa).

79

Märtsis 2018, st viis aastat pärast selle väljakuulutamist, võttis sotsiaalkaitsekomitee lõpuks laste materiaalse puuduse näitaja vastu. Juulis 2019 avaldati esimesed ja siiani ainsad (uuringu alusel kogutud) andmed laste vaesuse kohta. Andmed käsitlesid 2014. aastat, sest muud andmed ei olnud kättesaadavad. Puudustkannatavate laste näitajat ei avaldata igal aastal, vaid iga kolme aasta tagant alates 2021. aastast²⁵.

80

Võrreldes konkreetselt laste materiaalse puuduse näitajat sama vanuserühma vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määra materiaalse puuduse allnäitajaga (suure materiaalse puuduse näitaja) (vt II lisa), on puudustkannatavate laste näitaja väärtused kõikides liikmesriikides kõrgemad kui materiaalse puuduse näitaja väärtused (vt joonis 7).

81

Nii laste vajadused kui ka elatustase võivad olla täiskasvanute omadest erinevad – isegi samas leibkonnas. Kuivõrd laste materiaalse puuduse näitaja keskendub rohkem laste olukorrale, annab see laste vaesuse tegelikust määrast erineva ja täpsema pildi.

Laste vaesuse mõõtmine erineb liikmesriigiti

82

Näitaja iseloomustab mõõdetava muutuse kujunemist poliitikavaldkonnas aja jooksul. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr on vaesuse mõõtmise peamine näitaja strateegias „Euroopa 2020“. Määra peamine eelis on võimalus liikmesriike omavahel ja aja jooksul võrrelda, kuna näitajat kogutakse Euroopa statistikasüsteemis standarditult.

83

Kõikides külastatud liikmesriikides on aga riigi ametiasutustel palju oma näitajaid, mida nad peavad riigi olukorra jaoks asjakohaseks ja kasutavad oma strateegiates, poliitikameetmetes ja seires. Seetõttu on teave vaesuse ja laste vaesuse määra kohta liikmesriikides erinev (vt 6. selgitus).

84

Et laste vaesuse näitajad ja teave on liikmesriigiti erinevad, tuginedes ühtlustamata riiklikele andmetele, on sidusrühmadel keeruline laste vaesuse olukorda hinnata.

Teave peab Euroopa lastegarantii poliitikaalgatuse jaoks olema piisav

Euroopa Parlamendi esitatud lastegarantii

85

Aprillis 2019 muutis Euroopa Parlament kavandatavat ESF+ määrust programmitöö perioodiks 2021–2027²⁶ ja tegi ettepaneku võtta laste vaesusega võitlemiseks kasutusele Euroopa lastegarantii²⁷ süsteemi. ESF+ muudetud ettepanekus on nõue, et iga liikmesriik peaks eraldama 5% oma ESF+ vahenditest laste vaesuse vastu võitlemise meetmetele. Need vahendid võiksid aidata otseselt kaasa ka tulevase lastegarantii algatuse rakendamisele.

86

2018. aastal alustas komisjon Euroopa Parlamendi soovitud lastegarantii ettevalmistava meetme esimese etapi rakendamist.

• Ettevalmistava meetme esimene etapp ehk teostatavusuuring viidi lõpule 2020. aasta aprillis. Selle eesmärk oli uurida lastegarantii teostatavust, analüüsides sellise kava rakendamise tingimusi, ning hinnata, kas see annaks lisaväärtust praegustele ELi ja riiklikele raamistikele ning oleks seetõttu kasulik lisavahend.
• Ettevalmistava meetme teine etapp on majanduslik ja teostatavusuuring, milles uuritakse ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste garantii maksumust ja sellest saadavat kasu. See peaks valmima 2021. aasta mais.
• Kolmandas etapis viib UNICEF liikmesriikides kohalikul tasandil ellu kolm kuni viis katseprojekti. See kestab kuni 2022. aastani. Kolmas etapp koosneb katseprojektidest, mida rakendatakse neljas liikmesriigis. See hõlmab ka mitut riiklikku poliitilist ja programmilist süvauuringut ning laste vaesust ja sotsiaalset tõrjutust käsitlevate riiklike tegevuskavade väljatöötamist mitmes liikmesriigis.

87

Poliitikaalgatuse väljatöötamisel võetakse arvesse lastegarantii ettevalmistavat meedet, eelkõige esimese etapi teostatavusuuringut ja teise etapi majanduslikku teostatavusuuringut. Mõlemad etapid eeldavad sellise teabe kogumist ja võrdlemist, mis on terviklik, asjakohane ja piisava kvaliteediga. Muidu tekib oht, et asjakohaseid meetmeid ei võeta ja piisav rahastus ei pruugi olla kättesaadav.

88

Uuringu esimene etapp ei anna ei põhjalikku ülevaadet ega ESFist rahastatavate laste vaesusega võitlemisel tõhusaks osutunud meetmete näiteid. Ehkki ülevaade ELi struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu kättesaadavast rahastusest on olemas, on esitatud näitajad üksnes hinnangulised, kuivõrd uuringus jõutakse järeldusele, et investeeringud lastesse ei ole enamiku ELi fondide strateegilises ja seireraamistikus selgesti nähtavad.

89

Seepärast on praegu lastegarantii ettevalmistava meetme esimese etapi (teostatavusuuring) alusel kättesaadava teabe põhjal raske teha teadlikku otsust selle kohta, milline peaks olema lastegarantii ning selle meetmed ja rahastamine, et aidata laste vaesuse määra ELis vähendada ja tagada liikmesriikide kohustuste täitmise.

90

Lisaks juhime tähelepanu, et kolmas etapp (katseprojekt) jõuab lõpule kõige varem 2022. aastal, st ajal, mil tavaoludes algaks juba uus programmitöö periood ja ESFi asjaomased rakenduskavad oleksid juba vastu võetud.

Järeldused ja soovitused

91

Laste vaesus on ELis endiselt suur probleem ning peaaegu iga neljas laps on ikka veel vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus.

92

Laste vaesusega võitlemine on peamiselt liikmesriikide pädevuses, kuid ka komisjonil on täita oma osa. Ehkki tema õiguslikult mittesiduvate dokumentide tähtsus on oma olemuselt piiratud, on komisjoni käsutuses võimsamaid vahendeid, nagu poolaasta protsess ning ELi vahendite suunamine partnerluslepingute ja rakenduskavade kaudu. Kuid kuna teavet, mis oleks otseselt seotud laste vaesusega, ei ole, on peaaegu võimatu hinnata nende tõhusat panust liikmesriikide jõupingutustesse laste vaesuse vähendamiseks.

Soovitus oli positiivne algatus, kuid selle mõju on peaaegu võimatu hinnata

93

Ehkki soovitus ei ole õiguslikult siduv, kujutab see endast positiivset algatust laste vaesuse terviklikuks käsitlemiseks integreeritud meetodi abil (punktid 14 ja 15). Komisjon andis liikmesriikidele selle rakendamisel teatavat konkreetset abi, kuid soovitusega ei kaasnenud ELi tegevuskava, millega oleks kehtestatud liikmesriikide jaoks nähtav ja selge rakendamiskava (punktid 18 ja 19). EPICi platvorm hõlmab vähe teavet selliste parimate tavade kohta, kuidas liikmesriigid laste vaesusega võitlevad (punkt 22).

94

Soovituse rakendamise edenemist ei ole võimalik hinnata, sest mõõdetavaid eesmärke ja vahe-eesmärke ei ole seatud (punkt 28). Komisjoni tellimusel 2017. aastal tehtud ESPNi uuringus kinnitati, et on peaaegu võimatu hinnata, mil määral saab liikmesriigi poliitika paranemist seostada soovitusega; sealjuures osutati sellele, et paljudes riikides on olukord muutunud vähe (punkt 33).

Euroopa sotsiaalõiguste sammas: edumeelne ja kõikehõlmav sotsiaalalgatus, mis sisaldab üldist laadi põhimõtteid laste kohta

95

Sambaga parandati teadlikkust sotsiaalpoliitikast, sealhulgas laste vaesusest ELis. Kuid 11. põhimõte on üldist laadi ja soovituses käsitletakse seda juba üksikasjalikumalt, erimeetmetena (vt punktid 40–42).

96

Tegevuskava Euroopa sotsiaalõiguste samba täielikuks rakendamiseks esitatakse 2021. aasta alguses. Kavandatud tegevuskava on tervitatav samm ja selle eluviimine ülioluline, et saada ülevaade samba põhimõtete rakendamise edenemisest (punkt 44).

97

Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine on üks viiest poliitilisest eesmärgist, mis on kindlaks määratud kavandatud ühissätete määruses perioodiks 2021–2027. Uus kavandatud rõhuasetus sotsiaalõiguste sambale seoses programmitöö perioodiga 2021–2027 võib aidata suunata meetmeid ja rahastust laste vaesuse vähendamisele (punktid 45–47).

1. soovitus: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava peaks hõlmama laste vaesust

Komisjon peaks lisama laste vaesuse vähendamise meetmed ja eesmärgid Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavasse.

Tähtaeg: mitmeaastase finantsraamistiku perioodi 2021–2027 algus.

Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes käsitletakse laste vaesust sõnaselgelt harva

98

Euroopa poolaasta on välja töötatud liikmeriikide jõupinguste koordineerimiseks aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel. Edusammud, mida on tehtud eesmärgi suunas aidata 20 miljonit inimest 2020. aastaks vaesusest välja, näitavad, et selle saavutamine ei ole tõenäoline (punktid 48–50).

99

Üks oluline kriteerium, kui kaalutakse liikmesriigile laste vaesust käsitleva riigipõhise soovituse koostamist, on komisjoni hinnang selle kohta, kas ELi laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr on kõrge või väga kõrge. Selleks kasutatav sisemine piirmäär on kehtestatud kõrgemal tasemel kui ELi keskmine laste vaesuse määr asjaomasel perioodil (punkt 54).

100

Aastatel 2016–2019 anti liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi pere- ja lastepoliitikat mõjutavates valdkondades, kuid ainult üks riik sai konkreetselt laste vaesusega seotud soovituse (punkt 56). Komisjoni talitused selgitasid sellega seoses, et riigipõhiste soovituste kindlaksmääramine ja esitamine ei olene üksnes laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määrast, vaid hõlmab ka muude tegurite hindamist (punkt 57). Kuid konkreetset metoodikat selle kohta, millal tuleks võimaliku riigipõhise soovituse kaalumisel seada laste vaesus esikohale, ei ole selgelt kindlaks määratud (punkt 58).

2. soovitus: analüüsida ja hinnata laste vaesust selgete sisesuuniste alusel

Komisonil peaksid olema Euroopa poolaasta protsessi raames tehtava analüüsi jaoks selged sisesuunised selliste olukordade kindlakstegemiseks, millest tulenevalt võidakse esitada riigipõhine soovitus, mis on otseselt seotud laste vaesusega.

Tähtaeg: alates Euroopa poolaasta 2021. aasta protsessist.

ELi rahastuse tulemuslikkust laste vaesuse vähendamisel 2014.–2020. aastal ei ole võimalik hinnata

101

Komisjon saab mõjutada laste vaesuse vähendamiseks kasutatavate ELi vahendite eraldamist ühissätete määruse kavandamise ning liikmesriigi tasandi partnerluslepingute ja rakenduskavade heakskiitmise kaudu (punkt 59).

102

Ühissätete määruses määratakse kindlaks sektorid ja sekkumisvaldkonnad, kus fondide kaudu antav ELi toetus annaks kõige rohkem lisaväärtust. Kuid määrusega ette nähtud investeeringud ei ole suunatud otse laste vaesusele (punktid 61–63).

103

Märgime, et kõik analüüsitud rakenduskavad hõlmavad meetmeid, mis võivad aidata kaudselt kaasa laste vaesuse vastu võitlemisele. Kuid kuna laste vaesust käsitlev konkreetne investeerimisprioriteet või asjaomane näitaja puuduvad, ei ole komisjonil ega liikmesriikidel teavet selle kohta, kui palju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid on kasutatud otse laste vaesuse vastu võitlemiseks ja mida on selles valdkonnas saavutatud (punktid 71–74).

3. soovitus: suunata ja jälgida programmitöö perioodil 2021–2027 laste vaesuse vähendamiseks tehtavaid investeeringuid

Komisjon peaks tagama, et 2021.–2027. aasta partnerluslepingutes ja programmides võetakse laste vaesuse teemat piisavalt arvesse. Eelkõige peaks komisjon tagama, et kui rahastus on eraldatud otseselt laste vaesuse vähendamiseks, siis on see partnerluslepingute ja programmide sekkumisloogikas selgelt kajastatud.

Komisjon peaks looma seireraamistiku, mis võimaldaks kajastada kõikide vanuserühmade, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemiseks aastatel 2021–2027 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtud investeeringute väljundeid ja tulemusi.

Tähtaeg: mitmeaastase finantsraamistiku perioodi 2021–2027 algus.

Näitajad kajastavad laste vaesust erinevalt

104

Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr, st näitaja, millega mõõdetakse ELis vaesust, on strateegias „Euroopa 2020“ kindlaks määratud vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamise jälgimise põhinäitaja. See on mitmemõõtmeline ja koosneb kolmest allnäitajast (punktid 76–77).

105

2013. aastal teatas komisjon, et on hakanud välja töötama laste materiaalse puuduse näitajat, mis võeti lõpuks vastu 2018. aastal. Laste materiaalse puuduse näitaja keskendub rohkem laste olukorrale. Seepärast annab see laste vaesuse tegelikust määrast erineva ja täpsema pildi. Kuid see on kättesaadav iga kolme aasta tagant ja alates 2021. aastast (punktid 78–81).

106

Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määra peamine eelis on asjaolu, et see võimaldab võrrelda liikmesriike omavahel ja aja jooksul. Kõikides külastatud liikmesriikides on aga riigi ametiasutustel palju oma näitajaid, mida nad peavad oma riigi olukorra jaoks asjakohaseks. Seepärast on laste vaesuse riiklikud näitajad ja teave kogu ELis erinevad, mistõttu on sidusrühmadel olukorda keeruline hinnata, kui nad kasutavad ühtlustamata riiklikke andmeallikaid (punktid 82–84).

Teave peab Euroopa lastegarantii poliitikaalgatuse elluviimiseks olema piisav

107

Aprillis 2019 muutis Euroopa Parlament programmitöö perioodiks 2021–2027 kavandatud ESF+ määrust ja tegi ettepaneku võtta laste vaesusega võitlemiseks kasutusele Euroopa lastegarantii süsteem (punkt 85).

108

Komisjon käivitas 2018. aastal Euroopa lastegarantii ettevalmistava meetme. Esimese etapi, teostatavusuuringu eesmärk oli hinnata sellise algatuse teostatavust, rakendamisvõimalusi ja lisaväärtust. Ettevalmistaval meetmel on kolm eri etappi. Meetme ajakava tõttu on otsustamise jaoks täielikku ja õigeaegset teavet keeruline saada (punktid 85–86).

4. soovitus: tagada, et tulevase Euroopa lastegarantii poliitikaalgatuse ettevalmistamiseks on lõpule viidud vajalikud sammud ja piisava teabe kogumine

Komisjon peaks tagama, et Euroopa lastegarantii väljatöötamiseks kogutakse ja analüüsitakse piisavalt ja usaldusväärset teavet ELis laste vaesuse vähendamiseks vajalike meetmete ja rahastuse kohta.

Tähtaeg: mitmeaastase finantsraamistiku perioodi 2021–2027 algus.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Iliana Ivanova, võttis käesoleva aruande vastu 15. juuli 2020. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Strateegia „Euroopa 2020“ riiklikud vaesuse vähendamise eesmärgid

EL/liikmesriik	Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus
EL 28	Vähemalt 20 miljoni inimese väljaaitamine vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohust (võrreldes 2008. aastaga)*
Belgia	380 000 inimest vähem
Bulgaaria	Rahalises vaesuses elavate inimeste arvu vähendamine 260 000 võrra
Tšehhi	100 000 inimest vähem
Taani	Väga madala tööhõive määraga leibkonnas elavate inimeste arvu vähendamine 22 000 võrra
Saksamaa	Pikaajaliste (üle aasta tööta olnud) töötute arvu vähendamine 20% võrreldes 2008. aastaga (võrdub pikaajaliste töötute arvu vähendamisega 320 000 võrra)
Eesti	Vaesuse ohus (arvestamata sotsiaalseid siirdeid) olevate inimeste määra vähendamine 15%-ni (võrreldes 17,5%-ga 2010. aastal)
Iirimaa	Eri liiki vaesuses (püsivas vaesuses, vaesuse ohus või puuduses) elavate inimeste arvu vähendamine vähemalt 200 000 võrra
Kreeka	450 000 inimest vähem
Hispaania	1,4−1,5 miljonit inimest vähem
Prantsusmaa	1,9 miljonit inimest vähem (võrreldes 2007. aastaga)
Horvaatia	Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arvu vähendamine 1,22 miljonini
Itaalia	2,2 miljonit inimest vähem
Küpros	27 000 inimest vähem või määra vähendamine 19,3%-ni elanikkonnast (võrreldes 23,3%-ga 2008. aastal)
Läti	Vaesuse ohus (arvestamata sotsiaalseid siirdeid) ja/või väga madala tööhõive määraga leibkonnas elavate inimeste arvu vähendamine 121 000 võrra
Leedu	170 000 inimest vähem ja vähendada kuni 814 000 inimeseni 2020. aastal
Luksemburg	6000 inimest vähem
Ungari	450 000 inimest vähem
Malta	6560 inimest vähem
Madalmaad	Tööta leibkonnas elavate inimeste (0–64-aastaste) arvu vähendamine 100 000 võrra (2008. aastaga võrreldes)
Austria	235 000 inimest vähem
Poola	1,5 miljonit inimest vähem
Portugal	200 000 inimest vähem
Rumeenia	580 000 inimest vähem
Sloveenia	40 000 inimest vähem
Slovakkia	Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste määra vähendamine 17,2%-ni (võrreldes 20,6%-ga 2008. aastal)
Soome	Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arvu vähendamine 770 000-ni
Rootsi	Tööturul mitteosalevate (välja arvatud täiskoormusega õppes üliõpilased), pikaajaliste töötute või pikaajalisel haiguspuhkusel olevate (20–64-aastaste) naiste ja meeste osakaalu vähendamine oluliselt alla 14%
Ühendkuningriik	Riiklikus reformikavas eesmärk puudub, kuid arvudes väljendatud eesmärgid on kehtestatud laste vaesust käsitlevas 2010. aasta seaduses ja 2011.–2014. aasta strateegias
Teabe ja kommentaaride allikas	ELi eesmärk vastavalt komisjoni teatisele „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ rakendamise edusammudest“ (COM(2014) 130 final, Brüssel, 2014 (lk 14)). Näitaja „vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr“ viitab nende inimeste olukorrale, kes on kas rahalise vaesuse ohus või suures materiaalses puuduses või elavad väga madala tööhõive määraga leibkonnas. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste koguarv on väiksem kui vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse kolme vormi alla kuuluvate inimeste arv kokku, sest mõnda inimest mõjutab korraga rohkem kui üks neist olukordadest. *2008. aasta on võetud lähteaastaks, sest suur osa vaesuse kolme mõõdet hindavatest näitajatest on kättesaadavad alles alates 2008. aastast. Seire viitab ELi 27 liikmesriigile, sest Horvaatia ühines ELiga 2013. aastal ja andmed on kättesaadavad alates 2010. aastast. Riiklikud eesmärgid vastavalt kõige viimastes riiklikes reformikavades sätestatule. Riiklikud eesmärgid on võrreldavad ELi eesmärkidega, välja arvatud Bulgaaria, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Läti, Madalmaade ja Rootsi puhul (vt konkreetsed märkused riigi kohta). Sihtväärtuste arvutamine erineb ELi sihtväärtuse arvutamisest Eesti, Prantsusmaa, Horvaatia, Slovakkia, Soome ja Rootsi puhul (vt konkreetsed märkused riigi kohta).

II lisa. Suure ja laste materiaalse puuduse näitajate elementide loetelu võrdlus

Suur materiaalne puudus: isik ei suuda	Laste materiaalne puudus
tasuda üüri või kommunaalteenuste arveid	Laps: mõned uued riided
hoida oma kodu piisavalt soojana	Laps: kaks paari jalatseid
tulla toime ootamatute kuludega	Laps: värsked puu- ja köögiviljad iga päev
süüa ülepäeviti liha, kala või samaväärseid valgurikkaid tooteid	Laps: liha, kana, kala iga päev
puhata nädal aega väljaspool elukohta	Laps: sobivad raamatud
soetada sõiduautot	Laps: vabas õhus kasutatavad hobivahendid
soetada pesumasinat	Laps: siseruumides kasutatavad mängud
soetada televiisorit	Laps: vaba aja tegevus
soetada telefoni	Laps: pühad ja tähtpäevad
	Laps: kutsuda sõpru külla
	Laps: kooliekskursioonid
	Laps: koolivaheaeg
	Kodumajapidamine: kulunud mööbli väljavahetamine
	Kodumajapidamine: võlgnevused
	Kodumajapidamine: internet
	Kodumajapidamine: hoida oma kodu piisavalt sojana
	Kodumajapidamine: sõiduauto

III lisa. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate (0–17-aastaste) elanike osakaal ELis (2008–2018)

N	Asukoht/aeg	2008	2009	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017	2018
1	Euroopa Liit	26,5	26,5	27,6	27,3	28,1	27,9	27,8	27,1	26,4	24,9	24,3
2	Euroala riigid	23,6	24,1	25,2	25,3	25,5	25,0	25,7	25,4	25,3	24,3	23,5
3	Belgia	21,3	20,5	23,2	23,3	22,8	21,9	23,2	23,3	21,6	22,0	23,2
4	Bulgaaria	44,2	47,3	49,8	51,8	52,3	51,5	45,2	43,7	45,6	41,6	33,7
5	Tšehhi	18,6	17,2	18,9	20,0	18,8	16,4	19,5	18,5	17,4	14,2	13,2
6	Taani	12,7	14,0	15,1	15,7	14,9	15,4	14,5	15,7	13,9	14,5	15,2
7	Saksamaa	20,1	20,4	21,7	19,9	18,4	19,4	19,6	18,5	19,3	18,0	17,3
8	Eesti	19,4	24,5	24,0	24,8	22,4	22,3	23,8	22,5	21,2	18,8	17,9
9	Iirimaa	26,6	31,4	34,1	34,1	33,2	34,4	30,4	29,0	27,3	25,2	23,9
10	Kreeka	28,7	30,0	28,7	30,4	35,4	38,1	36,7	37,8	37,5	36,2	33,3
11	Hispaania	30,1	32,0	33,3	32,2	32,4	32,6	35,8	34,4	32,9	31,3	29,5
12	Prantsusmaa	21,2	21,2	22,9	23,0	23,2	20,8	21,6	21,2	22,6	22,1	22,9
13	Horvaatia	A/P	A/P	29,4	31,1	34,8	29,3	29,0	28,2	26,6	25,8	23,7
14	Itaalia	28,4	28,7	29,5	31,5	34,1	32,0	32,1	33,5	33,2	32,1	30,6
15	Küpros	21,5	20,2	21,8	23,4	27,5	27,7	24,7	28,9	29,6	25,5	25,5
16	Läti	32,4	38,4	42,2	44,1	40,0	38,4	35,3	31,3	24,7	23,9	22,5
17	Leedu	29,1	30,8	35,8	34,6	31,9	35,4	28,9	32,7	32,4	31,6	28,0
18	Luksemburg	20,9	23,7	22,3	21,7	24,6	26,0	26,4	23,0	22,7	23,6	23,5
19	Ungari	33,4	37,2	38,7	40,4	41,9	43,9	41,8	36,1	33,6	31,6	23,8
20	Malta	25,0	26,5	26,7	27,8	31,0	33,0	31,8	28,4	24,0	23,0	22,8
21	Madalmaad	15,5	17,5	16,9	18,0	16,9	17,0	17,1	16,8	17,6	16,6	15,2
22	Austria	22,9	20,8	22,4	22,1	20,9	22,9	23,3	22,3	20,0	23,0	21,6
23	Poola	32,9	31,0	30,8	29,8	29,3	29,8	28,2	26,6	24,2	17,9	17,2
24	Portugal	29,5	28,7	28,7	28,6	27,8	31,7	31,4	29,6	27,0	24,2	21,9
25	Rumeenia	50,9	50,6	48,1	49,2	52,5	51,4	50,7	46,8	49,2	41,7	38,1
26	Sloveenia	15,3	15,1	15,2	17,3	16,4	17,5	17,7	16,6	14,9	15,1	13,1
27	Slovakkia	24,3	23,7	25,3	26,0	26,6	25,5	23,6	24,9	24,4	22,5	23,8
28	Soome	15,1	14,0	14,2	16,1	14,9	13,0	15,6	14,9	14,7	15,1	16,0
29	Rootsi	17,3	18,8	19,2	20,3	19,4	20,2	20,5	19,8	19,9	19,4	20,6
30	Ühendkuningriik	29,6	27,4	29,7	26,9	31,2	32,6	31,2	30,3	27,2	27,4	29,9

 

Märkus: A/P: andmed puuduvad

Allikas: Eurostati 20. detsembri 2019. aasta andmed.

Akronüümid ja lühendid

ESPN – Euroopa sotsiaalpoliitika võrgustik

Mõisted

Eeltingimused – ühissätete määruses fikseeritud eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumidel põhinevad tingimused, mida käsitletakse kui ELi toetuse tulemusliku ja tõhusa kasutamise nõutavaid eeltingimusi kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul. Programmitöö perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi rakenduskavade ettevalmistamisel pidid liikmesriigid hindama nende tingimuste täitmist. Täitmata jätmise korral tuli koostada tegevuskavad, et tagada tingimuste täitmine 31. detsembriks 2016.

Euroopa poolaasta – ELi majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise tsükkel. See on osa Euroopa Liidu majanduse juhtimise raamistikust. Tsükli keskmes on iga aasta esimesed 6 kuud – sellest ka nimetus „poolaasta“. Euroopa poolaasta jooksul viivad liikmesriigid oma eelarve- ja majanduspoliitika kooskõlla ELi tasandil kokku lepitud eesmärkide ja eeskirjadega.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas – samba eesmärk on anda kodanikele uusi ja tõhusamaid õigusi, mis tuginevad 20 peamisele põhimõttele. Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon kuulutasid samba ühiselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis toimunud õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel. Euroopa sotsiaalõiguste sambas kindlaks määratud põhimõtete ja õiguste järgimine on Euroopa Liidu institutsioonide, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade ühine ülesanne.

Euroopa statistikasüsteem – partnerlus liidu statistikaasutuse (komisjon (Eurostat)), liikmesriikide statistikaametite ja muude riigiasutuste vahel, kes vastutavad igas liikmesriigis Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest. Partnerlus hõlmab ka EMP ja EFTA riike. Liikmesriigid koguvad andmeid ja koostavad statistikat nii enda kui ka ELi jaoks. Euroopa statistikasüsteem toimib võrgustikuna, kus Eurostatil on juhtroll statistika ühtlustamisel tihedas koostöös liikmesriikide statistikaametitega.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Neid haldavad ühiselt Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid.

Laste vaesus – näitab nende laste (0–17-aastaste) osakaalu Euroopa Liidus, kes on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Lapsed on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, kui nad elavad leibkonnas, mis vastab vähemalt ühele järgmisest kolmest tingimusest: on sotsiaalseid siirdeid arvestamata suhtelises vaesuses (rahaline vaesus) või suures materiaalses puuduses või selle tööhõive määr on väga madal.

Partnerlusleping – Euroopa Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel programmitöö perioodiks 2014–2020 sõlmitud lepingud. Neis määratakse kindlaks, kuidas riigi ametiasutused kavatsevad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid kasutada, ning esitatakse iga riigi strateegilised eesmärgid ja investeerimisprioriteedid, mis on seotud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ üldeesmärkidega. Partnerluslepingud hõlmavad muu hulgas kokkuvõtlikku hinnangut kohaldatavate eeltingimuste täitmise kohta või juhul, kui kõnealused eeltingimused ei ole täidetud, siis võetavaid meetmeid, vastutavaid asutusi ja nimetatud meetmete rakendamise ajakava ning nende meetodite ja mehhanismide kirjeldust, mis aitavad tagada tulemusraamistike järjepideva toimimise. Lepingud valmistavad ette liikmesriigid dialoogis komisjoniga ja komisjon peab need heaks kiitma.

Rakenduskava – rakenduskavas määratakse kindlaks liikmesriigi prioriteedid ja konkreetsed eesmärgid ning vahendite (ELi ning riigi avaliku ja erasektori kaasrahastamise) kasutamine projektide rahastamiseks asjaomasel perioodil, mille pikkus on üldiselt seitse aastat. Rakenduskava rahalised vahendid võivad pärineda Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist ja/või Euroopa Sotsiaalfondist.

Riigipõhised soovitused – Euroopa Komisjoni poolt iga riigi kohta koostatud dokumendid, milles analüüsitakse riigi majanduslikku olukorda ja antakse soovitusi meetmete kohta, mida ta peaks võtma 12–18 kuu jooksul.

Sotsiaalkaitsekomitee – tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) ministritele nõu andev poliitikakomitee.

Strateegia „Euroopa 2020“ – ELi kasvustrateegia kriisist taastumiseks järgmiseks kümneks aastaks; strateegia on jaotatud viieks põhieesmärgiks, mis hõlmavad tööhõivet, teadus- ja arendustegevust, kliimat/energiat, haridust ning sotsiaalset kaasatust ja vaesuse vähendamist.

Suhtelise vaesuse määr on mõiste „vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr“ allmõiste – suhtelise vaesuse määr on nende inimeste osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek (arvestamata sotsiaalseid siirdeid) on allpool suhtelise vaesuse piiri, milleks on 60% riigi ekvivalentnetosissetuleku mediaanist (arvestamata sotsiaalseid siirdeid).

Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht – vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr vastab nende inimeste koguarvule, kes on vaesuse ohus või suures materiaalses puuduses või elavad väga väikese tööhõive määraga leibkonnas. Isikuid võetakse arvesse ainult üks kord, isegi kui nende olukord vastab mitmele allnäitajale. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr – vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaal kogu elanikkonnast – on strateegias „Euroopa 2020“ sätestatud vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamise jälgimise põhinäitaja.

Valdkondlik eesmärk – partnerluslepingute struktuurielement. See on õigusaktides eelnevalt kindlaks määratud ja hõlmab eesmärke, mida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid peaksid toetama. Valdkondlikud eesmärgid on seotud ELi tasandi strateegiliste eesmärkidega.

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi ühtekuuluvusvaldkonna investeeringute, majanduskasvu ja kaasamise kuluvaldkondade eest vastutav II auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Iliana Ivanova. Auditit juhtis kontrollikoja liige Tony Murphy, keda toetasid kabinetiülem Wolfgang Stolz, kabineti nõunik Brian Murphy, valdkonnajuht Pietro Puricella, auditijuht Michele Zagordo, audiitorid Marija Grguric, Cristina-Ioana Jianu, Agota Krenusz, Annekatrin Langer ja Bernard Witkos, kabineti assistent Peter Borsos, kabineti sekretär Niamh Mahon ja kabineti praktikant Eve Ryan; keelealast tuge pakkusid Hannah Critoph ja Zuzanna Filipski.

COVID-19 pandeemia ja rangete piirangute tõttu ei olnud võimalik auditirühma pildistada.

Järelmärkused

¹ Eurostati andmestik vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste kohta.

² Sotsiaalsete investeeringute pakett, komisjoni teatis „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“, COM(2013) 83 final, 20. veebruar 2013, lk 13.

³ UNICEF, „A brief review of the social and economic returns to investing in children“, juuni 2012, kättesaadav aadressil https://www.unicef.org/socialpolicy/files/Investing_in_Children.pdf.

⁴ UNICEF, „Right in Principle and in Practice: A Review of the Social and Economic Returns to Investing in Children, Social and Economic Working Paper“, 2012, lk 33. Kättesaadav aadressil https://www.unicef.org/socialpolicy/files/Investing_in_Children.pdf.

⁵ Komisjoni teatis „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“, COM(2013) 83 final, 20. veebruar 2013.

⁶ Teatis volinik László Andorile (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat), „Common Proposals for Implementing the Recommendation on Child Poverty and Well-being through a partnership approach“, 1. veebruar 2013.

⁷ Eurostati andmetel oli SKP 2018. aastal 2120 miljardit zlotti.

⁸ Komisjoni soovituse 112/2013/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ lisa.

⁹ Hugh Frazer ja Eric Marlier, „Progress across Europe in the implementation of the 2013 EU Recommendation on „Investing in children: Breaking the cycle of disadvantage’, A study of national policies“, 2017.

¹⁰ Idem, lk 33–35.

¹¹ https://www.socialsummit17.se/.

¹² Euroopa Ülemkogu kohtumine (14. detsember 2017) – Järeldused.

¹³ Vt „Liit, mis seab kõrgemad sihid. Minu tegevuskava Euroopa jaoks“, Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen – poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024).

¹⁴ COM(2020) 14 final, „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“, 14. jaanuar 2020.

¹⁵ COM(2018) 375 final, 2018/0196 (COD), artikkel 4.

¹⁶ 2018/0206(COD), põhjendus 22.

¹⁷ Vt Eurostati 7. jaanuari 2020. aasta andmed.

¹⁸ Kolm kõige kõrgema määraga riiki olid Rumeenia (38,1%), Bulgaaria (33,7%) ja Kreeka (33,3%).
Külastati kolme liikmesriiki – Itaaliat, Saksamaad ja Poolat, kuid nende määrad ei olnud kõige kõrgemate seas.

¹⁹ Välja arvatud Kreeka, kes ei osalenud enne 2019. aastat Euroopa poolaasta protsessis.

²⁰ COM(2016) 328 final.

²¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013.

²² Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 9.

²³ Määruse (EL) nr 1304/2013 artikkel 3; määruse (EL) nr 1301/2013 artikkel 5.

²⁴ IT: riiklik rakenduskava „Kaasamine“ – CCI 2014IT05SFOP001; RO: rakenduskava „Inimkapital“ – CCI 2014RO05M9OP001; PL: rakenduskava „Teadmised, haridus, kasv“ – CCI 2014PL05M9OP001; Warmia-Masuuria piirkondlik rakenduskava 2014PL16M2OP014; DE: Saksimaa ESFi rakenduskava – CCI 2014DE05SFOP012.

²⁵ Määrus (EL) 2019/1700.

²⁶ Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta (COM(2018)0382 – C8–0232/2018 – 2018/0206(COD)).

²⁷ Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seadusandliku resolutsiooni (ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) (COM(2018)0382 – C8–0232/2018 – 2018/0206(COD))) muudatusettepanek 40, põhjendus 22 b (uus).

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	10.4.2019
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või teisele auditeeritavale)	4.6.2020
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	15.7.2020
Komisjoni (või teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	12.8.2020

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

PDF	ISBN 978-92-847-5096-2	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/505805	QJ-AB-20-017-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-5062-7	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/639440	QJ-AB-20-017-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2020.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.