Eessõna
Euroopa Komisjoni president
Ursula von der Leyen
2022. aasta oli Euroopa jaoks ülimalt pöördeline. See oli aasta, mil Venemaa tungis jõhkralt kallale Ukrainale. Kuid see oli ka aasta, mil ukrainlased astusid agressorile vastu ja innustasid oma vaprusega kogu Euroopat. See oli aasta, mil Euroopa Liidu kodanikud avasid miljonitele Ukraina põgenikele oma kodud, koolid ja südamed. See oli aasta, mil meie liit ajas uhkelt selja sirgu ja astus ühiselt välja Euroopa väärtuste kaitseks, sest vabadus ja inimväärikus on meie jaoks hindamatud ning me ei lase demokraatiat ja rahu jalge alla trampida.
Igaüks teab, et teod on rohkem väärt kui sõnad. Kui Vene tankid veeresid üle Ukraina piiri, reageerisime sellele viivitamata, ühtselt, jõuliselt ja otsustavalt. Koos oma partneritega kehtestas EL Venemaale ja tema imperialistliku sõja toetajatele enneolematud sanktsioonid. Kogu EL näitas üles solidaarsust, pakkudes Ukrainale humanitaar-, finants- ja sõjalist abi. Ukrainaga piirnevad liikmesriigid avasid sõja eest põgenevatele ukrainlastele oma piirid, andsid neile peavarju, arstiabi ning võimaluse leida tööd ja panna oma lapsed kohalikesse koolidesse. Lisaks tegi EL ajaloolise otsuse anda Ukrainale kandidaatriigi staatus. Nagu oma alguspäevil, nii sümboliseerib Euroopa Liit ka täna lootust tulevikule.
Möödunud aasta näitas, milliste katsumustega EL saab hakkama, kui toimime otsustavalt üheskoos. Venemaa ei kuulutanud sõda ainult Ukrainale, vaid ka meie energeetikale ja majandusele. Oma kavaga „REPowerEU“ oleme võtnud eesmärgi kaotada rekordkiirusel ELi sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest. Esimese kaheksa sõjakuuga leidsime asenduse üle 80%-le Venemaa torugaasist, viisime oma gaasihoidlate täitumuse rekordtasemele (novembri seisuga üle 95%), kärpisime augusti ja novembri vahel oma gaasitarbimist 20% (võrreldes viimase viie aastaga) ning suurendasime üle 40% taastuvate energiaallikate kasutamist. Isegi kriisiolukorras ei tagane EL sammugi oma kliimaeesmärkidest. Oleme asunud veelgi agaramalt tööle selle nimel, et järgmine põlvkond päriks meilt parema Euroopa.
2022. aastal hakkasime oma taastekava „NextGenerationEU“ raames rahastama liikmesriikide rohe- ja digiprojekte alates tuuleparkidest kuni elektrirongideni ning digitaalsetest avalikest teenustest kuni energiatõhusate haiglateni. Et möödunud eduka Euroopa noorteaastaga sisse saadud hoog ei raugeks, oleme kuulutanud 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks. Sel viisil soovime tuua omavahel kokku töötajad, ettevõtted, sotsiaalpartnerid, koolitajad ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, et seada ühiselt esiplaanile haridus, kutsekoolitus ning täiend- ja ümberõpe. Peame vähendama noorte töötust ja toetama naiste aktiivsemat osalemist tööturul, sest muidu ei saa me kasutada ära kogu Euroopa potentsiaali. Positiivsed muutused saavad alguse inimestest ja nende oskustest.
Eelseisval aastal muudame oma demokraatia ja majanduse veelgi vastupidavamaks, oma tööstuse veelgi konkurentsivõimelisemaks, oma ühiskonna veelgi õiglasemaks ja oma partnerluse ülejäänud maailmaga veelgi tugevamaks. Järgmistel lehekülgedel saate lugeda, milliseid edusamme tehti selle nimel juba 2022. aastal.
Elagu Euroopa!
Ursula von der Leyen
© Getty Images
1. ELi vastus Venemaa agressioonisõjale Ukrainas
Sissejuhatus
Just siis, kui maailmamajandus hakkas 2022. aastal COVID-19 pandeemiast taastuma, lõi lõkkele uus geopoliitiline kriis. 24. veebruaril 2022, peaaegu kaheksa aastat pärast Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikku annekteerimist, alustas Venemaa Ukraina vastu agressioonisõda, mis külvab hävingut Ukraina rahva seas ning mille põhjustatud traagiliste inimkaotuste ja purustuste arv kasvab endiselt. Venemaa tegevus tekitas lisaks enneolematule humanitaarkriisile ka Euroopa suurima energiakriisi 1970. aastatest saadik. Samuti tõi see kaasa toiduainete hinnatõusu kogu maailmas, mis omakorda süvendab ülemaailmset toiduga kindlustamatust.
Euroopa Liidu vastus sõja alustamisele oli ühtne, kindlameelne ja viivitamatu. ELi 27 liikmesriiki ja nende partnerid kogu maailmas mõistsid provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja hukka ning tegutsesid kiiresti ja jõuliselt, et Venemaa karmide sanktsioonidega majanduslikult isoleerida ja pärssida tema võimet sõda rahastada.
EL näitas üles vankumatut toetust Ukrainale ning suurendas riigile antava poliitilise, humanitaar- ja rahalise toetuse mahtu. Samuti aktiveeris EL esimest korda erakorralise meetmena ajutise kaitse direktiivi, et anda kiiresti kaitse miljonitele ukrainlastele, kes olid sunnitud kodust põgenema.
Samal ajal võttis EL kasutusele kõik vahendid, et toetada liikmesriike toimetulekul Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärgede ja pagulaste massilise sissevooluga naaberriikidesse.
Venemaa agressioonisõda tõi kaasa ka muutusi Euroopa julgeolekusüsteemis. Märtsis võttis EL vastu strateegilise kompassi, et tugevdada 2030. aastaks ELi julgeoleku- ja kaitsepositsiooni (vt 8. peatükk).
Peale selle tuli Euroopa Komisjon välja teedrajava algatusega „REPowerEU“, mille eesmärk on teha lõpp ELi sõltuvusele Venemaa fossiilkütustest (vt 2. peatükk).
Euroopa Ülemkogu tegi 2022. aasta juunis ajaloolise otsuse, millega EL andis Ukrainale kandidaatriigi staatuse (vt 8. peatükk).
Solidaarsus Ukrainaga
Viivitamatu ja ühtne vastus
EL reageeris Venemaa agressioonisõjale Ukrainas kiiresti. Selleks et sissetungile vastata, võeti 2022. aastal ELi ja liikmesriikide tõelise solidaarsuse vaimus enam kui 200 meedet. Tegutseti kolmel suunal: astuti samme selleks, et Venemaa isoleerida ja võtta ta vastutusele agressioonisõja, sissetungi ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste, sealhulgas sõjakuritegude eest, kehtestati enneolematud sanktsioonid, mille eesmärk on Venemaa majandust tõsiselt mõjutada ja pärssida tema võimet agressioonisõda jätkata, ning hakati andma ulatuslikku toetust Ukrainale. Lisaks lõpetas EL koostöö Venemaa ametivõimudega, ent toetab siiski kodanikuühiskonda, inimõiguste kaitsjaid ja sõltumatut meediat.
Aprillis tuli maailm kokku ja väljendas oma solidaarsust, kogudes 9,1 miljardit eurot Venemaa sissetungi eest põgenevate inimeste toetuseks. See summa sisaldas 1 miljard eurot ELi eelarvest ja veel 1 miljard eurot Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt. Kampaania ja rahastajate konverentsi „Stand Up For Ukraine“ korraldasid vastuseks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi üleskutsele Euroopa Komisjon ja Kanada valitsus koostöös rahvusvahelise toetusorganisatsiooniga Global Citizen. Et tunnustada Poola rahva suuremeelsust pagulaste vastuvõtmisel, toimus rahastajate konverents Varssavis Poola presidendi Andrzej Duda osavõtul.
Euroopa tiimi lähenemisviisi rakendades olid EL, selle liikmesriigid ja finantsasutused 2022. aasta lõpuks ühiselt kasutusele võtnud ligi 50 miljardit eurot, millega Ukrainat toetati ja mis näitab selgelt ELi jätkuvat solidaarsust Ukraina rahvaga. Selle toetuse hulka kuulub enneolematu, 18 miljardi euro suurune abipakett soodsate laenude näol, mis toimib nii, et komisjon laenab ELi nimel raha rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt ja teeb 2023. aastal Ukrainale korrapäraseid väljamakseid.
Selle rahalise toetusega saab Ukraina rahuldada oma pakilisi lühiajalisi rahastamisvajadusi ja säilitada riigi põhifunktsioonide toimimise, tagada makromajandusliku stabiilsuse ning taastada sõjas hävinud elutähtsa taristu. Teised rahvusvahelised partnerid peavad omalt poolt panustama sama palju, et õnnestuks katta kogu Ukraina rahastamispuudujääk.
Toetus Ukrainale 2022. aastal
- 19,7 miljardit eurot finantsabi, eelarvetoetust ja humanitaarabi ELi eelarvest ja otse ELi liikmesriikidelt
- 18 miljardi euro suurune pakett Ukraina majanduse toetamiseks
- 3,1 miljardit eurot sõjalist abi Euroopa rahutagamisrahastust ja ligikaudu 7 miljardit eurot otse ELi liikmesriikidelt (*)
(*) Euroopa rahutagamisrahastu toetus ja liikmesriikide otsetoetus ei ole ELi eelarve osa.
2022. aasta peamised meetmed, mis aitavad Ukraina ettevõtetel ja inimestel saada kasu ELi ühtsest turust
ELi-Ukraina solidaarsuskoridorid andsid võimaluse kasutada uusi logistikamarsruute, et ühendada Ukraina üleilmsete kaubanduspartneritega nii raudtee, maantee kui ka siseveeteede kaudu. Solidaarsuskoridorid on kujunenud Ukraina majanduse jaoks elutähtsaks. Nende kaudu jõuab Ukraina põllumajandustootjate ja ettevõtjateni tagasi üle 15 miljardi euro hädavajalikku tulu ning need aitavad Ukrainal eksportida oma kaupa, eelkõige teravilja, mis omakorda aitab tagada toiduga kindlustatuse arenguriikides (vt 8. peatükk). Samuti võimaldavad solidaarsuskoridorid Ukrainal importida kõike vajalikku alates humanitaarabist kuni sööda ja väetisteni.
Tarneahela vastupanuvõime platvorm ja ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride äripartnerluste sõlmimise platvorm aitasid Ukraina ja Euroopa äriühingutel tegeleda häiretega rahvusvahelises tarneahelas ning leida lahendusi põllumajandustoodete eksportimiseks Ukrainast.
Euroopa transpordikoridore laiendati nii, et need hõlmaksid ka Moldovat ja Ukrainat. Selle eesmärk oli parandada nende riikide transpordiühendust ELiga. Mõlemal riigil on juurdepääs Euroopa ühendamise rahastule, mille vahendeid saab kasutada selliste piiriüleste projektide toetamiseks, mis aitavad kõrvaldada kitsaskohti.
ELi lepingud Moldova ja Ukrainaga aitavad lihtsustada ka piiriülest kaubavedu.
Uute õigusnormidega tagatakse, et kogu Ukrainast pärit import võib liikuda üle ELi piiri ilma igasuguste tollimaksude ja kvootideta. Peatati kõik Ukraina suhtes enne sõda kehtestatud kaubanduspiirangud, näiteks dumpinguvastased meetmed ja kaitsemeetmed.
Ühised suunised võimaldasid liikmesriikide ametiasutustel tagada Ukrainast põgenenud inimeste kutsekvalifikatsiooni kiire, õiglase ja paindliku tunnustamise.
Uute õigusnormidega võimaldati ELi põgenenud ukrainlastel jätkata oma Ukraina juhilubade kasutamist ELis ning leevendati kutselistele sõidukijuhtidele esitatavaid nõudeid.
Moldova ja Ukraina sünkroniseeriti Euroopa mandriosa elektrivõrguga. EL võimaldab Ukrainal osaleda ka oma gaasi, veeldatud maagaasi ja vesiniku ühisostudes (vt 2. peatükk).
ELi ja Ukraina operaatorid pakkusid Ukraina pagulastele Euroopas taskukohaseid või tasuta kõnesid ja internetti ning tasuta SIM-kaarte koos mobiilsideteenustega.
EL eraldas 330 miljoni euro suuruse hädaabipaketi raames 25 miljonit eurot Ukraina küber- ja digitaalse tegevuskerksuse suurendamiseks.
ELi sanktsioonid
EL on 2014. aasta märtsist saadik järk-järgult kehtestanud Venemaa vastu sanktsioone, mis olid alguses mõeldud vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele ning Ukraina sihilikule destabiliseerimisele.
23. veebruaril 2022 laiendas EL oma sanktsioone pärast seda, kui Venemaa oli ametlikult tunnustanud Ukraina valitsuse kontrolli alt väljas olevate Donetski ja Luhanski oblastite iseseisvust ning andnud korralduse viia neile aladele oma relvajõud. Pärast 24. veebruari kehtestas EL täiendavad sanktsioonid, kuna Venemaa alustas Ukraina vastu agressioonisõda ja annekteeris ebaseaduslikult veel neli Ukraina piirkonda, olles korraldanud seal libareferendumid. 2022. aasta lõpuks võeti vastu kokku üheksa piiravate meetmete paketti.
Vene kodanike ja üksuste koguarv sanktsioonide loetelus ületas 1500 piiri, lisaks võttis EL vastu enneolematud meetmed, mis puudutavad paljusid majandussektoreid alates kaubandusest, transpordist ja tehnoloogiast kuni energeetika, riigikaitse ja rahanduseni. Nende sammude eesmärk oli tekitada Venemaale tema tegevuse eest tõsiseid tagajärgi ja vähendada aja jooksul tema suutlikkust agressiooni jätkata. Näiteks piiras EL esmatähtsate tehnoloogiate ja kaupade eksporti Venemaale ning keelas sealt importida selliseid kaupu, millest Venemaa saab olulist tulu.
Kodanike toetus sellele, kuidas EL reageerib Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale
Meetmed, mille EL on võtnud vastuseks Venemaa agressioonisõjale Ukrainas, on leidnud kodanike seas suurt toetust. Näiteks toetasid eurooplased tugevalt humanitaarabi andmist (88%) ja sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmist (82%). Uuringu tegemise ajal pooldas seitse kümnest eurooplasest Venemaa valitsuse, äriühingute ja üksikisikute vastaste majandussanktsioonide kehtestamist (71%) ning Ukraina rahalist toetamist (70%).
Allikas: Eurobaromeetri kiiruuring nr 514, detsember 2022.
Samuti lõikas EL ära Venemaa juurdepääsu ELi kapitaliturgudele – näiteks külmutati mitme Venemaa panga varad ja kehtestati neile rahastamiskeeld, mõned pangad jäeti välja SWIFTi võrgustikust, samuti piirati juurdepääsu esmavajalikule finantsturutaristule. Keskpangale kehtestatud tehingukeelu tõttu ei ole Venemaa keskpangal enam juurdepääsu varadele, mida ta on hoidnud ELi keskpankades ja eraasutustes.
EL keelas ka Venemaa riigi omandis olevate meediakanalite ringhäälingutegevuse Euroopa Liidus, et väärinfo ja desinformatsiooni levikut tõkestada. Lisaks sulges EL oma õhuruumi ja sadamad Venemaa õhusõidukitele ja laevadele ning kehtestas keelu Vene autoveoettevõtjatele. Muude meetmete hulka kuulusid Venemaalt meritsi transporditava toornafta impordi keeld, G7 partneritega kokkulepitud ülemaailmse naftahinna ülempiir ja kogu Venemaa söeimpordi keelustamine.
ELi ja teiste maailma riikide kehtestatud sanktsioonid on hakanud Venemaa majanduslikku baasi nõrgestama, jättes Venemaa ilma kriitilise tähtsusega tehnoloogiast, lõigates ta ära olulistest turgudest ning piirates tema sõjapidamissuutlikkust. Tulevikus on Venemaa majanduskasv eeldatavasti palju aeglasem kui teistel arenevatel turgudel, arenguriikides ja arenenud riikides.
Finantsmeetmed
- Keeld osutada kümnele Venemaa pangale finantssõnumiteenuseid (eelkõige SWIFT-teenuseid)
- Piirangud Venemaa juurdepääsule ELi kapitali- ja finantsturgudele
- Keeld teha tehinguid Venemaa keskpanga ja Venemaa piirkondliku arengu pangaga
- Keeld tarnida Venemaale eurodes nomineeritud pangatähti
- Keeld teha tehinguid Vene riigile kuuluvate üksustega
- Keeld osutada Venemaa üksustele krediidireitinguteenuseid
- Krüptorahakottide pakkumise keeld
Ükski Venemaa vastu kehtestatud ELi sanktsioonidest ei puudutanud põllumajandustoodete ja toiduainetega kauplemist Venemaa ja ELi-väliste riikide vahel ega takistanud meditsiiniseadmete või ravimite tarnimist elanikkonnale.
Samal ajal laiendati Valgevene suhtes kehtestatud ELi sanktsioone vastuseks Valgevene osalemisele Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas. Need sanktsioonid kujutavad endast mitmeid finants-, majandus- ja kaubandusmeetmeid. Valgevenele kehtestatud majandussanktsioonid hõlmasid umbes 60% kogu Valgevene ekspordist ELi. Alates sanktsioonide jõustumisest märtsis kuni 2022. aasta lõpuni vähenes eksport Valgevenest Euroopa Liitu 65% võrra, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Neli Valgevene panka jäeti välja SWIFTi võrgustikust.
Euroopa Komisjon seadis sisse varade külmutamise ja arestimise töökonna, et tagada ELi sanktsioonide tulemuslik rakendamine loetellu kantud Valgevene ja Vene üksikisikute ja äriühingute suhtes ning uurida võimalikke seoseid nende vara ja kuritegevuse vahel. 2022. aasta lõpuks oli EL külmutanud Venemaa varasid väärtusega üle 20 miljardi euro.
Diplomaatilised meetmed
Viisalihtsustussätete peatamine Venemaa diplomaatide ja muude Venemaa ametnike ja äritegelaste suhtes
Meediapiirangud
Vene riigile kuuluvate meediakanalite ringhäälingutegevuse peatamine ELis:
- Sputnik
- Russia Today
- RTR Planeta
- Rossija 24
- TV Centre International
- NTV / NTV Mir
- Pervõi Kanal
- Rossija 1
- REN TV
Novembris otsustas Euroopa Liidu Nõukogu lisada ELi sanktsioonide rikkumise Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud piiriülese mõõtmega raskete kuritegude (nn ELi kuritegude) loetellu. Seejärel tegi komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv ELi sanktsioonide rikkumisega seotud kuritegude määratlemise ja nende eest määratavate karistuste kohta.
Desinformatsiooni tõkestamine
2022. aastal jätkas EL selliste vahendite väljatöötamist, millega tagada poliitilised, majanduslikud ja mainega seotud tagajärjed isikutele, kes tegelevad kahjuliku infoga manipuleerimise ja sekkumisega ning üritavad mõjutada valimisi ja vabasid meediakeskkondi.
Euroopa välisteenistus jälgis, analüüsis ja paljastas tõhusama teabevahetuse ja EUvsDisinfo veebisaidi abil, kuidas Venemaa valitsus infoga manipuleerib ja desinformatsiooni kasutab.
EL suurendas otsetoetust Ukraina jõupingutustele strateegilise kommunikatsiooni vallas ning tegi sõjapropaganda tõkestamiseks tihedat koostööd rahvusvaheliste ja sarnaselt meelestatud partneritega, eelkõige G7 ja NATOga. Komisjoni desinformatsioonivastane võrgustik jälgis ja analüüsis valenarratiivide kasutamist ning soovitas komisjoni koostatavates iganädalastes aruannetes meetmeid ja vastupropagandat.
EL teeb tihedat koostööd veebiplatvormide ja muude huvirühmadega, et desinformatsiooni leviku vastu võidelda. Alates 2018. aastast on ettevõtted leppinud kokku desinformatsiooni käsitlevas tegevusjuhendis, millest on saanud desinformatsiooni tõkestamise isereguleerimise vahend. 2022. aasta juunis kirjutasid tegevusjuhendi tugevdatud versioonile alla 34 osalejat (suured digiplatvormid, esilekerkivad ja eriplatvormid, reklaamitööstuse ettevõtjad, faktikontrollijad ning teadusühendused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid). Muudetud tegevusjuhendi eesmärk on vähendada desinformatsiooni levitajate rahalisi stiimuleid, tagada poliitilise reklaami läbipaistvus ja suurendada faktikontrollijate mõjuvõimu.
Toimetulek humanitaarkriisiga
Venemaa agressioonisõja algusest saadik on humanitaarvajadused Ukrainas tõusnud enneolematule tasemele. 2022. aasta lõpuks oli seal humanitaarabi saanud üle 13 miljoni inimese. Ukrainale antud rahalise abi kogusummast eraldati 485 miljonit eurot humanitaarabi programmidele, millega toetatakse Ukraina relvakonflikti tõttu kannatanud tsiviilelanikke, ja 38 miljonit eurot Moldovale, mida sõda on samuti tugevasti mõjutanud. ELi humanitaarabi aitas tagada inimestele esmavajaliku, sealhulgas põhikaupade ja -teenuste, nagu hariduse, tervishoiu ja toidu kättesaadavuse. Veel 200 miljonit eurot eraldati riigisiseste põgenike toetamiseks Ukrainas.
ELi jaoks oli kõige tähtsam kaitsta Ukraina tsiviilelanikke. Komisjon käivitas koostöös Ukraina päästeasutustega suurima ja keerukaima operatsiooni ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ajaloos. Sellega tagati Ukrainale ja naaberriikidele kõige kiireloomulisema mitterahalise abi andmine ning relvakonflikti eest põgenevate inimeste turvaline evakueerimine. Aasta lõpuks olid mehhanismi panustavad ELi liikmesriigid ja ELi-välised riigid andnud ligi 78 000 tonni abi. Koos rescEU reservidest saadud abiga oli selle väärtus ligikaudu pool miljardit eurot.
Komisjon seadis koos liikmesriikide ja Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondliku bürooga sisse triaažikeskused Ukraina piiril ja kõige enam mõjutatud liikmesriikides, et põgenikke ja ravivajajaid kiiremini ümber paigutada. Euroopa transpordiettevõtjad hakkasid sõja alguses pakkuma Ukraina pagulastele tasuta transporti Euroopa riikidesse.
ELi elanikkonnakaitse mehhanismiga koordineeriti pikemat või kiireloomulist ravi vajavate Ukraina tsiviilisikute ja sõjaväepatsientide evakueerimist ELi riikidesse ja Norrasse. Komisjon rajas logistikakeskused, et suunata Euroopa abi ja toetada humanitaarabipartnereid kohapeal. Nende hulgas olid ka meditsiinikeskused, mis avati Poolas Jasionkas, Rumeenias Iaşis ja Slovakkias Košices, et tagada patsientide turvaline evakueerimine ja valmistuda suure hulga ELi naaberriikidest saabuvate patsientide vastuvõtuks. Evakueerimisoperatsioone toetas uus rescEU kiirabilennuk, mille soetamist rahastas EL ja mis baseerub Norras. Aasta lõpuks oli 19 Euroopa riigi haiglatesse üle viidud rohkem kui 1670 patsienti.
Suurepäraseks näiteks Euroopa solidaarsusest Ukraina riigi ja rahvaga on asjaolu, et kõik 27 liikmesriiki koos Põhja-Makedoonia, Norra ja Türgiga pakkusid kogu aasta vältel ELi elanikkonnakaitse mehhanismi raames Ukrainale abi. Eraettevõtete annetuste koondamiseks loodi lisavarud sellistest hädavajalikest esemetest nagu meditsiinivarustus ja ajutised varjualused.
Elupäästev abi Ukrainale
Oma abi pakkus 30 riiki
Annetati üle 77 500 tonni mitterahalist abi
1260 elektrigeneraatorit
1105 trafot
185 kiirabiautot
125 tuletõrjeautot
129 raskemasinat
33 pontoonsilda ja kokkupandavat terassilda
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu avaldas survet ka liikmesriikide tervishoiusüsteemidele, mis pakuvad teenuseid ELi ümber asunud põgenikele. ELiga sõlmitud lepingu kohaselt pakkus Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon vaimse tervise alast ja emotsionaalset tuge ümberasustatud inimestele Ukrainas, ELis ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides.
Euroopa Ravimiamet ning komisjoni tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus jälgisid tähelepanelikult oluliste ravimite ja meditsiiniseadmete, sealhulgas lastele mõeldud vaktsiinide ja muude nakkushaiguste eest kaitsvate vaktsiinide liikumist, et ennetada võimalikke probleeme tarneahelas. Lisaks toetati pagulasi vastu võtvaid liikmesriike reoveeseirega eri haigusetekitajate leidmiseks. Komisjon koordineeris neid meetmeid selliste rahvusvaheliste partneritega nagu Maailma Terviseorganisatsioon.
Venemaa on Ukraina energiataristut pidevalt ja sihilikult rünnanud ning see on riigi energiasüsteemi tõsiselt mõjutanud. EL saatis koos liikmesriikide ja eraettevõtjatega Ukrainasse mitme miljoni euro väärtuses hädaolukorras kasutatavaid energiaseadmeid. Peale selle koguti 32 miljonit eurot Ukraina energiatoetusfondi kaudu, mille energiaühendus asutas komisjoni taotlusel, et katta kõige pakilisemaid vajadusi. Detsembris teatas komisjoni president Ursula von der Leyen, et EL eraldab ligikaudu 30 miljonit eurot, et osta Ukrainale kuni 30 miljonit energiasäästlikku LED-lampi.
Lisaks on rescEU varudest saadetud üle 40 miljoni euro väärtuses keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude vastaseid vahendeid ja seadmeid ning EL eraldas ka 13 miljonit eurot Venemaa okupantide poolt Tšornobõlis kahjustatud laborite taastamiseks.
Relvakonflikti eest põgenevate inimeste vastuvõtmine
EL aktiveeris 4. märtsil esimest korda ja enneolematult kiiresti ajutise kaitse direktiivi, et pakkuda põgenikele viivitamatult tõhusat abi. EL pakkus Venemaa agressioonisõja eest põgenevatele inimestele kaitset, andes neile muu hulgas selge õigusliku staatuse ja elamisloa mõnes ELi liikmesriigis ning tagades neile ka juurdepääsu haridusele, sotsiaalhoolekandele, töökohtadele, arstiabile ja eluasemele.
Komisjon võttis kasutusele ELi solidaarsusplatvormi, mille abil kaardistatakse vajadusi ja koordineeritakse operatiivreageerimist. Platvorm, mis on kättesaadav ka vene ja ukraina keeles, võimaldas ELi liikmesriikidel vahetada olulist teavet miljonite põgenike saabumise kohta Euroopa riikidesse. Märtsis esitas komisjon kümnest punktist koosneva kava pagulaste vastuvõtmise paremaks koordineerimiseks Euroopas.
Komisjon algatas ka teabekampaania, et teavitada pagulasi nende õigustest ja usaldusväärsetest teabeallikatest ELi reisimisel. 2022. aasta lõpuks oli ELi liikmesriikides ajutise kaitse saamiseks ametlikult registreeritud umbes 4,5 miljonit inimest.
Haridus sõja ajal
Venemaa agressioonisõda on tekitanud suurt kahju Ukraina haridussüsteemile ning traumeerinud õpilasi ja õpetajaid, tuhanded haldus- ja haridushooned on saanud kannatada. UNICEF pakkus Euroopa Liidu abiga õppematerjale, aga ka õpetajatele eluks vajalike oskuste alaseid koolitusi ja emotsionaalset tuge.
© UNICEF, 2022
ELi hinnangul on ligikaudu kolmandik Ukraina pagulastest kooliealised lapsed. Need lapsed said endale samad õigused ja samasuguse kaitse nagu ELi kodanikest lapsed. Uue kooliaasta alguses septembris võtsid 20 liikmesriigi koolisüsteemid vastu umbes pool miljonit Ukraina last.
Komisjon toetas riikide haridussüsteeme praktilise juhendiga 2022/2023. õppeaastaks, suunistega Ukraina akadeemiliste kvalifikatsioonide kiirendatud tunnustamise kohta ning vastastikuse õppimise, veebiplatvormide ja paindliku rahastamiskorraga programmis „Erasmus+“, millega toetatakse haridust, koolitust, noori ja sporti Euroopas.
© UNICEF/UN0622380/Holerga, 2022
Juunis kutsus komisjon liikmesriike üles vaatama läbi oma 2022/2023. õppeaasta abitaotlused ELi koolikava raames, et tulla toime Ukraina põgenikest lastega. Koolikavaga toetatakse puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete jagamist koolilastele eelkoolist (lasteaed) kuni keskkoolini. Selle tulemusena jagati nendele riikidele ümber 2,9 miljonit eurot.
Samuti käivitas komisjon Marie Skłodowska-Curie meetmest rahastatava kava „MSCA4Ukraine“, mille eelarve on 25 miljonit eurot ja millega toetatakse sõja eest põgenevaid teadlasi. Tänu sellele kavale saavad teadlased jätkata tööd akadeemilistes ja mitteakadeemilistes organisatsioonides ELi liikmesriikides ja programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikides, säilitades samal ajal sidemed Ukraina teadus- ja innovatsioonikogukondadega.
EL eraldas 2022. aastal 100 miljonit eurot purustatud Ukraina koolide taastamiseks ning annetas 14 miljonit eurot Ukraina lastele koolibusside ostmiseks ja transportimiseks. Komisjon korraldas ka solidaarsuskampaania, mille raames kutsus avaliku ja erasektori üksusi Ukrainale koolibusse annetama. Detsembriks oli ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu ELi liikmesriikidest Ukrainasse toimetatud 240 bussi.
Toetus ELi liikmesriikidele
EL tegutses kiiresti ja solidaarselt, et abistada liikmesriike, kes võtsid vastu Ukrainast põgenevaid inimesi ja leidsid neile majutuse. Selleks tegi EL liikmesriikidele kohe kättesaadavaks 3,5 miljardit eurot ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi rahastamisvahendist (REACT-EU). Liikmesriigid ja nende piirkonnad suutsid ka olemasolevaid rahalisi vahendeid ümber suunata, et anda esmast materiaalset abi, näiteks toitu ja rõivaid, algatuse „Ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas“ (CARE) kaudu. Lisatoetuse andmiseks esitas komisjon juunis ettepaneku „Paindlik abi territooriumidele“ (FAST-CARE), et aidata liikmesriikidel pagulasi edasi toetada. Kokku on CARE raames aastateks 2014–2020 ette nähtud kuni 17 miljardit eurot (sealhulgas eespool nimetatud REACT-EU) ja FAST-CARE raames aastateks 2021–2027 kuni 17 miljardit eurot.
Ukrainast põgenevate inimeste vastuvõtmiseks oli liikmesriikidel võimalik toetust saada ka aastate 2014–2020 ja 2021–2027 siseasjade fondidest. Peale selle eraldati eesliiniriikidele 400 miljonit eurot, et aidata katta põgenike peavarju-, toidu- ja tervishoiukulusid ning toetada piirihaldust.
Üheksa liikmesriiki taotles ajutise kaitse direktiivi rakendamiseks toetust ELi tehnilise toe instrumendi kaudu. See toetus oli mõeldud Ukrainast põgenevate inimeste aitamiseks ELis töö leidmisel ja koolide õppekavade kohandamiseks Ukraina õpilaste vajadustele.
Olles peatanud koostööprogrammid Venemaa ja tema liitlase Valgevenega, kandis EL üle 26,2 miljonit eurot, mis oli algselt ette nähtud projektideks nende kahe riigiga, ent mida kasutati nüüd selleks, et tugevdada liikmesriikide koostööd Moldova ja Ukrainaga.
EL tegi muudatusi ka õigusraamistikus, mis reguleerib 15 piiriülest ja riikidevahelist koostööprogrammi, mille tegevus on Venemaa agressioonisõja tõttu katkenud. Muudatuste eesmärk oli tagada, et liikmesriikide toetamise projektid ning moldovlastele ja ukrainlastele kasulikud projektid saaksid jätkuda. See hõlmas ka pagulaste toetamise projekte.
FAST-CARE: ühtekuuluvuspoliitika toetus Ukraina pagulasi vastu võtvatele territooriumidele ja partneritele
- Kõigi ühtekuuluvusfondide täielik paindlikkus ja lihtsustamine
- 30% rahalistest vahenditest suunatakse kohalikele omavalitsustele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele
- Paindlikkus rakendada tooraine ja tööjõu nappuse tõttu viibinud projekte
- Lihtsustatud toetus 100 eurot põgeniku kohta nädalas 26 nädala jooksul
- Täiendavad 3,5 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika eelmakseid
Põlluharijate ja kalurite abistamine
Sõja tagajärgede tõttu kõige rohkem kannatanud ELi põllumajandustootjate aitamiseks võeti vastu 500 miljoni euro suurune erakorraline abipakett. Maaelu arengu fondidest põlluharijatele mõeldud abi suurendati, mis võimaldas liikmesriikidel maksta ühekordset toetust kahju kannatanud põllumeestele ja toidutootjatele. Lisaks leevendatakse 2022.-2023. aastaks külvikorra eeskirju, et suurendada teraviljatoodangut, ning eeldatakse, et tänu sellele tuleb hinnanguliselt 1,5 miljonit hektarit maad kasutusse tagasi.
Asjaolu, et Venemaa hakkas energiaeksporti relvana kasutama, on COVID-19 pandeemia tagajärjel juba niigi keeruliseks muutunud olukorda väetiseturul veelgi halvendanud. Gaasihindade järsu tõusu tagajärjel kasvasid lämmastikväetiste hinnad 2022. aasta septembris eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 149%. Hinnatõusuga toimetulekuks esitas komisjon mitmesuguseid algatusi, et tagada väetiste kättesaadavus ja taskukohasus ELis ja kogu maailmas. Põlluharijatele mõeldud toetusmeetmete hulgas olid sihtotstarbeline rahaline abi, näiteks riigiabi ajutise kriisiraamistiku kohane eritoetus, alternatiivsete väetiselahenduste toetamine ning väetiseturu vaatlusrühma loomine turu läbipaistvuse suurendamiseks.
Energia- ja toorainehindade tõus mõjutas rängalt ka ELi kalandus- ja vesiviljelusettevõtjaid. Raskustesse sattunud sektori abistamiseks aktiveeris EL Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi, et toetada ettevõtjaid ja võtta kasutusele kriisimeetmed. Need algatused lisanduvad riigiabi ajutise kriisiraamistiku kohaselt antavale toetusele. Kriisiraamistik võeti vastu selleks, et aidata ELi äriühingutel hakkama saada kõrgete energiahindade ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja muude tagajärgedega (vt lisateavet 2. peatükist).
Toetus sõjakuritegude uurimiseks ja nende toimepanijate vastutusele võtmiseks
EL astus mitmeid samme, et panna Venemaa otsustajad vastutama rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse ränkade rikkumiste eest Ukrainas.
Märtsis otsustasid kõik ELi liikmesriigid koos teiste partnerriikidega pöörduda Ukraina olukorra asjus Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse. EL toetab endiselt kriminaalkohtu tööd, kuid on väljendanud ka valmisolekut teha koostööd rahvusvahelise üldsusega, et luua ajutine rahvusvaheline kohus või nn hübriidkohus, et uurida Venemaa agressioonikuritegusid ja nende eest süüdistus esitada.
2022. aasta lõpuks olid Ukraina ja 14 Euroopa Liidu liikmesriiki alustanud Venemaa poolt Ukrainas toime pandud rahvusvaheliste kuritegude uurimist. Mõned neist liikmesriikidest töötavad juba otse Ukraina ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust) ühise uurimisrühma kaudu, mis on loodud tõendite kogumiseks ning sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude uurimiseks. 2022. aasta juunis laiendati Eurojusti volitusi ning anti talle õigus säilitada, analüüsida ja hoida rahvusvaheliste kuritegudega seotud tõendeid.
EL muutis ka Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks loodud ELi nõuandemissiooni volitusi, et missioon saaks toetada Ukraina ametivõime Venemaa agressioonisõjas toime pandud rahvusvaheliste kuritegude uurimisel ja nende toimepanijate vastutusele võtmisel.
Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametis (Europol) loodi spetsiaalne rakkerühm, mille ülesandeks on koguda ja analüüsida avalikult kättesaadavat teavet, et abistada Ukrainat ja Rahvusvahelist Kriminaalkohut võrgusisu jälgimisel.
2022. aasta novembris pakkus komisjon liikmesriikidele välja erinevaid võimalusi selle tagamiseks, et Venemaa maksaks Ukraina-vastase provotseerimata agressiooni käigus toime pandud jõhkrate massikuritegude eest. Lühikeses perspektiivis tegi komisjon ettepaneku luua uus finantsstruktuur, et hallata Venemaa külmutatud varasid ja Venemaa avaliku sektori blokeeritud varasid, neid investeerida ja kasutada saadud tulu Ukraina hüvanguks. Pikemas perspektiivis, kui sanktsioonid tulevikus lõpetatakse, võib neid vahendeid kasutada selleks, et tagada Ukrainale tekitatud kahju täielik hüvitamine Venemaa poolt.
Ukraina ülesehitamine
Venemaa agressioonisõda on juba põhjustanud tohutuid purustusi Ukraina linnades ja kogukondades. Maailmapanga hinnangul võib Ukraina ülesehitamine minna maksma kuni 600 miljardit eurot. Ukraina toetamiseks riigi ja majanduse taastamisel on vaja ühiseid rahvusvahelisi jõupingutusi.
Pikaajalise ülesehitustöö valdkonnas korraldasid komisjon ja G7 eesistujariik 25. oktoobril Saksamaal Berliinis rahvusvahelise ekspertide konverentsi Ukraina taastamise, ülesehitamise ja moderniseerimise teemal. Jätkuna 4.-5. juulil Šveitsis Luganos toimunud Ukraina ülesehitamise konverentsil peetud aruteludele jagati ka Berliini konverentsil asjatundjate seisukohti riigi taastamise kohta. Konverentsi tulemused aitavad kaasa rahvusvahelise koordineerimisplatvormi väljatöötamisele, mille kohta komisjon tegi ettepaneku mais. Detsembris leppisidki G7 juhid kokku asutustevahelise abi koordineerimise platvormi loomises koos Ukraina ja rahvusvaheliste partneritega ning tihedas koostöös rahvusvaheliste organisatsioonide ja finantseerimisasutustega. Platvormil on tähtis roll Ukraina taastamis- ja ülesehitustöödega seotud vajaduste ja vahendite kokkuviimisel. Platvormi juhivad ühiselt EL, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid ning seda abistab tehniline sekretariaat, mille Brüsseli büroo asub komisjoni juures ja Kiievi büroo Ukraina valitsuse juures.
2. Kindla, taskukohase ja kestliku energia tagamine
Sissejuhatus
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja energiaekspordi kasutamine relvana ohustas ELi energiavarustuse kindlust ja taskukohasust. EL reageeris algatustega, mille eesmärk on kaotada järk-järgult sõltuvus Venemaa fossiilkütustest, toetada inimesi suurte energiaarvetega toimetulekul ja kiirendada ELi üleminekut puhtale energiale.
Varsti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse esitas EL kava „REPowerEU“, mis on teedrajav algatus energia säästmiseks, taastuvenergia edendamiseks ja Euroopa energiavarustuse mitmekesistamiseks. Kava tugineb 2021. aastal esitatud ulatuslikele meetmetele, et aidata ELil saavutada oma kliima- ja keskkonnaeesmärke (vt 3. peatükk). Samuti täiendab see varasemaid algatusi, mis on seotud energiajulgeoleku, energiavarustuse ja energia salvestamisega.
Kava „REPowerEU“ toetatakse osaliselt taasterahastust „NextGenerationEU“ antava rahalise toetusega ja vajalike õiguslike meetmetega, et edendada üleminekut uuele energiataristule ja -süsteemile, mida Euroopa vajab. See nõuab märgatavalt suuremat taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ning kiiremat elektrifitseerimist ja fossiilkütustel põhineva soojuse ja elektri asendamist tööstuses, hoonetes ja transpordisektoris.
2022. aastal võttis EL energiakriisi leevendamiseks mitmesuguseid erakorralisi meetmeid ja kasutas esimest korda energeetika valdkonnas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 kohast erakorralist sekkumist. Seda tehti selleks, et saavutada gaasisääst, kiirendada taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetlusi ja suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust tõsiste energiavarustusraskuste korral.
Energiajulgeolek
Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse lõpetamine
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on tugevalt häirinud maailma energiasüsteemi, põhjustades raskusi kõrgete energiahindade tõttu ja suurendades muret energiajulgeoleku pärast. Samuti on see toonud esile ELi liigse sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest, mille osakaal oli 2021. aastal 44% gaasiimpordist, 46% söeimpordist ja 27% naftaimpordist.
Vaid mõni nädal pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse esitas EL kava „REPowerEU“, et teha lõpp sõltuvusele Venemaa fossiilkütustest, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, parandades energiatõhusust ja energiasäästu ning mitmekesistades energiavarustust.
Et leida alternatiivseid energiavarusid ja vältida liigset sõltuvust ühest tarnijast, pöördus EL usaldusväärsete rahvusvaheliste partnerite poole ning suutis kindlustada veeldatud maagaasi rekordtasemel impordi ja suurendada torugaasitarneid. Märtsis allkirjastas EL pöördelise tähtsusega kokkuleppe Ameerika Ühendriikidega. Sellele järgnesid lisaks kokkulepped Aserbaidžaani, Egiptuse ja Iisraeliga.
ELi energiaallikate mitmekesistamine
Energiatarnete mitmekesistamiseks importis Euroopa Liit aastal 2022 kõigest 23 protsenti maagaasist Venemaalt. Aastal 2021 oli see näitaja veel 44 protsenti. Kui aastal 2021 importis Euroopa Liit muudelt tarnijatelt 38 protsenti torugaasist ja 18 protsenti veeldatud maagaasist, siis aastal 2022 olid need näitajad juba vastavalt 47 protsenti ja 30 protsenti.
ELi poliitilised jõupingutused 2022. aastal kandsid vilja. 2022. aasta lõpuks oli EL vähendanud oma torugaasi importi Venemaalt 9%ni ning Venemaa asemel tõusis ELi juhtivaks gaasitarnijaks Norra.
Mitmed energiataristuprojektid, mida loetakse ühishuviprojektideks, hõlbustasid üleminekut veeldatud maagaasile ja selle transporti kogu Euroopas. Muud 2022. aastal ellu viidud projektid, nagu Läänemere torujuhe ning Kreeka-Bulgaaria võrkudevaheline ühendus, olid äärmiselt olulised selleks, et liikmesriikidel oleks Venemaa gaasile alternatiiv. See on olnud võimalik tänu ELi märkimisväärsetele investeeringutele energiataristusse viimase kümne aasta jooksul.
Kreeka-Bulgaaria võrkudevaheline ühendus on ülioluline projekt gaasitarnete mitmekesistamiseks Kagu-Euroopas. Projekt käivitati ametlikult 1. oktoobril 2022 Bulgaarias Sofias. See on peamine tee gaasi transportimiseks Aadria mere torujuhtmest ja Kreekast Bulgaariasse ja naaberriikidesse. Projektile on eraldatud 45 miljonit eurot Euroopa majanduse elavdamise energeetikakavast ja 39 miljonit eurot struktuurifondidest innovatsiooni ja konkurentsivõime rakenduskava raames.
EL alustas koostööd ka Egiptuse, Jaapani, Kasahstani ja Namiibiaga, et kiirendada taastuvallikatest vesiniku tootmist, millel on oluline roll CO2-heite vähendamisel sellistes sektorites (nt kaugveod), kus üleminek alternatiivkütustele võib olla võimatu või kallim. Samuti võimaldab see tulevikus kasutada olemasoleva torujuhtmetaristu osi ja vältida seeläbi seotuse efekti.
Energia salvestamine ja kõrgete energiahindade leevendamine
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja energiaressursside kasutamine relvana halvendas juba niigi pingelist tarneolukorda, mis tekkis energiaturgudel pärast COVID-19 pandeemiat. 2021. aasta oktoobris vastu võetud energiahindu käsitlevas teatises sätestati liikmesriikidele meetmepakett selle kohta, kuidas leevendada riiklikul tasandil kõrgete energiahindade mõju kooskõlas ühtse turu eeskirjadega. Meetmepaketti laiendati 2022. aastal teatisega energiaturu sekkumiste kohta lühikeses perspektiivis ja elektrituru korralduse täiustamise kohta pikas perspektiivis ning kavaga „REPowerEU“.
Samuti võttis EL viivitamata meetmeid selle tagamiseks, et eurooplastel oleks talvel soe. Need meetmed hõlmasid energia säästmist, et koguda talvekuudeks gaasivarusid. Liikmesriigid leppisid kokku, et vähendavad ajavahemikul 1. augustist 2022 kuni 31. märtsini 2023 oma gaasinõudlust 15% võrreldes oma viimase viie aasta keskmise tarbimisega, kasutades selleks enda valitud meetmeid. Kuigi liikmesriikide energiasüsteemid on väga erinevad ja nõuavad erinevaid meetmeid, oli ELi tasandil kooskõlastatud meetmetel 2022. aastal tarbimise vähendamisel väga oluline roll.
Gaasi hoiustamisel on oluline roll ELi varustuskindluse tagamisel – hoiustatud gaasiga tagatakse 25–30% ELis talvel keskmiselt tarbitavast kogusest. EL võttis juunis rekordiliselt kiiresti vastu uue õigusakti, mille kohaselt peavad ELi maa-alused gaasihoidlad 1. novembriks 2022 olema täidetud 80% ulatuses nende mahutavusest (järgnevatel aastatel 90% ulatuses), et tagada tarned eelseisval talvel. Tänu liikmesriikide ühistele jõupingutustele ületas hoiustamise tase seda eesmärki ja jõudis 2022. aasta novembris 95,5%ni.
ELi gaasivarud
Kui veebruaris 2022 oli liikmesriikide gaasivarude tase 30 protsenti, siis septembriks oli saavutatud Euroopa Liidu eesmärk 80 protsenti ja novembriks ületati üheksakümne viie protsendi piir.
Veel üks erakorraline meede oli naaberliikmesriikide vaikimisi solidaarsuskokkulepe tarneraskuste korral. See tagab, et eurooplastel on ka kriisi ajal pidevalt võimalik gaasi saada. Samal ajal on energianõudluse vähendamine endist viisi oluline kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja Euroopa gaasivarude säilitamiseks lähiaastatel.
EL lõi ka ELi energiaostuplatvormi, et aidata liikmesriikidel teha vabatahtlikke gaasi, veeldatud maagaasi ja vesiniku ühisoste. Platvorm on avatud ka energiaühenduse riikidele, näiteks Gruusiale, Moldovale, Ukrainale ja Lääne-Balkani riikidele.
Energiakriisile reageerimiseks muudeti ühtekuuluvuspoliitika eeskirju, et toetada taskukohase energia meetmeid ja pakkuda liikmesriikidele võimalust anda otsetoetusi haavatavatele peredele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keda energiahindade tõus mõjutab eriti tugevalt.
Riigiabi ajutise kriisiraamistiku kehtestamine võimaldas liikmesriikidel kasutada riigiabi eeskirjadega ette nähtud paindlikkust oma majanduse toetamiseks ilma ühtset turgu kahjustamata. See puudutab eelkõige abiliike, millega toetatakse liikmesriikide jõupingutusi kõrgete energiahindade probleemi lahendamisel, energiavarustuskindluse tagamisel ja fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise hõlbustamisel. 2022. aastal kiitis Euroopa Komisjon heaks 182 riiklikku meedet, mille eesmärk oli aidata liikmesriikidel toime tulla Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärgedega. Meetmete kogusumma oli hinnanguliselt 671,78 miljardit eurot.
EL püüab kõrgete hindade tõttu vähendada elektritarbimist
Euroopa Liit püüab kõrgete hindade tõttu vähendada elektritarbimist. Tipptundidel on eesmärk vähendada elektritarbimist 5 protsenti ja ülejäänud ajal 10 protsenti.
Nõukogu määruses kõrgetele energiahindadele reageerimiseks võetavate erakorraliste sekkumismeetmete kohta kehtestati kiireloomulised lisameetmed, näiteks elektritarbimise vähendamise eesmärgid. Lisaks esitas komisjon ettepanekud, mille hulgas oli uue hinnavõrdlusaluse väljatöötamine veeldatud maagaasi tehingute stabiilse ja prognoositava hinnakujunduse tagamiseks. Liikmesriigid leppisid kokku ka energiaettevõtete (fossiilkütuseid ja väiksemate piirkuludega tehnoloogiat kasutavate tootjate) ootamatu tulu kasutamises kodumajapidamiste ja ettevõtete hüvanguks.
Lisaks võttis EL vastu turukorrektsioonimehhanismi, et kaitsta ettevõtjaid ja kodumajapidamisi ülemäära kõrgete gaasihindade eest, mis erinevad teiste rahvusvaheliste turgude hindadest.
Soome laenutagatiskava energiatootjate toetuseks
Eesti kava ettevõtete likviidsusvajaduste toetuseks kõigis sektorites
Belgia tagatisskeem gaasi- ja elektritarnijate toetuseks
Hispaania meede saastevaba vesiniku tootmise toetuseks
Taani subsideeritud laenukava ettevõtjate toetuseks
Poola kava hüvitada energiamahukatele ettevõtetele osaliselt kõrgem elektrihind, mis tuleneb kaudsetest heitekuludest
Tõhus energiakasutus
Energia säästmine
Energia säästmine on kiireim ja odavaim viis energiakriisiga toimetulekuks ja arvete vähendamiseks. Lisaks gaasi- ja elektritarbimise kohesele vähendamisele tegi komisjon ettepaneku edendada keskpikas perspektiivis energiatõhususe parandamise meetmeid. See hõlmas paketi „Eesmärk 55“ raames 2030. aasta siduva energiatõhususeesmärgi suurendamist 9%-lt 13%-le.
Pakett „Eesmärk 55“ osutab ELi eesmärgile vähendada netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55%.
Selle saavutamise ühe meetmena peab EL vähendama oma energiatarbimist. 2021. aastal tegi komisjon ettepaneku püstitada uus eesmärk säästa aastakümne lõpuks 9% (võrreldes 2020. aasta tarbimisnäitajatega). Kava „REPowerEU“ raames suurendati kavandatud eesmärki vähemalt 13%-ni 2030. aastaks.
Koos energiatõhususe poliitikaga on kodanike ja ettevõtjate algatused energia säästmiseks avaldanud positiivset mõju hindadele, muutes majanduse vastupidavamaks ja kiirendades ELi üleminekut puhtale energiale. Energiatõhususalaste jõupingutuste hulka kuuluvad ka hoonete energiatõhususe direktiivi käimasolev läbivaatamine ning liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad, milles pannakse rõhku hoonete renoveerimisele, näiteks soojustamise ja soojuspumpade paigaldamise kaudu.
Energiasäästu propageerimine
2022. aastal uuendas komisjon oma pikaajalist partnerlust Euroopa Jalgpalliliiduga ja koostas tegevuskava ühisteks jõupingutusteks kuni 2025. aastani. Jalgpalli kaudu on plaanis anda tõuge positiivsetele muutustele prioriteetsetes valdkondades, nagu kliimameetmed, võrdsus kõigi jaoks ja sotsiaalne kaasatus.
See ühine ettevõtmine on osa Euroopa Jalgpalliliidu pühendumusest Euroopa kliimapaktile – kogu ELi hõlmavale algatusele, mille raames kutsutakse inimesi, kogukondi ja organisatsioone võtma kliimameetmeid ja ehitama üles rohelisemat Euroopat.
Kuidas saavad kodanikud ja ettevõtjad energiat säästa?
Saab vähendada küttetemperatuuri ja piirata kliimaseadmete kasutamist
Küttetemperatuuri vähendamine 1 °C võrra võib aidata säästa 10 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.
Võimaluse korral võib kustutada tuled
Kodumasinaid saab kasutada tõhusamalt
Autot saab juhtida ökonoomsemalt
Kasutada võib rohkem ühistransporti ja aktiivse liikuvuse võimalusi
Energiasektori digitaliseerimine
Energiasektori digitaliseerimine aitab ELil saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse, nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes (vt 3. peatükk). 2022. aastal esitas komisjon tegevuskava energiasektori kui terviku digitaliseerimiseks. Selle eesmärk on muuta digitaalsete energiateenuste turg kestlikumaks, turvalisemaks, läbipaistvamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Samuti tagatakse sellega andmekaitse ja suveräänsus ning toetatakse investeeringuid digitaalsesse energiataristusse.
Tegevuskavas tuuakse välja see, kuidas saab uute tehnoloogialahenduste abil energiaressursse tõhusamalt kasutada, taastuvaid energiaallikaid hõlpsamini võrku lõimida ning ELi tarbijate ja energiaettevõtjate kulusid kokku hoida. Samuti on kava eesmärk tagada, et energiasektori digitaliseerimine moodustab lahutamatu osa puhtale energiale üleminekust ja on kooskõlas 2030. aasta digieesmärkidega.
Digipööre parandab
taskukohasust,
sest aitab tarbijatel oma energiakasutust ja -arveid paremini kontrollida;
kestlikkust,
sest rohe- ja digipööre toimivad käsikäes;
vastupanuvõimet,
sest tugevneb energiavõrkude küberturvalisus.
Taastuvenergia tootmise kiirendamine
Taastuvad energiaallikad
Taastuvad energiaallikad on kesksel kohal ELi kavades Venemaa fossiilkütuste järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks ja kliimakriisi lahendamiseks. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia on olemasolevatest kõige odavam ja puhtam ning seda saab toota liidu sees, vähendades vajadust imporditud energia järele. 2022. aastal tegi komisjon paketi „REPowerEU“ raames ettepaneku suurendada ELi 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 45%-le kogu energiatarbimisest võrreldes paketi „Eesmärk 55“ ettepanekutes ette nähtud 40% eesmärgiga.
Täpsemalt on eesmärk suurendada 2030. aastaks taastuvenergia tootmise koguvõimsust 1236 gigavatini. See hõlmab stiimuleid ELi päikese- ja tuuleenergia, biometaani ja saastevaba vesiniku tootmise võimsuse arendamiseks.
Kodanike toetus sellele, kuidas EL reageerib energiakriisile
Valdav enamik ELi kodanikke suhtub positiivselt hiljutistesse ELi algatustesse, mis on tehtud energiakriisi lahendamiseks. Enam kui kaheksa kümnest ELi kodanikust (82%) on nõus, et EL peaks jätkama jõupingutusi, vähendamaks oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Vastanute ülekaalukas enamik (83%) arvab, et Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on muutnud pakilisemaks taastuvenergiasse investeerimise vajaduse.
Allikas: Eurobaromeetri kiiruuring nr 514, detsember 2022.
Hiljuti vastu võetud ELi päikeseenergia strateegiaga hoogustatakse päikesepaneelide abil energia tootmist, suurendades päikeseenergia tootmise võimsust 2025. aastaks üle 320 gigavati (kaks korda rohkem kui praegune tase) ja 2030. aastaks ligi 600 gigavatti. Need uued päikesepaneelid suudaksid 2027. aastaks asendada üheksa miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas.
Kodanikud ja päikesepaneelide paigaldajad saavad kasutada fotoelektrilise energia geoinfosüsteemi vahendit, et näha, milline on konkreetse katuse päikeseenergia tootmise potentsiaal. Liikmesriigid ja piirkondlikud omavalitsused kasutavad aga aktiivselt energia- ja tööstusgeograafialaborit. Tegemist on uue veebiplatvormiga, mis aitab kindlaks teha uute taastuvenergiajaamade jaoks sobivaid maismaa- ja merealasid ning säästab seejuures keskkonna seisukohast väärtuslikke alasid. Nii on võimalik kiiresti kasutusele võtta tuule- ja päikeseenergia.
Kava „REPowerEU“ tugineb 2020. aasta Euroopa vesinikustrateegiale, milles uuritakse taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamise võimalusi fossiilkütustepõhise vesiniku asendamiseks transpordi- ja tööstusprotsessides ning uute tööstustoodete, näiteks haljasväetiste ja keskkonnasäästliku terase turuletoomist. 2022. aastal suurendas EL veelgi taastuvallikatest toodetud vesinikuga seotud eesmärke, kahekordistades taastuvallikatest toodetud vesiniku puhul 2030. aastaks seatud eesmärki 20 miljoni tonnini. See hõlmab 10 miljonit tonni ELi-sisest toodangut ja veel 10 miljonit tonni importi.
Samuti seati eesmärgiks suurendada 2030. aastaks biometaani tootmist 35 miljardi kuupmeetrini. Selle ulatusliku eesmärgi saavutamiseks käivitati biometaani tööstuspartnerlus, mille kaudu edendatakse koostööd komisjoni, ELi liikmesriikide, tööstusharu esindajate, lähteainete tootjate, akadeemiliste ringkondade ja valitsusväliste organisatsioonide vahel.
Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamiseks ja investeeringute suurendamiseks võttis komisjon vastu soovituse taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetluste kiirendamise kohta ja ettepaneku taastuvenergia direktiivi muutmiseks. Energiakriisi lahendamiseks võeti detsembris vastu ajutine erakorraline meede, mis hõlbustab alates 2023. aastast lubade andmist teatavatele energiaprojektidele.
REPowerEU rahastamine
Tänu taasterahastule „NextGenerationEU“ on liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskavades ette näinud reformid ja investeeringud, et parandada energiatõhusust ning hoogustada taastuvate energiaallikate kasutamist. Rahastades näiteks energiasäästlikku renoveerimist, uusi tuuleturbiine, päikeseparke ja elektrironge, aitab taasterahastu „NextGenerationEU“ kiirendada majanduse taastumist ning rohe- ja digipööret. Detsembris jõuti poliitilisele kokkuleppele lisada liikmesriikide olemasolevatesse taaste- ja vastupidavuskavadesse konkreetsed peatükid, et suunata investeeringud REPowerEU prioriteetidesse ja viia ellu vajalikud reformid (vt 6. peatükk).
Kava Repower E U eesmärk on vähendada kolme omavahel seotud tegevussuuna kaudu Euroopa Liidu sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Esiteks tuleb Euroopa Liidul mitmekesistada oma energiaallikaid. Teiseks peab ta minema kiiremini fossiilkütustelt üle puhtale energiale. Kolmandaks on vaja säästa energiat. Selleks tuleb Euroopa Liidu ja riikliku tasandi kavadega ette nähtud investeeringud ja reformid omavahel arukalt kombineerida, et edendada renoveerimist ja kiirendada lubade andmist taastuvenergiaprojektidele.
3. Keskkonnahoidlik ja kliimaneutraalne Euroopa
Sissejuhatus
Kliimamuutuste, elurikkuse kadumise ja saastatuse kolmikkriis on pakiline probleem, mis nõuab viivitamatut tegutsemist. ELi tegevuskavaks nende pakiliste probleemide lahendamisel on ka edaspidi Euroopa roheline kokkulepe.
Sellele lisaks toimunud kaks pöördelist sündmust – COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu – on üksnes tugevdanud ELi pühendumust püsida rohepöörde kursil ja kiirendada muutuste tempot.
Äärmuslike ilmastikunähtuste süvenemine 2022. aastal tõi esile vajaduse täiendavate ELi ja rahvusvaheliste meetmete järele, et võidelda kliimamuutuste vastu, suurendada põuakindlust ja taastada ökosüsteeme. Muud algatused hõlmasid saasteaineid käsitlevaid rangemaid eeskirju, keemiliste pestitsiidide kasutamise vähendamist, pakendijäätmetega võitlemist ja kestlikuma tuleviku rajamist.
Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimine
ELi pikaajalise majanduskasvu strateegia eesmärk on tagada 2050. aastaks Euroopa kliimaneutraalsus. See eesmärk on sätestatud Euroopa kliimamääruses ning õiguslikult siduvas kohustuses vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa roheline kokkulepe on ELi kava selle eesmärgi saavutamiseks. 2022. aastal jätkas EL jõuliste meetmete võtmist oma kliimaeesmärkide saavutamiseks.
ELi kliimamuutustevastase võitluse poliitika nurgakivi ja peamine vahend kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusaks vähendamiseks on ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS). Tegemist on kauplemiskohaga, kus osalejad kauplevad omavahel piiratud saastekvootidega, et saavutada maksimaalne tõhusus. 2022. aastal nõustusid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu komisjoni ettepanekuga ELi HKSi läbivaatamise kohta. Samuti saavutati poliitiline kokkulepe ettepanekute osas, mis käsitlevad maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenevat heidet ja süsinikdioksiidi sidumist, kliimameetmete sotsiaalfondi loomist ning rangemaid heitenorme autodele ja kaubikutele.
EL töötab ka selle nimel, et suurendada ettevõtete tegevuse sotsiaalse ja keskkonnamõju läbipaistvust. Detsembris vastu võetud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga ajakohastatakse ja tugevdatakse eeskirju, mis käsitlevad seda, millist teavet peavad äriühingud esitama, ning kehtestatakse aruandluskohustus laiemale hulgale suurtele ning börsil noteeritud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.
ELi netoheide jäi 2022. aastal 30% allapoole 1990. aasta taset ning ELil on head väljavaated saavutada 2030. aastaks –55% eesmärk.
Allikas: kliimameetmete 2022. aasta aruanne.
Üleilmne tegevus planeedi heaks
2022. aastal avaldas kliimamuutuste hindamise juhtiv rahvusvaheline organ ehk valitsustevaheline kliimamuutuste paneel kolm aruannet, milles kinnitati, et maakera soojeneb inimtegevuse tulemusena kiiresti, ning määrati kindlaks kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise stsenaariumid. EL jätkas koostööd rahvusvaheliste partneritega, et leida viise, kuidas tõsta eesmärkide taset. Selleks tugevdatakse valdkondlikke eesmärke, võetakse sihiks kogu majandust hõlmavate eesmärkide saavutamine ning esitatakse netonullheite strateegiaid.
ELi diplomaatia tulemusena saavutati märtsis ÜRO Keskkonnaassambleel toetus õiguslikult siduvale üleilmsele kokkuleppele, et võidelda plastireostuse vastu. Läbirääkimised kavatsetakse lõpule viia 2024. aastaks. Tulevase kokkuleppe eesmärk on tugevdada juba olemas olevaid algatusi ja kokkuleppeid, eelkõige plasti olelusringi tootekujunduse ja tootmise etappides. Kokkulepe peab koondama kõigi sidusrühmade jõupingutused, et saavutada üldine eesmärk, milleks on peatada plasti sattumine keskkonda.
ÜRO kliimamuutuste ja keskkonnakonverentsid
2022. aasta juunis tehti Baseli, Rotterdami ja Stockholmi ÜRO konventsioonide (keskkonnakokkulepped, millel on ühine eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ohtlike kemikaalide ja jäätmete eest) osaliste konverentsidel edusamme kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise valdkonnas. See hõlmas olulist otsust kontrollida elektroonikajäätmete üleilmset kaubandust ja vältida selliste jäätmete kontrollimatut ladestamist. Samuti tegi EL ettepaneku töötada välja üleilmsed standardid kasutatud rehvide kui ühe peamise mikroplasti allika käitlemise kohta. Esitati uued üleskutsed lõpetada 2025. aastaks polüklooritud bifenüülide kasutamine. Need on kemikaalid, mida leidub palju vanades elektriseadmetes ja õlides.
Enne Egiptuses Sharm el-Sheikhis toimunud ÜRO iga-aastast kliimamuutuste konverentsi (COP27) pidas EL konstruktiivseid läbirääkimisi, et edendada üleilmsete kliimameetmete võtmist kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga piirata globaalne soojenemine maksimaalselt 1,5 kraadile Celsiuse järgi.
Egiptuses kutsus EL juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi eestvedamisel COP27 konverentsil kõiki osapooli üles võtma kiireloomulisi meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, aga ka kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega kohanemiseks järgmistel aastakümnetel.
Konverentsil kiideti heaks kliimamuutuste leevendamise tööprogramm, et hoogustada eesmärkide saavutamist ja rakendamist. Tunnistades tungivat vajadust tõhustada üleilmseid meetmeid ja toetada kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamaid arenguriike, toetas EL uue fondi loomist, et aidata ära hoida, minimeerida ja käsitleda kahju ja kahjustusi. Sellega luuakse alus suuremale solidaarsusele abivajajate ja abistajate vahel. EL ja Aafrika Liit kuulutasid strateegia „Global Gateway“ raames (vt 8. peatükk) välja Euroopa tiimi algatuse, mis käsitleb kliimamuutustega kohanemist ja vastupanuvõimet Aafrikas, kaasates 1 miljard eurot.
Seejuures käivitas EL ka metsapartnerluse viie partnerriigiga (Guyana, Kongo Vabariik, Mongoolia, Sambia ja Uganda) ning kuulutas välja ulatusliku ja pikaajalise energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise investeerimiskava Lõuna-Aafrika jaoks. EL sõlmis kaks olulist strateegilist partnerlust kestlike toorainete ja taastuvallikatest toodetud vesiniku valdkonnas – ühe Namiibia ja teise Kasahstaniga – ning tõhustas Egiptusega puhtale energiale ülemineku alal tehtavat koostööd, mis hõlmab ka taastuvallikatest toodetud vesiniku strateegilist partnerlust.
© ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon
#ForOurPlanet on uus ELi kampaania, mis käivitati 2022. aastal COP27 ja COP15 raames ning mille abil toetatakse järgnevatel aastatel kõikjal maailmas loodust ja kliimameetmeid.
Mais peetud ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni 15. istungjärgul võeti vastu 38 otsust, milles rõhutatakse maa kestliku majandamise rolli erinevate kriiside lahendamisel. Istungjärgu peamine tulemus oli üleilmne lubadus suurendada põuakindlust ja investeerida maa taastamisse tulevase jõukuse nimel.
EL juhtis kindlalt tähelepanu ökosüsteemide taastamise, taasmetsastamise ja looduspõhiste lahenduste tähtsusele maa ja mulla kaitsmisel ning rõhutas kriitilist seost looduskaitse ning põua ja kliimamuutuste mõjuga tegelemise vahel.
2022. aastal tulid maailma riigid kokku ka kümne aasta suurimal elurikkuse konverentsil, et leppida kokku uues üleilmses elurikkuse raamistikus. Algselt 2020. aastaks kavandatud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverents (COP15) peeti COVID-19 pandeemia tõttu kahes osas. Esimene osa toimus 11.–15. oktoobrini 2021 Hiinas Kunmingis virtuaalselt ning osalised kinnitasid seal taas oma pühendumust 2050. aastaks seatud visioonile „Elu kooskõlas loodusega“, võttes vastu Kunmingi deklaratsiooni. Konverentsi teises pooles, mis toimus 7.–19. detsembrini 2022 Kanadas Montréalis, tulid kokku 196 riiki, et jõuda üleilmse kokkuleppeni looduse ja planeedi kaitse kohta, seades pikaajalised eesmärgid 2050. aastaks ja vahe-eesmärgid 2030. aastaks. EL tegi volinik Sinkevičiuse juhtimisel koostööd kõigi osalistega, et sõlmida ambitsioonikas üleilmne kokkulepe elurikkuse ja ökosüsteemide kaitseks, taastamiseks, kestlikuks kasutamiseks ja neisse investeerimiseks.
Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni osaliste konverentsi (maailma looduslike liikide konverents) 19. istungil, mis toimus 14.–25. novembrini 2022 Panamas Panamás, aitas EL aktiivselt kaasa oluliste tulemuste saavutamisele, mis võimaldavad kestlikku kauplemist rohkem kui 500 uue loetellu kantud liigiga. See on väga tähtis, et võidelda üleilmse elurikkuse kadumise vastu, mis ohustab meie tervist, toiduga kindlustatust ja elatusvahendeid.
Faktid elurikkuse kadumise kohta
Miljon liiki on väljasuremisohus
Inimese käe all on radikaalselt muutunud kolm neljandikku Maa pindalast
75% maailma põllukultuuridest sõltub tolmeldajatest
Pool maailma sisemajanduse koguproduktist sõltub loodusest
70% vähiravimitest on looduslikud või loodusest inspireeritud
Kampaania „On the Green Track“
Seoses Euroopa noorteaastaga 2022 toimus enne bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärku kampaania „Green Track“, mis võimaldas kogu Euroopa noortel rääkida oma lootustest ja muredest seoses looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja Euroopa kestliku tulevikuga.
Kampaania „Green Track“ käigus peeti kahekümne ühes liikmesriigis 32 üritust, mis toimusid viieteistkümnes keeles. 9 üritust korraldati veebis, 2 hübriidvormis ja 21 kohapeal. 7 üritust puudutas ringmajandust, 20 bioloogilist mitmekesisust ja loodust, 4 nullsaastet, 16 kliimamuutusi ning 5 eluviisi. Üritustele tuli kohale umbes 1500 huvilist ja veebikampaania kaudu jõudsid üritused rohkem kui kahekümne ühe miljoni inimeseni. Kampaania toimus mitmel kujul, alates vahetusüritustest (riiete ja taimeseemnete vahetamiseks), väliüritustest (rannakoristusaktsioonid ja jalutuskäigud metsas) ja näitustest (tolmeldajate, ohustatud elukohtade ja liikide teemal) kuni konverentside ja avalike arutelude (noortefoorum ja loodusdialoog) ning koolituste ja õpitubadeni (näitlik kohtuistung ja linnulaulu õpituba).
Euroopa looduse kaitsmine ja taastamine
Äärmuslikud ilmastikuolud
2022. aastal koges Euroopa rekordiliselt ulatuslikku põuda. Euroopa põuavaatluskeskuse hinnangu kohaselt vähenes saagikus kogu maailmajaos märkimisväärselt ja energiatootmine kahanes hüdroenergia tootmise vähenemise tõttu.
Suurte jõgede ajalooliselt madala veetaseme tõttu kannatasid ka veeorganismid ning praamitransport. Suvel registreeriti 60%-l ELi territooriumist kõrge põuatase, mille tagajärjel hävisid metsatulekahjude tõttu põllukultuurid ja taristu. Koos elanikkonnakaitsemeetmetega läks see ELile maksma üle 2,4 miljardi euro.
Kõrge temperatuur ja tõsine sademete puudus mõjutasid peaaegu kõiki jõgesid kogu Euroopas, takistades energiatootmist ja jõetransporti.
Neid äärmuslikke ilmastikunähtusi on võimalik tulevikus vältida, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja võideldes kliimakriisiga. ELi ettepanekute pakett „Eesmärk 55“ suurendab selle valdkonna eesmärke ja sihte. Lisaks aitab ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia parandada Euroopa kodanike, põllumajandustootjate ja ettevõtete võimet tulla toime äärmuslike ilmastikuoludega.
Vastavalt kombineeritud põuanäitaja kaardile kehtis septembris 2022 kolmekümne viiel protsendil kogu Euroopa Liidu territooriumist hoiatustase ja kahekümne viiel protsendil häiretase. Mullaniiskus oli kõige puudulikum Lääne Euroopas (Belgias, Hispaanias, Madalmaades, Prantsusmaal, Saksamaal, Ühendkuningriigis ja mujal) ning Ida Euroopa ja Kagu Euroopa riikides. Taimestik oli puudulike sademete ja puuduliku mullaniiskuse tõttu stressis peaaegu kogu Euroopa Liidus. Ka sademete puudus oli teataval määral kogu Euroopa Liidus sarnane. Tavaolukord oli taastunud Kreeka, Hispaania ja Itaalia lõunaosas ning mõnel pool Ida Euroopa riikides. Mullaniiskus ja taimestik oli sel ajal ajutiselt taastunud ainult kaduvväiksel määral.
Metsade ja eluslooduse kaitse
2022. aastal olid suureks probleemiks ka metsatulekahjud – aasta jooksul põles Euroopas rekordiliselt üle 800 000 hektari metsa. Päästemeeskonnad kasutasid Copernicuse hädaolukorra kaardistamise teenust, mis tugineb satelliitfotodele ja muudele ruumiandmetele, et aidata riikidel, sealhulgas Kreekal, Hispaanial, Prantsusmaal ja Portugalil ning mõnel kolmandal riigil, suve jooksul tulekahjude vastu võidelda.
Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem täheldas, et tulekahjuhooaeg ei kestnud ainult juulist septembrini nagu üldjuhul, vaid ka aasta lõpupoole leidis aset mitu kriitilist sündmust. Isegi piirkondi, mida metsatulekahjud varem tavaliselt ei puudutanud, nagu Kesk- ja Põhja-Euroopa, tabasid metsa- ja maastikupõlengud sagedamini. Peale selle asus 38% 2022. aastal põlenud alast Natura 2000 kaitsealadel. Nende alade elurikkusele tekkis rahaliselt mõõtmatus ulatuses kahju, mis muutis ökosüsteemid veelgi haavatavamaks. Euroopa Liidu Solidaarsusfond, mis loodi algselt 2002. aastal selleks, et anda rahalist toetust loodusõnnetustes kannatada saanud piirkondade ülesehitamiseks, võeti 2022. aastal taas kasutusele, et reageerida metsa- ja maastikupõlengute tagajärjel kogu Euroopas tekkinud kahjudele.
Metsad täidavad Euroopa ökosüsteemide ja elurikkuse kaitsmisel olulist rolli. Samuti on metsad kesksel kohal süsiniku püüdmisel, mis muidu satuks atmosfääri ja süvendaks kliimamuutusi. Ühe aasta jooksul põhjustasid metsa- ja maastikupõlengud hinnanguliselt üle 2 miljardi euro majanduslikku kahju, kusjuures atmosfääri paisati üle 25 miljoni tonni CO2. Septembris teatas komisjoni president Ursula von der Leyen oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et ELi tulekahjude õhust kustutamise võimekust kahekordistatakse. Seda võimekust on võimalik kasutada alates järgmisest metsatulekahjude hooajast.
Novembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku esimese kogu ELi hõlmava vabatahtliku raamistiku kohta, mis võimaldab usaldusväärselt sertifitseerida kvaliteetset süsiniku sidumist. Kui see vahend heaks kiidetakse, aitab see võidelda kliimamuutuste vastu ning saavutada ELi kliima-, keskkonna- ja nullsaaste eesmärke.
2022. aasta lõpuks oli ELis kolme miljardi puu istutamise lubaduse raames istutatud peaaegu 9,5 miljonit puud. See lubadus on osa ELi elurikkuse strateegiast aastani 2030 ja ELi metsastrateegiast aastani 2030, milles kohustati Euroopa Liitu istutama 2030. aastaks ELis vähemalt kolm miljardit puud, järgides samal ajal ökoloogilisi põhimõtteid.
Samuti kuulub elurikkuse strateegia juurde ELi muudetud tegevuskava looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks. Selle tegevuskava eesmärk on tagada, et looduslike liikidega kaubitsemise vastased ELi meetmed oleksid igati praeguste probleemidega kooskõlas. Tegevuskava tugineb neljale prioriteedile: looduslike liikidega kaubitsemise põhjustega tegelemine, uute õigus- ja poliitikavahendite uurimine, õigusnormide täitmise tõhusam tagamine ja üleilmse koostöö edendamine.
Süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimine ELis
Selleks et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk, peab EL vähendama oma heitkoguseid miinimumini, kuid neid ei ole võimalik lõplikult kaotada. Ülejäänud heitkoguste tasakaalustamiseks peab EL igal aastal siduma atmosfäärist mitusada miljonit tonni CO2.
Kavandatava raamistiku alusel saaks sertifitseerida järgmised süsinikdioksiidi sidumise liigid.
Süsinikku siduv majandamine, näiteks metsade taastamine ja mulla tervendamine ning märg- ja turbaalade majandamine.
Püsiv säilitamine, näiteks bioenergia tootmine koos CO2 kogumise ja säilitamisega või CO2 kogumine otse atmosfäärist ja selle säilitamine.
CO2 säilitamine kauakestvates toodetes ja materjalides, näiteks puidupõhistes ehitustoodetes.
Tänu ELi sertifitseerimisraamistikule saab neid uusi võimalusi kasutada rohkem ettevõtjaid, põllumajandustootjaid, metsandusspetsialiste ja muid sidusrühmi, kes saavad taotleda sertifikaati ühtlustatud ja usaldusväärse protsessi raames.
Looduse taastamine
Euroopa looduse taastamine alates märgaladest, jõgedest ja metsadest ning lõpetades mere- ja linnakeskkonna ning liikidega on oluline ja kulutõhus investeering meie majandusse, toiduga kindlustatusse, kliimamuutuste vastu võitlemisse ja vastupanuvõime suurendamisse. Samuti aitab see parandada ELi kodanike tervist ja heaolu.
81% elupaikadest on kehvas seisundis.
Iga euro, mis investeeritakse looduse taastamisse, annab tagasi 8–38 eurot.
Üks kolmest mesilas- ja liblikaliigist on vähenemas.
2022. aasta juunis võttis komisjon vastu ettepanekute paketi kahjustatud ökosüsteemide taastamiseks, mis on oluline samm ökosüsteemi kokkuvarisemise vältimisel ning kliimamuutuste ja elurikkuse kadumise halvimate tagajärgede ärahoidmisel. Komisjon on ajakohastamas ka õigusakte, millega tagatakse kvaliteetsete ja mitmekesiste seemnete ja taimse paljundusmaterjali kättesaadavus, et saavutada kestlikkuse, kliimamuutustega kohanemise ja elurikkuse eesmärgid.
Programm LIFE on ELi keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahend. See loodi 1992. aastal ning selle raames on kaasrahastatud üle 5500 projekti kõikjal ELis ja ka väljaspool. Pärast programmiga liitumist 2022. aasta juunis võib selle rahalistest vahenditest kasu saada ka Ukraina. See tähendab, et ta võib saada toetust oma keskkonna taastamiseks pärast Venemaa agressioonisõja põhjustatud rasket kahju, millel on saaste ja hävinud ökosüsteemide kõrval veel muud pikaajalised tagajärjed. Lühemas perspektiivis saab programmist LIFE toetada Ukraina ülesehitustöid vajaduste analüüsiga ning aidata puhastada saastest mulda ja vett. Selleks võidakse muu hulgas kasutada looduspõhiseid lahendusi. Ukraina on Islandi järel teine programmiga LIFE ühinenud ELi-väline riik.
Nullsaaste saavutamine
Kooskõlas eesmärgiga olla 2050. aastaks vaba saastest tekkivast kahjust tegi komisjon oktoobris ettepaneku kehtestada rangemad eeskirjad välisõhu, pinna- ja põhjavee saasteainete ning asulareovee puhastamise suhtes. Lõppkokkuvõttes parandavad need eeskirjad rahvatervist, vähendades enneaegseid surmajuhtumeid ja pikaajalisi tervishoiukulusid.
Õhu kvaliteet
Kavandatavate uute normidega
- kehtestatakse ELi jaoks 2030. aasta vahepealsed õhukvaliteedi nõuded, mis on paremini vastavuses Maailma Terviseorganisatsiooni suunistega;
- vähendatakse Maailma Terviseorganisatsiooni suunistes ette nähtud taset ületavast peamise saasteaine PM2.5 tasemest tingitud surmajuhtumite arvu kümne aasta jooksul üle 75%;
- tagatakse, et ELi õhukvaliteedi eeskirjade rikkumise korral on õhusaaste tõttu tervisekahju kannatanud inimestel õigus saada hüvitist ning õigus valitsusvälise organisatsiooni esindusele kahju hüvitamiseks esitatud kollektiivhagi korral;
- kaasneb kulu, mis jääb alla 0,1% sisemajanduse koguproduktist ning on seega vähemalt seitse korda väiksem kui majandusele ja ühiskonnale tulenev võimalik kasu.
Vee kvaliteet
Uute ettepanekutega on ette nähtud
- uued ja rangemad nõuded seoses mitmesuguste pinna- ja põhjavees leiduvate kahjulike ainetega;
- liikmesriikide kohustus võtta meetmeid selliste saasteainete sisalduse vähendamiseks;
- kulutõhusam ja õiglasem reoveekäitlus, mis toimub kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab;
- ennetusmeetmed tööstusele (muude või väiksemas mahus tööstuskemikaalide kasutamine) ja põllumajandustootjatele (näiteks väiksemas mahus või vähem kahjulike pestitsiidide kasutamine).
Ettepanekud vastavad ka konkreetsetele nõudmistele, mis esitati Euroopa tuleviku konverentsil (vt 9. peatükk), kus kodanikud kutsusid üles vähendama märgatavalt keemiliste pestitsiidide ja väetiste kasutamist ning arendama kestlikku põllumajandust.
Lisaks esitasid EL ja Vahemere piirkonna riigid edukalt Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile ettepaneku määrata Vahemeres kindlaks väävliheite kontrolli piirkond. Eesmärk on parandada õhu ja vee kvaliteeti, vähendades laevanduses tekkivaid väävliga seotud saasteaineid.
Taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse ettepanekuga kehtestatakse meetmed, millega vähendatakse ELi toidusüsteemi ökoloogilist jalajälge ning aidatakse leevendada kliimamuutustest ja elurikkuse kadumisest juba tekkinud majanduslikku kahju. Selle eesmärk on vähendada 2030. aastaks kemikaalide ja ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50% võrra ning võtta kasutusele keskkonnasõbralikumaid kahjuritõrjemeetodeid. Kooskõlas Natura 2000ga keelatakse kõigi pestitsiidide kasutamine linnade haljasaladel, sealhulgas avalikes parkides või aedades, mänguväljakutel, koolides, vaba aja veetmise või spordiväljakutel, avalikel teedel ja kaitsealadel.
Transpordi- ja tööstusheite vähendamine
2022. aastal käivitas EL ka taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega kütuste väärtusahela tööstusliidu, uue algatuse, mille eesmärk on edendada taastuvkütuste ja vähese CO2-heitega kütuste tootmist ja tarnimist lennunduses ja veetranspordis. Tööstusliidu tegevus on oluline selleks, et tagada vajalikud alternatiivkütused sektorites, kus CO2-heidet on raske vähendada, näiteks lennundus- ja merendussektoris. Lisaks tehti nendes sektorites edusamme ka alternatiivkütuste kasutamist käsitlevate eeskirjade väljatöötamisel. Kui need eeskirjad 2023. aastal edukalt vastu võetakse, annavad need selge suuna kõnealustes sektorites CO2-heite vähendamiseks.
Komisjoni ettepanek tööstusheidete direktiivi ajakohastamiseks vähendab märkimisväärselt tööstusrajatistest ja Euroopa suurimatest loomakasvatusettevõtetest pärinevaid kahjulikke heiteid, tagades samal ajal pikaajalise investeerimiskindluse, soodustades innovatsiooni ning suurendades Euroopa energia- ja ressursisõltumatust. Läbivaatamine toetub kehtivale direktiivile, mis hõlmab ligikaudu 50 000 suurt agrotööstuslikku käitist Euroopas. Nad peavad järgima heite piirnorme, kasutades tööstuse, riiklike ja ELi ekspertide ning kodanikuühiskonna poolt kindlaks määratud parimaid võimalikke tehnikaid. Uued eeskirjad hõlmavad eestvedajatele tõhusamat lubade andmist ning sihipärasemat toetust innovatsioonile ja ringmajandusse tehtavatele investeeringutele. See tugevdab seoseid saaste vähendamise ja CO2-heite vähendamise vahel ning suurendab läbipaistvust ja üldsuse osalemist loamenetluses.
Novembris esitas komisjon ka ettepaneku uute heitenormide kohta. Uute Euro 7 normide eesmärk on tagada, et autod, kaubikud, veokid ja bussid oleksid palju puhtamad, eriti linnades, kus õhusaaste probleemid on kõige suuremad, ja palju pikema aja vältel, kui praegu kehtivad eeskirjad seda nõuavad. Ettepanekus käsitletakse summutitorudest, piduritest ja rehvidest tulenevaid heiteid. Samuti aitab see kaasa uute rangemate õhukvaliteedi normide kehtestamisele. Lisaks muudetakse Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister ELi tööstusheidete portaaliks, kus kodanikud saavad teavet saastava tegevuse kohta oma lähiümbruses.
Mis on uut Euro 7 määruses?
Kõigi sõiduautode, kaubikute, veoautode ja busside jaoks:
piirangud piduritest tulenevale heitele
normid rehvidest tuleneva mikroplastireostuse reguleerimiseks
sõidukid peavad heitenormidele vastama pikema aja jooksul
tõhusamad heitekatsed
digitaalne vastavuskontroll
paremini korraldatud turujärelevalvekatsed
Sisepõlemismootoriga sõidukite jaoks:
kütuse- ja tehnoloogianeutraalsed heite piirnormid
täiendavate saasteainete reguleerimine
mitmekesisemate sõiduoludega maanteekatsed
Elektrisõidukite ja pistikühendusega hübriidsõidukite jaoks:
akude vastupidavuse nõuded
Mahepõllumajanduse ja kvaliteetse toidu edendamine
Kestlik põllumajandus ja pestitsiidide kasutamise vähendamine on pikaajalise toiduga kindlustatuse tagamisel otsustava tähtsusega. 2021. aastal esitasid liikmesriigid komisjoni soovituste alusel oma kavad ühise põllumajanduspoliitika reformimiseks. 2022. aasta augustis kiitis komisjon need ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavad ametlikult heaks. Strateegiakavades kirjeldatakse, kuidas iga liikmesriik kavatseb kasutada otsetoetusi ja majanduslikult sekkuda maaelu arengu toetamiseks. 2023. aastal jõustuv uus õigusakt sillutab teed õiglasemale, keskkonnahoidlikumale ja tõhusamale põllumajanduspoliitikale. Selle eesmärk on tagada Euroopa põllumajandustootjatele kestlik tulevik, pakkuda sihipärasemat toetust väiksematele põllumajandusettevõtetele ja võimaldada ELi liikmesriikidele suuremat paindlikkust meetmete kohandamisel kohalikele tingimustele.
Märtsis võttis komisjon vastu ettepaneku tugevdada geograafiliste tähiste, sealhulgas põllumajandustoodete, veini ja piiritusjookide nimetuste kaitse süsteemi. Geograafiliste tähiste süsteem kaitseb konkreetsete toodete nimetusi, et edendada nende toodete geograafilise päritoluga seotud ainulaadseid omadusi, tunnuseid või mainet ning nende tootmisega seotud traditsioonilisi eriteadmisi.
ELi maheauhindade avatseremoonia toimus Belgias Brüsselis ELi mahepäeval 2022. aasta septembris. Kaheksa võitjat Belgiast, Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Horvaatiast, Itaaliast, Austriast ja Rootsist on aidanud oma tegevusega kaasa Euroopa mahepõllumajandussektori kasvule ja innovatsioonile ning andnud panuse põllumajanduse kliima- ja keskkonnamõju vähendamisse.
Kestlik eluviis
Linnadel ja kodanikel on täita keskne roll rohelise ja kestliku Euroopa loomisel. ELi eesmärk on rahaliselt ja keskkonnaalgatuste kaudu toetada inimestele toetuvaid projekte ja kohalikke omavalitsusi selle uue maailma ühisel kavandamisel.
2022. aastal allkirjastasid 100 linnapead üle kogu ELi roheliste linnade leppe, kohustudes oma linnades tegelema viie keskkonnajuhtimise valdkonnaga: õhk, vesi, loodus ja elurikkus, ringmajandus ja jäätmed ning müra. ELi algatuse eesmärk on muuta linnad puhtamaks, keskkonnahoidlikumaks ja tervemaks.
Esimest korda 2020. aastal välja kuulutatud algatus „Uus Euroopa Bauhaus“ koondab endas kodanikke, eksperte, ettevõtjaid ja institutsioone, et kujundada ümber kestlik eluviis nii Euroopas kui ka mujal. Lisaks eksperimenteerimise ja teabevahetuse platvormi loomisele toetab algatus positiivseid muutusi, pakkudes kauneid, kestlikke ja kaasavaid projekte, millele on võimalik taotleda ELi rahastamist.
Selleks et toetada linnade innovatsiooni ning suutlikkust ja teadmisi kestliku tuleviku ülesehitamisel, loodi Euroopa Regionaalarengu Fondi raames Euroopa linnaarengu algatus. Oktoobris avaldatud esimese projektikonkursi raames eraldati 50 miljoni euro ulatuses ELi rahalisi vahendeid uuenduslike uue Euroopa Bauhausi projektide toetamiseks. Linnu kutsuti üles esitama projektiideid, mis käsitlevad ringmajandust, CO2-neutraalsust, kultuuripärandi säilitamist, hoonete kohandamist taskukohaste eluasemete jaoks ning linnaruumide taaselustamist kooskõlas uue Euroopa Bauhausi väärtustega, milleks on kestlikkus, kaasatus ja esteetika.
2022. aasta uue Euroopa Bauhausi auhindade võitjad kuulutati välja juunis peetud esimesel uue Euroopa Bauhausi festivalil, mis tõi kokku inimesed kogu EList, et tähistada ja jagada rohujuure tasandi ja loomingulisi lähenemisviise rohepöörde elluviimisel. Auhinnad läksid 15 liikmesriigi projektidele.
Noorte uuendusliku vaimu rõhutamiseks antakse algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ tõusva tähe auhind alla 30-aastaste inimeste väljatöötatud projektidele. Euroopa noorteaasta 2022 puhul ühendati „Uus Euroopa Bauhaus“ algatusega „DiscoverEU“. See on iga-aastane algatus, mis aitab 18-aastastel Euroopas tasuta reisida. Sellega seoses töötati osalejate jaoks välja uus Euroopa Bauhausi marsruut.
Koos kliimaalast haridust edendava koalitsiooniga esitas EL õpikohtade ümberkujundamise üleskutse, et luua võrgustik õpiruumide ümberkujundamiseks kogu ühiskonnas.
Vastusena Ukraina sõjale analüüsivad algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ eksperdid erakorralisi eluasemevajadusi ja kavandavad sõjajärgseks ülesehitustööks valmistumisel kestlikke eluasemeid (vt 1. peatükk).
Kestlik ja arukas liikuvus
Komisjon käivitas ametlikult nullheitega lennunduse liidu, mis on era- ja avaliku sektori sidusrühmade vabatahtlik Euroopa algatus, millega valmistatakse ette vesinikkütusega ja elektriliste õhusõidukite kasutuselevõttu ärilistel eesmärkidel. 2050. aastaks hinnanguliselt 26 000 nullheitega õhusõiduki kasutusele võtmisega täidab liit kohustuse viia sektor kooskõlla ELi kliimaeesmärkidega.
2022. aastal jõustus ELi sõidukite üldist ohutust käsitlev määrus, millega tagatakse autode ja muude sõidukite ohutus ning kehtestatakse samal ajal ka automatiseeritud sõidukite raamistik. See on esimene omataoline raamistik maailmas ning sellega kaitstakse tarbijaid, edendatakse innovatsiooni ja parandatakse Euroopa autotööstuse konkurentsivõimet.
Toetus avaliku sektori keskkonnahoidlikumaks muutmisele
Komisjoni tehnilise toe rahastamisvahendist rahastati riikidevahelist projekti, mille eesmärk on tugevdada avaliku sektori pikaajalist kestlikkust ja minimeerida selle kahjulikku mõju keskkonnale. Projektiga püütakse ka edendada avaliku poliitika tõhusust, vastutustundlikkust ja läbipaistvust.
Seni on 23 liikmesriigi haldusasutused vahetanud teadmisi ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas oma eelarvet kulutades paremini hoida kliimat, näiteks osta väiksema keskkonnamõjuga teenuseid ja kaupu ning edendada keskkonnahoidlikku liikuvust ja kestlikke ärireise.
Komisjon investeerib rohelist kokkulepet toetava ELi rahastamisvahendi, 2021.–2027. aasta Euroopa ühendamise rahastu raames mitmesugustesse transporditaristu projektidesse kogu ELis. Nende projektide eesmärk on parandada piiriülest taristut ja edendada uusi tehnoloogiaid. Sellisteks projektideks on näiteks Lyoni-Torino tunnel, Fehmarni väina püsiühendus ja Rail Baltica projekt.
Et Euroopa transporditaristut oleks võimalik kasutada nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel, võttis komisjon vastu sõjaväelise liikuvuse tegevuskava ja kiirendas sõjaväelist liikuvust toetavatele projektidele mõeldud toetuste andmise protsessi. Muud projektid aitavad luua taristut energiatõhusa ja nullheitega liikuvuse prognoositavaks suurendamiseks.
Euroopa ühendamise rahastu raames on üleeuroopalise transpordivõrgu projektide kaasrahastamiseks ELi liikmesriikides ette nähtud kokku 25,8 miljardit eurot toetusi.
Euroopa raudteeaasta 2021 järel alustas EL oma uue pikamaa ja piiriülese raudtee-reisijateveo edendamise tegevuskava rakendamist. Komisjon on kutsunud raudteeveoettevõtjaid, taristuettevõtjaid ja riiklikke ametiasutusi üles pakkuma välja piiriüleseid katseteenuseid, millega kõrvaldataks piiriülesel raudteeveol alles jäänud takistused. Üleminek kestlikule transpordile on osa terviklikust rohelise kokkuleppe paketist ning see tagab, et ELi kogukonnad ja majandus suudavad tervislikus ja turvalises keskkonnas ka pärast 2050. aastat jõudsalt areneda.
Piiriülest reisirongiliiklust tuleb elavdada
Piiriülest reisirongiliiklust tuleb elavdada. Aastal 2018 oli 7 protsenti reisijateveost Euroopa Liidu raudteedel piiriülene, samal ajal kui kaubaveo puhul oli see näitaja 52 protsenti. Kui aastal 2001 sõitis nädalas 2545 piiriülest tavapikamaa reisirongi, siis aastal 2019 oli neid juba 2804 ning selliste kiirrongide arv kasvas peaaegu kaks korda, suurenedes kuuesaja kolmekümne seitsmelt aastal 2001 tuhande kahesaja neljakümne neljani aastal 2019. Samal ajal kahanes märkimisväärselt piiriüleste ööreisirongide arv nädalas, vähenedes tuhande kahesaja viiekümne seitsmelt aastal 2001 neljasaja neljakümne viieni aastal 2019. Kokkuvõttes suurenes piiriüleste kiirrongiteenuste kogumaht 95 protsenti, piiriülesed öörongiteenused vähenesid 65 protsenti ja piiriüleste raudtee veoteenuste kogumaht kasvas 1 protsent.
4. Digiajastule vastav Euroopa
Sissejuhatus
ELi kliimaneutraalsuse eesmärgiga on tihedalt seotud ELi siht viia Euroopa digiajastusse. Kümneaastane kava, mida tuntakse ka digikümnendi nime all, sisaldab avalike teenuste ja ettevõtete digiülemineku eesmärke. Luuakse digitaristud, nagu 5G võrk ja superarvutid, ning kindlustatakse, et ELi kodanikel on vajalikud oskused, et digikeskkonnas enesekindlalt tegutseda. ELi 2022. aastal vastu võetud digikümnendi poliitikaprogrammiga 2030 tagatakse, et liikmesriigid saavutavad need eesmärgid.
Euroopa digikümnend aitab liikuda turvalisema ja kestlikuma maailma poole. Selleks astus EL 2022. aastal samme küberturvalisuse normide ajakohastamiseks, digiõiguste tunnustamiseks ja digiteenuste osutajate vastutuse suurendamiseks, luues samal ajal vajaliku digitaristu ja toetades digioskuste arendamist. Samuti pani EL ette kehtestada uued eeskirjad õiglasema juurdepääsu kohta andmetele ning tegi edusamme eri sektorite digiülemineku reguleerimisel.
Digiüleminek kodanike jaoks
Euroopa digikümnendi keskmes on inimkesksus digiüleminekul. See tähendab, et üksikisikute õigusi ja vabadusi tuleb austada internetis samamoodi nagu mujal. 2022. aastal võttis EL vastu deklaratsiooni digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks. Deklaratsioonis on esitatud selged võrdlusalused, et tagada inimeste kaitstus ja võimekus uute tehnoloogiate kasutamisel.
Esimene põhimõte on inimesekesksus. Digitehnoloogia peaks kaitsma inimeste õigusi, toetama demokraatiat ning tagama, et digivaldkonnas tegutsevad kõik vastutustundeliselt ja turvaliselt. Euroopa Liit propageerib neid väärtusi kogu maailmas. Teine põhimõte on solidaarsus ja kaasavus. Tehnoloogia peaks inimesi ühendama, mitte lahutama. Kõigil peaks olema juurdepääs internetile, digioskustele, digitaalsetele avalikele teenustele ja õiglastele töötingimustele. Kolmas põhimõte on valikuvabadus. Inimesed peaksid saama kasu õiglasest internetikeskkonnast, neid ei tohiks ohustada ebaseaduslik ja kahjulik sisu ning nad peaksid oskama suhelda uute ja arenevate tehnoloogiatega, nagu tehisintellekt. Neljas põhimõte on osalus. Kodanikud peaksid saama osaleda demokraatlikus protsessis kõigil tasanditel ning neil peaks olema kontroll oma andmete üle. Viies põhimõte on ohutus ja turvalisus. Digikeskkond peaks olema ohutu ja turvaline. Kõigil kasutajatel lastest vanuriteni peaks olema vajalikud oskused ja nad peaksid olema kaitstud. Kuues põhimõte on kestlikkus. Digitaalsed seadmed peaksid toetama kestlikkust ja rohepööret. Inimesed peavad teadma, milline on nende seadmete keskkonnamõju ja energiakulu.
Küberturvalisus ja vastupidavus
Kuna eurooplased veedavad aina enam aega internetis ja ühiskond on üha rohkem võrgustunud, on küberohud aina levinumad ja võivad potentsiaalselt rohkem kahju teha. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu kujutab endast enneolematut ohtu ka Euroopa küberkaitsele.
2022. aastal ajakohastas EL õigusakte meetmete kohta, millega saavutada ühise küberturvalisuse kõrge tase kõigis liikmesriikides. 2022. aasta detsembris avaldatud uued normid, mida tuntakse küberturvalisuse 2. direktiivina (NIS2), asendasid 16. jaanuaril 2023 eelmise võrgu- ja infoturbe direktiivi. Uute normidega laiendatakse nende kriitilise tähtsusega üksuste ja sektorite loetelu, kes peavad võtma riskijuhtimismeetmeid, et aidata tõsta Euroopas küberturvalisuse üldist taset.
Laiendatud kohaldamisala: rohkem sektoreid ja teenuseid elutähtsate või oluliste üksustena
Üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujad
Reovee- ja jäätmekäitlus
Teatavate elutähtsate toodete (nt ravimid, meditsiiniseadmed ja kemikaalid) tootmine
Toiduainetööstus
Digiteenused (nt sotsiaalvõrgu-teenuste platvormid ja andmekeskusteenused)
Kosmosetööstus
Posti- ja kulleriteenused
Avalik haldus
© Adobe Stock
Elutähtis taristu, nagu merealused kaablid ning transpordi- ja sidekanalid, on sageli tihedalt seotud paljude erinevate digiteenustega. Seetõttu tuleb seda taristut kaitsta. Nord Streami gaasijuhtmete saboteerimine ja muud intsidendid on selge märk sellest, et ELi elutähtis taristu on ohus. Hiljuti kokku lepitud õigusaktid tagavad ELile peagi ajakohastatud ja tervikliku õigusraamistiku nii elutähtsa taristu füüsilise kui ka küberturvalisusalase vastupidavuse tugevdamiseks.
Võttes arvesse kiiresti muutuvaid ohte, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku tugevdada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu varajase hoiatamise ja elutähtsa taristu häiretele reageerimise suutlikkust. Samuti kutsutakse ettepanekus üles tugevdama elutähtsa taristu vastupidavuse alal koostööd peamiste partnerite ja naaberriikidega.
Seoses igapäevaelus kasutatavate digitoodetega esitas komisjon 2022. aasta septembris ettepaneku uue küberkerksuse määruse kohta. Paljudel toodetel, näiteks beebimonitoridel, nutiseadmetel või hääljuhtimisega kõlaritel, on praegu madal küberturvalisuse tase, millest annavad märku laialt levinud nõrkused ja ebajärjekindlad turvauuendused. Lisaks on nende toodete kasutajatel sageli raske teada saada, kas tooted on küberohtude eest kaitstud. Uue ettepanekuga tagatakse, et tootjad parandavad oma toodete turvalisust ja turvaomaduste läbipaistvust.
Digiteenuste määrus ja digiturgude määrus
Digiplatvormid on tänapäeva digimaailma oluline osa. Need võimaldavad inimestel internetis suhelda, teavet saada ja ostelda. Samal ajal võivad need endas kätkeda ka ohte, mis on seotud ebaseadusliku või kahjuliku sisu ja ebaausate turutavadega. Seepärast võttis EL vastu digiteenuste määruse ja digiturgude määruse, mis mõlemad jõustusid 2022. aasta novembris.
Digiteenuste määrusega kehtestatakse täiesti uus standard digiplatvormide ja otsingumootorite vastutuse kohta ebaseadusliku ja kahjuliku sisu käsitlemisel. Seda hakatakse väga suurte digiplatvormide ja väga suurte otsingumootorite suhtes kohaldama 2023. aasta sügise paiku ning kõigi teiste platvormide suhtes 2024. aasta veebruaris. Määrus aitab inimesi ja nende põhiõigusi internetis paremini kaitsta. Teenuseosutajad saavad kasu ühtsetest siseturu eeskirjadest ja väiksematel platvormidel on lihtsam laieneda.
Digiturgude määrus, mida hakatakse kohaldama alates 2. maist 2023, pärsib suurte digiplatvormide (nn pääsuvalitsejate) ebaausaid tavasid. Kõik pääsuvalitsejad määratakse kindlaks 6. septembriks 2023 ja nad peavad täitma määruses sätestatud kohustused hiljemalt 6. märtsiks 2024. Määrus sisaldab loetelu sellest, mida pääsuvalitsejad peavad tegema ja mida nad teha ei tohi. Näiteks ei ole neil enam võimalik seada oma tooteid teistest platvormil pakutavatest samalaadsetest toodetest järjekorras ettepoole.
Pääsuvalitsejad
Pääsuvalitsejad on digiplatvormid,
- millel on enam kui 45 miljonit aktiivset lõppkasutajat kuus;
- mille viimase kolme majandusaasta käive oli 7,5 miljardit eurot või rohkem.
Pääsuvalitsejatel ei ole lubatud
- reklaamida oma tooteid teiste omadest rohkem;
- piirata maksmisvõimalusi üksnes oma makseteenusega;
- taaskasutada ühe teenuse käigus kogutud isikuandmeid teise teenuse osutamiseks;
- kehtestada ärikasutajatele ebaõiglaseid tingimusi;
- eelinstalleerida teatavaid tarkvararakendusi;
- kehtestada piiranguid platvormi ärikasutajatele;
- kasutada teatavaid komplektina müügi võtteid (näiteks müüa eri tooteid paketina).
Kui ettevõtja neid uusi kohustusi ei täida, võib ta saada trahvi, mis moodustab kuni 10% (korduva rikkumise korral kuni 20%) tema üleilmsest käibest.
Lühiajalise majutuse üüriteenuse platvormide reguleerimine
Turistide kaitsmiseks tegi komisjon ettepaneku muuta lühiajaliste üüribroneeringute ja majutuse andmed läbipaistvamaks. Eelkõige puudutab see omanditeavet, aadresse ja ettevõtete registreerimisnumbreid. See võimaldab linna ametiasutustel töötada koos broneerimisplatvormidega, et võtta maha loata kuulutused ja kaitsta tarbijaid ebaseadusliku majutuse broneerimise eest.
Veel kümme aastat rändlust
Tänu 2022. aasta juulis jõustunud uuele ja täiustatud rändlusteenuse määrusele saavad ELi elanikud liidus reisides veel vähemalt kümme aastat rännelda nagu kodus ja kasutada välismaal suuremat mobiilse andmeside kiirust. Samuti saavad nad teavet teenuste kohta, millega kaasnevad lisakulud, ja on paremini kaitstud ootamatute tasude eest, kui telefon automaatselt satelliitvõrguga liitub. Nad saavad teavet ka alternatiivsete viiside kohta, kuidas saada teises ELi riigis ühendust hädaabiteenistustega.
Ühtne laadija
Tänu uutele normidele saavad ELi tarbijad varsti kasutada kõigil elektroonikaseadmetel sama laadijat ja loobuda iga uue seadmega uue laadija ostmisest. 2024. aasta lõpuks peavad kõik ELis müüdavad mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja kaamerad olema varustatud USB-C laadimispordiga. Alates 2026. aasta kevadest laieneb kohustus ka sülearvutitele. See võimaldab tarbijatel vähendada elektroonikajäätmeid.
Millised elektroonikaseadmed direktiivi alla kuuluvad?
Ühtse laadija direktiivi alla käivad järgmised elektroonikaseadmed: mobiiltelefonid, hiired, klaviatuurid, sülearvutid, e-lugerid, kaasaskantavad navigatsioonisüsteemid, kaasaskantavad kõlarid, kõneklapid, kõrvaklapid, nööpkõrvaklapid, käeshoitavad videomängukonsoolid, digikaamerad ja tahvelarvutid.
Pildid © Adobe Stock
Digitehnoloogia tööstuse hüvanguks
Ühenduvus
Parem ühenduvus parandab elukvaliteeti ja toetab majandust. Samuti muutub see üha olulisemaks kestliku eluviisi jaoks. Kuid linna-, maa- ja äärepoolsete piirkondade vahel on endiselt digilõhe.
ELi liikmesriigid on võtnud kohustuse investeerida taaste- ja vastupidavusrahastust ligikaudu 130 miljardit eurot digipöördele kaasa aitavatesse meetmetesse, muu hulgas ühenduvusmeetmetesse. See näitaja vastab 26%-le liikmesriikide poolt rahastu raames 2022. aasta lõpuks taotletud vahendite kogusummast ning ületab tunduvalt digivaldkonna kulutuste jaoks kehtestatud 20% miinimumnõuet (taaste- ja vastupidavuskavade kohta leiate rohkem teavet 6. peatükis).
27 riiklikku taaste- ja vastupidavuskava sisaldavad ühenduvusmeetmeid, mille maht on kokku ligikaudu 16,5 miljardit eurot. Et toetada innovatsiooni ja kestlikkust, on eesmärk võtta järgmise nelja aasta jooksul kasutusele digivõrgu taristu. Seda ka maa- ja äärepoolsetes piirkondades, et võimaldada neil jõudsalt areneda. EL suurendab investeeringuid ühenduvusse ka uue Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, InvestEU ja Euroopa Investeerimispanga laenude kaudu.
2022. aastal käivitas komisjon esimesed projektikonkursid Euroopa ühendamise rahastu programmi raames, et parandada ELi ühenduvustaristut. Komisjon kaasrahastab algatusi, mille eesmärk on varustada Euroopa peamised transpordimarsruudid ja kohalikud kogukonnad 5G ühendusega, võtta kasutusele või ajakohastada olulisi võrke, mis toetavad kõrgtehnoloogiat, ning teha ettevalmistusi kõikjal ELis toimivate digiplatvormide loomiseks transpordi- ja energiataristu jaoks.
Programm „Digitaalne Euroopa“
Programm „Digitaalne Euroopa“, mille 2021.–2027. aasta eelarve on 7,5 miljardit eurot, on esimene ELi rahastamisprogramm, mille eesmärk on viia digitehnoloogia avalike haldusasutuste, ettevõtete ja kodanikeni.
2022. aastal kuulutati välja mitu projektikonkurssi. Need hõlmasid rahastamisvõimalusi andmeruumide, plokiahela taristute, kõrgema taseme digioskuste kursuste ja tehisintellekti jaoks ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise küberturvalisusalase koostöö parandamiseks.
Lisaks käivitati projektikonkursid seoses riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluskeskustega, täiustatud riiklike kvantsidetaristu süsteemide ja võrkude kasutuselevõtuga ning Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega.
Kiibimäärus: Euroopa konkurentsivõime tugevdamine
Kiibid ja pooljuhid on kõigis elektroonikatoodetes alates nutiseadmetest kuni kosmose- ja kaitsesüsteemideni. Neil on tänapäeva majanduses ja meie igapäevaelus keskne roll. Hiljutine ülemaailmne kiibipuudus on häirinud tarneahelaid, põhjustanud toodete nappust (autodest meditsiiniseadmeteni) ja mõnel juhul sundinud isegi tehaseid sulgema.
Selliste häirete vältimiseks tulevikus tegi EL ettepaneku võtta vastu kiibimäärus, mis aitab luua ELi pooljuhtide ökosüsteemi ja millel on mitu strateegilist eesmärki. Üks eesmärk on tugevdada ELi juhtpositsiooni teadusuuringute ja tehnoloogia valdkonnas, et parandada ELi innovatsioonivõimet kõrgtehnoloogiliste kiipide projekteerimisel, tootmisel ja pakendamisel. Ühtlasi on kiibimääruse eesmärk vähendada oskuste nappust kõrgtehnoloogilises tootmises, et EL jääks selles olulises valdkonnas maailma tipptalentide jaoks atraktiivseks kohaks.
Euroopa andmestrateegia edusammud
Andmed – eelkõige tööstusandmed – aitavad digimajandust hoogustada, kuid nende potentsiaal on endiselt suures osas kasutamata. 2022. aastal esildatud andmemäärus sisaldab norme, mis käsitlevad ELis loodud andmete kasutamist ja neile juurdepääsu võimaldamist kõigis majandussektorites.
Euroopa andmestrateegia 2020 eesmärk on muuta Euroopa Liit andmepõhise ühiskonna liidriks. Andmehaldust käsitlev õigusakt 2020 hõlbustab andmete jagamist sektorite ja liikmesriikide vahel. Andmemääruses 2022 selgitatakse, kes võib andmete põhjal väärtust luua. Kümme ühtset Euroopa andmeruumi alates tööstusest kuni liikuvuseni ning Euroopa rohelisest kokkuleppest kuni energeetika ja terviseni. Tarbijad ja ettevõtjad loovad andmeid, kasutades tooteid ja teenuseid. Andmemäärus muudab järelturu teenuste hinnad ja andmeühendusega objektide parandamise nende jaoks odavamaks. Tehase roboti katkimineku korral on praegu ainult tootjal juurdepääs andmetele, mis ei jäta ettevõtjale muud võimalust kui kutsuda tootja parandama. Tulevikus võib kasutaja nõuda, et andmetele pääseks ligi ka odavama remonditeenuse pakkuja. Samuti avanevad tarbijatele ja ettevõtjatele uued võimalused kasutada teenuseid, mis sõltuvad juurdepääsust andmetele. Kui põllumajandustootjal on eri tootjate seadmed (traktor, automaatne niisutussüsteem), ei saa ta nende andmeanalüüsi mujalt tellida. Põhjus on selles, et kõik tootjad on andmed lukustanud. Tulevikus on tal võimalus saada oma vajadustele vastavaid nõuandeid ettevõtjalt, kes kogub andmeid eri seadmetest. Samuti võiks tarbijatel ja ettevõtjatel olla parem juurdepääs nende seadme kogutud või toodetud andmetele. Kui baariomanik soovib pakkuda paremat kohvi ja kohvimasina tootja soovib oma toodet täiustada, siis praegu on ainult tootjal juurdepääs masina toodetud andmetele, et konstrueerida järgmise põlvkonna kohvimasinaid, kuid baariomanikul puudub vähimgi juurdepääs. Andmemääruses on sätestatud, et tulevikus pääsevad kõigile masina kogutud andmetele ligi mõlemad pooled.
Lisaks aitab algatus „GreenData4All“ viia ellu Euroopa rohe- ja digipööret – sellega ajakohastatakse ELi eeskirju georuumiliste keskkonnaandmete ja üldsuse keskkonnateabele juurdepääsu kohta. Eesmärk on teha andmed innovatsiooni ja tõenditel põhinevate otsuste jaoks kergemini kättesaadavaks.
ELi tervishoiu digiüleminek
Terviseandmed annavad tervishoiuteenuste osutajatele ja teadlastele väärtuslikku teavet. COVID-19 pandeemia kiirendas digitaalsete tervishoiutoodete ja -teenuste väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning muutis telemeditsiini tavapäraseks. Lisaks näitas see, et ajakohased ja usaldusväärsed FAIR-andmed (leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad andmed) on keskse tähtsusega tõhusa ravi pakkumisel kriisi ajal ja tõhusa ravi väljatöötamisel.
Ühtne Euroopa terviseandmeruum, mille kohta tehti ettepanek 2022. aasta mais, on esimene ELi andmestrateegiast tulenev valdkondlik ühine andmeruum ja Euroopa terviseliidu loomise lahutamatu osa. Selles on kesksel kohal üksikisiku huvid ja õigused.
Eesmärk on tagada, et ELi inimestel oleks suurem kontroll oma elektrooniliste terviseandmete üle ja et neil oleks võimalik neid andmeid enda valitud arstiga jagada, seda ka teises liikmesriigis. Samuti tagatakse sellega õigusraamistik, mis hõlmab usaldusväärseid ELi ja liikmesriikide juhtimismehhanisme ja turvalist töötlemiskeskkonda. See annab teadlastele, novaatoritele, poliitikakujundajatele ja reguleerivatele asutustele ELi ja liikmesriikide tasandil juurdepääsu asjakohastele elektroonilistele terviseandmetele, et edendada diagnoosimist, ravi ja inimeste heaolu, ning toob kaasa parema ja teadliku poliitika. Eesmärk on ka aidata eeskirjade ühtlustamise kaudu kaasa digitaalsete tervishoiutoodete ja -teenuste tõelise ühtse turu loomisele ning suurendada seeläbi tervishoiusüsteemi tõhusust.
Kosmos
Euroopa kosmoseprogramm pakub väärtuslikke andmeid ja teenuseid, mis aitavad võidelda kliimamuutuste vastu, toovad kodanikele sotsiaal-majanduslikku kasu, võimaldavad digiinnovatsiooni ja vastavad tekkivatele ühenduvusvajadustele. 2022. aasta novembris saavutasid EL ja liikmesriigid poliitilise kokkuleppe käivitada aastateks 2023–2027 turvalise ühenduvuse programm, mille eelarve on 2,4 miljardit eurot. Programmi raames, uue kosmosepõhise turvalise ühenduvussüsteemi abil võetakse ELi jaoks kasutusele satelliitide kogum nimega IRIS2 (Infrastructure for Resilience, Interconnectivity and Security by Satellite). See tipptasemel süsteem tagab usaldusväärse, kulutõhusa ja üliturvalise ühenduvuse valitsustele, ettevõtjatele ja kodanikele kõikjal Euroopas ja mujalgi. See täiendab ELi olemasolevaid süsteeme, nagu Copernicus, Galileo, Euroopa Liidu riikliku satelliitside programm ja Euroopa kvantkommunikatsiooni taristu, ning tugineb neile.
Euroopa Komisjon käivitas Euroopa noorteaasta raames Euroopa ja Aafrika üliõpilastele nimekonkursi, et leida nimi ELi uuele kosmosepõhisele ühenduvussüsteemile. Võitis nimi IRIS2, mille pakkus välja kaks tudengit.
Tehti umbes 500 000 mõõtmist päevas, kahekümne kahest liikmesriigist registreerus 176 organisatsiooni, registreeriti 13 608 kokkupõrkeohuga sündmust, 7 purunemisanalüüsiga seotud sündmust, 77 naasmisanalüüsiga seotud sündmust ja 756 muud olulist sündmust ning jälgiti kolmesadat kümmet satelliiti.
Selline süsteem nõuab ka stabiilset kosmose jälgimist ja seiret, et kaitsta kosmoses asuvat taristut. Alates 2016. aastast toimiv ELi kosmose jälgimise ja seire süsteem jälgib nüüd 310 ELi satelliiti ja aitab vältida kokkupõrkeid kosmoses. Selleks et tulla toime satelliitide arvu ja orbiidil oleva prügi hulga hüppelise suurenemisega, võttis EL 2022. aastal vastu ühisteatise, milles käsitletakse ELi lähenemist kosmoseliikluse ohutule korraldamisele.
Kosmosel on oluline roll ka kaitse valdkonnas. Kooskõlas tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse koostoime tegevuskavaga teavitatakse ELi julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia tegevuskavas kodanikke ja sidusrühmi uusimatest tehnoloogiaalgatustest ning nende seostest julgeoleku ja kaitsega. Selles sätestatakse eesmärk vähendada ELi strateegilist sõltuvust julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia ning väärtusahelate valdkonnas.
Droonistrateegia 2.0
EL käivitas droonistrateegia 2.0, mis kuulutati välja novembris säästva ja aruka liikuvuse strateegias. Strateegias on sätestatud 19 meedet turvalise ja jätkusuutliku drooniökosüsteemi loomiseks aastaks 2030. Nende hulgas on ühised lennukõlblikkuseeskirjad, pilootide koolitusnõuded, teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine ning küberturvaliste droonide vabatahtliku märgise kriteeriumid. Strateegiaga soovitakse laiendada droonide kasutamist reisijate ja kauba veoks, elutähtsa taristu ja naftareostuse jälgimiseks ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas. Samuti edendatakse droonide aktsepteerimist ühiskonnas, käsitledes müra, ohutuse ja eraelu puutumatusega seotud küsimusi.
Digiõpe
Digiõpe ja digioskused
Selleks et kodanikud saaksid digiüleminekust kasu, peavad neil olema oskused, mis aitavad digimaailmas edukalt hakkama saada. 2022. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks näitas, et ainult 54%-l 16–74-aastastest liidu kodanikest on elementaarsed digioskused, digikümnendi 2030. aastaks seatud eesmärk on aga 80%. See näitab, et eurooplaste digioskuste arendamiseks tuleb kiiresti tegutseda. 2022. aastal käivitatud digioskuste ja töökohtade platvormi abil püütakse see lõhe ületada.
Samuti tegi EL koostöös liikmesriikidega kindlaks probleemid, mis takistavad kõigile kvaliteetse digiõppe ja digioskuste pakkumist. Nende arutelude tulemusi võetakse arvesse digiõppe tegevuskavas. Ka 2022. aastal andis EL õpetajatele ja haridustöötajatele suuniseid desinformatsiooni ning õppetegevuses tehisintellekti ja andmete eetilise kasutamise kohta. Mõlemad on digikirjaoskuse olulised elemendid. Pärast Euroopa digiõppe keskuse väljaarendamist loodi 2022. aasta juunis kogukond, kus haridustöötajad saavad jagada parimaid tavasid.
Algatuse „Tüdrukud ringmajanduses“ (Girls Go Circular) raames jagas EL digi- ja ettevõtlusoskusi 10 000 tüdrukule kõikjal Euroopas.
2022. aasta märtsis korraldas EL esimese digiõppe sidusrühmade foorumi.
8.–23. oktoobril 2022 toimus kümnes ELi programmeerimisnädal, mille raames korraldati 75 070 üritust 77 riigis.
Pildid © Adobe Stock
Superarvutid ja tehisintellekt
Superarvutid
Maailmatasemel superarvutite ökosüsteem Euroopas on oluline teaduse tipptaseme ja tööstuse edendamiseks. Superarvutite võrk tagaks ka ELi tehnoloogilise suveräänsuse, mis tähendab, et oluline digitehnoloogia kuulub liidule.
Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (ühisettevõte EuroHPC) võimaldab osalevatel riikidel ühendada vahendid superarvutite loomiseks. 2022. aasta juunis avati Soomes Kajaanis superarvuti LUMI. 2022. aasta novembris avati Itaalias Bolognas superarvuti Leonardo. LUMI ja Leonardo on Euroopas kaks kiireimat superarvutit ning maailmas vastavalt kolmandal ja neljandal kohal.
Nende andmetöötlusvõimsus täiendab ühisettevõtte EuroHPC olemasolevaid superarvuteid: Discoverer Bulgaarias, Karolina Tšehhis, MeluXina Luksemburgis ja Vega Sloveenias. Praegu on loomisel veel kaks EuroHPC superarvutit: MareNostrum5 Hispaanias Barcelonas ja Deucalion Portugalis.
2022. aastal teatati, et Saksamaale Jülichi superandmetöötluskeskusesse majutatakse Euroopa esimene eksatasandi superarvuti Jupiter. Eksatasand on ELi jaoks oluline tehnoloogiline verstapost, mis viib jõuliselt edasi Euroopa teaduse tipptaset. Sellest saavad kasu ka muud tehnoloogiad, nagu kvantandmetöötlus, digiteisikud ja suurandmed.
2022. aasta oktoobris valiti kuus ELi riiki, kus hakatakse majutama ja käitama esimesi kvantarvuteid: Tšehhi, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Poola. Kvantarvutid suudavad teha arvutusi, mis on tavaarvutite jaoks liiga keerulised.
Tehisintellekt
Tehisintellekt on üks olulisemaid kujunemisjärgus tehnoloogiaid. See on juba praegu paljude iga päev kasutatavate vahendite, näiteks sotsiaalmeedia algoritmide keskmes ja võimaldab luua uusi tehnoloogiaid, nagu isejuhtivad sõidukid.
2022. aastal jätkasid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu läbirääkimisi kavandatava tehisintellekti käsitleva õigusakti üle eesmärgiga luua ühine tehisintellekti õigusraamistik. Komisjon ja Hispaania valitsus tutvustasid tehisintellekti esimese reguleeritud testimiskeskkonna katseprojekti, mis võimaldab ettevõtjatel kontrollitud keskkonnas uurida raamistiku eeskirjade mõju teatavatele tehisintellektiprojektidele. See aitab tagada õigusaktide rakendamise kahe aasta jooksul. Katsed algasid 2022. aasta oktoobris ja tulemused avaldatakse 2023. aasta teises pooles.
Digirahandus
Digitaalse tegevuskerksuse õigusakt
2022. aasta oli digirahanduse paketi jaoks oluline verstapost: 14. detsembril 2022 avaldati digitaalse tegevuskerksuse õigusakt, mis jõustus 16. jaanuaril 2023. Finantssektor sõltub üha enam tarkvarast ja digiüleminekust ning seetõttu suurenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) seotud riskid. Uue õigusaktiga tagatakse, et finantsettevõtted tulevad IKTga seotud ohtudega toime. Pangad, väärtpaberibörsid, arvelduskojad ja muud finantsettevõtted peavad IKTga seotud intsidentide mõju ennetamiseks ja piiramiseks järgima rangeid standardeid. Kokkuleppega kehtestatakse ka järelevalveraamistik teenuseosutajatele, kes pakuvad finantsasutustele elutähtsaid teenuseid, näiteks pilvandmetöötlust.
Euroopa Liidu digirahanduse strateegia hõlmab järgmisi tahkusid. Finantsteenuste digitaalne ühtne turg, innovatsiooni soodustav õigusraamistik, digiüleminekuga kaasnevate ohtude kõrvaldamine ja andmepõhist innovatsiooni edendav Euroopa finantsandmeruum.
Krüptovaraturgude määrus
EL on üks esimesi suuri jurisdiktsioone maailmas, kus töötatakse välja krüptovaranormide tervikraamistik, nimelt kavandatav krüptovaraturgude määrus. Uute normidega luuakse selge õigusraamistik krüptovarade jaoks, mida ei ole veel reguleeritud muude ELi finantsõigusaktidega, kaitstes seeläbi tarbijaid, turu usaldusväärsust ja finantsstabiilsust.
Stabiilsete krüptovääringute ehk selliste krüptorahade puhul, mis on vähem volatiilsed kui klassikalised krüptorahad, on kokkuleppes sätestatud ranged nõuded asutamise, tegevuslubade andmise ja reservide haldamise kohta, sealhulgas ELi järelevalve kohta süsteemselt oluliste stabiilsete krüptovääringute üle. Krüptovarateenuse osutajatel peab olema liidu tegevusluba, mis võimaldab neil osutada teenuseid kõikjal ELis.
Lisaks jõudsid kaasseadusandjad kokkuleppele ettepanekus muuta rahaülekannete määrust. Kokkuleppes on sätestatud kõigile krüptovaraülekannetes osalevatele krüptovarateenuse osutajatele kohustus koguda andmeid nende tehtavate krüptovaraülekannete algatajate ja saajate kohta ning teha need andmed kättesaadavaks rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavatele pädevatele asutustele. Need uued normid tõhustavad märkimisväärselt krüptovaraülekannete seiret ja jälgitavust ning tagavad rahapesuvastase töökonna soovitustes nõutud asjakohaste meetmete järgimise.
5. Inimeste ja vabaduste kaitse
Sissejuhatus
Kuigi ELi kodanikud on erineva taustaga, ühendavad neid väärtused, millele EL on rajatud (Euroopa Liidu lepingu artikkel 2). Need väärtused on järgmised: inimväärikuse ja inimõiguste austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus ja õigusriik, nagu need on sätestatud ELi aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.
2022. aastal jätkas EL võitlust pandeemiaga ning toetas vaktsineerimiskampaaniaid nii ELis kui ka mujal. Samuti jätkas ta tööd selle nimel, et olla valmis tulevasteks terviseohtudeks, kaitses liikumisvabadust, sõnavabadust ja laste õigusi ning abistas Venemaa sõjalise agressiooni eest Ukrainast põgenenud inimesi.
Parem tervis
COVID-19
COVID-19 pandeemia ei ole veel läbi, sest endiselt ilmub uusi tüvesid ning vaktsineerimine on ülioluline viiruse kahjuliku mõju piiramiseks.
2022. aasta tõestas taas ELi vaktsineerimisstrateegia edukust. Alates pandeemia algusest on eurooplastele kokku manustatud 966 099 169 vaktsiinidoosi. Uute COVID-19 tüvede teke nõuab aga vaktsiinide kohandamist. Et nakkusjuhtude arv ei suureneks, lubas EL 2022. aastal uutes tõhustusdoosides kasutada kohandatud vaktsiine. Ühtlasi avaldas ta COVID-19-ravimeid käsitleva alarühma aruande COVID-19 ravimiinnovatsiooni kiirendi kohta. Selles antakse juhiseid uute COVID-19 ravimite väljatöötamiseks.
Lisaks jätkuvatele vaktsineerimiskampaaniatele tegeleb EL COVID-19 nakkuse pikaajalise mõjuga, näiteks pikaajalise COVIDiga. Selleks rahastab Euroopa Komisjon ulatuslikku kohortuuringut, mille raames jälgitakse pikema aja vältel teatavaid rühmi üle maailma. Programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames uuritakse ka COVID-19 nakkuse tagajärjel ilmnevaid pikaajalisi haigusnähte.
Et paremini kaitsta ELi kodanike tervist, hoida ära tulevasi pandeemiaid ja nendeks valmistuda ning üleüldiselt parandada ELi tervishoiusüsteeme, rajab EL koos liikmesriikidega tugevat Euroopa terviseliitu. See eeldab õigusraamistiku täiustamist. 2022. aastal võeti vastu piiriüleste terviseohtude määrus, milles on sätestatud terviklik õigusraamistik, et reguleerida koordineeritud valmisoleku-, seire-, riskihindamis-, varajase hoiatamise ja reageerimismeetmeid.
Tugevas terviseliidus on tähtis roll ka ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutusel (HERA), mis on Euroopa Komisjoni loodud uus talitus. HERA aitab välja töötada, toota, hankida, varuda ja levitada hädaolukorras vajalikke meditsiinilisi vastumeetmeid.
Lisaks laiendas EL 2022. aastal olemasoleva terviseameti volitusi. Nüüd on Euroopa Ravimiametil õigus jälgida tervishoiusektorit ja võtta meetmeid, et hoida ära raviminappust ja hõlbustada ravimitele kiirkorras kasutamisloa andmist, kui see on vajalik rahvatervise kriisiolukorra lahendamiseks. Samuti anti Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele suuremad volitused ELi ja selle liikmesriikide toetamiseks nakkushaigustega seotud ohtude ennetamisel ja tõrjel.
Kuna ELi digitaalsed COVID-tõendid osutusid pandeemia tipphetkel väga kasulikuks, pikendati nende kehtivust veel aasta võrra, nii et neid saab nüüd kasutada 30. juunini 2023. Tõendite kehtivuse pikendamine võimaldab inimestel kogu ELis liikuda ka juhul, kui epidemioloogiline olukord peaks halvenema ja reisimisele kehtestatakse taas piirangud.
Selleks et muuta vaktsiinid väiksema sissetulekuga riikide jaoks kättesaadavamaks, eraldasid EL ning selle liikmesriigid ja rahastamisasutused COVID-19 vaktsiini üleilmse kättesaadavuse tagamise mehhanismi kaudu üle 5 miljardi euro (vt 8. peatükk, kus on täpsem teave vahendite kohta, mis on annetatud vaktsineerimise toetamiseks väljaspool ELi).
Üleilmne tervishoiustrateegia
Haigused ei tunne riigipiire, mistõttu on väga tähtis, et oleks olemas ulatuslik üleilmne tervishoiustrateegia. Selles strateegias tuleks võtta arvesse, et tervis on üleilmne ühine hüve, millel on tähtis koht inimeste heaolus, ühiskonna stabiilsuses ja kestlikus arengus.
Seepärast tugineb novembris vastu võetud ELi üleilmne tervishoiustrateegia võrdsusele, solidaarsusele ja inimõigustele ning selles keskendutakse partnerluse süvendamisele muude piirkondadega, et tagada parem reageerimine üleilmsetele terviseohtudele. Terviseohud võivad tuleneda näiteks mikroobide resistentsusest ja pandeemiaid põhjustada võivatest patogeenidest. Need ohud on üha keerukamad ning sõltuvad muutuvast geopoliitilisest olukorrast. Ebasoodsamas olukorras olevate riikide elanikkond kannatab kliimamuutuste, loodusliku mitmekesisuse vähenemise ja saaste tõttu kõige enam. Seepärast lähtutakse strateegias terviseühtsuse põhimõttest, mille aluseks on tõdemus, et inim-, looma- ja keskkonnatervis on omavahel tihedalt seotud.
Enne 2030. aastat vajavad lahendamist rasked ülesanded. Paljud riigid on 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide täitmisega graafikust maha jäänud. Seetõttu põhineb ELi tervishoiustrateegia terviklikul lähenemisviisil ja see on suunatud kolmele põhiprioriteedile: tervishoiusüsteemide tugevdamisele, üldise tervisekindlustuse edendamisele ning praeguste ja tulevaste terviseohtudega võitlemisele.
Üleilmsetes terviseküsimustes jääb ELile ka edaspidi Maailma Terviseorganisatsiooniga koostöös juhtroll ning ta rajab algatuse „Global Gateway“ kaudu usaldusväärseid rahvusvahelisi partnerlusi (vt 8. peatükk). Strateegia alustaladeks on digitaliseerimine ja teadusuuringud (vt 4. peatükk, kus on rohkem teavet tervishoiu digitaliseerimise kohta).
Euroopa vähktõvevastase võitluse kava
2021. aastal võeti vastu Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, mis väljendab ELi senisest veelgi suuremat pühendumust vähktõve ennetamisele ning võrdse juurdepääsu tagamisele vähktõve diagnoosimisele ja ravile. Sellel kaval on samuti Euroopa terviseliidu rajamises oluline koht. Kava eesmärk on parandada tuntavalt patsientide olukorda, kuid samuti tõhusamalt toetada vähktõvest paranenuid ja tervishoiutöötajaid kogu Euroopas. Selle raames võetavaid meetmeid rahastatakse 4 miljoni euroga vahenditest, mis on vähialaste teadusuuringute ja algatuste jaoks ette nähtud sellistes programmides nagu „EL tervise heaks“ ja „Euroopa horisondi“ vähiuuringute missioon. Näiteks töötatakse meetmete tulemusena välja erialadevaheline vähikoolitusprogramm ja luuakse noorte vähktõvest paranenute võrk.
2022. aasta detsembris võttis nõukogu vastu ettepaneku uue vähktõve sõeluuringuid käsitleva lähenemise kohta, millega tagatakse, et 90% ELi elanikest, kes vastavad kindlaksmääratud tingimustele, pääsevad 2025. aastaks rinna-, emakakaela- ja kolorektaalvähi sõeluuringutele. Lisaks laiendatakse sõeluuringuid veel kolmele vähitüübile: eesnäärme-, kopsu- ja maovähile.
Uus lähenemine vähktõve sõeluuringutele
Nõukogu on võtnud Euroopa Liidu vähktõve sõeluuringute kava raames vastu ajakohastatud soovituse ettepaneku. Vähktõve sõeluuringute uue lähenemise kohaselt laiendatakse rinnavähi, kolorektaalvähi ja emakakaelavähi sõeluuringuid ning võetakse järk järgult kasutusele kopsuvähi, eesnäärmevähi ja maovähi sõeluuringud.
Veel üks märkimisväärne sündmus vähktõvega seotud õigusnormide seisukohast oli 2022. aastal tehtud ettepanek asbestiga kokkupuutumist käsitleva direktiivi muutmiseks. Asbest on äärmiselt ohtlik vähki tekitav aine, mida leidub Euroopas endiselt paljudes hoonetes ja mis põhjustab ELis arvukalt surmajuhtumeid, mida saaks vältida. Hoonete renoveerimisel või lammutamisel võivad ehitajad asbesti sisse hingata. Direktiivi muutmisega vähendatakse ainehulka, millega töötaja võib töökohal kokku puutuda, ning kehtestatakse tundlikumad ja täpsemad asbestisisalduse mõõtmise meetodid.
2022. aastal loodi ka Euroopa vähktõve ebavõrdsuse register, mille pidamine on üks ELi kõikehõlmavate vähikeskuste võrgustiku jätkuvatest ülesannetest. Samuti võeti hulk ühismeetmeid, mille raames EL toetas liikmesriikide ametiasutusi selliste algatuste korraldamisel nagu tüdrukute ja poiste vaktsineerimine inimese papilloomiviiruse vastu.
Euroopa ravimistrateegia
Euroopa ravimistrateegia võeti vastu 2020. aastal ja kujutab endast ulatuslikku tegevuskava, mille eesmärk on toetada innovatsiooni ravimitööstuses, teha ravimid kättesaadavamaks ja taskukohasemaks ning tegeleda rahuldamata meditsiiniliste vajadustega, näiteks tagada ravimid lastele ja harvikhaigusi põdevatele patsientidele.
Esimese sammuna sellel teel võttis EL vastu tervisetehnoloogia hindamise määruse. Lisaks hinnati 2022. aastal ELi ravimiraamistikku ja 2023. alguses on kavas seda muuta. Tänu ELi kavandatavatele muudatustele peaksid kvaliteetsed, ohutud ja taskukohased ravimid muutuma kõigis liikmesriikides kiiremini kättesaadavaks. Muudatused leevendavad raviminappust ja aitavad liikmesriikidel saada kasu tulevikutehnoloogiatest ning viivad ELi samal ajal innovatsiooni alal maailmas esirinda.
2022. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, milles käsitletakse inimkasutuseks ettenähtud inimpäritolu materjali (veri, koed, rakud jms) kvaliteedi- ja ohutusnõudeid. Uue määrusega ajakohastatakse õigusnorme ning kehtestatakse nende kriitilise tähtsusega tervisetoodete piiriüleseks liikumiseks rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Piiriülesed nõuded tagavad nii doonorite kui ka retsipientide parema kaitse ning suurendavad võimalusi liikmesriikidevaheliseks solidaarsuseks.
2022. aasta kevadel töötas komisjon koos liikmesriikide ja rahvatervise sidusrühmadega välja meetmed, et vähendada mittenakkuslikest haigustest, sealhulgas vaimse tervise probleemidest, tingitud koormust. Mittenakkuslike haiguste alase algatuse „Koos oleme tervemad“ kaudu eraldati 2022. aastal rohkem kui 156 miljonit eurot.
Algatuse „Koos oleme tervemad“ viis tegevussuunda
1
Tervist mõjutavad tegurid tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks
2
Diabeet
3
Südame-veresoonkonna haigused
4
Kroonilised hingamisteede haigused
5
Vaimse tervise ja neuroloogilised häired
Demokraatia tugevdamine
Meediavabadus ja meedia mitmekesisus
Meediavabadus ja meedia mitmekesisus on õigusriigi põhimõttele rajatud demokraatliku ühiskonna alustalad. Seepärast tuleb meedia sõltumatust ka ELi tasandil kaitsta.
Et meediavabadus ja meedia mitmekesisus jääksid ELis püsima, esitati 2022. aastal Euroopa meediavabaduse õigusakti ettepanek. 2022. aasta septembris algatas komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda arvamusi selle kohta, millised probleemid (sealhulgas mitmesugust laadi sekkumine meedia tegevusse ja majandussuundumused) mõjutavad ELi meediaturu toimimist kõige tõsisemalt. See algatus tuleneb Euroopa demokraatia tegevuskavast, milles on esitatud rida meetmeid demokraatliku osaluse edendamiseks, desinformatsiooni tõkestamiseks ning vaba ja sõltumatu meedia toetuseks.
Lisaks esitas komisjon 2022. aasta aprillis direktiivi ettepaneku ja võttis vastu soovituse, et tagada ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate parem kaitse põhjendamata ja kuritarvituslike hagide eest. Sedalaadi hagisid kutsutakse vaigistuskaebusteks. Sellised õiguslikud ähvardused ja kuritarvituslikud hagid kujutavad endast suurt ohtu demokraatiale ja põhiõigustele, näiteks väljendus- ja teabevabadusele. Detsembris võttis komisjon vastu ka seadusandlikud ettepanekud, mille eesmärk on tugevdada võrdõigusasutuste rolli ja sõltumatust. Kavandatavate direktiividega kehtestatakse siduvad miinimumnõuded võrdõigusasutuste volituste, tulemuslikkuse, sõltumatuse, vahendite ja õiguste kohta.
Euroopa meediavabaduse seadus
Meediateenuse osutajate toimetusotsustesse ei sekkuta
Ajakirjanike vastu ei kasutata nuhkvara
Sõltumatu ja piisavalt rahastatud avalik-õiguslik meedia
Omandisuhete läbipaistvus
Läbipaistvad ja õiglased tarbijaskonna mõõtmise süsteemid ning riikliku reklaami jaotamise tavad
Uue Euroopa meediateenuste nõukoja loomine
Meedia parem kaitse võrgusisu põhjendamatu eemaldamise eest
Turu kontsentratsiooni hindamine ja nõuded meediat mõjutavate riiklike meetmete suhtes
Komisjoni soovitus
Heade tavade kogum, mille abil edendada sisemisi kaitsemeetmeid toimetuse sõltumatuse ja meediaomandi läbipaistvuse tagamiseks
Laste kaitsmine ja nende õiguste tugevdamine
Oma demokraatia tugevdamiseks peame muutma tugevamaks ka selle noorimate liikmete õigusi. Iga viies eurooplane on laps (st alla 18-aastane) ning neil on õigus avaldada arvamust ja osaleda ELi ühiskonna demokraatias. Selleks et lapsed saaksid tunda end aktiivsete kodanikena, käivitas EL 2022. aasta septembris laste osalusplatvormi. Platvorm töötati välja koostöös laste ja noortega ning selle ülesanne on ühendada kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil juba olemas olevad mehhanismid laste osalemiseks ja kaasata lapsed ELi otsustusprotsessidesse. Platvormi loomise mõte tekkis Euroopa tuleviku konverentsi (vt 9. peatükk) järelduste põhjal, millest üks oli tugevdada osalemist ELi demokraatias.
18,2%
ELi elanikkonnast on lapsed
30,2%
maailma rahvastikust on lapsed
Allikas: Eurostat.
Selleks et lapsed saaksid ühiskondlikus elus aktiivsemalt kaasa rääkida, töötas EL näiteks välja oma dokumentide lapsesõbralikud versioonid ja võttis vastu uue strateegia lastele parema interneti loomiseks, mis tagab laste kaitsmise, austamise ja võimestamise internetis. Ühtlasi tehti 2022. aastal ettepanek kehtestada eeskirjad, millega kohustatakse veebiteenuse osutajat tuvastama tema platvormi kaudu levitatava laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali, sellisest materjalist teatama ja seda eemaldama.
Olulise sammuna lõi komisjon ELi lapse õiguste võrgustiku, et jälgida ELi lapse õiguste strateegia elluviimist ning pidada liikmesriikide ja asjaomaste rühmadega aru edasiste sammude üle. Üldisemas plaanis võeti 2022. aasta oktoobris vastu noorsoo tegevuskava (vanuserühmale 15–29), mis annab noortele võimaluse suhelda oma eakaaslastega kogu maailmast ja rajada parema tuleviku.
Samuti rahastab EL selliseid algatusi nagu lastemaja (Barnahus) projekt, et muuta kohtusüsteem lastesõbralikumaks. Selle tugiprojekti eesmärk on aidata liikmesriikidel kaitsta vägivalla ohvriks langenud või selle tunnistajaks olnud lapsi. Lastemaja on turvaline koht, kus õiguskaitseorganid, kohtusüsteem, lastekaitseasutused ning vaimse ja füüsilise tervise spetsialistid teevad omavahel koostööd laste abistamiseks juhul, kui on tekkinud väärkohtlemise kahtlus. See projekt aitab ka eri valdkondade töötajatel õppida laste väärkohtlemise juhtusid paremini ühiselt lahendama ja suurendada teadlikkust sellest probleemist. Lastemaja projekti on saatnud suur edu ning see on võetud kasutusele Iirimaal, Hispaanias, Soomes ja teistes ELi liikmesriikides.
Komisjon võttis vastu ka ettepaneku tugevdada piiriüleses olukorras olevate perede õigusi. Kuna liikmesriikide õigusaktid on vanemluse küsimuses erinevad, tuleb piiriüleses olukorras olevatel peredel mõnikord alustada haldus- või isegi kohtumenetlust, et tunnustataks mõlema vanema vanemlust. See on kulukas ja aeganõudev protsess, mille edukuses ei saa kindel olla. Tänu esitatud ettepanekule tunnustatakse ühes liikmesriigis kindlaks tehtud vanemlust ka kõigis teistes liikmesriikides ilma mingi erimenetluseta. Sellega kaitstakse lapse põhiõigusi, tagatakse peredele õiguskindlus ning vähendatakse nende õiguskulusid ja koormust.
Võttes arvesse Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, keskendus nõukogu laste õiguste kaitsmisele hädaolukorras.
Rände- ja varjupaigaküsimused
Venemaa provotseerimata agressioonisõda Ukraina vastu vallandas Euroopas suurima põgenikevoo alates teisest maailmasõjast. Samal ajal hoogustus ka ebaseaduslik ränne Vahemere ja Lääne-Balkani rändeteedel ning Valgevene režiim kasutas rändajaid üha enam ära poliitilistel eesmärkidel.
Põgenike abistamiseks aktiveeris EL kiiresti ajutise kaitse direktiivi ja lõi solidaarsusplatvormi, et koordineerida nende vastuvõtmist liikmesriikides (vt 1. peatükk). ELi ühist reaktsiooni toetas rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava ELi võrgustik, mis kogub ja jagab teavet kõige värskemate sündmuste kohta.
Uue rände- ja varjupaigaleppe üle peetud läbirääkimiste ja leppe rakendamise kaudu jätkas EL rände pikaajalise halduse parandamist. Näiteks teatas nõukogu, et on valmis alustama läbirääkimisi ettepanekute üle, mis aitaksid liikmesriikidel tõhusamalt jälgida varjupaigataotlejate ELis liikumise teid.
2022. aasta juunis avaldasid liikmesriigid solidaarsusdeklaratsiooni, milles lubasid abistada viit Vahemere riiki (Kreekat, Hispaaniat, Itaaliat, Küprost ja Maltat) saabuvate rändajatega tegelemisel. Deklaratsiooni tulemusena käivitati vabatahtlik solidaarsusmehhanism. Selle raames lubasid 13 osalevat riiki võtta vastu üle 8000 varjupaigataotleja ja rahvusvahelise kaitse saaja ning veel mõni riik väljendas huvi toetada rahaliselt projekte, mille on välja pakkunud mehhanismi kaudu abi saavad riigid ja mis põhinevad nende rändehaldusvajadustel.
2022. aasta novembris ja detsembris esitas komisjon tegevuskava vastavalt Vahemere keskosa rändetee ja Lääne-Balkani rändetee kohta. Tegevuskavad sisaldasid operatiivmeetmeid nimetatud rändeteedega seotud kiireloomuliste ja püsivate probleemide lahendamiseks.
Kogu 2022. aasta jooksul viidi ellu ELi uuendatud tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2021–2025). Esimesed operatiivpartnerlused rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks loodi juulis Maroko ja Nigeriga. Lisaks käivitati 2022. aasta detsembris kaks Euroopa tiimi algatust, mis keskendusid Atlandi ookeani / Vahemere lääneosa rändetee ning Vahemere keskosa rändetee kaudu toimuvale rändajate ebaseaduslikule üle piiri toimetamisele ja ebaseaduslikule rändele.
Tuginedes 2021. aasta aprillis esitatud esimesele ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegiale, loodi vajalikud struktuurid ja vahendid, et lõimida vabatahtlik tagasipöördumine ja taasintegreerimine ELi ühisesse tagasisaatmissüsteemi. Ühtlasi täideti 2022. aastal ELi tagasisaatmiskoordinaatori strateegiline ametikoht. Tagasisaatmiskoordinaatori ülesanne on ühendada ELi tagasisaatmispoliitika eri harud ja edendada koostööd liikmesriikidega, et tagasisaatmisprotsess toimiks sujuvalt. Seda tööd toetavad nii kõrgetasemeline tagasisaatmisvõrgustik kui ka Schengeni lepinguga ühinenud riigid ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet.
Pärast tagasisaatmisotsuse tegemist pakutakse rändajatele nõustamist, et aidata neil vabatahtlikult oma riiki tagasi pöörduda. Koostööst keeldumise korral saadetakse nad tagasi sunniviisiliselt. Vabatahtliku tagasipöördumise hõlbustamisel on oluline roll vabatahtliku tagasipöördumise soodustamise ja taasintegreerimise programmil. Selle programmi raames pakutakse rändajatele toetust, et lihtsustada pärast tagasipöördumist nende taasintegreerumist ühiskonda. Taasintegreerumispaketi hulka võib kuuluda lahkumiseelne abi, kohene esmane abi ja saabumisjärgne abi. Selleks et hõlbustada rändajate osalemist tööturul, mis on tähtis nende kestlikuks taasintegreerumiseks, võidakse samuti toetada nende koolitusi ja kutseõpet ning väikeettevõtlust.
Samuti teeb EL tööd ulatuslikuma ja kestlikuma seadusliku sisserände poliitika rakendamiseks, et meelitada liitu uusi oskustöötajaid ja talente. 2022. aastal vastu võetud oskuste ja talendi paketiga lihtsustatakse taotlusmenetlusi kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad töötada ELis, ning viiakse oskustöölised kokku liidu tööandjatega, kes neid vajavad. See toetab ELi majandust, tugevdab koostööd kolmandate riikidega ja parandab rändehaldust tervikuna. Uue poliitika eesmärk on ka hõlbustada Venemaa agressioonisõja eest Ukrainast põgenenud inimeste integreerimist ELi tööturule. Seda tehakse 2022. aasta oktoobris käivitatud katseprojekti „ELi talendireserv“ kaudu.
Schengeni ala
Schengeni ala on ELi vaba liikumise ala, millel on Euroopa integratsioonis ja majanduskasvus keskne koht. Hiljutine pandeemia näitas, et häired inimeste ja kaupade liikumises tekitavad suuri kulusid. Selleks et saada Schengeni projektist parem ülevaade, avaldas komisjon 2022. aastal esimese Schengeni olukorda käsitleva aastaaruande, milles tuuakse esile, mida EL ja liikmesriigid saaksid teha, et ala toimiks ka edaspidi hästi.
1. oktoobril 2022 hakkas kehtima muudetud Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism, millega antakse lisasuuniseid Schengeni eeskirjade täitmise hindamiseks liikmesriikides. Lisaks lepiti 2022. aastal nõukogus kokku üldine lähenemisviis Schengeni piirieeskirjade muutmiseks ja tehti edusamme läbirääkimistes selle üle, kuidas oleks kõige õigem korraldada piirikontrolli probleemsetes olukordades, näiteks terviseohu või rändajate ärakasutamise korral.
2022. aastal uuendati Schengeni infosüsteemi, mille kaudu jagatakse ELis nii julgeoleku kui ka piirihalduse eesmärgil kasutatavat teavet. Selle tulemusena saavad piirivalve- ja õiguskaitseasutused nüüd saata uut liiki hoiatusteateid ning paraneb nendevaheline teabevahetus.
Selleks et muuta piirikontroll arukamaks ja tõhusamaks, tegi komisjon ka ettepaneku muuta Schengeni viisa taotlemise menetlus elektrooniliseks. Uued infosüsteemid, nagu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, mis aitab avastada identiteedi- ja dokumendipettust, ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem, mis kontrollib eelnevalt kolmandate riikide kodanike tausta, kui neilt ei nõuta Schengeni ala külastamiseks viisat, võimaldavad kaotada senised lüngad julgeolekuteabes ja hoida ära reisijatele välispiiri ületamisel tekkivaid viivitusi.
Schengeni ala 2022. aastal
Schengeni alasse kuulub 26 riiki ja see on koduks rohkem kui neljasaja kahekümne viie koma kuuele miljonile inimesele, kellest 1,5 miljonit elab ühes Schengeni riigis, aga käib tööl teises. Iga päev liigub Schengeni riikide vahel 3,5 miljonit inimest.
2022. aastal otsustas EL, et Horvaatia on täitnud vajalikud tingimused ja võib 1. jaanuaril 2023 ühineda Schengeni alaga. Kuigi Schengeni eeskirjad kehtisid Horvaatiale osalt ka varem, avanevad talle nüüd kõik hüved, mis maailma suurimas vaba liikumise alas osalemisega kaasnevad. Komisjoni hinnangul on Schengeni alaga liitumiseks valmis ka Bulgaaria ja Rumeenia. Samas tegi EL ettepaneku peatada Vanuatu kodanikele kehtiva vabastuse viisanõudest, sest riigi kodakondsusprogrammiga kaasnevad ohud.
Kodanike kaitsmine
EL võttis 2022. aastal ulatuslikke meetmeid, et võidelda kuritegevusega seotud ohtude vastu ja kaitsta nende eest oma kodanikke. Näiteks esitas ta soovituse liikmesriikide politsei- ja õiguskaitseasutuste operatiivkoostöö ja teabevahetuse parandamiseks. Ühtlasi muutis EL Europoli määrust, et amet saaks ELi liikmesriike laialdasemalt toetada. Määruse muudatused jõustusid 2022. aastal ning aitavad võidelda organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga.
EL on võtnud ka mitu meedet selleks, et kohaneda uutest kuritegevuse liikidest tulenevate ohtudega, sätestades näiteks uued õigusnormid, mille kohaselt veebiteenuse osutajal tuleb kõrvaldada terroristlik sisu ühe tunni jooksul alates riiklikelt ametiasutustelt vastava korralduse saamisest. Inimkaubandusevastane direktiiv vaadatakse läbi, et viia selle normid kooskõlla inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegiaga (2021–2025). Samuti võttis EL vastu ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise tõkestamise ELi tegevuskava.
Ettepanek laiendada Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse volitusi võimaldab seirekeskusel paremini reageerida ebaseaduslike uimastitega seotud probleemidele.
Selleks et kuritegevus, eriti organiseeritud kuritegevus, ei tasuks end ära, tehti ettepanek suurendada nende kriminaaltulu liikide hulka, mida riiklikel kriminaaltulu jälitamise asutustel on võimalik jälgida, sisse nõuda ja konfiskeerida. Ettepanekuga soovitakse ka laiendada nende kuriteoliikide loetelu, millega seotud tulu saab konfiskeerida.
6. Majanduse tugevdamine
Sissejuhatus
Ka 2022. aastal saavutati ELi taasterahastu „NextGenerationEU“ abil märgatavaid tulemusi: selle kaudu rahastati olulisi meetmeid, et suurendada majanduse ja ühiskonna vastupidavust ning kiirendada rohe- ja digipööret.
Pärast tugevat esimest poolaastat hakkas ELi majanduskasv aeglustuma ja inflatsioon kiirenema. See on üks Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärg. Probleemidest hoolimata on tööturg endist viisi hästi toiminud.
Kuna majandusväljavaated on tulevaste gaasitarnetega seotud riskide tõttu ebakindlad, kiirendas EL üleminekut puhtale energiale, et lõpetada sõltuvus Venemaa fossiilkütustest. Samal ajal jätkas EL tööd, et muuta ühtne turg vastupidavamaks ning toetada tööstust ja ettevõtjaid kliimaneutraalsuse saavutamisel.
Euroopa majanduskasv
Suundumused
ELi majandus jõudis 2022. aasta teisel poolel keerulisse etappi. Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud šokid mõjutavad ELi majandust nii otseselt kui ka kaudselt, suunates selle aeglasema majanduskasvu ja kiirema inflatsiooni teele. Energia- ja toiduainehindade kiire tõus vähendas kodumajapidamiste ostujõudu kogu ELis.
Kuigi Venemaa agressioonisõjal Ukraina vastu on olnud teatavatele ELi majandussektoritele tugev mõju, toimib tööturg endiselt hästi. Sellele aitavad kaasa lühendatud tööaja kavad, mida toetatakse TERA algatusega (eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu). Töötus langes 2022. aastal rekordiliselt madalale tasemele (6,2%).
Üldiselt peaks ELi majandus ka edaspidi kasvama, kuid varem eeldatust märkimisväärselt aeglasemas tempos. Majandustegevuse ja inflatsiooni prognoosid sõltuvad endiselt suurel määral sõja kulust ja selle mõjust Euroopa gaasitarnetele.
Selles kontekstis on taasterahastu „NextGenerationEU“ keskse vahendi – 723,8 miljardi euro suuruse taaste- ja vastupidavusrahastu – kiire rakendamine endist viisi prioriteet, kuna see pakub Euroopale just seda, mida praegu on vaja.
Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade uus peatükk
Taaste- ja vastupidavusrahastu on taasterahastu „NextGenerationEU“ peamine vahend koroonaviiruse pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks. Selle eesmärk on muuta Euroopa majandus ja ühiskond kestlikumaks ja vastupidavamaks ning valmistada need ette rohe- ja digipöörde katsumusteks ja võimalusteks.
Selleks toetatakse liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades kirjeldatud oluliste investeerimis- ja reformimeetmete rakendamist. Silmas peetakse mitmesuguseid meetmeid alates ühistranspordi CO2 jalajälje vähendamisest Portugalis ja tervishoiuteenuste ajakohastamisest Slovakkias kuni avalike teenuste digitaliseerimiseni Eestis. Euroopa Komisjoni hinnangul võivad taasterahastust „NextGenerationEU“ saadavad stiimulid kokku suurendada ELi majanduskasvu 2027. aastaks kuni 1,5% ja aidata luua kuni 1,5 miljonit uut töökohta.
Euroopa Liidu taasterahastu kogumaht on 806,9 miljardit eurot. Taaste ja vastupidavusrahastu kogumaht on 723,8 miljardit eurot, millest 338 miljardit eurot on toetused ja 385,8 miljardit eurot on laenud. Rahastust toetatakse energiatootmist, rahastades puhtaid tehnoloogiaid ja taastuvaid energiaallikaid, aga ka renoveerimist hoonete energiatõhususe suurendamiseks, laadimist ja tankimist kestliku transpordi ja laadimisjaamade toetamise kaudu, ühendumist kiirete lairibateenuste kasutuselevõtu kaudu, moderniseerimist avaliku halduse digiteerimise kaudu, laiendamist andmepilve ja kestlike protsessorite arendamise kaudu ning ümberõpet ja oskuste täiendamist digioskusi toetava hariduse ja koolituse kaudu. Rahastust toetatakse ka muid programme kaheksakümne kolme koma ühe miljardi euroga, millest react E U saab 50,6 miljardit eurot, õiglase ülemineku fond 10,9 miljardit eurot, maaelu areng 8,1 miljardit eurot, invest E U 6,1 miljardit eurot, programm „Euroopa horisont“ 5,4 miljardit eurot ning resc E U 2 miljardit eurot.
Kuidas taaste- ja vastupidavusrahastu toimib?
NextGenerationEU rahastamiseks võtab komisjon ELi nimel laenu kapitaliturgudelt.
Toetuse saamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile oma taastekava. Igas kavas määratakse kindlaks reformid ja investeeringud, mis tuleb rakendada 2026. aasta lõpuks. Liikmesriikidele antakse rahalisi vahendeid eelnevalt kokku lepitud eraldise ulatuses. Korrapäraste maksete saamiseks peavad liikmesriigid oma reformide elluviimisel ja investeeringute tegemisel täitma kokkulepitud vahe-eesmärgid ja sihid.
Taasterahastu jaoks võetud ELi laene hakatakse tagasi maksma 2028. aastal ja tagasimaksed peaksid lõppema 2058. aastaks. Laene maksavad tagasi laenu võtvad liikmesriigid ja toetused makstakse tagasi ELi eelarvest.
2022. aasta lõpuks oli taaste- ja vastupidavusrahastu raames liikmesriikidele välja makstud kokku 138,8 miljardit eurot (sellest 74,35 miljardit eurot 2022. aastal) nii eelrahastusena kui ka pärast teatavate vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist liikmesriikides.
Lisaks on liikmesriikidele eraldatud, jaotatud või välja makstud mitu miljardit eurot mitme muu ELi eelarveprogrammi raames, mida finantseeritakse taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu. Sellele eelnesid edukad kapitaliturutehingud, mille puhul kaasas komisjon rahalisi vahendeid ELi pikaajaliste võlakirjade emiteerimise abil. 2022. aasta lõpuks oli komisjon taasterahastu „NextGenerationEU“ tarbeks kapitaliturgudelt kaasanud ligi 170 miljardit eurot. Komisjon jätkab 2023. aastal oma laenutehinguid ühtse rahastamisviisi raames, mille puhul koondatakse kõik emissioonid ühtse ELi võlakirjade märgise alla.
Juulis avaldatud aruandes kinnitatakse, et taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel on tehtud suuri edusamme ning et liikmesriikide ulatuslikud reformi- ja investeerimiskavad edenevad jõudsalt. Detsembriks olid kõik 27 taaste- ja vastupidavuskava heaks kiidetud ning liikmesriigid olid eraldanud kliimakulutusteks üle 200 miljardi euro ja digivaldkonna kulutusteks 130 miljardit eurot. Need summad moodustavad kummaski valdkonnas vastavalt rohkem kui 40% ja 26% vahenditest, mida liikmesriigid olid 2022. aasta lõpuks taaste- ja vastupidavusrahastu raames taotlenud. See on oluliselt rohkem kui määruses sätestatud eesmärgid 37% ja 20%.
Rahastu on kesksel kohal ka kavas „REPowerEU“, mille kaudu reageerib EL sotsiaal-majanduslikele raskustele ja üleilmse energiaturu häiretele, mille on põhjustanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Sellega toetatakse asjaomaste taristute, energiaprojektide ja reformide koordineeritud kavandamist ja rahastamist, et tagada ELile usaldusväärsem, taskukohasem ja kestlikum energiavarustus, parandades energiaallikate jaotust ja loobudes Venemaa fossiilkütustest (vt 2. peatükk). Detsembris jõuti poliitilisele kokkuleppele lisada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadesse eraldi peatükid kava „REPowerEU“ prioriteetide toetamiseks.
Rahastu kui tulemuspõhise vahendi maksed sõltuvad sellest, kas liikmesriigid täidavad oma taaste- ja vastupidavuskavades ette nähtud investeeringute ja reformide vahe-eesmärke ja sihte. Selline korraldus on aidanud mõnes liikmesriigis kiirendada reforme ja taganud nende tulemusliku elluviimise. Liikmesriikide seire- ja kontrollisüsteemid, mis on taaste- ja vastupidavuskavade heakskiitmise eeltingimus, on suurendanud ka riikide isevastutust, mis on keeruliste reformide õnnestumiseks väga oluline.
Taaste ja vastupidavuse tulemustabeli veebisaidil antakse selge ülevaade sellest, kuidas edeneb taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike kavade rakendamine.
Komisjon aitab liikmesriikidel rakendada taaste- ja vastupidavuskavasid tehnilise toe instrumendi kaudu. See on ELi programm, mis pakub kohandatud tehnilist oskusteavet reformide kavandamiseks ja rakendamiseks. Komisjon on vastanud 19 liikmesriigi toetustaotlustele. Lisaks saavad 17 liikmesriiki kava „REPowerEU“ rakendamiseks tehnilist tuge.
REPowerEU rahastamisallikad
Taaste- ja vastupidavusrahastu ülejäänud laenud (praegu 225 miljardit eurot) ning 20 miljardi euro väärtuses uusi toetusi, mida rahastatakse rahastust eri allikate kombinatsioonis (innovatsioonifond (60%) ja heitkogustega kauplemise süsteemi ühikute varasem müük (40%))
Brexitiga kohanemise reservist pärit 5,4 miljardit eurot, mille liikmesriigid saavad REPowerEU meetmete rahastamiseks rahastusse vabatahtlikult üle kanda
Ühtekuuluvuspoliitika rahalised vahendid
Euroopa ühendamise rahastu
Innovatsioonifond
Liikmesriikide ja ELi rahalised vahendid, millega toetatakse REPowerEU eesmärkide saavutamist
Liikmesriikide fiskaalmeetmed
Erainvesteeringud
Euroopa Investeerimispank
Eesseisvatele probleemidele kohandatud majandusjuhtimise raamistik
Pärast avatud ja sisukat avalikku arutelu avaldas komisjon suunised lihtsama ja tõhusama majandusjuhtimise raamistiku loomiseks. Komisjoni ettepanekute eesmärk on suurendada liikmesriikide isevastutust ning tagada eelarve- ja majanduspoliitika parem elluviimine. Samal ajal toetatakse reforme ja investeeringuid ning vähendatakse realistlikult, järk-järgult ja kestlikult suurt valitsemissektori võla suhet. Sel viisil peaks reformitud raamistik aitama üles ehitada rohelist, digitaalset ja vastupidavat tulevikumajandust ning tagama samal ajal kõigis liikmesriikides riigi rahanduse jätkusuutlikkuse.
Horvaatia valmistub euro kasutuselevõtuks
Juulis võttis EL vastu lõplikud õigusaktid, mis olid vajalikud selleks, et Horvaatia saaks 1. jaanuaril 2023 euro kasutusele võtta. Sellele eelnes intensiivne ettevalmistusperiood, mil Horvaatia tegi märkimisväärseid jõupingutusi, et täita kõik vajalikud nõuded. Lisaks korraldasid Horvaatia ametiasutused eurole ülemineku eel ulatusliku teavituskampaania, mida toetasid ka komisjon ja Euroopa Keskpank.
Koos Horvaatiaga kasutavad ELi ühisraha kokku 20 ELi liikmesriiki ja 347 miljonit ELi kodanikku. Euro toob Horvaatia kodanikele ja ettevõtjatele praktilist kasu. See muudab lihtsamaks reisimise ja välismaal elamise, suurendab turgude läbipaistvust ja konkurentsivõimet ning hõlbustab kaubandust. Euro pangatähed ja mündid hakkavad kõigi horvaatide jaoks sümboliseerima vabadust, eeliseid ja võimalusi, mis ELi liikmesusega kaasnevad.
Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine
ELi regionaalpoliitika (mida tuntakse ka ühtekuuluvuspoliitikana) eesmärk on vähendada ebavõrdsust regioonide vahel. See aitab saavutada ELi poliitilisi prioriteete, eelkõige edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning rohe- ja digipööret.
2022. aastal sõlmis komisjon kõigi liikmesriikidega partnerluslepingud ELi 2021.–2027. aasta rahastuse kohta. Need on iga rahastamisperioodi peamised instrumendid, kuna neis esitatakse iga riigi strateegiad 2021.–2027. aasta rahaliste vahendite investeerimiseks ELi piirkondadesse. Lepingute sõlmimise järel võeti vastu 380 riiklikku, piirkondlikku ja temaatilist ühtekuuluvuspoliitika programmi, sealhulgas õiglase ülemineku territoriaalsed kavad ja 80 piiriülest programmi, millega rakendatakse strateegiaid konkreetsete algatustega kohapeal.
Üheskoos
Euroopa Liidu suurim piiriülene rahastusprogramm on Hispaania ja Portugali projekt Üheskoos aastateks 2021 kuni 2027, mille eelarve on 320 miljonit eurot. Programmile Üheskoos Loode Euroopa, Atlandi ookeani piirkonna ja Arktika piirkonna heaks on ette nähtud 467 miljonit eurot. Programmile Üheskoos õiglase ülemineku heaks on Tšehhis Karlovy Vary, Ústí ja Morava Sileesia maakonnas sihtotstarbeliste investeeringute tegemiseks eraldatud 1,64 miljardit eurot.
Õiglase ülemineku tagamine
Õiglase ülemineku mehhanism on peamine vahend tagamaks, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele toimub õiglaselt ja kedagi kõrvale jätmata. Mehhanismi kaudu on lubatud kaasata 2029. aastaks kuni 55 miljardit eurot investeeringuid ning selle lubaduse täitmisega on juba algust tehtud. Vastu on võetud 67 eeldatavast 70st õiglase ülemineku territoriaalsest kavast 26 liikmesriigis.
Eestis Ida-Virumaal asuv uus haruldasest muldmetallist magnetite tehas oli esimene projekt, mis sai rahastuse õiglase ülemineku fondist. Ka teistes söest ja rohke CO2-heitega kütustest tugevalt sõltuvates piirkondades valitakse praegu välja esimesi fondi raames rahastatavaid investeeringuid.
Toetust õiglase ülemineku piirkondadele suurendati õiglase ülemineku platvormi kaudu, mis pakub kohandatud tuge ning mille raames vahetatakse kaks korda aastas peetavatel konverentsidel teavet ja parimaid tavasid.
Veebruaris avaldas komisjon kaheksanda ühtekuuluvusaruande, milles hinnatakse ELi piirkondade olukorda mitmes poliitikavaldkonnas, sealhulgas majandus, energeetika, transport, innovatsioon, demograafia ja ühiskond. Aruandes leiti, et tänu ühtekuuluvuspoliitika investeeringutele on enamik vähem arenenud piirkondi teistele järele jõudmas ning nende ja ELi jõukamate piirkondade vaheline lõhe väheneb. Samal ajal vajavad poliitilist tähelepanu mõned probleemsed suundumused, näiteks majandusseisak teatud valdkondades, kasvav innovatsioonilõhe ja elanikkonna vananemine.
Inimesed esikohale – uuendatud strateegia äärepoolseimate piirkondade jaoks
Ühtekuuluvuse edendamiseks ELis võttis komisjon 2022. aastal vastu ajakohastatud ja kohandatud strateegia ELi äärepoolseimate piirkondade kaasamiseks ja toetamiseks. Üheksa ülemereterritooriumi – Kanaari saared (Hispaania), Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Mayotte, Réunion ja Saint Martin (Prantsusmaa) ning Assoorid ja Madeira (Portugal) – seisavad endiselt silmitsi eripäraste struktuuritingimustega, nii probleemide kui ka eelistega, mis nõuavad kohandatud lahendusi. Uue strateegiaga seatakse esikohale inimesed ja pakutakse välja konkreetsed meetmed nende viie miljoni elaniku elutingimuste parandamiseks. Selleks toetatakse rohe- ja digipööret ning kasutatakse ära nende piirkondade ainulaadseid eeliseid, nagu noor elanikkond, ulatuslikud merevööndid, harukordne bioloogiline mitmekesisus ja teadusuuringute potentsiaal. Strateegiaga antakse konkreetset abi tagamaks, et äärepoolseimad piirkonnad saavad ELi poliitikast täit kasu ja neil on võimalik oma potentsiaali ära kasutada.
Strateegiat hakati rakendama 2022. aastal, mil käivitati kaks sihtotstarbelist abivahendit: ühe miljoni euro suurune väiketoetuste kava noortele kohalike projektide elluviimiseks nende valitud valdkonnas ja ühe miljoni euro suurune projekt kestliku mereturismi edendamiseks. Lisaks nähti strateegiaga ette spetsiaalselt äärepoolseimate piirkondade jaoks kavandatud uue nõustamisvahendi loomine. See on vajadusepõhine vahend, mis aitab arendada, täiustada ja rakendada äärepoolseimate piirkondade arengustrateegiaid.
Uued vahendid ELi rahastatavate projektidega tutvumiseks
2022. aastal käivitas komisjon uue avaliku andmebaasi Kohesio, mis sisaldab rohkem kui 1,5 miljonit projekti, mida rahastati ühtekuuluvuspoliitika raames aastatel 2014–2020. See pidevalt ajakohastatav platvorm võimaldab kasutajatel tutvuda läbipaistval ja lihtsal viisil teabega ELi rahastatavate projektide ja toetusesaajate kohta. Kodanikud leiavad Kohesiost teavet ELi investeeringute kohta oma piirkonnas.
Käivitati ka uus andmebaas programmitöö perioodi 2021–2027 kohta. Selles sisaldub kogu ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid käsitlev teave.
Ühtse turu kriisikindluse tagamine
Ühtne turg on peaaegu 30 aastat olnud ELi kõige olulisem vara, mis pakub meie ettevõtjatele kindlust, mastaape ja pääsu maailmaturule ning tarbijatele laia valikut kvaliteetseid tooteid ja teenuseid.
Hiljutised kriisid on häirinud ühtse turu normaalset toimimist, eelkõige COVID-19 pandeemia alguses, mil ettevõtjad ja kodanikud kannatasid liikumispiirangute, tarneahelate häirete ja eeskirjade prognoositavuse puudumise tõttu. Viimasel ajal on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju näidanud, kui kiiresti võivad mõned tarneahelad laguneda. See võib tuua kaasa teatavate kaupade ja teenuste nappuse Euroopas ning sundida ettevõtjaid otsima uusi turge.
Seepärast on komisjon teinud ettepaneku uue raamistiku kohta, et kaitsta ühtse turu toimimist kriisi ajal. Ühtse turu erakorraliste meetmete pakett aitab tagada, et kaubad, teenused ja inimesed saavad ühtsel turul vabalt liikuda, kaitseb tarneahelate sujuvat toimimist ning kindlustab elutähtsate kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja võimaluse neile juurde pääseda.
Turism oli üks pandeemia tõttu kõige rängemini kannatada saanud majandusharusid ning esimene, kes sai kasu uuest algatusest, mille eesmärk on kiirendada rohe- ja digipööret kogu ELi majanduses. Kooskõlas 2021. aastal ajakohastatud ELi tööstusstrateegiaga avaldas komisjon 2022. aasta veebruaris turismi üleminekukava – koos turismisektori ja kodanikuühiskonnaga koostatud kava, milles kirjeldatakse üksikasjalikult peamisi algatusi, eesmärke ja tingimusi, et viia ellu kaksiküleminek ja tagada sektori pikaajaline vastupidavus.
Pärast ELi turismikogukonnale tehtud üleskutset jagada oma meetmeid ja eesmärke avaldati 2022. aastal üle 250 lubaduse. Need hõlmavad avaliku sektori asutuste ja turismisihtkohtade haldajate algatusi keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku turismi strateegiate koostamiseks ja järgimiseks ning turismiteenuste osutajate võimalust töötada välja internetipõhised broneerimisvahendid ja jagada digitaalselt teavet oma pakkumiste kohta. Aktiivselt osaleb ka erasektor – mitu suurettevõtet on lubanud vähendada oma CO2 jalajälge, veekasutust ja jäätmeteket. Lisaks on nii väikesed kui ka suured erasektori sidusrühmad seadnud eesmärgid säästva turismi võimaluste pakkumiseks.
Ühtse turu hädaolukorra algatus – kriisiohjeraamistik
Nõuanderühm
koordineerib tegevust ja nõustab komisjoni.
Erandolukorra plaanimine
Seda raamistikku kohaldatakse siis, kui kriisi ei ole ja ühtne turg toimib tavapäraselt.
Ühtse turu valvsusrežiim
Kehtestatakse komisjoni otsusega, kui on toimunud intsident, mis nõuab valvsusmeetmeid.
Ühtse turu hädaolukorra režiim
Kehtestatakse nõukogu otsusega, kui tekib kriis, mis ühtset turgu tõsiselt mõjutab.
Lisaks sellele, et EL püüab liidusiseselt tugevdada Euroopa majanduse vastupidavust, tegeleb ta ka valdkondadega, kus EL on sõltuvuses kolmandatest riikidest. 2022. aasta veebruaris avaldas komisjon teise põhjaliku analüüsi, milles keskendutakse viiele strateegilisele valdkonnale: haruldased muldmetallid ja magneesium, kemikaalid, päikesepaneelid, küberturvalisus ja infotehnoloogia tarkvara.
Analüüsi järeldustele tuginedes on komisjon teinud mitu algatust, muu hulgas käivitas ta Euroopa fotogalvaanikatööstuse ühenduse. Eesmärk on suurendada 2025. aastaks Euroopa päikeseenergia ja fotogalvaanika tehnoloogia tootmise võimet 30 gigavatini aastas igas fotogalvaanika väärtusahela segmendis. Selle eesmärgi saavutamisel lisataks Euroopa sisemajanduse koguproduktile 60 miljardit eurot aastas ja loodaks rohkem kui 400 000 uut töökohta.
Standardid on ühtse turu ja ülemaailmse konkurentsivõime nähtamatu alus. Need reguleerivad kõike alates WiFi sagedustest kuni nutimänguasjade ja suusasidemeteni. Neil on meie igapäevaelus nähtamatu, kuid oluline roll. Osana uuest standardimisstrateegiast esitas komisjon uued normid, millega nähakse ette strateegilisem lähenemine standarditele ja sätestatakse demokraatlikud väärtused tehnoloogiarakendustes. Uus strateegia toob kasu ettevõtjatele ja tarbijatele, sest tagab toodete ja teenuste koostalitlusvõime, vähendab kulusid, parandab ohutust ja edendab innovatsiooni.
2022. aastal esitas komisjon ka läbivaadatud normid, millega tagatakse, et disainilahendusi käsitlevates õigusaktides võetakse arvesse toodete uusi digitaalseid aspekte ning muudetakse tööstusdisainilahenduste kaitse kogu ELis lihtsamaks, odavamaks ja prognoositavamaks.
ELil on olemas geograafilise tähise kaitse veinidele, piiritusjookidele ning muudele põllumajandustoodetele ja toiduainetele, kuid praegu puudub selline kaitse käsitöö- ja tööstuskaupadele. Komisjoni esitatud uued normid võimaldavad tootjatel kaitsta selliseid tooteid nagu Murano klaas, Donegali tviid, Limogesi portselan, Solingeni söögiriistad ja Bolesławieci keraamika ning võidelda võltsingute vastu Euroopas ja mujal. Samuti aitavad need tarbijatel selliste toodete kvaliteeti ära tunda.
Uus standardimisstrateegia toetab ELi tööstust rohe- ja digipöörde protsessis.
Uute standarditega tuleks määrata kindlaks vesiniku kvaliteet ja tehniline koostalitlusvõime, et tööstusel oleks võimalik vähendada CO2 heidet vesiniku kasutamise kaudu.
Elektriautode ja mitmesuguste muude elektrooniliste seadmete akudes ja patareides sisalduvaid tooraineid tuleks kaevandada kooskõlas rangete keskkonna- ja tööõigusnormidega.
Nutikellade ja muude ühendatud seadmete jaoks vajalikke kiipe tuleb tõhusalt kaitsta küberohtude eest.
Aus konkurents
Eurooplased vajasid sel keerulisel aastal õiglase hinnaga kvaliteetseid tooteid rohkem kui kunagi varem. Ühed tugevamad vahendid, mida Euroopa Komisjon saab tarbijate ja majanduse kaitseks kasutada, on monopole, ühinemist ja riigiabi käsitlevad otsused. Need hoiavad ühtsel turul elujõulist ja õiglast konkurentsi.
Näide selle kohta, kuidas ELi konkurentsikontrollisüsteem saab kaitsta inimeste huve, oli Euroopa Liidu Kohtu septembris tehtud otsus, mis suures osas kinnitas otsust, mille komisjon oli teinud Google’i suhtes ja millega määrati enam kui 4 miljardi euro suurune trahv. Otsus, millega ei lubatud genoomikaettevõttel Illumina omandada tervisesektori ettevõtet GRAIL, sest see oleks vähendanud vähktõve varajase avastamise testide valikut, on näide selle kohta, kuidas konkurentsipoliitika saab toetada innovatsiooni. Komisjon keelas tehingu, sest Illumina ei pakkunud välja piisavaid meetmeid mureküsimuste lahendamiseks.
Kestlik tootmine ja tarbimine
Meie praegune majandusmudel „hangi-tooda-asenda“ ammendab meie ressursid, saastab keskkonda, kahjustab elurikkust ja põhjustab kliimamuutusi. Samuti muudab see Euroopa sõltuvaks mujalt pärit ressurssidest. Seda silmas pidades esitas komisjon 2022. aasta märtsis ringmajanduse tegevuskava raames ettepanekute paketi, et kestlikud tooted saaksid ELis normiks.
Ettepanekud tuginevad ELi edukaks osutunud ökodisaini normidele, mis on märkimisväärselt vähendanud ELi energiatarbimist ja aidanud tarbijatel raha kokku hoida. Ainuüksi eelmisel aastal säästsid tarbijad tänu kehtivatele ökodisaini nõuetele 120 miljardit eurot.
Kestlike toodete ökodisaini määruse ettepanekus käsitletakse tootedisaini, millest sõltub kuni 80% toote olelusringi keskkonnamõjust. Sellega laiendatakse olemasolevat ökodisaini raamistikku, kehtestades nõuded toodete ringluse, energiatõhususe ja muude keskkonnasäästlikkuse aspektide parandamiseks.
Pakett sisaldas ka uut strateegiat, mille eesmärk on parandada tekstiiltoodete vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust. Eesmärk on võidelda kiirmoe, tekstiilijäätmete ja müümata tekstiiltoodete hävitamise vastu ning tagada, et tootmisel austatakse täielikult sotsiaalseid õigusi.
Ringseid ja kestlikke tooteid käsitlevad peamised meetmed
Ökodisaini nõuded aitavad muuta tooted keskkonnasäästlikumaks, ringsemaks ja energiatõhusamaks.
Digitaalse tootepassi kasutuselevõtt aitab parandada teavet, mis esitatakse tarbijatele ja tarneahelas osalejatele toodete ja nende keskkonnasäästlikkuse kohta.
Välditakse müümata jäänud tarbekaupade hävitamist.
Edendatakse kestlikke ärimudeleid.
Kehtestatakse kohustuslikud keskkonnahoidliku riigihanke korraldamise nõuded.
Komisjoni esitatud uute normidega tagatakse, et tarbijad saavad toodete ostmisel teha teadlikke ja keskkonnasõbralikke valikuid. Olenemata sellest, kas tegemist on mobiiltelefoni või köögimasinaga, teavitatakse tarbijaid paremini sellest, kui kaua peaks toode vastu pidama ja kas seda saab parandada. Uute eeskirjadega keelatakse ka rohepesu ja tarbijate eksitamine toote vastupidavuse küsimuses.
Ettepaneku koostamisel konsulteeris komisjon rohkem kui 12 000 tarbijaga, samuti ettevõtjate, tarbijakaitseekspertide ja liikmesriikide ametiasutustega. Keskkonnaväidete usaldusväärsuse kontrollimise keerukust peeti rohepöörde suurimaks takistuseks.
Ehitustoodete määruse läbivaatamise ettepanekuga tugevdatakse ja ajakohastatakse norme, mis on kehtinud alates 2011. aastast. Sellega luuakse ühtlustatud raamistik ehitustoodete keskkonna- ja kliimamõju hindamiseks ja sellest teavitamiseks.
Novembris esitletud teises ringmajanduse paketis tegi komisjon ettepaneku kehtestada uued kogu liitu hõlmavad normid pakenditele, mis on üha suuremaks jäätme- ja tarbijate pahameele allikaks. Tarbijate jaoks tagatakse uute normidega korduskasutatavate pakendite kättesaadavus, kõrvaldatakse tarbetud pakendid, piiratakse ülepakendamist ja luuakse selged märgised, et toetada õiget ringlussevõttu. Pakett sisaldas ka algatust, mis annab tarbijatele ja tööstusele selguse bioressursipõhise, kompostitava ja biolaguneva plasti kohta. Algatuses on sätestatud, milliste toodete puhul on selline plast keskkonnale tõeliselt kasulik ning kuidas seda toota, kõrvaldada ja ringlusse võtta.
Ettevõtetel on kestliku majanduse ja ühiskonna ülesehitamisel keskne roll. Veebruaris võttis komisjon vastu äriühingu kestlikkusalast hoolsuskohustust käsitleva direktiivi ettepaneku. Ettepaneku eesmärk on edendada ettevõtete kestlikku ja vastutustundlikku käitumist kõigis üleilmsetes väärtusahelates. Ettevõtted peavad oma äritegevuses ja äriühingu üldjuhtimises arvestama inimõiguste ja keskkonnaga seotud kaalutlusi.
Ligikaudu pool ELi uuringu raames küsitletud tarbijatest vastas, et on valmis maksma rohkem toote eest, mis kestab kauem, ilma et seda oleks vaja parandada.
Allikas: ettevalmistav uuring tõendite kogumiseks selle kohta, kuidas anda tarbijatele võimalus etendada rohepöördes aktiivset rolli.
Ehitustooted
tekitavad 30% ELi aastastest jäätmetest.
Hooned
tarbivad 40% energiast ELis.
Ehitussektor ja ehitustööd
panustavad 9,4%ga ELi CO2 jalajälge.
Tsement, teras, alumiinium ja plast
põhjustavad 15% ELi CO2 heitest.
Kestlike investeeringute kiirendamine
Selleks et EL saavutaks 2050. aastaks kliimaneutraalsuse, on vaja palju erainvesteeringuid. Kestliku rahanduse eesmärk on suunata investeeringud ümber keskkonnasõbralikku majandustegevusse ning see on rohe- ja digipöörde keskmes. EL on juba praegu maailmas juhtival kohal finantsturgudel keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisstandardite kehtestamisel ning on loonud liidus kestliku tegevuse jaoks esimese omataolise klassifitseerimissüsteemi (tuntud kui ELi taksonoomia).
2022. aastal ajakohastas komisjon eeskirju ning lisas konkreetsed üleminekumeetmed, mis hõlmavad gaasi- ja tuumatehnoloogiat, kooskõlas ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Neid hakatakse kohaldama alates 2023. aastast.
Milline gaasienergiaalane tegevus on hõlmatud?
- Elektri tootmine gaasilistest fossiilkütustest.
- Soojus-/jahutus- ja elektrienergia tõhus koostootmine gaasilistest fossiilkütustest.
- Soojus-/jahutusenergia tootmine gaasilistest fossiilkütustest tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis.
Milline tuumaenergiaalane tegevus on hõlmatud?
- Võimalikult vähe jäätmeid tekitava ja rangematele ohutusnõuetele vastava kõrgtehnoloogia (IV põlvkond) uurimine, arendamine ja kasutuselevõtt.
- Juba kasutusel olevat tehnoloogiat (III+ põlvkond) rakendavate uute tuumajaamade ehitamine elektri- või soojusenergia tootmiseks (aastani 2045).
- Olemasolevate tuumajaamade uuendamine ja ümberehitamine, et pikendada nende kasutusiga (aastani 2040).
Õiglane, lihtne ja tänapäevane maksustamine ja toll
ELi pikaajalises maksualases tegevuskavas õiglase ja kestliku ettevõtluskeskkonna saavutamiseks on sätestatud meetmed investeeringute ja ettevõtluse edendamiseks.
Detsembris esitas Euroopa Komisjon tervikliku käibemaksupaketi digiajastu jaoks, et muuta käibemaksusüsteem tänapäeva majanduses tegutsevate ettevõtjate jaoks paremini toimivaks. Pakett muudab ELi käibemaksusüsteemi ka pettusekindlamaks, kasutades ära digitaliseerimise potentsiaali.
Peamised kavandatud meetmed hõlmavad ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise kehtestamist kõikjal ELis, üleminekut reaalajas digiaruandlusele piiriüleste ettevõtjate puhul ning ajakohastatud käibemaksueeskirju reisijateveo ja majutusplatvormide jaoks. Meetmed muudavad ELi käibemaksusüsteemi tänapäeva globaliseerunud ja digitaalsele ettevõtluskeskkonnale sobivamaks ning pettusekindlamaks.
Komisjon tegi ka ettepaneku uute maksuläbipaistvusmeetmete kohta kõigi teenuseosutajate jaoks, kes vahendavad ELi klientide krüptovaratehinguid (vt ka 3. peatükk). Praegu teenivad krüptovara kasutajad suuri kasumeid, mis jäävad riikide maksuhaldurite radariekraanilt välja. See tähendab riigieelarve tulude märkimisväärset vähenemist. Komisjon on teinud ettepaneku, et kõik krüptovarateenuse osutajad, olenemata suurusest või asukohast, peavad teatama liidus elavate klientide tehingutest. Ettepanekuga laiendatakse ka kehtivaid aruandlus- ja teabevahetusnõudeid, et need hõlmaksid e-raha ja otsuseid, mis on tehtud suure netoväärtusega isikute kohta.
Detsembris jõudsid liikmesriigid ühehäälsele kokkuleppele direktiivis, millega tagatakse Euroopa Liidus hargmaistele kontsernidele üldine minimaalne maksumäär. Tänu sellele ajaloolisele kokkuleppele on EL esirinnas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2021. aastal koostatud ülemaailmse maksureformi kokkuleppe elluviimisel. Direktiiv sisaldab ühiseeskirju selle kohta, kuidas arvutada 15%-list minimaalset tegelikku maksumäära, et seda saaks kõikjal ELis nõuetekohaselt ja järjepidevalt kohaldada. Minimaalne maksumäär 15% on kokku lepitud üleilmselt 137 riigi vahel. Rakendamise korral suurendab see direktiiv rahvusvahelise äriühingute maksustamise raamistiku õiglust, läbipaistvust ja stabiilsust. Liikmesriigid peavad uued eeskirjad rakendama 31. detsembriks 2023.
2022. aastal algatas komisjon ka arutelu maksustamise tuleviku üle, võttes arvesse praeguseid probleeme ja tulevasi megatrende. Arutelu krooniks oli novembris toimunud kõrgetasemeline maksusümpoosion, kus ministrid, rahvusvaheliste organisatsioonide juhid, sidusrühmad ja teadlased arutasid tulevase maksustruktuuriga seotud põhiküsimusi.
Tugevamad finantsturud
Tarbijatele osutatavad finantsteenused: välkmaksete kasutuselevõtu kiirendamine
Välkmaksed võimaldavad inimestel raha üle kanda iga päev ükskõik mis ajal kõigest kümne sekundiga. See suurendab märkimisväärselt tehingukiirust ja mugavust näiteks arvete maksmisel või kiireloomuliste ülekannete vastuvõtmisel (nt meditsiinilise hädaolukorra tekkides). Välkmaksed aitavad ka parandada rahavooge ja vähendada ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh jaemüüjate) kulusid. Oktoobris esitas komisjon seadusandliku ettepaneku, et teha eurodes välkmaksed kättesaadavaks kõigile kodanikele ja ettevõtjatele, kel on ELis või Euroopa Majanduspiirkonna riikides pangakonto.
Välkmaksete eelised
Välkmaksetest saavad kasu nii tarbijad kui ka suurettevõtted ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (veka eed) ja makseteenuste osutajad. Välkmakse puhul on tarbijatel, suurettevõtetel ja veka eedel võimalik raha kohe kätte saada ja valida enamate makseviiside vahel. Tarbijatel on kergem korraldada oma rahaasju ja internetis ostetud kaubad kiiresti kätte saada. Suurettevõtted ja veka eed saavad seevastu säästa kulusid, sest neil ei ole enam vaja maksetagatist. Samuti paranevad suurettevõtete, veka eede ja jaemüüjate rahavood. Veel üks eelis tuleneb tarbijate ning suurettevõtete ja veka eede jaoks sellest, et päevas vabaneb kuni 200 miljardit eurot, mis seisis seni kasutult finantssüsteemis kinni, kuid peaks nüüd tooma aastas 1,34 kuni 1,84 miljardit eurot majanduslikku kasu. Makseteenuste osutajatel tekivad võimalused innovatsiooniks, näiteks uute mobiilsete makserakenduste näol. Välkmaksed toovad kõigile kasu ka seeläbi, et need muudavad Euroopa Liidu jaemaksete süsteemi vastupidavamaks.
Tõhusama ja vastupidavama kapitaliturgude liidu poole
Kapitaliturgude liit on ELi pikaajaline kava ühtse kapitalituru süvendamiseks. Eesmärk on see, et raha – investeeringud ja säästud – liiguks hõlpsasti kõikjal ELis ning sellest saaksid kasu tarbijad, investorid ja ettevõtjad, olenemata nende asukohast.
Kava edendamiseks esitas komisjon 2022. aastal kaks ettepanekute paketti. Märtsis tegi komisjon ettepaneku muuta väärtpaberite keskdepositooriumide määrust, et arveldused ELi finantsturgudel oleksid turvalisemad ja tõhusamad. Arvelduse käigus antakse väärtpaberid üle ostjale ja sularaha nende eest müüjale. Tehingu realiseerimiseks võib kuluda kuni kaks tööpäeva. Selle aja jooksul võivad tekkida nii krediidi- kui ka õiguslikud riskid. See, et need tehingud saaksid turvaliselt ja tõhusalt tehtud, on seega ELi finantssüsteemi jaoks väga oluline. Ettepanekuga püütakse tagada proportsionaalsemad ja tõhusamad eeskirjad, et vähendada väärtpaberite keskdepositooriumide nõuete täitmisega seotud kulusid ja regulatiivset koormust, suurendada nende suutlikkust pakkuda rohkem piiriüleseid teenuseid ja parandada nende piiriülest järelevalvet.
Teine ettepanekute pakett puudutab peamiselt kolme valdkonda: ELi kliirimissüsteemi tugevdamine, maksejõuetuseeskirjade ühtlustamine liikmesriikide vahel ja ettevõtete koormuse vähendamine seoses börsil noteerimisega.
Turvaline, töökindel ja konkurentsivõimeline kliiringsüsteem
Keskne kliirimine võimaldab kapitaliturgudel sujuvamalt kaubelda ja on äärmiselt tähtis ELi finantsstabiilsuse seisukohast. Tehingute keskse kliirimise korral tegutseb kliirimisteenuste osutaja, keda nimetatakse keskseks vastaspooleks, vahendajana, kes tagab ostja ja müüja vahelise lepingu täitmise. See suurendab läbipaistvust ja vähendab riske finantsturgudel.
EL peab oma kliiringsüsteemi ajakohastama, et muutuvatele turu- ja majandusoludele kiiremini reageerida. Samuti peab ta tugevdama oma kohalikku kliirimissuutlikkust, et vähendada riske, mis tulenevad liigsest tuginemisest väljaspool ELi asuvatele kesksetele vastaspooltele.
Kavandatud meetmed võimaldavad ELi kesksetel vastaspooltel oma teenuseid nõudluse rahuldamiseks lihtsamalt laiendada. See aitab muuta ELi turu atraktiivsemaks, sest konkurents suureneb ja kliirimisteenuste kasutajatel on rohkem valikuvõimalusi.
Et tagada ELi finantsstabiilsus ja tema suutlikkus autonoomselt tegutseda, nõutakse uute normidega, et teatavad turuosalised peavad kliirima vähemalt osa oma lepingutest ELi kesksete vastaspooltega.
Äriühingute maksejõuetust käsitlevad ühtlustatud õigusnormid
Erinevad maksejõuetuskorrad, mida liikmesriigid rakendavad, on üks suurimaid tõkkeid riikide turgude vahel, sest investorid peavad investeerimisvõimaluste hindamisel sageli arvestama eri liikmesriikide eeskirjadega.
Kavandatud meetmete eesmärk on ühtlustada teatavaid maksejõuetusnorme, et edendada piiriüleseid investeeringuid ühtsel turul, vähendada äriühingute kapitalikulusid ja aidata lõppkokkuvõttes kaasa kapitaliturgude liidu loomisele. Ettepanek peaks tooma kasu kokku üle 10 miljardi euro aastas.
Uus noteerimist käsitlev õigusakt
Äriühingud, kes soovivad avalikel turgudel noteerida, peavad praegu täitma terve hulga nõudeid. Uue ettepaneku eesmärk on leevendada igas suuruses äriühingute, kuid eelkõige väiksemate äriühingute halduskoormust, et neil oleks lihtsam börsil noteerimise kaudu rahastusele juurde pääseda.
Peale selle aitavad kavandatud meetmed süvendada kapitaliturgude liitu, sest nendega vähendatakse tarbetut bürokraatiat ja äriühingute kulusid ning tagatakse investorite kõrgetasemeline kaitse ja turu usaldusväärsus. See innustab äriühinguid ELi kapitaliturgudel noteerima. Lihtsam juurdepääs avalikele turgudele võimaldab äriühingutel olemasolevaid rahastamisallikaid paremini mitmekesistada ja täiendada ning pakub ELi investoritele laialdasemaid investeerimisvõimalusi.
7. Õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine
Sissejuhatus
EL jätkas 2022. aastal tööd kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa nimel ning läks edasi mitme algatusega, mille Euroopa Komisjon oli juba varem käivitanud. Hoolimata ELi väljastpoolt tabanud probleemidest jääb prioriteediks eesmärk parandada kõigi Euroopas elavate inimeste haridust, sotsiaalseid õigusi ja töötingimusi, sealhulgas tagada piisav miinimumpalk ning parandada pikaajalise hoolduse kvaliteeti ja taskukohasust.
Teine Euroopa rassismivastane tippkohtumine tõi kokku ELi juhid ja rohujuure tasandi organisatsioonid, et tugevdada võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise alast tegevust. Võrdõiguslikkuse küsimustele suurema tähelepanu pööramise kulminatsioonina kuulutati välja esimesed Euroopa kaasamise ja mitmekesisuse pealinnade auhindade võitjad. Toimus Euroopa tööhõive ja sotsiaalõiguste foorum, kus arutati, kuidas viia ellu õiglane ja kaasav rohepööre.
Õiglane majandus rohe- ja digipöörde teenistuses
Selleks et üleminek kliimaneutraalsele majandusele ja maailmajaole oleks kõigi jaoks õiglane, tuleb ELi sotsiaalpoliitika viia kooskõlla liidu keskkonnahoiu ja digiprioriteetidega. Nende hulka kuuluvad vaesuse vähendamine ja aktiivne toetus tööhõivevõimalustele, võrdne juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele ning investeerimine kõige haavatavamate inimeste sotsiaalkaitsesse.
2022. aastal esitasid liikmesriigid oma riiklikud 2030. aasta sotsiaalsed eesmärgid Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava elluviimiseks. Liikmesriikide võetud kohustused andsid ELile kindla suuna saavutada või isegi ületada põhieesmärgid, mille EL on tööhõive ja oskuste edendamiseks ning vaesuse vähendamiseks seadnud.
Kliimaneutraalsust käsitlevasse õigusaktide paketti „Eesmärk 55” (vt 2. peatükk) lisati keskne ettepanek luua kliimameetmete sotsiaalfond, mille kaudu toetada majanduslikult ebasoodsas olukorras olevaid leibkondi, väike- ja mikroettevõtjaid ning transpordikasutajaid, võttes arvesse CO2 hinnastamise mõju kodanikele.
Aasta pärast seda, kui EL võttis vastu maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni, ühines üle tuhande Euroopa, liikmesriikide, piirkondade ja kohaliku tasandi organisatsiooni 2022. aasta maaelupaktiga, et tugevdada ametiasutuste koostööd eri poliitikavaldkondades ning edendada maapiirkondade kestlikkust ja sotsiaal-majanduslikku elujõulisust.
Milliseid samme astub Euroopa Komisjon diskrimineerimise vastu ja kuidas edendab ta mitmekesisust?
- Õigusaktid, strateegiad ja tegevuskavad, näiteks
- ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025,
- LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025,
- Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025,
- romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik aastateks 2021–2030,
- puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030,
- Euroopa kaasamise ja mitmekesisuse pealinnade auhind,
- Euroopa mitmekesisuse kuu,
- Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava.
- Koostöö ELi liikmesriikidega.
- Rahastamine kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu.
- Vabatahtlike algatuste, näiteks Euroopa mitmekesisuse hartade toetamine.
ELi kolm sotsiaalset eesmärki aastaks 2030: kõik liikmesriigid panevad õla alla
Liikmesriigid on võtnud kohustuse tõsta kahekümne kuni kuuekümne nelja aastaste elanike tööhõive määra vähemalt seitsmekümne kaheksa koma viiele protsendile, mis on rohkem kui Euroopa Liidu algne eesmärk vähemalt 78 protsenti. Samuti on nad lubanud, et vähemalt 57,6 protsenti kõigist täiskasvanutest osaleb aastaks 2030 igal aastal koolitusel, samas kui Euroopa Liidu eesmärk oli vähemalt 60 protsenti. Lisaks on liikmesriigid kohustunud vähendama aastaks 2030 vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskiga elanike arvu vähemalt viieteistkümne koma kuue miljoni võrra, mis on rohkem kui Euroopa Liidu seatud eesmärk vähemalt 15 miljonit.
Töötajate toetamine
Euroopa Parlament ja ELi liikmesriigid jõudsid poliitilisele kokkuleppele piisavat miinimumpalka käsitleva direktiivi suhtes, millega luuakse raamistik selle tagamiseks, et seadusjärgne miinimumpalk täidaks oma eesmärki, st kindlustaks töötajatele inimväärse elukvaliteedi. Uute normidega edendatakse kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle ja tagatakse töötajatele kogu ELis parem miinimumpalga kaitse.
Jõustus ka direktiiv, mis käsitleb läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi Euroopa Liidus. Sellega tagati töötajatele kogu Euroopas suurem stabiilsus ning võimaldati neil saada õigeaegset ja täielikumat teavet selliste oma tööga seotud oluliste aspektide kohta nagu töökoht ja töötasu.
Noorte aitamine tööleasumisel
Euroopa noorteaasta 2022 raames käivitati algatus ALMA (Aim, Learn, Master, Achieve – eesmärk, õpingud, oskused, edu), et aidata ebasoodsas olukorras olevatel (18–30-aastastel) noortel pääseda tööturule mõnes teises ELi liikmesriigis.
ALMA võimaldab osalejatele kahe kuni kuue kuu pikkust juhendatavat õppepraktikat mõnes teises ELi liikmesriigis, millele järgneb pärast tagasipöördumist intensiivne koolitus ja töövahendusabi. Noori juhendatakse ja nõustatakse algatuse igas etapis. Algatust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+-ist ja see täiendab olemasolevaid programme, nagu Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus. Algatuse kaudu toetatakse noori, kes jäävad nendest programmidest välja.
Sotsiaalne ebavõrdsus ja töötus on noorte eurooplaste jaoks kõige olulisemad mureküsimused.
Allikas: Eurobaromeetri eriuuring nr 517 Euroopa tuleviku kohta, 2022.
88% eurooplastest peab sotsiaalset Euroopat enda jaoks isiklikult oluliseks.
Allikas: Eurobaromeetri eriuuring nr 509 sotsiaalküsimuste kohta, 2021.
Abivajajate toetamine
Piisav miinimumsissetulek (rahalised hüvitised, mis toimivad sotsiaalse turvavõrguna ja mida ei tohi segi ajada miinimumpalgaga) aitab tagada, et igaüks saab oma arveid tasuda ja elada väärikalt. See on eriti oluline majanduslanguse ajal, sest aitab leevendada kõige enam abi vajavate inimeste jaoks sissetuleku vähenemist ning toetab seeläbi kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Kuigi miinimumsissetuleku tagamise kavad on olemas kõigis liikmesriikides, on nende piisavus, ulatus ja tõhusus inimeste toetamisel väga erinev.
2021. aastal oli ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus üle
95 miljoni inimese
Ligikaudu 20%-l vaesuse ohus olevatest töötutest ei ole õigust saada sissetulekutoetust
Hinnanguliselt
30% kuni 50%
abikõlblikust elanikkonnast ei osalenud miinimumsissetuleku tagamise kavades
Soovituse eesmärk on
kaitsta kõige haavatavamaid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohu vähendamise kaudu;
pakkuda stiimuleid ja toetust töövõimeliste inimeste tööturule tagasipöördumiseks;
aidata saavutada ELi 2030. aasta tööhõive- ja vaesuse vähendamise eesmärke;
säilitada riikide rahanduse jätkusuutlikkus.
Komisjon esitas 2022. aastal ettepaneku võtta vastu Euroopa Liidu Nõukogu soovitus piisava miinimumsissetuleku kohta, millega aidata liikmesriikidel ajakohastada miinimumsissetuleku tagamise kavu, et inimesi tõhusamalt vaesusest välja aidata ning ühtlasi edendada töövõimeliste inimeste integreerimist tööturule.
Euroopa noorteaasta
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kuulutas 2022. aasta ametlikult Euroopa noorteaastaks, et tuua esile võimalused, mida rohe- ja digipööre noortele pakuvad, ja kaasata noorteperspektiiv ELi poliitikasse.
Selleks et anda noortele võimalus salvestada sõnumeid noorteaasta poliitikavaldkondade kohta ja avaldada arvamust, käivitati kaasahaarav platvorm „Tee oma hääl kuuldavaks“ (Voice your Vision), millel keskendutakse noortele südamelähedastele teemadele, nagu kliimamuutused ja keskkond, tööhõive ja vaimne tervis.
Aktiivse osalemise ja kaasalöömise edendamiseks käivitati rida noortepoliitika dialooge, mis võimaldavad noortel väidelda volinike kolleegiumi liikmetega. Noored on tähelepanu keskmes ka noortekõneluste sarjas (Youth Talks), mille eesmärk on levitada uusi ideid ja innustada eakaaslasi etendama olulist rolli muutuste protsessis.
Kõik noorteaastaga seotud võimalused kuvati Euroopa Noorteportaalis. See sisaldas ka noorte ajakirjanike lugusid ja noortepoliitika rubriiki, milles tutvustati noortele vahetult kasu toovaid algatusi. Euroopa Noorteportaali ürituste kaardilt võis leida teavet üle 8500 ürituse kohta, mis toimusid nii Euroopas kui ka mujal.
Haridus, oskused ja elukestev õpe
Liikmesriigid tugevdasid 2022. aastal koostööd Euroopa haridusruumi uue strateegilise raamistiku alusel ning eraldasid haridus- ja koolitussektori jaoks märkimisväärses mahus ELi rahalisi vahendeid. 2017. aastal loodud Euroopa haridusruumi algatus aitab liikmesriikidel teha koostööd, et luua vastupidavamad ja kaasavamad haridus- ja koolitussüsteemid. 2022. aasta eduaruandes, mis käsitleb Euroopa haridusruumi saavutamist aastaks 2025, on tehtud kokkuvõte Euroopa haridusruumi algatuste rakendamisest, poliitikareformidest ja edusammudest ELi tasandi eesmärkide saavutamisel.
Võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, kaasamise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas võttis nõukogu vastu soovituse noorte vabatahtlike liikuvuse kohta ELis, et muuta vabatahtlik tegevus vähemate võimalustega inimestele kättesaadavamaks. Lisaks võttis nõukogu vastu soovituse algatuse „Õpiedu saavutamise teed” kohta, et vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist.
Samuti soovis EL võimestada ülikoole, et nad saaksid pakkuda paremaid ja kaasavamaid haridus- ja teadusuuringuvõimalusi. Aastal 2022 saavutati selles vallas kaks olulist vahe-eesmärki: teatis Euroopa ülikoolistrateegia kohta ja nõukogu soovitus Euroopa tõhusa kõrghariduskoostöö kohta. Eesmärk oli arendada kõrgharidussektori Euroopa mõõdet, mis põhineb ühistel väärtustel. Euroopa kõrgharidust iseloomustavad tipptase ja kaasamine. ELi juhid esitasid nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele üleskutse tugevdada ülikoolide vahel partnerlussuhteid, mille tulemusel osaleb Euroopa ülikoolide algatuses nüüd 44 ühendust, kuhu kuuluvad 340 kõrgharidusasutust 31 riigist.
Nõukogu 2022. aasta soovitus, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele, aitab koos liikmesriikide ja sidusrühmadega leevendada oskuste nappust ning tagab, et ELi kodanikud saavad kogu elu jooksul kasutada individuaalseid õppe- ja karjäärivõimalusi.
2022. aastal alustasid tegevust esimesed 11 Erasmus+ õpetajate akadeemiat, kuhu kuuluvad 23 riigi 182 organisatsiooni, mis saavad kolme aasta jooksul kokku 15 miljonit eurot, et pakkuda õpetajatele õppimis- ja liikuvusvõimalusi. Euroopa haridusruumi väljakujundamisel on keskse tähtsusega ka rohe- ja digiõpe.
Peale selle osales EL ÜRO hariduse ümberkujundamise teemalisel tippkohtumisel, millega saadeti tugev poliitiline sõnum vajaduse kohta kiirendada jõupingutusi, et saavutada ÜRO kestliku arengu neljas eesmärk, mis käsitleb kvaliteetset haridust. President von der Leyen nimetati üheks viiest hariduse ümberkujundamise ülemaailmsest eestvedajast ning EL kutsus üles suurendama kogu maailmas hariduse rahastamist.
EL ja liikmesriigid tagasid 2022. aastal, et igas vanuses õppijatel oleks võimalik omandada teadmisi ja oskusi, et elada kestlikumalt ja tulla toime digiajastu muutuva tööturuga. Nõukogu soovituses rohepööret ja kestlikku arengut toetava õppe kohta, Euroopa kestlikkuspädevuse raamistikus ning käimasoleva digiharidust ja -oskusi käsitleva struktureeritud dialoogi käigus käsitletakse ELi kasvavat vajadust rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste järele.
Seepärast on tänapäevasele, ressursitõhusale ja konkurentsivõimelisele majandusele üleminekuks vaja tagada, et Euroopa tööjõul oleks õiged oskused. Juunis võttis nõukogu vastu soovituse hoogustada tööealiste täiskasvanute koolitustel osalemist. Soovituses tehti ettepanek luua liikmesriikides isiklikud õppekontod, et parandada koolitustel osalemise võimalusi ja tagada töötajate tööhõive. Eesmärk on suurendada igal aastal koolitustel osalevate inimeste arvu.
Samuti võttis nõukogu vastu soovituse õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta ja kutsus liikmesriike üles võtma meetmeid, mis käsitlevad kliima-, energia- ja keskkonnapoliitika tööhõive- ja sotsiaalseid aspekte. Nende meetmete hulka kuulub terviklik poliitikapakett kvaliteetse, taskukohase ja kaasava hariduse, koolituse ja elukestva õppe ning võrdsete võimaluste kohta.
Euroopa oskuste tegevuskava oskuste pakti eesmärk on tuua kokku avaliku ja erasektori organisatsioonid, hõlbustada neil ulatuslike oskustealaste partnerluste loomist ja ergutada neid võtma konkreetseid kohustusi täiskasvanute oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks. 2022. aastal suurenes paktis osalejate arv juba 1000 liikmeni, kes kohustusid tegema töötajatele kogu Euroopas konkreetseid koolituspakkumisi. Kokku on lubatud aidata koolitada 6 miljonit inimest. Peale selle rahastatakse programmist „Erasmus+“ ja muudest ELi programmidest märkimisväärses mahus ELi tasandi algatusi ning riikliku ja kohaliku tasandi haridus- ja koolitusreforme.
Oktoobris võttis komisjon vastu ettepaneku nimetada 2023. aasta Euroopa oskuste aastaks. Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ning avaliku ja erasektori osalejate toel elavdab see ELis elukestvat õpet, aitab inimestel omandada õigeid oskusi kvaliteetsete töökohtade jaoks ja võimaldab ettevõtetel leevendada oskuste nappust. Euroopa tööjõu täieliku potentsiaali edasiseks ärakasutamiseks hakatakse rohkem tähelepanu pöörama naistele ja noortele ning nendele inimestele, kes ei õpi ega tööta.
Võrdõiguslikkuse liidu loomise meetmete tõhustamine
Komisjon jätkas 2022. aastal mitmesuguste võrdõiguslikkuse strateegiate rakendamist, muu hulgas järgmistes valdkondades: sooline võrdõiguslikkus (sealhulgas võrdne tasustamine), rassismivastane võitlus, antisemitism, romade diskrimineerimine, LGBTIQ-kogukond ja puuetega inimeste õigused.
Sooline võrdõiguslikkus
Komisjoni 2022. aasta aruandes soolise võrdõiguslikkuse kohta ELis tehti kokkuvõte naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise peamistest algatustest, mida viimase 12 kuu jooksul soolise võrdõiguslikkuse strateegia (2020–2025) põhivaldkondades ellu viidi.
2022. aasta juunis saavutati juhtorganite soolist tasakaalu käsitleva direktiiviga ajalooline kokkulepe soolise tasakaalu kohta ELi äriühingutes, millele Euroopa Parlament andis täieliku heakskiidu. ELi börsil noteeritud äriühingutel on kohustus, et 40% mittetegevjuhtidest ja 33% kogu juhtkonnast peab olema alaesindatud soost. Direktiiviga on kehtestatud ka selged ja läbipaistvad ametisse nimetamise menetlused.
Detsembris jõudsid parlament ja nõukogu komisjoni 2021. aasta ettepaneku põhjal poliitilisele kokkuleppele tasustamise läbipaistvuse meetmetes. Uued normid tagavad suurema läbipaistvuse ning naiste ja meeste võrdse tasustamise põhimõtte tõhusa järgimise, samuti muudavad need palgadiskrimineerimise ohvrite jaoks õiguskaitse paremini kättesaadavaks.
26% kasv
Majandus kasvaks 26% kogu maailmas, kui kaotataks sooline palgalõhe.
üks viiest
Vähemalt üks viiest Y-põlvkonna esindajast leiab, et neid diskrimineeritakse kogu aeg või sageli nende päritoluga seotud põhjustel. Kõige sagedamate põhjustena nimetatakse rassi ja rahvust.
Allikas: Deloitte'i 2021. aasta üleilmne Y- ja Z-põlvkonna küsitlus..
Naiste ja tütarlaste toetamine ELis ja kogu maailmas
- Sooline võrdõiguslikkus on nüüd üks põhiaspekte ELi uues eelarves, taasterahastus „NextGenerationEU“ ja ELi välistegevuse rahastamises.
- Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad sisaldavad üle 100 erineva soolise võrdõiguslikkuse algatuse.
- Aastatel 2021–2027 eraldatakse ELi kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist 1,55 miljardit eurot.
- 500 miljonit eurot eraldatakse ELi ja ÜRO üleilmse algatuse „Spotlight“ raames.
- 85% naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi algatustest edendab soolist võrdõiguslikkust.
Võitlus soolise vägivalla vastu
2022. aasta märtsis, rahvusvahelisel naistepäeval tegi komisjon ettepaneku kehtestada kogu ELi hõlmavad õigusnormid naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamiseks. Kavandatav direktiiv kriminaliseeriks vägistamise nõusoleku puudumise alusel, naiste suguelundite moonutamise ja kübervägivalla, sealhulgas intiimkujutiste nõusolekuta jagamise, küberjälitamise, küberahistamise ning küberruumis vägivalla või vaenu õhutamise.
Uued normid parandavad ohvrite juurdepääsu õiguskaitsele ja julgustavad liikmesriike rakendama ühtse kontaktpunkti mehhanismi, mis tähendab, et kõik tugi- ja kaitseteenused asuvad samas kohas.
Samuti nähakse neis ette, et ohvritel peaks olema võimalus nõuda kriminaalmenetluse käigus hüvitist. Ettepanekus nõutakse ohvritele piisavat ja eriotstarbelist kaitset ja tuge, nagu tasuta abitelefonid ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskused. Sellega nähakse ka ette sihipärane tugi erivajadustega või ohustatud rühmadele, sealhulgas relvastatud konfliktide eest põgenevatele naistele.
Hooliv EL
Igaühel on õigus taskukohastele hooldusteenustele, alates varasest lapsehoiust ja haridusest kuni pikaajalise koduhoolduse ja kogukonnapõhise hoolduseni. Alushariduses osalemisel on hea mõju lapse arengule ning see aitab vähendada sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ohtu kogu eluea jooksul. Pikaajaline hooldus annab inimestele, kes vajavad vanaduse, haiguse või puude tõttu abi igapäevaste toimingute juures, võimaluse säilitada iseseisvus ja elada väärikalt. Kuid paljude inimeste jaoks ei ole need teenused ikka veel taskukohased, kättesaadavad või juurdepääsetavad.
2022. aastal võttis komisjon vastu Euroopa hooldusstrateegia. Strateegia aitab kaasa hooldusteenuse saajate heaolule, soolisele võrdõiguslikkusele ja sotsiaalsele õiglusele. Tegemist on ulatusliku kavaga parandada juurdepääsu taskukohasele, kvaliteetsele ja pikaajalisele hooldusele ning vaadata läbi nõukogu poolt Hispaanias Barcelonas seatud alushariduse ja lapsehoiu valdkonna eesmärgid, nagu on ette nähtud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas.
Hooldusse investeerimine on tähtis andekate inimeste tööle meelitamiseks ja tööl hoidmiseks hooldussektoris, kus töötingimused on sageli rasked ja palgad väikesed. Samuti on see oluline tööjõupuuduse leevendamiseks ning sektori majandusliku ja töökohtade loomise potentsiaali ärakasutamiseks. Need investeeringud parandavad ka naiste osalemist tööturul. Kuna naistel lasub endiselt peamine hoolduskohustus – 90% ametlikest hooldustöötajatest on naised ja 7,7 miljonit naist ei tööta hoolduskohustuste tõttu –, võiks tõhus hooldussektor kompenseerida jätkuvat soolist ebavõrdsust, nagu soolist palga- ja pensionilõhet.
Nende probleemide lahendamiseks teeb komisjon ettepaneku konkreetsete meetmete kohta, millega aidata liikmesriikidel suurendada juurdepääsu kvaliteetsetele ja taskukohastele hooldusteenustele ning parandada samal ajal hooldajate töötingimusi ning töö- ja eraelu tasakaalu.
Alates 2022. aasta augustist on kõik liikmesriigid kohustatud kohaldama uusi ELi õigusnorme töö- ja eraelu tasakaalu kohta.
Peaaegu 90% ametlikust hooldustööjõust moodustavad naised.
7,7 miljonit naist ei tööta, sest nad peavad täitma tasustamata hoolduskohustusi.
Hooldusse investeerimine võib aidata luua ELis 2030. aastaks 13,6 miljonit uut töökohta.
2019. aastal sai alusharidus- ja lapsehoiuteenuseid ainult 27% vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatest lastest võrreldes 35%-ga kõigist lastest kokku.
Ligikaudu üks kolmandik pikaajalise hoolduse vajadustega leibkondadest ei kasuta koduhooldusteenuseid, sest ei saa neid endale lubada.
Pildid © Adobe Stock
LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 rakendamine
EL avaldas uued suunised LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse suurendamise strateegiate ja tegevuskavade kohta, mis aitavad liikmesriikidel rakendada meetmeid, mille abil tagada LGBTIQ-kogukondade võrdõiguslikkus. Suunistes seatakse muu hulgas selged eesmärgid võrdõiguslikkuse edendamiseks, keskendutakse LGBTIQ-kogukonna kõige haavatavamatele liikmetele ja tagatakse nende kaitse tõhusate seaduslike kanalite kaudu.
Komisjon võttis vastu ka ettepaneku ühtlustada vanemluse tunnustamist kõigis liikmesriikides, et kaitsta laste põhiõigusi ja tagada perekondadele õiguskindlus (vt 5. peatükk).
Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030
Puuetega inimestel on nagu kõigil teistel õigus osaleda täiel määral kõigis eluvaldkondades. Vaatamata mõnes valdkonnas tehtud edusammudele on jäänud palju takistusi. Ainult pooled puuetega inimestest on tööga hõivatud, samal ajal kui puueteta inimeste seas on see osakaal neljast kolm. 2021. aastal oli 29,7% 16-aastastest ja vanematest puuetega (tegutsemispiiranguga) elanikkonnast vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, puueteta inimeste seas oli see osakaal vaid 18,8%.
2022. aastal avaldas komisjon seireraamistiku, kus inimesed saavad jälgida edusamme, mida on tehtud puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) kõigi 64 meetme puhul. Strateegia kaks juhtalgatust on juba ellu viidud: loodud on puuetega inimeste platvorm, kus ELi liikmesriigid, kodanikuühiskond ja institutsioonid teevad koostööd strateegia eesmärkide saavutamiseks, ning komisjon on võtnud vastu uue personalistrateegia, mis sisaldab meetmeid mitmekesisuse ja puuetega inimeste kaasamise edendamiseks.
Septembris käivitati puuetega inimeste tööhõivepakett, mille eesmärk on parandada puuetega inimeste võimalusi tööturul. Pakett aitab liikmesriikidel töötada välja poliitikameetmeid, mille abil kaasata puuetega inimesi rohe- ja digipöördesse.
Euroopa puuetega inimeste päeva konverentsil, mille korraldas komisjon koos Euroopa Puuetega Inimeste Foorumiga, andsid väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová ja võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli üle 2023. aasta puuetega inimeste vajadusi arvestava linna auhinna „Access City Award“, mida antakse puuetega inimeste ligipääsu ja osalemise parandamise eest. Auhinna võitis Rootsi linn Skellefteå uuenduslikkuse ja pikaajalise pühendunud tegevuse eest avalikule ruumile ja transporditaristule juurdepääsu parandamisel.
ELi puuetega inimeste platvorm võimaldab sidusrühmadel jagada kogemusi ja häid tavasid, üksteiselt õppida ja teha koostööd.
© Adobe Stock
Tõeliselt rassismivastane Euroopa Liit
Osana ELi rassismivastase tegevuskava (2020–2025) meetmetest korraldas komisjon 2022. aasta märtsis koos ELi institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna, võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja rohujuure tasandi organisatsioonidega Euroopa teise rassismivastase tippkohtumise. Alates tegevuskava käivitamisest on liikmesriigid pidanud töötama välja oma rassismivastased kavad. Tippkohtumine andis võimaluse arutada nende rakendamisel tehtud edusamme, eelkõige ühiseid juhtpõhimõtteid, et toetada liikmesriikide rassismivastaste tegevuskavade ettevalmistamist ja rakendamist.
Komisjon koostas koostöös liikmesriikidega ka nende romasid käsitlevate strateegiliste raamistike hindamisaruande. Selle aluseks oli uus ELi strateegiline raamistik, mis käsitleb romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist ning milles analüüsitakse liikmesriikide võetud kohustusi ja antakse suuniseid vajalike täiustuste tegemiseks.
EL on jätkanud tööd rassistlike ja ksenofoobsete vaenukuritegude ja vaenukõne vastu võitlemisel ning vaenukuritegude- ja vaenukõnevastast võitlust käsitleva raamotsuse nõuetekohase ülevõtmise ja rakendamise tagamisel kriminaalõiguse abil, sealhulgas rikkumismenetluste kaudu.
Antisemitismivastane võitlus
Komisjon on alustanud esimese ELi antisemitismi vastu võitlemise ja juudi eluviisi edendamise strateegia (2021–2030) rakendamist. Nõukogu võttis 2022. aasta märtsis vastu järeldused rassismi- ja antisemitismivastase võitluse kohta ning kutsus liikmesriike üles töötama 2022. aasta lõpuks välja riiklikud antisemitismivastased strateegiad. Samuti kutsuti liikmesriike üles kasutama Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse vastu võetud antisemitismi ning holokausti eitamise ja moonutamise mõistete õiguslikult mittesiduvaid määratlusi.
Esimesed ELi mitmekesisuse auhinnad
Komisjon kuulutas 2022. aasta aprillis välja esimesed Euroopa kaasamise ja mitmekesisuse pealinnade auhinna võitjad. Auhinna eesmärk on tuua esile ELi linnad ja piirkonnad, mis on kaasava poliitika puhul teistele eeskujuks. Võitjad jagunesid viie liikmesriigi vahel ja neid tunnustati töö eest, mis nad on teinud õiglasema ühiskonna ülesehitamisel, edendades mitmekesisust ja kaasatust järgmistes valdkondades: sugu, rassiline ja etniline päritolu, usutunnistus ja veendumused, puue, vanus, LGBTIQ-inimeste õigused ja romade integreerimine.
Euroopa kaasamise ja mitmekesisuse pealinnade auhind antakse igal aastal ELi rassismivastase tegevuskava (2020–2025) raames ning see on osa komisjoni tööst tõelise võrdõiguslikkuse liidu loomiseks. Võitjad kuulutati välja 2022. aasta Euroopa mitmekesisuse kuul. Teema oli „Sildade ehitamine“ ning ettevõtjate, akadeemiliste ringkondade, valitsusväliste organisatsioonide ja komisjoni esindajad arutasid, kuidas luua kaasavaid töökohti ning töötada välja tulemuslikud ja läbipõimunud kaasamise ja mitmekesisuse põhimõtted, mida saaks rakendada korraga mitmes diskrimineerimise valdkonnas.
8. Euroopa huvide ja väärtuste edendamine maailmas
Sissejuhatus
Aastal, mil ebakindlus suurenes, oli EL endiselt mitmepoolsuse liikumapanev jõud ning juhtis reageerimist üleilmsetele probleemidele, jätkas ambitsioonikat naabruspoliitikat, näitas üles solidaarsust ja arendas terviklikke partnerlusi, et kindlustada ja edendada ülemaailmset rahu, stabiilsust, demokraatiat ja inimõigusi.
EL ja selle liikmesriigid andsid Ukrainale humanitaarabi, hädaabi ning rahalist, operatiiv- ja sõjalist toetust. Nad olid ühtsed ja otsusekindlad, reageerides Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu ning sellele järgnenud toidu- ja energiakriisile (vt 1. peatükk).
ELi liikmesriigid kinnitasid veel kord oma pühendumust võtta tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega suurem vastutus Euroopa julgeoleku ja kaitse eest, et kaitsta ühiseid huve ja väärtusi.
Julgeolek ja kaitse
Selleks et parandada ELi suutlikkust kaitsta oma kodanikke, väärtusi ja huve ning aidata kaasa rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, võttis nõukogu vastu strateegilise kompassi, mille ELi juhid 2022. aasta märtsis heaks kiitsid. Kooskõlas Versailles’ deklaratsiooniga on selle eesmärk suurendada investeeringuid, rakendada uuenduslikke ja elutähtsaid tehnoloogiaid ning ehitada üles integreeritum ja konkurentsivõimelisem Euroopa kaitseturg. Kavas on suurendada ELi kaitse-eelarvet ning parandada liikmesriikidevahelist kooskõlastatust seoses võimete ja varustuse standardimisega.
ELi ja NATO koostöö on endiselt Euroopa stabiilsuse ja julgeoleku lahutamatu osa. 2022. aastal esitasid veel kaks ELi liikmesriiki – Soome ja Rootsi – taotluse NATOga ühinemiseks, loobudes oma pikaajalisest sõjalisest erapooletusest.
Sel aastal liitus ka Taani ülejäänud 26 liikmesriigiga, et osaleda ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, mis suurendas veelgi ELi suutlikkust võtta juhtroll rahuvalveoperatsioonides, konfliktiennetamises ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamises.
Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja (vt 1. peatükk) tõenäoline pikaajaline mõju Euroopa ja ülemaailmsele julgeolekukorrale on nõudnud veelgi tihedamat koostööd selliste partneritega nagu ÜRO, NATO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, Aafrika Liit ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN).
Kuna ebakindel üleilmne olukord nõuab ohtude analüüsimist, võttis nõukogu vastu Euroopa Liidu strateegilise kompassi. Strateegia ja sellest tulenev tegevuskava toetub neljale suurele sambale. Partnerluste loomine ühiste ohtude vastu, kiire ja otsustav tegutsemine kriisiolukorras, investeerimine võimekusse ja tehnoloogiasse ning turvalisuse ja julgeoleku tagamine ohu korral ning Euroopa Liidu kodanike kaitsmine.
Euroopa rahutagamisrahastust toetati Ukraina relvajõududele sõjavarustuse ja julgeolekutaristu andmist, mis on otsustava tähtsusega Ukraina kaitse toetamisel. See oli esimene kord ajaloos, kui EL andis surmavat varustust, et riik saaks end kaitsta agressiooni eest. Euroopa rahutagamisrahastu kaudu andis EL abi ka teistele partnerriikidele, näiteks Moldovale, Mosambiigile, Nigerile, Somaaliale ja Lääne-Balkani riikidele, ning toetas Aafrika Liitu.
EL käivitas ka Euroopa Liidu sõjalise abi missiooni Ukraina toetuseks, et tugevdada Ukraina relvajõudude suutlikkust kaitsta Ukraina territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning hoida edaspidi ära Venemaa ja teiste võimalike osalejate tulevasi sõjalisi rünnakuid ja neile reageerida.
EL ja selle liikmesriigid võtsid kiiresti kasutusele kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi, et tagada valvsus kurjategijate suhtes, kes kasutavad ära käimasolevat sõjalist agressiooni Ukrainas. Moldovas loodi ELi sisejulgeoleku ja piirihalduse tugikeskus.
EL pakkus kõige suurema surve all olevatele riikidele igakülgset operatiivtuge ja rahalist toetust (vt 1. peatükk). Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) pakub tuge ELi piiridel Venemaa ja Ukrainaga, et aidata kohalikel ametiasutustel tulla toime suure hulga pagulaste saabumisega. Kohapeal tegutseb ka Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), mis teeb tihedat koostööd kõigi liikmesriikidega, et ennetada selliseid kuritegusid nagu inimkaubandus, ebaseaduslik tulirelvakaubandus, rahapesu ja tööalane ärakasutamine, ning nende vastu võidelda.
1 mld eurot
võeti kasutusele Euroopa Kaitsefondi (2022) kaudu, et tugevdada ELi kaitsevõimet ja hoogustada kaitseinnovatsiooni.
1,2 mld eurot
Euroopa Kaitsefondi (2021) raames välja valitud 61 teadus- ja arendusprojekti jaoks kaitsetööstuse valdkonnas (neid projekte toetas ligikaudu 700 ettevõtjat).
2 mld eurot
lubati investeeringuna ELi kaitseinnovatsiooni kava jaoks (*).
(*) Euroopa Kaitsefondi eelarve (1,46 miljardit eurot) pluss liikmesriikide kaasrahastus (90 miljonit eurot) ja eeldatav finantsvõimendus 400–500 miljonit eurot muudest avaliku ja erasektori allikatest.
500 mln eurot
uue lühiajalise vahendina, mis on kavandatud määruses ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta, et innustada liikmesriike hankima ELi tööstuselt ühiselt pakilisi ja kriitilisi kaitseotstarbelisi tooteid.
3,1 mld eurot
varustuse ja seadmetena Euroopa rahutagamisrahastu kaudu.
NB! Sellel infograafikul on esitatud nii käimasolevad kui ka tulevased programmid.
Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimised
Lääne-Balkan ja Türgi
EL toetas endist viisi piirkonna Euroopa väljavaadet ning alustas juulis läbirääkimisi Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga. Detsembris anti kandidaatriigi staatus ka Bosniale ja Hertsegoviinale.
2022. aasta laienemispakett sisaldas üksikasjalikku ülevaadet 30 miljardi euro suuruse Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava rakendamisest strateegia „Global Gateway“ raames (vt allpool). Selle eesmärk on vähendada ilmset sotsiaal-majanduslikku lõhet ELi ja Lääne-Balkani vahel ning parandada piirkonna energiajulgeolekut.
Euroopa Komisjon kinnitas oma soovitust kaotada Kosovo (kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta) suhtes kohaldatav viisarežiim. Montenegro ja Serbiaga peetavate ELi ühinemisläbirääkimiste raames jätkas EL korrapärast dialoogi nende kahe riigiga nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil.
6. detsembril toimus Albaanias Tiranas esimene ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumine, mis andis olulise võimaluse kinnitada taas Lääne-Balkani partnerite ühinemisväljavaateid. Komisjon kuulutas välja energiatoetuspaketi, mis koosneb 1 miljardi euro suurusest toetusest, et aidata Lääne-Balkanil energiakriisiga toime tulla ja edendada selle üleminekut puhtale energiale. Tippkohtumisel väljendati ka heameelt seoses ELi ja Lääne-Balkani telekommunikatsioonioperaatorite ühisavaldusega, mis käsitleb ELi ja Lääne-Balkani riikide vaheliste rändlustasude vähendamist tulevikus, ning seoses võetud kohustusega ühtlustada viisapoliitikat ELi omaga.
EL jätkas kõrgetasemelist dialoogi Türgiga teatavates ühist huvi pakkuvates valdkondades, eelkõige kliimamuutuste ja rände valdkonnas. Samuti jätkus intensiivne kaubandusalane suhtlus.
Finantsabi Lääne-Balkanile ja Türgile
500 mln eurot
kiireloomulist eelarvetoetust Lääne-Balkanile energiakriisi mõju leevendamiseks.
1,8 mld eurot
kiideti heaks Lääne-Balkani investeerimisraamistiku toetustena 40 investeerimisalase juhtprojekti jaoks (transport, energeetika, keskkond, digipööre, erasektor ja inimkapital). Sellest 500 miljonit kasutatakse energiatoetuspaketi osana.
Võimendab investeeringuid kokku 5,7 miljardi euro ulatuses.
990 mln eurot
maaelu arengu programmidena, mida rakendatakse Montenegrole, Põhja-Makedooniale, Albaaniale, Serbiale ja Türgile mõeldud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames.
Peaks eeldatavasti kaasama üle 2 miljardi euro ulatuses investeeringuid Lääne-Balkani ja Türgi maapiirkondadesse.
Idapartnerlus
Pärast Euroopa Ülemkogu 2022. aasta juuni otsust andis EL Moldovale ja Ukrainale kandidaatriigi staatuse ning Gruusiale Euroopa-väljavaate.
EL jätkas oma ulatusliku majandus- ja investeerimiskava rakendamist strateegia „Global Gateway“ raames (vt allpool) kogu idapartnerluse piirkonnas, et toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning rohe- ja digipööret.
EL investeerib idapartnerlusriikides 2,3 miljardit eurot, et võimendada investeeringuid kõigisse sektoritesse kuni 17 miljardi euro ulatuses. See hõlmab digitaalse ühenduvuse projekte, nagu kiudoptilise kaabli paigaldamine Musta mere alla ja kiire lairibataristu arendamine. Prioriteediks on ka inimeste ja kaupade transporditeed Kaukaasia piirkonna ja ELi vahel.
Energiaalase vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine Aserbaidžaaniga tugevdas ELi energiajulgeolekut ja Aserbaidžaani rohepööret.
Pärast Valgevene 2020. aasta võltsitud tulemustega presidendivalimisi ja režiimi osalemist Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu karmistas EL Valgevene režiimi vastu suunatud sanktsioone. EL pakub siiski endiselt toetust ja solidaarsust Valgevene rahvale nii riigi sees kui ka eksiilis.
Lõunanaabrus
Käib lõunanaabruse majandus- ja investeerimiskava rakendamine osana strateegiast „Global Gateway“ (vt allpool) ning vormuvad olulised projektid prioriteetsetes rohepöörde ja kliimamuutustele vastupanuvõime valdkondades. 2022. aastal eraldati 30 miljardit eurot investeeringuteks lõunanaabrusesse, peamiselt taastuvenergia taristusse.
Novembris tihendasid EL ja Egiptus koostööd puhtale energiale ülemineku alal, allkirjastades vastastikuse mõistmise memorandumi taastuvallikatest toodetud vesiniku alase strateegilise partnerluse kohta.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu mõjus lõunanaabruse riikidele mitmel moel kahjulikult, eelkõige neile, kes sõltuvad struktuurselt toiduimpordist ja kannatavad juba COVID-19 pandeemia tõttu halvenenud sotsiaal-majanduslike tingimuste all.
Komisjon toetas partnerriikide vastupanuvõimet programmide kaudu, mis käsitlevad selliseid küsimusi nagu majanduse taastumine, sotsiaalkaitse, töökohtade loomine ja põllumajandus. Toiduainete ja vastupanuvõime rahastamisvahendi kaudu eraldati lõunanaabrusele 225 miljonit eurot, et leevendada võimalike tekkivate toidukriiside mõju, mille on põhjustanud suur sõltuvus toiduimpordist, mille Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on katkestanud (vt allpool „Toiduga kindlustatus“).
Rahvusvahelised partnerlused ja humanitaarabi
Global Gateway
2022. aastal hakkas EL kohaldama oma strateegiat „Global Gateway“, et tagada investeeringute tulemuslik ja kestlik rahastamine. See käivitati 2021. aasta lõpus, et toetada mahukaid investeeringuid kõva ja pehme taristu projektidesse. Strateegia eesmärk on edendada arukaid, puhtaid ja turvalisi ühendusi digi-, energia- ja transpordisektoris ning tugevdada tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteeme.
Järgides Euroopa tiimi lähenemisviisi, leppisid EL, selle liikmesriigid, arengupangad ja finantsasutused kokku, et kaasavad 2027. aastaks partnerriikidesse investeerimiseks 300 miljardit eurot. Veebruaris peetud ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisel käivitati esimene strateegia „Global Gateway“ Aafrika-Euroopa investeeringute pakett, mille maht oli 150 miljardit eurot.
Selle esimesel rakendamise aastal tehti olulisi investeeringuid, et edendada digitaalset ühenduvust ELi ja tema partnerite vahel veealuste andmekaablite ja maapealsete ühenduste kaudu, suurendada taastuvenergia tootmist päikese- ja tuuleparkidesse investeerimise abil ning parandada vaktsiinide, ravimite ja tervisetehnoloogiate kättesaadavust ja selleks vajalikku tootmisvõimsust.
Euroopa tiimina on EL ja selle liikmesriigid endiselt maailma juhtivad ametliku arenguabi andjad. Nad andsid 2021. aastal 71,6 miljardit eurot (värskeimad kättesaadavad andmed), mis moodustas 41% üleilmsest arenguabist. Samuti pärineb neilt üle poole üleilmsest haridusabist ja nad toetavad haridussektorit enam kui 100 riigis üle maailma. EL on ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkide elluviimisel endist viisi esirinnas.
2022. aastal möödus 45 aastat ELi ja ASEANi suhete loomisest. ELi ja ASEANi suhete aastapäeva tähistamise tippkohtumisel teatasid EL ja selle liikmesriigid, et võtavad algatuse „Global Gateway“ raames kasutusele 10 miljardit eurot, rakendades Euroopa tiimi lähenemisviisi, et kiirendada taristuinvesteeringuid ASEANi riikides. India ja Vaikse ookeani piirkonnas määrati kindlaks mitu juhtprojekti, näiteks Euroopa tiimi kestliku ühenduvuse algatus.
Partnerriikide jõupingutuste toetamiseks pandeemia ja selle tagajärgedega tegelemisel oli 2021. aasta lõpuks Euroopa tiimi lähenemisviisi raames juba kasutusele võetud 53,7 miljardit eurot ja välja makstud 47,7 miljardit eurot. EL ja selle liikmesriigid olid 2022. aastal endist viisi rahvusvahelise COVID-19 solidaarsuse esirinnas, eraldades partnerriikidele 502,2 miljonit vaktsiinidoosi. Neist 422 miljonit doosi eraldati COVAXi kaudu (1,1 miljonit doosi ELi elanikkonna mehhanismi kaudu) ja 80,2 miljonit doosi kahepoolselt (38 miljonit doosi ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu).
EL eraldas lisaks 300 miljonit eurot, et kiirendada vaktsiinide kasutuselevõttu mitmes riigis, peamiselt Aafrikas, ning veel 100 miljonit eurot tervishoiusüsteemide tugevdamiseks ning diagnoosimise ja ravi kättesaadavuse parandamiseks. Ülemaailmse tervishoiualase suutlikkuse suurendamiseks aitas EL luua uue rahvusvahelise fondi pandeemiate ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks ning eraldab selleks 427 miljonit eurot.
Aafrikas vaktsiinide, ravimite ja tervisetehnoloogiate tootmist ja kättesaadavust käsitleva Euroopa tiimi algatuse rakendamine edenes 2022. aastal ning välja kuulutati algatus samalaadsete jõupingutuste toetamiseks Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas. See täiendab ja tugevdab veelgi sotsiaalseid, majanduslikke ja teaduslikke sidemeid ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna vahel.
EL on esitanud ka strateegia, et tugevdada partnerlust oma liikmesriikide ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahel sellistes olulistes poliitikavaldkondades nagu energeetika, rohepööre ja kliimamuutused, kaubandus ja majanduse mitmekesistamine, piirkondlik stabiilsus ja üleilmne julgeolek, humanitaar- ja arenguprobleemid ning tihedamad inimestevahelised kontaktid. EL jätkab tõhustatud koostööd Araabia rahastajatega ühiste prioriteetide osas.
Humanitaarabi ja elanikkonnakaitse
Viimase 30 aasta jooksul on EL aidanud leevendada miljonite kõige haavatavamate inimeste kannatusi rohkem kui 110 riigis. 2022. aastal eraldas komisjon 2,2 miljardit eurot humanitaarabi kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks kogu maailmas. ELi humanitaarabi eelarvest läheb iga seitsmes euro „unustatud hädaolukordade“, näiteks näljahäda leevendamiseks Saheli piirkonnas.
Komisjon jätkas ka humanitaarabi andmist, et toetada 4 miljonit Türgis olevat pagulast, kellest enamik on põgenenud Süüria sõja eest. Lisaks juba 2021. aasta lõpus välja kuulutatud 325 miljoni euro suurusele humanitaarabile hädaolukorra sotsiaalse turvavõrgu programmi jaoks Türgis eraldati veel 50 miljonit eurot, mis tähendab, et Türgile alates 2012. aastast eraldatud ELi humanitaarabi kogusumma kasvas peaaegu 3,4 miljardi euroni.
EL juhatas 9.-10. mail 2022 Brüsselis peetud kuuendat konverentsi „Süüria ja lähipiirkonna tuleviku toetamine“, millel osales 55 riiki ja 22 rahvusvahelist organisatsiooni. Sellel Süüria ja lähipiirkonna jaoks tähtsaimal rahastajate konverentsil võeti kohustusi eraldada abi nii oma riigis kui ka naaberriikides asuvatele süürlastele kokku üle 6,4 miljardi euro.
2022. aastal loodi Euroopa humanitaarabiüksuse algatus, et tegeleda peamiselt logistiliste lünkadega humanitaarabi andmisel ootamatute looduslike ja inimtegevusest tingitud katastroofide korral.
Euroopa humanitaarabiüksuse algatuse abil toetatakse humanitaarabiosalisi ja hädaabitöötajaid, andes nende käsutusse varjupaiga esmatarbeesemete, vee ning sanitaarvahendite ja hügieenivahendite varud. Samuti toetatakse neid terviseekspertide ja logistikaekspertide ning ühiste logistikateenustega, nagu Euroopa Liidu humanitaarabi õhusild, õhu teel kätte toimetatava Euroopa Liidu humanitaarabi viimane etapp, transporditeenused ja ladustamine.
ELi rahastatavad humanitaarabioperatsioonid hõlmavad paljusid valdkondi, sealhulgas toiduga kindlustatust, tervishoidu, peavarju ja haridust hädaolukordades, aga ka kaitset soolise vägivalla eest. Abi andmisel järgitakse nelja peamist humanitaarabi aluspõhimõtet: inimlikkus, neutraalsus, erapooletus ja sõltumatus.
Ehkki EL on jätkuvalt kindlalt pühendunud rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamisele, et suuta täita oma humanitaarabi eesmärke ja parandada oma humanitaarpartnerite julgeolekut, on rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumine endiselt probleem kogu maailmas.
© UNICEF, 2022
EL: üks peamisi humanitaarabi andjaid Jeemenis
Pärast seitse aastat kestnud sõda valitseb Jeemenis endiselt üks suurimaid humanitaarkriise maailmas. Miljonid jeemenlased on ümber asustatud, vaesunud ja alatoitunud. Lisaks on üle poole elanikkonnast näljahädas. ELi humanitaarabi raames antakse jeemenlastele toiduabi, pakutakse tervishoiu- ja haridusvõimalusi ning tagatakse neile vesi ja peavari. Aidatakse ka parandada hügieeniteenuseid neil aladel, kus valitseb suur toidupuudus ja alatoitumus, samuti konfliktipiirkondades ja põgenike jaoks.
Näiteid 2022. aastal antud humanitaarabist
Aafrika Sarv
633 mln eurot (Euroopa tiim)
Toimetulekuks erakordselt suure toidupuudusega, mille tingisid enneolematu põud, COVID-19 ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.
Saheli ja Tšaadi järve piirkond
954 mln eurot (EL ja selle liikmesriigid)
Toimetulekuks terava ja aina suureneva toidupuudusega kogu Aafrikas.
Süüria ja ümbritsev piirkond
6,4 mld eurot
2022. aasta Süüria konverentsil antud rahastamislubaduse kogusumma
EL ja selle liikmesriigid lubasid eraldada 4,8 mld eurot. Nad on olnud piirkonna suurimad humanitaar- ja vastupidavusabi andjad. Alates 2011. aastast on nad koos eraldanud 27,4 mld eurot.
Afganistan ja ümbritsev piirkond
Üle 115 mln euro
Humanitaarabiorganisatsioonide toetuseks (pluss lisaks rahalised vahendid 2022. aasta juunis Afganistani idaosas toimunud laastava 5,9-magnituudise maavärina tagajärgede leevendamiseks).
Jeemen
170 mln eurot
Konfliktist mõjutatud inimeste abistamiseks
Alates sõja algusest 2015. aastal on EL eraldanud kriisile reageerimiseks üle 1,2 mld euro, sealhulgas 862 mln eurot humanitaarabi ja 407 mln eurot arenguabi.
Myanmar/Birma
27 mln eurot
Kõige haavatavamate, sealhulgas ümberasustatud ja konfliktidest mõjutatud kogukondade esmavajaduste rahuldamiseks.
© Taani Pagulasnõukogu, 2022
Toiduga kindlustatus
Ukraina ekspordi blokeerimine ja põllukultuuride tootmiseks kasutatavate põldude hävitamine ohustas märkimisväärselt nii toidu kättesaadavust kui ka taskukohasust ELi naabruses, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, aga ka Aasias, Sahara-taguses Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. See puudutas eelkõige nisu, mis on põhitoiduaine.
Võttes aluseks Euroopa tiimi lähenemisviisi, koondas EL koos oma liikmesriikide ja finantsasutustega ressursid ja eksperditeadmised, et tulla toime ülemaailmse toidukriisiga, tunnistades samas täielikult vajadust töötada mitmepoolselt ja koostöös rahvusvaheliste partneritega.
Osana üleilmse toiduga kindlustamatusega seotud tegevusest eraldas EL lisaks 600 miljonit eurot Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna mõjutatud riikide toetamiseks ning 225 miljonit eurot Põhja-Aafrikale ja Lähis-Idale. Selle tulemusena on ELi hinnanguline kogutoetus ülemaailmse toiduga kindlustatuse ja toidusüsteemide parandamiseks 2024. aastani üle 8,3 miljardi euro.
ELi panus üleilmsesse julgeolekusse
Euroopa Liidu kogupanus üleilmsesse julgeolekusse moodustab 8,3 miljardit eurot ja jaotub järgmiselt. Kogu maailmale 1,32 miljardit eurot, Sahara tagusele Aafrikale 3,21 miljardit eurot, lõunanaabrusele 1,12 miljardit eurot, Aasiale ja Vaikse ookeani piirkonnale 1,05 miljardit eurot, Lääne Balkanile ja Türgile 886 miljonit eurot, Ladina Ameerika ja Kariibi piirkonnale 384 miljonit eurot ning idanaabrusele 294 miljonit eurot.
EL töötas selle nimel, et suurendada oma toidutootmist, hõlbustada Ukrainast pärit toidu ja söödaga kauplemist ning tugevdada kohalikku toidutootmist. Ukraina põllumajandusasutuste taotlusel säilitati Ukraina juurdepääs nii ELi impordi- kui ka eksporditurgudele ning hõlbustati seda, näidates üles paindlikkust. ELi-Ukraina solidaarsuskoridoridega loodi uusi logistikamarsruute, et ühendada Ukraina üleilmsete kaubanduspartneritega (vt 1. peatükk).
EL toetas ka ÜRO jõupingutusi seoses Musta mere teraviljaalgatusega, et hõlbustada teravilja ja sellega seotud toiduainete ning väetiste ohutut transiiti Ukraina Musta mere sadamatest edasistesse jaotussadamatesse.
Nagu selgub Ukraina põllumajandusministeeriumilt saadud teabest, eksporditi tänu nendele algatustele Ukrainast 2022. aasta maist detsembrini ligikaudu 29 miljonit tonni põllumajandustooteid. Detsembris võeti ELi ja Ukraina solidaarsuskoridoride säilitamiseks ja laiendamiseks kasutusele veel 1 miljard eurot.
Kaubandus ja tehnoloogia
Uued töövahendid
EL on võtnud kasutusele mitu uut vahendit, et takistada teistel ülemaailmsetel jõududel kaubanduse relvana kasutamist. 2022. aastal jõustus rahvusvaheliste hangete instrument, mis annab ELile suurema mõjuvõimu parandada ELi ettevõtjate juurdepääsu väljaspool ELi asuvatele riigihanketurgudele.
Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus on tehtud edusamme seoses survestamisvastase määruse vastuvõtmisega, mis aitab ELil takistada majanduslikku survestamist, mille puhul kolmas riik püüab avaldada ELile või selle liikmesriikidele survet poliitiliste valikute tegemisel. See vahend annab ELile võimaluse kehtestada vastumeetmeid kaubandus-, investeeringu- või muude piirangute näol.
Lisaks püütakse kaubanduspartnerluste jõudu käsitleva uue teatisega suurendada ELi kaubanduslepingute panust kestliku arengu edendamisse ning kliima, keskkonna ja töötajate õiguste kaitsesse kogu maailmas. Uus lähenemine hõlmab põhiliste kliima- ja töösätete rikkumise korral kaubandussanktsioonide kasutamist.
Lepingud
Juunis viisid EL ja Uus-Meremaa lõpule läbirääkimised kaubanduslepingu üle, millel on ELi seniste kaubanduslepingutega võrreldes kõige ulatuslikumad kestlikkusega seotud kohustused. See avab uusi võimalusi Euroopa põllumajandustootjatele, ettevõtetele ja töötajatele.
2022. aastal jätkusid ka läbirääkimised kaubanduslepingute sõlmimiseks Austraalia ja Indiaga. Samuti tehti tehnilist ja seadusandlikku tööd ELi ja Mercosuri kaubanduslepingu jaoks. Saavutati poliitiline kokkulepe viia lõpule läbirääkimised kaubanduslepingu sõlmimiseks Tšiiliga.
2022. aastal allkirjastas EL esimese tervikliku blokkidevahelise lennutranspordilepingu kümne ASEANi riigiga. ELis ja ASEANi riikides on kokku üle 1,1 miljardi elaniku. Leping avab turud, parandab otseühendust, toob majanduslikku kasu ja avab uusi võimalusi tänu ühtsetele eeskirjadele, mida kohaldatakse kõigi ELi ja ASEANi vaheliste lennuteenuste suhtes. Sellest võidavad nii tarbijad, lennuettevõtjad kui ka lennujaamad. Leping põhineb ühistel rangetel standarditel sellistes valdkondades nagu keskkond, tööjõuküsimused ja aus konkurents ning lennundusohutus ja -julgeolek.
ASEANi-ELi laiaulatuslik lennutranspordileping
Asendab enam kui 140 Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriikidega sõlmitud kahepoolset lennuteenuste lepingut.
Ookeanid ja kalandus
Uus Maailma Kaubandusorganisatsiooni leping kahjulike kalandustoetuste lõpetamiseks on oluline samm tagamaks, et kalandustoetuste puhul kogu maailmas seataks keskseks eesmärgiks kestlikkus ja et nendega aidataks seega kaasa ookeanide kaitsele. Lepinguga keelatakse toetused, mis aitavad kaasa ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning reguleerimata avamerekalapüügile. Samuti on keelatud anda toetusi ülepüütud kalavarude puhul, kui ei ole kehtestatud meetmed kalavarude hea seisundi taastamiseks.
Lisaks pakuti ühisteatises ELi rahvusvahelise ookeanide majandamise kava kohta välja meetmed ohutute, turvaliste, puhaste, heas seisundis ja säästvalt majandatavate ookeanide tagamiseks. Kooskõlas selle kavaga võttis EL 52 vabatahtlikku kohustust väärtuses kuni 7 miljardit eurot, mis on konkreetne näide ELi üleilmsest juhtrollist maailma ookeanide kaitsmisel. Tegevuskaval on oluline roll Euroopa rohelise kokkuleppe maailmamerd käsitleva osa täitmisel. Selles võetakse arvesse peamisi suundumusi, nagu kliimamuutuste süvenev mõju, bioloogilise mitmekesisuse ohtlik vähenemine ja muutunud geopoliitilised tingimused.
EL on võtnud kohustuse tugevdada rahvusvahelist ookeanide majandamise raamistikku ülemaailmsel ja piirkondlikul tasandil ning muuta ookeanide kestlikkus 2030. aastaks reaalsuseks, rakendades ühiste probleemide ja kumulatiivse mõju suhtes kooskõlastatud ja üksteist täiendavat tegutsemisviisi.
EL jätkab ka jõupingutusi, et muuta ookeanid ohutuks ja turvaliseks, hoolimata kasvavast konkurentsist rahvusvahelistes vetes ning probleemidest mitmepoolses koostöös.
Oma poliitikat ajakohastades kinnitas EL, et on pühendunud ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu 14. eesmärgi rakendamise kiirendamisele.
Digipartnerlused
Kaubandus- ja tehnoloogianõukogu 2022. aasta ministrite kohtumisel kinnitasid EL ja Ameerika Ühendriigid taas oma toetust avatud, ülemaailmsele, koostalitlusvõimelisele, usaldusväärsele ja turvalisele internetile, nagu on sätestatud interneti tulevikku käsitlevas avalduses ning Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonis. Pooled arutasid ka ühiste tehisintellekti põhimõtete rakendamist ning leppisid kokku töötada välja ühine tegevuskava usaldusväärse tehisintellekti ja riskijuhtimise hindamis- ja mõõtmisvahendite kohta.
2022. aastal käivitas EL ka kaubandus- ja tehnoloogianõukogu Indiaga ning digipartnerlused Jaapani, Singapuri ja Lõuna-Koreaga.
9. Institutsioonilised suundumused
Sissejuhatus
2022. aastal tegid Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon tihedat koostööd mitte ainult hädaolukordadele reageerimiseks, vaid ka ELi õigusloome parandamiseks ja kodanike jaoks veelgi paremate tulemuste saavutamiseks. Arvestades kestliku taastumisega kaasnevaid võimalusi ja probleeme, on tähtis tegutseda võimalikult tõhusalt ning pidada silmas ELi tulevikku. Õigusnormide parandamise kaudu paremate tulemuste saavutamine ELi kodanike jaoks on kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide ühine eesmärk ning vastutus.
Olulised algatused 2022. aastal
Aasta jooksul tegid institutsioonid edusamme mitme olulise algatusega. Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu strateegilise kompassi ehk kaugeleulatuva tegevuskava, mille eesmärk on tugevdada 2030. aastaks ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Üks kava eesmärke on aidata ELi juhtidel jõuda hõlpsamini kokkuleppele Euroopa kaitsesektori tööstusliku baasi tugevdamises (vt 8. peatükk).
Rohelise tegevuskava ning kestliku ja kaasava majanduskasvu vallas jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppele ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamises, kliimameetmete sotsiaalfondi loomises ja uue piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamises. Samuti sõlmisid nad esialgse kokkuleppe raadamise ohu vähendamiseks ja saavutasid poliitilise kokkuleppe äriühingute kestlikkusaruandluse suhtes (vt 3. peatükk).
Olulistes digivaldkonna küsimustes võimaldas parlamendi ja nõukogu poliitiline kokkulepe viia lõpule digiteenuste määruse ja digiturgude määruse koostamise ning võtta vastu uued õigusaktid universaalsete akulaadijate kohta (vt 4. peatükk).
Samuti jõudsid parlament ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele naissoost juhatuseliikmete direktiivi, tasustamise läbipaistvuse meetmete ja piisavat miinimumpalka käsitleva direktiivi suhtes (vt 7. peatükk).
Nõukogu juhtis ELi välissuhete teemalisi arutelusid (vt 8. peatükk) ning võõrustas ELi ja Aafrika Liidu ning ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumist. Lisaks avas ta ühinemisläbirääkimised Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga (vt 8. peatükk). Parlament ja nõukogu leppisid kokku ka olulistes õigusnormides moonutavate välisriigi subsiidiumide ja rahvusvaheliste hangete instrumendi kohta.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik vahetub ELi liikmesriikide vahel iga kuue kuu tagant. 2022. aastal ühendasid parlament, selle aasta eesistujariigid Prantsusmaa ja Tšehhi ning 2023. aasta eesistujariigid Rootsi ja Hispaania oma jõupingutused, et liikuda edasi institutsioonidevaheliste läbirääkimistega nii Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kui ka rände- ja varjupaigaleppe üle, ning allkirjastasid ühise tegevuskava (vt 5. peatükk).
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee andsid Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni töösse, sealhulgas komisjoni 2023. aasta tööprogrammi, olulise ja asjakohase panuse ning aitasid aktiivselt kaasa Euroopa tuleviku konverentsi lõplike soovituste koostamisele.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tõi esile Ukraina-vastase sõjalise agressiooni majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju ning Euroopa Regioonide Komitee võttis vastu Marseille’ manifesti ehk üleskutse Euroopa juhtidele võtta kuulda ELis piirkondlikul ja kohalikul tasandil valitud miljoni poliitiku häält, kes püüavad Euroopat oma rahvale lähemale tuua.
Uus parlamendi president
2022. aasta alguses lahkus meie hulgast endine Euroopa Parlamendi president David-Maria Sassoli, keda mälestatakse tõelise Euroopa liidri ja demokraatia eestvedajana. Sassoli oli parlamendi teenistuses üle kümne aasta ning selle aja jooksul kaitses ta lakkamatult ELi ja selle väärtusi, kuid uskus ka, et Euroopa peab püüdlema enamat: saama ühtsemaks, olema inimestele lähemal ja seisma kindlamalt oma põhimõtete eest.
18. jaanuaril 2022 valiti vahevalimistel uueks presidendiks Roberta Metsola, kes sai absoluutse häälteenamuse 458 häälega kokku 690 häälest.
Parlament moodustas kolm uut parlamendikomisjoni: välissekkumist, sealhulgas desinformatsiooni, käsitlev erikomisjon, COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde käsitlev komisjon ning Pegasuse nuhkvara kasutamist käsitlev uurimiskomisjon.
Komisjoni president Ursula von der Leyen osales korrapäraselt aruteludel, eelkõige nendel, mida peeti Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamiseks või järelmeetmete võtmiseks, ning Ukrainaga seotud küsimustes. 14. septembril 2022 pidas ta iga-aastase kõne olukorrast Euroopa Liidus. Selles esitas ta poliitilised prioriteedid 2023. aastaks ja komisjoni ametiaja teiseks pooleks.
Keskendumine kodanikele
Euroopa tuleviku konverents
2022. aastal jõudis lõpule terve aasta kestnud Euroopa tuleviku konverents, mis andis eurooplastele võimaluse avaldada arvamust selle kohta, mida nad ELilt ootavad. Tegemist oli suurima ja laiaulatuslikema konsultatsiooniga, mille mitmekeelset digiplatvormi külastas 5 miljonit üksikisikut ja mille enam kui 6600 otseüritusel, sealhulgas riigisisestel kodanike paneelaruteludel ja Euroopa kodanike paneelaruteludel, osales enam kui 720 000 huvilist.
Kokku korraldati neli Euroopa kodanike paneelarutelu, millest igaühel osales 200 kodanikku, kes valiti juhuslikult kõigist 27 liikmesriigist. Valikul keskenduti sellele, et osalejad peegeldaksid ELi mitmekesisust nii geograafilise päritolu, soo, vanuse, sotsiaal-majandusliku tausta kui ka haridustaseme poolest. Eriti suurt tähelepanu pöörati sellele, et kolmandik iga paneelarutelu osalejatest oleksid 16–25-aastased noored. Osalejad arutasid oma soovitusi konverentsi täiskogu istungjärkudel, millel tulid kokku kodanikuühiskonna liikmed, kõigi valitsustasandite valitud esindajad ja muud sidusrühmad, et kiita üksmeelselt heaks 49 ettepanekut, mis esitati seejärel ELi institutsioonidele.
Konverentsi lõputseremoonial Euroopa päeval 9. mail 2022 esitati Euroopa Parlamendi presidendile, nõukogu eesistujale ja komisjoni presidendile lõpparuanne, mis sisaldas kõiki ettepanekuid ja milles oli üksikasjalikult kirjeldatud 326 meedet. Tulemused olid koondatud üheksa konverentsi teema ümber, mis ulatusid kliimamuutustest ja tervishoiust Euroopa demokraatia ja digiüleminekuni.
17. juunil avaldas komisjon teatise Euroopa tuleviku konverentsi kohta. Selles hindas ta saadud ettepanekuid ja visandas edasised sammud. President von der Leyen kinnitas oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et kodanike paneelaruteludest saab komisjoni poliitikakujunduse tavapärane osa, ning tutvustas konverentsi järeldustest võrsunud uusi ettepanekuid. Üle 80% komisjoni 2023. aasta tööprogrammis sisalduvatest uutest algatustest tulenevad otse või kaudselt konverentsi ettepanekutest. 2. detsembril 2022 korraldasid parlament, nõukogu ja komisjon tagasisideürituse, et selgitada kodanikele, kuidas institutsioonid konverentsi ettepanekuid rakendavad.
Detsembris korraldas komisjon esimese Euroopa kodanike paneelarutelu toidujäätmete vähendamise teemal. Jäätmete ja eelkõige toidujäätmete vähendamist käsitletakse seadusandlikus ettepanekus, mis on lisatud komisjoni 2023. aasta tööprogrammi kooskõlas Euroopa tuleviku konverentsi ettepanekutega.
Konverentsist inspireerituna on komisjoni uude interaktiivsesse veebivahendisse – portaali „Avaldage arvamust!“ – koondatud kogu teave kodanike kaasamise mehhanismide kohta. Sellesse uude veebivahendisse on lõimitud konverentsi mitmekeelse digiplatvormi põhijooned ning sellega on loodud alus uuele demokraatliku kaasamise ja innovatsiooni süsteemile.
Konverentsil mängisid olulist rolli ka nõuandekomiteed. 27. aprillil 2021 võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee konverentsi jaoks vastu resolutsiooni „Uus Euroopa narratiiv“ ning lisaks korraldas komitee kogu Euroopas 75 üritust, millest ainuüksi 45 tõi kokku üle 7600 osaleja. Nende konsultatsioonide tulemused on esitatud dokumendis „Organiseeritud kodanikuühiskonna visioon Euroopa tulevikust“, milles on üksikasjalikult välja toodud soovitused ja ideed, mida kasutati konverentsil vastu võetud 326 lõplikus ettepanekus.
Euroopa Regioonide Komitee korraldas kodanikega üle 120 kohaliku ja piiriülese dialoogi. Nende käigus väljendatud ideed ja soovitused laaditi platvormile üles. Osana kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panusest konverentsi võttis komitee raames moodustatud Euroopa demokraatia kõrgetasemeline töörühm vastu lõpparuande demokraatia kohta ELis.
Euroopa kodanikualgatus
2022. aastal tähistati Euroopa kodanikualgatuse kümnendat aastapäeva. Komisjon tähistas seda olulist sündmust kogu aasta jooksul koos institutsioonidevaheliste partnerite, algatuste korraldajate ja arvamuskujundajatega. Aasta peamiseks teemaks oli see, kuidas kodanikke Euroopa kodanikualgatusest paremini teavitada. Üritusi ja teavituskampaaniaid korraldati Euroopa päeva paiku ja iga-aastasel Euroopa kodanikualgatuse päeval 2. juunil, mida tähistati Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees.
2022. aastal esitati komisjonile läbivaatamiseks seitsmes edukas algatus „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad! Keskkonna puhtuse huvides muudame põllumajanduse mesilassõbralikumaks“. Üle miljoni allkirja kogus veel kaks algatust: „Ei uimepüügile ja -kaubandusele!“ ning „Julmust vältiv kosmeetika – loomkatsetevaba Euroopa“. Komisjon vastab neile kolmele algatusele 2023. aastal.
2022. aastal registreeris komisjon ka kümme uut algatust, millega kutsutakse üles võtma ELi meetmeid eri valdkondades, nagu sport, haridus, rõivasektor, taastuvenergia, loomakaitse, maaelupoliitika ja tubakavaba keskkond.
Töötamine kriisi ajal
2022. aastal näitasid ELi institutsioonid taas oma tugevust ettenägematute kriisidega toimetulekul. Samal ajal kui taastumine COVID-19 pandeemiast alles käis, alustas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut sõjalist agressiooni Ukraina vastu. ELi institutsioonid töötasid väsimatult selle nimel, et toetada Ukraina rahvast tema võitluses vabaduse eest ning aidata liikmesriikide kodanikel ja ettevõtjatel sõja tagajärgedega toime tulla.
1. märtsil 2022 pidas Euroopa Parlament erakorralise täiskogu istungi, millel toimus otseülekanne Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kes kõneles parlamendiliikmetele Ukrainast Kiievist. Zelenskõi rõhutas, et ukrainlased „võitlevad oma õiguste, vabaduste ja elu eest, aga ka selle eest, et nende kodumaa saaks võrdseks Euroopa Liidu liikmeks“. Arutelul osalesid ka Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel, komisjoni president Ursula von der Leyen ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. Parlament väljendas Ukrainale vankumatut toetust ning nõudis, et Venemaa suhtes kehtestataks sanktsioonid. Samuti nõudis ta, et tehtaks uusi jõupingutusi Ukrainale ELi kandidaatriigi staatuse andmiseks.
Pärast seda arutas parlament korrapäraselt Ukraina küsimusi oma täiskogu istungjärkudel ja võttis vastu 16 resolutsiooni. Ukraina Ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk osales isiklikult täiskogu 2022. aasta juuni istungjärgul. Samal ajal võtsid Ukraina ministrid ja kõrgetasemelised ametnikud sageli osa eri parlamendikomisjonide koosolekutest ning arutasid parlamendiliikmetega viimaseid sündmusi oma kodumaal.
Ukraina rahva austamine
Euroopa Parlamendi 2022. aasta Sahharovi auhind mõttevabaduse eest anti 14. detsembril toimunud tseremoonial vaprale Ukraina rahvale.
Tunnistuse ja 50 000 euro suuruse summa vormis antavat auhinda jagatakse igal aastal, tunnustamaks inimõiguste ja põhivabaduste eest seisvaid üksikisikuid ja organisatsioone.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigid olid rotatsiooni korras Prantsusmaa ja Tšehhi. Nõukogu püüdis reageerida ühtselt ja jõuliselt Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale ning selle tõttu tekkinud toidu- ja energiakriisile. Euroopa Ülemkogu eestvedamisel juhtis nõukogu enneolematute meetmete rakendamist ja suurte abisummade andmist Ukrainale.
Kogu aasta vältel astus komisjon ulatuslikke samme Ukraina igakülgseks toetamiseks. 2022. aastal võttis ta sissetungile vastamiseks enam kui 200 meedet. Suur osa nendest meetmetest oli mõeldud selleks, et tagada vajalik humanitaar- ja finantsabi Ukrainale, aidata liikmesriikidel vastu võtta sõja eest põgenevaid ukrainlasi ja tegeleda Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja majanduslike tagajärgedega (vt 1. peatükk). Samuti tegi komisjon mitu ettepanekut oma energiapoliitika läbivaatamiseks, et vähendada ELi sõltuvust Venemaa fossiilkütustest (vt 2. peatükk).
Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina ja selle rahva vastu kujutab otsest väljakutset ELi väärtustele ja reeglitepõhisele maailmakorrale. 2022. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes pöörati eriti suurt tähelepanu demokraatlike väärtuste, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimisele. Esimest korda sisaldas aruanne igale liikmesriigile mõeldud konkreetseid soovitusi, et aidata kindlaks teha kitsaskohad ja soodustada vajalikke reforme.
Komisjon täitis ka aluslepingute täitmise järelevalvaja rolli ning võttis liidus õiguse järgimise tagamiseks vastu 1410 otsust rikkumismenetluste kohta. Õigusriigi põhimõtte järgimine on oluline ka ELi eelarve usaldusväärse finantsjuhtimise ja rahaliste vahendite tulemusliku kasutamise seisukohast. 2022. aasta detsembris võttis nõukogu tingimuslikkuse määruse alusel vastu meetmed, millega kaitstakse eelarvet õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris.
Komisjon kui ELi täitevorgan ja Euroopa Kontrollikoda kui ELi auditiasutus jätkasid omavahel konstruktiivset koostööd. Juulis peetud iga-aastasel kohtumisel arutasid mõlema institutsiooni liikmed, kuidas ELi eelarvega panustatakse Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide elluviimisse, kodanike jaoks konkreetsete tulemuste saavutamisse ja liikmesriikide meetmetele väärtuse lisamisse.
Lisaks kriisidega tegelemisele jätkas komisjon tööd, et tagada oma parema õigusloome tegevuskava kaudu läbipaistev ja tõhus otsuste tegemine. See tähendab, et ta lähtub ettepanekute tegemisel usaldusväärsetest tõenditest ja korraldab portaali „Avaldage arvamust“ kaudu laialdasi konsultatsioone. Lisaks sellele vaatab komisjoni ettepanekud läbi sõltumatu järelevalveasutus ehk õiguskontrollikomitee. Oma aruandes ELi õigusloome tulemuslikkuse kohta tunnustas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon komisjoni parema õigusloome raamistikku esikohaga.
2022. aastal hakkas komisjon täielikult rakendama põhimõtet „üks sisse, üks välja“, millega tagatakse, et mis tahes uus regulatiivne koormus kompenseeritakse samaväärse koormuse kõrvaldamisega samas poliitikavaldkonnas. Põhimõte keskendub mõjule, mida komisjoni ettepanekud avaldavad kodanikele ja ettevõtjatele, ning sellega täiendatakse komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT). REFITi raames teeb komisjon süstemaatilisi jõupingutusi bürokraatia ja tarbetute kulude kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks ning tagab ELi õigusaktide läbivaatamise ja hindamise põhjal poliitiliste eesmärkide elluviimise. Selle töö toetamiseks esitas tulevikukindluse platvormi kõrgetasemeline eksperdirühm kümme arvamust, milles antakse soovitusi ELi õigusaktide lihtsustamiseks ja tõhustamiseks. Komisjon töötas ka selle nimel, et parema õigusloome raames käsitletaks ja edendataks kestliku arengu eesmärke ja digiüleminekut.
Tulevikusuundade strateegiline analüüs
EL püüab muuta oma poliitika tulevikukindlaks. Selleks lõimib ta oma poliitikakujundusse üha sagedamini ka tulevikusuundade analüüsi. Sellise strateegilise analüüsi abil prognoositakse suundumusi, riske ja esile kerkida võivaid probleeme ning nende võimalikku mõju ja kaasnevaid võimalusi, et saada kasulikku teavet strateegiliseks planeerimiseks, poliitika kujundamiseks ja valmisolekuks. Samuti saadakse niimoodi teavet uute ELi algatuste kavandamiseks ja kehtivate poliitikameetmete läbivaatamiseks kooskõlas parema õigusloome vahenditega. Kokkuvõttes aitab tulevikusuundade strateegiline analüüs ELil üha suureneva ebakindluse tingimustes paremini reageerida enneolematutele ja keerulistele olukordadele.
2022. aastal keskendus Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi raames tehtud institutsioonidevaheline tulevikusuundade analüüsi alane koostöö geopoliitikale. Käivitati Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi katseprojekt tulevikuseire vallas, et teha kindlaks märgid muutustest, millel võib ELile tulevikus olla arvestatav mõju.
Rohe- ja digipöörde edukas juhtimine on kestliku, õiglase ja konkurentsivõimelise tuleviku ülesehitamise alus.
Komisjoni 2022. aasta aruandes tulevikusuundade kohta keskenduti rohe- ja digipöörde vastasmõjule uues kiiresti muutuvas geopoliitilises kontekstis. Komisjon analüüsis endiselt ka tulevikku mõjutavaid peamisi megatrende, nagu ränne, kliimamuutused, digipööre ja ebavõrdsus. Liikmesriikidega arendati edasi koostööd kogu ELi hõlmava tulevikusuundade analüüsi võrgustiku kaudu, mille tegevuses osalevad muu hulgas tulevikuministrid.
Võtke ELiga ühendust
Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).
Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:
- helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
- helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
- järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.
ELi käsitleva teabe leidmine
Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (europa.eu).
ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).
ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex’i (eur-lex.europa.eu).
ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.
Taustteave
Identifitseerimistunnused
EL 2022. aastal. Üldaruanne Euroopa Liidu tegevuse kohta
Print ISBN 978-92-76-61863-8 ISSN 1725-6909 doi:10.2775/03769 NA-AD-23-001-ET-C
PDF ISBN 978-92-76-61851-5 ISSN 1977-3420 doi:10.2775/36406 NA-AD-23-001-ET-N
HTML ISBN 978-92-76-61796-9 ISSN 1977-3420 doi:10.2775/595052 NA-AD-23-001-ET-Q
Käesoleva väljaande interaktiivne versioon koos linkidega veebisisule on kättesaadav PDF- ja HTML-vormingus järgmisel aadressil: http://europa.eu/general-report/et
EL 2022. aastal. Üldaruanne Euroopa Liidu tegevuse kohta
Euroopa Komisjon
Teabevahetuse peadirektoraat
Toimetamine ja sihipärane teavitustegevus
1049 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIË
Euroopa Komisjon võttis väljaande „EL 2022. aastal. Üldaruanne Euroopa Liidu tegevuse kohta“ vastu 21. veebruaril 2023 dokumendina C(2023) 1112/3.
Euroopa Komisjon ei vastuta taaskasutamisest tulenevate võimalike tagajärgede eest.
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023
© Euroopa Liit, 2023
Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise põhimõtteid rakendatakse vastavalt komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusele 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39).
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesoleva dokumendi taaskasutamine lubatud Creative Commons Attribution 4.0 Internationali (CC BY 4.0) litsentsi alusel (https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui on viidatud allikale ja märgitud kõik muudatused.
Selliste elementide kasutamiseks või paljundamiseks, mis ei kuulu Euroopa Liidule, võib olla vaja taotleda luba otse õiguste omajalt.
AUTORIÕIGUS
Fotod © Euroopa Liit, kui ei ole märgitud teisiti.