Hoonete energiatõhusus: endiselt tuleb rohkem keskenduda kulutasuvusele

Kokkuvõte

I

Seistes silmitsi ülesandega leevendada kliimamuutusi, on ELi juhid võtnud kohustuse säästa 2020. aastaks 20% ja 2030. aastaks 32,5% ELi liikmesriikide prognoositud energiatarbimisest. Nende eesmärkide täitmisel on abi peamiselt hoonete energiatõhususe suurendamisest. Hooned tarbivad kõige rohkem energiat ja nende energiasäästu potentsiaal on suurim.

II

Energiasäästu eesmärkide täitmisel tehtud liikmesriikide edusammude viimasest hindamisest nähtub, et tõenäoliselt ei täideta ELi 2020. aasta eesmärki, sest ELi energiatarbimine on alates 2014. aastast taas suurenenud. Kavatseme anda soovitusi, mis peaksid aitama ELil täita oma 2030. aasta energiatõhususe eesmärk, suurendades liidu 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika kulutasuvust.

III

Ühtekuuluvuse rakenduskavadest eraldati hoonete energiatõhususe suurendamiseks kokku ligikaudu 14 miljardi euro suurune eelarve, mis vastab 4%-le 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika koguvahenditest (357 miljardit eurot); sellest 4,6 miljardit eurot eraldati eluhoonetele. Lisaks nägid liikmesriigid kõigi hoonete renoveerimise riiklikuks kaasrahastamiseks ette 5,4 miljardit eurot, millest 2 miljardit eurot oli mõeldud eluhoonetele.

IV

Külastasime viit liikmesriiki (Bulgaaria, Iirimaa, Itaalia (Apuulia), Leedu ja Tšehhi), mis eraldasid hoonete energiatõhususe valdkonnale umbes 2,9 miljardit eurot oma ühtekuuluvuspoliitika vahenditest. Hindasime, kas seda eelarvet kasutati kulutasuvalt ning kas komisjon ja liikmesriigid olid täitnud soovitused, mille andsime oma eriaruandes nr 21/2012 üldkasutatavate hoonete energiatõhususe kohta.

V

Nagu soovitasime oma eriaruandes nr 21/2012, esitas komisjon põhjalikud suunised hoonete energiatõhususe investeeringute (sh nende kulutasuvuse) parandamise kohta. Leidsime hea tava näiteid, nagu rahastamisvahendite kombineerimine toetustega ja toetusmäära kohandamine, et võimendada rahastamist erasektori vahenditest ning vähendada tühimõju riski.

VI

Liikmesriigid nõudsid, et projektid põhineksid energiaauditil, et säästa teataval määral energiat ja parandada hoonete energiaklassi. Enamikul juhtudel jaotasid nad eelarvevahendid projektidele lihtjärjekorra alusel, mis ei võimaldanud neil hinnata nende suhtelisi kulusid ja kasulikkust. See tähendas, et nad seadsid harva prioriteediks projektid, mis säästsid energiat või tõid väiksemate kuludega muud kasu.

VII

Järelevalvesüsteem ei võimalda saada andmeid selle kohta, kui palju säästetakse energiat eluhoonete renoveerimiseks kasutatud ELi rahaliste vahendite abil. See tähendab, et komisjonil ei ole võimalik hinnata ELi eelarve panust ELi energiatõhususe eesmärgi täitmisse. Pole ühtki näitajat, mis mõõdaks muud kasu, mida need investeeringud võivad tuua.

VIII

Nagu eriaruandes nr 21/2012, järeldame nüüdki, et ELi hoonete energiatõhususe kulutustes ei juhinduta kulutasuvusest. Suurema energiasäästu iga investeeritud euro kohta võib anda parem juhtimine, eriti projektide valimisel.

IX

Kulutasuvuse tagamine on tähtsam kui kunagi varem, arvestades, et ELi energiatõhususe eesmärgid on suurenenud, kuid eelarvekulusid piiratakse. Sellest lähtudes esitame soovitused, mis peaksid aitama ELil täita oma 2030. aasta energiatõhususe eesmärk, suurendades liidu 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika kulutasuvust. Soovituste valdkonnad on järgmised: investeeringute kavandamine ja täpsem suunamine; selliste projektide valimine, mis suhteliste kulude ja kasu hindamise põhjal aitavad säästa rohkem energiat ja tuua väiksemate kuludega rohkem kasu; näitajate kasutamine energiasäästu ja muu kasu mõõtmiseks ning energiat kulutasuvalt säästvate meetmete eest premeerimine.

Sissejuhatus

Energiatõhususe eesmärgid ja edusammud

01

Suurem energiatõhusus tähendab sama suure väljundi jaoks vähema hulga energiasisendite kasutamist¹. Tõhusam energiakasutus vähendaks ELi kodanike energiaarveid, aitaks kaitsta nende tervist ja keskkonda ning parandada õhukvaliteeti.

02

Energiatõhususe suurendamiseks tehtavad tüüpilised ELi kaasrahastatavad investeeringud hõlmavad hoonete täiendavat soojustamist, energiatõhusaid aknaid, soojusregulatsiooni süsteeme ja küttesüsteemide ajakohastamist.

03

2012. aasta energiatõhususe direktiiv 2012/27/EL² hõlmas 20% energiatõhususe eesmärki aastaks 2020 (võrreldes 2020. aasta prognoositud energiatarbimisega). Muudetud energiatõhususe direktiiv (EL) 2018/2002³ kajastab 2030. aastaks seatud vaevanõudvamat ELi energiatõhususe eesmärki, s.o vähemalt 32,5%.

04

Komisjoni uus koosseis on võtnud kohustuse kohaldada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, keskendudes sellele, kuidas EL saaks veelgi suurendada hoonete energiatõhusust ja kiirendada renoveerimist⁴.

05

Eurostati andmed (veebruar 2020) näitavad, et 2018. aastal ületas primaarenergia tarbimine ELi liikmesriikides 2020. aasta eesmärke 4,9% (vt joonis 2).

06

Energiatõhususe eesmärkide täitmisel tehtud liikmesriikide edusammude viimasest hindamisest nähtub, et ELi 2020. aasta eesmärki tõenäoliselt ei täideta⁵. Sellise suundumuse tõttu on veelgi raskem täita ELi 2030. aasta eesmärki vähendada energiatarbimist vähemalt 32,5%. Energiatarbimine peaks vähenema iseäranis suurima energiasäästu potentsiaaliga sektorites, nagu hooned. Joonisel 3 on esitatud ELi energiatarbimise liigendus sektorite kaupa:

07

ELis tarbitakse kõige rohkem energiat hoone-, eelkõige elamusektoris. Sellele järgnevad transport ja tööstus. Hoonesektoris on ka suurim energiasäästu potentsiaal Euroopas⁶. ELi kodumajapidamistes moodustavad ainuüksi küte ja soe vesi 79% lõppenergia tarbimisest⁷. Hoonete renoveerimisest saadav energiasääst tuleneb tavaliselt parematest soojustus-, kütte- ja jahutussüsteemidest ning valgustusest. Kui käesolevas aruandes keskendutakse seda liiki investeeringutele, siis meie hiljutises eriaruandes nr 1/2020 keskenduti seadmete energiatõhususe ELi miinimumnõuetele ja energiamärgistele⁸.

08

Komisjoni hinnangul eeldaks 2030. aasta energiatõhususe eesmärgi täitmine aastas umbkaudu 282 miljardi euro investeerimist ELi hoonefondi renoveerimisse⁹. Kui kõik eelarvesse kaasatud ELi rahastatavad ühtekuuluvuspoliitika investeeringud üldkasutatavatesse ja eluhoonetesse tõepoolest tehakse, oleks neid perioodil 2014–2020 kokku umbes 2 miljardit eurot aastas.

ELi kulutused ja õigusraamistik

09

Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist on ajavahemikuks 2014–2020 üldkasutatavate ja eluhoonete energiatõhususse investeerimiseks kavandatud 14 miljardit eurot. Liikmesriikide kaasrahastamisega täiendati neid summasid 5 miljardi euroga. Eelarve on liikmesriikide kaupa esitatud lisas. Joonisel 4 on esitatud ELi ühtekuuluvuspoliitika 2014.–2020. aasta energiatõhususe investeeringute eelarve jaotus.

10

2010. aasta hoonete energiatõhususe direktiivis¹⁰ on mitu sätet nii uute kui ka olemasolevate hoonete energiatõhususe suurendamise kohta, näiteks:

1. uute hoonete energiatõhususe miinimumnõuded ja hoonete oluline rekonstrueerimine;
2. kohustuslikud energiamärgised, mis kaasnevad hoonete müümise ja üürimisega ning millel on esitatud hoone energiatõhusus konkreetsel hetkel ja soovituslikud meetmed tõhususe suurendamiseks¹¹ (vt näide joonisel 5).

11

Ka 2012. aasta energiatõhususe direktiiv sisaldab sätteid hoonete energiatõhususe suurendamise kohta. Nendes käsitletakse energiatõhususkohustuste süsteeme, millega kehtestatakse kohustatud isikutele – nagu energia jaemüügiettevõtjad või energiatarnijad – nõuded, et täita nende kliendibaasis arvulised energiasäästueesmärgid. Muudetud direktiivi mõjuhindamises järeldati, et 2016. aasta lõpuks säästsid need rohkem energiat (34%) kui ükski teine eraldiseisev meede (vabatahtlikud kokkulepped, maksumeetmed ning rahastamiskavad ja -algatused).

12

Samuti nõuti 2012. aasta energiatõhususe direktiivis, et liikmesriigid esitaksid iga kolme aasta järel oma riiklikud energiatõhususe tegevuskavad, mis sisaldavad olulisi energiatõhususe suurendamise meetmeid ja prognoositavat ja/või saavutatud energiasäästu. Komisjon hindab neid tegevuskavu ja seda, kui palju edusamme on liikmesriigid teinud oma riiklike energiatõhususe eesmärkide täitmisel. Komisjon esitab oma iga-aastase hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruannete ja riiklike energiatõhususe tegevuskavade hindamise põhjal võib komisjon anda liikmesriikidele soovitusi.

13

Riiklikud energiatõhususe tegevuskavad asendatakse riiklike energia- ja kliimakavadega. Liikmesriigid peavad need esitama 2019. aasta lõpuks ja nendest saab riikide peamine kavandamisvahend. Need muutuvad tähtsaks ka energiatõhususe valdkonna investeerimisvajaduste kindlaksmääramisel. 2020. aasta 31. jaanuariks oli riikliku energia- ja kliimakava esitanud 18 liikmesriiki 27-st.

Komisjoni ja liikmesriikide vahel jagatud juhtimine

14

Komisjonis töötab ELi energiapoliitikat välja ja viib ellu energeetika peadirektoraat. Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Keskkonnaameti abiga koostab peadirektoraat energiatõhususe edendamise ettepanekuid, juhib direktiivide rakendamist ning jälgib liikmesriikide edusamme energiaeesmärkide täitmisel.

15

Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat vastutab Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi haldamise eest. Ta rahastab ELi energiapoliitikat ja jagab liikmesriikidega vastutust programmide tõhususe ja tulemuslikkuse eest. Peadirektoraat koostas perioodil 2014–2020 suunised partnerluslepingute ja programmide sisu kohta ning võttis partnerluslepingud ja programmid liikmesriikidega peetud arutelude järel finantsperioodi alguses vastu. Pärast partnerluslepingute ja programmide vastuvõtmist on peadirektoraadi peaülesanne jälgida programmide elluviimist, osaledes järelevalvekomisjonides ja võttes vastu iga-aastaseid rakendusaruandeid. Peadirektoraat ei osale üksikute projektide valimises. Küll aga hindab ta rahastamise tulemusi.

16

Liikmesriigid kehtestavad oma vajaduste hindamise alusel energiatõhususe valdkonna prioriteedid riiklikus õiguses ja energiatõhususe tegevuskavades. Liikmesriigid koostavad rakenduskavad ja määratud korraldusasutused valivad projektid välja, kasutades asjakohaseid valikumenetlusi ja -kriteeriumeid ning võttes arvesse kulutasuvust. Perioodil 2014–2020 andis komisjon korraldusasutustele põhjalikud suunised selle kohta, kuidas programme kavandada ja rakendada (vt joonis 6). Korraldusasutused jälgivad tulemusnäitajatega projektide väljundeid ja tulemusi ning annavad komisjonile aru rakenduskavadega saavutatud energiasäästust ja muust kasust.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

17

Kulutasuvuse tagamine on tähtsam kui kunagi varem, arvestades, et ELi energiatõhususe eesmärgid on suurenenud, kuid eelarveid ootavad ees kärped. Selle aruande eesmärk on hinnata, kui kulutasuvalt aitavad ELil oma eesmärke täita ELi kaasrahastatud investeeringud hoonete energiatõhususse. Anname soovitusi, mis peaksid aitama ELil täita oma 2030. aasta energiatõhususe eesmärk, suurendades liidu 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika kulutasuvust.

18

Üldine auditiküsimus oli järgmine: kas ELi kaasrahastatud investeeringud hoonete energiatõhususse valiti selliste kriteeriumide alusel, mis tõenäoliselt suurendavad nende kulutasuvust. Küsimusele vastamiseks uurisime, kas komisjon ja liikmesriigid kehtestasid õiged tingimused kulutasuvate investeeringute valimiseks (sh vajaduste hindamine, toetuse täpne suunamine, tulemusraamistik) ning kas liikmesriigid kohaldasid nõuetekohaseid valikukriteeriumeid.

19

Külastasime viit liikmesriiki (Bulgaaria, Iirimaa, Itaalia (Apuulia), Leedu, Tšehhi), mille valimisel lähtuti energiatõhususele kulutatud summast ja eesmärgist tagada geograafiline tasakaal. Need liikmesriigid eraldasid selles valdkonnas oma Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi 2014.–2020. aasta eelarvest ligikaudu 2,9 miljardit eurot.

20

Meie audit hõlmas järgmiste aspektide läbivaatamist ja hindamist:

1. riiklike ja piirkondlike vajaduste hindamine ning riiklikud energiatõhususe tegevuskavad;
2. rakenduskavad ja projektide valimise kord;
3. järelevalvesüsteemid ja projektide energiasäästu andmed.

21

Keskendusime eluhoonete energiatõhususse tehtud investeeringutele, mida kaasrahastati ERFist ja Ühtekuuluvusfondist. Hindasime, kuidas need investeeringud sobitusid ELi energiatõhususe poliitikaga. Lisaks tegime üldkasutatavate hoonete energiatõhusust käsitleva eriaruande nr 21/2012 järelkontrolli komisjonis ja kolmes tollal külastatud liikmesriigis (Itaalia, Leedu ja Tšehhi), et hinnata, millisel määral täitsid komisjon ja liikmesriigid meie aruandes antud soovitusi¹².

Tähelepanekud

Paremad komisjoni suunised vajaduste hindamise kohta on avaldanud piiratud mõju toetuse üldisele suunamisele

22

Partnerluslepingud ja rakenduskavad võimaldavad investeeringuid selgesti suunata, kui põhinevad usaldusväärsel vajaduste hindamisel, mis hõlmab järgmist:

1. energiatarbimise ja potentsiaalse energiasäästu hindamine kõigis sektorites, et välja selgitada rahastamiskõlblikud hoonekategooriad ja toetusesaajad;
2. investeerimist takistavate tegurite ja liikmesriikide energiatõhususe tegevuskavades sisalduvate täiendavat abi vajavate valdkondade kindlaksmääramine;
3. hindamine, millega tehakse kindlaks, milline abi vorm (nt toetused või rahastamisvahendid) sobib kõige paremini tuvastatud vajaduste rahuldamiseks ja põhjaliku renoveerimise soodustamiseks.

Külastatud liikmesriigid ei olnud kindlaks määranud selget alust ELi vahendite sihtrühma leidmiseks

23

Komisjon andis liikmesriikidele põhjalikud suunised nende vajaduste hindamise ja hoonete energiatõhususse tehtavate investeeringute programmide kavandamise kohta. Joonisel 6 on esitatud tegevuskava peamiste etappidega, mille komisjon soovitas korraldusasutustel läbida.

24

Kõik meie külastatud viis liikmesriiki määratlesid oma partnerluslepingutes ja rakenduskavades vajaduse suurendada oma hoonefondi, eelkõige eluhoonete energiatõhusust. Enamikus nendes kavandamisdokumentides osutati riiklikes energiatõhususe tegevuskavades või muudes riiklikes energiastrateegia dokumentides esitatud vajaduste hindamisele.

25

Ükski viiest liikmesriigist ei esitanud oma energiatõhususe tegevuskavades komisjoni juhendis ja vormis soovitatud täit teavet¹³, näiteks eeldatavat ja saavutatud energiasäästu iga meetme, sealhulgas ELi rahastatud meetmete kohta. 2012. aasta energiatõhususe direktiivis ei nõutud liikmesriikidelt nende riiklikus energiatõhususe tegevuskavas hõlmatud meetmete kehtestamist ega energiasäästu kohta aru andmist.

26

Tabelis 1 antakse ülevaade meie uuritud viies rakenduskavas hõlmatud vajaduste hindamise põhielementidest.

Rakenduskava	Kas hooned liigitati energiatarbimise järgi?	Kas arvutati välja potentsiaalne energiasääst ja investeeringu-vajadused?	Kas ELi vahendite kasutamist põhjendati selgesti?
Bulgaaria „Majanduskasv piirkondades“	Ei	Ei	Jah
Tšehhi Integreeritud piirkondlik	Ei	Ei	Jah
Iirimaa Lõuna- ja Ida-Iirimaa piirkondlik	Jah	Jah	Ei (vt 1. selgitus)
Itaalia (Apuulia) Piirkondlik	Ei	Ei	Jah
Leedu „Investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse“	Jah	Jah	Jah

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

27

Tähelepanekud Itaalia (Apuulia) ja Tšehhi kohta sarnanevad meie eriaruande nr 21/2012 täheldustele, et 2007.–2013. aasta rakenduskavades ei tehtud põhjalikke vajaduste hindamisi. Tehtud hindamistes ei määratletud konkreetseid sektoreid, milles oleks võimalik energiat säästa, ega viise säästu kulutasuvaks saavutamiseks, mis oleks õigustanud valitud meetmeid ja nende kulusid.

28

Sellest lähtudes soovitasime komisjonil seada 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika rahastamise tingimuseks põhjalik vajaduste hindamine rakenduskava tasandil. Paraku ei põhinenud 2019. aastal külastatud viiest liikmesriigist kolme (Bulgaaria, Itaalia (Apuulia) ja Tšehhi) rakenduskava endiselt energiatarbimise usaldusväärsel hindamisel ning potentsiaalset energiasäästu ega vastavaid investeeringuvajadusi ei olnud arvutatud. Leedus on olukord paranenud, kuna riigiasutused arvutavad nüüd investeeringuvajadusi ja potentsiaalset energiasäästu.

Liikmesriigid on teadlikud investeerimist takistavatest teguritest, mida ei ole kõrvaldatud

29

Suurema energiatõhususega vähenevad energiaarved märgatavalt, kuid paljud investeeringud hoonete energiatõhususse jäävad tegemata turutõkete tõttu¹⁴. Nende hulka kuuluvad vähene teadlikkus ja oskusteave energiatõhususe rahastamise ja kasulikkuse kohta, suured algsed kulud, õiguslikud takistused mitme omanikuga hoonete puhul (mis eeldab sageli elamuühistu ühehäälsust) ning omaniku ja üürniku huvide lahknemine¹⁵. See puudutab olukordi, kus hoone omanik maksab energiatõhusustööde eest, kuid tänu energiatarbimise vähenemisele kokku hoitud tulu läheb omaniku asemel üürnikule. Seepärast ei pruugi omanik tahta investeerida energiatõhususe suurendamisse.

30

Bulgaaria, Leedu ja Tšehhi korraldusasutused ning projektide toetusesaajad ütlesid meile, et suurim energiatõhususe suurendamisega seotud takistus on raskused kokkuleppele jõudmisel mitme omanikuga hoonete puhul.

31

Muud tõkked, mis takistavad eelkõige energiatõhususe lepingute kasutuselevõttu, on seotud riigihanke-eeskirjadega, sest selliste lepingute oluliste osade suhtes puudub õiguskindlus, raske on eristada töid, kaupu ja teenuseid¹⁶, ning õiguskindlus puudub ka selles, kuidas kajastada neid lepinguid avaliku sektori rahvamajanduse arvepidamises. Komisjon töötab nende tõkete kõrvaldamise nimel: Eurostat avaldas 2017. aastal juhendi¹⁷, milles selgitatakse, kuidas neid lepinguid rahvamajanduse arvepidamises kajastada. Juhendit täiendati 2018. aastal koos Euroopa Investeerimispangaga koostatud juhistega¹⁸.

32

Meie uuritud viiest rakenduskavast üheski ei kirjeldatud tõkkeid, mis takistavad nende territooriumil energiatõhususse investeerimast, ega nende ületamiseks võetud meetmeid. Samas mainisid külastatud viiest liikmesriigist kaks teatavate tõkete kõrvaldamiseks ellu viidud erialgatusi:

• Leedu otsustas, et omanike lihthäälteenamuse alusel võib kokku leppida kortermajade energiatõhusustöödes, ja rahastas avalikest vahenditest väikese sissetulekuga inimeste hoonete energiatõhusustöid 100% ulatuses (vt 2. selgitus);
• alates 2018. aastast võimaldab Tšehhi elamuühistutel taotleda ELi vahendeid energiatõhususse investeerimiseks ja alustas 2019. aastal riiklikku teavituskampaaniat, et suurendada teadlikkust energiatõhususe rahastamise kohta.

Peamine energiatõhususe investeeringute ELi-poolse rahastamise vorm on jätkuvalt toetused, mida ei anta ainult põhjalikuks renoveerimiseks

33

Investeerimine energiatõhususse toob kasu nii hoonete omanikele (väärtus suureneb) kui ka elanikele (energiakulud vähenevad). Enne toetuste suuremahulist kasutamist peaksid liikmesriigid kaaluma rahastamisvahendite ja uuenduslike turumehhanismide, näiteks energiatõhususe lepingute ja energiatõhususkohustuste süsteemide kasutamist.

34

Investeeringuid summas 4,6 miljardit eurot, mis liikmesriigid on eluhoonete energiatõhusamaks renoveerimiseks välja valinud, rahastatakse 72% ulatuses toetustest ja 28% ulatuses rahastamisvahenditest.

35

Kõik viis meie külastatud liikmesriiki mainisid oma partnerluslepingutes kavatsust uurida rahastamisvahendite kasutamist hoonete energiatõhususe investeeringute toetamiseks. Ometi on seni ainult Leedu kasutanud ELi fonde sellise eluhoonete renoveerimiseks mõeldud vahendi kasutuselevõtuks (vt 2. selgitus).

36

Komisjon soovitas liikmesriikidel kasutada ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, eriti kui neid pakutakse toetustena, et toetada peamiselt põhjalikku renoveerimist, mis läheb kaugemale energiatõhususe miinimumnõuetest ja toob kaasa märkimisväärse energiasäästu (tavaliselt üle 60%¹⁹).

37

Tabelis 2 antakse ülevaade meie uuritud viies rakenduskavas hõlmatud toetusesaajate liikidest, toetuse vormidest ja kasutatud riigiabi määradest.

Rakenduskava	Toetusesaaja liik	Abi vorm	Riigiabi määr
Bulgaaria „Majanduskasv piirkondades“	Eraomanikud	Toetus	100%
Tšehhi Integreeritud piirkondlik	Eraomanikud	Toetus	30% või 40% (olenevalt energiasäästust)
Iirimaa Lõuna- ja Ida-Iirimaa piirkondlik	Avaliku sektori asutused ja eraomanikud	Toetus	100%
Itaalia (Apuulia) Piirkondlik	Avaliku sektori asutused	Toetus	100% (või 90% selliste toetusesaajate puhul, kes kaasrahastavad 10% projektist)
Leedu „Investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse“	Eraomanikud	Toetustega kombineeritud laenud	15–40% toetus 100% toetus väikese sissetulekuga kodumajapidamistele

Allikas: Euroopa Kontrollikoda külastatud korraldusasutuste esitatud andmete põhjal.

38

Erinevate riigiabi määrade kasutamine Leedus on hea tava, et suurendada erasektori vahenditest rahastamise finantsvõimendust ja vähendada tühimõju riski. Tänu sellistele kohandustele antakse kõrgema toetusmääraga abi suuremat energiasäästu ja eraldi arvestite paigaldamist hõlmavatele projektidele ning väikese sissetulekuga kodumajapidamistele (mis aitab lahendada energiaostuvõimetuse probleemi).

39

Tšehhis esitas ainult neljandik toetusesaajatest projektid, mida peeti 40% riigiabi määra vääriliseks, mis tähendab vähemalt 40% energiasäästu ja tööde järel energiaklassi B. Kolm neljandikku toetusesaajatest esitasid projektid, mis pälvisid madalama (30%) riigiabi määra, mis eeldas vaid 20% energiasäästu. Toetusesaajad pidasid kõrgema abimääraga antavat järgu võrra suuremat summat ebapiisavaks, et tasaarvestada põhjalikumate renoveerimisprojektide kõrgemad kulud.

40

Bulgaaria, Iirimaa ja Itaalia (Apuulia) ei kohandanud riigiabi määra, et soodustada põhjalikumaid renoveerimistöid või võtta arvesse investeeringute ulatust või keerukust, vaid – Itaalia (Apuulia) puhul – ainult avaliku sektori asutuste valmidust rahastada 10% investeeringust. Iirimaa esitas põhjenduseks, et kahest ELi kaasrahastatud kavast ühe sihtrühmad on eakad ja haavatavad energiaostuvõimetud elanikud.

41

Kui abi ei kohandata, tuleb väga kõrge riigiabi määraga rahastada isegi lihtsaid töid (nt valgustuse ajakohastamine, boileri asendamine), millel on lühike tasuvusaeg ja tagasihoidlikud ühikuhinnad. 3. selgituses kirjeldatakse näitena kaht rakenduskava, milles keskendutakse väga lihtsatele energiatõhusustöödele.

42

Sellised väga lihtsad ajakohastused võivad tekitada seotuse efekti, mis tähendab, et kui on rakendatud teatavaid põhilisi energiatõhususe meetmeid, väheneb tulevikus põhjalikumate meetmete rakendamise kulutasuvus²⁰. See võib vähendada hoonefondi energiasäästu potentsiaali keskpikas plaanis ja pikaajaliselt, sest ühele kodumajapidamisele lubatud renoveerimistööde arv piirneb tavaliselt ühe või maksimaalselt kahega. Seega on vajadus riigiabi järele, eelkõige 100% abimääraga toetuste vormis, asjakohatum lihtsate tööde kui põhjalikumate renoveerimistööde puhul. Et lühikese tasuvusajaga lihtsad tööd on tavaliselt rahaliselt teostatavad, oleks neid pidanud finantseerima ilma avaliku sektori toetuseta või rahastamisvahendite abil.

Projektide valimisel ei lähtuta piisavalt kulutasuvusest

43

Kulutasuvus peaks olema avaliku sektori kulutusi puudutavate otsuste kaalukaim aspekt, iseäranis energiatõhususe projektide valdkonnas: investeeringute kulude ja tulude võrdlemine võimaldab valida need, mis toovad iga investeeritud euro kohta kaasa suurema energiasäästu ja muud hüved vastavalt finantsmääruse²¹ artiklis 33 sätestatud säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetele. Energiatõhususe direktiivi ettepaneku mõjuhindamises väideti, et eesmärk säästa 2020. aastaks 20% ELi prognoositud energiatarbimisest oleks täidetav kulutasuvate meetmete võtmise korral. Liikmesriigid peaksid kehtestama meetmed hoonete täielike kulutasuvate renoveerimistööde soodustamiseks²².

44

Komisjon andis liikmesriikidele juhised kohaldada valikukriteeriumeid, millega käsitletakse prioriteedina kulutasuvamaid projekte²³. Seda on võimalik teha järgmiselt:

1. nõudes, et projektide alus oleks energiaaudit ja/või energiamärgis. Nende abil peaks olema tuvastatud ja arvutatud kulutasuva energiasäästu võimalused ning võimaldatud jälgida ja kontrollida projekti tegelikku energiasäästu;
2. kehtestades alam- ja/või ülempiirid sellistele põhiparameetritele nagu säästetav energiahulk, minimaalne nõutav hoone energiaklass, nüüdispuhasväärtus, lihttasuvusaeg²⁴, säästetud energiaühiku kulu. Need piirmäärad peaksid kahandama miinimumini riski, et rahastatakse väga lihtsaid meetmeid, mis tõenäoliselt niikuinii võetakse (nt valgustuse asendamine, mille tasuvusaeg on tavaliselt väga lühike), ja investeeringuid, mis on nendega saavutatud energiasäästu kohta liiga kulukad (nt tasuvusaeg on pikem kui kasutatud materjalide kasutusiga). Energiatõhususse tehtud investeeringud on liigitatud joonisel 8, millest ilmneb, et keerulisemad ja põhjalikumad renoveerimistööd hõlmavad tavaliselt suuremaid kulusid ja pikemat tasuvusaega;
3. hinnates projektide suhtelisi kulusid ja tulusid, sealhulgas energiatõhususse tehtud investeeringutest oodatavaid kaasnevaid hüvesid ja välismõju (nt tervis, sotsiaalne sidusus, linnapiirkondade taastamine, majanduskasv ja tööhõive, õhusaaste ja kliimamuutuste vähendamine, avaliku sektori eelarve kokkuhoid jne), ning käsitledes prioriteedina projekte, mis aitavad kulutasuvaimal viisil täita valdkonnapoliitilisi eesmärke.

Energiaauditid ja energiamärgised on hea investeeringute hindamise alus

45

Kõik meie külastatud viis liikmesriiki nõudsid, et projektid põhineksid energiaauditil, energiamärgisel või vähemalt energiahindamisel (Iirimaal ei antud energiamärgist, mis näitaks kodumajapidamise renoveerimistöödele eelnenud energiaklassi). See on selge edasiminek võrreldes meie eriaruande nr 21/2012 tähelepanekutega, et Itaalias, Leedus ja Tšehhis ei olnud energiaauditid veel levinud. Toona jõudsime järeldusele, et energiaauditid ei olnud alati kohustuslikud või kvaliteetsed²⁵, ja soovitasime kasutada energiaauditeid peamise valikukriteeriumina.

46

Kõigis viies meie külastatud liikmesriigis pidid toetusesaajad esitama töödejärgse energiamärgise, millele on märgitud renoveeritud majapidamise või hoone uus energiaklass ja energiatarbimine. Tööde-eelsel ja -järgsel märgisel esitatud energiatarbimise vahe kajastab projektiga saavutatud hinnangulist energiasäästu.

47

Itaalias (Apuulia) nõudis korraldusasutus, et projektide raames paigaldataks süsteemid hoonetes tegelikult toodetud ja tarbitud energiahulga jälgimiseks. Leedus tõsteti ELi kaasrahastatud laene täiendava toetuse määra projektide puhul, mis hõlmasid eraldi arvestite paigaldamist majapidamistesse (vt punkt 38).

48

Hoolimata nende piiratusest aitavad hinnangud, mis põhinevad tööde-eelsetel ja -järgsetel märgistel esitatud energiatarbimise erinevusel, leida hõlpsasti kogutava näitaja iga projektiga säästetud energia kajastamiseks. Seda näitajat võib võrrelda projekti maksumusega, et arvutada säästetud energiaühiku hinnanguline kulu. Oma eriaruandes nr 21/2012 soovitasimegi, et komisjon lähtuks rakenduskavade kulutasuvuse jälgimisel säästetud energiaühiku kulust²⁶. Komisjon aga ei nõustunud täielikult meie soovitusega ega rakendanud seda.

Riigiasutused valivad projekte, millelt oodatakse energiasäästu, kuid vahel kaasnevad sellega suured kulud

49

Tabelis 3 antakse ülevaade meie uuritud viie rakenduskava alla kuuluvatele projektidele kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetest ja säästetud energiaühiku kulu ülempiiridest.

Rakenduskava	Minimaalne energiaklass pärast töid	Minimaalne energiasääst pärast töid	Maksimaalne säästetud energiaühiku kulu?
Bulgaaria „Majanduskasv piirkondades“	C	60% põhjaliku renoveerimise puhul, muul juhul miinimum puudub	Ei, ainult kulu ülempiir ruutmeetri kohta
Tšehhi Integreeritud piirkondlik	Ei	20% projektide puhul, mis saavad 30% määraga toetust	Ei, aga kõrge erasektori kaasrahastamise määr (60–70%) vähendab ülereguleerimise riski
	C	30% projektide puhul, mis saavad 30% määraga toetust
	B	40% projektide puhul, mis saavad 40% määraga toetust
Iirimaa Lõuna- ja Ida-Iirimaa piirkondlik	Paranemine vähemalt ühe energiaklassi võrra	Nõue puudub	Ei
Itaalia (Apuulia) Piirkondlik	C	10% (või 30% parima tulemuse saavutamiseks)	Ei
Leedu „Investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse“	D	20% projektide puhul, mis saavad 15% määraga toetust (2017. aastani)	Ei, aga kõrge erasektori kaasrahastamise määr (60–85%) vähendab ülereguleerimise riski
	C	40% projektide puhul, mis saavad 40% määraga toetust (kuni 31.10.2017) ja 30% määraga toetust (alates 1.11.2017)

Allikas: Euroopa Kontrollikoda korraldusasutuste esitatud teabe põhjal.

50

Bulgaarias, Itaalias, Leedus ja Tšehhis tagasid need renoveerimistööde järel kehtinud energiatõhususe miinimumnõuded, et projektide eesmärgid olid vähemalt miinimumtasemel²⁷. See on meie eelmise auditi tähelepanekutega võrreldes positiivne suundumus.

51

Samas tekitab säästetud energiaühiku kulu ülempiiride puudumine riski, et rahastatakse projekte, mis säästavad nende kuludega võrreldes vähe energiat. See tähendab, et projektide tekitatav rahaline kokkuhoid energiaarvetelt ei pruugi olla piisav, et teenida alginvesteeringud tagasi kasutatud materjalide kasutusea jooksul (tavaliselt 30 aastat²⁸).

52

See risk on väiksem, kui suurt osa projekti kuludest kaasrahastavad toetusesaajad, nagu Leedus ja Tšehhis, ning suurem, kui avaliku sektori toetuse määr on kõrge, nagu Bulgaarias, Iirimaal ja Itaalias (Apuulia). Tabelis 4 antakse ülevaade meie uuritud rakenduskavade raames toetatud energiatõhususe investeeringute keskmise lihttasuvusaja kohta.

Rakenduskava	Toetatud projektide keskmine lihttasuvusaeg
Bulgaaria „Majanduskasv piirkondades“	Andmed puuduvad (sest energiasäästu andmeid ei koguta)
Tšehhi Integreeritud piirkondlik	9 aastat
Iirimaa Lõuna- ja Ida-Iirimaa piirkondlik	Andmed puuduvad (sest energiasäästu andmeid ei koguta)
Itaalia (Apuulia) Piirkondlik	24 aastat
Leedu „Investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse“	11 aastat

Allikas: Euroopa Kontrollikoda külastatud korraldusasutuste esitatud andmete põhjal, kohaldades kodutarbijate suhtes 2018. aastal kehtinud elektrihinda (https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Electricity_price_statistics).

53

Meie uuritud rakenduskavade energiatõhususprojektide keskmine lihttasuvusaeg kõikus vahemikus 9–24 aastat. See on rohkem kui Euroopa energiatõhususe platvormis registreeritud 5152 projekti keskmine lihttasuvusaeg, mis on 7 aastat. Platvorm sisaldab andmeid, mille on esitanud avaliku ja erasektori investeerimisfondid ja rahastamisasutused, riiklikud ja piirkondlikud asutused ning energiatõhususe lahenduste pakkujad kogu ELis²⁹. Komisjon arendas platvormi välja selleks, et suurendada ELi energiatõhususe investeeringuid elluviidud projektide kohta andmete ja analüüside jagamise kaudu.

54

Kuna Itaalias (Apuulia) puudus säästetud energiaühiku kulu ülempiir, rahastati mitut kallist projekti, mis säästavad liiga vähe energiat, et teenida nende kõrged alginvesteeringute kulud tagasi kasutatud materjalide kasutusea või hoonete eluea jooksul. Nagu näha alljärgnevalt graafikult, ei teeni 35% projektidest tõenäoliselt 30 aastaga tagasi nende alginvesteeringute kulusid.

55

Et Bulgaarias ja Iirimaal puudusid seireandmed selle kohta, palju säästsid projektid energiat eluhoonetes, on võimatu hinnata investeeringute kulutasuvust.

56

Iirimaal oli Lõuna- ja Ida-Iirimaa piirkondliku rakenduskava eesmärk toetada „põhjalikke ja mahukaid energiatõhusustöid, mis parandavad energiaklassi vähemalt ühe klassi võrra“³⁰. Praktikas ei määratletud projektides ühtki energiasäästu eesmärki, ei kajastatud säästetud energiahulka ja enam kui poolte toetatud kodumajapidamiste puhul ei parandatud energiaklassi (vt punkt 85).

57

Need tulemused sarnanevad meie eriaruandes nr 21/2012 esitatud järeldustega, et üldkasutatavate hoonete energiatõhususe projektid olid säästetud energiat arvestades sageli liiga kulukad ja nende tasuvusaeg liiga pikk (keskmiselt umbes 50 aastat)³¹. Seepärast soovitasime komisjonil sätestada projektide valimiseks maksimaalne vastuvõetav lihttasuvusaeg ja säästetud energiaühiku standardne investeerimiskulu.

58

Komisjoni tehnilistes suunistes hoonete energiatõhusamaks renoveerimise rahastamise kohta ühtekuuluvuspoliitika vahenditega osutatakse, et „rahastamiskõlblikele projektidele võib määrata pikima ja/või lühima tasuvusaja, mis võib aga tekitada seotuse efekti, st esmajärjekorras rahastatakse väga lihtsaid meetmeid“³². Tegelikult ei kehtestanud selliseid piirmääri ükski külastatud korraldusasutus.

Valikukriteeriumides ei käsitleta endiselt prioriteedina kulutasuvaimaid projekte

59

Tabelis 5 antakse ülevaade meie uuritud viies rakenduskavas hõlmatud projektide valimise menetlustest ning peamistest eelarve jaotamise ja projektide valimise kriteeriumidest.

Rakenduskava	Projektide valimise menetlus	Peamised eelarve jaotamise kriteeriumid	Peamised projektide valimise kriteeriumid
Bulgaaria „Majanduskasv piirkondades“	Avatud menetlus (92% eelarvest)	Omavalitsusüksused valivad hooned välja vanuse, kodumajapidamiste arvu, asukoha jms põhjal, mitte lähtudes energiasäästu kulutasuvusest	Avatud menetluste puhul puuduvad energiasäästu kulutasuvusega seotud kriteeriumid
	Konkureeriv menetlus (8% eelarvest)		2018. aasta suuna 2 menetluse kriteeriumidega anti enim punkte seoses energiasäästu kulutasuvusega
Tšehhi Integreeritud piirkondlik	Avatud menetlus	Üleriigilised avatud menetlused	Energiasäästu kulutasuvusega seotud kriteeriumid puuduvad
Iirimaa Lõuna- ja Ida-Iirimaa piirkondlik	Avatud menetlus	Eelarve jaotati kohalikele omavalitsustele laekunud taotluste arvu, mitte energiasäästu kulutasuvuse põhjal	Energiasäästu kulutasuvusega seotud kriteeriumid puuduvad
Itaalia (Apuulia) Piirkondlik	Konkureeriv menetlus	Konkureeriv menetlus	Kriteeriumid, millega anti enim punkte (65 100st) seoses energiasäästuga
Leedu „Investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse“	Avatud menetlus	Avatud menetlus	Energiasäästu kulutasuvusega seotud kriteeriumid puuduvad

Allikas: Euroopa Kontrollikoda külastatud korraldusasutuste esitatud andmete põhjal.

60

Kui Itaalia (Apuulia) ja üks väike konkurss (8% eelarvest) Bulgaarias välja arvata, jaotasid meie külastatud korraldusasutused tegelikkuses eelarve eluhoonete energiatõhususe projektide vahel, kasutades avatud menetlust, st lihtjärjekorra alusel. See võimaldas korraldusasutustel taotlusi järjepidevalt vastu võtta ja üldiselt neid kiiresti töödelda.

61

Ometi ei võimalda selliste avatud menetluste kasutamine hinnata projektide suhtelisi kulusid ja tulusid. Nende hulka kuuluvad energiasäästu kulutasuvus ja energiatõhususe investeeringutest oodatavad kaasnevad hüved (nt terviseedendus, linnapiirkondade taastamine ning energiaostuvõimetuse, energiaarvete, kliimamuutuste ja õhusaaste vähenemine). Seetõttu ei käsitletud prioriteedina projekte, mis toodavad väiksemate kulude juures suuremat energiasäästu või muid hüvesid.

62

Ainult Itaalia (Apuulia) kasutas konkureerivat menetlust, et hinnata energiatõhususe projektide suhtelist kulutasuvust (vt 4. selgitus).

63

Need tähelepanekud sarnanevad eriaruandes nr 21/2012 esitatud järeldustega³³, et kui liikmesriigid jagasid vahendeid energiatõhususe meetmetele ja projektidele, ei olnud kulutasuvus otsustav tegur. Seepärast soovitasime kasutada projektide valimise kriteeriumide alusena säästetud energiaühiku standardset investeerimiskulu.

64

Komisjoni avaldatud tehnilistes suunistes hoonete energiatõhusamaks renoveerimise rahastamise kohta ühtekuuluvuspoliitika vahenditega sedastatakse, et „liikmesriigid peavad kasutama kriteeriumeid, et otsustada, millised energiatõhususe projektid on kõige kulutasuvamad ja peaksid valiku tegemisel kuuluma prioriteetide hulka“³⁴. Paraku ilmneb siinsetest tähelepanekutest, et eelöeldut ei ole suurel määral järgitud.

Nõrk tulemusraamistik

65

Energiatõhususele tehtud kulutuste tulemusteave peaks näitama, mida on ELi eelarvega suudetud saavutada, et eelarvet on õigesti kasutatud (aruandekohustus)³⁵ ja et liikmesriigid valisid välja kulutasuvad projektid.

66

Et tagada kulutuste tulemustele suunatus, on komisjon esitanud suunised³⁶, mille kohaselt peaks tulemusraamistik hõlmama

1. iga rakenduskava konkreetseid, mõõdetavaid, asjakohaseid ja ajaliselt piiritletud eesmärke, milles määratletakse, kuidas ELi kaasrahastatud meetmed aitavad täita ELi energiatõhususe eesmärke;
2. näitajaid, mis võimaldavad jälgida projektide käegakatsutavaid väljundeid ja tulemusi. Et auditeeritud kulutuste põhieesmärk on säästa energiat, peaksid need näitajad kajastama ennekõike säästetud energiahulka ja võimaluse korral projektide muid tulemusi. Järelevalvesüsteem peaks võimaldama selliste andmete koondamist, et anda aru rakenduskavade energiasäästu kohta ja seega ELi eelarve panuse kohta ELi energiatõhususe eesmärkide täitmisse;
3. eeltingimusi, et tagada kulutuste tõhususe ja tulemuslikkuse jaoks vajalikud tingimused, ning tulemusreservi, et premeerida rakenduskavu, mille raames suudetakse tõendada kulutasuvat energiasäästu.

Ühiste näitajatega mõõdetakse üldkasutatavatesse, muudesse kui eluhoonetesse tehtud investeeringutega säästetud energiat

67

Kõigis meie uuritud viies rakenduskavas määratleti nende energiatõhususe meetmete erieesmärgid, lähtudes vajadusest suurendada oma hoonefondi, eelkõige eluhoonete energiatõhusust (vt punkt 24). Eesmärgid on seotud ELi peamise energiatõhususe eesmärgiga ja ajaliselt piiritletud (sest tulemused peaksid olema saavutatud 2023. aastaks). Sellest hoolimata ei määratletud üheski meie uuritud rakenduskavas investeeringutest oodatavat säästetud energiahulka või säästetud energiaühiku kulu.

68

Fonde käsitlevates määrustes³⁷ on kehtestatud ühiste väljundnäitajate loetelu, mida liikmesriigid peaksid kasutama, kui näitaja on asjakohane toetatud investeeringu väljundi kajastamisel. Hoonete energiatõhususe kulutustega seotud kaks ühist väljundnäitajat on järgmised:

1. ühine väljundnäitaja nr 31 „parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste arv“, mis on seotud eluhoonete energiatõhusamaks renoveerimise kulutustega;
2. ühine väljundnäitaja nr 32 „üldkasutatavate hoonete primaarenergia aastase tarbimise vähenemine“, mis mõõdab peamiselt üldkasutatavate hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kulutuste abil saavutatud energiasäästu.

69

Joonisel 10 ja joonisel 11 on esitatud ühiste väljundnäitajate nr 31 ja nr 32 vallas 2018. aastaks tehtud edusammud võrreldes 2023. aasta sihtväärtusega.

70

Ühine väljundnäitaja nr 32 kajastab energiasäästu üldkasutatavate hoonete energiatõhususe investeeringute valdkonnas. Eluhoonete energiatõhususe investeeringute puhul aga kajastab ühine väljundnäitaja nr 31 parema energiaklassiga kodumajapidamiste arvu, mitte energiasäästu.

71

Et eluhoonetesse tehtavate investeeringutega säästetud energiahulga kajastamiseks ühist näitajat ei ole, ei ole võimalik teada, kui palju energiat säästetakse 2014.–2020. aasta ELi eelarves kavandatud 4,6 miljardi euro³⁸ investeerimisega eluhoonete energiatõhususse. Ei ole võimalik arvutada ka ELi eelarve kogupanust ELi energiatõhususe eesmärkide täitmisse.

72

Need tähelepanekud sarnanevad eriaruande nr 21/2012 järeldustega³⁹, et energiatõhususe meetmetele seatud tulemusnäitajad ei olnud rakenduskavade üle tehtava järelevalve jaoks asjakohased ja energiatõhususe meetmete tulemused kogu ELis ei olnud koondatavad. Sellest lähtudes soovitame kasutada ELis võrreldavaid tulemusnäitajaid. Komisjon täitis selle soovituse osaliselt, kehtestades 2014.–2020. aastaks ühise väljundnäitaja nr 32, millega kajastatakse ELi rahastatud investeeringutega säästetud energiat, kuid ainult üldkasutatavate hoonete puhul. Ajavahemikuks 2021–2027 on komisjon välja pakkunud ühise tulemusnäitaja RÜT26 „aastane lõppenergiatarbimine (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned)“.

73

Peale ühiste väljundnäitajate kasutati meie uuritud viies rakenduskavas järgmisi kavadele eriomaseid näitajaid, mis peaksid olema suunatud nendega toetatavatele konkreetsetele investeeringutele.

Rakenduskava	Näitaja	Mõõtühik	Lähtetaseme väärtus 2013	Väärtus 2018. aastal (või viimasel aruandlusaastal)	Edusammud
Bulgaaria „Majanduskasv piirkondades“	Lõppenergia tarbimine kodu­majapidamistes	(1000 toe*)	2257	2319	-
	Lõppenergia tarbimine riigiasutustes, kaubanduses ja teenuste osutamisel	(1000 toe)	964	1200	- -
Tšehhi Integreeritud piirkondlik	Kodu­majapidamiste lõppenergia tarbimine	MWh aastas	70 027 778	80 497 553	- -
Iirimaa Lõuna- ja Ida-Iirimaa piirkondlik	Lõuna- ja Ida-Iirimaa piirkonna elamuüksuste keskmine soojuskasutus	kWh/m2 aastas	210	144	++
Itaalia (Apuulia) Piirkondlik	Avaliku halduse elektritarbimine tööjõuühiku kohta	GWh	3,2	3,3	-
Leedu „Investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse“	Lõppenergia tarbimine teenuste ja kodu­majapidamiste sektoris	(1000 toe)	2110	2090	+

* Naftaekvivalenttonn (toe) on energiaühik, mis on määratletud kui ühe tonni toornafta põletamisel eralduv energiahulk. Selle väärtus on ligikaudu 11 630 kilovatt-tundi (kWh).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda külastatud korraldusasutuste esitatud andmete põhjal.

74

Kõigis viies meie külastatud liikmesriigis on need n-ö tulemusnäitajad statistilised, kajastades näiteks ühe liikmesriigi kõigi hoonete, mitte ainult ELi rahastatud projektide raames renoveeritud hoonete energiatarbimist. Seega ei kajasta need näitajad ELi rahastatud energiatõhususe investeeringutest tulenevat energiasäästu.

75

Meie külastatud viiest liikmesriigist kolm kogusid andmeid iga projektiga – sealhulgas eluhooneid hõlmavate projektidega – säästetud energiahulga kohta. Komisjon aga ei palunud liikmesriikidelt andmeid säästetud energiaühiku keskmise kulu jälgimiseks.

76

Komisjon ja liikmesriigid märkisid oma kavandamisdokumentides, et energiatõhususe investeeringud toovad peale energiasäästu kaasa ka muid hüvesid (nt terviseedendus, linnapiirkondade taastamine, elukvaliteedi parandamine ning energiaostuvõimetuse, energiaarvete ja õhusaaste vähendamine). Sellele vaatamata ei kasutanud ükski meie külastatud liikmesriik näitajaid nende täiendavate hüvede mõõtmiseks.

Näitajatega ei saa mõõta kulutasuvust

77

Meie külastatud viies liikmesriigis kasutatud näitajatest ükski ei mõõtnud hoonete energiatõhusamaks renoveerimise investeeringute kulutasuvust. Oma eelmise auditi sarnaste tähelepanekute põhjal soovitasime jälgida säästetud energiaühiku kulu ning kavandatud ja tegelikku tasuvusaega⁴⁰. See võib aidata tuvastada lähtetaseme väärtuseid ja piirmäärasid projektide valimiseks (vt punkt 58) ning hinnata rakenduskavade kavandatud tulemuste saavutamise taset tulemusreservi jagamisel (vt punkt 82).

78

Komisjon siiski ei nõustunud täielikult meie soovitusega, sest pidas soovitatud näitajate võrreldavust piiratuks, arvestades, et need näitajad olenevad mitmest tegurist (nt energiahinnad, kliima). Komisjon ei kavandanud oma 2014.–2020. aasta järelevalvesüsteemi investeeringute kulutasuvuse jälgimiseks sobivaks, näiteks säästetud energiaühiku kulu kohta andmete kogumisega. Seega ei ole meie soovitust veel täidetud, hoolimata väidetest, et 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika kulutused on rohkem tulemustele orienteeritud.

79

Arvutasime komisjoni esitatud andmete põhjal välja keskmise kulu renoveeritud kodumajapidamise kohta (vt joonis 12). Komisjon on aga seisukohal, et need andmed ei väljenda investeeringute tegelikke kulusid ega saadud kasu täies ulatuses.

Komisjon jagas energiatõhususe meetmete tulemusreservi vahendeid kulutuste ja väljundite, mitte energiasäästu põhjal

80

Selleks et energiatõhususse tehtavate kulutasuvate investeeringute edendamiseks vajalikke meetmeid kindlasti võetaks, nõudis komisjon, et liikmesriigid täidaksid programmitöö perioodi 2014–2020 alguseks konkreetse eeltingimuse. Selle tingimuse täitmiseks võetavate meetmetega tuli tagada

1. hoonete energiatõhususega seotud miinimumnõuete kehtestamine;
2. hoonete energiamärgise väljastamise süsteem;
3. strateegiline kavandamine energiatõhususe valdkonnas;
4. lõpptarbijate varustamine individuaalsete arvestitega.

81

Kõik meie külastatud liikmesriigid peale Itaalia võtsid need meetmed programmitöö perioodi 2014–2020 hakul. Itaalia võttis meetmed a ja b 2017. aastal ehk kolm aastat pärast programmitöö perioodi 2014–2020 algust.

82

Et tagada rakenduskavade tulemustele suunatus, eraldas EL tulemusreservi (6% ühtekuuluvuspoliitika vahenditest) ja jagas selle 2019. aasta augustis oma vahe-eesmärgid täitnud prioriteetidele. Kui näitajaid on kaks, tuleb saavutada vähemalt 85% mõlema vahe-eesmärkide väärtusest. Kolme (või enama) näitaja puhul tuleb saavutada vähemalt 85% kahe näitaja vahe-eesmärkide väärtusest ja vähemalt 75% ülejäänud näitajate vahe-eesmärkide väärtusest.

83

Nagu märkisime oma eelmistes aruannetes⁴¹, väljendatakse selliseid vahe-eesmärke kulutuste ja väljundnäitajatega. Meie uuritud viies rakenduskavas väljendati energiatõhususe meetmete vahe-eesmärke kulutustena ja paremasse energiaklassi viidud kodumajapidamiste arvuga.

84

Komisjon otsustas energiatõhususe meetmetele tulemusreservi jagamise üle kulutuste ja väljundite, mitte eluhoonete energiasäästu ega investeeringute kulutasuvuse põhjal, välja arvatud Leedu puhul.

85

Iirimaa poolt komisjonile esitatud näitajad „parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste arv“ ja „rahastamiskõlblike kulude kogusumma“ ei ole usaldusväärsed. Pärast meie auditit ja komisjoni esitatud tähelepanekuid teatasid Iirimaa ametiasutused, et 2017. aastal kava „Better Energy Warmer Homes“ (Parem energia, soojemad kodud) raames renoveeritud kodumajapidamistest 52% puhul energiaklass ei paranenud. Praegu vaatavad Iirimaa ametiasutused läbi 2014., 2015., 2016. ja 2018. aastal renoveeritud kodumajapidamisi hõlmanud projektid, et teha kindlaks, mitme kodumajapidamise energiaklass ei paranenud.

86

Leedu puhul leidis komisjon 2019. aasta augustis riikliku süsteemi auditiaruande alusel, et kogu järelevalvesüsteemi kvaliteedis ja usaldusväärsuses ning ühiste ja erinäitajate andmetes on suuri puudujääke. See ei puudutanud ainult energiatõhususe meetmeid. Seepärast ei ole komisjon Leedu rakenduskava ühelegi meetmele veel tulemusreservi vahendeid jaganud.

Järeldused ja soovitused

87

Uurisime kokku viit rakenduskava Bulgaarias, Iirimaal, Itaalias (Apuulia), Leedus ja Tšehhis, mis eraldasid kõnealusele valdkonnale umbes 2,9 miljardit eurot oma Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi eelarvest. Hindasime, kas seda eelarvet kasutati kulutasuvalt ning kas komisjon ja liikmesriigid olid täitnud soovitused, mille andsime eriaruandes nr 21/2012 üldkasutatavate hoonete energiatõhususe kohta.

88

Nagu oma eelmises aruandes, järeldame siingi, et ELi hoonete energiatõhususe kulutustes ei juhinduta kulutasuvusest. Hoolimata komisjoni suuniste paranemisest, leidsime järjepidevaid puudusi, eriti projektide valimises. Rahastatud investeeringute keskmes ei ole endiselt eesmärk saavutada investeeritud eelarve eest suurim võimalik energiasääst. Kulutasuvusele rohkem keskendunud projektide valimise menetlused võivad kaasa tuua suurema energiasäästu iga investeeritud euro kohta.

89

Et nende vahendite kulutamist juhitakse ühiselt, vastutavad nii komisjon kui ka liikmesriigid selle eest, et vahendeid kasutataks suurima mõju saavutamiseks. Ometi on komisjon seisukohal, et projektide valimise eest vastutavad ainuüksi liikmesriigid. Kulutasuvuse tagamine on tähtsam kui kunagi varem, arvestades, et ELi energiatõhususe eesmärgid on suurenenud, kuid eelarveid ootavad ees kärped.

90

Leidsime, et ajapiirangute tõttu ei olnud liikmesriikide energiatõhususe tegevuskavades tuvastatud vajadusi võimalik 2014.–2020. aasta rakenduskavade koostamisel asjakohaselt arvesse võtta. Liikmesriigid pidid perioodi 2021–2027 riiklikud energia- ja kliimakavad esitama komisjonile 31. detsembriks 2019 ja pikaajalise renoveerimise strateegiad 10. märtsiks 2020. Need strateegilised dokumendid tuleks esitada õigeks ajaks, et liikmesriigid saaksid neid ühtekuuluvuspoliitika programmides kajastada.

91

Rakenduskavade vajaduste hindamisel täheldasime järgmist:

• kõigis viies meie uuritud rakenduskavas tuvastati vajadus suurendada hoonefondi ja eelkõige eluhoonete energiatõhusust, kuid ei arvutatud potentsiaalset energiasäästu ega vastavaid investeerimisvajadusi (punktid 23–28);
• uuritud viiest rakenduskavast üheski ei kirjeldatud tõkkeid, mis takistavad energiatõhususse investeerimast. Leedu ja Tšehhi siiski tegutsesid teatavate takistuste kõrvaldamise nimel (punktid 29–32);
• hoolimata sellest, et energiatõhususe investeeringud tekitavad hoone omanikule ja/või üürnikule kuludelt järjepidevat kokkuhoidu, muutes tagastatavate rahastamisvahendite kasutamise äriliselt mõttekaks, kasutatakse meie uuritud viiest rakenduskavast nelja puhul nende investeeringute ainsa rahastamisvahendina endiselt tagastamatuid toetuseid. Vaid Leedu võttis kasutusele eduka ELi rahastamisvahendi, millega anti sooduslaene 4000 kortermaja renoveerimiseks (punktid 33–35);
• ehkki komisjon andis suuniseid täieliku renoveerimise soodustamiseks, kohaldades põhjalikumate renoveerimistööde puhul kõrgemat toetusmäära, ei kohandatud meie külastatud viiest liikmesriigist kolmes toetusmäärasid ja anti 100% määraga toetuseid olenemata sellest, kui suurt energiasäästu projektidelt oodati. Leedu ja Tšehhi kohandasid toetusmäära, et saavutada erarahastamise suurim finantsvõimendus (punktid 36–42).

1. soovitus: parandada investeeringute kavandamist ja suunamist

Enne selliste programmide heakskiitmist, mis näevad ette ühtekuuluvuspoliitika vahendite kulutamist energiatõhususe meetmetele, peaks komisjon hindama, kas need programmid

1. põhinevad selliste meetmete analüüsil, mis on vajalikud rahastamisvahendite või turumehhanismide kehtestamiseks, nagu energiatõhususe lepingute sõlmimine, ja aitavad edendada ELi rahastatavate toetuste kulutasuvat kasutamist täielikeks renoveerimistöödeks, mis ei piirdu energiatõhususe miinimumnõuetega, võttes arvesse spetsiifilisi turutingimusi;
2. on kooskõlas riiklike energia- ja kliimakavadega ning riiklike pikaajalise renoveerimise strateegiatega;
3. määratlevad ELi vahenditega saavutatava hinnangulise energiasäästu.

Tähtaeg: perioodi 2021–2027 programmide heakskiitmise ajaks.

92

Projektide valimise valdkonnas leidsime, et

• kõik külastatud viis liikmesriiki nõudsid, et projektid põhineksid energiaauditil ja et esitataks tööde-eelne ja -järgne hoone energiamärgis (punktid 45–48);
• kõik meie külastatud liikmesriigid peale Iirimaa nõudsid projektidelt teatud eesmärke, sätestades minimaalse energiaklassi, kuhu hooned peaksid pärast töid kuuluma, ja/või projektidega saavutatava minimaalse energiasäästu osakaalu. Paraku puudusid säästetud energiaühiku kulude ülempiirid, mistõttu olid projektid eeldatava energiasäästu kohta liiga kulukad (punktid 49–58);
• kui Itaalia (Apuulia) välja arvata, jagasid meie külastatud liikmesriigid eelarve projektidele lihtjärjekorra alusel nn avatud menetluste kaudu, mis ei võimalda arvesse võtta projektide suhtelisi kulusid ja tulusid ega käsitleda prioriteedina projekte, mis väiksemate kulude juures säästavad tõenäoliselt rohkem energiat või loovad muid hüvesid (punktid 59–64).

2. soovitus: parandada projektide valimise korda

Perioodiks 2021–2027 peaks komisjon tagama, et korraldusasutused täidavad finantsmääruses sätestatud nõudeid seoses säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetega, eelkõige kasutades selliseid projektide valikumenetlusi, millega

• kehtestatakse alam- ja/või ülempiirid põhiparameetritele (nt säästetav energiahulk, minimaalne projekti elluviimise järel nõutav hoone energiaklass, nüüdispuhasväärtus, lihttasuvusaeg või säästetud energiaühiku kulu);
• hinnatakse projektide suhtelisi kulusid ja tulusid ning valitakse välja projektid, mis toodavad väikeste kulude juures kõige suuremat energiasäästu ja muid hüvesid.

Tähtaeg: perioodi 2021–2027 programmide heakskiitmise ajaks.

93

Tulemusraamistiku valdkonnas leidsime, et

• puudub näitaja eluhoonetesse tehtud investeeringutega säästetud energia mõõtmiseks, mistõttu ei ole võimalik teada ELi eelarve panust ELi energiatõhususe eesmärkide täitmisse. Ühtlasi puudub näitaja, millega mõõta nendest investeeringutest eeldatavaid muid hüvesid (punktid 67–76);
• meie külastatud liikmesriikides kasutatud ühegi näitajaga ei mõõdeta hoonetesse tehtud investeeringute kulutasuvust, sest komisjoni loodud perioodi 2014–2020 järelevalvesüsteem ei jaga teavet säästetud energiaühiku kulu kohta (punktid 77–79);
• kõik meie külastatud korraldusasutused (v.a Itaalia (Apuulia)) võtsid õigeks ajaks energiatõhususe investeeringute eeltingimuses määratletud meetmed. Tulemusreservi jagamise kriteeriumid ei taganud aga kulutuste tulemustele suunatust, sest komisjon jagas tulemusreservi vahendeid kulutuste ja väljundite, mitte energiasäästu ega kulutasuvuse põhjal (punktid 80–86).

3. soovitus: muuta tulemusraamistik rohkem tulemustele suunatuks, et paremini jälgida ELi energiatõhususe eesmärkide täitmisel tehtavaid edusamme ja suurendada aruandekohustust

Soovitame komisjonil

1. jagada teavet nii kulude kogusumma kui ka säästetud energiahulga või investeeringutega saavutatud muude tulemuste kohta;
2. määratleda investeeringute kulutasuvuse järelevalve näitajad;
3. kasutada neid näitajaid perioodi 2021–2027 vahehindamise käigus vahendite jagamise üle otsustamisel.

Tähtaeg: punkti b puhul perioodi 2021–2027 programmide heakskiitmise ajaks, punktide a ja c puhul siis, kui kõik perioodi 2021–2027 programmid on heaks kiidetud.

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Nikolaos Milionis, võttis käesoleva aruande vastu 30. märtsi 2020. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisa

I lisa. 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika vahendid hoonete energiatõhususe suurendamiseks

Liikmesriik	Eluhoonete eelarve	Üldkasutatavate hoonete eelarve	Hoonete eelarve (elu- ja üldkasutatavad hooned kokku)	Hoonete eelarve osakaal liikmesriigi ühtekuuluvus­poliitika vahendite kogueelarves	31.12.2018 seisuga kulutatud hoonete eelarve osakaal	Kulutused eluhoonetele seisuga 31.12.2018
AT	0	5 893 940	5 893 940	1%	19%	0
BE	12 000 000	26 330 513	38 330 513	2%	14%	2 004 843
BG	116 091 519	80 508 006	196 599 525	3%	15%	12 844 101
CY	20 500 000	23 500 000	44 000 000	6%	20%	7 058 821
CZ	373 969 708	617 437 463	991 407 171	5%	21%	90 193 054
DE	0	892 832 893	892 832 893	5%	9%	0
DK	0	0	0	0%	0%	0
EE	174 636 461	1 863 044	176 499 505	5%	46%	80 542 195
ES	557 157 926	1 028 280 396	1 585 438 322	5%	7%	80 505 722
FI	1 996 928	12 011 720	14 008 648	1%	19%	571 466
FR	454 230 674	257 357 785	711 588 459	5%	22%	126 810 646
GR	248 138 321	307 639 356	555 777 677	3%	8%	26 600 287
HR	90 000 000	181 810 805	271 810 805	3%	23%	42 350 578
HU	250 323 411	902 749 679	1 153 073 090	5%	27%	65 880 774
IE	84 500 000	0	84 500 000	8%	27%	22 653 118
IT	41 534 286	1 053 215 228	1 094 749 514	3%	10%	1 793 395
LT	336 171 919	160 392 880	496 564 799	7%	46%	208 021 084
LU	1 203 638	2 407 277	3 610 915	9%	39%	636 990
LV	150 000 000	182 545 246	332 545 246	8%	6%	6 587 902
MT	5 088 170	4 866 946	9 955 116	1%	33%	2 400 000
NL	9 652 206	20 164 314	29 816 520	3%	33%	800 000
PL	750 703 882	1 502 887 179	2 253 591 061	3%	23%	68 664 689
PT	143 626 068	442 916 876	586 542 944	3%	3%	10 061 529
RO	444 330 119	741 840 094	1 186 170 213	5%	9%	81 954 405
SE	13 637 164	12 561 834	26 198 998	2%	6%	908 540
SI	6 600 000	142 360 000	148 960 000	5%	26%	1 016 859
SK	111 388 554	474 886 480	586 275 034	4%	34%	111 338 723
UK	161 251 913	75 302 550	236 554 463	2%	14%	6 710 616
EL-28	4 558 732 867	9 154 562 505	13 713 295 372	4%	18%	1 058 910 337

Allikas: Euroopa Kontrollikoda Euroopa Komisjoni esitatud andmete põhjal.

Mõisted

Eeltingimused: ühissätete määruses (EL) nr 1303/2013 eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumidel põhinevad tingimused, mida käsitletakse kui ELi ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusliku ja tõhusa kasutamise nõutavaid eeltingimusi. Programmitöö perioodi 2014–2020 rakenduskavade ettevalmistamisel pidid liikmesriigid hindama nende tingimuste täitmist. Kui tingimused olid täitmata, tuli koostada tegevuskavad, et tagada tingimuste täitmine 31. detsembriks 2016.

Energiaaudit: standardne energiaaudit kujutab endast rajatise energiasüsteemide põhjalikku energiaalast analüüsi. Eelkõige hõlmab see rajatise energiatarbimise arvutamist ning potentsiaalse energiasäästu ja asjakohaselt valitud energia säästmise meetmete kulutasuvuse hindamist.

Energiatõhusus: sama majandustegevuse või teenuste jaoks vähema hulga energiasisendite kasutamine. Investeerimine energiatõhususse on majanduslikult ja sotsiaalselt kasulikum kui investeerimine energiavarustusse. Energiatõhusus suurendab majanduskasvu potentsiaali, muudab ettevõtted konkurentsivõimelisemaks, vähendab majapidamiste energiakulusid, sõltuvust energiaimpordist ja heitkoguseid ning parandab õhukvaliteeti.

Energiatõhususe leping: kasusaaja ja energiatõhususe parandamise meetme osutaja vaheline lepinguline kokkulepe, mida kontrollitakse ja jälgitakse kogu lepingu kehtivuse aja jooksul ning mille alusel makstakse nimetatud meetmesse tehtud investeeringute (töö, tarnimine või teenus) eest sõltuvalt lepingus kokku lepitud energiatõhususe parandamise tasemest või muust kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumist, näiteks rahalisest säästust (energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artikli 2 lõige 27);

Energiatõhususkohustuste süsteemid: energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artiklis 7 määratletud turupõhine vahend, millega kehtestatakse kohustatud isikutele nõuded, et täita nende kliendibaasis arvulised energiasäästueesmärgid. Kohustatud isikud võivad olla energia jaemüügiettevõtjad ja energia- või transpordikütusetarnijad.

Korraldusasutus: liikmesriigi poolt rakenduskava haldamiseks määratud riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi asutus. Korraldusasutuse kohustuste hulka kuulub rahastatavate projektide valimine, järelevalve nende elluviimise üle ja komisjonile tulemuste kohta aru andmine.

Kuluoptimaalne metoodika hoonete jaoks: metoodika, mille eesmärk on luua õigusraamistik liikmesriikide hoonetele esitatavate energiatõhususe miinimumnõuete karmistamiseks ning seeläbi tagada kõigi majanduslikult ratsionaalsete meetmete võtmine.

Kulutasuv investeering: kõige väiksemate kuludega alternatiiv teatud tulemuse saavutamiseks või kõige parem tulemus, mida teatud kuludega on võimalik saavutada. Seda võib programmi raames kasutada ka võrdlemise ja erinevate alternatiivide prioriseerimise eesmärgil. (Kreith, F., Goswami, Y. D. Handbook of Energy Efficiency and Renewable Energy (Energiatõhususe ja taastuvenergia käsiraamat), Taylor & Francis, Boca Raton, USA, 2007). Tõhususe põhimõte, mille kohaselt tuleb ELi eelarve kasutamisel saavutada kasutatud ressursside, võetud meetmete ja täidetud eesmärkide vaheline parim suhe (vt finantsmääruse artikli 33 lõike 1 punkt b).

Partnerluslepingud: lepingud, mis sõlmitakse Euroopa Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel programmitöö perioodiks 2014–2020. Nendes määratakse kindlaks, kuidas kavatsevad riikide ametiasutused kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid, ning esitatakse iga riigi strateegilised eesmärgid ja investeerimisprioriteedid, mis seotakse aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ üldiste eesmärkidega. Lepingud valmistavad ette liikmesriigid dialoogis komisjoniga ja komisjon peab need heaks kiitma.

Rakenduskava: kava, milles määratakse kindlaks liikmesriigi või piirkonna prioriteedid ja konkreetsed eesmärgid ning ühtekuuluvuspoliitika vahendite (ELi ja riigi avaliku ja erasektori kaasrahastamise) kasutamine projektide rahastamiseks kindlal perioodil (praegu 2014–2020). Need projektid peavad aitama täita teatud arvu eesmärke, mis on kindlaks määratud rakenduskava prioriteetsete suundade tasandil. Rakenduskava koostab liikmesriik ja komisjon peab selle heaks kiitma enne, kui ELi eelarvest saab makseid teha. Rakenduskavu saab nende kehtivusperioodil muuta üksnes mõlema poole nõusolekul.

Riiklik energiatõhususe tegevuskava: liikmesriigi tasandi strateegiline vahend kõigi sektorite energiatõhususe meetmete kavandamiseks, kooskõlastamiseks ja rakendamiseks. Kavades sätestatakse kohustused ja nendes võib hinnata vajadusi ning jagada eelarveid. Need tegevuskavad on kohustus, mille peavad täitma liikmesriigid, kuid need ei ole otseselt seotud ühtekuuluvuspoliitika vahenditega. ELi vahenditega saavutatud energiasäästu aruandlus ei ole õiguslikult nõutav ega kohustuslik, samuti puudub kohustus kasutada ELi vahendeid riiklikes energiatõhususe tegevuskavades määratletud valdkondade rahastamiseks.

Tulemusreserv: reserv, mis moodustab 6% ERFile ja Ühtekuuluvusfondile eraldatud vahenditest majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi raames. Need vahendid kuuluvad rakenduskavade alla, kuid need eraldatakse või suunatakse ümber olenevalt 2019. aastal toimuva tulemuslikkuse hindamise tulemustest.

Ühtekuuluvuspoliitika: ELi peamine investeerimispoliitika, mille eesmärk on vähendada piirkondade- ja liikmesriikidevahelisi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi. Selles auditis käsitleti konkreetselt kaht fondi:

a) Ühtekuuluvusfond: ELi-siseste majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks ja säästva arengu edendamiseks loodud ELi fond, millest rahastatakse selliste liikmesriikide investeeringuid, mille kogurahvatulu elaniku kohta jääb alla 90% ELi keskmisest;

b) Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF): ELi fond, mille eesmärk on tugevdada piirkondadevahelise tasakaalustamatuse vähendamise abil Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, toetades rahaliselt eelkõige selliseid esmatähtsaid valdkondi nagu innovatsioon ja teadusuuringud, digitaalarengu tegevuskava, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning vähese CO₂-heitega majandus, keskkond ja säästev transport.

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. Auditit juhtis kontrollikoja liige João Figueiredo, keda abistasid valdkonnajuht Michael Bain, auditijuht Lorenzo Pirelli ning audiitorid Aris Konstantinidis, Radostina Simeonova ja Jolanta Žemailaitė. Keelealast abi osutasid Miroslava Chakalova‑Siddy ja Richard Moore.

Vasakult paremale: Lorenzo Pirelli, João Figueiredo, Paula Betencourt, Aris Konstantinidis, Terje Teppan-Niesen ja Michael Bain.

Järelmärkused

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1). Artikli 2 lõige 4: väljund võib viidata tööle, teenusele, kaubale või energiale.

² Samas.

³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210).

⁴ Euroopa roheline kokkulepe – komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2019) 640 final, 11.12.2019.

⁵ Energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artikli 24 lõike 3 kohane 2018. aasta hinnang edusammudele, mida liikmesriigid on teinud 2020. aastaks seatud riiklike energiatõhususe eesmärkide saavutamisel ja energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL rakendamisel (COM(2019) 224 final).

⁶ Komisjoni 2017. aasta töödokument „Good practice in energy efficiency“ (Energiatõhususe hea tava), peatükk „Lessons learnt“ (Saadud õppetunnid), lk 18, ja komisjoni 2016. aasta töödokument „Evaluation of Directive 2010/31/EU on the energy performance of buildings“ (Hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL hindamine), lk 15 (SWD(2016) 408 final).

⁷ Vt https://ec.europa.eu/energy/en/topics/energy-efficiency/heating-and-cooling.

⁸ Vt eriaruanne nr 1/2020: „ELi tegevus ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas: oluline panus energiatõhususe suurendamisse, mida vähendavad märkimisväärsed viivitused ja nõuete mittetäitmine“.

⁹ Komisjoni talituste töödokument „Impact assessment accompanying the Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Directive 2012/27/EU on Energy Efficiency“ (Mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta) (SWD(2016) 405 final).

¹⁰ 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta.

¹¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL, mis käsitleb hoonete energiatõhusust, artikkel 11.

¹² Vt eriaruanne nr 21/2012: „Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest rahastatud energiatõhususe investeeringute kulutasuvus“, https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR12_21/SR12_21_ET.PDF.

¹³ COM(2013) 762 final: komisjoni suunised energiatõhususe direktiivi rakendamise kohta ja SWD(2013) 180 final: Guidance for National Energy Efficiency Action Plans (suunised riiklike energiatõhususe tegevuskavade kohta), punktid 3.2.4 ja 3.2.5.

¹⁴ Komisjon (2017): „Good practice in energy efficiency“ (Energiatõhususe hea tava), lk 15.

¹⁵ Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne (2014), „Overcoming the split incentive barrier in the building sector“ (Huvide lahknemise tõkke ületamine hoonesektoris).

¹⁶ Itaalia riiklik energiaamet: ENEA (2017): „The Energy Performance Contracts“ (Energiatõhususe lepingud).

¹⁷ Komisjon (2017) „Eurostat Guidance note: the recording of energy performance contracts in government accounts“ (Eurostati juhend: energiatõhususe lepingute kajastamine valitsemissektori arvepidamises).

¹⁸ https://www.eib.org/attachments/pj/guide_to_statistical_treatment_of_epcs_en.pdf

¹⁹ Vt 2010. aasta hoonete energiatõhususe direktiiv ja komisjoni aruanne „Hoonete energiatõhususe rahaline toetamine“ (COM(2013) 225 final).

²⁰ Vt komisjon (2014), „Technical Guidance on Financing the energy renovation of buildings with Cohesion Policy funding“ (Tehnilised suunised hoonete energiatõhusamaks renoveerimise rahastamise kohta ühtekuuluvuspoliitika vahenditega), lk 45.

²¹ 18. juuli 2018. aasta finantsmäärus (EL, Euratom) 2018/1046.

²² Energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artikkel 4.

²³ Komisjon (2014), „Technical Guidance on Financing the energy renovation of buildings with Cohesion Policy funding“ (Tehnilised suunised hoonete energiatõhusamaks renoveerimise rahastamise kohta ühtekuuluvuspoliitika vahenditega).

²⁴ Lihttasuvusaeg on üks kulutasuvuse hindamismeetodeist, millele osutatakse komisjoni dokumendis (2014) „Technical Guidance on Financing the energy renovation of buildings with Cohesion Policy funding“ (Tehnilised suunised hoonete energiatõhusamaks renoveerimise rahastamise kohta ühtekuuluvuspoliitika vahenditega). Sellega mõõdetakse aega, mis kulub alginvesteeringu tagasi teenimiseks projekti saavutatud kokkuhoiuga.

²⁵ Vt meie eriaruande nr 21/2012 punktid 41–44.

²⁶ Vt eriaruande nr 21/2012 2. soovitus.

²⁷ Kooskõlas Euroopa Komisjoni dokumendiga (2014) „Technical Guidance on Financing the energy renovation of buildings with Cohesion Policy funding“ (Tehnilised suunised hoonete energiatõhusamaks renoveerimise rahastamise kohta ühtekuuluvuspoliitika vahenditega), lk 55, milles soovitatakse korraldusasutustel nõuda, et rahastamiskõlblikkuse tagamiseks parandaksid projektid hoonete energiaklassi vähemalt kahe või kolme klassi võrra, et hoida ära väga lihtsate eesmärkide püstitamine.

²⁸ ELi direktiivi 2010/31/EL sätete ja Euroopa standardi EN 15459:2007 põhjal.

²⁹ Vt https://deep.eefig.eu/.

³⁰ Vt Lõuna- ja Ida-Iirimaa 2014.–2020. aasta piirkondliku rakenduskava jaotise 4 punkt c.

³¹ Vt eriaruande nr 21/2012 punkti 52 alapunkt a.

³² Komisjon (2014), „Technical Guidance on Financing the energy renovation of buildings with Cohesion Policy funding“ (Tehnilised suunised hoonete energiatõhusamaks renoveerimise rahastamise kohta ühtekuuluvuspoliitika vahenditega), lk 54.

³³ Vt eriaruande nr 21/2012 punkti 51 alapunkt b.

³⁴ Komisjon (2014), „Technical Guidance on Financing the energy renovation of buildings with Cohesion Policy funding“ (Tehnilised suunised hoonete energiatõhusamaks renoveerimise rahastamise kohta ühtekuuluvuspoliitika vahenditega), lk 54.

³⁵ Kooskõlas 18. juuli 2018. aasta finantsmääruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 33 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

³⁶ Komisjon (2014), „Guidance for Member States on performance framework, review and reserve“ (Tulemusraamistikku, tulemuslikkuse hindamist ja tulemusreservi käsitlevad suunised liikmesriikidele) ja komisjon (2014), „Guidance on ex-ante conditionalities“ (Suunised eeltingimuste kohta).

³⁷ Ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse (EL) nr 1300/2013 artikkel 5 ja I lisa. ERFi käsitleva määruse (EL) nr 1301/2013 artikkel 6 ja I lisa.

³⁸ Tegemist on summaga, mille liikmesriigid on eraldanud 31. jaanuari 2020. aasta seisuga.

³⁹ Vt eriaruande nr 21/2012 punkti 51 alapunkt c.

⁴⁰ Vt meie eriaruande nr 21/2012 2. soovitus.

⁴¹ Eriaruanne nr 15/2017 (https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=43174), arvamus nr 6/2018 (https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=47745), infodokument „Ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse saavutamine“ (https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=50385).

⁴² Määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 lõige 18.

⁴³ Võeti vastu 2016. aasta novembris osana paketist „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ (COM(2016) 860 final, 30.11.2016).

⁴⁴ „Feasibility study to finance low-cost energy efficiency measures in low-income households from EU funds“, energeetika peadirektoraadile koostatud lõpparuanne, august 2016, https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/low_cost_energy_efficiency_measures_-_final_report.pdf.

⁴⁵ Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 215/2014 artikli 5 lõige 1.

⁴⁶ COM(2018) 375 final, 29.5.2018, vt eeskätt artikkel 67.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	23.1.2019
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	16.12.2019
Aruande lõplik vastuvõtmine peale ärakuulamismenetlust	11.3.2020
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	20.4.2020

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

PDF	ISBN 978-92-847-4408-4	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/07763	QJ-AB-20-004-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-4378-0	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/785389	QJ-AB-20-004-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2020.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonis 1: © Shutterstock / Autor: PIXEL to the PEOPLE.

Joonis 5: © Shutterstock / Milagli.

3. selgitus Foto: © Shutterstock / Autor: Marko Mitrovicv.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.