Mõistlikud abinõud töökohas Suunised ja head tavad

Käesolev väljaanne on saadaval 24 keeles ning järgmises formaadis:
PDF
PDF

Sissejuhatus.
Suuniste eesmärk

Liidu õiguse kohaselt on tööandjatel olnud kohustus rakendada mõistlikke abinõusid alates 2000. aastast 1
Ometi ei saada ELis hästi aru, mida mõistlikud abinõud tähendavad ja kuidas neid rakendada, ning ­inimesed ei tea alati, kust leida teavet ja tuge 2

Käesolevad suunised sisaldavad teavet, praktilisi näiteid ja viiteid, mille eesmärk on aidata tööandjatel seda nõuet täita. Suuniste koostamisele aitasid kaasa puuetega inimeste platvormi3 liikmed ja tööturu osapooled, kes lisaks soovitustele esitasid ka heade tavade näiteid. Need suunised võivad olla väärtuslikuks abivahendiks töökeskkonnas rakendatavate tavade kohandamisel, et töötajaid paremini toetada ning luua kaasavam ja sobivam töökeskkond kõigile töötajatele, sõltumata nende võimetest.

Olenemata sellest, kas olete tööandja või ettevõtte omanik, direktor, meeskonnajuht, personalispetsialist või lihtsalt kaastöötaja, peaksid käesolevas brošüüris pakutavad praktilised teadmised ja heade tavade näited innustama teid puuetega inimesi tööle võtma ja tööl hoidma, rakendades abinõusid või tehes kohandusi, millest saavad kasu nii töötajad kui ka tööandja4. Teadmised mõistlike abinõude praktiliste aspektide ja tausta kohta võimaldavad teil paremini kasutada puuetega töötajate võimeid ja panust, mis rikastab töökohta ja toob teie organisatsioonile kasu.

Suunised on mõeldud peamiselt tööandjatele, kuid need on väga kasulikud ka mitmesuguste sidusrühmade jaoks, nagu tööandjate ühendused, ametiühingud, avaliku sektori asutused, võrdõiguslikkust edendavad asutused,5 kodanikuühiskond ja puuetega inimesed. Suuniseid võivad kasutada:

  • tööandjate ühendused selleks, et edendada oma liikmesorganisatsioonide seas kaasamise kultuuri ning töötajate vajaduste arvestamise ja võrdsete võimaluste ühist filosoofiat;
  • ametiühingud ja kodanikuühiskond selleks, et propageerida kaasavamaid töötavasid, suurendades teadlikkust ja arusaamist mõistlike abinõude hädavajalikkusest;
  • avaliku sektori asutused selleks, et kujundada poliitikat, tõhustada reguleerivaid raamistikke ja saada teavet kaasava töökeskkonna edendamise strateegiate jaoks; ning
  • puuetega inimesed selleks, et paremini mõista oma õigusi ja abinõusid, mille rakendamist nad võivad töökohas eeldada, ning et tulemuslikult seista oma vajaduste arvestamise eest.

1 Õigusnormidest tulenevad kohustused, poliitika ja taust1

„Igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või ­vastuvõetaval kutsealal. Igal liidu kodanikul on vabadus ­otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning ­pakkuda ­teenuseid kõikides liikmesriikides.“

Euroopa Liidu põhiõiguste harta

1.1 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon2

Kõik ELi liikmesriigid on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud, mis tähendab, et nad kõik on rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustatud kaitsma puuetega inimeste õigusi kooskõlas kõnealuse konventsiooniga. Euroopa Liit on ka iseseisvalt konventsiooni osaline.

Konventsioon tähistab paradigmamuutust hoiakutes ja lähenemisviisides puuetega inimeste suhtes: heategevuse, ravi ja sotsiaalkaitse objektide asemel nähakse neis subjekte, kellel on õigused ning kes on võimelised tegema otsuseid ja olema ühiskonna aktiivsed liikmed. Tööandjatel on kohustus rakendada mõistlikke abinõusid, et võimaldada puuetega inimestel täita tööga seotud ülesandeid. Mõistlike abinõude põhjendamatut rakendamata jätmist võidakse riigisiseste või Euroopa diskrimineerimisvastaste õigusnormide ning konventsiooni kohaselt pidada puude alusel diskrimineerimiseks, mis on keelatud.

Eriti oluline on silmas pidada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklit 273 töö ja tööhõive kohta ning puuetega inimeste õiguste komitee üldsoovitust nr 8 (2022),4 mis käsitleb puuetega inimeste õigust tööle ja tööhõivele. Artikli 27 kohaselt on keelatud puude alusel diskrimineerimine kõikide töövormidega seotud kõigis küsimustes, nagu töölevõtmine, värbamine, töösuhte jätkamine, karjääri areng ning ohutud ja tervislikud töötingimused. Üldsoovituses nr 8 selgitatakse artiklist 27 tulenevaid valitsuste kohustusi, rõhutades, et õigus teha tööd on põhiline inimõigus, mis on hädavajalik muude inimõiguste teostamiseks. See on inimväärikuse lahutamatu ja olemuslik osa, kuna kinnitab inimese väärtust ja potentsiaali anda ühiskonda oma panus.

„Osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust tööle teistega võrdsetel alustel; see hõlmab õigust teenida elatist vabalt valitud või tööturul vastu võetud töökohal ning õigust puuetega inimestele avatud, kaasavale ja juurdepääsetavale töökeskkonnale.“
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 27

1.2 Võrdse tööalase kohtlemise direktiiv5

Euroopa Liidus on tööandjatel kohustus rakendada puuetega töötajate heaks mõistlikke abinõusid. Kõige asjakohasemaid liidu õigusnorme puuetega inimeste ja mõistlike abinõude kohta sisaldab nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel („võrdse tööalase kohtlemise direktiiv“).

„Et tagada puuetega inimeste võrdse kohtlemise ­põhimõtte järgimine, nähakse ette mõistlikud abinõud. See tähendab seda, et tööandjad võtavad ­asjakohaseid, ­konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et ­võimaldada ­puuetega inimesel tööle pääseda, töös osaleda või ­edeneda või saada koolitust, kui sellised meetmed ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt ­koormust. Kui asjaomase liikmesriigi invaliidsuspoliitika ­raames kohaldatavad meetmed on piisavalt heastavad, ei ole see koormus ebaproportsionaalselt suur.“

Võrdse tööalase kohtlemise direktiivi artikkel 5

1.3 Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030

Puuetega inimesi käsitleva poliitika raames püüab EL toetada liikmesriike puuetega inimeste tööhõive edendamisel.

Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–20306 sisaldab selle poliitika raamistikku ja kannab eesmärki parandada puuetega inimeste elu.

Üks strateegia seitsmest juhtalgatusest on puuetega inimeste tööhõive pakett7 – tööandjatele, tööandjate organisatsioonidele, avaliku sektori asutustele ja kodanikuühiskonnale mõeldud suuniste, tavade ja õppimisvõimaluste kogum, mille eesmärk on parandada puuetega inimeste võimalusi tööturul. Käesolevad suunised on osa sellest paketist.

2022. aasta detsembris kutsus Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriike üles rakendama asjakohaseid suuniseid, toetama puuetega inimeste kutseharidust ja -õpet, hõlbustama nende üleminekut tööturule ning kehtestama puuetega inimeste tööhõive ja täiskasvanuhariduses osalemise riiklikud eesmärgid8.

Euroopa sotsiaalõiguste samba9 17. põhimõte on konkreetselt seotud puuetega inimeste kaasamisega. See on sõnastatud järgmiselt:

„Puudega inimestel on õigus sissetulekutoetusele, mis tagab neile väärika elu, teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus, ning nende vajadustele kohandatud töökeskkonnale.“

Hiljutise äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga on ELis tegutsevatele äriühingutele kehtestatud uued aruandlusnõuded. Muu hulgas on sellega kehtestatud nõue teatada äriühingu haldus-, juht- ja järelevalveorganite suhtes kohaldatavast mitmekesisuspoliitikast (mis hõlmab puuetega inimesi)10.

1.4 Riikide poliitika ja õigusnormid

Kõigis 27 ELi liikmesriigis on kehtestatud riiklikud ja piirkondlikud õigusnormid, millega võeti üle võrdse tööalase kohtlemise direktiiv. See tähendab, et kõigis neis riikides on tööandjad kohustatud rakendama mõistlikke abinõusid. Mõnes riigis on aga kasutusel vaid üldised määratlused selle kohta, mida loetakse mõistlikeks abinõudeks ja mida võib pidada ebaproportsionaalselt suureks koormaks.

Enamikus riikides pakutakse mõistlike abinõude rakendamise kulude katmiseks toetusi, subsiidiume ja logistilist tuge; samuti toetatakse kavandamisel ja rakendamisel.

Tööandjad, kes palkavad puudega töötajaid avatud tööturult, saavad maksusoodustusi ELi 11 liikmesriigis ning tööandjate sotsiaalkindlustus- või ravikindlustusmakseid vähendatakse 13 liikmesriigis. Enamikus riikides makstakse puuetega inimeste tööhõive soodustamiseks palgatoetusi ning nende kasutamine on suurenenud. Euroopa Puuetega Inimeste Foorum on kaardistanud need ELi liikmesriigid, kus toetatakse mõistlike abinõude kulude katmist11 (vt allpool).

Enamikus riikides on viidud ellu teadlikkuse suurendamise algatusi ning pakutakse teavet, nõu ja tuge puuetega inimeste töölevõtmiseks. Mõnes riigis on loodud süsteemid puuetega tööotsijate ja võimalike tööandjate vaheliste kontaktide hõlbustamiseks ning antakse auhindu tööandjatele, kes tõendatult rakendavad häid tavasid. Mõne riigi õigusnormide kohaselt peavad organisatsioonid nimetama ametisse puuetega töötajatega tegeleva juhtivtöötaja või puuetega töötajate toetamise eest vastutava spetsialisti.

Kui soovite saada rohkem teavet puuetega inimeste olukorra kohta ELis, soovitame tutvuda aruannetega puuetega inimeste võrdõiguslikkuse kohta ELi eri liikmesriikides, mis on kättesaadavad Euroopa Komisjoni veebisaidil (vt projekti „European Disability Expertise“ aruanded)12. Need aruanded annavad ülevaate puuetega inimeste olukorrast nii eri riikide tööturul kui ka väljaspool seda. See teave võib olla teile abiks puuetega inimeste töölevõtmise ja tööl hoidmise strateegiate kohandamisel. Niisugused ennetavad jõupingutused, mis seisnevad tööhõive vaatlemises puuetega inimeste elu laiemas kontekstis, aitavad luua kaasavamat tööturgu, kus järgitakse võrdsete võimaluste, õiglaste töötingimuste ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse põhimõtteid (need kõik on Euroopa sotsiaalõiguste samba elemendid).

EU Member states that provide support for reasonable accomodation in the form of grant, tax subsidies or direct provision of equipment, ect.


EU state members that provide it (24)
1 Ireland
2 Portugal
3 Netherlands
4 Belgium
5 Luxembourg
6 France
7 Spain
8 Denmark
9 Germany
10 Italy
11 Malta
12 Sweden
13 Finland
14 Estonia
15 Lithuania
16 Poland
17 Czechia
18 Austria
19 Slovenia
20 Croatia
21 Slovakia
22 Hungary
23 Romania
24 Bulgaria

EU state members that provide it to a limited extent (2)
25 Latvia
26 Greece

EU state members that do not provide (1)
27 Cyprus

1.5 Euroopa Liidu Kohus

Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) ülesanne on hinnata, kas liidu õigust tõlgendatakse ja kohaldatakse kõigis ELi liikmesriikides nõuetekohaselt. See on väga oluline võrdse tööalase kohtlemise direktiivi ja konkreetselt mõistlike abinõude rakendamise kohustuse täitmise seisukohast, tagades, et ELi liikmesriikide kohtud ei kohalda eeskirju erinevalt.

Pöördelise tähtsusega kohtuotsuses HK Denmark sedastas Euroopa Kohus, et „mõistlikud abinõud“, mille tõlgendamisel lähtutakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklist 2, on lai mõiste ja hõlmab meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada erinevad takistused, mis raskendavad puuetega isikute täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel. Mõistlike abinõude mõiste ei hõlma mitte ainult materiaalseid, vaid ka korralduslikke meetmeid, mis võivad hõlmata töö tegemise kiiruse või rütmi muutmist. Seega võib näiteks tööaja lühendamist pidada mõistlikuks abinõuks, kui väiksem töötundide arv võimaldab töötajal jätkata töötamist13.

Oma hiljutisemas kohtuotsuses Ca Na Negreta selgitas Euroopa Kohus, et võrdse tööalase kohtlemise direktiiv kaitseb töötajat automaatse vallandamise eest, kui töösuhte ajal tekkinud puude tõttu on töötaja töölepingust tulenevate ülesannete täitmiseks püsivalt töövõimetu. Tööandjal on kohustus rakendada või säilitada mõistlikud abinõud, et töötaja saaks oma töökohal edasi töötada; tööandja võib töötaja vallandada üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et sellised abinõud kujutaksid endast ebaproportsionaalselt suurt koormust14.

Olla kaasav tööandja on kasulik kõigile

ESITEKS:

ÕIGUSNORMIDEST TULENEVATE NÕUETE JA EETILISTE KOHUSTUSTE TÄITMINE

Lisaks ELi võrdse tööalase kohtlemise direktiivile on paljudes riikides õigusnormidega kehtestatud nõuded puuetega inimeste võrdsete tööhõivevõimaluste ja mittediskrimineerimise kohta15.

Puuetega inimeste aktiivse värbamise ja töölevõtmisega tagavad tööandjad nende nõuete täitmise ning näitavad, et on pühendunud sotsiaalsele vastutusele, inimõigustele ja eetilistele äritavadele.

TEISEKS:

KAASAMINE JA MITMEKESISUS

Puuetega inimeste töölevõtmine näitab pühendumist kaasavale ja mitmekesisele töökultuurile ning edastab tugeva sõnumi, et organisatsioon väärtustab mitmekesisust ja on seadnud eesmärgi pakkuda võrdseid võimalusi. Töökohad, kus soodustatakse töötajate kaasamist, võivad meelitada ligi tipptegijaid.

KOLMANDAKS:

JUURDEPÄÄS MITMEKESISELE TALENDIPOTENTSIAALILE

Puuetega inimeste töölevõtmine avab juurdepääsu mitmesugustele oskustele, võimetele ja vaatenurkadele, mis on eriti oluline tööjõupuuduse kontekstis. Nende inimeste kogemused võivad tuua värskeid ideid ja loomingulisi lähenemisviise probleemide lahendamiseks.

NELJANDAKS:

TÖÖTAJATE SUUREM PÜHENDUMUS JA LOJAALSUS

Puuetega töötajaid iseloomustab suur pühendumus ja lojaalsus. Kaasavas töökohas tunnetavad töötajad, et neid väärtustatakse ja tunnustatakse. See omakorda aitab suurendada töötajate pühendumist ja produktiivsust, vähendada tööjõu voolavust ja edendada positiivseid suhteid organisatsioonis.

Viiendaks:

KLIENDIBAASI JA TURUOSA KASV

Puuetega inimeste töölevõtmine võib aidata organisatsioonil paremini mõista ja rahuldada mitmekesise kliendibaasi vajadusi. Selle tulemuseks võivad olla uued ärivõimalused, klientide suurem rahulolu ja suurem turuosa. Kliendid toetavad suurema tõenäosusega ettevõtjaid, kes tähtsustavad mitmekesisust ja kaasamist, mis omakorda aitab kaasa kaubamärgi positiivsele tuntusele ja mainele.

KUUENDAKS:

POSITIIVSE ORGANISATSIOONIKULTUURI EDENDAMINE

Puuetega inimeste töölevõtmisega edendab organisatsioon positiivset ja kaasavat organisatsioonikultuuri, mis toetab kõigi töötajate võrdõiguslikkust, kogukonnatunnet, meeskonnatööd ja töömoraali. See positiivne kultuur meelitab ligi ja aitab hoida tipptalente, mille tulemuseks on pühendunum ja produktiivsem tööjõud.

2 Mis on mõistlikud abinõud?

2.1 Põhiteave

Mõistlike abinõude eesmärk on anda puuetega inimestele võimalus pääseda tööle, teha tööd ja edendada oma karjääri ning saavutada samasuguseid töötulemusi ja omada samasuguseid võimalusi nagu puueteta töötajad, tehes asju veidi teisiti.

Teisisõnu tähendavad mõistlikud abinõud töökoha või töökeskkonna mis tahes muutmist, mis on vajalik selleks, et puudega töötaja saaks oma tööd teha.

Õigus mõistlikele abinõudele laieneb kõigile tööga seotud toimingutele, mis on liidu õigusega hõlmatud, alates töökoha taotlemisest kuni töösuhte lõpetamiseni. See hõlmab ka edutamist, töötingimusi, koolitust ja töötajatele pakutavaid erisoodustusi.

Millal kohustus tekib?

Teil kui tööandjal tekib mõistlike abinõude rakendamise kohustus hetkest, mil puudega inimene vajab ligipääsu kohtadele või olukordadele, mis on talle kättesaamatud takistuste tõttu, mis ei võimalda tal näiteks töövestlusel osaleda või töökuulutust lugeda.

Töötajatel, kes varem märkimisväärseid takistusi pole kogenud, võib tekkida puue näiteks õnnetuse või haiguse tagajärjel. Need töötajad võivad vajada töökohas kohandusi, mis seni ei olnud vajalikud.

Teil tuleb võtta ennetavaid meetmeid, et teha kindlaks ja kõrvaldada teie poliitikas või tavades või füüsilises töökeskkonnas esinevad võimalikud takistused, et tagada puuetega inimestele võrdne ligipääs ja võrdsed võimalused. Hea algus võiks olla lähenemisviis, mille aluseks on universaalsed paindlikud töömeetmed kõigi töötajate jaoks. See võib aidata hoida tööl lisaks puuetega inimestele ka teisi töötajaid, näiteks vanemaealisi töötajaid.

Pidage meeles, et mõistlikke abinõusid tuleb rakendada kõigis tööga seotud etappides, nimelt värbamisel, tööl hoidmisel ja edutamisel.

Käesolevates suunistes selgitatakse, kuidas tööandja saab tagada, et puuetega inimeste heaks rakendatavad abinõud on piisavad, tulemuslikud ja praktilised ning kohandatud iga töötaja konkreetsete vajadustega.

Alljärgnevalt kirjeldatavad praktilised meetmed võivad aidata tagada võrdse tööalase kohtlemise direktiivi artiklis 5 sätestatud kohustuste täitmise.

  • Kaasav värbamisprotsess
    Selle tagamine, et värbamisprotsess on kaasav ja puuetega kandidaatidele ligipääsetav, sealhulgas suhtlustoe kaudu.
  • Kaasav karjääri edendamine ja koolitus
    Selle tagamine, et te ei rakenda mõistlikke abinõusid mitte ainult konkreetse töö tegemiseks, vaid ka selleks, et puuetega inimesed saaksid kasu karjääri edendamise protsessist ja koolitusest.
  • Tehniliste abivahendite kasutuselevõtmine
    Tegutsemine kooskõlas võrdse tööalase kohtlemise direktiivi rõhuasetusega võrdsele juurdepääsule, võttes kasutusele tehnilised abivahendid, nagu kuvalugerid või kõnetuvastustarkvara, et puuetega inimesed saaksid oma tööülesandeid tõhusalt täita.
  • E-juurdepääsetavuse tagamine
    Arvestamine, et kõigil inimestel ei ole võimalik hõlpsasti kasutada standardseid IT-süsteeme, -platvorme ja tarkvara. Neid vahendeid tuleks hinnata ja kohandada, et need oleksid kaasavad ja kõigile ligipääsetavad.
  • Ligipääsetava suhtluse edendamine
    Ligipääsetavate suhtluskanalite loomine, näiteks koosolekutel subtiitrite kasutamine, kuulmise abivahendite võimaldamine või viipekeele kasutajatele viipekeeletõlkide võimaldamine, mis soodustab kaasavat dialoogi töökohas, nagu on sätestatud võrdse tööalase kohtlemise direktiivis.
  • Füüsilise ligipääsetavuse tagamine
    Selle tagamine, et töökohad on puuetega inimestele füüsiliselt ligipääsetavad. See meede hõlmab kaldteid, lifte, ligipääsetavaid tualettruume ning muid kohandatud ruume ja abivahendeid.
  • Paindliku töökorralduse edendamine
    Sellise keskkonna loomine, kus paindlik töökorraldus võimaldab puuetega töötajatel tööd teha ja oma terviseprobleemiga toime tulla. Rakendatavad abinõud peaksid edendama võrdseid võimalusi, andes puuetega töötajatele võimaluse näidata oma võimeid ja tulemuslikult täita oma tööülesandeid.
  • Häbimärgistavast suhtumisest teadlikkuse suurendamine
    Puuetega seotud häbimärgistamisest ja eelarvamustest teadlikkuse suurendamine ning töökohas sellise suhtumise vastu võitlemiseks meetmete võtmine.
  • Koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonidega
    Tihe koostöö puuetega inimestega ja neid esindavate organisatsioonidega, et tugineda nende teadmistele, oskusteabele ja ressurssidele.
  • Toetavate võrgustike edendamine
    Mentorlusprogrammide või vastastikuse toetuse rühmade loomine, et hõlbustada puuetega töötajate sotsiaalset ja kutsealast kaasamist, seeläbi järgides võrdse tööalase kohtlemise direktiivi peamist eesmärki edendada kõigi inimeste võrdset juurdepääsu.

Need meetmed ei tohiks kujutada endast teie organisatsiooni jaoks ebamõistlikult suurt koormust, võttes arvesse organisatsiooni suurust ja finantssuutlikkust ning nii rahalisi kui ka mitterahalisi kulusid, mis teil võivad tekkida. Tasub uurida võimalusi saada vajalike meetmete rakendamiseks rahastamist riiklikest vahenditest või muud liiki abi. Üksikasjalikum teave on esitatud käesolevate suuniste jaos „Rahaline toetus“.

2.2 Mõistlike abinõude rakendamise viis meetodit

Töökohas lühikese aja jooksul mõistlike abinõude rakendamiseks on olemas teatavad üksteist täiendavad meetodid. Kui soovite lisateavet konkreetsete riikide kohta, tutvuge EDE aruannetega „Striving for an inclusive labour market16 ja Equineti aruteludokumendiga, kus kirjeldatakse konkreetsete riikide kohtupraktikat, sealhulgas lisaga, kus antakse ülevaade puuetega inimesi hõlmanud kohtulahenditest17.

There are complementary methods for implementing reasonable accommodation at the workplace within a short period of time. For more information on specific countries, please go to the EDE reports: Striving for an inclusive labour market or the Equinet discussion paper listing specific national case law practices, including the annex on individual cases of persons with disabilities.18 For illustrations of how these methods can be applied, please see the 'Illustrative Examples' section of the Guidelines.

meetod 1

tehniliste abivahendite võimaldamine

Te saate toetada töötajaid, kes kogevad oma töös takistusi, tehes neile kättesaadavaks tehnilised abivahendid, näiteks teksti suurendamiseks kasutatava arvutiprogrammi koos spetsiaalse suure ekraaniga või kuulmise abivahendid telefonivestluste pidamiseks. Tasub uurida, näiteks kohalikust omavalitsusest, kas mitmesuguste abivahendite ja IT-lahenduste kulude katmiseks on võimalik saada rahastamist.

Mõistlikud abinõud ei piirdu töökoha ligipääsetavaks tegemisega, näiteks töölauale, tualettruumidele ja väljapääsudele ligipääsu tagamisega. Selleks et puudega inimene pääseks ligi oma töökohale või sööklale, võib olla vaja teha mõningaid muudatusi (näiteks muuta ukseavasid, vahetada inimeste tööruume, teisaldada või asendada mööblit või rajada kaldteid), kuid lisaks tuleb teha piisavaid kohandusi ka selleks, et puuetega töötajad oleksid asjakohaselt varustatud oma tööülesannete täitmiseks.

meetod 2

isiklik abi

Isikliku abi teenused võivad aidata puuetega inimestel oma ülesandeid mõista, korraldada ja täita. Sellised teenused hõlmavad näiteks töö juures saatjat või individualiseeritud hindamise läbiviimist, et kohandada värbamisprotsessi, koolitust või tööülesandeid. Individualiseeritud hindamisel keskendutakse takistustega silmitsi seisva töötaja tugevatele külgedele ja vajadustele. Seejärel saab tööandja hinnata, missugustes valdkondades on töötajal suurim potentsiaal. Tööandjatel, tööhõivekeskustel ja üksikisikutel on võimalik isiklikke abistajaid leida paljude veebisaitide kaudu.

meetod 3

töökeskkonna kohandamine
(sealhulgas kaugtöö)

Puudega töötajate tööhõive toetamine hõlmab töökeskkonna kohandamist. See võib hõlmata mitmesuguseid meetmeid alates kontoriruumides või hoones laiemalt mööbli, seadmete ja rajatiste kohandamisest ning kaasamist ja ligipääsetavust hõlbustavate arhitektuuriliste muudatuste tegemisest kuni vaikse ruumi, individuaalse tööruumi või kaugtöö võimaldamiseni. Nii avaliku kui ka erasektori tööandjad võivad mõistliku abinõuna pakkuda võimalust teha kaugtööd. Seeläbi saavad raske kehapuudega ratastoolikasutajad või nägemispuudega inimesed teha oma tööd mõistlike abinõude kombinatsiooni abil. Samuti võib osutuda vajalikuks paigaldada spetsiaalsed IT-seadmed ja/või töölaud puudega inimese koju, mitte kontorisse, eriti näiteks juhul, kui tal ei ole võimalik kasutada ühistransporti. IT-seadmed peavad olema sellised, mida puudega töötaja saab kasutada, ja sisaldama sobivaid suhtluskanaleid (nt funktsiooni, mis teisendab virtuaalsetel koosolekutel kõne tekstiks).

Oluline on siiski kaugtööd mitte peale suruda, vaid pakkuda seda võimalusena. Kodukontoris töötamine võib mõjutada inimese võimalusi saada oma töö eest tunnustatud ja ka tema edutamisvõimalusi. See võib suurendada üksildust ja isoleeritust ning tekitada töötajale ka lisakulusid (nt energiakulusid). Seepärast on soovitatav teha eelnev riskihindamine (hinnates muu hulgas psühhosotsiaalseid riske).

meetod 4

paindlik tööaeg

Tööpäeva kohandamiseks ei ole vaja erilisi töövahendeid ega füüsilisi muudatusi, samuti ei ole selleks vaja riiklikke toetusi. Vaja on üksnes muuta tööaega. Puuetega töötajad võivad vajada pikemat lõunapausi kui enamik nende kolleege, või nad võivad soovida alustada tööd varem või jääda tööle kauemaks, et töötada ajal, mil ümberringi on vaiksem, et vähendada meelte ülekoormust.

Paindliku tööaja institutsionaliseerimine on kaasavuse kultuuri edendamiseks väga oluline. See meetod ei tohiks sõltuda üksikute juhtide äranägemisest, vaid peaks sisalduma organisatsiooni tegevuspõhimõtetes, sest nii tagatakse struktureeritud lähenemisviis mõistlike abinõude rakendamisele. Sel juhul ei mõjutata puuetega inimeste tööhõivekindlust ja rahalist stabiilsust, ent tunnustatakse ja arvestatakse nende erilisi vajadusi.


meetod 5

paindlik tööülesannete täitmise korraldus

Toetatud tööhõive strateegia üheks osaks võib olla tööülesannete ümberkorraldamine (kohandamine), mis võimaldab inimestel tööle asuda vaatamata takistustele, mis neid võivad mõjutada. Seda võidakse teha töötamise algperioodil, pärast individualiseeritud hindamist. Tööülesannete kohandamise kaudu rakendatavad mõistlikud abinõud hõlmavad konkreetsete tööülesannete või -rollide vahetamist viisil, mis võimaldab kasutada maksimaalselt ära puudega inimese individuaalseid oskusi, lastes tal täita ülesandeid, milles ta on kõige osavam või edukam. Näiteks intellektipuudega inimene, kes ei tule toime maksete käsitlemisega, võib sellegipoolest kaupluses töötada, teenindades kliente ja andes neile soovitud kaupu kätte.

Korralduslike abinõude rakendamise kõrval on oluline tagada, et juhid ja kaastöötajad suhtuksid puuetega kolleegidesse positiivselt. Selleks peavad kaastöötajad mõistma, et erikord on paika pandud selleks, et hõlbustada puuetega inimeste tööd, mitte selleks, et anda neile täiendavaid privileege. Kui puuetega inimesed tunnevad end töökohas mugavalt ja sotsiaalselt kaasatuna, mitte ainult logistilise töökorralduse osana, täidavad nad tõenäoliselt oma ülesandeid tõhusamalt ja tajuvad end meeskonna liikmetena.

2.3 Mida ei loeta mõistlikeks abinõudeks?

Mõningaid tavasid või muudatusi võidakse ekslikult pidada mõistlikeks abinõudeks, kuid need ei pruugi vastata võrdse tööalase kohtlemise direktiivi või ÜRO konventsiooni nõuetele. Mõistlikud abinõud ei võrdu ligipääsetavusega. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldsoovituses ligipääsetavuse kohta on täpsustatud, et ligipääsetavus on seotud rühmadega, ent mõistlikud abinõud on seotud üksikisikutega19.

Samuti selgitatakse üldsoovituses, et kui ligipääsetavus on eeltingimus, siis mõistlikud abinõud on midagi, mis tulevad pärast seda, st neid rakendatakse selleks, et ületada püsima jäänud takistused ja rahuldada individuaalsed vajadused20. Teatavates olukordades võib ligipääsetavus olla ka mõistlike abinõude osa. Kui ligipääsetavus on juba saavutatud, on tehniliste abivahenditega seotud mõistlikke abinõusid märksa lihtsam ja odavam rakendada.

(i) Väikese mõjuga minimaalsed kohandused

Väikeste muudatuste tegemine teie töökohas ei pruugi olla mõistlike abinõude rakendamise nõuete täitmiseks piisav. Ainuüksi sellised kohandused nagu arvutiekraanil suurema kirjasuuruse tagamine või puudega töötaja abistamiseks mentori määramine (ehkki need kohandused on kasulikud) ei pruugi olla piisavad selleks, et kõrvaldada kõik takistused, millega töötaja oma töö tegemisel või karjääri edendamisel silmitsi seisab. Te peaksite kohandama mõistlikke abinõusid, et vastata oma töötajate erivajadustele ja seeläbi võimaldada neil töös täiel määral osaleda.

(ii) Kohandused, mis ei vasta väljendatud vajadusele

Kui tööandja pakub lahendust, mis ei vasta puudega inimese väljendatud vajadusele, ei loeta seda ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaseks mõistlikuks abinõuks. Kui kurt töötaja on taotlenud koosolekutel tõlget riigi viipekeelde, kuid talle pakutakse subtiitreid, siis see lahendus ei ole piisav selleks, et kõrvaldada probleemid, mis kurti töötajat tema töö tegemisel mõjutavad.

(iii) Ajutised lahendused

Teil võib tekkida küsimus, kas mõistlikuks abinõuks võib pidada ajutiste või lühiajaliste lahenduste pakkumist, näiteks seda, kui liikumispuudega töötajal võimaldatakse lühikese perioodi jooksul töötada kodukontoris või talle antakse tööpäevadega vahelduvat puhkust. Kuigi ajutised meetmed võivad teatavates olukordades olla asjakohased, ei pruugi need olla piisavad töötaja pikaajaliste vajaduste rahuldamiseks, mistõttu teil on peaaegu kindlasti vaja uurida võimalust rakendada püsivamat laadi abinõusid. Teisisõnu: mõistlike abinõudena käsitatavad meetmed ja protseduurid peaksid sisalduma töökoha sisekorraeeskirjades.

(iv) Segregatsioon või tõrjumine

Tööandjad võivad arvata, et puuetega töötajate eraldamine, näiteks nende paigutamine eraldi tööruumidesse või kolleegidega suhtlemise piiramine, on mõistlike abinõude vorm. Mõnikord võib see olla kasulik, näiteks siis, kui puudega töötajal on teistest inimestest eemal olles oluliselt lihtsam keskenduda ja töötada. Selliste lahenduste kavandamisel tuleb siiski olla ettevaatlik. Puudega töötajad vajavad kolleegidega suhtlemist. Töökeskkonna kohandamine viisil, mis seda ei võimalda ning mis üldiselt eirab puuetega töötajate isiklikke eelistusi ja võimeid, ei oleks mõistlik abinõu; see põlistaks häbimärgistamist, piiraks puuetega töötajate karjäärivõimalusi ja kahjustaks nende kaasamist töökohas. Teisisõnu oleks tegemist segregatsiooniga. Mõistlike abinõude eesmärk on hõlbustada võrdset osalemist ja kaasatust, mitte isoleerida inimesi nende puude tõttu.

(v) Proteeside ja ortooside kasutamise ­keelamine

Proteesid ja ortoosid on isiklikuks kasutamiseks mõeldud meditsiinitooted, mis korrigeerivad, tugevdavad või asendavad kehaosa või funktsiooni. Sellised tooted on näiteks kuuldeaparaadid või kuulmisimplantaadid, kunstkäed või -jalad, aga ka ratastoolid ja prillid. Mõnikord otsustab ametiasutus, et mõnda neist seadmetest (enamasti on tegemist kuuldeaparaatide ja kuulmisimplantaatidega) ei tohi avalikku teenistusse kandideerimiseks korraldatavatel eksamitel kasutada, välja arvatud juhul, kui puudega inimene on taotlenud mõistlikke abinõusid. Seeläbi eiratakse asjaolu, et need seadmed (nt prillid, implantaadid ja ratastoolid) ei kujuta endast ligipääsetavusmeetmeid ega mõistlikke abinõusid, vaid need on inimesest lahutamatud ja temale omased. Tööandjad peaksid seda teadvustama ja kaaluma värbamisprotsessis selliste seadmete kasutamise lubamist.

3 Tänapäevane lähenemisviis puuetele: võimete realiseerimisel ei tohiks olla mingeid takistusi

Suhtumine puuetesse ja puuetega inimestesse on aja jooksul kogu Euroopas muutunud. Selleks et teha töökohas tulemuslikke kohandusi, et aidata kõigil teie töötajatel vastastikku toetavas ja produktiivses keskkonnas jõudsalt edeneda, on väga oluline võtta omaks kaasav lähenemisviis, mis keskendub inimestele ja nende takistuste ületamisele, mitte nende vaegustele.

Keskenduge puuetega inimeste annetele, saavutustele, pädevusele ja oskustele nii, nagu te teeksite seda ka puueteta töötajate puhul.

Kui puue mõjutab inimese tööd, küsige temalt, milliseid strateegiaid ta kasutab igapäevaelus väljaspool tööd, et oma takistustega toime tulla. Mõnda neist strateegiatest võib olla võimalik rakendada ka tööl.

Te peaksite kavandama kohandusi inimesekeskselt, võttes arvesse erinevate puuetega inimeste konkreetseid vajadusi, probleeme ja tugevaid külgi. Avatud ja lugupidav dialoog töötajatega võib aidata teil nende erilisi vajadusi kindlaks teha ja mõista.

Suhelge oma töökohas tegutsevate ametiühingutega, et kaaluda mõistlike abinõude rakendamist kollektiivläbirääkimiste kaudu.

Mõistlikud abinõud on midagi ­enamat kui lihtsalt seaduse ­järgimine. Tööhõive kontekstis peaks ideaalne lähenemisviis ­puuetega inimestele olema

  • inimesekeskne,
  • terviklik,
  • biopsühhosotsiaalne

ja see peaks hõlmama

  • kaasamist,
  • heaolu,
  • võimestamist,
  • ligipääsetavust,
  • puuete eri liikide tunnistamist.

Mida tähendab biopsühhosotsiaalne lähenemisviis?

Biopsühhosotsiaalse lähenemisviisi puhul tunnistatakse, et puue ei hõlma ainult bioloogilisi tegureid, st vaimset või füüsilist terviseprobleemi või vaegust, mis mõjutab asjaomast isikut, vaid bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite kombinatsiooni, ning asetatakse inimene mõistlike abinõude protsessi keskmesse, võttes arvesse tema ainulaadseid vajadusi, eelistusi ja tugevaid külgi.

Biopsühhosotsiaalse mudeli puhul tunnistatakse, et puue on mitmemõõtmeline. Inimese vaeguste ja krooniliste terviseprobleemide kõrval võetakse arvesse ka psühholoogilisi aspekte (kognitiivseid ja emotsionaalseid tegureid) ja sotsiaalseid aspekte (mis on seotud sotsiaalsete tõkete, hoiakute ja kaasatusega), mis kõik mõjutavad seda, kuidas inimene oma puuet kogeb.

Selle lähenemisviisi inimesekesksuse aspekt tähendab, et tähelepanu pööratakse inimese ainulaadsetele vajadustele, eelistustele ja tugevatele külgedele, tunnistades, et igal puudega inimesel, kes seisab silmitsi spetsiifiliste probleemidega, on oma individuaalsed võimed. Universaalset lähenemisviisi ei ole. Töötajatega peetavad sisukad vestlused võimaldavad teil mõista nende konkreetsetest olukorda ja kohandada oma abinõusid vastavalt sellele. Selline individuaalne lähenemisviis edendab isevastutust, väärikust ja austust, mis suurendab rahulolu ja tulemuslikkust abinõude rakendamise protsessis.

3.1 Erinevate puuete arvessevõtmine

Võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis osutatud eri liiki puudeid ning rakendades terviklikku ja inimesekeskset lähenemisviisi abinõude rakendamisele, saate luua kaasava töökeskkonna, mis pakub võrdseid võimalusi keha-, meele-, intellekti- ja psühhosotsiaalsete puuetega töötajatele, sealhulgas vananevale tööjõule.

Kehapuuded

On palju erinevaid terviseprobleeme, mis võivad mõjutada inimese liikumisvõimet, käelist osavust või füüsilist toimimist. Selliste probleemide hulka kuuluvad näiteks seljaaju vigastused, lihasdüstroofia ja jäseme kaotus.

Te peaksite tagama töökohas füüsilise ligipääsetavuse, sealhulgas kaldteed, käsipuud, laiad koridorid, tähistatud läbipääsud, liftid ja ligipääsetavad tualettruumid. Mõistlike abinõude hulka võivad kuuluda reguleeritavad lauad või töökohad, abivahendid, kohandatud seadmed ja ligipääsetavad parkimiskohad.

Meelepuuded

Nägemispuuded võivad ulatuda osalisest nägemisest kuni täieliku pimesuseni, kuulmispuuded aga võivad ulatuda osalisest kuulmise kaotusest kurtuseni. Mõned kuulmispuudega inimesed suhtlevad kõneldavas keeles, teised aga viibeldavas keeles.

Te võite võimaldada reguleeritavaid laudu ja toole, kuvalugereid, punktkirjas (Braille) materjale, tõlke, kes teisendavad kõne tekstiks, subtitreerimist, viipekeeles suhtlejatele viipekeeletõlke ja kõneldavas keeles suhtlejatele kuulmise abivahendeid. Suhtlemise võimaldamiseks võib olla vaja ligipääsetavas vormingus dokumente või alternatiivseid vorminguid. Pidage koosolekuid ligipääsetavates kohtades ja pakkuge koosolekumaterjale ligipääsetavas vormingus, näiteks punktkirjas või kuvalugeriga loetavas elektroonilises vormingus.

Intellektipuuded

Need puuded hõlmavad kognitiivse toimimise ja kohanemisoskuste piiranguid. Intellektipuudega inimesed võivad vajada tööülesannete mõistmisel ja täitmisel lisatuge.

Te peaksite tagama selged juhised, lihtsustatud materjalid ja koolituse. Abinõud võivad hõlmata kohandatud tööprotsesse, keerukate ülesannete osadeks jagamist, ülesannete täitmiseks pikema aja andmist, visuaalsete abivahendite võimaldamist ja töönõustajate või mentorite toetust.

Psühhosotsiaalsed puuded

Mõned vaimse tervise probleemid, näiteks depressioon, ärevushäired, bipolaarne häire ja traumajärgne stressihäire, võivad ­mõjutada inimese emotsionaalset heaolu ja igapäevast ­toimetulekut.

Te peaksite looma toetava ja häbimärgistamisvaba töökeskkonna, võimaldades paindlikku tööaega ning edendades vaimse tervise alast koolitust ja teadlikkust. Mõistlikud abinõud võivad hõlmata kohandatud tööaega, nõustamist, töökoha kohandamist stressi vähendamiseks või vaikse ruumi võimaldamist.

Ligipääsetavus on mõistlike abinõude rakendamisel üks peamisi elemente. See hõlmab nii füüsilist ligipääsetavust kui ka e-juurdepääsetavust, toodete ja teenuste kasutatavust21 ning teabevahetust. Ligipääsetavuse tagamisega näitavad tööandjad oma pühendumist kaasava töökoha loomisele.

Võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis osutatud eri liiki puudeid ning rakendades terviklikku ja inimesekeskset lähenemisviisi abinõude rakendamisele, saavad tööandjad luua kaasava töökeskkonna, mis pakub võrdseid võimalusi keha-, meele-, intellekti- ja psühhosotsiaalsete puuetega töötajatele.

3.2 Vananeva tööjõu toetamine

Te saate tugineda kaasava töökeskkonna alustele, laiendades mõistlike abinõude põhimõtteid selleks, et võtta arvesse vananeva tööjõu vajadusi. Kui kasutate võimalusi ergonoomika parandamiseks ning paindliku tööaja, järkjärgulise pensionile jäämise variantide ja täiendõppe võimaldamiseks, võib see olla vanemaealistele töötajatele kasulik ning muudab ühtlasi töökoha kõigi jaoks kohanduvamaks ja paindlikumaks. See mitut põlvkonda hõlmav lähenemisviis on kooskõlas sotsiaalse kestlikkuse laiemate eesmärkidega, tagades, et töökeskkond on mitmekesine, kaasav ja produktiivne.

Tavaliselt – kuid sageli vääralt – eeldatakse, et vanemaealiste inimeste puuded on lihtsalt vananemisprotsessi tulemus. Seda arusaama on kindlasti vaja muuta. Te peaksite hoolikalt eristama vanusega seotud muutusi ja konkreetseid puudeid, mille puhul võib olla vaja spetsiifilisi toetusmeetmeid ja abinõusid. Kui vanemaealiste inimeste puudeid ei tunnistata sellisena, võivad ligipääsetavuse takistused mõnikord jääda märkamata ja selle tagajärjel ei pruugi vanemaealistel puuetega inimestel olla võimalik täielikult tööhõivevõimalusi kasutada.

Tööandjana saate luua toetava keskkonna, pakkudes paindlikku tööaega, kaugtöövariante, ergonoomiliselt kujundatud töökeskkonda ning vanemaealiste, eriti puuetega vanemaealiste inimeste vajadustega kohandatud pidevõppe võimalusi. Organisatsioonikultuuri rikastamise kõrval tugevdate seda tehes ka oma konkurentsieeliseid turul, nagu alljärgnevalt kirjeldatud.

  • Kogemused ja teadmised
    Vanemaealistel inimestel on aastatepikkused kogemused ja rikkalikud teadmised. Aastakümnete jooksul süvenenud teadmised võivad osutuda hindamatuks otsuste tegemisel, probleemide lahendamisel, nooremate töötajate juhendamisel ja kliendisuhetes.
  • Mitmekesisus ja innovatsioon
    Mitmekesine, eri vanuses töötajaskond soodustab erinevaid vaatenurki, mis on innovatsiooni jaoks keskse tähtsusega tegur. Erinevad elukogemused ja vaatenurgad võivad rikastada kollektiivset mõtlemist ja hõlbustada loominguliste lahenduste leidmist.
  • Kulutõhusus
    Pakkudes paindlikku tööaega või kaugtöövõimalusi, on ettevõtjal võimalik hoida alal vanemaealiste töötajate hindamatuid teadmisi kuludega, mis võivad olla traditsioonilise kontoripõhise töökorraldusega võrreldes väiksemad.
  • Tööandja mainekujundus
    Tuntus eakasõbraliku tööandjana võib parandada ettevõtja mainet. See näitab pühendumist kaasamisele ja sotsiaalsele vastutusele, mis võib meelitada ligi laiemat hulka andekaid töötajaid ja olla tarbijate silmis positiivne.
  • Õigusnormidele vastavus ja riskide maandamine
    Kaasamise ja mõistlike abinõude poliitika järgimine näitab vastavust õigusnormidele ja maandab riske, mis on seotud kõrgema tasandi töötajate või oskusteabe kaotamisega.

3.3 Puuetega töötajate kaasamine mõistlike abinõude abil: oodatav kasu

Toetatud ja hinnatud töötajad

Mõistlike abinõude kui õiguse edendamine võib aidata luua kaasavamat, mitmekesisemat ja toetavamat töökohta ning kujundada õigluse ja võrdsete võimaluste kultuuri. See saadab selge sõnumi, et puuetega töötajaid väärtustatakse ja toetatakse ning et takistustega silmitsi seisvad inimesed võivad tunda end tööl hästi, olles sellised, nagu nad on. See võib isegi suurendada tööle kandideerijate arvu, kui rohkem puuetega inimesi tunneb end julgustatuna kandideerima.

Õige toetus vähendab ­personalivoolavust

Töötajad, kelle heaks rakendatakse sobivaid abinõusid, tunnevad suurema tõenäosusega, et neid toetatakse, väärtustatakse ja võimestatakse andma tööl oma parima. See omakorda võib parandada töörahulolu ja lojaalsust ning vähendada organisatsioonis personalivoolavust.

Suurem tõhusus ja ­produktiivsus

Kui töötajate heaks rakendatakse abinõusid, mida nad vajavad puudega seotud takistuste ületamiseks, saavad nad oma tööülesandeid tõhusamalt ja tulemuslikumalt täita; optimeeritud töötingimused võimaldavad neil oma oskusi ja võimeid täielikult ära kasutada, mis parandab produktiivsust ja tulemuslikkust.

Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi seitsmendas Euroopa inimõigustele pühendatud aruandes käsitleti puuetega inimeste õigust tööle. Aruandes viidatakse mitme teise aruande järeldustele puuetega inimeste produktiivsuse kohta. Näiteks personalijuhtide seas läbi viidud uuringu tulemusena leiti, et 72 % puuetega töötajate puhul, kelle heaks on rakendatud mõistlikke abinõusid, on töötulemused keskmisel tasemel, üle keskmise või suurepärased22.

Kaasavate ettevõtjate ­majanduslik kasu

Maailma Majandusfoorumi uuring näitas, et analüüsitud nelja-aastasel perioodil teenisid kaasavamad ettevõtjad 28 % rohkem tulu ja kaks korda rohkem puhastulu ning saavutasid 30 % kõrgema kasumimarginaali kui vähem kaasavad ettevõtjad23.

Organisatsiooni parem maine

Mõistlike abinõude kui õiguse edendamine näitab organisatsiooni pühendumist mitmekesisusele, kaasamisele ja õigusnormidest tulenevate kohustuste täitmisele. Selline pühendumus parandab organisatsiooni mainet nii sisemiselt kui ka väliselt, mis omakorda aitab meelitada ligi andekaid inimesi, säilitada häid suhteid klientide ja sidusrühmadega ning positsioneerida ettevõtjat sotsiaalselt vastutustundliku ja kaasava tööandjana.

Positiivne töökultuur ja jätkusuutlik tööjõud

Positiivne töökultuur aitab murda puuetega seotud häbimärgistavat suhtumist ja eelarvamusi ning soodustab lugupidamist ja mõistvust. Kohandusi saab teha ka vananeva tööjõu huvides, võttes arvesse puuetest tulenevaid konkreetseid takistusi ja eristades neid eakamate töötajate vanusega seotud muutustest. See kaasamiskultuur toob kasu kõigile töötajatele ja aitab luua keskkonna, kus hinnatakse mitmekesisust ning kus kõik tunnevad end väärtustatuna ja toetatuna.

3.4 Kuidas suurendada teadlikkust?

Increasingly, employers are recognising and understanding the potential benefits of reasonable accommodation, and actively promoting it as standard practice.

On mitmeid viise, kuidas suurendada organisatsioonis või äriühingus teadlikkust mõistlike abinõude rakendamise tähtsusest ja kasulikkusest.

• Koolitused ja seminarid

Koolitused ja seminarid, kus käsitletakse puudeid ja mõistlikke abinõusid (mida viib läbi näiteks teie organisatsiooni personaliosakond), võivad suurendada juhtivtöötajate ja teiste töötajate teadmisi puuetega töötajate õiguste, nende heaks abinõude rakendamise kasulikkuse ja selle praktilise korraldamise parimate tavade kohta. Interaktiivsetel seminaridel saavad osalejad analüüsida olemasolevaid probleeme ja võimalusi, arutades erinevaid juhtumiuuringuid ja stsenaariume.

• Teavituskampaaniad

Mõistlike abinõude olulisuse rõhutamiseks ja kaasamise kultuuri edendamiseks võib viia läbi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. Te võite kasutada organisatsioonisiseseid uudiskirju, intraneti lehekülgi ja digitaalseid reklaamtahvleid, et jagada teavet, edulugusid ja kinnitusi töötajatelt, kes on neist abinõudest kasu saanud, mitte ainult teadlikkuse suurendamiseks, vaid ka selleks, et võidelda väärarusaamade vastu ja edendada positiivset suhtumist mõistlike abinõude rakendamisse.

• Juhtimine, pühendumine ja eestvedamine

Kõikide tasandite juhtivtöötajad peaksid olema mõistlike abinõude eestkõnelejad. Kui te töötate juhtival kohal ja ilmutate selles valdkonnas oma pühendumust, saadab see sõnumi alumistele tasanditele ning soodustab laialdasemat omaksvõttu ja aktsepteerimist kogu organisatsioonis.

• Koostöö puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega

Partnerlus puuetega inimesi esindavate organisatsioonide, toetusrühmade või ekspertidega võib anda täiendavaid eksperditeadmisi ja suuniseid. Nende teadmised ja ressursid võivad parandada teie organisatsiooni arusaamist mõistlikest abinõudest ja puuetega töötajate kogemustest, mis omakorda viib uute ideede ja lähenemisviiside leidmiseni.

• Hindamine ja pidev täiustamine

Te peaksite koguma töötajatelt, personalispetsialistidelt ja juhtidelt tagasisidet, et teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad, lahendada probleeme ja tuua esile edusamme. Pidev seire ja hindamine võivad aidata teie organisatsioonil oma lähenemisviisi täiustada, suurendada töötajate teadlikkust ja maksimeerida mõistlikest abinõudest saadavat kasu.

Avalikustamise valiku mudel

Avalikustamise valiku mudeli puhul tunnistatakse inimese õigust otsustada, kas avalikustada oma puue või mitte. See võimaldab inimesel pidada vestlusi mõistlike abinõude üle siis, kui ta on selleks valmis ja soovib seda teha.

See tähendab, et puudega inimene säilitab kontrolli teda puudutava teabe üle.

Selline lähenemisviis austab inimese autonoomiat ning võimaldab tal jagada teavet oma puude kohta ja arutada vajalike abinõude rakendamist (mis võib hõlmata paindlikku rakendamisprotsessi) endale sobival ajal.

Selle individuaalse valiku austamine edendab eraelu puutumatust ja konfidentsiaalsust, tagades, et tundlikke isikuandmeid jagatakse ainult asjaomaste isikutega, nagu personalitöötaja või vahetu juht, mis aitab säilitada turvalist ruumi avameelsete ja ausate vestluste jaoks.

Kuna selle mudeli kohaselt luuakse keskkond, kus inimesed ei ole kohustatud oma puuet avalikustama, võib väheneda häbimärgistava suhtumise ja diskrimineeriva kohtlemise oht, mistõttu takistustega silmitsi seisvate töötajate tööd saab hinnata nende võimete, oskuste ja töötulemuste, mitte puude alusel.

3.5 Mõistlike abinõude kindlaksmääramine

Puuetega töötajate jaoks on võimalik leida kestlik lahendus, kasutades mõistlike abinõude kindlaksmääramise hästi korraldatud protsessi. Rakendatavad abinõud peavad olema tulemuslikud, tõhusad ja konkreetse inimese vajadustega kohandatud. Pakutavad lahendused peavad olema ajas kestlikud. Teil võib olla vaja viia puuetega töötajatega seoses läbi põhjalikud hindamised, võttes võimaluse korral arvesse spetsialistide nõuandeid, ning te peaksite otsustusprotsessi kaasama oma töötajad. Teie eesmärk peaks olema teha kindlaks abinõud, mis vastavad nende töötajate otsestele vajadustele, kelle töö ilma abinõudeta oleks takistatud, pidades samal ajal silmas ka pikaajalist kestlikkust.

Mõistlike abinõude kindlaksmääramisel juhindutakse õigusaktidest tulenevatest kohustustest ja diskrimineerimist keelavatest õigusnormidest. Kui te ei ole täpsetes nõuetes kindel, peaksite konsulteerima oma kohaliku omavalitsuse või tööandjate organisatsiooniga, kes võivad olla kohaldatavate õigusnormide väljaselgitamisel abiks. Õigusnormide järgimine kaitseb puuetega töötajate õigusi ja vähendab õigusvaidluste või diskrimineerimise väidete ohtu, luues ja säilitades samal ajal õiglase ja võrdõigusliku töökeskkonna.

Puuetega inimeste heaks töökohas rakendatavate mõistlike abinõude üle peetavatel läbirääkimistel ja nende meetmete rakendamisel etendavad olulist rolli kollektiivläbirääkimised ja sotsiaaldialoog tööandjate ja ametiühingute vahel. Nende koostööpõhiste arutelude kaudu saavad ametiühingutest mõjukad puuetega töötajate eestkõnelejad, kes kasutavad oma kollektiivset jõudu vajalike kohanduste mõjutamiseks ja tagamiseks. See dialoog võimaldab täita konkreetseid vajadusi ja edendada kaasavat õhkkonda ning tugevdab seeläbi pühendumist võrdsete võimaluste tagamisele, mis muudab töökoha kõigi jaoks juurdepääsetavaks ja toetavaks.

3.6 Kaasavad tavad tööhõive eri etappides

Puudega inimese tööhõive on teekond, mis algab värbamisetapiga ning hõlmab tööl püsimist ja karjääri sujuva edenemise hõlbustamist. Selles jaos kirjeldatakse meetmeid, mida tööandjad saavad tööhõive eri etappides rakendada selleks, et edendada kaasavat töökeskkonda.

I. Värbamine

Mitmekesise tööjõu kaasamine saab alguse kaasavast värbamisprotsessist. Tööandjana olete teie siin esirinnas; värbamisagentuuridel ja avaliku sektori asutustel on toetav roll.

Koostöö

  • Tehke koostööd spetsialiseerunud värbamisagentuuridega, kellel on eksperditeadmised puuetega inimeste värbamise kohta.
  • Suhelge avaliku sektori asutustega, et saada juhiseid ja tuge ning tagada õigusnormidest tulenevate nõuete täitmine.

Ligipääsetavus

  • Veenduge, et töökuulutused on ligipääsetavad ja kaasavad, kasutades vajaduse korral alternatiivset vormingut või sõnastust.
  • Töökuulutuses tuleks paluda kandidaatidel märkida, kas neil on mõni erivajadus või kas nad vajavad töövestlusel osalemiseks kohanduste tegemist.
  • Tagage, et töövestluse protsess on kaasav ja ligipääsetav, kasutades mõistlikke abinõusid, nagu viipekeeletõlk, ligipääsetav asukoht, kuulmise abivahendid, kõne teisendamine tekstiks.

Teadlikkus ja koolitus

Korraldage teadlikkuse suurendamise programme ja koolitusi, et hajutada müüte ja edendada puuetega kandidaatide jaoks sõbralikku õhkkonda. Lisateavet koolitusprogrammide korraldamise kohta leiate jaost „Mõistlike abinõudega seotud teabevahetuse hõlbustamine“.

II. Tööl püsimine

Töötajate tööl püsimine on soodsa töökeskkonna loomisel otsustava tähtsusega. See ei tähenda mitte ainult töötajate palgal hoidmist, vaid ka nende heaolu ja produktiivsuse tagamist.

Mõistlikud abinõud

  • Pakkuge mõistlikke abinõusid ilma liigse viivituseta.
  • Looge kaasavad ja ligipääsetavad töökohad ning võimaldage tehnilisi abivahendeid.
  • Võimaldage isiklikku abi.
  • Pakkuge paindlikku tööaega ja kaugtöövariante (kui puuetega töötajad seda soovivad).
  • Kohandage tööülesandeid nii, et need vastaksid puuetega inimeste võimetele.
  • Korraldage ligipääsetav transport.
  • Kasutage ligipääsetavaid kommunikatsioonivahendeid.
  • Pakkuge tööle naasmise programmi töötajatele, kes peavad töölt lahkuma, et taastuda õnnetusest, haigusest või muust terviseprobleemist, mis võib mõjutada nende võimet oma tööülesandeid täita.
  • Vestelge puuetega töötajatega korrapäraselt, et mõista ja täita vajadusi, mis neil võivad olla tekkinud.

Tugivõrgustikud

Edendage vastastikuse toetuse rühmi (nt puuetega töötajate ressursirühm) ja mentorlusprogramme, et soodustada puuetega töötajate sotsiaalset ja kutsealast kaasatust.

Pidevõpe ja jätkuv areng

Pakkuge võimalusi oskuste ja teadmiste arendamiseks; tagage eesmärgipärased ja ligipääsetavad koolituspaigad ja õppematerjalid.

III. Karjääri edendamine

Võrdõigusliku töökoha saavutamiseks on oluline edendada kõigi töötajate arengu ja võimaluste kultuuri.

Tulemuslikkuse hindamine

  • Tagage, et tulemuslikkuse hindamine on õiglane ja erapooletu ning selles lähtutakse iga inimese võimetest ja saavutustest.
  • Soodustage avatud dialoogi, et mõista puuetega töötajate püüdlusi ja karjäärieesmärke.

Edutamisvõimalused

Edendage läbipaistvat edutamisprotsessi, tagades, et kõigil töötajatel, olenemata nende puudest, on võimalik karjääri teha. Kui inimesel on teatava ametikoha täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning ta suudab sellele ametikohale edutamise nimel konkureerida, tuleks kaaluda mõistlike abinõude vajadust.

Suutlikkuse suurendamine

Pakkuge juhtimiskoolitust ja mentorlusprogramme, et valmistada puuetega töötajaid ette kõrgemate ametikohtade täitmiseks.

Koostöö organisatsiooniväliste partneritega

Tehke koostööd puuetega inimesi esindavate rühmade ja kutserehabilitatsiooni pakkujatega, et saada suuniseid karjääri arengu hõlbustamiseks.

Mõistlike abinõude rakendamine ja kaasamine kõigis tööhõiveetappides ei ole üksnes õigusaktidest tulenev nõue; see aitab märkimisväärselt kaasa harmoonilise ja produktiivse töökeskkonna loomisele. Tööandjad etendavad (koostöös väliste partneritega) kõige olulisemat rolli kõigi töötajate kaasatuse, võrdsete võimaluste ja arengu kultuuri edendamisel, seeläbi luues tugeva aluse edumeelsele ja sotsiaalselt vastutustundlikule ettevõttele.

Värbamine, tööl hoidmine ja edutamine on kaasava töökeskkonna loomise pideva protsessi osad. Selles jaos selgitasime, kuidas need tööhõiveetapid on omavahel seotud. Käesolevates suunistes pakutakse põhjalikku ülevaadet meetmetest, mis võimaldavad tagada toetava ja kaasava töökeskkonna tööhõive kõigis etappides.

3.7 Mõistlike abinõudega seotud teabevahetuse hõlbustamine

Selleks puhuks, kui töötajad taotlevad ja saavutavad mõistlikke abinõusid, on mitu tulemusliku teabevahetuse tagamise strateegiat.

Selged, kaasavad ja ligipääsetavad suhtluskanalid

Puuetega töötajatel peab olema võimalik kasutada suhtluskanaleid, mis annavad neile hõlpsa juurdepääsu mõistlike abinõude rakendamise protsessi käsitlevale teabele. Näiteks võite luua spetsiaalse e-posti aadressi, millele võib lisanduda infotelefon või veebileht, mille kaudu töötajad saavad taotleda mõistlikke abinõusid ja küsida selgitusi, kui neil on vaja arutada oma individuaalseid vajadusi. Võimalikult hõlpsa juurdepääsu tagamiseks peaksite tegema asjakohase teabe kättesaadavaks kergesti arusaadavas keeles ja mitmes vormingus.

Arusaadavad tegevuspõhimõtted ja menetlused mõistlike abinõude rakendamiseks

Võiksite määrata töötaja, kes tegeleb mitmekesisuse ja kaasatuse küsimustega. Koostöös puuetega töötajatega võiks see töötaja koostada tegevuspõhimõtteid käsitleva dokumendi või juhendmaterjali mõistlike abinõude kohta. Oluline on kaasata sellise juhendmaterjali koostamisse puuetega inimesed, võttes arvesse kaasavuse põhimõtet ja lähenemisviisi „mitte midagi meie kohta ilma meie osaluseta“, mida kasutavad paljud puuetega inimeste organisatsioonid ja mis on seotud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Teie tegevuspõhimõtted ja menetlused peaksid mõistlike abinõude rakendamise protsessi selgelt kirjeldama ning asjakohased dokumendid tuleks teha kättesaadavaks kõigile töötajatele, sealhulgas puuetega töötajatele, et neil oleks vajalikest sammudest selge ülevaade. Selgelt tuleks ära märkida isikud või osakonnad, kellega nad peavad ühendust võtma. Tegevuspõhimõtetes ja juhendmaterjalis tuleks rõhutada konfidentsiaalsust ja kinnitada töötajatele, et nende esitatud taotlusi abinõude rakendamiseks käsitletakse konfidentsiaalselt ja delikaatselt.

Väline vahendamine

Kui töötaja ja tööandja vahel ei õnnestu hõlpsasti kokkulepet saavutada, võib paluda abi erapooletult väliselt vahendajalt. Seeläbi võib olla võimalik jõuda mõlemale poolele vastuvõetava otsuseni selle kohta, milliseid kohandusi tuleks teha.

Haridus ja koolitus kõigile

Organisatsioonidel soovitatakse pakkuda koolitus- või haridusprogramme, et suurendada teadlikkust ja arusaamist mõistlike abinõude rakendamise protsessist. Vajaduse korral tuleks koolitust pakkuda ka puuetega töötajatele endile, et nad mõistaksid, kuidas selles protsessis edukalt tegutseda. Oluline on tagada, et puuetega töötajad mõistaksid oma õigusi. Organisatsioonid peaksid olema teadlikud sellest, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt on „puue“ muutuv kontseptsioon, mis tuleneb vaegustega inimeste ning suhtumise ja keskkonnaga seotud takistuste vastastikusest mõjust. Kõik puuded ei ole silmaga nähtavad. Organisatsiooni mõistlike abinõude protsess peab kajastama konventsioonist tulenevat nihet meditsiiniliselt ja heategevusel põhinevalt lähenemisviisilt inimõigustel põhinevale lähenemisviisile puuete käsitlemisel.

Personalitöötajad ja kõik teised inimesed, kes osalevad mõistlike abinõude rakendamise koordineerimises, vajavad samuti koolitust, sealhulgas asjakohaste õigusnormide ja parimate tavade ning taotluste delikaatse käsitlemise alal. Koolitust tuleks pakkuda ka meeskonnajuhtidele ja teistele juhtivtöötajatele, kes peaksid aitama säilitada oma osakonnas või organisatsioonis toetavat ja kaasavat keskkonda, kus puuetega töötajate heaks rakendatakse abinõusid, mis on vajalikud nende ees seisvate takistuste ületamiseks ja töö tegemiseks parimal võimalikul moel, ning seda tehakse viisil, mida nende kolleegid mõistavad ja toetavad.

Kes võib koolitust läbi viia?

  • Organisatsioonisisesed spetsialistid.
    Kui teie organisatsioonis on mitmekesisuse ja kaasamise osakond või puuetega inimeste õiguste ja mõistlike abinõude spetsialistid, oleksid nemad ideaalsed kandidaadid koolituse läbiviimiseks.
  • Organisatsioonivälised konsultandid.
    Koolituse läbiviimiseks võib palgata asjatundjaid, kes on spetsialiseerunud töökoha mitmekesisusele, kaasatusele ja puuetega inimesi käsitlevatele õigusnormidele.
  • Riigiasutused.
    Mõnes riigis on olemas asutused, mis tegelevad töökohtade mitmekesisuse ja kaasamise küsimustega. Sageli pakuvad nad koolitusressursse või isegi otseseid koolitusteenuseid.
  • Mittetulundusühendused ja toetusrühmad.
    Organisatsioonid, kes keskenduvad puuetega inimeste õigustele ja kaasamisele, pakuvad sageli koolitusteenuseid või võivad soovitada spetsialistidest koolitajaid.

Kuidas tuleks koolitust korraldada?

  • Vajaduste hindamine.
    Enne koolitust hinnake, millist koolitust on vaja – kas üldise teadlikkuse suurendamiseks või õigusnormide järgimise tagamiseks vajalikku koolitust või personalitöö- ja juhtimisalast erikoolitust.
  • Koolituskava väljatöötamine.
    Töötage vajaduste hindamise põhjal välja koolituskava. See võib hõlmata esitlusi, seminare, juhtumiuuringuid ja interaktiivseid koolitussessioone.
  • Koolituse läbiviimise viis.
    Otsustage, kas koolitus toimub füüsilise kohalviibimisega, veebis või hübriidvormis. Tagage, et koolitus oleks kaasav ja ligipääsetav olenemata selle läbiviimise viisist.
  • Ajakava koostamine.
    Pange paika koolituse ajakava. Korraldage koolitus ajal, mil enamik inimesi saab osaleda.
  • Puuetega inimeste kaasamine.
    Võimaluse korral kaasake puuetega inimesed koolituse kavandamisse ja läbiviimisse, et tagada koolituse tegelik kaasavus.
  • Tagasiside ja hindamine.
    Pärast koolituse läbiviimist koguge osalejatelt tagasisidet, et hinnata koolituse tulemuslikkust ja teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad.
  • Pidev koolitus.
    Kaaluge koolituse muutmist pidevaks protsessiks, mida korrapäraselt ajakohastatakse, et võtta arvesse õigusnormides või organisatsiooni tegevuspõhimõtetes tehtud muudatusi.
  • Dokumenteerimine.
    Säilitage andmed selle kohta, kes koolitusel osales, millal koolitus läbi viidi ja milliseid materjale kasutati. See võib olla oluline õigusnormidele vastavuse ja edaspidiste sisehindamiste seisukohast.

Metoodiline tegutsemine koolituse kavandamisel ja läbiviimisel võimaldab tagada, et koolitus täidab tegelikult oma eesmärki edendada kaasavamat keskkonda.

Individuaalne suhtlus ja konsulteerimine

Kui puudega töötaja taotleb mõistlikke abinõusid, tuleks temaga pidada avameelset ja lugupidavat dialoogi. Talle tuleks anda võimalus väljendada oma konkreetseid vajadusi ja muresid konfidentsiaalses ja mõistvas keskkonnas. Kui on vaja välja töötada töötaja heaks rakendatavate abinõude üksikasjad, peaks töötaja aktiivselt osalema teda mõjutavate takistustega seotud otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel. Teisisõnu, töötaja seisukohad tuleks ära kuulata ja neid tuleks arvesse võtta. Selline lähenemisviis edendab protsessi käigus isevastutust ja kaasatust. Käsitlege taotlust võimalikult kiiresti.

Nii saate tööandjana pidada töötajaga avatud dialoogi ja asuda tema aktiivsel osalusel mõistlikke abinõusid rakendama.

1. Vajaduse esmakordne väljendamine

Töötaja teatab oma vajadusest mõistlike abinõude järele, ilma et ta peaks tingimata avalikustama oma puude konkreetset olemust – kui ta just ei soovi seda teha.

Tööandja võtab töötaja taotluse teadmiseks ja väljendab valmisolekut arutada võimalikke lahendusi. Esialgne arutelu peaks toimuma viivitamata.

2. Õhkkonna loomine

Konfidentsiaalsus. Kinnitage, et arutelu on konfidentsiaalne ja seda jagatakse ainult nendega, kes peavad sellest teadma.

Lugupidav õhkkond. Looge sõbralik õhkkond, milles töötaja tunneb end mugavalt, nii et ta saab oma vajadusi avameelselt arutada.

3. Vajadused ja probleemid

Töötaja kirjeldab oma puudest tulenevaid konkreetseid probleeme töökohas.

Tööandja küsib avatud küsimusi, et neid probleeme paremini mõista, tegemata oletusi.

4. Kavandatavad abinõud

Töötaja esitab ettepanekuid mõistlike abinõude kohta, millega saaks neid probleeme ületada.

Tööandja vastab täiendavate soovituste või kohandustega, lähtudes organisatsiooni tegevussuutlikkusest.

5. Õigusraamistik

Tööandja kirjeldab asjakohastest õigusnormidest ja poliitikast tulenevaid töötaja seaduslikke õigusi ja tööandja kohustusi.

Töötaja kinnitab, et mõistab neid, ja esitab selgituste vajaduse korral küsimusi.

6. Kulud ja logistika

Tööandja toob esile võimalikud kavandatavate abinõude maksumuse või teostatavusega seotud murekohad.

Töötaja pakub välja alternatiive või jagab teavet selle kohta, kuidas sarnased abinõud on mujal tulemuslikuks osutunud.

7. Rakendamise ajakava

Tööandja pakub välja mõistliku tähtaja, mille jooksul abinõud rakendatakse.

Töötaja nõustub rakendamise ajakavaga või peab vajaduse korral selle üle läbirääkimisi.

8. Hindamine ja läbivaatamine

Mõlemad pooled lepivad kokku, kuidas nad hindavad abinõude tulemuslikkust ja millal nad saavad kokku, et abinõud läbi vaadata.

9. Dokumenteerimine

Tööandja koostab arutelu põhipunktide, kokkulepitud abinõude ja ajakava kohta kirjaliku kokkuvõtte ning jagab seda töötajaga.

Töötaja kontrollib dokumendi täpsust ja kinnitab sellega nõustumist. See peaks toimuma viivitamata.

3.8 Suuniste andmine

Puuetega töötajad, juhid, abinõude taotluste käsitlemise eest vastutavad töötajad ning meeskonnajuhid või kolleegid, kes võtavad puuetega töötajaid vastu oma osakonda või meeskonda, peaksid saama suuniseid ja nõuandeid.

Puudega töötaja

Kui teil on tööl takistusi, peaksite saama teabe- ja koolitusmaterjale, mis käsitlevad teie õigusi ja mitmesuguseid teile kättesaadavaid mõistlikke abinõusid ning võimalikke muid pakutavaid toetavaid lahendusi ja suuniseid. Teile võidakse soovitada puuetega inimeste tugivõrgustikke, spetsialiseerunud teenusepakkujaid vms ressursse.

Teie jaoks tuleks luua kanalid, mille kaudu saate väljendada oma vajadusi, muresid ja tagasisidet ning mida jälgitakse, et tagada abinõude tulemuslikkus. Vajaduse korral tuleks teie jaoks rakendatavaid abinõusid aja jooksul kohandada.

Abinõude taotluste käsitlemise eest ­vastutavad töötajad

YTe peaksite saama põhjalikku koolitust puudeteadlikkuse, mõistlike abinõude, õigusnormidest tulenevate kohustuste ja taotluste käsitlemise parimate tavade kohta.

Samuti tuleks koostada suunised, mis käsitlevad tulemuslikku suhtlust abinõusid taotlenud töötajatega ning hõlmavad aktiivset kuulamist, konfidentsiaalsuse tagamist ning kontseptsiooni mõistmise, empaatia ja lugupidamise ilmutamist.

Abinõude taotluste käsitlemiseks tuleks koostada selged juhendid ja tegevuskord (mis hõlmavad selliseid üksikasju nagu tähtajad ja dokumenteerimisnõuded). Teile peaks pakutama pidevat tuge ja ressursse, sealhulgas võimalust tugineda spetsialistide nõuannetele ja vahendajatele, samuti asjakohaseid koolitus- ja arenguvõimalusi.

Puudega töötajaid vastuvõtvad meeskonnajuhid ja meeskonnad

Te peaksite saama pidevat koolitust ja suuniseid puudeteadlikkuse, kaasava töökeskkonna edendamise ja mitmekesiste meeskondade toimimise korraldamise kohta. Te peaksite pidama puuetega töötajatega avatud dialoogi, et saavutada maksimaalne mõistmine ja koostöö.

3.9 Vähem kulukate abinõude kindlakstegemine: tasakaalu leidmine

Oluline on leida tasakaal ühelt poolt iga inimese erivajadustele vastavate abinõude vajaduse ning teiselt poolt praktilisuse ja kulude vahel. Eesmärk peaks olema leida kõige lihtsamad ja mõistliku hinnaga abinõud, mis tegelikult vastavad töötaja vajadustele ja individuaalsetele asjaoludele.

Kasutades iga puudega töötaja ainulaadsete vajaduste ja asjaolude käsitlemisel individuaalset lähenemisviisi, saate pakkuda kohandatud lahendusi, mis aitavad tõhusalt kõrvaldada takistusi ja edendada võrdseid võimalusi.

Ameerika Ühendriikide võrgustiku Job Accommodation Network uuringust selgus, et 60 % abinõudest saab töökohas rakendada ilma mingite kuludeta ja abinõude keskmine maksumus on 500 USA dollarit (491 eurot) töötaja kohta24. Abinõud võimaldavad hoida töötajaid tööl, vähendada töölt puudumist, suurendada produktiivsust ning hoida kokku kindlustuskuludelt25.

Tulemuslikkuse, tööl püsimise ja produktiivsuse maksimeerimine

Mõistlike abinõude peamine eesmärk on võimaldada puuetega töötajatel oma tööülesandeid tulemuslikult täita. Kuigi kulud ja teostatavus on kahtlemata olulised kaalutlused, tuleks esikohale seada abinõude tõhusus töötaja vajaduste rahuldamisel. Mida paremini on abinõud kohandatud puuetega töötajate konkreetsetele individuaalsetele vajadustele, seda positiivsem on mõju töötajate tööl püsimisele ja produktiivsusele.

3.10 Seire ja läbivaatamine

Mõistlike abinõude seire ja läbivaatamine on oluline selleks, et tagada nende jätkuv tulemuslikkus ning et teha muudatusi või kohandusi, kui need osutuvad vajalikuks.

Te peaksite hindama rakendatud lahenduse jätkuvat tulemuslikkust. See võib hõlmata korrapäraseid hindamiskohtumisi, töö tulemuslikkuse näitajate läbivaatamist, vahetutelt juhtidelt või kolleegidelt tagasiside kogumist või töötaja enda ärakuulamist, et saada teada, kas ja kuidas abinõud on tema tööd hõlbustanud. Abinõude tulemuslikkuse hindamine annab võimaluse selgitada välja parandamist vajavad valdkonnad või uurida alternatiivseid lahendusi, kui senine lahendus ei vasta piisavalt töötaja vajadustele.

Puuetega töötajate vajadused võivad aja jooksul muutuda, mistõttu on oluline teha vajalikke muudatusi või kohandusi. Abinõusid võib olla vaja kohandada seoses uue ilmnenud teabega või muutustega töötaja olukorras, näiteks seoses tema seisundi muutumisega või uute tööülesannetega. Te peaksite töötajaga avameelselt ja läbipaistvalt suhtlema, et teha kindlaks, kas jätkuva tulemuslikkuse tagamiseks oleks vaja rakendada alternatiivseid abinõusid või teha senistes abinõudes muudatusi.

Kogu seire- ja läbivaatamisprotsessi vältel on väga oluline säilitada täpsed dokumendid ja andmed. See hõlmab abinõude üksikasjade, tehtud muudatuste, töötaja tagasiside ja seireprotsessi tulemuste dokumenteerimist. Dokumenteerimine aitab jälgida rakendatud abinõude ajalugu, hõlbustab edaspidi teabe leidmist ja tagab vastavuse õigusnormidest tulenevatele nõuetele.

Mõistlike abinõude rakendamisel on kõige kasulikum võtta omaks pideva täiustamise mõtteviis. Juhtide või eestvedajatena peaksite õppima igast abinõude rakendamise kogemusest, selgitama välja parimad tavad ja tegema vajaduse korral muudatusi. Rakendatud abinõude tulemuslikkuse korrapärane läbivaatamine või hindamine võib osutuda väga kasulikuks edaspidiste otsuste tegemisel.

4 Teave ja toetus

Puuetega töötajate heaks abinõude rakendamine toob sageli kaasa muutusi ja kulusid, kuid selleks pakutakse nii rahalist kui ka praktilist abi.

Paljudes ELi liikmesriikides on võimalik saada rahalist toetust, et katta mõned või kõik mõistlike abinõude rakendamise kulud. Toetust võidakse anda tagastamatu abi või subsiidiumide vormis, mõnikord koos logistilise toega, mille eesmärk on aidata kindlaks teha sobivad abinõud ning taotleda abi või subsiidiume. Pakutava rahalise toetuse summad on Euroopas väga erinevad, nagu ka rahastatavate abinõude liigid; enamasti rahastatakse toetuskavade raames puuetega inimeste töökohtade kohandamist. Mõningatel juhtudel on võimalik saada abi ka töönõustajate palkade maksmiseks või reisikulude hüvitamiseks.

Et olla rahastamiskõlblikud, peavad tööalased või tehnilised abivahendid olema seotud puudega ja neid tuleb kasutada konkreetse töökohustuste või muude asjakohaste ülesannete täitmiseks. Tehnilisi abivahendeid, nii tarkvara kui ka riistvara, võib pidada abinõude erivormiks. Mõnikord võimaldavad need puuetega töötajatel täita ülesandeid, mida nad vastasel juhul mingil juhul täita ei saaks.

Riiklikest vahenditest võidakse katta tööks ette nähtud abivahendi kasutamise koolituse kulud. Toetuse suurus otsustatakse igal üksikjuhul eraldi ja see sõltub mitmesugustest kriteeriumidest, näiteks puude raskusastmest, abinõude kogumaksumusest ja puudega seotud selliste kulutuste summast, mida tööandja muidu kannaks.

Teil võib olla võimalik saada rahalisi vahendeid spetsiaalselt selleks, et katta kulud, mis on seotud raske puudega inimestele uute töökohtade loomisega, millele võis eelneda nende kaitstud töökohas töötamine teatava perioodi vältel. Sellisel juhul tuleb toetatavad ametikohad pikaajaliselt reserveerida sellistele inimestele.

Tagastamatu abi või subsiidiumid mõistlike abinõude rakendamiseks on mõnes olukorras kättesaadavad enamikus ELi liikmesriikides, ent nende summad on erinevad ja taotlemisprotsessiga kaasneb mõnel juhul suur halduskoormus. Pange tähele, et kui tööandja lõpetab lepingu teatava aja jooksul, võib tal olla kohustus osa saadud toetusest tagasi maksta.

Mõnes ELi liikmesriigis pakutakse tööandjatele logistilist tuge mõistlike abinõude kavandamiseks ja rakendamiseks, mis võib lisanduda rahalisele toetusele. Seda tuge pakuvad sageli avaliku sektori asutused – üld- või eriasutused, näiteks tööturuasutused. Mõnes riigis on olemas ka spetsialiseerunud organisatsioonid, kes toetavad tööandjaid puuetega inimeste töölevõtmisel.

Valik ELi tasandi organisatsioone ja abiallikaid on loetletud käesolevate suuniste lõpus jaos „Rahaline toetus“.

4.1 Kust abi otsida?

  • Tööhõive, töö, sotsiaalküsimuste või puuetega inimeste õiguste eest vastutavate riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste ametlikelt veebisaitidelt on sageli võimalik leida teavet tagastamatu abi, subsiidiumide ja toetusprogrammide kohta, mida võidakse tööandjatele pakkuda mõistlike abinõude rakendamiseks.
  • Mõned puuetega inimesi esindavad ja tööhõivega tegelevad organisatsioonid, liidud ja vabaühendused on spetsialiseerunud tööandjate ja puuetega inimeste toetamisele. Sageli pakuvad nad ressursse, suuniseid ja teavet mõistlike abinõude rakendamiseks kättesaadava rahalise ja logistilise toetuse kohta. Sellised organisatsioonid on näiteks Euroopa Puuetega Inimeste Foorum26 ja Euroopa Pimedate Liit27. Võrdõiguslikkust edendavate asutuste Euroopa võrgustik on koostanud ülevaate mitme Euroopa riigi hiljutisest kohtupraktikast28.
  • Euroopa Komisjon ja selle erinevad direktoraadid pakuvad tööandjatele teavet mõistlike abinõude rakendamise rahastamise võimaluste, programmide ja ressursside kohta ning ELi mitmesugustel veebilehtedel tutvustatakse sageli puuetega inimeste õigustele, tööhõivele ja sotsiaalsele kaasamisele suunatud algatusi.
  • Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sarja „Promoting Equity“ eesmärk on abistada igas suuruses ja igas majandussektoris tegutsevaid tööandjaid mõistlike abinõude rakendamisel tööhõivetsükli kõigis etappides29.
  • Ettevõtluse tugikeskused, kaubanduskojad, kutse- või valdkondlikud organisatsioonid ja ettevõtjate ühendused pakuvad tööandjatele sageli suuniseid ja muid ressursse, sealhulgas teavet rahalise toetuse, tagastamatu abi ja logistilise toe kohta.
  • Kohalikel tööhõiveametitel või tööhõivekeskustel võib samuti olla teavet tööandjatele pakutavate toetuste, subsiidiumide või toetusprogrammide kohta.

4.2 Partnerlus

Partnerluse raames saavad üksikud tööandjad ja välised asutused teha koostööd, et määrata kindlaks ja rakendada konkreetse töötaja jaoks sobivad mõistlikud abinõud. Lisaks partnerlusele tööhõivekeskuste ja muude värbamisorganisatsioonide, kutserehabilitatsioonikeskuste või kodanikuühiskonna organisatsioonidega võivad tööandjad teha koostööd ka äriühingu palgatud arstide, töötervishoiumeeskondade või ametiühingutega.

Enamikus ELi liikmesriikides on mingil kujul sisse seatud partnerlussuhted, mis on tööandjatele abiks mõistlike abinõude rakendamisel ning mille raames on tööandjatel sageli võimalik saada nõu või tuge sobivate abinõude väljaselgitamisel. Mõnel juhul luuakse partnerlus avaliku sektori asutustega, näiteks tööhõiveametitega, kes vastutavad puuetega inimeste töölesuunamise eest, kuid sageli tehakse koostööd ka vabaühendustega ja tööandjate organisatsioonidega.

Kogu Euroopas võib leida arvukalt näiteid partnerlustest, mis pakuvad tuge, sealhulgas näiteks rahalist abi, nõustamist (individualiseeritud nõuanded sobivate abinõude kohta, juhendmaterjalid tööandjatele, nõuanded puuetega inimeste jaoks sobivate töökohtade kujundamiseks), tugivõrgustikke (vähenenud töövõimega töötajate palkamise kogemustega tööandjate võrgustikud), töökoordinaatoreid, kes aitavad leida osalise töövõimega inimestele sobivaid värbamisvõimalusi ja tööülesandeid, andmebaase (abinõude registreerimine andmebaasis ja vahendusteenused töötingimustes kokkuleppimiseks). Mõnikord kaasatakse tööandjatega sõlmitud partnerlussuhetesse ka töötervishoiuspetsialistid.

 

Euroopa Ametiühingute Keskliidul (ETUC) on oluline roll puuetega inimeste heaks mõistlike abinõude rakendamise hõlbustamisel, mis on osa tema tööst tööhõive ja töötajate õiguste valdkonnas kogu Euroopas. ELi töötajaid ja ametiühinguid esindava juhtiva organisatsioonina on ETUC töötajate, sealhulgas puuetega töötajate õiguste ja huvide eestkõneleja ning tegutseb selle nimel, et töökohtades rakendatavad tegevuspõhimõtted, kollektiivlepingud ja töötamist käsitlevad õigusnormid edendaksid kaasavaid tavasid ja mõistlikke abinõusid. ETUC teeb aktiivselt koostööd tööandjate, poliitikakujundajate ja asjaomaste sidusrühmadega, et suurendada teadlikkust puuetega töötajate vajadustest ja edendada puuetega inimesi kaasavate meetmete rakendamist.

Mõnes riigis, näiteks Hispaanias, on ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid sõlminud raamlepingud, riigi ja provintsi tasandi kollektiivlepingud ning äriühingu või organisatsiooni tasandi kokkulepped selliste meetmete rakendamiseks nagu kohandamine ja ümberpaigutamine, kui see on asjakohane.

4.3 Head tavad

The 'Illustrative Examples' section of the Guide- lines presents best practices for ensuring reasonable accommodation (RA) by employers. Below is an overview of potential measures that can be implemented. For more detailed information, please refer to the 'Illustrative Examples' section.

Tehnilised meetmed

  • Tehnilised vahendid töökoha kohandamiseks (näiteks videosuurendusseade, ergonoomiline iste), nt: p X
  • Tarkvara nägemispuudega inimestele
  • Sidevahendid meelepuudega inimestele
  • Lihtsate sümbolite kasutamine intellektipuudega inimeste puhul
  • Kontrastsete värvide kasutamine töökeskkonnas, et aidata nägemispuudega töötajatel orienteeruda
  • Ligipääsetavate videokonverentsiplatvormide kasutamine (kõne teisendamine tekstiks)
  • Visuaalsete märguannete kasutamine kuulmispuudega inimeste puhul (näiteks hädaolukorrast, uksekellast, telefonikõnest, tööpäeva algusest ja lõpust märku andmiseks)

Korralduslikud meetmed

  • Töökoha, ruumide ja seadmete kohandamine
  • Füüsilised/arhitektuursed muudatused, et hõlbustada ligipääsu töökohale
  • Vaikse ruumi või individuaalse tööruumi võimaldamine, et hõlbustada keskendumist
  • Kaugtöö võimaluse pakkumine
  • Inimabi, näiteks viipekeeletõlk, suulise kõne kodeerija, juhendaja või paaristöötaja
  • Tööaja kohandamine, näiteks osaajatöö või ülejäänud meeskonnast erinev tööaeg – st individualiseeritud tööaeg, mille suhtes kollektiivset töögraafikut ei kohaldata
  • Sagedasemad puhkepausid tööpäeva jooksul (näiteks diabeediga töötajate puhul)
  • Lihtsustatud keeles suhtlemine intellektipuudega inimeste puhul
  • Istumine (töökohal, kus tavaliselt tuleb seista)
  • Tööjuhiste tõlkimine viipekeelde või kergesti loetavasse ja arusaadavasse keelde
  • Puudega töötaja määramine tema kodule geograafiliselt lähedal asuvale töökohale
  • Sõiduki kohandamine, et võimaldada puudega inimesel tööle ja koju sõita, kui tal ei ole võimalik kasutada ühistransporti
  • Koosoleku toimumiskoha valimisel ligipääsetavuse ja sidevõimaluste arvessevõtmine
  • Meeskonna restruktureerimine või ülesannete (ümber-) jaotamine
  • Puudeteadlikkuse suurendamine

Rakendamise head tavad

  • Ametijuhendi järgimist mõjutavate funktsionaalsete piirangute ja vajaliku toetuse kindlaksmääramine
  • Mõistlike abinõude rakendamine, võttes võimalikult suures ulatuses arvesse puudega töötaja vajadusi ja eelistusi
  • Kohanduste tulemuslikkuse jälgimine ja vajalike muudatuste tegemine
  • Konsulteerimine spetsialistidega, näiteks puuetega inimeste kaasamisele spetsialiseerunud konsultantidega, personalispetsialistidega ning tööõiguse ja puuetega inimeste õiguste valdkonna spetsialistidega

4.4 Täiendavad teabeallikad

Mitmes Euroopa riigis antakse välja materjale ja muud tööandjatele suunatud teavet mõistlike abinõude kohta. Neid materjale võivad koostada ministeeriumid, võrdõiguslikkust edendavad asutused või tööturuasutused või mõnikord üksused, mis on spetsialiseerunud puuetega inimeste tööhõivele avalikus sektoris. Paljudes riikides on oma roll ka tööandjate organisatsioonidel, ametiühingutel ja vabaühendustel (sealhulgas puuetega inimeste organisatsioonidel).

Muude allikate hulka kuuluvad puuetega inimeste kaasamise algatused, akadeemilised ajakirjad, õigusmaterjalid (nt kohtupraktika kokkuvõtted), puuetega inimeste kaasamise abimaterjalid tööandjatele (mis on sageli välja töötatud avaliku sektori asutuste või mittetulundusühenduste poolt või puuetega inimestega seotud algatuste raames), veebiseminarid ja -koolitus ning valdkondlike ühenduste suunised.

Põhjalik loetelu Euroopa tasandi organisatsioonidest, kellega saab konsulteerida, on esitatud allpool jaos „Rahaline toetus“.

RAHALINE TOETUS

Peamised tööandjatele mõeldud rahalise toetuse allikad, mis on abiks töökohas mõistlike abinõude rakendamisel, on riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi rahalised vahendid. Lisateavet leiate EDE riigiaruannetest „Striving for an inclusive labour market“30

Mõned ELi rahastamisallikad

Mõistlike abinõude rakendamiseks ning töökohas ligipääsetavuse ja kaasamise edendamiseks saab täiendavalt kasutada ka Euroopa Liidu rahalisi vahendeid.

 

  • Programm „Euroopa horisont“31

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Euroopa horisont“ pakub puuetega inimeste ja juurdepääsetavusega seotud projektide rahastamise võimalusi. Organisatsioonid võivad taotleda rahastamist konkreetsete projektikonkursside või teemade raames, mis keskenduvad kaasavale tehnoloogiale, abivahenditele või kaasava töökoha kujundamisele. Programmi raames edendatakse selliste uuenduslike lahenduste ja tehnoloogiate väljatöötamist, mis hõlbustavad mõistlike abinõude rakendamist töökohas.

Organisatsioonid võivad kindlaks teha asjakohased projektikonkursid või rahastamisvõimalused, millest on teatanud Euroopa Komisjon või mitmesugused ELi ametid. Konkursikutsetes tuuakse tavaliselt välja konkreetsed eesmärgid, rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja rahastamisprioriteedid, mis on seotud ligipääsetavuse ja mõistlike abinõudega. Organisatsioonid peaksid konkursi juhised hoolikalt läbi lugema, koostama projektitaotluse ja esitama selle ettenähtud tähtaja jooksul.

Taotlemisprotsess sõltub konkreetsest rahastamisprogrammist või algatusest. Tavaliselt peavad organisatsioonid esitama projektitaotluse, milles kirjeldatakse mõistlike abinõude projekti eesmärke, tegevust, oodatavaid tulemusi ja eelarvet. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid võivad hõlmata projekti kooskõla ELi prioriteetidega ja võimalikku mõju, partnerluse nõudeid ja rahalist jätkusuutlikkust. Organisatsioonidel võib olla vaja tõendada oma suutlikkust, asjatundlikkust ja kogemusi sarnaste projektide elluviimisel.

Mõistlike abinõude rakendamiseks ELi rahastamise hankimine toob mitmesugust kasu. Esiteks saadakse seeläbi rahalisi vahendeid selliste projektide elluviimiseks, millega edendatakse ligipääsetavust ja kaasamist töökohas. Samuti pakub see võimalusi võrgustike loomiseks, koostööks ja teadmiste vahetamiseks teiste samas valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja spetsialistidega. Lisaks kasvatab ELi rahastuse saamine organisatsiooni nähtavust ja usaldusväärsust ning võib suurendada tuntust nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Kui organisatsioonid mõistavad ELi rahastuse taotlemise protsessi, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume ja võimalikku kasu, saavad nad kasutada näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Euroopa horisont“ ning Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi vahendeid, et edendada puuetega töötajate juurdepääsu, kaasatust ja võrdseid võimalusi töökohas.

Teavet ja nõustamist pakkuvad organisatsioonid

  • Euroopa Puuetega Inimeste Foorum (European Disability Forum, EDF)
    Euroopa suurim puuetega inimesi esindav katusorganisatsioon, mis seisab kõigi puuetega inimeste õiguste eest. https://www.edf-feph.org/
  • AGE Platform Europe (AGE)
    Edendab igas vanuses inimeste ühiskonda, kus kõigil inimestel on kõigis eluetappides võrdsed võimalused osaleda ja olla kaasatud. https://www.age-platform.eu/
  • Euroopa toetatud tööhõive liit (European Union of Supported Employment, EUSE)
    Vabaühendus, mis hõlbustab toetatud tööhõive arendamist, et aidata puuetega inimestel pideva abi toel töötada kvaliteetsetel töökohtadel. https://euse.org/about-euse/
  • Inclusion Europe
    Organisatsioon, mis keskendub intellektipuudega inimeste ja nende perekondade õigustele ja kaasamisele. https://www.inclusion-europe.eu/
  • Iseseisva elamise Euroopa võrgustik (European Network on Independent Living, ENIL)
    Toetab puuetega inimeste õigust elada iseseisvalt ja olla kaasatud kogukonda. https://enil.eu/
  • Mental Health Europe (MHE)
    Edendab vaimse tervise probleemidega inimeste õigusi ja ­heaolu. https://www.mhe-sme.org/
  • Euroopa Pimedate Liit (European Blind Union, EBU)
    Esindab pimedate ja vaegnägijate huve Euroopas. https://www.euroblind.org/
  • Euroopa Kurtide Liit (European Union of the Deaf, EUD)
    Edendab kurtide õigusi ja viipekeelte tunnustamist Euroopas. https://www.eud.eu/
  • Euroopa düslektikuid esindavate organisatsioonide ühendus (European Dyslexia Association, EDA)
    Seisab düslektikute õiguste ja vajaduste eest kogu Euroopas. https://eda-info.eu/
  • Autism-Europe
    Rahvusvaheline ühendus, mis keskendub autismispektri häiretega inimeste õiguste ja kaasatuse edendamisele. https://www.autismeurope.org/
  • Euroopa puuetega inimestele teenuste pakkujate liit (European Association of Service providers for Persons with Disabilities, EASPD)
    Esindab teenuseosutajaid, kes töötavad puuetega, sealhulgas keha-, intellekti- ja meelepuudega inimestega. https://www.easpd.eu/
  • Euroopa Downi sündroomiga inimesi esindavate organisatsioonide ühendus (European Down Syndrome Association, EDSA)
    Seisab Downi sündroomiga inimeste õiguste ja heaolu eest. https://www.edsa.eu/
  • Euroopa Liidu Pereorganisatsioonide Liit (COFACE Families Europe)
    Seisab Euroopa puuetega inimeste ja nende perekondade õiguste ja kaasatuse eest. www.coface-eu.org
  • Kuulmispuudega laste vanemate Euroopa föderatsioon (European Federation of Parents of Hearing Impaired Children, FEPEDA)
    Edendab kurtide ja kuulmispuudega laste ja noorte ning nende perekondade võrdseid õigusi. https://fepeda.eu/
  • Euroopa hulgiskleroosi platvorm (European Multiple Sclerosis Platform, EMSP)
    Tegutseb hulgiskleroosiga inimeste elukvaliteedi parandamise nimel Euroopas. https://emsp.org/
  • Euroopa vaegkuuljaid esindavate organisatsioonide föderatsioon (European Federation of Hard of Hearing People, EFHOH)
    Esindab vaegkuuljate huve kogu Euroopas. https://www.efhoh.org/
  • Euroopa neuroloogiaühenduste föderatsioon (European Federation of Neurological Associations, EFNA)
    Keskendub neuroloogiliste häiretega, sealhulgas epilepsia, Parkinsoni tõve ja hulgiskleroosiga inimeste toetamisele ja nende huvide esindamisele. https://www.efna.net/
  • Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik
    Loodud riiklike tööturuasutuste tõhususe maksimeerimiseks. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1100&langId=en

See loetelu ei ole ammendav. Kogu Euroopas on arvukalt teisigi riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi organisatsioone ja ühendusi, kes seisavad puuetega inimeste õiguste eest. Lisateabe saamiseks tutvuge EDE riigiaruannetega „Striving for an inclusive labour market“32.

SELGITAVAD NÄITED

Selleks et täita õigusnormidest (direktiiv 2000/78/EÜ)33 tulenevat kohustust rakendada mõistlikke abinõusid ja tagada puuetega inimeste tööhõive, saavad tööandjad kasutada allpool esitatud mõistlike abinõude meetodeid, mida selgitatakse näidete abil. Neid meetodeid järgides on võimalik mõistlikke abinõusid lühikese aja jooksul rakendada.

Pange tähele, et esitatud meetodite loetelu ei ole ammendav.

meetod 1

meetod 1

tehniliste ­abivahendite ­võimaldamine

Tööandjad võivad saada abi ja tuge selleks, et võtta tööle inimesi, kes kogevad oma töös takistusi, võimaldades sellistele inimestele tehnilisi abivahendeid. Seega on kasulik selgitada välja mitmesuguste abivahendite ja IT-lahenduste olemasolu ja kättesaadavus.

1.1 Autismispektri häirega projektijuht ­ravimiettevõttes

meetod 1
Riik Austria
Tööandja Juhtiv ravimitööstuse ettevõte
Töötajat mõjutav takistus Autismispektri häire, mille tõttu töötajal on suurt keskendumist ja täpsust nõudvate korduvate ülesannete täitmiseks vaja keskkonda, mis võimaldab keskendumist.
Rakendatud mõistlikud abinõud Vaikne kontoriruum, mis võimaldab töötajal töötada välise segamiseta.
Eesmärk Hõlbustada projektijuhi ülesandeid tehniliste seadmete struktureerimisel ja haldamisel, viies need ülesanded vastavusse tema ainulaadsete tugevate külgedega.
Kasu tööandjale Abinõud muudavad töötaja jaoks lihtsamaks rakendada oma loomupärast võimet täita ülesandeid, mis nõuavad hoolikat keskendumist ja täpsust, ning selle tulemuseks on kvaliteetsem töö. Vaikse kontoriruumi võimaldamises seisnev väike kohandus toob märkimisväärset kasu olulise ja kvaliteetse töö näol. Samuti näitab see tööandja soovi luua kaasav töökeskkond, mis meelitab ligi mitmekesist võimekat töötajaskonda ja võib viia mitmekesisuse tulemusena sündinud uuendusteni.
Maksumus Minimaalne, kuna abinõud seisnevad vaikse kontoriruumi võimaldamises.

1.2 Nägemispuudega jaemüügitöötaja kaupluses

meetod 1
Riik Austria
Tööandja Selvehallide kett
Töötajat mõjutav takistus Nägemispuue
Rakendatud mõistlikud abinõud Ettelugemis- ja skaneerimisrakendusega varustatud mobiiltelefon.
Eesmärk Võimaldada töötajal täita selliseid ülesandeid nagu toodete paigutamine riiulitele ja uute töötajate koolitamine.
Kasu tööandjale Väike investeering tehnilisse abivahendisse tagab tööülesannete tõhusa täitmise ning lisaks sellele võimaldab kasutada töötaja põhjalikke teadmisi toodete asukohtade kohta uute töötajate koolitamiseks. See suurendab produktiivsust ja loob õpikeskkonna kõigi töötajate jaoks. Pealegi omandab kauplus kaasava töökoha maine, mis võib meelitada ligi mitmekülgset kliendibaasi ja võimaldab eristuda konkurentidest.
Maksumus Minimaalne, kuna tegemist on väikese investeeringuga tehnilisse abivahendisse.

1.3 Kõnekeskuse koordinaator, kellel on nägemispuue

meetod 1
Riik Austria
Tööandja Juhtiv teenuseosutaja Austria elamukinnisvaraturul
Töötajat mõjutav takistus Nägemispuue
Rakendatud mõistlikud abinõud Spetsiaalsed lugemisseadmed ja spetsiaalne arvutiekraan.
Eesmärk Võimaldada töötajal tulemuslikult koordineerida kõnesid ja käsitleda tõhusalt klientide päringuid.
Kasu tööandjale Pühendunud ja tõhus kõnekeskuse koordinaator, kellel tänu tehnilistele abivahenditele on võimalik hõlpsalt hallata keerukat suhtlust klientidega. Need kohandused ei taga mitte ainult pädevat ja lojaalset tööjõudu, vaid aitavad ka hoida kliente ja suurendada nende rahulolu. Lisaks parandab äriühing kaasava töökeskkonna edendamisega oma mainet sotsiaalselt vastutustundliku organisatsioonina, kasvatades oma atraktiivsust potentsiaalsete klientide ja töötajate silmis.
Maksumus Minimaalsest mõõdukani, kuna abinõud seisnevad eriseadmete hankimises.

1.4 Nägemispuudega raamatupidamis- ja IT-spetsialist

meetod 1
Riik Austria
Tööandja Õiglase kaubanduse sektoris tegutsev mittetulundusühendus
Töötajat mõjutav takistus Nägemispuue
Rakendatud mõistlikud abinõud Elektriline suurendusseade, kuvaluger, monitor trükimaterjalide lugemiseks ja erivalgustid.
Eesmärk Hõlbustada töötaja üleminekut välitöölt raamatupidamisse ja IT-valdkonda pärast rasedus- ja sünnituspuhkust.
Kasu tööandjale Tänu suhteliselt väikesele investeeringule tehnilistesse abiseadmetesse saab organisatsioon kvalifitseeritud ja mitmekülgse töötaja, kes suudab täita nii raamatupidamis- kui ka IT-alaseid tööülesandeid. Seeläbi tagatakse, et olulisi rolle täidab kogenud ja pühendunud inimene, ning lisaks saadetakse ka tugev sõnum selle kohta, et organisatsioon on pühendunud kaasamisele. Töötaja oskuste kogum koos kohandatud töökeskkonnaga suurendab produktiivsust ja tõstab töö kvaliteeti, mis lõppkokkuvõttes tuleb kasuks organisatsiooni missioonile ja rahalistele tulemusele.
Maksumus Minimaalsest mõõdukani, kuna abinõud seisnevad tehnilistesse abiseadmetesse investeerimises.

1.5 Pimedad ja nägemispuudega näitlejad

meetod 1
Riik Horvaatia
Tööandja Horvaatia pimedate teater, mis on tuntud lavastamise, dramaturgia ja lavakujunduse valdkonna tipptegijate kaasamise poolest.
Töötajat mõjutav takistus Nägemispuue
Rakendatud mõistlikud abinõud Kohandatud ruum, stsenograafia, käsikirjad ja lavastamismeetodid ning näitlejate jaoks nägijast abistaja kaasamine.
Eesmärk Hõlbustada pimedate ja nägemispuudega näitlejate tööd ning anda neile vahendid lavaruumi mõistmiseks ja seal liikumiseks.
Kasu tööandjale Teater ei paista silma mitte ainult oma andekate töötajate, vaid ka uuenduslike ja kohandatud meetodite poolest, mis on toonud teatrile piire nihutava loovuse ja kaasavuse maine. Abinõud võimaldavad värvata väga andekaid ja pühendunud, kuid alaesindatud näitlejaid, seeläbi rikastades teatri lavastusi ja mitmekesistades talendibaasi. Mitmekesiste võimetega näitlejate kasutamine avab uusi võimalusi lugude jutustamiseks, mis võib meelitada ligi laiemat ja pühendunumat publikut.
Maksumus Mõõdukas, kuna abinõud seisnevad ruumi ja töömeetodite kohandamises.

1.6 Nägemispuudega töötajad pangandussektoris

meetod 1
Riik Küpros
Tööandja Ligikaudu 500 töötajaga pank
Töötajat mõjutav takistus Nägemispuuded, sealhulgas pimedus ja osaline nägemine
Rakendatud mõistlikud abinõud Kohandatud tehnilised abivahendid, näiteks kuvalugerid, suurendusseadmed ja spetsiaalne lauaarvutiseadistus.
Eesmärk Kohandada kolme nägemispuudega töötaja töökohad vastavalt nende vajadustele, tagades, et neil on võimalik oma ülesandeid tulemuslikult täita.
Kasu tööandjale Sotsiaalse vastutuse kandmise ja regulatiivsete nõuete täitmise kõrval saab pank ainulaadseid vaatenurki pakkuva mitmekesise tööjõu, mis võib meelitada ligi laiemat kliendibaasi. Tehniliste abivahendite võimaldamine annab märku ka kaasavuse kultuurist, mis edendab tööandja mainet ja annab võimaluse kaasata võimekaid töötajaid. Pank saab kasu ka nende töötajate pühendumusest ja oskustest, kes on väga motiveeritud – osaliselt seetõttu, et tööandja on valmis nende vajadusi täitma.
Maksumus Mõõdukas, kuna tegemist on investeeringuga kohandatud tehnilistesse abivahenditesse.

1.7 Ajakasutuse probleemidega graafiline disainer

meetod 1
Riik Taani
Tööandja Disainibüroo
Töötajat mõjutav takistus Stressi ja sügava depressiooni tagajärgedest tulenevad ajakasutusega seotud probleemid.
Rakendatud mõistlikud abinõud Tarkvararakendus, mis aitab graafilisel disaineril tõhusalt hallata ja jaotada ülesannete ja alamülesannete täitmiseks kuluvat aega.
Eesmärk Võimaldada graafilisel disaineril keskenduda oma tööle, andes talle abivahendid, mida ta vajab oma ajakasutuse paremaks juhtimiseks.
Kasu tööandjale Tänu sellele lihtsale, kuid tõhusale abinõule hoiab tööandja tööl andeka graafilise disaineri, kes on nüüd produktiivsem ja keskendunum. See investeering mitte ainult ei paranda töötaja töötulemusi, vaid annab lisaks kõigile töötajatele märku, et ettevõttes hoolitakse nende heaolust ja edukusest, mis võib tõsta üldist töömoraali ja suurendada produktiivsust.
Maksumus Minimaalne, kuna abinõud seisnevad ajajuhtimist toetava tarkvararakenduse võimaldamises.

1.8 Karjääriredelil edasi liikuv ratastoolikasutaja

meetod 1
Riik Taani
Tööandja Äriühing
Töötajat mõjutav takistus Progresseeruva haigusega ratastoolikasutaja
Rakendatud mõistlikud abinõud Algselt seati töötaja jaoks sisse erivarustusega kodukontor. Kavandati ratastoolitõstukite ja automatiseeritud uste paigaldamist ning töökoha ja tualettruumide muutmist nii, et need oleksid ratastooliga ligipääsetavad. Kaasatud oli mitu sidusrühma, sealhulgas võtmeisikud ja puuetele spetsialiseerunud konsultandid.
Eesmärk Tulla vastu kõrgelt kvalifitseeritud töötajale, kes võib anda olulise panuse äriühingu eesmärkide saavutamisse, kuid vajab selleks ratastooliga ligipääsetavat keskkonda.
Kasu tööandjale Kõrgelt kvalifitseeritud töötaja oskusteabe rakendamine parandab produktiivsust ja toob meeskonda ainulaadse vaatenurga. Pühendumine ulatuslike abinõude rakendamisele edendab ka äriühingu mainet kaasava ja kohanduva tööandjana, mis võib anda konkurentsieelise nii andekate töötajate leidmisel kui ka kliendisuhetes.
Maksumus Mõõdukas, kuid tagab pikas perspektiivis investeeringutasuvuse, kuna äriühing säilitab andeka töötaja.

1.9 Piiratud liikumisvõimega töötaja mööbliettevõttes

meetod 1
Riik Eesti
Tööandja Keskmise suurusega mööblitootmisettevõte, kus töötab umbes 45 inimest
Töötajat mõjutav takistus Piiratud liikumisvõime ja käte liigutamise võime; suutmatus teha füüsilist tööd, mille käigus tuleb läbida pikki vahemaid või tõsta käsi õlgadest kõrgemale.
Rakendatud mõistlikud abinõud Tööandja kohandas töökeskkonda, et vähendada vajadust läbida pikki vahemaid, ja taotles Eesti Töötukassalt tehnilisi abivahendeid. Töötukassa tegi kättesaadavaks pneumaatilise tõstevahendi ja hüvitas vaakumtõstuki kulud.
Eesmärk Kohandada töökeskkonda ja pakkuda vajalikke abivahendeid, et töötaja saaks vaatamata oma liikuvuspiirangutele mugavalt ja tulemuslikult töötada.
Kasu tööandjale Tööandja saab pühendunud ja suutliku töötaja, suurendades töökohas mitmekesisust; samuti võib ta saada puuetega inimeste töölevõtmise toetust riiklikest vahenditest.
Maksumus Minimaalne, kuna seda rahastab Eesti Töötukassa.

1.10 Töötajate mitmekesisus valgusteid tootvas äriühingus

meetod 1
Riik Soome
Tööandja Valgusteid tootev äriühing, kus töötab 20 inimest ja mida juhib puudega inimene
Töötajat mõjutav takistus Mitmesugused, sealhulgas puue, vanus, pagulasseisund ja sisserändaja staatus. Ligikaudu 30 % töötajatest moodustavad haavatavad rühmad.
Rakendatud mõistlikud abinõud Tööandja pakub nägemispuudega töötajatele kohe pärast nende saabumist vajalikke valgustusseadmeid ja nägemist parandavaid vahendeid.
Eesmärk Luua kaasav töökeskkond, kus kõigil on sõltumata taustast või terviseprobleemist võimalus töötada.
Kasu tööandjale Abinõud edendavad mitmekesisust ja kaasatust, tuues äriühingusse mitmesuguseid vaatenurki ja kogemusi. See võib edendada ka äriühingu mainet õiglase tööandjana.
Maksumus Mõõdukas, tööandja rahastab abinõusid ise, kuna otsustas bürokraatlike takistuste tõttu riiklikku rahalist toetust mitte taotleda.

1.11 Töökoha kohandamine – vajalike ­muudatuste ­tegemine

meetod 1
Riik Prantsusmaa
Tööandja Groupe Bonduelle
Töötajat mõjutav takistus Töökoha kohandamist eeldav puue
Rakendatud mõistlikud abinõud Töökohtade kohandamine kinnitatud puudega töötajate jaoks, et kõrvaldada töötajaid mõjutavad takistused ja muuta võimalikult paljud töökohad ligipääsetavaks. Kohandused võivad hõlmata töökoha ergonoomilisi kohandusi, erivarustust, transpordiabi, ligipääsetavuse parandamist, koolitust, eri puuete korral vajalikke sidevahendeid ning eri vaeguste korral vajalikke tarkvara/riistvara kohandusi.
Eesmärk Muuta töökohad ligipääsetavaks, tehes vajalikke kohandusi, mida on soovitanud töötervishoiuarst ja teised kaasatud osalised, sealhulgas ametiühingud.
Kasu tööandjale Puuetega töötajate kaasamise ja ligipääsu hõlbustamine.
Maksumus Kulud kaetakse Handipoli fondist ja Agefiph’ist teatavate tingimuste alusel, kusjuures arve maksimumsumma on piiratud. Komisjoniga tuleb konsulteerida, kui eelarve ületab 5000 eurot inimese kohta aastas.

1.12 Hüperakuusiaga arvutitehnik

meetod 1
Riik Prantsusmaa
Tööandja Arvutitega seotud tugiteenuseid osutav äriühing
Töötajat mõjutav takistus Hüperakuusia – kuulmisprobleem, mis muudab inimese igapäevamüra suhtes liiga tundlikuks, mis põhjustab ebamugavustunnet ja mõjutab töövõimet.
Rakendatud mõistlikud abinõud Enne töölevõtmist ergonoomiliste vajaduste hindamise eesmärgil töötervishoiuarstiga konsulteerimine; väliste helide isoleerimiseks kõrvaklappide ostmine; terava valguse vähendamiseks ekraanifiltri paigaldamine; spetsiaalse tooli kohandamine suurema mugavuse tagamiseks; klaviatuuri- ja hiirejuhtmete pikendamine kolleegidest tuleneva müra vähendamiseks.
Eesmärk Võimaldada töötajal keskenduda oma tööülesannetele, ilma et teda häiriksid igapäevased kontorihelid, parandades seeläbi tema produktiivsust ja heaolu.
Kasu tööandjale Töötaja suurem tulemuslikkus ja produktiivsus ning parem töökultuur, mis tuleneb kolleegide solidaarsusest ja mõistvusest. Tööandja rakendas terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmas meditsiinilistele ja ergonoomiaalastele eksperditeadmistele tuginemist alates värbamise etapist, ning see osutus kasulikuks nii tööandjale kui ka töötajale.
Maksumus Mõõdukas; ergonoomiliste vahendite ja konsultatsioonide kulud kandis tööandja, kuid abinõud suurendasid produktiivsust, mistõttu tegemist oli kasuliku investeeringuga.

1.13 Vasaku kehapoole halvatusega raamatupidaja

meetod 1
Riik Prantsusmaa
Tööandja Äriühing
Töötajat mõjutav takistus Vasaku kehapoole halvatus, mis mõjutab liikuvust ja peenmotoorikat keha vasakul poolel.
Rakendatud mõistlikud abinõud Esialgne kohtumine ergonoomi ja sidusrühmadega, et määrata kindlaks eesmärgid ja kasutatavad vahendid; vaatlused töökohas, et teha kindlaks raskused, millega töötaja silmitsi seisab, näiteks ruumiplaan, mööbli paigutus ja mittetoetav tool; tegevusaruande esitamine koos kavandatud korralduslike ja materiaalsete lahendustega; töötajale mitme töölauavariandi pakkumine, mille vahel töötaja sai valida, andes seega töötajale otsustusõiguse.
Eesmärk Kohandada töökeskkonda viisil, mis kompenseerib töötaja puude, võimaldades tal seega tõhusalt jätkata oma tööd raamatupidajana.
Kasu tööandjale Kvalifitseeritud töötaja alal hoidmine, ilma et oleks vaja uut inimest tööle võtta või kedagi ümber õpetada, ning töömoraali tõstmine seeläbi, et tööandja näitas oma pühendumist kaasavusele ja töötajate heaolule.
Maksumus Mõõdukas, hõlmates ergonoomiliste vajaduste hindamise, mööbli ja muude lisaseadmete maksumust, mille kattis tööandja.

1.14 Kuulmiskahjustusega meditsiiniõde vähihaigete ­laste osakonnas

meetod 1
Riik Saksamaa
Tööandja Ligikaudu 3400 töötajaga tervishoiuteenuste osutaja, millel on mitu sidushaiglat
Töötajat mõjutav takistus Kuulmiskahjustus, täpsemalt piiratud kuulmine teatavates olukordades, kus esinevad akustilised häired või müra, või telefoni kasutamisel.
Rakendatud mõistlikud abinõud Tõhustatud signalisatsiooniseadmed palatiosakonnas, sealhulgas visuaalsed märguanded õdede töökohas olevatel keskkuvaritel ja koridorides asuvatel kuvaritel;paigaldati raadiosignalisatsioonisüsteem, mis saadab signaale Infusomatist meditsiiniõe kantavale vastuvõtjale;samuti paigaldati uus traadita telefon, millel on helitugevuse reguleerimise ja vibratsiooni funktsioonid, vilkuvad märgutuled ja Bluetooth õe kuuldeaparaadiga ühendamiseks.
Eesmärk Võimaldada kvalifitseeritud meditsiiniõel vaatamata kuulmiskahjustusele tulemuslikult täita oma ülesandeid vähihaigete laste osakonnas.
Kasu tööandjale Nende spetsialiseeritud abinõude rakendamine võimaldab hoida tundlikus haiglaosakonnas tööl kõrgelt kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud meditsiiniõde. Lisaks näitab see organisatsiooni pühendumist kaasavusele, mis võib tõsta töömoraali, meelitada ligi võimekaid töötajaid ja tugevdada organisatsiooni mainet tervishoiusektoris.
Maksumus Mõõdukas, kuid pikas perspektiivis kasulik tänu töötaja alalhoidmisele, patsientide paremale ravile ja maine edendamisele.

1.15 Ratastoolikasutajast ametnik

meetod 1
Riik Itaalia
Tööandja Riigiamet
Töötajat mõjutav takistus Kehapuue, mis ratastooli kasutamise vajaduse tõttu raskendab ligipääsu määratud parkimiskohale.
Rakendatud mõistlikud abinõud Töötaja taotluse alusel anti talle viivitamata luba kasutada ratastooliga hõlpsamini ligipääsetavat parkimiskohta.
Eesmärk Muuta töötaja jaoks tööle tulemine ja töölt lahkumine hõlpsamaks, ilma et ta peaks vaeva nägema raskemini ligipääsetavas parkimiskohas navigeerimisega. Töötaja saabub tööle õigel ajal ja heatujuliselt, olles valmis produktiivselt panustama.
Kasu tööandjale Parkimiskohtade kohandamisega kaasnesid minimaalsed kulud ja jõupingutused. Töötaja taotlus rahuldati kiiresti ning see muutis tema igapäevase tööletuleku ja töölt lahkumise lihtsamaks ja vähem stressirohkeks. Tööandja ilmutas töötaja konkreetse vajaduse rahuldamisel paindlikkust ja kiiret tegutsemist. Samuti näitab see, et ka väikesemahulised meetmed võivad aidata kaasa kaasavama töökeskkonna loomisele, millest saavad kasu nii töötajad kui ka tööandja.
Maksumus Minimaalne, kuna abinõud hõlmasid ainult uue parkimiskoha määramist.

1.16 Mõistlikud abinõud liikumispuudega töötaja jaoks

meetod 1
Riik Itaalia
Tööandja ASL (kohalik tervishoiuamet)
Töötajat mõjutav takistus Raskused töökohas, mis on tingitud südamehaiguse tõttu süvenevatest motoorsetest häiretest.
Rakendatud mõistlikud abinõud Töökoha ümberpaigutamine täielikult ligipääsetavasse kontoriruumi ja tööaja kohandamine, et võtta arvesse raskenenud puuet.
Eesmärk Luua kaasav ja toetav töökeskkond, võttes arvesse töötaja muutunud olukorda.
Kasu tööandjale Töötaja tööl hoidmine, suurem töövõime ja parem töömoraal tänu sobivamale töökeskkonnale, mis soodustab lojaalsust ja rahulolu. Puuetega töötajate parem toetamine, luues töökoha, kus väärtustatakse kaasavust ja mis vastab individuaalsetele erivajadustele.
Maksumus Minimaalne või mõõdukas, hõlmates kontoriruumi muudatuste või kohanduste kulusid, mida kompenseerib töötajate suurem rahulolu ja produktiivsus.

1.17 Uus kehapuuetega töötaja

meetod 1
Riik Luksemburg
Tööandja Luksemburgi kõrgkool, kus on umbes 300 õppejõudu ja 7000 üliõpilast
Töötajat mõjutav takistus Kehapuuded, mis nõuavad istekoha ja töölaua reguleerimist.
Rakendatud mõistlikud abinõud Koostöö kohaliku töötervishoiuteenistusega, et selgitada välja töötaja vajadused; soovituste alusel spetsiaalse tooli ja reguleeritava laua võimaldamine.
Eesmärk Luua mugav ja toimiv töökeskkond, mis võimaldab töötajal oma tööd tulemuslikult teha.
Kasu tööandjale Konsulteerimine ekspertidega tagab, et abinõud on sobivad ja tõhusad, suurendades töötaja töövõimet ja rahulolu. Abinõud edendavad kaasavuse kultuuri, mis võib parandada asutuse mainet ja muuta selle suuremale hulgale võimekatele töötajatele ligitõmbavaks.
Maksumus Mõõdukas, hõlmates erimööbli ostmist ja konsulteerimist töötervishoiuteenistusega.

1.18 Inklusioonkeha müosiiti põdev pikaajaline töötaja

meetod 1
Riik Madalmaad
Tööandja Äriühing, kus töötaja on töötanud 35 aastat
Töötajat mõjutav takistus Inklusioonkeha müosiit, haruldane lihashaigus, mis on tugevalt mõjutanud töötaja liikumisvõimet ja lihasjõudu.
Rakendatud mõistlikud abinõud Töötaja viimine torulukksepa ametikohalt teisele ametikohale, mida tal on füüsiliselt võimalik täita. Spetsiaalsete toolide, täpsemalt mitmeotstarbelise ratastega tooli ja sadultooli ostmine, et minimeerida jalgade koormust alumiiniumosakonnas töötamisel. Töötaja hindab tema heaks rakendatud abinõusid ja võimalust jätkata ettevõttesse panustamist. Kuigi tema töö iseloom on muutunud, leiab ta ka uues rollis väärtust ja eneseteostuse võimalusi.
Eesmärk Võimaldada töötajal jätkata töötamist vaatamata tema terviseprobleemile, säilitades tema väärtuse äriühingu jaoks ja tema isikliku rahulolu töötamise võimalusega.
Kasu tööandjale Tööandja hoiab alal kogenud ja pühendunud töötaja, seeläbi säilitades ettevõttesisesed teadmised. Abinõud näitavad pühendumist töötajate heaolule ja kaasamisele. UWV (töötajate kindlustusagentuur) osaline rahaline toetus vähendab abinõude maksumust.
Maksumus Mõõdukas, seisneb peamiselt spetsiaalsete toolide maksumuses. Seda subsideerib UWV, mis vähendab rahalist mõju tööandjale.

1.19 Vaegnägijast telefonimüügiagent

meetod 1
Riik Poola
Tööandja Tuntud telefonimüügiettevõte
Töötajat mõjutav takistus Müügiagent on vaegnägija ja tema seisund võib mõjutada tema võimet täielikult kasutada standardset kontoritehnikat.
Rakendatud mõistlikud abinõud Arvuti kohandamine, et see vastaks paremini töötaja nägemispiirangutele; töötaja töökohta taotluse alusel tekstisuurendaja ja kõnesüntesaatori paigaldamine.
Eesmärk Võimaldada töötajal tulemuslikult juhtida telefonimüügimeeskonda, edendades samal ajal kaasavat töökohta, kus igaüks saab puudele vaatamata anda oma täieliku panuse. Need abinõud aitavad töötajal puudest tingitud puhutiste raskustega toime tulla ja oma tööga suurepäraselt hakkama saada.
Kasu tööandjale Tööandja säilitab väga võimeka ja empaatilise meeskonnajuhi, kes suudab mõista puuetega alluvaid. Abinõude rakendamisega seati kaasamise standard, mis edendab tööandja mainet ja võib meelitada ligi laiemat hulka võimekaid töötajaid. Abinõud aitavad kaasa üldisele positiivsele töökultuurile. Tööandja pühendumine mõistlike abinõude rakendamisele teenib kahte eesmärki: see võimaldab töötajal olenemata piiratud nägemisvõimest tõhusalt töötada ning suurendab ka meeskonna üldist tulemuslikkust.
Maksumus Mõõdukas, kuna abinõud seisnevad spetsiaalse riist- ja tarkvara hankimises.

1.20 Kuulmispuudega laojuhataja

meetod 1
Riik Portugal
Tööandja Jäätisevabrik
Töötajat mõjutav takistus Kandidaadi kuulmispuue raskendab tellimuste haldamist telefoni teel, mis on äriühingus tavapraktika.
Rakendatud mõistlikud abinõud Telefoni teel tellimise asendamine arvutipõhise süsteemiga, mis võimaldab laos tellimusi vastu võtta e-posti teel. Telefonipõhise tellimissüsteemi asendamine e-postil põhineva süsteemiga on lihtne, kuid tõhus lahendus, mis ei ole kasulik mitte ainult töötajale, vaid võib ka tellimuste käsitlemise protsessi sujuvamaks muuta.
Eesmärk Hõlbustada kandidaadi rolli laojuhatajana, võimaldades tal tõhusalt hallata varusid, täita tellimusi ja koordineerida tegevust kauplustega, ilma et oleks vaja auditoorset suhtlust. Kandidaat saab täita oma juhtimisülesandeid ilma suhtlemistakistusteta, mis muudab tema töö produktiivsemaks ja tõhusamaks. Kuulmisvaegus ei piira enam tema võimet ladu tulemuslikult juhtida.
Kasu tööandjale Abinõud muudavad tellimisprotsessi sujuvamaks ja potentsiaalselt tõhusamaks, vähendades telefoni teel tekkida võiva vääritimõistmise ohtu. Abinõud saadavad tugeva sõnumi selle kohta, et äriühing on pühendunud mitmekesisusele ja kaasavusele, mis edendab äriühingu mainet. Abinõud suurendavad võimekate töötajate kaasamise võimalusi, näidates, et äriühing on valmis oma töökorraldust kohandama, et tulla vastu puudega kvalifitseeritud kandidaatidele.
Maksumus Minimaalsest mõõdukani, kuna abinõud seisnevad arvuti ja võimaliku tarkvara seadistamises e-postiga saadetud tellimuste haldamiseks.

1.21 Mitme vaegusega haldustöötaja haiglas

meetod 1
Riik Rootsi
Tööandja Avaliku sektori haigla
Töötajat mõjutav takistus Mitu vaegust, näiteks lihasdüstroofia, nägemise kadu ja tundlikkus kognitiivse ülekoormuse suhtes.
Rakendatud mõistlikud abinõud Spetsiaalne arvutiprogramm ja ekraan nägemiskao kompenseerimiseks; avar kontor tualettruumi lähedal ja ratastooliga ligipääsetav parkimiskoht; omaette kabinet kognitiivse ülekoormuse vältimiseks; puhketool kabinetis; pikad lõunapausid; üle nädala toimuvad kohtumised juhiga, et vaadata üle töötaja töögraafik ja teha plaane edaspidiseks.
Eesmärk Toetada töötajat haldusülesannete täitmisel, täites tema erinevad vajadused ja tagades, et töökoht toetab teda kõigis aspektides: füüsilises, visuaalses ja kognitiivses aspektis.
Kasu tööandjale Tööandja säilitab väärtusliku töötaja, kellel on erioskused haldusülesannete täitmisel. Seatud on terviklike mõistlike abinõude standard, mis edendab haigla mainet kaasava tööandjana. Abinõud suurendavad töötaja heaolu ja töörahulolu, mis tõenäoliselt parandab üldist produktiivsust. See Rootsi haigla näitab, kuidas tööandja võib minna minimaalsetest kohandustest kaugemale, et tõeliselt edendada kaasavat töökeskkonda.
Maksumus Mõõdukast suureni, kuna abinõud seisnevad eriseadmete ostmises, kontoriruumi muutmises ja töögraafiku kohandamises.

1.22 ENEDISe kutsealase integreerimise kokkulepe, millega säilitatakse puuetega inimeste töökohad ja tagatakse nende karjääri areng aastatel 2021–2023

meetod 1
Riik Prantsusmaa
Tööandja ENEDIS
Töötajat mõjutav takistus Mõned puuded nõuavad töökoha või töövahendi kohandamist, et töötaja saaks jääda või naasta tööle. Muudatusi soovitab äriühingu töötervishoiuarst ning need tehakse ametiühingutega konsulteerides ja võimalikult kiiresti enne töötaja tööle asumist.
Rakendatud mõistlikud abinõud Ametiühingute ja tööandja vahel saavutatud kokkuleppega nähti ette töökohtade kohandamisega seotud teenused ja abivahendid, mida soovitas töötervishoiuarst, sealhulgas kaugtöö puhul. Kaugtöö puhul tehakse kohandusi, et hõlbustada töötaja tööd kodus, võimaluse korral samal viisil, nagu äriühingus kohapeal.
Eesmärk Tagada äriühingus usaldusväärne raamistik, et puuetega töötajate heaks tehtaks vajalikke kohandusi ja rakendataks abinõusid nii äriühingus kohapeal kui ka kodus töötamise hõlbustamiseks.
Kasu tööandjale Vajalike kohanduste ja abinõude hõlbustamisega toetab tööandja puuetega inimeste kaasamist ja jätkuvat töötamist.
Maksumus Äriühingus oli ette nähtud puuetega töötajate eelarve, et pakkuda teenuseid ja abivahendeid töökohtade ja kaugtöö kohandamiseks, sealhulgas töökohtade füüsiliseks muutmiseks töötajate kodudes ja kompenseerivate seadmete võimaldamiseks.

meetod 2

meetod 2

isiklik abi

Inimesed, kellel on probleeme mälu või keskendumisega, saavad siiski kasutada oma teadmisi, tuginedes isikliku abi teenustele. Tööandjatel, tööhõivekeskustel ja üksikisikutel on võimalik isiklikke abistajaid leida paljude veebisaitide kaudu. Üks hea näide on Taanis tegutsev Handicap og Job. Tööandjad saavad sellistest allikatest teavet isikliku abi ja toetuste, uute koolilõpetajate palgatoetuste ja mentorite toetuse kohta. Individualiseeritud hindamisel keskendutakse takistustega silmitsi seisva töötaja tugevatele külgedele ja vajadustele ning tööandja võib seejärel kaaluda, millisel ametikohal on töötajal suurim potentsiaal.

2.1 Antwerpeni juhtimiskooli nooremteadur

meetod 2
Riik Belgia
Tööandja Antwerpeni juhtimiskool (AMS)
Töötajat mõjutav takistus Intellektipuue
Rakendatud mõistlikud abinõud Ligipääsetav värbamisprotsess; töötaja vajadustele kohandatud mõistlikud abinõud; kolleegide kaasamine ja koolitamine, et toetada uut töötajat, ning mentorlussüsteemi rakendamine. Inimene sai oma esimese tasustatud töökoha ja tundis, et ta on töökohas sisuliselt kaasatud.
Eesmärk Võimaldada intellektipuudega inimesel töötada nooremteadurina, kes meeskonnaliikmena täidab mõtestatud uurimisülesandeid.
Kasu tööandjale Abinõud näitasid mitmekesise ja kaasava töökeskkonna väärtust. Tööandja lõi eduka mentorlussüsteemi, mida kohaldatakse tulevaste uute töötajate puhul, parandades seeläbi kõigi kolleegide kaasamist. Meetmed parandasid meeskonna dünaamikat, edendades kaasavat keskkonda. Algatusel oli tugevam mõju: mentorlussüsteem on nii edukas, et seda kohaldatakse nüüd kõigi uute töötajate puhul.
Maksumus Minimaalsest mõõdukani, hõlmates värbamisprotsessi kohandamist, mõningaid tööruumi või töövahenditega seotud mõistlikke abinõusid ning mentorlussüsteemi loomist.

2.2 Puudega pensionär autotöökojas

meetod 2
Riik Taani
Tööandja Kohalik autotöökoda
Töötajat mõjutav takistus Töötajal on intellektipuue, mistõttu ta vajab tööülesannete mõistmisel ja alustamisel lisatuge.
Rakendatud mõistlikud abinõud Palgatoetused töötaja palkamiseks 20 tunniks nädalas ning tööülesannete täitmisel juhendava ja toetava isikliku abistaja palkamiseks 10 tunniks nädalas.
Eesmärk Anda puudega pensionärile võimalus teha tööd, mida ta naudib ja oskab, ning seeläbi töökoja tegevusse panustada. Isiklik abistaja aitab töötajal tööülesannetega kohaneda, võimaldades tal oma rolli täita.
Kasu tööandjale Puudega pensionäri töölevõtmine mitmekesistab tööjõudu ja võib anda tööandjale õiguse saada rahalise stiimulina riiklikku palgatoetust. Puudega inimese töölevõtmine võib edendada ka töökoja mainet sotsiaalselt vastutustundliku tööandjana, meelitades ligi rohkem kliente, kes hindavad kaasavaid ettevõtjaid.
Maksumus Minimaalsest mõõdukani, kuna 10 tunniks nädalas isikliku abistaja palkamise kulud kompenseeritakse osaliselt riikliku palgatoetustega puudega pensionäri töölevõtmiseks.

2.3 Mäluprobleemidega sekretär

meetod 2
Riik Taani
Tööandja Äriühing
Töötajat mõjutav takistus Sekretäril on ajukahjustuse tõttu mäluprobleemid, mistõttu tal on keeruline oma tööpäeva planeerida ja struktureerida.
Rakendatud mõistlikud abinõud Igal hommikul üks tund isiklikku abi, mis seisneb selles, et kolleeg aitab sekretäril päeva ülesandeid korraldada.
Eesmärk Pakkuda sekretärile tema tööülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikku tuge, tagades seeläbi tema ametialase arengu ja töörahulolu. Samuti aitab see hoida teda kogu päeva jooksul hõivatud ja produktiivsena.
Kasu tööandjale Tööandja säilitab hinnatud töötaja, kelle roll on kontori sujuva toimimise tagamisel väga oluline. Viie tunni eest nädalas makstav palgatoetus aitab kanda palgakulusid ning isikliku abistaja olemasolu ei ole kasulik mitte ainult sekretärile, vaid muudab ka kontori toimimise planeerimise sujuvamaks, parandades seeläbi üldist produktiivsust.
Maksumus Minimaalsest mõõdukani, kuna kulud kompenseeritakse viie tunni eest nädalas makstava toetusega, mida antakse puuetega inimeste tööhõive toetamiseks.

2.4 Autistist arvutiinsener

meetod 2
Riik Portugal
Tööandja Hargmaine energeetikasektori ettevõtja
Töötajat mõjutav takistus Autism võib mõjutada arvutiinseneri võimet täita teatavaid akadeemilisi nõudeid, osaleda rühmaesitlustes, kirjalikes testides ja vestlustes ning integreeruda sujuvalt meeskonda.
Rakendatud mõistlikud abinõud Akadeemilise kraadi nõude paindlikkus: algselt oli nõutav magistrikraad, kuid kandidaadi kraadi aktsepteeriti; individualiseeritud värbamisprotsess: esitlus ja kirjalikud testid korraldati individuaalselt, et võtta arvesse kandidaadi vajadusi; integratsioonietapp: äriühing valis välja töötajale kõige paremini sobiva töövaldkonna ja meeskonna ning korraldas kohtumised tulevaste juhtidega, et suurendada teadlikkust ja anda nõu igapäevase rutiini kohta.
Eesmärk Võimaldada kandidaadil värbamisprotsessis täiel määral osaleda ja anda sisuline panus töösse, võttes ühtlasi arvesse tema seisundist tulenevaid ainulaadseid probleeme ja tugevaid külgi.
Kasu tööandjale Tööandja saab kvalifitseeritud ja erioskustega arvutiinseneri. Kaasava keskkonna edendamine näitab ettevõtja sotsiaalset vastutust ja võib meelitada ligi laiemat hulka võimekaid töötajaid. Tulevased juhid saavad teadlikuks mitmekesisusest oma meeskonnas, mis parandab nende juhtimisoskusi ja soodustab kaasavamat töökeskkonda.
Maksumus Minimaalne, hõlmates värbamisprotsessi kohandamise kulusid, sealhulgas individuaalsetele testidele ja esitlustele kuluvat aega ning juhtide poolt teadlikkuse tõstmiseks korraldatud koosolekutele kuluvat aega.

2.5 Autistlike töötajate värbamisprotsessi kohandamine ja tööalane nõustamine

meetod 2
Riik Taani
Tööandja Mitmesugused äriühingud ja organisatsioonid
Töötajat mõjutav takistus Iga autistlik inimene on ainulaadne ja vajab tööhõivega seoses kohandatud tuge, näiteks selleks, et tagada sobiv suhtlus ja täita töötaja võimalikke sensoorseid vajadusi töökohas.
Rakendatud mõistlikud abinõud Töönõustamisettevõte pakub tööandjatele tuge, et tagada autistlikule kandidaadile sobiv värbamisprotsess ja toetada autistliku inimese tööleasumist, ning pakub edaspidi ka autistlikule töötajale ja juhtidele korrapärast nõustamist.
Eesmärk Töönõustamisettevõte aitab viia autistlike inimeste oskusi ja omadusi kokku rollidega, mis sobivad nende ainulaadse tööviisiga ja võimaldavad kasutada ära nende erilisi tugevaid külgi. Nad aitavad autistlikel inimestel leida tööandjaid, kes kasutavad nende võimeid maksimaalselt ära, võttes samal ajal asjakohaselt arvesse nende probleeme.
Kasu tööandjale Tööandjaid toetatakse erinevate võimetega töötajate meeskondade loomisel.
Maksumus Mõõdukas

meetod 3

meetod 3

töökeskkonna kohandamine
(sealhulgas kaugtöö)

Puudega või krooniliste haigustega töötajate tööhõive toetamine hõlmab töökeskkonna kohandamist, sealhulgas kaugtööd. Lisaks mööbli, seadmete ja ruumide kohandamisele võiksid nii avaliku kui ka erasektori tööandjad pakkuda ka võimalust teha kaugtööd. Nii saavad näiteks raske kehapuudega ratastoolikasutajad või nägemispuudega inimesed vajaduse korral teha kaugtööd.

3.1 Ratastoolikasutajast kohtunik

meetod 3
Riik Belgia
Tööandja Avaliku sektori kohtusüsteem
Töötajat mõjutav takistus Suusaõnnetuse tagajärjel tekkinud kehapuue – tetrapleegia, mis raskendab traditsioonilises kohtumajas töötamist ja sinna pääsemist.
Rakendatud mõistlikud abinõud Kohtuniku jaoks kohandati tema kodus töökoht, kus ta saab teha kaugtööd kolmel või neljal päeval nädalas; muud abinõud hõlmavad paindlikku tööaega ja rahalist toetust tööruumi kohandamiseks.
Eesmärk Võimaldada kohtunikul jätkata oma ametikohustuste täitmist ja anda tõhus panus kohtusüsteemi toimimisse, säilitades sama positsiooni nagu tema terved kolleegid.
Kasu tööandjale Abinõud võimaldavad hoida alal kogenud kohtuniku, säilitades seeläbi kohtusüsteemi kvaliteedi. Abinõud näitavad pühendumist kaasamisele ja mitmekesisusele, mis võib edaspidi aidata meelitada ligi mitmekesisemat andekat töötajaskonda. Loodud on pretsedent mõistlike abinõude rakendamiseks avalikus sektoris.
Maksumus Mõõdukas, hõlmates koduse töökoha kohandamise kulusid.

3.2 Nägemispuudega arvutioperaator

meetod 3
Riik Rumeenia
Tööandja IT-ettevõtja
Töötajat mõjutav takistus Töötajal on nägemispuue, mis raskendab standardsete arvutiseadmete kasutamist ning mõjutab tema võimalusi tööle ja koju sõita, kuna ühistransport ei ole talle ligipääsetav.
Rakendatud mõistlikud abinõud Tööandja kattis töötaja poolt internetist tellitud eriseadmetega seotud kulud; töötajale võimaldatakse mitme projekti rakendamisel paindlikumaid tähtaegu ja tal lubatakse töötada peamiselt kodus; kolleegid pakuvad lisatuge nende ülesannete täitmisel, mille jaoks abistavast tarkvarast ei piisa.
Eesmärk Võimaldada töötajal tulemuslikult tegutseda arvutioperaatorina ja panustada ettevõtte projektidesse, võttes arvesse tema nägemispuuet.
Kasu tööandjale Tööandja palkab ja hoiab alal võimeka arvutioperaatori, kes toob meeskonda väärtuslikke oskusi. Abinõud edendavad ettevõtja mainet kaasava tööandjana, mis võib meelitada ligi mitmekesisemat andekat töötajaskonda. Abinõud soodustavad ka toetavat ja koostööle suunatud töökeskkonda.
Maksumus Mõõdukas, hõlmates spetsiaalsete arvutiseadmete hankimist ja tarkvara kohandamist.

meetod 4

meetod 4

paindlik tööaeg

Puuetega inimeste individuaalsetele vajadustele kohandatud tööaeg võimaldab neil tööturul osaleda. Selle lahenduse jaoks ei ole vaja erilisi töövahendeid ega füüsilisi muudatusi, samuti ei ole selleks vaja riiklikke toetusi. Ainus nõue on, et tööandja tuleks vastu puuetega töötajatele, kellel võib olla vaja töötada teisiti kui enamik nende kolleege.

4.1 IT-spetsialist, kelle lapsel on mitmikpuue

meetod 4
Riik Horvaatia
Tööandja Suur telekommunikatsiooniettevõtja
Töötajat mõjutav takistus Töötaja on mitmikpuudega lapse ema, kes seisab aktiivselt oma lapse õiguste eest. See eeldab paindlikku töögraafikut ning toetavat meeskonda ja keskkonda.
Rakendatud mõistlikud abinõud Äriühing võimaldab paindlikku tööaega ja soodustab kvaliteetset koostööd töötaja meeskonnas; äriühingu töökultuur edendab kollegiaalsust, mis on töötaja jaoks äärmiselt oluline selleks, et tasakaalustada tööülesandeid aktiivse õiguste kaitsja ja ema rolliga.
Eesmärk Võimaldada emal säilitada kvaliteetne erialane töö samal ajal, kui ta hoolitseb oma puuetega lapse eest.
Kasu tööandjale Tööandja hoiab alal kõrge kvalifikatsiooniga IT-spetsialisti, kellel on äriühingus 20-aastane töökogemus. Abinõud edendavad ka ettevõtja mainet kaasava ja toetava tööandjana, mis oli üks põhjus, miks ta valiti 2020. aastal üheks aasta tööandjaks puuetega inimesi palkava ettevõtjana.
Maksumus Minimaalsest mõõdukani, hõlmates peamiselt juhtimisalast tegevust paindliku ja toetava töökeskkonna tagamiseks.

4.2 Vaimse tervise probleemide diagnoosiga IT-spetsialist

meetod 4
Riik Taani
Tööandja Väikeettevõtluskeskus IT-sektori iduettevõtjatele
Töötajat mõjutav takistus Skisofreenia vormi diagnoos, mille tõttu töötaja vajab teistest erinevat töögraafikut ja psühholoogiga konsulteerimist tööajal.
Rakendatud mõistlikud abinõud Tööandja lubab töötajal töötada peamiselt öösel, mil ta on kõige produktiivsem; samuti võtab tööandja arvesse töötaja vajadust konsulteerida üks kord nädalas tööajal psühholoogiga.
Eesmärk Võimaldada töötajal tõhusalt töötada vastavalt oma individuaalsetele vajadustele, aidates samal ajal täita keskuse eesmärki abistada IT-sektori iduettevõtjaid.
Kasu tööandjale Tööandja saab pühendunud IT-spetsialisti, kelle erilaadne tööaeg võib olla kasulik projektide puhul, millega tuleb tegeleda ööpäevaringselt. Lisaks on kaasav lähenemisviis positiivne eeskuju teistele keskuse ettevõtjatele, edendades mitmekesisuse ja aktsepteerimise kultuuri.
Maksumus Minimaalne, hõlmates peamiselt juhtimise paindlikkust, et võimaldada töötajale teistsugust tööaega ja arvestada tema vajadust psühholoogiga konsulteerimise järele.

meetod 5

meetod 5

paindlik tööülesannete ­täitmise korraldus

Tööülesannete ümberkorraldamine (kohandamine) on toetatud tööhõive strateegia osa ning see võib olla abiks eriliste töötamise ja osalemise takistustega inimestele. Seda võidakse teha töötamise algperioodil, pärast individualiseeritud hindamist. Tööülesannete kohandamise kaudu rakendatavad mõistlikud abinõud võimaldavad vahetada konkreetseid tööülesandeid või nende elemente, et kasutada maksimaalselt ära puudega inimese individuaalseid oskusi, lastes tal täita ülesandeid, milles ta on kõige osavam või edukam.

5.1 Kaasav praktika (kutsehariduse ja -õppe raames) masinaehituse erialal

meetod 5
Riik Austria
Tööandja Maailma eri riikides masinaehituse valdkonnas tegutsev ettevõte
Töötajat mõjutav takistus Noortel puuetega õppuritel võib esineda raskusi masinaehituse erialal standardse kolmeaastase praktilise kutseõppe läbimisel.
Rakendatud mõistlikud abinõud Koostöös vabaühendusega pakub ettevõte kohandatud kaheaastast kutseõppeprogrammi, mis võimaldab praktikantidel keskenduda masinaehituse valdkonna konkreetsetele osadele, mis vastavad nende individuaalsetele tugevatele külgedele ja võimetele. Programmis kasutatakse selliseid meetodeid nagu töö „osadeks võtmine“, et teha kindlaks igale õppurile kõige sobivamad tööülesanded.
Eesmärk Pakkuda kaasavat haridust, mis annab noortele õppuritele tunnustatud kutseõppediplomi masinaehituse valdkonnas. Lõppeesmärk on valmistada neid ette üldisele tööturule sisenemiseks ja võimalikuks tulevaseks töötamiseks ettevõttes endas.
Kasu tööandjale Selle kaasava programmi pakkumisega kannab ettevõte sotsiaalset vastutust ja võib leida uusi võimekaid töötajaid, vähendades praktikaprogrammidest väljalangemise määra. Kaasav kutsehariduse ja -õppe programm edendab ettevõtte mainet ja annab võimaluse palgata mitmekesisemat tööjõudu.
Maksumus Mõõdukas, hõlmates partnerlust vabaühendusega, praktikaprogrammi kohandamist ja programmi läbiviimist ettevõtte ruumides.

5.2 Nägemispuudega mesinik

meetod 5
Riik Horvaatia
Tööandja Perekonna mesindustalu
Töötajat mõjutav takistus Mesinikul on nägemispuue, mis raskendab nägemist nõudvaid ülesandeid, nagu seadmete käsitsemine ja hankimine ning kvaliteedikontroll.
Rakendatud mõistlikud abinõud Mesiniku võimetele kohandatud arvuti ning mesiniku enda poolt välja töötatud kohandatud tööriistade ja abivahendite kasutamine; koolitus erialaste loengute ja kogenud mesiniku mentorluse näol.
Eesmärk Hallata mesindustegevuse kõiki aspekte alates hankimisest ja müügist kuni turunduse, tootedisaini ja kvaliteedikontrollini, samal ajal kohandades töövahendeid ja -meetodeid vastavalt mesiniku erivajadustele.
Kasu tööandjale Pereettevõtte juhina on mesinik edukalt muutnud oma hobi elukutseks. Kohandatud töövahendid ja koolitus mitte ainult ei võimalda tal ülesandeid tõhusalt täita, vaid on toonud ka mitmeid auhindu toodete kvaliteedi eest.
Maksumus Minimaalsest mõõdukani, kuna abinõud seisnevad arvuti kohandamises ja kohandatud töövahendite väljatöötamises.

5.3 Hotelli töötajad

meetod 5
Riik Leedu
Tööandja Hotell Vilniuses
Töötajat mõjutav takistus Eri puuetega inimesi võivad mõjutada piirangud, mis ei võimalda neil tulemuslikult täita hotellis täidetavaid traditsioonilisi tööülesandeid nende kõigis aspektides.
Rakendatud mõistlikud abinõud Tööülesannete täitmise ümberkorraldamise strateegia, mis hõlmab tööülesannete kohandamist individuaalse hindamise alusel eesmärgiga lasta puuetega inimestel täita ülesandeid, milleks neil on ainulaadsed oskused.
Eesmärk Kohandada tööülesandeid nii, et puuetega inimesed saaksid maksimeerida oma produktiivsust ja töörahulolu, ning seeläbi edendada mitmekesisust ja kaasatust töökohas.
Kasu tööandjale Tööandja kasutab ära puuetega töötajate ainulaadseid oskusi ja pädevusi, mis annab võimaluse täita lüngad rollides või ülesannetes, mida teised töötajad ei pruugi sama hästi täita. Abinõud suurendavad töökoha mitmekesisust ja rõhutavad tööandja pühendumist sotsiaalsele vastutusele.
Maksumus Minimaalsest mõõdukani, kuna individuaalsete hindamiste ja tööülesannete täitmise ümberkorraldamisega seotud algseid kulusid tasakaalustab kohandatud ülesannete tõhusamast täitmisest saadav kasu.

Näiteid süsteemsetest meetmetest

Konkreetsed näited mõistlike abinõude kohta annavad kasulikku mõtteainet, kuid lisaks neile on olemas hulk süsteemseid strateegiaid, mille saab võtta kasutusele riigi tasandil. Neid strateegiaid võivad algatada nii riigiasutused, ametiühingud kui ka erasektor. Süsteemsete meetmete rakendamisega integreeritakse mõistlike abinõude hõlbustamine sujuvalt tööhõiveprotsessi igasse etappi, milleks on värbamine, tööl hoidmine ja karjääri areng. See mitte ainult ei soodusta kaasava ja mitmekesise töökoha loomist, vaid tõstab ka tööjõu üldist produktiivsust ja töömoraali. Tööandjatel on selles muutuses keskne roll ja nende tavade omaksvõtmisega saavad nad olla teejuhiks puuetega inimeste jaoks õiglasema ja ligipääsetavama töökeskkonna loomisel.

1 KLAPjob: paindlikud töökohad intellektipuudega inimestele

Riik Taani
Tööandja Mitmesugused algatuses KLAPjob osalevad omavalitsused, äriühingud ja organisatsioonid
Töötajat mõjutav takistus Intellektipuudega ja muude kognitiivsete probleemidega inimestel on traditsioonilises tööhõiveolukorras raske toime tulla.
Rakendatud mõistlikud abinõud KLAPjob pakub subsideeritud palgaga paindlikku ja kohandatud tööd ning aitab leida kandidaatidele töökohti, mis vastavad nende oskustele ja eelistustele.
Eesmärk Võimaldada intellektipuudega ja muude kognitiivsete probleemidega inimestel leida nende võimetele vastavat mõtestatud tööd, suurendades seeläbi nende sotsiaalset kaasatust ja iseseisvust.
Kasu tööandjale Tööandjad saavad kasutada toetust, mis võimaldab neil vähendada makstavat tunnitasu ning ühtlasi mitmekesistada oma tööjõudu ja täita sotsiaalse vastutuse eesmärke.
Maksumus Minimaalne, kuna tööandja makstav tunnitasu väheneb 3 euro võrra, mis võib korvata võimalike vajaminevate abinõudega seotud kulud.

2 Õppefilmid

Riik Taani
Tööandja Riiklik sotsiaalteenuste amet
Töötajat mõjutav takistus Mitmesugused puuded
Rakendatud mõistlikud abinõud Kümnest filmist koosnev sari, mis sisaldab näiteid erisugustes töökeskkondades puuetega inimeste heaks rakendatavate mõistlike abinõude heade tavade kohta. Need 10 filmi tutvustavad parimaid mõistlikke abinõusid, mille eesmärk on aidata puuetega inimestel tööd leida või säilitada.
Eesmärk Suurendada teadlikkust puuetega inimeste probleemidest ning abinõudest, mida need inimesed vajavad töö leidmiseks või säilitamiseks. Filmide eesmärk on harida nii tööandjaid kui ka töötajaid.
Kasu tööandjale Nende õppematerjalide pakkumisega tugevdab riiklik sotsiaalteenuste amet oma rolli teadmusplatvormina ja soodustab paremaid tavasid töökohtades. See omakorda võib suurendada puuetega inimeste tööhõive määra, mis toob kasu tööturule ja ühiskonnale laiemalt.
Maksumus Mõõdukas, arvestades platvormi profiili.

3 Mõistlike abinõude pass

Riik Iirimaa
Tööandja Kõik: era- ja avalik sektor
Töötajat mõjutav takistus Mõistlike abinõude taotlemine ja saamine.
Rakendatud mõistlikud abinõud Kokku lepitud ja rakendatud mõistlikud abinõud
Eesmärk Võimaldada puuetega inimestel sujuvalt taotleda ja saada individuaalseid ja personaalseid mõistlikke abinõusid. Mõistlike abinõude rakendamine sellisel viisil kõrvaldab väärinfo mõistlike abinõude protsessi kohta.
Kasu tööandjale Selle passi on heaks kiitnud peamine tööandjate organisatsioon ja peamine ametiühing. See annab nii tööandjatele kui ka töötajatele kindlustunde mõistlike abinõude protsessi osas.
Maksumus Puudub

4 Intellektipuudega inimeste tööhõive edendamine

Riik Malta
Tööandja Kõik
Töötajat mõjutav takistus Eelarvamused intellektipuudega inimeste värbamisel
Rakendatud mõistlikud abinõud Filmide sari, mis koosneb 17 elulookirjeldusest ja tutvustab intellektipuudega inimeste võimeid.
Eesmärk Anda teavet selle kohta, et intellektipuudega inimesed on väärtuslikud töötajad, kui neid toetada. Filmid sisaldavad osalejate tööandjate, töönõustajate, kolleegide, terapeutide, sotsiaaltöötajate ja teiste nendega töötavate inimeste kommentaare. Neist ilmneb, et intellektipuudega inimesed toovad töökohta sageli ka muid väärtuslikke oskusi ja võimeid, nagu sihikindlus, õigeaegsus, loovus, meeskonnatöö ja soov õppida.
Kasu tööandjale Need video vormis elulookirjeldused on osa veebipõhisest õppematerjalide paketist, mis on kättesaadav Malta Ülikooli YouTube’i kanalis ja tutvustab intellektipuudega inimeste potentsiaali. Tegemist on ressursiga, mida tööandjad ja mitmesugused spetsialistid saavad kasutada selleks, et mõista intellektipuudega inimeste võimeid. Õppejõud ja üliõpilased saavad seda kasutada õpetamisel, õppimisel ja teadustöös.
Maksumus Mõõdukas

5 Mõistlike abinõude toetus tööandjatele

Riik Ühendkuningriik
Tööandja REISS
Töötajat mõjutav takistus Kuulmiskahjustusega inimene, kellel on raskusi kolleegide mõistmisel meeskonna koosolekutel ja personaliüritustel.
Rakendatud mõistlikud abinõud „Access to Work“ on tööhõiveprogramm, mille raames toetatakse tööandjaid, töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid individuaalsete toetuste kaudu.
Eesmärk Toetada kuulmiskahjustusega inimest, kes vajab olulistel personaliüritustel ja meeskonna koosolekutel suhtlustuge. See võimaldab töötaja kaasamist ja sisulist osalemist.
Kasu tööandjale Tööandja saab tagada töötajate täieliku kaasatuse programmi „Access to Work“ toetuse kaudu, ilma et ta peaks katma kõne tekstiks teisendava tõlgi kulusid. Tööandja saab töötajat toetada tööle jäämisel.
Maksumus Toetus katab professionaalse suhtlustoe (kõne teisendamine tekstiks) kulud. Samuti jagatakse programmi ja tööandjate vahel erineval määral kulusid, mis on seotud kuulmise abivahenditega. Toetuse ülemmäär on 59 200 naelsterlingit (68 000 eurot) töötaja kohta aastas.

6 Kutseliste ja akrediteeritud viipekeeletõlkide võimaldamine ­kurtidele töötajatele nende poliitilise mandaadi täitmiseks

Riik Erinevad
Tööandja Euroopa Liit, liikmesriikide parlamendid ja/või fraktsioonid
Töötajat mõjutav takistus Teavitamine ja teabevahetus toimub kõneldavates keeltes, mis tähendab, et keeleliste erinevuste ja riigi viipekeeles puuduva teabe tõttu ei saa kurdid oma tööd täiel määral teha.
Rakendatud mõistlikud abinõud Euroopa Parlament / fraktsioonid / riikide valitsused tagasid poliitilise mandaadiga kurtidele kutseliste ja akrediteeritud viipekeeletõlkide võimaldamise. Eesmärk oli kõrvaldada suhtlustõkked, mille tõttu kurtidel ei ole võimalik töökohas oma täielikku panust anda ja teha oma tööd kuuljatest kolleegidega võrdsetel alustel.
Eesmärk Suurendada kurtide võimalusi täita sisuliselt poliitilist mandaati elatusvahendina ja seeläbi suurendada kõigi inimeste võrdseid võimalusi ühiskonnaelu kõigis valdkondades.
Kasu tööandjale Tööandjad saavad edendada mitmekesisust ja kaasatust töökohas ning aidata kaasa puuetega inimeste tõrjutuse vähendamisele ja sellele, et neis nähakse majandusse panustajaid, mitte koormat ühiskonnale.
Maksumus Erinev, kuid seda tuleks rahastada avaliku sektori vahenditest kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis (artiklites 5, 9, 27) sätestatud ligipääsetavuse, võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

7 Puuetega inimeste olukorda käsitleva riikliku vaatluskeskuse katseprojekt, mille eesmärk on luua puuetega töötajate eest hoolitsev tehniline üksus

Riik Itaalia
Tööandja Potentsiaalselt kõigi suurtest äriühingutest tööandjate suhtes kohaldatav kokkulepe
Töötajat mõjutav takistus Puuetega töötajatele ette nähtud spetsialiseeritud toetuse puudumine äriühingutes.
Rakendatud mõistlikud abinõud Suurtes äriühingutes selliste tehniliste üksuste loomine, mis lahendavad puuetega töötajate individuaalseid probleeme.
Eesmärk Luua kollektiivläbirääkimiste kaudu kohandatud projekte, mille raames käsitletakse puuetega töötajate töötingimusi ja mida juhivad kvalifitseeritud spetsialistid (puuetega töötajatega tegelev juhtivtöötaja jne).
Kasu tööandjale Puuetega töötajate heaks paremate abinõude rakendamine, kaasavama töökeskkonna edendamine ja individuaalsete vajaduste rahuldamine.
Maksumus Varieerub sõltuvalt äriühingu suurusest ja ressurssidest, kuid tavaliselt kantakse see investeeringuna kaasava töökoha edendamisse.

8 Puuetega inimeste 7-tunnine tööpäev

Riik Poola
Tööandja Kõigi töötajate suhtes kohaldatav õigusnorm
Töötajat mõjutav takistus 8-tunnise tööpäeva füüsiline ja psühholoogiline koormus.
Rakendatud mõistlikud abinõud Ametiühing „Solidarność“ võitles välja ametlikult kinnitatud puudega inimeste standardse tööhõivevormina 7-tunnise tööpäeva taastamise. Ametiühingu poolt konstitutsioonikohtule esitatud taotlus loeti õiguspäraseks ja seadust muudeti.
Eesmärk Leevendada puuetega töötajate töökoormust.
Kasu tööandjale Kaasamise kultuuri juurutamine.
Maksumus Ühe töötunni maksumus päevas.

9 Rohepöörde ja territoriaalse ühtekuuluvuse ­ministeeriumi tasandil sõlmitud kollektiivleping

Riik Prantsusmaa
Tööandja Rohepöörde ja territoriaalse ühtekuuluvuse ministeerium
Töötajat mõjutav takistus Mõned puuded võivad nõuda mitmesuguseid spetsiifilisi abinõusid, sealhulgas individuaalseid, tehnilisi või korralduslikke meetmeid, et kõrvaldada töötajate puudest tingitud probleemid. Nende probleemide tulemuslikuks lahendamiseks on väga oluline varustada puuetega töötajad vahenditega, mis võimaldavad neil täita oma tööülesandeid nagu kõik teised töötajad.
Rakendatud mõistlikud abinõud Mõistlike abinõude rakendamine vastavalt töötervishoiuarsti soovitustele, konsulteerides ennetusnõustajaga. Töötervishoiuarst teavitab juhtkonda töötaja erivajadustest ja sellest, miks soovitatud abinõud on mõistlikud. Töötervishoiuarsti puudumisel võib konsulteerida raviarstiga või muu heakskiidetud arstiga.
Eesmärk Rakendada vajalike abinõude ja toetuse pakkumiseks teadaolevaid meetmeid ja tugisüsteeme, sealhulgas kasutades FIPHFP (puuetega inimeste avalikku teenistusse kaasamise fond) võimaldatavaid vahendeid.
Kasu tööandjale Suurem kaasatus ja ligipääsetavus, tagades, et puuetega töötajad saavad oma tööülesandeid tulemuslikult täita.
Maksumus Vajaliku abi ja koolitusega seotud rakenduskulud, mille katab FIPHFP.

Järelmärkused

1 Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303/16, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32000L0078).

2 COM(2021) 139 final.

3 Komisjoni eksperdirühmade ja teiste sarnaste üksuste register (europa.eu)

4 Maailma Majandusfoorum (WEF) (2019), „What Companies Gain by Including People with disabilities“, 23. aprill, https://www.weforum.org/agenda/2019/04/what-companies-gain-including-persons-disabilities-inclusion.

5 Võrdõiguslikkust edendavad asutused – Euroopa Komisjon (europa.eu)

 

1 Vt ka i) EDE kokkuvõttev aruanne – Waddington, L. (2023), „Striving for an inclusive labour market in Europe: positive actions and reasonable accommodation to facilitate hiring and employment of persons with disabilities involving employers and employer initiatives“; ii) EDE statistiline aruanne – Grammenos, S. (2023), „The employment of persons with disabilities – Statistics, Data 2020“; ning iii) projekti „European Disability Expertise“ (EDE) veebisait: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1532&langId=en.

2 Vt https://www.un.org/development/desa/disabilities/convention-on-the-rights-of-persons-with-disabilities/convention-on-the-rights-of-persons-with-disabilities-2.html, eelkõige artiklid 2 ja 5.

3 CRPD/C/GC/8:

4 CRPD/C/GC/8:

5 Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303/16, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32000L0078).

6 Täpsemat teavet leiab aadressil https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_21_810.

7 Vt https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1597&langId=et.

8 Vt https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14495-2022-INIT/et/pdf

9 Vt https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1226&langId=et.

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega.

11 Lisateabe saamiseks vt aruanne inimõiguste kohta Euroopas, nr 7 – 2023 „The Right to Work: The employment situation of persons with disabilities in Europe“, European Human Rights Report Issue 7, 2023 (edf-feph.org), lk 49.

12 Vt https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1540&langId=en.

13 Kohtuotsus, 11. aprill 2013, HK Danmark, liidetud kohtuasjad C-335/11 ja C-337/11, ECLI:EU:C:2013:222.

14 Kohtuotsus, 18. jaanuar 2024, Ca Na Negreta, C-631/22, ECLI:EU:C:2024:53.

15 Lisateabe saamiseks vt EDE kokkuvõttev aruanne – Waddington, L. (2023), „Striving for an inclusive labour market in Europe: Positive actions and reasonable accommodation to facilitate hiring and employment of persons with disabilities involving employers and employer initiatives“.

16 Vt https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1540&langId=en.

17 Vt Reasonable-Accommodation-Disability-Discussion-Paper.pdf (equineteurope.org), lk 23–26 ja lisa, https://urldefense.com/v3/__https:/equineteurope.org/wp-content/uploads/2021/03/Annex-_Reasonable-Accomodation.pdf__;!!DOxrgLBm!HUfzVgkJ6dC-UBcYKNd8PNF2sRuplVhh8vAyQhiRmIwcCm2JuRJ11F5lcV5YR1W7kP6NG3trjk4bc3wvVcIUdj9YbztZBFNIwuVF$.

18 See Reasonable-Accommodation-Disability-Discussion-Paper.pdf (equineteurope.org), pages 23-26 and the annex, https://equineteurope.org/wp-content/uploads/2021/03/Annex-_Reasonable-Accomodation.pdf.

19 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee (2014), üldsoovitus nr 2 ligipääsetavuse kohta, https://www.ohchr.org/en/documents/general-comments-and-recommendations/general-comment-no-2-article-9-accessibility-0.

20 Lisateavet selle kontseptsiooni rakendamise kohta võrdõiguslikkust käsitlevate õigusnormide kohaldamisel vt Equineti 2021. aasta aruteludokumendist „Reasonable accommodation for persons with disabilities: exploring challenges in its practical implementation“ ja Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise õigusekspertide Euroopa võrgustiku (2016) avaldatud materjalidest.

21 Vt https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1202.

22 Lisateabe saamiseks vt aruanne inimõiguste kohta Euroopas, nr 7 – 2023 „The Right to Work: The employment situation of persons with disabilities in Europe“, European Human Rights Report Issue 7, 2023 (edf-feph.org), lk 69.

23 Lisateabe saamiseks vt aruanne inimõiguste kohta Euroopas, nr 7 – 2023 „The Right to Work: The employment situation of persons with disabilities in Europe“, European Human Rights Report Issue 7, 2023 (edf-feph.org), lk 69.

24 Lisateabe saamiseks vt aruanne inimõiguste kohta Euroopas, nr 7 – 2023 „The Right to Work: The employment situation of persons with disabilities in Europe“, European Human Rights Report Issue 7, 2023 (edf-feph.org), lk 77.

25 Lisateabe saamiseks vt aruanne inimõiguste kohta Euroopas, nr 7 – 2023 „The Right to Work: The employment situation of persons with disabilities in Europe“, European Human Rights Report Issue 7, 2023 (edf-feph.org), lk 77.

26 Vt Promoting diversity and inclusion through workplace adjustments: .

27 Vt EBU guidance on reasonable accommodation for visually impaired employees and applicants_Sept2023.pdf (euroblind.org).

28 Vt Annex-_Reasonable-Accomodation.pdf (equineteurope.org).

29 Vt https://www.ilo.org/global/topics/equality-and-discrimination/WCMS_536630/lang--en/index.htm.

30 Vt EDE veebisait: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1532&langId=en.

31 Lisateavet programmi „Euroopa horisont“ kohta leiab aadressilt https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe_et.

32 Vt EDE veebisait: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1532&langId=en.

33 Vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32000L0078.

ÕIGUSTEAVE

Käsikiri valmis 2024. aasta oktoobris.

Käesolev dokument on koostatud Euroopa Komisjoni tellimusel, kuid kajastab vaid autorite seisukohti ning Euroopa Komisjon ei vastuta selle väljaande taaskasutamisest tulenevate võimalike tagajärgede eest. Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate Internetist Europa veebisaidilt (https://www.europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024

Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise põhimõtteid rakendatakse vastavalt komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusele 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39).

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesoleva dokumendi taaskasutamine lubatud Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) litsentsi alusel (https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale ja märgitakse ära kõik tehtud muudatused.

© European Union, 2024

Print ISBN 978-92-68-19139-2 doi:10.2767/265775 KE-02-24-601-ET-C
PDF ISBN 978-92-68-19124-8 doi:10.2767/220150 KE-02-24-601-ET-N
HTML ISBN 978-92-68-19132-3 doi:10.2767/92 KE-02-24-601-ET-Q

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult

Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades

Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis

Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded

Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid

ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed

Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.