Euroopa Liit

Mis see on ja kuidas toimib?

Väljaandes antakse ülevaade Euroopa Liidust (EL) ja selle toimimisest.

Esimeses osas selgitatakse lühidalt, mida EL endast kujutab.

Teises osas „Mida Euroopa Liit teeb?“ kirjeldatakse, mida EL võtab enam kui 40 eri valdkonnas ette selleks, et parandada inimeste elu Euroopas ja ka kaugemal.

Kolmandas osas „Kuidas Euroopa Liit teeb otsuseid ja võtab meetmeid?“ kirjeldatakse ELi otsustusprotsessi keskmes olevaid institutsioone ja seda, kuidas nende otsustest saavad teod.

Sinises kirjas olev tekst osutab hüperlinkidele, mis viivad täpsema teabeni käesoleva väljaande HTML- ja PDF-versioonis.

  HTML PDF PRINT
Käesolev väljaanne on saadaval järgmistes vormingutes. HTML PDF General Report Paper General Report

1 Euroopa Liidust lühidalt

Euroopa Liit (EL) on ainulaadne 27 Euroopa riigi majandus- ja poliitiline liit.

Meile täna tuntud ELi juured on mitmes aluslepingus, mis sõlmiti teise maailmasõja järellainetuses. Tuginedes ideele, et üksteisega kauplevad riigid muutuvad majanduslikult vastastikku sõltuvaks ja väldivad seega suurema tõenäosusega konflikte, edendati esimese sammuna majanduskoostööd. Tulemus oli Euroopa Majandusühendus, mis loodi 1958. aastal algse eesmärgiga suurendada majanduskoostööd kuue riigi vahel: Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad.

Hiljem ühines veel 22 riiki (Ühendkuningriik lahkus EList 31. jaanuaril 2020. aastal) ja loodi suur ühtne turg (tuntud ka kui siseturg), mis jätkab arenemist, et saavutada oma täielik potentsiaal.

Liit, mis oli alguses puhtmajanduslik, on arenenud ühenduseks, mis hõlmab paljusid eri poliitikavaldkondi alates kliimast, kesk­konnast ja tervisest kuni välissuhete ja julgeoleku, õiguse ja rändeni.

EL on pakkunud enam kui poole sajandi vältel rahu, stabiilsust ja jõukust, aidanud tõsta elatustaset ning võtnud käibele Euroopa ühisraha euro, mida kasutavad nüüd oma rahana ja millest saavad kasu rohkem kui 340 miljonit ELi kodanikku 19 riigis.

Piirikontrolli kaotamise tulemusena enamiku ELi riikide vahel saavad inimesed reisida vabalt peaaegu kogu Euroopa mandril. Lisaks on märksa lihtsam elada ja töötada mõnes teises Euroopa riigis. Igal ELi kodanikul on õigus ja vabadus valida, millises ELi riigis ta soovib õppida, töötada või pensionipõlve veeta. Iga ELi riik peab kohtlema tööhõive, sotsiaalkindlustuse ja maksustamisega seotud küsimustes ELi kodanikke täpselt samamoodi kui omaenda kodanikke.

ELi majanduse peamine liikumapanev jõud on ühtne turg. See võimaldab kaupadel, teenustel, rahal ja inimestel vabalt liikuda. ELi eesmärk on laiendada seda põhimõtet teistessegi valdkondadesse, nagu energia, teadmised ja kapitaliturud, et kindlustada eurooplastele võimalikult suur kasu ka neist ressurssidest.

EL on jätkuvalt keskendunud ELi tegevust juhtivate institutsioonide läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks muutmisele. Otsused tehakse võimalikult avatult ja lähedal kodanikule. Otse valitud Euroopa Parlamendile on antud laiemad volitused ning liikmesriikide parlamentidel, kes töötavad kõrvuti ELi institutsioonidega, on varasemast suurem roll.

EL juhindub esindusdemokraatia põhimõttest, mis tähendab, et kodanikud on ELi tasandil otse esindatud Euroopa Parlamendis ning liikmesriigid on esindatud Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu Nõukogus.

Euroopa kodanikke julgustatakse panustama liidu demokraatiasse, avaldades arvamust ELi poliitika kohta selle väljatöötamise ajal või esitades soovitusi kehtivate õigusaktide ja poliitikameetmete täiustamiseks. Euroopa kodanikualgatus võimaldab kodanikel rohkem sõna sekka öelda ELi poliitikas, mis mõjutab nende elu. Kodanikud võivad esitada ka kaebusi ja päringuid, mis on seotud ELi õiguse kohaldamisega.

Euroopa Liidu lepingus on sätestatud järgmist: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“

Need väärtused on euroopaliku elulaadi lahutamatu osa. Inimväärikus on põhiõiguste alus; seda tuleb austada ja kaitsta.

Inimõigused on kaitstud ELi põhiõiguste hartaga. Nende õiguste hulka kuulub õigus olla vaba diskrimineerimisest soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuste või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, õigus kaitsta oma isikuandmeid ja õigus saada juurdepääs õigusemõistmisele.

2012. aastal anti ELile rahu, lepitamise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas Nobeli rahupreemia.

ELi kodanikuks olemine tähendab ka poliitilisi õigusi. Igal täiskasvanud ELi kodanikul on õigus kandideerida ja hääletada Euroopa Parlamendi valimistel kas oma elukohariigis või päritoluriigis.

EL tugineb õigusriigi põhimõttele. Kõik, mida EL teeb, põhineb aluslepingutel, milles ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud. Õigust ja õiglust kaitseb sõltumatu kohtusüsteem. ELi riigid on jätnud ELi õigusega seotud küsimuste lõpliku lahendamise Euroopa Liidu Kohtu pädevusse ja Euroopa Liidu Kohtu otsustest peavad kinni pidama kõik.

ELi liikmesriigid ja institutsioonid

ELi tuumiku moodustavad 27 liitu kuuluvat riiki ja nende kodanikud. EL on ainulaadne selle poolest, et kuigi kõik liikmesriigid on iseseisvad riigid, on nad teatava osa oma suveräänsusest ühendanud valdkondades, kus on mõistlik teha koostööd.

Praktikas tähendab see seda, et liikmesriigid delegeerivad osa oma otsustusõigusest enda loodud ühistele institutsioonidele, et otsuseid ühist huvi pakkuvates konkreetsetes küsimustes saaks teha demokraatlikult ELi tasandil.

Euroopa Liidu liikmesriigid aastal 2022


Otsuste tegemisse ELi tasandil on kaasatud mitu institutsiooni, eelkõige

Otsuste tegemisel ja õigusloomes mängivad rolli ka liikmesriikide parlamendid, samuti kaks nõuandvat organit. Need on järgmised: Euroopa Regioonide Komitee, mis koosneb piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajatest, ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, kuhu kuuluvad töövõtjate ja tööandjate organisatsioonide ning sidusrühmade esindajad.

Tavaliselt teeb uue õigusakti ettepaneku komisjon ning selle võtavad vastu parlament ja nõukogu.

Nõuandvad organid (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee) ja liikmesriikide parlamendid osalevad protsessis sellega, et nad esitavad ettepanekute kohta arvamuse, eeskätt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Subsidiaarsus tähendab seda, et kui välja arvata need valdkonnad, kus ELil on ainupädevus, võtab EL meetmeid ainult juhul, kui tegutsemine on ELi tasandil tõhusam kui liikmesriigi tasandil. Proportsionaalsuse põhimõtte alusel peab ELi tegevus piirduma vaid sellega, mis on vajalik ELi aluslepingute eesmärkide saavutamiseks.

Seejärel rakendavad vastuvõetud ELi õigusakte liikmesriigid ja asjaomased ELi institutsioonid. Käesoleva väljaande kolmas osa sisaldab rohkem teavet selle kohta, kuidas EL otsuseid teeb ja kuidas ta neid ellu viib.

ELi aluslepingud

Kogu ELi tegevus tugineb aluslepingutele, mille on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud kõik ELi riigid. Aluslepingutes on sätestatud ELi eesmärgid, eeskirjad ELi institutsioonidele, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel.

Mõnel juhul ei osale ELi poliitikameetme elluviimises kõik liikmesriigid. Näiteks, ehkki euro on kogu ELi ühisraha, hõlmab euroala praegu vaid 19 liikmesriiki – Taani on sellega ühinemisest loobunud ja ülejäänud riigid ei vasta veel ühinemiskriteeriumidele. 22 liikmesriiki kuuluvad Schengeni alasse, mis võimaldab ületada nende liikmesriikide vahelist piiri passivabalt. Viis liikmesriiki on säilitanud oma piirikontrolli.

Edasine tegevus

Toetudes ELi juhtide kokkulepitud strateegilisele tegevuskavale, võttis Ursula von der Leyeni juhitav Euroopa Komisjon detsembris 2019 ametisse asumise järel uue ambitsioonika suuna rohelisema, digitaalsema ja õiglasema ELi saavutamiseks.

Praegu reageerib EL üha keerulisema ja kiiresti muutuva maailma probleemidele kahe ajaloolise maailmasündmuse taustal – 2020. aasta märtsis väljakuulutatud ülemaailmne pandeemia ja Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioon Ukraina vastu veebruaris 2022. Need uued ohud nõuavad kõigilt 27 liikmesriigilt veelgi tihedamat koostööd ja kiiremat tegutsemist kui kunagi varem.

Taastamiskava nimega NextGenerationEU on näiteks muutnud ELi vastupidavamaks COVID-19 ja tulevaste tervishoiualaste hädaolukordade suhtes, tugevdades samal ajal ELi majanduse ja töökohtade vastupanuvõimet. Nende kriisidega tegelemisel on EL olnud kindlalt üksmeelne nii viirusevastases võitluses kui ka solidaarsuses Ukrainaga. Veelgi enam, see ei ole mitte ainult hoidnud, vaid ka kiirendanud julget kurssi rohelise ja digitaalse tuleviku suunas.

EL mitte üksnes ei sõltu oma liikmesriikide solidaarsusest ja koostööst, vaid soovib ka oma kodanikelt panust ja julgustab neid osalema. Hiljutine näide selle kohta on Euroopa tuleviku konverents. Kodanikukeskne algatus, mis käivitati 2021. aasta kevadel ja kestis ühe aasta, tõi kokku sadu tuhandeid inimesi üle kogu ELi, et arutada, mis on neile kui eurooplastele oluline. ELi institutsioonid vaatavad nüüd konverentsi ettepanekud läbi ja vastavad neile.

2 Mida Euroopa Liit teeb?

Käesoleva väljaande teises osas esitatakse kokkuvõte ELi tegevusest poliitikavaldkonnas koos kasulike linkidega lisateabele.

Märts 2022

COVID-19-le reageerimine

COVID-19 pandeemia on toonud kaasa inimliku tragöödia, liikumispiirangud ja majanduskasvu aeglustumise. Elude ja elatusvahendite kaitseks on EL kiiresti tegutsenud ning töötanud välja ühtse rahvatervise- ja majandusprobleemidele reageerimise viisi.

Video:

ELi tegevus

ELi ühtse COVID-19 pandeemiale reageerimise keskmes on solidaarsus. EL kasutab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et aidata liikmesriikidel oma tegevust koordineerida. Ta jagab objektiivset teavet viiruse leviku kohta, teeb jõupingutusi viiruse leviku piiramiseks ning aitab leevendada pandeemiast põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju.

Esimene Euroopa ühine esmaabivahendite reserv – rescEU meditsiinireserv – on aidanud liikmesriike, kellel on puudu vajalikest seadmetest. ELi vaktsiinistrateegia eesmärk on kiirendada COVID-19 vaktsiinide väljatöötamist, tootmist ja levitamist. EL rahastas oma vaktsiinide ostmise strateegia raames osa vaktsiinitootjate esialgsetest kuludest, et kiirendada paljulubavamate vaktsiinide väljatöötamist. Praeguseks on ELis lubatud kasutada viit ohutut ja tõhusat vaktsiini, mis on Euroopa Ravimiametilt saanud pooldava teadusliku soovituse.

Komisjon oli 2021. aasta aprilliks taganud kuni 2,6 miljardit vaktsiinidoosi ja läbirääkimised lisadooside üle jätkuvad. 2021. aasta jaanuaris kutsus komisjon liikmesriike üles kiirendama vaktsineerimist kõikjal ELis. Vaktsiinitarned ELi liikmesriikidesse suurenevad pidevalt ja vaktsineerimine hoogustub. Komisjon teeb koostööd ka tööstusega, et suurendada vaktsiinide tootmise suutlikkust.

On alustatud tööd uute viirustüvede vastaste vaktsiinide kiireks tootmiseks. 2021. aasta veebruaris käivitas komisjon algatuse „HERA Incubator“, et valmistuda probleemseteks COVID-19 variantideks ning toetada nende vastu tõhusate vaktsiinide kiiret väljatöötamist ja tootmist.

ELi eelarvega aastateks 2021–2027 ja taasterahastuga „NextGenerationEU“ tehakse kättesaadavaks 1,8 triljonit eurot, et toetada kriisist kõige enam mõjutada saanud inimesi, ettevõtteid ja piirkondi. Ka TERA (eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu) aitab säilitada töökohti ja toetada perekondi 19 liikmesriigis.

Märtsis 2021 tutvustas komisjon ettepanekut luua ELi digitaalne COVID-tõend, mis hõlbustaks kodanike turvalist vaba liikumist ELis pandeemia ajal.

EL on võtnud kohustuse tagada, et ohutud vaktsiinid jõuaksid maailma kõigisse paikadesse. Komisjon ja ELi liikmesriigid on lubanud eraldada üle 2,2 miljardi euro ülemaailmsele algatusele COVAX, mille eesmärk on tagada õiglane juurdepääs COVID-19 vaktsiinidele. Samuti toetavad nad vaktsineerimiskampaaniaid partnerriikides.

Märts 2022

Tervishoid

Tervishoid on üks Euroopa Liidu põhiprioriteete. ELi tervishoiupoliitikaga täiendatakse liikmesriikide strateegiaid kandmaks hoolt selle eest, et kõik ELis elavad inimesed oleks kaitstud tõsiste piiriüleste terviseohtude eest ja kõigil oleks juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele.

Kuigi tervishoiuteenuste korraldamine on liikmesriikide ülesanne, täiendab EL liikmesriikide poliitikat, et saavutada ühised eesmärgid. ELi tervishoiupoliitikas keskendutakse tõsiste ELi-üleste terviseohtude kõrvaldamisele, haiguste ennetamisele ning selle tagamisele, et kõigil oleks võrdne võimalus olla terve ja pääseda ligi kvaliteetsele tervishoiuteenusele. Koostöö võimaldab ressursside koondamise teel saavutada mastaabisäästu.

Video:

ELi tegevus

ELi eesmärk on tagada ELis tulemuslikud, kättesaadavad ja paindlikud tervishoiusüsteemid. ELi tegevus hõlmab vaktsineerimist (sealhulgas COVID-19 vastu), võitlust antimikroobikumiresistentsuse vastu ning pandeemiliste ja muude nakkushaiguste ennetamist ja piiramist.

ELi roll valmistumisel tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks ja nendele ohtudele reageerimisel on oluline, et kaitsta inimesi Euroopas. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kutsus üles tugevdama Euroopa terviseliitu, et teha koostööd tervisekriiside lahendamisel ning võitluses vähktõve ja ravimite nappusega.

Vähktõbi on Euroopas üks peamisi surmapõhjuseid ning põhjustab ka suurt kulu tervishoiusüsteemidele. EL toetab Euroopa vähktõvevastase võitluse kava kaudu vähktõve ennetamist, avastamist, varajast diagnoosimist ja ravi ning samuti vähipatsientide ja vähktõvest jagusaanute elukvaliteedi parandamist. EL võitleb tubakaalaste õigusaktide kaudu aktiivselt suitsetamise vastu ning edendab tervislikke eluviise.

Euroopa ravimistrateegia eesmärk on parandada soodsa hinnaga ravimite kättesaadavust patsientide, sealhulgas harvikhaigusi põdevate patsientide jaoks. Strateegiaga toetatakse ka innovatsiooni ja tarneahelate mitmekesistamist, et tugevdada kriisiks valmistumist.

ELi tervishoiupoliitika rahastamise põhivahend on 5,1 miljardi euro suurune programm „EL tervise heaks“. Sellest rahastatakse meetmeid, mis toetavad haiguste ennetamist ning Euroopa tervishoiusüsteemide valmisolekut ja vastupidavust. Peale selle investeeritakse programmi „Euroopa horisont“ raames 5,4 miljardit eurot tervisega seotud teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuses hinnatakse tekkivaid ohte, et ELi ja liikmesriikide tervishoiuasutused saaksid neile kiiresti reageerida. Selleks et tagada patsientidele parim ravi, peavad kõik ravimid enne ELis turule tulekut saama heakskiidu liikmesriigi või ELi (Euroopa Ravimiamet) tasandil.

Euroopa ravikindlustuskaart aitab reisijatel saada ravi, kui nad haigestuvad mõne teise liikmesriigi külastamise ajal, ning piiriüleseid tervishoiuteenuseid käsitlevates ELi õigusaktides on sätestatud õigused, mis on kodanikel siis, kui nad ületavad piiri plaanilise ravi saamiseks. Euroopa tugivõrgustike kaudu jõuavad harvik- või komplekshaigusega patsientideni parimad eksperditeadmised, ilma et neil tuleks lahkuda selleks oma kodumaalt.

Märts 2022

Euroopa roheline kokkulepe

Euroopa roheline kokkulepe on ELi tegevuskava Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks muutmiseks. See on majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on luua 2050. aastaks nüüdisaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline Euroopa majandus, kus ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ning kus kedagi ei jäeta kõrvale.

Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine ohustavad Euroopat ja maailma. Maa atmosfäär soojeneb ja kliima muutub.

Keskkonnakaitse ja majanduskasv võivad käia käsikäes. Ajavahemikus 1990–2019 vähendas EL oma kasvuhoonegaaside heidet 24% võrra, samal ajal majandus kasvas aga ligikaudu 60%.

Video:

ELi tegevus

Euroopa rohelises kokkuleppes kirjeldatakse, kuidas muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Eesmärgi saavutamine nõuab puhta ringmajanduse loomist, bioloogilise mitmekesisuse taastamist ja saaste vähendamist. See eeldab meetmeid kõigis majandussektorites, sealhulgas:

  • investeeringuid keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse,
  • toetust tööstussektorile eesmärgiga muuta see innovaatiliseks,
  • puhtamaid, odavamaid ja tervislikumaid era- ja ühistranspordi vorme,
  • energiasektori süsinikuheite vähendamist,
  • hoonete energiatõhusamaks muutmist,
  • koostööd rahvusvaheliste partneritega üleilmsete keskkonnastandardite parandamiseks.

EL on võtnud kohustuse saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja on seadnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Need eesmärgid kinnistatakse esimeses Euroopa kliimaseaduses, mis tagab, et kõik ELi poliitikavaldkonnad aitavad neid saavutada.

See nõuab nii ELilt kui ka liikmesriikide avalikult ja erasektorilt märkimisväärseid investeeringuid. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava abil kaasatakse vähemalt 1 triljoni euro väärtuses kestlikke investeeringuid ning õiglase ülemineku mehhanism tagab, et ükski piirkond ei jää kõrvale. See fond pakub vähemalt 55 miljardi euro ulatuses sihtotstarbelist abi piirkondadele, mida meetmed enim mõjutavad. Kliimameetmed on lõimitud kõikidesse ELi peamistesse rahastamiskavadesse ja vähemalt 30% eelarvest aastateks 2021–2027 kulutatakse kliimaga seotud algatustele.

Rohelist kokkulepet toetab ulatuslik eesmärk peatada ja pöörata tagasi elurikkuse kadu, muutes meie toidusüsteeme, metsa-, maa-, vee- ja merekasutust ning energia-, linna- ja tööstussüsteeme. Uus ELi tööstusstrateegia aitab Euroopa tööstusel juhtida kaksiküleminekut kliimaneutraalsusele ja juhtrollile digivaldkonnas. Digitehnoloogial on oluline osa ELi 2050. aasta kliimaeesmärgi saavutamises, see aitab optimeerida energiakasutust paljudes sektorites, sealhulgas põllumajanduses, transpordis ja tootmises.

Kliimamuutused ja elurikkuse kadu on ülemaailmsed ohud ning EL jätkab rahvusvaheliste jõupingutuste juhtimist, et edendada kaugeleulatuva keskkonna-, kliima- ja energiapoliitika rakendamist kogu maailmas.

Märts 2022

Kliimameetmed

EL teeb tööd selle nimel, et saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Euroopa roheline kokkulepe annab võimaluse selle eesmärgi saavutamiseks. Me peame vähendama kasvuhoonegaaside heidet, investeerima keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse ja kaitsma looduskeskkonda ning samal ajal võitlema kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega.

EL võtab meetmeid reageerimaks muutustele Maa kliimas, eelkõige ülemaailmsele temperatuuritõusule, mis on tingitud inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaaside heite suurenemisest. Keskmise temperatuuri tõusul on palju tagajärgi, sealhulgas sagedasemad äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu üleujutused, põuad ja tormid. Peale selle, et sellised ilmastikunähtused kujutavad otsest ohtu inimestele, võivad nad ka ohtu seada toiduainete tootmise ja tekitada veepuuduse, mis võib omakorda kaasa tuua nälja, konfliktid ja rände.

Video:

ELi tegevus

EL juhib ülemaailmset võitlust kliimamuutuste vastu. Ta teeb aktiivselt koostööd teiste riikide ja piirkondadega, et saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid hoida globaalne soojenemine tunduvalt alla 2 °C võrreldes industrialiseerimiseelse ajajärgu tasemega. Temperatuuri tõusu piiriks on seatud 1,5 °C.

EL on võtnud kohustuse saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja on seadnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Need eesmärgid kinnistatakse esimeses Euroopa kliimaseaduses. Euroopa rohelise kokkuleppe kohased ulatuslikud meetmed võimaldavad Euroopa kodanikel ja ettevõtjatel rohelisele majandusele üleminekust kasu saada ning kõrvale ei jäeta sellest kedagi.

Üleminek eeldab kõigi majanduse ja ühiskonna osade kaasamist. Üksikisikud ja kogukonnad saavad anda oma panuse Euroopa kliimapakti kaudu, milles kutsutakse kõiki üles osalema keskkonnasäästlikuma Euroopa ülesehitamisel.

ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiaga edendatakse selliseid meetmeid nagu üleujutustõkete rajamine, põuda taluvate põllukultuuride aretamine ja ehituseeskirjade muutmine ning toetatakse rahvusvahelisi meetmeid kliimamuutuste suhtes vastupanuvõime suurendamiseks.

Kliimamuutuste tähelepanuta jätmine võib minna ELile ja ülejäänud maailmale kalliks maksma. Samas annab üha suurenev nõudlus keskkonnahoidliku tehnoloogia järele võimaluse teha uuendusi, ajakohastada tööstust ning luua keskkonnahoidlikke töökohti ja keskkonnahoidlikku majanduskasvu. Euroopa roheline kokkulepe on majanduskasvu strateegia, mille kaudu neid võimalusi rakendatakse. Kliimameetmed on lõimitud kõikidesse ELi peamistesse rahastamiskavadesse ja vähemalt 30% eelarvest aastateks 2021–2027 kulutatakse kliimaga seotud algatustele.

ELil on olemas laiaulatuslik meetmete kogum, et vähendada heidet kõigis majandussektorites. ELi heitkogustega kauplemise süsteem aitab kulutõhusalt vähendada Euroopa tööstuse, elektrijaamade ja lennuliikluse heidet. ELi liikmesriigid on kokku leppinud ka riiklikes eesmärkides, et vähendada heidet teistes sektorites, nagu transport, ehitus ja põllumajandus.

Märts 2022

Keskkond

ELil on maailma rangeimad keskkonnastandardid, mis kaitsevad loodust ja inimeste elukvaliteeti, toetavad üleminekut rohelisele majandusele ning tagavad loodusvarade vastutustundliku kasutamise.

Vaatamata sellele seisame praegu silmitsi suurte ülemaailmsete probleemidega, nagu kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ressursside nappus. Nende probleemide lahendamisega tuleb tegeleda kohe ja see eeldab meie ühiskonna, eluviisi ning tootmisviiside ja tarbimisharjumuste põhjalikku ja kiiret ümberkujundamist. ELi taastumine COVID-19 pandeemiast peab olema loodussõbralik, see peab muutma Euroopa vastupanuvõimelisemaks ning olema kõigi jaoks õiglane ja kaasav.

ELi keskkonnapoliitikal on oluline roll Euroopa rohelise kokkuleppe toetamisel, kiirendades üleminekut kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja taastavale majandusele, millega saab planeet tagasi rohkem, kui tarbitakse.

Video:

ELi tegevus

ELi eesmärk on vähendada kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega seotud keskkonnamõju. Ringmajandusele üleminek, mille puhul toodete ja materjalide väärtus püsib võimalikult kaua ning jäätmete ja ressursside kasutamine on minimeeritud, on väga oluline selleks, et saaksime aastaks 2050 saavutada ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi ja peatada elurikkuse vähenemise.

Uue ringmajanduse tegevuskava (mis on üks rohelise kokkuleppe peamistest alustaladest) eesmärk on muuta kestlikud tooted ELis normiks. See keskendub kõige suurema potentsiaaliga valdkondadele, nagu elektroonika, akud ja sõidukid, tekstiil, ehitus ja toit. Tegevuskava alla kuuluva plastistrateegia eesmärk on muuta kõik plastpakendid ELis 2030. aastaks korduskasutatavaks või ringlussevõetavaks, samal ajal kui uued eeskirjad käsitlevad ühekordselt kasutatavaid plasttooteid.

EL peab kaitsma loodusvarasid ning lõpetama ohustatud liikide ja elupaikade seisundi halvenemise. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia kohaselt laiendatakse muu hulgas maismaa- ja merekaitsealasid, istutatakse miljardeid puid ning soodustatakse säästvaid põllumajandustavasid. See tugineb kogu ELis kaitstud looduslikku ala hõlmavale olemasolevale võrgustikule Natura 2000, kus on lubatud säästev inimtegevus, mis ei ohusta haruldasi ja haavatavaid liike ega elupaiku.

Selleks et kaitsta inimesi keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest, on ELi eesmärk tagada puhas joogivesi ja suplusvesi, parandada õhu kvaliteeti, vähendada müra ning kahandada või kaotada kahjulike kemikaalide mõju.

ELil on ka juhtiv roll rahvusvahelistes jõupingutustes, mida tehakse kestliku arengu soodustamiseks. Keskkonnaprobleemid ei peatu riigipiiridel. Kogu maailmas tuleb teha rohkem selleks, et tagada õhu ning ookeanide ja muude veevarude hoidmine puhtana, maa ja ökosüsteemide säästlik kasutamine ning kliimamuutuste hoidmine tasemel, millega on võimalik toime tulla. Keskkonnastandardeid järgitakse ka ELi kaubanduslepingutes, mida sõlmitakse teiste riikidega.

Märts 2022

Energeetika

ELi energiapoliitika eesmärk on tagada kindel, konkurentsivõimeline ja taskukohane energiavarustus ning täita samas meie kliimaeesmärke.

Euroopa seisab silmitsi mitme suure energiaprobleemiga. Lisaks eesmärgile tagada kõigile kindel ja mõistliku hinnaga energiavarustus peab EL minema fossiilkütusepõhiselt majanduselt üle puhtamale CO2-neutraalsele süsteemile.

Selle ülemineku võimaldamiseks peab EL suurendama energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist, olema innovaatiline ja võtma kasutusele uued tehnoloogialahendused, parandama piiriüleseid energiaühendusi ja vähendama sõltuvust energia impordist.

Video:

ELi tegevus

Iga liikmesriik määrab ise kindlaks oma energiaallikate jaotuse, kuid eeskirjade kooskõlastamine ELi tasandil võimaldab täita ühiseid poliitilisi eesmärke.

Kliima ja energia on omavahel lahutamatult seotud. 75% ELi kasvuhoonegaaside heitest tuleb energiasektorist. Selleks et saavutada eesmärk saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, soovib EL oma energiasüsteemi täielikult ümber kujundada.

Seda muutust aitab ellu viia energialiit, mille abil parandatakse koostoimet muude poliitikavaldkondadega, nagu transport, teadusuuringud ja innovatsioon, digiteerimine, ringmajandus ja jätkusuutlik rahastamine.

Õigusaktide pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ aitab kiirendada üleminekut puhtale energiale ja täita ELi Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustusi.

Üks peamisi Euroopa rohelise kokkuleppe elemente on üleminek taastuvenergiale energiasektori süsinikuheite vähendamiseks. Üks suurima potentsiaaliga tehnoloogiaid on avamere taastuvenergia. Lisaks sellele suurendab EL energiatõhusust ka miljonite hoonete renoveerimisega Euroopas ning ökodisaini ja energiamärgistuse kasutuselevõtuga.

Kavandatud ELi energiasüsteemide lõimimise strateegia ja vesinikustrateegia sillutavad teed täielikult süsinikuheitevaba ning tõhusama, paindlikuma ja paremini ühendatud energiasektori poole. Lisaks uurib komisjon uusi võimalusi, nagu gaasisektori CO2 heite vähendamine näiteks metaaniheite vähendamise kaudu.

Nende ülesannetega tegelemine ELi tasandil annab samuti uusi võimalusi majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, teadusuuringuteks ning energiaturu konkurentsivõime ja säästlikkuse suurendamiseks. Kasu peaks olema märkimisväärne ka tarbijate jaoks, kes saavad õiguse vahetada energiatarnijat, mis toob kokkuvõttes leibkondadele väiksemad elektriarved ja vähendab õhusaastet. Lisaks aitavad ELil oma eesmärke saavutada järgmised poliitikavahendid ja meetmed:

Märts 2022

Transport ja reisimine

ELi transpordipoliitika aitab hoida majandust dünaamilisena, arendades reisimist kiiremaks ja ohutumaks muutvat nüüdisaegset taristut ning toetades samas säästvaid ja digitaalseid lahendusi.

Euroopa vajab tõhusaid transpordiühendusi, et edendada ettevõtlust, majanduskasvu ja tööhõivet turismi ja vaba aja veetmise eesmärgil ning hoida inimesi ühenduses. Transport annab olulise panuse majandusse, pakkudes otseselt tööd ligikaudu 10 miljonile inimesele. ELi transpordipoliitika keskendub kriisikindla ühtse Euroopa ala loomisele, kus on puhtam ja keskkonnahoidlikum transport ning aus konkurents.

Platvorm Re-open EU pakub praktilist teavet COVID-19 ning riiklike koroonaviirusega seonduvate ohutus- ja reisimeetmete kohta, nagu karantiini- ja testimisnõuded liikmesriikides.

Video:

ELi tegevus

Tänu ELile on viimase 20 aasta jooksul tehtud märkimisväärseid edusamme Euroopa transpordisektoris, kus taevas, mered ja maanteed on muutunud ohutumaks, transporditöötajatel on paremad töötingimused, saadaval on rohkem ja odavamaid liikumisvõimalusi ning tehtud on kiireid edusamme puhtamate ja digitaalsete lahenduste suunas.

Transport moodustab veerandi ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest ning Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on vähendada neid 2050. aastaks 90%. Selleks et saavutada säästvam ja arukam liikuvus, tuleb pakkuda taskukohasemaid, kättesaadavamaid, tervislikumaid ja puhtamaid alternatiive. Peamine eesmärk on edendada keskkonnasõbralike sõidukite ja alternatiivkütuste kasutuselevõttu ning tugevdada säästvate transpordiliikide, näiteks raudteetranspordi rolli. 2021. aastal tõi Euroopa raudteeaasta tähelepanu keskpunkti kasu, mida raudtee kui säästev, arukas ja turvaline transpordivahend endaga kaasa toob.

Tõhususe suurendamine on otsustava tähtsusega. Digitehnoloogia, mis võimaldab automatiseeritud liikuvust ja arukaid liikluskorraldussüsteeme, aitab näiteks tõhusust suurendada, muutes samal ajal transpordi puhtamaks.

ELi transporditaristu poliitika eesmärk on ühendada kogu Euroopa, seda rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust ja selle eelarve on üle 25,8 miljardi euro. Poliitika hõlmab riiklike transpordivõrkude vaheliste lõhede ületamist ja piiriülestesse ühendustesse tehtavate investeeringute toetamist. Samuti seatakse selles prioriteediks keskkonnahoidlik transport, nt raudtee, ja alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite taristu väljaarendamine.

Transport on ühtse turu selgroog, säilitades ELi majanduse liikumise. Euroopa ühtse lennundusturu ülesehitamine ja ühtse Euroopa taeva algatuse edasiarendamine muudavad lennud endiselt lihtsamaks ja odavamaks. Litsentsitud raudtee-ettevõtjad saavad nüüd pakkuda oma teenuseid kõikjal ELis ja laevandusettevõtjad võivad tegutseda rohkemates riikides.

Väga oluline on turvalisus ja julgeolek. Kuigi edusamme on tehtud õiges suunas, kaotas liiklusõnnetustes 2020. aastal elu ikkagi ligikaudu 18 800 inimest. Seepärast teeb EL aktiivselt tööd liiklusohutuse parandamiseks. ELi transpordipoliitika aitab reisijaid ka muul viisil: lennuki, rongi, laeva ja bussiga ELis reisivatel inimestel on reisi hilinemise või tühistamise korral õigused.

Märts 2022

Toit ja põllumajandus

Ühise põllumajanduspoliitikaga tagatakse 447 miljoni ELi tarbija stabiilne varustamine toiduga, mis on toodetud säästvalt ja mille hind on taskukohane. Samuti aitab see võidelda kliimamuutustega, majandada meie loodusvarasid ning toetada töökohtade loomist ja majanduskasvu maapiirkondades.

Ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) kohaldatakse kõigis ELi riikides ja seda rahastatakse ELi eelarvest. See toetab ELi eluliselt tähtsat toidu- ja põllumajandussektorit, mis annab tööd ligi 40 miljonile inimesele.

Sellised kriisid nagu kliimamuutused ja COVID-19 pandeemia tuletavad meelde, et meie toidusüsteem on ohus ja peab muutuma vastupidavamaks. Tervislikum ja kestlikum ELi toidusüsteem on Euroopa rohelise kokkuleppe nurgakivi.

Video:

ELi tegevus

ÜPP raames antakse toetust järgmiste meetmete kaudu.

  • Otsetoetused, millega suurendatakse põllumajandustootjate sissetulekut. Need kompenseerivad põllumajandustootmisega seotud riske ja ebakindlust ning neid jaotatakse tingimusel, et järgitakse rangeid toiduohutus-, keskkonna- ja loomatervise- ning loomade heaolu eeskirju.
  • Turumeetmed keeruliste olukordadega toimetulekuks, milleks on näiteks nõudluse järsk vähenemine terviseohu tõttu või ajutisest ülepakkumisest tingitud hinnalangus.
  • Maaelu arengu programmid (mida kaasrahastavad ELi riigid), mis edendavad innovatsiooni ja konkurentsivõimet, et muuta maapiirkonnad atraktiivseteks elu- ja töökohtadeks.

2019. aastal toetas EL põllumajandustootjaid 57,98 miljardi euroga, kusjuures sissetulekutoetus moodustas peaaegu kolm neljandikku kogusummast.

Ettepanekutega tulevase ühise põllumajanduspoliitika kohta püütakse nihutada rõhuasetus eeskirjadelt ja nende järgimiselt tulemuslikkusele ja tulemustele. Nende eesmärk on edendada jätkusuutlikku ja konkurentsivõimelist põllumajandussektorit, mis võib aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Põllumajandustootjatel, põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtjatel, metsandusettevõtjatel ja maakogukondadel on paljudes küsimustes täita oluline roll. Üks nendest on strateegia „Talust taldrikule“, mille raames püütakse kaitsta keskkonda kestliku toidutootmise ja tarbimise abil. Strateegia eesmärk on edendada tervislikku toitu kõigi jaoks ning vältida toidu kadu ja raiskamist, tagades samal ajal põllumajandustootjatele nende elatusvahendid. Tulevane ÜPP on tihedalt seotud ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ja seda hakatakse rakendama alates 1. jaanuarist 2023, kui Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu saavutavad selles osas lõpliku kokkuleppe.

ELi üldiste toidualaste õigusnormidega püütakse kaitsta inimeste tervist ja tarbijate huve ning kantakse hoolt selle eest, et ühtne turg toimiks tõhusalt. Euroopa Toiduohutusamet annab nõu toiduküsimustes, et kaitsta inimesi, loomi, taimi ja keskkonda. Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem aitab tagada, et riiulitelt eemaldatakse toit, mis ei vasta Euroopa eeskirjadele. Kui esineb olulisi loomahaiguste või toidumürgistuse puhanguid, saavad ELi ametiasutused jälgida toiduainete liikumist süsteemi TRACES kaudu.

Märts 2022

Ookeanid ja kalandus

Meie ookeanid toodavad suurema osa hapnikust, mida me hingame, reguleerivad meie ilma ja kliimat ning on koduks enamiku planeedi liikide jaoks. Need on ka Euroopa majanduse olulised edasiviijad, pakkudes meile toitu, töökohti, transporti ja vaba aja veetmise võimalusi. EL teeb tööd selle nimel, et kaitsta meie meresid ja ookeane ning tagada, et need jäävad tulevaste põlvkondade jaoks nii keskkonna kui ka majanduse seisukohast kestlikuks.

ELi tegevus

ELi sinise majanduse seisund on hea: selle käive oli 2018. aastal 650 miljardit eurot ja see andis tööd ligi 4,5 miljonile inimesele. ELi säästva sinise majanduse strateegia eesmärk on kasutada ära jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali mere- ja merendussektoris tervikuna.

Video:

Tänu teadusuuringutele ja innovatsioonile on mered ja ookeanid taastuvenergia, mineraalide ja ravimite allikas. ELil on ainulaadne võimalus arendada avamere taastuvenergiat tänu oma merepiirkondade rohkusele ja mitmekesisusele ning uute rajatiste kulude pidevale vähenemisele. Ettepanekud selle potentsiaali maksimeerimiseks aitavad ELil saavutada oma eesmärki jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.

Neid uusi võimalusi edendades on ELil oluline roll ka merede vastutustundliku ja säästva kasutamise edendamisel nii Euroopas kui ka kogu maailmas.

ELi ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et kalapüük ja vesiviljelus (kalakasvatus kontrollitud tingimustes) oleksid keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikud. Selle eesmärk on edendada dünaamilist ja jätkusuutlikku kalandust, säilitada kalavarusid ja kaitsta merekeskkonda, tagades samal ajal kalurikogukondadele rahuldava elatustaseme. Ühine kalanduspoliitika sisaldab eeskirjade kogumit Euroopa kalalaevastike haldamiseks ja kalavarude säilitamiseks. Ülepüügi vältimiseks on ELi liikmesriikidele kehtestatud kvoodid, millega piiratakse iga liigi püügimahtu, ning lossimiskohustusega välditakse soovimatute kalade raiskamist vette tagasi laskmise kaudu.

EL on kehtestanud kaitsealad, et kaitsta mere ökosüsteeme ja nende elurikkust ning teenuseid, mida need pakuvad, ning on seadnud eesmärgiks kaitsta 2030. aastaks vähemalt 30% ELi meredest. Lisaks vähendavad mereprügiga võitlemist käsitlevad ELi eeskirjad kümne Euroopa randades ja meredes kõige sagedamini leiduva ühekordselt kasutatava plasttoote ning kaotatud ja mahajäetud kalapüügivahendite negatiivset mõju.

ELi ühist kalandus- ja merenduspoliitikat rahastatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist. Kuni selle lõpliku heakskiitmiseni eraldatakse sellest fondist sektori säästvaks arenguks üle 6,1 miljardi euro (2021–2027), keskendudes eelkõige väikesemahulise rannapüügi toetamisele.

Märts 2022

Majandus, rahandus ja euro

Majandus- ja rahaliit on aluseks stabiilsusele, töökohtade loomisele ja majanduskasvule kogu ELis.

Majandus- ja rahaliidus ühendab ELi riikide majandusi ühiselt koordineeritud majandus- ja eelarvepoliitika, finantsasutuste ühtlustatud eeskirjad, ühine rahapoliitika ja ühisraha euro. See on võimas vahend töökohtade, majanduskasvu, sotsiaalse õigluse ja finantsstabiilsuse tagamiseks. Kuigi viimastel aastatel on majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks tehtud olulisi institutsioonilisi reforme, on see töö veel pooleli.

Video:

ELi tegevus

ELi majandus- ja rahanduspoliitika eesmärk on:

  • luua töökohti ja suurendada investeeringuid;
  • edendada majanduslikku stabiilsust;
  • tõhustada majandus- ja rahaliidu toimimist;
  • reguleerida finantseerimisasutusi ja keerukaid finantstooteid;
  • säilitada finantsstabiilsus ja kaitsta maksumaksjaid finantskriiside ajal;
  • tugevdada euro rahvusvahelist positsiooni.

Kuigi majandus- ja rahaliitu kuuluvad kõik 27 liikmesriiki, on paljud neist koostööd veelgi tihendanud ja võtnud oma vääringuna kasutusele euro. Koos moodustavad need riigid euroala. Praegu kasutab eurot üle 340 miljoni inimese 19 liikmesriigis. Euro paberraha ja mündid on käegakatsutav märk vabadusest, mugavusest ja võimalustest, mida EL pakub.

Pärast 2008. aasta finantskriisi võttis EL meetmeid, et kõrvaldada mõned majandus- ja rahaliidus ilmnenud institutsioonilised puudused ning muuta finantssektor turvalisemaks. EL on tugevdanud majanduse juhtimist, kavandanud euroala finantsstabiilsuse tagamise süsteemi, aidanud korrastada liikmesriikide rahandust ja edendanud investeeringute soodustamiseks vajalikke reforme. Peale selle on EL kehtestanud ühtlustatud eeskirjad, et suurendada ELi finantseerimisasutuste vastupanuvõimet ja tugevdada järelevalvet euroala pankade üle.

Tugevale vundamendile rajatud majandus- ja rahaliit on aidanud liikmesriikidel toime tulla COVID-19 pandeemia enneolematute majanduslike ja ühiskondlike tagajärgedega. Pandeemia tõi teravalt esile vajaduse reageerida kriisidele kiiresti, otsustavalt ja koordineeritult. Kriisist ülesaamiseks lubas EL liikmesriikidel tavapärastest eelarvereeglitest kõrvale kalduda, käivitas 100 miljardi euro suuruse algatuse TERA töökohtade ja töötajate kaitseks ning lõi programmi „NextGenerationEU“ raames 723,8 miljardi euro (jooksevhindades) suuruse taaste- ja vastupidavusrahastu. Rahastu vahendeid kasutatakse liikmesriikide koostatud taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate investeeringute ja reformide rahastamiseks. Need meetmed toetavad rohe- ja digipööret, aidates samal ajal ELi riikidel pandeemiast tugevamana välja tulla.

Märts 2022

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

EL aitab luua kõikjal Euroopas rohkem ja paremaid töökohti ning on võtnud eesmärgiks tagada kõigi jaoks õiglased sotsiaalsed standardid, muu hulgas 2021.–2027. aastaks vastu võetud 99,3 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu.

Vastutus tööhõivepoliitika ja sotsiaalküsimuste eest on ELi ja liikmesriikide vahel ära jagatud. Komisjoni peamiste prioriteetide hulgas on töökohad, majanduskasv ja investeeringud, mida toetatakse taasterahastust „NextGenerationEU“, mis on ELi taastekava COVID-19 pandeemiast põhjustatud sotsiaal- ja majandusprobleemide lahendamiseks.

ELi tegevus

ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika on kavandatud eesmärgiga

EL pakub ja koordineerib rahalist toetust, millega aidatakse liikmesriikidel investeerida valdkondadesse, nagu lastehoid, tervishoid, koolitus, kättesaadav taristu ja abi töö leidmisel. Euroopa Sotsiaalfond+ aitab miljonitel inimestel omandada uusi, eelkõige rohe- ja digipöördeks vajalikke oskusi, ning leida paremaid töökohti. Noortegarantii aitab tagada, et kõik alla 30-aastased inimesed saaksid nelja kuu jooksul pärast koolihariduse süsteemist lahkumist või töötuks jäämist kvaliteetse ja konkreetse töö-, õpipoisiõppe-, praktika- või haridustee jätkamise pakkumise. Uue algatuse ALMA (ingl k aim, learn, master, achieve – eesmärk, õpingud, oskused, edu) eesmärk on aidata ebasoodsas olukorras olevaid noori, kes on isiklikel või struktuursetel põhjustel haavatavad seoses oma võimalustega pääseda tööle või saada koolitust.

Euroopa oskuste tegevuskava eesmärk on aidata üksikisikutel ja ettevõtjatel arendada rohkem ja paremaid oskusi ning sellega seatakse suuri sihte 2025. aastaks.

Euroopa sotsiaalõiguste sambas on sätestatud põhimõtted ja õigused tööturul võrdsete võimaluste, õiglaste töötingimuste ja sotsiaalkaitse valdkonnas. Tegevuskavas, mille eesmärk on need põhimõtted ellu viia, sõnastatakse peamised tööhõive, koolituse ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks.

ELi eeskirjadega sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta ei asendata liikmesriikide süsteeme, vaid kaitstakse inimeste sotsiaalkindlustusalaseid õigusi liikumisel ELis (ning Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis). Euroopa Tööjõuameti ülesanne on tagada, et tööjõu liikuvust käsitlevaid liidu õigusnorme täidetaks õiglaselt, lihtsalt ja tõhusalt. Euroopa tööalase liikuvuse portaal EURES aitab kokku viia tööotsijaid ja tööd pakkuvaid ettevõtteid ning Europassi teenus on inimestele abiks CV koostamisel.

Märts 2022

Töökohad, majanduskasv ja investeeringud

ELi eesmärgiks on luua atraktiivsem investeerimiskeskkond, mis hoogustaks majanduskasvu ja aitaks luua uusi töökohti. Selleks tuleb kõrvaldada investeerimistõkked ja tagada, et ELi kodanikud omandaksid tuleviku töökohtade jaoks vajalikud oskused.

ELil tuleb pista rinda COVID-19 pandeemia tagajärgedega, pöörates samal ajal tähelepanu sellele, kuidas aidata ELi kodanikel edukalt toime tulla rohe- ja digipöördega. EL püüab tagada, et majanduse ümberkujundamine oleks õiglane ja kaasav, nii et iga kodanik saaks osa digi- ja rohepöörde tulemustest ning kedagi ei jäetaks kõrvale.

ELi tegevus

ELi taastekava olulise osa moodustab programm „InvestEU“, mis võimaldab tegeleda COVID-19 pandeemia tagajärgedega ja liikuda ELi pikaajaliste prioriteetide täitmise poole. Selle eeskujuks on Euroopa investeerimiskava, millega õnnestus aastatel 2015–2020 koguda üle 500 miljardi euro, aidates kõrvaldada 2007. ja 2008. aasta finantskriisi tekitatud investeeringute puudujääki. Investeeringute taastumise hoogustamiseks antakse koos programmiga „InvestEU“ ELi eelarvetagatis, mis aitab ELi ettevõtjatel vajalikku rahastust hankida. Programmi eesmärk on kaasata aastatel 2021–2027 lisainvesteeringuid vähemalt 372 miljardi euro ulatuses. Programm keskendub neljale peamisele poliitikavaldkonnale:

  • kestlik taristu,
  • teadusuuringud, innovatsioon ja digipööre,
  • väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad,
  • sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused.

Programmi raames tegutseb ühtse kontaktpunktina InvestEU nõustamiskeskus, mis aitab kogu ELis investeerimisprojekte valida, ette valmistada ja arendada.

Kiire üleminek kliimaneutraalsele ja digitaalsele majandusele muudab seda, kuidas me töötame. Nende küsimustega tegelemiseks on Euroopa oskuste tegevuskavas püstitatud eesmärgid, mis tuleb saavutada 2025. aastaks. Nendega viiakse ellu Euroopa sotsiaalõiguste samba õiglase ja kaasava tööturu loomise peamised põhimõtted. Kodanike igapäevaelu muudavad vast kõige rohkem 2030. aastaks seatud tööhõive, koolituse ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse peamised eesmärgid.

Piirkondlikku ja sotsiaalset ebavõrdsust aitavad leevendada õiglase ülemineku mehhanism, taaste- ja vastupidavusrahastu ning edaspidi ka kavandatav kliimameetmete sotsiaalfond. Komisjon on võtnud töösse meetmete ja lahenduste väljatöötamise Euroopa demograafiliste probleemide lahendamiseks, et toetada kõige enam mõjutatud inimesi, piirkondi ja kogukondi.

Märts 2022

Piirkonnad

Regionaalpoliitika on suunatud kõigile ELi piirkondadele ja linnadele, et toetada töökohtade loomist, ettevõtjate konkurentsivõimet, majanduskasvu ja kestlikku arengut ning parandada kodanike elukvaliteeti.

Riia ja Wrocławi lennujaama ajakohastamine; linnaliikuvuse parandamine Ateenas, Sofias ja Cluj-Napocas; Mont-Saint-Micheli säilitamine ja Pompei kindlustamine; lairibataristu väljaarendamine Leedus; ettevõtjate toetamine Utrechtis ja Paredeses; reoveekäitlussüsteemide uuendamine Trenčínis ja Slavonski Brodis ning infotehnoloogia kasutamise edendamine Nicosia ja Ljubljana ülikoolides – need on vaid mõned näited tuhandetest projektidest, mida on kaasrahastatud ELi regionaalpoliitika raames.

Video:

ELi tegevus

Regionaalpoliitika toetab Euroopa solidaarsust, hoogustades strateegiliste investeeringute kaudu majanduskasvu ja parandades elukvaliteeti. Suur osa selle vahenditest eraldatakse ELi vähem arenenud riikidele ja piirkondadele, et aidata neil järele jõuda ning vähendada sellega ELis endiselt esinevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi

Regionaalpoliitikat haldavad ühiselt komisjon ja ELi liikmesriigid ning nende piirkonnad, mis valivad välja projektid, mida EL kaasrahastab komisjoniga eelnevalt kokkulepitud programmide raames. ELi vahenditele lisanduvad alati liikmesriigi (avaliku ja/või erasektori) vahendid.

Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmide kaudu pööratakse regionaalpoliitikas erilist tähelepanu piirialade vajadustele ja väljavaadetele.

Peaaegu üks kolmandik (392 miljardit eurot) ELi 2021.–2027. aasta eelarvest on eraldatud regionaalpoliitikale. Neid vahendeid kasutatakse selleks, et rahastada strateegilist transpordi- ja sidetaristut, soodustada üleminekut keskkonnahoidlikumale majandusele, aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel muutuda innovaatilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks, luua uusi ja kestvaid töövõimalusi, tugevdada ja ajakohastada haridussüsteeme ning luua kaasavam ühiskond.

Lisaks eraldatakse kuni 2023. aastani taasterahastu „NextGenerationEU“, ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU) raames liikmesriikide olemasolevatele programmidele enam kui 50 miljardi euro ulatuses uusi vahendeid, et toetada COVID-19 pandeemiast taastumist.

Selleks et saavutada ELi eesmärk saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks, aidatakse õiglase ülemineku mehhanismi kaudu mobiliseerida ajavahemikus 2021–2027 ligikaudu 55 miljardit eurot, et toetada piirkondi, mis on enim mõjutatud kliimaneutraalsele majandusele üleminekust. Kavandatava kliimameetmete sotsiaalfondi eesmärk on samuti aidata liikmesriikidel toetada kliimaneutraalsusele üleminekul fossiilkütustest kõige enam sõltuvaid inimesi.

Märts 2022

Teadusuuringud ja innovatsioon

95,5 miljardi euro suuruse eelarvega teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aitab edendada majanduskasvu ja tööhõivet ning lahendada mõned meie suurimatest probleemidest.

Teadusuuringud ja innovatsioon on meie majanduse ja ühiskonna jaoks väga olulised. Need on esmatähtsad Euroopa jõupingutustes luua töökohti, edendada majanduskasvu ja investeeringuid ning teha inimeste elu paremaks, toetades selliseid valdkondi nagu tervishoid, transport ja energeetika. Samuti annavad need meile teadmisi ja lahendusi, et tegeleda kiireloomuliste probleemidega, nagu COVID-19 pandeemia, ning pikemaajaliste probleemidega, nagu kliimamuutused ja vähiravi.

Video:

ELi tegevus

EL on maailma suurim teadmiste labor, kust on pärit peaaegu kolmandik üleilmsetest teadus- ja tehnoloogiasaavutustest. Ent üha suureneva konkurentsi tingimustes peab EL endist viisi töötama tipptasemel teadusuuringute ja uuenduslike ideede põhjal välja edukad tooted ja tehnoloogiad. Kõigil ELi liikmesriikidel on olemas oma teaduspoliitika ja rahastamisprogrammid, kuid paljusid tähtsaid küsimusi on kõige parem lahendada eri riikide teadlaste ja novaatorite koostöös. Just seepärast toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni ELi tasandil, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ kaudu.

Programm „Euroopa horisont“ on üks maailma suurimaid ja ambitsioonikamaid teadusprogramme, millega investeeritakse 95,5 miljardit eurot aastatel 2021–2027 lisaks muudele avaliku ja erasektori investeeringutele, mida see investeering kaasa toob. Tuginedes programmi „Horisont 2020“ saavutustele, jätkab see Euroopa teaduse tipptaseme edendamist Euroopa Teadusnõukogu ning Marie Skłodowska-Curie stipendiumide ja õpilasvahetuste kaudu. See tugineb ka komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja teadmustalituse teaduslikele nõuannetele, tehnilisele toele ja sihtotstarbelistele uuringutele.

Programmi „Euroopa horisont“ raames on käivitatud rida ELi missioone, mis on uus koostööviis suurte tervise-, kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Kõik viis missiooni toimivad meetmete kogumina, millega saavutada 2030. aastaks konkreetseid tulemusi.

Programmiga „Euroopa horisont“ toetatakse ka Euroopa partnerlusi, mis ühendavad ELi, liikmesriikide ametiasutusi ja erasektorit, et lahendada kooskõlastatud teadus- ja innovatsioonialgatuste kaudu Euroopa kõige pakilisemaid probleeme. Need aitavad tugevdada uut Euroopa teadusruumi, mille eesmärk on luua ELi ühtne teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia turg ning mis võimaldab riikidel teaduspoliitika ja -programmide ühtlustamise kaudu tõhusamalt tegutseda.

Kohustuslikku avatud juurdepääsu väljaannetele ja avatud teaduse põhimõtteid kohaldatakse kogu programmi „Euroopa horisont“ ulatuses.

Märts 2022

Ühtne turg

Üks ELi suurimaid saavutusi on ühtne turg. Juba 30 aastat on see aidanud kodanike ja ettevõtjate igapäevaelu lihtsustada, võimaldades kaupadel, teenustel, inimestel ja rahal kogu ELi ulatuses vabalt liikuda.

Tänu ühtsele turule (mida mõnikord nimetatakse ka siseturuks) võivad ELi kodanikud õppida, elada, oste sooritada, töötada ja pensionile jääda mis tahes ELi liikmesriigis ning tunda rõõmu kogu Euroopa tootevalikust. Ettevõtetel on võimalik oma tegevust laiendada, samas kui konkurents aitab alandada hindu ja annab tarbijatele rohkem valikuvõimalusi. Samal ajal teeb EL tööd selle tagamiseks, et suurem vabadus ei kahjustaks õiglust, tarbijakaitset, töötajate õigusi ega keskkonnasäästlikkust.

Video:

ELi tegevus

Koos ELi tööstusstrateegiaga aitab ühtne turg toetada ettevõtteid rohe- ja digiüleminekul. Samuti aitab see kaitsta ettevõtjaid tarnešokkide ja -kriiside eest, tugevdades samal ajal nende ülemaailmset konkurentsivõimet.

EL teeb tööd selle nimel, et:

  • võtta arvesse COVID-19 pandeemiast ja Venemaa Ukrainasse sissetungist saadud õppetunde, tegeledes näiteks tarneahela häiretega;
  • tagada, et ühtne turg loob ettevõtetele ja ettevõtjatele rohkem võimalusi oma äritegevuse laiendamiseks;
  • kõrvaldada takistused, mis ei lase inimestel kergesti osta või müüa kaupu ja teenuseid teisest liikmesriigist või teises liikmesriigis ning töötajatel vabalt liikuda;
  • tagada, et samad õigluse, võimaluste ja kohustuste normid kehtiksid ka digitaalmajanduse suhtes;
  • parandada ümberõpet ja täiendada oskusi kõigis tööstussektorites;
  • tagada juurdepääs rahastamisele, standarditele ja patentidele, et arendada, laiendada ja kaitsta Euroopa juhtpositsiooni uuenduslike tehnoloogiate valdkonnas.

Sektorites, kus EL sõltub ELi mittekuuluvatest riikidest, on eesmärkide saavutamise seisukohast oluline roll uutel tööstusliitudel. Nimetatud tegevuste raames on EL esitanud uued meetmed, et parandada üleminekut ringmajandusele ja tagada kriitilise tähtsusega toorainete jätkusuutlikum tarnimine.

99% kõikidest ELi ettevõtjatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle loodud on kaks kolmandikku erasektori töökohtadest. ELi poliitikaga soodustatakse uute ettevõtete loomist ja toetatakse uuenduslike ettevõtete laienemisjõupingutusi.

Ühtse turu programmiga, mille eelarve aastateks 2021–2027 on 4,2 miljardit eurot, konsolideeritakse mitmesuguseid meetmeid sellistes valdkondades nagu toiduohutus, tarbijakaitse, standardimine ja konkurentsivõime, kattuvuste vähendamine ja parem koordineerimine.

Portaalis „Your Europe“ pakutakse teavet elamise, töötamise, reisimise, õppimise ja äritegevuse kohta teistes liikmesriikides. Samuti pakub see juurdepääsu sellistele teenustele nagu Teie Euroopa Nõuanne ja SOLVITi probleemide lahendamise võrgustik.

Märts 2022

Tarbijakaitse

ELi tarbijakaitsepoliitikaga kaitstakse tarbijate õigusi, tagatakse toodete ohutus, aidatakse inimestel teha kaupade ja teenuste ostmisel teadlikke valikuid ning pakutakse vahendeid probleemide lahendamiseks juhul, kui midagi läheb valesti.

Tänu ELi ühtsele turule on tarbijatele tagatud suurem valik, paindlikkus, kvaliteet ning hea hinna ja kvaliteedi suhe. ELi tarbijakaitsepoliitika tagab, et inimeste õigusi kaitstakse ka siis, kui neil tekib probleeme kaupade või teenuste ostmisel teistest liikmesriikidest. See suurendab usaldust ning soodustab nii tava- kui ka veebikaubandust.

Video:

ELi tegevus

Uues tarbijakaitse tegevuskavas esitatakse ELi strateegia aastani 2025. Selles kirjeldatakse meetmeid, mida EL võtab, et reageerida uutele probleemidele, nagu COVID-19 ning rohe- ja digipööre. Nende hulgas on keskkonna- ja jätkusuutlikkusega seotud probleemide lahendamine, tarbijaõiguste jõustamine ja haavatavate tarbijate kaitsmine.

ELis on tarbijatel rida praktilisi õigusi, mida saab kasutada juhul, kui midagi läheb valesti.

  • Veebiostude tegijatel on 14 päeva aega, et ümber mõelda ja ostust taganeda. Nad võivad toote kahe nädala jooksul tagastada ja neile makstakse raha tagasi.
  • Kui ELis (internetist või kauplusest) ostetud ese ei vasta reklaamitule või ei toimi nõuetekohaselt, on tarbijal õigus vähemalt tasuta parandamisele või asendamisele.
  • Hüpoteeklaene käsitlevate ELi eeskirjadega tagatakse tarbijatele selge reklaamteave ja õigeaegne teavitamine enne lepingu sõlmimist.
  • Kõigi transpordiliikide puhul kehtivad reisijaõiguste miinimumnõuded, sealhulgas õigus saada reisi tühistamise või pikaajalise hilinemise korral teavet, abi või hüvitist.

Samuti aitab EL tarbijatel kiiresti ja tõhusalt lahendada kauplejatega tekkinud vaidlusi. Internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm võimaldab tarbijatel ja kauplejatel lahendada veebiostudega seotud vaidlusi. Euroopa tarbijakeskuste võrgustik pakub tarbijatele tasuta abi ja nõu seoses piiriüleste ostudega. Hiljemalt 2023. aasta keskpaigaks lihtsustavad uued ELi eeskirjad organisatsioonide jaoks tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmist ja kohtusse pöördumist.

Mänguasjade, elektriseadmete, kosmeetikatoodete ja ravimite suhtes kohaldatakse rangeid ohutus-, tervishoiu- ja keskkonnastandardeid. Ranged reeglid tagavad, et ohtlikud tooted kutsutakse turult tagasi ning ELi kiire teabevahetuse süsteemi kaudu antakse igal aastal teada sadadest potentsiaalselt ohtlikest toodetest. 2021. aastal tegi komisjon ettepaneku vaadata läbi tooteohutuse eeskirjad, sealhulgas uued eeskirjad internetipõhiste kauplemiskohtade kohta, samuti tarbijakrediiti käsitlevad ELi eeskirjad.

ELi ringmajanduse tegevuskava viib tarbija- ja keskkonnaõigused omavahel paremasse kooskõlla, keskendudes kvaliteetsematele, pikaajalisematele ja kestlikele toodetele.

Märts 2022

Aus konkurents

ELi konkurentsieeskirjade eesmärk on tarbijate, ettevõtete ja Euroopa majanduse kui terviku huvides tagada, et kõik ettevõtjad konkureerivad ühtsel turul ausalt ja võrdselt.

Komisjon jõustab koos liikmesriikide konkurentsiasutuste ja kohtutega ELi konkurentsieeskirju, kandmaks hoolt selle eest, et ettevõtjad pakuvad üksteistele ausat konkurentsi. See aitab alandada hindu ja parandada kvaliteeti, suurendab innovatsiooni ja tõhusust ning tagab tarbijatele laiema valiku.

ELi tegevus

Komisjon võtab meetmeid seoses

  • kartelli- ja muude ebaseaduslike kokkulepetega, millega ettevõtjad väldivad üksteisega konkureerimist või kehtestavad kunstlikult kõrged hinnad;
  • juhtumitega, mille puhul juhtivad ettevõtjad kuritarvitavad oma turgu valitsevat seisundit ja püüavad konkurente turult välja tõrjuda või küsida liiga kõrget hinda;
  • ettevõtete ühinemise ja ülevõtmisega, mis võib piirata konkurentsi ühtsel turul;
  • ELi liikmesriikide valitsuste rahalise toetusega ettevõtjatele (riigiabi), et vältida ühe ettevõtja eelistamist teistele ja sel viisil ühtse turu konkurentsi moonutamist, ning
  • konkurentsieeskirjade edendamisega rahvusvahelisel tasandil, nii et ELi ettevõtjad saaksid muu maailma turgudel tegutseda ausa konkurentsi tingimustes.

Konkurentsipoliitika elluviimine toob kasu ELi kodanikele. Näiteks säästsid ELi tarbijad 2020. aastal komisjoni konservatiivsete hinnangute kohaselt tänu kartellikeeldudele ja ühinemistehingutesse sekkumisele 14 kuni 23,3 miljardit eurot.

ELi konkurentsivastase tegevuse uurimine hõlmab kaupu, kutsealasid ja teenuseid. Komisjon jälgib abi, mida EL liikmesriikide valitsused ettevõtjatele annavad, kandmaks hoolt selle eest, et sellega ei anta teatavatele ettevõtjatele konkurentide ees ebaõiglast eelist. Riigiabi võib olla lubatud, kui sellega toetatakse või edendatakse ebasoodsamas olukorras olevaid piirkondi, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, teadus- ja arendustegevust, keskkonnakaitset, koolitamist, tööhõivet või kultuuri.

2022. aasta jaanuaris kehtestatud uued riigiabi eeskirjad järgivad ELi olulisi Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Nendega püütakse aidata ELi liikmesriikidel täita oma ambitsioonikaid ELi energia- ja kliimaeesmärke, toetades keskkonnakaitse, sealhulgas kliimakaitse ja rohelise energia tootmise projekte.

EL töötab ka selle nimel, et tema õigusaktid oleksid jätkuvalt vastavuses digiüleminekuga. Näiteks digiturgude õigusaktis esitatakse lubatud ja keelatud tegevuste loetelu, mis ei lase sisule juurdepääsu kontrollijatena tegutsevatel veebiplatvormidel ettevõtjatele ja tarbijatele ebaõiglasi tingimusi luua. Samas kehtestatakse digiteenuste õigusaktiga kogu ELis siduvad kohustused vahendajatele, kes pakuvad tarbijaid kaupade, teenuste või sisuga ühendavaid digiteenuseid, aidates sellega väiksematel platvormidel laieneda kogu ELi ühtsele turule.

Märts 2022

Maksud ja toll

Kuigi makse kehtestavad ja koguvad liikmesriikide valitsused iseseisvalt, vastutab EL tolliliidu eest, mis tagab kaupade vaba liikumise ja ohutuse ühtsel turul.

ELi liikmesriikide valitsustel on üldiselt vabadus koostada maksuseadusi vastavalt oma riiklikele prioriteetidele. Seda tehes peavad nad siiski järgima teatavaid aluspõhimõtteid ja tagama, et riiklikud maksueeskirjad ei oleks ELi ühtsel turul takistuseks.

ELi tolliliit lihtsustab ettevõtetel kauplemist, ühtlustab väljastpoolt ELi pärit kaupade tollimakse ning aitab kaitsta ELi kodanikke ja keskkonda.

Video:

ELi tegevus

EL ei mõjuta otse maksumäärade tõstmist ega kehtestamist, vaid teostab järelevalvet riiklike maksueeskirjade üle, et need toetaksid töökohtade loomist ja majanduskasvu ning tagaksid, et ühe riigi maksud ei diskrimineeriks teistest liikmesriikidest pärit tarbijaid, töötajaid ega ettevõtjaid.

ELi otsuste tegemisel peavad ühel meelel olema kõigi liikmesriikide valitsused, et võtta arvesse kõigi huve. Mõnede maksude puhul, nagu näiteks bensiini, tubaka ja alkoholi käibemaks või aktsiis, on liikmesriigid kokku leppinud ühised eeskirjad, et lihtsustada piiriülest interneti- ja tavakaubandust ning tagada ELi ja kolmandate riikide ettevõtjatele ja platvormidele võrdsed tingimused.

2021. aastal esitas komisjon oma nägemuse uuest, õiglasemast ja läbipaistvamast ELi äriühingute maksustamise süsteemist 21. sajandiks. See hõlmab meetmeid bürokraatia vähendamiseks, väikeettevõtjate toetamiseks ja maksualaste kuritarvituste vastu. Oma ettepanekuga kehtestada kõigile hargmaistele ettevõtjatele ettevõtte tulumaksu miinimummääraks vähemalt 15% soovib komisjon saavutada seda, et EL oleks üks esimesi, kes rakendab 2021. aasta ajaloolist ülemaailmset maksureformi kokkulepet. See peaks lõppkokkuvõttes tagama, et kõiki ettevõtteid maksustatakse õiglaselt, olenemata nende äritegevuse kohast.

Selleks et tagada kogu ühtsel turul võrdsed tingimused, peab EL toimima ühtse tolliliiduna, kus on välismaalt imporditud kaupade käitlemiseks ühesugused tariifid, standardid ja menetlused. Ühest liikmesriigist teise veetavate kaupade suhtes tollimakse ei kohaldata.

Praktikas haldavad ELi tolliliitu liikmesriikide tolliasutused. Nad kaitsevad tarbijaid, loomi ja keskkonda kaupade eest, mis võivad olla ohtlikud, ning aitavad võidelda organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja salakaubaveo vastu. Kui kaup on kord läbinud tollivormistuse, võib see vabalt ringelda ja seda võib müüa ükskõik kus Euroopas.

Märts 2022

Kosmos

ELi kosmosepoliitika aitab aktiivselt tegeleda kliimamuutuste probleemiga, tõukab tagant tehnoloogilist arengut ja innovatsiooni ning parandab ELi kodanike elu.

Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on eurooplaste igapäevaelus hädavajalikud, näiteks selleks, et nad saaksid kasutada mobiiltelefoni, autonavigatsioonisüsteemi ja sularahaautomaati. Satelliidid pakuvad väärtuslikke andmeid ja teenuseid ka mitmesuguste rakenduste jaoks eri valdkondades alates transpordist, põllumajandusest ja keskkonnast ning lõpetades kriisidele reageerimisega.

Video:

ELi tegevus

ELil on konkurentsivõimeline ja kasvav kosmosetööstus, mille väärtus on hinnanguliselt kuni 62 miljardit eurot, mis annab tööd enam kui 230 000 inimesele ja mille arvel on kolmandik kõigist praegu orbiidil olevatest satelliitidest.

Euroopa kosmosepõhiseid teenuseid pakuvad iga päev allpool loetletud juhtkomponendid.

  • Copernicus ehk ELi Maa seire süsteem. Selle süsteemi satelliitide abil saadud andmeid kasutatakse paljudes valdkondades alates kliimamuutuste ja nende mõju jälgimisest kuni hädaabi- ja humanitaarabiteenuste suunamiseni. Copernicuse andmeid on kasutatud merehätta sattunud laevade asukoha kindlakstegemiseks ja metsatulekahjudele, maavärinatele ja üleujutustele reageerimiseks ning need on seega aidanud päästa inimelusid ja vara.
  • Galileo on ELi globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem, mis annab täpset ja usaldusväärset positsioneerimis- ja ajastamisteavet kõikide transpordiliikide jaoks nii sõidukite, raudtee- ja lennundus- kui ka muudes sektorites. Tänu Galileole on 3,2 miljardit nutitelefoni varustatud ohutu ja sõltumatu positsioneerimissüsteemiga.
  • Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) jälgib ja korrigeerib satelliitnavigatsioonisignaale õhus, merel ja maal asuvate kasutajate jaoks peaaegu kogu Euroopas. EGNOSt kasutab juba 426 ELi lennujaama eesmärgiga muuta maandumine halbades ilmastikutingimustes ohutumaks, hoida ära hilinemisi ja vältida marsruudi muutmist.

Nende juhtkomponentide edul rajaneb ELi 2021.–2027. aasta kosmoseprogramm, mille eelarve on 14,9 miljardit eurot ning milles keskendutakse tihedamale kooskõlastamisele muudes ELi poliitikavaldkondades toimuva tegevusega. Kosmoseprogrammi eesmärk on soodustada teaduse ja tehnika arengut ning toetada Euroopa kosmosetööstuse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsi- ja innovatsioonivõimet. Komisjon on teinud ettepanekud ka kahe uue juhtalgatuse kohta, et edendada satelliidipõhist turvalist ühenduvust ja kosmoseliikluse korraldamist.

Konkreetsete ELi liikmesriikide abil ja Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu on EL välja arendanud maailmatasemel kosmoseuuringute tehnoloogia, mille näiteks võib tuua uued raketid ja satelliidid ning Kuu ja Marsi uurimisrobotid. Ehkki kosmoseuuringud on eelkõige olulised strateegilises ja poliitilises mõttes, võimaldab EL teadlastel avastada ka universumi saladusi. 2019. aastal avalikustasid ELilt rahalist toetust saanud teadlased esimese foto mustast august.

Märts 2022

Rahvusvahelised suhted ja julgeolek

Tänu ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale saab EL maailma asjades kaasa rääkida ja tegutseda ühtsena, võimaldades liikmesriikidel koos lahendada probleeme, millega nad üksi toime tulla ei suudaks, ning tagades ELi kodanikele julgeoleku ja heaolu.

Seda poliitikat rakendab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, keda toetab ELi diplomaatilise teenistusena toimiv Euroopa välisteenistus. EL lähtub oma välistegevuses põhimõtetest, millele on tuginetud ka ELi loomisel ja arendamisel ning mida püütakse nüüd edendada ülejäänud maailmas: rahu, demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused.

Video:

ELi tegevus

Järjest suuremate ja keerukamate julgeolekuohtude taustal aitab ELi julgeoleku- ja kaitsealane strateegiline kompass ELil paremini reageerida eeloleva kümnendi kriisidele ja ohtudele. Strateegilise kompassi eesmärk on:

  • tegutseda kriisi tekkimisel kiiremini ja otsustavamalt;
  • kaitsta kodanikke kiiresti muutuvate ohtude eest;
  • investeerida ELile vajalikesse võimetesse ja tehnoloogiatesse;
  • teha koostööd teistega ühiste eesmärkide saavutamiseks.

EL toetab riike, kes seisavad silmitsi konfliktide ja kriisidega. Euroopa rahutagamisrahastuga võtab EL senisest suurema vastutuse ülemaailmse julgeoleku tagamise eest. Rahastust kaetakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjaliste missioonide ja operatsioonide ning rahutagamisoperatsioonide ühiseid kulusid koostöös partneritega, nagu Aafrika Liit. Samuti tugevdab see partnerriikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaitsevõimet ning on aidanud toetada Ukrainat Venemaa sõjalise agressiooni tõrjumisel.

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on EL tegutsenud ka selle nimel, et taastada rahvusvahelise koostöö kaudu ülemaailmne toiduga kindlustatus.

EL ja selle liikmesriigid on jätkuvalt suurimad rahvusvahelised abiandjad seoses Süüria kriisiga, toetades Süüria ja seda ümbritseva piirkonna inimesi investeeringutega, mille kogusumma alates 2011. aastast on üle 27 miljardi euro.

„Global Gateway“ on ELi uus investeerimisstrateegia, mille eesmärk on edendada arukat, puhast ja turvalist energia-, transpordi- ja digitaristut ning tugevdada tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteeme kogu maailmas. EL, selle liikmesriigid ja finantseerimisasutused, kes tegutsevad üheskoos Euroopa tiimina, üritavad ajavahemikul 2021–2027 kaasata kuni 300 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid. „Global Gateway“ on ELi panus G7 ülemaailmsesse taristu- ja investeerimispartnerlusse.

Märts 2022

Rahvusvaheline partnerlus

Partnerlus ja arengukoostöö on ELi välispoliitika keskmes. EL koos liikmesriikidega on maailma suurim arenguabi andja.

Arenguabi on koos välis-, julgeoleku- ja kaubanduspoliitikaga üks ELi tegevuse alustalasid kogu maailmas. EL toetab vaesuse kaotamist ning edendab inimarengut, kestlikku majanduskasvu ja head valitsemistava. Ta loob selle nimel partnerlussuhteid selliste üleilmsete probleemide lahendamiseks nagu kliimamuutused, loodusvarade ammendumine ja ebaseaduslik ränne. EL toetab tõhusat mitmepoolsust ja teeb koostööd kõigi sidusrühmadega, kuna praegused probleemid eeldavad mitmepoolsemat juhtimist ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist koostööd.

Video:

ELi tegevus

ELi silmis on rahvusvaheline partnerlus investeering ühisesse elujõulisse tulevikku. Euroopa Liit on ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe kindel toetaja. Euroopa arengukonsensuses on sätestatud, kuidas EL keskendub kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tööd tehes inimestele, planeedile, heaolule, rahule ja partnerlusele. EL toetub välistegevuses järgmistele koostöövormidele:

Aafrika ja ELi partnerlus on endist viisi ELi üks peamisi prioriteete.

2020. aastal reageeris EL kiiresti COVID-19 kriisile. Euroopa tiimi lähenemisviis, milles on ühendatud ELi, selle liikmesriikide ja finantsinstitutsioonide vahendid, on aidanud ELi partneritel pandeemia mõju leevendada. EL juhib samuti tegevusi, mille eesmärk on muuta ohutud ja tõhusad vaktsiinid kõigile kättesaadavaks. Euroopa tiimi lähenemisviisi rakendatakse nüüd ELi välistegevuse eelarves ehk naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendis „Globaalne Euroopa“.

EL kulutab umbes 10% oma eelarvest välistegevusele. ELi delegatsioonid teevad koostööd valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, ELi liikmesriikide ja erasektoriga, et suurendada Euroopa toetuse mõju. EL ja selle liikmesriigid andsid 2020. aastal kokku 66,8 miljardit eurot abi.

ELi tegevus kogu maailmas juhindub sellistest väärtustest nagu inimõiguste austamine, demokraatia ja õigusriik. ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava eesmärk on kaitsta ja võimestada üksikisikuid, ehitada üles vastupidavad, kaasavad ja demokraatlikud ühiskonnad ning edendada inimõigusi kogu maailmas. Soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava tulemusena on ELi arengukoostöös esikohal ka sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine.

Märts 2022

ELi naabrus- ja laienemispoliitika

EL toetab naaberriikide kujunemist stabiilse demokraatia ja majandusega riikideks, luues kohandatud partnerlusi, mis põhinevad ühistel huvidel ning kahepoolsel või piirkondlikul koostööl.

Video:

ELi tegevus

Euroopa naabruspoliitika abil juhitakse ELi suhteid 16 ELile kõige lähemal asuva naabriga. Lõunas: Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina*, Süüria ja Tuneesia. Idas: Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina.

Koostöö peamised eesmärgid on järgmised:

  • stabiliseerida olukord naaberriikides, tegeledes majandusarenguga, noorte tööhõive ja võimalustega, transpordi- ja energiaühendustega, turvalisuse ja rändega;
  • edendada selliseid väärtusi nagu hea valitsemistava, demokraatia, õigusriik ja inimõigused;
  • hõlbustada piirkondlikku koostööd näiteks idapartnerluse ja Vahemere Liidu kaudu.

Lisaks teeb EL koostööd oma lõunanaabruse partneritega, et tulla toime kriisidega Süürias või Liibüas ning reguleerida rändevoogusid.

ELi laienemispoliitika hõlmab Albaaniat, Bosniat ja Hertsegoviinat, Kosovot**, Montenegrot, Põhja-Makedooniat, Serbiat ja Türgit. ELi liikmeks saamine innustab ELiga ühineda soovivaid Euroopa riike ellu viima demokraatlikke ja majandusreforme. See aitab edendada leppimist ja stabiilsust. Euroopa riik saab liidu liikmeks vaid siis, kui täidab teatud demokraatlikud normid (sealhulgas õigusriigi põhimõte, inimõigused ning vähemuste austamine ja kaitse), kui tal on toimiv turumajandus ja võime tulla toime ELi konkurentsisurve ja turujõududega ning võime võtta ELi liikmesusega kaasnevaid kohustusi.

Türgi on ELi partner paljudes olulistes valdkondades, kuid viimastel aastatel on ta eemaldunud ELi väärtustest ja põhimõtetest. Seetõttu on Türgi ühinemisläbirääkimised peatatud. EL on strateegiliselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest keskkonnast Vahemere idaosas ning koostööl põhinevate ja vastastikku kasulike suhete arendamisest Türgiga.

2020. aastal andis EL naabrus- ja laienemispiirkondadele abi 7,47 miljardi euro väärtuses, et aidata leevendada COVID-19 pandeemia mõju. EL on osutanud hädaabi, toetanud teadusuuringuid, tervishoiu- ja veesüsteeme ning tegelenud pandeemia majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega.

  • Sellist nimekasutust ei tuleks käsitada Palestiina riigi tunnustamisena ja see ei mõjuta liikmesriikide individuaalseid seisukohti selles küsimuses.
  • See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Märts 2022

Kaubandus

EL toetab vabakaubandust. Kaubandus väljaspool ELi asuvate riikidega toetab otseselt või kaudselt 35 miljonit töökohta ELis. EL võitleb avatud, eeskirjadel põhinevate turgude, võrdsete võimaluste ja rangeimate rahvusvaheliste standardite eest kogu maailmas.

EL on maailma suurim kaubandusjõud ja üks avatumaid majandusi. Kolmandik ELi sisemajanduse koguproduktist sõltub kaubandusest. Prognooside kohaselt pärineb 85% tulevasest üleilmsest majanduskasvust väljastpoolt Euroopat. EL peab oma liikmesriikide nimel läbirääkimisi ja lepib kokku rahvusvahelistes kaubanduslepingutes.

Video:

ELi tegevus

ELi kaubanduspoliitika hõlmab kaupade ja teenustega kauplemist, aga ka selliseid küsimusi nagu intellektuaalomandi kaubandusaspektid ja välismaised otseinvesteeringud.

Komisjon esitas 2021. aasta veebruaris uue ELi kaubandusstrateegia, milles on sätestatud kolm peamist eesmärki:

  • ELi majanduse taastamise ja ümberkujundamise toetamine viisil, mis on kooskõlas meie roheliste ja digitaalsete eesmärkidega;
  • ülemaailmsete eeskirjade kujundamine, et tagada nende õiglus ja jätkusuutlikkus;
  • ELi suutlikkuse suurendamine oma huvide kaitsel ja õiguste teostamisel.

Strateegia keskmes on kohustus reformida Maailma Kaubandusorganisatsiooni, et see suudaks paremini reageerida tänapäevase kaubanduse probleemidele.

Kaubanduspoliitika võib mängida olulist rolli võitluses kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu. Seepärast täiustab EL säästva arengu peatükkide rakendamist ja jõustamist oma kaubanduslepingutes. Eelkõige teeb EL ettepaneku muuta Pariisi kliimakokkuleppe järgimine tulevaste kaubandus- ja investeerimislepingute oluliseks osaks.

EL toetab avatud ja õiglast kaubandust ning võitleb protektsionismi vastu. Ta loob tasakaalu avatuse ning selle tagamise vahel, et inimesi ja ettevõtteid kaitstakse ebaausate kaubandustavade eest. Koos äsja ametisse nimetatud kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametnikuga pöörab EL erilist tähelepanu kaubanduslepingutest saadava kasu maksimeerimisele ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning põllumajandustootjate jaoks ning selle tagamisele, et tema kaubanduspartnerid täidaksid oma kohustusi, sealhulgas kestliku arengu valdkonnas.

ELil on 46 kehtivat kaubanduslepingut 78 partneriga kogu maailmas. 2020. aastal jõudis EL uue kaubanduslepingu sõlmimiseni Mehhikoga, samuti jõustus kaubandusleping Vietnamiga. Leping Jaapaniga hoogustas juba esimesel aastal ELi eksporti, mis kasvas lepingu kehtimise esimese kümne kuu jooksul peaaegu 7%.

Pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList 31. jaanuaril 2020 allkirjastasid EL ja Ühendkuningriik 30. detsembril 2020 ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingu.

Märts 2022

Humanitaarabi ja elanikkonnakaitse

EL koos oma liikmesriikidega on üks maailma suurimaid humanitaarabi andjaid. Ta varustab eluks vajaliku abiga miljoneid inimesi kogu maailmas ning koordineerib hädaabi andmist Euroopas ja üle ilma.

EL reageerib kriisiolukordadele ning aitab hädaabi kiirelt ja tõhusalt kohale toimetada kahes peamises vormis: humanitaarabi ja elanikkonnakaitse. ELi eesmärk on

  • päästa ja hoida elusid, vältida ja leevendada kannatusi ning kaitsta loodusõnnetustest ja inimtegevusest põhjustatud kriisides kannatanute isikupuutumatust ja väärikust;
  • reageerida kiiresti hädaolukorrale nii ELis kui ka väljaspool;
  • vähendada katastroofiohtu, näiteks kliimamuutuste tagajärgede leevendamise kaudu;
  • parandada katastroofideks valmisolekut, näiteks varajase hoiatamise süsteemide abil;
  • tagada hädaabioperatsiooni lõppedes sujuv üleminek ülesehitamise etappi, luues seosed arenguabistrateegiatega;
  • tugevdada elanikkonna üldist vastupanuvõimet, näiteks investeerides meetmetesse, mis aitavad elanikkonnal valmistuda tulevasteks katastroofideks, ning
  • kaitsta katastroofidesse sattunud laste tulevikku ja tagada neile vajalikud võimalused.
Video:

ELi tegevus

EL on üle 30 aasta koostöös eri partneritega toetanud humanitaaroperatsioone 110 riigis. 2021. aastal andis EL humanitaarabi enam kui 2,4 miljardi euro ulatuses. Ta on peamine humanitaarabi andja paljudes kriisides, kus pakub näiteks järgmist:

Samuti saadab EL nii oma territooriumil kui ka mujal asuvatesse kannatavatesse piirkondadesse hädaolukordadele reageerimise meeskondi ja suunab neisse piirkondadesse abi oma elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu. Selle mehhanismi abil on tal näiteks olnud võimalik

  • reageerida COVID-19 pandeemiale Euroopas ja kogu maailmas, tarnides muu hulgas rescEU kaudu COVID-19ga seotud varustust ja tuues koju välismaale lõksu jäänud ELi kodanikke;
  • saata eksperte ja varustust riikidesse, mis on saanud kannatada maavärinate (Haiti), vulkaanipursete (Tonga) ja metsatulekahjude (Lääne-Balkani ja Vahemere piirkonna riigid) tõttu, ning selleks et saada kontrolli alla Guineas 2021. aastal tekkinud Ebola viiruse puhang;
  • suunata kõige suurema operatsiooni raames mehhanismi loomisest saadik Ukrainasse ja naaberriikidesse miljoneid hädaabivahendeid (nt esmaabikomplekte, telke ja voodeid).

Märts 2022

Põhiõigused

EL tagab rea põhiõigusi. Põhiõiguste austamine on ELi ja selle liikmesriikide ühine väärtus ning see suunab ELi tegevust nii liidu sees kui ka väljaspool.

EL ei ole lihtsalt ühtne kaupade ja teenuste turg. Eurooplased jagavad ELi aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas sätestatud väärtusi ja õigusi.

ELi tegevus

Euroopa Liidu põhiõiguste hartasse on koondatud kõik ELi inimeste isiklikud, tsiviil-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalõigused. Need õigused on tagatud ELi liikmesriikides ja kõikjal, kus kohaldatakse ELi õigust, ning need hõlmavad inimväärikust, sõna- ja ühinemisvabadust, õigust mittediskrimineerimisele, varjupaigaõigust ja õigust õiglasele kohtumenetlusele.

Lisaks on hartas sätestatud konkreetsed, ELi kodakondsusega seotud õigused, mis tulenevad ELi aluslepingutest ja mis annavad ELi kodanikele:

Põhiõiguste kaitse on tagatud ka konkreetsete ELi õigusaktidega, nagu isikuandmete kaitse üldmäärus, õigusaktid, mille eesmärk on hoida ära diskrimineerimine soo, rassi, rahvuse, religiooni, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning õigusaktid, millega kaitstakse rikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid.

EL tagab põhiõiguste kaitse ka sihtotstarbeliste poliitikameetmete ja tiheda koostöö kaudu ELi liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga, näiteks vihakuritegude ja vaenukõne, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise, tsiviil- ja kriminaalõiguse, õigusemõistmise digitaliseerimise, andmekaitse, õigusriigi põhimõtte järgimise, lapse õiguste ja tarbijate õiguste valdkonnas.

ELi seadusandlikku ja poliitilist tööd põhiõiguste valdkonnas toetab kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm.

EL töötab selle nimel, et saavutada võrdõiguslikkuse liit mitme strateegia abil, mille eesmärk on võidelda stereotüüpide vastu ja luua tingimused, millega tagatakse, et kõik saavad Euroopa ühiskonnas täielikult ja vabalt osaleda.

EL edendab ja kaitseb ka universaalseid väärtusi kogu maailmas. EL käivitas 2021. aastal üleilmse inimõiguste ja demokraatia programmi aastateks 2021–2027, mille eelarve on 1,5 miljardit eurot. EL on kehtestanud ka ülemaailmse inimõiguste rikkujate vastase sanktsioonirežiimi, mis võimaldab võtta paremini sihikule need, kes vastutavad tõsiste rikkumiste eest kogu maailmas.

Märts 2022

Õiguskaitse ja õigusriigi põhimõte

EL teeb tööd selle nimel, et tagada ELi õiguse ühetaoline kohaldamine, lahendada oma kodanike piiriüleseid õigusprobleeme ning edendada ja toetada õigusriigi põhimõtet.

EL püüab luua õigusruumi, kus kodanikud ja ettevõtjad saavad lahendada õigusküsimusi teistes ELi liikmesriikides samamoodi nagu koduriigis. Piirideta ja tõrgeteta toimiva ühise õigusruumiga on kodanikele tagatud teatud õigused ja õiguskaitse kättesaadavus kogu ELis.

ELi tegevus

ELi kodanikud saavad elada, õppida, töötada ja tegeleda ettevõtlusega kõikjal ELis. See võib tähendada vajadust suhelda teise liikmesriigi õigusasutustega.

EL püüab suurendada liikmesriikide kohtute ja haldusasutuste vastastikust usaldust, et nad tunnistaksid üksteise kohtute otsuseid. See on eriti oluline tsiviilasjades, näiteks lahutuse, lapse isikuhooldusõiguse või elatisnõude puhul.

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) soodustab koostööd riiklike õigusasutuste vahel, et aidata kaasa võitlusele raskete kuritegude vastu, nagu korruptsioon, terrorism ning ebaseaduslik uimastitega kauplemine ja nende levitamine. Näiteks on Euroopa vahistamismäärus asendanud pikad väljaandmismenetlused, et saata kahtlustatavad või süüdimõistetud kurjategijad tagasi riiki, kus nende üle kohut mõistetakse või on mõistetud. Samal ajal on ohvrite õigusi käsitleva ELi strateegia eesmärk tagada, et kõigil kuriteoohvritel oleks ELis vajalik toetus ja kaitse.

Euroopa Liidu Kohus tagab ELi õiguse ühetaolise kohaldamise kõikides liikmesriikides. EL töötab ELi kohtusüsteemide ajakohastamise nimel, et pidada sammu digiüleminekuga ning tagada õiguskaitse lihtsam ja kiirem kättesaadavus. Edusamme saab jälgida ELi õiguskaitse tulemustabeli abil, mis sisaldab andmeid kõigi liikmesriikide kohtusüsteemide tõhususe, kvaliteedi ja sõltumatuse kohta, ning Euroopa e-õiguskeskkonna portaal on kõigi õigusküsimuste ühtne kontaktpunkt.

Õigusriigi põhimõte – üks ELi alusväärtustest – tähendab, et sõltumatu ja tõhus õigussüsteem peab pakkuma igaühele ELis piisavat õiguskaitset. On vaja kaitsta kõiki muid väärtusi ja see on oluline ELi toimimise jaoks. See tagab ELi õiguse kohaldamise ja siseturu tõhususe ning edendab vastastikust usaldust, võimaldades soodsat ettevõtluskeskkonda.

EL koos liikmesriikidega teeb tööd õigusriigi põhimõtte toetamiseks ja tugevdamiseks õigusriigi põhimõtte järgimise läbivaatamise mehhanismi kaudu ning pakkudes tehnilist tuge ja rahastust õigusreformide elluviimiseks.

Märts 2022

Sooline võrdõiguslikkus

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtus, mis pärineb 1957. aasta Rooma lepingust. EL jätkab võitlemist soolise diskrimineerimise vastu, et muuta sooline võrdõiguslikkus reaalsuseks.

Kuigi Euroopa naistel on õigus võrdõiguslikkusele, mõjuvõimule ja turvalisusele, on nad endiselt üleesindatud madalamapalgalistes sektorites, alaesindatud poliitika- ja ärivaldkonna otsustustasandi ametikohtadel ning nad teenivad ELis keskmiselt 13% vähem kui mehed. Endist viisi kohtab kõikjal ka soolist vägivalda ja ahistamist.

Video:

ELi tegevus

ELi soolise võrdõiguslikkuse alases töös juhindutakse soolise võrdõiguslikkuse strateegiast 2020–2025. Selle eesmärk on teha lõpp soolisele vägivallale, võidelda sooliste stereotüüpide vastu, kaotada soolised erinevused tööturul ning edendada soolist tasakaalu otsuste tegemisel ja poliitikas. Strateegia tugineb aastakümnete pikkusele ELi soolise võrdõiguslikkuse algatuste traditsioonile.

Rooma lepingus sätestatud võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte järgimise tagamiseks on komisjon teinud ettepaneku tasustamise läbipaistvuse meetmete kohta, sealhulgas soolise palgalõhe aruandluskohustuse kohta suurettevõtetele. Töötajatel on palgadiskrimineerimise korral õigus ka hüvitisele.

Naistevastane vägivald on üks püsivaimaid soolise diskrimineerimise vorme Euroopas. Komisjon on teinud ettepaneku uute kogu ELi hõlmavate eeskirjade kohta naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu võitlemiseks, mille eesmärk on karistada õigusrikkujaid ja tagada naiste parem kaitse, sealhulgas internetis. Kõik liikmesriigid ja EL on kirjutanud alla Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonile (Istanbuli konventsioon).

EL töötab ka selle nimel, et aidata naistel murda klaaslagi ettevõtluses ja poliitikas ning suurendada naiste osakaalu digitaalsektoris. Eelkõige püüab komisjon parandada soolist tasakaalu ELi suurimate börsil noteeritud äriühingute juhtorganites.

Aga elus on muudki peale töö ja raha. Töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivis, mis jõustus 2019. aasta juulis ning mille liikmesriigid pidid üle võtma augustiks 2022, on esitatud uued õigused, mis aitavad naiste ja meeste vahel hoolduskohustusi võrdselt jagada. Need hõlmavad isa-, vanema- ja hoolduspuhkust ning paindlikke töövõimalusi lapsevanemate ja hooldajate jaoks.

ELi eesmärk on parandada kogu maailma tüdrukute ja naiste elusid ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava kaudu. EL edendab selle abil soolise võrdõiguslikkuse küsimusi oma välistegevuse valdkondades, sealhulgas näiteks arengukoostöös ja kaubandusläbirääkimistes. Lisaks juhtis EL läbirääkimisi soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide kaasamiseks ÜRO kestliku arengu tegevuskavasse aastani 2030.

Märts 2022

Rassism ja võrdõiguslikkus

ELi eesmärk on tagada, et kõik saaksid kasutada oma põhiõigusi ja -vabadusi ning võrdselt osaleda ühiskonnas, olenemata nende päritolust.

Kuigi diskrimineerimine rassilise või etnilise päritolu alusel on ELis keelatud, püsib nii rassism kui ka rassiline diskrimineerimine. EL võitleb rassismi ja sallimatuse vastu kõigis valdkondades.

ELi tegevus

EL suurendab oma jõupingutusi rassismi ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks ELi rassismivastase tegevuskavaga aastateks 2020–2025 ning ajaloo esimese rassismivastase koordinaatori ametisse nimetamisega.

EL ei poolda rassismi ja sallimatust üheski vormis ning mõistab need hukka. Rassismivastases tegevuskavas on esitatud rida meetmeid, et:

  • võidelda rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastu õigusaktide abil ja ka muid meetmeid kasutades ning tagada, et kohapeal kohaldatakse vihakõnet ja vaenukuritegusid keelavaid ELi õigusakte, sealhulgas internetis;
  • tõhustada struktuurse rassismi vastaseid meetmeid;
  • aidata võimendada rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimeste häält ja ühendada kõigi tasandite osalejad ühises püüdluses luua kõigile rassismi- ja diskrimineerimisvaba elu;
  • rahastada kaasavate ühiskondade loomist ning sallivuse ja pluralismi edendamist;
  • edendada mitmekesisust komisjoni töötajate seas ning tagada diskrimineerimisvaba ja kaasav töökoht kõigile, sõltumata inimeste rassilisest või etnilisest päritolust või nahavärvist.

Ebavõrdne kohtlemine rassilise või etnilise päritolu alusel, sealhulgas seoses tööhõivega, on keelatud rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi, võrdse tööalase kohtlemise direktiivi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Kehtestatud on tegevuspõhimõtted rassismi eri vormidega võitlemiseks. Näiteks antisemitismivastase ELi strateegia eesmärk on hoida ära kõik antisemitismi vormid, edendada juudi eluviisi ning edendada holokausti käsitlevat ajaloolist mälu ja haridust. Veel üks strateegiline raamistik on loodud romade võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Kuriteoohvrite õiguste direktiiviga kaitstakse vaenukuritegude ohvreid. Ohvrite õigusi käsitleva ELi strateegia (2020–2025) eesmärk on tagada, et kõik kuriteoohvrid saavad tuge ja kaitset sõltumata sellest, missuguses ELi riigis kuritegu toime pannakse.

EL on pühendunud ka vihkamise levitamise tõkestamisele internetis ja võitlusele selle vastu, kaitstes samal ajal alati sõnavabadust. Internetis leviva vihakõne vastase võitluse 2016. aasta tegevusjuhend on võimaldanud kasutajatel anda märku vihakõnest internetis ning platvormidel ebaseaduslik või kahjulik sisu kiiresti läbi vaadata ja eemaldada.

Märts 2022

LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus

EL tagab oma kodanikele rea põhiõigusi ja kaitseb neid diskrimineerimise eest. Nende kodanike hulgas on ka LGBTIQ-kogukond.

2019. aastal küsitletud eurooplastest ligikaudu 76% oli seisukohal, et lesbidel, geidel ja biseksuaalidel peaksid olema samasugused õigused kui heteroseksuaalsetel inimestel. Sellegipoolest võivad lesbid, geid, biseksuaalid, transsoolised, intersoolised ja queer-inimesed (LGBTIQ-inimesed) puutuda paljudes eluvaldkondades kokku diskrimineerimise, vihakõne ja vägivallaga.

ELi tegevus

2020. aastal võttis komisjon vastu oma esimese LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia, et võidelda diskrimineerimisega ning edendada turvalisust, kaasavust ja võrdõiguslikkust.

Strateegia aluseks on enam kui kahekümne aasta jooksul ELi tasandil tehtud töö. Alates 1999. aastast on ELil olnud volitused tegutseda seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise korral. EL on muu hulgas võtnud vastu järgmised õigusaktid.

Paljudes maailma riikides on samasooliste suhted endiselt kriminaliseeritud ja LGBTIQ-inimestel on vähe kaitset. EL ergutab teisi riike tagama, et seksuaalne sättumus, sooline identiteet või sootunnused ei viiks vägivalla või kriminaalkaristusteni.

EL toetab diskrimineerimisvastast tööd ülemaailmsel tasandil peamiselt demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu. Alates 2016. aastast on EL toetanud projekte Aasias, Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Ida-Euroopas. Aastal 2018 käivitas EL fondi, et toetada aktiviste ja organisatsioone piirkondades, kus LGBTIQ-inimesed on suuremas diskrimineerimisohus.

Märts 2022

Puue

EL edendab puuetega inimeste aktiivset kaasamist ja täielikku osalemist ühiskonnas ja majanduses teistega võrdsetel alustel ning kaitseb neid diskrimineerimise ja vägivalla eest.

ELis on umbes 87 miljonil inimesel mõni puue. Neil on samad õigused ja põhivabadused nagu kõigil teistel, sealhulgas õigus võrdsusele ja mittediskrimineerimisele ning õigus olla vaba ärakasutamisest, vägivallast ja väärkohtlemisest. EL töötab selle nimel, et luua tõketeta Euroopa, mis avardab puuetega inimeste võimalusi ja võimaldab neil oma õigusi täielikult kasutada.

ELi tegevus

EL ja kõik selle liikmesriigid on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised. Lisaks sellele kohustavad ELi põhiõiguste harta ja ELi aluslepingud ELi veelgi edendama poliitikat, mis käsitleb puuetega inimeste õigusi ja vajadusi.

Puuetega inimeste õiguste strateegias aastateks 2021–2030, mis on sätestatud ÜRO konventsioonis ning mis tugineb selle eelkäijale ja Euroopa sotsiaalõiguste sambale, on esitatud konkreetsed algatused tagamaks, et puuetega inimesed saavad:

  • kasutada samasugust vaba liikumise õigust nagu kõik teised – ELi parkimiskaart puuetega inimestele ning ELi puudega isiku kaart, mida on juba katsetatud kaheksas liikmesriigis, hõlbustavad puudestaatuse ja puudeõiguste vastastikust tunnustamist ELi liikmesriikide vahel;
  • osaleda tööturul paremini konkreetsete meetmete abil, mille eesmärk on parandada nende töövõimalusi;
  • elada iseseisvalt, olenemata sellest, kus ja kellega nad otsustavad seda teha – ressursikeskus „AccessibleEU“ aitab parandada juurdepääsu transpordile, hoonetele, teabele, audiovisuaalsele meediale, teabevahetusele ja tehnoloogiale;
  • osaleda ühiskonnas ja majanduses ning olla kaitstud diskrimineerimise ja vägivalla eest – samuti on strateegia eesmärk tagada võrdsed võimalused õiguskaitse, hariduse, kultuuri, spordi ja turismi kättesaadavusel.

Viimastel aastatel on mitmed ELi algatused ja õigusaktid aidanud parandada puuetega inimeste elu Euroopas. Euroopa ligipääsetavuse aktis on sätestatud siduvad nõuded teatavate oluliste toodete ja teenuste ligipääsetavuse kohta. Samuti on kehtestatud erieeskirjad, et tagada kaitse diskrimineerimise eest ning võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.

Samuti on EL pühendunud teadlikkuse suurendamisele probleemidest, millega puuetega inimesed iga päev kokku puutuvad, ja vahenditest, mida nad vajavad oma elu parandamiseks. Euroopa puuetega inimeste päev, mida tähistatakse igal aastal detsembri alguses, aitab juhtida laiema üldsuse tähelepanu puuetega seotud küsimustele. Igal aastal tunnustatakse auhinnaga „Access City Award“ linna, mis on teinud silmapaistvaid jõupingutusi juurdepääsetavuse parandamiseks.

Märts 2022

Üle 50-aastased

EL teeb tööd selle nimel, et aidata inimestel elada tervena, aktiivselt ja iseseisvalt nii kaua kui vähegi võimalik. EL täiendab liikmesriikide meetmeid sellistes valdkondades nagu tööhõive, tervishoid ja haridus ning koordineerib epideemiate korral ühismeetmete võtmist.

Demograafilised suundumused näitavad, et lähikümnenditel suureneb vanemaealiste inimeste osakaal ELis märkimisväärselt. Komisjoni rohelise raamatuga elanikkonna vananemise kohta käivitati arutelu Euroopa vananeva ühiskonna probleemide ja võimaluste üle. Vananemise mõjuga seotud probleemide lahendamiseks parandavad ELi riigid haridus- ja oskuste süsteeme, soodustavad pikema ja täisväärtuslikuma tööelu elamist ning teevad reforme sotsiaalkaitses, sealhulgas pensionide ja pikaajalise hoolduse valdkonnas.

ELi tegevus

ELis ei ole tööandjatel lubatud töötajaid vanuse põhjal diskrimineerida. Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustik aitab tagada, et võrdsust edendavaid ja diskrimineerimist keelavaid ELi reegleid rakendataks ühtselt kogu liidus.

Sellised ELi algatused nagu Euroopa oskuste tegevuskava, oskuste pakett ja digiõppe tegevuskava hõlbustavad töömaailmas toimuvate muutustega kohanemist. Euroopa Sotsiaalfond+-ist rahastatud projektid aitavad igal aastal miljonitel eurooplastel omandada uusi oskusi ja leida paremaid töökohti.

Õppida ei ole kunagi hilja, tehtagu seda karjäärivõimaluste avardamiseks või iseenda arendamiseks. Programm Erasmus+ pakub üle 50-aastastele hulgaliselt erinevaid võimalusi alates töökohal toimuvatest koolitustest ja lõpetades ELi rahastatud projektidega.

Euroopa tööalase liikuvuse võrgustik EURES aitab neid, kes soovivad leida tööd teises liikmesriigis, samal ajal kui ELi eeskirjad hõlbustavad riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist ning kaitsevad Euroopas liikuvate või pensionile jäävate inimeste õigusi.

Uus vabatahtlik pensioniskeem – üleeuroopaline personaalne pensionitoode (PEPP) – annab inimestele nüüd rohkem valikuvõimalusi ja võimaldab neil jätkata kogumist samasse tootesse ka siis, kui nad kolivad teise ELi riiki. Iga kolme aasta tagant avaldab komisjon aruande vanaduspõlve sissetulekute praeguse ja tulevase piisavuse kohta liikmesriikides. Puuetega inimeste õigusi käsitleva 2021.–2030. aasta strateegia kaudu aitab EL kõrvaldada puuetega inimeste sotsiaalkaitses, sealhulgas pensioniskeemides, esinevaid lünki.

Sellest tulenevalt teeb EL aktiivselt tööd paljudes eri valdkondades, näiteks tervislike eluviiside edendamine, tõhusamate ja jätkusuutlikumate tervishoiuteenuste toetamine, haiguste ennetamine ja vähktõvevastase võitluse hoogustamine.

EL toetab rahaliselt vabaühendusi, mis propageerivad õigust õiglasele kohtlemisele ning töötavad selle nimel, et leevendada vanuselist diskrimineerimist (näiteks Euroopa eakate platvorm (AGE Platform Europe)).

Märts 2022

Digimajandus ja -ühiskond

Euroopa Liit teeb kõik, et käesolevast aastakümnest saaks Euroopa digikümnend. Komisjon töötab selle nimel, et digitehnoloogia toimiks kõigi heaks ja aitaks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Eesmärgiks on ka kindlustada Euroopa juhtpositsiooni digimajanduses.

Digitehnoloogia roll meie elus on suurem kui kunagi varem. Koroonaviiruse kriisi ajal on see aidanud inimestel suhelda ja ettevõtetel tegutseda. See on osutunud hädavajalikuks ka hariduses ja koolituses. Samuti on digitehnoloogial oluline roll võitluses kliimamuutuste vastu – muu hulgas arukate energia- ja transpordisüsteemide abil.

Video:

ELi tegevus

Digipöördele on juba alus pandud. ELi tegevusel on olnud näiteks järgmised tulemused:

ELi kavandatud digistrateegias jätkatakse tööd digilahendustega, mis toovad kasu inimestele, ettevõtjatele ja tervele planeedile. Strateegias keskendutakse kolmele põhieesmärgile: inimeste heaks toimiv tehnoloogia, õiglane ja konkurentsivõimeline majandus ning avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond.

Komisjon on teinud ettepaneku kehtestada ELis tegutsevatele digiplatvormidele põhjalikud eeskirjad, et kaitsta kodanike põhiõigusi internetis, tegeleda internetiohtudega ja edendada innovatsiooni. Lisaks sellele hõlmab strateegia kõike alates küberturvalisusest ja andmetest kuni digiõppe ja demokraatiani. Kavandatava digikompassi abil antakse ELi 2030. aasta eesmärkidele konkreetne sisu. Kesksel kohal on ELi väärtuste ning inimeste põhiõiguste ja turvalisuse kaitse.

Programm „Digitaalne Euroopa“, mille rahastamispakett aastatel 2021–2027 on enam kui 7,5 miljardit eurot, aitab suurendada investeeringuid sellistes valdkondades nagu superandmetöötlus, tehisintellekt ja digioskused. Samuti tagab see digitehnoloogia laialdase kasutamise kogu majanduses ja ühiskonnas, muu hulgas digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu.

Digipööret toetavad ka teised programmid, muu hulgas programm „Euroopa Horisont“, mis keskendub teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele, ning Euroopa ühendamise rahastu digiaspektid. Lisaks peaksid liikmesriigid taasterahastu „NextGenerationEU“ raames eraldama 20% taaste- ja vastupidavusrahastust antavast rahalisest toetusest digipöördele.

Märts 2022

Turvalisem internet

EL on kehtestanud maailma rangeimad andmekaitse ja eraelu puutumatuse normid. Nende eesmärk on tagada, et veebikeskkond on turvaline ja õiglane nii kodanike kui ka ettevõtjate jaoks. Lisaks aitavad nad kaitsta inimesi, eelkõige lapsi, ebaseadusliku ja kahjuliku sisu eest.

Veebiteenuste kiire kasv viimastel aastatel on toonud eurooplastele palju kasu, kuid ka võimalikke uusi ohte. Seepärast teeb EL pidevalt tööd selle nimel, et õigusloome peaks sammu digipöördega ning et see, mis on ebaseaduslik väljaspool veebi, oleks ebaseaduslik ka veebis.

Video:

ELi tegevus

Isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse on ELis põhiõigus. EL on juba aastakümneid järginud rangeid isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse standardeid. Seaduses on sätestatud andmekaitse ja teabevahetuse konfidentsiaalsusega seotud õigused, mida andmeid töötlevad organisatsioonid peavad austama. Vastuseks internetiajastu tegelikkusele on isikuandmete kaitse üldmäärusega antud üksikisikutele kohtulikult kaitstavad õigused, sealhulgas õigus olla unustatud.

Samal ajal juhib EL jõupingutusi selle nimel, et muuta digitaalne maailm turvaliseks paigaks. Küberjulgeoleku strateegia eesmärk on tugevdada ELi kollektiivset küberohtudega toimetuleku võimet ning tagada, et kõik kodanikud ja ettevõtjad saaksid kasutada usaldusväärseid teenuseid ja digivahendeid.

Komisjon võitleb internetis leviva desinformatsiooni ja väärinfoga, et tagada Euroopa väärtuste ja demokraatia kaitse. Selleks on vastu võetud tegevuskava ja tegevusjuhend valeuudiste ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks ning Euroopa demokraatia tegevuskava, samuti on loodud Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus.

ELi tegevusjuhendiga võitluseks internetis leviva ebaseadusliku vihakõne vastu püütakse tagada, et rassistliku ja ksenofoobse sisu eemaldamise taotlustele vastatakse kiiresti. Mitmed ettevõtted, kaasa arvatud Facebook, Twitter, Instagram ja Snapchat, on lubanud suurema osa neist taotlustest vähem kui 24 tunniga läbi vaadata ja vajaduse korral sisu eemaldada.

Kõige tähtsam on laste turvalisus. Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia on mõjutanud enamiku liikmesriikide poliitikat selles valdkonnas ning on kogu maailmas eeskujuks laste kaitsmisel ja nende otsustusõiguse suurendamisel internetis. ELi rahastatud turvalisema interneti keskuste võrgustik aitab suurendada teadlikkust veebiturvalisusest ja edendada laste osalemist selles. Audiovisuaalmeediat käsitlevate uute eeskirjade kohaselt peavad veebipõhised videojagamisplatvormid astuma samme, et piirata laste juurdepääsu kahjulikule sisule. Digiteenuste õigusaktiga on ette nähtud konkreetsed kohustused laste heaolu ähvardavate ohtudega tegelemiseks. Komisjon on esitanud ka ELi strateegia tulemuslikumaks võitluseks laste seksuaalse väärkohtlemise vastu.

Märts 2022

Kodanikud ja demokraatia

EL on pühendunud sellele, et Euroopa poliitiline süsteem oleks aus ja õiglane, ning edendab läbipaistvust ja demokraatlikku osalust, kutsudes kodanikke ELi otsustusprotsessis kaasa lööma.

EL juhindub esindusdemokraatia põhimõttest, mis tähendab, et kodanikud on ELi tasandil otse esindatud Euroopa Parlamendis ning liikmesriigid on esindatud Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu Nõukogus. EL teeb tööd selle nimel, et turvata Euroopa demokraatiat, edendada vabu ja õiglasi valimisi ning kaitsta ELi kodanike valimisõigust.

Video:

ELi tegevus

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oli valimisaktiivsus 20 aasta suurim (üle 50%), mis kinnitab ELi kodanike demokraatias osalemise head taset ja soovi olla kuulda võetud.

Olles võtnud kohustuse kuulata kodanikke ja anda neile oma tegevuses ja kodanike heaks tehtavates jõupingutustes suurem sõnaõigus, käivitas EL Euroopa tuleviku konverentsi. Terve aasta kestnud algatus andis eurooplastele ainulaadse võimaluse jagada kodanike juhitud debattide ja arutelude kaudu oma ideid ja ootusi.

ELi kodanikud saavad anda oma panuse Euroopa otsustusprotsessi mitmel viisil. Portaal „Avaldage arvamust!“ võimaldab kodanikel ja ettevõtetel jagada oma vaateid ELi viimase aja poliitika ja kehtivate õigusaktide kohta. Euroopa kodanikualgatus võimaldab kodanikel pöörduda komisjoni poole ELi vastutusalas olevates valdkondades õigusaktide ettepanekute tegemiseks, kui algatus kogub 1 miljon allkirja vähemalt seitsmes liikmesriigis. Dialoogid kodanikega annavad inimestele võimaluse esitada ELi poliitikutele küsimusi, teha märkusi ja anda teada, kuidas ELi poliitika neid mõjutab.

Euroopa demokraatia tegevuskava eesmärk on suurendada kodanike mõjuvõimu ja tugevdada demokraatiat ELis, edendades vabasid ja õiglasi valimisi, võideldes väärinfo vastu ja tugevdades meediavabadust. Selles valdkonnas on komisjon kavandanud meetmeid ajakirjanike ja meediatöötajate turvalisuse parandamiseks ning nende kaitsmiseks kuritahtlike kohtuasjade eest.

Komisjon on teinud ettepaneku kehtestada uued normid, millega tagada tasulise poliitilise reklaami suurem läbipaistvus, kuna selle olulisus on viimastel aastatel ELis kampaaniate korraldamisel suurenenud. Samuti on komisjon teinud ettepaneku ajakohastada kehtivaid ELi norme, millega reguleeritakse ELi erakondade rahastamist ja liikuvate kodanike valimisõigust. Komisjon esitab iga kolme aasta järel aruande ELi kodakondsuse tugevdamiseks tehtud edusammude ja tulevaste aastate prioriteetide kohta ELi kodakondsusega seotud õiguste vallas.

Märts 2022

ELi eelarve

ELi eelarve sisaldab rahalisi vahendeid, mida ELil on vaja oma poliitika elluviimiseks. Koondades vahendid ELi tasandil, saavutavad liikmesriigid rohkem, kui neil õnnestuks saavutada üksi tegutsedes. Nõnda saavad nad edukalt tegeleda probleemidega, mis ei tunne piire – näiteks kliimamuutuste või COVID-19 pandeemiaga.

ELi eelarvet hallatakse pikaajalise kava alusel, mis koostatakse seitsmeks aastaks. Iga üksiku aasta eelarve üle otsustavad komisjoni esitatava eelarveprojekti alusel Euroopa Parlament ja nõukogus kokku tulnud ELi liikmesriigid. 2022. aasta eelarve oli ligikaudu 170 miljardit eurot, mis on absoluutväärtuses suur summa, kuid mis moodustab vaid 1% ELi liikmesriikide majanduses igal aastal loodavast jõukusest. ELi haldamisele kulutatakse eelarvest alla 7%.

ELi eelarvet rahastatakse peamiselt tulust, mille liikmesriigid saavad tollimaksudena, samuti nende osamaksetest, mis põhinevad käibemaksul ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusel, ning nende otsestest sissemaksetest, mida nimetatakse kogurahvatulul põhinevateks osamakseteks. Selle eest, et ELi raha ei kasutataks valesti, kannab hoolt Euroopa Pettustevastane Amet, kes uurib sõltumatult korruptsiooni, pettust ja muud ELi vahenditega seotud ebaseaduslikku tegevust ning kujundab komisjoni pettustevastast poliitikat.

ELi tegevus

ELi eelarvest on 2 triljoni euro suuruse investeerimispaketiga antud märkimisväärne panus COVID-19 kriisi leevendamisse. Pakett koosneb 1211 miljardi euro suurusest pikaajalisest eelarvest aastateks 2021–2027 ja lisaks veel 807 miljardi euro suurusest taasterahastust „NextGenerationEU“, mis kujutab endast ajutist vahendit taastumise hoogustamiseks. Paketi vahendeid kasutatakse Euroopa majanduse taastumise toetamiseks ja selleks, et aidata ELil saada nüüdisaegsemaks, kestlikumaks ja vastupanuvõimelisemaks. „NextGenerationEU“ rahastamiseks võtab EL laenu kapitaliturgudelt. Laenatud summad makstakse tagasi pika aja jooksul, kuni aastani 2058. Tagasimaksmise hõlbustamiseks kaalub EL oma eelarve rahastamiseks uusi allikaid.

ELi tegevuse näiteks võib tuua selle, et eelarve võimaldas tal alla kirjutada COVID-19 vaktsiinide eelostulepingutele ravimitootjatega. Sellega kindlustas EL endale kuni 4,2 miljardit vaktsiinidoosi.

2022. aastal, pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, kasutati ELi eelarvet hädaabi andmiseks, toetuse pakkumiseks piiril ja ELi riikides ning sõja humanitaartagajärgede leevendamiseks.

Märts 2022

Ränne ja varjupaigaküsimused

ELi rände- ja varjupaigapoliitika aitab Euroopal tõhusalt toime tulla rände valdkonnas ette tulevate katsumustega.

EL teeb tööd, et võidelda ebaseadusliku rände ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu, päästa elusid ja kindlustada ELi välispiire, meelitades samal ajal ligi uusi talente ja oskusi.

Tänu meetmetele, mida EL on võtnud oma välispiiride kontrollimiseks ja rände haldamiseks, on ebaseaduslike saabujate arv alates 2015. aastast vähenenud peaaegu 90%.

ELi tegevus

Tuginedes alates 2016. aastast tehtud edusammudele, luuakse komisjoni 2020. aasta ettepanekuga uue rände- ja varjupaigapakti kohta tõhus süsteem rände haldamiseks ja ebaseaduslike saabumistega tegelemiseks, sealhulgas kriisi ajal. Uus raamistik tagab vastutuse õiglase jagamise ja solidaarsuse liikmesriikide vahel, pakkudes samas üksiktaotlejatele kindlust.

Paktiga tagatakse, et tõelistel abivajajatel on õigus jääda ELi, samas kui ELi esimese vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia eesmärk on aidata inimestel, kellel ei ole õigust ELis viibida, vabatahtlikult pöörduda tagasi oma kodumaale ja kasutada seal pakutavaid võimalusi.

Uue seadusliku rände poliitika eesmärk on meelitada ligi inimesi, kellel on uusi oskusi ja andeid, mis toovad kasu ELi majandusele, tugevdada koostööd kolmandate riikidega ja parandada pikas perspektiivis rände üldist haldamist.

Integratsioonist ja kaasamisest sõltuvad Euroopasse tulevad inimesed ja kohalikud kogukonnad ning see on meie ühiskonna pikaajalise heaolu ja majanduse stabiilsuse tagatis. Kuigi integratsioonipoliitika eest vastutavad peamiselt liikmesriigid, tõhustab EL selles valdkonnas meetmeid. Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 2021–2027 eesmärk on kõigi kaasamine parema juurdepääsu kaudu töökohtadele, tervishoiule, eluasemele ja haridusele.

Rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase võitluse tõhustamine on nii ELi, selle liikmesriikide kui ka partnerriikide ühine probleem. Alates 2015. aastast on ELi ja liikmesriikide operatsioonidega merel päästetud üle 650 000 inimelu. ELi uuendatud tegevuskavas rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks on sätestatud meetmed selle tõkestamiseks ja ennetamiseks koostöös partnerriikidega.

EL on kaitseala inimestele, kes põgenevad oma päritoluriigist tagakiusamise või suurte kannatuste eest. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruaris 2022 tegutses EL kiiresti, et pakkuda kohest abi sõja eest põgenevatele inimestele, sealhulgas ajutist kaitset ELis. Ajutise kaitse kava annab inimestele sellised õigused nagu elamisload, juurdepääsu tööturule, eluasemele ja tervishoiule ning lastele juurdepääsu haridusele.

Märts 2022

Schengeni ala

EL on loonud 26 riiki hõlmava sisepiirideta reisipiirkonna, kus saab vabalt liikuda üle 425 miljoni inimese ja mida saavad külastada kolmandate riikide kodanikud, kes elavad ELis või reisivad seal turismi, õppimise või ärilisel eesmärgil.

Tänu Schengeni lepingule on järk-järgult kaotatud kontroll paljudel ELi sisepiiridel. Praegu elab ühes ja töötab teises Schengeni riigis peaaegu 1,7 miljonit inimest ning iga päev reisib Schengeni riikide vahel 3,5 miljonit inimest. Schengeni ala aitab kaasa ka ühtse turu toimimisele, võimaldades kaupade ja teenuste vaba liikumist.

Video:

ELi tegevus

Alates selle loomisest 1985. aastal on Schengeni ala pidevalt laienenud, hõlmates nüüd enamikku ELi riikidest (v.a Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Küpros ja Rumeenia) ning nelja ELi-välist riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits).

Sisepiiride kaotamine ei saa aga tulla julgeoleku arvelt. Kuna sisepiiridel kontrolli ei ole, on Schengeni riigid ühendanud jõud, et parandada julgeolekut välispiiride rangema kontrollimisega ühiste eeskirjade alusel.

Liikmesriikide õiguskaitseasutuste vaheline operatiivkoostöö on ELi julgeoleku tagamisel võtmetähtsusega. Üks peamisi vahendeid selleks on Schengeni infosüsteem, mida kasutatakse reaalajas andmete vahetamiseks tagaotsitavate ja kadunud isikute ja esemete kohta.

2017. aastal kehtestas EL uued eeskirjad, et tugevdada kõigi liidu välispiire ületavate inimeste, sealhulgas ELi kodanike üle tehtavat kontrolli asjaomastes andmebaasides, et hoida ära võimalikku ohtu sisejulgeolekule ja avalikule korrale. 2023. aasta lõpuks võetakse kasutusele uus süsteem, mille alusel teostada eelkontrolli väljastpoolt ELi pärit reisijatele, kes ei vaja Schengeni ala külastamiseks viisat. Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) hakatakse kohaldama ka Bulgaarias, Horvaatias, Küprosel ja Rumeenias. See aitab kõrvaldada praegused lüngad julgeolekuteabes, vältides samal ajal reisijate viivitusi piiril.

COVID-19 pandeemia kogemustele toetudes on uute eeskirjade eesmärk tagada, et sisepiirikontrolli taastamine jääks alati kõige viimaseks abinõuks. Samuti võetakse kasutusele ühised vahendid välispiiride tõhusamaks haldamiseks rahvatervise kriisi korral.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil (Frontex) on tähtis roll ELi välispiiride kaitsmisel ja rände haldamisel. Ameti uue alalise korpuse esimene lähetus algas 1. jaanuaril 2021. 2027. aastaks saavutab see oma täiskoosseisu, milleks on 10 000 ametnikku.

Märts 2022

Siseküsimused ja kodanike julgeolek

Euroopa Liit soovib tagada füüsilises ja digitaalses maailmas ning ühiskonna kõigis osades kõigi inimeste ohutuse ja julgeoleku.

Eurooplased peaksid saama olla kindlad, et kõikjal ELis on nende vabadus ja turvalisus täielikult kaitstud. Kodanike turvalisuse tagamine, ohtude maandamine ja kuritegevuse vastu võitlemine nõuab ELi liikmesriikide, ametite ja teiste partnerite koostööd, kuna ELi tasandil pannakse paika põhimõtted ja töövahendid, mille abil tagada sellise koostöö sujumine.

Mida EL teeb?

ELi uuel julgeolekuliidu strateegial aastateks 2020–2025 on kolm keskset teemat:

  • võitlus organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastu;
  • võitlus terrorismi ja radikaliseerumise vastu;
  • võitlus küberkuritegevuse vastu.

Organiseeritud kuritegevus põhjustab kannatanutele ja majandusele väga suurt kahju: hinnangute kohaselt igal aastal 218–282 miljardit eurot. Meetmed ELi jõupingutuste tugevdamiseks selles valdkonnas hõlmavad järgmist: uus ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia, ELi narkostrateegia 2021–2025, ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava ning ELi strateegiad inimkaubanduse vastu võitlemiseks ja laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemiseks.

Oma uues terrorismivastase võitluse tegevuskavas püüab komisjon hoogustada võitlust terrorismi vastu, et suuta terrorismiohtu paremini ette näha, ära hoida, end selle eest kaitsta ja sellele reageerida. Seadusandlike ettepanekute paketiga tugevdatakse ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid norme. Samamoodi teeb EL jõupingutusi, et ennetada radikaliseerumist. Alates 7. juunist 2022 peavad internetiettevõtjad eemaldama terroristliku veebisisu ühe tunni jooksul pärast riiklike ametiasutuste tehtud eemaldamiskorraldust.

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) tegeleb kuritegevuse ja terrorismi kõigi valdkondadega ning teeb koostööd ELi mittekuuluvate partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) hõlbustab koostööd liikmesriikide õigusasutuste vahel, et aidata võidelda raskete organiseeritud kuritegude vastu, ning Euroopa vahistamismäärusega on asendatud pikad väljaandmismenetlused, et saata süüdimõistetud ja kahtlusalused tagasi riiki, kus nende üle on kohut mõistetud või hakatakse kohut mõistma.

EL võitleb küberkuritegevuse kõigi aspektide vastu. Uue ELi küberturvalisuse strateegiaga tagatakse digivahendite usaldusväärsus ja töökindlus ning nende jõudmine kõigi kodanike ja ettevõtjateni ning ELi küberturvalisuse määrusega tugevdatakse ELi kaitset suuremahulise piiriülese küberkuritegevuse vastu.

ELi välispiiride tugevdamisel tegutsevad teiste hulgas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), mille rolli hiljuti suurendati, ja tolliliit. Välispiiride kontrolli aitab tõhustada see, kui ELi infosüsteemide vahel vahetada andmeid ja jagada teavet.

Märts 2022

Haridus ja koolitus

EL aitab parandada hariduse kvaliteeti, soodustades ja toetades liikmesriikidevahelist koostööd ja täiendades riiklikke meetmeid. Programm „Erasmus+“ pakub igas vanuses inimestele võimalusi õppida, koolitusel käia, omandada töökogemusi ning osaleda vahetusprogrammides.

Investeerimine haridusse ja koolitusse on inimeste parema tuleviku võti. EL ja selle liikmesriigid töötavad selle nimel, et parandada haridustulemusi, vähendada haridus- ja koolitussüsteemist väljalangejate arvu, tegeleda oskuste nappusega ning tagada, et kõik eurooplased saaksid kasu rohe- ja digipöördest.

ELi tegevus

ELi riigid vastutavad oma haridus- ja koolitussüsteemide eest ise, kuid EL aitab neil parandada hariduse kvaliteeti, vahetades häid tavasid, kujundades eesmärke ja standardeid, andes rahalisi toetusi ja vahendades teadmisi.

EL annab oma parima, et luua Euroopa haridusruum, kus puuduksid õppimist takistavad tõkked ja kõigil oleks juurdepääs kvaliteetsele haridusele. Kõiki haridustasemeid hõlmav algatus keskendub järgmisele:

  • hariduse ja koolituse kvaliteedi ja võrdsete võimaluste parandamine;
  • õpetajate, koolitajate ja koolijuhtide toetamine;
  • kõigi kodanike digioskuste arendamine;
  • keskkonnahoidliku hariduse algatuste soodustamine;
  • tihedam koostöö kogu maailma riikidega.

COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemustele toetudes on digiõppe tegevuskava (2021–2027) eesmärk laiendada digikirjaoskust ning aidata liikmesriikidel koostööd teha, et kohandada oma haridus- ja koolitussüsteemid digiajastu vajadustega. Euroopa oskuste tegevuskava sihiks on aga aidata inimestel arendada tööturu muutuvate nõudmistega kaasas käimiseks vajalikke oskusi ning pakkuda neile aastaks 2025 oluliselt paremaid võimalusi oma oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks.

ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ toetab kõigi inimeste liikuvust ja õppimist. „Erasmus+“ on programmi varasema versiooniga võrreldes kasvanud kaks korda suuremaks ning aastatel 2021 kuni 2027 võimaldab selle 28 miljoni euro suurune eelarve 10 miljonil inimesel välismaale minna, et seal õppida, koolitusel käia, töökogemust omandada või vabatahtlikku tööd teha. Algatus „DiscoverEU“, mis kuulub nüüd samuti Erasmus+ alla, annab 18-aastaseks saanud noortele võimaluse avastada ELi tasuta sõidukaardiga. Algatus on praeguseks andnud juba rohkem kui 130 000 noorele võimaluse omandada teadmisi Euroopa kultuuri ja ajaloo kohta, leida uusi sõpru ja parandada oma keeleoskust.

EURESi sihipärane tööalase liikuvuse kava aitab üle 18-aastastel noortel leida töö-, koolitus- ja õpipoisiõppe võimalusi teises liikmesriigis, Europassi algatus aga võimaldab välismaale tööle kandideerivatel inimestel esitada ülevaate oma oskustest ja teadmistest ühtses üleeuroopalises vormis.

Märts 2022

Noored

ELi noorsoopoliitika ja -programmide eesmärk on anda noortele rohkem võrdseid võimalusi hariduses ja tööturul ning kaasata neid igakülgselt ühiskonnaelu kõigisse valdkondadesse.

ELi noortepoliitika toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid hariduse ja tööhõive valdkonnas ning edendab koostööd ELi riikide vahel.

ELi tegevus

ELi noortestrateegia on ELi noortepoliitika koostööraamistik aastani 2027. Selle eesmärk on:

  • toetada noorte isiklikku arengut ja kujunemist ning anda neile eluks vajalikud oskused;
  • julgustada noori olema aktiivsed kodanikud ja positiivsete muutuste elluviijad, kes kannavad ELi väärtusi ja Euroopa identiteeti;
  • täiustada poliitilisi otsuseid, mis mõjutavad noori kõigis majandussektorites, eelkõige tööhõive, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas;
  • aidata kaotada noorte vaesust ja mis tahes vormis diskrimineerimist ning edendada nende sotsiaalset kaasatust.

Euroopa Liit on noorte peale mõelnud kõikides oma poliitilistes algatustes, mis ulatuvad taasterahastust „NextGenerationEU“ kuni Euroopa roheleppe ja ELi digikümnendini. 2022. aasta on nimetatud Euroopa noorteaastaks, et juhtida tähelepanu noortele ning neid toetada ja kaasata, sealhulgas eelkõige selliseid noori, kelle võimalused on piiratud.

ELil on mitmesuguseid programme ja algatusi, mis aitavad noortel ühiskonnas aktiivsemalt osaleda ja omandada välisriigis elamise kogemust.

ELi programmi „Erasmus+“ kaudu toetatakse haridust, koolitust, noori ja sporti kogu Euroopas. Selle kogueelarve on üle 28 miljardi euro ja aastatel 2021–2027 aitab see enam kui 10 miljonil inimesel omandada teadmisi ja oskusi, minnes välismaale õppima, praktikale, õpipoisiõppesse, vahetus(üli)õpilaseks, õpetama, koolitusele, noorsootööle või sportima.

Noortegarantii toetab noorte tööhõivet, tagades, et kõik alla 30-aastased noored saavad nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist väljalangemist kvaliteetse töö-, õpipoisiõppe-, praktika- või haridustee jätkamise pakkumise. Uus algatus ALMA (ingl k aim, learn, master, achieve – eesmärk, õpingud, oskused, edu) toetab ebasoodsas olukorras olevaid noori, pakkudes neile töökogemust teises liikmesriigis.

Uus Euroopa solidaarsuskorpuse programm, mille kogueelarve ajavahemikuks 2021–2027 on üle 1 miljardi euro, pakub ligikaudu 270 000 noorele võimaluse aidata vabatahtliku tegevuse kaudu lahendada ühiskondlikke ja humanitaarprobleeme nii kodus kui ka välismaal.

Euroopa noorteportaalist leiavad noored teavet selliste võimaluste kohta nagu algatus DiscoverEU ja ELi noortedialoog, mis annab poliitikakujundajatele vahetu ülevaate noorte jaoks olulistest küsimustest.

Euroopa noortenädal toimub iga kahe aasta tagant, vaheldumisi Euroopa noorteüritusega.

Märts 2022

Kultuur, meedia ja sport

EL teeb tööd selle nimel, et säilitada Euroopa ühine kultuuripärand ja muuta see kõigile ligipääsetavaks. EL toetab kunsti ning aitab ELi kultuuri- ja loomemajandusel programmi „Loov Euroopa“ kaudu jõudsalt areneda ning edendab sporti programmi „Erasmus+“ kaudu.

Kultuur ja loovus on Euroopa projekti ja ELi kultuuripoliitika tuum. Euroopa rikkalik kultuuripärand ja dünaamiline kultuuri- ja loomesektor rikastab miljonite inimeste elu, pakub neile naudingut ja tugevdab nende identiteeditunnet.

Sport ja kehaline tegevus on miljonite eurooplaste elu lahutamatu osa. Tervise ja heaolu parandamise kõrval võib sport aidata lahendada selliseid probleeme nagu rassism, sotsiaalne tõrjutus ja sooline ebavõrdsus.

ELi tegevus

EL püüab kaitsta kõikides riikides Euroopa kultuuripärandit ja kultuurilist mitmekesisust ning rakendada majanduses ja ühiskonnas kultuuri- ja loometööstuse potentsiaali. EL püüab ka lahendada ühiseid probleeme ja soodustada innovatsiooni kultuurisektoris. Euroopa kultuurivaldkonna uues tegevuskavas nähakse ette meetmed, millega kasutada täiel määral ära kultuuri võimalusi.

Programmiga „Loov Euroopa“, mille eelarve aastateks 2021–2027 on 2,4 miljardit eurot, tugevdatakse Euroopa kultuuri- ja loomesektorit ning toetatakse selle taastumist COVID-19 pandeemiast. Programmist toetatakse ka selliseid algatusi nagu kultuuripärandi, arhitektuuri, kirjanduse ja muusika valdkonnas välja antavad ELi auhinnad, Euroopa kultuuripärandi märgis ning Euroopa kultuuripealinnad. Programmi meediaharust toetatakse audiovisuaalteoste, sealhulgas filmide, sarjade, videomängude ja süübesisu arendamist, levitamist ja reklaamimist. ELi audiovisuaal- ja meediapoliitikaga soovitakse tugevdada Euroopa audiovisuaalsektorit ja soodustada sisu kättesaadavust kodanikele kogu ELis.

Uusi võimalusi kultuurisisu säilitamiseks ja taaskasutamiseks pakub digitehnoloogia, mis teeb sisu kättesaadavaks kõigile sihtrühmadele. Europeana digiplatvorm võimaldab inimestel tutvuda rohkem kui 4000 Euroopa muuseumi, galerii, raamatukogu ja arhiivi rikkaliku kultuuripärandiga.

EL näeb spordis vahendit, mille abil hoida inimesed terved, luua kogukondi, suurendada sotsiaalset kaasatust ja edendada võrdseid võimalusi.

Programmist Erasmus+ kaasrahastatakse algatusi, mis aitavad välja töötada, jagada ja rakendada uuenduslikke ideid ja tavasid, millega edendada rahvasporti. 2020. aastal toetas EL 315 tervishoiu, sotsiaalse kaasatuse ja spordieetika projekti. Spordiauhindadega #BeInclusive EU Sport Awards tunnustatakse organisatsioone, kes kasutavad sporti ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks, samas kui Euroopa spordinädal ergutab eurooplasi iga päev füüsiliselt aktiivne olema.

3 Kuidas Euroopa Liit teeb otsuseid ja võtab meetmeid?

1 KES ON KES?

Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab, et kogu ELi tegevus tugineb aluslepingutele, mille on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud kõik ELi liikmesriigid. Aluslepingute üle räägivad läbi ja nendes lepivad kokku kõik ELi liikmesriigid ning seejärel ratifitseeritakse need liikmesriikide parlamentides või rahvahääletusel.

Aluslepingutes on sätestatud ELi eesmärgid, eeskirjad ELi institutsioonidele, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel. Neid muudetakse iga kord, kui uus liikmesriik ühineb ELiga. Aeg-ajalt on aluslepinguid muudetud ELi institutsioonide ümberkorraldamiseks ja neile uute ELi vastutusvaldkondade andmiseks.

Viimane muutmisleping – Lissaboni leping – jõustus 1. detsembril 2009. Varasemad aluslepingud on nüüd inkorporeeritud praegusesse konsolideeritud versiooni, mis koosneb Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust.

Hiljuti leppis EL kokku majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus – valitsustevahelises lepingus, millega nõutakse osalevatelt riikidelt kindlate eeskirjade kehtestamist, et tagada riigieelarve tasakaal ja tõhustada euroala juhtimist.

Otsuste tegemises ELi tasandil osalevad ELi eri institutsioonid, eelkõige

Oma roll on ka nõuandvatel organitel (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee) ja liikmesriikide parlamentidel.

Üldiselt sätestab Euroopa Ülemkogu poliitilise tegevuskava, Euroopa Komisjon esitab uute õigusaktide ettepanekud, mille vastuvõtmise otsustavad Euroopa Parlament ja nõukogu (Euroopa Liidu Nõukogu). Seejärel rakendavad neid õigusakte liikmesriigid ja asjaomased ELi institutsioonid.

Euroopa Parlament

Euroopa Parlamendi valivad ELi kodanikud iga viie aasta tagant toimuvatel otsevalimistel. Iga liikmesriik valib Euroopa Parlamenti teatud arvu liikmeid; kohad parlamendis jagunevad iga liikmesriigi elanikkonna suuruse põhjal. Parlament käib koos nii Brüsselis kui ka Strasbourgis. Praegu on Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola.

Parlamendiliikmed on koondunud fraktsioonidesse ning samuti komiteedesse, mis vaatavad läbi ettepanekud uute õigusaktide vastuvõtmise kohta eri poliitikavaldkondades.

Otsustusprotsessis on parlamendi ülesanne

  • koos nõukoguga heaks kiita või tagasi lükata komisjoni ettepanekul põhinev ELi õigusakt või esitada selle kohta muudatusettepanekud. Parlament vastutab võrdselt nõukoguga ka (komisjoni ettepaneku põhjal) ELi eelarve vastuvõtmise eest;
  • teha otsus rahvusvaheliste lepingute kohta;
  • teha otsus ELi laienemise kohta;
  • valida liikmesriikide ettepaneku põhjal Euroopa Komisjoni president ja kiita heaks Euroopa Komisjoni koosseis;
  • vaadata läbi Euroopa Komisjoni tööprogramm ja taotleda Euroopa Komisjonilt õigusaktide ettepanekute esitamist.

Parlamendi töö toimub kahes põhietapis.

  • Parlamendi 20 komisjoni ja kaks allkomisjoni, kellest igaüks keskendub konkreetsele poliitikavaldkonnale, vaatavad läbi õigusakti ettepanekud. Parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad esitada õigusakti ettepanekute kohta muudatusettepanekuid või teha ettepaneku need tagasi lükata. Küsimust arutatakse ka fraktsioonides, enne kui fraktsioonid teevad otsuse, kuidas konkreetses küsimuses hääletada.
  • Täiskogu istungil, kuhu kogunevad õigusakti ettepaneku ja selle muudatusettepanekute hääletamiseks kõik Euroopa Parlamendi liikmed, kiidetakse õigusakti ettepanek heaks, tehakse ettepanek seda muuta või lükatakse see tagasi. Neid täiskogu istungeid peetakse tavaliselt Strasbourgis, lisaks toimuvad osaistungjärgud Brüsselis.

Euroopa Parlamendi üheksandad valimised peeti 23.–26. mail 2019. ELi 27 liikmesriigi kodanikud valisid praeguse parlamendi koosseisu 705 liiget. Rohkem teavet 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste ja uue koosseisu moodustamise viisi kohta leiab Euroopa Parlamendi veebisaidilt. Järgmised valimised toimuvad 2024. aastal.

Euroopa Ülemkogu

Brüsselis koos käivasse Euroopa Ülemkokku kuuluvad kõikide ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Euroopa Ülemkogu toob kokku ELi liidrid, et kehtestada ELi poliitiline tegevuskava. Ülemkogus toimub ELi liikmesriikide vaheline poliitiline koostöö kõige kõrgemal tasemel. Euroopa Ülemkogusse kuuluvate ELi liidrite tippkohtumised leiavad tavaliselt aset kord kvartalis ja neid juhib Euroopa Ülemkogu eesistuja. Eesistuja võib kokku kutsuda ka lisaistungeid, et tegeleda pakiliste küsimustega. 1. juulil 2019 valis Euroopa Ülemkogu ajavahemikuks 1. detsembrist 2019 kuni 31. maini 2022 eesistujaks Charles Micheli. Ta valiti ka teiseks ametiajaks, mis kestab 1. juunist 2022 kuni 30. novembrini 2024.

Euroopa Ülemkogu teeb otsused tavaliselt ühehäälselt või mõnel juhul kvalifitseeritud häälteenamusega.

Euroopa Ülemkogu

  • teeb otsuseid ELi üldiste sihtide ja poliitiliste prioriteetide kohta, kuid ei võta vastu õigusakte;
  • tegeleb keeruliste või tundlike küsimustega, mida ei saa lahendada madalamatel valitsustevahelise koostöö tasanditel;
  • määrab kindlaks ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika, võttes arvesse ELi strateegilisi huve ja kaitsepoliitilise tähendusega küsimusi;
  • esitab kandidaadid teatavatele kõrgetele ELi ametikohtadele, nagu Euroopa Komisjoni president või Euroopa Keskpanga president, ja nimetab asjaomased isikud ametisse.

Euroopa Ülemkogu võib

  • igas küsimuses paluda komisjonil esitada selle lahendamiseks ettepanek;
  • saata ükskõik millise küsimuse lahendamiseks edasi Euroopa Liidu Nõukogule.

Euroopa Liidu Nõukogu

Nõukogu, tuntud ka kui Euroopa Liidu Nõukogu, on koos parlamendiga ELi peamine otsuste tegija. Nõukogus saavad kokku liikmesriikide valitsuste ministrid, et arutada, muuta ja vastu võtta õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Ministritel on volitused kohustada oma valitsusi järgima nõukogu istungitel kokkulepitud meetmeid. Nõukogu eesistujariik, kes vastutab kõikide nõukogu istungite juhtimise ja päevakorra kindlaksmääramise eest, vahetub ELi liikmesriikide vahel iga kuue kuu tagant.

Nõukogu

  • arutab ja võtab koos parlamendiga vastu komisjoni ettepanekutel põhinevaid ELi õigusakte;
  • kooskõlastab ELi riikide poliitikat;
  • arendab Euroopa Ülemkogu suunistele tuginedes ELi välis- ja julgeolekupoliitikat;
  • sõlmib lepinguid ELi ja muude riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel;
  • võtab koos parlamendiga vastu ELi aastaeelarve.

Nõukogu istungitel osalevad need ministrid, kes vastutavad arutuse all oleva poliitika eest. Näiteks keskkonna nõukogu istungile kogunevad keskkonnaministrid. Ministrid tulevad kokku mitu korda aastas, et teha ELiga seotud otsuseid, samal ajal kui valitsusametnikud peavad poliitiliste üksikasjade arutamiseks koosolekuid aasta ringi.

Otsuse vastuvõtmiseks on tavaliselt vaja kvalifitseeritud häälteenamust, mis tähendab, et otsuse poolt peab olema vähemalt 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% kogu ELi elanikkonnast. Teatud teemade puhul, nagu välispoliitika ja maksustamine, on siiski vaja ühehäälset heakskiitu (otsuse poolt peavad olema kõik liikmesriigid) ning menetluslike ja haldusküsimuste puhul on nõutav lihthäälteenamus.

Nõukogu ei tohiks segamini ajada Euroopa Nõukoguga, mis ei ole ELi institutsioon, vaid rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi eesmärgiga edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Euroopas. Sellesse kuulub 47 Euroopa riiki, sealhulgas ELi liikmesriigid.

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon on peamine institutsioon, kes korraldab ELi igapäevast tegevust. See on ainus ELi institutsioon, kes saab esitada õigusaktide ettepanekuid (sageli parlamendi või nõukogu taotlusel), ehkki ettepaneku üle hääletavad parlament ja nõukogu. Enamik komisjoni töötajatest asub Brüsselis või Luxembourgis, ent komisjonil on esindused ka kõikide ELi liikmesriikide pealinnades.

Komisjon on kolleegium, kuhu kuulub 27 volinikku (igast liikmesriigist üks), kelle seas on komisjoni president Ursula von der Leyen ja asepresidendid.

Pärast komisjoni presidendi ametissenimetamist nimetab nõukogu komisjoni presidendi nõusolekul ametisse ülejäänud 26 komisjoni liiget. Seejärel hääletab parlament liikmete ühtse kolleegiumina heakskiitmise üle. Volinikud on oma viieaastasel ametiajal komisjoni poliitiline juhatus. Komisjoni president määrab iga voliniku vastutama konkreetse poliitikavaldkonna eest.

Komisjoni töötajad, kes on samaväärsed liikmesriikide ametnikega, töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks ja talitusteks, mis sarnanevad liikmesriikide ministeeriumidega.

Komisjoni otsused põhinevad volinike kolleegiumi kollektiivsel vastutusel. Kõik volinikud on otsustusprotsessis võrdsed ja vastutavad võrdselt tehtud otsuste eest. Neil ei ole individuaalset otsustuspädevust, välja arvatud juhul, kui see on neile teatud olukorras antud.

Kolleegiumil on kaheksa asepresidenti (sh kolm juhtivat asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja), kes täidavad seda rolli lisaks voliniku tavalistele ülesannetele. Asepresidendid tegutsevad presidendi nimel ja koordineerivad koos mitme volinikuga tööd oma vastutusvaldkonnas. President von der Leyeni 2019. aasta juulis esitatud poliitilistes suunistes seati Euroopale kuus peamist eesmärki.

Üldjuhul tehakse otsused konsensuslikult, kuid võib toimuda ka hääletus. Sellisel juhul võetakse otsus vastu lihthäälteenamusega, kusjuures igal volinikul on üks hääl. Seejärel tõstatab küsimuse asjaomane peadirektoraat. Tavaliselt tehakse seda seadusandliku ettepaneku vormis.

Nõuandekomiteed

Nõuandekomiteedel (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee) on parlamendi, nõukogu ja komisjoni nõustaja roll. Nad esitavad arvamusi kavandatavate õigusaktide kohta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab organiseeritud kodanikuühiskonda ning Euroopa Regioonide Komitee kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

Liikmesriikide parlamendid

27 liikmesriikide parlamenti aitavad kaasa ELi heale toimimisele, jälgides samme, mida nende valitsused astuvad seoses ELi tegevusega. Neil on hulk õigusi, sealhulgas õigus väljendada muret seoses õigusaktide eelnõudega.

Liikmesriigi parlament saadab komisjonile põhjendatud arvamuse, kui ta leiab, et õigusakti eelnõuga rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet: EL peaks võtma meetmeid üksnes juhul, kui tegutsemine on ELi tasandil tõhusam kui liikmesriigi tasandil, välja arvatud need juhud või valdkonnad, kus tal on ainupädevus. Kui teatud tingimused on täidetud, vaatab komisjon oma ettepaneku läbi ja selgitab avalikkusele, kas ta jääb oma ettepaneku juurde, muudab seda või võtab selle tagasi.

Lisaks peab komisjon liikmesriikide parlamentidega pidevat poliitilist dialoogi. Parlamendid saadavad arvamusi komisjoni seadusandlike ja poliitiliste algatuste kohta või omal algatusel mis tahes poliitilisel teemal.

Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank

Euroopa Keskpank on kõiki ELi liikmesriike hõlmava majandus- ja rahaliidu sõltumatu institutsioon. See võtab vastu otsuseid, küsimata selleks juhiseid valitsustelt ja muudelt ELi institutsioonidelt ning võtmata nende juhiseid arvesse. Keskpanga põhieesmärk on tarbijahindade madala ja stabiilse inflatsiooni tagamise kaudu säilitada euroalal rahaline stabiilsus.

Euroopa Investeerimispank on ELi pank. Selle omanikud on liikmesriigid ning selle põhiülesanne on laenata raha investeeringuteks, mis toetavad ELi eesmärke. Investeerimispanga keskne eesmärk on suurendada ELi tööhõive ja majanduskasvu potentsiaali ning toetada kliimameetmeid ja ELi poliitikat väljaspool ELi piire.

Euroopa Liidu ametid

ELi aitavad tema töös arvukad ELi ametid – eraldiseisvad juriidilised üksused, mis on loodud selleks, et täita ELi õiguse alusel konkreetseid ülesandeid. Need ametid tegelevad teemade ja probleemidega, mis mõjutavad ELis elavate inimeste igapäevaelu. Ametitel on suur mõju, kuna nad jagavad ELi institutsioonide ja liikmesriikidega eriteadmisi eri valdkondades, nagu küberjulgeolek, toidu- ja ravimiohutus, keskkonnakaitse, põhiõigused ja piirijulgeolek.

2 OTSUSTE TEGEMINE

ELi otsustusprotsessis osalevad eri institutsioonid, kuid esirinnas on parlament, nõukogu ja komisjon.

Tavaliselt esitab komisjon uue õigusakti ettepaneku, mille parlament ja nõukogu seejärel vastu võtavad. Mõnel juhul võib nõukogu otsustada teha seda üksi.

Kandmaks hoolt selle eest, et ELi tegevuses saavutatakse eesmärgid kõige tõhusamal viisil, hindab komisjon poliitika, õigusaktide ja muude oluliste meetmete eeldatavat ja tegelikku mõju. Samuti kaasab ta kodanikke ja sidusrühmi igas poliitikatsükli etapis, nii ettepanekute kavandamisel, esitamisel, läbivaatamisel kui ka muutmisel.

Et teatada uutest seadusandlikest algatustest või kehtivate õigusaktide kavandatud hindamisest, avaldab komisjon esialgse mõjuhinnangu või tegevuskava. Kavandatud meetmete võimalikke majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tagajärgi analüüsitakse ja kirjeldatakse seadusandlikule ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.

Kuidas on lood õigusaktide või algatustega, mida juba rakendatakse? Kui algatust on juba piisavalt kaua ellu viidud, toimub hindamine, et kontrollida standardkriteeriumide alusel algatuse tulemuslikkust. Selle raames tehakse kooskõlas õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga kindlaks või­malused vähendada regulatiivseid kulusid ja lihtsustada kehtivaid õigusakte.

Õigusakte on mitut liiki ja neid kohaldatakse erinevalt.

  • Määrus on õigusakt, mis on siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Liikmesriigid ei pea seda oma siseriiklikku õigusse üle võtma, kuid määrusega vastuolu vältimiseks tuleb siseriiklikke õigusakte mõnikord muuta.
  • Direktiiv on õigusakt, mis on liikmesriikidele või liikmesriikide rühmale siduv konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Tavaliselt tuleb direktiivid nende jõustamiseks üle võtta siseriiklikku õigusse. Direktiivis määratakse kindlaks saavutatav eesmärk, kuid iga liikmesriik võib ise otsustada, kuidas selleni jõuda.
  • Otsus võib olla adresseeritud liikmesriikidele, inimeste rühmale või isegi üksikisikutele. See on tervikuna siduv. Otsuseid kasutatakse näiteks ettevõtjate kavandatud ühinemiste käsitlemisel.
  • Soovitused ja arvamused võimaldavad ELi institutsioonidel väljendada liikmesriikidele ja mõnel juhul üksikutele kodanikele oma seisukohta, mis ei ole siduv ja millega ei kaasne adressaadiks olevale isikule või üksusele mingit õiguslikku kohustust.

Iga uue ELi õigusakti ettepanek on kooskõlas alus­lepingu konkreetse artikliga, mida nimetatakse ettepaneku õiguslikuks aluseks. See on määrav seadusandliku menetluse valikul.

Enamik õigusaktidest võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse teel.

Seadusandlik tavamenetlus

Seadusandlik tavamenetlus, mida nimetatakse ka kaasotsustamismenetluseks, on kõige tavalisem ELi õigusaktide vastuvõtmise viis. Selles asetatakse parlament ja nõukogu võrdsesse olukorda ning selle menetluse abil vastu võetud õigusaktid on parlamendi ja nõukogu ühisaktid. Seda menetlust kohaldatakse valdava osa ELi õigusaktide vastuvõtmisel mitmesugustes valdkondades, nagu tarbija­õigused, keskkonnakaitse ja transport. Komisjon esitab seadusandliku tavamenetluse raames ettepaneku, mille peavad vastu võtma nii parlament kui ka nõukogu. Ettepaneku laekumisel kulgeb menetlus järgmiselt.

Esimene lugemine

  • Parlament arutab ettepanekut oma komisjonides. Ettepaneku muudatusettepanekud esitatakse ja nende üle hääletatakse neis komisjonides. Seejärel antakse ettepanek edasi kogu parlamendile, kes hääletab selle (ja täiendavate muudatusettepanekute) üle oma täiskogu istungil.
  • Nõukogu ja liikmesriigid uurivad põhjalikult õigusakti; enamik aruteludest peetakse ametnike töörühmas. Paljud küsimused saab lahendada sellel tehnilisel tasandil või sellele järgnevatel tasanditel, kuid mõne küsimuse puhul võib juhtuda, et lõplik otsus tuleb teha asjaomaste ministrite kohtumisel. Nõukogu jõuab õigusakti suhtes poliitilisele kokkuleppele – see võib juhtuda enne või pärast parlamendi hääletust. Pärast parlamendi hääletust saab poliitilisest kokkuleppest ametlik ühine seisukoht. Kui nõukogu ühine seisukoht erineb parlamendi hääletustulemustest, läheb õigusakt eriarvamuste lahendamiseks teisele lugemisele.
  • Sageli kohtuvad parlamendi ja nõukogu esindajad mitteametlikult, et jõuda enne oma seisukoha ametlikuks muutmist omavahel kokkuleppele. Kokkuleppe saavutamise korral võtab nõukogu vastu sama teksti kui parlament ja ettepanekust saab seadus. Seda nimetatakse esimese lugemise kokkuleppeks.

Teine lugemine

  • Kui esimesel lugemisel kokkulepet ei saavutata, algab teine lugemine. Järgitakse sama korda nagu esimesel lugemisel, kuid seekord vaatab parlament läbi nõukogu esitatud muudatusettepanekud ja hääletab nende üle, mille järel kaalub nõukogu parlamendi ettepanekut. Teine lugemine kulgeb esimesest lugemisest kiiremini, sest arutatakse vaid parlamendi ja nõukogu seisukohas esinevaid erinevusi ning menetluse osad on ajaliselt piiratud.
  • On võimalik, et parlament ja nõukogu saavutavad selles etapis kokkuleppe (teise lugemise kokkulepe). Kui aga kõnealusel kahel institutsioonil ei õnnestu teha kavandatud õigusakti kohta ühist otsust, saadetakse õigusakti ettepanek edasi lepituskomiteesse, kuhu kuulub võrdne arv parlamendi ja nõukogu esindajaid. Seda lepitusmenetlust on kasutatud viimasel ajal harva. Enamik õigusakte võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse teel esimesel või teisel lugemisel.
  • Kui on lepitud kokku lõplikus tekstis ja see tekst on tõlgitud kõikidesse vajalikesse keeltesse, saadetakse kokkulepitud tekst parlamenti ja nõukokku, et nad saaksid selle õigusaktina vastu võtta. Seejärel avaldatakse see ELi ametlikes keeltes Euroopa Liidu Teatajas. Õigusaktis on kindlaks määratud, millal tuleb õigusakti rakendada liikmesriikides või millal õigusakt jõustub, kui tegemist on määrusega.

ELi õigusakti rakendamata jätmise korral võib komisjon kaevata liikmesriigi kohtusse ja taotleda liikmesriigi trahvimist. Peaaegu kogu ELi õigusaktide jõustamine toimub liikmesriikides. Mõnikord võib see kaasa tuua kaebused eeskirjade ebaühtlase rakendamise kohta eri riikides. Mõni otsus jõustatakse otse ELi tasandil, eelkõige konkurentsiõiguse valdkonnas, näiteks konkurentsieeskirjade rikkumise korral. Lisateavet leiab käesoleva jao 3. osast „ELi õigusaktide järgimise tagamine“.

Kellega veel konsulteeritakse?

Otsuste tegemisel konsulteerivad parlament, nõukogu ja komisjon mitmes poliitikavaldkonnas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega (mille president on Christa Schweng).

Piirkondade jaoks tähtsates küsimustes peavad parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerima Euroopa Regioonide Komiteega (mille president on Apostolos Tzitzikostas).

Komiteede arvamused ei ole ELi institutsioonidele siduvad.

Lisaks võib konsulteerida teiste asutuste ja organitega, kui ettepanek kuulub nende huvi- või pädevusvaldkonda. Näiteks majandus- või finantsküsimusi käsitlevate ettepanekute puhul tuleks konsulteerida Euroopa Keskpangaga.

Riiklik järelevalve

Liikmesriikide parlamendid saavad õigusaktide eelnõud samal ajal Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Nad võivad esitada oma arvamuse, kandmaks hoolt selle eest, et otsused tehakse kõige õigemal tasandil. Liikmesriikide parlamendid jälgivad subsidiaarsuse põhimõtte nõuetekohast kohaldamist ELi otsustusprotsessis ja nad võivad esitada põhjendatud arvamusi, kui leiavad, et sellest põhimõttest ei peeta kinni.

Osalemine kodanikuna

Igal ELi kodanikul on õigus esitada parlamendile ühes ELi ametlikus keeles kaebuse või taotluse vormis petitsioon küsimuses, mis kuulub mõnda ELi tegevusvaldkonda. Petitsiooni vaatab läbi parlamendi petitsioonikomisjon, kes teeb otsuse petitsiooni vastuvõetavuse kohta ja vastutab selle käsitlemise eest.

Samuti võivad kodanikud osaleda otse ELi poliitika väljatöötamises, kutsudes komisjoni üles esitama ettepanekut küsimustes, milles EL on pädev võtma vastu õigusakte. Euroopa kodanikualgatust (nagu seda nimetatakse) peab toetama vähemalt miljon ELi kodanikku vähemalt seitsmest liikmes­riigist. Igaühes neist seitsmest riigist peab petitsioonile alla kirjutama teatav minimaalne arv inimesi.

Kodanikud saavad jagada oma seisukohti komisjoni algatuste kohta poliitikakujundamise ja õigusloome põhietappides. Kodanikud ja sidusrühmad saavad anda veebiportaali „Avaldage arvamust!“ kaudu oma panuse eri moel.

  • Kõigepealt teatab komisjon uuest algatusest või kehtiva poliitikameetme või õigusakti hindamisest, avaldades esialgse mõjuhinnangu või tegevuskava. Kodanikel ja sidusrühmadel on aega neli nädalat, et anda tagasisidet, mis avaldatakse samal veebisaidil.
  • Uue algatuse või hindamise kallal töötades korraldab komisjon veebipõhiseid küsimustikke kasutades avaliku konsultatsiooni, mis kestab 12 nädalat.
  • Kui komisjon on seadusandliku ettepaneku valmis saanud ning on esitanud selle parlamendile ja nõukogule, avaneb kodanikel veel üks võimalus selle kohta märkusi esitada. Komisjoni ettepanekute kohta saab anda tagasisidet kaheksa nädalat. Pärast seda edastatakse esitatud seisukohad parlamendile ja nõukogule, kes kaaluvad neid oma läbirääkimistel.
  • Veebisaidi „Avaldage arvamust: lihtsustage!" kaudu saavad kodanikud esitada komisjonile ükskõik millal soovitusi selle kohta, kuidas kehtivaid õigusakte või poliitikameetmeid saaks lihtsustada ja täiustada, et need oleksid tõhusamad ja vähem koormavad.

Liikmesriikide poliitika kooskõlastamine majanduspoliitika näitel

Majandus- ja rahaliidus tugineb ELi majandus liikmesriikide majanduspoliitika tihedale kooskõlastamisele. Selle kooskõlastamisega tegelevad majandus- ja rahandusministrid, kes üheskoos moodustavad majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu.

Euroala majandus- ja rahandusministritest on moodustatud eurorühm, kes tegutseb euroala majanduskasvu ja finantsstabiilsuse edendamise nimel.

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika on ELi kokku lepitud poliitika, mis hõlmab peamiselt julgeoleku- ja kaitsediplomaatiat ja -meetmeid. Otsuste tegemiseks on vaja saavutada nõukogus liikmesriikide seas ühehäälsus, kuid pärast kokkuleppimist võib konkreetsete aspektide kohta teha edasisi otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Euroopa välis­poliitikat ministrite tasandil viib ellu komisjoni ase­president ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kelleks praegu on Josep Borrell Fontelles, kes juhib ka välisministrite kohtumisi.

Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine

Nõukogu sõlmib igal aastal mitu lepingut ELi ning ELi mittekuuluvate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel (st kirjutab neile ametlikult alla). Need lepingud võivad hõlmata ulatuslikke valdkondi, nagu kaubandus, koostöö ja areng, kuid neis võidakse käsitleda ka kitsamaid valdkondi, nagu tekstiil, kalandus, teadus ja tehnoloogia või transport. Kõikide rahvusvaheliste lepingute jaoks, mis sõlmitakse seadusandliku tavamenetlusega hõlmatud valdkondades, on vajalik parlamendi nõusolek.

ELi eelarve heakskiitmine

ELi aastaeelarve üle otsustavad ühiselt parlament ja nõukogu. Kui need kaks institutsiooni kokkuleppele ei jõua, järgitakse kuni eelarve heakskiitmiseni lepitusmenetlust. Lisateavet leiab käesoleva jao 4. osast „Meetmete võtmine – ELi eelarve“.

3 ELi ÕIGUSAKTIDE JÄRGIMISE TAGAMINE

Euroopa Liidu Kohus tagab ELi õigusaktide ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise kõikides liikmesriikides. Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja üksikisikute vahel. Selleks et toime tulla tuhandete esitatud kohtuasjadega, on Euroopa Liidu Kohus jagatud kaheks organiks: Euroopa Kohus ja Üldkohus.

Kui eraisik või ettevõtja on kandnud ELi institutsiooni või selle töötaja tegevuse või tegevusetuse tõttu kahju, võib ta esitada kohtusse hagi ühel kahest viisist:

  • kaudselt läbi liikmesriigi kohtu, kes võib otsustada anda juhtumi edasi Euroopa Kohtule, või
  • otse Üldkohtule, kui ELi institutsiooni otsus on mõjutanud teda otse ja individuaalselt.

Kui keegi leiab, et mõne liikmesriigi ametiasutus on rikkunud ELi õigust, võib ta järgida ametlikku kaebuste esitamise menetlust.

Kuidas on korraldatud Euroopa Kohtu töö?

Juhtumeid menetletakse kahes etapis.

  • Kirjalik etapp. Menetlusosalised esitavad Euroopa Kohtule oma kirjalikud seisukohad, lisaks võivad esitada oma tähelepanekud riigiasutused, ELi institutsioonid ja mõnikord eraisikud. Ettekandja-kohtunik koostab sellest kokkuvõtte, mida arutatakse Euroopa Kohtu üldkoosolekul.
  • Suuline etapp. Mõlema poole advokaadid esitavad avalikul istungil kohtunikele ja kohtujuristile oma seisukohad, kohtunikud ja kohtujuristid võivad esitada advokaatidele küsimusi. Kui Euroopa Kohus otsustab, et vajalik on kohtujuristi arvamus, esitatakse see mõni nädal pärast istungit. Seejärel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse.

Üldkohtu menetlus on samalaadne, välja arvatud see, et enamiku juhtumitest kuulab ära kolm kohtunikku ja kohtujuristi ei ole.

Muud ELi õigusorganid

Euroopa Ombudsman võtab vastu ja uurib kaebusi ning aitab kindlaks teha haldusomavoli ELi institutsioonides ja muudes asutustes. Ombudsmanile võib esitada kaebuse iga ELi liikmesriigi kodanik, elanik, ühendus või ettevõtja.

Euroopa Andmekaitseinspektori ülesanne on kaitsta ELi kodanike ja elanike isikupuutumatust ning isikuandmeid, mida ELi institutsioonid säilitavad elektroonilises, kirjalikus või visuaalses vormis. Samuti edendab ta ELi institutsioonide ja asutuste seas selle valdkonna häid tavasid.

4 MEETMETE VÕTMINE – ELi EELARVE

EL lepib kokku pikaajalistes kulukavades (tuntud kui mitmeaastane finantsraamistik), millega luuakse vähemalt seitsmeks aastaks kindel alus eelarve täitmiseks. See võimaldab ELil täiendada ELi lisaväärtusega poliitika rahastamise kaudu liikmesriikide eelarveid. Mitmeaastases finantsraamistikus on kindlaks määratud iga-aastased maksimumsummad (ülemmäärad), mida EL võib eri kulukategooriates (eelarve­rubriigid) kulutada. Praegune eelarve hõlmab ajavahemikku 2021–2027 ja võimaldab ELil investeerida asjaomases ajavahemikus seitsmes kulukategoorias 1,2 triljonit eurot. Eelarvesse on erandkorras lisatud toetuste ja laenudena 806,9 miljardit eurot taasterahastust „NextGenerationEU“: see on ELi taastekava, et tegeleda COVID-19 pandeemia sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega.

ELi aastaeelarve üle otsustavad ühiselt parlament ja nõukogu. Parlament arutab seda kahel järjestikusel lugemisel ning eelarve jõustub, kui parlamendi president on sellele alla kirjutanud. Parlamendi eelarvekontrollikomisjon jälgib eelarve täitmist ja parlament otsustab igal aastal, kas kiita heaks see, kuidas komisjon on kasutanud eelmise eelarveaasta eelarvet.

2022. aastal oli ELi aastaeelarve ligikaudu 170 miljardit eurot, mis absoluutväärtuses on suur summa, kuid mis moodustab vaid 1% liikmesriikide majanduses igal aastal loodavast jõukusest.

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027 ja NextGenerationEU



Komisjon vastutab ELi eelarve ning parlamendi ja nõukogu vastu võetud poliitika ja programmide haldamise ja täitmise eest. Suurema osa tegelikust tööst ja kulutustest teevad riiklikud ja kohalikud ameti­asutused, kuid komisjon vastutab järelevalve eest. Komisjon haldab eelarvet Euroopa Kontrollikoja valvsa pilgu all. Mõlema institutsiooni eesmärk on tagada usaldusväärne finantsjuhtimine.

Igal aastal otsustab parlament nõukogu soovituse põhjal, kas anda sellele, kuidas komisjon on täitnud ELi eelarvet, oma lõplik heakskiit. Selle menetlusega tagatakse täielik vastutus ja läbipaistvus. Saadud heakskiit toob kaasa asjaomase aasta raamatupidamiskontode ametliku sulgemise.

Euroopa Kontrollikoda on ELi sõltumatu välisauditi asutus. See kontrollib, kas liidu tulud on saadud õigesti, kas kulutusi on tehtud seaduslikult ja korrektselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne. Kontrollikoda täidab oma ülesandeid teistest ELi institutsioonidest ja valitsustest sõltumatult.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult

Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades

Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis

Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded

Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid

ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex’i (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed

Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.

Käesolev väljaanne

Euroopa Liit. Mis see on ja kuidas toimib?

Euroopa Komisjon
Teabevahetuse peadirektoraat
Toimetamine ja sihipärane teavitustegevus
Rue de la Loi/Wetstraat 56
1049 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIË

Käsikiri valmis märtsis 2022

Käesolev dokument ei kajasta Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

© Euroopa Liit, 2022

Taaskasutamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale.

Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamine on reguleeritud otsusega 2011/833/EL (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39).

ELi autoriõigusega hõlmamata fotode või muu materjali kasutamiseks ja taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse valdaja käest.

Kõik fotod: © Shutterstock, © Fotolia ja © Adobe Stock, välja arvatud fotod järgmistel lehekülgedel: COVID-19-le reageerimine; Euroopa roheline kokkulepe; töökohad, majanduskasv ja investeeringud; maksud ja toll; kosmos; ELi naabrus- ja laienemispoliitika; põhiõigused; õiguskaitse ja õigusriigi põhimõte; sooline võrdõiguslikkus; rassism ja võrdõiguslikkus; LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus; puue; üle 50-aastased; turvalisem internet; kodanikud ja demokraatia; siseküsimused ja kodanike julgeolek; kultuur, meedia ja sport: © Euroopa Liit.

Identifikaatorid

Print ISBN 978-92-76-24644-2 doi:10.2775/404079 NA-04-20-632-ET-C
PDF ISBN 978-92-76-24622-0 doi:10.2775/09382 NA-04-20-632-ET-N
HTML ISBN 978-92-76-24598-8 doi:10.2775/83036 NA-04-20-632-ET-Q