Tööhõive toetamise erakorraline rahastu (TERA) TERA rahastamine aitas kaasa töökohtade säilitamisele COVID-19 kriisi ajal, kuid selle täielik mõju ei ole teada

Kokkuvõte

I COVID-19 pandeemia põhjustas Euroopa majandusele tõsise šoki, mis häiris märkimisväärselt tööturgu, seades ohtu miljonid töökohad. Selles olukorras võttis EL kasutusele ajutise instrumendi TERA (tööhõive toetamise erakorraline rahastu), et aidata liikmesriikidel toime tulla pandeemia mõjuga nende tööturule. Rahastu loodi eelkõige selleks, et toetada liikmesriike uute töökohtade säilitamise kavade rakendamisel või olemasolevate laiendamisel. Nõukogu otsustas laiendada komisjoni poolt algselt kavandatud rahastu kohaldamisala nii, et TERA saaks kasutada ka tervisega seotud meetmete toetamiseks.

II Erinevalt traditsioonilisest sotsiaalpoliitika toetusest, mida rahastatakse ELi eelarvest, antakse TERA raames liikmesriikidele soodsatel finantstingimustel pikaajalisi laene. Komisjon haldab seda rahastut ja saab kapitaliturgudelt laenata kuni 100 miljardit eurot. 2022. aasta augustiks oli nõukogu heaks kiitnud 93,3 miljardit eurot finantsabi 19 liikmesriigile, millest peaaegu 92 miljardit eurot (98 %) oli välja makstud. Kättesaadavuse periood lõpeb 31. detsembril 2022, kuigi nõukogu võib komisjoni ettepaneku alusel otsustada seda ajavahemikku pikendada.

III Viisime läbi TERA auditi, kuna see on oluline COVID-19 pandeemia mõju leevendamisel. Lisaks on TERAst antav kuni 100 miljardi suurune rahaline toetus märkimisväärne. Hindasime, kas rahastu oli tõhus ja tulemuslik töötuseriski maandamiseks ELis.

IV Kokkuvõttes järeldame, et komisjon reageeris kiiresti ja tõhusalt ülesandele aidata liikmesriikidel säilitada tööhõivet. Tal õnnestus anda liikmesriikidele ELi toetust kiiremini kui tavapäraste rahastamismenetlustega. TERA raamistik kajastas hädaolukorda ja vähendas finantsriski ELi eelarvele. Kuigi koondtasandil on märke selle kohta, et TERA toetus jõudis miljonite inimesteni, piirab liikmesriikide põhjalike andmete puudumine komisjoni suutlikkust hinnata TERA abil saavutatud tulemusi.

V Komisjon tegi ettepaneku võtta vastu uus uuenduslik määrus, mille nõukogu kiiresti heaks kiitis – vaid kaks kuud pärast seda, kui COVID-19 kuulutati pandeemiaks. TERA toetus võimaldas liikmesriikidel luua uusi või laiendada olemasolevaid töökohtade säilitamise kavasid, kuid arvestades iga riigi tööturu väga erinevaid olusid, olid ELis kasutatud lähenemisviisid väga erinevad.

VI TERA rahastamine põhineb laenudel, mitte toetustel. Liikmesriikide nõudlus nende laenude järele oli kooskõlas komisjoni kavandatud 100 miljardi euro suuruse eelarvega. TERA üks eripära on see, et kõik liikmesriigid on andnud tagatisi kuni 25 % ulatuses kõigist TERA raames antud laenudest, mis tuleb kõik tagasi maksta 2050. aastaks. Need tagatised on ELi eelarve kaitsepuhver, sest kohustuste täitmata jätmise korral võidakse neid kasutada enne komisjoni enda vahendeid.

VII TERA on kriisile reageerimise vahend, kus vahendite kiire väljamaksmine on keskse tähtsusega. Enamik liikmesriike sai esimese väljamakse vähem kui üks kuu pärast taotluse esitamist. Kuna töökohtade säilitamise kavasid võidakse kuritarvitada, nõutakse TERA määruses, et liikmesriikidega sõlmitavad laenulepingud sisaldaksid sätteid kontrollide ja auditite kohta, et minimeerida pettuse ja õigusnormide rikkumise ohtu. Komisjon käivitas riiklike auditi- ja kontrollisüsteemide erakorralise uuringu 2022. aasta alguses, kui suurem osa rahalistest vahenditest oli liikmesriikidele juba välja makstud. Kõik liikmesriigid peale ühe teatasid õigusnormide rikkumistest ja väidetavatest pettusejuhtumitest. Kuna aga komisjon ei olnud 2022. aasta septembri seisuga teadlik ühestki olulisest õigusnormide rikkumisest ega pettusest seoses talle õigusaktidega seatud kohustustega, ei olnud ta selles küsimuses konkreetseid uurimisi algatanud.

VIII Koondtasandil on näha, et TERA jõudis kriisi kõige raskemal perioodil miljonite töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjateni ning aitas koos muude toetavate poliitikameetmetega leevendada töötuseriski. Rahastu ülesehitus ei võimalda aga teha eraldi kindlaks TERA mõju riiklike kavade raames saadud väljunditele ja tulemustele. Sellest tingituna ei saa komisjon hinnata TERA tulemusi igas liikmesriigis. Liikmesriikide põhjalike andmete puudumine tähendab näiteks seda, et TERAst toetatavate inimeste ja ettevõtete arvu – rahastu võimalikku panust töötuseriski leevendamisse – ei ole võimalik täielikult hinnata. Liikmesriikide poolt komisjonile esitatud andmed tervisega seotud meetmete kohta on piiratumad. TERA määruse kohaselt ei ole kava hindamine kohustuslik.

IX Soovitame komisjonil viia läbi TERA põhjalik hindamine, et saada kogemusi võimalike tulevaste kriisist väljumise vahendite tarbeks.

Sissejuhatus

Taustteave

01 COVID-19 pandeemia ajal võtsid ELi liikmesriigid koroonaviiruse leviku piiramiseks mitmeid rahvatervisemeetmeid. Need meetmed koos pandeemia põhjustatud majandusliku ebakindluse ning piiride ja tehaste sulgemisest põhjustatud tarneahela häiretega tõid kaasa nii tootmise kui ka tarbimise märkimisväärse vähenemise ELis. Pandeemia varastes etappides hõlmasid need meetmed liikumispiiranguid, mille tagajärjel suleti ajutiselt ELi eri majandussektorid, nagu turism ja majutus¹.

02 Sellest tingitud majanduslangus, mis oli eriti tuntav ELi lõunapoolsetes liikmesriikides, seadis ohtu miljonid töökohad. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (CEDEFOP) hinnangul oli 2020. aastal ELi 27 riigi tööturul ligikaudu 45 miljonit töökohta ehk 23 % tööjõust väga suures COVID-19-st tingitud häirete ohus ning veel 22 % ELi tööjõust – peamiselt keskmise kuni madalama kvalifikatsiooniga töötajad teenindussektoris – puutus kokku teatava märkimisväärse ohuga².

03 Selle taustal võttis EL ajutiselt kasutusele TERA (tööhõive toetamise erakorraline rahastu), et aidata liikmesriikidel toime tulla pandeemia mõjuga nende tööturule. Rahastu loodi eelkõige selleks, et toetada liikmesriike uute töökohtade säilitamise kavade rakendamisel või olemasolevate laiendamisel. Nende kavadega antakse majandusraskustes ettevõtetele riigi sissetulekutoetust töötundide eest. Töökohtade säilitamise toetusvahendid hõlmavad lühendatud tööaja, sundpuhkuse ja palgatoetuste kavasid.

Lühidalt TERAst

04 TERA peamine eesmärk on anda finantsabi liikmesriikidele, kus on tõsised majandushäired või tõsine oht neisse sattuda. Töökohtade säilitamise kavade rahastamisel on TERA lõppeesmärk vähendada töötust ja sissetuleku kaotust (vt joonis 1). TERAst toetatakse olemasolevaid töökohti, mitte ei rahastata töötuskindlustuskavasid.

05 Komisjoni esialgne seadusandlik ettepanek TERA kohta piirdus tööhõive eesmärgiga³. TERA määruse vastuvõtmisel 2020. aasta mais otsustas nõukogu laiendada selle kohaldamisala, et toetada ka tervisega seotud meetmeid (vt joonis 2).

06 TERA annab liikmesriikidele laene ja seda rahastatakse laenudest. Seda toetusvahendit haldab komisjon, kes sõlmib laenutehinguid, haldab laene ja maksab neid välja. Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (DG ECFIN) koordineeris juhtiva peadirektoraadina rahastu loomist ja rakendamist tihedas koostöös tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (DG EMPL) ning eelarve peadirektoraadiga (DG BUDG) (vt tabel 1).

07 TERA on ajutine toetusvahend. Selle kättesaadavus lõpeb 31. detsembril 2022, kui nõukogu ei otsusta komisjoni ettepaneku põhjal seda pikendada.

Rahastamispakett

08 Määruse kohaselt võib komisjon TERA toetuse rahastamiseks kapitaliturgudelt laenata kuni 100 miljardit eurot⁴. Iga liikmesriik, kes soovib TERA toetust saada, saadab komisjonile taotluse. Komisjon hindab iga taotlust ja teeb juhul, kui see vastab määruses sätestatud toetuskõlblikkuse tingimustele, nõukogule ettepaneku anda TERA finantsabi andmisele heakskiit. See otsus tehakse nõukogu rakendusotsuse vormis kompensatsioonilaenu jaoks (laen, mis on antud samadel tingimustel, mis kehtisid komisjonile kapitaliturgudel), mis kujutab endast asjaomasele liikmesriigileantavat finantsabi.

09 TERA rahastamiseks emiteeris komisjon kapitaliturgudel võlakirju. Komisjoni emiteeritud võlakirjadel olid erinevad tähtajad, mis ulatusid viiest aastast kuni 30 aastani. Investoritel oli TERA võlakirjade vastu suur huvi.

10 Lisaks emiteeris komisjon esimest korda TERA raames võlakirju sotsiaalsete võlakirjadena (vt 1. selgitus).

Auditi ulatus ja käsitlusviis

11 Hindasime, kas TERA oli tõhus ja tulemuslik lahendus COVID-19 pandeemiast tingitud töötuseriski leevendamiseks ELis ja kas komisjon rakendas seda tõhusalt. Uurisime eelkõige, kas

• selle instrumendi loomine oli õigeaegne;
• kehtestati asjakohane kord, et TERA kaudu piirata ELi eelarvele avalduvat finantsriski;
• TERA õigusraamistik ja selle rakendamine sobisid kriisiolukorda, minimeerides samal ajal pettuse ja õigusnormide rikkumise ohtu;
• komisjon töötas välja töökindla raamistiku TERAst rahastatavate riiklike töökohtade säilitamise kavade rakendamise jälgimiseks ja nende mõju hindamiseks;
• TERA aitas tõhusalt liikmesriikidel töökohti kaitsta.

12 Auditeeritud ajavahemik kestis 2020. aasta aprillist, mil komisjon tegi ettepaneku võtta vastu TERA määrus, kuni kohapealse audititöö lõpuni 2022. aasta septembris. Auditi keskmes oli komisjon. TERA rakendamise hindamine üksikute liikmesriikide tasandil ja laenuvõtmistehingute komisjonipoolse haldamise hindamine jäi auditi ulatusest välja.

13 Saime andmeid ja teavet komisjoni peamistelt TERA eest vastutavatelt peadirektoraatidelt ning Eurostatilt. Konsulteerisime Eurofoundiga (ELi töötingimuste parandamise amet) ja Euroopa Poliitikauuringute Keskusega (CEPS, ELi mõttekoda).

14 Oma audititöö raames

• vaatasime läbi kehtivad ELi õigusaktid, komisjoni suunised ja teabevahetuse liikmesriikidega ning muud asjakohased dokumendid;
• küsitlesime komisjoni, Euroopa Poliitikauuringute Keskuse ja Eurofoundi esindajaid;
• analüüsisime finantsabi taotluste valimi puhul TERA taotlus- ja aruandlusprotsesse;
• vaatasime 2022. aasta alguses läbi liikmesriikide vastused komisjoni küsitlusele, et hinnata õigusnormide rikkumise ja pettuse ohtu.

15 Auditeerisime TERA, kuna see osutus oluliseks vahendiks COVID-19 pandeemia mõju pehmendamisel ning mis aitas ära hoida prognoositust aeglasema töötuse kasvu. Lisaks on TERAst antav kuni 100 miljardi suurune rahaline toetus märkimisväärne.

Tähelepanekud

TERA oli õigeaegne lahendus töötuseriski leevendamiseks COVID‑19 pandeemia ajal

16 Uurisime, kas vahend oli õigeaegne lahendus töötuseriski leevendamiseks COVID‑19 pandeemia ajal, analüüsides eelkõige asjaomaste protsesside ajakava alates pandeemia väljakuulutamise kuupäevast. Uurisime ka seda, kas komisjon hindas nõuetekohaselt eeldatavat nõudlust TERA laenude järele (et määrata kindlaks rahastamispaketi suurus), ning komisjoni hinnangut TERA kaudu liikmesriikides saavutatud hüpoteetilise rahalise kokkuhoiu kohta.

EL võttis TERA kiiresti kasutusele

17 Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas pandeemia välja 11. märtsil 2020. Vähem kui üks kuu hiljem (2. aprillil) esitas komisjon nõukogule oma ettepaneku TERA määruse kohta. Praeguses etapis oli komisjon juba alustanud läbirääkimisi liikmesriikidega nende kohustuse üle anda ühised tagatised osale laenust.

18 Kaks kuud pärast COVID-19 pandeemiaks kuulutamist võttis nõukogu 19. mail 2020 vastu määruse, tehes mõned muudatused, näiteks laiendades TERA raames antava finantsabi kasutamist nii, et see hõlmaks ka tervisega seotud meetmeid (vt punkt 05).

19 TERA on ainulaadne, mis muudab teiste toetusvahenditega võrdlemise keeruliseks. Kuigi varasematele kriisidele reageerimiseks kulus ühissätete määruse⁵ muutmiseks komisjoni ettepaneku tegemisest määruse nõukogu poolt vastuvõtmiseni keskmiselt kuus kuud, võeti TERA määrus vastu kahe kuu jooksul. See oli oluline, et võimaldada liikmesriikidele esimesed laenud COVID-19 kriisi ajal välja maksta.

20 Pärast määruse vastuvõtmist 2020. aasta mais laenas komisjon kapitaliturgudelt raha ja maksis esimesed laenud liikmesriikidele välja sama aasta oktoobris (vt joonis 3).

Liikmesriikide soov TERA rahastamist saada oli kooskõlas komisjoni hinnanguga

21 TERA annab rahalist abi liikmesriikidele, kes seisavad silmitsi COVID-19 pandeemiast tingitud tööturuhäiretega. Selleks et hinnata eeldatavat nõudlust TERA laenude järele, valmistas komisjon 2020. aasta märtsi lõpus ette kolm stsenaariumi, võttes arvesse liikumispiirangute võimalikku pikkust, nende ulatust ja laene taotlevate riikide arvu. Seetõttu oli töökohtade säilitamise kavade rahastamise vajadus hinnanguliselt 50–100 miljardit eurot. Sel ajal valitsenud COVID-19 pandeemia täieliku mõjuga seotud ebakindlust arvesse võttes otsustas komisjon lähtuda stsenaariumist, kus rahastamisvajadused on kõige suuremad (100 miljardit eurot).

22 Komisjoni prognoositud summa oli piisav, et rahuldada kogu ELi hõlmav nõudlus TERA rahalise toetuse järele, kuigi nõukogu oli lisanud määruse kohaldamisalasse ka tervisega seotud meetmed. Kaheksa liikmesriiki (Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Soome ja Rootsi) otsustasid TERA mitte kasutada. Kõik need liikmesriigid olid juba kehtestanud riiklikult rahastatavad töökohtade säilitamise kavad.

23 2022. aasta augustiks oli nõukogu heaks kiitnud kokku 93,3 miljardi euro suuruse rahalise abi andmise 19 liikmesriigile. Sellest kogusummast oli 2022. aasta augustiks välja makstud peaaegu 92 miljardit eurot (98 %) (vt joonis 4).

24 Peaaegu pool toetusest anti kahele liikmesriigile – Itaaliale ja Hispaaniale. Ainult kaks liikmesriiki (Poola ja Rumeenia), kus kulutused TERA raames toetuskõlblikele meetmetele olid prognoositust väiksemad, ei taotlenud kõigi võimalike laenude väljamaksmist.

Komisjoni hinnangul hoidsid liikmesriigid TERA kaudu kokku ligikaudu 8 miljardit eurot

25 Üks põhjus, miks liikmesriikide nõudlus TERA toetuse järele on suur, on võimalus saada rahastamist suhteliselt väikeste kuludega. Komisjoni hinnangul säästavad liikmesriigid tänu ELi AAA-reitingule TERA raames antud finantsabi intressimaksetelt 8,5 miljardit eurot (võrreldes sellega, mida nad oleksid hüpoteetiliselt maksnud, kui nad oleksid laenanud sama summa kapitaliturult⁶).

26 Kontrollisime, kas prognoositud intressisäästus võetakse arvesse laenude suurust ning erinevust ELi ja üksikute liikmesriikide krediidireitingu vahel. Kokkuhoid on koondunud viide abisaavasse liikmesriiki (Itaalia, Hispaania, Rumeenia, Poola ja Kreeka), ulatudes 0,5–3,8 miljardi euroni ja moodustades peaaegu 86 % kogu prognoositud säästust.

TERAga kaasneb ELi eelarvele piiratud finantsrisk

27 TERA määruse sätete ja eeskirjade ning liikmesriikidega sõlmitud tagatislepingute alusel analüüsisime, kas on kehtestatud kord ELi eelarvele avalduva finantsriski piiramiseks.

Liikmesriigid tagasid 25 % kõigist TERA raames antud laenudest

28 Kuigi TERA rahastamine põhineb laenudel, mitte toetustel, tekkib risk ELi eelarvele, kui üks või mitu liikmesriiki ei täida oma laenu tagasimakseid. Seetõttu oli TERA põhielement see, et kõik liikmesriigid nõustusid andma tagasivõtmatuid nõudmisel realiseeritavaid tagatisi proportsionaalselt oma suhtelise osakaaluga ELi kogurahvatulus, mis katavad 25 % TERA rahastamispaketist. Ülejäänu tagatakse ELi eelarvest.

29 Liikmesriikide tagatised töötati välja nii, et need toimiksid ELi eelarve kaitsepuhvrina. Kui liikmesriigid ei maksa laenu õigeaegselt tagasi, võib komisjon võtta kõik teised liikmesriigid vastutusele. Mis tahes kohustuste täitmata jätmise korral peaks komisjon õigusaktide kohaselt hinnata võimalust kasutada tasumata võlgade tagasimaksmiseks ELi eelarvet⁷. Sellegipoolest on tal ka võimalus kasutada kõigepealt liikmesriikide tagatisi. Komisjon ütles meile, et see oleks tõenäoliselt nende eelistatud tegutsemisviis. Kui 25 miljardi euro suurune liikmesriigi tagatispuhver on ammendatud, makstakse ülejäänud võlg tagasi ELi eelarvest. See kord annab investoritele tagatise, et ELi AAA-reitingu tõttu on väga väike risk, et EL jätab oma võlad tasumata (vt punkt 25).

Täiendavad usaldatavusnõuded piiravad veelgi finantsriski ELi eelarvele

30 Et leevendada iga liikmesriigi maksimaalset aastast riskipositsiooni, sisaldab TERA määrus ka kahte peamist mehhanismi (edaspidi „usaldatavusnõuded”)⁸:

• aastas tagasimakstav kogusumma on maksimaalselt 10 miljardit eurot, mis moodustab 10 % TERA raames kättesaadavatest rahalistest vahenditest. Komisjon emiteeris selle eesmärgi saavutamiseks erineva tähtajaga võlakirju;
• mis tahes kolmele liikmesriigile võib anda kuni 60 % kogu saadaolevast rahastamisest.

Meie arvates piiravad need usaldatavusnõuded veelgi finantsriski ELi eelarvele juhul, kui liikmesriik ei täida oma kohustusi.

31 TERA pakub liikmesriikidele rahastamist laenude abil. Need tuleb tagasi maksta ajavahemikul 2025–2050 ning keskmine tagasimaksetähtaeg on 14,5 aastat⁹. Joonisel 5 on esitatud eri lõpptähtaegade jaotus riikide kaupa ja näidatud usaldatavusnõuete toimimist. Näiteks ajavahemikus 2025–2050 on kolm aastat, kui tuleb tagasi maksta maksimaalselt lubatud 10 miljardit eurot. Erinevalt mõnest varasemast kriisist vajasid samaaegselt toetust paljud liikmesriigid. Liikmesriigid saatsid oma rahastamistaotlused kogusummas ja eelistatud laenutähtajaga. Vastavalt sellele kavandas komisjon erinevaid TERA laene, millel olid erinevad tagasimaksetähtajad.

Komisjon kehtestas TERA jaoks paindliku raamistiku, mis ei järginud standardset rahastamiskorda

32 Hindasime, kas TERA juhtimisraamistik sobib hädaolukorra tingimustesse. Analüüsisime ka protsesse, mille komisjon kehtestas TERA raames finantsabi taotlemiseks ja andmiseks kuni väljamaksete tegemiseni liikmesriikidele, ning püüdsime oma analüüsile juhtumite valimi põhjal kinnitust leida. Lõpuks uurisime, kas komisjon on astunud esimesed sammud, et hinnata pettuseriski ja õigusnormide rikkumisi TERAst rahastatavate töökohtade säilitamise kavade rakendamisel liikmesriikide tasandil.

TERA raamistik sobib hädaolukorda

33 TERA on kriisidele reageerimise vahend, mille eesmärk on anda liikmesriikidele ajutist ja tagasimakstavat finantsabi. Seega on TERA raamistik, mis koosneb määrusest endast ja komisjoni valikutest selle rakendamiseks, tahtlikult lihtsakoelisem kui komisjoni tavapärane rahastamiskord.

34 Näiteks ei nõutud TERA määruses, et komisjon analüüsiks liikmesriikide rahalise abi taotluste hindamisel olemasolevate või kavandatavate riiklike töökohtade säilitamise kavade ulatust ja ülesehitust. Kuna need kavad olid liikmesriigiti väga erinevad (toetatavate ettevõtete suuruse, sektori ja käibe, toetuskõlblike töötajate rühmade, kava taseme ja kestuse ning koondamiskeelu lisamise osas), oleks selline analüüs laenude väljamaksmist märkimisväärselt edasi lükanud.

TERA määruses sätestatud tingimused olid üldised ja komisjon hindas neid tihedas koostöös liikmesriikidega

35 TERA vahendeid saavast 19 liikmesriigist 11 eraldas finantsabi uute töökohtade säilitamise kavade loomiseks ja kaheksa olemasolevate kavade laiendamiseks või muutmiseks (vt joonis 6).

36 TERA määruses¹⁰ on sätestatud kaks peamist rahastu kasutamise tingimust:

• avaliku sektori kulutuste ootamatu ja järsk kasv, mis on otseselt seotud töökohtade säilitamise kavadega (käivitav tingimus);
• TERA toetust tuleb kasutada töökohtade säilitamise kavade (st lühiajalised tööhõivekavad või samalaadsed meetmed) või tervisega seotud meetmete (rahastamiskõlblikkuse tingimus) jaoks.

37 31 juhtumist (sealhulgas tervisega seotud meetmetest) koosneva valimi läbivaatamise põhjal leidsime, et komisjon hindas nõuetekohaselt, kas need kaks TERA kasutamise tingimust olid täidetud.

38 Määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimused olid üldised, andes liikmesriikidele märkimisväärse vabaduse otsustada, kuhu ELi rahalisi vahendeid suunata. See muutis komisjoni töö toetustaotluste hindamisel vähem koormavaks. Komisjoni kontrollid piirdusid seega kinnitusega, et meetmed, mille jaoks raha taotleti, aitaksid inimestel COVID-19 kontekstis tööd säilitada. Õigusaktis ei nõutud siiski, et komisjon hindaks meetmete kulutõhusust. Õigusaktis on sätestatud, et TERA täiendab riiklikke meetmeid finantsabi andmisega¹¹. Komisjon leidis, et see nõue oli tagatud rahastule seatud tingimustega ning et puudub vajadus hinnata TERA toetuse ja liikmesriikide muude riiklike meetmete vastastikust täiendavust.

39 Raha kiire väljamaksmise hõlbustamiseks säilitas komisjon kavandatud kavade hindamise käigus ka tihedad kahepoolsed kontaktid liikmesriikidega, et näiteks:

• selgitada rahastu kasutamise tingimusi (eelkõige kahepoolsete tehnilise tasandi kohtumiste kaudu, enne kui liikmesriigid esitavad ametliku abitaotluse). Komisjon pidi näiteks mõnikord selgitama liikmesriikidele, et teatavad riigi tasandi meetmed ei olnud TERA raames toetuskõlblikud (vt 2. selgitus);
• saada vajadusel täiendavaid selgitusi liikmesriikide esitatud teabe kohta.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni dokumentide põhjal.

40 Juhtudel, kui komisjon täheldas, et TERA vahendite kasutamine on kavandatuga võrreldes väiksem, pidas komisjon aktiivselt arutelusid liikmesriikide ametiasutustega, et aidata neil kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid, näiteks võtta vastu täiendavaid toetuskõlblikke meetmeid või pikendada olemasolevaid meetmeid.

Nõukogu laiendas TERA kohaldamisala, et rahastada tervishoiuga seotud meetmeid, vähendades selle keskendumist tööhõivele

41 TERA määruses tunnistatakse, et selle peamine eesmärk on tööhõive. Tervisega seotud meetmete (näited joonisel 2) lisamine rahalise toetuse hulka vähendab keskendumist inimeste tööl hoidmise prioriteedile. Kuigi tervishoiuga seotud meetmed on toetuskõlblikud, peavad need jääma kõrvalmeetmeteks¹².

42 Komisjoni mitteametlikes suunistes, mida arutati ja milles lepiti kokku nõukogu 2020. aasta augusti töörühmas, oldi seisukohal, et TERA kogukulutused tervisega seotud meetmetele liikmesriigis ei tohiks ületada 15 %. Üldiselt peeti sellest ülemmäärast kinni, kuna liikmesriikide kulutused tervisega seotud meetmetele moodustasid ligikaudu 5 % TERA kogueelarvest.

43 Lõpuks tõlgendas komisjon, keda toetas nõukogu, määrust nii, et TERA kulutuste osakaal tervisega seotud meetmetele ei tohiks üheski liikmesriigis ületada 50 %. Seitsmest liikmesriigist, kes eraldasid TERA vahendeid tervisega seotud meetmetele, hoidis neli neist kulutustest alla 15 %. Portugal kasutas 23 % TERA laenudest tervishoiuga seotud meetmete jaoks ning Ungari ja Rumeenia peaaegu 50 %. Ülejäänud kaksteist liikmesriiki ei kasutanud raha tervishoiuga seotud meetmeteks.

Komisjon maksis vahendid liikmesriikidele kiiresti välja

44 Komisjon hindas liikmesriikide taotlusi kiiresti. Selle tulemusena said TERA rahastamist taotlenud 19 liikmesriigist 13 esimese väljamakse vähem kui ühe kuu jooksul pärast rahastamistaotluse esitamist ja viis liikmesriiki järgmise kuu jooksul. Üks liikmesriik aga soovis vahendeid saada hiljem, viis kuud pärast taotluse esitamist.

TERA laenulepingud sisaldasid sätteid pettuse ja õigusnormide rikkumise ohu kohta, kuid õigusraamistikus ei nõutud liikmesriikide kontrollisüsteemide usaldusväärsuse hindamist

45 Kriisile reageerimise meetmed, nagu TERA rahastatavad töökohtade säilitamise kavad, on eriti haavatavad võimalike rikkumiste ja väärkasutuse suhtes. Seda on rõhutatud komisjoni rahastatud deklareerimata töö vastase tegevuse Euroopa platvormil¹³ ja mitmes kõrgeimate kontrolliasutuste aruandes¹⁴.

46 TERA määruses nõutakse, et iga liikmesriigiga sõlmitav laenuleping sisaldaks sätteid kontrollide ja auditite kohta, et minimeerida pettuse ja õigusnormide rikkumise ohtu, nagu on nõutud finantsmääruses¹⁵. Komisjonil on süsteemid, mis on loodud selleks, et ELi ja liikmesriikide vahel ei oleks pettusi ja õigusnormide rikkumist. Liikmesriigid vastutavad vahendite nõuetekohase kasutamise eest riiklikul tasandil, et vältida õigusnormide rikkumisi ja pettusi ning võimaluse korral nõuda vahendite saajatelt väärkasutatud vahendid tagasi. Õigusraamistikus ei nõuta, et komisjon hindaks ELi vahenditest toetatavate riiklike meetmete rakendamist reguleerivate liikmesriikide kontrollisüsteemide usaldusväärsust. Kooskõlas laenude kokkuleppimist käsitleva õigusraamistikuga keskendus komisjon ELi kui laenuandja ja liikmesriikide kui laenuvõtjate kohustustele. Komisjoni tehtud järelkontrollidega hinnatakse näiteks TERAst toetatavate liikmesriikide meetmete kooskõla nõukogu rakendusotsustest tulenevate meetmetega. Juhime tähelepanu sellele, et laenude kasutamine rahastamismehhanismina tähendab, et komisjoni õiguslikud kohustused seoses pettuste ja õigusnormide rikkumisega on väiksemad kui ühtekuuluvuspoliitika toetuste puhul.

47 Vastuseks meie auditile ja selleks, et saada rohkem teavet laenulepingute toimimise kohta kohapeal, korraldas komisjon 2022. aasta jaanuaris TERAst toetust saavate liikmesriikide auditi- ja kontrollisüsteemide teemalise küsitluse. Selleks ajaks oli juba välja makstud ligikaudu 95 % laenudest. Küsimustikule antud vastustes teatasid liikmesriigid, et TERAst toetatud meetmete puhul kasutasid nad enne pandeemiat kehtinud auditi- ja kontrollisüsteeme. Kui üks erand välja arvata, teatasid kõik liikmesriigid, et nad olid avastanud õigusnormide rikkumise või pettuse juhtumeid. Kõigil sellistel juhtudel viis asjaomane liikmesriik läbi uurimise. Selle tulemusena võeti õiguslikke meetmeid valesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks 13 liikmesriigis¹⁶. Kui komisjonil on tõsiseid kahtlusi TERA vahendite kasutamise suhtes liikmesriikides, on tal võimalus algatada uurimine. 2022. aasta septembri seisuga ei viinud komisjon läbi ühtegi uurimist, kuna ta ei olnud teadlik ühestki olulisest õigusnormide rikkumisest ega pettusest, mis on seotud tema enda kohustustega, mis tulenevad eelmises lõigus mainitud õigusaktist. Laenude kasutamine tähendab, et võimalikud õigusnormide rikkumised liikmesriikide kavades vähendavad ELi eelarvet ohustavat finantsriski. ELi ohustab siiski mainerisk juhul, kui ELi eelarvest rahaliselt toetatavaid meetmeid peetakse pettusealtiks.

TERA laenud aitasid rahastada riiklikke töökohtade säilitamise kavasid, et piirata töötuse suurenemist COVID-19 kriisi ajal

48 Uurisime, kas TERA on täitnud oma üldeesmärgi rahastada riiklikke kavasid, mille eesmärk on toetada liikmesriikide töötajaid kriisi ajal ja leevendada töötuseriski. TERA ülesehitus ei võimalda tema mõju nende kavade raames eraldi kindlaks teha. Analüüsisime Eurostati ja Eurofoundi andmeid, samuti komisjoni teavet ja ühte IMFi võrdlevat uuringut.

49 Üks peamisi viise, kuidas riikide valitsused püüdsid võidelda töötuse võimaliku suurenemise vastu, oli kasutada töökohtade säilitamise kavasid, mis vastasid TERA toetuse saamise tingimustele (vt 3. selgitus). Need kavad ja sarnased meetmed võimaldasid tööandjatel, kes kogesid nõudluse või tootmise ajutist vähenemist (eelkõige pandeemia liikumispiirangute ajal), vähendada oma töötajate töötunde, selle asemel et neid vallandada. Sellega suudeti säilitada töötajatele töökohad ja samaaegselt ka sissetulek.

50 2021. aastal avaldas Eurofound¹⁸ uuringu, milles võrreldi 2008. aasta finantskriisi ja COVID-19 kriisi mõju töötusele. Uuringus leiti, et töötuse määra kasv COVID-19 kriisi esimesel aastal TERAst toetust saavates liikmesriikides oli väiksem kui 2008.–2010. aasta finantskriisi ajal. Kuigi pandeemia tõi kaasa majandustegevuse märkimisväärse vähenemise, ei tähendanud see tööhõive määra samaväärset vähenemist (see vähenes suhteliselt vähesel määral). Kuigi sisemajanduse koguprodukti vähenemisega kaasnes töötundide märkimisväärne vähenemine, ei suurenenud töötus samal ajal oluliselt¹⁹. Eurofoundi andmed näitavad, et ehkki töökohta omavate, kuid mittetöötavate töötajate osakaal kahekordistusajavahemikul 2019. aasta teisest kvartalist 2020. aasta teise kvartalini 17 %-ni, vähenes tööhõive ELis vaid 2,4 %.

51 ELi lähenemisviis on sarnane Ameerika Ühendriikide lähenemisviisiga. Ühe IMFi 2022. aasta uuringu²⁰ kohaselt tingisid COVID-19 põhjustatud töötuse kasvu USAs peamiselt ajutiselt koondatud töötajad: 2020. aasta teises kvartalis moodustasid ajutiselt koondatud töötajad rohkem kui 70 % uutest töötutest. Kogu 2020. aasta jooksul vähenes USA tööhõive 6,2 % ja töötuse määr suurenes 4,4 protsendipunkti, ELis oli see vastavalt 1,4 % ja 0,4 protsendipunktiga.

TERA mõju ei ole võimalik täielikult hinnata väheste seireandmete ja järelhindamise puudumise tõttu

52 Hindasime, kas komisjon töötas välja töökindla raamistiku TERA rakendamise seireks ja aruandluseks. Selleks analüüsisime komisjoni seireprotsesse alates liikmesriikide andmete kogumisest kuni finantsabi kasutamist käsitlevate poolaastaaruannete avaldamiseni. Hindasime ka seda, kas komisjon kavandas rahastu hindamise vastavalt oma sise-eeskirjadele.

Seire- ja aruandlusnõuded keskenduvad pigem rahalise abi kasutamisele kui saavutatud tulemustele

53 Komisjonile ja liikmesriikidele TERA määruses sätestatud seire- ja aruandlusnõuded keskenduvad peamiselt rahalise abi ja väljundite kasutamisele, mitte tulemustele, mida on saavutatud TERAst toetatavate riiklike töökohtade säilitamise kavadega.

54 Lisaks sellele, et komisjon kontrollis, kas teatatud meetmed olid kooskõlas nõukogu rakendusotsusega vastu võetud meetmetega, keskendus komisjon oma finantsjärelevalves sellele, kuidas laenu kasutati ja TERA raames rahastatud meetmete kogukuludele. See võimaldas komisjonil ennetavalt suhelda nende riikide ametiasutustega, kus TERA vahendeid kasutati kavandatust vähem (vt punkt 40).

55 Komisjoni hinnangul toetas TERA rahastut kasutavas 19 liikmesriigis 2020. aastal ligikaudu 31,5 miljonit inimest ja 2,5 miljonit ettevõtet. Liikmesriigid, kus toetati kõige rohkem inimesi, olid Itaalia (10,8 miljonit), Hispaania (5,7 miljonit) ja Poola (3,6 miljonit). Üle miljoni inimese toetati veel viies liikmesriigis: Kreeka, Tšehhi, Belgia, Portugal ja Rumeenia. 2022. aasta augustis hindas komisjon, et 2021. aastal sai TERA rahastatud töökohtade säilitamise kavadest kasu ligikaudu üheksa miljonit inimest²¹.

56 TERA poolaastaaruannete kohaselt põhinesid liikmesriikide poolt väljundite kohta esitatud andmed (näiteks hõlmatud töötajate ja ettevõtete arv) üldiselt hinnangutel, need ei olnud alati põhjalikud ning erinesid mõnikord märkimisväärselt. Need andmed olid aluseks aruannetele, mille komisjon esitas Euroopa Parlamendile ja nõukogule (vt 4. selgitus).

57 Aja jooksul esitasid liikmesriigid rohkem andmeid. Andmete suurem kättesaadavus tõi aga kaasa ka märkimisväärseid erinevusi erinevates poolaastaaruannetes esitatud andmete vahel. Näiteks 2021. aastal toetust saanud inimeste arv oli teises, kolmandas ja neljandas poolaastaaruandes vastavalt 5 miljonit, 3 miljonit ja 9 miljonit.

58 Komisjoni kontrollid liikmesriikide esitatud väljundandmete kohta olid piiratud ja keskendusid üldisele järjepidevusele varasemate aruannetega ning meetmete maksumusele, kasutades mitmesuguseid kättesaadavaid tööturuandmete allikaid (nt Eurostat). Need hõlmasid üksnes hinnangut selle kohta, kas liikmesriigi esitatud teave TERA vahendite saajate arvu kohta (töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate, ettevõtete ja sektorite kaupa) näis olevat usutav.

59 Lisaks esitasid liikmesriigid teabe üldiselt koondtasandil. Üksikasjalike andmete puudumine riiklike töökohtade säilitamise kavade väljundite ja tulemuste kohta tähendab, et TERAst rahastatavate riiklike meetmete peamisi toetusesaajaid ei ole võimalik kindlaks teha²². Kuigi COVID-19 pandeemia põhjustas tööturul suure šoki, ei tabanud see kõiki sektoreid, ettevõtteid ja tööjõurühmi ühtemoodi. Suhtlemisdistantsi hoidmise meetmed ja muud piirangud mõjutasid tõenäolisemalt vähem kindla töökohaga töötajaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid ja haavatavaid tööjõurühmi (nt naised, eakad, võõrtöötajad, puudega inimesed ja vähem haritud töötajad), ning häirisid tõsiselt nende tööalaseid väljavaateid²³.

60 Komisjon ei küsinud liikmesriikidelt andmeid selle kohta, mida saavutati tervisega seotud meetmetega, kuna nende ulatus ja eesmärgid olid väga erinevad (vt punktid 41–43). Kuna neid meetmeid saab rahastada mitmest erinevast ELi ja liikmesriikide programmist ning neid rakendavad tavaliselt detsentraliseeritult suur hulk eri ametiasutusi ja organeid, toob see kaasa topeltrahastamise ohu. Tervisega seotud meetmed moodustavad TERA rahastamispaketist kokku ligikaudu 3,2 miljardit eurot ning nende olemus ja ulatus on väga erinevad.

Komisjoni kaks poolaastaaruannet TERA finantsabi kasutamise kohta võivad anda tulemuste kohta ainult üldise hinnangu

61 2022. aasta septembri lõpuks oli komisjon kooskõlas määrusega²⁴ avaldanud neli poolaastaaruannet TERA finantsabi kasutamise kohta. Nende aruannete alusel hoitakse Euroopa Parlamenti, nõukogu ja teisi sidusrühmi arengutega kursis. Need aruanded sisaldavad teavet finantsabi rakendamise kohta (näiteks maksmisele kuuluvad summad, tagasimaksegraafikud) ja selle kohta, mil määral jätkusid TERA aluseks olevad erakorralised sündmused.

62 TERA määruses ei nõuta, et komisjon esitaks aruande vahendi tulemuste ja tõhususe kohta, kuid sotsiaalsete võlakirjade raamistikus nõutakse mõjuaruannete esitamist (vt 1. selgitus). Selle nõude täitmiseks sisaldavad poolaastaaruanded ka teavet TERA rahastatud töökohtade säilitamise kavade abil saavutatud tulemuste kohta (vt 5. selgitus).

Komisjon ei ole TERA rahastut hinnanud

63 Finantsmääruse, institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe ja parema õigusloome suuniste kohaselt peaks komisjon hindama ELi programmide tulemuslikkust seoses tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtusega²⁶. Nende hindamiste käigus tuleks kriitiliselt ja objektiivselt hinnata, kas ELi vahend täidab oma eesmärki ja kas selle kavandatud eesmärgid saavutati minimaalsete kuludega, tuginedes usaldusväärsetele tõenditele nii edusammude kui ka puuduste kohta²⁷. Lisaks võttis komisjon Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava raames kohustuse hinnata TERA rahastuga saadud kogemusi²⁸. TERA määruses ei nõuta siiski konkreetselt, et komisjon hindaks rahastu tulemuslikkust.

64 Seoses COVID-19 pandeemia ajal kiireloomuliselt esitatud algatustega, mille puhul avalikku konsultatsiooni ja mõjuhinnangut ei tehtud, täpsustas komisjon 2021. aasta aprillis, et töödokumendis sätestatakse „selgelt, kuidas ja millal sellist akti järgnevalt hinnatakse”²⁹, ning see avaldatakse hiljemalt kolm kuud pärast seadusandliku ettepaneku esitamist. Kuna TERA määrus võeti vastu 2020. aasta mais, siis TERA puhul seda ei tehtud.

Järeldused ja soovitus

65 COVID-19 pandeemia põhjustas Euroopa majandusele tõsise šoki, mis häiris märkimisväärselt tööturgu, seades ohtu miljonid töökohad. Kokkuvõttes järeldame, et komisjon reageeris kiiresti väljakutsele aidata liikmesriikidel säilitada tööhõivet ja andis neile ELi toetust seitse kuud pärast pandeemia väljakuulutamist, mis on kiirem kui tavapäraste rahastamismenetluste puhul. Juhtimisraamistik sobis hädaolukorra tingimustesse ja tööhõive toetamise erakorraline rahastu (TERA) kavandati nii, et finantsrisk ELi eelarvele oleks piiratud. Kuigi koondtasandil on märke selle kohta, et TERA toetus jõudis miljonite inimesteni, piirab rahastu ülesehitus (EL rahastas laene riiklike kavade toetamiseks) ja liikmesriikide põhjalike andmete puudumine komisjoni suutlikkust hinnata TERAga saavutatud tulemusi.

66 TERA loodi ja käivitati hädaolukorras, mil rakendati piiravaid meetmeid koroonaviiruse leviku piiramiseks ning kui liikmesriigid seisid silmitsi avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemisega. Sellest tingituna tegi komisjon ettepaneku võtta vastu uus uuenduslik määrus, mille nõukogu kiiresti heaks kiitis – vaid kaks kuud pärast seda, kui COVID-19 kuulutati pandeemiaks. Enamik liikmesriike (19 liikmesriiki) otsustas seda vahendit kasutada ning peaaegu pool 100 miljardi euro suurusest kogutoetusest antakse Itaaliale ja Hispaaniale. TERA toetus võimaldas liikmesriikidel luua või laiendada olemasolevaid töökohtade säilitamise kavasid. Üldiselt loodi uued töökohtade säilitamise kavad ELi idapoolsetes liikmesriikides, kuid võttes arvesse iga riigi tööturu väga erinevat olukorda, erinesid lähenemisviisid ELis märkimisväärselt. Komisjoni hinnangul hoiavad ELi tasandist nõrgema krediidireitinguga liikmesriigid kokku kokku ligikaudu 8,5 miljardit eurot intressi võrreldes sellega, mida nad oleksid maksnud, kui nad oleksid otsustanud laenu ise võtta (vt punktid 17–26).

67 TERA rahastu struktuur oli uus ja vähendas ohtu ELi eelarvele. Rahastamine põhineb laenudel, mitte toetustel ja kõik liikmesriigid (sealhulgas need, kes otsustavad TERAd mitte kasutada) on andnud tagasivõtmatuid nõudmisel realiseeritavaid tagatisi, mis moodustavad kuni 25 % kõigist rahastu raames antud laenudest, mis tuleb tagasi maksta 2050. aastaks. Need tagatised on ELi eelarve kaitsepuhver, sest kohustuste täitmata jätmise korral võidakse liikmesriikide tagatisi kasutada enne komisjoni enda vahendeid. Lisaks on kehtestatud usaldatavusnõuded, et maandada riskipositsiooni aastate ja liikmesriikide kaupa. Üldiselt on TERA laenude järele suur nõudlus – 2022. aasta augustiks oli välja makstud peaaegu 92 miljardit eurot (vt punktid 27–31).

68 TERA on kriisile reageerimise vahend, kus vahendite kiire väljamaksmine on prioriteetne. Komisjoni menetlused TERA raames olid lihtsamad kui komisjoni tavapärased sekkumised. Näiteks on TERA määrus küll lühike, kuid käivitus- ja rahastamiskõlblikkuse tingimuste osas üldine, ning see annab liikmesriikidele märkimisväärse vabaduse otsustada, kuhu ELi rahalisi vahendeid suunata. Selle tagajärjel ei kontrollinud komisjon, kas TERA toetatavad liikmesriikide meetmed olid kulutõhusad või täiendasid muid kavasid. TERA kohaldamisala laiendamine tervisega seotud meetmete rahastamiseks on vähendanud selle esmast keskendumist tööhõivele. Lõpuks nõustus komisjon, keda toetas nõukogu, et 19 liikmesriigist kolm kasutasid üle 15 % oma TERA laenudest tervishoiuga seotud meetmeteks (vt punktid 32–43).

69 Komisjon eraldas vahendid liikmesriikidele kiiresti: enamik liikmesriike sai esimese väljamakse vähem kui üks kuu pärast taotluse esitamist. Töökohtade säilitamise kavasid võidakse kuritarvitada ning TERA määruses nõutakse, et liikmesriikidega sõlmitavad laenulepingud sisaldaksid sätteid kontrolli- ja auditisüsteemide kohta, et minimeerida pettuse ja õigusnormide rikkumise ohtu. Komisjon käivitas liikmesriikide auditi- ja kontrollisüsteemide erakorralise küsitluse alles 2022. aasta alguses, kui suurem osa rahalistest vahenditest oli juba välja makstud. Kõik liikmesriigid peale ühe teatasid õigusnormide rikkumisest ja väidetavast pettusest, mis tõi kaasa alusetult kasutatud vahendite tagasinõudmise 13 liikmesriigis. Kuna komisjon ei olnud 2022. aasta septembri seisuga teadlik ühestki olulisest õigusnormide rikkumisest ega pettusest seoses enda kohustustega, mis tulenevad õigusaktidest, ei olnud ta selles küsimuses eriuurimisi algatanud (vt punktid 44–47).

70 Koondtasandil on näha, et TERA jõudis kriisi kõige raskemal perioodil miljonite töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjateni ning aitas koos muude toetavate poliitikameetmetega leevendada töötuseriski. Rahastu ülesehitus ei võimalda aga TERA mõju väljunditele ja tulemustele riiklike kavade raames eraldi kindlaks teha. Sellest tingituna ei saa komisjon hinnata TERA tulemusi igas liikmesriigis. Liikmesriikide põhjalike andmete puudumine tähendab näiteks seda, et TERAst toetatavate inimeste ja ettevõtete arvu – rahastu võimalikku panust töötuseriski leevendamisse – ei ole võimalik täielikult hinnata. Seireandmeid on vähe ka tervisega seotud meetmete kohta, kuna nende ulatus ja eesmärgid olid väga erinevad. TERA määruses ei ole hindamine kohustuslik (vt punktid 48–64).

Soovitus: hinnata TERA toimimist

Selleks et õppida võimalikest tulevastest erakorralistest vahenditest ja kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas võetud kohustusega peaks komisjon hindama TERAga saadud kogemusi. Hindamine peaks hõlmama järgmist: mil määral TERA ja sellest toetatud liikmesriikide meetmed andsid lisaväärtust (kõigi TERA eesmärkide, sealhulgas tervisega seotud meetmete puhul); kas ja kuidas TERA täiendas liikmesriikide meetmeid ning kas TERA raamistik oli tõhus õigusnormide rikkumise ja pettuse riski minimeerimisel, võttes arvesse liikmesriikide teatatud juhtumeid.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2024. aasta 3. kvartali lõpuks.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Annemie Turtelboom, võttis käesoleva aruande vastu 9. novembri 2022. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lühendid

CEPS: Euroopa Poliitikauuringute Keskus

DG BUDG: eelarve peadirektoraat

DG EMPL: tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat

DG ECFIN: majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat

Eurofound: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus

TERA: tööhõive toetamise erakorraline rahastu

Sõnastik

Eurofound: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus on ELi asutus, mis pakub võrdleva teabe, uuringute ja analüüside alusel teavet, nõuandeid ja eksperditeadmisi ELi sotsiaalpoliitika valdkonnas.

Lühendatud tööaja kava: lühendatud tööaja kavad on riiklikud programmid, mis teatavatel tingimustel võimaldavad majandusraskustes ettevõtetel ajutiselt vähendada oma töötajate töötunde, kusjuures töötajad saavad mittetöötatud tundide eest riigilt sissetulekutoetust.

Lühendatud tööaja kavadega sarnased meetmed: muud tööturumeetmed kui lühendatud tööaja kavad, mis kaitsevad tööhõivet töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sissetulekutoetuse subsideerimise abil.

Tervisega seotud meetmed: meetmed, mille eesmärk on vähendada tööga seotud ohte ning tagada töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kaitse töökohal, ning vajaduse korral mõned muud tervisega seotud meetmed.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=62745

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=62745

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi ühtekuuluvusvaldkonna investeeringute, majanduskasvu ja kaasamise kuluvaldkondade eest vastutav II auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Annemie Turtelboom. Auditit juhtis kontrollikoja liige Iliana Ivanova, keda toetasid kabinetiülem James Verity ja kabineti nõunik Ivan Genchev, valdkonnajuht Pietro Puricella, auditijuht Jussi Bright ning audiitorid Fernando Pascual Gil, Andras Augustin Feher, Zeljko Mimica ja Cristina Jianu.

Vasakult paremale: Fernando Pascual Gil, James Verity, Jussi Bright, Iliana Ivanova, Ivan Genchev, Pietro Puricella, Zeljko Mimica.

Järelmärkused

¹ Marcus, J. S. et al.: The impact of COVID-19 on the Internal Market, Euroopa Parlament, 2021.

² Pouliakas, K.; Branka, J.: EU jobs at highest risk of COVID-19 social distancing: Is the pandemic exacerbating the labour market divide?, nr 1, CEDEFOPi töödokument, 2020.

³ Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu määrus TERA kohta, COM(2020) 139.

⁴ Määruse (EL) 2020/672 artikkel 5.

⁵ Programmitöö perioodidega 2007–2013 ja 2014–2020 seotud ühissätete määrused: Vastavalt nõukogu määrus (EL) nr 1083/2006 ja määrus (EL) nr 1303/2013.

⁶ „SURE: Two Years On: fourth bi-annual report”, COM(2022) 483.

⁷ Määruse (EL) 2020/672 artikli 11 lõige 5.

⁸ Määruse (EL) 2020/672 artikkel 9.

⁹ „SURE: Two Years On: fourth bi-annual report”, COM(2022) 483.

¹⁰ Määruse (EL) 2020/672 artikkel 3.

¹¹ Määruse (EL) 2020/672 artikkel 2.

¹² Määruse (EL) 2020/672 artikli 1 lõige 2.

¹³ „COVID-19: combating fraud in short-term financial support schemes”, European Platform tackling undeclared work, mai 2021.

¹⁴ Horvaatia (2021), Iirimaa (2021) ja Läti (2021) kõrgeimad kontrolliasutused.

¹⁵ Määruse (EL) 2020/672 artikkel 13.1, nagu on nõutud määruse (EL) 2018/1046 artikli 220 lõikes 5.

¹⁶ „SURE at 18 months: third bi-annual report”, COM(2022) 128.

¹⁷ „COVID-19: Implications for employment and working life”, sari „COVID-19“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021.

¹⁸ „Monitoring convergence in the European Union: Looking backwards to move forward - Upward convergence through crises”, Eurofound, ELi väljakutseid ja väljavaateid käsitlev sari „Challenges and prospects in the EU”, 2021.

¹⁹ „Commission report on labour market and wage developments in Europe”, detsember 2021, lk 45.

²⁰ European Labor Markets and the COVID-19 Pandemic: Fallout and the Path Ahead, Rahvusvaheline Valuutafond, märts 2022.

²¹ „SURE: Two Years On: fourth bi-annual report”, COM(2022) 483.

²² „COVID-19: Implications for employment and working life”, sari „COVID-19“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021.

²³ „EU jobs at highest risk of COVID-19 social distancing”, CEDEFOP, 2020.

²⁴ Määruse (EL) 2020/672 artikkel 14.1.

²⁵ „SURE: Two Years On: fourth bi-annual report”, COM(2022) 483.

²⁶ Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikkel 34. Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe, punkt I.3 (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1). SWD(2021) 305, parema õigusloome suunised, 3.11.2021, lk 23.

²⁷ Komisjoni teatis „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole”, COM(2021) 219, lk 16–17. SWD(2021) 305, parema õigusloome suunised, 3.11.2021, lk 23.

²⁸ „The European Pillar of Social Rights Action Plan“, 2021, lk 18.

²⁹ Komisjoni teatis „Parem õigusloome: ühendatud jõududega parema õigusloome poole”, COM(2021) 219, lk 13–14.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-9160-6	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/586309	QJ-AB-22-026-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-9171-2	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/36418	QJ-AB-22-026-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Ikoonid joonistel 1 ja 2: Nende arvude jaoks on kasutatud Flaticon.com ressursse. © Freepik Company S.L. Kõik õigused kaitstud.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.