Vaba liikumine ELis COVID-19 pandeemia ajal: Sisepiiridel tehtava kontrolli piiratud järelevalve ja liikmesriikide kooskõlastamata meetmed

Kokkuvõte

I ELi kodanike õigus vabalt liikuda ELi liikmesriikide territooriumil on üks neljast Euroopa Liidu põhivabadusest. Lisaks on sisepiirikontrolli kaotamine Schengeni alal võimaldanud piirideta reisimisala, mis hõlbustab veelgi isikute liikumist.

II Alates 2020. aastast on liikmesriigid kehtestanud sisepiiridel kontrolli peamiselt selleks, et jõustada COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud vaba liikumise piirangud. Schengeni õigusaktides on sätestatud, et kontroll sisepiiridel peaks olema proportsionaalne ja kehtestatama viimase abinõuna. Komisjoni ülesandeks on jätkuvalt järelevalve selle üle, kas kontrollid vastavad ELi õigusaktidele.

III Auditi eesmärk oli teha kindlaks, kas komisjon on võtnud tõhusaid meetmeid, et kaitsta isikute vaba liikumise õigust COVID-19 pandeemia ajal. Audit hõlmas Schengeni sisepiirikontrolli, sellega seotud reisipiiranguid ja ELi tasandi koordineerimispüüdlusi. Audit hõlmas ajavahemikku kuni 2021. aasta juuni lõpuni ja me eeldame, et seda auditit kasutatakse käimasolevas arutelus Schengeni süsteemi läbivaatamise, sealhulgas Schengeni piirieeskirjade läbivaatamise üle.

IV Järeldasime, et komisjon küll jälgis liikmesriikide kehtestatud vaba liikumise piiranguid, kuid õigusraamistiku piirangud takistasid komisjoni järelevalvetegevust. Lisaks ei teinud komisjon nõuetekohast kontrolli selle tagamiseks, et sisepiirikontroll oleks kooskõlas Schengeni õigusaktidega. Leidsime, et liikmesriikide teated sisepiirikontrolli kohta ei sisaldanud piisavalt tõendeid selle kohta, et kontrollimeetmed oleksid kasutusel olnud viimase abinõuna, proportsionaalsed ja piiratud kestusega. Liikmesriigid ei teavitanud alati komisjoni uutest piirikontrollidest ega esitanud kohustuslikke järelaruandeid, milles hinnatakse muu hulgas sisepiiridel tehtava kontrolli tõhusust ja proportsionaalsust. Kui aruandeid esitati, ei sisaldanud need piisavat teavet nende oluliste aspektide kohta.

V Liikmesriikidelt olulise teabe mittesaamine mõjutas komisjoni suutlikkust teha põhjalikku analüüsi selle kohta, mil määral olid piirikontrollimeetmed kooskõlas Schengeni õigusaktidega. Komisjon ei ole aga alates COVID-19 pandeemia algusest nõudnud liikmesriikidelt lisateavet ega esitanud arvamust piirikontrolli kohta.

VI Sageli rakendati kontrolli sisepiiridel, et tagada mitmesugustest COVID-19 tõttu kehtestatud reisipiirangutest kinni pidamine. Kuigi komisjoni ülesanne on teha järelevalvet selle üle, kas need piirangud on kooskõlas vaba liikumise põhimõttega, takistasid õigusraamistiku piirangud komisjoni tööd selles valdkonnas. Erinevalt sisepiirikontrollist ei olnud liikmesriigid kohustatud komisjoni reisipiirangutest teavitama. Lisaks ei sobi rikkumismenetlus, mis on ainus komisjoni käsutuses olev vahend vaba liikumise õiguse jõustamiseks, kasutamiseks sellistes olukordades nagu COVID-19 pandeemia.

VII Komisjon ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) andsid välja õigeaegsed suunised, et hõlbustada piirikontrolli ja reisipiirangute koordineerimist sisepiiridel. Sisepiirikontrolli rakendamise suunistes puudusid aga praktilised üksikasjad, näiteks selle kohta, kuidas liikmesriigid peaksid tõendama vastavust proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele, ning head tavad sisepiiride haldamisel COVID-19 pandeemia ajal. ECDC ei hinda põhjalikult oma suuniste kasulikkust ja mõju, kuna ta ei ole õiguslikult kohustatud seda tegema.

VIII Komisjon käivitas olulised algatused liikumisvabadust mõjutavate meetmete koordineerimiseks. Samuti käivitati portaal „Re-open EU“, et koondada olulist teavet kodanike reisipiirangute kohta. Liikmesriikide tavad näitavad siiski, et isegi aasta pärast pandeemia algust olid meetmed enamasti endiselt koordineerimata ning ei olnud alati kooskõlas komisjoni suuniste ja nõukogu soovitustega.

IX Nende leidude alusel esitame komisjonile järgmised soovitused:

•  rakendada ranget kontrolli sisepiiridel tehtava kontrolli üle;
•  ühtlustada andmete kogumist reisipiirangute kohta;
•  anda rohkem toimivaid suuniseid piirikontrolli rakendamiseks sisepiiridel.

X Lisaks peaks ECDC parandama järelevalvet selle üle, mil määral tema suuniseid rakendatakse.

Sissejuhatus

Isikute vaba liikumine: ELi oluline saavutus

01 Isikute vaba liikumine on Euroopa Liidu (EL) kodanike ja seal seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õigus liikuda ja elada vabalt ELi liikmesriikide territooriumil. See on üks neljast ELi põhivabadusest (koos kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumisega) ning on olnud Euroopa projekti keskmes alates selle loomisest. Euroopa Liidu lepingus¹ on sätestatud, et „liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine (---)“. Liikumisvabadus on sätestatud ka ELi toimimise lepingus² (ELTL) ja vaba liikumise direktiivis³.

02 ELi kodanikud väärtustavad liikumisvabadust kui ELi integratsiooni eriti olulist saavutust. „Vabadus reisida, õppida ja töötada kõikjal ELis“ on Euroopa Liiduga seotud kõige sagedamini mainitud aspekt, mis oli esikohal kõigis ELi 27 liikmesriigis, edestades eurot ja rahu⁴.

03 Nagu ka teised põhiõigused, ei ole ELi kodanike vaba liikumise õigus absoluutne. ELi õigusaktid võimaldavad piirata ELi kodanike liikumisvabadust avaliku korra, julgeoleku või rahvatervisega seotud kaalutlustel⁵. Selliseid piiranguid tuleb rakendada kooskõlas ELi õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

04 Isikute vaba liikumine ELis erineb sisepiirikontrolli kaotamisest Schengeni alal, mis on võimaldanud luua piirikontrollideta reisimisala. See tähendab, et kodanikud saavad Schengeni alal vabalt liikuda, ilma et nende suhtes kohaldataks sisepiirikontrolli. ELi kodanikel on õigus vabalt liikuda kogu ELis, sealhulgas nendesse ELi liikmesriikidesse ja liikmesriikidest, kus ei ole (veel) piirikontrolli sisepiiridel kaotatud. Kuigi sisepiirikontroll iseenesest ei piira liikumisvabadust, hõlbustab selle puudumine tegelikult isikute liikumist.

Schengeni ala

05 Piirikontrollita reisimist reguleerivad Schengeni leping, selle rakenduskonventsioon⁶ ja Schengeni piirieeskirjad⁷, mille eesmärk on kaotada Schengeni riikide vaheline füüsiline piirikontroll (edaspidi „sisepiirid“). Praegu osaleb Schengenis 22 ELi liikmesriiki ning Island, Norra, Liechtenstein ja Šveits, mõned ELi liikmesriigid aga ei osale: Iirimaa otsustas mitte osaleda ning Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia on Schengeni kandidaatriigid.

06 Kuigi Schengeni õigusaktide peamine eesmärk on sisepiiride kaotamine, võimaldab see sisepiiridel piirikontrolli ajutiselt taaskehtestada järgmistel olulistel juhtudel ja täielikus kooskõlas ELi õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttega:

• tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule⁸;
• tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule ettenägematute sündmuste tõttu, mis nõuavad viivitamatut tegutsemist⁹.

07 Joonisel 1 kirjeldatakse sisepiirikontrolli taaskehtestamise protsessi Schengeni alal. Erilist tähelepanu pööratakse komisjoni rollile ja volitustele ning liikmesriikide kohustustele.

08 Lisaks võib komisjon erandjuhtudel, mis ohustavad sisepiirikontrollita ala üldist toimimist välispiirikontrolliga seotud tõsiste püsivate puuduste tõttu, esitada soovituse¹⁰ sisepiirikontroll viimase abinõuna taaskehtestada. Nõukogu peab soovituse heaks kiitma. Piirikontrolli võib kehtestada kuni kuueks kuuks ning seda võib pikendada kuue kuu kaupa, kokku kuni kaks aastat. Seda mehhanismi kohaldati 2016. aastal, kui nõukogu soovitas rändekriisi ja julgeolekuohtude tõttu taaskehtestada sisepiirid Taanis, Saksamaal, Austrias ja Rootsis¹¹.

09 Esimesed otsused sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise kohta tehti seoses selgelt tuvastatavate lühiajaliste sündmustega, eelkõige suurte spordi- või poliitiliste kohtumistega (nt Euroopa jalgpallimeistrivõistlused Austrias 2008. aastal ja NATO tippkohtumine Prantsusmaal 2009. aastal). Alates 2015. aastast on mitu liikmesriiki taaskehtestanud piirikontrolli sisepiiridel, et reageerida tajutavatele ohtudele, mida kujutavad endast ränne (peamiselt Schengeni välispiiride nõrkus ja ebaseaduslike rändajate edasiliikumine sihtriikidesse nendest riikidest, kuhu nad saabusid) või julgeolekuohud (peamiselt terrorism). Alates 2020. aasta märtsist on enamik sisepiirikontrolle kehtestatud COVID-19-le reageerimiseks. Joonisel 2 on esitatud sellealane ülevaade.

COVID-19 tõttu kehtestatud reisipiirangute jõustamine sisepiiridel

10 COVID-19 pandeemia ajal on liikmesriigid piiranud liikumisvabadust ELis, püüdes vähendada viiruse levikut. Alates 2020. aasta märtsist on liikmesriigid pandeemiale reageerinud eri viisil. Meetmete hulka, mida on sageli kombineeritud, kuuluvad näiteks

• piiriülesed reisipiirangud, nagu karantiin või negatiivse COVID-19 testitulemuse esitamise nõue;
• mittehädavajaliku reisimise keeld.

11 Üldiselt saab sisepiirikontrolli kasutada nende piirangute järgimise kontrollimiseks, näiteks kontrollides reisimise hädavajalikkuse põhjendatust, kehtiva COVID-19 tõendi omamist, reisija asukoha vormi täitmist või karantiini registreerimist. See ei võimalda mitte ainult süstemaatilist nõuete täitmise kontrolli riigi territooriumile sisenemisel, vaid ka võimalust keelata sisenemine nõuetele mittevastavuse korral. Siiski võib Schengeni ala sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada üksnes viimase abinõuna ning selle proportsionaalsuse tõendamise kohustus lasub liikmesriikidel.

12 Joonisel 3 antakse ülevaade sisepiirikontrollidest pandeemia esimeste lainete ajal 2020. aasta märtsist 2021. aasta juunini.

13 Komisjoni sõnul taaskehtestasid 14 ELi liikmesriiki COVID-19 reisipiirangute jõustamiseks Schengeni sisepiirid. Nagu joonisel 4 näidatud ajakavast nähtub, kehtis kõige rohkem piiranguid 2020. aasta aprillis.

ELi meetmed COVID-19 pandeemia ajal

14 Rahva tervise kaitse kuulub liikmesriikide pädevusse. See tähendab, et kõik otsused reisipiirangute rakendamise ja nende jõustamise kohta piirikontrolli kaudu teevad liikmesriikide valitsused. Komisjoni ülesandeks on siiski endiselt järelevalve selle üle, kas need piirangud on kooskõlas liikumisvabadust käsitlevate ELi õigusaktidega.

15 Lisaks peaks komisjon – edendades liidu üldisi huve – soodustama koostööd liikmesriikide vahel. Liikmesriigid peaksid tegema komisjoniga koostööd ning võtma vastu kooskõlastatud tervishoiupoliitika ja -programmid¹². Selleks on komisjon teinud mitmesuguseid algatusi, mis hõlmavad suuniseid, teatisi ja ettepanekuid ELi nõukogu soovituste kohta, eesmärgiga toetada eri liikmesriikide tavade koordineerimist.

16 Komisjon on välja töötanud ka vahendid, et hõlbustada isikute turvalist ja vaba liikumist ning muuta COVID-19 reisipiirangud kodanike jaoks läbipaistvamaks ja prognoositavamaks. Näiteks Re-open EU¹³ vahendiga, mida rakendab Teadusuuringute Ühiskeskus, koondatakse olulist teavet piiride, kättesaadavate transpordivahendite, reisipiirangute ning rahvatervise ja ohutuse meetmete kohta ELis. Komisjon tegi ettepaneku luua ELi digitaalne COVID-tõend¹⁴ ja töötas selle ka koos liikmesriikidega välja, et liikmesriikidevahelisi reisipiiranguid paremini koordineerida. ELi digitaalne COVID-tõend on raamistik koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljastamiseks, kontrollimiseks ja aktsepteerimiseks, et hõlbustada vaba liikumist pandeemia ajal. Komisjon on loonud ka koostalitlusvõime platvormid, et hõlbustada kogu ELi hõlmavat kontaktide jälgimist reisijate asukoha vormide ja nutitelefoni rakenduste kaudu.

17 Lisaks komisjonile tegeleb selle valdkonnaga ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), sõltumatu ELi asutus (st ei allu komisjoni otsesele kontrollile), mille ülesanne on tugevdada Euroopa kaitset nakkushaiguste vastu. ECDC tegevusala on lai, hõlmates muu hulgas järelevalvet, epideemiaalast teavet ja teaduslikke nõuandeid.

Schengeni mehhanismi ees seisvad probleemid ja tulevik

18 Kuigi Schengeni alas ei ole kunagi esinenud COVID-19 pandeemiaga sarnast olukorda, on piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel alates 2015. aastast takistanud piirivaba reisimise ala loomist. Pandeemiale on lisandunud rändekriisist ja terrorismiohust tingitud varasemad pinged, millega kaasneb oht, et „ajutine sisepiirikontroll muutub keskpikas perspektiivis pooleldi alaliseks“¹⁵.

19 Olukorra lahendamiseks avaldas komisjon 2021. aasta juunis Schengeni strateegia¹⁶. Strateegia kohaselt rakendatakse sisepiirikontrollita Schengeni alal muu hulgas järgmised põhimeetmed: i) käivitatakse poliitiline ja tehniline dialoog liikmesriikidega, kes on taaskehtestanud pikaajalise piirikontrolli sisepiiridel; ii) tehakse ettepanek võtta vastu määrus, millega muudetakse Schengeni piirieeskirju; iii) kodifitseeritakse COVID-19-ga seoses välja töötatud suunised ja soovitused. 2021. aasta detsembris avaldas komisjon oma ettepaneku muudetud Schengeni piirieeskirjade kohta¹⁷.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

20 Auditi eesmärk oli teha kindlaks, kas komisjon on võtnud tõhusaid meetmeid, et kaitsta isikute vaba liikumise õigust COVID-19 pandeemia ajal. Peamisele auditiküsimusele vastamiseks esitasime kaks alaküsimust:

1. kas komisjon on tõhusalt kontrollinud Schengeni piirikontrolli ja reisipiiranguid;
2. kas komisjon on edendanud liikmesriikide tegevuse koordineerimist, et leevendada Schengeni ala sisepiirikontrollide ja reisipiirangute mõju?

21 Viimastel aastatel on meie auditiaruanded hõlmanud Schengeni strateegia välispiiri elementi: esmase vastuvõtu keskused Kreekas ja Itaalias¹⁸, rände haldamine (sealhulgas varjupaiga- ja ümberpaigutamismenetlused¹⁹), IT-süsteemid²⁰, Frontexi operatsioonid²¹, tagasisaatmis- ja tagasivõtupoliitika²² ning Europoli toetus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemiseks²³.

22 Käesolevas auditis vaadeldakse Schengeni strateegia sisepiiri elementi. Eelkõige uurisime, kuidas komisjoni kontrollis liikmesriikide kehtestatud sisepiirikontrolle ja reisipiiranguid ning seda, kuidas ta edendas meetmete koordineerimist pandeemia alguses. Loodame, et see audit annab panuse käimasolevasse arutellu Schengeni süsteemi läbivaatamise, sealhulgas Schengeni piirieeskirjade läbivaatamise üle. Audit hõlmab ajavahemikku 2020. aasta märtsist kuni 2021. aasta juunini (vt joonis 5).

23 Viisime auditi läbi dokumentide läbivaatamise, kirjalike küsimustike ja intervjuude kaudu asjaomaste sidusrühmadega, nagu komisjon, ECDC ja Teadusuuringute Ühiskeskus. Vaatasime läbi ja analüüsisime järgmiseid dokumente:

• asjakohased ELi õigusaktid, sealhulgas vaba liikumise direktiiv ning Schengeni piirieeskirjad, et määrata kindlaks peamised regulatiivsed nõuded ja eri sidusrühmade kohustused;
• kõik 150 teadet, mille ELi liikmesriigid on esitanud sisepiirikontrolli ajutise taaskehtestamise kohta ajavahemikul 2020. aasta märtsist kuni 2021. aasta juunini, ning kõik liikmesriikide kättesaadavad järelaruanded nende teadete kohta;
• kümne liikmesriigi aastatel 2015–2019 esitatud sisepiirikontrolli taaskehtestamise teadetest koosnev valim ning komisjoni seonduvad sisedokumendid. Vaatasime need teated läbi, et võrrelda seda, kuidas komisjon kontrollis sisepiiriteateid enne ja pärast COVID-19 pandeemiat;
• komisjoni sisedokumendid, sealhulgas vaadati üle koroona teaberühma 33 koosolekuaruannet (vt punkt 69) ning sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ja reisipiirangute järelevalve.

Lisaks kohtusime ELi kuue riikliku esinduse töötajatega. Esindused valiti nii, et saavutada tasakaalustatud geograafiline katvus (Belgia, Taani, Saksamaa, Leedu, Portugal ja Sloveenia).

24 Auditi ulatus keskendub ELi kodanike olukorrale ELis reisides. See ei hõlma kolmandate riikide kodanike eriõigusi, sealhulgas õigust taotleda rahvusvahelist kaitset ja varjupaika ELis. Audit ei hõlmanud ka ELi mittekuuluvaid Schengeni riike (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits).

Tähelepanekud

Komisjoni järelevalve liikmesriikide meetmete üle oli piiratud ning tööd takistas õigusraamistik

25 Allpool esitatud punktides uurime, kas

1. komisjon kontrollis nõuetekohaselt seda, kuidas liikmesriigid taaskehtestasid COVID-19 pandeemia ajal ajutiselt piirikontrolli sisepiiridel. See ei hõlmanud mitte ainult pandeemiast tingitud piirikontrolli, vaid ka eelnevast rändekriisist ja julgeolekuohtudest tingitud kontrolle, mis pandeemia ajal veel kehtisid. Lisaks uurisime, kas komisjon kasutas täielikult ära õigusraamistiku pakutavaid võimalusi kontrollimaks, kas liikmesriigid järgivad ELi õigusakte;
2. komisjon hindas süstemaatiliselt ja õigeaegselt, kas liikmesriikide kehtestatud reisipiirangud olid kooskõlas kohaldatavate ELi õigusaktidega. Lisaks uurisime, kas komisjon võttis meetmeid, kui ta tuvastas auditiga hõlmatud perioodil võimalikke nõuetele mittevastavusi.

Komisjon ei kontrollinud nõuetekohaselt piirikontrolli taaskehtestamist sisepiiridel

26 Schengeni õigusnormides on sätestatud ranged põhjused, maksimaalne kestus ja menetlusnõuded piirikontrolli taaskehtestamiseks sisepiiridel. Liikmesriikidel on kohustus tõendada, et piirikontrollile puuduvad (paremad) alternatiivid ning et piirikontrolli kasutamine on viimase abinõuna õigustatud. Sisepiirikontrolli taaskehtestamisel peavad liikmesriigid teavitama komisjoni. Teated peavad olema õigeaegsed ja sisaldama kogu teavet, mida komisjon vajab hindamiseks.

27 Kui liikmesriigi teade ei sisalda piisavalt infot, peaks komisjon nõudma täiendavaid üksikasju. Kui komisjonil on kahtlusi ELi õiguse järgimise suhtes, võib ta esitada arvamuse, milles väljendab avalikult oma seisukohta kõnealuse sisepiirikontrolli kehtestamise kohta. Kui komisjonil on kahtlusi meetme proportsionaalsuse ja vajalikkuse suhtes, „esitab ta selle kohta arvamuse“ (vt punktid 06–08 ja joonis 1).

Enne pandeemiat kehtestatud piirikontroll

28 Nõukogu soovitas²⁴ Taanil, Saksamaal, Austrial ja Rootsil, keda rändekriis ja julgeolekuohud tõsiselt mõjutasid, jätkata proportsionaalseid ajutisi piirikontrolle maksimaalselt kuus kuud. Seda soovitust esitati veel kolm korda (2016. aasta novembris ning 2017. aasta veebruaris ja mais²⁵) kuni 2017. aasta novembrini.

29 Uurisime aastatel 2015–2019 esitatud sisepiirikontrolle käsitlevate teadete valimit, et võrrelda komisjoni kontrolli enne ja pärast COVID-19 pandeemiat (vt I lisa). Leidsime, et kümnest kontrollitud teatest neli (alates 2017. aasta novembrist väljastatud teated) ei sisaldanud piisavalt infot, mis võimaldaks komisjonil hinnata vastavate piirikontrollimeetmete proportsionaalsust. Eelkõige puudus teadetes põhjendus selle kohta, et tegemist oli tõepoolest viimase abinõuga ja alternatiivsed lahendused puudusid. Kuigi komisjon küsis liikmesriikidelt lisateavet kõigil neljal juhul, ei olnud saadud vastused usaldusväärse hinnangu andmiseks ikkagi piisavad.

30 Alates 2020. aastast on liikmesriikide rände- või julgeolekuohtudega seotud teadete sisu olnud endiselt ebapiisav selleks, et komisjon saaks hinnata piirikontrolli proportsionaalsust (vt punktid 37 ja 38). COVID-19-ga seotud teadete arvu märkimisväärse suurenemise tõttu on komisjon lõpetanud lisateabe küsimise.

31 Schengeni piirieeskirjade kohaselt võib piirikontrolli sisepiiridel taaskehtestada maksimaalselt kaheks aastaks. Viis liikmesriiki (Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Rootsi) ületasid seda tähtaega, muutes õiguslikke aluseid iga kahe aasta järel või väites, et uus teade kujutab endast uue sisepiirikontrolli kehtestamist (mitte olemasoleva kontrolli pikendamist). Sellest hoolimata on komisjon esitanud ainult ühe arvamuse sisepiirikontrolli proportsionaalsuse ja vajalikkuse kohta. See 2015. aasta oktoobris esitatud arvamus käsitles Austria ja Saksamaa piirikontrolle ning oli heakskiitev²⁶.

32 Kõik liikmesriigid peavad andma Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aru piirikontrollide rakendamisest nelja nädala jooksul alates kontrollide kaotamisest²⁷. Viis liikmesriiki, kellel on punktis 31 nimetatud pikaajaline piirikontroll, ei ole kuus aastat pärast nende taaskehtestamist ikka veel järelaruannet esitanud. Komisjon ei võtnud meetmeid, et saada teavet nende kontrollide rakendamise kohta.

33 Komisjoni arvates ei ole pikaajalise sisepiirikontrolli ulatus ja kestus ei proportsionaalne ega vajalik²⁸. Komisjonil on volitused ja kohustus jälgida ELi õiguse järgimist ning võtta meetmeid võimaliku rikkumise korral (vt punkt 14). Ta võib algatada rikkumismenetlusi, kuid ei ole seda veel teinud, kuigi tal on kahtlusi, et sisepiirikontroll ei ole kooskõlas ELi õigusega.

34 Selle asemel on komisjon valinud pehmed meetmed, st dialoogi liikmesriikidega ja koordineerimise, kuid nähtavaid tulemusi ei ole saavutatud, sest enam kui kuus aastat tagasi taaskehtestatud sisepiirikontroll on endiselt jõus. 2021. aasta juunis avaldatud Schengeni strateegias väljendas komisjon kavatsust kasutada tema käsutuses olevaid õiguslikke vahendeid juhtudel, kui liikmesriigid sisepiirikontrolli ebaproportsionaalselt pikaks ajaks pikendavad.

COVID-19 pandeemiaga seotud piirikontrollid

35 Kuigi Schengeni piirieeskirjades ei mainita konkreetselt ohtu rahvatervisele kui sisepiiridel kontrolli kehtestamise põhjust, nõustus komisjon COVID-19 pandeemiat silmas pidades, et oht rahvatervisele võib kujutada ohtu avalikule korrale, mistõttu võib liikmesriik taaskehtestada sedalaadi kontrollid. Sellisel juhul peab liikmesriik siiski täitma range nõude, et sisepiirikontroll ei ole mitte ainult viimane abinõu, vaid ka proportsionaalne ja ajaliselt piiratud.

36 Piirikontrolli abil saab kontrollida reisimise hädavajalikkust, vajalike testide tegemist ning karantiini registreerimist (kuid mitte karantiinis olemist). Muid viiruse levikut piiravaid kontrolle (nt kehatemperatuuri kontroll) võivad aga piirivalvurite asemel teha politsei-²⁹ või tervishoiuametnikud³⁰.

37 Vaatasime läbi kõik 150 liikmesriikide sisepiirikontrolli käsitlevat teadet, mis esitati komisjonile ajavahemikul 2020. aasta märtsist kuni 2021. aasta juunini. Neist 135 olid seotud üksnes COVID-19-ga, kuus COVID-19 ja rände või julgeolekuga, ning ülejäänud üheksa rände ja/või julgeoleku valdkonnaga (vt punkt 30). Läbivaatamisel selgus, et kõigis teadetes on märgitud piirikontrolli kuupäevad, kestus ja ulatus. Siiski ei olnud neis esitatud piisavaid tõendeid (mida toetaksid põhjalikud statistilised andmed ja piirikontrolli erinevate alternatiivide võrdlev analüüs) selle kohta, et piirikontroll oli tõepoolest viimane abinõu. Lisaks ei olnud teadetes sageli loetletud lubatud piiriületuspunktid, kus kontrolli kohaldataks. Rohkem üksikasju on toodud joonisel 6.

38 Meie läbivaatamine näitab, et teadetes esinevad samad probleemid, nagu enne COVID-19 pandeemiat esitatud rändekriisi ja julgeolekuohtudega seotud teadetes (vt punkt 29). Kuigi liikmesriikide esitatud teave oli ebapiisav, ei ole komisjon pärast COVID-19 pandeemia algust taotlenud lisateavet ega esitanud arvamust, nagu on nõutud Schengeni piirieeskirjade artiklis 27. Järeldame, et olulise teabe puudumine liikmesriikidelt on mõjutanud komisjoni suutlikkust põhjalikult analüüsida konkreetsete piirikontrollimeetmete õiguslikke aspekte.

39 Lisaks puudub komisjonil usaldusväärne järelevalvesüsteem nende piirikontrollide tuvastamiseks, millest liikmesriigid ei ole teatanud. Auditiga seoses märkis komisjon, et ta ei olnud sellistest juhtumitest teadlik, kuid 1. selgituses on toodud kaks näidet piirikontrollidest, mis meil oli auditi käigus võimalik kindlaks teha.

40 Komisjon ei saanud kõiki nelja nädala jooksul pärast sisepiirikontrolli kaotamist ette nähtud järelaruandeid (vt ka punkt 32). Tabelis 1 on loetletud liikmesriigid, kes ei esitanud järelaruandeid COVID-19-ga seotud sisepiirikontrolli kohta. Komisjon ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta palus neil liikmesriikidel saata puuduvad teated või järelaruanded.

41 Vaatasime läbi kõik 12 järelaruannet, mille komisjon sai 2020. aasta märtsist 2021. aasta juunini, ning leidsime, et aruanded varieeruvad suuresti alates üldistest ülevaadetest kuni üksikasjaliku statistikani, kuid enamik aruannetest ei täitnud täielikult proportsionaalsuse hindamise õiguslikke nõudeid³¹. 12 aruandest kümme ei käsitlenud seda aspekti piisavalt, vaid väga lühidalt ja üldiselt (vt 2. selgitus). Ainult kolmes aruandes mainiti alternatiivsete meetmete võimalikku kasutamist, kuid jällegi väga lühidalt.

42 Üheski aruandes ei kirjeldatud meetmeid, mis on kehtestatud mittediskrimineerimise põhimõtte järgimise tagamiseks, eelkõige seoses ELi kodanike võrdse kohtlemisega, sõltumata nende kodakondsusest. Kuigi seda teavet Schengeni piirieeskirjades sõnaselgelt ei nõuta, on see info asjakohane piirikontrollide seaduslikkuse hindamise seisukohast, kui nendega püütakse jõustada reisikeeldude vormis piiranguid, mis põhinevad kodakondsusel või elukohal (vt 3. selgitus).

43 Mis puudutab põhjalikku iga-aastast aruandlust Schengeni ala üldise rakendamise kohta (sh sisepiirikontrolli rakendamine ja komisjoni seisukohad selle põhjendatuse kohta), siis ei ole komisjon alates 2015. aastast esitanud aastaaruannet sisepiirideta ala toimimise kohta³².

44 Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles tegema asjakohast kontrolli Schengeni acquis’ kohaldamise üle, kasutama oma õigusi nõuda liikmesriikidelt lisateavet ning tõhustama oma aruandlust Euroopa Parlamendile selle kohta, kuidas ta kasutab oma aluslepingutest tulenevaid õigusi³³.

45 Joonisel 7 on näidatud puudused, mida me leidsime Schengeni sisepiiride komisjonipoolses kontrollis.

Komisjon teeb järelevalvet reisipiirangute üle, kuid tema tööd raskendavad õigusraamistiku piirangud

46 Liikmesriigid reageerisid pandeemiale, kehtestades rahvatervise kaitse eesmärgil reisipiirangud (vt punkt 10). Leidsime, et üldiselt ei ole komisjonil tugevat õigusraamistikku, et hinnata, kas liikmesriikide reisipiirangud on kooskõlas ELi õigusega. Peamised põhjused on järgmised:

• liikmesriikidel on ELi õiguse kohaselt märkimisväärsed volitused ja eesõigused rahvatervise valdkonnas. See valdkond ei kuulu ELi ainupädevusse ega jagatud pädevusse³⁴, ning liikmesriigid määravad ise oma tervishoiupoliitika³⁵;
• vaba liikumise direktiiviga³⁶ ei nõuta, et liikmesriigid teataksid komisjonile meetmetest, mida nad direktiivi alusel võtavad, või annaksid nende kohta aru. See on tingitud vaba liikumise direktiivi üldisest toimimispõhimõttest, millest lähtuvalt kohaldatakse vaba liikumise piiranguid individuaalse hindamise alusel ja nende suhtes kohaldatakse kohtulikku kontrolli. Kuna kohustust ei ole, on liikmesriikidel vabadus otsustada, kas nad annavad võetud meetmetest, sealhulgas reisipiirangutest aru või mitte ja millises vormis nad seda teevad. See suurendab ohtu, et teave, mida komisjon saab reisipiirangute kohta, ei ole täielik;
• nõukogu soovitused³⁷ ei ole siduvad. Soovitused on peamine poliitikadokument, milles käsitletakse koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piirangutele COVID-19 pandeemiale reageerimisel, ning need sisaldavad seega liikmesriikide poolt reisipiirangute rakendamisel kokku lepitud ühiseid põhimõtteid;
• COVID-19 pandeemia enneolematu olemus ja selle kiire areng.

47 Lisaks on ainus vahend, mille abil komisjon peab tagama, et reisipiirangud oleksid kooskõlas vaba liikumise õigusega, rikkumismenetlus, mis aga ei sobi kasutamiseks pandeemia kontekstis. See on tingitud kohtumenetluste kestusest (mis Euroopa Kohtus võtab sageli aega mitu aastat) ning pandeemia ajal liikmesriikide poolt võetud meetmete lühiajalisusest ja varieeruvusest. Euroopa Kohtu varasemates otsustes³⁸ on leitud, et rikkumismenetlust ei saa kasutada, kui rikkumine on lõppenud. Kuna on väga ebatõenäoline, et meetmed, mida komisjon praegu loeb nõuetele mittevastavaks, kehtiksid veel mitu aastat, tähendab see, et nõudeid mittetäitvat liikmesriiki ei karistata.

48 Liikmesriikide kehtestatud reisipiirangute jälgimisel kasutas komisjon mitut teabeallikat, näiteks valitsuse veebisaitidel avaldatud siseriiklikke õigusakte, otsekontakte liikmesriikidega, meedias kättesaadavat teavet või teiste liikmesriikide, kodanike või organisatsioonide esitatud kaebusi konkreetsete probleemide kohta.

49 Õigusraamistiku piiranguid arvestades näitavad kogutud tõendid, et komisjon hindas reisipiiranguid süstemaatiliselt ja õigeaegselt, kui ta sai nende kohta teate. Leidsime siiski, et liikmesriikide esitatud andmed ei olnud sageli võrreldavad ja sisaldasid teabelünki. See raskendas komisjoni jaoks õigeaegse ja täpse ülevaate saamist liikmesriikide kehtestatud reisipiirangutest ja seega ka oma kohustuste täitmist (vt näide 4. selgituses).

50 Raskustega ei puutunud kokku mitte ainult komisjon, vaid ka ECDC. Nõukogu soovituses, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel⁴⁰, nõutakse, et ECDC avaldaks iganädalased riskipiirkondade kaardid. Need kaardid⁴¹ edastavad andmeid COVID-19 leviku kohta eri piirkondades ja nende eesmärk on toetada liikmesriike vaba liikumist käsitlevate otsuste tegemisel. Nõukogu soovituses nõuti, et liikmesriigid esitaksid igal nädalal andmed piirkondlikul tasandil. Kuus kuud hiljem (2021. aasta mais) ei olnud 12 liikmesriiki seda nõuet ikka veel täitnud.

Vaatamata komisjoni ja ECDC jõupingutustele olid liikmesriikide meetmed enamasti koordineerimata

51 Kuna ELil puudus tervisealase hädaolukorra raamistik, pidid liikmesriigid kiiresti reageerima pidevalt muutuvale terviseolukorrale. Kuigi COVID-19 reisipiirangute rakendamine on liikmesriikide ainupädevuses, on komisjoni ülesanne teha liikmesriikidega koostööd, hõlbustamaks kooskõlastatud lähenemisviisi mainitud piirangutele, et minimeerida mõju piiriülesele reisimisele ELis (vt punkt 15).

52 Selles osas vaatleme, kas

1. komisjon ja ECDC esitasid õigeaegselt asjakohaseid suuniseid, arvamusi ja soovitusi, et hõlbustada liikmesriikide meetmete koordineerimist, ning kohandasid neid, et võtta arvesse uusi arenguid;
2. komisjoni ja ECDC jõupingutuste tulemusel kohaldasid liikmesriigid reisipiiranguid ja sisepiirihaldust järjepidevamalt ja paremini kooskõlastatult.

Komisjon ja ECDC avaldasid õigeaegselt asjakohased suunised, et hõlbustada koordineerimist ELi tasandil

Komisjon

53 Alates pandeemia algusest on komisjon andnud liikmesriikidele ulatuslikud juhenddokumendid, mis hõlmavad suuniseid, teatisi ja ettepanekuid nõukogu soovituste kohta. Need käsitlevad liikumisvabaduse ja COVID-19 meetmete erinevaid aspekte (vt II lisa).

54 ELi suunistes piirikontrolli kohta käsitles komisjon kahte peamist valdkonda: ELi mittehädavajaliku reisimise keeld (välispiirid) ja piirihalduse suunised (sisepiirid). Lisaks avaldas komisjon hiljem teatise piirikontrolli järkjärgulise kaotamise kohta. Käesoleva auditi ulatus ei hõlma suuniseid ELi mittehädavajaliku reisimise keelamise kohta (vt punkt 22).

55 Piirihalduse suunised avaldati 16. märtsil 2020⁴² pandeemia alguspäevadel ning need hõlmasid piirihalduse peamisi aspekte (st piirikontrollimeetmed sise- ja välispiiridel, tervisemeetmed ja kaubavedu). Suunistes tuletati liikmesriikidele meelde peamisi õiguspõhimõtteid, sealhulgas proportsionaalsust ja mittediskrimineerimist, ning need sisaldasid eraldi peatükki sisepiirikontrolli kohta, milles tunnistati, et selliseid kontrolle võib COVID-19-le reageerimiseks „äärmises kriitilises olukorras“⁴³ taaskehtestada. Meie arvates on need suunised õigeaegsed ja asjakohased.

56 Leidsime komisjoni suunistes siiski järgmised puudused:

• 2020. aasta märtsi suunistes ei antud üksikasjalikke nõuandeid selle kohta, kuidas liikmesriigid saaksid tagada (ja tõendada), et nende piirikontrollid vastasid pandeemia konkreetses kontekstis proportsionaalsuse üldpõhimõttele;
• puudusid praktilised suunised, sealhulgas näited piirihalduse headest tavadest kogu pandeemia vältel. Näiteks ei ole pandeemia arvessevõtmiseks ajakohastatud piirivalveametnike praktilist käsiraamatut (kui välja arvata rahvusvaheliste transporditöötajate sertifikaadi lisamine), mis on piirikontrolli tegemise kasutusjuhend⁴⁴;
• mõned suunistes kasutatud mõisted ei olnud pandeemia kontekstis hästi määratletud. 2020. aasta märtsi piirihaldussuunistes on piirikontrolli võimaliku alternatiivina nimetatud tervisekontrolle, millest komisjoni ei ole vaja teavitada⁴⁵. Siiski ei ole COVID-19 kontekstis selgelt määratletud erinevust piirikontrolli ja tervisekontrolli vahel piiril. Seetõttu on oht, et liikmesriigid võivad rakendada tervisekontrolle, mis on de facto piirikontrollid, kuid millest ei ole komisjonile teatatud;
• komisjoni ja ECDC suunistes ning nõukogu soovitustes kasutati sageli ka mõistet „piiri sulgemine“. Schengeni piirieeskirjades seda mõistet tegelikult ei määratleta ja see võib olla eksitav tavareisijatele Schengeni alal, sest ELi-sisesed piirid ei ole täielikult suletud. Piirati ainult riiki sisenemist (ja aeg-ajalt riigist lahkumist) või suleti ajutiselt teatavad piiriületuspunktid.

57 Lisaks piirihaldust käsitlevatele suunistele andis komisjon välja ulatuslikud suunised liikumisvabadusega seotud eri aspektide kohta (vt II lisa). Need hõlmasid töötajaid ja hooajatöötajaid mõjutavaid konkreetseid küsimusi, rohelisi transpordikoridore (kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavus), transporditeenuseid ja ühenduvust, lastilendudega seotud toiminguid, meremeeste, reisijate ja muude laeva pardal viibivate isikute repatrieerimist ja reisikorraldust, turismi, tõsiseid piiriüleseid terviseohte ning antigeeni kiirtestide kasutamist.

58 Eriti olulised olid komisjoni ettepanekud nõukogu soovituste kohta, mis käsitlevad koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel⁴⁶. Nendes dokumentides leppisid liikmesriigid kokku ühistes kriteeriumides piirkondlike epidemioloogiliste tingimuste hindamiseks. Samuti leppisid nad kokku, et Euroopa Majanduspiirkonna piirkondade ja riikide puhul kasutatakse ühist värvikaarti: rohelisest kollase ja punaseni vastavalt COVID-19 juhtumite ja -testide osakaalule ning positiivsete testide protsendile. Muutuvat olukorda arvestades avaldati kaks ajakohastatud versiooni, mis võeti vastu 2021. aasta veebruaris ja juunis⁴⁷.

59 Samuti tegutses komisjon kiiresti, et toetada konkreetsete isikute kategooriate, eelkõige transporditöötajate ja hooajatöötajate liikumisvabadusega seotud küsimuste lahendamist. Juba 2020. aasta märtsis andis komisjon välja praktilised suunised, mis toetavad põhimõtet, et kõik ELi sisepiirid peaksid jääma kaubaveole avatuks ning et tuleb tagada oluliste toodete tarneahelad⁴⁸. 2020. aasta juulis avaldas komisjon sarnased suunised hooajatöötajate toetamiseks⁴⁹.

60 Üks komisjoni peamisi saavutusi selles valdkonnas oli roheliste transpordikoridoride kontseptsiooni loomine 2020. aasta märtsis⁵⁰, millega tagati pidev kaubavoog kogu ELis ja transporditöötajate vaba liikumine, keda mõjutas piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel, eelkõige pandeemia algetapis. Komisjon lõi koostöös liikmesriikidega riiklike transpordi kontaktpunktide võrgustiku, mis osutus tõhusaks vahendiks transpordiministeeriumide ja komisjoni vahelise kiire ja kooskõlastatud tegevuse käivitamisel (vt 5. selgitus).

61 15. juunil 2020 käivitas komisjon veebiplatvormi, et toetada reisimise ja turismi ohutut taasavamist kogu Euroopas („Re-open EU“⁵¹). Platvorm põhineb vabatahtlikul teabel, mida ELi liikmesriigid esitavad reisipiirangute ning rahvatervise- ja ohutusmeetmete kohta. Selle eesmärk on taastada usaldus ELis reisimise vastu ja teavitada kodanikke igas liikmesriigis kohaldatavatest piirangutest, et lihtsustada reiside planeerimist⁵².

62 Kuigi tegemist on ELi väga positiivse algatusega, sõltub selle edu liikmesriikide koostööst. Eelkõige peaksid liikmesriigid korrapäraselt esitama täielikku ja ajakohastatud ametlikku teavet. Käsitlesime seda küsimust ka oma eriaruandes lennureisijate õiguste kohta COVID-19 pandeemia ajal⁵³.

63 5. juuli 2021. aasta seisuga (st rohkem kui aasta pärast Re-open EU käivitamist) ei esitanud üheksa liikmesriiki ikka veel (Bulgaaria, Taani, Saksamaa, Eesti, Prantsusmaa, Rumeenia, Sloveenia, Soome ja Rootsi) ajakohastatud teavet. Siin on oht, et ELi kodanikud võivad seada kahtluse alla vahendi kasulikkuse, kui neil peaks tekkima probleeme piiridel, sest reisi kavandamiseks kasutatud teave on ebaõige või aegunud.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

64 Auditeeritud perioodil avaldas ECDC 27 riski- ja ohuhinnangut ning rohkem kui 70 pandeemiat käsitlevat suunist ja tehnilist aruannet. ECDC esimesed reisisuunised pärinevad 2020. aasta maist. ECDC andis oma panuse ka piirikontrolli ja reisipiiranguid käsitlevate komisjoni suuniste koostamisel.

65 ECDC andis 2020. aasta mais välja suunised, mille kohaselt võib piiride sulgemine lükata edasi viiruse riiki jõudmise. Sellised sulgemised peaksid siiski olema peaaegu täielikud ja neid tuleks kiiresti rakendada epideemia varastes etappides, mis oleks ECDC arvates võimalik ainult teatud tingimustel (nt väikeste isoleeritud saareriikide puhul)⁵⁴. Praktikas aga liikmesriigid neid suuniseid alati ei järginud ning Schengeni ala riikide vahel taaskehtestati piirikontroll. 6. selgituses esitatakse näide maismaapiirikontrolli tõhususega seotud probleemidest sellistel juhtudel.

66 2020. aasta novembris koostas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) COVID-19 pandeemiale reageerimise strateegilise ja tulemusanalüüsi⁵⁵, milles vaadeldi keskuse COVID-19 väljundite kasutatavust uuringute ja fookusrühmade abil. Dokumendis jõuti järeldusele, et keskuse suunised võiksid olla praktilisemad ja paremini rakendatavad.

67 ECDC ei kogu üksikasjalikku teavet, et kontrollida, kuidas riigid on oma suuniseid rakendanud, sest ta ei ole kohustatud seda tegema.

68 ECDC suunised ei ole liikmesriikidele siduvad, sest keskusel ei ole regulatiivseid volitusi⁵⁶. Ta tugineb peamiselt riiklike ametiasutuste esitatud andmetele, kuna tal ei ole volitusi kontrollida ega koguda teavet algallikast. Kuna liikmesriikidel on erinevad seire- ja testimisstrateegiad, oli ECDC-l keeruline võrrelda epidemioloogilist olukorda kogu ELis, ja see võib vähendada tema suuniste kasulikkust.

Liikmesriigid ei kooskõlastanud lähenemisviisi, mida kohaldati COVID-19-ga seotud sisepiiridel tehtavate kontrollide ja reisipiirangute suhtes

69 Komisjoni suuniste rakendamist liikmesriikide ametiasutuste poolt jälgis komisjoni loodud ja juhitud ajutine töörühm: COVID-19 teaberühm. Rühma eesmärk oli teha kindlaks probleemid ja arutada neid tehnilisel tasandil. Rühm kohtus 2020. aasta veebruarist septembrini 33 korda.

70 Kõik meie läbi vaadatud 33 koosolekuaruannet näitavad selgelt, et komisjon on teinud märkimisväärseid jõupingutusi liikmesriikide tegevuse koordineerimiseks. Igal koosolekul arutati ELi suuniste riiklikku rakendamist ning liikmesriigid andsid aru võetud meetmetest. Komisjon kordas üle ELi õiguse üldpõhimõtteid ja rõhutas parema koordineerimise vajadust.

71 COVID-19 teaberühma koosolekuaruanded ja Schengeni strateegia avalikud konsultatsioonid näitavad ka seda, et liikmesriigid suhtusid teaberühma positiivselt. Positiivsele hinnangule vaatamata toimis teaberühm siiski peamiselt teabevahetusplatvormina. Komisjoni püüded kompenseerida kriisijuhtimise struktuuri puudumist teaberühma loomise kaudu ei ole toonud kaasa järjepidevat ja koordineeritud lähenemisviisi sisepiiride haldamisele liikmesriikide poolt. Sellest annavad tunnistust Schengeni riikide erinevad lähenemisviisid COVID-19-ga seotud kontrollidele sisepiiridel (vt joonis 3).

72 Meie läbivaadatud koosolekute protokollidest nähtub, et rühmal oli ka probleeme teabevahetusega. Mitu liikmesriiki kehtestasid uued piirikontrollid ja reisipiirangud ilma teisi teaberühma liikmeid teavitamata, kuigi nad olid eelnevalt nõustunud teavitama teisi pooli enne uute meetmete rakendamist.

73 Analüüsisime ka dokumente, mille komisjon koostas 2021. aasta veebruaris, märtsis ja mais (ja osaliselt ajakohastati juunis) ning milles kaardistati olukord sisepiiridel. Meie analüüs keskendus järgmisele neljale aspektile: kohustuslik karantiin, kohustuslik testimine, sisenemis- ja/või väljasõidukeeld ning ECDC kaartide kasutamine otsuste tegemisel. Selle alusel koostati lihtsustatud ülevaade, mis kajastab liikmesriikide meetmete arengut aja jooksul (vt joonis 8).

74 Analüüsisime 21. juunil 2021. aastal kehtinud minimaalseid riiki sisenemise tingimusi, et näitlikustada probleeme, millega ELi kodanikud ELis reisides kokku puutuvad. Analüüsist selgus, et liikmesriigid on kehtestanud väga erinevaid tavasid, alates üsna lihtsast riiki sisenemisest kuni üsna piiravate meetmeteni (vt joonis 9).

75 Joonised 8 ja 9 näitavad, et hoolimata komisjoni jõupingutustest tegevust koordineerida on liikmesriikide kehtestatud reisipiirangud endiselt koordineerimata ning individuaalsed meetmed erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt.

Järeldused ja soovitused

76 Järeldasime, et komisjon küll jälgis liikmesriikide kehtestatud vaba liikumise piiranguid, kuid õigusraamistiku piirangud takistasid komisjoni järelevalvetegevust. Lisaks ei ole komisjon teinud nõuetekohast kontrolli selle tagamiseks, et sisepiirikontroll oleks kooskõlas Schengeni õigusaktidega. Hoolimata mitmest asjakohasest ELi algatusest jäid liikmesriikide COVID-19 vastased meetmed enamasti koordineerimata.

77 Leidsime, et liikmesriikide teated sisepiirikontrolli kohta ei sisaldanud piisavalt tõendeid selle kohta, et kontrollimeetmed oleksid olnud kasutusel viimase abinõuna, proportsionaalsed ja piiratud kestusega. Komisjon ei ole aga alates COVID-19 pandeemia algusest küsinud liikmesriikidelt lisateavet ega esitanud nende teadete kohta ühtegi arvamust. Lisaks tuvastasime piirikontrolli juhtumeid, millest ei olnud komisjonile teatatud. Oleme arvamusel, et liikmesriikidelt olulise teabe mittesaamine mõjutas komisjoni suutlikkust teha põhjalikku analüüsi selle kohta, mil määral olid piirikontrollimeetmed kooskõlas Schengeni õigusaktidega (vt punktid 26–31 ja 35–39).

78 Liikmesriigid peavad esitama järelaruande ajutise piirikontrolli rakendamise kohta ning hindama muu hulgas seda, kui tulemuslik ja proportsionaalne on olnud piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel. Kuigi üheksa liikmesriiki ei täitnud järelaruannete esitamise kohustust, ei ole me näinud mingeid tõendeid selle kohta, et komisjon oleks nõudnud liikmesriikidelt puuduvate aruannete esitamist (vt punktid 32 ja 40–42).

79 Meie ülevaade kõigist järelaruannetest, mille komisjon on saanud alates 2020. aastast, näitab, et need erinevad suuresti alates üldistest avaldustest kuni üksikasjalike statistiliste aruanneteni. 12 aruandest kümnes ei käsitletud piisavalt üksikasjalikult kohaldatud meetmete proportsionaalsust. Ainult kolmes aruandes mainiti lühidalt alternatiivsete meetmete võimalikku kasutamist (vt punktid 41–42).

80 Komisjonil on volitused ja kohustus tegutseda võimaliku rikkumise korral. Ta võib algatada rikkumismenetlusi, kuid ei ole seda veel teinud hoolimata oma kahtlustest, et rände ja julgeolekuohtudega seotud pikaajaline sisepiirikontroll ei ole kooskõlas ELi õigusega. Selle asemel on komisjon valinud pehmed meetmed ja koordineerimise, millega ei ole saavutatud nähtavaid tulemusi, kuna enam kui kuus aastat tagasi taaskehtestatud sisepiirikontroll on endiselt jõus (vt punktid 33–34 ja 43–45).

1. soovitus. Rakendada ranget järelevalvet sisepiiridel tehtava kontrolli üle

Võttes arvesse Schengeni piirieeskirjade muutmise ettepanekut ja komisjoni kaalutlusruumi, peaks komisjon sisepiirikontrolli hindamisel nõuetekohaselt kasutama nõuetele vastavuse jälgimise vahendeid,

1. nõudes liikmesriikidelt lisateavet, kui nende teated ja/või järelaruanded ei sisalda piisavaid tõendeid piirikontrolli proportsionaalsuse kohta;
2. esitades arvamusi proportsionaalsuse kohta, kui on kahtlusi, et piirikontrollid ei järgi seda põhimõtet;
3. jälgides regulaarselt, et kõik Schengeni riigid esitavad teated sisepiirikontrollide kohta ja rakendamisaruanded õigusaktidega kehtestatud tähtajaks;
4. paludes liikmesriikidel esitada igal aastal aruanne kehtivate pikaajaliste piirikontrollide rakendamise kohta;
5. algatades menetluse seaduse täitmise tagamiseks Schengeni õigusaktide pikaajalise rikkumise korral.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2023. aasta lõpp

81 Liikmesriigid rakendasid kontrolli sisepiiridel, et tagada mitmesugustest COVID-19 tõttu kehtestatud reisipiirangutest kinni pidamine. Kuigi komisjoni ülesanne on teha järelevalvet selle üle, kas need piirangud on kooskõlas vaba liikumise põhimõttega, leidsime me, et õigusraamistiku piirangud takistasid komisjoni tööd selles valdkonnas. Lisaks tähendavad kohtumenetluste pikk kestus ning liikmesriikide poolt pandeemia ajal võetud meetmete lühiajalisus ja varieeruvus, et rikkumismenetlus, mis on ainus vahend, mida komisjon saab COVID-19 pandeemia ajal vaba liikumise õiguse tagamiseks kasutada, ei ole sobiv (vt punktid 46–47).

82 Erinevalt sisepiirikontrollist ei olnud liikmesriigid kohustatud komisjoni reisipiirangutest teavitama. Komisjon sai liikmesriikidelt teavet, kuid see ei olnud alati täielik ega võrreldav (vt punktid 48–49).

2. soovitus. Parandada andmete kogumist reisipiirangute kohta

Komisjon peaks sujuvamaks muutma protsessi, millega kogutakse liikmesriikidelt teavet reisipiirangute proportsionaalsuse ja mittediskrimineerivuse põhjenduste kohta, ning andma suuniseid, kui see teave ei ole piisav.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2022. aasta lõpp

83 Komisjon andis välja õigeaegsed ja asjakohased suunised, et hõlbustada sisepiirikontrolli koordineerimist. Suunistes puudusid aga praktilised üksikasjad selle kohta, kuidas liikmesriigid peaksid tõendama vastavust proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele, ning heade tavade näited sisepiiride haldamisel COVID-19 pandeemia ajal. Piirivalveametnike praktilist käsiraamatut, mis sisaldab juhiseid piirivalveametnikele piirikontrolli tegemiseks, ei ole ajakohastatud, et võtta arvesse pandeemiat (vt punktid 53–56).

3. soovitus. Anda rohkem toimivaid suuniseid piirikontrolli rakendamiseks sisepiiridel

Komisjon peaks andma üksikasjalikumaid ja toimivamaid suuniseid sisepiirikontrollide rakendamise kohta pandeemia ajal. Selleks tuleb

1. ajakohastada piirivalveametnike praktilist käsiraamatut sisepiiride haldamise heade tavade näidetega;
2. selgitada piirikontrolli ja tervisekontrolli erinevust COVID-19 pandeemia tingimustes.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2022. aasta lõpp

84 Komisjon käivitas ka olulised algatused vaba liikumist mõjutavate meetmete koordineerimiseks. Liikmesriikide tavad näitavad siiski, et isegi aasta pärast pandeemia algust olid meetmed enamasti endiselt koordineerimata ning ei olnud alati kooskõlas komisjoni suuniste ja nõukogu soovitustega (vt punktid 57–60 ja 69–75).

85 Komisjon lõi „Re-open EU“ veebiplatvormi, et toetada reisimise ja turismi ohutut taasavamist kogu Euroopas. 2021. aasta juuli seisuga (st rohkem kui aasta pärast Re-open EU käivitamist) ei olnud üheksa liikmesriiki ikka veel esitanud ajakohastatud teavet. Siin on oht, et ELi kodanikud võivad seada kahtluse alla vahendi kasulikkuse, kui neil peaks tekkima probleeme piiridel, sest reisi kavandamiseks kasutatud teave on ebaõige või aegunud. Oma eriaruandes lennureisijate õiguste kohta COVID-19 pandeemia ajal soovitasime komisjonil võtta 2022. aasta lõpuks meetmeid tagamaks, et liikmesriigid esitavad platvormi Re-open EU jaoks õigeaegset ja usaldusväärset teavet (vt punktid 61–62).

86 Alates pandeemia algusest on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) avaldanud arvukalt juhenddokumente ja tehnilisi aruandeid ning andnud oma panuse ka komisjoni juhenddokumentide koostamisse. ECDC enda siseanalüüsis jõuti siiski järeldusele, et tema suunised võiksid olla praktilisemad ja paremini rakendatavad. ECDC ei hinda põhjalikult oma suuniste kasulikkust ja mõju (vt punktid 64–68).

4. soovitus. Parandada ECDC suuniste rakendamise järelevalvet

ECDC peaks saama oma sidusrühmadelt järjepidevat tagasisidet oma suuniste kasulikkuse ja mõju hindamiseks.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2022. aasta lõpp

III auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Bettina Jakobsen, võttis käesoleva aruande vastu 26. aprillil 2022 Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Valim kümne liikmesriigi esitatud teadetest sisepiirikontrolli kohta aastatel 2015–2019

II lisa. 2021. aasta juunini välja antud asjakohased komisjoni juhenddokumendid

Lühendid

ECDC: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

ELTL: Euroopa Liidu toimimise leping

EMP: Euroopa Majanduspiirkond

Mõisted

Mittediskrimineerimise põhimõte: ELi õiguse põhimõte, millega keelatakse eri riikidest pärit ELi kodanike diskrimineerimine kodakondsuse alusel.

Piirikontroll: piiril läbiviidav kontrolli ning patrull- ja vaatlustegevus piiri ületavate või ületada kavatsevate isikute suhtes.

Proportsionaalsuse põhimõte: ELi õiguse põhimõte, mille kohaselt ei või liidu või liikmesriigi pädevuse kasutamine minna kaugemale sellest, mis on vajalik kavandatava eesmärgi saavutamiseks.

Reisija asukoha vorm: vorm, mille reisijad peavad täitma enne riiki sisenemist, et hõlbustada kontaktide ja karantiini jälgimist.

Schengeni ala: 26 Euroopa riiki hõlmav ala, mille liikmesriigid on oma ühistel piiridel loobunud passi- ja immigratsioonikontrollidest.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61240 

Haiguste ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61240 

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61240 

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva tulemusauditi viis läbi välistegevuse ning julgeoleku- ja õigusteemadega tegelev III auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Bettina Jakobsen. Auditit juhtis kontrollikoja liige Baudilio Tomé Muguruza, keda toetasid kabinetiülem Daniel Costa de Magalhães ja kabineti nõunik Ignacio García de Parada, valdkonnajuht Alejandro Ballester Gallardo, auditijuht Andrej Minarovic ning audiitor João Coelho. Keelealast abi osutas Mark Smith.

Vasakult paremale: João Coelho, Daniel Costa de Magalhães, Baudilio Tomé Muguruza, Andrej Minarovic, Alejandro Ballester Gallardo, Ignacio García de Parada.

Järelmärkused

¹ Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõige 2.

² ELTLi artikli 20 lõike 2 punkt a ja artikli 21 lõige 1.

³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (vaba liikumise direktiiv).

⁴ Eurobaromeeter 95, kevad 2021.

⁵ Direktiivi 2004/38/EÜ artiklid 27 ja 29.

⁶ Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vaheline leping kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel; konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, ELT L 239, 22.9.2000, lk 13–18 ja 19–62.

⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad).

⁸ Schengeni piirieeskirjade artiklid 25 ja 27.

⁹ Schengeni piirieeskirjade artikkel 28.

¹⁰ Schengeni piirieeskirjade artikkel 29.

¹¹ Nõukogu 12. mai 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/894, milles esitatakse soovitus ajutise sisepiirikontrolli kehtestamise kohta erandjuhtudel, mis ohustavad Schengeni ala üldist toimimist.

¹² ELi lepingu artikkel 17 ja ELTLi artikkel 168.

¹³ https://reopen.europa.eu/et.

¹⁴ Määrus (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal.

¹⁵ Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon olukorra kohta Schengeni alal pärast COVID-19 puhangut (2020/2640(RSP)), punkt 12.

¹⁶ Täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala loomise strateegia, COM(2021) 277 final.

¹⁷ Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju, COM(2021) 891 final.

¹⁸ Eriaruanne 06/2017: ELi reaktsioon rändekriisile: esmase vastuvõtu süsteem.

¹⁹ Eriaruanne 24/2019: Varjupaigaküsimused, rändajate ümberpaigutamine ja tagasisaatmine: eesmärkide ja tulemuste vaheliste erinevuste käsitlemist tuleb tõhustada.

²⁰ Eriaruanne 20/2019: Piirikontrolli toetavad ELi infosüsteemid: kasulikud töövahendid, kuid rohkem tuleb keskenduda andmete õigeaegsusele ja terviklusele.

²¹ Eriaruanne 08/2021: Frontexi toetus ELi välispiiride haldamisele ei ole senini piisavalt tõhus

²² Eriaruanne 17/2021: ELi tagasivõtmisalane koostöö kolmandate riikidega: asjakohasel tegevusel olid piiratud tulemused.

²³ Eriaruanne 19/2021: Europoli toetus rändajate smugeldamise vastu võitlemiseks: hinnatud partner, kuid andmeallikaid ja tulemuste mõõtmist on liiga vähe kasutatud.

²⁴ Nõukogu 12. mai 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/894, milles esitatakse soovitus ajutise sisepiirikontrolli kehtestamise kohta erandjuhtudel, mis ohustavad Schengeni ala üldist toimimist.

²⁵ Nõukogu 11. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1989, nõukogu 7. veebruari 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/246 ja nõukogu 11. mai 2017. aasta rakendusotsus 2017/818.

²⁶ Komisjoni 23. oktoobri 2015. aasta arvamus C(2015) 7100 final.

²⁷ Schengeni piirieeskirjade artikkel 33.

²⁸ Mõju hindamise aruanne, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju, SWD(2021) 462 final.

²⁹ Komisjoni 12. mai 2017. aasta Soovitus politseikontrollide proportsionaalse kasutamise ja politseikoostöö kohta Schengeni alal, C(2017) 3349 final.

³⁰ Suunised tervise kaitsmiseks ning kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks võetavate piirihaldusmeetmete kohta, 16.3.2020, C(2020) 1753 final, punkt 20.

³¹ Schengeni piirieeskirjade artikkel 33.

³² Nagu on nõutud Schengeni piirieeskirjade artiklis 33.

³³ Näiteks Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsioon olukorra kohta Schengeni alal pärast COVID-19 puhangut (2020/2640(RSP)).

³⁴ Vt ELTLi artikkel 3, artikli 45 lõige 3, ja vaba liikumise direktiivi artiklid 27 ja 29.

³⁵ Vt ELTLi artikli 4 lõike punkt k ja artikli 6 punkt a.

³⁶ Direktiiv 2004/38/EÜ.

³⁷ Nõukogu 13. oktoobri 2020 aasta soovitus (EL) 2020/1475, , 1. veebruari 2021. aasta soovitus (EL) 2021/119, 14. juuni 2021. aasta soovitus (EL) 2021/961 ning 25. jaanuari 2022. aasta soovitus (EU) 2022/107.

³⁸ Vt kohtuasi C 288/12 (punkt 30), kohtuasi C 221/04 (punktid 25 ja 26) ja kohtuasi C-20/09 (punkt 33).

³⁹ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: COVID-19 pandeemiast saadud varajased õppetunnid, COM(2021) 380 final.

⁴⁰ Nõukogu soovitus (EL) 2020/1475.

⁴¹ https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/situation-updates/weekly-maps-coordinated-restriction-free-movement.

⁴² Suunised tervise kaitsmiseks ning kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks võetavate piirihaldusmeetmete kohta, 16.3.2020, C(2020) 1753 final.

⁴³ Suunised tervise kaitsmiseks ning kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks võetavate piirihaldusmeetmete kohta, 16.3.2020, C(2020) 1753 final, punkt 18.

⁴⁴ Komisjoni 8. oktoobri 2019. aasta soovituse C(2019) 7131 final (millega kehtestatakse ühine praktiline käsiraamat piirivalveametnikele, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama isikute piirikontrolli tegemisel ning millega asendatakse komisjoni 6. novembri 2006. aasta soovitus K(2006) 5186) lisa.

⁴⁵ COM(2020) 1753 final, 16.3.2020, punkt 20.

⁴⁶ COM(2020) 499 final, 4.9.2020; COM(2020) 849 final, 18.12.2020 ja COM(2021) 232 final, 3.5.2021.

⁴⁷ Nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitus (EL) 2021/961, 1. veebruari 2021. aasta soovitus (EL) 2021/119.

⁴⁸ Komisjoni teatis rohelise transpordikoridori rakendamise kohta piirihaldusmeetmeid käsitlevate suuniste alusel, et kaitsta inimeste tervist ning tagada kaupade ja esmatähtsate teenuste kättesaadavus, C(2020) 1897 final.

⁴⁹ Komisjoni teatis „Suunised hooajatöötajate kohta ELis COVID-19 puhangu kontekstis“, C(2020) 4813 final.

⁵⁰ https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_20_510

⁵¹ https://reopen.europa.eu/et.

⁵² https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_20_12

⁵³ Eriaruanne 15/2021: Lennureisijate õigused COVID-19 pandeemia ajal: vaatamata Euroopa Komisjoni jõupingutustele ei ole põhiõigused kaitstud, punktid 68–70 ja soovitus 3(a).

⁵⁴ Kaalutlused reisimisega seotud meetmete kohta COVID-19 leviku vähendamiseks ELis/EMPs, 26.5.2020.

⁵⁵ Strategic and performance analysis of ECDC response to the COVID-19 pandemic.

⁵⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus, põhjendus 6.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-7835-5	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/030719	QJ-AB-22-008-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-7876-8	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/619205	QJ-AB-22-008-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat on sätestatud Euroopa Kontrollikoja otsuses nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.