Euroopa investeerimisnõustamise keskus
Kuigi keskus loodi investeeringute suurendamiseks ELis, on selle mõju seni väike

Kokkuvõte

I

Euroopa investeerimisnõustamise keskus (edaspidi „keskus“) loodi 2015. aastal koos Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga osana Euroopa investeerimiskavast, mille eesmärk on hoogustada investeeringuid pärast majanduskriisi. Keskuse ülesanne on toetada investeeringuid reaalmajandusse, osutades projektiarendajatele nõustamisteenuseid (lisaks juba teistest ELi programmidest pakutavatele nõustamisteenustele). Keskus tegutseb komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga partnerlusena ning teeb koostööd riiklike tugipankade ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga.

II

Meie auditi eesmärk oli hinnata, kas keskus on osutunud tõhusaks investeeringute suurendamise vahendiks. Eelkõige uurisime, kas keskus

1. loodi asjakohaselt, et rahuldada vajadust nõustamisteenuste järele lisaks sellistele teenustele, mida pakutakse juba muudest ELi allikatest;
2. toimis ettenähtud viisil oma eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas tegi koostööd partneritega;
3. on aidanud suurendada investeeringuteks sobivate projektide arvu.

III

Meie audit hõlmas keskuse tegevust alates selle käivitamisest 2015. aastal kuni detsembrini 2018. Tutvusime keskuse dokumentidega, intervjueerisime asjaomaseid EIP ja komisjoni talitusi, analüüsisime keskuse juhtimisandmeid, vaatasime läbi keskuse nõustamisülesannetest moodustatud valimi ning küsitlesime keskusega koostööd tegevaid riiklikke tugipanku ja keskuse toetatavate nõustamisteenuste lõppsaajaid.

IV

2018. aasta juunis tegi komisjon ettepaneku InvestEU programmi kohta programmitöö perioodiks 2021–2027, sealhulgas InvestEU nõustamiskeskuse kohta, mis asendaks nii olemasolevat keskust kui ka mitut muud ELi tsentraalselt hallatavat nõustamisalgatust. Meie aruandes esitatakse kavandatud uue keskuse jaoks oluline analüüs ja soovitused.

V

Järeldame, et 2018. aasta lõpu seisuga ei olnud keskus veel osutunud tõhusaks investeeringute suurendamise vahendiks. Leidsime, et keskus loodi nõudlusel põhineva vahendina, kuid seejuures hinnati eelnevalt piiratud ulatuses nõustamisvajadusi, tõenäolist nõudlust ja vajaminevaid vahendeid. Arvestades keskuse käsutuses olnud ressursse, esitati talle tegelikult vähe selliseid taotlusi, millest oleksid võinud saada nõustamisülesanded.

VI

Leidsime ka, et keskus täitis suuresti eesmärgi pakkuda toetusesaajatele neile sobivaid ja nende jaoks kohandatud nõustamisteenuseid. Keskusel ei olnud aga piisavalt selget strateegiat ega kehtestatud kriteeriume ja menetlusi toetuse suunamiseks sinna, kus see võiks anda kõige rohkem lisaväärtust investeerimisprojektide arvu suurendamisel, kuigi keskus registreeris suurema osa selleks vajalikust teabest. Leidsime, et mõned toetusesaajad kahtlesid, kas keskuse toetus täiendas teistest allikatest pakutavaid nõustamisteenuseid, ning et keskuse nõustamisülesannetega oli toetatud vaid veidi enam kui 1% kõnealuse ajavahemiku EFSI finantstoimingutest. Kuigi enamik nõustamisülesandeid tehti väga tähtsates sektorites ja liikmesriikides, olid vaid vähesed nõustamisülesanded seotud kõige suuremate nõustamisvajadustega liikmesriikide prioriteetsete sektoritega. Seega oleks vaja olnud ennetavamat lähenemisviisi, et paremini täita üldiseid rahuldamata nõustamisvajadusi. Hoolimata keskuse jõupingutustest arenes aeglaselt ka koostöö partneritega nõustamistegevuse geograafilise katvuse parandamiseks; seda põhjustas õiguslik keerukus ning riiklike tugipankade erinev koostöövalmidus ja -suutlikkus.

VII

Lõpetuseks leidsime piiratud hulgal tõendeid selle kohta, et keskus oleks aidanud 2018. aasta lõpu seisuga oluliselt suurendada investeeringuteks sobivate projektide arvu. Keskusel puudusid piisavad menetlused, et pidada arvet vaatlusalusel perioodil keskuse nõustamisülesannete põhjal tehtud investeeringute üle, mistõttu oli raske jälgida ja hinnata keskuse tegevuse sellealast tulemuslikkust. Keskus oli 2018. aasta lõpuks andnud nõu liiga vähestele ettevõtetele, et see oleks märkimisväärselt panustanud investeeringute suurendamisse. Pealegi, kuna keskus toetas peamiselt varajases etapis projekte, võib selle mõju ilmneda ainult pikemas perspektiivis.

VIII

Esitame oma tähelepanekute põhjal järgmised soovitused:

• edendada keskuse tegevuse laialdasemat kasutamist;
• fookustada toetus rohkem prioriteetidele;
• parandada tulemuslikkuse mõõtmist.

IX

Soovitame kasutada keskuse tegevusest saadud kogemusi InvestEU programmi (2021–2027) raames loodavas InvestEU nõustamiskeskuses.

Sissejuhatus

01

2014. aasta novembris käivitasid Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) ja Euroopa Investeerimispank (EIP) Euroopa investeerimiskava¹, et reageerida investeeringute vähenemisele Euroopas alates finants- ja majanduskriisi algusest 2008. aastal. Euroopa investeerimiskava koosnes järgnevast kolmest sambast:

• Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI)², millest rahastatakse ELi eelarvetagatisega toetatavaid investeeringuid;
• Euroopa investeerimisnõustamise keskus, mis pakub nii era- kui ka avaliku sektori projektiarendajatele tehnilist abi; ja Euroopa investeerimisprojektide portaal (EIPP) – veebiplatvorm, mis aitab ELis registreeritud projektide elluviijatel investoreid leida;
• meetmed investeeringute ees seisvate takistuste kõrvaldamiseks ja investeerimistingimuste parandamiseks kogu Euroopas.

02

Euroopa investeerimiskava teise samba eesmärk oli edendada ja arendada investeeringuteks sobivaid projekte, et tagada investeeringuteks eraldatud rahastamise jõudmine reaalmajandusse. EL võttis 2015. aastal vastu määruse³, millega luuakse EFSI, Euroopa investeerimisnõustamise keskus ja Euroopa investeerimisprojektide portaal. Määruses kirjeldatakse keskuse eesmärki järgmiselt: „anda olemasolevatele EIP ja komisjoni nõustamisteenustele tuginedes nõuandvat tuge investeerimisprojektide väljaselgitamiseks, ettevalmistamiseks ja arendamiseks ning tegutseda ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus“. Keskus pidi toetama EFSI poliitilisi prioriteete, sealhulgas energeetikat, transporditaristut, keskkonda ja ressursitõhusust ning VKEsid, ning aitama projektiarendajatel vajaduse korral täita EFSI kaudu antava ELi tagatise kasutamise kriteeriume⁴. EFSI määrusega nähti ka ette, et keskus teeb koostööd sarnaste teenustega ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et tagada teenuste laialdane katvus, teadmiste jagamine ja projektide ettevalmistamine.

03

2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames pakkus EL juba nõustamist mitmesuguste algatuste raames. Olemasolevad investeerimisnõustamise algatused erinesid poliitikavaldkonniti, erinevad olid ka summad, toetuse andjad ja toetusesaajate makstavad tasud. Kokku nähti nende algatuste jaoks eelarves ette ligikaudu 100 miljonit eurot nõustamistoetust aastas (üksikasjalik teave on esitatud I lisas), st 700 miljonit eurot mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 seitsme aasta jooksul. Keskus loodi 2015. aasta keskel, et osutada nõustamisteenuseid lisaks juba olemasolevatele teenustele⁵.

04

Keskus tegutseb komisjoni ja EIP partnerlusena. Selle töökord on sätestatud partnerluse raamlepingus, mis allkirjastati ELi ja EIP vahelise kehtiva 2014. aasta finants- ja haldusraamistiku lepingu põhjal. Keskus on nõustamisteenuste osutamiseks suuruselt kolmas ELi tehnilise abi allikas; temast suuremad on vaid ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks (JASPERS) ja Euroopa kohaliku energiaabi fond (ELENA). ELi eelarvest kaetakse 75% keskuse aastaeelarvest (kuni 20 miljonit eurot) ning EIP katab ülejäänud 25% (kuni 6,6 miljonit eurot). Keskuse eelarve ja tööprogrammid kehtestatakse iga-aastastes eritoetuslepingutes, mida rakendatakse tavaliselt kolme kuni nelja aasta jooksul. Keskust juhib neljaliikmeline koordineerimiskomitee, mis koosneb kahest komisjoni ja kahest EIP esindajast. Koordineerimiskomitee vastutab strateegia ja poliitika läbivaatamise, keskuse tegevuse järelevalve, sidusrühmadele aruannete esitamise, teenuste valiku ja hinnapoliitika heakskiitmise eest. Keskuse igapäevast tööd teeb EIP töötajatest koosnev rühm. EIP esitab igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande keskuse tegevuse ja eelarve kohta.

05

Keskuse menetleb nõustamistaotlusi (joonis 1). Keskus saab nõustamisteenuste osutamiseks taotlusi kas otse oma veebisaidi kaudu või ekspertidelt, nimelt EIP talitustelt, riiklikelt tugipankadelt ja komisjonilt. Keskuse tugirühm registreerib taotlused ja otsustab, kuidas neile vastata (nn sõelumine). Keskus võib küsida lisateavet, suunata üldised päringud kõige asjakohasemale ELi, EIP või kohalikule teenuseosutajale, korraldada päringutele põhjalikumate vastuste koostamise, mis hõlmab EIP talituste antavat teavet (n-ö kerge nõustamine), või eraldada keskuse vahendeid ja tellida nõustamine EIP talitustelt või väliskonsultantidelt (nõustamisülesanded). Ülesanded võivad olla seotud konkreetse investeerimisprojekti või projektide rühmaga (projektipõhised ülesanded) või aidata üldisemalt kaasa investeerimiseks sobivate projektide ettevalmistamisele (mitte projektipõhised ülesanded). Samuti püüab keskus teha koostööd riiklike tugipankadega, et saada nende kaudu toetustaotlusi ja osutada nõustamisteenuseid kohalikul tasandil. Lisaks toetab keskus neljas liikmesriigis (Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka ja Rumeenia) Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) hallatavat väikeettevõtjate nõustamise programmi.

06

Keskuse teenuseid võivad kasutada avaliku ja erasektori projektiarendajad, sh liikmesriikide tugipangad, investeerimisplatvormid ja -fondid ning piirkondlikud ja kohalikud avaliku sektori üksused. Avalike sektori projektide arendajatele osutab keskus teenuseid tasuta ning väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt (VKEd) võetavate tasude ülempiir on üks kolmandik kuludest. 1. selgituses tuuakse näide projektipõhisest ülesandest.

07

Pärast EFSI määruse rakendamise esimese kahe aasta läbivaatamist otsustas EL EFSI kehtivust pikendada ja laiendada ning muutis 2017. aasta detsembris EFSI määrust (EFSI 2.0)⁶. EFSI 2.0 määrusega kehtestati mitu keskust puudutavat sätet. Keskuse tegevust reguleerivates uutes sätetes rõhutati, et vajatakse projektide struktureerimisele kaasa aitavat fookustatud toetust, uuenduslikke rahastamisvahendeid, avaliku ja erasektori partnerlusi ning mitut liikmesriiki või piirkonda hõlmavaid investeerimisplatvorme. Samuti nõuti määruses, et keskus tegutseks ennetavamalt ja edendaks EFSI projektide arendamist raskustes olevates liikmesriikides ning selliste poliitiliste prioriteetide puhul nagu kliimameetmed, ringmajandus, digitaalsektor ja piiriülesed investeeringud.

08

Juunis 2018 tegi komisjon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute paketi osana ettepaneku luua InvestEU programm⁷. Määruse eelnõu kohaselt luuakse komisjoni hallatav ja rahastatav InvestEU nõustamiskeskus, mille peamine partner on EIP, ning mis asendaks nii keskuse kui ka 12 muud mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames tegutsevat nõustamisalgatust. Ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja optimeerida investeeringute toetamiseks mõeldud ELi olemasolevaid tsentraalselt hallatavaid nõustamisalgatusi. Uue keskuse eelarve oleks ligikaudu 72 miljonit eurot aastas.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

09

Meie auditi eesmärk oli hinnata, kas keskus on osutunud tõhusaks investeeringute suurendamise vahendiks. Eelkõige uurisime, kas keskus

1. loodi asjakohaselt, et rahuldada vajadust nõustamisteenuste järele lisaks sellistele teenustele, mida pakutakse juba muudest ELi allikatest;
2. toimis ettenähtud viisil oma eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas tegi koostööd partneritega;
3. on aidanud suurendada investeeringuteks sobivate projektide arvu.

10

Auditis keskenduti keskuse ülesehitusele ja toimimisele kuni 2018. aasta lõpuni. Ajavahemikul 2015–2018 eraldati keskusele ELi eelarvest peaaegu 70 miljonit eurot toetust. Audit hõlmas ainult Euroopa investeerimiskava teise samba ühte osa. Me ei uurinud oma auditi käigus Euroopa investeerimisprojektide portaali. Keskus on vaid üks ELi tehnilise abi erinevatest allikatest (I lisa).

11

Meie aruandes esitatakse analüüs ja soovitused, mis on olulised perioodiks 2021–2027 kavandatud InvestEU nõustamiskeskuse jaoks. Sellel keskusel on suuremad volitused ja rohkem ressursse kui olemasoleval.

12

Meie leiud põhinesid järgmisel: keskusega seotud põhidokumentide ja varasemate nõustamisalgatuste dokumentide läbivaatamine, intervjuud EIP töötajate ja komisjoni ametnikega, keskuse juhtimisandmete analüüs, keskusele esitatud nõustamistaotlustest koostatud valimi läbivaatamine ning küsimustikud, mis saadeti keskusega koostööd tegevatele riiklikele tugipankadele ja keskuselt olulises mahus nõustamist saanud toetusesaajatele (metoodikat kirjeldatakse lähemalt II lisas).

Tähelepanekud

Keskus loodi nõudlusel põhineva vahendina ja vähese eelneva hindamisega

13

Uurimaks, kas keskus loodi nõuetekohaselt, et rahuldada vajadust täiendavate nõustamisteenuste järele, vaatasime läbi selle ettevalmistamiseks tehtud hindamised ning analüüsisime keskuse hilisemat tegevust ja ressursside kasutamist. Leiame, et keskuse tegevuse keskendamiseks ja asjakohase eelarve kindlaksmääramiseks oleks komisjon pidanud eelnevalt hindama järgmist:

1. rahuldamata nõustamisvajadusi, mida keskus pidi täitma, sealhulgas vajadusi, mida ei täidetud muude olemasolevate ELi nõustamisalgatustega (et keskuse toetus täiendaks muid olemasolevaid nõustamisteenuseid⁸);
2. tõenäolist nõudlust, st Euroopa investeerimisnõustamise keskusele tõenäoliselt esitatavate tingimustele vastavate nõustamistaotluste arvu.

Enne keskuse loomist tehti vähe eelhindamist

14

Põhimõtteliselt tuleks kõigi ELi eelarvest rahastatavate meetmete ettepanekute puhul teha spetsiifiline eelhindamine⁹. 2015. aasta jaanuaris lisati EFSId käsitlevale komisjoni seadusandlikule ettepanekule rakkerühma (liikmesriigid, komisjon, EIP) aruanne investeeringute kohta ELis, milles rõhutati üldist vajadust täiendavate nõustamisteenuste järele ELi tasandil. Leidsime, et enne keskuse tegevuse alustamist ei tehtud selle kohta ametlikku eelhindamist, et määrata kindlaks uue algatuse rahalised vajadused.

15

Eelneva hindamise puudumine kajastus keskust puudutavates EFSI määruse sätetes. Kuigi määrusega kehtestati keskusele eelarve, ei esitatud selles eesmärke ega ootusi seoses nõustamisteenuste soovitava mahuga geograafiliste piirkondade, poliitikavaldkondade või keskuse tegevuse liikide kaupa, ega ka seoses nõustamisvajaduste rahuldamiseks kasutatava lähenemisviisiga.

16

Peagi pärast keskuse loomist võttis selle koordineerimiskomitee kiiresti meetmeid ja käivitas uuringu, et teha kindlaks rahuldamata nõustamisvajadused ELis¹⁰. Uuringu eesmärk oli aidata EIP-l ja komisjonil koostada keskpikk ja pikaajaline strateegia, et aidata keskusel seada prioriteete, sealhulgas „kuhu, kuidas ja millele keskendada oma ressursid“. Uuringus toodi välja ELi liikmesriigid ja sektorid, kus vajadus nõustamise järele on kõige suurem (tabel 1). Uuringu üks peamine järeldus oli, et vajadus nõustamisteenuste järele ja nende pakkumine ei ole omavahel seotud peamiselt seetõttu, et projektiarendajatel on raskusi nõustamisteenuste saamisel, nende eest tasumisel ja teenuseosutaja leidmisel. See järeldus näitas, et keskus peab võtma aktiivseid meetmeid nõustamisteenuste saamisega seotud probleemide lahendamiseks. Enamik esmatähtsaid riike olid ühtekuuluvusfondidest toetust saavad riigid, kes olid ära kasutanud vaid väikse osa neile eraldatud EFSI vahenditest¹¹.

17

Seoses selle tagamisega, et keskuse toetus täiendaks teiste ELi programmide raames pakutavaid olemasolevaid nõustamisteenuseid, näitas keskuse õigus- ja lepingulise raamistiku analüüs, et kui keskus tegevust alustas, ei olnud tema täiendavus nende nõustamisteenustega selgelt määratletud. EFSI määruses ei kirjeldatud nõustamisteenuste pakkumises peituvaid lünki võrreldes muude ELi programmide pakutavate olemasolevate nõustamisteenustega, mida keskus peaks täitma. Keskuse lepingulises raamistikus leidsime ainult kaks selgelt määratletud olukorda, kus keskuse toetust peeti muid olemasolevaid nõustamisalgatusi täiendavaks. Need puudutasid Euroopa kohaliku energiaabi fondi (ELENA) energiatõhususe, taastuvenergia ja transpordi investeeringuteks ning teadusuuringute ja innovatsiooni nõuandvat mandaati (InnovFin) teadusuuringutega seotud investeeringuteks.

18

Oleme seisukohal, et komisjon ja EIP lõid keskuse nõudlusel põhineva vahendina, kuid seejuures hinnati eelnevalt vähe nõustamisvajadusi, tõenäolist nõudlust ja vajaminevaid vahendeid. Teisisõnu alustas keskus tegevust eeldusel, et talle esitatavad nõustamistaotlused peegeldavad suuresti rahuldamata nõustamisvajadusi.

Arvestades keskuse käsutuses olnud ressursse, oli talle 2018. aasta lõpuks esitatud vähe selliseid taotlusi, millest oleksid võinud saada nõustamisülesanded

19

Keskuse panus investeeringute suurendamisse sõltub suuresti saadud taotluste arvust ja nende taotluste osakaalust, mis vastasid tingimustele ja millest said seega nõustamisülesanded.

20

Keskusele esitati 1091 taotlust – ajavahemikul alates 2015. aasta keskpaigast kuni 2018. aasta lõpuni tähendas see keskmiselt vähem kui ühte taotlust päevas. Kõige rohkem taotlusi saadi otse projektiarendajatelt läbi keskuse veebisaidi (41%), ülejäänu tuli EIP talitustelt, EBRD-lt, riiklikelt tugipankadelt ja komisjonilt (ekspertide esitatud taotlused). Kuigi saadud taotluste koguarv suurenes igal aastal, vähenes keskuse veebisaidi kaudu saadud taotluste arv (joonis 2). Vähenemine tulenes osaliselt päringute automaatsest edastamisest teistele talitustele pärast veebisaidi ümberkujundamist 2017. aastal. Samal ajal suurenes ekspertide, eelkõige EIP talituste kaudu saadud taotluste arv.

21

Enamik selle aja jooksul laekunud taotlustest ei päädinud keskuse jaoks nõustamisülesandega. 31. detsembri 2018. aasta seisuga oli saadud 1091 taotlusest oli ligikaudu 22% sõelumisetapis (st hindamisel või ootasid täiendavat teavet) ning umbes 52% oli edastatud teistele talitustele või anti neile n-ö kerget nõustamist. Nõustamisülesannetena käsitleti 26% keskuse saadud taotlustest (285 taotlust 1091-st – joonis 3). Nõustamisülesannetega päädinud taotluste osakaal sõltus nende allikast. Veebisaidi kaudu saadud taotlustest said nõustamisülesanded oluliselt väiksema tõenäosusega kui ekspertidelt saadud taotlustest. Vähem kui 3% keskuse veebisaidi kaudu saadud taotlustest viis nõustamisülesandeni (14 taotlust 447-st). Isegi pärast osa veebisaidi kaudu saadud taotluste automaatse edasisuunamise kasutuselevõttu alates 2017. aastast jõudsid vähesed veebisaidi kaudu esitatud taotlused nõustamisülesande etappi (2018. aastal 4,1%). Seevastu umbes 27% ekspertidelt saadud taotlustest päädis nõustamisülesandega. See kajastas teataval määral asjaolu, et eksperdid tegid osalise eelsõelumise, enne kui edastasid toetustaotlused keskusele. EBRD vaatas kõik saadud toetustaotlused enne läbi ja teavitas keskust alles peale seda, kui oli need nõustamisülesanneteks muutnud. Keskusel puudus teave EBRD-le laekunud taotluste arvu kohta ja seega ka nende taotluste osakaalu kohta, millest said nõustamisülesanded.

22

Nõustamisülesannete väike arv kajastub keskuse eelarve kasutamises – keskus ei kulutanud esimese kolme ja poole aasta jooksul suurt osa olemasolevatest vahenditest (vt tabel 2). Ajavahemikul 2015–2018 eraldati keskusele ELi eelarvest kokku 68,1 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid. Leidsime, et eelarve täitmise määr oli keskuse tegevuse esimestel aastatel oodatust madalam (ainult 36% 2015. aastal ja 42% 2016. aastal). Selle tulemusena paigutas komisjon 2015. ja 2016. aastal 18 miljonit eurot maksete assigneeringuid keskuse eelarverealt ümber muudele ELi eelarveridadele. 43,3 miljonit eurot, mille komisjon maksis EIP-le keskuse kõnealuse perioodi tegevuseks, sisaldas lepingulise raamistiku kohaselt märkimisväärses summas eelrahastamist. Ajavahemikul 2015–2018 (seisuga 31. detsember 2018) moodustasid keskuse ELi eelarvest rahastatavad tegelikud rahastamiskõlblikud kulud 26,2 miljonit eurot, st ainult 26% ELi eelarvest eraldatud summast.

23

Meie arvates ei täitunud keskuse loomise aluseks olnud eeldus, et ta oleks pidanud saama rohkem toetustaotlusi, mis oleks võinud päädida nõustamisülesandega. Selle tulemusena ei kulutanud keskus oma esimese kolme ja poole tegevusaasta jooksul suurt osa olemasolevatest rahalistest vahenditest.

Toetusesaajad olid keskuse osutatud nõustamisteenustega väga rahul, kuid need ei keskendunud prioriteetidele

24

Keskuse peamine tegevuseesmärk oli pakkuda kvaliteetset nõustamistuge, mis oleks kohandatud toetusesaajate individuaalsetele vajadustele ja kajastaks nõustamistoetuse prioriteete. Uurisime, kas

• toetusesaajad olid saadud toetusega küsitluse põhjal rahul;
• nõustamisülesanded vastasid nõustamistoele seatud prioriteetidele (selleks analüüsisime keskuse strateegiat, menetlusi ja kättesaadavat juhtimisteavet);
• kas koos riiklike tugipankadega tehtud töö aitas tagada küllaldase geograafilise katvuse nõustamisvajaduste rahuldamisel.

Toetusesaajad olid neile pakutud kohandatud nõustamisega väga rahul

25

Ajavahemikul 2015–2018 täitis keskus avaliku ja erasektori toetusesaajate taotlusel 285 nõustamisülesannet. Suur osa ülesannetest (88%) puudutas konkreetsete projektide tehnilist või finantsnõustamist. Ülejäänud olid seotud projektidega mitteseotud finantsnõustamise, riiklike tugipankadega tehtava koostöö ja üldiste küsimustega (12%) (joonis 4).

26

Meie küsitluse¹² põhjal olid toetusesaajad saadud nõustamisteenuste peamiste aspektidega üldiselt väga rahul. Peaaegu 80% vastanutest hindas keskuse panust sujuva nõustamisprotsessi tagamisse suureks või väga suureks ning üle 90% nõustus, et toetus oli kohandatud nende vajadustele (joonis 5).

27

Leidsime, et nõustamisülesannete puhul saavutas keskus suuresti eesmärgi pakkuda toetusesaajatele neile sobivaid kohandatud nõustamisteenuseid.

Keskusel puudusid selge strateegia ja menetlused, et toetus prioriteetidele fookustada

28

Leidsime, et 31. detsembriks 2018 ei olnud vastu võetud ametlikku strateegiat keskuse toetuse fookustamiseks, kuigi keskuse lepingulises raamistikus nähti ette, et koordineerimiskomitee vaatab läbi ja võtab vastu strateegia¹³, ning koordineerimiskomitee kaasatud väliskonsultant jõudis järeldusele, et keskuse tegevus peaks keskenduma prioriteetidele¹⁴.

29

2018. aasta veebruaris otsustas koordineerimiskomitee, et keskuse de facto strateegia kajastub nõuetekohaselt keskuse iga-aastastes tööprogrammides¹⁵. Leidsime siiski, et nendes programmides ei selgitatud piisavalt, kuidas keskuse tegevus pidi investeeringuid hoogustama, ega esitatud nõustamistoetuse prioriteetide kohta ei sihtnäitajaid ega oodatavaid tulemusi, mida rahastamisperioodi lõpuks (st aastaks 2020) kavatsetakse saavutada.

30

Keskus töötas välja kriteeriumid taotluste toetuskõlblikkuse kontrollimiseks. Leidsime aga, et keskus ei kehtestanud kriteeriume ja menetlusi, mille alusel teha kindlaks, kas võimaliku nõustamisülesande panus investeerimisprojektide arvu tõenäolisse suurendamisse oli suur, keskmine või väike. Eeldasime, et keskus on välja töötanud selged kriteeriumid nõustamisülesande kaalukuse hindamiseks EFSI määruse prioriteetide põhjal, milleks on näiteks

• täiendavus – EFSI määrusega on ette nähtud, et keskuse toetus peab täiendama olemasolevaid ELi nõustamistoetuse algatusi;
• toetuse liik – keskuse põhimõtete kohaselt tuli kõigepealt eelistada projektipõhiseid taotlusi, seejärel mitteprojektipõhiseid taotlusi, mis võivad kaudselt aidata suurendada investeerimisprojektide arvu¹⁶;
• potentsiaalne mõju, mis põhineb projekti peamistel joontel (nt projekti etapp ja investeeringu suurus) – suuremad ja küpsemad projektid edenevad suurema tõenäosusega ja annavad suurema panuse investeeringute kasvatamisse kui varasemas arenguetapis väiksemad projektid;
• sektor või geograafiline piirkond – nõustamisülesandeid, mis vastavad vajaduste hindamises kindlaks tehtud prioriteetidele (liikmesriigid ja sektorid), peetakse väärtuslikumaks (punkt 16).

31

Keskus ei töötanud küll välja kriteeriume potentsiaalsete nõustamisülesannete väärtuse hindamiseks, kuid registreeris suurema osa selleks vajalikust teabest (kuigi mitte kogu teabe); eelkõige puudutas see

• täiendavust – nõustamisülesannete kirjeldused sisaldasid viidet EFSI määruse asjakohastele artiklitele. Samas ei selgitatud, miks oli ülesannete täitmiseks kõige sobivam kasutada keskust, mitte aga muid olemasolevaid ELi nõustamisteenuseid. 2. selgituses esitatakse näide ühest ebapiisavalt dokumenteeritud põhjendusest.

• toetuse liik – keskus registreeris nõustamistoetuse prioriteete puudutavat teavet (vastavalt EFSI 2.0 määrusele¹⁷) alates 2018. aastast;
• potentsiaalne mõju – projektide valmidusaste registreeriti juhtimisinfosüsteemides alles alates 2018. aasta teisest poolest ning teavet investeeringute mahu kohta ei registreeritud auditeeritud perioodil süstemaatiliselt;
• sektor ja geograafiline piirkond – keskus liigitas nõustamisülesanded asjakohaselt EFSI tegevusvaldkondadele ja liikmesriikide kaupa.

32

Meie hinnangul ei olnud keskusel piisavalt selget strateegiat ega kehtestatud kriteeriume ja menetlusi toetuse suunamiseks sinna, kus see võiks anda kõige rohkem lisaväärtust, kuigi keskus registreeris suurema osa selleks vajalikust teabest.

Ülesanded hõlmasid küll prioriteetseid sektoreid ja liikmesriike, kuid täitmata nõustamisvajaduste paremaks täitmiseks oleks vaja olnud ennetavamat lähenemisviisi

33

Tuginedes keskuse kättesaadavale juhtimisteabele ja muule auditi tõendusmaterjalile, analüüsisime, mil määral kajastasid keskuse nõustamisülesanded nõustamistoetuse põhiprioriteete (punktid 30 ja 31), eelkõige puudutas see järgmist:

• täiendavus võrreldes muude avaliku või erasektori nõustamisteenustega;
• panustamine investeerimiseks sobivate projektide arvu suurendamisse, sealhulgas:

1. projektid, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele, samuti kliimameetmed, ringmajandus, digitaalsektor ja piiriülesed projektid;
2. rahastamisvahendid, investeerimisplatvormid ning avaliku ja erasektori partnerlused;

• kõige suuremate nõustamisvajadustega sektorid ja piirkonnad.

34

Uurisime toetusesaajatest moodustatud valimit, et näha, kas nad oleksid võinud saada nõustamistoetust ka teistelt avaliku või erasektori nõustajatelt. Leidsime, et peaaegu 50% vastanute hinnangul oleksid nad võinud saada sama nõustamistoetust ka teistelt avaliku või erasektori nõustajatelt.

35

Investeeringuteks sobivate projektide arendamise aspekti uurides leidsime, et peaaegu kõik nõustamisülesanded olid projektipõhised (265 ülesannet 285-st ehk 92%). Keskus oli registreerinud 55 EIP finantstoimingutega seotud nõustamisülesannet. EFSIga oli seotud 28 ülesannet, millest 12 olid seotud projektidega, mis olid juba EFSI toetust saanud, st EIP finantstoiming oli kas heaks kiidetud, allkirjastatud või välja makstud; kolm olid seotud tühistatud projektidega ja 13 hindamisprotsessis olevate projektidega. Kokku toetati keskuse nõustamisülesannete kaudu vähem kui 1% (12 projekti 1031-st¹⁸) kõigist heakskiidetud EFSI toetatavatest finantstoimingutest.

36

Leidsime ka, et 285 ülesandest 45 olid seotud kliimameetmetega (16%), 9 ringmajandusega (3%), 16 digitaalsektoriga (6%) ja 12 piiriüleste projektidega (4%). Lisaks täitis keskus potentsiaalsete uuenduslike rahastamisvahendite jaoks 30 ülesannet (2018. aastal 17), potentsiaalsete investeerimisplatvormide jaoks¹⁹ 12 ülesannet (2018. aastal 7) ning võimalike avaliku ja erasektori partnerluste jaoks 16 ülesannet (2018. aastal 4)²⁰. Neil juhtudel võib keskuse toetust anda väga varases etapis, ilma mingi garantiita, et need vahendid, platvormid või partnerlused ka kunagi luuakse (3. selgitus).

37

Sektorite kaupa liigitas keskus nõustamisülesanded vastavalt EFSI tegevusvaldkondade liigitusele (joonis 6). Enamik ülesandeid (215 ülesannet 285-st ehk 83%) oli seotud vajaduste hindamises kindlaks määratud väga tähtsate prioriteetsete sektoritega, st transpordi, energia, keskkonna ja ressursitõhususe ning VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatega; ülejäänud ülesanded puudutasid väiksema tähtsusega prioriteetseid sektoreid. Suur osa nõustamisülesannetest oli koondunud nelja riigi VKEdele ja neid täitis EBRD (133 ülesannet 285-st ehk 47%).

38

Geograafilise piirkonna aspekti uurides leidsime, et 58% ülesannetest oli seotud kõige suuremate nõustamisvajadustega liikmesriikidega²¹ (Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka, Ungari, Leedu, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia). Leidsime ka, et see oli paljuski tingitud suurest arvust EBRD täidetud nõustamisülesannetest Rumeenias, Bulgaarias ja Horvaatias (113). Meie analüüs näitas, et 32% (49 ülesannet 152-st) EIP otse hallatavatest ülesannetest oli seotud kõige suuremate nõustamisvajadustega liikmesriikidega (joonis 7). Kaheksa nõustamisülesannet olid seotud viie ühtekuuluvusfondidest toetust saava riigi EFSI toimingutega.

39

Kuigi 83% nõustamisülesannetest puudutas väga tähtsaid prioriteetseid sektoreid ja 58% ülesannetest täideti nõustamisvajadusi käsitleva uuringu kohaselt esmatähtsaks liigitatud liikmesriikides (tabel 1), leidsime, et ainult 10% nõustamisülesannete koguarvust puudutas esmatähtsate liikmesriikide prioriteetseid sektoreid (st energeetikat, transporti, keskkonda ja ressursitõhusust, vt. joonis 8).

40

Meie hinnangul käsitleti enamikus ülesannetest küll prioriteetseid sektoreid ja liikmesriike, kuid täitmata nõustamisvajaduste üldiseks paremaks rahuldamiseks oleks vaja olnud ennetavamat lähenemisviisi.

Hoolimata keskuse jõupingutustest arenes koostöö riiklike tugipankadega nõustamistegevuse geograafilise katvuse parandamiseks aeglaselt

41

Keskusele seati eesmärk täita liikmesriikides nõustamisteenuste pakkumises leitud lüngad ning peamine vahend eesmärgi saavutamiseks oli koostöö kohaliku tasandi partneritega. Selleks püüdis keskus luua lepingute võrgustiku kohalike partnerorganisatsioonide, eelkõige liikmesriikide riiklike tugipankadega ja EBRDga. Sellise koostöö eesmärk oli soodustada teadmiste jagamist, suurendada keskusele esitatavate nõustamistaotluste arvu ja toetada nõustamisteenuste osutamist kohalikul tasandil. Uurisime, kuidas edenes perioodi jooksul koostöö riiklike tugipankade ja EBRDga.

42

EFSI määrusega²² nähti ette, et keskus sõlmib igas liikmesriigis koostöölepingu ühe tugipangaga või pakub ennetavat nõustamist nendele liikmesriikidele, kus tugipank puudub. Komisjoni ja EIP vahelises partnerluse raamlepingus nähti ette koostöö riiklike tugipankadega järgmistes valdkondades:

1. teadmiste ja parimate tavade jagamine;
2. kohaliku kontaktpunkti roll keskuse potentsiaalsete toetusesaajate jaoks;
3. keskuse nimel nõustamisteenuste osutamine.

43

Leidsime, et 31. detsembri 2018. aasta seisuga oli keskus sõlminud 20 liikmesriigi riiklike tugipankadega vastastikuse mõistmise memorandumi vormis 25 koostöölepingut (III lisa), milles lepiti kokku keskusega tehtava koostöö ulatus. Joonisel 9 kirjeldatakse, millist koostööd memorandumid hõlmavad. Viies liikmesriigis allkirjastas keskus memorandumi kahe riikliku tugipangaga (Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Leedu ja Poola). Vastastikuse mõistmise memorandumeid ei sõlmitud järgnevas kaheksas liikmesriigis: Küpros, Taani, Eesti, Kreeka, Luksemburg, Malta, Rumeenia ja Ühendkuningriik. Memorandumi allkirjastamine on aidanud teha teadmiste jagamisest keskuse tegevuse ametliku osa. Meie küsitluses põhjendasid riiklikud tugipangad vastastikuse mõistmise memorandumi koostamist kõige sagedamini teadmiste ja parimate tavade jagamisega. Sellise koostöö raames rakendatud peamine meede oli teavitusürituste korraldamine, et suurendada keskuse tegevuse alast teadlikkust. 20 riiklikust tugipangast seitse märkis, et 31. detsembri 2018. aasta seisuga ei olnud mingit koostööd tehtud.

44

Olgugi et riiklike tugipankade kaudu keskusele esitatud nõustamistaotluste arv oli ajavahemikul 2015–2018 suhteliselt väike (62 taotlust 1091-st ehk 6%), suurenes nende arv ajavahemikus 2015–2018 kolmelt taotluselt 2015. aastal 28 taotluseni 2018. aastal. Kuigi nõustamistaotlusi esitati 18 liikmesriigist, pärines neist peaaegu 80% üheksa liikmesriigi (Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia) riiklikest tugipankadest. 31. detsembri 2018. aasta seisuga hindas keskus, et 17 neist taotlustest on keskuse edasise toetuse saamiseksseatud tingimustele vastavad nõustamisülesanded (11% EIP otse hallatavatest ülesannetest).

45

Koostöö aeglase edenemise üheks põhjuseks olid raskused asjakohase lepingulise raamistiku kehtestamisel. Leidsime, et EIP ja riiklike tugipankade vaheliste lepingute sõlmimine keskuse ELi eelarvest rahastatavate nõustamisteenuste osutamiseks nõudis ELi ja EIP vaheliste lepingute muutmist. Eelkõige puudutas see partnerluse raamlepingu muutmist 2017. aasta mais. Lisaks muudeti 2017. aasta detsembris 2016. aasta eritoetuslepingut, et fikseerida tingimused, mille alusel anda riiklikele tugipankadele keskuse finantstoetust, sealhulgas nõuded, mille kohaselt peavad riiklikud tugipangad säilitama piisavalt andmeid, et EIP saaks kontrollida keskuse toetuse kasutamist.

46

Koostöö aeglase edenemise teine põhjus oli see, et riiklikud tugipangad peavad suurendama suutlikkust menetleda nõustamistaotlusi ja osutada kohapeal keskuse nõustamisteenuseid. Keskus võttis meetmeid selle probleemi lahendamiseks. Keskuse 2016. aasta eelarve sisaldas 7 miljonit eurot, et toetada riiklike tugipankade suutlikkuse suurendamist ja kohapealset nõustamisteenuste osutamist²³. Keskus korraldas projektikonkursi, et riiklikud tugipangad saaksid ise algatusi välja pakkuda. Keskus pakkus välja, et rahastab kuni 75% heakskiidetud projektiettepanekute rahastamiskõlblikest konsultatsiooni- ja personalikuludest. Ettepanekud võisid hõlmata järgmist:

• keskuse nimel investeerimisnõustamisteenuste osutamine;
• organisatsioonilise võimekuse loomine ja arendamine;
• teadmussiire kohapealse nõustamissuutlikkuse arendamiseks.

47

Suutlikkuse suurendamise projektikonkurss käivitati 2017. aasta detsembris. Keskus palus riiklikel tugipankadel esitada ettepanekud algatusteks, mille maksumus jääks vahemikku 100 000–500 000 eurot. Keskus kavatses jätta projektikonkursi avatuks kuni 2020. aasta juunini (tingimusel, et raha enne otsa ei saa). Ettepanekuid vaadati läbi iga kolme kuu tagant. Konkursi esimene voor toimus 2018. aasta veebruaris. Üheksa riiklikku tugipanka esitasid ettepanekud, millest kuuele anti positiivne hinnang ja edukatele taotlejatele tehti ettepanek pidada läbirääkimisi rahastamislepingu sõlmimiseks. Pikaleveninud läbirääkimiste tõttu oli 31. detsembriks 2018 allkirjastatud ainult üks rahastamisleping. 2018. aasta lõpuks ei olnud selle raames veel kulusid kantud.

48

Projektikonkursi hindamismenetluste läbivaatamisel leidsime, et teatavad peamised hindamiskriteeriumid ei mänginud ettepanekute hindamisel otsustavat rolli. Näiteks ainsa 2018. aasta lõpuks allkirjastatud rahastamislepingu puhul sai edukas taotleja vähem kui poole kriteeriumi „kavandatav tähtaeg ja oodatavad tulemused“ alusel saada olnud punktidest, mis kokku moodustasid vähem kui 20% kõigist antud punktidest. On oht, et eraldatud toetusel võib olla väike mõju nõustamisteenuste kohapealsele osutamisele.

49

EBRDga koostöö tegemiseks allkirjastas EIP 2017. aasta märtsis lepingu, mille kohaselt toetab keskus EBRD väikeettevõtjate nõustamise programmi. Keskuse toetus programmile oli algselt mõeldud Bulgaaria, Kreeka ja Rumeenia VKEde majandusliku arengu ja konkurentsivõime edendamiseks. Eritoetuslepingu uue muutmisega 2016. aastal lisati sellesse ka Horvaatia²⁴. Selleks et EBRD saaks kirjeldatud rolli täita, pidid komisjon ja EIP muutma partnerluse raamlepingut ja 2016. aasta eritoetuslepingut, mis käsitlevad keskuse toimimist. Need muudatused suurendasid keskuse õigus- ja lepingulise raamistiku üldist keerukust. Keskus eraldas koostööks EBRDga 5,0 miljonit eurot, millest EBRD oli 2018. aasta lõpuks kulukohustustega sidunud 2,4 miljonit eurot.

50

Meie arvates aeglustas keskuse toetatavate nõustamisteenuste nõudluse suurendamise ja nõustamisteenuste osutamise geograafilise katvuse parandamist ka õiguslik keerukus ning riiklike tugipankade erinev koostöövalmidus ja -suutlikkus. Koostöö alustamine EBRDga tõi nii VKEde sektoris kui ka neljas asjaomases riigis kaasa märkimisväärse arvu nõustamisülesandeid (joonis 6 ja joonis 7).

On vähe tõendeid selle kohta, et keskus oleks aidanud oluliselt suurendada investeeringuteks sobivate projektide arvu

51

Mõju saavutamiseks pidi keskus suurendama investeeringuteks sobivate projektide arvu. Selle eesmärgi saavutamise peamine vahend oli nõustamisülesannete täitmine. Uurisime olemasolevaid tõendeid keskuse toetuse mõju kohta investeeringuteks sobivate projektide arvule, eelkõige seoses EFSIga²⁵.

Ebapiisav kontroll selle üle, kas keskuse nõustamisülesanded päädisid investeeringutega

52

Keskuse menetlustes nõuti üksnes seiret nõustamisülesannete täitmise ehk väljundi üle, mitte selle üle, kas ülesanne viis investeerimiskõlblike projektide ehk tulemusteni (4. selgitus). Kui nõustamisülesanne oli kokku lepitud, suhtles keskuse nõustaja asjaomase EIP talitusega, et tagada selle nõuetekohane täitmine. Keskuse nõustaja ülesanne oli kontrollida, kas ülesanded täideti õigeaegselt ja eelarve piires, samas kui EIP talitus vastutas nõustamise ja toetusesaajaga suhtlemise eest. Keskus ei jälginud koos EIP talituste ja toetusesaajatega süstemaatiliselt, kas projekti rahastati EIP, EFSI vahenditest või muudest allikatest või kas investeering lõpuks tehti. Eelkõige ei olnud keskusel võimalik kindlaks teha selliste täidetud nõustamisülesannete arvu, mille abil suudeti kaasata muid investoreid peale EIP.

53

Alates 2018. aasta oktoobrist hakkas keskus saatma tagasisidevorme toetusesaajatele, kes olid keskuse toetust kasutanud. Vorm sisaldas mitut aspekti, mis olid seotud toetusesaaja rahuloluga nõustamisteenusega – näiteks tema nõustamisvajaduste rahuldamise määr, pakutud eksperditeadmiste kvaliteet ja see, mis nende projektist hiljem sai. Käesoleva auditi tegemise ajaks ei olnud keskus toetusesaajate täidetud tagasisidevorme veel analüüsinud.

54

Keskus koostas 2017. aasta juulis tulemuslikkuse ja järelevalve peamised näitajad, mis vaadati läbi ja ajakohastati 2018. aasta veebruaris, et võtta arvesse 2017. aasta detsembris vastu võetud EFSI 2.0 määruse uusi prioriteete. Leidsime piiranguid keskuse kaheksast peamisest väljundnäitajast viies ja kõigis kuues tulemusnäitajas (täpsem teave on esitatud V lisas). Leidsime ka, et raamistik ei sisaldanud näitajaid uuenduslike rahastamisvahendite ning avaliku ja erasektori partnerluste kasutamise kohta, mis olid EFSI 2.0 määrusesse lisatud prioriteedid.

55

Meie arvates puudusid keskusel piisavad menetlused, et jälgida perioodi jooksul täidetud projektipõhiste nõustamisülesannete tulemusel tehtud investeeringuid. Teabe puudumine ülesannete täitmise tulemuste kohta ja mõnda näitajat mõjutavad piirangud muutsid keskuse tulemuslikkuse seire ja hindamise selles osas keeruliseks.

2018. aasta lõpuks oli täidetud vaid väike arv nõustamisülesandeid

56

Leidsime, et keskus oli 2018. aasta lõpuks täitnud ainult 89 nõustamisülesannet, millest 27-ga tegelesid otse EIP talitused (peamiselt avaliku sektori toetusesaajate jaoks) ja 62 teostati koostöös EBRDga erasektori VKEde jaoks. Keskmiselt kulus EIP hallatud ülesannete täitmiseks ligikaudu 85 000 eurot ja veidi üle 14 kuu ning EBRD hallatud ülesannete täitmiseks umbes 18 000 eurot ja vähem kui 6 kuud. 89-st täidetud nõustamisülesandest 32 puhul, mille kohta olid andmed olemas, moodustas EIP hallatud täidetud nõustamisülesannetega seotud investeeringu keskmine hinnanguline suurus 301 miljonit eurot, samas kui koostöös EBRDga täidetud VKEdega seotud ülesannete puhul oli see 1,3 miljonit eurot. 31. detsembriks 2018 heaks kiidetud või allkirjastatud EFSI toimingutega oli seotud kolm täidetud nõustamisülesannet.

57

Enamik täidetud nõustamisülesannetest (51 ülesannet 89-st ehk 57%) oli seotud Rumeenia VKEdega, kuna suur osa sealsetest ülesannetest täideti koostöös EBRDga. EIP talituste otse hallatud 27 nõustamisülesandest teostati kõige suurem arv Poolas (neli) ja 31. detsembriks 2018 ei olnud 13 liikmesriigis ühtegi ülesannet täidetud.

58

Suurem osa täidetud ülesannetest olid projektipõhised (85 ülesannet 89-st ehk 96%) ja enamik neist hõlmas varases etapis projektide tehnilist nõustamist (77 ülesannet 85-st). Seetõttu ei ole kindel, kas need projektid lõpuks investeeringuid saavad.

59

Meie arvates oli keskus 2018. aasta lõpuks täitnud liiga vähe ülesandeid, et mõjutada märkimisväärselt investeerimiseks sobivate projektide arvu, kusjuures kolm neist olid seotud heakskiidetud või allkirjastatud EFSI toimingutega. Valdav enamik täidetud ülesandeid oli VKEde sektoris Rumeenias ja Bulgaarias. Kuna keskus toetas peamiselt varajases etapis projekte, võib sellel olla mõju ainult pikemas perspektiivis. Konkreetsed nõustamisülesanded võivad aga aidata teha mahukaid investeeringuid, mis on mitu korda suuremad kui nõustamisteenuse osutamise maksumus.

Järeldused ja soovitused

60

Meie järeldused on seotud keskuse loomise ja toimimisega 2018. aasta lõpu seisuga. Järeldame, et selleks ajaks ei olnud keskus veel osutunud ELis tõhusaks investeeringute suurendamise vahendiks.

61

Leidsime, et keskus loodi nõudlusel põhineva vahendina, kuid seejuures hinnati eelnevalt vähe nõustamisvajadusi, tõenäolist nõudlust ja vajaminevaid vahendeid. Arvestades keskuse käsutuses olnud ressursse, esitati talle tegelikult vähe selliseid taotlusi, millest oleksid võinud saada nõustamisülesanded. Eelkõige saadi otse keskuse veebisaidi ja riiklike tugipankade kaudu vähe päringuid, millest kujunesid keskuse toetust vajavad nõustamisülesanded (punktid 13–23).

1. soovitus. Edendada keskuse tegevuse laialdasemat kasutamist

Keskuse koordineerimiskomitee peaks arendama edasi koostööd riiklike tugipankadega, et parandada kohapealset juurdepääsu keskuse toetusele.

Tähtaeg: keskuse järelejäänud rakendusperioodi jooksul (2020. aasta lõpuks)

62

Leidsime, et keskus täitis suuresti eesmärgi pakkuda nõustamist soovinud toetusesaajatele neile sobivaid ja nende jaoks kohandatud nõustamisteenuseid. Keskusel ei olnud aga piisavalt selget strateegiat ega kehtestatud kriteeriume ja menetlusi toetuse suunamiseks sinna, kus see võiks anda kõige rohkem lisaväärtust, kuigi keskus registreeris suurema osa selleks vajalikust teabest. Leidsime, et mõned toetusesaajad kahtlesid, kas keskuse toetus täiendas teistest allikatest pakutavaid nõustamisteenuseid, ning et keskuse nõustamisülesannetega oli toetatud vaid veidi enam kui 1% kõnealuse ajavahemiku EFSI finantstoimingutest. Kuigi enamik nõustamisülesandeid tehti väga tähtsates sektorites ja liikmesriikides, olid vaid vähesed nõustamisülesanded seotud kõige suuremate nõustamisvajadustega liikmesriikide prioriteetsete sektoritega. Seega oleks vaja olnud ennetavamat lähenemisviisi, et paremini täita üldiseid rahuldamata nõustamisvajadusi. Hoolimata keskuse jõupingutustest arenes aeglaselt ka koostöö partneritega nõustamistegevuse geograafilise katvuse parandamiseks; seda põhjustas õiguslik keerukus ning riiklike tugipankade erinev koostöövalmidus ja -suutlikkus. Koostöö alustamine EBRDga tõi nelja asjaomase riigi VKEde sektoris kaasa märkimisväärse arvu nõustamisülesandeid (punktid 25–50).

2. soovitus. Toetuse parem fookustamine prioriteetidele

Keskuse koordineerimiskomitee peaks püüdma oma toetust ja vahendeid paremini fookustada. Selleks peaks

1. määratlema nõustamistoetuse väärtuse hindamise konkreetsed kriteeriumid, mis puudutavad muu hulgas täiendavust teiste ELi programmidega, toetuse liiki, potentsiaalset mõju investeeringutele, sektoreid ja geograafilisi piirkondi;
2. parandama sõelumismenetlusi potentsiaalsete nõustamisülesannete väärtuse hindamiseks, et maksimeerida keskuse panust nõustamistoetuse prioriteetidesse;
3. arendama edasi koostööd riiklike tugipankadega, et parandada keskuse toetatavate nõustamisteenuste nõudluse ja osutamise geograafilist ulatust.

Tähtaeg: keskuse järelejäänud rakendusperioodi jooksul (2020. aasta lõpuks)

63

Lisaks leidsime, et keskusel puudusid piisavad menetlused, et pidada arvet perioodi jooksul täidetud nõustamisülesannete tulemusel tehtud investeeringute üle. Teabe puudumine ülesannete täitmise tulemuste kohta ja keskuse mõnda tulemuslikkuse näitajat mõjutavad piirangud muutsid keskuse sellealase tulemuslikkuse hindamise keeruliseks. Igal juhul oli keskus 2018. aasta lõpuks täitnud liiga vähe nõustamisülesandeid, et see oleks võinud märkimisväärselt mõjutada investeerimiseks sobivate projektide arvu. Kokku oli keskus 2018. aasta lõpuks täitnud üksnes 89 nõustamisülesannet, millest kolm olid seotud heakskiidetud või allkirjastatud EFSI toimingutega. Valdav enamik täidetud ülesandeid oli VKEde sektoris Rumeenias ja Bulgaarias. Enamik ülesandeid oli seotud varajases investeerimisetapis olevate projektidega, mistõttu võivad need ainult pikemas perspektiivis mõju avaldada. Konkreetsed nõustamisülesanded võivad ka aidata teha mahukaid investeeringuid, mis on mitu korda suuremad kui nõustamisteenuse osutamise maksumus. Kokkuvõttes leidsime piiratud hulgal tõendeid selle kohta, et keskus oleks aidanud 2018. aasta lõpu seisuga oluliselt suurendada investeeringuteks sobivate projektide arvu (punktid 53–59).

3. soovitus. Parandada tulemuslikkuse mõõtmist

Keskuse tulemuslikkuse seireks ja parandamiseks peaks selle koordineerimiskomitee tegema järgmist:

1. jälgima nõustamistoetuse osutamise tulemusi (st kas nõustamisülesanded aitasid välja arendada investeerimiskõlblikke projekte);
2. töötama välja tulemustega seotud näitajad ja vajaduse korral ka sihtväärtused;
3. võrdlema keskuse iga lõpule viidud projektipõhise nõustamisülesande tegelikke kulusid selle tulemustega (st oodatava investeeringuga), et aidata hinnata keskuse tulemuslikkust.

Tähtaeg: keskuse ülejäänud rakendamisperioodi jooksul (st 2020. aasta lõpuks ja 3. soovituse punkti iii puhul 2021. aasta lõpuks)

64

Meie audit näitas, et keskuse ülesehituses sisalduvaid puudusi oli rakendusetapis raske parandada ja need mõjutasid keskuse tulemuslikkust. InvestEU programmi (2021–2027) kohta tehtud ettepaneku kohaselt hõlmaks tulevane komisjoni hallatav ja rahastatav InvestEU nõustamiskeskus 13 olemasolevat ELi tsentraalselt hallatavat nõustamisalgatust (sealhulgas praegust keskust). Ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja parandada investeeringute toetamiseks mõeldud olemasolevat koordineerimise ja nõustamisteenuste osutamise süsteemi.

4. soovitus. Kasutada keskuse tegevusest saadud kogemusi InvestEU nõustamiskeskuse jaoks

Selleks et tagada sujuv üleminek ühelt algatuselt teisele ja võtta tulevase InvestEU nõustamiskeskuse jaoks arvesse praeguse keskuse tööst saadud peamisi kogemusi, peaks komisjon

1. hindama nõustamisvajadusi ja tõenäolist nõudlust sihtotstarbeliste nõustamisalgatuste järele, tuginedes ajavahemikus 2015–2020 saadud kogemustele;
2. fokusseerima nõustamistoetuse rahuldamata vajaduste täitmisele ja selliste projektide väljatöötamisele, mida võiks potentsiaalselt toetada InvestEU tagatisega;
3. toetuma otsekoostööle riiklike tugipankadega, et parandada nõustamisteenuste geograafilist katvust;
4. töötama kohapealse esindatuse abil välja ennetavama lähenemisviisi nõustamisteenuste taotluste arvu suurendamiseks;
5. parandama nõustamisteenuste kättesaadavust, luues InvestEU nõustamiskeskusele uue veebisaidi ja edendades selle kasutamist;
6. töötama välja asjakohase seire tulemusraamistiku, mis hõlmaks nõustamisteenuste osutamise kulusid ja neist saadavat kasu.

Tähtaeg: 2021. aasta lõpp

V auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Tony Murphy, võttis käesoleva aruande vastu 31. märtsi 2020. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames toimivad tehnilise abi algatused

Tehnilise abi algatus	Tehnilise abi haldaja	Tehnilise abi osutaja(d)	Tasude süsteem	Kulude jagamine: EL/EIP		Toetusesaaja kaetavad kulud	Summa (ELi eelarve)	Rakendus­periood
				EL	EIP		(eurodes)
Euroopa investeerimis­nõustamise keskus	EIP	EIP / muud finantseerimis­asutused (EBRD / riiklikud tugipangad) / väliskonsultan­did	Kulud kaetakse (finants- ja haldusraamis­tiku lepingu määrade põhjal)	75%	25%	üksnes eraettevõtted, neist VKEd vaid kuni 33%	110 000 000	2015–2020
ELENA	EIP	Välis­konsultandid	6% osutatud tehnilisest abist	100%	0	vähemalt 10% osutatud tehnilisest abist	279 000 000	2014–2020
Programmi „Horisont 2020“ energiatõhususe projektikonkurss – toetus projektide väljatöötamiseks	EASME	Välis­konsultandid	–				50 000 000	2014–2020
InnovFini nõustamis­teenistus	EIP	EIP	Kulud kaetakse (finants- ja haldusraamis­tiku lepingu määrade põhjal)	100%	0	0	28 000 000	2014–2020
EEEFi Euroopa Komisjoni tehniline abi	EIP edasidelegee­rimisleping EEEFi fondijuhiga (Deutsche Bank)	Välis­konsultandid	6,5% osutatud tehnilisest abist	100%	0	10% eraldatud tehnilisest abist	20 000 000	2012–2017
Euroopa ühendamise rahastu	EIP	EIP/ välis­konsultandid	Kulud kaetakse (finants- ja haldusraamis­tiku lepingu määrade põhjal)	90%	10%	0	1 262 170 Jaspersile 2015. aastal 3 000 000 Jaspersile 2018. aastal	2015–2018
NCFF	EIP	Välis­konsultandid	5% eraldatud ELi toetusest	100%	0	0 (toetusesaajal võidakse juhtumipõhiselt paluda rahaliselt panustada)	10 000 000	2015–2019 + (kaalutakse pikendamist)
PF4EE	EIP	EIP/finants­vahendajad	6% eraldatud ELi toetusest	100%	0	0	3 200 000	2014–2019
EEEFi tehnilise abi vahend	EEEFi fondijuht	EEEFi palgatud välis­konsultandid	20% välja makstud tehnilisest abist	_	_	0	Olenevalt vahendite olemasolust (EEEFi kaskaadtulu)	2017+
Euroopa ühendamise rahastu (CEF _ MSs)	Raudtee­taristu haldaja / ministeeriu­mid	Välis­konsultandid	Tegelikud kulud	100%	0	0	17 021 785	2014–2020
Aruka spetsialiseerumise platvorm tööstuse moderniseeri­miseks	GROW	Välis­konsultandid		100%	–		1 500 000	2018–2020
Linnarahastu	ENER/EASME	Rakendusamet		–			16 000 000	2019–2023
Saarte rahastamisvahend	ENER	Välis­konsultandid		–			10 000 000	2018–2020
EaSI	EMPL	Välis­konsultandid					13 000 000
JASPERS	EIP	EIP	Kulud kaetakse (finants- ja haldusraamis­tiku lepingu määrade põhjal)	80%	20%	0	233 650 000	2014–2020
KOKKU							795 633 955

II lisa. Auditimetoodika

Meie leiud põhinesid järgmisel:

• keskuse ja olemasolevate nõustamisalgatustega seotud põhidokumentide läbivaatamine, sealhulgas:
• õiguslik alus ja poliitikadokumendid;
• finants- ja lepinguline raamistik;
• juhtimist puudutav dokumentatsioon (nt keskuse koordineerimiskomitee dokumendid);
• juhtimismenetlused;
• iga-aastased tööprogrammid;
• tegevusaruandlus;
• intervjuud EIP/keskuse töötajate ja asjaomaste komisjoni talituste ametnikega (majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat, liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, energeetika peadirektoraat, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat);
• keskuse juhtimisinfosüsteemi salvestatud nõustamisteenuste taotlusi puudutavate andmete analüüs (seisuga 31. detsember 2018);
• vaadati läbi keskusele esitatud 18 nõustamistaotluse käsitlemine, sealhulgas 15 taotlust, millele eraldati keskuse konkreetseid ressursse (nõustamisülesanded).

Valimi­ühiku nr	Taotluse nr	Taotluse aasta	Riik	Nõustamise võtmesektor	Taotluse seis
1	0021	2015	Sloveenia	Transporditaristute, transpordiseadmete ja innovatiivsete transporditehnoloogiate arendamine	Toetus eraldatud
2	0263	2016	Portugal	Transporditaristute, transpordiseadmete ja innovatiivsete transporditehnoloogiate arendamine	Suletud
3	0228	2016	Küpros	Keskkond ja ressursitõhusus	Suletud
4	0187	2016	Rumeenia	Inimkapital, kultuur ja tervis	Toetus eraldatud
5	0196	2016	Luksemburg	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamine ja kasutuselevõtmine	Toetus eraldatud
6	0608	2017	Iirimaa	Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon	Toetus eraldatud
7	0414	2017	Bulgaaria	Muu	Toetus eraldatud
8	0440	2017	Mitte riigipõhine	Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon	Toetus eraldatud
9	0405	2017	Mitte riigipõhine	Energiasektori arendamine	Toetus eraldatud
10	0521	2017	Prantsusmaa	Transporditaristute, transpordiseadmete ja innovatiivsete transporditehnoloogiate arendamine	Suletud
11	0002ELENA	2017	Taani	Keskkond ja ressursitõhusus	Toetus eraldatud
12	0594	2017	Prantsusmaa	Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon	Toetus eraldatud
13	0370	2017	Poola	Keskkond ja ressursitõhusus	Suletud
14	0437	2017	Poola	Inimkapital, kultuur ja tervis	Toetus eraldatud
15	0843	2018	Prantsusmaa	Põllumajandus	Toetus eraldatud
16	0711	2018	Horvaatia	Muu	Toetus eraldatud
17	0777	2018	Mitte riigipõhine	Keskkond ja ressursitõhusus	Eraldatud
18	0016EBRD	2018	Rumeenia	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamine ja kasutuselevõtmine	Suletud

• keskusega koostööd tegevate (seisuga 31. detsember 2018) riiklike tugipankade küsitlus. Küsimustik saadeti 28. veebruaril 2019 25-le keskusega koostööd tegevale riiklikule tugipangale. Vastuste esitamise lõpptähtaeg oli 9. aprill 2019. Küsimustikule vastas 18 liikmesriigi 20 tugipanka;
• perioodi jooksul keskuselt toetust saanud lõplike toetusesaajate elektrooniline küsitlus. Saatsime küsimustiku 4. märtsil 2019 88-le keskuse lõplikule toetusesaajale, kellel paluti vastata 12. aprilliks 2019. Saime vastused keskuse 43 toetusesaajalt 24-st ELi liikmesriigist.

III lisa. EIP ja riiklike tugipankade vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumid (2015–2018)

Riik	Riikliku tugipanga nimi	Allkirjastamise aeg	Koostöötase26
Austria	Austria Wirtschaftsservice Gesellschaft mbH (AWS)	2016	1
Belgia	Participatiemaatschappij Vlaanderen (PMV)	2018	1
Bulgaaria	Bulgaaria rahastamisvahendite fondijuht (FMFIB)	2016	1,2
Bulgaaria	Bulgaaria Arengupank (BDB)	2015	1
Horvaatia	Hrvatska Banka za Obnovu i Razvitak (HBOR)	2015	1
Tšehhi Vabariik	Ceskomoravska Zarucni a Rozvojova Banka (CMZRB)	2016	1
Soome	Finnvera	2017	1,2
Prantsusmaa	Bpifrance	2016	1,3
Prantsusmaa	Caisse des Dépôts et Consignations (CDC)	2016	1,2,3
Saksamaa	NRW.Bank	2017	1
Saksamaa	Kreditanstalt für Wiederaufbau (KfW)	2016	1
Ungari	Ungari Arengupank (MFB)	2015	1,2,3
Iirimaa	Strategic Banking Corporation of Ireland (SBCI)	2016	1,2,3
Itaalia	Cassa Depositi e Prestiti (CDP)	2016	1,3
Läti	Attistibas finansu institûcija Altum (ALTUM)	2015	1,2,3
Leedu	Investiciju ir versio garantijos (INVEGA)	2016	1,2
Leedu	Avaliku sektori investeeringute arendamise agentuur (VIPA)	2016	1,2,3
Madalmaad	Madalmaade Investeerimisagentuur (NIA)	2016	1
Poola	Bank Gospodarstwa Krajowego (BGK)	2016	1,2
Poola	Poola Pangaliit, riiklik kontaktpunkt (ZBP)	2016	1,2
Portugal	Instituiçâo Financeira de Desenvolvimento (IFD)	2018	1,2
Slovakkia	Slovak Investment Holding (SIH)	2016	1,2
Sloveenia	SID Banka (SID)	2015	1,2,3
Hispaania	Instituto de Credito Oficial (ICO)	2016	2
Rootsi	Almi Företagspartner (ALMI)	2016	1

IV lisa. Keskuse tulemuslikkuse raamistik

1. keskuse tegevusega (st väljunditega) seotud sisendi-/tegevusnäitajad (ST);
2. nende tegevuste otsese mõjuga seotud väljundnäitajad (VN);
3. Tulemi-/tulemusnäitajad (TT), mis on seotud sellega, mida toetusesaajatele osutatud nõustamisteenustega saavutati.

TPN nr – väljund­näitaja	9 tulemuslikkuse põhinäitajat (TPN)	Määratlus		12 seire põhinäitajat (SPN)	Määratlus	SPN nr
VN.1	Menetletud ja toetust saanud taotluste arv ja jaotus (sh investeerimisplatvormid) (VN.1)	Mõõdab keskuse menetletud ja toetust saanud taotluste arvu (jaotus sektorite, riikide, avaliku/erasektori projektiarendajate ja vajalike toetuseliikide kaupa)		Taotluste allikas: keskuse veebisait / EIP talitused / välispartnerid / Euroopa Komisjon / muud (ST.1)	Mõõdab keskusele laekunud taotlusi nende allikate kaupa (veebiportaal, EIP, riiklikud tugipangad, Euroopa Komisjon jne)	ST.1
VN.2	Tehnilise abi osutamisega päädivate taotluste osakaal ja jaotus (sh täiendavate taotluste hinnanguline osakaal) (VN.2)	Mõõdab, kui suur protsent toetust saanud taotlustest on päädinud tehnilise abi andmisega		Investeerimisvalmis projektide hinnanguline osakaal ja genereeritud investeeringute arv (TT.1)	Mõõdab, kui suur protsent laekunud taotlustest on saavutanud investeerimisvalmiduse, ja kui suur protsent laekunud taotlustest on tegelikult ellu viidud	TT.1
				Genereeritud investeeringute arv ja maht (nii EFSI kaudu kui väljaspool seda)	Mõõdab keskusele esitatud taotluste kaudu genereeritud investeeringute arvu ja mahtu	TT.2
				Investeerimisplatvormide loomiseks antud toetuste arv (TT.3)	Mõõdab nõustatud potentsiaalsete investeerimisplatvormide arvu	TT.3
				Loodud investeerimisplatvormide arv (TT.4)	Mõõdab toetuse abil loodud investeerimisplatvormide arvu	TT.4
				Täiendavuse näitaja, mille määratlemiseks kasutatakse lisandväärtusega seotud parameetreid (TT.5)	Keskuse teostatud tehnilise abi projektide arv igas kategoorias (nt oskused, toetuskõlblikkus, maht, taotluse mastaap / mitmemõõtmelisuse aspekt)	TT.5
VN.3	Keskmine esimese reageerimise aeg (VN.3)	Mõõdab taotluste saamisest kuni taotlejale esimese vastuse andmiseni kuluvat aega. Seda tuleks vaadata kui tegevusnäitajat		Rahulolu-uuring (VN.7)	Mõõdab ametliku tagasisidemenetluse abil keskuse kasutajate ja toetusesaajate rahulolu	VN.7
VN.4	Välispartnerluste arv (VN.4)	Mõõdab vastastikuse mõistmise memorandumite ja lepingute arvu, mis on sõlmitud riiklike tugipankade, rahvusvaheliste investeerimisasutuste, liikmesriikide, korraldusasutuste, liikmesriikide ametiasutuste ja teistega (nt ühendustega)		Teenuseosutajaks saanud välispartnerluste arv (vastastikuse mõistmise memorandumi 3. taseme koostöö) (TT.6)	Mõõdab selliste välispartnerluste arvu, kellega tehakse keskuse raames teenuseosutajana 3. tasandi koostööd	TT.6
VN.5	Mitme partneriga ürituste, kohtumiste ja seminaride arv, mida keskus on ise korraldanud või kus on osalenud (VN.5)	Mõõdab keskuse korraldatud ürituste arvu ja seda, mitmel välisel üritusel on keskuse/ nõustamisteenuste osakonna esindajad osalenud		Mitme partneriga üritustel, kohtumistel ja seminaridel osalenute arv (VN.8)	Mõõdab korraldatud üritustel, kohtumistel ja seminaridel osalejate arvu ja liiki	VN.8
OI.6	Kulukohustustega seotud ja kasutatud vahendite protsent aastaeelarvest (VN.6)	Mõõdab, kui suur osa iga-aastasest eelarveeraldisest on seotud kulukohustustega ja kasutatud		Keskuse partnerite poolt keskusega seotud nõustamisteenuste osutamiseks eraldatud hinnanguline aeg (vastastikuse mõistmise memorandumi 3. taseme koostöö) (VN.9)		VN.9
VN.10	Toetust saanud projektide valmidusaste enne ja pärast nõustamist			Toetatud projektide arv, mis hõlmavad kombineerimist muude ELi rahastamisallikatega (ESIF, Euroopa ühendamise rahastu, programm „Horisont 2020“) (VN.12)	Mõõdab keskuse toetatud projektide arvu, mis hõlmasid ka muudest ELi rahastamisallikatest saadud rahastamist
VN.11	Keskuse toetatud projektide arv (st kliimameetmed, ringmajandus, digitaalvaldkond, piiriülene koostöö)			Projektide geograafilise tasakaalustamise määr ühtekuuluvuspoliitikaga hõlmatud/hõlmamata liikmesriikide vahel (VN.13)	Mõõdab keskuselt toetust saanud projektide jaotust ühtekuuluvuspoliitikaga hõlmatud/hõlmamata liikmesriikide vahel
ST.3	Riiklike tugipankade esitatud taotluste arv	Mõõdab taotluste arvu, mille keskus on saanud riiklikelt tugipankadelt

V lisa. Kontrollikoja analüüs keskuse väljundite ja tulemuste seirenäitajate kohta

Keskuse väljundnäitaja	Kirjeldus	Piirang
ST.3	„Riiklike tugipankade esitatud taotluste arv“	See uus näitaja ei ole seotud muudetud EFSI määrusega ja selle oleks võinud varem määratleda, kuna see mõõdab keskusele laekunud taotluste päritolu alamkategooriat, mis on juba hõlmatud teise PSN-ga (ST.1: „Taotluste allikas“)
VN.2	„Tehnilise abi osutamisega päädivate taotluste osakaal ja jaotus“	Näitaja põhineb nende toetust saanud taotluste protsendi arvutamisel, mis päädisid tehnilise abi andmisega. Ekspertteadmisi võidakse aga kasutada ka muud liiki taotluste käsitlemisel (nt üldine teave, pakutav koostöö, rahastamistaotlus või finantsnõustamine).
VN.3	„Keskmine reageerimisaeg“	Näitaja ei mõõda keskuse tegevuse väljundit. Aeg, mis kulub taotlusele esialgse vastuse andmiseks, mõõdab nõustamisprotsessi ühte osa.
VN.5	„Kulukohustustega seotud ja kasutatud vahendite protsent aastaeelarvest“	Näitajaga mõõdetakse ühte sisendit (keskuse toetuse kasutamist), mitte väljundit (osutatud teenuseid).
VN.10	„Toetust saanud projektide valmidusaste enne ja pärast nõustamist“	Auditi ajal (st 2018. aasta tehnilises aruandes) puudusid andmed uue näitaja kohta. Keskus hakkas juhtimissüsteemides salvestama sissetulevate projektide valmidus alles 2018. aasta teisel poolel (väljaminevate projektide valmidust käsitlevat teavet ei olnud veel registreeritud)
VN.11	„Keskuse toetatud projektide arv (st kliimameetmed, ringmajandus, digitaalvaldkond, piiriülene koostöö)“	Auditi ajal (st 2018. aasta tehnilises aruandes) puudusid uue näitaja kohta andmed, kuid me täheldasime, et registreeritud teabe kasulikkust vähendab asjaolu, et iga prioriteedi jaoks ei kasutata eraldi koode.

Keskuse tulemusnäitaja	Määratlus	Piirang
TT.1	„Investeerimisvalmis projektide hinnanguline osakaal ja genereeritud investeeringute arv“	Näitaja eesmärk on mõõta, kui suur protsent laekunud taotlustest on saavutanud investeerimisvalmiduse, ja kui suur protsent laekunud taotlustest on tegelikult investeeringuna ellu viidud. Keskuse juhtkond teatas, et toetust saanud 104 projektist 47 puhul oli 31. detsembri 2018. aasta seisuga tehtud reaalne investeering. Esitatud arv ei vasta näitaja määratlusele ja seda ei toeta andmed juhtimisinfo andmebaasis
TT.2	„Genereeritud investeeringute arv ja maht (nii EFSI kaudu kui väljaspool seda)“	Keskuse juhtkond teatas, et 31. detsembri 2018. aasta seisuga investeeriti väljaspool EFSId 16 projekti ja EFSI kaudu 28 projekti. Aruandlus ei vasta näitaja määratlusele (ei ole selge, millele „genereeritud investeeringute arv“ osutab). Tehtud investeeringute mahtu eurodes ei registreerita süstemaatiliselt ei juhtimisinfosüsteemis ega esitata tehnilises aruandes.
TT.3 ja TT.4	„Investeerimisplatvormide loomiseks antud toetuste arv“ ja „Loodud investeerimisplatvormide arv“	Need näitajad mõõdavad nõustamisteenuseid saanud ja loodud investeerimisplatvormide arvu. Keskuse juhtkond teatas, et 31.12.2018 seisuga oli nõustatud 33 potentsiaalset investeerimisplatvormi, millest 16 ka loodi. Keskuse juhtkond teatas audiitoritele saadetud selgitavas kirjas, et ainult 12 toetust saanud taotlust olid seotud investeerimisplatvormide võimaliku loomisega. Keskus ei pea arvet tegelikult loodud investeerimisplatvormide üle.
TT.5	„Täiendavuse näitaja, mille määratlemiseks kasutatakse lisandväärtusega seotud parameetreid“	Näitaja määratlemise aluseks on keskuse nõustamisprojektide arv igas kategoorias (nt oskused, toetuskõlblikkus, maht, taotluse mastaap / mitmemõõtmelisuse aspekt). Ei ole selge, millistest tulemustest tuleb selle näitaja all aru anda, sest tehnilise aruande punktides 2.5.2 ja 2.5.3 esitatakse saadud taotluste käsitlemise statistiline analüüs.
TT.6	„Teenuseosutajaks saanud välispartnerluste arv“	Näitaja mõõdab selliste välispartnerluste arvu, kellega tehakse keskuse raames 3. taseme koostööd. Seda näitajat võiks pigem nimetada keskuse tegevust mõõtvaks näitajaks.

VI lisa. Keskusele esitatud taotlused, mis on seotud EIP/EFSI heakskiidetud või allkirjastatud toimingutega

Taotluse nr	Riik	Sektor	Taotluse laekumise kuupäev	Staatus seisuga 31.12.2018	Allkirjastamise kuupäev (EIP/EFSI)	Heakskiitmise kuupäev (EIP/EFSI)
858	Poola	Keskkond ja ressursitõhusus	25.10.2018	Hindamisel	5.9.2018
843	Prantsusmaa	Põllumajandus	1.10.2018	Toetus eraldatud	23.11.2018
815	Rumeenia	Keskkond ja ressursitõhusus	13.8.2018	Toetus eraldatud	17.12.2018
766	Poola	Energiasektori arendamine	22.5.2018	Toetus eraldatud	2.1.2019
706	Leedu	Keskkond ja ressursitõhusus	13.3.2018	Toetus eraldatud		9.10.2018
622	Itaalia	Keskkond ja ressursitõhusus	8.12.2017	Toetus eraldatud	22.5.2019
621	Bulgaaria	Transporditaristute, transpordiseadmete ja innovatiivsete transporditehnoloogiate arendamine	6.12.2017	Suletud (nõustamis­ülesannet ei avatud, taotlus edastati teistele talitustele)	20.12.2018
590	Poola	Inimkapital, kultuur ja tervis	7.11.2017	Toetus eraldatud	15.5.2018
565	Hispaania, Portugal	Muu	20.9.2017	Toetus eraldatud	12.11.2018
461	Belgia	Energiasektori arendamine	03.05.2017	Toetus eraldatud		15.05.2018
437	Poola	Inimkapital, kultuur ja tervis	25.4.2017	Toetus eraldatud	18.10.2017
003	Läti	Transporditaristute, transpordiseadmete ja innovatiivsete transporditehnoloogiate arendamine	22.7.2015	Toetus eraldatud		18.7.2017

Akronüümid ja lühendid

CEF: Euroopa ühendamise rahastu

COP21: ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärk

EaSI: ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm

EBRD: Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank

EEEF: Euroopa Energiatõhususe Fond

EFSI määrus: nõukogu määrus (EL) 2015/2017, mida on muudetud määrusega (EL) 2017/2356

EFSI: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

EIP: Euroopa Investeerimispank

EIPP: Euroopa investeerimisprojektide portaal

EK: Euroopa Komisjon

EL: Euroopa Liit

ELENA: Euroopa kohaliku energiaabi fond

ESIF: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

FAFA: ELi ja EIP vahel sõlmitud finants- ja haldusraamistiku leping

InnovFin: EIP teadus- ja innovatsiooniprojektide nõustamisteenistus

IPE: Euroopa investeerimiskava

JASPERS: ühisabi projektide toetamiseks Euroopa piirkondades

Keskus: Euroopa investeerimisnõustamise keskus

PF4EE: energiatõhususe erasektoripoolse rahastamise vahend

PPP: avaliku ja erasektori partnerlus

PTN/PSN: peamised tulemuslikkuse näitajad / peamised seirenäitajad

TA: tehniline abi

VKEd: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Mõisted

Avaliku ja erasektori partnerlused: valitsuse ja erasektori partneri pikaajaline lepinguline koostöö, mille raames viimane pakub ja rahastab oma kapitali kasutades avalikke teenuseid ning jagab sellega seonduvaid riske.

ELENA fond: EIP ja Euroopa Komisjoni ühisalgatus programmi „Horisont 2020“ raames tehnilise abi andmise toetamiseks energiatõhususe, hajutatud taastuvenergia ja linnatranspordi programmide rakendamiseks.

Euroopa investeerimisprojektide portaal (EIPP): komisjoni hallatav veebiportaal, mille kaudu saavad ELis asuvad avaliku või erasektori projektiarendajad võtta ühendust potentsiaalsete investoritega kogu maailmas.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI): investeeringutoetuse mehhanism, mille algatasid Euroopa Investeerimispank (EIP) ja komisjon, et kaasata erakapitaliinvesteeringuid ELi jaoks strateegilise tähtsusega projektidesse. Tuntud ka kui Junckeri kava. Nüüdseks integreeritud EIP gruppi.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF): viis peamist ELi fondi, mis üheskoos toetavad majanduse arengut kogu ELis, on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Neid reguleerivad ühised eeskirjad.

InnovFini nõustamisteenistus: EIP nõustamisteenistuse eesmärk on aidata struktureerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooniprojekte nii, et parandada nende juurdepääsu rahastamisele. Pikemas perspektiivis suurendab selline nõustamine projektide elluviimise tõenäosust. Samuti antakse nõu investeerimistingimuste parandamiseks tegevuste kaudu, mis ei ole projektispetsiifilised.

Investeerimisplatvorm: struktuur, mis on loodud rahastamise suunamiseks mitmele investeerimisprojektile ühes liikmesriigis, laiemas geograafilises piirkonnas või konkreetses majandussektoris.

InvestEU fond: EFSI ja praeguste tsentraalselt hallatavate rahastamisvahendite (v.a välistegevuse rahastamisvahendid) kavandatav jätkuprogramm.

InvestEU nõustamiskeskus: 2021. aastal keskuse töö üle võttev mehhanism, mis tugineb ka muudele tehnilise abi algatustele (nt ELENA ja InnovFini nõustamisteenistus), et anda toetust kooskõlas InvestEU fondi eesmärkidega.

JASPERS: Euroopa Komisjoni, EIP ja EBRD vaheline tehnilise abi partnerlus, mis annab toetust saavatele riikidele sõltumatut nõu Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate kvaliteetsete suurprojektide ettevalmistamisel.

Keskuse eelarve: ressursid, mida saab kasutada keskuse rahastamiskõlblike kulude katmiseks.

Keskuse teenustasud: tasud, mida EIP võtab keskuse ülesandel osutatud teenuste eest.

Koordineerimiskomitee: keskust juhib neljaliikmeline koordineerimiskomitee, mis koosneb kahest komisjoni ja kahest EIP esindajast. Koordineerimiskomitee vastutab strateegia ja poliitika läbivaatamise, keskuse tegevuse järelevalve, sidusrühmadele aruannete esitamise, teenuste valiku ja hinnapoliitika heakskiitmise eest.

Rahastamisvahend: rahaline toetus ELi eelarvest, mis võib olla omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute, laenu, tagatise või muu riskijagamisvahendi vormis.

Rakenduskava tehniline abi: selle eesmärk on tugevdada riigi haldussuutlikkust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite haldamisel ja rakendamisel.

Riiklikud tugipangad: kutseliselt finantseerimise alal tegutsevad juriidilised isikud, kes on saanud volituse liikmesriigilt või liikmesriigi asutuselt tegeleda arendus- või edendustegevusega riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

Tehniline abi: nõustamistoetus, et suurendada projektiarendajate ja finantsvahendajate suutlikkust teha rahastamis- ja investeerimistoiminguid investeerimisprojekti kõigis etappides.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva tulemusauditi viis läbi ELi rahastamise ja haldamise teemadega tegelev V auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Tony Murphy. Auditit juhtis kontrollikoja liige Annemie Turtelboom, keda toetasid kabinetiülem Florence Fornaroli ja kabineti atašee Celil Ishik, direktori assistent James Mcquade, valdkonnajuht Ralph Otte, auditijuht Felipe Andrés Miguélez ning audiitorid Aino Nyholm, Ilias Nikolakopoulos ja Martin Puc.

COVID-19 pandeemia ja rangete piirangute tõttu ei olnud võimalik auditirühma pildistada.

Järelmärkused

¹ COM(2014) 903 final, Brüssel, 26. november 2014.

² 2019. aastal avaldas kontrollikoda eriaruande „Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond: täieliku edu tagamiseks on vaja meetmeid“.

³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/1017, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2396 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 34).

⁴ EFSI määruse artikkel 6.

⁵ EFSI määruse artikli 14 lõige 2.

⁶ Määrus (EL) 2017/2356.

⁷ Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse InvestEU programm, COM(2018) 439 final.

⁸ EFSI määruse artikli 14 lõige 2.

⁹ Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 20.12.2012, lk 1), artikli 18 lõige 1.

¹⁰ Uuring „Market gap analysis for advisory services under the Hub“, PWC, oktoober 2016.

¹¹ Kontrollikoja eriaruanne nr 3/2019, lk 37.

¹² Küsitlusele vastas 43 toetusesaajat 88-st (vastamise määr 48,86%).

¹³ ELi ja EIP vahel sõlmitud keskust käsitleva partnerluse raamlepingu artikli 4 lõige 3.

¹⁴ Uuring „Market gap analysis for advisory services under the Hub“, PWC, oktoober 2016.

¹⁵ Koordineerimiskomitee 2018. aasta veebruari koosoleku protokoll.

¹⁶ Keskuse põhimõtted ja protsess komisjoni peadirektoraatidega ja nende jaoks töötamisel.

¹⁷ EFSI 2.0 määruse kohaselt hõlmasid nõustamistoetuse uued prioriteedid EFSI toetuse saamise tingimustele vastavaid projekte, kliimameetmeid, digitaalseid ja piiriüleseid projekte ning projekte, mis hõlmavad uuenduslikke rahastamisvahendeid, investeerimisplatvorme ning avaliku ja erasektori partnerlusi.

¹⁸ Allikas: EIP andmed EFSI kohta (seisuga jaanuar 2019).

¹⁹ Nagu on määratletud määruse (EL) 2015/1017 artikli 2 lõikes 4.

²⁰ Need kolm kategooriat võivad osaliselt kattuda ega sobi seega protsendi arvutamiseks.

²¹ PWC poolt keskuse jaoks tehtud vajaduste hindamise uuring.

²² EFSI määruse artikli 14 lõige 6.

²³ Vastavalt 2016. aasta eritoetuslepingule.

²⁴ EIP poolt EBRD-le antava rahalise toetuse tingimuste eritoetuslepingu (2016) uus lisa.

²⁵ EFSI määruse artiklis 6 on määratletud EFSI toetuskõlblikkuse kriteeriumid ELi tagatise kasutamiseks.

²⁶ 1. tase: teadmiste ja parimate tavade jagamine;
2. tase: kohaliku kontaktpunkti roll keskuse potentsiaalsete toetusesaajate jaoks;
3. tase: keskuse nimel nõustamisteenuste osutamine.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	5.12.2018
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	28.1.2020
Aruande lõplik vastuvõtmine peale ärakuulamismenetlust	31.3.2020
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	21.4.2020

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

PDF	ISBN 978-92-847-4656-9	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/554311	QJ-AB-20-010-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-4636-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/350710	QJ-AB-20-010-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2020.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonis 9: kaardi taust ©OpenStreetMap edasiarendajad (litsentseerimise aluseks Creative Commons Attribution-ShareAlike 2.0 litsents (CC BY-SA)).

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTA ÜHENDUST ELIGA

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELI KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.