Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamine komisjoni poolt üldiselt asjakohane, ent rakendamisega on endiselt seotud riske

Kokkuvõte

I 2020. aasta juulis andis Euroopa Ülemkogu vastusena COVID-19 pandeemiale nõusoleku enam kui 800 miljardi euro suuruse taasterahastu NextGenerationEU loomiseks. Selle keskne osa on taaste- ja vastupidavusrahastu, mille koguväärtus on (jooksevhindades) 723,8 miljardit eurot. Taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on leevendada pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning muuta ELi riikide majandus ja ühiskond kestlikumaks ja vastupidavamaks, keskendudes eelkõige rohe- ja digipöördele.

II Taaste- ja vastupidavusrahastu raames toetuse saamiseks esitasid liikmesriigid komisjonile oma riiklike taaste- ja vastupidavuskavade projektid. Komisjon vastutab taaste- ja vastupidavuskavade hindamise eest vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruses, samuti annab ta liikmesriikidele selles valdkonnas suuniseid ja toetust.

III Käesolev audit on esimene kontrollikoja taaste- ja vastupidavusrahastut käsitlevas auditiseerias. Võtsime valimisse kuus liikmesriiki ja uurisime, kas komisjon hindas nende taaste- ja vastupidavuskavu asjakohaselt; samuti kontrollisime, kas hindamisprotsessi ja liikmesriikide suunamist juhiti tõhusalt ning kas tagati, et taaste- ja vastupidavuskavad on asjakohased taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkide saavutamiseks ning vastavad taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud tingimustele. Audit võiks anda sisendit komisjoni tulevaste hinnangute koostamiseks, eelkõige seoses muudetud taaste- ja vastupidavuskavade esitamisega, ning selles on välja toodud riskid ja probleemid, mis võivad takistada kavade rakendamist.

IV Jõudsime järeldusele, et taaste- ja vastupidavuskavade hindamine komisjoni poolt oli üldiselt asjakohane, võttes arvesse protsessi keerukust ning ajalisi piiranguid. Siiski leidsime protsessis mitu vajakajäämist ning riski, mis võivad takistada taaste- ja vastupidavusrahastu edukat rakendamist.

V Komisjoni hindamine põhines kõikehõlmavatel asutusesisestel suunistel ja kontrollnimekirjadel, ent hindajad ei kasutanud neid kvalitatiivsel hindamisel süsteemselt ega ühetaoliselt. Komisjoni lõpphindamist toetavad põhilised dokumendid olid kättesaadavad, aga mitte alati hõlpsasti jälgitavad. Komisjon toetas liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade projektide koostamise protsessi ajal ning andis välja suuniseid. Siiski oleks komisjoni aktiivsem roll liikmesriikide vahel heade tavade vahetamise edendamiseks protsessi hõlbustanud.

VI Taaste- ja vastupidavusrahastu poliitiliste eesmärkide puhul järeldame, et komisjoni hindamisega tõendati, et taaste- ja vastupidavuskavadega panustatakse kõigisse kuude sambasse ning seega kõigisse rahastuga seotud poliitikavaldkondadesse, ent panustamise ulatus on liikmesriigiti erinev ning selle mõju saab selgeks alles praktikas. Mõni oluline aspekt riigipõhistest soovitustest jäi kõigis liikmesriikides lahendamata, eriti 2019. aasta riigipõhistest soovitustest, mis puudutasid korduvaid struktuurilisi muudatusi.

VII Mis puudutab rahastu põhitingimustele vastamist, siis komisjoni hindamises jõuti järelduseni, et ükski meie auditi valimisse kuulunud meetmetest ei põhjusta tõenäoliselt keskkonnale olulist kahju. Keskkonnamõju leevendamise meetmeid ei ole aga taaste- ja vastupidavuskavadesse süstemaatiliselt kas vahe-eesmärgi või sihi kujul lisatud, ning meetmeid, mis ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, võidakse rahastada väljaspool rahastut. Hinnanguliste kulude kohta antud komisjoni hinnangus kajastus teabe puudumine teatud meetmete kohta. Makseprofiilid lepiti kokku läbirääkimiste tulemusel, ilma et neis oleks kajastatud aluseks olevaid kulusid. Samuti kontrollis komisjon valimisse kuuluvate meetmete panustamist rohe- ja digipöördesse, kui see oli asjakohane.

VIII Komisjoni hindamine parandas vahe-eesmärkide ja sihtide kvaliteeti, ent mõni neist ei olnud piisavalt selge või ei katnud kõiki meetme rakendamise olulisi etappe. Samuti märkasime, et vahe-eesmärgid ja sihid piirduvad enamasti meetme väljundi, mitte mõjuga, ning et lähenemisviis vahe-eesmärkidele ja sihtidele polnud liikmesriikides alati ühtne.

IX Komisjoni hindamises liikmesriikide ettepanekute kohaste seire- ja kontrollimeetmete kohta toodi korrektselt välja lüngad ja puudujäägid, mille tõttu on vaja võtta lisameetmeid. Hindamine põhines aga osaliselt veel loomata süsteemide kirjeldusel. Samuti märgime, et mõni liikmesriik otsustas mitte kasutada komisjoni andmekaeve- ja riskihindamisvahendit, mis võib vähendada selle üldist kasulikkust ning suurendada riski, et asjaomases liikmesriigis ei tuvastata pettusi ja topeltrahastamist.

X Nende leidude alusel esitame komisjonile järgmised soovitused:

• parandada hindamismenetlusi ja dokumentatsiooni;
• edendada heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel;
• jälgida ka edaspidi rakendatavate meetmete panustamist riigipõhiste soovituste järgimisse;
• parandada läbipaistvust ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järelevalvet;
• tagada vahe-eesmärkide ja sihtide selged kontrollimehhanismid ning nende asjakohane määratlemine;
• kontrollida konkreetselt seiret ja kontrolli puudutavate vahe-eesmärkide täitmist ning julgustada liikmesriike kasutama komisjoni andmekaeve- ja riskihindamisvahendit.

Sissejuhatus

Taaste- ja vastupidavusrahastu

01 2020. aasta juulis andis Euroopa Ülemkogu vastusena COVID-19 pandeemiale nõusoleku enam kui 800 miljardi euro (jooksevhindades) suuruse ajutise vahendi NextGenerationEU loomiseks. Selle keskne osa on taaste- ja vastupidavusrahastu. Rahastu kogusumma on 723,8 miljardit eurot (jooksevhindades), millest kuni 338,0 miljardit eurot moodustavad toetused ning kuni 385,8 miljardit eurot moodustavad laenud; selle väärtus vastab umbes kahele kolmandikule uuest mitmeaastasest finantsraamistikust aastateks 2021−2027 ning see on seni suurim ELi rahastamisvahend.

02 Taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on leevendada COVID-19 pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning muuta Euroopa riikide majandus ja ühiskond kestlikumaks ja vastupidavamaks, samuti suurendada nende valmisolekut rohe- ja digipöörde probleemide lahendamiseks ja võimaluste kasutamiseks. Selle abil rahastatakse investeeringuid ja reforme poliitikavaldkondades, mis on olulised terves ELis ning mis jaotatakse kuude sambasse¹ (vt joonis 1).

03 Rahastust liikmesriigile eraldatav toetus määratakse vastavalt jaotusalusele, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse lisades I kuni III. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt on taaste- ja vastupidavusrahastu tulemuspõhine vahend, ning liikmesriigid saavad rahalisi vahendeid vastavalt kvalitatiivsete vahe-eesmärkide ja kvantitatiivsete sihtide saavutamisele.

Taaste- ja vastupidavuskavad

04 Taaste- ja vastupidavusrahastu raames toetuse saamiseks esitasid liikmesriigid alates 2020. aasta oktoobri keskpaigast komisjonile oma riiklike taaste- ja vastupidavuskavade projektid, ning esitasid lõplikud taaste- ja vastupidavuskavad alates taaste- ja vastupidavusrahastu määruse jõustumisest 12. veebruaril 2021², kooskõlas teatud kriteeriumide ja tingimustega. Taaste- ja vastupidavuskavad koosnevad meetmete (kas investeeringute või reformide) komplektist, mis on liigendatud temaatilisteks osadeks (nt kliimasõbralik liikuvus või digiüleminek haridusvaldkonnas).

05 Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskavu 11 kriteeriumi põhjal, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 19 lõikes 3 (vt tabel 1).

06 Hindamissuuniste³ kohaselt saab komisjon üldiselt anda iga kriteeriumi täitmise eest hinde A, B või C, kusjuures A on kõige kõrgem ja C kõige madalam hinne. Kahe kriteeriumi puhul 11 kriteeriumist, täpsemalt põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja kontrollisüsteemide puhul, on võimalikud ainult hinded A ja C (ülevaade hinnetest on toodud I lisas).

07 Positiivse hinnangu saamiseks peab taaste- ja vastupidavuskava saama vähemalt järgmised lõpphinded:

• hinne A teise kriteeriumi (riigipõhised soovitused), kolmanda kriteeriumi (majanduskasvu potentsiaali suurendamine, töökohtade loomine ja säilenõtkus), viienda kriteeriumi (rohepööre) ja kuuenda kriteeriumi (digiüleminek) eest;
• enamik hindeid A seitsme ülejäänud kriteeriumi eest;
• mitte ühtegi hinnet C.

08 Taaste- ja vastupidavuskavasid võib hinnata mitu korda. Lisaks komisjoni esialgsele hindamisele, mida käesolev audit hõlmab, hinnatakse taaste- ja vastupidavuskava, kui liikmesriik esitab ajakohastuse, läbivaatamise või muudatuse, täpsemalt:

• kui liikmesriik ajakohastab oma kava pärast tagastamatu toetuse maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist 2022. aasta juunis, või
• palub võimalust algselt esitatud taaste- ja vastupidavuskava muuta, kuna taaste- ja vastupidavuskava koos asjakohaste vahe-eesmärkide ja sihtidega ei ole (taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 21 lõikes 1 toodud) objektiivsete asjaolude tõttu enam osaliselt või täielikult saavutatavad; või
• taotleb taaste- ja vastupidavusrahastu laenutoetust. Liikmesriigid võivad laenutoetust taotleda taaste- ja vastupidavuskava esitamisega samal ajal või mõnel muul ajal kuni 31. augustini 2023. Viimasel juhul tuleb taotlusele lisada läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihtasemed (taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 14 lõige 2).

Rollid ja ülesanded taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise ja hindamise protsessis

Liikmesriigid

09 Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõike 4 kohaselt vastutavad taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise eest liikmesriigid. Liikmesriigid peavad oma taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja hindamisel tegema koostööd komisjoniga ning esitama komisjonile mis tahes lisateavet, mida neilt küsitakse.

10 Samuti võivad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskavasid hilisemas etapis muuta, kui taaste- ja vastupidavuskavade eesmärgid pole enam saavutatavad või neisse tuleks lisada uusi vahe-eesmärke ja sihte laenutoetuse kasutamiseks (vt punkt 08).

Komisjon

11 Taaste- ja vastupidavuskavu hindab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega. Ta pakub liikmesriikidele suuniseid ja tuge, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud erinevate kriteeriumide ja tingimuste täitmine.

12 Hindamisprotsess põhineb pideval dialoogil, mis algab juba enne taaste- ja vastupidavuskavade ametlikku esitamist. Pärast taaste- ja vastupidavuskava esitamist on komisjonil kaks kuud aega, et koos liikmesriigiga lahendada allesjäänud probleemid ja paluda talt lisateavet või muudatuste tegemist, seejärel annab komisjon lõpliku hinnangu ja esitab ametliku ettepaneku nõukogu otsuse tegemiseks. Asjaomased liikmesriigid ja komisjon võivad vajaduse korral kokku leppida, et hindamise tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra⁴.

13 Kui nõukogu on ettepaneku heaks kiitnud, sõlmib komisjon iga liikmesriigiga rakenduskokkuleppe, mis sisaldab üksikasjalikke ja tehnilisi aspekte kava rakendamise kohta, näiteks rakendusperioodi, vahe-eesmärkide ja sihtide lisa-vaheetappe, ning alusandmetele juurdepääsu andmise korda.

Nõukogu

14 Komisjoni ettepaneku kohaselt peab nõukogu taaste- ja vastupidavuskava hinnangu nelja nädala jooksul nõukogu rakendusotsusega heaks kiitma⁵. Nõukogu peaks heaks kiitma ka muudetud ja läbivaadatud kavad (vt punkt 08).

15 31. detsembriks 2021 vastu võetud nõukogu rakendusotsuste puhul oli liikmesriigil võimalik taotleda eelmakseid suuruses 13%. Kõik sellele järgnevad maksed tehakse taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel tehtavate edusammude põhjal, millest liikmesriik teada annab (ja mida hindab komisjon). Väljamakse tegemiseks esitab komisjon oma esialgse hinnangu majandus- ja rahanduskomiteele ning küsib selle arvamust. Komisjon võtab selle arvamuse oma hinnangu koostamisel arvesse, nagu on sätestatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 24 lõikes 4.

Taaste- ja vastupidavuskavade esitamise ja hindamise olukord 1. juuni 2022. aasta seisuga

16 2022. aasta 1. juuniks olid kõik liikmesriigid peale Madalmaade oma taaste- ja vastupidavuskavad ametlikult esitanud. Komisjon oli andnud 25 taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, täpsemad hinded on toodud joonisel 2; Ungari kava hindamine oli auditi läbiviimise ajal veel pooleli (vt II lisa).

Auditi ulatus ja lähenemisviis

17 Audit lähtub kontrollikoja prioriteedist hinnata ELi vastust COVID-19 pandeemiale mitmes poliitikadimensioonis, sealhulgas majandusjuhtimises, uurides selleks, kas ELi seni suurim finantsinstrument on oma tegevuses õigel teel. Auditis antakse sidusrühmadele teavet taaste- ja vastupidavuskavade hindamise kohta. Selle eesmärk on anda sisendit hindamisprotsessis mis tahes tulevaste muudatuste tegemiseks, eelkõige seoses muudetud või läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskavade esitamisega. Kuigi aruandes keskendutakse peamiselt komisjoni hindamistööle, rõhutatakse selles ka riske ja probleeme, mis võivad taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist mõjutada.

18 Käesolev audit on esimene auditiseeriast, mille plaanime NextGenerationEU ning taaste- ja vastupidavusrahastu kohta läbi viia. Selles ei käsitleta komisjoni ettepanekut taaste- ja vastupidavusrahastu määruse muutmiseks seoses REPowerEU kava puudutavate peatükkidega taaste- ja vastupidavuskavades⁶. Meie eesmärk oli uurida, kas komisjoni hinnang taaste- ja vastupidavuskavadele on asjakohane, vaadeldes selleks järgmist:

• kas komisjoni sisemenetlused olid selged ja kas neid kasutati, kas suunised liikmesriikidele olid piisavad ja kas neid järgiti, ning kas liikmesriike toetati tõhusalt;
• kas komisjon tagas, et:
  •  taaste- ja vastupidavuskavades panustatakse piisavalt kuude sambasse ning tegeletakse tulemuslikult kõigi riigipõhistes soovitustes toodud probleemide või suure osaga neist;
  •  taaste- ja vastupidavuskavade meetmed vastavad taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud põhitingimustele (rohe- ja digipööre, põhimõte „ei kahjusta oluliselt“, kulutused);
  •  vahe-eesmärgid ja sihid on selged ja realistlikud;
  •  välja pakutud seire- ja kontrollikord on asjakohane.

19 Meie auditikriteeriumide aluseks on

• regulatiivsed nõuded (eriti taaste- ja vastupidavusrahastu määrus);
• komisjoni sise-eeskirjad ja menetlused (näiteks suunised ja juhised).

20 Meie hinnang põhineb kuuest liikmesriigist koosneval valimil: neli liikmesriiki, kellele eraldati absoluutarvudes suurim toetus (Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia), ning kaks liikmesriiki, kellele eraldati suurim toetus nende 2020. aasta sisemajanduse koguproduktiga võrreldes (Kreeka ja Horvaatia). Need kuus taaste- ja vastupidavuskava erinevad üksteisest mitmes aspektis. III lisas on toodud mõned nende omadused. Lisaks sellele moodustasime valimi hinnangu alusel, kaasates iga meie valimisse kuuluva liikmesriigi kavast olulisuse (kõige kõrgema kulu) põhjal seitse meedet järgmistest teemavaldkondadest: investeeringute jaoks „transport“, „rohepööre“, „digiüleminek“, „tervishoid“ ja „muu“ ning reformide jaoks „eelarvepoliitiline“ ja „sotsiaalne“. Valimisse kuuluvad 42 meedet on esitatud IV lisas. Samuti tegime üldise analüüsi valimisse kuuluva kuue liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavade vahe-eesmärkide ja sihtide kohta, eesmärgiga saada teadmisi vahe-eesmärkide ja sihtide iseloomu ning ajalise jaotuse kohta, samuti liikmesriikide lähenemisviisi kohta nende määratlemisele.

21 Vaatlesime nende kuue liikmesriigi puhul komisjoni hindamisprotsessi alates taaste- ja vastupidavuskavade projektide algsest esitamisest kuni nende lõpphindamiseni ning nõukogu rakendusotsuse ettepanekuni; kasutasime selleks 11 hindamiskriteeriumist 8-t (kriteeriumid 1, 2, 4–6, 8–10; vt tabel 1). Auditis käsitletakse seega ajavahemikku alates 2020. aasta oktoobrist (mil esitati esimesed taaste- ja vastupidavuskavade projektid) kuni 2022. aasta juunini. Auditis ei käsitletud nõukogu protsessi nõukogu rakendusotsuse ettepaneku heakskiitmiseks.

22 Analüüsisime komisjoni esitatud dokumente, sealhulgas hindamisprotsessi ajal peetud asjakohast kirjavahetust mainitud kuue liikmesriigiga. Samuti intervjueerisime komisjoni ja asjaomaste riiklike asutuste töötajaid. Lisaks arutlesime aruande põhiliste tähelepanekute üle ekspertide rühmaga.

Tähelepanekud

Sisemenetlused ja liikmesriikidele pakutav toetus olid piisavad, kuid mitte alati jälgitavad, samuti olid need ajaliselt piiratud

23 Taaste- ja vastupidavuskavade uudsuse ja keerukuse tõttu on vajalikud komisjoni piisavad sisemenetlused ning ka asjakohane tugi liikmesriikidele taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel. Uurisime, kas komisjon:

• juhtis oma sisemenetlusi tulemuslikult, et võtta kasutusele asutusesisesed teadmised ning tagada oma asutusesiseste suuniste sidus ja läbipaistev rakendamine;
• pakkus liikmesriikidele õigel ajal selgeid suuniseid ning tuge.

Komisjoni sisemenetlused olid piisavad, ent mitte alati jälgitavad

24 Taaste- ja vastupidavusrahastu poliitiline juhtimisstruktuur on järgmine: kõrgetasemeline juhtnõukogu, mille esimees on Euroopa Komisjoni president ning millesse kuuluvad kolm juhtivat asepresidenti, majandusvolinik, peasekretär, taaste ja vastupidavuse rakkerühma (RECOVER) juht ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi (DG ECFIN) peadirektor. Juhtnõukogu jälgib kõiki etappe alates varastest aruteludest liikmesriikidega nende taaste- ja vastupidavuskavade projektide üle kuni lõplike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise ning nende vahe-eesmärkide ja sihtide täitmiseni. Juhtnõukogu annab peetavate arutelude kohta korrapäraselt teavet volinike kolleegiumile. Volinike kolleegium vastutab nõukogu rakendusotsuse ettepaneku heakskiitmise eest.

25 Taaste ja vastupidavuse rakkerühm loodi 16. augustil 2020. aastal peasekretariaadis, ning ta vastutab koos DG ECFINiga taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise ning selle Euroopa poolaastaga koordineerimise eest. Rakkerühm ja DG ECFIN vastutavad ka teiste poliitikadirektoraatide kaasamise eest terve protsessi jooksul, kui see on vajalik.

26 Selleks peavad taaste ja vastupidavuse rakkerühm ning DG ECFIN igal nädalal koordineerimiskoosolekuid teiste peadirektoraatidega riigipõhiste rühmade kaudu. Need riigipõhised rühmad on moodustatud olemasolevate Euroopa poolaasta rühmade põhjal, ent neisse on kaasatud ka spetsialistid kõigist asjaomastest peadirektoraatidest, et pakkuda vajalikke eksperditeadmisi erinevates taaste- ja vastupidavuskavades käsitletavates poliitikavaldkondades.

27 Liikmesriikidega suhtlemist haldavad 27 läbirääkimisrühma, mis koosnevad taaste ja vastupidavuse rakkerühma või DG ECFINi asjaomaste riiklike üksuste juhatajatest või nende asetäitjatest, samuti on neisse valitud liikmed poliitikat käsitlevatest peadirektoraatidest, olenevalt vajalikest eksperditeadmistest. Täpsemalt vastutavad nad taaste- ja vastupidavuskavade (projektide) analüüsimise, taaste- ja vastupidavuskavade ja maksetaotlustega seotud hinnangute ja rakendusaktide ettevalmistamise ning kavade rakendamisel tehtavate edusammude jälgimise eest. Üldiselt jälgivad riigi meeskonna tööd kaks direktori tasandi juhtivat läbirääkijat, üks majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ning üks taaste- ja vastupidavuse rakkerühma jaoks.

28 Taaste- ja vastupidavuse rakkerühmast ning DG ECFINi esindajatest moodustati horisontaalsed rühmad, et tegeleda rohepöörde (sealhulgas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“), digiülemineku, kulude hindamise ning vahe-eesmärkide või sihtidega seotud üldiste küsimustega. Rühmad andsid juhiseid selle kohta, kuidas hinnata kõige olulisemaid nende vastutusalasse kuuluvaid valdkondi.

29 Taaste ja vastupidavuse rakkerühma ning DG ECFINi riigipõhiste rühmade esindajate ning poliitikat käsitlevate peadirektoraatide esindajate kooslus läbirääkimisrühmades tagas hindamise põhinemise ekspertteadmistel nii erinevates poliitikavaldkondades kui ka geograafilistes aspektides. Meie analüüs komisjoni hinnangu kohta valimisse kuuluvatele meetmetele (vt punkt 20) kinnitas kõigi asjaomaste peadirektoraatide osalemist protsessis.

30 Hindamisprotsess toimus mitmes etapis (vt joonis 3).

31 Hindamise ja liikmesriikidega peetavate arutelude hõlbustamiseks töötas komisjon välja üldised asutusesisesed suunised ning kontrollnimekirjad. Majandusliku ja sotsiaalse mõju, vahe-eesmärkide ja sihtide, kulutuste ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ suhtes lisati neile asutusesisestele suunistele ka üksikasjalikumad tehnilised suunised.

32 Asutusesiseste suuniste ja kontrollnimekirjadega standarditakse hindamisprotsessi ning aidatakse kaasa erinevate taaste- ja vastupidavuskavade võrdsele käsitlemisele. Asutusesisesed suunised ja kontrollnimekirjad andsid riigipõhiste rühmade hindajatele tervikliku komplekti kaalutlusi, et oma hindamisi läbi viia ja dokumenteerida. Siiski oli kontrollnimekirjade kasutamine kohustuslik vaid kavade täielikkuse ja rahastamiskõlblikkuse hindamisel. Seetõttu ei kasutatud neid 11 hindamiskriteeriumi kvalitatiivsel hindamisel süstemaatiliselt ega ühtselt. Mõnikord olid hindajad esitanud ainult minimaalse teabe, vahel aga olid nad teinud märkmeid või koostanud teisi töödokumente, millel puudus igasugune standardne struktuur.

33 Kuigi meie valimisse kaasatud meetmete auditeerimine kinnitas, et peamised dokumendid, mis olid komisjoni töö tulemuseks ning toetasid tema lõpphindamist, olid kättesaadavad ja säilitatud, ei olnud komisjoni talituste töödokumentides toodud järeldusteni viiv dokumentatsioon alati hõlpsasti jälgitav.

Komisjoni toetus ja suunised liikmesriikidele olid piisavad, ent ajaliselt piiratud

34 Komisjon vastutas liikmesriikidele vajaliku toetuse ja suuniste pakkumise eest nende taaste- ja vastupidavuskavade koostamise ajal. Suuniste ja arutelude kaudu pakkus komisjon niisugust abi juba varajases etapis, kui kaasseaduseandjad veel taaste- ja vastupidavusrahastu määruse üle arutlesid.

35 Komisjon võttis vastu mitu juhenddokumenti, et liikmesriike nende taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel abistada:

• üldised suunised liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadele, mis võeti vastu 17. septembril 2020. aastal, neid muudeti ning uus versioon võeti vastu 22. jaanuaril 2021. aastal; ja
• tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumi kohaldamise kohta⁷, mis avaldati 12. veebruaril 2021. aastal.

Lisaks sellele täiendasid neid dokumente liikmesriikide kontrollisüsteemide enesehindamise kontrollnimekirjad.

36 Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamise ning taaste- ja vastupidavusrahastu määruse koostamise ja vastuvõtmise ajapiirangute tõttu pidi komisjon oma suunised osalt koostama veel enne õigusakti lõplikku vormistamist ning paralleelselt liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade koostamisega. Seetõttu avaldas komisjon oma peamisest taaste- ja vastupidavuskavade koostamise suunisdokumendist kaks versiooni (vt punkt 35). Mõnel juhul tuli liikmesriikidel selle tõttu oma taaste- ja vastupidavuskava protsessi käigus muuta. Seda esines eelkõige põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise suuniste puhul, mis võeti vastu taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega samal ajal, ning milles kehtestati liikmesriikidele nõue läbida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohane kontrollnimekiri iga oma taaste- ja vastupidavuskava reformi ja investeeringu kohta.

37 Leidsime, et taaste- ja vastupidavuskavade hindamine põhines suuresti komisjoni ja liikmesriikide vahelisel pideval dialoogil, mis hõlmas kahepoolseid koosolekuid, kommunikatsiooni ja teabevahetust. Teabe jagamise hõlbustamiseks lõi komisjon taaste- ja vastupidavusrahastu kohta ka veebipõhise küsimuste ja vastuste platvormi, mis pakkus liikmesriikidele lisaselgitusi ja suuniseid. Meie tehtud intervjuudes kinnitasid liikmesriikide asutused selle toe kasulikkust.

38 Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõikes 5 on ka sätestatud, et liikmesriigid võivad paluda komisjonil korraldada heade tavade vahetamist teiste liikmesriikidega. Väljendasime selle võimaluse üle heameelt oma arvamuses ettepaneku kohta võtta vastu määrus taaste- ja vastupidavusrahastu loomiseks⁸. Komisjoni sõnul on vaid üks liikmesriik (kes ei kuulu meie auditi valimisse) ametlikult heade tavade vahetamise korraldamist taotlenud, kuid võttis hiljem taotluse tagasi.

39 Siiski oleksid meie intervjueeritud liikmesriikide asutuste esindajad soovinud taaste- ja vastupidavuskavade üle läbirääkimiste pidamise protsessis rohkem teiste liikmesriikidega suhelda. Mõni liikmesriik korraldas omal algatusel mitteametlikke kahepoolseid kohtumisi, kuid komisjoni aktiivne roll liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel koostöö edendamisel oleks protsessi hõlbustanud ning julgustanud taaste- ja vastupidavuskavadesse rohkemate piiriüleste projektide lisamist.

Taaste- ja vastupidavuskavadega panustatakse tõenäoliselt kuude sambasse, aga riigipõhiste soovituste järgimises esineb lünki

Komisjoni hindamises leiti, et taaste- ja vastupidavuskavadega antakse panus kuude sambasse, kuid panustamise määr on erinev

40 Uurisime, kuidas oli komisjon hinnanud, kas taaste- ja vastupidavuskavadega panustatakse piisavalt kõigi kuue samba eesmärkide saavutamisesse vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud kriteeriumidele (vt 1. selgitus).

41 Komisjon hindas taaste- ja vastupidavuskavade panustamist kuude sambasse üksikasjaliku kaardistamise põhjal, hinnates iga komponendi puhul, kas sellega panustatakse oluliselt või vähemalt osaliselt igasse sambasse (vt IV lisa). Komisjon jõudis iga meie valimisse kaasatud taaste- ja vastupidavuskava puhul järeldusele, et need panustavad terviklikul ja piisavalt tasakaalustatud moel kõigisse kuude sambasse ning andis neile kõigile selles valdkonnas hinde A.

42 Komisjoni kaardistamise tulemused kinnitasid, et kõigi meie valimisse kuulunud taaste- ja vastupidavuskavade vähemalt ühe komponendiga tegeleti kõigi kuue samba teemadega. Komisjon viis kaardistamise läbi komponentide tasandil, kusjuures üksikuid meetmeid vaadeldi selleks, et teha kindlaks (peamised) sambad, millesse komponendiga panustatakse. Siiski märgime, et mitte kõik ühe komponendi meetmed ei panusta otseselt kõnealusesse sambasse.

43 Paljude taaste- ja vastupidavuskavade komponentidega panustatakse mitmesse sambasse, ning komponentide ja sammaste vaheline põhjuslik suhe ning seega ka nende komponentide tõenäoline panustamise määr on erinevad. Üldiselt on seos komponentide ja sammaste vahel lähedasem konkreetsemate sammaste, näiteks digiülemineku ja rohepöörde sammaste puhul, kui laiemalt määratletud ja üldisemate sammaste, näiteks aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu samba ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse samba puhul.

44 Ühtlasi, kuna igas komponendis sisaldub reforme, millega ei kaasne kulutusi, on keeruline kindlaks määrata, kui suur on igasse sambasse panustava rahastuse osakaal. Lisaks on finantsperspektiivist ebaselge, kas kuue samba teemadega tegeletakse piisavalt hästi tasakaalustatud viisil, nagu nõutakse taaste- ja vastupidavusrahastu määruses. Lisaks sellele puudub määruses definitsioon selle kohta, mida „piisavalt tasakaalustatud“ vastus endast selles kontekstis kujutab.

Taaste- ja vastupidavuskavades tegeletakse riigipõhistes soovitustes välja toodud probleemidega, ent endiselt esineb lünki

45 2011. aastal kasutusele võetud Euroopa poolaasta on ELi majandus-, eelarve-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükkel. Selles kontekstis analüüsib komisjon liikmesriikide majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi ning probleeme, millega nad silmitsi seisavad. Nende probleemide lahendamiseks esitab nõukogu igal aastal kõigile liikmesriikidele komisjoni ettepanekutest lähtuvad riigipõhised soovitused, mis on Euroopa poolaasta peamine väljund. Kui varem ei olnud Euroopa poolaasta poliitika koordineerimine ja riigipõhiste soovituste järgimine seotud ühegi finantsvahendi eraldamisega, siis see muutus taaste- ja vastupidavuskavadesse riigipõhiseid soovitusi puudutavate meetmete lisamisega.

46 Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt peavad taaste- ja vastupidavuskavad sisaldama meetmeid, millega lahendada kõiki 2019. ja 2020. aasta riigipõhistes soovitustes kirjeldatud probleeme või suurt osa neist. Komisjon võtab oma hinnangus arvesse nelja elementi (vt 2. selgitus).

47 Kontrollisime, kas komisjoni hinnangus tehti kindlaks, et valimisse kaasatud liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate meetmetega panustatakse asjakohastes riigipõhistes soovitustes kirjeldatud probleemide lahendamisse, ning intervjueerisime liikmesriikide asutuste esindajaid, et saada rohkem teavet riigipõhiste soovitustega seotud meetmete taaste- ja vastupidavuskavadesse lisamise protsessi kohta.

48 Taaste- ja vastupidavuskavade projektide hindamise ajal tuvastas komisjon mõne riigipõhiste soovituste elemendi puhul lünki, ning palus liikmesriikidel välja pakkuda lisameetmeid. Mõnel juhul on see olnud edukam (näiteks Prantsusmaa avaliku sektori kulutuste hindamise, Itaalia kuluaruande või kohtusüsteemi ja korruptsioonivastase võitlusega seotud meetmete puhul Horvaatias) kui teistel juhtudel, kuna mõned (enamasti 2019. aasta) riigipõhiste soovituste osad jäid taaste- ja vastupidavuskavade lõplikus versioonis arvesse võtmata.

49 Komisjon viis esitatud taaste- ja vastupidavuskavade kohta läbi kaardistamise, mis on saadaval tema talituste töödokumendis ning mis näitab, milliseid riigipõhiseid soovitusi võeti piisavalt arvesse ja milliseid mitte. Nagu ka kuue samba puhul, viidi see kaardistamine läbi komponentide kaupa (meetmete komplektid, vt punkt 04), ning üksikuid meetmeid vaadeldi siis, kui see oli asjakohane. Valimisse kuuluva kuue liikmesriigi puhul jõuti komisjoni hinnangus järeldusele, et kõiki 2019. ja 2020. aasta riigipõhiseid soovitusi oli kas osaliselt (lünkadega) või täielikult (lünkadeta) arvesse võetud, ning seetõttu said kõik valimisse kaasatud taaste- ja vastupidavuskavade lõplikud versioonid hinde A. Tabelis 2 antakse ülevaade komisjoni poolt tuvastatud allesjäänud lünkadest.

50 Meie enda kaardistamisel, mille viisime läbi meetmete tasandil, jõudsime riigipõhiste soovituste puhul suuresti samale järeldusele kui komisjon. Peamised erinevused puudutavad Itaaliat, kelle kavas tuvastasime mõne riigipõhise soovituse elemendi puhul lisalünki (katastri- ja pensionireform, samuti mõni osa finantssektori reformist), mida komisjoni talituste töödokumendis ei käsitletud (vt tabel 3).

51 Leidsime, et valimisse kuulunud taaste- ja vastupidavuskavades kajastus suurem osa 2020. aasta riigipõhistest soovitustest. Siiski esineb riigipõhiste soovituste teatud aspektide puhul endiselt lünki, näiteks tervishoiusüsteemi (Hispaania) või investeeringute ja regulatiivse keskkonna (Prantsusmaa) puhul, mida kavatsetakse lahendada väljaspool riiklikku taaste- ja vastupidavuskava. Ometi ei ole alati selge, miks nende lünkade täitmist ei hõlmatud taaste- ja vastupidavuskavades, eelkõige oluliste piiriüleste meetmete puhul (nt elektrivõrkude vastastikune sidumine Hispaania ja Prantsusmaa vahel), mis taaste- ja vastupidavusrahastuga olemuslikult sobiksid.

52 Suurem osa tuvastatud lünkadest puudutavad 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi, mis esindavad suuremalt jaolt korduvaid struktuurseid probleeme, millega liikmesriigid juba aastaid silmitsi seisavad. Näiteks ei sisaldu Saksamaa taaste- ja vastupidavuskavas ühtegi meedet äriteenuste sektoris ja reguleeritud kutsealadel konkurentsi tugevdamiseks, mida on Saksamaa riigipõhistes soovitustes välja toodud alates 2011. aastast. Lisaks sellele ei tegeleta mitmes taaste- ja vastupidavuskavas riigipõhistes soovitustes mainitud probleemidega, mis on seotud pensionisüsteemide kestlikkusega (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ning osaliselt Hispaania) või maksustamisega (Saksamaa ja Itaalia).

53 Üldiselt oleme seisukohal, et komisjoni hindamise tulemusel panustatakse taaste- ja vastupidavuskavadega enamiku 2019. ja 2020. aasta riigipõhistes soovitustes toodud probleemide lahendamisesse. Siiski jäid kõigis meie valimisse kuuluvate liikmesriikide kavades tähelepanuta mõned riigipõhiste soovituste olulised elemendid, mis on suuremalt jaolt seotud korduvate struktuursete probleemidega, millega liikmesriigid juba aastaid silmitsi seisavad. Lisaks sellele pole ei taaste- ja vastupidavusrahastu määruses ega komisjoni poolt määratletud, mida kujutab endast „suure osa“ riigipõhistes soovitustes loetletud probleemide lahendamine. Seetõttu on hindamine mingil määral subjektiivne, eriti juhtudel, kus komisjon tuvastas mitu ja/või tõsist lünka.

Taaste- ja vastupidavusrahastu põhitingimuste hindamine oli piisav, aga mitte täiesti läbipaistev

54 Selleks, et hinnata, kas komisjoni hinnang põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisele, rohepöörde- ja digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimisele ning hinnangulisele kulule oli asjakohane, valisime iga valimisse kuuluva kuue liikmesriigi kavast seitse meedet (vt punkt 20).

55 Uurisime, kas komisjon oli valimisse kaasatud meetmete puhul asjakohaselt hinnanud järgmist:

• kas mõni taaste- ja vastupidavuskava meede kahjustab oluliselt keskkonnaeesmärke taksonoomiamääruse⁹ artikli 17 tähenduses (põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine);
• kas kavandatud meetmete rakendamisega panustatakse eeldatavasti tulemuslikult rohe- ja digipöördesse, mis hõlmab ka meetmete jälgimist ja kasutatavaid koefitsiente;
• kas hinnanguline kulu oli mõistlik, usutav, vastas eeldatavale majanduslikule ja sotsiaalsele kasule ning ei ole kaetud muudest ELi vahenditest.

Komisjoni hindamistes tunnistati põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist, ent leevendusmeetmete vahe-eesmärke ega sihte ei kaasatud süstemaatiliselt

56 Taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmiseks peavad kõik meetmed vastama põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (vt 3. selgitus).

57 Komisjon andis välja tehnilised suunised taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamiseks (vt punktid 35 ja 36). Neis suunistes sisaldus nõue, et liikmesriigid esitaksid iga oma taaste- ja vastupidavuskava meetme kohta põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohase kontrollnimekirja.

58 Seejärel hindas komisjon esitatud meetmeid ja nende „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaseid kontrollnimekirju ning andis lisatagasisidet või esitas tingimusi, mis lisati lõplikku vahe-eesmärkide ja sihtide kogumisse nõukogu rakendusotsuses. Valimisse kuuluvate meetmete puhul leidsime, et komisjon oli:

• taganud, et kontrollnimekirjades võetaks arvesse keskkonnaeesmärke;
• vajaduse korral palunud lisateavet, andnud tagasisidet ja teinud ettepanekuid teatud meetmete muutmiseks või väljajätmiseks, sealhulgas seoses konkreetsete meetmete ning neile vastavate vahe-eesmärkide ja sihtide sõnastusega;
• nõuetekohaselt palunud, et mitmest taaste- ja vastupidavuskavast jäetaks välja meetmete teatud osad, mis olid komisjoni hinnangul vastuolus põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Seejärel eemaldati need meetmete osad taaste- ja vastupidavuskavadest. Mõnel juhul võidakse neid aga rahastada väljaspool taaste- ja vastupidavusrahastut, mis on põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ vastuolus;
• taganud, et tõenäoliselt keskkonda mõjutavate meetmete puhul sisalduks liikmesriikide täidetud kontrollnimekirjades selgitus selle kohta, kuidas kavatsetakse vältida olulist kahju. Selle hulka kuulusid ettepanekud leevendusmeetmete kohta.

59 Siiski märgime, et komisjoni dokumentatsioon põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaste kontrollnimekirjade kohta jaotus mitme töödokumendi vahel, samuti puudus kokkuvõttev nimekiri, kus kajastuksid kõik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased hindamised iga meetme kohta, et toetada oma üldist järeldust komisjoni talituste töödokumendis ja lõpphindamises.

60 Lisaks sellele ei kvantifitseeritud kontrollnimekirjas ega üheski muus vormis potentsiaalselt kahjulike meetmete mõju liiki ega ulatust. Seetõttu oli keeruline hinnata, kas esitatud selgitused ja välja pakutud leevendavad meetmed olid piisavad, et tagada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine.

61 Juhtudel, kus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ suhtes positiivse hinnangu saamiseks olid vajalikud leevendusmeetmed, ei sisaldunud need leevendusmeetmed ka taaste- ja vastupidavuskavas vahe-eesmärkide või sihtide vormis. Selle tagajärjel ei ole nende meetmete täideviimine tingimus rahaliste vahendite väljamaksmiseks, samuti puudub õiguslik alus nende meetmete täitmise nõudmiseks ja kontrollimiseks.

Komisjon kontrollis valimisse kuuluvate meetmete panustamist rohe- ja digipöördesse

62 Komisjoni hinnang selle kohta, kas taaste- ja vastupidavuskavadega panustatakse rohe- ja digipöördesse, põhines mitmel elemendil (vt 4. selgitus).

63 Kontrollisime komisjoni hinnangut meie valimisse kuuluvale 42 meetmele (vt punkt 20). Kontrollisime nende meetmete puhul, kas komisjoni hinnang sekkumisvaldkondadele ja koefitsientidele (100% täieliku panustamise eest rohe- või digipöördesse, 40% osalise panustamise eest ja 0% panustamise puudumise eest) oli kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega ning kas meetmetele omistatud lõplikud seosed olid asjakohased.

64 Leidsime, et:

• komisjon oli sekkumisvaldkondi ning liikmesriikide poolt erinevatele meetmetele määratud koefitsiente üksikasjalikult hinnanud. Täpsemalt oli valimisse kuuluvate erinevate meetmete puhul nõu peetud energeetika, kliimameetmete, konkurentsi ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraatide ning Teadusuuringute Ühiskeskusega, samuti rohe- ja digipöörde küsimustega tegelevate horisontaalsete rühmadega;
• mitme valimisse kuuluva meetme puhul oli komisjon andnud liikmesriikidele kava koostamise ajal tagasisidet selle kohta, kas nad olid kasutanud valesid sekkumisvaldkondi, või kas oli vajalik meetmeid erinevate koefitsientidega väiksemateks osadeks (eraldi meetmeteks või alameetmeteks) jagada; liikmesriigid olid kõigil juhtudel oma taaste- ja vastupidavuskavade projektides vajalikud muudatused teinud, ning komisjon pidas kavade lõppversioone selles suhtes nõuetele vastavaks;
• mõne meetmetüübi puhul ei olnud taaste- ja vastupidavusrahastu määruses toodud sekkumisvaldkondi ega rohepöördega seotud koefitsiente. Sidusa hindamise tagamiseks koostas komisjon siiski asutusesisesed lisasuunised selle kohta, kuidas neid (näiteks elektri- või hübriidautodega seotud) meetmeid taksonoomiamäärusega kooskõlas käsitleda;
• komisjon oli esitanud iga liikmesriigi kohases komisjoni talituste töödokumendis lõpliku nimekirja meetmetest, millega panustatakse rohe- ja digipöördesse.

65 Siiski ei ole veel teada, mil määral taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate meetmetega praktikas ELi kliimaeesmärkide saavutamisesse panustatakse. Näiteks jõudsime ühes hiljutises aruandes järeldusele, et oluliste allsektorite, nagu raudteetransport, elekter ja biomass, osa kliimaeesmärkide saavutamises oli ELi eelarves üle hinnatud ning teatatud kulutused ei olnud alati seotud kliimameetmetega¹⁰.

Hinnanguliste kulude kohta antud hinnangus kajastus teabe puudumine teatud meetmete kohta

66 Taaste- ja vastupidavuskavade hinnangulise kulu hindamine on eriti oluline, kuna erinevalt teistest ELi instrumentidest põhineb taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatav toetus ainult vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel, mitte kulude hüvitamisel. Selle tagajärjel hinnatakse taaste- ja vastupidavuskavade meetmete hinnangulist kulu vaid sel ajal, kui komisjon taaste- ja vastupidavuskava hindab, ning see ei mõjuta rahaliste vahendite tegelikku väljamaksmist taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise ajal.

67 Komisjon pidi hindama iga taaste- ja vastupidavuskava hinnangulist kogukulu vastavalt hindamiskriteeriumidele, mis on sätestatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruses (vt 5. selgitus).

68 Vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele hindas komisjon hinnangulist kogukulu 5. selgituses toodud kriteeriumide põhjal. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruses ei täpsustata, kuidas tuleks nende nelja kriteeriumi abil moodustada kulude koondhinne. Siiski arendas komisjon välja hindamissüsteemi kõigi nelja kriteeriumi jaoks, samuti süsteemi üldise koondhinde andmiseks.

69 Seni on kõik taaste- ja vastupidavuskavad saanud kulude valdkonnas hinde B. Täheldasime, et nii kriteeriumide kui ka taaste- ja vastupidavuskava puhul tervikuna tuli hinde A saamiseks täita suhteliselt kõrged nõudmised, ning hinde C saamiseks suhteliselt madalad nõudmised, mistõttu oli ebatõenäoline, et kellelegi antaks muu hinne kui B. Selle tulemusena said kõik meie valimisse kaasatud liikmesriigid sama hinde (B), hoolimata komisjoni tuvastatud vajakajäämiste sagedusest ja raskusest. Need vajakajäämised ulatuvad teabe puudumisest mõne kavandamisetapis oleva meetme kohta kuni kava iga meetme aluseks olevate eelduste mitteusutavuseni (vt VI lisa). Kuna teatud investeeringud on ka uuenduslikud, põhineb nende kuluhinnang taaste- ja vastupidavuskavades suuresti professionaalsel hinnangul, mitte varasemate perioodide andmetel.

70 Valimisse kuulunud 42 meetme puhul (vt punkt 20) kontrollisime liikmesriikide esitatud teavet kulude kohta, komisjoni küsitud lisateavet, komisjoni töödokumente hinnangulise kogukulu hindamise kohta ning komisjoni talituste töödokumentides sisalduvaid järeldusi hinnanguliste kulude kohta.

71 Liikmesriigid esitasid iga meetme kohta teabelehed, milles sisaldus teave kulude kohta, näiteks nende aluseks olevate eeldused, võrdluskulud ehk varasemad või võrreldavad andmed, ning teave selle kohta, kas taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid täiendavad teistest ELi programmidest ja vahenditest saadavat toetust ning neid ei kasutata samade kulude katmiseks.

72 Komisjon küsis vajaduse korral lisainfot, eelkõige metodoloogia ja selle aluseks olevate eelduste kohta. Valimisse kuuluvate meetmete puhul leidsime, et komisjon sai andmeid hinnangulise kulu tõendamiseks. Nendel juhtudel, kui komisjon ei saanud selleks piisavalt teavet, kajastas ta seda oma hindamistes ja hinnetes. Selle protsessi jooksul peeti vajaduse korral nõu asjaomaste peadirektoraatidega (sealhulgas energeetika, liikuvuse ja transpordi, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraatidega), kooskõlas asutusesiseste suunistega kulude hindamise kohta. Oleme seisukohal, et hinne B kajastab korrektselt teabe puudumist mõnes valdkonnas ning näitab vajakajäämisi hinnanguliste kulude puhul.

Makseprofiil oli läbirääkimiste tulemus, mitte ei kajastanud vahe-eesmärkide ja sihtide hinnangulist kulu

73 Konkreetse makse suurus ei põhine tingimata maksetaotluses sisalduvate vahe-eesmärkide ja sihtide jaoks hinnanguliselt vajalikul kulusummal, vaid on asjaomase liikmesriigiga peetavate läbirääkimiste tulemus. Neis läbirääkimistes võetakse arvesse nii vahe-eesmärke ja sihte kui ka nende suhtelist olulisust.

74 ELi 27 liikmesriigis ulatus väljamaksete hulk (toetused, mis pole ette nähtud tagasi maksmiseks) neljast (Küprosele) kümneni (Belgia, Horvaatia, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia); vahe-eesmärkide ja sihtide arv, mis tuli iga väljamakse jaoks saavutada, ulatus kahest (Tšehhi seitsmenda väljamakse jaoks) 114 vahe-eesmärgi ja sihini (Portugali üheksanda väljamakse jaoks).

75 Kuna makseprofiilid määratleti läbirääkimiste tulemusel, ei olnud see määratlemise protsess piisavalt läbipaistev. Kuigi see pole tingimata probleem taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel, saab see olema probleemne taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise ajal, kuna vahe-eesmärkide ja sihtide osaline saavutamine peab kajastuma ka kõnealusele liikmesriigile tehtavate väljamaksete suuruses. Kuna iga osamakse suurus on läbirääkimiste tulemus ja ei peegelda meetmete maksumust, on keeruline kindlaks teha, kui palju oleks asjakohane makstavat summat vähendada. Auditi läbiviimise ajaks polnud komisjon veel määratlenud metodoloogiat maksete osalise vähendamise arvutamiseks.

76 Praktikas täheldasime kuue valimisse kuuluva liikmesriigi makseprofiilide olulist heterogeensust nii makseprofiilide kui ka iga väljamakse osakaalu poolest kogu rahastusest, samuti vahe-eesmärkide ja sihtide arvu poolest, mis tuli iga väljamakse jaoks saavutada (joonis 4).

Komisjoni hindamine parandas vahe-eesmärkide ja sihtide kvaliteeti, kuid mõned olulised probleemid on veel lahendamata

77 Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt peaksid vahe-eesmärgid ja sihid olema reformi või investeeringu elluviimise edusammude mõõtmise vahendid, kusjuures eesmärgid on kvalitatiivsed saavutused ja sihid on kvantitatiivsed saavutused. Vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamine on tingimus liikmesriikide maksetaotluste rahuldamiseks, mistõttu need on taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise oluline osa.

78 Kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse ning liikmesriikidele esitatud suunistega¹¹ tuli komisjonil hinnata vahe-eesmärke ja sihte osana 8. kriteeriumist („kord kava rakendamise, sealhulgas vahe- eesmärkide ja sihtide ning nendega seotud näitajate seireks“) (vt 6. selgitus).

Komisjoni hindamisprotsess oli kõikehõlmav

79 Auditeerisime vahe-eesmärkide ja sihtide hindamist komisjoni poolt valimi põhjal, millesse kuulusid kuue taaste- ja vastupidavuskava 42 meedet. Meetmete puhul hindasime, kas nõukogu rakendusotsuses toodud lõplikud vahe-eesmärgid ja sihid vastavad eespool loetletud kriteeriumidele. Samuti viisime läbi üldisema analüüsi valimisse kuuluva kuue liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavade vahe-eesmärkide ja sihtide kohta, eesmärgiga saada teadmisi vahe- eesmärkide ja sihtide iseloomu ning ajalise jaotuse kohta, samuti liikmesriikide lähenemisviisi kohta nende määratlemisele.

80 Valimisse kaasatud 42 meetme puhul järeldasime, et nende vahe-eesmärkide ja sihtide hindamisprotsess oli üldiselt terviklik, ning sellele järgnes teabevahetus komisjoni ja liikmesriikide vahel. Täpsemalt oli komisjon palunud vahe-eesmärkide ja sihtide kirjeldusi selgitada, mille tulemusena määratleti kavandatavad tulemused selgemalt; mõnel juhul pakkus komisjon välja ka täpsema sõnastuse. Lisaks sellele nõudis komisjon teatud taaste- ja vastupidavuskavade puhul vahe-eesmärkide ja sihtide arvu vähendamist, et kavad oleksid paremini hallatavad, mõne muu kava puhul nõudis ta üksikasjalikumaid vahe-eesmärke ja sihte, mis käsitleksid eelkõige suuremahuliste meetmete erinevaid etappe.

81 Siiski on selle protsessi dokumentatsioon üldiselt killustatud ning analüüsid on jaotatud mitmesse komisjoni töödokumenti, milles käsitletakse taaste- ja vastupidavuskavade erinevaid komponente. Samuti puudub igasugune ülevaade kõigist läbirääkimiste jooksul esitatud vahe-eesmärkide ja sihtide projektidest. Komisjon hindas iga taaste- ja vastupidavuskava kvalitatiivselt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse standardite põhjal ning ei viinud läbi võrdlevat hindamist, mis hõlbustanuks liikmesriikides parimate tavade tuvastamist.

Teatud vahe-eesmärgid ja sihid ei ole piisavalt selged

82 Keskendusime auditis vahe-eesmärkide ja sihtide selgusele kui eeltingimusele meetmete edusammude mõõtmiseks ning rahaliste vahendite väljamaksmise õigustamiseks. Vahe-eesmärkide ja sihtide üldises analüüsis leidsime, et kõigis kuues taaste- ja vastupidavuskavas sisaldus vahe-eesmärke ja sihte, mis ei olnud piisavalt selged (vt näiteid tabelis 4). Selgelt määratletud vahe-eesmärkide ja sihtide puudumine annab alust eeldada, et neid vahe-eesmärke ja sihte on keeruline hinnata, ning sellega kaasneb risk, et algselt seatud eesmärki ei saavutata.

Vahe-eesmärkide ja sihtide täitmise põhiliste etappide kajastamine on mõnel juhul ebatäielik

83 Komisjoni praktilistes asutusesisestes suunistes nõutakse, et vahe-eesmärkides ja sihtides kajastataks kõnealuse meetme rakendamise olulisi etappe (algus – keskosa – lõpp). Vahe-eesmärkide ja sihtide üldises analüüsis täheldasime, et vahe-eesmärkide või sihtide hulk jäi vahemikku 1,7 vahe-eesmärki/sihti meetme kohta Horvaatias kuni 3,2 vahe-eesmärki/sihti meetme kohta Saksamaal (vt tabel 5).

84 Põhiliste rakendamisetappide kajastamine on eriti oluline investeeringute puhul, mis on sageli keerukad ning rakendatavad pikema perioodi jooksul, mistõttu nõuavad need järjestikuseid vahe-eesmärke ja sihte, et edusamme jälgida. Siiski leidsime valimisse kuuluva kuue taaste- ja vastupidavuskava vahe-eesmärkide ja sihtide üldises analüüsis investeeringuid, mille puhul oli märgitud vaid üks vahe-eesmärk või siht (vt näiteid tabelis 6).

Teatud meetmete vahe-eesmärkide ja sihtide kohaselt viiakse need lõpule pärast 31. augustit 2026

85 Taaste- ja vastupidavusrahastu loodi vastusena COVID-19 pandeemiale, mistõttu on oluline, et taaste- ja vastupidavusrahastut rakendataks mõistliku aja jooksul. Komisjon märgib oma veebilehel, et liikmesriigid esitavad kavad reformide ja investeeringute kohta, mis viiakse ellu aastaks 2026¹². Taaste- ja vastupidavusrahastu määruses on täpsemalt sätestatud järgmist:

• taaste- ja vastupidavuskava peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Eeskätt peab see sisaldama järgmisi punkte: kavandatavad eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks ning investeeringute tegemiseks, mis tuleb lõpule viia hiljemalt 31. augustiks 2026 (artikli 18 punkt 4i); ja
• komisjoni ettepanekus määratakse ka tähtaeg, mis ei tohiks olla hilisem kui 31. august 2026, mille jooksul tuleb saavutada nii investeerimisprojektide kui ka reformide lõplikud eesmärgid ja sihid (artikli 20 punkt 5d).

86 Siiski on mõnes valimisse kuuluvas taaste- ja vastupidavuskavas algseid või vahepealseid vahe-eesmärke või sihte, mis on kavandatud viimastele kuudele enne taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisperioodi lõppu. Selle tulemusel võib investeering jääda 31. augustiks 2026. aastal lõpetamata (vt tabel 7), mis on vastuolus taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega (vt punkt 85).

Komisjoni suunistes on eelistatud näitajaid, millega mõõdetakse väljundeid, mitte mõju

87 Komisjoni suunistes liikmesriikidele¹³ on märgitud järgmist:

• vahe-eesmärgid ja sihid [...] võivad peegeldada reformide ja investeeringute elluviimise erinevaid etappe kas sisendnäitajate [...] või eelistatavalt väljundnäitajate abil;
• mõjunäitajaid tuleks vältida, kuna sellised näitajad on ettearvamatud ning olenevad teistest teguritest, mis pole liikmesriigi kontrolli all.

88 Suunistele vastavalt on enamik meie auditi valimisse kuuluva kuue taaste- ja vastupidavuskava vahe-eesmärkidest ja sihtidest suunatud väljunditele (nt renoveeritud hoonete / renoveeritud raudteekilomeetrite / paigaldatud laadimisjaamade arv). Siiski sisaldusid vähemalt pooltes valimisse kuuluvatest taaste- ja vastupidavuskavadest sisendnäitajatega meetmed, mille puhul üldiselt viidati teatud rahasumma kulutamisele (nt Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa).

89 Mõjunäitajate hindamiseks on olemuslikult vajalik pikem ajavahemik, mis ei pruugi sobida taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise piiratud ajakavaga. Märgime siiski, et vahe-eesmärkide ja sihtide mõjunäitajate vältimine, väljundnäitajatele keskendumine ning isegi sisendnäitajate kasutamine piiravad oluliselt võimalust meetmete toimimist hinnata, samuti piiratakse sellega nende panust ELi taaste- ja vastupidavusrahastu üsna üldiste poliitikaeesmärkide saavutamisesse.

Lähenemisviis vahe-eesmärkide ja sihtide määratlemisele on liikmesriigiti erinev

90 Ühtse lähenemisviisi puudumine vahe-eesmärkide ja sihtide seadmisel mõjutab liikmesriikide andmete võrreldavust ning ohustab nende võrdset käsitlemist. Kuigi komisjon julgustas liikmesriike kasutama ühtset lähenemisviisi, eelkõige suuniste ning reformide ja investeeringute kohaste näidete abil, ei viinud komisjon läbi erinevate kavade võrdlevat analüüsi, kuna iga liikmesriigi olukord on erinev. Vahe-eesmärkide ja sihtide üldises analüüsis leidsime taaste- ja vastupidavuskavades vahe-eesmärkide ja sihtide seadmisel erinevusi, mida kirjeldatakse järgmistes lõikudes.

Vahe-eesmärgid ja sihid pole alati selgelt eristatavad

91 Kuue valimisse kaasatud taaste- ja vastupidavuskava vahe-eesmärkide ja sihtide koguarv ulatub 129 vahe-eesmärgist ja sihist Saksamaal kuni 527 vahe-eesmärgi ja sihini Itaalias, ning vahe-eesmärkide ja sihtide osakaal suhtest 2:3 Prantsusmaal ja Itaalias kuni suhteni 4:1 Kreekas (vt joonis 5).

92 Kuigi vahe-eesmärkide ja sihtide koguarv oleneb suuresti eraldatavatest rahalistest vahenditest ning taaste- ja vastupidavuskava ulatusest, võivad erinevused vahe-eesmärkide ja sihtide osakaalus peegeldada ka liikmesriikide erinevaid lähenemisviise vahe-eesmärkide ja sihtide määratlemisele ning nende eristamisele. Kuigi enamikes taaste- ja vastupidavuskavades mõõdeti investeeringu lõpuleviimist üldiselt kvantifitseeritava sihina (renoveeritud majade arv, taasmetsastatud alad), siis Kreeka kavas sisaldus sageli selle asemel mittekvantifitseeritav vahe-eesmärk lõpparuande vormis. Siiski kvantifitseeriti neid vahe-eesmärke mõnikord nõukogu rakendusotsuse kirjeldavas osas või rakenduskokkuleppes kirjeldatud kontrollimehhanismis.

93 Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 2 lõikes 4 määratletakse vahe-eesmärgid kui kvalitatiivsed saavutused ja sihid kui kvantitatiivsed saavutused. Sellest määratlusest kõrvale kaldumisega kaasnevad järgmised riskid:

• nendel juhtudel, kui vahe-eesmärke kvantifitseeriti kirjeldavas osas või kontrollimehhanismis, tekib õiguskindlusetus seoses sellega, mil määral moodustab selline kvantifitseerimine osa väljamaksete tegemise tingimustest, kuna vahe-eesmärkide definitsiooni kohaselt neid ei kvantifitseerita ning nende saavutamist mõõdetakse kvalitatiivse näitaja abil;
• nendel juhtudel, kui vahe-eesmärk on seotud kvantifitseeritava saavutusega ning kvantifitseerimist pole kirjelduses või kontrollimehhanismis toodud, võib olla keeruline kindlaks teha, millisel määral on seda edukalt rakendatud. Lisaks sellele võib kvantifitseerimata vahe-eesmärkide (nt lõpparuande esitamine) kasutamine kvantifitseeritud sihi asemel (nt teatud arvu majade renoveerimine) tekitada võrdse kohtlemisega seotud riski, kuna kvantifitseeritud sihti võib olla keerulisem saavutada.

Piiriüleste projektide vahe-eesmärgid polnud alati ühtlustatud

94 Piiriülestel projektidel on ühtlustatud lähenemisviisi kontekstis eriline roll. Kuna need on olemuslikult sarnased, oleks nende puhul ühtlustatud lähenemisviis eriti kasulik. Siiski ei seatud piiriüleste projektide puhul alati sarnaseid vahe-eesmärke ega sihte (vt tabel 8).

Erinevused vahe-eesmärkide ja sihtide määratlemises

95 Lisaks märkasime ühtsuse puudumist lähenemisviisides vahe-eesmärkide ja sihtide määratlemisele. Tuvastatud vajakajäämised seoses meetmetega, mida kavatsetakse rakendada pärast 2026. aasta augustit, ning sisendnäitajatega meetmetega, ei esinenud kõigis valimisse kuulunud taaste- ja vastupidavuskavades samal määral:

• mõnes taaste- ja vastupidavuskavas sisaldusid vahe-eesmärgid ja sihid, millest nähtus, et nendega seotud meedet rakendatakse ka pärast 2026. aastat (näiteks Kreeka ja Horvaatia), teistes aga mitte (näiteks Hispaania);
• samuti olid sisendnäitajad mõnes taaste- ja vastupidavuskavas palju sagedasemad (nt Saksamaa ja Hispaania).

96 Kuigi nõustume komisjoniga, et hindamisel tuleb arvesse võtta iga liikmesriigi konkreetseid asjaolusid, juhime tähelepanu võrdleva analüüsi puudumisele.

Seire- ja kontrollikorra hindamine komisjoni poolt oli terviklik, kuid põhines osalt süsteemidel, mida polnud veel kasutusele võetud

97 Komisjoni rolli hindamiseks piisava seire- ja kontrolliraamistiku vastuvõtmisel liikmesriikides vaatlesime, kas komisjon oli asjakohaselt hinnanud:

• liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades pakutud seire- ja rakenduskorda;
• liikmesriikide pakutud auditi- ja kontrollikorda korruptsiooni, pettuse, huvide konflikti ja topeltrahastamise ennetamiseks ning tuvastamiseks.

Seire- ja kontrollikorra hindamine komisjoni poolt oli terviklik, kuid põhines osalt süsteemidel, mida polnud veel kasutusele võetud

98 Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse¹⁴ kohaselt peab komisjon teatud elementide komplekti alusel hindama liikmesriikide pakutud tegevuskorda taaste- ja vastupidavuskava tõhusaks seireks ja elluviimiseks (7. selgitus).

99 Kontrollisime, kas komisjon oli hinnanud valimisse kuuluvate liikmesriikide seire- ja rakenduskorda, eelkõige nende erinevate asutuste struktuure, rolle ja vastutusalasid ning vajalikku suutlikkust.

100 Valimisse kuuluva kuue liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavade seire- ja rakendusstruktuurides on olulisi erinevusi, olenevalt liikmesriigi enda struktuuri keerukusest ning sellest, kas need struktuurid põhinevad olemasolevatel süsteemidel ja asutustel (Saksamaa, Prantsusmaa, Horvaatia) või tuleb kasutusele võtta uued struktuurid (Kreeka, Hispaania, Itaalia). VII lisas on kokkuvõte kuue valimisse kuuluva liikmesriigi pakutud süsteemidest.

101 Leidsime, et komisjoni talituste töödokumentides kajastatud hindamises kirjeldati piisavalt valimisse kuulunud liikmesriikide struktuure ja süsteeme kavade rakendamiseks, seireks ja aruandluseks, samuti nende organisatsioonilist korraldust, rolle ja vastutusalasid, ning toodi välja märkimisväärsed riskid. Komisjoni hinnangus järeldati, et liikmesriikide pakutud seire- ja rakendusmeetmed olid piisavad, ning seega anti neile hinne A¹⁵.

102 Mõningate hindamisel leitud taaste- ja vastupidavuskavade tulemuslikku seiret ja rakendamist ohustavate riskide leevendamiseks tegi komisjon valimisse kaasatud kuuest liikmesriigist viiele ettepaneku konkreetsete vahe-eesmärkide saavutamiseks enne esimest väljamakset (erandiga eelmaksete puhul). Need vahe-eesmärgid lisati nõukogu rakendusotsuste lisadesse (vt VIII lisa). Nende konkreetsete vahe-eesmärkide hulgas olid näiteks järgmised: viia läbi kava rakendamises osalevate asutuste töökoormuse analüüs, et leevendada muret nende suutlikkuse pärast (Horvaatia), viia läbi olulised avaliku halduse reformid, et luua koordineerimisstruktuurid, seiresüsteemid ja jõustamismehhanismid, ning tagada töötajad ja abi kava seireks ja rakendamiseks (Itaalia).

103 Kuigi oleme üldiselt komisjoni hinnanguga nõus, põhines see osaliselt süsteemidel, mis polnud hindamise ajal veel kasutusel. Sellega kaasnevad riskid, eelkõige nende juhtumite puhul, kus puuduolevad elemendid on olulised. Kui kasutusel pole täielikult toimivat seiresüsteemi, kaasneb sellega risk, et kuni neid vahe-eesmärke ei saavutata, pole tegelikult saavutatud ka teisi vahe-eesmärke ega sihte.

104 Lisaks piiras asjaolu, et seiresüsteemid või rakendusasutused polnud taaste- ja vastupidavuskavade heaks kiitmise ajaks veel täielikult kasutusel, komisjoni võimalusi nende haldussuutlikkust hinnata. Mõnel juhul toetus komisjon liikmesriigi kinnitusele, et neil on piisav suutlikkus taaste- ja vastupidavuskava elluviimiseks ja seireks (näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa puhul), ent mõnel teisel juhul väljendas komisjon muret kava rakendavate riiklike asutuste haldussuutlikkuse pärast (näiteks Horvaatia puhul).

105 Oleme mõnes oma hiljutises arvamuses¹⁶ märkinud, et liikmesriigid vajavad piisavalt aega ning piisavat haldussuutlikkust, et ELi rahalised vahendid kasutusele võtta. Mõned liikmesriigid, kus on vahendite kasutamine programmitöö perioodil 2014–2020 kõige aeglasem, saavad järgmistel aastatel taaste- ja vastupidavusrahastust märkimisväärset toetust (vt IX lisa). Oma 2020. aasta aastaaruandes¹⁷ juhtisime tähelepanu ka asjaolule, et rahaliste vahendite olulise suurenemise haldamiseks ei pruugi olla piisavalt vajalikke haldusressursse. Eriti nende liikmesriikide puhul, kelle avaliku sektori investeeringutest rahastatakse suurt osa juba praegu ELi vahenditest, võib see suurendada riski, et neil pole võimalik neile kättesaadavat rahastust kulutada ning tagada kulutõhusus.

Auditi- ja kontrollikorra hindamine komisjoni poolt oli asjakohane, ent olenes sageli nõuetest, mida pole veel täidetud

106 Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt peab komisjon tagama, et liikmesriigid oleksid kasutusele võtnud asjakohased kontrollisüsteemid ELi finantshuvide kaitsmiseks (vt 8. selgitus)¹⁸. Taaste- ja vastupidavusrahastu auditi- ja kontrollisüsteemi tegevus oleneb peamiselt liikmesriikide vastavate süsteemide omast. Liikmesriigid peavad esitama piisava teabe nende kasutusele võetavate kontrollisüsteemide kohta, eelkõige selleks, et tagada usaldusväärse finantsjuhtimise peamiste põhimõtete järgimine.

107 Kontrollisime, kas komisjon oli hinnanud liikmesriikide kontrollikorda, eelkõige nende erinevate asutuste struktuuride, erinevate asutuste rollide ja vastutusalade selgust, kavandatavaid süsteeme ja protsesse ning vajalikku suutlikkust.

108 Komisjon koostas liikmesriikidele suunised¹⁹ ning andis neile enesehindamise kontrollnimekirjad. Leidsime, et:

• komisjon oli käsitlenud kuue valimisse kuuluva liikmesriigi kontrollisüsteemide olulisi aspekte ning kasutanud kõikehõlmavat asutusesisest kontrollnimekirja, et tõendada kõigi taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kriteeriumide täitmist (vt 8. selgitus). Valimisse kuulunud taaste- ja vastupidavuskavade puhul leidsime, et hinnangut toetasid asjakohane analüüs ja piisavalt üksikasjalik dokumentatsioon;
• komisjon oli nende liikmesriikide kontrollisüsteemide asjus nõu pidanud asjaomaste peadirektoraatidega (näiteks eelarveküsimuste, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraatidega).

109 Komisjon andis hinde A kõigile kuuele valimisse kuuluvale liikmesriigile, märkides samas vajaduse korral lünki või vajakajäämisi, mis nõuavad enne esimese väljamakse tegemist lisameetmete rakendamist (vt VIII lisa). Konkreetsed vahe-eesmärgid olid näiteks erinevate auditi- ja kontrolliasutuste rollide ja vastutusalade täpsustamine (näiteks Prantsusmaal), nende mandaadi ulatuse täpsustamine (näiteks Kreekal) või auditiasutuste strateegiate vastuvõtmine või muutmine, et luua konkreetselt taaste- ja vastupidavusrahastule pühendatud üksused (näiteks Horvaatial). Nagu ka seire- ja rakendamissüsteemi puhul (vt punkt 103), kujutab see endast riski, kuna komisjonil ei olnud hindamise ajal veel võimalik kasutatavaid süsteeme hinnata.

110 Lisaks sellele ei kavatse kõik liikmesriigid kasutusele võtta komisjoni andmekaeve- ja riskihindamisvahendit, et taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise raames tuvastada projekte, kasusaajaid ja töövõtjaid, mille või kelle puhul esineb pettuse, huvide konflikti või rikkumiste risk. Viis liikmesriiki meie valimist (Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia ja Itaalia) kavatsevad kasutada komisjoni andmekaeve- ja riskihindamisvahendit, mille olulisust rõhutasime ühes varasemas auditis²⁰. Nõukogu otsuse kohaselt polnud selle vahendi kasutamine kohustuslik ning seega pole see üks tingimustest liikmesriigi kontrollisüsteemidele positiivse hinnangu andmiseks. Siiski on ühtse andmekaeve- ja riskihindamisvahendi kasutamine oluline ELi finantshuvide kaitsmiseks, täpsemalt pettuse, huvide konflikti ja topeltrahastamise vältimiseks, samuti läbipaistvuse ja vastutavuse suurendamiseks.

111 Kuigi komisjoni hindamine, mis puudutas liikmesriikide kontrollisüsteeme, oli kõikehõlmav, nähtub konkreetsete vahe-eesmärkide kasutuselevõtmisest, et nii komisjon kui ka liikmesriigid tunnistasid, et valimisse kuuluvate liikmesriikide kontrollisüsteemid olid hindamise ajal osaliselt veel kasutusele võtmata. Seetõttu võib kõigile taaste- ja vastupidavuskavadele selles valdkonnas hinde A andmist osaliselt selgitada asjaoluga, et taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt oli lubatud ainult hinne A (piisav) või C (ebapiisav), kusjuures hinne C tähendab terve taaste- ja vastupidavuskava tagasilükkamist. Kui kasutusel pole täielikult toimivat kontrollisüsteemi, kaasneb sellega risk, et ELi finantshuvisid ei kaeta piisavalt, kuni neid vahe-eesmärke pole saavutatud.

Järeldused ja soovitused

112 Jõudsime järeldusele, et taaste- ja vastupidavuskavade hindamine komisjoni poolt oli üldiselt asjakohane, võttes arvesse protsessi keerukust ning ajalisi piiranguid. Siiski tuvastasime mitu vajakajäämist, riski ning valdkonda, millele tuleks tulevikus tähelepanu osutada, näiteks makseprofiilide määramine läbirääkimiste tulemusel, vahe-eesmärkide ja sihtide ebaselgus ning seire- ja kontrollisüsteemide veel mitte täielik toimimine hindamise hetkel (vt järgmised punktid).

113 Leidsime, et komisjon oli hindamisprotsessi tulemuslikult juhtinud. Komisjoni asutusesisese töökorra ja vastutusalade jagamisega tagati kõigi asjaomaste osaliste kaasatus. Hindamine põhines kõikehõlmavatel asutusesisestel suunistel ja kontrollnimekirjadel, ent hindajad ei kasutanud neid kvalitatiivsel hindamisel süsteemselt ega ühetaoliselt. Peamised dokumendid, mis olid komisjoni töö tulemuseks ning toetasid tema lõpphindamist, olid kättesaadavad ja säilitatud, ent mitte alati hõlpsasti jälgitavad (punktid 24–33).

Soovitus 1. Parandada hindamismenetlusi ja dokumentatsiooni

Komisjon peaks:

1. tulevaste hindamiste jaoks menetlust veelgi parandama, tagamaks, et kõiki menetluse etappe täidetaks ning hindamise kvalitatiivseid osi võetaks täielikult arvesse;
2. tagama, et lõpphindamise ning selle põhjenduste dokumentatsioon oleks korrakohane ning olulisemad dokumendid oleksid hõlpsasti jälgitavad, et suurendada protsessi läbipaistvust ja tõhusust.

Soovituse täitmise tähtaeg: kõigi tulevaste hindamiste raames

114 Komisjon toetas liikmesriike kogu taaste- ja vastupidavuskavade eelnõude koostamise protsessi jooksul ning andis välja suuniseid, et protsessi hõlbustada. Ajapiirangute tõttu koostati suuniseid taaste- ja vastupidavuskavadega samal ajal, mistõttu tuli taaste- ja vastupidavuskavasid mõnel juhul protsessi käigus kohandada. Samuti korraldas komisjon koolitusi ning lõi veebipõhiste küsimuste ja vastuste platvormi, mis hõlbustas teabevahetust. Komisjonil oli piiratud roll liikmesriikide vahel heade tavade vahetamise edendamisel, mis oleks hindamisprotsessi hõlbustanud ning julgustanud liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavadesse piiriüleseid projekte lisama (punktid 34–39).

Soovitus 2. Edendada heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel

Taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise ajal liikmesriikide vahel heade tavade vahetamise edendamiseks peaks komisjon ennetavalt hõlbustama liikmesriikide asutuste vahel arvamuste vahetamist teemadel, mis pakuvad neile ühist huvi.

Soovituse täitmise tähtaeg: taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise vältel

115 Komisjoni hindamises tunnistati, et taaste- ja vastupidavuskavades tegeleti taaste- ja vastupidavusrahastu peamiste poliitiliste eesmärkide, sealhulgas kuue samba eesmärkide saavutamisega, olles selleks läbi viinud kaardistamise komponentide tasandil, kuid mitte analüüsi kõigi üksikute meetmete kohta (vt punktid 40–44). Komponentide tõenäolise panustamise määr on erinev ning nende praktiline mõju ei ole veel teada.

116 Leidsime, et komisjoni hindamise tulemusel võeti taaste- ja vastupidavuskavades üldiselt arvesse 2019. ja 2020. aasta riigipõhiseid soovitusi ning nendega seotud probleeme, mis olid tuvastatud Euroopa poolaasta raamistikus. Siiski jäid riigipõhiste soovituste, eelkõige 2019. aasta riigipõhiste soovituste mõned olulised aspektid kavades endiselt tähelepanuta. Üldisemalt on riigipõhiste soovituste „suure osa“ määratlemine endiselt mingil määral subjektiivne (punktid 45–53).

Soovitus 3. Jälgida ka edaspidi rakendatavate meetmete panustamist riigipõhiste soovituste järgimisse

Taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise ajal peaks komisjon:

1. viima taaste- ja vastupidavusrahastu eduaruannete esitamise kooskõlla Euroopa Poolaasta aruandluse kontekstiga, et tagada kõigi riigipõhiste soovituste järgimise piisav jälgimine, sealhulgas ka nende soovituste, mida taaste- ja vastupidavuskavades otseselt ei käsitleta;
2. pakkuma olemasolevas Euroopa poolaasta aruandlusraamistikus teavet selle kohta, millisel määral panustatakse taaste- ja vastupidavusrahastuga riigipõhiste soovituste täitmisesse.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2022. aastast

117 Valimisse kuuluvate meetmete puhul täheldasime, et komisjoni hindamise tulemusel sisaldavad heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavad ainult selliseid meetmeid, mis järgivad põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, või millega kaasnesid leevendusmeetmed, kui neil meetmetel oli tõenäoline keskkonnamõju. Siiski puudus dokumentide hulgas kokkuvõttev nimekiri, mis toetaks komisjoni lõpphindamises toodud üldist järeldust. Lisaks sellele ei olnud tõenäoliselt keskkonda mõjutavate meetmete puhul paljudel juhtudel kvantifitseeritud nende meetmete mõju. Samuti pole taaste- ja vastupidavuskavades süstemaatiliselt vahe-eesmärkidele või sihtidele leevendusmeetmeid lisatud. Selle tagajärjel ei ole nende meetmete täideviimine tingimus rahaliste vahendite väljamaksmiseks, samuti puudub õiguslik alus nende meetmete täitmise nõudmiseks ega selle kontrollimiseks. Meetmeid, mis ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, võidakse rahastada väljaspool taaste- ja vastupidavusrahastut, mis on põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ vastuolus (punktid 56–60).

Soovitus 4. Parandada läbipaistvust ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järelevalvet

Komisjon peaks:

1. paluma, et liikmesriigid esitaksid asjakohasel juhul kvantitatiivse hinnangu meetmete keskkonnamõju kohta tulevaste „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet käsitlevate enesehindamiste jaoks, ning kui see esitatakse, võtta seda hindamisel arvesse;

Soovituse täitmise tähtaeg: kõigi tulevaste hindamiste raames

1. lisama leevendusmeetmed vahe-eesmärkidele ja sihtidele, kui neid peetakse asjakohaseks meetmele positiivse hinnangu andmiseks seoses põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, ning kontrollima nende vahe-eesmärkide ja sihtide tingimuste täitmist kava elluviimise ajal.

Soovituse täitmise tähtaeg: kõigi tulevaste hindamiste raames ja alates 2022. aastast

118 Komisjon hindas taaste- ja vastupidavuskavade hinnangulisi kogukulusid asjakohaselt. Kõikidel juhtudel kajastas hinne B meetmete uudsust ning sellest tulenevat teabe puudumist nende meetmete kohta. Lisaks sellele ei ole konkreetse väljamakse suuruse määramiseks kasutatav metoodika piisavalt läbipaistev, kuna see põhineb liikmesriikidega läbi räägitud tingimustel. Komisjoni poolt tuvastatud vajakajäämiste sagedus ja raskus on liikmesriigiti erinev, kuigi nad kõik said sama hinde – B. Lisaks sellele ei olnud komisjon auditi läbiviimise ajaks veel määratlenud metodoloogiat maksete peatamise või osalise vähendamise arvutamiseks (vt punktid 66–76).

119 Komisjoni hindamine aitas kaasa vahe-eesmärkide ja sihtide kvaliteedi parandamisele. Auditi läbiviimisel täheldasime siiski, et mitu vahe-eesmärki ja sihti ei ole piisavalt selged, ei kata olulisi rakendusetappe või viitavad sellele, et teatud meetmeid ei viida lõpule 2026. aasta augusti lõpuks. Samuti märkasime liikmesriikide andmete võrreldamatust, mis tulenes ühtlustatud lähenemisviisi puudumisest vahe-eesmärkide ja sihtide seadmisel. Lisaks sellele seonduvad vahe-eesmärgid ja sihid komisjoni soovitusel mõju mõõtmise asemel üldiselt väljundite või isegi sisenditega. Meie tuvastatud vahe-eesmärkide ja sihtidega seotud vajakajäämised (vt eelmised alajaod) ei esinenud kõigis valimisse kuulunud taaste- ja vastupidavuskavades võrdsel määral (punktid 77–96).

Soovitus 5. Tagada vahe-eesmärkide ja sihtide selged kontrollimehhanismid ning nende asjakohane määratlemine

Komisjon peaks:

1. lisama rakenduskokkuleppesse vahe-eesmärkide ja sihtide kohta selged kontrollimehhanismid, et nende täitmist oleks võimalik üheselt hinnata;

Soovituse täitmise tähtaeg: 2023. aasta keskpaik

1. tagama, et vahe-eesmärgid ja sihid oleksid asjakohaselt määratletud, eelkõige tähenduses, et need oleksid piisavalt selged, peegeldaksid peamisi rakendamisetappe ning oleksid liikmesriikides ühtselt määratletud, säilitades samas iga taaste- ja vastupidavuskava eripära.

Soovituse täitmise tähtaeg: kõigi tulevaste hindamiste raames

120 Liikmesriikide pakutud seire- ja kontrollikorra hindamine komisjoni poolt oli kõikehõlmav ning selle käigus tuvastati mitu vajakajäämist, mis olid peamiselt seotud ebapiisava haldussuutlikkusega taaste- ja vastupidavuskavade elluviimiseks ning seireks, ning kontrollistruktuuridega, mis olid hindamise ajaks ainult osaliselt kasutusele võetud. Nende vajakajäämiste lahendamiseks on kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega lisatud konkreetseid vahe-eesmärke, mis tuleb saavutada, et komisjonil oleks võimalik teha esimene väljamakse. Seetõttu põhines komisjoni hinnang teatud määral liikmesriigi võetud kohustusel, mitte hindamise ajal kasutusel olnud süsteemidel (punktid 98–112).

121 Samuti märgime, et mõne liikmesriigi otsus mitte kasutada komisjoni andmekaeve- ja riskihindamisvahendit võib vähendada selle üldist kasulikkust ning suurendada riski, et asjaomases liikmesriigis ei tuvastata pettusi ja topeltrahastamist (punkt 110).

Soovitus 6. Kontrollida konkreetselt seiret ja kontrolli puudutavate vahe-eesmärkide täitmist ning soodustada komisjoni andmekaeve- ja riskihindamisvahendi kasutamist

Komisjon peaks:

1. hoolikalt uurima konkreetselt seire- ja kontrollisüsteeme puudutavate vahe-eesmärkide rahuldavat täitmist ja õigel ajal rakendamist;
2. julgustama kõiki liikmesriike kasutama komisjoni andmekaeve- ja riskihindamisvahendit.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2023. aasta lõpp

Kontrollikoda võttis käesoleva aruande vastu 21. juulil 2022. aastal Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Taaste- ja vastupidavuskavade hindamiskriteeriumid ja hinded

II lisa. Taaste- ja vastupidavuskavade esitamise ja hindamise olukord 1. juuni 2022. aasta seisuga

III lisa. Ülevaade valimisse kaasatud kuue liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavade peamistest omadustest

IV lisa. Kuue valimisse kuuluva liikmesriigi kavadest valitud meetmed

V lisa. Kuus sammast ning kuue auditi valimisse kuuluva liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavad, mis komisjoni hinnangul neisse oluliselt panustavad

VI lisa. Ülevaade komisjoni tuvastatud vajakajäämistest seoses valimisse kaasatud kuue liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavade hinnangulise kogukuluga

VII lisa. Ülevaade auditivalimisse kaasatud kuue liikmesriigi seire- ja rakendamisstruktuuridest

VIII lisa. Ülevaade kuue valimisse kuulunud liikmesriigi rakendus-, seire- ja kontrollisüsteemidega seotud vahe-eesmärkidest

IX lisa. Maksimaalne rahaline toetus taaste- ja vastupidavusrahastust, võrrelduna Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eraldatud vahendite ja nende kasutamise määraga

Lühendid

DG ECFIN: majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat

RS: riigipõhised soovitused

SWD: komisjoni talituste töödokument

Mõisted

Digiüleminek: üleminek digitaalse tehnoloogia ja digiteeritud teabe kaasamisele ja kasutamisele, et muuta protsessid ning ülesanded lihtsamaks, kiiremaks, tõhusamaks ja/või säästlikumaks.

Euroopa poolaasta: iga-aastane tsükkel, millega nähakse ette ELi liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimise ja edusammude seire raamistik.

Komisjoni andmekaeve- ja riskihindamissüsteem: andmekaeve- ja riskihindamisvahend, mille komisjon on välja töötanud, et toetada korraldusasutusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja ÜPP vahendite haldamisel ja juhtimisel.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“: põhimõte, mille kohaselt ei tohiks investeerimismeetmed avaldada olulist kahjulikku keskkonnamõju.

Riigipõhine soovitus: iga-aastased suunised, mida komisjon annab Euroopa poolaasta raames üksikutele liikmesriikidele nende makromajandus-, eelarve- ja struktuuripoliitika kohta.

Taaste- ja vastupidavuskava: dokument, milles esitatakse taaste- ja vastupidavusrahastu raames liikmesriikide kavandatavad reformid ja investeeringud.

Taaste- ja vastupidavusrahastu: ELi rahalise toetuse mehhanism COVID-19 pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks ning rohe- ja digipöörde edendamiseks.

Taasterahastu „NextGenerationEU“: rahastamispakett, mis aitab ELi liikmesriikidel taastuda COVID-19 pandeemia majanduslikust ja sotsiaalsest mõjust.

Talituste töödokument: komisjoni mittesiduv dokument, mis on koostatud aruteluks kas institutsioonisiseselt või väljaspool institutsiooni.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61946 

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61946 

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade haldamisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Mihails Kozlovs. Auditit juhtis kontrollikoja liige Ivana Maletić, keda toetasid kabinetiülem Sandra Diering, kabineti nõunik Tea Japunčić, valdkonnajuht Sabine Hiernaux-Fritsch, auditijuht Giuseppe Diana ning audiitorid Daniela Hristova, Marion Schiefele ja Jacques Sciberras. Keelealast abi osutas Michael Pyper.

Järelmärkused

¹ Määruse (EL) 2021/241 (taaste- ja vastupidavusrahastu kohta) artikkel 3.

² Määrus (EL) 2021/241.

³ Määruse (EL) 2021/241 V lisa.

⁴ Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõige 1.

⁵ Määruse (EL) 2021/241 artikkel 20.

⁶ Komisjoni ettepanek taaste- ja vastupidavusrahastu määruse muutmiseks seoses REPowerEU kava puudutavate peatükkidega taaste- ja vastupidavuskavades, COM(2022) 231.

⁷ Komisjoni tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu määruse puhul (COM (2021) C58/1054).

⁸ Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 06/2020 (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikele 4 ja artikli 322 lõike 1 punktile a) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (COM(2020) 408), punkt 38.

⁹ Määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik.

¹⁰ Eriaruanne 09/2022: „ELi 2014.–2020. aasta eelarve kliimakulutused olid deklareeritust väiksemad“.

¹¹ Komisjoni suunised liikmesriikidele. Taaste- ja vastupidavuskavad SWD(2021) 12, osa 1/2.

¹² Taaste- ja vastupidavusrahastu – Kavadest makseteni. Veebisait.

¹³ Komisjoni suunised liikmesriikidele. Taaste- ja vastupidavuskavad (SWD(2021) 12, osa 1/2, lk 34.

¹⁴ Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 alapunkt h.

¹⁵ Vastavalt määruse (EL) 2021/241 V lisa punktile 2.8 võib seda osa hinnata hindega A (piisav kord), hindega B (miinimumkord) või hindega C (ebapiisav kord).

¹⁶ Euroopa Kontrollikoja 14. juuli 2020. aasta arvamus nr 04/2020 REACT-EU määruse ettepaneku ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde reguleeriva ühissätete määruse ettepaneku kohta, ja arvamus nr 06/2020 (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikele 4 ja artikli 322 lõike 1 punktile a) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (COM(2020) 408).

¹⁷ 2020. aasta aruanne, 2. peatükk.

¹⁸ Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 alapunkt j.

¹⁹ Komisjoni suunised liikmesriikidele. Taaste- ja vastupidavuskavad (SWD(2021) 12, osa 1/2.

²⁰ Eriaruanne nr 01/2019: „Võitlemine pettustega ELi raha kasutamisel: vaja on tegutseda“.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-8691-6	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/70986	QJ-AB-22-019-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-8709-8	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/712880	QJ-AB-22-019-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Fotod joonisel 1: © Depositphotos.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.