ELi toetus piiriülesele koostööle naaberriikidega Väärtuslik toetus, kuid rakendamine algas väga hilja ja koordineerimisprobleemid vajavad lahendusi

Kokkuvõte

I Piiriülene koostöö on Euroopa naabruspoliitika põhielement, mis hõlmab 16 riiki ELi välispiiril. Veel hiljuti oli see üks vähestest koostöövaldkondadest ELi ja Venemaa vahel. Ajavahemikuks 2014–2020 käivitas komisjon koos naaberriikidega 15 ühisprogrammi (Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmid). Need programmid, mille ELi toetus on kokku peaaegu 1 miljard eurot, on mõeldud nii liikmesriikidele kui ka naaberriikidele, kellega neil on otsene maismaa- või merepiir.

II Audit toimus ajal, mil 2014.–2020. aasta programmide rakendamine oli lõppemas. Käesolevas aruandes sisalduvat teavet kasutatakse rahastamisperioodiks 2021–2027 kavandatud programmide koostamisel.

III Meie eesmärk oli teha kindlaks, kas programmid on olnud tõhusad territoriaalse koostöö edendamisel ELi välispiiridel. Sellele peamisele auditiküsimusele vastamiseks uurisime, kas

• programmid olid suunatud selgelt määratletud vajadustele ja prioriteetidele, mis olid ühised ELi välispiiridel asuvatele piirkondadele, ning täiendasid muid ELi rahastatavaid programme;
• projektid valiti välja ja viidi ellu tõhusalt ja tulemuslikult;
• komisjon ja korraldusasutused kasutasid tõhusalt seire- ja hindamismehhanisme ning said kogemusi, mis aitasid tugevdada rahastamisperioodiks 2021–2027 kavandatud piiriüleste programmide haldamist.

IV Leidsime, et programmid olid suunatud asjakohastele vajadustele, kuid nende vastastikune täiendavus muude ELi rahastatavate programmidega ei olnud piisav ning ELi delegatsioonide tegevust naaberriikides saaks veelgi parandada. Kui mõned erandid välja arvata, valiti projektid välja ning viidi ellu tõhusalt ja tulemuslikult. Leidsime siiski puudusi programmide tulemuste seireraamistikus, mis puudutab tulemuste koondamist ja saadud kasu kestlikkuse aruandlust pärast projektide lõpetamist. Programmidega suudeti saavutada projektides osalejate tasakaalustatud jaotus EList ja naaberriikidest. Pettuseohu vähendamiseks on kehtestatud kaitsemeetmed; programmid ei saa aga tulemuslikult kasutada komisjoni soovitatud pettustest teatamise IT-vahendit, kuna osalevatel kolmandatel riikidel puudub juurdepääs.

V Järeldame, et 2014.–2020. aasta programmid on andnud asjakohast ja väärtuslikku toetust piirkondadele mõlemal pool ELi välispiiri. Programmide rakendamisel tekkis aga märkimisväärseid viivitusi ja programmid olid auditi ajal veel pooleli. Seetõttu oli liiga vara hinnata nende üldist tõhusust. 2021.–2027. aasta programmide õigusraamistik tugineb saadud kogemustele. Tehtud muudatused võivad hõlbustada programmide rakendamise alustamist. Tehtud muudatused võivad aga kaasa tuua lisariske ja vähendada komisjoni seiret suurte taristuprojektide üle, mis võivad suhetes partnerriikidega olla strateegilise tähtsusega.

VI Naaberriikidega tehtava piiriülese koostöö tulevik on keeruline: osana laiemast reageerimisest Venemaa sissetungile Ukrainasse on komisjon peatanud Venemaa ja Valgevenega elluviidavate programmide rahastamislepingud. Sissetung on tekitanud tõsiseid kahtlusi ka poolte rahastamisperioodiks 2021–2027 kavandatud programmide suhtes. Lõunas pakub Vahemere piirkonna programm jätkuvalt foorumit osalevate riikide vaheliseks dialoogiks ja koostööks. Iisraeli ja Araabia osalejate ühisprojektide arv on siiski väike, isegi kui selliste ühisprojektide olemasolu võib juba iseenesest õnnestumiseks pidada.

VII Auditi tulemusena soovitame komisjonil

• parandada koordineerimist programmide vahel, mis osaliselt geograafiliselt kattuvad;
• suurendada ELi delegatsioonide kaasatust;
• kohandada pettustest teatamise IT-vahendit;
• anda suuniseid kestlikkuse jälgimiseks pärast projekti lõppemist;
• konsulteerida kõigi asjaomaste talitustega suurte taristuprojektide puhul;
• tõhustada ühiste näitajate kasutamist.

Sissejuhatus

Piiriülene koostöö naaberriikidega

01 Piiriülene koostöö on Euroopa naabruspoliitika põhielement, mis hõlmab 16 riiki ELi välispiiril (vt kaart I lisas). Kuni viimase ajani oli see ka üks väga vähestest valdkondadest, kus toimus koostöö ja pidev dialoog ELi ja Venemaa vahel. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmidest¹ peaksid kasu saama nii liikmesriigid kui ka naaberriigid, kellega neil on otsene maismaa- või merepiir. Rahastamisperioodil 2014–2020 oli Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmidel kolm strateegilist eesmärki²:

• edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut mõlemal pool ühispiire asuvates piirkondades;
• tegeleda keskkonna, rahvatervise, ohutuse ja julgeolekuga seotud ühiste probleemidega;
• edendada paremaid tingimusi ja korda isikute, kaupade ja kapitali liikuvuse tagamiseks.

02 Ajavahemikuks 2014–2020 lõi komisjon 15 piiriülese koostöö programmi (ja ka ühe tehnilise abi rahastamise projekti), mis koondavad Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) vahendeid kokku peaaegu 1 miljardi euro ulatuses. Programmid aitavad samal ajal kaasa ELi välis- ja regionaalpoliitika elluviimisele³. 15 programmist seitse hõlmavad koostööd Venemaaga, kuus idanaabrust ja kaks ülejäänud lõunanaabrust. Joonisel 1 on loetletud üksikud programmid ja esitatud eraldised programmide kaupa.

03 Enamik Venemaaga tehtavat koostööd toetavatest ELi rahastamisprogrammidest peatati vastusena Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele 2014. aastal⁴. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmid jäid erandiks kuni 2022. aasta märtsi alguseni, kui EL peatas Venemaa ja Valgevenega sõlmitud rahastamislepingud, et reageerida 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa sissetungile Ukrainasse.

Juhtimiskord

04 Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö rakendusmääruses⁵ on määratletud kõigi programmiasutuste rollid ja ülesanded. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programme rakendatakse kas projektikonkursside abil valitud projektide kaudu või otselepingute alusel välja valitud suurte taristuprojektide kaudu. Ühised seirekomiteed vastutavad projektide valimise ja nende tulemuslikkuse seire eest. Neisse on kaasatud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused (liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest) ning Euroopa Komisjon võib osaleda vaatlejana. Liikmesriikide määratud korraldusasutused annavad komisjonile aru ja rakendavad Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programme vastavalt jagatud eelarve täitmise põhimõttele, sealhulgas väljaspool ELi rakendatavate projektide puhul (mida komisjon tavaliselt rakendab otse). Näiteks Soome Lõuna-Karjala piirkondlik nõukogu tegutseb Kagu-Soome–Venemaa programmi korraldusasutusena. Enamiku korraldusasutuste puhul lisandub see vastutus muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamisele. Joonisel 2 on näidatud tavapärase piiriülese koostöö programmi asutused ja nende ülesanded.

05 Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (DG NEAR) vastutab Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi rahastamise üldise haldamise eest. Ta teeb koostööd teiste valdkondliku poliitika eest vastutavate komisjoni talitustega, samuti Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonidega. DG NEAR haldas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programme kuni 2019. aasta lõpuni. 1. jaanuaril 2020 anti nende haldamine üle regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadile (DG REGIO)⁶. Lisaks äsja üle antud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmidele vastutas DG REGIO ka Läänemere piirkonna ja Doonau piirkonna riikidevaheliste programmide eest (mõlemat rahastati osaliselt Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist) ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi alla kuuluvate piiriülese koostöö programmide eest.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

06 Auditi eesmärk oli kindlaks teha, kas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmid olid tõhusad territoriaalse koostöö edendamisel ELi välispiiridel. Peamisele auditiküsimusele vastamiseks otsisime vastuseid järgmisele kolmele alaküsimusele.

1. Kas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmid olid suunatud selgelt määratletud vajadustele ja prioriteetidele, mis olid ühised ELi välispiiridel asuvatele piirkondadele ning täiendasid muid ELi rahastatavaid programme?
2. Kas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö projekte valiti ja viidi ellu tõhusalt ja tulemuslikult?
3. Kas komisjon ja korraldusasutused on tõhusalt kasutanud seire- ja hindamismehhanisme ning saanud kogemusi, et tugevdada rahastamisperioodiks 2021–2027 kavandatud piiriülese koostöö (Interregi NEXT) programmide haldamist?

07 Auditis keskenduti Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmidele, mille rakendamine on lõppemas (tegevuse lõpuleviimiseks ette nähtud tähtaeg on 31. detsember 2023), et saada teavet rahastamisperioodiks 2021–2027 kavandatud programmide koostamiseks. Hindasime kõige suuremaid 2014.–2020. aasta programme põhja-, ida- ja lõunapoolsetes piirkondades, et saavutada hea finants- ja geograafiline katvus. Need kolm programmi koos moodustavad ligikaudu 44% Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi 2014.–2020. aastaks kavandatud piiriülese koostöö rahastamisest (vt joonis 3):

• Kagu-Soome–Venemaa (SEFR), Lappeenranta korraldusasutus;
• Poola-Valgevene–Ukraina (PL-BY-UA), Varssavi korraldusasutus;
• Vahemere piirkond (MED), Cagliari (Sardiinia) korraldusasutus.

08 Analüüsisime komisjoni ja Euroopa välisteenistuse poolt meile esitatud dokumente, mis on seotud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi 2014.–2020. aasta piiriülese koostöö programmide koostamise, rakendamise ja seirega ning tulevaste 2021.–2027. aasta piiriülese koostöö programmide jaoks saadud kogemustega. Lisaks korraldasime mitu intervjuud komisjoni eri talituste, Euroopa välisteenistuse, TESIMi (Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide tehnilise toe projekt) ja programmi Interact (tehniline toetus ELi-sisestele Interregi programmidele) ning Jordaanias, Liibanonis, Venemaal, Ukrainas ja Tuneesias asuvate ELi delegatsioonide esindajatega.

09 2021. aasta oktoobrist novembrini tegime kohapealseid külastusi Soome, Poolasse, Venemaale ja Ukrainasse. COVID-19 pandeemia tõttu asendasime Sardiinia külastuse (kavandatud 2021. aasta detsembriks) videokoosolekutega. Kohtusime korraldusasutuste ja muude programmiasutustega ning 15 üksikasjalikult uuritud projekti esindajatega (kõigist kolmest programmist viis projekti; vt III lisa). Kõnealuste projektide valimisel võtsime arvesse nende olulisust, erinevate valdkondlike eesmärkide ulatust ja rakendamise edenemist. IV lisa sisaldab meiepoolse projektide hindamise kokkuvõtet.

10 Lisaks piiriülestele programmidele naaberriikidega on olemas piiriülesed programmid nii ELi liikmesriikide kui ka ühinemiseks valmistuvate riikide vahel. Me ei vaadelnud käesolevas auditis neid programme, kuna neil on erinevad õiguslikud alused ja omadused ning neid on hiljuti hinnatud:

• ELis on piiriülene koostöö osa laiemast Euroopa territoriaalse koostöö poliitilisest raamistikust, mida üldiselt tuntakse Interregi nime all. ERF on eraldanud territoriaalsele koostööle ligikaudu 10,1 miljardit eurot. Avaldasime hiljuti eriaruande piiriülese koostöö programmide kohta ELis⁷.
• Ühinemiseelse abi rahastamisvahendist rahastatakse piiriüleseid programme mitte ainult ELi välispiiril (nt Horvaatia/Serbia), vaid ka ühinemiseks valmistuvate riikide endi vahel (nt Serbia/Montenegro). Komisjon hindas⁸ hiljuti piiriülese koostöö programmide tulemuslikkust ühinemiseks valmistuvates riikides.

11 Tunnistame, et Venemaa sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022, mida toetab Valgevene, on avaldanud sügavat mõju kõigile Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmidele, mis hõlmavad Venemaad, Valgevenet, Ukrainat ja Moldovat, ning nende aluseks olevate projektide kestlikkusele. Meie hinnang SEFRi ja PL-BY-UA programmide raames rahastatud projektidele kajastab olukorda (enne sissetungi) 2021. aasta lõpus, mil viidi lõpule käesoleva auditi kohapealne töö. Teeme kokkuvõtte viimastest auditijärgsetest arengutest 2022. aasta veebruaris–juunis punktides 85–88.

Tähelepanekud

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmid olid suunatud asjakohastele vajadustele, kuid nende vastastikune täiendavus teiste ELi rahastatavate programmidega oli ebapiisav ja nende algus viibis märkimisväärselt

12 Käesolevas osas uurime, kas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide puhul tehti järgmist:

1. määrati kindlaks prioriteedid, mis lahendavad piirialade ühiseid probleeme, kaasates asjaomaseid sidusrühmi;
2. määrati kindlaks, kuidas need täiendavad ja kooskõlastavad teisi ELi rahastatavaid programme;
3. programmid loodi õigeaegselt, et hõlbustada projektide rakendamist.

Programmides määrati kindlaks prioriteedid, mis on kooskõlas piirialade ühiste probleemidega, ning need töötati välja kaasaval viisil

Reageerimine piirialade probleemidele

13 ELi liikmesriikide ja partnerriikide koostatud ühised rakenduskavad on peamised dokumendid, millega kehtestatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide raamistik ja prioriteedid. 2015. aasta juunis esitasid meie hinnatud kolme programmi korraldusasutused komisjonile ühised rakenduskavad. Need sisaldasid piirialade ees seisvate probleemide üksikasjalikku analüüsi, samuti nende piirkondade tihedamast koostööst tulenevaid võimalusi.

14 Komisjon analüüsis iga ühise rakenduskava esialgseid versioone, eelkõige selleks, et hinnata nende vastavust Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö rakendusmäärusele⁹, ning vastas korraldusasutustele üksikasjalike tähelepanekutega. Välja arvatud vaidlusküsimus, mis mõjutab kahepoolseid suhteid Venemaaga (kirjeldatud punktis 80), esitasid komisjoni peadirektoraadid ja Euroopa välisteenistus pooldavad arvamused ja soovitasid ühistesse tegevuskavadesse teha vaid väikseid muudatusi.

15 Kõik kolm meie hinnatud ühist rakenduskava sisaldasid nelja valdkondlikku eesmärki. See on maksimaalne võimalik arv 11st, mis on ette nähtud ELi programmdokumendis¹⁰. Nende valik kajastab osalevate riikide vahel saavutatud konsensust. Leidsime, et valdkondlikud eesmärgid olid kooskõlas ühistes rakenduskavades esitatud piirkondade probleemide ja puuduste analüüsiga. Joonisel 4 on näidatud 15 Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmi valitud valdkondlikud eesmärgid ja eraldatud vahendid. Üheski programmis ei valitud valdkondlikku eesmärki 9: „Säästva energia ja energiajulgeoleku edendamine ja koostöö“ ega valdkondlikku eesmärki 11: „Muud valdkonnad“.

16 Eelmise rahastamisperioodi (2007–2013) kohta oli komisjon loetlenud 26 näidet üksnes näitlikustamise eesmärgil¹¹, mis tähendab, et programmidel oli vabadus töötada välja muid eesmärke. Komisjoni järelhindamises leiti, et neil programmidel puudus tähelepanukese ja soovitati parandada nende strateegilist fookust, et maksimeerida nende mõju¹². Kuigi 2014.–2020. aasta programmides oli võimalik valida 11st eelnevalt kindlaks määratud valdkondlikust eesmärgist maksimaalselt neli, jäi nende valdkondlik ulatus väga laiaks, ulatudes kultuuripärandist kuni organiseeritud kuritegevuse vastase võitluseni. See omakorda vähendas üksikute programmide võrreldavust ja muutis tulemuste seire poliitika üldisel tasandil keerulisemaks (vt punktid 60–71).

17 Rahastamisperioodil 2021–2027 on komisjon otsustanud programmide ulatust ühtlustada, seades kõigile programmidele viis ühist poliitikaeesmärki¹³ ja Interregi programmide jaoks kaks täiendavat erieesmärki¹⁴.

Riiklike ja piirkondlike ametiasutuste panus vajaduste ja prioriteetide määratlemisse

18 Iga programm tuli ette valmistada „kõigi osalevate riikide ühisel kokkuleppel“¹⁵. PL-BY-UA ja SEFRi programmide puhul olid riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused tihedalt kaasatud vajaduste ja prioriteetide kindlaksmääramisse, osaledes programmi kavandamise ühiskomiteedes, mis koostasid 2013.–2015. aasta esialgsed ühised rakenduskavad. SEFRi programmi puhul aitas korraldusasutuse asukoht Lõuna-Karjala piirkondlikus volikogus anda programmile tugeva piirkondliku mõõtme ja kaasata kavandamisse kohalikke sidusrühmi. Seevastu MEDi programmis, mis hõlmab 112 piirkonda, esindasid 13 osalevat riiki riiklikud keskasutused (koos nelja riigi piirkondlike esindajatega).

19 Lisaks pidi iga programm kaasrahastama vähemalt 10% ELi toetusest, olles samas vaba otsustama selle allika, summa ja jaotuse üle¹⁶. ELi toetus kõigile programmidele oli ligikaudu 950 miljonit eurot. Seda täiendati 270 miljoni euroga muudest allikatest, mis suurendas Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide jaoks kättesaadavate rahaliste vahendite kogusumma 1,2 miljardi euroni. Joonisel 5 on näidatud programmide rahastamisallikad.

20 Teatavatel juhtudel pidasid osalevad riigid oluliseks suurendada programmide kaasrahastamist riiklike vahenditega rohkem kui ettenähtud kohustuslik 10%. Näiteks Soome ja Venemaa andsid kumbki ligikaudu 25% SEFRi programmi rahalistest vahenditest, ülejäänud 50% kaeti ELi vahenditest. See näitas osalevate riikide suurt isevastutust programmi eest. Muudel juhtudel katsid kaasrahastamise üksnes projekti toetusesaajad. Joonisel 6 on esitatud rahastamisallikad Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide kaupa.

21 Komisjoni 2007.–2013. aasta programmide järelhindamises soovitati suurendada riiklikku kaasrahastamist, et saavutada tasakaalustatum partnerlus teiste naaberriikidega¹⁷. Komisjon ei ole siiski edendanud naabruspoliitika partnerriikide suuremat panust, näiteks rahastamisperioodi 2021–2027 alguses toimunud teabeseminaridel.

Kodanikuühiskonna panus vajaduste ja prioriteetide määratlemisse

22 Kolme programmi ettevalmistamisel konsulteeriti kodanikuühiskonna esindajatega. Kõik kolm korraldusasutust korraldasid partnerriikides asuvate harukontorite abiga avalikke konsultatsioone programmide vajaduste ja prioriteetide kohta. Need meelitasid ligi arvukalt osalejaid, sealhulgas kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide, kohalike ja piirkondlike otsustajate ning VKEde esindajaid. Sellised konsultatsioonid olid kasulikud, et edendada kohalikku isevastutust programmide eest ning tagada nende asjakohasus ja kooskõla piirkondade arengustrateegiatega.

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmides on määratletud, kuidas need täiendavad teisi ELi programme ja strateegiaid, kuid tegevuse koordineerimine ei olnud piisav

Sidusus ja vastastikune täiendavus teiste ELi programmide ja makropiirkondlike strateegiatega

23 Kõigis kolmes uuritud ühises rakenduskavas tunnistati vajadust hea koordineerimise ja sidususe järele muude ELi poliitikavaldkondade, programmide ja strateegiatega, millega need geograafiliselt ja valdkondlikult kattuvad. Komisjon tegi jõupingutusi, et vältida projektide topeltrahastamist ja teha kindlaks võimalik koostoime. Seetõttu esitas komisjon ühiste rakenduskavade projektide läbivaatamisel (vt punkt 13) korraldusasutustele soovituse kirjeldada täiendavalt programmi ja muude algatuste vahelist koordineerimist ning alustada enne toetuste andmist komisjoniga mitteametlikke konsultatsioone valitud projektide üle.

24 Poola ja Sardiinia korraldusasutused võtsid neid soovitusi arvesse ning esitasid iga projektikonkursi lõpus enne projektidega lepingute sõlmimist komisjonile nende vastavate ühiste seirekomiteede valitud projektide nimekirjad. Korraldusasutused ja ühised seirekomiteed võtsid nii palju kui võimalik arvesse komisjoni ja ELi delegatsioonide märkusi üksikute projektide kohta. Seevastu SEFRi programm ei loonud sellist mitteametlikku koordineerimismehhanismi komisjoniga ega muude ELi programmidega.

25 MEDi programm, mille geograafiline ulatus on kõige laiem (hõlmab seitset ELi liikmesriiki ja kuut Vahemere piirkonna partnerriiki¹⁸), kattub paljude Vahemere piirkonna algatustega. MEDi programm on ainulaadne selle poolest, et erinevalt teistest (peamiselt kahepoolsetest) Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmidest toovad selle projektid kokku osalejaid neljast või viiest (mõnikord isegi enamast) riigist. Sellega seoses sarnanevad Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö MEDi projektid suurel määral Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piirkondlike programmidega¹⁹. Ühine rakenduskava sisaldab tabeleid, milles võetakse kokku MEDi programmi sidusus teiste ELi kahepoolsete programmidega Vahemere lõunapiirkonna riikidega. Need tabelid ei viita siiski Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piirkondlikele programmidele, mis võivad viia vastastikuse täiendavuse ärakasutamise võimaluste kasutamata jätmiseni.

26 Kolmes ühises rakenduskavas määrati kindlaks asjakohased ELi makropiirkondlikud strateegiad ning hinnati programmide koostoimet ja vastastikust täiendavust nende eesmärkidega. Nende hulka kuulusid Doonau piirkonna strateegia, Läänemere piirkonna strateegia ning Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia. Lisaks osalevad naaberriigid kolmes olulises piirkondlikus algatuses: idapartnerlus²⁰, Vahemere Liit ja põhjamõõde. II lisas on esitatud strateegiate ja algatuste geograafiline ulatus. Komisjon ja ELi delegatsioonid, kellega konsulteeriti Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö projektide üle, tegid kindlaks, et need täiendasid kõnealuste raamistike alusel välja töötatud projekte ega kattunud nendega.

27 MEDi programmi puhul rõhutati järelhindamises vajadust tugevdada koostööd Vahemere Liiduga²¹. Sellest tulenevalt sõlmis korraldusasutus 10. aprillil 2019 Vahemere Liiduga vastastikuse mõistmise memorandumi. Selle tihedama koostöö konkreetne näide oli Vahemere Liidu sekretariaadi osalemine MEDi programmi raames korraldatud kolmest projektikonkursist viimase ettevalmistamises²².

Vastastikune täiendavus muude osaliselt kattuvate piiriülese koostöö programmidega

28 Kõik kolm programmi kattuvad geograafiliselt mitme muu piiriülese (sise- ja välis-)programmiga: SEFR kuue, PL-BY-UA üheksa ja MED 21 muu programmiga. Lisaks on nendel programmidel ka mitu valdkondlikku eesmärki. Koordineerimine toimus teataval määral. Näiteks programmi „Interact“ ja tehnilise toe projekti „TESIM“ raames korraldatud teabeüritused andsid eri piiriülese koostöö programmide korraldusasutustele võimaluse üksteisega suhelda, arutada ühiseid probleeme ja vahetada parimaid tavasid. Kui korraldusasutustel oli valikuprotsessi käigus projektide suhtes kahtlusi, konsulteerisid nad vajaduse korral teiste programmidega. Ainult ühel korral saatis MEDi programmi korraldusasutus valitud standardprojektide nimekirja programmidevahelise konsulteerimise käigus teistele piiriülese koostöö programmidele.

29 Üldine struktureeritud koordineerimise puudumine projektide valimise ajal tähendab siiski seda, et piiriüleste programmide puhul võib jääda kasutamata võimalus üksteist täiendada ja tugevdada. Taustaanalüüs, mille komisjon tegi enne perioodi 2021–2027, kinnitas vajadust sellise koordineerimismehhanismi loomise järele²³.

ELi delegatsioonide osalus

30 Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide kavandamisel konsulteeriti ELi delegatsioonidega partnerriikides. Iga projektikonkursi lõpus saatis komisjon ELi delegatsioonidele asjaomastes riikides kokkuvõtliku teabe ühiste seirekomiteede valitud projektide kohta, enne kui korraldusasutused nendega lepingud sõlmisid²⁴. ELi delegatsioonid esitasid kommentaarid, et tagada piiriülese koostöö projektide kooskõla muudest allikatest rahastamisega. Komisjon ja Euroopa välisteenistus küsisid neilt aeg-ajalt nõu Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö projektide ja programme mõjutavate üldisemate küsimuste kohta.

31 Meie küsitletud viiest ELi delegatsioonist neli²⁵ väljendasid siiski vajadust olla tihedamalt kaasatud valikuprotsessi (näiteks nõuandva pädevusega vaatlejatena) ja projektide seiresse, kuna:

• nad keskenduvad pigem ELi kahepoolsele abile (suurem otsese eelarve täitmise alla kuuluv portfell) kui Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö projektidele (jagatud eelarve täitmine), hoolimata võimalikest seostest nende kahe vahel;
• nad omavad vaid piiratud teavet, et hinnata võimalikku kattumist (või koostoime puudumist) muudest allikatest rahastatavate projektidega, kuna neile kommenteerimiseks esitatud nimekirjad sisaldavad ainult kokkuvõtet valitud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö projektidest. Delegatsiooniga Venemaal konsulteeriti üksnes suurte taristuprojektide, mitte standardsete projektide osas;
• nad ei osale projektide seires. See ei võimalda neil avastada halvasti toimivaid projekte ning nad ei ole valmis sekkuma, kui alusetult välja makstud summasid ei ole õnnestunud tagasi saada;
• nad viitavad aeg-ajalt edukatele Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö projektidele poliitilise dialoogi ja kõrgetasemeliste kohtumiste ajal, kuid mitte süstemaatiliselt, sest neid ei ole sellistest edulugudest piisavalt teavitatud;
• nendega konsulteeriti uute 2021.–2027. aasta programmide jaoks sobivate prioriteetide üle ja nad andsid kirjaliku panuse ühisdokumenti²⁶. Ühtegi viiest delegatsioonist ei kutsutud aga 2021.–2027. aasta programmi kavandamise ühiskomitee koosolekutele.

32 Kuigi korraldusasutustel on keskne roll jagatud eelarve täitmisel, aitavad Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmid kaasa ELi välispoliitika elluviimisele. Kuna aga ELi delegatsioone ei kaasata süstemaatiliselt, ei saa nad täielikult uurida programmide vastastikust täiendavust muude ELi poliitikavaldkondadega ega võimendada eduka piiriülese koostöö poliitilist kasu. Seda märgiti ka komisjoni järelhindamises 2007.–2013. aasta Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide kohta, milles soovitati ELi delegatsioonide aktiivsemat kaasamist²⁷. Samuti soovitasid vähemalt kaks ELi delegatsiooni kirjalikult komisjonile, et kooskõlastamine ELi delegatsioonide ning programmide ja projektide vahel peaks olema tihedam ja ametlikum. Lisaks teatas komisjoni siseauditi talitus väga olulistest puudustest konkreetsele riigile antava ELi üldise abi koordineerimisel (sealhulgas ELi sisepoliitika välismõõtme raames) komisjoni peadirektoraatide, Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonide vahel. Komisjon ei võtnud aga nende leidude ja soovituste suhtes järelmeetmeid 2021.–2027. aasta Interregi NEXT programmide kohta (vt punktid 73–79).

Programmide käivitamisel esines olulisi viivitusi, mis lühendasid Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö projektide rakendamise aega

Ühiste rakenduskavade elluviimine

33 Ühised rakenduskavad käivitati märkimisväärsete viivitustega. Kolm läbivaadatud ühise rakenduskava kavandit esitati 2015. aasta juulis ja komisjonil kulus umbes kuus kuud, et need pärast esitamist heaks kiita. 2017. aasta detsembriks oli komisjon sõlminud rahastamislepingud vähemalt ühe kolmanda riigiga kõigi kolme programmi raames, mis tähendab, et kõigist õigusaktidest tulenevatest tähtaegadest peeti kinni. Edasised sammud programmide käivitamisel võtsid aga kaua aega ja lükkasid edasi projekti rakendamise alguse, mis sai alata alles rahastamisperioodi viiendal või kuuendal aastal (vt joonis 7).

34 Viivituste põhjused olid programmiti erinevad:

• PL-BY-UA programmi puhul viis komisjon korraldusasutuse määramise ametliku protsessi lõpule alles 2018. aasta juulis, seitse kuud pärast Valgevenega sõlmitud rahastamislepingu jõustumist ja hoolimata asjaolust, et sama ministeerium oli juba määratud haldama teisi ELi vahendeid Poolas.
• SEFRi programmi puhul oli komistuskiviks rahastamislepingu ratifitseerimine Venemaa riigiduuma poolt, mis viidi lõpule alles 2018. aasta augustis.
• Komisjon määras MEDi programmi korraldusasutuse alles 2019. aasta mais, kuigi ta tuvastas juhtimis- ja kontrollisüsteemis olulised puudused. Auditi toimumise ajal esines veel väiksemaid puudusi. Näiteks ei olnud programmi ühine seirekomitee veel heaks kiitnud teatist pettusevastaste meetmete kohta. Programmi ühine tehniline sekretariaat loodi alles 2020. aasta veebruaris, mis tähendab, et korraldusasutus, keda abistasid kaks harukontorit, korraldas kogu esimese projektikonkursi ise – selle ülesande delegeeriks ta tavaolukorras ühisele tehnilisele sekretariaadile. Lisaks allkirjastati viimane rahastamisleping (Egiptusega) alles 2018. aasta jaanuaris.

35 Viivitused MEDi programmi loomisel mõjutasid otseselt projektikonkursside korraldamist. See tähendas, et esimese projektikonkursi käigus välja valitud projektid said rakendamist alustada alles 2019. aastal. Need viivitused tõid omakorda kaasa nende teise projektikonkursi käigus välja valitud projektide eelarve, kestuse ja ulatuse olulise vähenemise, mis olid algselt kavandatud strateegilisteks projektideks. Viimane projektikonkurss (2020. aasta kapitaliseerimisprojektid) sai toimuda üksnes seetõttu, et vahepeal oli komisjon COVID-19 pandeemia tõttu pikendanud programmide rakendusperioodi ettenähtud tähtaega (vt punkt 52).

Ettevalmistav tegevus

36 Selleks et hõlbustada programmide õigeaegset rakendamist, võtsid kolm korraldusasutust ettevalmistavaid meetmeid (lubatud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö rakendusmäärusega), mida kohandati vastavalt oludele. Eelkõige korraldasid nad esimesed projektikonkursid enne nende ametlikku määramist komisjoni poolt ja enne partnerriikidega sõlmitud rahastamislepingute jõustumist (projektide rahastamine sõltub korraldusasutuse edukast määramisest ja rahastamislepingute ratifitseerimisest). Need ettevalmistavad meetmed ei suutnud siiski heastada märkimisväärseid viivitusi, mis tekkisid ühiste rakenduskavade koostamisel.

Projektid on suures osas välja valitud ning ellu viidud tõhusalt ja tulemuslikult, kuid tulemuste seire- ja aruandlusraamistikus on puudusi

37 Selles jaos hindame, kas:

1. kehtestatud valikuprotsess oli läbipaistev ja selle eesmärk oli valida välja kõige sobivamad projektid, pidades silmas nende asjakohasust, piiriülest mõõdet ja pikaajalist kestlikkust;
2. komisjon ja korraldusasutused andsid suuniseid programmide haldamiseks ja projektide elluviimiseks, sealhulgas suunised pettuseohu leevendamiseks võetavate kaitsemeetmete kohta;
3. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö projektide elluviimisel on tehtud rahuldavaid edusamme ning saavutatud või tõenäoliselt saavutatakse kavandatud tulemused;
4. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmides ja projektides kasutati usaldusväärset seire- ja hindamisraamistikku.

Kehtestatud valikuprotsess oli suures osas läbipaistev ja selle eesmärk oli valida välja kõige sobivamad Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö projektid

Projektide asjakohasuse, piiriülese mõõtme ja kestlikkuse hindamine

38 Kolme programmi raames korraldatud projektikonkursid sisaldasid valikukriteeriume, mille eesmärk oli tagada, et valitud projektitaotlustes käsitletaks ühises rakenduskavas kindlaks tehtud probleeme, et need oleksid asjakohased programmi eesmärkide ja valitud prioriteedi seisukohast, edendaksid piiriülest koostööd ning avaldaksid püsivat mõju piirialade arengule. Nende kriteeriumide osakaal varieerus programmiti ja üksikute projektikonkursside lõikes. Kriteeriumid olid siiski piisavad minimeerimaks ohtu, et taotlus ületab valiku miinimumkünnise, esitamata selle asjakohasuse ja piiriülese mõju usaldusväärset kirjeldust.

Projektide paremusjärjestus

39 Iga esitatud projektitaotlus pidi enne hindamisetappi jõudmist läbima haldus- ja rahastamiskõlblikkuse kontrolli. Iga projektikonkursi lõpus järjestati kolmes programmis taotlused hindamisprotsessi käigus saadud punktisumma alusel. Kolme programmi valikuprotsessid olid läbipaistvad, välja arvatud ebapiisavad dokumendid SEFRi programmi mõnede projektitaotluste ümberhindamise põhjenduste kohta (vt 1. selgitus).

Projektide toetusesaajate geograafiline tasakaal

40 Projektikonkurssidel peab iga rahastamiskõlblik projekt koosnema vähemalt ühest ELi toetusesaajast ja vähemalt ühest naabruses asuvast kolmandast riigist. Joonisel 8 on näidatud, et kolm programmi on suutnud saavutada ELi ja kolmandatest riikidest pärit projektis osalejate võrdse jaotuse, kui me võtame arvesse igat liiki toetusesaajaid (juhtivad või mitte) ja kõiki projektikategooriaid (projektikonkursside kaudu valitud ja otselepingu alusel valitud projektid).

41 Kolme programmi eelarve jaotus oli tasakaalus. MEDi programmis nõuti sõnaselgelt, et iga projekt eraldaks vähemalt 50% oma otsestest kuludest Vahemere piirkonna partnerriikides rakendatavatele meetmetele. Selle tulemusena eraldati ligikaudu 48% programmi eelarvest ELi liikmesriikidele ja 52% Vahemere piirkonna partnerriikidele. Ka ülejäänud kahe programmi eelarved jaotati partnerriikide vahel tasakaalustatud kogustes²⁸.

42 ELi riikide juhtivaid toetusesaajaid on siiski jätkuvalt rohkem kui partnerriikidest pärit toetusesaajaid. Joonisel 9 on näidatud, et vaid umbes kolmandik juhtivatest toetusesaajatest oli pärit kolmandatest riikidest. MEDi programmi raames oli ka juhtivate toetusesaajate arv osalevate riikide kaupa väga erinev: kui ainuüksi Itaaliast, Hispaaniast ja Kreekast oli pärit 60 juhtivat toetusesaajat, siis ülejäänud kümnest riigist oli juhtivaid toetusesaajaid igast riigist vaid 0–5.

43 Kolmandatest riikidest pärit juhtivate toetusesaajate väike osakaal oli 2007.–2013. aasta Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi programmides ligikaudu sama. Ainult MEDi programmi puhul suurenes see osakaal ligikaudu 6%-lt 16%-le. Kolme programmi korraldusasutused esitasid sarnased põhjused, et selgitada nende alaesindatust: kolmandatest riikidest pärit toetusesaajatel ei ole sageli kogemusi ELi projektidega, nad tunnevad ennast toetuse taotlemisel ebamugavalt, toetuse taotlemine tähendab neile suuremat halduskoormust (sh raskused rahaliste vahendite ülekandmisel välismaale) või puudub neil vajalik keeleoskus.

Komisjon ja korraldusasutused andsid kasulikke suuniseid projektide elluviimise ja pettuseriski maandamise kohta

Osalemine ühistes seirekomiteedes ja antud suunised

44 Ühised seirekomiteed vastutavad programmi elluviimise ja programmieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude seire eest (vt punkt 04). Komisjon osales vaatlejana enamikul SEFRi ja MEDi programmide raames korraldatud ühise seirekomitee koosolekutel. Meie intervjuudes tunnustasid mõlemad korraldusasutused tema toetust ja aktiivset osalemist. PL-BY-UA programmi puhul osales komisjon aastatel 2016–2020 siiski vaid ühel viiest ühise seirekomitee koosolekust. TESIMi ametnik osales vaatlejana kõigil kolme programmi ühise seirekomitee koosolekutel.

45 Meie intervjuude põhjal olid korraldusasutused, ühised tehnilised sekretariaadid ja harukontorid rahul komisjonilt saadud suuniste ja abiga, mida anti vajaduse korral väga kiiresti. Samuti oli neil hea meel saada TESIMi kohandatud tehnilist tuge. Viimane pakkus ka kasulikku koolitust, sealhulgas programmi-/projektijuhtimise kohta, ning koostas toetusesaajatele teabelehed näiteks riigihangete või riigiabi kohta. Kõik küsitletud projektide toetusesaajad andsid väga positiivset tagasisidet oma suhtluse kohta korraldusasutuste, ühiste tehniliste sekretariaatide ja harukontoritega.

Pettuseohu vähendamise kaitsemeetmed

46 Kolme programmi korraldusasutused leidsid, et nad said pettuseriski maandamiseks piisavalt suuniseid. Eelkõige töötas TESIM välja riskijuhtimist käsitlevad suunised programmiasutustele ja liikmesriikide ametiasutustele, sealhulgas pettuse- ja korruptsiooniriskide kohta²⁹. Kooskõlas nende suunistega hinnati kolmes programmis projektitaotluste rahastamiskõlblikkus- ja halduskontrollide raames riske projekti tasandil ning viidi läbi käimasolevate projektide korrapäraseid riskihindamisi. 2014.–2020. aasta auditeeritud programmide puhul kinnitasid kolm korraldusasutust, et meie auditi ajaks ei olnud nad teatanud ühegi projekti puhul pettusekahtlusest.

47 Komisjoni suunistes Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide kohta julgustati korraldusasutusi kasutama õigusnormide rikkumistest teatamiseks spetsiaalset IT-vahendit, mida nimetatakse rikkumisjuhtumite haldamise süsteemiks³⁰. Sellele süsteemile on juurdepääs siiski vaid väheste kolmandate riikide (nt Šveits ja ELiga ühinemiseks valmistuvad riigid) pettustevastase võitlusega tegelevatel asutustel.

48 Partnerriikidega sõlmitud rahastamislepingud sisaldasid sätteid õigusnormide rikkumise, pettuse ja korruptsiooni vältimiseks. Eelkõige sisaldasid need klausleid, mis lihtsustasid põhjendamatult kulutatud vahendite tagasinõudmist partnerriikides asuvatelt toetusesaajatelt. Need klauslid ei käi aga eraõiguslike üksuste kohta. Lisaks jäeti kahe Vahemere piirkonna partnerriigiga sõlmitud rahastamislepingutes avalik-õiguslike üksuste määratlusest välja ka teatavad riiklikult rahastatavad asutused, nagu omavalitsused ja riigi osalusega ettevõtted. Sellised sätted tähendavad seega, et need kaks riiki on kohustatud tagasi maksma vahendid, mille on alusetult kulutanud keskvalitsuse asutused, kes osalevad harva piiriülese koostöö projektides.

49 Kolme uuritud programmi korraldusasutused rakendasid kaitsemeetmeid, et vähendada ebaõnnestunud tagasinõuete arvu, eelkõige seoses erasektori toetusesaajatega kolmandates riikides (nt pangatagatised, piiratud maksimaalne osa projekti rahastamisest või osadena tehtud maksed). Lisaks sisaldavad nende veebisaidid veebipõhist rikkumisest teatamise vahendit või viitavad sellele. Varasematest programmidest (2007–2013) saadud kogemused näitavad, et summad, mida pole võimalik toetusesaajatelt tagasi saada, kipuvad olema üsna väikesed. 2021. aasta oktoobriks oli nn vaidlusaluseid tagasinõudeid summas 5,9 miljonit eurot³¹. See moodustab ligikaudu 0,6% ELi 947 miljoni euro suurusest kogueraldisest 2007.–2013. aasta programmidele. Kogusumma, mille tagasinõudmisest partnerriikide erasektori toetusesaajatelt loobuti, oli veelgi väiksem: 210 891 eurot ehk 0,02% ELi kogueraldisest³².

Auditeeritud projektid olid kavandatud väljundite saavutamise ajakavas, kuid mõnel projektil oli nõrgem piiriülene mõju

Projektide elluviimine

50 2014.–2020. aasta Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide rakendamine viibis märkimisväärselt (vt punkt 33). Joonisel 10 on näidatud kolme programmi edenemine 2021. aasta lõpuks:

51 Üldiselt oli COVID-19 pandeemia tõttu vaja projekte kohandada (enamasti muuta tegevus veebipõhiseks ja pikendada ajakavasid). Kõik kolm korraldusasutust näitasid üles paindlikkust viivituste ja muude rakendamisprobleemide lahendamisel. SEFRi ja MEDi programmide korraldusasutused uurisid ennetavalt kõiki projekte pandeemia alguses, et teha kindlaks võimalikud probleemid ja leppida kokku leevendusmeetmetes. Ainult PL-BY-UA programmi puhul tõid pandeemia tagajärjed kaasa projektide tühistamise: kuue projekti toetusesaajad nimetasid nende tühistamise üheks põhjuseks COVID-19 pandeemiat. Sellegipoolest õnnestus selle programmi raames suunata säästetud 3 miljonit eurot ümber 12-le tervishoiuga seotud piiriülese koostöö projektile, et aidata pandeemiaga võidelda (meie valimisse ei kaasatud ühtegi neist projektidest). Samamoodi kohandati nelja MEDi programmi projekti raames oma tegevust, et võidelda pandeemia vastu, sealhulgas meie valimisse kuuluvas projektis „Aquacycle“, mis kohandas reovee seiret nii, et see hõlmaks ka COVID-19 viiruse avastamist.

52 Pandeemiale reageerimiseks muutis komisjon rakendusmäärust³³, andes kõigile Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmidele suurema eelarvelise paindlikkuse ja pikendades tegevuste lõpuleviimise tähtaega ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2023.

53 Lisaks COVID-19 pandeemiale mõjutas teatavaid projekte keeruline majanduslik olukord Vahemere piirkonna partnerriikides (nt tõsine finantskriis Liibanonis). Nende projektide puhul andsid korraldusasutus ja ühine tehniline sekretariaat (konsulteerides TESIMiga) abi rahaliste raskuste ületamisel, näiteks välismaalt maksete saamisel.

54 III lisas kirjeldatakse 15 projekti, mida me üksikasjalikult uurisime. IV lisas on esitatud ülevaade erinevate hinnatud aspektide tulemustest.

55 15 projektist kuut rakendati kavakohaselt nii ulatuse, eelarve kui ka ajakava poolest. Viis projekti olid seisnud silmitsi väiksemate probleemidega ja vajasid mõningaid kohandusi, peamiselt COVID-19 pandeemia tõttu. Ülejäänud nelja projekti ei olnud rahuldavalt ellu viidud ja need olid oluliselt hilinenud.

Projektide väljundid, tulemused ja piiriülene mõju

56 Auditi ajal kättesaadava teabe põhjal leiame, et viieteistkümnest auditeeritud projektist seitse on saavutanud või tõenäoliselt saavutavad oma kavandatud väljundid ja tulemused. Kolmel projektil oli probleeme, kuid need lahendati ning nende peamised toetusesaajad ja partnerid on pühendunud kavandatud väljundite saavutamisele. Üks projekt on saavutanud oma peamise väljundi, kuid selle peamine piiriülene tulemus ei ole saavutatud (vt punkt 59). Ülejäänud nelja projekti puhul ei saanud me kinnitada, kas need on saavutanud või tõenäoliselt saavutavad soovitud tulemused. See oli tingitud lõpparuannete puudumisest (kaks projekti), COVID-19 reisipiirangutest (üks projekt) ja ühel juhul puudustest projektide aruandluses.

57 Auditis kasutasime auditeeritud projektide piiriülese mõju hindamiseks järgmist määratlust: tegevuse elluviimine partnerite poolt ühiselt, mille tulemuseks on piiriüleste sidemete tihendamine ja kestlikud piiriülesed partnerlused ja/või jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arengu piiriüleste takistuste kõrvaldamine³⁴. 15 projektist üheksal oli tugev piiriülene mõõde (või käimasolevate projektide puhul potentsiaal pakkuda piiriülest kasu). Partnerid mõlemal pool piiri olid aktiivselt kaasatud projektide elluviimisse (kuigi mõnikord erineval määral, sõltuvalt nende rollist). Samuti said mõlemal pool piiri asuvad piirkonnad tõenäoliselt vähemalt teataval määral kasu iga projekti tulemustest. Meie hindamine tehti aga enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Osana laiemast reageerimisest peatas komisjon Venemaa ja Valgevenega sõlmitud programmide rahastamislepingud, mistõttu on kadunud nende riikidega seotud projektide piiriülene mõõde. Konflikti tagajärjed on tekitanud ebakindlust ka seoses teatavate Ukrainat ja Moldovat hõlmavate programmide raames rahastatavate projektide püsiva piiriülese kasuga.

58 Viie muu projekti puhul leidsime, et piiriülene mõju oli nõrgem (mõne puhul COVID-19 reisipiirangute tõttu). Näiteks tuberkuloosiriski vähendamise projekti puhul kasutati Poola projektipartneri ostetud diagnostikaseadmeid juba kopsuhaiguste, sealhulgas COVID-19ga seotud patoloogiate diagnoosimiseks. 2021. aasta oktoobris toimunud külastuse ajal (enne Venemaa sissetungi Ukrainasse) selgitas Rzeszowi haigla, et ükski Ukraina patsient ei olnud seal viimasel ajal ravi saanud. Seadmete kasutamise statistika põhjal ei ole selge, mil määral on seadmed aidanud diagnoosida ja peatada tuberkuloosi levikut, mis on projekti peamine piiriülene eesmärk. Lisaks piirdus Rzeszowi ja Nyzhnya Apsha haiglate vaheline koostöö rangelt projektide elluviimise ja tulemustega, ilma koostöö jätkamise perspektiivita. See on vastuolus piiriülese mõju määratluses väljendatud kestlike piiriüleste partnerluste mõistega (me hindame projektide väljavaateid saavutada kestlikke tulemusi punktides 69–71).

59 Lisaks puudub ühel meie valimisse kuuluval projektil seni igasugune piiriülene mõõde: Poola ja Ukraina piirile viiv piirkondlik maantee nr 885 (vt 2. selgitus).

Piiratud teave programmide tasandil saavutatud üldiste tulemuste ja nende kestlikkuse kohta, hoolimata korraldusasutuste poolsest projektide piisavast seirest

Näitajad

60 2014.–2020. aasta programmide programmdokumendis³⁵ nähti ette ühiste väljundnäitajate kasutamine programmide seire ja hindamise hõlbustamiseks. Samuti kavandati näitajate koondamine kogu ahela ulatuses alates projektidest kuni programmi prioriteedi, valdkondliku eesmärgi, piiriülese koostöö kui terviku ja lõpuks Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi tasandini. Dokumendis nõuti, et programmides võetaks vastu vähemalt mõned 38st TESIMi eelkäija Interact ENPI välja töötatud põhiteabest. Siiski määratleti programmides enamasti oma konkreetsed väljundnäitajad ja kasutati vaid väheseid ühiseid väljundnäitajaid (vt joonis 11).

61 Kolme programmi korraldusasutused selgitasid ühiste väljundnäitajate vähest kasutamist asjaoluga, et programmi tegevused on palju laiema ulatusega kui 38 eelnevalt kindlaks määratud ühist väljundnäitajat. Kuna aga enamik programmide väljunditest ei ole ühiste väljundnäitajatega hõlmatud, on komisjonil raskusi väljundite koondamisega ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide tulemuste hindamisega üldisel poliitikatasandil.

62 Lisaks ühistele väljundnäitajatele valmistas Interact ENPI ette ka suunised programmidele tulemusnäitajate (tuleminäitajad) väljatöötamiseks³⁶. Programmide puhul polnud siiski kohustust neid suuniseid kasutada. 2016. aastal märkis TESIMi organiseeritud seire ja hindamise töörühm, et 15 Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmil oli „palju erinevaid tulemusnäitajaid (kokku 129), ent [Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi] rahastamisvahendi tasandil on väga vähe koondamisvõimalusi“³⁷.

63 Täheldasime sarnaseid puudusi projekti tasandil määratletud näitajatega. Eelkõige SEFRi programmi raames olid need peamiselt igale üksikule projektile omased, mistõttu ei olnud neid võimalik programmi kui terviku jaoks koondada. MEDi programm omalt poolt kasutas koodidega kategoriseerimissüsteemi, et tagada projektipõhiste näitajate seos programmipõhiste väljundnäitajatega. Sellegipoolest kasutati kolmes meie valimis olevas projektis sama koodi erinevate väljundite mõõtmiseks. Kui need näitajad programmi tasandil kokku võetakse, sisaldavad need seega palju erinevaid elemente ega anna selget ülevaadet. Ainult PL-BY-UA programm muutis projektide jaoks kohustuslikuks valida näitajad ainult eelnevalt kindlaks määratud loetelust. See nõue lihtsustab näitajate koondamist ja konkreetse programmi üldiste edusammude mõõtmist

Projektide seire

64 Kooskõlas eelarve jagatud täitmise põhimõttega ei tee komisjon projektide üle otsest seiret ja toetub selle tegemiseks korraldusasutustele (jäädes samas lõplikult vastutavaks ELi vahendite haldamise eest). Sellega seoses saab komisjon olulist teavet programmide edenemise kohta ühise seirekomitee koosolekutel, kui ta nendel osaleb (vt punkt 44), ja korraldusasutustelt ainult kord aastas, kui nad esitavad oma aastaaruanded. Need aruanded ei sisalda aga projektipõhist teavet, välja arvatud suurte taristuprojektide puhul.

65 Kolme uuritud programmi korraldusasutused, keda abistasid ühised tehnilised sekretariaadid ja harukontorid, on välja töötanud seireprotsessi, mis võimaldab projektide põhjalikku seiret. See hõlmab igapäevast seiret (regulaarne suhtlemine ühise tehnilise sekretariaadi ja toetusesaajate vahel), avakoosolekutel osalemist (SEFRi ja MEDi programmide raames), projektide perioodilisi riskihindamisi, juhtivate toetusesaajate esitatud finants- ja kirjeldavate eduaruannete analüüsi, kohapealseid kontrolle ning riskihindamise alusel valitud projektide kohapealseid külastusi.

66 Kõik meie valimisse kuulunud 15 projekti esitasid oma edusammude tõendamiseks vajalikud dokumendid ja leiame, et 14 projekti oli piisavalt jälgitud. Vajaduse korral külastati üheksat neist projektidest kohapeal (või olid sellised külastused kavandatud 2022. aasta esimeses pooles). Hindasime LIP885 seire (kirjeldatud 2. selgituses) vaid osaliselt rahuldavaks, kuna selle suhtes ei tehtud ühtegi kohapealset külastust, kuigi see oli suurim projekt, mida rahastati PL-BY-UA programmi raames. Sellise külastusega oleks võinud tuvastada piiripunkti puudumise projekti olelusringi varasemas etapis.

Tulemustele suunatud seire

67 Komisjoni rakendusmääruse kohaselt peavad korraldusasutused lisaks igapäevasele seirele tegema programmi ja projektide tulemustele suunatud seiret³⁸. TESIM koostas tulemustele suunatud seire suunised, milles rõhutati projektide tulemuslikkuse hindamise tähtsust asjakohasuse, tõhususe, mõjususe ja kestlikkuse seisukohast³⁹. Korraldusasutused rakendasid tulemustele suunatud seiret siiski erinevatel viisidel. SEFRi programm nägi ette tulemustele suunatud seire kõigi projektide jaoks, mille eelarve oli üle 1 miljoni euro või mida hinnati suure riskiga projektideks, ning 2021. aasta lõpuks olid kümme projekti läbinud tulemustele suunatud seire. MEDi programmi raames tehti projektidega seoses esimesed tulemustele suunatud seire külastused 2022. aasta alguses. Seevastu programmi PL-BY-UA projektide suhtes ei ole tulemustele suunatud seiret tehtud ning seda ei ole kavas teha.

68 Uues, rahastamisperioodi 2021–2027 Interregi määruses ei nõuta enam programmide või projektide tulemustele suunatud seiret. Programmide suhtes kohaldatakse sama tulemuslikkuse seire raamistikku nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul⁴⁰. Õigusraamistikuga kehtestatakse kohustuslikud programmide hindamised liikmesriikide poolt⁴¹. Projektide puhul ei nähta uues raamistikus siiski ette tulemustele suunatud seirega sarnast mehhanismi projektide tulemuslikkuse sõltumatuks hindamiseks asjakohasuse, tõhususe, mõjususe ja kestlikkuse seisukohast.

Tulemuste kestlikkus

69 Kõigis kolmes programmis hinnati projektide kestlikkust valikuetapis (vt punkt 38) ja nõuti, et projektide lõpparuannetes käsitletaks kestlikkust. SEFRi programmi korraldusasutus jälgib projektide kestlikkust kogu nende olelusringi jooksul kõigis etappides: valikuetapis valikukriteeriumide osana, elluviimise etapis projekti riskihindamise osana ning aruandlusetapis projektide lõpparuannetes. Selline kestlikkusele tähelepanu pööramine kogu projekti olelusringi jooksul suurendab püsiva kasu tõenäosust ja pidasime seda heaks tavaks.

70 Meie hinnang kestlikkusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud IV lisas, keskendus sellele, millised olid projektide väljavaated saavutada kestlikke tulemusi. Seda seetõttu, et külastuste ajal olid teatavad projektid veel pooleli (vt punkt 56). Olemasolevate dokumentide ja projektipartneritega tehtud intervjuude põhjal leiame, et kontrollitud 15 projektist 11-l oli hea võimalus saavutada kestlik kasu. Kolme projekti puhul sõltub kestlikkus välistest teguritest (nt COVID-19 pandeemia areng, riiklike õigusaktide muudatuste vastuvõtmine). Tuberkuloosiohu vähendamise projekti puhul ei olnud väljavaadet jätkata koostööd partnerite vahel (vt punkt 58). Meie hindamine toimus enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, mis on seadnud tõsise kahtluse alla Valgevenet, Venemaad või Ukrainat hõlmavate projektide tulemuste kestlikkuse.

71 Taristukomponenti sisaldavate projektide suhtes kohaldatakse konkreetseid õiguslikke kestlikkuse nõudeid: nad peavad jätkama oma algsete eesmärkide täitmist viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist (st pärast korraldusasutuselt lõppmakse saamist)⁴². Muud liiki projektide puhul ei kehtestanud komisjon aga sarnast nõuet tõendada nende piiriülese kasu või loodud partnerluste kestlikkust. Lisaks ei nõuta 2014.–2020. aasta programmide puhul, et projektid annaksid aru oma tulemuste kestlikkuse kohta pärast projekti lõpetamist. Poola ühine tehniline sekretariaat kavatseb hinnata lõpetatud projektide valimi (vähemalt 10%) kestlikkuse teatavaid aspekte. Meie intervjuus selgitas korraldusasutus MEDi programmi puhul, et kavatseb kehtestada nõude, et projektid peavad esitama kestlikkuse aruanded (nt üks või kaks aastat pärast projekti lõpetamist).

NEXT programmid tuginevad saadud kogemustele, kuid seisavad silmitsi uute riskidega ja poliitiliste probleemide märkimisväärse mõjuga

72 Selles jaos analüüsime, kas:

1. komisjon võttis perioodi 2021–2027 õigusraamistiku kohta ettepaneku tegemisel arvesse aastatel 2007–2013 ja 2014–2020 rakendatud piiriülese koostöö programmidest saadud õppetunde, ning kas need muudatused hõlbustavad Interregi NEXT programmide õigeaegset loomist;
2. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmid võivad lisaks kavandatud väljundite saavutamisele toimida usaldust suurendavate meetmetena.

Muudatused kajastavad saadud kogemusi, kuid teatavate lihtsustamismeetmete tulemusel väheneb komisjoni seire

Saadud kogemused

73 Komisjon tegi 2007.–2013. aasta piiriülese koostöö programmide järelhindamise ja kasutas tulemusi oma ettepanekus uue Interregi määruse kohta, mis esitati 2018. aasta mais⁴³. Pikad viivitused Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide loomisel (vt punkt 33) tähendasid aga seda, et 2014.–2020. aasta programmide vahehindamine, üksikute Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide tulemustele suunatud seire, 2021.–2027. aasta uute programmide taustaanalüüs⁴⁴ ja strateegiline programmitööd käsitlev ühisdokument⁴⁵ ei olnud komisjoni ettepaneku jaoks õigeaegselt kättesaadavad.

74 2021. aasta juunis vastu võetud Interregi määrus sisaldab suurt hulka regulatiivseid muudatusi, mis kajastavad saadud õppetunde ja on asjakohased Interregi NEXT programmide puhul, mis on praeguste piiriülese koostöö programmide jätkuprogrammid⁴⁶. Need meetmed lihtsustavad Interregi NEXT programmide haldamist ja võivad kiirendada programmide loomist (vt punktid 82–84). Nende muudatustega kaasnevad siiski lisariskid, mis rõhutavad komisjoni ja Euroopa välisteenistuse poolse hoolika seire tähtsust (vt punktid 76–84). Kõige olulisemad muudatused on järgmised:

1. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide vastavusse viimine Interregi programmidega;
2. korraldusasutuste määramise menetluse kaotamine;
3. rahastamislepingute allkirjastamise tähtaeg;
4. osalevate riikide vastutus erasektori toetusesaajatelt tagasinõutavate summade eest;
5. suurte taristuprojektide lihtsustatud menetlus;
6. ühised väljund- ja tulemusnäitajad.

75 Selleks et lahendada piiriüleste projektidega seotud probleeme ja hõlbustada nende vastavust riigiabi eeskirjadele, otsustas komisjon, et Interregi NEXT projektides osalevate toetusesaajate kantud kulude katteks antav abi loetakse teatavatel tingimustel siseturuga kokkusobivaks ja vabastatakse riigiabist teatamise nõudest⁴⁷. See hõlbustab projektide kavandamist ja elluviimist.

a) Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö vastavusse viimine Interregi programmidega

76 Kõige olulisem muudatus seisneb selles, et Interregi määrus⁴⁸ koondab kõik ELi rahastatavad Interregi programmid – nii ELi-sisesed kui kolmandate riikidega koostöös rakendatavad – ühtsete eeskirjade alla, säilitades samas Interregi NEXT programmide teatavad eripärad. Eelkõige kohaldatakse nende naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist kaasrahastatavate programmide puhul jätkuvalt kõrgemaid eel- ja kaasrahastamismäärasid, mis on sarnased Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö raames kasutatavate määradega. Vastavusse viimine Interregi eeskirjadega võib lihtsustada menetlusi ning suurendada koostoimet liidusiseste ja -väliste piiriülese koostöö programmide vahel. Komisjon saab ka sagedamini projektiandmeid: korraldusasutused peavad esitama neli korda aastas aruande rahalise rakendamise ja kaks korda aastas saavutatud väljund- ja tulemusnäitajate kohta⁴⁹.

b) Korraldusasutuste määramise menetluse kaotamine

77 Interregi määrusega kaotatakse korraldusasutuste määramise menetlus, mis 2014.–2020. aasta programmide puhul viidi lõpule alles 2018. või 2019. aastal (vt ka punkt 33). See on üks põhjus, miks praeguste programmide rakendamine hilineb. 2014.–2020. aasta MEDi programmi korraldusasutuste määramise menetluse käigus avastas komisjon siiski programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemis märkimisväärseid puudusi. Menetluse kaotamisega kaasneb seega oht, et tulevikus selliseid olulisi puudusi ei avastata.

c) Rahastamislepingute allkirjastamise tähtaeg

78 Järgmiseks rahastamisperioodiks on Interregi määruses sätestatud tähtaeg rahastamislepingu allkirjastamiseks vähemalt ühele ELi mittekuuluvale riigile, mis on sarnane Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö rakendusmäärusega. Lisaks on määruses sätestatud uus tähtaeg, mille jooksul kõik teised osalevad riigid peavad sellele alla kirjutama⁵⁰. Seetõttu on uute (Vahemere ja Musta mere äärsete) merepiirkondade programmide raames kõigi partnerriikide huvides sõlmida rahastamislepingud õigel ajal, et need muutuksid rahastamiskõlblikuks.

d) Partnerriikide vastutus erasektori toetusesaajatelt tagasinõutavate summade eest

79 Kolmandates riikides asuvatelt toetusesaajatelt tagasinõutavaid summasid käsitlevad sätted (vt ka punkt 48) osutusid 2014.–2020. aasta programmide rahastamislepingute üle peetavatel läbirääkimistel vaidlusküsimuseks. Aastatel 2021–2027 ei tehta uues Interregi määruses vahet selle järgi, kas toetusesaajad on era- või avaliku sektori asutused⁵¹, mis tähendab, et kolmandad riigid vastutavad ka erasektori toetusesaajatelt tagasinõudmata summade eest. See säte tugevdab veelgi ELi finantshuvide kaitset summade eest, mida ei ole võimalik tagasi nõuda. Samas peavad partnerriigid seda eriti keeruliseks muutuseks⁵². See tähendab, et tagasinõudmisi käsitlevad arutelud võivad läbirääkimisi uute rahastamislepingute üle pikemaks venitada või tuua kaasa kahjulikke tagajärgi, nagu erasektori toetusesaajate väljajätmine teatavatest Interregi NEXT programmidest.

e) Lihtsustatud menetlus suurte taristuprojektide puhul

80 Aastatel 2014–2020 tuli suured taristuprojektid lisada ühiste rakenduskavade kavanditesse ja komisjon pidi need heaks kiitma kahes etapis. Interregi NEXT programmide puhul see enam nii ei ole. Selle asemel tuleb hiljem saata komisjonile üksnes teavitamise eesmärgil kavandatud suurte taristuprojektide loetelu ja lühikesed kontseptsioonikirjeldused⁵³. Samuti on tühistatud suurte taristuprojektide rahastamise piirmäär (need ei tohi moodustada rohkem kui 30% ELi toetusest programmile aastatel 2014–2020). See vähendab komisjoni seiret suurte taristuprojektide üle, kuigi need projektid võivad olla suhetes partnerriikidega strateegilise tähtsusega. Näiteks esitas komisjon pärast talitustevahelist konsulteerimist 2014.–2020. aasta programmi raames negatiivse arvamuse kahe suure taristuprojekti ettepaneku kohta, mis olid seotud Venemaaga transpordi valdkonnas lahendamata küsimustega. Pärast arutelusid Soome ametiasutustega pakkus komisjon välja alternatiivse lahenduse; lõppkokkuvõttes projekte siiski ellu ei viidud.

f) Ühised väljund- ja tulemusnäitajad

81 Rahastamisperioodil 2021–2027 tegi komisjon olulisi parandusi seoses tulemusnäitajatega (vt ka punktid 60–62). Interregi määruse artiklis 34 osutatakse ERFi määruses⁵⁴ määratletud ühistele väljund- ja tulemusnäitajatele. ERFi määrus sisaldab 96 ühisest väljundnäitajast koosnevat terviklikku kogumit (millest 13 on konkreetselt ette nähtud Interregi programmide jaoks) ja 65 ühist tulemusnäitajat (seitse Interregi tulemusnäitajat). Komisjon koostas programmide kohta üksikasjalikud suunised, et tagada ühiste näitajate nõuetekohane kohaldamine⁵⁵. Artikkel 34 ei kohusta siiski programme kasutama üksnes ühiseid näitajaid ja võimaldab neil lisaks ERFi määruses määratletud näitajatele välja töötada programmispetsiifilised näitajad. Seetõttu ei ole tagatud, et komisjon suudab tulevikus hõlpsasti koondada kõik Interregi NEXT programmidega saavutatud tulemused.

Meetmed Interregi NEXT programmide õigeaegse loomise hõlbustamiseks

82 Komisjon alustas arutelusid uue rahastamisperioodi üle juba 2018. aasta mais–juunis, kui ta esitas rea seadusandlikke ettepanekuid tulevaste rahastamisvahendite kohta. Komisjon ja Euroopa välisteenistus esitasid suunised (ühisdokumendi) Interregi NEXT programmide kavandamise kohta liikmesriikidele juba 2020. aasta jaanuaris⁵⁶. Sellest hoolimata kulus Euroopa Parlamendil ja nõukogul aega 2020. aasta detsembrini, et leppida kokku üldises finantsraamistikus, ning 2021. aasta juunini lõpliku Interregi määruse vastuvõtmiseks.

83 2022. aasta jaanuaris tegi komisjon otsuse Interregi NEXT programmide rahaeraldiste ja geograafiliste piirkondade kohta⁵⁷. Kogueraldis on suurenenud 1,053 miljardilt eurolt⁵⁸ aastatel 2014–2020 1,125 miljardi euroni aastatel 2021–2027 (6,9%). Kaks uut riiki (Alžeeria ja Türgi) ühinesid programmi kavandamise ühiskomiteega uue MEDi programmi ettevalmistamisel. 2022. aasta jaanuaris otsustas Poola siiski mitte jätkata formaadiga PL-BY-UA, vaid valmistada ette uus programm üksnes Ukrainaga, säilitades samas Valgevenele võimaluse ühineda, kui olukord tulevikus märkimisväärselt muutub⁵⁹. 2022. aasta augustis võttis komisjon vastu Interregi NEXT mitmeaastase strateegiadokumendi⁶⁰. 2022. aasta oktoobriks – uue rahastamisperioodi teise aasta lõpuks – oli komisjonile ametlikult esitatud seitse Interregi NEXT programmi.

84 Isegi kui uued programmid säästavad aega, loobudes korraldusasutuste määramise menetlusest (vt punkt 77), sõltub nende rakendamise algus ka uute rahastamislepingute allkirjastamisest ja jõustumisest, mis teatavates riikides tuleb ratifitseerida. Rahastamislepingute üle peetavad läbirääkimised ja nende ratifitseerimine põhjustasid praeguste SEFRi ja MEDi programmide puhul suuri viivitusi (vt punkt 33). Järgmiseks perioodiks on Interregi määruses sätestatud rahastamislepingute allkirjastamise tähtaeg (vt punkt 78). Uus tähtaeg aga tõenäoliselt ei vähenda viivitusi nende ratifitseerimisel, mis sõltub partnerriikide õigusaktidest.

Poliitilised probleemid ja Venemaa sissetung Ukrainasse toovad esile programmide tähtsuse, aga ka nende piirangud osalevate riikide vahelise koostöö parandamisel

85 Lisaks eeliste pakkumisele piirkondlikul tasandil on nii komisjoni kui ka Euroopa välisteenistuse sõnul piiriülestel programmidel naaberriikidega veel üks oluline eesmärk: usalduse loomine ja säilitamine ELi ja kolmandate riikide vahel ning inimestevaheliste kontaktide tugevdamine.

86 Kuni 2022. aasta veebruarini oli piiriülene koostöö üks vähestest valdkondadest, kus EL kaasrahastas endiselt koostööd Venemaaga (vt punkt 03). Hoolimata pingetest ELi ja Venemaa suhetes, mis on programme aeg-ajalt mõjutanud (vt punkt 80), on ühine seirekomitee ja programmi kavandamise ühiskomitee pakkunud Soome ja Venemaa ministeeriumide ja piirkondlike ametiasutuste vaheliseks pidevaks dialoogiks foorumit, kus komisjoni esindaja on sageli osalenud vaatlejana. Viimane programmi kavandamise ühiskomitee kohtumine toimus 21. veebruaril 2022.

87 Venemaa sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022 lõpetas aga selle koostöö. Komisjon reageeris kiiresti:

• osana laiemast reageerimisest otsustas komisjon 2022. aasta märtsi alguses peatada perioodi 2014–2020 rahastamislepingud ja 2021.–2027. aasta programmide programmitöö protsessi Venemaaga, samuti Valgevenega, mis toetas sõjalist agressiooni⁶¹;
• komisjon esitas 8. märtsil 2022 seadusandliku ettepaneku algatuse „Ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas“ (CARE) kohta, mis võimaldab ELi ühtekuuluvusvahendite ümberjaotamist Ukraina pagulaste toetamiseks⁶²;
• 2022. aasta juulis esitas komisjon seadusandliku ettepaneku, millega kohandatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö rakenduseeskirju, et suunata Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö vahendeid Ukraina pagulaste toetamiseks ja aidata ELi toetusesaajaid programmidest, mille rahastamislepingud on peatatud⁶³.

88 Sissetung seab tõsiselt kahtluse alla üheksa hiljuti esitatud Interregi NEXT programmi 17st, mis hõlmaksid Venemaad ja Valgevenet (vt punkt 83). Üheksale programmile antavad vahendid kokku moodustavad ligikaudu 304 miljonit eurot ehk peaaegu 30% kavandatud kogueraldisest.

89 Lõunas hõlbustab MEDi programm jätkuvalt koostööd Vahemere piirkonna partnerriikide vahel. Selle ühine seirekomitee on toiminud foorumina, mis toob kokku seitsme osaleva ELi liikmesriigi, Iisraeli ja viie osaleva Araabia riigi⁶⁴ ministeeriumid ja riiklikud ametiasutused, ning komisjoni esindaja osaleb selles vaatlejana. Igast Vahemere piirkonna partnerriigist on palju projektides osalejaid, näiteks 42 Palestiinast ja 11 Iisraelist. Sellegipoolest on oluline märkida, et nende kahe riigi projektipartnerid osalevad ainult kolmes ühisprojektis⁶⁵ 80 projektist, mida rahastatakse selle programmi raames, isegi kui selliste ühisprojektide olemasolu võib juba iseenesest õnnestumiseks pidada. Korraldusasutuse sõnul on olukord Iisraelist ja Jordaaniast pärit osalejate ühisprojektide puhul sarnane ning selle põhjuseks on mõlema poole sotsiaalne surve sellise koostöö vältimiseks. Nende projektide puhul ei avalikustata partnerite nimesid kooskõlas nende toetuslepingutega.

Järeldused ja soovitused

90 Järeldame, et 2014.–2020. aasta ELi rahastatud piiriülesed programmid naaberriikidega (Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülene koostöö) on pakkunud asjakohast ja väärtuslikku toetust piirkondadele mõlemal pool ELi välispiiri. Programmide rakendamisel tekkis aga märkimisväärseid viivitusi ja programmid olid auditi ajal veel pooleli. Seetõttu oli liiga vara hinnata nende üldist tõhusust. Lisaks on programmides puudusi tulemuste seires ja aruandluses. Praegused poliitilised probleemid mõjutavad ka oluliselt pooli ajavahemikuks 2021–2027 kavandatud programme (Interreg NEXT).

91 Kolmes üksikasjalikult hinnatud programmis määrati kindlaks prioriteedid ja valitud valdkondlikud eesmärgid, mis olid kooskõlas piirialade vajadustega. Need töötati välja kaasaval viisil, mis hõlmas konsultatsioone paljude sidusrühmadega, sealhulgas riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna esindajatega. Programmides tunnistati vajadust hea koordineerimise ja sidususe järele teiste ELi poliitikavaldkondade, programmide, makropiirkondlike strateegiate ja algatustega. Kõigil kolmel programmil on osaline geograafiline ja valdkondlik kattumine muude Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmidega. Nende programmide vahel ei toimunud aga projektide valimise ja rakendamise ajal süstemaatilist koordineerimist (vt punktid 13–29).

1. soovitus. Parandada programmidevahelist koordineerimist

Komisjon peaks

1. Interregi NEXT programmide kavandite läbivaatamisel hindama, kas osalise geograafilise kattuvusega programmid on võtnud kohustuse tagada programmidevaheline koordineerimine, vastastikune täiendavus ja sünergia;
2. oma seireülesannete täitmisel kontrollima, kas programmidevaheline koordineerimine on tõhus.

Punkti a) soovituse täitmise tähtaeg: 31. detsember 2022

Punkti b) soovituse täitmise tähtaeg: 30. juuni 2023

92 Asjaomaste ELi delegatsioonidega konsulteeriti valitud projektide vastastikuse täiendavuse üle muudest allikatest (EList ja muudest allikatest) pärit rahastamisega. Kuna aga Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmid aitavad kaasa ELi välispoliitikale, on eduka piiriülese koostöö poliitilise kasu võimendamiseks oluline ELi delegatsioonide suurem kaasamine valikuprotsessi (näiteks nõuandva pädevusega vaatlejatena) ja projektide seiresse (vt punktid 30–32).

2. soovitus. Suurendada ELi delegatsioonide kaasamist

Komisjon peaks oma nõuandva pädevuse raames kaasama Euroopa välisteenistust ja asjaomaseid ELi delegatsioone süstemaatiliselt vaatlejatena programmi kavandamise ühiskomiteede ja ühiste seirekomiteede töösse.

Soovituse täitmise tähtaeg: 31. märts 2023

93 2014.–2020. aasta programmid käivitati märkimisväärsete viivitustega, mis tulenesid peamiselt korraldusasutuste määramise menetlusest ja partnerriikidega rahastamislepingute üle peetavatest läbirääkimistest. Vaatamata korraldusasutuste võetud ettevalmistavatele meetmetele sai projektide elluviimist alustada alles rahastamisperioodi viiendal või kuuendal aastal (vt punktid 33–36).

94 Projektikonkursside eesmärk oli tagada, et valitud taotlustel oleks usaldusväärne kirjeldus projekti asjakohasuse, piiriülese mõju ja pikaajalise kestlikkuse kohta. Kui mõningad Kagu-Soome–Venemaa programmi raames ilma piisava kirjaliku põhjenduseta tehtud ümberhindamise juhud välja arvata, olid kolme programmi valikuprotsessid läbipaistvad. Programmidega suudeti saavutada projektides osalejate tasakaalustatud jaotus EList ja kolmandatest riikidest. ELi riikide juhtivaid toetusesaajaid on siiski jätkuvalt rohkem kui partnerriikidest pärit juhtivaid toetusesaajaid (vt punktid 37–43).

95 Programmiasutused, kellega me kohtusime, olid tänulikud komisjoni ja tehnilise abi projekti (TESIM) esindajatelt saadud suuniste eest, mis hõlmasid ka pettuseohu vähendamist. Komisjoni IT-vahend võimalikest pettustest teatamiseks (rikkumisjuhtumite haldamise süsteem) oli Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide puhul siiski piiratud kasutusvõimalustega, kuna osalevatel kolmandatel riikidel puudus juurdepääs. Korraldusasutused pidasid kasulikuks komisjoni osalemist ühiste seirekomiteede koosolekutel. Kõik küsitletud projektide toetusesaajad andsid väga positiivset tagasisidet oma suhtluse kohta programmiasutustega (vt punktid 44–49).

3. soovitus. Pettustest teatamise IT-vahendi kohandamine

Komisjon peaks lubama ELi mittekuuluvate riikide pettusevastastel asutustel (mis on kindlaks määratud rahastamislepingutes) teatada võimalikest rikkumistest otse rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu.

Soovituse täitmise tähtaeg: 31. detsember 2023

96 Enamik meie auditeeritud projekte püsib kavandatud väljundite ja tulemuste saavutamise ajakavas. COVID-19 pandeemia tõttu tuli projekte siiski kohandada. Korraldusasutused näitasid üles paindlikkust pandeemia põhjustatud viivituste ja muude rakendamisprobleemide lahendamisel. Kui enamikul projektidel oli suur potentsiaal pakkuda piiriülest kasu, siis viiel projektil oli nõrgem piiriülene mõju, mõnel juhul osaliselt COVID-19 reisipiirangute tõttu. Ühel projektil (piirkondlik maantee) puudub seni igasugune piiriülene mõõde (vt punktid 50–59).

97 Kolmes programmis määratleti peamiselt programmipõhised väljundnäitajad ja kasutati edenemise jälgimiseks vaid üksikuid ühiseid väljundnäitajaid. See tähendab, et komisjonil on raskusi Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide tulemuste koondamisega üldise poliitika tasandil. Täheldasime sarnaseid puudusi projektide tasandil määratletud näitajatega (vt punktid 60–63).

98 Korraldusasutused jälgisid piisavalt kõiki meie valimisse kuuluvaid projekte peale ühe. Tulemustele suunatud seire on oluline vahend projektide tulemuslikkuse sõltumatuks hindamiseks asjakohasuse, tõhususe, mõjususe ja kestlikkuse seisukohast. Korraldusasutuste kasutatud projektide seire käsitlusviisid olid aga erinevad. Lisaks ei ole 2021.–2027. aasta programmide puhul enam kohustuslik teha projektide tulemustele suunatud seiret (vt punktid 64–68).

99 Kestlikkuse hindamisel keskenduti projektide väljavaadetele saavutada kestlikke tulemusi ja seda hinnati enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. See näitas, et enamikul valimisse kaasatud projektidest oli hea võimalus saavutada kestlik kasu. Kolme projekti puhul sõltus kestlikkus välistest teguritest, nagu COVID-19 pandeemia areng, ning teisel juhul puudus väljavaade projektipartnerite vahel koostööd jätkata. Programmides ei nõuta siiski, et projektid annaksid aru oma tulemuste kestlikkuse kohta pärast nende lõpetamist (vt punktid 69–71).

4. soovitus. Esitada suunised kestlikkuse seireks pärast projekti lõpetamist

Komisjon peaks andma nõu ja toetuse vormis suuniseid projektide (mida rahastatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmidest ja Interregi NEXT programmidest) kestlikkuse seire kohta, soovitades, et teatavat väärtust ületavad ja/või taristukomponendiga projektid annaksid korraldusasutustele aru oma tulemuste kestlikkuse kohta pärast projekti lõpetamist.

Soovituse täitmise tähtaeg: 31. detsember 2023

100 Uue Interregi määrusega koondatakse kõik piiriülesed programmid (ELi-sisesed programmid ja need, mis hõlmavad ELi mittekuuluvaid riike) ühtsete eeskirjade alla, säilitades samas Interregi NEXT programmide teatavad erijooned. Määrus tugineb eelmistest programmidest saadud kogemustele ja sisaldab muudatusi, mis lihtsustavad uute programmide haldamist ja võivad hõlbustada nende rakendamist. Nende muudatustega kaasnevad siiski lisariskid, mis omakorda rõhutab komisjoni ja Euroopa välisteenistuse poolse hoolika seire olulisust (vt punktid 73–79).

101 Täpsemalt ei piirata 2021.–2027. aastal suurte taristuprojektide rahastamist teatava osakaaluga, mille ELi rahaline toetus peab programmi kogueelarvest moodustama. Selliseid projektid ei vaja enam komisjoni heakskiitu. See vähendab komisjoni seiret suurte taristuprojektide üle, kuigi need projektid võivad olla strateegilise tähtsusega suhetes partnerriikidega (vt punkt 80).

5. soovitus. Konsulteerida kõigi suurte taristuprojektidega seotud asjaomaste talitustega

Võttes arvesse suurte taristuprojektide strateegilist tähtsust kahepoolsetes suhetes partnerriikidega, peaks komisjon tagama, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) konsulteerib kõigi asjaomaste peadirektoraatide, Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonidega kavandatavate projektide loetelu ja nendega seotud kontseptsioonidokumentide üle.

Soovituse täitmise tähtaeg: 31. detsember 2022

102 Rahastamisperioodiks 2021–2027 töötas komisjon välja tervikliku ühiste väljund- ja tulemusnäitajate kogumi, mis hõlmab näitajaid, mis on konkreetselt ette nähtud Interregi programmide jaoks. Ühised näitajad ei taga siiski otsest koondamist, sest üksikprogrammide raames võidakse välja töötada ka täiendavaid programmipõhiseid näitajaid (vt punkt 81).

6. soovitus. Ühiste näitajate kasutamise tõhustamine

Interregi NEXT programmide kavandite läbivaatamisel peaks komisjon hindama näitajate järjepidevust ning edendama ühiste väljund- ja tulemusnäitajate võimalikult laialdast kasutamist.

Soovituse täitmise tähtaeg: viivitamata

103 Komisjon ja Euroopa välisteenistus alustasid arutelusid rahastamisperioodi 2021–2027 üle juba 2018. aastal. Sellegipoolest esitati õigusraamistiku vastuvõtmisel tekkinud viivituste tõttu 2022. aasta jooksul komisjonile heakskiitmiseks ainult seitse Interregi NEXT programmide kavandit. Uute programmide rakendamise algus sõltub ka sellest, kui kaua kulub uute rahastamislepingute üle läbirääkimiste pidamiseks, ja teatavatel juhtudel nende ratifitseerimisest (vt punktid 82–84).

104 Lisaks piirkondlikul tasandil kasu toomisele on piiriülesed programmid aidanud luua ja säilitada usaldust ELi ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel. Kuni viimase ajani olid piiriülesed programmid ka üks väga vähestest viisidest, mille abil toimus koostöö ja pidev dialoog ELi ja Venemaa vahel. Osana laiemast reageerimisest Venemaa sissetungile Ukrainasse peatas komisjon Venemaa ja Valgevenega sõlmitud piiriüleste programmide rahastamislepingud. 2022. aasta juulis esitas komisjon seadusandliku ettepaneku, millega suunata Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö vahendeid Ukraina pagulaste toetamiseks ja peatatud programmide raames ELi toetusesaajate abistamiseks. Sissetung on siiski tekitanud tõsiseid kahtlusi poolte kavandatud Interregi NEXT programmide tuleviku suhtes (vt punktid 85–88).

105 Lõunas on Vahemere piirkonna programmi ühine seirekomitee jätkuvalt seitsme osaleva ELi liikmesriigi, Iisraeli ja viie osaleva Araabia riigi dialoogi- ja koostööfoorum. Iisraeli ja Araabia osalejate ühisprojektide arv on siiski väike, isegi kui selliste ühisprojektide olemasolu iseenesest võib õnnestumiseks pidada (vt punkt 89).

 

III auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Bettina Jakobsen, võttis käesoleva aruande vastu 8. novembri 2022. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide kaart

II lisa. ELi makropiirkondlike strateegiate ja naaberriikidega seotud piirkondlike algatuste geograafiline ulatus

III lisa. Üksikasjalikuks uurimiseks valitud projektid

IV lisa. Ülevaade meie hinnangust Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö projektidele

Akronüümid ja lühendid

DG NEAR: naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat

DG REGIO: regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat

ERF: Euroopa Regionaalarengufond

Interreg: akronüüm, millega ELi piirkondadevahelise koostöö programme tavaliselt nimetatakse.

Interregi NEXT: piiriülesed programmid naabruses asuvate partnerriikidega, mida rakendatakse rahastamisperioodil 2021–2027.

MED: Vahemere piirkonna programm

PL-BY-UA: Poola–Valgevene–Ukraina programm

TESIM: ELi rahastatud tehnilise abi projekt „Tehniline tugi Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide rakendamiseks ja haldamiseks“

Mõisted

Euroopa Regionaalarengu Fond: ELi majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust tugevdav fond, millest rahastatakse investeeringuid piirkondadevahelise sotsiaalse ja majandusliku tasakaalustamatuse vähendamiseks.

Euroopa territoriaalne koostöö: piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö raamistik, mis toetab poliitikaalaste kogemuste vahetamist ja ühismeetmete elluviimist (üldtuntud kui Interreg).

Juhtiv toetusesaaja: projektipartnerite määratud üksus, kes vastutab kogu projekti juhtimise ja koordineerimise eest ning annab otseselt aru korraldusasutusele kogu projekti tegevuse elluviimise ja rahastamise kohta.

Korraldusasutus: ELi rahastatava programmi juhtimiseks liikmesriigi poolt määratud riiklik, piirkondlik või kohalik asutus.

Piiriülene koostöö: koostöö ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi ja territooriumi vahel ELi naabruses asuvatel maismaa- ja merepiiridel, riikidevaheline koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses.

Programmi kavandamise ühiskomitee: organ, mis määrab kindlaks vajadused ja prioriteedid ning koostab rakenduskava projekti. Sellesse kuuluvad liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandate riikide ametiasutuste esindajad ning vaatlejana Euroopa Komisjon.

Suur taristuprojekt: Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö puhul projekt, mis hõlmab ehitustöid, tegevusi või teenuseid, mille eelarves on taristu soetamiseks ette nähtud vähemalt 2,5 miljonit eurot. Need projektid valitakse välja otselepingute sõlmimise teel.

Ühine rakenduskava: selles määratakse kindlaks liikmesriikide ja kolmandate riikide prioriteedid, valdkondlikud eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidas kasutatakse rahalisi vahendeid (ELi ning liikmesriikide ja kolmandate riikide kaasrahastamine) projektide rahastamiseks. Ühise rakenduskava koostavad liikmesriik (liikmesriigid) ja kolmas riik (kolmandad riigid) ning komisjon peab selle heaks kiitma enne, kui ELi eelarvest saab makseid teha.

Ühine seirekomitee: rakenduskava elluviimise üle järelevalvet tegev organ, kuhu kuuluvad liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandate riikide ametiasutuste esindajad ning vaatlejana Euroopa Komisjon.

Ühine tehniline sekretariaat: talitus, mis abistab Euroopa piiriülese koostöö programmi korraldusasutust ja ühist seirekomiteed ning teavitab toetusesaajaid rahastamisvõimalustest ja toetab projektide rakendamist.

Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=62741

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=62741

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade haldamisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi välistegevuse, julgeoleku- ja õigusteemadega tegelev III auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Bettina Jakobsen. Auditit juhtis algselt kontrollikoja liige Leo Brincat, keda toetasid kabinetiülem Romuald Kayibanda ja kabineti nõunik Annette Farrugia.

Auditi viis lõpule kontrollikoja liige Bettina Jakobsen, keda toetasid kabinetiülem Katja Mattfolk, kabineti nõunik Aino Rantanen, valdkonnajuht Michael Bain, auditijuht Jiri Lang ning audiitorid Karel Meixner ja Erika Söveges. Keelealast abi osutas Michael Pyper. Graafilisi materjale aitas koostada Giuliana Lucchese.

Järelmärkused

¹ Käesolevas aruandes tähendavad „Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmid“ ELi rahastatavaid piiriülese koostöö programme naaberriikidega (Euroopa naabruspoliitika riigid ja Venemaa) ajavahemikul 2014–2020.

² „Programming document for EU support to ENI Cross-Border Cooperation (2014-2020)“, Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ühisdokument, 8.10.2014, lk 4.

³ DG REGIO 2020. aasta tegevusaruanne – lisad, lisa 7l: Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide alane kindlus (lk 100).

⁴ Euroopa Ülemkogu järeldused EUCO 147/14, 16.7.2014, punkt 6.

⁵ Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 897/2014 Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist rahastatavate piiriülese koostöö programmide rakendamise kohta.

⁶ DG REGIO 2019. aasta tegevusaruanne, 25.6.2020, lk 15.

⁷ Eriaruanne 14/2021: „Interregi koostöö – Euroopa Liidu piiriüleste piirkondade potentsiaali ei kasutata veel täiel määral“.

⁸ Euroopa Komisjon, „Mid-term evaluation of cross border cooperation programmes between IPA II beneficiaries“, august 2021.

⁹ Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 897/2014.

¹⁰ „Programming document for EU support to ENI Cross-Border Cooperation (2014-2020)“, punkt 6.3.

¹¹ „ENPI CBC Strategy Paper 2007-2013“, lk 25–26.

¹² Euroopa Komisjon, „Ex-post Evaluation of ENPI CBC programmes 2007-2013“, jaanuar 2018, 1. soovitus, lk 57.

¹³ ERFi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse (EL) 2021/1058 artikkel 3. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi erieesmärgid on järgmised: 1) konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa, 2) keskkonnahoidlikum Euroopa, 3) paremini ühendatud Euroopa, 4) sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa ning 5) kodanikele lähemal olev Euroopa.

¹⁴ Määruse (EL) 2021/1059 (mis käsitleb ERFist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevaid erisätteid) artikkel 14. Interregi erieesmärgid on järgmised: 1) koostöö parem juhtimine ning 2) ohutum ja turvalisem Euroopa.

¹⁵ Komisjonirakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikkel 3.

¹⁶ Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artiklid 12 ja 13.

¹⁷ „Ex-post Evaluation of 2007-2013 ENPI CBC Programmes“, soovitus 3.1, lk 61.

¹⁸ Küpros, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Malta, Portugal, Hispaania ja Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Palestiina ja Tuneesia. Mõistet „Palestiina“ ei tõlgendata kogu käesolevas aruandes Palestiina riigi tunnustamisena ning see ei piira ELi liikmesriikide individuaalseid seisukohti selles küsimuses. Alžeeria ühines programmiga ametlikult 2019. aastal neljateistkümnenda riigina. Rahastamislepingut ei ole aga veel allkirjastatud.

¹⁹ Vt komisjoni veebisaiti piirkondliku koostöö kohta lõunanaabruse partneritega.

²⁰ 2020. aasta oktoobris otsustas nõukogu vähendada koostööd Valgevene keskasutustega ja jätkata idapartnerluse raames koostööd mittepoliitilisel tasandil, tihendades samal ajal koostööd kodanikuühiskonnaga. Alates 28. juunist 2021 on Valgevene ametivõimud peatanud oma osalemise idapartnerluses.

²¹ „Ex-post evaluation of the 2007-2013 ENPI CBC programmes“, soovitus 2.1, lk 59.

²² MEDi programmi veebisaidil avaldatud kapitaliseerimisprojektide konkursikutse.

²³ Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi tulevaste piiriülese koostöö programmide taustaanalüüs, lõpparuande projekt, 22. november 2019, 1. lisa, 2. lisa ja 5. lisa.

²⁴ SEFRi programmi puhul piirdus konsultatsioon üksnes suurte taristuprojektidega.

²⁵ ELi delegatsioonid Jordaanias, Liibanonis, Venemaal, Tuneesias; delegatsioon Ukrainas oli ainus erand.

²⁶ Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus, „Joint paper on Interreg NEXT Strategic Programming 2021-2027“, 20.1.2020.

²⁷ „Ex-post Evaluation of 2007-2013 ENPI CBC Programmes“, soovitus 2.1, lk 59–60.

²⁸ Põhineb andmebaasis Keep.eu esitatud andmetel, mis on alla laaditud 5.4.2022.

²⁹ TESIM, „Managing the risks of the ENI CBC programmes“, juuli 2019, punkt 4.4.

³⁰ 11. septembri 2017. aasta märgukiri, viide Ares(2017)4429026, lk 2.

³¹ Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide seis 2021. aasta oktoobris, TESIMi poolt konsolideeritud ja komisjonile esitatud finantsandmed.

³² TESIM, „Measures to minimise the risk of Partner Country liabilities“, november 2021, lk 2.

³³ Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/879.

³⁴ „Specific terms of reference for the mid-term evaluation of cross border cooperation programmes between IPA II beneficiaries“, lk 8.

³⁵ „Programming document for EU support to ENI Cross-Border Cooperation (2014-2020)“, punkt 6.5.

³⁶ „Guidance for developing result indicators in ENI CBC programmes“, Interact ENPI, detsember 2014.

³⁷ Seire ja hindamise töörühma koosolek, mille korraldas TESIM, 13.–14. detsember 2016, lk 4.

³⁸ Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 78 lõige 3.

³⁹ „Factsheet on result-oriented monitoring“, 19.9.2019, lk 3.

⁴⁰ Üksikasjalikum teave on esitatud komisjoni talituste töödokumendis: „Performance, monitoring and evaluation of the European Regional Development Fund, the Cohesion Fund and the Just Transition Fund in 2021-2027“, SWD(2021) 198 final.

⁴¹ Vtmääruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artiklid 41–45.

⁴² Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 39 lõige 3.

⁴³ Komisjoni ettepanek Interregi määruse kohta, COM(2018) 374, 29.5.2018.

⁴⁴ „Background analysis on the future NDICI CBC programmes, draft final report“, 22. november 2019.

⁴⁵ „Joint paper on Interreg NEXT Strategic Programming 2021-2027“.

⁴⁶ 22 regulatiivsest muudatusest täieliku ülevaate saamiseks vt TESIMi dokumenti „Key features of Interreg NEXT and main changes compared to the ENI CBC Implementing Rules“, mida ajakohastati 2021. aasta juulis.

⁴⁷ Vt komisjoni määruse (EL) 2021/1237 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) põhjendus 5 ja artikkel 20.

⁴⁸ Määrus (EL) 2021/1059.

⁴⁹ Samas, artikkel 32.

⁵⁰ Samas, artikli 59 lõiked 2 ja 3.

⁵¹ Samas, artikkel 3.

⁵² TESIM, „CBC NEXT: the voices of Partner Countries were heard“, 1.7.2021.

⁵³ Määruse (EL) 2021/1059 artikli 57 lõiked 3 ja 4.

⁵⁴ Määruse (EL) 2021/1058 1. lisa.

⁵⁵ Vt iga näitaja metodoloogiline kirjeldus komisjoni talituste 8. juuli 2021. aasta töödokumendi SWD(2021) 198 (tulemuslikkuse, seire ja hindamise kohta) 1. lisas.

⁵⁶ „Joint paper on Interreg NEXT strategic programming 2021-2027“.

⁵⁷ Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/74 ja komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/75.

⁵⁸ See hõlmab 100 miljonit eurot, mis algselt eraldati Kesk-Atlandi programmile, mis hiljem tühistati.

⁵⁹ See muudatus ei kajastu veel komisjoni sama kuu rakendusotsustes. Vt uudisartiklit „Modification of the Programme for the years 2021-2027“, 11.1.2022.

⁶⁰ Komisjoni rakendusotsus C(2022)5740, millega kehtestatakse liiduväliste piiriülese koostöö programmide mitmeaastane strateegiadokument, 12.8.2022.

⁶¹ Pressiteade Euroopa Komisjon peatab piiriülese ja riikidevahelise koostöö Venemaa ja Valgevenega, 4.3.2022.

⁶² Ettepanek sisaldab ühissätete määruse ja enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi määruse muudatusi. Vt komisjoni pressiteade, 8.3.2022.

⁶³ Komisjoni 22. juuli 2022. aasta ettepanek võtta vastu määrus COM(2022) 362, millega nähakse ette erisätted Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames toetatavate 2014.–2020. aasta koostööprogrammide jaoks programmi rakendamise häire korral, 22.7.2022.

⁶⁴ Egiptus, Jordaania, Liibanon, Palestiina ja Tuneesia.

⁶⁵ Projektid „Artolio“, „Decost“, „SME4smartcities“.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-9141-5	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/2014	QJ-AB-22-025-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-9116-3	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/254338	QJ-AB-22-025-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.