MEIE TEGEVUS AASTAL 2019
AASTA TEGEVUSARUANNE
EUROOPA KONTROLLIKOJA

Euroopa Kontrollikoja liikmed (jaanuar 2020)

Euroopa Kontrollikoda

Presidendi eessõna

Lugupeetud lugeja

2019. aasta oli liidu jaoks paljude muutuste aasta: toimusid Euroopa Parlamendi valimised ja ametisse astus uus Euroopa Komisjon. Määratleti uued strateegilised prioriteedid ja algatati olulised poliitilised strateegiapaketid, nagu „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Euroopa digitaalne tulevik (2020. aasta alguses). Aasta lõpus sai ka selgeks, et oleme nüüd 27 liikmesriigist koosnev liit.

Samal ajal seisab ka ELi rahandus tähtsate valikute ees. Oleme järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste lõpusirgel ning selle protsessi tulemustest oleneb ELi järgneva seitsme aasta rahastamissuutlikkus. Kõik ELi institutsioonid peavad nüüd tuginema varasematele jõupingutustele, et veelgi parandada liidu finantsjuhtimist ja tagada, et EL annaks tulemusi.

Välisaudiitoritena anname erapooletu hinnangu ELi poliitikasuundadele ja programmidele ning ELi rahaliste vahendite finantsjuhtimise kvaliteedile kogu liidus ja ka väljaspool. Kontrollime, kas ELi kulutused on kooskõlas eeskirjadega ning kas liidu poliitika ja programmid annavad kulutustele vastavat tulu.

Käesolevas aruandes antakse ülevaade meie tööst 2019. aastal, mil me avaldasime suure hulga olulisi teemasid käsitlevaid eriaruandeid, ülevaateid ja arvamusi. Lisaks antakse teavet meie töötajate, juhtimise ja finantside kohta. Loodame, et leiate aruandest kasulikku teavet.

Avaldame käesoleva tegevusaruande ajal, mil ELi ja selle liikmesriikide rahvatervis seisab COVID-19 pandeemia tõttu enneolematu katsumuse ees. Meie institutsioon reageeris olukorrale kiiresti ja kooskõlas Luksemburgi valitsuse tervishoiu- ja ohutusjuhistega.

Tahaksin tänada kõiki kolleege nende hea töö ja valmisoleku eest kohanduda paindlikult praeguse olukorraga. Peame kokku hoidma ja tegema kõik endast oleneva, et täita ka sel keerulisel ajal oma rolli ELi välisaudiitorina.

president
Klaus-Heiner Lehne

Meie tegevus

Strateegia

Selleks et olla avaliku sektori auditi valdkonnas esirinnas, kasutame mitmeaastaseid strateegiaid, mis annavad meie audititööle pikaajalise suuna ja aitavad teha pidevaks arenguks vajalikke organisatsioonilisi muudatusi.

2019. aasta lõpuks lõpetasime praeguse 2018.–2020. aasta strateegia teise aasta. Seadsime selleks kolmeaastaseks perioodiks järgmised strateegilised eesmärgid: suurendada kinnitava avalduse lisaväärtust, keskenduda rohkem ELi tegevuse tulemuslikkuse aspektidele ning tagada meie sihtrühmadele selgete sõnumite edastamine. Strateegia elluviimiseks võtsime vastu tegevuskava, mis hõlmab eespool loetletud eesmärke.

Viimasel kahel aastal oleme teinud oma strateegiliste eesmärkide elluviimisel suuri edusamme. Oleme käivitanud terve rea algatusi ja projekte kõigis sihtvaldkondades, mõnes neist isegi rohkem, kui tegevuskavas ette nähtud:

• kasulik katseprojekt teiste tööle tugineva töövõtu kohta kinnitava avalduse koostamisel;
• tulemusauditite ja ülevaatepõhiste aruannete arvu märkimisväärne suurendamine, samuti mitmekesisem teemavalik, mis hõlmab nii ELi kulutusi kui ka õigusloomet;
• Euroopa Parlamendi parem teavitamine ning suurem nähtavus traditsioonilises ja sotsiaalmeedias.

2019. aastal hindas neljast kõrgeimast auditeerimisasutusest (Eesti, Madalmaad, Taani ja Ameerika Ühendriigid) koosnev rühm vastastikuse eksperdihindamise vormis meie strateegiat. Meie kolleegide aruanne avaldati 2020. aasta märtsis – just õigel ajal, et anda väärtuslik panus meie järgmise, alates 2021. aastast kehtiva strateegia koostamisse.

ELi meetmete tulemuslikkuse ja korrektsuse auditeerimine

Meie tulemusauditites käsitletakse ELi poliitikavaldkondade ja programmide tulemuslikkust, tõhusust ja säästlikkust. Need keskenduvad teemadele, mis peegeldavad ELi ees seisvaid ülesandeid, nagu loodusressursside jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik kasutamine, majanduskasv ja kaasamine, ränne ja ülemaailmne areng, ühtne turg ja pangandusliit ning vastutustundliku ja tõhusa Euroopa Liidu tagamine. Auditite eesmärk on aidata ELil paremini saavutada oma poliitikaeesmärke.

Meie finants- ja vastavusauditid sisaldavad kinnitavat avaldust raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Samuti võime teha valitud vastavusauditeid, et uurida ELi eelarve raamatupidamisarvestuse ja finantsjuhtimise olukorda või hinnata, kas ELi vahendite kogumise ning kasutamise juhtimis- ja kontrollisüsteemid vastavad kohaldatavatele ELi ja riiklikele eeskirjadele.

Järgime kõigis oma auditites rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori auditistandardeid.

Tööprogramm

2019. aastal jätkasime strateegilise prognoosimise integreerimist oma audititöösse, et paremini käsitleda ELi peamisi tulevasi probleeme läbi tulevikku suunatud lähenemisviisi.

Selleks lõime strateegia ja tulevikuväljavaadete nõuandekomitee. Üks selle viieliikmelise nõuandekomitee praegustest ülesannetest on juhtida 2020. aasta järgse strateegia ettevalmistamist.

Meie 2019. aasta oktoobris avaldatud tööprogrammis määratakse kindlaks meie auditiprioriteedid järgnevateks aastateks ning kirjeldatakse 41 aruannet ja ülevaadet, mille me kavatseme avaldada 2020. aastal.

2020. aastaks ja sellel järgnevaks ajaks kavandatud auditite põhjal avaldame ELi kodanike ja poliitikakujundajate jaoks jätkuvalt sõltumatuid aruandeid ELi tuleviku võtmeküsimuste kohta.

Koostame oma auditi tööprogrammi sõltumatult, kuid mitte üksi. Seetõttu on meie jaoks äärmiselt oluline teha koostööd oma institutsioonidest sidusrühmadega, eelkõige Euroopa Parlamendiga. Nagu tavaliselt, palusime 2019. aasta alguses kõigil parlamendikomisjonidel teha ettepanekuid meie tööprogrammi võimalike audititeemade jaoks.

Kohapealne audititöö

Suurem osa audititööst tehakse kontrollikoja ruumes Luxembourgis. Meie audiitorid külastavad tihti ka meie peamist auditeeritavat – Euroopa Komisjoni – ning teisi ELi institutsioone, asutusi ja organeid, liikmesriikide riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi ametiasutusi, kolmandates riikides asuvaid ELi delegatsioone ning ELi vahendeid kasutavaid rahvusvahelisi organisatsioone.

Lisaks kontrollime ELi vahendite saajaid kohapeal nii ELis kui väljaspool liidu piire. Auditikülastusi tehes uurime kontrollijälge, kogume otsest auditi tõendusmaterjali lõplike toetusesaajate ning nende juures, kes tegelevad ELi poliitikavaldkondade ja programmide juhtimise ning ELi rahaliste vahendite kogumise ja väljamaksmisega.

Meie eesmärk on tagada valitud auditite valmimine 13 kuu jooksul (kooskõlas ELi finantsmääruses seatud eesmärgiga).

Meie auditirühmad koosnevad tavaliselt kahest või kolmest audiitorist ja auditikülastus kestab üldjuhul paarist päevast kuni paari nädalani. Üldiselt koordineeritakse ELi piires tehtavaid kohapealseid kontrolle asjaomaste liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega.

Liikmes- ja toetust saavates riikides tehtava audititöö sagedus ja intensiivsus sõltub konkreetse auditi liigist. 2019. aastal olid audiitorid auditilähetuses kokku 3605 päeva (2018. aastal 3671 päeva) – seda nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi.

Lisaks töötasid meie audiitorid 2504 päeva (2018. aastal 2723 päeva) ELi institutsioonides Brüsselis ja Luxembourgis, üle kogu ELi asuvates asutustes ja detsentraliseeritud organites, rahvusvahelistes organisatsioonides (nt ÜRO ja OECD) ning erasektori audiitorühingutes.

Auditeeritavatega suhtlemiseks kasutame üha rohkem ka videokonverentse ja muid infotehnoloogilisi lahendusi, nagu andmete ja dokumentide turvalist jagamist.

Auditiaruanded, ülevaated ja arvamused

Meie auditiaruanded, ülevaated ja arvamused on oluline osa ELi aruandlusahelast. Need aitavad Euroopa Parlamendil ja nõukogul jälgida ja kontrollida (eelkõige iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis) ELi poliitikaeesmärkide täitmist ja eelarve täitmise eest vastutajaid.

Eriaruanded ja ülevaatepõhised tooted

Vastavalt meie strateegiale aastateks 2018–2020 oleme viimastel aastatel keskendunud üha enam ELi tegevuse tulemuslikkuse hindamisele.

2019. aastal avaldasime 36 eriaruannet ja ülevaadet, milles käsitleti lahendamist vajavaid ülesandeid paljudes ELi kuluvaldkondades, nagu toiduohutus, taastuvenergia, e-kaubandus, piirikontroll, eelarvejuhtimine ja valitud ELi institutsioonide eetikaraamistikud.

Oma eriaruannetes uurime, kas valitud ELi poliitikavaldkondade ja programmide eesmärgid täideti, kas tulemused saavutati mõjusalt ja tõhusalt ning kas ELi tegevusega loodi lisaväärtust – st kas see andis rohkem tulemusi kui oleks saavutatud üksnes liikmesriikide tasandil võetud meetmetega. Andsime ka soovitusi, mille eesmärk oli raha kokkuhoid, parem töö, raiskamise vältimine ja oodatud poliitikaeesmärkide tõhusam saavutamine.

Meie ülevaadete eesmärk on esitada ülevaatlikke kirjeldusi ja analüüse, sageli valdkonnaülesest perspektiivist ja tuginedes varasemale audititööle või muule avalikult kättesaadavale teabele. Ülevaateid võime kasutada ka selleks, et analüüsida valdkondi või teemasid, mida me ei ole veel auditeerinud, või teha kindlaks kitsamaid teemasid või probleeme puudutavad faktid. Erinevalt audititest ei sisalda need hinnanguid ega anna kindlust.

Järgmistel lehekülgedel antakse ülevaade meie tööst ja tuuakse näiteid 2019. aasta aruannetest, mis käsitlevad erinevaid poliitikavaldkondi.

Loodusvarade säästev kasutamine

Ülevaade nr 1/2019: ELi reaktsioon nn Dieselgate’i skandaalile

2015. aastal tuvastati diiselmootoriga sõidukitel erinevused laboris ja tegelikus liikluses mõõdetud heitkoguste vahel. Uuringud näitasid katkestusseadmete kasutamist, millega saavutati ametlike katsete ajal märgatavalt väiksem heide kui tavapärases sõiduolukorras. Teatavate liikmesriikide tüübikinnitusasutused reageerisid heitkoguste skandaalile diiselmootoriga sõiduautode uuesti katsetamisega. Need katsed näitasid, et peaaegu kõigi EURO 5 ja EURO 6 diiselmootoriga väikesõidukite heitgaaside puhul ületati kohaldatavaid NOx-piirnorme oluliselt, mõnel juhul isegi rohkem kui 10 korda.

Uurisime meetmeid, mida nii EL kui ka liikmesriigid on võtnud seoses nn Dieselgate’i skandaaliga. Käsitlesime ka sõidukite heitkoguste mõõtmissüsteemis pärast 2015. aasta septembrit tehtud muudatusi.

Leidsime, et skandaal on kiirendanud ELi sõidukite tüübikinnitusi ja heitkoguste kontrollimist puudutava mitme seadusandliku muudatuse elluviimist. Komisjon võib nüüd kontrollida liikmesriikide tüübikinnitusasutuste tööd, ise sõidukeid katsetada ning tühistada või peatada nende tüübikinnitused. Nüüd võivad heitkoguste katseid teha ka huvitatud kolmandad isikud. Lisaks algatas Euroopa Komisjon mõne liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse. Samuti tegime kindlaks, et mitmes liikmesriigis on suurenenud tahe kehtestada piirangud autoliiklusele, et parandada õhukvaliteeti, ning et mitu Euroopa linna on loonud vähese heitega alad, kus autoliiklus on piiratud või keelatud.

Kirjeldatud töö avaldati ülevaatena, kuna valdkonnas tehtud seadusandlikud muudatused ei avalda lähitulevikus mõõdetavat mõju. Meie ülevaadetes ei esitata soovitusi.

Investeeringud ühtekuuluvusse, majanduskasvu ja kaasamisse

Eriaruanne nr 8/2019: Tuule- ja päikeseenergia elektri tootmiseks: ELi eesmärkide täitmiseks tuleb võtta märkimisväärseid meetmeid

Elektrit võib toota kas taastumatutest energiaallikatest, näiteks fossiilkütusest, taastumatutest jäätmetest ja tavareaktorites tuumamaterjalist, või taastuvatest energiaallikatest (nt hüdro-, tuule, päikese- ja biomassienergia). Taastuvaid energiaallikaid kasutatakse ka selleks, et toota energiat, mis muundatakse soojus- ja jahutusenergiaks ning transpordikütuseks.

79% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest tekib praegu fossiilkütustel põhinevast energiatootmisest. Taastuvelektri suurem osakaal aitab ELil täita eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Liikmesriikidel on õigus otsustada, kuidas kõige paremini oma energiaressursse kasutada ja kuidas korraldada oma energiavarustust. EL saab liikmesriikide meetmeid toetada, pakkudes täiendavat rahastamist investeeringuteks taastuvenergiaprojektidesse.

Hindasime ELi ja liikmesriikide edusamme taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamisel, et täita ELi üldine eesmärk, milleks on 20% aastaks 2020 ja 32% aastaks 2030. Külastasime Saksamaad, Kreekat, Hispaaniat ja Poolat, et uurida, kas rahaline toetus tuule- ja päikeseenergiast elektri tootmisele oli tõhus.

Leidsime, et alates 2005. aastast on taastuvate energiaallikate osakaal energiaallikate jaotuses märkimisväärselt suurenenud, kuid pärast 2014. aastat see suundumus aeglustus. Ajavahemikus 2005–2017 kahekordistus ELis taastuvenergia osakaal elektritootmises 15%-lt peaaegu 31%-ni. Kasvu mootoriks olid peamiselt tuule- ja päikeseenergia. Umbes pooltele ELi liikmesriikidele on kõnealuste eesmärkide täitmine aga keeruline ülesanne.

Soovitasime komisjonil kutsuda liikmesriike üles toetama taastuvenergia edasist kasutuselevõttu, korraldades oksjoneid täiendavate taastuvenergia lisavõimsuste eraldamiseks, edendades kodanike osalemist, lihtsustades haldusmenetlusi ja parandades võrkudes sisalduvaid puudusi. Lisaks soovitasime komisjonil läbi vaadata liikmesriikidele kehtivad õiguslikud kohustused, et parandada statistiliste andmete õigeaegsust.

Välistegevus, turvalisus ja õigus

Eriaruanne nr 24/2019: Varjupaigaküsimused, rändajate ümberpaigutamine ja tagasisaatmine: eesmärkide ja tulemuste vaheliste erinevuste käsitlemist tuleb tõhustada

2015. aastal oli EL silmitsi enneolematute rändevoogudega ja sellele järgnenud varjupaigataotluste arvu suurenemisega. Viimastel aastatel on rändajate arv langenud kriisieelsele tasemele. Intervjueerisime Euroopa Komisjoni, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (tuntud kui „Frontex“) töötajaid. Külastasime ELi rahastatavaid projekte rakendavaid liikmesriikide ametiasutusi, rahvusvahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone ning uurisime 20 ELi toetusmeedet Kreekas ja Itaalias. Just neid kahte liikmesriiki mõjutasid rändevood eriti rängalt.

Hindasime, kas ELi rahastatud toetustegevus oli oma eesmärgid saavutanud ning kas varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused olid tõhusad ja kiired. Hindasime ka seda, kas ajutise hädaolukorras ümberpaigutamise kavad olid neile seatud sihtnäitajad ja eesmärgid saavutanud.

Leidsime, et rändajate registreerimise ja sõrmejälgede võtmise määrad esmase vastuvõtu keskustes olid märkimisväärselt paranenud. Sellegipoolest liigub suur osa rändajatest teistesse ELi liikmesriikidesse ja taotleb neis varjupaika ilma, et nende sõrmejäljed oleksid EURODACi andmebaasis salvestatud. Lisaks aeglustavad varjupaigamenetlusi mõlemas liikmesriigis pikad menetlemisajad ja kitsaskohad. Suur osa taotluse esitanud kandidaatidest paigutati tegelikult ümber (80% Kreekas ja 89% Itaalias). Komisjon ei ole aga pärast 2018. aasta veebruari jälginud olukorda rändajaid vastuvõtvates riikides. Nagu ka ülejäänud ELi puhul, saadetakse Kreekast ja Itaaliast tagasi vaid väike arv rändajaid.

Soovitasime komisjoni järgmisel koosseisul võtta asjakohaseid meetmeid erakorralise toetuse haldamise parandamiseks. Lisaks peaks komisjon kasutama tulevaste vabatahtlike ümberpaigutamismehhanismide ettevalmistamisel varasemaid kogemusi. Lõpetuseks leidsime, et parandada tuleks EASO poolt varjupaigamenetlustele antavat tuge ja kohandada seda, kuidas Frontex toetab tagasisaatmist.

Turgude reguleerimine ja konkurentsivõimeline majandus

Eriaruanne nr 10/2019: Kogu ELi hõlmavad pankade stressitestid: pankade kohta on esitatud erakordses koguses andmeid, kuid koordineerimist ja riskidele keskendumist on vaja parandada

Kogu ELi hõlmava stressitestiga hinnatakse, millist potentsiaalset mõju võiks ühine šokk avaldada suurte Euroopa pankade finantsseisundile ja elujõulisusele. Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) anti ülesanne algatada koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga (ESRB) kogu ELi hõlmavad stressitestid ja neid koordineerida. ELis on stressiteste tehtud alates 2011. aastast ning kõik need on läbi viidud alt ülespoole lähenemisviisi alusel, mille raames esitasid pangad šokistsenaariumi tulemused vastavalt EBA poolt heaks kiidetud metoodikale.

Hindasime kogu liitu hõlmava pankade stressitesti läbiviimist, mis toimus EBA antud volituse alusel.

Leidsime, et EBA ei täpsustanud protsessi alguses ei riske ega tõsiduse astet, mida pidas stressitesti puhul asjakohaseks. Samas sai ESRB, kes töötas välja stressistsenaariumi, märkimisväärset toetust EKP-lt ning riikide keskpankadelt ja ametiasutustelt. Seetõttu puudus EBA-l kontroll protsessi oluliste etappide üle. Ameerika Ühendriikides kasutavad järelevalveasutused ülevalt allapoole lähenemisviisi, mis annab neile pankade tulemuste üle palju suurema kontrolli. Seevastu ELis piirdub EBA roll stressitestide algatamise, metoodika koostamise ja testide üldise kooskõlastamisega. EBA stressitestis hinnati süsteemi ja pankade haavatavust majanduslanguse, mitte aga süsteemi tabanud tõsise finantsšoki suhtes. Kuigi EBA eesmärk oli saavutada lai katvus, jäeti teatavad riskantsed pangad stressitestist välja. EBA alt ülespoole lähenemisviisiga kaasnes pankade saavutatud tulemuste piiratud usaldusväärsus ja võrreldavus.

Soovitasime, et EBA peaks suurendama kontrolli stressitesti protsessi üle ja töötama välja ülevalt allapoole lähenemisviisi, mis täiendaks praegust alt ülespoole lähenemisviisi. Selleks et stressitest vastaks oma eesmärgile hinnata vastupanuvõimet ebasoodsate turusuundumuste suhtes, tuleks tulevases stressitestis võtta küllaldaselt arvesse ELi finantssüsteemist tulenevaid riske, tagada minimaalne stressitase ja anda selget teavet pankade vastupanuvõime kohta. Testitavate pankade valik ei peaks põhinema mitte ainult nende suurusel, vaid ka riskil.

Liidu rahastamine ja haldamine

Eriaruanne nr 14/2019: „Avaldage arvamust!“ komisjoni avalikud konsultatsioonid kaasavad kodanikke, kuid nendealane teavitustegevus on ebapiisav

Parem õigusloome on töömeetod, millega tagatakse, et poliitilised otsused valmistatakse ette avatud ja läbipaistval viisil, kasutades parimaid kättesaadavaid tõendeid ning tuginedes kodanike ja teiste sidusrühmade, nagu kodanikuühiskonna organisatsioonide ja esindusühenduste igakülgsele osalemisele. Komisjon on kohustatud konsulteerima kodanike ja esindusühendustega liidu tegevuse kõigis valdkondades. Parema õigusloome suunistes määratletakse sidusrühmadega konsulteerimine, sealhulgas kodanikud kui üks sidusrühm. Konsulteerimisel sidusrühmadega, eelkõige avalike konsultatsioonide käigus, kogutakse kodanikelt ja teistelt sidusrühmadelt teavet ja seisukohti, kui komisjon valmistab ette mõnda poliitilist algatust või hindab olemasolevaid sekkumismeetmeid. Aastas korraldab komisjon keskmiselt üle saja avaliku konsultatsiooni.

Hindasime, kas komisjoni avalikud konsultatsioonid olid kodanike ja sidusrühmadeni jõudmisel ning nende vastuste kasutamisel tulemuslikud. Uurisime komisjoni raamistiku ülesehitust; viisi, kuidas komisjon valmistas ette ja viis läbi avalike konsultatsioonide valimise ning kuidas ta esitas teavet konsultatsioonitegevuse kohta ja kuidas ta seda kasutas. Vaatasime läbi valimi, kuhu kuulus komisjoni 26 avalikku konsultatsiooni, mille korraldasid viis peadirektoraati ajavahemikul 2016–2018, ning korraldasime hinnangute uuringu, et teada saada, kui rahul on avalikes konsultatsioonides osalejad tegelikult.

Leidsime, et komisjoni avalike konsultatsioonide raamistik on kõrgetasemeline. Nii meie valimisse kuulunud komisjoni avalike konsultatsioonide tulemuslikkus kui ka osalejate hinnang neile oli üldiselt rahuldav. Leidsime puudusi komisjoni teavitustegevuses ja tagasiside andmisel – näiteks kasutati liiga vähe erinevaid kommunikatsioonikanaleid; puudusid selged kriteeriumid, et selgitada, miks ei avaldatud teatavat uuringut kõigis ELi ametlikes keeltes; ning mõned uuringud olid liiga pikad ja keerulised.

Soovitasime, et konsultatsioone tuleks laialdaselt reklaamida ja need peaksid olema paremini keskendatud, et saavutada parem nähtavus ja kajastatus ning võimaldada rohkematel inimestel osaleda. Samuti soovitasime komisjonil parandada oma aruandlust avaliku konsultatsiooni järelmeetmete kohta. Kodanike osalemist seadusandlike ettepanekute algatamisel saaks parandada ka Euroopa kodanikualgatuse kaudu.

Audititutvustused

Meie audititutvustustes antakse teavet töös olevate (tulemus)auditiülesannete kohta. Nad põhinevad auditile eelneval ettevalmistustegevusel ja on mõeldud teabeallikaks neile, kes tunnevad huvi auditeeritava poliitikavaldkonna ja/või programmi vastu. 2019. aastal avaldasime 18 audititutvustust (2018. aastal 12).

Aastaaruanded ja iga-aastased eriaruanded

Aastaaruannetes esitatakse peamiselt meie kinnitava avalduse tulemused Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Arengufondide (EAFid) eelarve kohta.

Iga-aastastes eriaruannetes tutvustatakse meie iga-aastast finantsauditit ELi ametite, detsentraliseeritud asutuste, ühisettevõtete ja Euroopa koolide kohta.

Samuti avaldame aruande Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) tegevusest tulenevate tingimuslike kohustuste kohta.

Aastaaruanne ELi 2018. aasta eelarve kohta

Auditeerime igal aastal ELi tulusid ja kulusid ning kontrollime, kas raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning aruannete aluseks olevad tulu- ja kulutehingud vastavad ELi ja liikmesriikide tasandi finantseeskirjadele.

Lisaks hindame vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 (alam)rubriikidele eraldi kõiki ELi eelarve peamisi valdkondi. Samuti analüüsime, miks ja kus vigu tehakse, anname soovitusi olukorra parandamiseks ja uurime, kas ja kuidas meie varasemaid soovitusi on ellu viidud. Anname ka teavet eelarve haldamise ja finantsjuhtimise ning tulemuslikkuse aspektide kohta.

Sellel suurel tööl põhineb meie kinnitav avaldus, mille me oleme kohustatud esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule (vastavalt meile Euroopa Liidu toimimise lepingus antud mandaadile).

2018. aastal oli ELi kulutuste summa 156,7 miljardit eurot, mis moodustab 2,2% liikmesriikide valitsemissektori kogukulutustest ja 1% ELi kogurahvatulust.

Meie audiitorid kontrollisid 728 maksest koosnevat valimit, mille aluseks olid kõigi kuluvaldkondade toetusesaajatele tehtud maksed kogusummas ligikaudu 120 miljardit eurot. Seega hindasime erinevaid juhtumeid, kus ELi vahendeid oli kasutatud näiteks oluliste taristuprojektide, VKEde, teadusasutuste, põllumajandustootjate ja üliõpilaste toetamiseks nii ELi liikmesriikides kui ka väljaspool liitu.

Eelarveaasta 2018 kohta esitasime ELi raamatupidamise aastaaruande ja ELi tulude kohta märkusteta arvamuse. Lisaks esitasime kolmandat aastat järjest ELi kulutuste kohta märkustega arvamuse.

Nagu varasematelgi aastatel, leidsime, et ELi kulutustes avastatud vead ei olnud läbiva iseloomuga ning et maksed olid seaduslikud ja korrektsed, välja arvatud suure riskiga kulutuste maksed (peamiselt kulude hüvitamise alusel tehtavad kulutused, mille suhtes kehtivad keerulised eeskirjad).

Kokkuvõttes oli üldine veamäär 2,6%, st komisjon ja liikmesriigid jätkasid edusamme, mida täheldati kahel eelneval aastal (eelarveaasta 2017: 2,4%; eelarveaasta 2016: 3,1%). Meie arvates on see julgustav märk.

Eelarveaastal 2018 oli kõige kõrgem veamäär mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“, millele järgnesid „Loodusvarad“ ning „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“.

Aastaaruanne Euroopa Arengufondide kohta

Euroopa Arengufondid (EAFid) on ELi peamine arengukoostöö abi andmise vahend. Nende eesmärk on vaesuse likvideerimine; lisaks edendatakse säästvat arengut ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide integreerimist maailmamajandusse. EAFe rahastavad ELi liikmesriigid ning neid haldavad väljaspool ELi üldeelarvet Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP).

Nagu varasematel aastatel, esitasime eelarveaasta 2018 EAFide raamatupidamise aastaaruande ja tulude kohta märkusteta arvamuse ning EAFide kulutuste kohta märkustega arvamuse.

Iga-aastased eriaruanded ELi asutuste ja ühisettevõtete kohta

ELi asutused on eraldi juriidilised isikud, mis on loodud selleks, et täita konkreetseid tehnilisi, teaduslikke või juhtimisülesandeid, mis aitavad ELi institutsioonidel poliitikat kavandada ja ellu viia. Kokku on asutusi 43.

Ühisettevõtted on ELi avaliku ja erasektori partnerlused tööstusharu, teadusasutuste rühmade ja liikmesriikidega; neil on tähtis roll ELi teadusuuringute poliitika teatud aspektide elluviimisel. Euroopa Komisjon on ühisettevõtete avaliku sektori liige ja esindab ELi. Kokku tegutseb kaheksa ühisettevõtet.

Märkus: Ühendkuningriik astus 31. jaanuaril 2020 Euroopa Liidust välja.

Eelarveaastal 2018 oli kõigi asutuste (v.a SRB) kogueelarve 4,2 miljardit eurot (20% suurune kasv võrreldes 2017. aasta 3,5 miljardi euro suuruse eelarvega), mis moodustab 2,9% ELi 2018. aasta kogueelarvest (2017. aastal 2,7%).

Kokkuvõttes kinnitas meie eelarveaasta 2018 audit ühisettevõtete kohta varasematel aastatel esitatud positiivseid tulemusi. Esitasime märkusteta arvamused kõigi asutuste raamatupidamise aastaaruannete, nende aluseks olevate maksete ja tulude kohta, välja arvatud EASO, mille maksete kohta esitati märkustega arvamus.

Esitasime märkusteta arvamused ka kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete, tulude ja maksete kohta.

Meie aastaaruannete avaldamine tähendab ka seda, et algab Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mille käigus Euroopa Parlament otsustab nõukogu soovituse põhjal, kas komisjon ja teised organid täitsid ELi eelarvet rahuldavalt. Kui see oli nii, kiidetakse eelarve täitmine heaks.

Oktoobris 2019 esitlesime oma aastaaruandeid ELi üldeelarve täitmise ja EAFide kohta Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ning seejärel ka parlamendi täiskogule, nõukogule (majandus- ja rahandusküsimused) ning 21 liikmesriigi parlamendile ja ametiasutustele.

Meil on kohustus anda igal aastal aru Ühtse Kriisilahendusnõukogu, nõukogu ja komisjoni tingimuslikest kohustustest, mis tekivad nende kriisilahendusülesannete täitmisel. Oma 2018. aasta aruandes jõudsime järeldusele, et SRB raamatupidamise esitamine on paranenud, kuid puudusi on liikmesriikide tasandi tingimuslike kohustuste kajastamises.

Samuti avaldame igal aastal aruande Euroopa koolide raamatupidamise aastaaruande kohta. 2018. aasta finantsaruannete läbivaatamisel selgus, et ühes Euroopa koolis 13-st esines olulisel määral vigu.

Digiteerimine tähendab tehnoloogiliste võimaluste kasutamist, et anda aruandlusprotsessi jaoks rohkem ja paremat teavet. Üleminek digitehnoloogiale on väga oluline ka meie audititöö ja organisatsiooni jaoks.

Moodustasime viiest liikmest koosneva digitehnoloogia juhtkomitee, mille ülesanne on seda üleminekuprotsessi eelolevatel aastatel juhtida.

2019. aastal käivitasime esimese olulise auditialgatusena katseprojekti rakendusametite finantsauditi automatiseerimiseks. Katseprojekti käigus kasutame paralleelselt nii traditsioonilisi kui ka digitaalseid töövahendeid.

Arvamused

Panustame kokomisjoni paremasse õigusloomesse ka oma arvamuste avaldamisega komisjoni uute või muudetud finantsjuhtimisalase mõjuga õigusaktide ettepanekute kohta. Meie arvamuste esitamine on ELi õiguse seisukohast kohustuslik juhul, kui neil õigusaktide ettepanekutel on märkimisväärne finantsmõju. Teised institutsioonid võivad samuti paluda meil esitada arvamusi konkreetsete küsimuste kohta. Kõik meie arvamused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2019. aastal avaldasime kolm arvamust: Euroopa Intellektuaalomandi Ametit puudutava ettepaneku kohta, Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) finantsmääruse ettepaneku kohta ja Ühenduse Sordiameti finantsmääruse ettepaneku kohta.

2019. aasta alguses avaldasime ka kokkuvõtte kontrollikoja märkustest mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta. Keskendusime selles aruandes eelkõige ELi rahastamisprioriteetide seadmise ettepanekute protsessile, ELi eelarve paindlikkusele, tulemuslikkusele keskendumisele ja halduskorra lihtsustamisele ning aruandlus- ja auditeerimiskorrale.

Nimetatud ülevaade tugineb peamiselt 2018. aastal komisjoni ettepanekute kohta esitatud arvamustele, kuid ka meie hiljutistele infodokumentidele ja muudele aruannetele, mis käsitlevad ELi rahalisi vahendeid, ning meie kogutud kogemustele.

Väljaannete avaldamine jaotus kogu aasta jooksul suhteliselt ühtlaselt ning tipnes oktoobris, mil me avaldasime oma aastaaruanded.

Valdkonnaülesed teemad

Võitlus ELi finantshuve kahjustava pettuse vastu

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on peamine organisatsioon, mille ülesanne on võidelda ELi finantshuve kahjustavate pettustega.

OLAFi peadirektor Ville Itälä, kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne, kontrollikoja peasekretär
Eduardo Ruiz García.

2019. aastal allkirjastasime ka halduskokkuleppe, milles fikseeriti OLAFiga tehtava koostöö tingimused, sealhulgas koolituste, seminaride ja töötajate vahetuste koordineerimine.

Oleme ELi välisaudiitor. Meie auditid ei ole kavandatud pettuste avastamiseks. Sellegipoolest leiavad meie audiitorid oma töö käigus regulaarselt pettusekahtluse juhtumeid.

2019. aastal teavitasime OLAFit 10-st pettusekahtluse juhtumist (2018. aastal üheksa juhtumit): kaheksa, mille me olime ise audititöö käigus tuvastanud, ja kaks kolmandate isikute esitatud kaebust. Meie aastaaruanne ELi eelarve kohta sisaldab lisateavet nende pettusekahtlusega juhtumite ja OLAFi soovitatud hilisemate rahaliste tagasinõuete kohta.

2019. aastal avaldasime ka kaks eriaruannet, mis on tihedalt seotud võitlusega pettuste vastu ELi kulutustes; need on eriaruanne nr 1/2019: „Võitlemine pettustega ELi raha kasutamisel: vaja on tegutseda“ ja eriaruanne nr 6/2019: „ELi ühtekuuluvuspoliitika kulutustega seotud pettuste vastu võitlemine: korraldusasutused peavad tõhustama avastamist, reageerimist ja koordineerimist“.

Kajastasime pettuse- ja korruptsioonivastast võitlust ning ELi finantshuvide kaitsmist ka ühes kontrollikoja ajakirja erinumbris.

Kestlikkusele keskendumine

Kestlikkusega seotud probleemid on olnud meie jaoks viimasetel aastatel olulised audititeemad, mistõttu oleme tegelenud peamiselt keskkonna- ja kliimaküsimustega.

2019. aastal täiendasime oma kestlikkuse alast tööd ELi jätkusuutlikkuse alast aruandlust kajastava ülevaatega. Nimetatud ülevaade andis pildi sellest, kuidas ELi institutsioonid avaldavad teavet kestlikkuse kohta ja milline on nende panus ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.

Samuti korraldasime konverentsi – kontrollikoja kestlikkuse aruandluse foorumi –, et suurendada teemaalast teadlikkust ja tuua kokku peamised sidusrühmad.

Auditirühm: jätkusuutlikkuse aruandlus: ülevaade ELi institutsioonide ja asutuste tööst

Institutsioonidevahelised suhted

Teeme tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja liikmesriikide parlamentidega, kuna meie töö mõju sõltub suurel määral sellest, kuidas nad meie audititulemusi ja soovitusi kasutavad.

Meie auditiaruandeid esitletakse asjaomastele parlamendikomisjonidele ja nõukogu töörühmadele. Lisaks esitleme oma aastaaruandeid, eriaruandeid ja ülevaateid liikmesriikide parlamentidele.

2019. aastal jätkus institutsioonidest sidusrühmadele esitletavate aruannete arvu suurenemine, peamiselt tänu sellele, et märkimisväärselt kasvas liikmesriikide parlamentidele esitletavate aruannete arv. Samal ajal tehti Euroopa Parlamendile vähem esitlusi, mille põhjuseks oli ka parlamendi töö peatumine 2019. aasta aprilli keskpaigast kuni septembrini.

2019. aasta tõi endaga kaasa muudatused paljude ELi institutsioonide eesotsas: meie president kohtus värskelt valitud Euroopa Parlamendi presidendi, Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistujaga.

Kontrollikoja president Lehne ja Euroopa Parlamendi president David Sassoli, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel.

Euroopa Parlament

Kontrollikoja liikmeid ja auditirühmi kutsutakse regulaarselt kohtuma Euroopa Parlamendi komisjonide ja organitega, eelkõige eelarvekontrollikomisjoniga.

Pärast valimisi korraldasime teavituskampaania, et informeerida parlamendiliikmeid oma tööst ELi välisaudiitorina. Samuti korraldasime Euroopa Parlamendi töötajatele mitu seminari.

2019. aasta oktoobris käivitasime ka väljaannete portaali, mis võimaldab kasutajasõbralikumat juurdepääsu meie aruannetele – seda mitte ainult parlamendiliikmetele, vaid ka laiemale üldsusele.

Euroopa Liidu Nõukogu

2019. aastal esitlesid meie auditirühmad 22-le nõukogu töörühmale ja kahele komisjonile 26 eriaruannet (2018. aastal 27 töörühmale 40 aruannet).

Lisaks esitlesime kahte ülevaadet: ühte eelarvekomiteele (Rumeenias toimunud mitteformaalse nõukogu istungi käigus) ja ühte kestliku arengu tegevuskava 2030 töörühmale.

Samuti osalesime kahes arvamuste vahetuses: finantsteenuste komisjoniga vastastikuse mõistmise memorandumi üle Euroopa Keskpangaga ning eelarvekomisjoniga meie 2020. aasta eelarveprojekti üle; 2019. aasta detsembris tutvustasime aga oma 2020. aasta tööprogrammi.

2019. aasta oktoobris külastas meid eurorühma esimees, et arutada majandus- ja rahaliidu praegust olukorda ja tulevasi reforme ning meie võimalikku panust ELi finants- ja majandusjuhtimise valdkonnas. Lisaks külastas meid 2019. aasta mais eurorühma töörühma esimees ja kohtus meie liikmetega.

Liikmesriikide valitsused ja parlamendid

Meie liikmed külastavad korrapäraselt liikmesriikide parlamente ja valitsusi. 2019. aastal tegime 90 ettekannet 21 liikmesriigis (2018. aastal 50 ettekannet 14 liikmesriigis). See on seni suurim arv.

Euroopa Komisjon

Juba aastaid on olnud juurdunud tava, et meie liikmed kohtuvad igal aastal oma kolleegidega komisjonist. Need kohtumised annavad võimaluse teha kokkuvõtteid ja arutleda selle üle, kuidas meie koostööd veelgi parandada.

Kontrollikoja liikmed ja volinike kolleegium, juuni 2019.

Euroopa Keskpank

Euroopa Keskpanga järelvalvenõukogu esimees Andrea Enria, kontrollikoja liige Alex Brenninkmeijer, kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne,
oktoobris 2019.

Koostöö kõrgeimate kontrolliasutustega

ELi kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee

Meie koostöö ELi kõrgeimate kontrolliasutustega toimub peamiselt ELi kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide kontaktkomitee raames. See ELi kõrgeimate kontrolliasutuste võrgustik võimaldab meil edendada sõltumatut välisauditit ELis ja selle liikmesriikides.

Juunis 2019 osalesime aastakoosolekul, mille võõrustaja ja eesistuja oli Poola kõrgeim kontrolliasutus. Peamistes aruteludes keskenduti digitaalse Euroopa programmist tulenevatele ülesannetele ja võimalustele ELi kõrgeimate kontrolliasutuste jaoks.

Sellel kohtumisel võtsime, nagu ikka kolme aasta tagant, üheks aastaks üle kontaktkomitee eesistuja rolli.

Kontaktkomitee kohtumine Varssavis, juuni 2019

Detsembris 2019 avaldasime kontaktkomitee nimel teise auditikompendiumi, mis käsitleb seda, kuidas audiitorid kogu Euroopa Liidus on kontrollinud rahvatervise, teemasid.

INTOSAI

2019. aastal jätkas kontrollikoda aktiivset osalemist kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelise organisatsiooni (INTOSAI) töös – eelkõige ametialaste standardite komisjoni ase-eesistujana (alates detsembrist 2016) ning selle allkomisjonide liikmena (finantsauditi ja raamatupidamise ning vastavus- ja tulemusauditi allkomisjonid).

Samuti osalesime teiste INTOSAI töörühmade tegevuses ja projektides, eelkõige keskkonnaauditi, suurandmete, finantsalase ajakohastamise ja õigusreformi ning avaliku poliitika ja programmide hindamise valdkonnas. Osaleme ka INTOSAI audiitorite professionaalsuse suurendamise töökonnas (TFIAP), INTOSAI arengualgatuses (IDI) ning finantsauditi ja raamatupidamise allkomisjoni (FAAS) ISSAI 200 standardi ajakohastamise projektis.

2019. aasta septembris võtsime osa Moskvas toimunud INTOSAI XXIII kongressist (INCOSAI). Konverentsil arutati põhjalikult kahte peamist teemat: infotehnoloogia kasutamist avaliku halduse arendamiseks ning kõrgeimate kontrolliasutuste panust riiklike prioriteetide ja eesmärkide saavutamisse.

EUROSAI

Osalesime aktiivselt Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste organisatsiooni EUROSAI (INTOSAI Euroopa piirkondlik rühm) töös, eelkõige keskkonnaauditi, infotehnoloogiate ning suurõnnetuste ja katastroofidega seoses eraldatud raha kontrollimisega tegelevates töörühmades ning auditi ja eetika töökonnas.

Samuti osalesime õpitubades ja seminaridel ning panustasime koos 14 teise Euroopa kõrgeima kontrolliasutusega õhukvaliteeti käsitleva ühise aruande avaldamisse.

2019. aasta oktoobris korraldasime EUROSAI keskkonnaauditi töörühma 17. aastakoosoleku ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva ühiskonverentsi.

2019. aasta märtsis osalesime Iisraelis kolmandal EUROSAI-ASOSAI ühiskonverentsil „Uued ülesanded ja hädaolukorrad“ ning 2019. aasta novembris Lissabonis toimunud esimesel EUROSAI-AFROSAI ühisseminaril, mida võõrustas Portugali kõrgeim kontrolliasutus.

EUROSAI WGEA aastakoosolek, oktoober 2019.

ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimad kontrolliasutused

Toetame ka ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo^*, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi) kõrgeimaid kontrolliasutusi, seda peamiselt kontaktkomitee sarnase võrgustiku ja OECD koordineeritava muu tugitegevuse abil.

Meie 2019. aasta praktikaprogrammis osales 10 audiitorit võrgustikku kuuluvatest kõrgeimatest kontrolliasutustest.

Samuti panustasime võrgustiku kohtumistesse ja tegevusse, mis puudutasid näiteks aruannete mõju suurendamise võimalusi ning digiauditit.

Teiste ELi kõrgeimate kontrolliasutuste vastastikused eksperdihindamised

Vastastikune eksperdihindamine on ühe kõrgeima kontrolliasutuse ülesehituse ja/või tegevuse ühe või mitme elemendi väline ja sõltumatu hindamine ühe või mitme kõrgeima kontrolliasutuse spetsialistidest koosneva rühma poolt. Tegemist ei ole auditiga, vaid kolleegidepoolse vabatahtliku hindamise ja nõuannetega.

Vastastikuse eksperdihindamise kohtumine Vilniuses,
juuni 2019.

^* Nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Meie juhtimine

Liikmed

Kontrollikoda toimib liikmete kolleegiumina, kus on üks liige igast liikmesriigist. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga nimetab nõukogu vastava liikmesriigi valitsuse esitatud kandidaadi kontrollikoja liikmeks. Meil ei ole oma liikmete esitamisel ega ametisse nimetamisel mingit rolli.

Meie liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja see on pikendatav. Liikmed täidavad oma kohustusi täiesti sõltumatult ja vastavalt Euroopa Liidu üldistele huvidele. Ametisse asudes võtab iga liige selle kohta Euroopa Kohtu ees pühaliku kohustuse.

Kontrollikoja liikmete kolleegiumi istung Luxembourgis, 18. juuli 2019.

2019. aastal nimetas nõukogu ametisse neli uut liiget. Viorel Ștefan (Rumeenia) alates 1. juulist 2019 ja Ivana Maletić (Horvaatia) alates 15. juulist 2019 ning Joëlle Elvinger (Luksemburg) ja François-Roger Cazala (Prantsusmaa) alates 1. jaanuarist 2020. Nõukogu pikendas ka kolme ametisoleva liikme ametiaega: Alex Brenninkmeijer (Madalmaad), Nikolaos Milionis (Kreeka) ja Klaus-Heiner Lehne (Saksamaa).

Phil Wynn Owen (Ühendkuningriik) oli liige kuni 31. jaanuarini 2020.

2020. aasta märtsi seisuga (pärast Janusz Wojciechowski nimetamist Euroopa Komisjoni volinikuks 2019. aasta detsembris) ei ole Poola liiget veel ametisse nimetatud.

Kontrollikoja liikmete kolleegium pidas 2019. aastal 21 istungit (2018. aastal 18).

President

President vastutab institutsiooni strateegia, planeerimise ja tulemusjuhtimise, teabevahetuse ja meediasuhete, institutsioonidevahelise suhtlemise, õigusküsimuste ja siseauditi eest. Lisaks esindab ta institutsiooni välissuhtluses.

Liikmed valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, kelle ametiaeg on uuendatav. Presidendi roll on olla primus inter pares – esimene võrdsete seas.

Klaus-Heiner Lehne valiti presidendiks 2016. aasta septembris ja tema ametiaega uuendati septembris 2019.

President ja liikmed

Märkus: seisuga märts 2020.

Auditikojad ja komiteed

Iga liige määratakse ühte kontrollikoja viiest auditikojast, kus koostatakse ja võetakse vastu enamik meie auditiaruannetest, ülevaadetest ja arvamustest.

Auditikoda juhib eesistuja, kelle koja liikmed endi seast valivad. 2019. aasta detsembri seisuga olid meie viie auditikoja eesistujad Nikolaos Milionis, Iliana Ivanova, Bettina Jakobsen, Alex Brenninkmeijer ja Lazaros S. Lazarou. Auditi kvaliteedikontrolli eest vastutav liige oli Danièle Lamarque (kuni 2019. aasta detsembrini, mil tema ametiaeg lõppes). Ta juhtis auditi kvaliteedikontrolli komiteed.

Auditikodade ülesanded jagatakse nende liikmete vahel. Iga liige vastutab auditikoja ja kontrollikoja kolleegiumi ees oma auditiülesannete eest. Liikmete tööd toetavad nende kabinetid. Audititööd teevad kodade direktoraatides töötavad professionaalsed audiitorid.

Lisaks oma rollile auditikojas on mõnel liikmel ka täiendavaid ülesandeid: Oscar Herics juhtis eetikakomiteed, Samo Jerebi auditikomiteed, Eva Lindström digitehnoloogia juhtkomiteed ning João Figueiredo strateegia ja tulevikuväljavaadete nõuandekomiteed. Rimantas Šadžius oli institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav liige.

Otsused laiemate strateegiliste ja haldusküsimuste kohta võtab vastu halduskomitee ja vajaduse korral liikmete kolleegium – mõlema organi eesistuja on kontrollikoja president.

Meie kõrgema juhtkonna moodustavad peasekretär ja direktorid. Kontrollikojal on kokku kümme direktoraati: neist viis kuulub auditikodade ja üks kvaliteedikontrolli komitee koosseisu, üks allub presidendile ja kolm peasekretärile.

Meie kõrgem juhtkond

Märkus: seisuga märts 2020.

Tulemuslikkuse mõõtmine

Kasutame tulemuslikkuse põhinäitajaid, et teavitada juhtkonda meie strateegiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, toetada otsustusprotsesse ja anda meie institutsioonidest sidusrühmadele teavet meie tulemuslikkuse kohta. Tulemuslikkuse põhinäitajad annavad üldise ülevaate organisatsiooni tulemuslikkusest – meie töö levitamisest, mõjust ja selle tajumisest.

Jälgime kogu aasta vältel avaldatud aruannete arvu ja nende avaldamise ajastust. See aitab hinnata meie planeerimise täpsust.

2019. aastal avaldasime 36 aruannet: 25 eriaruannet ja 11 ülevaadet. See vastab tööprogrammis kavandatud väljaannete arvule.

Avaldatud eriaruannete ja ülevaadete arv

Lisaks avaldasime kuus aastaaruannet, kolm arvamust, 18 audititutvustust ja neli muud väljaannet. Aasta jooksul avaldasime kokku 67 väljaannet.

Meediakajastus

Jälgime oma töö ja institutsiooni meediakajastust, mis võib sõltuvalt teemast ja aruande keerukusest märkimisväärselt erineda. Samal ajal võivad meedia huvi meie väljaannete vastu suuresti mõjutada ka välised tegurid. Näiteks kui aruande avaldamise kuupäev langeb kokku mõne olulise sündmuse või poliitikat puudutava muudatusega, võib see oluliselt suurendada üldsuse huvi teema vastu.

Kokku mainiti meid 2019. aastal enam kui 50 000-s tasuta veebipõhises artiklis ja sotsiaalmeediapostituses.

2019. aastal suurenes meie sotsiaalmeediapostituste arv märkimisväärselt ka tänu nende kommunikatsioonikanalite aktiivsemale kasutamisele.

Tihendasime 2019. aastal oma kontakte ajakirjanduse ja meediaga. Selleks

• avaldasime 61 pressiteadet ELi 23 keeles (2018. aastal 76), samuti mitu infoteatist ja meediale mõeldud teavet teatavates keeltes;
• organiseerisime 25 pressikonverentsi (2018. aastal 20), sh valdkonna- ja riigipõhised pressikonverentsid meie aastaaruande tutvustamiseks. Pressikonverentsid toimuvad tavaliselt Brüsselis.

Võõrustasime ka Brüsselis ja liikmesriikides töötavaid ajakirjanikke ning korraldasime valitud aruannete tutvustamiseks mitu infoüritust konkreetsete valdkondade sidusrühmadele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja mõttekodadele.

Liikmesriikide ajakirjanike külastus Luxembourgis, november 2019.

2019. aastal külastati meie veebisaiti esimest korda üle ühe miljoni korra. Kokku oli meil umbes 511 000 üksikkülastajat.

Kogu aasta jooksul täheldasime kasvu nii meie sotsiaalmeedia kajastuses kui ka -aktiivsuses – eriti Facebookis, Twitteris ja LinkedInis – mis on muutunud meie kommunikatsioonitegevuse lahutamatuks osaks ja võimaldab meil kodanikega otse suhelda.

Meie kolmel sotsiaalmeediakanalil oli 2019. aasta lõpu seisuga ligikaudu 29 500 jälgijat (2018. aastal umbes 22 500).

Meie töö mõju ja selle tajumine

Hindame, kuidas tajuvad meie töö võimalikku mõju ja kasulikkust meie sidusrühmad: Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, ELi asutused, liikmesriikide alalised esindused, liikmesriikide ametiasutused ja kõrgeimad kontrolliasutused, valitsusvälised organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, meedia jne.

Alates 2018. aastast oleme palunud oma sidusrühmadelt anonüümse elektroonilise küsimustiku abil tagasisidet valitud eriaruannete ja ülevaadete ning aastaaruande kohta. Sidusrühmad saavad küsimustikus anda ka kvalitatiivset tagasisidet aruannete kohta ja esitada kontrollikoja tööd puudutavaid üldisi ettepanekuid.

2019. aastal leidis 88% vastanuist, et meie aruanded on nende töö jaoks kasulikud, ning 81% leidis, et neil on mõju. Need näitajad sarnanevad eelmise aasta tulemustele.

Meie soovituste põhjal võetud meetmed

Mõõdame oma soovituste rakendamist meie audiitorite tehtud järelkontrolli põhjal. 2019. aastal analüüsisime 2015. aastal avaldatud eriaruannetes ja aastaaruandes esitatud soovituste elluviimist.

Analüüs näitas, et 96% meie 2015. aasta aastaaruandes esitatud soovitustest ja 94% 2015. aasta eriaruannete soovitustest oli täielikult, suuremas osas või (vähemalt) osaliselt ellu viidud.

Meie aruandlus

Finantsteave

Meie institutsiooni rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarve halduskulude rubriigist.

2019. aastal oli meie eelarve peaaegu 147 miljonit eurot, millest kasutati aasta jooksul 98%.

Meie eelarve moodustab vähem kui 0,1% ELi kogukulutustest ja ligikaudu 1,5% ELi kõigist halduskuludest.

2019. aasta eelarve täitmine

2020. aasta eelarve

2020. aasta eelarve on 2019. aastaga võrreldes 4,3% suurem.

Sise- ja välisaudit

Siseaudit

Meie siseauditi talitus nõustab institutsiooni riskide juhtimisel. Siseauditi talitus pakub sõltumatut ja objektiivset kindlust ning nõustamist, mille eesmärk on anda lisaväärtust ja parandada institutsiooni toimimist. Siseauditi talitus annab aru kolmest kontrollikoja liikmest ja ühest väliseksperdist koosnevale siseauditi komiteele. Komitee teeb regulaarset järelevalvet siseauditi talituse aasta tööprogrammis kavandatu rakendamise üle ja tagab talituse sõltumatuse.

2019. aastal viis siseauditi talitus lõpule kolm valitud auditiülesannet: „Auditi kvaliteedikontrolli komitee riskid ja komitee ees seisvad ülesanded“, „Liikmete ja kõrgetel palgaastmel olevate ametnike reisikulud, liikmete esinduskulud ja kontrollikoja autopargi kasutamine“ ning „Kontrollikoja tööalane täiendkoolitus“.

Lisaks uuris talitus meie riskijuhtimispõhimõtteid ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate iga-aastaseid kinnitusi. Talitus jälgis ka oma varasemate soovituste täitmist, et tagada kokkulepitud tegevuskavade elluviimine, ning andis nõu kontrollikoja uue sisekontrolliraamistiku kohta.

Meie siseaudiitor ei leidnud puudusi, mis nende olemuse või ulatuse tõttu seaksid tõsiselt kahtluse alla volitatud eelarvevahendite käsutaja kehtestatud sisekontrollisüsteemi (mille eesmärk on tagada kontrollikoja 2019. aasta finantstehingute seaduslikkus ja korrektsus) üldise usaldusväärsuse.

Välisaudit

Meie raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor. Tegu on olulise teguriga, kuna see näitab, et me kasutame enda suhtes samu läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid, mida oma auditeeritavate suhtes.

Meie välisaudiitor (PricewaterhouseCoopers Sàrl) avaldas oma aruande meie eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta 4. aprillil 2019.

Meie välisaudiitori arvamused – eelarveaasta 2018

Sarnaselt kõigile teistele ELi institutsioonidele peame ka meie läbima eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse.

Märtsis 2019 andis Euroopa Parlament meie peasekretärile heakskiidu kontrollikoja eelarveaasta 2017 eelarve täitmisele. See tähendab, et meie 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on heaks kiidetud (st suletud ja heakskiidu saanud).

Sarnaselt varasematele aastatele analüüsisime põhjalikult kõiki eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tõstatatud küsimusi meie auditi- ja juhtimisalaste kohustuste kohta, võtsime asjakohaseid meetmeid ja andsime Euroopa Parlamendile üksikasjalikult aru oma järelmeetmete kohta.

2019. aastal hindasid Poola ja Horvaatia kõrgeimad kontrolliasutused meie eetikaraamistikku. Aruanne valmis 2020. aasta jaanuaris.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja deklaratsioon

Vastavalt finantsmääruse artikli 74 lõikele 9 –
volitatud eelarvevahendite käsutaja deklaratsioon

Mina, allakirjutanu, Euroopa Kontrollikoja peasekretär volitatud eelarvevahendite käsutaja pädevuses, kinnitan, et

• käesolevas aruandes sisalduv teave ning minu tööülesannete täitmist puudutav täiendav organisatsioonisisene teave, mis sisaldab finants- ja juhtimisinfot, sealhulgas kontrollitegevuse tulemusi, on täielik ja täpne; ning
• mul on piisav kindlus selle kohta, et:
  • käesolevas aruandes kirjeldatud tegevustele eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;
  • kehtestatud kontrolliprotseduurid annavad vajaliku tagatise raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning tagavad pettusekahtluste asjakohase käsitlemise;
  • kontrollimehhanismide maksumus ja neist saadav kasu on proportsionaalsed.

Kindlus põhineb minu hinnangul ja minu käsutuses oleval teabel, nagu edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate aruanded ja deklaratsioonid ning siseaudiitori ja välisaudiitori aruanded eelmiste eelarveaastate kohta.

Kinnitan, et mulle ei ole teada käesolevas aruandes esitamata jäetud asjaolusid, mis võiksid kahjustada institutsiooni huve.

Luxembourg, 26. märts 2020

peasekretär
Eduardo Ruiz García

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2020.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

Järgmiste fotode taaskasutamine on lubatud juhul, kui on ära märgitud autoriõiguste valdaja, allikas ja fotograafide/arhitektide nimed (kui need on ära toodud):

Lk 2, © Euroopa Liit, 2020, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 6, 32, 33, 38 (all), 41, 42, 43, 50, 58, 60, 63 ja 64, © Euroopa Liit, 2020, allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Lk 15, esimene rida, paremal, © Euroopa Liit, 2010 / Carlos Juan.
Lk 15, teine rida, keskel, © Euroopa Liit, 2013, allikas: EP / Bauweraerts Didier.
Lk 17, © Euroopa Liit, 2013, allikas: EP / Jennifer Jacquemart.
Lk 19, © Euroopa Liit, 2015 / Angelos Tzortzinis.
Lk 21, © Euroopa Liit, 2016, allikas: EP / Fred Marvaux.
Lk 26, vasakul, © Euroopa Liit, 2019 / Anouk Delafortrie.
Lk 26, paremal, © Euroopa Liit, 2019 / Lisa Hastert.
Lk 28, © Euroopa Liit, 2019, allikas: EP / Benoit Bourgeois.
Lk 35, vasakul, © Euroopa Liit, 2019, allikas: EP (20191022_EP-093734A_DLL_007).
Lk 35, keskel, © Euroopa Liit, 2019, allikas: Euroopa Komisjon.
Lk 35, paremal, © Euroopa Liit, 2019, allikas: Euroopa Ülemkogu.
Lk 38, üleval, © Euroopa Liit, 2019, allikas: Euroopa Komisjoni audiovisuaalmeedia teenistus / Etienne Ansotte.
Lk 62, © Euroopa Liit, 2019, allikas: Euroopa Kontrollikoda. Hoonete arhitektid: Paul Noël (1988) ja Jim Clemes (2004 & 2013).

ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Lk 7 ja 8: ikoonide autor Pixel perfect, https://flaticon.com.

Lk 12, vasakult paremale:
© sisaldab Copernicus Sentineli modifitseeritud andmeid (2018), andmetöötleja: GeoVille;
© Shutterstock / Andrey_Popov;
© Shutterstock / G-Stock Studio.

Lk 13, vasakult paremale:
© Shutterstock / Antonio Guillem;
© Shutterstock / Gorodenkoff;
© Shutterstock / igorstevanovic.

Lk 15, esimene rida, vasakul, © Shutterstock / Billion Photos;
Lk 15, esimene rida, keskel, © Shutterstock / Gorodenkoff.
Lk 15, teine rida, vasakul, © Shutterstock / LMWH;
Lk 15, teine rida, paremal, © Shutterstock / Photolines.

Lk 15, viimane rida, vasakult paremale:
© Shutterstock / Syda Productions;
© Shutterstock / Jenson;
© EUROCONTROL.

Lk 18, © Shutterstock / Bannafarsai_Stock.
Lk 20, © Shutterstock / pisaphotography.
Lk 26, keskel, © MCI Benelux, 2019.
Lk 39, © NIK (Najwyższa Izba Kontroli), Varssavi, 2019.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.