Lairibaühendus ELi liikmesriikides: edusammudest hoolimata ei suudeta täita kõiki strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke

Kokkuvõte

Lairibaühendusest

I

Lairibaühendus on üldmõiste, millega tähistatakse kiiremat internetiühendust ja muid tehnilisi omadusi, mis võimaldavad kasutada või pakkuda uut sisu, rakendusi ja teenuseid. Digitaalsete andmete tähtsuse kasv tähendab, et hea internetiühendus on oluline mitte üksnes Euroopa ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks maailma majanduses, vaid ka sotsiaalse kaasamise edendamiseks laiemalt.

II

Strateegia „Euroopa 2020“ raames püstitas EL 2010. aastal lairibaühendusele kolm eesmärki: võimaldada 2013. aastaks kõigile eurooplastele lairibaühenduse baasteenus (kuni 30 Mbit/s); tagada kõigile eurooplastele 2020. aastaks kiire lairibaühendus (30 Mbit/s või kiirem); tagada, et vähemalt 50% Euroopa kodumajapidamistest liitub ülikiire lairibaühendusega (üle 100 Mbit/s). Kõnealuste eesmärkide toetamiseks on EL rakendanud mitmeid poliitika- ja reguleerivaid meetmeid ning teinud liikmesriikidele ajavahemikul 2014–2020 kättesaadavaks ligikaudu 15 miljardit eurot, kasutades selleks mitmesuguseid rahastamisallikaid ja liike, sealhulgas 5,6 miljardi euro suuruses summas laene Euroopa Investeerimispangalt (EIP).

Auditi läbiviimine

III

Kontrollikoda uuris, kas Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide võetud meetmed strateegia „Euroopa 2020“ lairibaühenduse alaste eesmärkide saavutamiseks on tõhusad.

IV

Audit hõlmas programmitöö perioode 2007–2013 ja 2014–2020 ning kõiki ELi rahastamisallikaid, sealhulgas EIP pakutavat toetust. Kontrollikoja audititöö hõlmas kõiki komisjoni üksuseid, millel on lairibaühenduse valdkonnas oluline roll, samuti EIP-d. Üksikasjalikuma ülevaate saamiseks liikmesriikide probleemidest keskendus kontrollikoda viiele liikmesriigile: Iirimaale, Saksamaale, Ungarile, Poolale ja Itaaliale. Külastati ka mitmeid teisi sidusrühmi (näiteks riikide reguleerivad asutused, telekommunikatsiooni- ja ettevõtjate ühendused, tarbijate ühendused ja ametiühingud).

Kontrollikoja leiud

V

Kontrollikoda leidis, et lairibaühendus on üldiselt kogu ELis paranenud, kuid kõiki strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke ei suudeta saavutada. Maapiirkonnad, kus erasektoril on vähem stiimuleid lairibaühendusse investeerida, on kehvema ühendusega kui linnad, ning ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtt on oluliselt ajakavast maha jäänud.

VI

Mis puudutab kolme eesmärki, siis peaaegu kõik liikmesriigid saavutasid eesmärgi tagada 2013. aastaks lairibaühenduse baasteenused, kuid 2020. aastaks kiire lairibaühenduse tagamise eesmärki tõenäoliselt ei saavutata. Enamikus liikmesriikides on probleemiks maapiirkonnad: 2017. aasta keskpaigas oli 14 liikmesriigis lairibaühendusega kaetud alla 50% maapiirkondadest. Kolmas eesmärk nägi ette vähemalt 50% Euroopa kodumajapidamiste liitumist ülikiire lairibaühendusega 2020. aastaks, kuid 2017. aasta keskpaigaks oli sellise kiirusega internetiühendusega liitunuid vaid 15%. Neist probleemidest hoolimata võivad viiest uuritud liikmesriigist kolm oma plaanide kavakohase elluviimise korral saavutada komisjoni 2025. aastaks seatud eesmärgid, millest üks on kõigi kodumajapidamiste juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Liikmesriigid hindasid komisjoni toetust positiivselt, kuid järelevalve ei ole peadirektoraatide vahel koordineeritud.

VII

Kõik liikmesriigid olid välja töötanud lairibaühenduse strateegiad, kuid kontrollikoja uuritud strateegiates esines puudusi. Mõned liikmesriigid koostasid oma strateegia hilinemisega ja nende eesmärgid ei vastanud alati strateegia „Euroopa 2020“ omadele. Mitte kõik liikmesriigid ei olnud lahendanud probleeme, mis tulenevad nende vanast internetitaristust (telefonitaristust), mis võib mõjutada vajaliku kiiruse saavutamist keskmises ja pikas perspektiivis.

VIII

Liikmesriikide edukust lairibaühenduse eesmärkide saavutamisel mõjutasid mitmesugused tegurid. Kolmes kontrollitud liikmesriigis ei käsitletud nõuetekohaselt raha eraldamist maapiirkondades ja linnalähedastes piirkondades, ning üks EIP suurprojekt, mida toetati Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist, ei olnud suunatud neile valdkondadele, mis vajavad kõige enam avaliku sektori toetust. Kontrollikoda leidis, et õigus- ja konkurentsikeskkond põhjustas probleeme kahes liikmesriigis. Lisaks leiti, et ühes liikmesriigis ei olnud programmitöö perioodid omavahel kooskõlastatud.

Kontrollikoja soovitused

IX

Kontrollikoda esitab soovitusi kolmes valdkonnas: strateegiline planeerimine, regulatiivne keskkond ning konkurentsi edendamine rahastamise abil. Soovitused hõlmavad järgmist:

• liikmesriigid peaksid välja töötama uued kavad ajavahemikuks pärast 2020. aastat;
• komisjon peaks selgitama riigiabi suuniste rakendamist, sest mõned liikmesriigid tõlgendavad neid viisil, mis võib piirata nende investeeringuid lairibaühendusse. Samuti peaks ta toetama liikmesriikide jõupingutusi, et edendada konkurentsi lairibateenuste osutamisel, stimuleerides asjakohaste võrgustike loomist ja väikeste projektide ühendamist kriitilise suurusega projektidega, kui see on asjakohane;
• EIP peaks keskendama EFSI ja Euroopa ühendamise lairibaühenduse fondi kaudu antava toetuse väikestele ja keskmise suurusega projektidele valdkondades, mis vajavad avaliku sektori toetust kõige enam, täites seeläbi eesmärki toetada suurema riskiga projekte.

Sissejuhatus

Lairibaühendus ja selle tähtsus

01

Digitaalsete andmete levik interneti kaudu mängib kodanike, valitsuste ja ettevõtete jaoks järjest tähtsamat rolli. Et Euroopa püsiks maailmamajanduses konkurentsivõimeline, on oluline tagada korralik internetikiirus ja -ühendus, mida võimaldab lairibateenus. Näiteks

• riigi lairibaühenduse 10%-line suurenemine võib suurendada riigi SKP-d elaniku kohta 1% võrra¹;
• lairibaühenduse 10%-line suurenemine võib tõsta tööviljakust järgmise viie aasta jooksul 1,5%²;
• aitab lairibaühendusse investeerimine kaasa kvaliteetse hariduse andmisele, sotsiaalse kaasatuse edendamisele ning maapiirkondade ja äärealade arengule.

Mõned sidusrühmad³ leiavad, et lairibaühendus on nii oluline, et seda tuleks käsitleda kommunaalteenusena koos selliste teenustega nagu teed, vesi, elekter ja gaas.

02

Mõistel „lairibaühendus“ ei ole internetiühenduse kontekstis spetsiifilist tehnilist tähendust, vaid seda kasutatakse igasuguse kiire internetiühenduse kohta, mis toimib ööpäevaringselt ja on kiirem kui traditsiooniline sissehelistamisega ühendus. Komisjon on määratlenud kolm allalaadimiskiiruse kategooriat:

• lairibaühenduse baasteenus kiirusega 144 kbit/s kuni 30 Mbit/s;
• kiire lairibaühendus kiirusega 30–100 Mbit/s;
• ülikiire lairibaühendus kiirusega üle 100 Mbit/s.

03

Lairibavõrk koosneb tavaliselt kolmest osast: magistraalvõrk, keskmine miil ja viimane miil ehk ühendus lõpptarbijaga (vt joonis 1)⁴.

04

Internetiühenduse kiiruse hindamisel on oluline eristada alla- ja üleslaadimise kiirust. Allalaadimiskiirus on kiirus, millega saadakse andmeid kaugsüsteemist, näiteks internetti sirvides või voogvideosid vaadates; üleslaadimiskiirus on kiirus, millega saadetakse andmed kaugsüsteemi, näiteks videokonverentside puhul. Muud tehnilised omadused on muutumas teatud teenuste (nt videokonverentsid, pilvandmetöötlus, ühendatud juhtimine ja e-tervishoid) pakkumisel järjest olulisemaks. Kasutatava taristu tüüp määrab ära ühenduskiiruse ülempiiri. On olemas viis taristutüüpi, mis suudavad pakkuda lairibateenuseid: kiudoptilised liinid, koaksiaalkaabel, vasepõhised telefoniliinid, maapealne traadita ühendus (antennid/mastid) ja satelliitside (vt tabel 1). Tehnoloogia kiire arengu tõttu tuleb juurde järjest uusi tehnoloogiaid, mis on samuti võimelised pakkuma kiiret lairibaühendust (vt 1. selgitus).

Tabel 1

Lairibataristu tüübid ja praegune turustustehnoloogia¹

Traadiga või traadita	Taristu	Ligikaudne allalaadimiskiirus	Ligikaudne üleslaadimiskiirus
Traadiga	Kiudoptika	kuni 2,5 Gbit/s	kuni 1,2 Gbit/s
	Koaksiaalkaabel	300 Mbit/s kuni 2 Gbit/s	kuni 50 Mbit/s
	Vasepõhised telefoniliinid	5–100 Mbit/s	kuni 10 Mbit/s
Traadita	Maapealne traadita süsteem	60 Mbit/s	kuni 10 Mbit/s
	Satelliitside	kuni 20 Mbit/s	kuni 8 Mbit/s

Allikas: kontrollikoda Acreo Swedish ICT põhjal.

05

Kõigil neil tehnoloogiatel on oma eriomadused, samuti kulud ja kasutegurid – näiteks olemasolev vasepõhine telefoniliin on kõige odavam tehnoloogia, mis võimaldab väiksema kiirusega ühendust, kiudoptika pakub aga suurimat kiirust kõrgema hinna eest. Tulevased asjade internetiga (vt 2. selgitus) seotud rakendused nõuavad võrkudelt suuremat kiirust, mahtu ja töökindlust⁵. Üldiselt on kiiremat ühendust võimaldava tehnoloogia kasutuselevõtt kallim kui aeglasemat ühendust pakkuv tehnoloogia, ehkki selle hoolduskulud on väiksemad. Lisaks vähenevad tõenäoliselt operaatorite halduskulud vastavalt pärandvõrkude kasutamise lõpetamisele.

ELi lairibaühenduse poliitika

06

2010. aastal käivitatud strateegia „Euroopa 2020“ on ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu pikaajaline strateegia⁶. See sisaldab seitset juhtalgatust. Üks neist, „Euroopa digitaalarengu tegevuskava“⁷, sätestab kiire ja ülikiire interneti eesmärgid, et kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), eelkõige interneti, sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali ELi kodanike ja ettevõtjate jaoks. Digitaalarengu tegevuskavas, mida ajakohastati 2012. aastal⁸, on sätestatud kolm lairibaühenduse eesmärki:

• võimaldada 2013. aastaks kõigile eurooplastele lairibaühenduse baasteenus;
• tagada kõigile eurooplastele 2020. aastaks kiire lairibaühendus (> 30 Mbit/s);
• tagada, et vähemalt 50% Euroopa kodumajapidamistest liitub 2020. aastaks ülikiire lairibaühendusega (> 100 Mbit/s).

Kaks esimest eesmärki keskenduvad teatava kiiruse tagamisele ja kolmas kasutajapoolsele nõudlusele. Kõnealused eesmärgid on saanud avaliku poliitika võrdlusaluseks kogu ELis ning avaliku ja erasektori investeeringute suunanäitajaks. USA sarnane eesmärk on esitatud 3. selgituses.

07

2010. aastal kehtestas komisjon ka ühise raamistiku meetmete võtmiseks ELi ja liikmesriikide tasandil, et kõnealused eesmärgid saavutada. Nõuded liikmesriikidele hõlmavad vajadust i) koostada ja rakendada 2012. aastaks riiklikud lairibaühenduse kavad; ii) rakendada meetmeid, sealhulgas õigusnorme, et hõlbustada lairibainvesteeringuid; ja iii) kasutada täielikult ära struktuurifondid ja maaelu arengu fondid.

08

2016. aasta septembris määratles komisjon teatises, mis käsitleb gigabitiühiskonna loomist aastaks 2025⁹, selleks aastaks kolm strateegilist eesmärki, mis täiendavad 2020. aasta digitaalarengu tegevuskavas seatud eesmärke:

• ühenduvus vähemalt 1 Gbit/s¹⁰ peamiste sotsiaalmajanduslike toimijate jaoks, nagu koolid, transpordisõlmed ja peamised avalike teenuste osutajad;
• alaline 5G levi kõigis linnapiirkondades ja peamistel maapealsetel transporditeedel;
• kõigil Euroopa majapidamistel nii maa- kui ka linnapiirkondades internetiühendus allalaadimiskiirusega vähemalt 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabiti kiiruseni.

ELi rahaline toetus lairibataristule

09

Euroopa Komisjon hindas 2013. aastal, et 2020. aasta lairibaühenduse alaste eesmärkide saavutamiseks on vaja kuni 250 miljardit eurot¹¹. Olemasoleva taristu taaskasutamine ja kulude vähendamise direktiivi¹² tõhus rakendamine võiks aga kulude summat vähendada¹³.

10

Telekommunikatsioonisektor on lairibataristu peamine erainvestor. Mõningad turusegmendid, näiteks maapiirkonnad, ei ole erainvestorite jaoks atraktiivsed. Rahastamine avaliku sektori poolt, kas siis riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, on vajalik, et tagada neis piirkondades vastuvõetaval tasemel lairibaühendus. EL täiendab teisi avaliku sektori (riiklikke, piirkondlikke või kohalikke) rahastamisallikaid turutõrkega piirkondades. Mõnes liikmesriigis võib EL olla peamine avaliku sektori vahendite eraldaja.

11

Programmitöö perioodil 2014–2020 toetab EL liikmesriike lairibaühenduse kulude katmiseks ligi 15 miljardi euroga (sh 5,6 miljardit eurot EIP laenudena), mis tähendab märgatavat kasvu võrreldes perioodil 2007–2013 eraldatud 3 miljardi euroga. See moodustab umbes 6% vajamineva investeeringu kogusummast. Peamiseid rahastamisallikaid on viis (vt tabel 2).

Tabel 2

Kokkuvõte programmitöö perioodide 2007–2013 ja 2014–2020 rahastamisallikatest

Rahastamisallikas	Toetuse liik	Programmitöö perioodi summa (miljonit eurot)
		2014–2020	2007–2013
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF):
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF),	Toetused	6019	2456
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)	Toetused	921	282
Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI)1	Laenud	2032	-
Euroopa ühendamise rahastu (CEF)
CEFi võlainstrument	Laenud	16
Algatus WIFI4EU	Toetused	120
Euroopa ühendamise lairibaühenduse fond (CEBF), millest	Omakapital	240	-
komisjonilt		100
EIP-lt ja EFSI-lt		140
Euroopa Investeerimispank (EIB)	Laenud	5600
Kasutatav summa kokku		14 948	2738

Allikas: komisjoni ja EIP andmetel põhinev kontrollikoja analüüs.

12

Komisjon haldab struktuurifonde (ERF, EAFRD) koostöös liikmesriikidega. Samuti annab komisjon tagatise EIP rahastatud projektidele. EIP vastutab enda ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) laenude haldamise eest. Komisjon haldab Euroopa ühendamise rahastut (CEF) ja osa CEFi raames lairibaühenduse rahastamiseks mõeldud vahenditest kavatsetakse investeerida Euroopa ühendamise lairibaühenduse fondi (CEBF). CEBFi hakkab haldama sõltumatu fondivalitseja ja fondi tegevusvolitused põhinevad EIP, komisjoni ja muude rahastamispartnerite vahel kokku lepitud tingimustel.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

13

Auditiga uuriti, kas komisjoni, liikmesriikide ja EIP võetud meetmed strateegia „Euroopa 2020“ lairibaühenduse alaste eesmärkide saavutamiseks on tõhusad. See on eriti oluline põhjusel, et 2020. aasta tähtaeg on lähenemas ja komisjon on püstitanud 2025. aastaks uued eesmärgid. Seepärast uuris kontrollikoda, kas

• on tõenäoline, et liikmesriigid saavutavad strateegia „Euroopa 2020“ lairibaühenduse eesmärgid ja kas komisjon jälgis eesmärkide saavutamist;
• liikmesriigid olid välja töötanud asjakohase strateegia nende eesmärkide saavutamiseks;
• liikmesriigid olid tulemuslikult rakendanud oma strateegiat, sealhulgas valitud meetmeid ja rahastamisallikaid (k.a EIP) ning loodud regulatiivset, konkurentsi- ja tehnoloogilist keskkonda.

Kontrollikoda uuris ka komisjoni toetust neis kolmes valdkonnas.

14

Audit hõlmas kõiki tabelis 2 loetletud rahastamisallikaid: ERF, EAFRD, CEF, EFSI, EIP laenud ja CEBF. Keskenduti viiele liikmesriigile: Iirimaale, Saksamaale, Ungarile, Poolale ja Itaaliale. Need liikmesriigid esindavad ligikaudu 40% ELi elanikkonnast ja nad valiti mõistliku tasakaalu tagamiseks, võttes arvesse geograafilist katvust ja lairibaühenduse aspekte, nagu maapiirkonnas asumine ja liitumiskulud. Audit hõlmas programmitöö perioode 2007–2013 ja 2014–2020.

15

ELi tasandil hõlmas audit kõiki komisjoni peadirektoraate, kellel on lairibaühenduse vallas olulisi ülesandeid¹⁴, samuti EIP-d seoses EFSI ja CEBF-iga. Auditirühm külastas mitmesuguseid asjassepuutuvaid sidusrühmi ja VVOsid Brüsselis ja liikmesriikides, nagu telekommunikatsiooniettevõtete ühendused, tarbijate ühendused ja ettevõtete assotsiatsioonid. Liikmesriikides külastati lairibaühenduse strateegia koostamise ja elluviimise eest vastutavaid ministeeriume, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate programmide juhtimise eest vastutavaid asutusi, lairibaühenduse asutusi ning riikide reguleerivaid asutusi. Aruande tähelepanekute, järelduste ja soovituste koostamisel on kasutatud ka telekommunikatsiooni ekspertide abi.

Tähelepanekud

Lairibaühendus on kogu ELis paranemas, kuid mõningad strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid jäävad tõenäoliselt saavutamata

16

Kontrollikoda vaatas läbi liikmesriikide poolt alates 2010. aastast tehtud edusammud digitaalarengu tegevuskava kolme eesmärgi saavutamisel (vt punktid 6 ja 7). Samuti kaaluti, kas 2025. aastaks seatud eesmärkide saavutamine liikmesriikide poolt on tõenäoline ning hinnati komisjoni järelevalvet ja toetust liikmesriikidele.

Kõik liikmesriigid saavutasid 2016. aastaks lairibaühenduse baasteenuse eesmärgi

Eesmärk 1: võimaldada 2013. aastaks kõigile eurooplastele lairibaühenduse baasteenus

17

2013. aasta lõpuks olid kõik liikmesriigid, v.a kolm Balti riiki (Eesti, Läti ja Leedu), saavutanud lairibaühenduse baasteenuse kättesaadavuse eesmärgi. 2016. aasta juuni lõpuks oli peaaegu kõigil ELi kodanikel juurdepääs lairibaühenduse põhivõrkudele ja 98%-l kodumajapidamistest juurdepääs püsivõrgu lairibaühendusele.

Kaks viiest uuritud liikmesriigist võivad saavutada 2020. aastaks eesmärgi tagada lairibaühendus kiirusega vähemalt 30 Mbit/s, kuid enamikus liikmesriikides on endiselt probleemiks maapiirkonnad

Eesmärk 2: tagada kõigile eurooplastele 2020. aastaks kiire lairibaühendus (> 30 Mbit/s)

18

Selle eesmärgi puhul leidis kontrollikoda märkimisväärseid edusamme enamikus liikmesriikides. Kogu ELis on kiire lairibaühendusega kodumajapidamiste osakaal tõusnud 48%-lt 2011. aastal 80%-le 2017. aasta juunis. Selleks ajaks oli Malta juba eesmärgi saavutanud. Liikmesriikide vahel esineb aga olulisi erinevusi: Kreeka ja Prantsusmaa olid saavutanud umbes 50% eesmärgist ning veel seitse liikmesriiki jäid eesmärgist alla 80% (vt joonis 2).

19

Ka viies auditeeritud liikmesriigis oli lairibaühenduse kättesaadavus 2017. aastal võrreldes 2011. aastaga tõusuteel (vt joonis 3). Tänu era- ja avaliku sektori investeeringute ühendamisele on Ungari, Iirimaa ja Itaalia alates 2011. aastast kiire lairibaühenduse kättesaadavust oluliselt parandanud. Lisaks kavatsevad nimetatud kolm liikmesriiki lairibaühenduse kättesaadavust maapiirkondades ja linnalähedastes piirkondades veelgi parandada.

20

Iirimaa ja Itaalia puhul on senist arengut ja praeguseid plaane arvestades siiski ebatõenäoline, et ühendus kiirusega Mbit/s oleks kõigile elanikele 2020. aastaks kättesaadav. Kaks liikmesriiki, Ungari ja Saksamaa, võivad nende arenduskavade põhjal otsustades saavutada 2020. aastaks eesmärgi tagada kogu elanikkonnale ühendus kiirusega 30 Mbit/s. Poolas ei hõlmanud arenduskavad 2017. aasta lõpus lairibaühenduse kättesaadavuse tagamist 2020. aastaks 13%-le kodumajapidamistest, eelkõige linnalähedastes ja maapiirkondades (vt punkt 57).

21

Üldine kiire lairibaühenduse kättesaadavuse paranemine varjab olulist erinevust linna- ja maapiirkondade vahel. Kogu ELis oli lairibaühendus maapiirkondades 2016. aastal kättesaadav 47%-le kodumajapidamistest, samas kui üldine keskmine oli 80%¹⁵. Ainult kolmes (suhteliselt väikeses või linnastunud) liikmesriigis – Maltal, Luksemburgis ja Madalmaades – oli leviala maapiirkondades linnapiirkondadega võrdne (vt joonis 4). Paljudes liikmesriikides on leviala maapiirkondades tunduvalt väiksem kui koguleviala ja 14 liikmesriigis on kiire lairibaühenduse leviala maapiirkondades väiksem kui 50%. Ilma hea lairibaühenduseta tekib oht, et maapiirkonnad jäävad ilma võimalikest majanduslikest ja sotsiaalsetest hüvedest (vt punkt 1).

22

Prantsusmaal võeti 2013. aastal ajakohastatud riiklikus lairibaühenduse kavas eesmärk tagada kogu elanikkonnale 2022. aastaks teenus kiirusega 30 Mbit/s, kusjuures 80% kiudoptika kaudu. 2017. aasta jaanuari aruandes seadis Prantsusmaa riigikontroll aga kahtluse alla kiudoptika kasutamise asjakohasuse mõningates piirkondades, sest selle kulud on suured ja rakendamise ajakava liiga pikk. Prantsusmaa kaalub nüüd mõningates piirkondades muude tehnoloogiate kasutuselevõtmist, nagu 4G traadita püsiühendus.

Ehkki enamik läbivaadatud liikmesriike ei saavuta tõenäoliselt eesmärki 2020. aastaks…

Eesmärk 3: tagada, et vähemalt 50% Euroopa kodumajapidamistest liitub 2020. aastaks ülikiire lairibaühendusega (> 100 Mbit/s)

23

Ülikiire lairibaühenduse kättesaadavus on eelduseks kodumajapidamiste liitumisele teenustega, mille kiirus on 100 Mbit/s. Liitumise aluseks on aga ka nõudlus ja see sõltub paljudest muutujatest, nagu elanikkonna vanus ja haridus, liitumistasu ja ostujõud. Eesmärgi 3 täitmine on kõigi liikmesriikide jaoks väga keeruline. Kuigi liitumine on alates 2013. aastast suurenenud, oli see 2017. aastal 19 liikmesriigis alla 20%, mis jääb 50% eesmärgist väga kaugele maha. Kogu ELis oli 2017. aasta keskpaigaks vaid 15% kodumajapidamistest liitunud ühendusega, mille kiirus on vähemalt 100 Mbit/s (vt joonis 5). Kontrollikoda märgib, et gigabitiühiskonna eesmärgid 2025. aastaks (punkt 8) ei hõlma liitumisega seotud eesmärki.

24

Vaatlusaluses viies liikmesriigis oli liitumiste osakaal 2017. aastal 5 kuni ligi 30%. Nende viie liikmesriigi puhul (välja arvatud Ungari) ei piisaks alates 2013. aastast toimunud liitumiste arvu suurenemisest samas tempos, et saavutada 2020. aastaks 50% liitunute eesmärk (vt joonis 6).

…kolmel vaatlusalusel liikmesriigil võib olla praeguste kavade kohaselt hea võimalus saavutada 2025. aastaks seatud eesmärgid

25

Komisjoni 2016. aasta teatises gigabitiühiskonna loomise kohta seati 2025. aastaks kolm strateegilist eesmärki. Eesmärgid täiendavad 2020. aasta digitaalarengu tegevuskava eesmärke ja eeldavad ühenduse kiirust alates 100 Mbit/s kuni 1 Gbit/s.

26

Nagu eelpool selgitatud (vt punkt 20), ei ole Iirimaa ja Itaalia puhul tõenäoline saavutada 2020. aastaks ühenduse kiirusega 30 Mbit/s kättesaadavus 100%. Kui aga praegused kavad plaanikohaselt ellu viiakse, on Iirimaal ja Itaalial koos Ungariga paremad võimalused 2025. aastaks seatud eesmärgid saavutada. Nendes liikmesriikides võimaldavad ühenduse parandamiseks kasutatavad tehnoloogiad (peamiselt koaksiaalkaabel ja kiudoptika) ühenduse kiirust üle 100 Mbit/s, mida saab mõnel juhul suurendada kuni 1 Gbit/s. Teised kaks liikmesriiki peavad oma plaane kohandama, et 2025. aastaks seatud eesmärke arvesse võtta.

Liikmesriigid hindasid komisjoni toetust positiivselt, kuid järelevalve ei ole peadirektoraatide vahel koordineeritud

27

Kontrollikoda uuris, kas komisjon andis liikmesriikidele juhiseid lairibaühenduse kohta ja toetas liikmesriike nende kavade praktilisel elluviimisel. Lisaks hindas kontrollikoda, kas komisjon toetas liikmesriike edusammude jälgimisel ja julgustas neid kõrvaldama puudusi lairibaühenduse eesmärkide saavutamisel.

Komisjoni suunised ja toetus hõlmasid mitmeid teemasid ning neid kasutati järjepidevalt, et rakendamist parandada

28

Komisjon andis mitmesuguseid suuniseid paljudel eri teemadel. See hõlmas teatiseid (nt ELi suunised riigiabi eeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga¹⁶), selgitavaid juhiseid eri valdkondades, mille on komisjoni jaoks koostanud kolmandad isikud (näiteks kiire lairibaühenduse investeeringute juhend¹⁷ ja lairibaühenduse riigiabi eeskirjade selgitus – e-juhend otsustajatele¹⁸), samuti heade tavade levitamist. Näide komisjoni antud kasulikest juhistest on toodud 4. selgituses.

29

Lisaks kirjalikele juhistele andis komisjon liikmesriikidele praktilist tehnilist tuge (nt JASPERS²⁰), oskusteavet ja juhiseid eri kontekstides (nt eeltingimuste täitmisel, sealhulgas kaardistamisel, nagu eespool nimetatud²¹, ja rakenduskavade elluviimisel). Komisjon on rajanud ka pädevate lairibaühenduse asutuste Euroopa võrgustiku (vt 5. selgitus).

30

Viis uuritud liikmesriiki teatasid kontrollikojale, et hindavad komisjoni antud ametlikku ja mitteametlikku toetust positiivselt.

Komisjon tegi järelevalvet regulaarselt, kuid mitte piisavalt koordineeritult

31

Komisjon teeb korrapärast järelevalvet lairibaühenduse olukorra üle liikmesriikides ja koondab teabe ELi tasandil. Siiski puudub ühine järelevalve komisjoni peadirektoraatide tasandil, et toetada strateegia „Euroopa 2020“ lairibaalaseid eesmärke.

32

Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi töötajad külastavad igal aastal liikmesriike ning koostavad turu- ja regulatiivseid ülevaateid, nagu digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) ja Euroopa digitaalarengu aruanne (EDPR). Need dokumendid võimaldavad liikmesriikide saavutusi võrrelda ajas ja teiste liikmesriikidega. Kuigi komisjon kogub asjakohaseid andmeid ning on neid EDPR-is ja selle eelkäijates edastanud, ei hõlma DESI-s kajastatavad ühenduvuse näitajad eesmärki 3 (50% kodumajapidamiste liitumine ühendusega, mille kiirus on üle 100 Mbit/s).

33

Regionaalpoliitika peadirektoraadi järelevalve põhineb iga rakenduskava jaoks määratletud näitajatel ning toimub iga-aastaste rakendamisaruannete ning järelevalvekomiteede (kus komisjonil on nõuandev roll) töö raames. Komisjoni poolt ERFi kulutuste jaoks kindlaksmääratud ühine väljundinäitaja ei võimalda edasiminekut kõigi kolme digitaalarengu tegevuskava 2020. aasta eesmärgi saavutamise taustal võrrelda, sest see on määratletud kui „lisandunud kodumajapidamiste arv, mille lairibaühenduse kiirus on vähemalt 30 Mbit/s“ ning seda ei ole jagatud kiire lairibaühenduse (üle 30 Mbit/s) ja ülikiire lairibavõrgu (üle 100 Mbit/s) näitajateks. Sama kehtib ka EAFRD suhtes, mille jaoks kehtestas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat sellise väljundnäitaja nagu „elanikkond, kes saab kasu täiustatud teenustest/taristust (IT või muu)“. Kiire ja ülikiire lairibaühenduse ühiseid näitajaid ei eristata ei ERFi ega EAFRD raames.

34

Kontrollikoja analüüs valitud liikmesriikide kohta tõi ilmsiks palju viivitusi, mis mõjutavad strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamist. Iirimaal on alates 2015. aastast riikliku lairibaühenduse kava rakendamisel viivitusi esinenud. Saksamaal on läbirääkimised virtuaalse eraldatud kliendiliini toote (VULA) üle (punkt 48) olnud aeganõudvad, millel võib olla kahjulik mõju konkurentsile. Poola puhul ei toonud rakenduskavade järelevalve ilmsiks põhivõrkude alakasutamise probleemi (punktid 76–78). Auditi ajal ei olnud komisjoni järelevalves sõnaselgelt käsitletud ühtki neist kolmest puudusest ja liikmesriikide asjaomased ametiasutused ei olnud parandusmeetmeid rakendanud.

Kõik liikmesriigid töötasid välja lairibaühenduse strateegiad, kuid kontrollikoja uuritud strateegiates esines puudusi

35

Kontrollikoda uuris, kas liikmesriigid kavandasid strateegiad ja seadsid eesmärgid vastavalt strateegia „Euroopa 2020“ lairibaühenduse alastele eesmärkidele ning kas neis olid täiel määral kindlaks tehtud olemasolevad ressursid, rahastamisallikad ja rakendamisega seotud ülesanded. Kontrollikoda uuris ka seda, kas liikmesriigid tegid analüüsi, mille alusel põhjendada tehnoloogia valikut (kiudoptiline kaabel, vasepõhine telefoniliin, koaksiaalkaabel, antenn, satelliit) lairibavõrgu eri osade puhul (vt punkt 3).

Kõik liikmesriigid koostasid strateegia, kuid see toimus hilinemisega ja eesmärgid ei vastanud alati strateegia „Euroopa 2020“ omadele

Strateegiate ajastus

36

ELi digitaalarengu tegevuskava juhtalgatuse (punkt 6) kohaselt pidid liikmesriigid „koostama ja rakendama 2012. aastaks riiklikud lairibaühenduse kavad, mis täidavad Euroopa 2020. aasta strateegias seatud katvust, kiirust ja kasutuselevõttu käsitlevad eesmärgid“.

37

Kontrollikoda leidis, et kõik uuritud liikmesriigid töötasid välja lairibaühenduse strateegia, kuid ainult Iirimaa avaldas oma strateegia 2012. aasta tähtajaks (vt tabel 3). Ülejäänud neli liikmesriiki avaldasid oma strateegia 2014. ja 2015. aastal. 2015. aasta lõpus vaatas Iirimaa oma strateegia kindlakstehtud turutõrgete tõttu üle. Liikmesriikide strateegiate hilinenud vastuvõtmine vähendas strateegia elluviimiseks kasutada olevat aega kaheksalt aastalt viiele või kuuele aastale, mis võib nende liikmesriikide jaoks 2020. aastaks seatud lairibaühenduse kättesaadavuse suurendamise eesmärkide täitmist raskendada.

Tabel 3

Strateegiate avaldamise kuupäevad

Liikmesriik	Strateegia avaldamise kuupäev
Iirimaa	August 2012: riiklik lairibaühenduse kava. Üle vaadatud detsembris 2015
Poola	Jaanuar 2014: riiklik lairibaühenduse kava
Saksamaa	August 2014: digitaalarengu tegevuskava 2014–2017
Ungari	Detsember 2014: riiklik infokommunikatsiooni strateegia
Itaalia	Märts 2015: ülikiire lairibaühenduse riiklik strateegia

Kooskõla strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega

38

Kontrollikoda uuris, kas liikmesriigid seadsid eesmärke vastavalt strateegia „Euroopa 2020“ lairibaühenduse alastele eesmärkidele. Nagu tabelis 4 näidatud, leidis kontrollikoda, et kõik uuritud liikmesriigid kajastasid oma strateegias eesmärke 1 ja 2 ehk vastavalt lairibaühenduse baasteenust ja kiiret lairibaühendust. Viiest uuritud liikmesriigist neli olid eesmärgi 1 saavutanud juba strateegia avaldamise hetkeks. Mõnel juhul olid eesmärgid strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidest ambitsioonikamad:

• Saksamaal on eesmärgi 2 raames sihiks seatud mitte ühendus kiirusega 30 Mbit/s aastaks 2020, vaid 100%-le elanikkonnast teenuse pakkumine kiirusega 50 Mbit/s aastaks 2018;
• Ungaris on eesmärgi 2 raames sihiks seatud internetiühenduse kiirusega vähemalt 30 Mbit/s kättesaadavus igale kodumajapidamisele mitte aastaks 2020, vaid 2018.

Tabel 4

Läbivaadatud liikmesriikide lairibaühenduse alased eesmärgid võrreldes strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega

Eesmärgid	Saksamaa	Ungari	Iirimaa	Itaalia	Poola
Eesmärk 1: lairibaühenduse baasteenuse tagamine kogu elanikkonnale aastaks 2013	✓✓	✓	✓	✓	✓
Eesmärk 2: ühenduse kiirusega 30 Mbit/s kättesaadavus kogu elanikkonnale aastaks 2020	✓✓	✓✓	✓	✓	✓
Eesmärk 3: rohkem kui 50% kodumajapidamiste liitumine aastaks 2020 teenusega, mille kiirus on 100 Mbit/s	✘	~	✘	~	~

Selgitus: ✓ : sama eesmärk; ✓✓ : ambitsioonikam eesmärk; ~ kättesaadavuse eesmärk on seatud, liitumise eesmärki aga mitte; ✘ eesmärk puudub.

39

Mõne liikmesriigi strateegias toodud eesmärgid olid üksikasjalikumad kui strateegia „Euroopa 2020“ kõrgetasemelised eesmärgid. Ungari strateegia sisaldas täiendavaid eesmärke minimaalse alla- ja üleslaadimiskiiruse kohta (vastavalt 7,5 ja 1,7 Mbit/s). Iirimaa strateegiadokumendis kehtestati minimaalseks allalaadimiskiiruseks 30 Mbit/s ja lisati täiendavaid eesmärke, mis puudutasid näiteks minimaalset üleslaadimiskiirust ja teenuste kättesaadavust.

40

Ükski uuritud liikmesriik ei lisanud oma strateegiasse eesmärgiga 3 (50% kodumajapidamiste liitumine ülikiire (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendusega) seotud riiklikku eesmärki. Ungari, Poola ja Itaalia seadsid eesmärgi teha kodumajapidamistele kättesaadavaks teenus kiirusega 100 Mbit/s. (Kättesaadavus on liitumiseesmärgi saavutamise oluline eeltingimus, kuid sellest üksi ei piisa). Itaalias on eesmärgiks pakkuda ühendust kiirusega vähemalt 100 Mbit/s 85%-le elanikkonnast ja kõigis avalikes hoonetes, samuti tööstuskäitistes, transpordisõlmedes ja suurt majanduslikku huvi pakkuvatel aladel. Ehkki Itaalia strateegia liitumiseesmärki ei hõlma, sisaldub see riigi investeerimiskavas, milles kirjeldatakse strateegia kavandatavat elluviimist. Ungaris ja Poolas on eesmärgiks 50% kodumajapidamiste juurdepääs teenustele kiirusega vähemalt 100 Mbit/s aastaks 2020.

Uuritud liikmesriikide komisjonile esitatud strateegiad ei olnud alati täielikud

41

Selle tagamiseks, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusaks ja tulemuslikuks kasutamiseks vajalikud tingimused oleksid kehtestatud, töötas komisjon programmitöö perioodiks 2014–2020 välja eeltingimused. Liikmesriigid pidid ühe rahastamistingimusena kindlaks tegema, kas asjaomased eeltingimused täideti, ja dokumenteerima selle oma partnerluslepingutes²² või rakenduskavades (või väljendama kavatsust seda enne 2016. aasta lõppu teha)²³.

42

Eeltingimused puudutasid lairibataristut, mis on nõutav liikmesriikide puhul, kes taotlevad ERFi kaasrahastamist, ja nende kohaselt tuli kehtestada riiklik või piirkondlik lairibaühenduse kava, mis sisaldab järgmist:

• majandusanalüüsil põhinev taristuinvesteeringute kava, milles võetakse arvesse avaliku ja erasektori olemasolevat taristut ja kavandatud investeeringuid;
• jätkusuutliku investeerimise mudelid, mis suurendavad konkurentsi ja tagavad juurdepääsu avatud, taskukohasele, kvaliteetsele ja tulevikuks hästi ette valmistatud infrastruktuurile ning teenustele, mis on kooskõlas konkurentsi- ja riigiabi eeskirjadega;
• meetmed erasektori investeeringute stimuleerimiseks.²⁴

43

Kõik viis kontrollitud liikmesriiki lugesid lairibaühenduse eeltingimuse täidetuks. Partnerluslepingute ja rakenduskavade ülevaatamise käigus hindas ka komisjon tingimuse nendes liikmesriikides täidetuks. Kontrollikoda leidis aga puudusi liikmesriikide taristuinvesteeringute kavades. Esiteks, nagu on märgitud punktis 40, ei seadnud ükski kontrollitud liikmesriik oma strateegias eesmärki ühenduse kiirusega 100 Mbit/s kasutuselevõtu kohta, mis on strateegia „Euroopa 2020“ kolmas lairibaühenduse alane eesmärk. Teiseks olid Saksamaa lairibaühenduse kavad puudulikud.

44

Saksamaal oli lairibaühenduse strateegia üks olulisi elemente lairibavõrkude kaardistamise protsess, mis algas 2010. aastal. Ilma selle protsessi abil saadud kvaliteetsete andmeteta ja järgneva hinnanguta selle kohta, kuhu erasektor tõenäoliselt investeerib ja kus riiklikku sekkumist rohkem vaja läheb, ei ole ametiasutustel võimalik välja töötada ülevaatlikku taristuinvesteeringute kava, mida eeltingimus nõuab. Lairibavõrgu kaardistamise andmete kvaliteet on märkimisväärselt paranenud alates selle käivitamisest 2010. aastal, kuid ei ole alati piisav, kuna suuremad lairibaühenduse pakkujad ei ajakohasta kaarti sama kiiresti, kui nad uusi võrke kasutusele võtavad.

Mitte kõik kontrollitud liikmesriigid ei ole tegelenud probleemidega, mis on seotud nende pärandtaristuga

45

Iga uuritud liikmesriik tegutseb enda tehnoloogilises, konkurentsi- ja õiguskeskkonnas, mis mõjutab seda, kuidas kavatseb riik strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid saavutada. Poolal ja Ungaril on suhteliselt vähem arenenud telefonisüsteemide vasepõhine pärandtaristu. Kui avaliku sektori asutused rakendasid lairibataristu riigihangeteks puudujäägi rahastamise mudelit (vt 6. selgitus), oli tulemuseks tavaliselt kaabli ja kiudoptika kasutamine.

46

Saksamaal, Itaalias ja Iirimaal on hästi väljaarendatud vasepõhine pärandtaristu. Saksamaal ja Itaalias kasutati neil juhtudel, kui lairibataristu riigihangetes rakendati puudujäägi rahastamise mudelit, eelkõige turgu valitseva operaatori (riiklik telekommunikatsioonioperaator) omandis olevat vasepõhist taristut. Iirimaal kasutatakse puudujäägi rahastamise mudelit riikliku lairibaühenduse kavaga seotud riigihanke puhul, kuid hankeprotsess on üles ehitatud selliselt, et kiirusele esitatud nõuete tõttu ei soodusta see vase kasutamist. Itaalias otsustasid ametiasutused 2016. aastal kasutada otseinvesteeringute mudelit riigihangete puhul, mida korraldatakse lairibaühenduse kasutuselevõtmiseks hulgimüügitasandi avatud juurdepääsuvõrgu kaudu. Selle tulemusena on suurenenud kiudoptiliste lahenduste kasutamine ning paranenud juurdepääs taristule ja teenustele taskukohase hinnaga.

47

Saksamaal kasutab turgu valitsev operaator lairibaühenduse kättesaadavuse parandamiseks järjest enam vektortehnoloogiat. See on tehnoloogia, mis võimaldab kiiremat ühendust vaskkaabelliinide kaudu. Selle abil on praegu võimalik saavutada kiirus vahemikus 60–100 Mbit/s. On võimalik, et tulevikus ületab allalaadimise kiirus 100 Mbit/s.

48

Vektortehnoloogia eelis on see, et see on odavam kui uue taristu rajamine. Sel on aga ka omad piirangud. Esiteks kehtib reklaamitud kiirus piiratud hulgale kasutajatele – mida rohkem kasutajaid, seda väiksem on kiirus. Teiseks on tegemist lühiajalise lahendusega: see ei ole tulevikukindel, nagu kiudoptiline ja koaksiaalkaabelvõrk. Tehnoloogia võib olla piisav, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid, kuid tõenäoliselt ei piisa sellest 2025. aastaks seatud ambitsioonikate gigabitiühiskonna eesmärkide saavutamiseks, mis eeldab ühendust kiirusega 1 Gbit/s (punkt 8). Kolmandaks on vektortehnoloogia eelduseks see, et kliendiliinile omab füüsilist juurdepääsu vaid üks teenuseosutaja (joonis 1), mis võib konkurentsi piirata. Selle probleemi lahendamiseks teatas Saksamaa 2016. aasta septembris pärast põhjalikke arutelusid komisjoniga oma kavatsusest kasutada virtuaalse eraldatud kliendiliini toodet (VULA) seoses avaliku sektori rahastatava lairibataristu kasutuselevõtuga (vt 7. selgitus).

Liikmesriikide edukust lairibaühenduse eesmärkide saavutamisel mõjutasid mitmesugused tegurid

49

Kontrollikoda uuris lairibaühenduse kavade rakendamist liikmesriikides, et tuvastada lairibaühenduse eesmärkide saavutamist piiravad tegurid. Kontrollikoda keskendus rahastamisele maapiirkondades, kehtestatud regulatiivsele ja konkurentsikeskkonnale ning eri programmitöö perioodide ja rahastamisallikate vahelisele koordineerimisele.

Mõnes liikmesriigis ei ole rahastamist maapiirkondades ja linnalähedastes piirkondades nõuetekohaselt käsitletud

50

Kontrollikoda hindas, kas liikmesriigid ja EIP analüüsisid vajadust lairibaühenduse järele eri piirkondades (linna-, linnalähedastes ja maapiirkondades²⁶). Kontrolliti ka seda, kas nad olid kindlaks määranud asjakohased rahastamisallikad ja eraldanud vastavad vahendid, et arvestada iga piirkonna eripära, tagada vastastikune täiendavus ja vältida kattumist.

51

Nagu punktis 9 selgitatud, hinnati 2020. aasta lairibaühenduse alaste eesmärkide saavutamiseks vajamineva summa suuruseks 2013. aastal kuni 250 miljardit eurot. Ühtlasi prognoosis EIP, et pool kuludest kantakse maapiirkondades, kus elab 20% elanikkonnast.

Kontrollitud liikmesriigid

52

Suurem osa lairibaühendusse tehtavatest investeeringutest pärineb eraoperaatoritelt. Ülejäänud rahalised vahendid ehk nn rahastamispuudujäägi katmine otsustatakse riiklikul tasandil. Neli uuritud liikmesriiki (Ungari, Iirimaa, Itaalia ja Poola) tegid kindlaks rahastamispuudujäägi suuruse. Kuigi kõik uuritud liikmesriigid kasutasid ELi vahendeid, pärineb suurem osa lairibaühendusele antavast avaliku sektori toetusest riigieelarvest (v.a Poola ja Ungari puhul).²⁷ Viiest kontrollitud liikmesriigist kolm selgitasid välja piirkonnad, kus lairibaühenduse kiirus on ebapiisav, ning eraldasid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja avaliku sektori vahendeid.

53

Kontrollikoda leidis, et neist liikmesriikidest, kes olid rahastamispuudujäägi suuruse kindlaks teinud, olid ainult Ungari ja Itaalia eraldanud piisavalt vahendeid, et tagada kiire lairibaühenduse kättesaadavus kõigile kodumajapidamistele. Ungari ametiasutused viisid aastail 2014–2015 läbi lairibataristu kaardistamise ja tegid kindlaks, et ühenduseta oli 883 000 klienti. Eraoperaatorid võtsid ülesandeks tagada ühendus 384 000 kliendile, millest tulenevalt jääb avalikku sekkumise hooleks veidi vähem kui 500 000 klienti. Ametiasutused korraldasid mitu projektikonkurssi ja eraldasid 164 miljonit eurot ERFist ja 29 miljonit eurot riigieelarvest, et anda operaatoritele puudujäägi rahastamise mudeli alusel 193 miljonit eurot toetust koguinvesteeringuks, mis hõlmab ka 240 miljoni euro ulatuses erainvesteeringuid.

54

Itaalia ametiasutused kaardistasid lairibataristu 2016. ja 2017. aastal ning võtsid kohustuse eraldada 3 miljardit eurot lairibaühenduse rahastamiseks kõigis piirkondades, kus see ei ole majanduslikult tasuv. Ametiasutused otsustasid kasutada otseinvesteeringute mudelit (6. selgitus), et rajada hulgimüügitasandi avatud juurdepääsuvõrk. Auditi toimumise ajal ei olnud avaliku sektori eraldatav summa veel kinnitatud, kuid hinnanguliselt oli see 1,4 miljardit eurot ERFist ja EAFRD-st (sealhulgas riiklik kaasrahastamine) ja 1,6 miljardit eurot teistest riiklikest allikatest.

55

Iirimaal tehti 2013. aastal alanud kaardistamise käigus kindlaks riikliku lairibaühenduse kava raames teostatava sekkumise ulatus, mis oli esialgu 757 000 klienti. Kaardistamine viidi lõpule 2017. aasta aprillis ja tulemuseks jäi 540 000 kliendi hõlmamine riikliku sekkumise raames, sest turgu valitsev operaator oli otsustanud hõlmata 300 000 klienti ja osa kliente lisati juurde. Iiri valitsus eraldas lairibaühenduse kasutuselevõtmiseks aastail 2016–2021 275 miljonit eurot, mis sisaldab 75 miljonit eurot ERFist. Ehkki hankemenetlus ei olnud auditi toimumise ajaks lõpule viidud, on äärmiselt ebatõenäoline, et see summa suudaks rahastamispuudujääki katta. Lisaks otsustasid kolmest järelejäänud pakkujast kaks 2017. aasta septembri ja 2018. aasta jaanuari vahelisel ajal menetluses osalemisest loobuda. Nüüd, kus hankemenetluses osaleb vaid üks pakkuja, on 2018. aasta märtsi seisuga ebaselge, millist mõju avaldab see lairibaühenduse kasutuselevõtmisele.

56

Saksamaal ei hinnanud ametiasutused kulusid, mis kaasnevad ühenduse kiirusega 30 Mbit/s tagamisega kõigile kodumajapidamistele, ja ei tegelenud seega investeerimispuudujäägiga kesktasandil.²⁸ Saksamaa valitsus eraldas riikliku lairibaühenduse kava raames perioodiks 2014–2017 rohkem kui 4 miljardit eurot kohalike omavalitsuste lairibaprojektide rahastamiseks. 16 liidumaal ja föderaalsel investeerimispangal²⁹ on eraldi rahastamiskavad.³⁰ Lisaks eraldatakse lairibaühendusele ELi vahenditest 362 miljonit eurot: 225 miljonit eurot EAFRD-st ja 137 miljonit eurot ERFist. EIP on alates 2014. aastast andnud kuus laenu kogusummas 2,2 miljardit eurot. Et aga Saksamaa ametiasutused ei ole rahastamispuudujääki analüüsinud, ei ole selge, kas eraldatud avalikust toetusest piisab, et tagada kiiruse 30 Mbit/s kättesaadavus 100%.

57

2014. aasta jaanuaris avaldatud Poola riikliku lairibaühenduse kava kohaselt tuli kiire lairibaühendus tagada veel hinnanguliselt 5,7 miljonile kodumajapidamisele kogumaksumusega 4,3 miljardit eurot. Eraoperaatorid hõlmaksid 3,1 miljonit kodumajapidamist majanduslikult tasuvates piirkondades maksumusega 2–3 miljardit eurot. Digitaalse Poola rakenduskava jaoks kättesaadavaks tehtud ERFi vahendite suuruseks hinnatakse riiklikus lairibaühenduse kavas 1,3–2,2 miljardit eurot. Auditi ajal ei olnud aga kahte riiklikus lairibaühenduse kavas määratletud riiklikku rahastamisvahendit³¹ kasutusel ja võimalikke uusi lairibaarenduse rahastamisallikaid ei olnud kindlaks tehtud. 2018. aasta jaanuari seisuga oli korraldatud kolm Digitaalse Poola rakenduskava projektikonkurssi ja rakendatud ühte rahastamisvahendit. Kontrollikoja hinnangul võib nüüd, kus enamik ERFi vahenditest on juba eraldatud, hinnanguliselt 1,3 miljonit kõige raskemini juurdepääsetavat kodumajapidamist ühenduseta jääda, kui täiendavaid rahastamisallikaid ei leita.

EIP poolne rahastamine

58

EIP strateegia kajastab Euroopa digitaalarengu tegevuskava kolme lairibaühenduse alast eesmärki oma tegevuskavades aastateks 2014–2016 ja 2017–2019. Lairibataristu rahastamiseks võib EIP kasutada mitmesuguseid laene ja rahastamisvahendeid sõltuvalt projektide suurusest ja riskitasemest. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) eesmärk on rahastada keskmiseid ja suuri (vastavalt 15–50 miljonit eurot ja üle 50 miljoni euro) riskantsemaid projekte. Euroopa ühendamise lairibaühenduse fond (CEBF), mis 2017. aasta detsembris veel ei toiminud, on esmajoones ette nähtud väiksemate projektide (kuni 30 miljonit eurot) rahastamiseks.

59

EIP eraldas ajavahemikul 2015–2017 EFSIst 2 miljardit eurot lairibaühendusega seotud projektide rahastamiseks. Kontrollikoda uuris üht EFSI kaudu rahastatud projekti, mille kulud moodustavad mainitud summast umbes veerandi — EFSI laenu summa oli 500 miljonit eurot, projekti kogumaksumus oli 1,8 miljardit eurot. Projekti eesmärk oli parandada lairibaühenduse kättesaadavust tänu kiudoptika kasutamisele.

60

Kontrollikoda leidis projektis kolm tõsist puudust. Esiteks ei keskendunud projekt alateenindatud piirkondadele, vaid parandas kiire lairibaühenduse kättesaadavust peamiselt piirkondades, mis on majanduslikult elujõulised, nagu linnad. Teiseks ei leidnud kontrollikoda tõendeid selle kohta, et EFSI oleks parim rahastamisvahend. Projekti suuruse ja piirkondade tõttu, kus selle abil lairibaühendus kasutusele võeti, oleks seda saanud rahastada EIP laenuga. Kolmandaks, teatud piirkondade jaoks oli projekt juba saanud ligi 400 miljonit eurot toetust ERFist, mis vähendas riski EIP jaoks.

61

CEBFi kavandatud maht on ligikaudu 500 miljonit eurot: 100 miljonit eurot komisjonilt CEFi kaudu³², 140 miljonit eurot EIP-lt (omavahendid ja EFSI), 150 miljonit eurot teistelt rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt ja riiklikelt tugipankadelt³³ ning kavandatud vähemalt 100 miljoni euro suurune panus erainvestoritelt. Auditi tegemise ajal pidi CEBF kavakohaselt tegevust alustama 2018. aasta alguses. CEBF on mõeldud väiksemahuliste ja suurema riskiga lairibaühenduse projektide finantseerimiseks alateenindatud piirkondades omakapitali ja kvaasiomakapitali abil. Väiksemad projektid võib koondada, et saavutada kriitiline suurus CEBFi toetuse saamiseks.

62

CEBFist on kavas ajavahemikus 2017–2021 igal aastal investeerida 7-sse kuni 12-sse lairibaühenduse projekti. See peaks toetama lairibaühenduse võimaldamist 3–6 miljonile kodumajapidamisele. CEBF on mõeldud täiendama muid EIP rahastamisvahendeid, mis keskenduvad väiksematele projektidele. CEBFi kavandatud suurus, ligikaudu 500 miljonit eurot, tähendab aga seda, et sellest saab vaid vähesel määral toetada vajalikke investeeringuid vähese lairibaühenduse kättesaadavusega piirkondades.

Mõnes liikmesriigis põhjustas probleeme õigus- ja konkurentsikeskkond

63

Kontrollikoda uuris, kas liikmesriigid olid kooskõlas asjassepuutuvate ELi õigusaktidega kehtestanud asjakohase õigus- ja regulatiivse keskkonna, mis peaks soodustama konkurentsi lairibateenuste pakkumisel. Sel eesmärgil analüüsis kontrollikoda kõiki valimisse kuulunud liikmesriike, võttes arvesse järgmist:

• komisjoni soovitus reguleeritud juurdepääsu kohta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele³⁴,
• direktiiv universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul³⁵,
• komisjoni soovitus järjepidevate mittediskrimineerimiskohustuste ja kuluarvestusmeetodite kohta eesmärgiga edendada konkurentsi ja parandada lairibaühendusse investeerimise keskkonda³⁶.

64

Kontrollikoda leidis, et Ungaril, Itaalial ja Poolal oli asjakohane lairibaühenduse regulatiiv- ja konkurentsikeskkond. Iirimaal ja Saksamaal leiti puudusi, mis põhjustavad konkurentsialaseid probleeme.

65

Iirimaal registreeris ComReg (riigi reguleeriv asutus) 2015. ja 2016. aastal mitmeid operaatorite kaebusi juhtumite kohta alates 2010. aastast, mis puudutavad võrgule juurdepääsu ja hinnakujundust. Kaebuste analüüsimise protsess oli pikk ja viis mõnel juhul õiguslike meetmeteni (mille tulemused ei olnud auditi ajal selgunud), sest turgu valitsev operaator ei täitnud otsuse või õiguskaitsevahendi nõudeid. Iirimaa suutlikkus oma seadusandlikke otsuseid ja parandusmeetmeid jõustada oli seega piiratud. Kontrollikoda märgib, et ComReg otsib võimalusi oma volituste suurendamiseks.

66

Saksamaal leidis kontrollikoda kolm konkurentsikeskkonda mõjutavat puudust:

• hoolimata üle nelja aasta kehtinud õiguslikust kohustusest teha operaatori vahetamine lihtsaks, näitab riigi reguleerivale asutusele esitatud kaebuste arv, et lairibaühenduse pakkuja vahetamine on jätkuvalt problemaatiline, kuna see on aeganõudev ja klientide jaoks sageli kahjulik;
• 2015. ja 2016. aastal tehtud sõltumatu test näitas, et ainult 12% kasutajate andmeedastuskiirus vastas lepingus sätestatule;³⁷
• alternatiivsed operaatorid ei ole rahul sellega, mis tüüpi teenuseid on neil võimalik VULA kaudu pakkuda, ega ka vektortehnoloogia reguleerimise meetodiga (punktid 47–48) kaudu pakkuda. Seetõttu on mõned operaatorid otsustanud ehitada omaenda kiudoptilise võrgu.

Lairibaühenduse investeeringutele antav riigiabi

67

Liikmesriikide tehtavaid avaliku sektori investeeringuid lairibaühendusse, nagu ka kõiki teisi investeeringuliike, reguleerivad riigiabi eeskirjad, mille eesmärk on piirata igasugust konkurentsi moonutamist avaliku sektori toetuse puhul³⁸. Lairibaalase riigiabi suunised võeti vastu 2009. aastal ja vaadati üle 2013. aasta jaanuaris. Nendes määratletakse riigi võimaliku sekkumise ulatus seoses lairibaühendusega, mille kiirus on 30 Mbit/s, liigitades eri piirkonnad mustaks, halliks või valgeks, olenevalt sellest, kui suur on teenuse pakkumise konkurents piirkonnas³⁹. Valged alad on põhimõtteliselt riigiabikõlblikud. Hallidel aladel peab komisjon tegema üksikasjalikuma analüüsi, et välja selgitada, kas riigi sekkumine on vajalik. Mustadel aladel pakutakse lairibateenuseid konkurentsitingimustel ja riigiabi on lubatud ainult teatud tingimustel, arvestades muu hulgas seda, kas teenuse osutamises on toimunud põhjalik muutus.

68

Komisjoni seisukoht on, et kuigi need suunised viitavad digitaalarengu tegevuskavale, milles mainitakse konkreetselt kiirust 30 Mbit/s, on need asjakohased ka 100 Mbit/s ja gigabitiühiskonna eesmärkide jaoks. Mõned liikmesriigid tõlgendavad riigiabi suuniseid aga erinevalt: nad on seisukohal, et rahastamine riiklikest vahenditest on keelatud, kui sekkumise tulemusel suureneb kiirus üle 30 Mbit/s mustadel ja hallidel aladel. Tõlgendamise erinevuse tõttu on liikmesriigid otsustanud mitte kasutada avaliku sektori investeeringuid, et toetada operaatoreid mustadel ja hallidel aladel.

Avaliku sektori investeeringute väljatõrjumine

69

Operaatorid ei ole praegu juriidiliselt kohustatud täitma kaardistamise käigus koostatud arenduskava. Operaator võib otsustada mitte rajada lairibaühendust piirkonda, kuhu ta oli varem kavatsenud investeerida. Samuti võib operaator otsustada rajada lairibaühenduse piirkonnas, kuhu ta varem ei plaaninud investeerida, mis võib avaliku sektori investeeringud välja tõrjuda (vt 8. selgitus). Mõlemad juhud toovad kaasa viivituse lairibaühenduse tagamisel turutõrkega piirkondades.

Mõned liikmesriigid parandasid lairibaühenduse investeeringute kooskõlastamise protsessi, kuid kontrollikoda leidis, et ühes liikmesriigis puudus kooskõlastamine eri programmitöö perioodide vahel

70

Kontrollikoda kontrollis, kas liikmesriigid haldasid ja koordineerisid lairibaühenduse projekte nõuetekohasel tasandil ning tagasid mastaabisäästu koos asjakohase tehnilise ja haldussuutlikkusega. Samuti kontrollis kontrollikoda, kas liikmesriigid kooskõlastasid oma meetmed programmitöö perioodide vahel, et liikmesriigi strateegiale kõige paremini kaasa aidata.

Lairibaühendusse investeerimise protsessi kooskõlastamine

71

Kolmes kontrollitud liikmesriigis – Iirimaal, Itaalias ja Ungaris – leidis kontrollikoda, et kooskõlastamine asjakohasel tasemel toetas lairibaühenduse kasutuselevõttu ja tagas mastaabisäästu. Näiteks Iirimaal teeb riikliku lairibaühenduse kava rakendamise üle järelevalvet kommunikatsiooni-, kliimameetmete ja keskkonnaministeerium. Ministeerium tagab lairibaühenduse strateegia elluviimise riiklikest toetustest (ERF ja riigieelarve) ja haldab sellega seotud hankemenetlusi riigi tasandil.

72

Itaalias ei kooskõlastatud programmitöö perioodi 2007–2013 esimestel aastatel lairibaühenduse rahastamisallikaid ERFi, EAFRD ja riiklike fondide vahel. Programmitöö perioodil 2014–2020 vastutab riikliku lairibaühenduse kava rakendamise eest üksainus üksus, ettevõte nimega Infratel, mis kuulub täielikult majandusarengu ministeeriumile. Infrateli ülesanne on riiklikku lairibaühenduse kava rakendada ja selle üle seiret teha, mis hõlmab ka hankemenetluse juhtimist. Infratel koordineerib ka riigi, piirkonna, ERFi ja EAFRD eraldatavaid vahendeid. Rahalise toetuse eri allikad aitavad seega koordineeritud viisil kaasa lairibaühendusega seotud eesmärkide täitmisele.

73

Ungaris avaldas valitsus riikliku lairibaühenduse kava 2014. aastal (riigi infokommunikatsiooni strateegia) ja ülikiire interneti kava (SZIP) käivitati 2015. aastal, et tagada kiire lairibaühenduse kasutuselevõtt. Lairibataristu kasutuselevõtu eesmärgil hallatakse ERFi ja riiklikke vahendeid programmitöö perioodil 2014–2020 tsentraliseeritult.

74

Poolas leidis kontrollikoda, et rahastamisallikate koordineerimine oli paranenud. Programmitöö perioodil 2007–2013 kasutati ERFi koos riiklike vahenditega. Ehkki riiklike ja piirkondlike rakenduskavade ulatus oli selgelt piiritletud, esines iga piirkondliku rakenduskava puhul viivitusi seoses magistraaltaristu toetuskavast teavitamisega, mis omakorda põhjustas viivitusi nn viimase miili rakendamisel. Perioodil 2014–2020, mil toetust eraldatakse üheainsa ERFi rakenduskava kaudu, ei leidnud kontrollikoda toetuse kattumisega seotud probleeme.

75

Saksamaal leidis kontrollikoda puudulikku koordineerimist erinevate rahastamisallikate kasutamisel. Lairibaühenduse kasutuselevõtu eest vastutab piirkondlik (liidumaa) ja kohalik tasand, toetuse eraldamine toimub aga riiklikul ja piirkondlikul tasandil, mis põhjustab lairibataristu killustatust. Lisaks kahe EAFRD kava ja kaheksa ERFi kava kaudu kättesaadavaks tehtud ELi vahenditele ning riiklikele vahenditele digitaalarengu tegevuskava aastate 2014–2017 riiklikust kavast on 16 liidumaal ja föderaalsel investeerimispangal⁴⁰ eraldi rahastamiskavad (punkt 56). 2017. aasta detsembri lõpus ei olnud ühtki projekti lõpule viidud, ehkki piirkondlikud valitsused olid eraldanud üle 3 miljardi euro.

Programmitöö perioodide vaheline kooskõlastamine Poolas

76

Poolas leidis kontrollikoda, et ametiasutused ei olnud suutnud tagada rahaliste vahendite koordineeritud kasutamist eelmise ja praeguse programmitöö perioodi jooksul.

77

Programmitöö perioodil kasutati 240 miljonit eurot ELi vahendeid lairibataristu ehitamiseks alateenindatud piirkondades Ida-Poola viies piirkonnas; projektide kogumaksumus oli 347 miljonit eurot. Projekte käsitleti suurprojektidena ja need kiideti heaks komisjoni poolt otse. Nende suhtes kohaldati ka komisjoni riigiabi otsust. Riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused eeldasid, et viimase miili ühenduse tagavad eraoperaatorid otse või et eraoperaatoreid toetatakse programmitöö perioodil 2014–2020 Digitaalse Poola rakenduskavast.

78

Digitaalse Poola rakenduskava projektikonkursid ei motiveerinud aga pakkujaid ühinema perioodil 2007–2013 rahastatud magistraaltaristuga. Auditi ajal (2017. aasta juunis) oli magistraali võimsusest kasutusel alla 1%. Kontrollikojale ei esitatud tõendeid selle kohta, et Poola oleks sellise alakasutuse suhtes tõhusaid meetmeid võtnud.

Järeldus ja soovitused

79

Kontrollikoda jõudis järeldusele, et hoolimata edusammudest ei suudeta 2020. aastaks kõiki lairibaühenduse eesmärke täita. Kõik liikmesriigid saavutasid 2016. aastaks lairibaühenduse baasteenuse eesmärgi. Kaks viiest uuritud liikmesriigist võivad saavutada 2020. aastaks eesmärgi tagada lairibaühendus kiirusega vähemalt 30 Mbit/s, kuid enamikus liikmesriikides on endiselt probleemiks maapiirkonnad. Ehkki ükski läbivaadatud liikmesriikidest ei saavuta tõenäoliselt 2020. aastaks liitumisele seatud eesmärki, võib kolmel kontrollitud liikmesriigil olla praeguste kavade kohaselt hea võimalus saavutada 2025. aastaks seatud eesmärgid. Liikmesriigid hindasid komisjoni antud toetust positiivselt, kuid selle järelevalve ei ole peadirektoraatide vahel koordineeritud (punktid 16–34).

80

Kõik liikmesriigid töötasid välja lairibaühenduse strateegiad, kuid mõned neist avaldati ettenähtud tähtajast (2012) hiljem ja kontrollikoja uuritud strateegiates esines puudusi. Strateegiad ei olnud alati kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega: mõned seadsid eesmärke, mis olid ambitsioonikamad kui strateegia „Euroopa 2020“ omad, kuid ükski uuritud liikmesriik ei lisanud oma strateegiasse eesmärgiga 3 (50% kodumajapidamiste liitumine ülikiire lairibaühendusega) seotud riiklikku eesmärki (punktid 36–40). Vastavalt eeltingimustele, mis kehtivad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele perioodil 2014–2020, peavad liikmesriigid koostama riiklikud või piirkondlikud kavad, mis sisaldavad üksikasju kavandatud investeeringute kohta. Komisjon hindas tingimused kõigis kontrollitud liikmesriikides täidetuks, kuid kontrollikoda leidis näite ühe põhielemendi puudumise kohta: Saksamaal puudusid piisava kvaliteediga andmed, mis oleksid üksikasjaliku investeerimiskava aluseks, ehkki kaardistamise andmed on viimastel aastatel paranenud (punkt 41).

81

Liikmesriikide otsuseid lairibaühenduse investeeringute kohta mõjutab nende olemasolev pärandtaristu. Erinevalt Poolast ja Ungarist tähendab telefonisüsteemide pärand Itaalias, Iirimaal ja Poolas hästi väljaarendatud vasepõhist taristut. Itaalia ja Iirimaa kavandasid oma investeeringud eesmärgiga motiveerida pakkujaid minema vaskkaablilt üle kiudoptikale, mis võimaldab tunduvalt suuremat kiirust. Saksamaa seevastu kasutab järjest enam vektortehnoloogiat. Selle eelis on suurema kiiruse võimaldamine vaskkaabli kaudu, kuid erinevalt kiudoptikast ei paku see tulevikukindlat kiirust ja võib piirata konkurentsi (punktid 45–48).

82

Liikmesriikide edukust lairibaühenduse eesmärkide saavutamisel mõjutasid mitmesugused keskkonnategurid. Need on seotud rahastamis-, konkurentsi- ja õiguskeskkonnaga.

83

Läbivaadatud liikmesriikidest ei selgitanud üksnes Saksamaa välja vajaminevat avaliku sektori toetuse summat ehk nn rahastamispuudujääki. Kuigi Saksamaa on teinud eri allikatest kättesaadavaks üle 8 miljardi euro, ei ole selge, kas sellest piisab. Ülejäänud neljast liikmesriigist eraldasid üksnes Ungari ja Itaalia piisavalt riiklikke vahendeid, et saavutada eesmärk 2 – kiire lairibaühendus kõigile kodumajapidamistele. Näiteks Poolas ei olnud kaks riiklikus kavas kindlaksmääratud rahastamisvahendit kasutusel, ning võimalikke uusi rahastamisallikaid ei olnud kindlaks tehtud (punktid 52–57).

84

EIP võib kasutada mitmesuguseid laene ja rahastamisvahendeid, sõltuvalt projektide suurusest ja riskitasemest. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) eesmärk on rahastada riskantsemaid ja mahukamaid projekte. Kontrollikoda uuris 500 miljoni euro suurust laenu, mille EIP sellest fondist ühe lairibaprojekti rahastamiseks andis. Projekt ei keskendunud lairibaühenduse kasutuselevõtmisele valgetel ja hallidel aladel ning oli ERFist juba ligi 400 miljonit eurot toetust saanud. Seega ei vastanud laen eesmärgile rahastada riskantsemaid lairibaühenduse projekte (punktid 58–60).

85

Ungaris, Itaalias ja Poolas kehtestatud õigus- ja konkurentsikeskkond oli asjakohane. Iirimaal võivad riigi reguleeriva asutuse piiratud volitused oma otsuste jõustamiseks vähendada mõjusat konkurentsi, Saksamaal mõjutasid konkurentsikeskkonda aga mitmesugused probleemid. Saksamaad mõjutas ka asjaolu, et operaatorid ei olnud õiguslikult kohustatud täitma kohustusi, mis nad olid eelnevalt oma investeerimiskavade suhtes võtnud, mis võib kaasa tuua lisaviivitusi lairibaühenduse pakkumisel piirkondades, kus konkurents on piiratud. 2013. aastal ajakohastas komisjon lairibaühenduse riigiabi suunised. Sellegipoolest leidis kontrollikoda, et mõned liikmesriigid tõlgendavad suuniseid viisil, mis võib piirata avaliku sektori rahalisi vahendeid, mille nad kättesaadavaks teevad sellistes piirkondades, kus lairibaühenduse kiirus on juba 30 Mbit/s (punktid 63–69).

86

Arvestades liikmesriikidele kättesaadavate rahastamisallikate mitmekesisust ja pikki ajaperioode, on tõhus koordineerimine edukaks lairibaühendusse investeerimiseks keskse tähtsusega. Iirimaal, Itaalias ja Ungaris leidis kontrollikoda, et kooskõlastamine asjakohasel tasemel toetas lairibaühenduse pakkumist ja tagas mastaabisäästu. Saksamaal see nii ei olnud. Poola kulutas programmitöö perioodil 2007–2013 lairibataristule riigi idaosas ligikaudu 240 miljonit eurot. Operaatoritel puudus aga motivatsioon taristut pärast seda kasutada. Auditi ajal (2017. aasta juunis) oli taristust kasutusel vähem kui 1%, ja puudusid tõendid selle kohta, et Poola ametiasutused küsimusega tegeleksid (punktid 76–78).

87

Kontrollikoda esitab soovitusi kolmes valdkonnas: strateegiline planeerimine, regulatiivne keskkond ja konkurentsi edendamine.

Strateegiline planeerimine

1. Komisjon peaks nõudma kõigilt liikmesriikidelt kolme ELi 2020. aasta eesmärgi saavutamise edusammude põhjal nende valdkondade väljatoomist, kus kõnealuseid eesmärke ei pruugita 2020. aastaks saavutada, ja võimaluse korral parandusmeetmete kirjeldamist.

   Soovituse elluviimise tähtaeg: september 2018.

2. Kõik liikmesriigid peaksid osana ettevalmistustest 2020. aastale järgnevaks programmitöö perioodiks välja töötama muudetud kavad, et näidata, kuidas nad kavatsevad asjaomased kõrgetasemelised lairibaühendusele seatud eesmärgid (kas 2025. aastaks seatud gigabitiühiskonna või muud eesmärgid) pärast 2020. aastat täita.

   Soovituse elluviimise tähtaeg: detsember 2019.

3. Komisjon peaks 2020. aastale järgnevaks programmitöö perioodiks välja töötama ühtsed, järjepidevad väljundi- ja tulemusnäitajad, mida liikmesriigid saaksid oma rakenduskavades kasutada ja mis võimaldaksid edusamme asjaomaste kõrgetasemeliste eesmärkidega võrrelda, võttes samal ajal arvesse vajadust näitajate arvu vähendada.

   Soovituse elluviimise tähtaeg: detsember 2019.

Regulatiivne keskkond

1. Kõik liikmesriigid peaksid üle vaatama oma riigi reguleeriva asutuse volitused vastavalt ELi telekommunikatsiooniteenuste muudetud õigusraamistikule, tagamaks, et asutused saavad operaatoritelt oma soovituste täitmist nõuda ja nende suhtes parandusmeetmeid (sh kohustuste mittetäitmise korral karistusi) rakendada.

   Soovituse elluviimise tähtaeg: detsember 2019.

2. Komisjon peaks liikmesriikidele selgitama riigiabi suuniste rakendamist seoses 100 Mbit/s ja gigabitiühiskonna eesmärkidega.

   Soovituse elluviimise tähtaeg: detsember 2018.

Konkurentsi edendamine rahastamise kaudu

1. Komisjon peaks toetama liikmesriike hulgimüügitasandi avatud juurdepääsuvõrkude rajamise edendamiseks valgetel ja hallidel aladel, töötades välja asjakohase õigusraamistiku, juhised ja suunised. Selline võrgustik peaks soodustama asjakohast konkurentsikeskkonda, mille tulemusel paraneb teenuse osutamine kasutajatele.

   Soovituse elluviimise tähtaeg: juuni 2020.

2. Komisjon peaks levitama parimaid tavasid ning avaldama juhiseid ja suuniseid, et ergutada juhtudel, kus see on asjakohane, väikeste projektide koondamist liikmesriikide ametiasutuste poolt, mis võimaldaks mastaabisäästu. See peaks muutma kõnealused projektid majanduslikult elujõulisemaks ja seega lihtsustama juurdepääsu rahastamisele.

   Soovituse elluviimise tähtaeg: detsember 2018.

3. EIP peaks keskendama EFSI ja CEBFi kaudu antava toetuse väikestele ja keskmise suurusega projektidele, mis vastaks eesmärgile toetada riskantsemaid projekte. Lisaks peaksid väljundi- ja tulemusnäitajad projekti lõpetamisel sisaldama asjakohastel juhtudel nende klientide arvu, kellele on ühendus kättesaadav ning kes on võrku ühendatud valgetel ja hallidel aladel, samuti viidet lairibaühenduse saavutatavale kiirusele.

   Soovituse elluviimise tähtaeg: detsember 2018.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Iliana IVANOVA, võttis käesoleva aruande vastu 21. märtsi 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Mõisted ja lühendid

CEF: Euroopa ühendamise rahastu

DG: Peadirektoraat

DG AGRI: Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

DG CNECT: Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat

DG COMP: Konkurentsi peadirektoraat

DG ECFIN: Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat

DG REGIO: Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat

Eeltingimused: Eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumidel põhinevad tingimused, mida peetakse liidu toetuse mõjusaks ja tõhusaks kasutamiseks vajalikeks eeldusteks. Programmitöö perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rakenduskavade ettevalmistamisel peavad liikmesriigid hindama nende tingimuste täitmist. Kui tingimused on täitmata, tuleb koostada tegevuskavad, et tagada nende täitmine 31. detsembriks 2016.

EFSI: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

EL: Euroopa Liit

ERF: Euroopa Regionaalarengu Fond

ESIF: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

Gbit/s: Andmeedastusühik, mis võrdub 1 000 000 000 bitiga sekundis.

Gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärgid: 2016. aasta septembris määratles komisjon teatises, mis käsitleb gigabitiühiskonna loomist aastaks 2025, kolm strateegilist eesmärki, mis täiendavad 2020. aasta digitaalarengu tegevuskavas seatud eesmärke.

Kbit/s: Andmeedastusühik, mis võrdub 1000 bitiga sekundis.

Liitumine: Käesoleva aruande kontekstis on liitumine Euroopa Komisjoni valitud näitaja. Seda määratletakse lairibaühendusega kodumajapidamiste osakaaluna kõigist kodumajapidamistest.

Magistraal: Telekommunikatsioonivõrgu (nagu internet) peamised kiired riistvara- ja ülekandeliinid.

Mbit/s: Andmeedastusühik, mis võrdub 1 000 000 bitiga sekundis.

Strateegia „Euroopa 2020“ lairibaalased eesmärgid: Lairibaühendusega seotud eesmärgid, mis on püstitatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas, mis on üks seitsmest komisjoni poolt 2010. aastal vastu võetud strateegia „Euroopa 2020“ juhtalgatusest. Eesmärgid on järgmised: i) võimaldada 2013. aastaks kõigile eurooplastele lairibaühenduse baasteenus (alates 144 Kbit/s kuni 30 Mbit/s); ii) tagada kõigile eurooplastele 2020. aastaks kiire lairibaühendus (> 30 Mbit/s); iii) tagada, et vähemalt 50% Euroopa kodumajapidamistest liitub 2020. aastaks ülikiire lairibaühendusega (> 100 Mbit/s).

Turgu valitsev ettevõte: Ettevõte, mis enne tegutses monopolina, kuid mis nüüd osutab teenuseid konkurentsi alusel. Paljud turgu valitsevad ettevõtted omavad eeliseid (nt võrgustikud ja kliendid) tänu oma endisele monopoolsele seisundile.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi ühtekuuluvusse, majanduskasvu ja kaasamisse tehtud investeeringute kuluvaldkondade eest vastutav II auditikoda. Auditi ettekandev liige oli auditikoja eesistuja Iliana Ivanova. Teda toetasid kabinetiülem Mihail Stefanov, kabineti atašee James Verity, valdkonnajuht Niels-Erik Brokopp, auditijuht Romuald Kayibanda ning audiitorid Przemyslaw Dowgialo, Alessandra Falcinelli, Anna Fiteni, Agota Marczinko, Ana Popescu, Michael Spang, Lutz Venske ja Angelika Zych.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel. +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDF	ISBN 978-92-872-9795-2	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/53700	QJ-AB-18-008-ET-N
HTML	ISBN 978-92-872-9825-6	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/830581	QJ-AB-18-008-ET-Q

©Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://publications.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.