INEA tegevus on kasu toonud, kuid Euroopa ühendamise rahastu puudustega tuleb tegeleda

Kokkuvõte

Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA) loodi programmitöö perioodiks 2014–2020, et rakendada Euroopa ühendamise rahastu (CEF) programmide ja programmi „Horisont 2020“ osi. Ameti kogueelarve on 33,6 miljardit eurot, millega kaasrahastatakse transpordi-, energia- ja telekommunikatsiooniprojekte. Otsustasime INEA-t auditeerida seetõttu, et selle eelarve on ELi rakendusametite hallatavaist eelarvetest suurim, samuti seetõttu, et praegu vaadatakse läbi eelseisva perioodi 2021–2027 õigusraamistikku.

Hindasime, kuidas on INEA juhtinud delegeeritud ELi kuluprogramme. Selleks uurisime, kas INEA koostöös komisjoniga i) on täitnud talle delegeeritud ülesanded ja saavutanud ülesannete edasiandmisest loodetud tulemused; ii) järgib CEFi juhtimisel töökindlaid menetlusi.

INEA oli meie peamine auditeeritav. Keskendusime ameti tegevusele ajavahemikus 2014–2020, kogudes andmeid peamiselt vestluste ja dokumentide analüüsi põhjal.

INEA tegevus on toonud eeldatud kasu, ehkki teatud piirangutega, mis tulenevad tema organisatsioonilisest raamistikust.

• INEA kasutab standardmenetlusi, mis on lihtsustanud delegeeritud kuluprogrammide rakendamist. Ameti üldised halduskulud on praegu esialgsetest hinnangutest väiksemad, kuigi personalikulud on veidi suuremad. Ainult piiratud arvu meetmete puhul on saavutatud koostoime CEFi ja programmi „Horisont 2020“ vahel, CEFi sektorite vahel ning teiste ametitega.
• INEA on täitnud oma ülesanded viie võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja alusel, kuid need ei ole piisavalt tulemuspõhised, st ei ole suunatud programmi rakendamise või vahendite kasutamise mõõtmisele.
• Personalijuhtimises on mõningaid piiranguid, mis on tingitud eelkõige raamistiku puudustest. Et töötajate arv on seotud delegeeritud programmidega, ei saa INEA oma töötajaid paindlikult suunata tegelema kõige pakilisemate ülesannetega.
• Leidsime puudujääke komisjoni külastuste koordineerimises. Neid külastusi ei kavandata mitme aasta kaupa, mis suurendaks projektiarendajate jaoks prognoositavust.

Tuvastasime puudujääke üldiselt hästi korraldatud CEFi projektide valikumenetlustes, riske seoses programmi rakendamisega ja puudusi tulemusalases aruandluses.

• Projektide valikumenetlused on hästi korraldatud, kuid neid tuleb CEFi kolmes sektoris rohkem ühtlustada. Välisekspertide hinnangu ja komisjoni lõpliku rahastamisotsuse kokkulangevuse määr on sektorites erinev. CEFi transpordiprogrammi (CEF-T) puhul ei sõltu valituks osutumise tõenäosus punktisummadest, mis väliseksperdid on soovitatud projektidele andnud. Põhjuseid, miks nende hinnangust ei lähtuta, tuleb paremini dokumenteerida. See kehtib eelkõige 14 CEF-T projekti puhul (toetuse suurus ligikaudu 711 miljonit eurot), mille komisjon välja valis, kuid mida väliseksperdid ei soovitanud rahastada valmidusastme, kvaliteedi või mõjuga seotud põhjustel.
• Ka projektide valimiseks kasutatud hindamiskriteeriumid vajavad täpsemat selgitust. Projektide valmidusastme ja kvaliteedi põhjalik hindamine on võtmetähtsusega, et ära hoida probleeme, mis võivad mõjutada projektide õigeaegset elluviimist.
• On oht, et programmi ei rakendata täielikult. Jaanuariks 2019 ehk perioodi viiendaks aastaks oli välja makstud vähem kui neljandik projektidele eraldatud vahenditest. Selline madal väljamaksemäär on seotud projektide rakendamise hilinemise ja pooliku elluviimisega.
• Lisaks võimaldas praegune projektikonkursside süsteem poolikute projektitaotluste esitamist. Komisjoni projektikonkursside ajakavast lähtudes eraldas INEA suure osa CEFi eelarvest programmitöö perioodi alguses. 85 % CEF-T eelarvest eraldati 2014. ja 2015. aasta konkursside raames, sealjuures oli CEF-T programmi eelarve ainuüksi 2014. aastaks 12 miljardit eurot ehk 52 % kogu perioodi delegeeritud kogueelarvest. Nii suurte summade eraldamine nii varajases järgus tähendas seda, et mõningate valitud projektide valmidusaste ei olnud piisav.
• Arvestades, et periood 2014–2020 lõpeb järgmisel aastal, on oht, et eelolevatel kuudel suurenevad märgatavalt väljamaksed, assigneeringute vabastamine ja vahendite tagasikandmine. See tähendaks, et programmi potentsiaalne mõju avaldub veelgi hiljem. Projektide edusammude seire on äärmiselt oluline, et tuvastada viivitused ja võtta vajalikud parandusmeetmed. Seire vahendeid, nagu toetuslepingud ja tegevusaruanded, tuleks aga parandada, et tagada ELi rahastuse tõhus kasutamine.
• Olemasolev tulemusraamistik ei sobi selle näitamiseks, kuidas aitavad projektid täita CEFi üldeesmärke. INEA jälgib peamiselt projektide väljundeid, kuid sellest ei piisa tulemuste hindamiseks. Seetõttu ei ole selget teavet selle kohta, kas või kuidas on ELi kaasrahastatud projektid saavutanud eesmärgiks seatud tulemused.

Oma leidude põhjal soovitame võtta meetmeid, mis aitaksid komisjonil ja INEA-l

1. suurendada CEFi ja „Horisont 2020“ programmide ning CEFi sektorite koostoime loomise võimalusi;
2. tugevdada INEA raamistikku delegeeritud programmide juhtimiseks;
3. tagada projektide valikumenetluste suurem ühtlustatus ja läbipaistvus;
4. luua paremad tingimused CEFi õigeaegseks rakendamiseks;
5. tulemusraamistik ümber kujundada, et projektide tulemusi paremini jälgida.

Sissejuhatus

Euroopa Liidu rakendusametid

Alates 2003. aastast on komisjonil õigus luua piiratud ajavahemikuks rakendusameteid ELi programmidega seotud eriülesannete juhtimiseks¹. Esimene selline amet loodi 2004. aasta alguses. Sestpeale on komisjon järk-järgult suurendanud oma nüüdseks kuuele rakendusametile antavate vahendite mahtu ja programmide arvu².

Komisjon ei tohi usaldada rakendusametile ülesandeid, mis nõuavad poliitiliste valikute täideviimisel kaalutlusõigust, nagu ta võib seda teha detsentraliseeritud asutuste ja muude organite puhul.

Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ettepanekus rõhutas komisjon rakendusametite tähtsust programmide rakendamisel, sest nii tekib kulude kokkuhoid ja mastaabisääst ning tagatakse tegevuse lähedus toetusesaajatele. Seepärast tuleks komisjoni sõnul kaaluda allhanke suuremat kasutamist.

Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet

Brüsselis asuv Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA) loodi 2013. aastal³ programmitöö perioodiks 2014–2020⁴. INEA loodi, kui tegevuse lõpetas Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (TEN-T EA), mis oli juhtinud perioodi 2007–2013 TEN-T programmi (rakendusametil oli ligikaudu 100 töötajat ja 7,9 miljardi euro suurune eelarve, mis oli jagatud ligi 700 projekti vahel). INEA ülesanne on toetada komisjoni, projektiarendajaid ja sidusrühmi, jagades transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektori taristu-, teadus- ja innovatsiooniprojektidele oskusteavet ja juhtides programmide rakendamist, ning edendada nende tegevusvaldkondade koostoimet⁵. Seega on INEA tähtis osaleja komisjoni valdkondliku poliitika tehnilisel elluviimisel.

INEA-l on komisjonis neli vastutavat peadirektoraati, kelle eest amet juhib tabelis 1 nimetatud delegeeritud programmide osi.

Tabel 1. INEA-le delegeeritud programmid ja vastavad vastutavad peadirektoraadid

Allikas: INEA tööprogrammid ning INEA ja vastutavate peadirektoraatide vaheline vastastikuse mõistmise memorandum.

Täpsemalt valmistab INEA ette ja korraldab projektikonkursse ning projektide hindamise ja valimise menetlusi, koostab ja allkirjastab toetuslepinguid, tagab projektide tehnilise ja finantsjärelevalve ning annab komisjonile tagasisidet. Ameti iga-aastased halduskulud on ligikaudu 27 miljonit eurot ja 2018. aastal oli täistööajaga töötajaid ligi 300.

Tabel 2. INEA-le perioodiks 2014–2020 delegeeritud eelarve ja projektide arv

Allikas: INEA-lt saadud teave, jaanuar 2019.

INEA haldab 93 % CEFi kogueelarvest ja 7 % programmi „Horisont 2020“ eelarvest. See teeb kokku 33,6 miljardit eurot, mis on ELi rakendusametite hallatavaist eelarvetest suurim. Nendest kahest programmist kaasrahastatakse ligi 2000 projekti INEA portfellis. Ajavahemikus 2014–2018 korraldas INEA kolmes CEFi sektoris 59 projektikonkurssi ja 2272 toetuskõlbliku projektitaotluse hindamise. Toetust anti 1233 projektile, CEFi kogutoetus neile oli 25,5 miljardit eurot (vt tabel 2).

Euroopa ühendamise rahastu (CEF)

Jaanuaris 2014 käivitunud CEF on strateegia „Euroopa 2020“ juhtprogramm, millest kaasrahastatakse transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektori taristuinvesteeringuid.

Selles programmis kasutatakse Euroopa transporditaristu poliitika elluviimiseks ELi peamise rahastamisvahendina CEFi transpordiprogrammi (CEF-T). Vahendi peaeesmärk on aidata välja kujundada üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T), mis hõlmab 28 liikmesriigi maanteid, raudteeliine, siseveeteid, sisevee- ja meresadamaid, lennujaamu ja raudteeterminale ning piiriüleseid ühendusi teatavate kolmandate riikidega. CEFi eesmärk on rahastada ELi lisaväärtusega projekte, millega kõrvaldatakse kitsaskohad, luuakse puuduvad ühendused ja ehitatakse lõpuni piiriülesed lõigud, eelistades säästvaid transpordiliike. EL kavatseb põhivõrgu välja kujundada 2030. aastaks ja laiema üldvõrgu 2050. aastaks.

CEFi energeetikaprogrammi (CEF-E) eesmärk on rahaliselt toetada ühist huvi pakkuvate, st oluliste energiataristu projektide elluviimist, eelkõige piiriüleste elektri- ja gaasivõrkude ühenduste, nutivõrkude ja piiriüleste CO₂-võrkude valdkonnas, mis ei ole majanduslikult tasuvad. Vahendi laiem poliitiline eesmärk on suurendada konkurentsivõimet, edendades energia siseturu edasist integreerimist ning elektri- ja gaasivõrgu piiriülest koostalitlusvõimet, tugevdades ELi energiavarustuskindlust ning aidates kaasa kestlikule arengule ja keskkonnakaitsele.

CEFi telekommunikatsiooniprogrammi (CEF-IKT) eesmärk on luua hüvesid kodanikele, ettevõtjatele ja haldusasutustele, võttes telekommunikatsiooni valdkonnas kasutusele üleeuroopalise koostalitlusvõimelise taristu. Vahendiga keskendutakse kasutusvalmite ja kestlike operatiivteenuste osutamisele.

Ühenduvuse osas on CEF-IKT eesmärk soodustada investeeringuid lairibavõrkude kasutuselevõtuks ja ajakohastamiseks ning pakkuda kvaliteetset traadita ühendust kohalikes kogukondades.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

Valisime INEA auditeerimiseks põhjusel, et amet haldab programmitöö perioodil 2014–2020 mahukat eelarvet ja me ei ole ameti tulemuslikkust varem auditeerinud. Oleme aruande ajastanud nii, et saaksime sellega anda panuse peatse CEF II programmi uuendatud õigusraamistikku käsitlevasse arutelusse.

INEA oli meie peamine auditeeritav. Et tegemist on kaalutlusõiguseta rakendusametiga, tuli auditeerida ka Euroopa Komisjonis toimuvaid protsesse, mis mõjutavad otseselt INEA tööd.

Seepärast uurisime, kas INEA teeb koostöös komisjoniga järgmist:

• saavutab kohustuste edasiandmisest loodetud tulemused ja täidab talle delegeeritud ülesanded;
• tagab CEFi programmi juhtimiseks töökindlad menetlused.

Programmijuhtimise auditeerimisel keskendusime sellele, kuidas aitab INEA kaasa CEFi tõhusale ja tulemuslikule rakendamisele, mis moodustab suurima osa INEA delegeeritud eelarvest. Audit ei hõlmanud programmi „Horisont 2020“ ega varasemaid programme („Marco Polo II“ ja TEN-T).

Korraldasime vestlusi INEA, selle vastutavate peadirektoraatide (MOVE, ENER, CNECT ja RTD) ning teiste sidusrühmadega. Viimaste hulka kuulusid ametit iga kolme aasta järel hindavad välishindajad, TEN-T Euroopa koordinaatorid, Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) ja INEA hindamismenetluste vaatlejad. Külastasime INEA juhtkomitee, CEFi transpordiprogrammi nõuanderühma, CEFi transpordikomitee ja välishindajate (nende konsensusaruande ettevalmistamise kontekstis) koosolekuid CEF-IKT 2018. aasta projektikonkursi raames.

Uurisime INEA õigusraamistikku, kohustusi ja kontrollisüsteeme ning kontrollisime vahetult ameti tulemuslikkust CEFi programmi ja projektide juhtimisel. Samuti analüüsisime komisjoni osa projektide lõplikul valimisel ja hindasime tulemuste seire raamistikku.

Täpsemalt

• analüüsisime kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt kogu CEFi projektiportfelli. Uurisime viie CEF-E, nelja CEF-T ja kolme CEF-IKT konkursi projektide valikumenetlusi. Samuti analüüsisime projektide elluviimise, tühistamise ja lõpetamise menetlusi;
• vaatasime põhjalikult läbi 22 projektist koosneva valimi INEAs olemasolevate dokumentide põhjal. Samuti analüüsisime veel kaheksa projekti dokumente, keskendudes valikuetapile. Projektide valimisse kaasamise kriteeriumid olid eri CEFi sektorite hõlmatus, ELi rahalise toetuse suurus, geograafiline katvus, piiriüleste ja riigisiseste projektide tasakaal ning projektide lõpuleviimise seis;
• analüüsisime INEA vahehindamist, milles käsitleti 356 CEF-T projekti⁷, ja INEA aastaaruandeid CEF-E kohta. Vaatasime läbi projektide elluviimist käsitlevad dokumendid ja muudatused projektide lõpuleviimise kuupäevades ja eelarves; lisaks uurisime assigneeringute vabastamise ja projektide elluviimisel esinenud viivituste põhjuseid;
• kogusime tõendusmaterjali muudest allikatest, nagu 2018. aastal komisjonis läbiviidud INEA hindamine, mida tehakse iga kolme aasta järel, hindamisega seotud dokumendid ja komisjoni siseauditi talituse aruanded.

Tähelepanekud

INEA tegevus tõi eeldatud kasu, ehkki teatud piirangutega, mis tulenevad tema raamistikust

Uurisime INEA organisatsioonilist struktuuri kahest aspektist: kas ameti asutamine on kaasa toonud programmide delegeerimisest loodetud kasu ja kas amet on täitnud talle delegeeritud ülesanded.

Enne ameti asutamist viis komisjon 2013. aastal läbi kohustusliku tasuvusanalüüsi⁸. Analüüsis rõhutati järgmisi peamisi tulemusi, mis saavutatakse INEA-le ülesannete delegeerimisega võrreldes olukorraga, kus programmi juhib komisjon:

• sidusus programmiportfelli raames ning protsesside ja menetluste järjepidev lihtsustamine;
• ligikaudu 54 miljoni euro suurune tõhustamisest tulenev sääst, sest väljaspool komisjoni on programmide juhtimise personalikulud väiksemad;
• koostoime, mis tekib lähedalt seotud poliitikavaldkondade koondamisel ühe rakendusameti alla ja eeldatav tõhustamisest tulenev sääst.

INEA töötas välja standardmenetlused, mis on rakendamist lihtsustanud

INEA on välja töötanud standardvahendid ja -menetlused, mis on programmijuhtimist lihtsustanud. Näiteks on CEFi jälgimiseks kasutatavas andmebaasis TENtec hästi arendatud moodulid projektitaotluste elektrooniliseks esitamiseks ja projektide elluviimise jälgimiseks. INEA on välja töötanud metoodilised suunised projektijuhtimise tsükli iga etapi kohta. INEA on toetusesaajate keskne kontaktpunkt, mis pakub kasutajatuge ja nõustamisteenuseid projektitaotluste esitamise ja rakendamist käsitleva aruandluse kohta.

Lisaks on INEA-l kiiremad toetuste heakskiitmise menetlused: perioodil 2007–2010 kulus INEA eelkäijal Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusametil (TEN-T EA) toetuste andmiseks keskmiselt 10–20 kuud, INEA-l kulus perioodil 2014–2017 selleks keskmiselt 7,7–8 kuud. Seda kinnitab 2014.–2020. aasta CEFi vahehindamine, milles jõuti järeldusele, et INEA töö toetuste haldamisel on osutunud väga tõhusaks⁹. Ka INEA kohta iga kolme aasta järel tehtavas välishindamises teatati, et ameti struktuur ja juhtimine ning operatiivmenetlused ja -tavad on heas korras ning et enamik toetusesaajaid oli täheldanud menetluste mõningast lihtsustumist¹⁰.

INEA halduskulud on algsest hinnangust väiksemad, kuigi personalikulud on veidi suuremad

Uurisime INEA halduskulusid, et hinnata võimalikku tõhususe kasvu. Ajavahemikus 2014–2018 olid halduskulud kokku 105 miljonit eurot ehk vähem kui 111 miljonit eurot, mis oli eelnimetatud tõhususe kasvu algne eesmärk¹¹. Selle peamiseks põhjuseks olid hinnangulistest näitajatest väiksemad taristu- ja tegevuskulud (6 miljonit eurot vähem) ning programmide toetuskulud (5 miljonit eurot vähem). Samas olid personalikulud kavandatust 5 miljonit eurot (7 %) suuremad, sest esialgne hinnang põhines keskmistel personalikuludel ja selles ei võetud arvesse palga indekseerimist, töötajate ümberklassifitseerimist ega personalikulude suurenemist.

Kui halduskulude kogusumma jääks kogu INEA tegevusaja jooksul samaks mis esialgne hinnang või veidi väiksemaks, oleks võimalik tõhususe kasvuga saavutada oodatud 54 miljoni euro suurune sääst. Seda on võimalik hinnata alles pärast programmide lõpetamist.

Koostoime tekkis ainult piiratud arvu meetmete puhul

INEA-le programmide delegeerimise üks peamisi oodatud tulemusi oli koostoime, mis tekiks lähedalt seotud poliitikavaldkondade koondamisel ühe rakendusameti alla, millele eeldatavalt järgneks tõhususe kasv¹². CEFi määruses on ette nähtud tööprogrammide kooskõlastamine, et kasutada ära kolme sektori vahelist koostoimet, ja vähemalt ühe mitut sektorit hõlmava projektikonkursi korraldamine¹³.

Leidsime, et koostoime tekkimise võimalust pärsib mitu asjaolu. Oodatud koostoime oli osaliselt ebarealistlik, kuna CEFi ja „Horisont 2020“ vahel, samuti CEFi sektorite vahel on olemuslikud erinevused. Nende hulka kuuluvad erinevused programmide poliitilistes eesmärkides, ulatuses ja õigusraamistikes, samuti programmide rakenduseeskirjades (eri tüüpi sidusrühmad, õigusalased ja finantseeskirjad).

Nendest raskustest hoolimata on INEA võtnud mitu meedet koostoime loomiseks programmide „Horisont 2020“ ja CEF vahel, eriti transpordi- ja energiasektoris. Transpordisektoris on INEA teinud kindlaks ühised temaatilised valdkonnad, mis on jagatud nelja kategooriasse. Vastutavatele peadirektoraatidele on esitatud mitu algatust, näiteks ettepanek rajada INEA platvorm, et luua programmi „Horisont 2020“ ja CEFi vahel koostoime, või kasutusele võtta innovatsiooninäitajad CEFi prioriteetide mõõtmiseks. Seni on CEFi raames rakendatud vaid piiratud arvu teadusprojektide tulemusi. See tuleneb valdavalt asjaolust, et programmid ei ole omavahel loomulikus kooskõlas ja et tehnoloogiliselt valmis teadusprojektideni jõudmine võtab aega. Iga kolme aasta järel tehtavas välishindamises juhiti tähelepanu ka programmi „Horisont 2020“ teadusprojektide ja CEFi programmi taristuprojektide piiratud koostoimele.

Hoolimata INEA jõupingutustest on CEFi sektorites vähem koostoimet kui algselt prognoositud. Praeguseks ainus mitme sektori koostoimet hõlmav projektikonkurss ei olnud väga edukas, sest vaid veidi üle poole selle eelarvest eraldati seitsmele projektile (vt tabel 2). Ka CEFi vahehindamine¹⁴ näitas, et mitut CEFi sektorit hõlmavate meetmete väike arv tulenes peamiselt erinevustest sektorite õigusraamistikes. Seetõttu on raske luua koostoimet mitut sektorit hõlmavate projektikonkursside kaudu. Selliste lahknevuste hulka kuuluvad erinevad eeskirjad kolmes sektoris, mis puudutab näiteks meetme elluviimise geograafilist asukohta või rahastamiskõlblike varade liiki.

Ka teiste rakendusametite ja ühisettevõtete rakendatavate programmidega on koostoime piiratud. Nõukogu määruses, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail¹⁵, on sätestatud, et suurima mõju saavutamiseks innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtul on vaja tugevat koostoimet ELi muude programmidega, sealhulgas CEFiga. Hoolimata mõlemapoolsetest jõupingutustest jagada teavet portfellide kohta ning teha kindlaks koostöö või koostoime võimalused, võiks pooltevahelist koordineerimist suurendada, et välja töötada struktureeritud meetmed.

Üks probleeme on seotud asjaoluga, et INEA ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME) jagavad vastutust programmi „Horisont 2020“ energiauuringute programmi rakendamise eest. Need kaks ametit kooskõlastavad projektikonkursse, kuid haldavad eraldi oma osa programmist, mis tekitab mõlemale poolele halduskulusid ja tähendab, et koostöövõimalused on piiratud.

INEA raamistik on piiratud

INEA täidab oma ülesanded ja saavutab võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad, kuid need ei ole otseselt suunatud tulemustele ega programmide tõhusa rakendamise mõõtmisele

INEA-le tehti ülesandeks rakendada CEFi ja programmi „Horisont 2020“ osi (vt 1. lisa komisjoni ja INEA üksikasjalike kohustuste kohta). Täpsemalt teeb INEA järgmist:

• valmistab ette ja algatab projektikonkursse;
• korraldab projektide hindamist (mis hõlmab projektitaotluste vastuvõtmist, rahastamiskõlblikkuse ja vastuvõetavuse kontrollimist ning välishindajate palkamist) ja toetab komisjoni lõpliku valiku tegemisel;
• koostab ja allkirjastab toetuslepinguid, tegutsedes projektiarendajate ühtse kontaktpunktina;
• teeb projektide üle tehnilist ja finantsjärelevalvet, sealhulgas projektide, väljamaksete ja tagasimaksenõuete igapäevast järelevalvet ning auditeid;
• annab komisjonile tagasisidet, kasutades projektiportfellide aruandeid, muid kohandatud aruandeid ja statistikat.

Leidsime, et INEA täidab oma volitustes määratletud ülesandeid (punkt 31), mida mõõdetakse võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatega. INEA ülesannete täitmise tõhusust mõõdetakse viie komisjoni heakskiidetud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaga. Amet annab nende põhinäitajate kohta terviklikult ja struktureeritult aru oma iga-aastastes tegevusaruannetes. INEA on saavutanud kõigi näitajate puhul järjepidevalt häid tulemusi, täites täielikult kõik eesmärgid (vt tabel 3).

Tabel 3. INEA võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad

NB! Kulukohustuste assigneeringute kasutamise määr ja maksete assigneeringute kasutamise määr viitavad iga-aastastele eelarveliste kulukohustuste assigneeringutele ja iga-aastastele kavandatud maksete assigneeringutele, mitte esialgsetele prognoosidele kogu mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

Allikas: INEA iga-aastased tööprogrammid ja iga-aastased tegevusaruanded ajavahemikus 2014–2018.

INEA võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad on olulised selle mõõtmiseks, kuidas haldab amet projektidele antavat ELi toetust. Oma praegusel kujul annavad näitajad aga vähe teavet programmijuhtimise kvaliteedi kohta. Näiteks teeb INEA hoolikalt seiret oma projektiportfelli üle, et maandada projektide aeglase elluviimisega seotud riske. Praegused näitajad ei ole piisavalt seotud programmi rakendamise või rahaliste vahendite kasutamise määraga (punkt 60).

Teised rakendusametid kasutavad sarnaseid võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid, kuid mõned kohaldavad ka näitajaid, millega mõõdetakse projektikonkursside ja hindamiste haldamise, projektiseire ning vastutavatele peadirektoraatidele ja teistele klientidele antava tagasiside tõhusust. Oma 2009. aasta eriaruandes, mis käsitles rakendusameteid, soovitasime seirata ameteid tulemuspõhiselt, jälgides SMART-eesmärke piiratud arvu võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate abil¹⁶.

INEA-l on piiratud paindlikkus töötajate jaotamisel, et täita kõige pakilisemaid ülesandeid

INEA personalikava hõlmab 2020. aastani kuni 318 täistööaja ekvivalenti. Kava kohandati mitu korda ajavahemikus 2014–2018 kooskõlas kuluprogrammide eelarve osade ümberpaigutamisega (vt joonis 1).

Allikas: finantsselgitus¹⁷, INEA-lt 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris saadud teave.

INEA töötajate jaotamisel ei põhinenud osa esialgsetest sektoripõhistest töökoormuse prognoosidest nõuetekohasel vajaduste hindamisel ja seetõttu ei vastanud kokkulepitud töötajate arv tegelikele vajadustele. Ka CEFi programmiportfell on märgatavalt suurenenud, näiteks CEF-IKT eelarve on nüüdseks algsest prognoosist tunduvalt suurem.

INEA ei saa oma töötajaid sektorite vahel paindlikult ümber jagada, et täita kõige pakilisemaid ülesandeid, sest töötajate arv on kindlaks määratud programmide kaupa ja igas programmis tegevuste ja peadirektoraatide kaupa¹⁸. See tekitab piiranguid. Eelkõige puudub INEA-l kehtivate eeskirjade alusel võimalus oma töötajaid CEFi ja programmi „Horisont 2020“ vahel ümber paigutada. See piirab INEA paindlikkust muutuva töökoormusega kohanemisel.

Ajavahemikus 2014–2018 oli INEA-l raskusi töötajate värbamisega, et täita kiiresti kasvavat vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele. Ametis töötas 2018. aasta lõpus lubatud 298-st täistööajale taandatud töötajast 282 töötajat (vt joonis 1). INEAs vahetus 2016. aastal 11 % ja 2018. aastal 9 % töötajatest. 2018. aasta septembris võttis INEA vastu töötajate hoidmise poliitika, mis põhineb sellistel meetmetel nagu uute töötajate integreerimine ja abi sisseelamisel, paindlik tööaeg ja ametisisene liikuvus.

Komisjonil puudub kooskõlastatud mehhanism projektikonkursside mitmeaastaseks planeerimiseks

Perioodi 2021–2027 CEFi määruse ettepaneku kohaselt määratakse projektikonkursside ajakava ja teemad kindlaks kolmeaastastes tööprogrammides. Selline mitmeaastane kavandamine võib projektikonkursside kooskõla ja prognoositavust parandada¹⁹.

Aastatel 2014–2020 koostavad tööprogrammid, sealhulgas projektikonkursside ajakava vastutavad peadirektoraadid ja nende üle otsustab komisjon pärast CEFi koordineerimiskomiteega konsulteerimist igal aastal, mitte mitme aasta kaupa. Kava kohandatakse korrapäraselt vastavalt olukorra muutustele, nagu uued seadusandlikud algatused. Leidsime, et eri peadirektoraatide vaheline kooskõlastamine projektikonkursside kavandamises tekitas INEA jaoks probleeme. Selline olukord tuleneb erinevustest peadirektoraatide strateegilises planeerimises CEFi kolmes sektoris, mis tulenevad sisenõuetest ja ajalistest piirangutest. INEA jaoks tähendab see seda, et konkursside ettevalmistamises ja projektide hindamises esineb suure koormusega perioode. Näiteks 2018. aasta teises ja neljandas kvartalis oli koormus väga suur, mis tulenes ebatavaliselt suurest arvust samaaegsetest projektikonkurssidest.

Üldiselt hästi korraldatud CEFi projektide valikumenetlustes esineb puudujääke, programmi rakendamist ohustavad riskid ja tulemusalases aruandluses on puudusi

Selles jaos uuritakse, kuidas juhtisid komisjon ja INEA CEFi kogu projektide olelusringi vältel ehk valikumenetluse, programmi rakendamise ja tulemusaruandluse etappides.

Valikumenetlused on hästi korraldatud, kuid neile tuleks kasuks suurem sidusus ja läbipaistvus

Projektide valikumenetlused on hästi korraldatud

Komisjon kavandab projektikonkursse ja määratleb projektide kvalifitseerimise tingimused kooskõlas alusmäärustega²⁰. INEA aitab ettevalmistustele kaasa, lähtudes oma kogemustest varasemate projektide hindamisel ja rakendamisel. Seejärel käivitab INEA projektikonkursid. Igal konkursil hinnatakse projektitaotlusi rahastamiskõlblikkuse, valiku- ja hindamiskriteeriumide alusel²¹. Taotlused peavad vastama ka ametlikele vastuvõetavuse nõuetele.

Projektitaotluste hindamine ja rahalise abi andmine on jagatud etappidesse. CEFi projektitaotluste hindamise menetlustel on kaks etappi: välis- ja sisehindamine. Menetlust kirjeldatakse üksikasjalikult 1. selgituses.

Pärast hindamis- ja valikumenetlust võtab komisjon CEFi liikmesriikide koordineerimiskomiteega konsulteerides vastu otsuse, mis sisaldab valitud projektide nimekirja. Seejärel on INEA ülesanne sõlmida vastavad toetuslepingud projektiarendajate kui ELi vahendite saajatega, neid lepinguid rakendada ja jälgida nende täitmist.

Projektide valikumenetlused vajavad täiendavat ühtlustamist CEFi sektorite vahel

INEA vastutavaks tegemisel kõigi CEFi sektorite eest oli üks eesmärke menetluste lihtsustamine ja ühtlustamine (punkt 20). Leidsime, et INEA ja selle vastutavad peadirektoraadid ei olnud veel piisavalt analüüsinud hindamismenetlusi kolmes CEFi sektoris, et kindlaks teha parimad tavad ning seejärel protsessi ja kriteeriumeid ühtlustada.

Nagu 1. selgituses viidatud, korraldatakse projektitaotluste hindamist kolmes CEFi sektoris erinevalt. Need erinevused on ilmsed hindamiskriteeriumides (sõnastus ja sisu), kriteeriumide tähtsuse järjekorda seadmises (tehakse ainult CEF-E programmis) ja projektitaotluste paremusjärjestuse kasutamisel (kasutatakse CEF-E ja CEF-IKT programmis, kuid mitte CEF-T programmis).

Erinevused komisjoni rahastamisotsuse ja ekspertide soovituse vahel

Et eksperdid uurivad projektitaotlusi üksikasjalikult ning INEA investeerib aega ja vahendeid ekspertide valimisse ja hindamiste korraldamisse, peaks välisekspertide tehtav hindamine aitama komisjonil rahastamisotsust teha²². Kuigi lõpliku otsuse teeb komisjon, peaksid kõrvalekalded välishindamisest olema põhjendatud ja hästi dokumenteeritud, nagu on ette nähtud komisjoni suunistes CEF-E toetuste haldamise kohta või CEF-T konkursikutsetes. See on tähtis ELi vahendite läbipaistvaks kasutamiseks.

CEF-T programmis tuleb välishindamise ja rahastamisotsuse vahelist seost paremini dokumenteerida

Leidsime, et komisjoni lõplikus otsuses välisekspertide soovitusele (sh kaalutegurile) omistatav tähtsus erineb CEFi sektorite vahel. Näiteks CEF-T puhul ei tähendanud välishindamise suuremad punktisummad soovitatud projektide järjepidevat jõudmist lõplikku valikusse. Oli välishindamisel kõrgema hinde saanud projekte, mida ei kinnitatud, samas kui valituks osutus mõni madalama hindega projekt. Lõpuks kaasrahastati 68 % kõigist välisekspertide soovitatud projektitaotlustest. Lõplikus valikus mängisid olulist rolli poliitikaalased kaalutlused vastavalt tööprogrammile ja konkursikutse tekstile.

Välishindamise mõju projektide lõplikule valikule on eri sektorites erinev, mis tuleneb erinevustest lõpliku valiku menetlustes. CEF-T puhul kasutatakse punktisummasid peamiselt selleks, et liigitada projektid kindlaksmääratud künnisest üles- või allapoole, ilma neid järjekorda seadmata. Selle tulemuseks on süsteem, kus valituks osutumise tõenäosus ei sõltu punktisummadest, mis väliseksperdid on soovitatud projektidele andnud. Seda illustreerivad kaks allpool näiteks toodud projektikonkurssi (üks CEF-T ja üks CEF-E konkurss). Joonisel 2 on näidatud, et kui CEF-T projektikonkursi projektitaotlusele oli antud vähemalt 3 punkti, oli selle valituks osutumise tõenäosus peaaegu sõltumatu välisekspertide antud keskmisest hindest. Leidsime, et puudub süstemaatiline seos välisekspertide soovitatud projektitaotluste paremusjärjestuse ja komisjoni koostatud väljavalitud projektide lõpliku nimekirja vahel.

Sama tõenäosus osutuda valituks olenemata välisekspertide antud hinnetest

Allikas: Euroopa Kontrollikoda INEA esitatud andmete põhjal.

Seevastu CEF-E ja CEF-IKT programmides on tugev seos välisekspertide antud hinnete ja komisjoni tehtud lõpliku valiku vahel (vt joonis 3 CEF-E kohta).

Suurem tõenäosus osutuda valituks, kui väliseksperdid on andnud kõrgemad hinded

Allikas: Euroopa Kontrollikoda INEA esitatud andmete põhjal.

CEF-T puhul ei dokumenteeri komisjon kuigi selgelt, mil määral võetakse lõpliku valiku tegemisel arvesse välisekspertide hindamisi. Valikukomisjoni koosolekute protokollides ei esitata üksikasju rahastamisotsuste kohta. Seega ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud menetlusi, mida komisjon kohaldab CEF-T projektide lõplikuks valimiseks.

Osa projekte osutus valituks, kuigi neile ei antud välishindamises vajalikku miinimumhinnet

Leidsime, et mitmel juhul valis komisjon välja projektid, mis ei olnud välisekspertidelt saanud isegi miinimumhinnet. Perioodil 2014–2020 on komisjon välja valinud 14 CEF-T projekti (ELi toetuste kogusumma ca 711 miljonit eurot), mida väliseksperdid ei soovitanud rahastada valmidusastme, kvaliteedi või mõjuga seotud põhjustel²³. Välisekspertide hinnangule viidates oli INEA vastu kuue sellise projekti valimisele (kaasrahastamise kogusumma ligikaudu 411 miljonit eurot). Valikukomisjon otsustas aga kõik need välja valida, põhjendades seda nende „ELi lisaväärtusega“, „laiema kasuga võrgustikule“, „ELi vahendite võimendava mõjuga“ või „poliitilise signaaliga teisele liikmesriigile“, ehkki hindamises ei selgitata piisavalt ei neid kriteeriume ega nende kaalu. Ühe sellise projekti näide on esitatud 2. selgituses. CEF-E raames kinnitati 41 miljoni euro suuruse ELi kaasrahastamise saamiseks kaks projekti, mida väliseksperdid rahastada ei soovitanud.

Rakendatud hindamiskriteeriumid vajavad täpsemat selgitust

Finantsmääruse artiklis 199 nõutakse, et komisjon määratleks projektide valimiseks selged hindamiskriteeriumid, et projektitaotluste kvaliteeti oleks võimalik eesmärkide alusel hinnata. INEA korraldab välisekspertidele infotunde ja jagab neile teabematerjali, et aidata neil kriteeriumidest aru saada.

Meie analüüs iga projekti välishindamise tulemuste kohta viitab vastuoludele ja ebakõladele hindamiskriteeriumide täitmise eest hinnete andmisel. Seda kinnitavad ka vaatlejad, kes märgivad, et kuigi hindamiskriteeriumidest saadakse üldiselt hästi aru, tõlgendasid eksperdid neid mitmel juhul erinevalt. Neid hindamistevahelisi lahknevusi (vt näiteid 3. selgituses) arutati ja jõuti konsensuse saavutamise koosolekutel ühisele seisukohale. Ekspertidele mõeldud üksikasjalikud kirjalikud suunised hindamiskriteeriumide tõlgendamise kohta on saadaval CEF-E ja alates 2018. aastast ka CEF-T kohta.

Projektide valmidusastme ja kvaliteedi kriteeriumide põhjalik hindamine on võtmetähtsusega, et ära hoida probleeme, mis võivad mõjutada projektide õigeaegset elluviimist. INEA nimetas rakendamise ajakavast mahajäämise ühe peamise põhjusena ebarealistlikku planeerimist. Seoses projektide valmidusastmega puudutasid välisekspertide tuvastatud peamised probleemid maa omandamist, keskkonnamõju hindamist ja tehnilist või rahalist valmidust.

Leidsime, et eksperdid ei saa projektide valmidusastet alati asjakohaselt hinnata projektitaotluses esitatud dokumentide põhjal. Ehitustööd võivad alata kuni 18 kuud pärast projektitaotluse esitamist. Samuti võib projekt hõlmata nii uuringuid kui ka ehitustöid või ehitustööd võivad toimuda paralleelselt uuringutega eraldi projekti raames. See tähendab, et projekt võidakse esitada, kui ehitustööde komponent on alles varajases valmimisjärgus. Selliste projektide valmidusastet on keerukas hinnata, sest suur osa asjakohasest infost saab teatavaks alles pärast uuringu lõpuleviimist.

On oht, et CEFi ei rakendata täielikult

Uurisime CEFi eelarve täitmise hetkeolukorda ja INEA tegevust selle kasutamise tagamiseks. Konkreetsete tulemuste saavutamiseks transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonisektoris tuleb eelarvet usaldusväärselt hallata ja kasutada seda asjakohasteks ning sobivateks investeerimisprojektideks, mis viiakse ellu õigel ajal.

Esineb CEFi vahendite alakasutamise oht

CEFi määruses hinnati transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika rahastamisvajadused oluliselt suuremaks kui perioodi 2014–2020 eelarves ette nähtud 33 miljardit eurot²⁴. Eelmise, 2007.–2013. aasta TEN-T programmi määruses esitati sarnane prognoos.

Hoolimata selgelt väljendatud vajadustest ei kasutatud TEN-T programmi 2007.–2013. aasta eelarvet täies mahus ära. Programmi lõpetamisel suudeti eelarvest ära kasutada 74 %; 7,4 miljardi euro suurusest kogusummast kasutati tegelikult ära 5,5 miljardit eurot²⁵. Seega ei investeeritud iga neljandat eurot eelarvest. Ometi eraldati kogu eelarve projektidele. Rahastamise aeglase kasutamise peamine põhjus oli taristuprojektide poolik ja viivitustega elluviimine, mis kahjustas kokkuvõttes kogu programmi rakendamist.

INEA jälgib rakendamise edusamme, kuid ei võrdle neid mutatis mutandis eelmise programmi rakendamise määraga. Siiski näitab mitu asjaolu, et ka praeguses programmis kasutatakse ELi vahendeid aeglaselt. INEA planeeris 2018. aasta eelarveliste kulukohustuste koondsummaks 19 miljardit eurot, kuid tegelik summa oli 14 miljardit eurot ehk oodatust 26 % vähem²⁶. Jaanuariks 2019 ehk programmitöö perioodi viiendal aastal oli projektidele antud CEFi vahenditest tegelikult välja makstud vähem kui neljandik (vt tabel 4).

Tabel 4. CEFi (2014–2020) rakendamine miljonites eurodes

Allikas: INEA-lt saadud teave, jaanuar 2019.

Maksete määr on eriti madal CEF-E ja CEF-T puhul, moodustades vastavalt 17 % ja 24 % esialgsest eelarvest. Selline madal määr on tingitud projektide hilinenud rakendamisest. Jaanuariks 2019 muudeti 76 projekti toetuslepinguid (kokku 4 miljardit eurot ELi toetusi), et lükata rakendamise tähtaeg edasi vähemalt aasta võrra. Leidsime, et need muudatused põhjustasid siiski vaid väikese osa viivitustest. Tegelikult viibib palju suurema arvu projektide elluviimine, nagu selgus INEA siseanalüüsist:

• CEF-T puhul analüüsiti vahehindamises valimisse kuuluva 356 projekti rakendamist. Hilineti enam kui poolte projektide elluviimisega: 156 projekti hilinesid vähemalt aasta ja 50 projekti vähem kui aasta. Keskmine viivitus oli 10,7 kuud.
• CEF-E puhul ei olnud 2017. aasta lõpus 39 käimasolevast ja INEA läbivaadatud projektist ajakavas ligikaudu kaks kolmandikku ning keskmine viivitus oli 6,5 kuud.

Hilinenud projektide valmidusaste ei olnud nende esitamisel sageli piisav

Projektikonkursse kavandavad vastutavad peadirektoraadid, kes määravad seega eelarve jaotamise (punktid 39–40). Seetõttu eraldas INEA suure osa CEFi eelarvest programmitöö perioodi alguses, nimelt eraldati 85 % CEF-T eelarvest 2014. ja 2015. aasta konkursside raames. CEF-T eelarve ainuüksi 2014. aastaks oli 12 miljardit eurot ehk 52 % kogu perioodiks ette nähtud 23 miljardi euro suurusest eelarvest.

Kuna suur osa eelarvest eraldati esimestele projektikonkurssidele ja taotlejatel oli raske tulevasi konkursse prognoosida, ei olnud mõned valitud projektid piisavalt valmis.

Kuna projektikonkursse ei kavandata mitme aasta kaupa, esitasid toetusesaajad taotlused hoolimata asjaolust, et mõne projekti valmidusastmele oleks kasuks tulnud selle esitamine hilisemas etapis. INEA siseanalüüs näitas, et esialgsete taotluste ebapiisav valmidusaste on projektide hilinenud elluviimise sage põhjus. 4. selgituses on toodud näide ühest poolikust projektist. Projekti ebapiisav valmidusaste oli projekti ennetähtaegse lõpetamise põhjus 12 projektist kaheksa puhul²⁷.

Viivitusi jälgitakse, kuid sellega ei tagata tõhusate parandusmeetmete võtmist õigel ajal

INEA jaoks on väga oluline teha põhjalikku seiret projektide tehnilise ja rahalise rakendamise üle, et õigel ajal saaks võtta tõhusaid parandusmeetmeid. Rahastamise kasutamist võib kiirendada vahendite äravõtmisega mittetoimivatelt projektidelt ja nende ümbersuunamisega teistele projektidele. Kui projektis ei kasutata ära kogu sellele antud toetust, võib kasutamata summad teha teistele projektidele kättesaadavaks uue projektikonkursi kaudu. See on võimalik üksnes siis, kui projektide seisu piisavalt hoolikalt jälgitakse, et tuvastada nõrka rakendamist.

Toetuslepingutes ei seota rahastamist otseselt vahe-eesmärkide saavutamisega

INEA jälgib toetatavat tegevust toetuslepingute alusel. Kuigi lepingutes on sätted, mis võimaldavad INEA-l meetme elluviimise ebapiisavate edusammude korral lõpetada, ei ole konkreetsete vahe-eesmärkide täitmise tähtajad otseselt seotud ELi vahenditega.

Tegevusaruannetest ei ilmne alati viivitused projektide elluviimises

CEF-E ja CEF-T projektide tehnilise ja rahalise rakendamise jälgimiseks kasutab INEA tegevusaruandeid. Need on toetusesaaja koostatud iga-aastased arenguaruanded. Neis antakse mõningast teavet projekti elluviimisel tehtud edusammudest, kuid on oht, et neis ei kajastata alati viivituste või vahendite alakasutamise täit ulatust, kuigi toetuslepingutes nõutakse, et toetusesaajad annaksid sellest aru. Meie tegevusaruannete valimi analüüs²⁸ näitas, et projektide rakendusperioodi mõjutavatest viivitustest ei teatatud alati täielikult. Need tuvastati hiljem, vahehindamise käigus.

Ainult CEF-T projektide kohta tehakse vahehindamine ja määratakse kindlaks rakendamise lõppkuupäev

Olles teadlik mittetoimivate projektide tekitatud raskustest vahendite tõhusal kasutamisel, otsustas DG MOVE 2010. aastal, et kindlaksmääratud aja jooksul projektis kasutamata jäetud vahendid võetakse ära ja tagastatakse eelarvesse, et suunata need mujale. Seoses sellega kehtestas DG MOVE CEF-T rakendamise lõpptähtajaks 31. detsembri 2023, mis tähendab, et pärast seda kuupäeva ei ole võimalik sõlmida ega pikendada ühtegi toetuslepingut. See on vajalik assigneeringute vabastamiseks, vastasel juhul võidakse projekte lõputult pikendada isegi edusammude puudumise korral. Lisaks analüüsis INEA 356 projekti 2017.–2018. aasta vahehindamise raames põhjalikult CEF-T projektiportfelli rakendamise seisu. Välisekspertide abiga hindas INEA projektide edenemist ning tegi ettepanekuid nende tehnilise kohaldamisala, eelarve ja rakendamistingimuste kohandamiseks. Olukorra realistlikum analüüs tõi välja rohkem viivitusi kui tegevusaruanded ja see võimaldas kohandada mitme projekti kuluprofiile (vt joonis 4). 139 meetmest, mille lõpuleviimise tähtaeg oli 2019. aasta aprill, üle poolte puhul tuli rakendamise tähtaega pikendada või rahastamist vähendada.

NB! Kuluprofiil on projektile selle elluviimise aastate jooksul eraldatud eelarve.

Allikas: INEA tehtud vahehindamine, 2018.

Sellest tulenevalt võeti nendelt 139 projektilt tagasi 46 miljonit eurot. Vahehindamises järeldati, et ülejäänud 217 projekti assigneeringute vabastamise lõppsumma võib olla üks miljard eurot ehk juba tagasivõetud summast 20 korda suurem summa. Veel ei ole tehtud ametlikku otsust, mida selle teabega peale hakata. Meie vestlustest INEA töötajatega selgus, et tulevikus võivad vabastatud assigneeringud olla veelgi suuremad.

CEF-E raames ei ole kavas toetusi vähendada ja vahendeid programmi tagasi suunata. Puudub rakendamise lõppkuupäev ja vahehindamine. Seni on energiaprogrammi rakendatud aeglasemalt kui transpordiprogrammi (vt tabel 4). Selle tagajärjel võib CEF-E rakendamine kesta palju kauem kui programmitöö perioodi lõpuni.

INEA poolt ajakavast mahajäänud projektide suhtes võetavad parandusmeetmed ei kõrvalda riske täielikult

Kuigi INEA oskab kasutussuutlikkust oma seirevahendite abil üsna täpselt prognoosida, ei ole seni võetud meetmetega olemasolevaid riske täiel määral maandatud. INEA teavitab viivitustest vastutavaid peadirektoraate, kuid tal ei ole sõnaselget üksikasjalikku volitust võtta parandusmeetmeid.

Arvestades, et periood 2014–2020 lõpeb järgmisel aastal, on oht, et eelolevatel kuudel suurenevad märgatavalt väljamaksed, assigneeringute vabastamine ja vahendite tagasikandmine. See võib avaldada kahjulikku mõju rakendamisele: kui assigneeringud vabastatakse programmitöö perioodi liiga hilises etapis, võib INEA-l olla liiga vähe aega vahendite ümbersuunamiseks teistele projektidele.

Oma eriaruandes nr 17/2018 ELi ühtekuuluvusfondide jagatud eelarve täitmise kohta märkisime, et programmitöö perioodi lõpus kasutussuutlikkuse suurendamiseks võetavad meetmed võivad tähelepanu tulemustelt kõrvale juhtida. Seetõttu on tähtis kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid, et tagada raha tõhus kasutamine kogu rakendusperioodi kestel. Samuti leidsime, et kui pärast jätkuprogrammi algust tuleb hallata suurt rahastamissummat, võib tekkida edasilükkav mõju, mistõttu programmi rakendamine viibib²⁹.

Olemasolev tulemusraamistik ei sobi selle näitamiseks, kuidas aitavad projektid programmi eesmärke täita

Kasutusele tuleks võtta mehhanismid, mille abil jälgida ja hinnata, kas ja kuidas aitavad projektid täita CEFi programmi eesmärke. Vaja on selgust selle kohta, kes vastutab saavutatud tulemuste seire eest.

Praeguse tulemusraamistiku abil ei saa INEA teha seiret selle üle, kas ja kuidas aitavad rahastatud projektid programmi eesmärke täita. Erinevates õigustekstides on sätestatud jälgitavad näitajad ja eesmärgid, kuid need ei ole piisavalt selged ega järjepidevad. INEA delegeerimisaktis ei tehta talle sõnaselgelt ülesandeks töötada välja tulemusraamistik ja anda aru projektide edusammude kohta.

INEA ja vastutavad peadirektoraadid moodustasid 2017. aastal töörühma, et uurida CEFi programmikirjelduses määratletud näitajate sobivust. Töörühm jõudis järeldusele, et ükski näitajatest ei sobi otseselt seireks: 10 näitajat sobiksid väikeste parandustega, kuid 34 näitajat vajasid suuri muudatusi, olid täiesti sobimatud või ei kuulunud INEA reguleerimisalasse. Näiteks: kuigi CEFi määruses esitatakse transpordivaldkonna mõiste „kitsaskoht“ üldine määratlus, ei ole see asjakohane projektide sellekohaste tulemuste mõõtmiseks³⁰. See võib kaasa tuua lahknevusi eri suurusega projektide aruandluses (vt 5. selgitus).

INEA esitas 2018. aasta alguses vastutavatele peadirektoraatidele ettepaneku CEF II uute transpordi- ja energianäitajate kohta. Auditi tegemise ajal oli protsess aga soikunud.

Neist raskustest hoolimata teeb INEA mõningast tulemuslikkuse seiret, kogudes toetusesaajatelt teavet üheksa väljundnäitaja kohta. Tegelike projektiväljundite paremaks kajastamiseks on neid näitajad võrreldes CEFi määruses esitatud näitajatega veidi muudetud.

Seire keskendub aga valdavalt sisenditele ja väljunditele, nagu kilomeetrite või rajatud alternatiivkütuse varustuspunktide arv, ega hõlma tulemusi, nagu ajasääst või liiklussageduse suurenemine. See on kooskõlas INEA volituste ja vastutavate peadirektoraatidega sõlmitud delegeerimisaktidega. Kuigi toetuslepingute juurde kuuluvad tehnilised lisad, milles kirjeldatakse eesmärke, tegevusi ja vahe-eesmärke, ei hõlma need võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid, mille abil hinnata projektide tulemusi ning mis edendaksid märkimisväärselt tulemuslikkuse seiret.

Oleme juba mitmes varasemas aruandes täheldanud, et projektide seire keskendub peamiselt väljunditele ega hinda tulemusi³¹. Seetõttu puudub järjepidev teave selle kohta, kas ja kuidas on ELi kaasrahastatavad projektid eraldi ja/või põhivõrgukoridoride kontekstis saavutanud oodatud tulemuspõhised eesmärgid ja mõju majanduslikule arengule. CEFi projektidega saavutatud tulemuste süstemaatilisem analüüs võimaldaks komisjonil hinnata, mil määral on tema rahaline toetus aidanud täita CEFi eesmärke ja üleeuroopaliste võrkude edendamise üldeesmärki (punktid 08–11).

Järeldused ja soovitused

INEA on täitnud oma volitustes määratletud delegeeritud ülesanded ja saavutanud oodatud tulemused, ehkki teatud piirangutega, mis tulenevad INEA organisatsioonilisest raamistikust. Tuvastasime puudujääke üldiselt hästi korraldatud CEFi projektide valikumenetlustes, riske seoses programmi rakendamisega ja puudusi tulemusalases aruandluses.

Komisjoni kohustuste INEA-le edasiandmisest loodetud tulemused on saavutatud, kuid mõningate raamistikust tulenevate piirangutega. INEA on välja töötanud standardmenetlused, mis on lihtsustanud delegeeritud programmide rakendamist. Ameti halduslikud kogukulud on esialgsetest hinnangutest väiksemad (punktid 20–24).

INEA on võtnud mitu meedet, millega panna alus koostoime loomisele programmide „Horisont 2020“ ja CEF vahel ning CEFi sektorite vahel. Sellele vaatamata on koostoime siiani olnud vähene, mis tuleneb õigusraamistiku piirangutest, ühtlustamata programmieesmärkidest ja projektide erinevast valmidusastmest. INEA ja EASME vastutavad ühiselt programmi „Horisont 2020“ energiauuringute programmi rakendamise eest, ja kuna kumbki neist haldab oma programmiosa teisest eraldi, tekitab see mõlemale poolele halduskulusid (punktid 25–30).

1. Komisjon ja INEA peaksid oma volituste piires kõrvaldama koostoimet pärssivad takistused, lisama vajalikud elemendid strateegilistesse dokumentidesse ja tööprogrammidesse ning kehtestama asjakohased normid loodud koostoime hindamiseks.
2. Komisjon peaks hindama, kas delegeerida järgmisel programmitöö perioodil näiteks energiauuringute valdkonnas sarnaste programmide rakendamine ainult ühele rakendusametile.

Tähtaeg: 2021.–2027. aasta CEFi rakendamise algus.

INEA on täitnud talle delegeeritud ülesanded ja saavutanud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad. Olemasolev raamistik tekitab aga piiranguid. Et töötajate arv on seotud delegeeritud programmidega, puudub INEA-l piisav paindlikkus, et töötajad kõige pakilisemate ülesannete juurde suunata. INEA võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad ei ole otseselt suunatud tulemustele – need ei ole mõeldud programmijuhtimise kvaliteedi mõõtmisele (punktid 31–40).

1. Personalivajaduste lühiajalise kõikumisega toimetulemiseks peaks komisjon määratlema raamistiku, mis võimaldaks INEA-l töötajaid programmide vahel ja raames paindlikumalt ümber jaotada.
2. Komisjon ja INEA peaksid kasutama rohkem tulemustele suunatud eesmärke ja näitajaid.

Tähtaeg: alates 2021. aastast.

CEFi projektide valimise menetlused on hästi kavandatud, kuid me leidsime puudujääke rakendamises. Menetlusi tuleb CEFi kolmes sektoris rohkem ühtlustada. CEF-T puhul ei sõltu valituks osutumise tõenäosus punktisummadest, mis väliseksperdid on soovitatud projektidele andnud. Põhjuseid, miks nende hinnangust ei lähtuta, tuleb paremini dokumenteerida. Samuti esineb erinevusi hindamiskriteeriumide kohaldamises (punktid 42–56).

Projektide valikumenetluste täiustamiseks peaksid komisjon ja INEA tegema järgmist:

1. analüüsima struktuurselt CEFi kolme sektori menetlusi, et teha selgeks parimad tavad ja menetlusi võimaluse korral ühtlustada;
2. määratlema nii välis- kui ka sisehindamiste jaoks üksikasjalikumalt hindamiskriteeriumid; eelkõige tuleks täpselt määratleda valmidusastme kriteerium ja selle täitmist rohkem hinnata. Teised hindamiskriteeriumid tuleks selgemini sõnastada ja võimaldada tõestada, et väljavalitud projektidel on märkimisväärne mõju ja ELi lisaväärtus;
3. paremini dokumenteerima välisekspertide arvamuse ja komisjoni antava lõpliku hinnangu vahelise seose, pöörates erilist tähelepanu lahknevuste põhjendamisele.

Tähtaeg: 2020. aasta lõpp.

On oht, et CEFi programmi ei rakendata täielikult. See tähendaks, et programmi mõju lükkub veelgi kaugemasse tulevikku. Varasemad kogemused näitavad, et programmitöö perioodi lõpus kasutussuutlikkuse suurendamiseks võetavate meetmetega keskendutakse kasutussuutlikkusele, kuid vähem tähelepanu pööratakse tulemustele. Pealegi kui pärast jätkuprogrammi algust jääb veel jagada suur kogus vahendeid, võivad tekkida edasilükkav mõju ja viivitused.

CEF-E ja CEF-T eriti madal väljamaksete määr on seotud rakendamise viibimise ja projektide pooliku elluviimisega. Seda põhjustavad mittetoimivad projektid, mis ei suuda neile antud vahendeid täielikult ära kasutada. Praegu ei kavanda komisjon projektikonkursse mitme aasta kaupa, mistõttu on konkursile esitatavate projektide valmidusaste erinev.

INEA poolt ajakavast mahajäänud projektide suhtes võetavad parandusmeetmed ei kõrvalda neid riske täielikult. Näidistoetuslepingutes ei seota rahastamist otseselt vahe-eesmärkide saavutamisega. Projektide põhjaliku seire vahendid vajavad tõhustamist (punktid 58–73).

Vahendite eraldamise mitmeaastase kava ühtlustamiseks ja vahendite kasutuse parandamiseks

1. peaksid komisjon ja INEA tagama kulukohustuste ja projektikonkursside pikaajalise ja sidusa kavandamise;

Tähtaeg: 2021.–2027. aasta CEFi rakendamise algus.

2. peaksid komisjon ja INEA tugevdama seost rahastamise ja projekti vahe-eesmärkide saavutamise vahel;

Tähtaeg: 2021.–2027. aasta CEFi rakendamise algus.

3. peaks komisjon tõhustama vahendeid, mille abil teha põhjalikku seiret projektide rahakasutuse üle. Kõigis CEFi sektorites peaks INEA rohkem keskenduma projektide õigeaegsele elluviimisele tihedas koostöös vastutavate peadirektoraatide, liikmesriikide ja toetusesaajatega. Komisjon peaks aitama INEA-l võtta parandusmeetmeid, kui projektid ei vasta ajakavale.
Tähtaeg: 2020. aasta lõpp.

Praeguses tulemusraamistikus ei mõõdeta asjakohaselt, kuidas aitavad projektid täita CEFi programmi eesmärke. INEA jälgib näitajaid, mis keskenduvad peamiselt projektide väljunditele, kuid ei võimalda hinnata programmi tõhusust. INEA koostas 2018. aastal uuendatud näitajad, kuid protsessiga ei ole veel edasi liigutud (punktid 75–80).

1. INEA ja komisjon peaksid kogemuste ja TEN-T ja CEFi projektidest saadud õppetundide põhjal määratlema tulemusraamistiku, milles liigendatakse CEFi programmi eesmärgid selgeteks, mõõdetavateks ja kõiki CEFi sektoreid hõlmavateks näitajateks ning projektidelt oodatavateks tulemusteks.
2. INEA peaks näitajaid täpsustama projektikonkursside eesmärkides, võtma neid arvesse projektitaotluste hindamisel, jälgima neid toetuslepingute kaudu ja andma nendest komisjonile korrapäraselt aru.

Tähtaeg: 2021.–2027. aasta CEFi rakendamise algus.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Iliana Ivanova, võttis käesoleva aruande vastu 25. septembri 2019. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner LEHNE

Lisad

I lisa. Komisjoni ja INEA ülesanded CEFi haldamisel

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Mõisted ja lühendid

CEF – Euroopa ühendamise rahastu: rahastu, millest on alates 2014. aastast finantsabi antud kolmele sektorile: energia (CEF-E), transport (CEF-T) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (CEF-IKT). CEF määrab nendes kolmes sektoris kindlaks investeerimisprioriteedid, mis hõlmavad elektri- ja gaasikoridore, taastuvenergia kasutamist, omavahel ühendatud transpordikoridore ja puhtamaid transpordiliike, kiiret lairibaühendust ning digitaalvõrke.

CEF-E: Euroopa ühendamise rahastu – energia.

CEF-IKT: Euroopa ühendamise rahastu – telekommunikatsioon.

CEF-T: Euroopa ühendamise rahastu – transport.

Chafea – Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet: Euroopa Komisjoni asutatud rakendusamet, mis juhib komisjoni nimel nelja ELi programmi: tervishoiuprogramm; tarbijaprogramm; algatus „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ (BTSF); põllumajandustoodete edendamise programm.

DG CNECT – sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat: komisjoni talitus, mis vastutab digitaalse ühtse turu väljakujundamise eest eesmärgiga luua Euroopas arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

DG ENER – energeetika peadirektoraat: komisjoni talitus, mis vastutab ELi energiapoliitika eest eesmärgiga tagada Euroopale turvaline, kestlik ja konkurentsivõimelise hinnaga energia.

DG MOVE – liikuvuse ja transpordi peadirektoraat: komisjoni talitus, mis vastutab ELi liikuvus- ja transpordipoliitika eest.

DG RTD – teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: komisjoni talitus, mis vastutab ELi teadusuuringute- ja innovatsioonipoliitika eest eesmärgiga aidata luua majanduskasvu ja töökohti ning lahendada kõige pakilisemaid ühiskondlikke probleeme.

EACEA – Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet: komisjoni asutatud amet, mis haldab tema nimel hariduse, kultuuri, audiovisuaalvaldkonna, spordi, kodanike osaluse ja vabatahtliku töö rahastamist.

EASME – Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet: komisjoni asutatud amet, mis juhib komisjoni nimel mitut ELi programmi VKEde toetamise ja innovatsiooni, keskkonna, kliimameetmete, energia ning merendusküsimuste valdkonnas.

ERCEA – Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet: komisjoni asutatud amet, mis rakendab Euroopa Teadusnõukogu strateegiat, mille on sätestanud teaduslik nõukogu, ja mis juhib igapäevaselt toetuste haldamist.

INEA – Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet: Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti (TEN-T EA) tööd jätkav amet, mille asutas komisjon 2006. aastal TEN-T programmi tehnilise ja rahalise rakendamise juhtimiseks. INEA, mille peakorter asub Brüsselis, alustas ametlikult tegevust 1. jaanuaril 2014, et rakendada CEFi, programmi „Horisont 2020“ ja teiste varasemate programmide (TEN-T ja Marco Polo 2007–2013) erinevaid osi.

Programm „Horisont 2020“: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm perioodiks 2014–2020, mille raames eraldatakse seitsmeks aastaks ligi 80 miljardit eurot.

REA – Teadusuuringute Rakendusamet: komisjoni poolt 2007. aastal asutatud amet, et rakendada seitsmenda teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi erinevaid osi. Selle pädevusala laiendati 2013. aastal ja amet asus juhtima suuremat osa programmist „Horisont 2020“.

S2R – ühisettevõte Shift2Rail: Euroopa raudteetranspordi algatus, mille raames otsitakse sihipäraseid teadus-, innovatsiooni- ja turupõhiseid lahendusi, kiirendades uue ja arenenud tehnoloogia integreerimist uuenduslikesse raudteeteenuse lahendustesse.

Tasuvusanalüüs: kulude-tulude analüüs.

Tegevusaruanne: dokument, milles toetusesaajad esitavad projekti tehnilised edusammud võrreldes esialgse kavaga ja sellega seotud eelarve kasutamise andmed. See on põhidokument, mida INEA kasutab projekti edusammude jälgimiseks ja läbivaatamiseks.

TEN-T – üleeuroopaline transpordivõrk: kavandatud maantee-, raudtee-, õhu- ja veetaristu kogum, mida arendatakse üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika raames. TEN-T võrgud on osa suuremast üleeuroopaliste võrkude süsteemist (TEN), mis hõlmab telekommunikatsioonivõrku (eTEN) ja kavandatavat energiavõrku (TEN-E). TEN-T taristu arendamine on tihedalt seotud ELi transpordipoliitika elluviimise ja edasise arenguga.

Ühishuviprojektid: olulised taristuprojektid, eelkõige piiriülesed projektid, mille abil ühendatakse ELi riikide energiasüsteemid. Nende projektide loamenetlused on kiiremad ja tõhusamad ning neile kehtivad soodsamad õiguslikud tingimused (kulusid eraldatakse puhastulu põhjal). Ka neid võib toetada CEFi raames.

Vahehindamine: 2018. aastal korraldas INEA oma mitmeaastase tööprogrammi 2014. ja 2015. aasta projektikonkursside raames võetud meetmete vahehindamise, et tagada ELi vahendite tõhus ja tulemuslik kasutamine. Olenevalt CEFi panusest vaadati üle kas meetmed terviklikult või ainult dokumentatsioon.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva tulemusauditi tegi ühtekuuluvusse, majanduskasvu ja kaasamisse tehtud investeeringute kuluvaldkondade eest vastutav II auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Iliana Ivanova. Auditit juhtis kontrollikoja liige Oskar Herics, keda toetasid kabinetiülem Thomas Obermayr ja kabineti atašee Laura Gores, valdkonnajuht Pietro Puricella, auditijuht Jolita Korzuniene ning audiitorid Susanna Rafalzik, Dieter Böckem, Thierry Lavigne, Nils Odins ja Christian Verzé. Keelealast abi osutasid Thomas Everett ja Cathryn Lindsay.

Vasakult paremale: Thomas Everett, Susanna Rafalzik, Dieter Böckem, Jolita Korzuniene, Oskar Herics, Cathryn Lindsay, Nils Odins, Laura Gores, Christian Verzé, Pietro Puricella.

Järelmärkused

¹ Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT L 11, 16.1.2003, lk 1).

² Peale INEA on loodud Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME), Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA), Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (Chafea), Teadusuuringute Rakendusamet (REA) ning Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA).

³ Komisjoni 23. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/801/EL, millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ (ELT L 352, 24.12.2013, lk 65). Ametile on volitused delegeeritud komisjoni otsusega C(2013) 9235.

⁴ Jaanuarist 2014 kuni detsembrini 2024.

⁵ Komisjoni 25. veebruari 2019. aasta otsuse C(2019)1453 (millega kinnitatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2019. aasta tööprogramm) lisa 2. osa.

⁶ Osa CEF-IKT-st.

⁷ Hindamises keskenduti 2014. ja 2015. aasta mitmeaastaste konkursside projektidele, mis said kõige rohkem ELi toetust. Need moodustasid 56 % kõigist CEF-T projektidest, mida toetati kokku 18 miljardi euroga (80 % CEF-T-le antud ELi vahenditest).

⁸ Tasuvusanalüüs, milles käsitletakse liidu programmidega (2014–2020) seotud teatavate rakendamisülesannete delegeerimist rakendusametitele, august 2013. Enne algatuse WiFi4EU delegeerimist tehti täiendav tasuvusanalüüs.

⁹ Komisjoni 14. veebruari 2018. aasta aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa ühendamise rahastu vahehindamise kohta, COM(2018) 66.

¹⁰ Järeldus põhineb taotlejate ja toetusesaajate hulgas läbiviidud veebiküsitlusel („Study Supporting the Evaluation of the Innovation and Networks Executive Agency (INEA)“ (Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (INEA) hindamist toetav uuring), 2014–2016, 5. veebruar 2019, strateegia- ja hindamisteenuste keskus).

¹¹ Tõhususe kasvu 111 miljoni euro suurune eesmärk ei hõlma algatust WiFi4EU, mis delegeeriti INEA-le 2018. aastal. Seetõttu pidi INEA 2018. aastal katma WiFi4EU halduskulud, eelkõige palgad, mida algselt eesmärgiks seatud summa ei sisaldanud.

¹² 2013. aasta tasuvusanalüüs.

¹³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129), artikli 17 lõige 7.

¹⁴ COM(2018) 66, 11.4.2018: komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa ühendamise rahastu vahehindamise kohta.

¹⁵ Nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 642/2014, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail (ELT L 177, 17.6.2014, lk 9), põhjendus 15.

¹⁶ Kontrollikoja eriaruanne nr 13/2009: „Täitmisülesannete delegeerimine rakendusametitele – kas mõistlik lahendus?“, punkt 66.

¹⁷ Üksikasjalik finantsselgitus, mis esitatakse rakendusametite komiteele ja eelarvepädevatele institutsioonidele, kui mõnele rakendusametile delegeeritakse ELi programmide juhtimisega seotud ülesanded.

¹⁸ Kooskõlas liidu eelarvest rahastatavate rakendusametite asutamise ja haldamise suuniste (komisjoni otsus C(2014) 9109 final, 2.12.2014) punktiga 9.2.2.

¹⁹ Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014. Artiklis 19 on sätestatud, et CEFi tuleb rakendada tööprogrammide kaudu. Komisjoni ettepaneku kohaselt peab ta 31. detsembriks 2020 vastu võtma esimesed mitmeaastased tööprogrammid, sealhulgas uue CEFi kolme esimese aasta projektikonkursside ajakava koos teemade ja soovitusliku eelarvega, samuti kavandatava raamistiku, mis hõlmab kogu perioodi.

²⁰ Määruse (EL) nr 1316/2013 artiklid 3 ja 4; määrus (EL) nr 1315/2013; määrus (EL) nr 347/2013; määrus (EL) nr 283/2014.

²¹ Finantsmääruse artiklid 197–199. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on seotud taotlejate juriidilise vormiga ja hõlmavad vastavust asjakohastele ELi õigusaktidele. Valikukriteeriumide eesmärk on hinnata avalduse esitaja suutlikkust viia kavandatav meede lõpuni. Hindamiskriteeriume kasutatakse taotluste kvaliteedi hindamiseks.

²² Auditi käigus selgitas INEA, et CEFi projektitaotluste hindamises oli osalenud 380 väliseksperti, panustades sellesse hinnanguliselt 5050 päeva.

²³ CEF-T toetuste saamiseks kogusummas 23 miljardit eurot valiti välja 711 projekti (vt tabel 2).

²⁴ Määruse (EL) nr 1316/2013 põhjenduses 3 prognoositakse, et 2020. aastani tuleb transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektori üleeuroopalistesse võrkudesse investeerida 970 miljardit eurot.

²⁵ Suutlikkus TEN-T eelarvet ära kasutada oleks olnud veelgi väiksem, kui TEN-T EA ei oleks suutnud eraldada umbes kolmandikku eelarvest kaks korda, suunates vahendid mittetoimivatelt projektidelt ümber uutesse toetustesse tagasikantavaid vahendeid hõlmavate konkursside kaudu kogusummas 2,3 miljardit eurot.

²⁶ Pärast toetuslepingute allkirjastamist eraldab INEA vahendeid kooskõlas vastavale aastale kavandatud väljamaksetega. Seega moodustavad eelarvelised kulukohustused ainult osa projektidele antud eelarvest.

²⁷ See on 1233-st valitud projektist siiski väike osa. Nendele 12 projektile eraldati esialgu kokku 112 miljonit eurot ELi toetust.

²⁸ Näiteks kümnest läbivaadatud CEF-T ehitustööde projektist viie puhul muudeti rakendusperioodi alles pärast vahehindamist.

²⁹ Eriaruanne nr 17/2018: „Komisjoni ja liikmesriikide meetmed perioodi 2007–2013 programmide viimastel aastatel olid suunatud vahendite madala kasutusmäära probleemile, kuid ei keskendunud piisavalt tulemustele“ (http://eca.europa.eu).

³⁰ Töörühm järeldas, et „praegust kitsaskohtade näitajat, mille kohta INEA kogub andmeid [---], tuleb oluliselt parandada, sest selle informatiivne väärtus on väike“.

³¹ Ülevaatearuanne „ELi eduka transpordisektori saavutamine: lahendamist vajavad probleemid“; eriaruanne nr 21/2018: „ERFi ja ESFi projektide valik ja seire perioodil 2014–2020 on endiselt peamiselt väljunditele suunatud“; eriaruanne nr 19/2018: „Euroopa kiirraudteevõrk: ebaühtlane kooslus, millest ei moodustu tervikut“; eriaruanne nr 23/2016: „ELi meretransport – palju ebamõjusaid ja jätkusuutmatuid investeeringuid“.

Ajakava

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019

© Euroopa Liit, 2019

Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale.
Euroopa Liit autoriõigusega hõlmamata fotode või muu materjali kasutamiseks ja taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse valdaja käest.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://publications.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.