2019 ELi auditi lühikokkuvõte

Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta aastaaruannete tutvustus

Lühidalt dokumendist „2019. aasta ELi auditi lühikokkuvõte“ 2019. aasta ELi auditi lühikokkuvõttes esitatakse ülevaade meie 2019. aasta aastaaruannetest ELi üldeelarve ja Euroopa Arengufondi kohta, milles me esitame oma kinnitava avalduse raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Samuti esitatakse meie peamised leiud ELi eelarve ja Euroopa Arengufondi tulude ja peamiste kuluvaldkondade kohta, ning leiud, mis on seotud eelarve haldamise ja finantsjuhtimise ning meie varasemate soovituste põhjal võetud meetmetega.

Aruannete täistekstid on kättesaadavad meie veebisaidil eca.europa.eu.

Euroopa Kontrollikoda on ELi sõltumatu välisaudiitor. Teavitame ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid riskidest, anname neile kindlust, juhime tähelepanu puudustele ja heale tavale ning nõustame ELi poliitika ja programmide juhtimise parandamise alal. Oma tööga tagame ELi kodanikele teabe nende raha kasutamise kohta.

Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ning järgmises formaadis:
PDF
PDF General Report

Presidendi eessõna

Meie aastaaruanne 2019. eelarveaasta kohta, mis on perioodi 2014–2020 viimane aruanne, on valminud ELi ja selle liikmesriikide jaoks keerulisel ajal. Euroopa Liidu välisaudiitorina oleme teinud kõik endast sõltuva, et jätkata COVID-19 pandeemia ajal tõhusa avaliku sektori audititeenuse osutamist ELis.

Nagu varasematel aastatel, järeldame me, et ELi raamatupidamise aastaaruanne annab ELi finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate. Esitame Euroopa Liidu 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta auditiarvamuse. 2019. aasta tulud olid seaduslikud ja korrektsed ning neis ei esinenud olulisi vigu.

Meie hinnangul on auditeeritud kulutuste üldine veamäär 2019. aastal 2,7% (2018. aastal 2,6%).

ELi kulutuste olulistes valdkondades on toimunud teatavad positiivsed arengud. Nende rubriikide puhul, mille kohta me esitame erihinnangu, on rubriigi „Haldus“ veamäär allpool olulisuse piirmäära. „Loodusvarade“ rubriigi puhul, kui võtta arvesse meie hinnangulist veamäära (1,9%) ja muid kättesaadavaid tõendeid, on veamäär olulisuse piirmäära lähedal. Tuleb märkida, et otsetoetused, mis moodustavad 70% loodusvaradega seotud kulutustest, olid oluliselt allpool olulisuse piirmäära. Samal ajal on rubriikide „Loodusvarad“, „Ühtekuuluvus“ ja „Konkurentsivõime“ ülejäänud kulutused jätkuvalt olulisel määral vigadest mõjutatud.

Oleme mitu aastat auditeerinud ELi tulusid ja kulusid, tehes vahet nende eelarvevaldkondade vahel, kus meie arvates on seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskid suured, ja nende vahel, kus need on meie arvates väikesed. Viimase kolme aasta jooksul oleme esitanud kulutuste kohta märkustega arvamuse. Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaselt võisime seda teha, sest leidisime, et vead ei olnud läbiva iseloomuga ja esinesid peamiselt suure riskiga kulutustes.

Tingituna sellest, kuidas ELi eelarve on koostatud ja aja jooksul areneb, on suure riskiga kulutuste osakaal auditi andmekogumis suurenenud 61 miljardilt eurolt 2018. aastal 66,9 miljardi euroni. 2019. aastal moodustas see märkimisväärse osa, ligikaudu 53% meie 2019. aasta auditi andmekogumist. Samal ajal esineb jätkuvalt olulisi vigu suure riskiga kulutustes: meie hinnangul on seda liiki kulude veamäär 4,9% (2018. aastal 4,5%). Seetõttu esitame kulutuste kohta vastupidise arvamuse.

Euroopa Ülemkogu jõudis 2020. aasta juulis poliitilisele kokkuleppele mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ja ajutise majanduse taasterahastu („Next Generation EU“) suhtes. See kokkulepe tähistab ajaloolist muutust ELi rahanduses. EL kulutab COVID-19 kriisi majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamisele märkimisväärselt rohkem kui eelmisel seitsmeaastasel perioodil, kusjuures ELi maksed suurenevad esimestel aastatel peaaegu kaks korda. Praegusel kriisiajal on väga oluline, et ELi kulutused annaksid kiiresti tulemusi ning näitaksid seega Euroopa koostöö ja solidaarsuse lisaväärtust.

ELi rahaliste vahendite usaldusväärne ja tõhus haldamine muutub seega veelgi olulisemaks. See toob kaasa suurema vastutuse nii komisjoni kui ka liikmesriikide jaoks, aga ka meie jaoks Euroopa Kontrollikojas. Järgnevatel aastatel jätkame aktiivset ja nähtavat rolli ELi kõigi rahastamisvormide aruandekohustuse ja läbipaistvuse toetamisel, käsitledes nii ELi eelarvet kui ka taasterahastu kaudu antavat rahalist toetust.

president
Klaus-Heiner Lehne

Üldtulemused

Peamised leiud

2019. aasta kinnitava avalduse kokkuvõte

Kontrollikoda esitab Euroopa Liidu 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta auditiarvamuse.

2019. aasta tulud olid seaduslikud ja korrektsed ning neis ei esinenud olulisel määral vigu.

Eelarveaasta 2019 kulude kohta esitame vastupidise arvamuse.

  • Kokkuvõttes oli ELi 2019. aasta eelarve kulude hinnanguline veamäär 2,7% 2018. aastal: 2,6%). Suure riskiga kulutused (põhinevad peamiselt kulude hüvitamisel), mille suhtes kehtivad sageli keerulised eeskirjad, olid olulisel määral vigadest mõjutatud, veamäär oli 4,9% (2018 aastal: 4,5%). Kõnealusel aastal suurenes ühtekuuluvuse rubriigi kulude kasvu tõttu selle kululiigi osakaal 53,1%-ni ja moodustab olulise osa meie auditi andmekogumist. Erinevalt eelmisest kolmest aastast on vead seetõttu läbiva iseloomuga, mis annab aluse vastupidise arvamuse esitamiseks kulude kohta.
  • Eelkontrollide puudused mõjutavad Euroopa Komisjoni esitatud korrektsust käsitlevat teavet. See kajastub komisjoni maksete veariski hinnangus, mis on madalam kui meie hinnangud ühtekuuluvuse ja konkurentsivõime rubriikide veamäärade kohta. Loodusvarade rubriigi puhul on komisjoni hinnang maksete veariski kohta kooskõlas meie hinnanguga.
  • 2019. aastal suurenes märkimisväärselt ühtekuuluvuse rubriigi maksetaotluste arv Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESI fondid) puhul. Samas on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kuuendal aastal ESI fondide vahendite kasutamine olnud jätkuvalt planeeritust aeglasem. See suurendanud ESI fondide täitmata kulukohustusi.
  • Edastame kõik oma audititöö käigus leitud pettusekahtlusega juhtumid Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF). Meie 2019. aasta kinnitava avalduse jaoks kontrollitud 747 tehingust oli selliseid juhtumeid üheksa.

Meie aastaaruanded ELi eelarveaasta 2019 ning 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist rahastatud tegevuste kohta on täies mahus avaldatud meie veebisaidil (eca.europa.eu).

Mida me auditeerisime

ELi 2019. aasta eelarve arvudes

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ELi aastaeelarve, mis põhineb mitmeks aastaks kokku lepitud pikemaajalisel raamistikul (mitmeaastane finantsraamistik). Praegune periood hõlmab aastaid 2014–2020.

Eelarve nõuetekohase täitmise eest vastutab eelkõige Euroopa Komisjon. 2019. aastal moodustasid kulutused kokku 159,1 miljardit eurot ehk 2,1% ELi liikmesriikide valitsemissektori kogukulutustest ja 1,0% ELi kogurahvatulust.

Kust on rahalised vahendid pärit?

2019. aasta tulud kokku olid 163,9 miljardit eurot. ELi eelarvet rahastatakse mitmetest allikatest. Kõige suurema osa (105,5 miljardit eurot) maksavad liikmesriigid vastavalt oma kogurahvatulu suurusele. Muude allikate hulka kuuluvad tollimaksud (21,4 miljardit eurot), liikmesriikide kogutud käibemaksul põhinev osalus (17,8 miljardit eurot) ning näiteks liidu lepingutest ja programmidest tulenevad osamaksed ja tagasimaksed (12,6 miljardit eurot).

Milleks raha kasutatakse?

ELi aastaeelarvest rahastatakse mitmeid valdkondi:

  • struktuurselt nõrgemate piirkondade majandusarengu edendamine,
  • innovatsiooni ja teadusuuringute edendamine,
  • transpordi taristuprojektid,
  • töötute koolitamine,
  • põllumajandus ja bioloogilise mitmekesisuse edendamine,
  • kliimamuutustega võitlemine,
  • piirihaldus,
  • abi naaberriikidele ja arengumaadele.

Ligi kaks kolmandikku eelarvest moodustab jagatud eelarve täitmine – selle raames maksavad liikmesriigid ise vahendid välja, valivad projektid ja haldavad kulutusi (nii täidetakse eelarvet nt loodusvarade valdkonna ning ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste puhul).

Meie kinnitav avaldus ELi eelarve kohta

Auditeerime igal aastal ELi tulusid ja kulusid ning kontrollime, kas raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning aruannete aluseks olevad tulu- ja kulutehingud vastavad ELi ja liikmesriikide eeskirjadele.

Sellel tööl põhineb meie kinnitav avaldus, mille me esitame Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt meile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 287. Me kontrollime kulusid siis, kui ELi vahendite lõppsaajad on meetmed ellu viinud või kulusid kandnud, ning kui komisjon on need kulud heaks kiitnud. Tegelikkuses tähendab see, et meie tehingute andmekogum koosneb vahe- ja lõppmaksetest. Ettemakseid kontrollisime üksnes juhul, kui need olid 2019. aastal tasaarvestatud.

Meie 2019. aasta auditi andmekogumi suurus oli 126,1 miljardit eurot. Joonisel 1 on toodud 2019. aasta maksed mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja meie auditi andmekogum.

Joonis 1

2019. aasta maksed ja auditi andmekogum

Sel aastal moodustab kõige suurema osa meie andmekogumist (47%) rubriik „Loodusvarad“, millele järgnevad rubriigid „Ühtekuuluvus“ (23%) ja „Konkurentsivõime“ (13%).

Lisateavet meie auditi käsitlusviisi ja selle kohta, kuidas me jõudsime oma arvamuseni kulude kohta leiab peatükist Taustteave.

Auditi tulemused

ELi raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate

ELi 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt ELi finantstulemusi ning liidu varasid ja kohustusi aasta lõpu seisuga vastavalt rahvusvahelistele avaliku sektori raamatupidamisstandarditele.

Seetõttu esitame ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta auditiarvamuse (nagu igal aastal alates 2007. aastast).

2019. aasta tulud olid seaduslikud ja korrektsed

Järeldame, et tulud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud. Lisaks uurisime valikuliselt tuludega seotud süsteeme ja hindasime need üldiselt tõhusaks, välja arvatud traditsiooniliste omavahendite peamised sisekontrollimehhanismid komisjonis ja mõningates liikmesriikides, mis leidsime olevat ainult osaliselt tõhusad. Leidsime ka olulisi puudusi tollimaksude alalaekumise vähendamiseks mõeldud liikmesriikide kontrollides, mille parandamiseks on vaja ELi meetmeid.

Kontrollikoja 2019. aasta hinnanguline veamäär on suurenenud

Kulude puhul tervikuna on veamäär meie hinnangul vahemikus 1,8–3,6%. Selle vahemiku keskpunkt ehk nn kõige tõenäolisem veamäär on 2,7% (vt joonis 2). Kahe eelmise aastaga võrreldes on see suurenenud (2017. aastal 2,4%, 2018. aastal 2,6%).

Joonis 2

ELi eelarve kui terviku hinnanguline veamäär (2015–2019)

Märkus:

veamäära hindamiseks kasutatakse standardseid statistilisi meetodeid. Kontrollikojal on 95% suurune kindlus, et andmekogumi veamäär jääb alumise ja ülemise veapiiri vahele (täiendavad andmed on esitatud 2019. aasta aastaaruande 1. peatüki lisas 1.1).

Üle poole meie auditi andmekogumist on olulisel määral vigadest mõjutatud

2019. aastal leidsime me taas kord, et kulutuste tegemise viis mõjutab veariski. Selles kontekstis teeme vahet suure riskiga, peamiselt kulude hüvitamisega, ja väikese riskiga, peamiselt toetusõigustel põhinevatel maksetel (vt selgitust allpool).

Mis on toetusõigustel põhinevad maksed ja kulude hüvitamisel põhinevad maksed?

ELi kulutused tehakse peamiselt kahte liiki programmide raames, millest mõlemat iseloomustavad teatud liiki riskid:

  • toetusõigustel põhinevad maksed, mis sõltuvad teatud (vähem keerukate) tingimuste täitmisest toetusesaajate poolt, hõlmavad üliõpilaste ja teadlaste stipendiumeid (rubriik „Konkurentsivõime“), põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi (rubriik „Loodusvarad“) ning ELi töötajate palku ja pensioneid (rubriik „Haldus“);
  • kulude hüvitamine, mille käigus hüvitab EL toetuskõlblike tegevuste (mille suhtes kehtivad keerulisemad eeskirjad) rahastamiskõlblikud kulud. Need hõlmavad teadusuuringute projekte (rubriik „Konkurentsivõime“), regionaal- ja maaelu arengu investeeringuid (rubriigid „Ühtekuuluvus ja „Loodusvarad“) ja arenguabi projekte (rubriik „Globaalne Euroopa“).

Kõige levinumad meie leitud vead suure riskiga kulutustes olid järgmised:

  • toetuskõlbmatud projektid ja siseturu (eelkõige riigihangete) eeskirjade rikkumine ühtekuuluvuse rubriigis;
  • rahastamiskõlbmatud toetusesaajad, rubriigi „Maaelu areng, turumeetmed, keskkond, kliimameetmed ja kalandus“ tegevused või kulud, mis moodustavad ligikaudu 30% loodusvarade rubriigi maksetest;
  • teadusuuringute rubriigi rahastamiskõlbmatud kulud, mis on seotud programmidega, mis moodustavad ligikaudu 55% rubriigi „Konkurentsivõime“ maksetest;
  • riigihanke-eeskirjade rikkumine, eeskirjadevastased toetuste andmise menetlused, tõendavate dokumentide puudumine ja rahastamiskõlbmatud kulud rubriigis „Globaalne Euroopa“.

2019. aastal suurenesid eelmise kolme aastaga võrreldes suure riskiga kulutused, moodustades enamiku ehk 53% meie auditi andmekogumist. See kasv tuleneb suures osas sellest, et ühtekuuluvuspoliitika rubriigi auditi andmekogum suurenes 4,8 miljardi euro võrra. Suure riskiga kulutuste hinnanguline veamäär oli 4,9% (2018. aastal 4,5%).

Väikese riskiga kulutuste (mis moodustavad ülejäänud 47% meie auditi andmekogumist ja hõlmavad peamiselt toetusõigustel põhinevaid makseid) hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär jäi alla meie 2% suuruse olulisuse piirmäära (vt joonis 3).

Joonis 3

Veamäärad kajastavad riskitaset

Joonisel 4 võrreldakse eri kuluvaldkondade hinnangulisi veamäärasid aastatel 2015–2017. Lisateave tulude ja iga kuluvaldkonna tulemuste kohta on toodud peatükis Tulu- ja kuluvaldkondade täpsem ülevaade ning 2019. aasta aastaaruande vastavates peatükkides.

Joonis 4

Meie hinnangulised veamäärad ELi kuluvaldkondade kaupa (2015–2019)

Märkus:

hinnanguline veamäär põhineb meie töö käigus avastatud kvantifitseeritavatel vigadel, eelkõige tehingutest koostatud valimi testimisel. Valimi koostamiseks ja veamäära hindamiseks kasutatakse standardseid statistilisi meetodeid (vt 2019. aasta aastaaruande 1. peatüki lisa 1.1).

Komisjoni ja meie hinnangulise veamäära võrdlus

Kõik komisjoni peadirektoraadid koostavad aasta tegevusaruande. See sisaldab avaldust, milles peadirektor kinnitab, et aruanne annab finantsinformatsioonist õige ülevaate ning et peadirektori vastutusalas tehtud tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Selleks esitavad kõik peadirektoraadid oma kulutuste hinnangulise veamäära.

Nende mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide puhul, mille kohta me erihinnangu esitame, võrdlesime komisjoni hinnangulist veamäära enda omaga.

Võrdlus näitab, et komisjoni arvud on konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse valdkonna puhul väiksemad kui meie hinnangud. See kajastab meie leitud puudusi järelauditites, mis moodustavad kontrollisüsteemi olulise osa. Kirjeldame neid puudusi üksikasjalikumalt mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriike käsitlevates osades.

Kokkuvõttes on komisjoni hinnanguline maksete vearisk 2019. aastal 2,0%. See on meie veamäära hinnangulise vahemiku alumises otsas (1,8–3,6%).

Edastasime OLAFile üheksa pettusekahtlusega juhtumit

Pettur on isik, kes võltsib dokumenti või varjab teavet, et saada rahalist või muud majanduslikku eelist. Meie ELi eelarve kohta arvutatud hinnanguline veamäär ei mõõda seega ei pettuste hulka, ebatõhusust ega raiskamist. Pigem on tegemist hinnangulise rahasummaga, mida ei kasutatud kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja määrustega ning mida seetõttu ei oleks tohtinud välja maksta.

Edastame kõik oma töö käigus leitud pettusekahtlusega juhtumid Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), kes otsustab, kas viia läbi juurdlus ja võtta järelmeetmeid, vajaduse korral koos liikmesriikide ametkondadega. Meie 2019. aasta kinnitava avalduse jaoks kontrollitud 747 tehingust edastasime OLAFile teabe üheksa võimaliku pettusejuhtumi kohta, mis on sarnane varasematel aastatel teatatud juhtumite arvuga. Neist viie puhul on OLAF algatanud juurdluse. Nelja juhtumi puhul otsustas OLAF juurdlust mitte algatada.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave peamiste leidude kohta on esitatud meie 2019. aasta aastaaruande 1. peatükis. Meie aastaaruanne on täies mahus avaldatud meie veebisaidil (eca.europa.eu).

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine 2019. aastal

Olemasolev eelarve on peaaegu täielikult ära kasutatud

Mitmeaastase finantsraamistiku määruses on sätestatud maksimumsummad mitmeaastase finantsraamistiku iga seitsme aasta kohta (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad“). ELi uutele rahalistele kohustustele (kulukohustuste assigneeringud) ja maksetele, mida ELi eelarvest on võimalik teha (maksete assigneeringud), kohaldatakse eraldi ülemmäärasid.

Joonis 5

Eelarve täitmine 2019. aastal

2019. aasta kulukohustuste assigneeringud kasutati peaaegu täielikult ära: 165,2 miljardit eurot 166,2 miljardi euro suurusest lõplikust eelarvest (99,4%). Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt ületasid need assigneeringud ja nende kasutamine veidi mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära (164,1 miljardit eurot). See tulenes peamiselt erivahendite kasutamisest (nagu hädaabireserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, paindlikkusinstrument, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, ettenägemata kulude varu, eriline paindlikkus noorte töötuse vähendamiseks ja teadusuuringute tõhustamiseks ning kulukohustuste koguvaru).

2019. aastal oli maksete assigneeringuteks kasutada 166,7 miljardit eurot vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärale ja 148,5 miljardit eurot vastavalt eelarvepädevate institutsioonide lõplikule eelarvele. Väljamakstud summa oli 146,2 miljardit eurot, mis on assigneeringute summast 19 miljardi euro võrra väiksem.

Täitmata kulukohustused suurenevad jätkuvalt

Täitmata kulukohustused on jätkuvalt suurenenud ning moodustavad 2019. aasta lõpus 298,0 miljardit eurot (vt joonis 6). 2019. aastal vastasid täitmata kulukohustused 2,7 aasta kulukohustuste assigneeringutele, mis on üle 2,3 aasta rohkem kui 2012. aastal, st eelmise mitmeaastase finantsraamistiku vastaval aastal. Täitmata kulukohustuste rekordiliselt kõrge taseme kaks peamist põhjust: kulukohustuste assigneeringud ületavad süstemaatiliselt maksete assigneeringuid ning maksevajadusi lükatakse edasi järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku, peamiselt viivituste tõttu ESI fondide rakendamisel.

Joonis 6

Täitmata kulukohustused aasta lõpu seisuga (2007–2019)

ESI fondide vahendite kasutamine on eelmise mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes aeglasem

2019. aasta lõpuks oli ESI fondide kumulatiivne kasutusmäär madalam kui eelmises mitmeaastases finantsraamistikus: praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kõigist ESI fondide eraldistest (465 miljardit eurot) oli välja makstud ainult 40%, võrreldes 46%-ga 2012. aasta lõpus, mis oli eelmise mitmeaastase finantsraamistiku vastav aasta. Ainult üheksal liikmesriigil oli praeguses mitmeaastases finantsraamistikus kasutusmäär suurem kui eelmises mitmeaastases finantsraamistikus (vt joonis 7).

Joonis 7

Kasutusmäär liikmesriikide kaupa (2009 vs 2012)

Lõplike toetusesaajateni jõudis vähem kui viiendik jagatud eelarve täitmise korras hallatavate rahastamisvahendite kaudu antud ELi toetusest

Jagatud eelarve täitmise korras hallatavaid rahastamisvahendeid (laenud, tagatised ja omakapitaliinvesteeringud) kasutatakse rahalise toetuse andmiseks ELi eelarvest. Mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames on ESI fondidest sellistele vahenditele eraldatud kokku 16,9 miljardit eurot (vt joonis 8). 2019. aasta alguseks oli jagatud eelarve täitmise korras hallatavatele rahastamisvahenditele makstud 7,0 miljardit eurot. Sellest summast oli 2,8 miljardit eurot jõudnud lõppsaajateni laenude, tagatiste ja omakapitaliinvesteeringute vormis. Seetõttu oli praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kuuenda aasta alguseks lõppsaajateni jõudnud ainult ligikaudu 17% kõigist ESI fondide vahenditest, mis eraldati jagatud eelarve täitmise korras hallatavate rahastamisvahendite kaudu.

Joonis 8

Koostöös liikmesriikidega rakendatavatest rahastamisvahenditest lõppsaajatele tehtud väljamaksed

Tulevastel aastatel ELi eelarvet ohustavad peamised riskid

Maksete assigneeringud võivad olla ebapiisavad, et katta 2020. aasta COVID-19-ga seotud kulud.

2020. aasta mais võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu muudatused ELi 2020. aasta eelarves ning võtsid vastu mitu meedet, mis tagavad ESI fondide kulutustele täiendava likviidsuse ja erakordse paindlikkuse, et reageerida COVID-19 pandeemia majanduslikele mõjudele.

Üks neist meetmetest hõlmab maksete assigneeringute 14,6 miljardi euro eeljaotust 2020. ja 2021. aastal COVID-19-ga seotud meetmete jaoks. Sellest 8,5 miljardit eurot tehakse kättesaadavaks 2020. aastal. Arvestades 2020. aastal kasutada olevate ESI fondide vahendite kogusummat, mida saab COVID-19-ga seotud kuludeks 2020. aastal kulukohustustega siduda ja välja maksta, on oht, et 2020. aasta maksete assigneeringutest ei pruugi piisata kõigi vajaduste katmiseks.

Komisjoni teatatud koguriskis ei võeta arvesse EFSI tagatisfondi

Komisjon esitab igal aastal aruande ELi eelarvest kaetavate riskide kohta, mis on seotud otse ELi eelarvest tagatud laenude ja tagatisega kaetud finantstehingutega. 2019. aasta 31. detsembri seisuga teatas komisjon, et

  • selliste tehingute koguriskiks hinnati 72,7 miljardit eurot, mis hõlmab nii kapitali kui ka intresse;
  • aastane risk (st maksimaalne summa, mida EL peaks majandusaastal maksma, kui kõik need toimingud satuksid makseviivitusse) oli 4,5 miljardit eurot.

Komisjoni teatatud koguriski summa ei hõlma EFSIga seotud toiminguid. 31. detsembri 2019. aasta seisuga moodustasid ELi eelarve võimalikud tulevased maksed seoses EFSI tagatisega 22 miljardit eurot sõlmitud tehingutest, millest 17,7 miljardit eurot oli välja makstud. Selle väljamakstud summa lisamine komisjoni koguriskile suurendaks koguriski märkimisväärselt, 90,5 miljardi euroni (31. detsember 2018: 90,3 miljardit) (vt joonis 9).

Joonis 9

Euroopa Liidu eelarve riskipositsioon

ELi eelarve tulevane riskipositsioon tuleb ümber hinnata

Finantsmääruse artikli 210 lõikes 3 on sätestatud, et eelarvest rahastatavatest eelarvelistest tagatistest või rahastatavast finantsabist tulenevad tingimuslikud kohustused loetakse jätkusuutlikuks, kui nende mitmeaastane prognoos jääb mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud piiridesse ja iga-aastaste maksete assigneeringute ülemmäära piiresse. Praegu see nii ei ole. Kuid selleks, et leevendada COVID-19 kriisi järgset eeldatavat majanduslangust, võib tulevastel aastatel vaja minna märkimisväärselt rohkem laene ja tagatisi ELi eelarvest. Samuti on suurenenud oht, et toetusesaajad ei suuda neid laene tagasi maksta või et osutub vajalikuks tagatiste väljamaksmine.

Meie auditivolitus hõlmab ainult osa EIP tehingutest

EIP grupp (Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Investeerimisfond (EIF)) aitab kaasa ELi eesmärkide saavutamisele, kombineerides ELi eelarve vahenditest rahastatavaid ja nendega tagatud tehinguid ning EIP grupi omavahendeid. EIP grupi roll ELi poliitika toetamisel on viimase mitmeaastase finantsraamistiku jooksul märkimisväärselt suurenenud, kuna rahastamisvahendite kasutamine on kasvanud.

Praegu auditeerime EIP grupi tehinguid; see põhineb komisjoni, EIP ja kontrollikoja kolmepoolsel kokkuleppel. Töö hõlmab Euroopa Liidu poolt pangale antud volituste alusel tehtavaid laenutehinguid ja panga hallatavaid tehinguid, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse ja on sellega tagatud. Kokkulepe kaotab kehtivuse 2020. aastal ja selle uuendamise üle peetakse läbirääkimisi.

Praegu jääb suur osa EIP tehingutest – need, mida ei rahastata ELi eelarve vahenditest ega tagata nendega – väljapoole meie auditivolitusi ja seetõttu ei ole need hõlmatud ka kõnealuse kolmepoolse kokkuleppega. Võttes arvesse nende tehingute olulist panust ELi eesmärkide saavutamisse ja EIP kasvavat rolli ELi eelarve täitmisel, leiame, et nende korrektsuse ja tulemuslikkuse sõltumatu väliskontroll oleks kasulik.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused:

  • jälgida tähelepanelikult maksevajadusi ja võtta oma institutsiooniliste volituste piires meetmeid, et tagada maksete assigneeringute kättesaadavus, võttes arvesse COVID-19 pandeemiast tulenevaid erakorralisi vajadusi;
  • lisada kõik laenu- ja tagatistehingutega seotud riskid oma aruandlusse ELi eelarve riskipositsioonide kohta, sealhulgas need, mis tulenevad EFSI tagatisfondist;
  • hinnata uuesti, kas olemasolevad mehhanismid ELi eelarvet mõjutavate riskide vähendamiseks on COVID-19 kriisi kontekstis piisavad ja asjakohased.

Soovitame Euroopa Parlamendil ja nõukogul kutsuda EIPd üles võimaldama kontrollikojal auditeerida kõiki oma rahastamistegevusi, kaasa arvatud neid, mis ei kuulu ELi erivolituse alla.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave peamistest leidudest eelarve haldamise ja finantsjuhtimise teemal on esitatud meie 2019. aasta aastaaruande 2. peatükis.

Tulu- ja kuluvaldkondade täpsem ülevaade

Tulud

163,9 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Meie audit hõlmas ELi eelarve tulude osa, millega rahastatakse ELi kulusid. Kontrollisime omavahendite haldamiseks kasutatavaid peamisi süsteeme ja tulutehingutest moodustatud valimit.

Liikmesriikide kogurahvatulul põhinevad osamaksed moodustasid 2019. aastal ELi kogutuludest 64% ja käibemaksul põhinevad tulud 11%. Nimetatud osamaksed arvutatakse liikmesriikide esitatud makromajandusliku statistika ja prognooside alusel.

Lisaks moodustavad traditsioonilised omavahendid (impordi tollimaksud, mida koguvad ELi nimel liikmesriikide ametiasutused) veel 13% ELi tuludest. Ülejäänud 12% pärines muudest allikatest (nt ELi lepingutest ja programmidest tulenevad osamaksed ja tagasimaksed, viivised ja trahvid ning muud tulud).

Auditi tulemused

Auditeeritud summa Olulisel määral vigadest mõjutatud?
163,9 miljardit eurot Ei – tulud ei sisaldanud olulisel määral vigu (2019 ja 2018)
Ennetus- ja parandusmeetmed

Meie kontrollitud tuludega seotud süsteemid olid kokkuvõttes tõhusad; komisjonis ja teatavates liikmesriikides hinnatud traditsiooniliste omavahendite peamised sisekontrollimehhanismid olid osaliselt tõhusad. Leidsime ka olulisi puudusi tollimaksude alalaekumise vähendamiseks mõeldud liikmesriikide kontrollides, mille parandamiseks on vaja ELi meetmeid.

Sarnaselt eelmisele aastale leidsime mitmeid puudusi kindlaksmääratud, kuid veel kogumata maksude liikmesriikide poolses haldamises. Need hõlmasid eelkõige viivitusi tollivõlgadest teatamisel ja viivitusi selliste võlgade sissenõudmisel. Leidsime taaskord, et komisjonil kulus kaua aega, et kõrvaldada liikmesriikides avastatud traditsiooniliste omavahenditega seotud puudused.

Lisaks täheldasime kahte suurt puudust tollimaksude alalaekumise (st kogumata jäänud tollimaksud, mis ei kajastu liikmesriikide traditsiooniliste omavahendite arvestussüsteemides) vähendamiseks mõeldud liikmesriikide kontrollides. Üks neist puudutab tollikontrollide ELi-ülest puudulikku ühtlustamist, et vähendada impordi väärtuse tegelikust väiksemana näitamise riski kogu tolliliidus. Teine on seotud sellega, et liikmesriigid ei suuda ELi tasandil vabastusjärgsete auditite jaoks kindlaks teha kõige riskantsemaid ettevõtteid.

Neljandat aastat järjest esitas komisjon oma aasta tegevusaruandes reservatsiooni kogutud traditsiooniliste omavahendite väärtuse täpsuse kohta. Selles reservatsioonis võetakse arvesse Ühendkuningriigis avastatud juhtumeid, kus mõned Hiina importijad on tekstiiltooteid ja jalatseid alahinnanud. Kuna Ühendkuningriik keeldus 2,1 miljardi euro suurust hinnangulist kahju tasumast, andis komisjon asja 2019. aasta märtsis Euroopa Kohtusse. Menetlus on pooleli.

Komisjon viis 2020. aasta aprillis lõpule liikmesriikide kogurahvatulu mitmeaastase kontrollitsükli ja esitas mitmeid reservatsioone selle kohta, kuidas liikmesriigid kogurahvatulu andmeid kogusid.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused:

  • pakkuda liikmesriikidele korrapärast tuge kõige riskantsemate importijate väljavalimisel vabastusjärgseteks audititeks, eelkõige kogudes ja analüüsides asjakohaseid impordiandmeid ELi tasandil ning jagades nendega oma analüüsi tulemusi;
  • kehtestada liikmesriikides tuvastatud traditsiooniliste omavahenditega seotud puuduste kõrvaldamiseks tõhusamad järelevalve- ja järelkontrollimenetlused, sealhulgas kehtestada tähtajad.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi tulusid, on esitatud meie 2019. aasta aastaaruande 3. peatükis.

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Kulutused kokku: 21,7 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Selle poliitikavaldkonna kuluprogrammidel on oluline roll majanduskasvu edendamisel ja töökohtade loomisel ELis ning kaasava ühiskonna edendamisel. Suurema osa kulutustestmoodustavad teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ (ja sellele eelnenud seitsmes raamprogramm) ning haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“. Muude programmidega rahastatakse kosmoseprogrammi Galileo (ELi ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem), Euroopa ühendamise rahastut (CEF) ja rahvusvahelist katsetermotuumareaktorit (ITER).

Selles valdkonnas auditeeriti 2019. aastal 16,7 miljardi euro ulatuses kulutusi (vt joonis 1). Suuremat osa neist kulutustest haldas komisjon otse. Peale toetuslepingu või rahastamisotsuse allkirjastamist teeb komisjon toetusesaajatele ettemakseid ning kaasrahastatud projektide edenedes hüvitab osa nende deklareeritud kogukuludest, lahutades neist ettemaksed.

Teadus- ja innovatsiooniprogrammid moodustasid peaaegu poole (46%) kulutustest, mida me 2019. aastal auditeerisime.

Auditi tulemused

Auditeeritud summa Olulisel määral vigadest mõjutatud? Hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär:
16,7 miljardit eurot Jah 4,0% (2018. aastal 2%)

Kokkuvõttes on meie hinnangul rubriigi „Konkurentsivõime“ veamäär oluline.

2019. aastal oli 130-st meie poolt kontrollitud tehingust vigadest mõjutatud 51.

Enamik vigu olid seotud rahastamiskõlbmatute kuludega, nagu tegelikust suuremana näidatud personalikulud või reisikulude hüvitamine, mis ei olnud seotud auditeeritud ELi projektiga või mida ei olnud tegelikult kantud. Leidsime ka hanketeates või hankedokumentides sätestatud diskrimineerivate valikukriteeriumide juhtumeid.

Näide – rahastamiskõlbmatud personalikulud

Ühe programmi „Horisont 2020“ projekti puhul olid toetusesaaja arvutatud sotsiaalkindlustusmaksed suuremad kui tegelikult makstud. Lisaks oli toetusesaaja arvutanud ühe töötaja personalikulud ülehinnatud tunnitasu alusel.

Ennetus- ja parandusmeetmed

Komisjon oli võtnud parandusmeetmeid, millega vähendati selle peatüki hinnangulist veamäära 0,65 protsendipunkti võrra.

Samas oli olemas piisavalt teavet, et ära hoida või avastada ja parandada kaheksa muud juhtumit, kus me leidsime kvantifitseeritavaid vigu. Kui seda teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks meie hinnanguline veamäär olnud 1,1 protsendipunkti madalam.

Programm „Horisont 2020“

Programmi „Horisont 2020“ personalikulude deklareerimise eeskirjad on vaatamata lihtsustamispüüdlustele keerulised. Eelkõige on personalikulude arvutamine endiselt peamine vigade allikas ning arvutusmetoodika on muutunud mõnes aspektis keerulisemaks kui varasemate teadusprogrammide puhul. Peaaegu kõigi vigadest mõjutatud teadusuuringute tehingute puhul arvutati tunnitasu (või kuutasu) valesti.

Oleme varem teatanud programmi ülesehituse ja komisjoni kontrollistrateegia täiustustest seoses programmiga „Horisont 2020“. Lihtsustamine on muutnud osalejate elu lihtsamaks ja aidanud vähendada veariski, näiteks kehtestades kaudsetele kuludele üldise kindla määra.

Üks Euroopa teadustegevuse edendamise strateegia on suurendada erasektori, eelkõige idufirmade ja VKEde osalemist. Märkisime siiski, et seda liiki toetusesaajate rakendatavad projektid on suurema tõenäosusega vigadest mõjutatud, mis näitab vajadust parema teabe ja täiendavate juhiste järele.

Teiste audiitorite töö hindamine

Osana oma tööst vaatasime läbi nii komisjoni kui ka tema nimel töötavate välisaudiitorite tehtud auditid. Mõne läbivaadatud toimiku puhul leidsime puudusi tehtud audititöö dokumenteerimises, valimi koostamise järjepidevuses ja aruandluses ning auditiprotseduuride kvaliteedis. Viimase kahe aasta jooksul ei ole me saanud tugineda läbivaadatud 40 auditist 17 auditi järeldustele.

Komisjoni aruanne konkurentsivõime valdkonna kulutuste korrektsuse kohta

Eelmisel aastal teatasime probleemist seoses komisjoni meetodiga, millega arvutatakse programmi „Horisont 2020“ esinduslik veamäär. Pärast seda on komisjon oma veamäära hinnangud ümber arvutanud. Selle tulemusena oli 2019. aastal programmi „Horisont 2020“ kohta teatatud veamäär 0,34 protsendipunkti kõrgem, kui see oleks olnud eelmise käsitlusviisi puhul.

Kuigi me tervitame seda kiiret parandusmeetmete võtmist, ei võeta selles arvesse ülejäänud probleeme, mis on seotud komisjoni järelaudititega, ning see tähendab, et komisjoni veamäär programmi „Horisont 2020“ puhul on endiselt tegelikult väiksemaks hinnatud.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused:

  • sihipärasemalt kontrollida VKEde maksetaotlusi ja tõhustada oma teavituskampaaniat programmi „Horisont 2020“ rahastamiseeskirjade kohta, pöörates erilist tähelepanu olulistele toetusesaajatele;
  • viia läbi kampaania, et tuletada kõigile programmi „Horisont 2020“ toetusesaajatele meelde personalikulude arvutamise ja deklareerimise eeskirju;
  • veelgi lihtsustada personalikulusid käsitlevaid eeskirju järgmise teadusuuringute raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames.
  • Programmi „Horisont 2020“ puhul tuleks
    • tegeleda puudustega seoses dokumenteerimise, valimi koostamise järjepidevuse ja auditiprotseduuride kvaliteediga;
    • võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et audiitorid oleksid täielikult teadlikud programmi „Horisont 2020“ eeskirjadest, ning kontrollima nende töö kvaliteeti.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi rubriigis „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“, on esitatud meie 2019. aasta aastaaruande 4. peatükis.

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Kulutused kokku: 53,8 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Selle alamrubriigi kulutuste eesmärk on tugevdada konkurentsivõimet ja vähendada arengutaseme vahelisi erinevusi ELi eri liikmesriikide ja piirkondade vahel. Rahastamine toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi (ÜF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja muude kavade kaudu, nagu Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks ja Euroopa ühendamise rahastu.

Suuremat osa kulusid haldab komisjon koostöös liikmesriikidega. EL kaasrahastab mitmeaastaseid rakenduskavasid, millest rahastatakse projekte. Komisjonis vastutab ERFi ja ÜFi rakendamise eest regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) ning ESFi rakendamise eest tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL).

2019. aasta aastaaruandes auditeerisime selles valdkonnas kulusid summas 28,4 miljardit eurot (2018. aastal 23,6 miljardit eurot) (vt joonis 1). Kooskõlas meie käsitlusviisiga sisaldas see summa 26,7 miljardi euro ulatuses eelmiste aastate kulusid, mille komisjon oli 2019. aastal heaks kiitnud või tasaarvestanud. Meie andmekogum ei hõlmanud 2019. aasta makseid summas 52 miljardit eurot ja mis olid seotud kuludega, mida komisjon ei olnud veel heaks kiitnud.

Auditi tulemused

Auditeeritud summa Olulisel määral vigadest mõjutatud? Hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär:
28,4 miljardit eurot Jah 4,4% (2018. aastal 5,0%)

Kokkuvõttes on meie hinnangul rubriigi „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ veamäär oluline.

2019. aastal kontrollisime me 236 tehingut, millest 220 olid liikmesriikide auditeerimisasutused juba enne kulude komisjonile rahastamiskõlblikuks tunnistamist kontrollinud. Neist 29 tehingus leidsime me vigu, mida kontrollide käigus ei olnud avastatud. Pärast nende lisamist auditeerimisasutuste poolt varem tuvastatud 64 veale ja võttes arvesse vastavaid rakenduskavu haldavate asutuste tehtud korrektsioone (kogusummas 334 miljonit eurot programmitöö perioodide 2007–2013 ja 2014–2020 peale kokku), on allesjäänud veamäär meie hinnangul 4,4%.

Meie hinnangulist veamäära suurendasid kõige rohkem toetuskõlbmatud projektid ja siseturu eeskirjade rikkumine (nt mittevastavus riigihangete ja riigiabi eeskirjadele), millele järgnesid rahastamiskõlbmatud kulud. Avastatud vigade arv ja mõju näitavad, et selles valdkonnas on suur vigade esinemise risk ning et korraldusasutuste kontrollid on toetusesaajate deklareeritud kuludega seotud õigusnormide rikkumise ennetamiseks või avastamiseks endiselt ebatõhusad.

Näide toetuskõlbmatust projektist

Portugalis taotles üks kohalik omavalitsus ELi kaasrahastamist linna jalgtee rajamiseks. Leping sõlmiti 2015. aastal ja selle täitmise tähtaeg oli neli kuud. Tegelikult oli projekt taotluse esitamise ajaks juba lõpule viidud. See ei olnud kooskõlas toetuskõlblikkuse tingimustega, mis ei võimalda rahastada juba lõpetatud projekte.

Leidsime veel kaks ühissätete määruse artikli 65 lõike 6 rikkumist Itaalias.

Auditeerimisasutuste töö hindamine

Liikmesriikide auditeerimisasutustel on ühtekuuluvuse valdkonna kontrolli- ja kindlustandvas raamistikus oluline roll, eelkõige selle tagamisel, et allesjäänud veamäär jääks allapoole 2% suurust olulisuse piirmäära.

Sel aastal hindasime 116 auditeerimisasutusest 18 tööd seoses 20 kindlustandva teabe paketiga (periood 2014–2020) ja nelja lõpetamispaketiga (periood 2007–2013). Kõigi juhtumite puhul oli auditeerimisasutuste esitatud allesjäänud veamäär alla 2%. Vead, mida auditeerimisasutused ei avastanud, mõjutasid siiski teatatud allesjäänud veamäärasid ja tähendasid, et tegelikult ületasid need perioodi 2014–2020 20-st kindlustandvast paketist üheksa puhul 2%. Komisjon jõudis samale järeldusele kaheksa paketi puhul.

Viimase kolme aasta jooksul, mil me auditeerisime auditeerimisasutuste tööd, leidsime, et ligikaudu poolte kontrollitud kindlustandvate pakettide puhul (nii pakettide arvu kui ka kulutuste osas) olid nad ebaõigesti teatanud allesjäänud veamäärad, mis jäid alla 2% piirmäära. Enne kui saame tugineda nende tööle ja teatatud allesjäänud veamääradele, on vaja teha märkimisväärseid parandusi. Esimene samm olukorra parandamise suunas on komisjoni ja auditeerimisasutuste ühised jõupingutused, mille tulemuseks on hea tava teatis auditeerimisasutuste töö dokumenteerimise kohta.

DG REGIO ja DG EMPLi aruanne ühtekuuluvuspoliitika kulutuste korrektsuse kohta

Iga-aastased tegevusaruanded on komisjoni peadirektoraatide peamine vahend aru andmiseks selle kohta, kas neil on piisav kindlus, et liikmesriikide kontrollimenetlused tagavad kulude korrektsuse.

Komisjoni peadirektoraatidelt esitavad aasta tegevusaruandes reservatsioonid rakenduskava kohta, kui puudused asjaomase liikmesriigi juhtimis- ja kontrollisüsteemis tähendavad olulist riski ELi eelarvele. Selleks peaksid nad võtma arvesse kogu teavet, mis on nende hindamise ajal kättesaadav, sealhulgas auditeerimisasutuste teatatud veamäärasid. Leidsime siiski, et need veamäärad olid peamiselt raamatupidamise aastaaruandes sisalduvate kulude esialgsed määrad, mida komisjon ei olnud veel heaks kiitnud. Reservatsioonid ei pruugi seega hõlmata kõiki olulisi riske.

Komisjoni peadirektoraadid esitavad veamäära ka iga-aastastes tegevusaruannetes tulemuslikkuse põhinäitajana kulutuste korrektsuse kohta. DG REGIO 2019. aastal teatatud tulemuslikkuse põhinäitaja oli ülalpool ja DG EMPLi oma allpool 2% suurust olulisuse piirmäära. 2018. aasta aastaaruandes jõudsime järeldusele, et mitmel põhjusel tuleks tulemuslikkuse põhinäitajat pidada miinimummääraks ning et komisjonil võib vaja olla teha järgnevatel aastatel täiendavat tööd enne, kui see muutub lõplikuks. Komisjon kinnitas, et olukord oma sama ka 2019. aastal.

Komisjon kasutas neid veamäärasid 2019. aasta iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes, et esitada korrektsust käsitlev teave ühtekuuluvuse poliitikavaldkonna kohta. Aruandes märgiti, et maksete vearisk kokku jääb vahemikku 2,2–3,1%, mis kinnitab olulist veamäära selles valdkonnas. Auditeerimisasutuste töö puuduste ja kahe peadirektoraadi iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud allesjäänud veamääradega seotud probleemide tõttu leiame siiski, et iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes koondatud veamäärad on tegelikust väiksemaks hinnatud ning me ei saa neile praegu tugineda.

Meie soovitused

Juhtisime tähelepanu sellele, et kaks meie eelmise aasta soovitust puudutavad taasesinenud probleeme, mistõttu neid käsitlevaid soovitusi ei korrata. Lisaks tuvastasime uusi probleeme ja soovitame komisjonil

  • selgitada, mida mõeldakse „füüsiliselt lõpule viidud“ ja/või „täielikult ellu viidud“ toimingute all. See aitaks liikmesriikidel kontrollida, kas tegevused vastavad ühissätete määruse artikli 65 lõikele 6, ja ära hoida toetuskõlbmatute toimingute mitteavastamist. Tuleks selgitada, et see tingimus on seotud üksnes tööde või tegevustega, mis on vajalikud toimingu tulemuste saavutamiseks, mitte aga finants- ja haldusaspektidega;
  • analüüsida avastamata vigade peamisi allikaid ja töötada koos auditeerimisasutustega välja vajalikud meetmed, et parandada teatatud allesjäänud veamäärade usaldusväärsust.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rubriigi kulutusi, on esitatud meie 2019. aasta aastaaruande 5. peatükis.

Loodusvarad

Kulutused kokku: 59,5 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Kõnealune kuluvaldkond hõlmab ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), ühist kalanduspoliitikat, osa ELi keskkonnakulutustest ja kliimameetmeid.

ÜPP moodustab 98% loodusvarade rubriigi kulutustest. Kolm ELi õigusaktidega seatud üldeesmärki on järgmised:

  • elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandusest saadavatele sissetulekutele, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;
  • loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaaside heitkogustele, elurikkusele, mullale ja veele;
  • maapiirkondade taskaaalustatud piirkondliku arengu soodustamine.

ÜPP kulutused Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames jagunevad kahte suurde kategooriasse:

  • otsetoetused põllumajandustootjatele, mida rahastatakse täielikult ELi eelarvest;
  • põllumajanduse turumeetmed, mida rahastatakse samuti täielikult ELi eelarvest, välja arvatud mõned liikmesriikide kaasrahastatavad meetmed, nagu müügiedendusmeetmed ja koolidele puu- ja köögivilja ning piima jagamise kava.

Lisaks toetab ÜPP maapiirkondade arendusstrateegiaid ja projekte Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu. Alates perioodi 2014–2020 algusest on EAFRD olnud osa ESI fondidest ning selle suhtes on kohaldatud ESI fondide ühissätete määrust.

Selles valdkonnas auditeeriti 2019. aastal 59,4 miljardi euro ulatuses kulutusi (vt joonis 1).

Komisjon haldab ÜPPd koostöös liikmesriikidega.

Auditi tulemused

Auditeeritud summa Olulisel määral vigadest mõjutatud? Hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär:
59,4 miljardit eurot Olulisuse piirmäära läheduses 1,9% (2018. aastal 2,4%)

Kokkuvõttes on meie hinnangul rubriigi „Loodusvarad“ veamäär olulisuse piirmäära lähedal.

Nagu varasematelgi aastatel, ei olnud otsetoetused, mis põhinevad peamiselt põllumajandustootjate deklareeritud põllumajandusmaa pindalal ja moodustavad 70% loodusvarade rubriigi kulutustest, olulisel määral vigadest mõjutatud. Ülejäänud valdkondade (maaelu areng, turumeetmed, kalandus, keskkond ja kliimameetmed) puhul tuvastasime olulise veamäära.

Põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused: 70% kulutustest

Peamine otsetoetuste haldamise vahend on ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS), mis hõlmab põldude identifitseerimise süsteemi (LPIS). IACS on aidanud vigu otsetoetustes vähendada, kusjuures LPISi panus on eriti oluline.

Me kontrollisime 95 otsetoetuse makset. Leidsime, et 81-s neist vigu ei esinenud, ning ülejäänud tehingutes avastasime väiksemaid vigu.

Maaelu areng, turumeetmed, kalandus, keskkond ja kliimameetmed: 30% kulutustest

2018. aastal oli 156-st meie kontrollitud tehingust vigadest mõjutatud 30. Peamised vigade allikad olid toetuskõlbmatud toetusesaajad, tegevused, projektid või kulud (vt näide).

Näide: rahastamiskõlbmatu projekt maapiirkonnas

Toetusesaaja, kelle peamine tegevus on põllukultuuride kasvatamine rohkem kui 1000 hektari suurusel maa-alal, esitas taotluse loomasöödahoidla ehitamiseks. Liikmesriigi ametiasutused kiitsid taotluse heaks loomakasvatusettevõtete arendamise ja taastuvenergia tehnoloogiate kasutamise meetme raames. Toetusesaaja kasutas aga toetust teraviljahoidla ehitamiseks. See oli vastuolus riigisiseste eeskirjadega, mille kohaselt võisid teraviljahoidla ehitamiseks toetust taotleda ainult väiksemad põllumajandusettevõtted.

DG AGRI aruandlus ÜPP kulude korrektsuse kohta

Kõigi makseasutuste direktorid esitavad põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadile (DG AGRI) kord aastas vahendite haldaja kinnituse oma makseasutuse kontrollisüsteemide tõhususe kohta ning aruande makseasutuse haldus- ja kohapealsete kontrollide kohta (kontrollistatistika). Alates 2015. aastast peavad sertifitseerimisasutused täiendava kindluse andmiseks esitama igale makseasutusele kord aastas arvamuse nende kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mille hüvitamist liikmesriigid on taotlenud.

DG AGRI kasutab ka makseasutuste kontrollistatistikat, tehes kohandusi, mis põhinevad sertifitseerimisasutuste auditite tulemustel ning peadirektoraadi enda kontrollidel (makseasutuste süsteemid ja kulutused), et arvutada maksete vearisk. DG AGRI hindas ÜPP kui terviku kulutuste 2019. aasta maksete veariski suuruseks ligikaudu 1,9%. DG AGRI hinnangul on maksete vearisk otsetoetuste puhul ligikaudu 1,6%, maaelu arengu puhul 2,7% ja turumeetmete puhul 2,8%.

DG AGRI sõnul parandasid sertifitseerimisasutused 2019. aastal märkimisväärselt oma tööd, kuid ta märgib ka mõningaid piiranguid sertifitseerimisasutuste töö tulemuste usaldusväärsuses, mis tulenesid puudustest mõne asutuse valimi koostamise ja kontrollide tegemise viisis.

Oleme seisukohal, et sertifitseerimisasutuste rolli suurendamine 2015. aastal (nüüd hõlmab see ka kulude korrektsuse kohta arvamuse esitamist) oli positiivne samm. Tuvastasime sertifitseerimisasutuste kontrollitud tehingute ülekontrollimisel parandamist vajavaid valdkondi, mis sarnanevad komisjoni tuvastatud valdkondadega.

Pettusevastane poliitika ja menetlused ühises põllumajanduspoliitikas

Pettus on tegevus või tegevusetus, mis on toime pandud kavatsusega eksitada ja mille tagajärjeks on alusetud maksed. Meie auditimetoodika eesmärk on kontrollida, kas auditeeritud tehingutes esineb pettusest või tahtmatutest vigadest tingitud olulisi õigusnormide rikkumisi. Igal aastal avastame oma tehingute testimise käigus võimalikke pettusejuhtumeid ÜPP kulutustes.

Nii komisjon kui ka liikmesriigid vastutavad ÜPP kulutustega seotud pettustega tegelemise eest. DG AGRI pakub liikmesriikide juhtimis- ja kontrolliasutustele koolitust ja suuniseid pettuseriskide kohta. Lisaks uurib komisjoni Pettustevastane Amet (OLAF) pettusekahtlusi koostöös liikmesriikide juurdlusorganitega.

2019. aasta veebruaris käivitas DG AGRI katseprojekti, et julgustada liikmesriike kasutama täiendavaks hindamiseks Arachnet. See on IT-rakendus, mis aitab makseasutustel tuvastada pettuse, huvide konflikti ja õigusnormide eiramise riskiga projekte, toetusesaajaid ja töövõtjaid, et neid täiendavalt hinnata. Sarnane käsitlusviis on juba kasutusel ühtekuuluvuspoliitika kulutuste puhul.

Leidsime, et

  • DG AGRI ajakohastas oma pettuseriski analüüsi viimati 2016. aastal;
  • OLAF ega DG AGRI ei hinnanud liikmesriikide meetmeid ÜPP kulutustega seotud pettuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks;
  • 2020. aasta märtsi seisuga osales Arachne katseprojektis kaksteist makseasutust üheksas liikmesriigis.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused:

  • ajakohastada oma analüüsi ÜPP pettuseriskide kohta sagedamini;
  • analüüsida liikmesriikide pettuste ennetamise meetmeid;
  • levitada parimaid tavasid Arachne kasutamisel, et veelgi julgustada makseasutusi seda kasutama.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi loodusvarade rubriigis, on esitatud meie 2019. aasta aastaaruande 6. peatükis.

Julgeolek ja kodakondsus

Kulutused kokku: 3,3 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Kõnealune kuluvaldkond koondab erinevaid poliitikavaldkondi, mille ühine eesmärk on tugevdada Euroopa kodakondsuse kontseptsiooni, luues vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala.

Nagu programmi SOLID puhul, haldavad ka suuremat osa Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vahenditest liikmesriigid ja komisjon (rände ja siseasjade peadirektoraat (DG HOME)) koos. Selle rubriigi tähtsaimad fondid on

  • Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), mille eesmärk on edendada rändevoogude tõhusat haldamist ning varjupaiga- ja sisserändeküsimuste ELi ühise käsitlusviisi saavutamist;
  • Sisejulgeolekufond (ISF), millest rahastatakse õiguskaitsealast koostööd ELis ja ELi välispiiride haldamist.

2019. aastal moodustasid need kaks fondi veidi alla poole (45%) ELi kulutustest selles valdkonnas.

14 detsentraliseeritud asutuse kulutused, kes rakendavad ELi peamisi prioriteete rände ja julgeoleku, õigusalase koostöö ja tervishoiu valdkonnas, moodustavad veel 29%. ELi asutuste auditi kohta anname eraldi aru iga-aastastes eriaruannetes ja iga-aastases kokkuvõtvas dokumendis „Aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019. kohta“.

2019. aastal moodustasid selle valdkonna auditeeritud kulud 3,0 miljardit eurot (vt joonis 1).

Auditi tulemused

2019. aastal vaatasime valikuliselt läbi süsteemid, mis hõlmavad kõnealuse kuluvaldkonna peamisi poliitikavaldkondi, sealhulgas liikmesriikide auditeerimisasutuste poolt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi jaoks tehtud töö, ja kontrollisime väikest arvu tehinguid.

Kõik kontrollitud auditeerimisasutused on välja töötanud ja rakendanud piisava kvaliteediga üksikasjalikud menetlused, et tagada kehtivates eeskirjades nõutud aruandlus. Teatavatel juhtudel, näiteks allvalimite puhul leidis komisjon, et auditeerimisasutuste töö ei ole piisav. Tuvastasime nende töös täiendavaid puudusi, kuigi need ei olnud märkimisväärsed.

Seoses komisjoni suunistega kõnealustele auditeerimisasutustele täheldasime me, et mittestatistilist valimite moodustamist on vaja täiendavalt selgitada. Lisaks leidsime, et mõned auditeerimisasutused olid vahemakse määratlenud erinevalt. See mõjutas nende audititulemuste võrreldavust.

Aasta tegevusaruanded ja muu juhtimiskord

Üldiselt kinnitas meie leide ja järeldusi rände ja siseasjade peadirektoraadi ning õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud teave raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused:

  • anda liikmesriikide auditeerimisasutustele juhiseid valimite moodustamiseks ja veamäära arvutamiseks;
  • kohustada neid oma tööd nõuetekohaselt dokumenteerima.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi julgeoleku ja kodakondsuse rubriigis, on esitatud meie 2019. aasta aastaaruande 7. peatükis.

Globaalne Euroopa

Kulutused kokku: 10,1 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Kõnealune rubriik hõlmab kulutusi järgmistes valdkondades: välispoliitika, ELi väärtuste propageerimine, toetus ELi kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ning arenguabi ja humanitaarabi arengu- ja naaberriikidele (välja arvatud Euroopa Arengufondid).

Rubriigi „Globaalne Euroopa“ kulusid rakendavad

  • otse mitmed komisjoni peadirektoraadid, eelkõige rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (DG DEVCO) ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (DG NEAR), kas oma peakorterist Brüsselis või ELi delegatsioonide kaudu rohkem kui 150 abisaajariigis;
  • kaudselt abisaajariigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kasutades mitmesuguseid koostöövahendeid ja abi andmise viise.

2019. aastal moodustasid selle valdkonna auditeeritud kulud 8,2 miljardit eurot (vt joonis 1).

Auditi tulemused

2019. aastal avastasime 11 kvantifitseeritavat viga, millel oli finantsmõju ELi eelarvest makstud summadele. Lisaks leidsime 11 muud juhtumit, mis ei vastanud õiguslikele või finantsnõuetele.

Eelarvetoetusega seotud tehingutes ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt nn eeldava käsitlusviisi alusel rakendatavates projektides (kus osa ELi rahastamise tingimustele mittevastavaid kulusid saavad kaasrahastatud meetme raames rahastada teised rahastajad) esines vähem vigu. Nendes valdkondades me 2019. aastal vigu ei tuvastanud.

DG NEARi allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming

DG NEARi viienda allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu tegi 2019. aastal välistöövõtja, hinnates nende vigade määra, mis püsisid ka pärast kõiki vigade vältimise, avastamise ja parandamise eesmärgil selles valdkonnas läbi viidud juhtimiskontrolle.

Kolmandat aastat järjest jäi hinnanguline allesjäänud veamäär kokkuleppelise toimingu kohaselt allapoole komisjoni seatud olulisuse piirmäära (2%).

Komisjoni allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming ei ole kindlustandev töövõtt ega audit. Meil on jätkuvalt kahtlusi toimingu tulemuste usaldusväärsuse suhtes.

Komisjoni allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu tulemusi moonutavad tegurid

  • Piirangud riigihankemenetluste kontrollimisel (nt kandidaatide tagasilükkamise põhjused, eduka pakkuja vastavus kõikidele valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidele või otselepingute sõlmimise põhjendused).
  • DG NEARi allesjäänud veamäära hindamismeetod annab töövõtjale iga konkreetse vea hindamisel laia tõlgendamisruumi.

Lisaks toetub allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming täielikult või osaliselt varasemale kontrollitegevusele umbes poolte toiminguks valitud tehingute puhul. Nende tehingute puhul teeb töövõtja piiratud kontrolle või ei tee neid üldse ning tugineb selle asemel varem tehtud tööle. Allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu eesmärk on teha kindlaks vead, mida ei ole varasema kontrolli käigus avastatud. Tuginedes varasemale kontrollitööle, ei võimalda allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming selliseid vigu täielikult mõõta.

Tõime oma 2017. ja 2018. aasta aastaaruannetes välja allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu puudused. Selle tulemusel tegime oma 2018. ja 2019. aasta kinnitavate avalduste jaoks täiendavalt kontrolle valdkondades, kus olime selliseid puudusi leidnud. Valisime varasematest allesjäänud veamäära kokkuleppelistest toimingutest juhuvalimi põhjal välja kuus tehingut – keskmiselt kaks tehingut iga külastatud ELi delegatsiooni kohta. Kolm neist olid vigadest mõjutatud.

Olime varem soovitanud komisjonil suurendada allesjäänud veamäära valimis otsese eelarve täitmise raames antavate toetuste kaalu nende suhteliselt suure veariski tõttu. Vastuseks võttis DG NEAR otse hallatavate toetuste puhul kasutusele täiendava veamäära. Selle määra puhul kohaldas ta siiski madalamat usaldusnivood (80%) kui allesjäänud veamäära puhul kokku (95%). Selle tulemusena ei olnud otsetoetuste hinnanguline veamäär täpsem, hoolimata nende suuremast riskitasemest.

DG NEARi aasta tegevusaruande läbivaatamine

Vaatasime läbi DG NEARi 2019. aasta tegevusaruanded ning ei tuvastanud meie leidudega vastuolus olevat teavet. DG NEAR ei viidanud siiski allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu piirangutele, mis on peadirektoraadi kinnitava avalduse oluline element.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused:

  • avalikustada allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu piirangud DG NEARi 2020. aasta tegevusaruandes ja tulevastes iga-aastastes tegevusaruannetes;
  • tõsta usaldusnivoo, mida DG NEAR kasutab oma täiendava veamäära arvutamiseks, allesjäänud veamäära ülejäänud andmekogumiga samale tasemele, et kajastada täpsemalt suuremat riski seoses eelarve otsese täitmise raames antavate toetustega;
  • teha kindlaks korduvad veatüübid, nagu käibemaks ja ajaarvestus, ning tugevdada nende vigade kontrolli.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi rubriigis „Globaalne Euroopa“, on esitatud meie 2019. aasta aastaaruande 8. peatükis.

Haldus

Kulutused kokku: 10,4 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Meie audit hõlmas ELi institutsioonide ja muude organite (Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman, Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa välisteenistus) halduskulusid.

2019. aastal moodustasid institutsioonide ja asutuste halduskulud kokku 10,4 miljardit eurot (vt joonis 1). Kõnealune summa sisaldas peamiselt personalikulusid, mis moodustavad kogusummast ca 60%, ning hoonete, seadmete, energia, side ja infotehnoloogiaga seotud kulusid.

Meie enda finantsaruandeid auditeerib välisaudiitor. Igal aastal avaldame me välisaudiitori auditiarvamuse ja -aruande Euroopa Liidu Teatajas ja meie veebisaidil.

Auditi tulemused

Auditeeritud summa Olulisel määral vigadest mõjutatud?
10,4 miljardit eurot Ei sisaldanud olulisel määral vigu (2019 ja 2018)

2019. aastal kontrollisime Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Andmekaitseinspektori valitud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Vaatasime läbi ka 45 tehingut.

Nagu varasematel aastatel, jääb veamäär meie hinnangul alla olulisuse piirmäära.

Me ei leidnud konkreetseid puudusi nõukogu, Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa välisteenistuse, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsmani, Euroopa Andmekaitseinspektori ega Euroopa Kontrollikoja töös. Komisjoni puhul leidsime personalikulude ning individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti (PMO) makstavate peretoetuste haldamisega seotud vigu vähem kui varasematel aastatel. Euroopa Parlamendi puhul tuvastasime vigu ühes makses ühele erakonnale. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ei ole veel välja töötanud oma sisekontrollistandarditele vastavaid tundlike ülesannetega tegelemise põhimõtteid. Ta ei ole määratlenud tundlikke ametikohti ega ülesandeid ega teinud riskianalüüsi, et võtta kasutusele leevendavad kontrollimeetmed ja lõppkokkuvõttes asutusesisesed töötajate liikuvuse põhimõtted. Samuti leidsime, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ei ole alates 2014. aastast teinud põhjalikku riskihindamist.

Vähem ELi ametnikke, rohkem lepingulisi töötajaid

Analüüsisime ka seda, kuidas ELi institutsioonide ja asutuste personaliolukord oli aastatel 2012–2018 muutunud. Leidsime, et nad vähendasid ametnike (st alaliste ja ajutiste töötajate) ametikohtade arvu 1409 võrra (3%), suurendades järk-järgult lepinguliste töötajate arvu 8709-lt 11 962-le. Selle perioodi jooksul suurenes lepinguliste töötajate osakaal kogu tööjõu prognoosides 17%-lt 22%-le.

Aasta jooksul tööle võetud täiendavate lepinguliste töötajate arv on institutsiooniti väga erinev. See kajastab osaliselt seda, kuidas kiiresti arenevatest prioriteetidest tulenevad uued ülesanded ja reageerimine eri- või kiireloomulistele olukordadele, nagu rändekriis, on suurendanud töökoormust konkreetsetes valdkondades.

Aastatel 2012–2018 suurenesid palgakulud kokku 15%, 4,116 miljardilt eurolt 4,724 miljardile eurole. Palgakulud suurenesid alaliste ja ajutiste töötajate puhul 12% ning lepinguliste töötajate puhul 59%. Suurenemise peamine põhjus oli töötajate koguarvu suurenemine, töötasude iga-aastane indekseerimine, töötajate edutamine ja palgajärgu tõus palgaastmete raames. Lepinguliste töötajate puhul suurenes ka töötajate osakaal kõrgematel palgaastmetel III ja IV.

Meie soovitused

Esitame järgmised soovitused:

  • Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peaks rakendama tundlike ülesannetega tegelemise põhimõtted, tuginedes põhjalikule riskihindamisele, mille tulemusel tehakse kindlaks komitee suurust ja töö laadi arvestavad leevendavad kontrollimeetmed.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi rubriigis „Haldus“, on esitatud meie 2019. aasta aastaaruande 9. peatükis.

Euroopa Arengufondid

Kulutused kokku: 3,8 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

1959. aastal käivitatud EAFid on peamine vahend Euroopa Liidu (EL) arengukoostöö abi jagamiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT). 23. juunil 2000. aastal Cotonous 20 aastaks sõlmitud partnerlusleping (Cotonou leping) moodustab ELi ning AKV riikide ja ÜMT vaheliste suhete praeguse raamistiku. Selle põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja lõpuks selle kaotamine.

2019. aastal moodustasid kõnealuse valdkonna auditeeritud kulud 3,4 miljardit eurot. Kulud on seotud 8., 9., 10. ja 11. EAFiga.

EAFe haldab komisjon väljaspool ELi üldeelarve raamistikku ning peamine vastutav peadirektoraat on DG DEVCO.

Auditi tulemused

EAFide 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne annab õiglase pildi EAFide finantsolukorrast, nende majandustulemustest ja rahavoogudest ning netovara muutustest.

Samuti järeldame, et EAFide tulud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud.

Auditeeritud summa Olulisel määral vigadest mõjutatud? Hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär:
3,4 miljardit eurot Jah 3,5% (2018. aastal 5,2%)

Tehingute korrektsuse auditeerimiseks kontrollisime 126 tehingust koosnevat valimit, mis esindab EAFide kõiki kulutusi. See hõlmas 17 Bêkou usaldusfondi ja Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondiga seotud tehingut, 89 ELi 19 delegatsiooni heaks kiidetud tehingut ja 20 komisjoni peakorteri poolt heaks kiidetud makset.

Kuna osa meie auditi andmekogumist kattus DG DEVCO 2019. aasta allesjäänud veamäära kokkuleppelise toiminguga, lisasime oma valimisse veel 14 tehingut, kohaldades neile nimetatud toimingu korrigeeritud tulemused. Seega oli valimi kogusuurus 140 tehingut, mis on kooskõlas meie kindlustandva mudeliga. Kui tehingutes leiti vigu, analüüsisime asjaomaseid süsteeme, et leida neis peituvad puudused.

Nagu eelmistelgi aastatel, tegid komisjon ja tema rakenduspartnerid programmide eelarvestuse, toetuste, rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud toetuslepingute ja ELi liikmesriikide arengukoostöö agentuuridega sõlmitud delegeerimislepingutega seotud tehingutes rohkem vigu kui muud liiki toetuste puhul (näiteks ehitustöö-, tarne- ja teenuste osutamise lepingud). Meie kontrollitud 65-st seda tüüpi tehingust sisaldasid 25 (38%) kvantifitseeritavaid vigu, mis moodustasid 71,7% hinnangulisest veamäärast. Kontrollitud tehingud ei sisaldanud vigu kahes valdkonnas. Need olid eelarvetoetus (seitse auditeeritud tehingut) ja tehingud, kus rahvusvaheliste organisatsioonide rakendatud mitme rahastajaga projektide puhul oli kasutatud nn eeldavat käsitlusviisi (13 auditeeritud tehingut).

Näide. Kandmata kulud: kuluna esitatud kulukohustused

Komisjon sõlmis ühe rahvusvahelise organisatsiooniga delegeerimislepingu piirkondliku erasektori arendusprojekti kohta, mida rakendatakse mitmes Kariibi mere piirkonna riigis.
Projekti maksumus oli 27,2 miljonit eurot, millest ELi osalus moodustas 23,9 miljonit eurot. Finantsaruandele lisatud kulude jaotust kontrollides leidsime, et esitatud summad ei vastanud kõigi eelarveridade puhul nende aluseks olevale raamatupidamisele. Deklareeritud kulud olid 2,3 miljoni euro võrra suuremad kui perioodi tegelikult kantud kulud. Suurem osa sellest erinevusest tulenes sellest, et abisaaja esitas tulevasteks kuludeks eraldatud summad juba kantud kuludena. Ülejäänu tulenes mitmesugustest kohandamistest.

Ennetus- ja parandusmeetmed

Üheksa vea puhul, millel oli finantsmõju ELi eelarvest tasutavatele summadele (ja veel kuue muu vea puhul), oli komisjonil piisavalt teavet, et vigu enne kulude heakskiitmist ära hoida või avastada ja parandada. Kui komisjon oleks kogu tema käsutuses olevat teavet asjakohaselt kasutanud, oleks hinnanguline veamäär olnud 1,4 protsendipunkti madalam. Leidsime neljas muus tehingus vigu, mille oleksid pidanud avastama välisaudiitorid või järelevalve tegijad. Selliste vigade osakaal hinnangulises veamääras oli 0,4 protsendipunkti.

DG DEVCO allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming

DG DEVCO kaheksanda allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu tegi 2019. aastal välistöövõtja, et hinnata nende vigade määra, mis püsivad ka pärast kõiki vigade vältimise, avastamise ja parandamise eesmärgil peadirektoraadi vastutusvaldkonnas tehtud juhtimiskontrolle. 2019. aasta allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu puhul suurendas DG DEVCO valimi suurust 240 tehingult 480-le. See võimaldas komisjonil lisaks kombineeritud üldisele veamäärale esitada eraldi veamäärad ELi üldeelarvest rahastatavate kulutuste ja EAFist rahastatavate kulutuste kohta. Neljandat aastat järjest jäi hinnanguline allesjäänud veamäär kokkuleppelise toimingu kohaselt allapoole komisjoni seatud olulisuse piirmäära (2%).

Allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming ei ole kindlustandev töövõtt ega audit, selle aluseks on allesjäänud veamäära metoodika ja DG DEVCO koostatud käsiraamat. Nagu varasematelgi aastatel, tegime kindlaks piirangud, millel oli oma osa selles, et allesjäänud veamäär hinnati tegelikust madalamaks. Ka viimase kolme aasta kokkuleppelistes toimingutes esines puudusi ja esitatud allesjäänud veamäär jäi allapoole olulisuse piirmäära.

Komisjoni allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu tulemusi moonutavad tegurid

  • Piirangud riigihankemenetluste kontrollimisel (nt kandidaatide tagasilükkamise põhjused, eduka pakkuja vastavus kõikidele valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidele või otselepingute sõlmimise põhjendused).
  • Väike arv kohapealseid kontrolle riikides, kus projekte rakendatakse.
  • Allesjäänud veamäära hindamismeetod annab töövõtjale ulatusliku kaalutlusõiguse otsustamaks, kas on piisavalt logistilisi ja õiguslikke põhjuseid, mis takistavad õigeaegset juurdepääsu tehinguga seotud dokumentidele ja seega veamäära suuruse hindamist.

Lisaks tugineb allesjäänud veamäär enam kui poolte tehingute puhul (58%) täielikult või osaliselt varasemale kontrollitööle. Nende tehingute puhul teeb töövõtja piiratud kontrolle või ei tee neid üldse ning tugineb selle asemel DG DEVCO kontrolliraamistiku raames tehtud varasemale kontrollitööle. Liigne varasemale kontrollitööle tuginemine on vastuolus allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu eesmärgiga, milleks on tuvastada vead, mida ei ole nende kontrollidega avastatud.

Tulemuslikkuse aspektid

Meie audit võimaldas meil mitte ainult kontrollida tehingute korrektsust, vaid ka teha tähelepanekuid valitud tehingute tulemuslikkuse aspektide kohta. Kontrollisime mitme auditiküsimuse põhjal projekte, mis olid kas lõpule viidud või lõpetamisel, ning tegime projektide kohta konkreetseid tähelepanekuid, kui see oli meie üldise auditi seisukohast asjakohane.

Kohapealsete kontrollide käigus leidsime juhtumeid, kus rahastamist oli kasutatud tõhusalt ja see aitas kaasa projekti eesmärkide saavutamisele. Samas täheldasime ka juhtumeid, kus tegevuse tõhusus ja tulemuslikkus oli ohus, kuna ostetud tooteid, teenuseid või töid ei kasutatud plaanipäraselt või ei olnud tagatud projekti jätkusuutlikkus.

Näide: projekti jätkusuutlikkus ei ole tagatud

Komisjon sõlmis ühe rahvusvahelise organisatsiooniga toetuslepingu ühe Côte d’Ivoire’i kutseharidust toetava projekti kohta. Meie auditiga leiti, et projekti jätkusuutlikkus ei olnud tagatud. Alates 2012. aastast on valitsuse poolt kutsekoolidele eraldatud tegevuseelarve vähenenud 52%. Samal ajal suurenes õpilaste arv 130%. Seetõttu ei piisanud olemasolevast riiklikust rahastamisest, et koolid saaksid hooldada oma hooneid ja sisseseadet ning osta vajalikke tarbekaupu.

DG DEVCO aasta tegevusaruande läbivaatamine

Me ei pea reservatsioonide puudumist DG DEVCO 2019. aasta tegevusaruandes põhjendatuks ja leiame, et see tuleneb osaliselt allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu piirangutest.

Lisaks kohaldas komisjon esimest korda eeskirja, mille kohaselt ei ole reservatsiooni vaja, kui iga kuluvaldkond, mida see hõlmaks, moodustab alla 5% maksete kogusummast ja selle finantsmõju on väiksem kui 5 miljonit eurot. Sellest tulenevalt ei esitata teatud valdkondades enam reservatsioone, kui need esitati eelnevatel aastatel, isegi kui vastav risk püsib.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused:

  • parandada veelgi allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu metoodikat ja käsiraamatut, et käsitleda käesolevas aruandes tuvastatud probleeme ja suurendada toimingus esitatud veamäära usaldusväärsust;
  • esitada reservatsioonid kõigi suure riskiga valdkondade kohta, olenemata nende osakaalust kogukulutustes ja nende finantsmõjust.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie Euroopa Arengufonde käsitleva auditi kohta on esitatud 2019. aasta aastaaruandes 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatud tegevuste kohta.

Taustteave

Euroopa Kontrollikoda ja tema töö

Euroopa Kontrollikoda on Euroopa Liidu sõltumatu välisaudiitor. Me asume Luxembourgis ning meil töötab umbes 900 auditi- ja tugiteenuste ala töötajat kõigist ELi liikmesriikidest.

Meie missioon on aidata parandada ELi haldus- ja finantsjuhtimist ning edendada aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust, ning me tegutseme ELi kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana.

Meie auditiaruanded ja arvamused on oluline osa ELi aruandlusahelast. Neid kasutatakse selleks, et kontrollida ELi poliitikavaldkondade ja programmide rakendamise eest vastutajaid: komisjoni, teisi ELi institutsioone ja asutusi ning liikmesriikide haldusasutusi.

Me teavitame ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid riskidest, anname neile kindlust, juhime tähelepanu puudujääkidele ja heale tavale ning nõustame, kuidas ELi poliitika ja programmide juhtimist parandada. Oma tööga tagame Euroopa kodanikele teabe nende raha kasutamise kohta.

Meie väljundid

Avaldame

  • aastaaruandeid, mis koosnevad peamiselt ELi eelarve ja Euroopa Arengufondide finants- ja vastavusauditite tulemustest, kuid käsitlevad ka eelarve täitmise ja tulemuslikkuse aspekte;
  • eriaruandeid, milles esitatakse konkreetseid poliitikasuundi, kuluvaldkondi või eelarve- või juhtimisküsimusi käsitlevate valitud auditite tulemused;
  • iga-aastaseid eriaruandeid ELi asutuste, detsentraliseeritud organite ja ühisettevõtete kohta;
  • arvamusi finantsjuhtimist mõjutavate uute õigusaktide eelnõude või muudatuste kohta (arvamused koostatakse meie enda või teiste institutsioonide initsiatiivil);
  • ülevaateid, mis sisaldavad kirjeldust või teavet poliitikavaldkondade, süsteemide, vahendite või kitsamate teemade kohta.

Tulevaste või töös olevate auditite taustteave esitatakse audititutvustustes.

Meie kinnitava avalduse auditi käsitlusviisi ülevaade

Meie kinnitavas avalduses esitatud arvamused põhinevad objektiivsel auditi tõendusmaterjalil, mis on kogutud rahvusvahelistele auditistandarditele vastavate audititestide käigus.

Meie 2018.–2020. aasta strateegia kohaselt hindame võimalusi kasutada auditeeritavate esitatud teavet seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. See tähendab, et tulevikus hakkab meie auditiarvamus põhinema võimaluse korral komisjoni (vahendite haldaja) kinnitustel. Siiski oleme kogenud raskusi, näiteks seoses õigeaegse ja usaldusväärse teabe kättesaadavusega, mis praegu meie edasiminekut takistavad.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Kas ELi raamatupidamise aastaaruannetes esitatakse täielik ja täpne teave?

Komisjoni peadirektoraadid koostavad igal aastal sadu tuhandeid arvestuskirjeid, mis sisaldavad teavet paljudest allikatest (sealhulgas liikmesriikidest). Me kontrollime, kas arvestusprotsessid toimivad asjakohaselt ning kas nende abil saadavad arvestusandmed on täielikud, korrektselt kajastatud ja ELi finantsaruannetes õigesti esitatud. Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse auditeerimisel oleme kasutanud teiste tööle tuginevat töövõttu juba alates oma esimese arvamuse esitamisest 1994. aastal.

  • Hindame raamatupidamissüsteemi, veendumaks, et selle abil saab usaldusväärset teavet.
  • Kontrollime peamisi raamatupidamisarvestuse protseduure, veendumaks, et need toimivad korrakohaselt.
  • Kontrollime analüütiliselt arvestusandmeid, veendumaks, et need esitatakse järjepidevalt ning on põhjendatud.
  • Kontrollime otse arvestuskirjetest moodustatud valimit, veendumaks, et alustehingud on toimunud ja täpselt kajastatud.
  • Kontrollime finantsaruandeid, veendumaks, et need kajastavad finantsolukorda õiglaselt.

Tehingute korrektsus

Kas ELi raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevad tulutehingud ja kuludena kajastatud maksetehingud on eeskirjadega kooskõlas?

ELi eelarve hõlmab miljoneid makseid toetusesaajatele nii ELis kui mujal maailmas. Suuremat osa neist kulutustest haldavad liikmesriigid. Vajaliku tõendusmaterjali saamiseks hindame neid süsteeme, mille abil hallatakse ja kontrollitakse tulu ning kuludena kajastatud makseid (st lõppmaksed ja ettemaksete tasaarveldused), ja kontrollime tehingutest moodustatud valimit.

Kui asjakohaste rahvusvaheliste auditistandardite tingimused on täidetud, siis vaatame läbi ja teeme uuesti kontrollid, mida on teinud ELi eelarve täitmise eest vastutavad institutsioonid. Seega võtame täielikult arvesse kõiki nimetatud kontrollide alusel tehtud parandusmeetmeid.

  • Hindame tulude ja kulude süsteeme, et teha kindlaks nende mõjusus tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel.
  • Moodustame statistiliste meetodite abil tehingutest valimid, mis võimaldavad meie audiitoritel tehinguid üksikasjalikult testida. Valimisse langenud tehinguid auditeeritakse põhjalikult, sh tavaliselt lõpliku toetusesaaja juures (nt põllumajandustootjad, uurimisasutused ja riigihanke alusel töid või teenuseid pakkuvad ettevõtted), et saada otseseid tõendeid selle kohta, et kõik alustehingud on aset leidnud, asjakohaselt kajastatud ning kooskõlas eeskirjadega, mille alusel need maksed on tehtud.
  • Vigu analüüsitakse ning need liigitatakse kas kvantifitseeritavateks või mittekvantifitseeritavateks. Tehinguid mõjutab kvantifitseeritav viga, kui eeskirjade kohaselt ei oleks tohtinud makse tegemist heaks kiita. Kvantifitseeritavate vigade ekstrapoleerimise abil arvutame me üldise hinnangulise veamäära kogu ELi eelarve ja iga valdkonna kohta, mille kohta me erihinnangu koostame.
  • Arvamuse koostamisel kasutame 2% suurust olulisuse piirmäära. Meie arvamustes võetakse arvesse ka muud asjakohast teavet, nagu aasta tegevusaruanded ja teiste välisaudiitorite aruanded.
  • Kui me leiame auditeeritud tehingutes olulisel määral vigu, tuleb kindlaks teha, kas vead on läbiva iseloomuga. Me võime lugeda vea läbivaks mitmel põhjusel, sealhulgas siis, kui leiame, et see moodustab olulise osa auditi andmekogumist. Sellisel juhul on see vastupidise arvamuse aluseks. Alates 2016. aastast teeme kindlaks ELi eelarve väikese ja suure riskiga valdkonnad. Kui olulisel määral vigadest mõjutatud suure riskiga kulutused moodustavad olulise osa auditi andmekogumist, loeme me vead läbivaks ja esitame seetõttu vastupidise arvamuse.
  • Faktide õigsuse tagamiseks arutame kõik leiud läbi nii liikmesriikide ametiasutuste kui komisjoniga.

Kõik kontrollikoja väljaanded on saadaval institutsiooni kodulehel: http://www.eca.europa.eu. Lisateave kinnitava avalduse auditiprotsessi kohta on esitatud meie 2019. aasta aastaaruande 1. peatüki lisas 1.1 ”Auditi käsitlusviis ja metoodika”.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

PDF ISBN 978-92-847-5275-1 doi:10.2865/216306 QJ-02-20-696-ET-N
HTML ISBN 978-92-847-5247-8 doi:10.2865/69964 QJ-02-20-696-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2020.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Järgnevate fotode kasutamine on lubatud juhul, kui on ära märgitud autoriõiguste valdaja, allikas ja fotograafi/arhitekti nimi (kui see on ära toodud):

Lk *: © Euroopa Liit, 2020, Euroopa Kontrollikoda.

Lk *: © Euroopa Liit, 2013, Euroopa Kontrollikoda. Arhitektid: Paul Noël (hoone K1, 1988) ja Jim Clemes (hoone K2, 2004, ja hoone K3, 2013)“.

Lk *: © Euroopa Liit, 2018, Euroopa Parlament / Mathieu Cugnot.

Lk * (vasakul): Lk 19, © Euroopa Liit, 2015 / Angelos Tzortzinis.

Lk * (paremal): © Euroopa Liit 2011 / Christian Lambiotte.

Lk *: © Euroopa Liit, 2020 / Etienne Ansotte.

Lk *: © European Union, 2019, Euroopa Kontrollikoda.

Lk *: © Euroopa Liit, 2020, Euroopa Kontrollikoda.


Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Lk *: © Shutterstock / Rawpixel.com.

Lk *: © Shutterstock / Nopphon_1987.

Lk * (üleval vasakul): © Shutterstock / Pressmaster.

Lk * (üleval paremal): © Shutterstock / geniusksy.

Lk * (all): © Shutterstock / MONOPOLY919.

Lk * (vasakul): © Shutterstock / Jaggat Rashidi.

Lk * (paremal): © Shutterstock / Pagina.

Lk * (vasakul): © Shutterstock / MMCez.

Lk * (paremal): © Shutterstock / Ekaterina Kondratova.

Lk * (vasakul): © Shutterstock / stockphoto mania.

Lk * (paremal): © Shutterstock / Riccardo Mayer.


Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

  • helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
  • helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
  • e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.