2023. aasta oli oluline aasta, mil Euroopa Liit jätkas oma kodanike ootuste täitmist ja esilekerkivate probleemide lahendamist. Komisjon on südilt järginud mandaadi alguses seatud kuut prioriteeti ning pidanud samal ajal leidma julgeid ja ambitsioonikaid lahendusi Euroopa Liidu ajaloo suurimatele katsumustele.

Olgu küsimuse all Venemaa brutaalne agressioonisõda Ukraina vastu, aastakümnete kõige rängema energiakriisiga toimetulek, hakkamasaamine välgukiirusel areneva tehisintellektiga või tegelemine süveneva kliimakriisiga, oleme käised üles käärinud ja need erakordsed probleemid otsustavalt käsile võtnud. Oleme näidanud, et Euroopa Liidul läheb hästi siis, kui oleme julged.

Euroopa on teist aastat järjest toetanud Ukrainat ühtselt, jõuliselt ja otsusekindlalt. Olime valmis võtma Euroopa Liidus vastu enam kui 4 miljonit Ukraina sõjapõgenikku ning korraldasime otsusekindlalt finants-, humanitaar- ja sõjalise abi andmist praeguseks üle 88 miljardi euro eest. Oleme näidanud, et toetame Ukrainat nii kaua kui vaja. Uue Ukraina rahastu kaudu eraldab EL järgmise nelja aasta jooksul veel 50 miljardit eurot, mille abil pakkuda põhiteenuseid: hoida koolid avatuna ning maksta palku ja pensione, et Ukraina rahvas saaks jätkata võitlust sissetungija vastu. 2023. aasta jääb Ukraina rahva mälestustesse kui aasta, mil liiguti lähemale oma unistuste täitumisele.

Tunnustades Ukraina tohutuid edusamme ja Ukraina rahva püüdlusi, tegi liit komisjoni soovituse alusel ajaloolise otsuse alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi.

Samal ajal jätkas EL oma majanduse ümberkujundamist. Esiteks on edasi liigutud digitaliseerimisega. Euroopa kiibimääruse tulemusena on kogu väärtusahela ulatuses tehtud üle 100 miljardi euro eest kavandatud investeeringuid, seda nii avaliku kui ka erasektori poolt. Tehisintellektimäärusega sai Euroopast esimene maailmajagu, kus on kehtestatud spetsiaalselt tehisintellekti käsitlevad õigusnormid, mis keskenduvad kõrge riskitasemega kasutusviisidele. Tegemist ei ole üksnes eeskirjadega, vaid hüppelauaga, mis aitab meie ettevõtjatel olla usaldusväärse tehisintellekti arendamisel eestvedajateks.

Samuti on EL teinud edusamme keskkonnasäästlikule majandusele üleminekul. Kehtestasime raamistiku, et vähendada CO₂ heitkoguseid selle aastakümne lõpuks vähemalt 55%, et Euroopa püsiks 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise graafikus. Lisaks kindlustame nullnetotööstuse määrusega ELi puhtal energial põhinevat tootmisvõimsust, et suurendada oma tööstuse konkurentsivõimet ja vastupidavust. Toetame Euroopa ettevõtteid selle ülemineku elluviimisel nii, et säiliksid nende konkurentsieelised, et Euroopa oleks ka edaspidi esimene sihtkoht investeeringutele, millega luuakse stabiilseid, tulevikukindlaid ja kvaliteetseid töökohti, ning et säiliks siinne tugev tööstusbaas.

Et geopoliitilise olukorra muutumisega kohaneda, koostati ELi kõigi aegade esimene majandusjulgeoleku strateegia. Lisaks astusime konkreetseid samme oma vastupanuvõime suurendamiseks ning sõltuvuste ja majandusriskide vähendamiseks. See kindlustab meie suveräänsuse, julgeoleku ja heaolu järgnevateks aastateks. Seda eesmärki toetab ka meie taasterahastu „NextGenerationEU“, mille maht on üle 800 miljardi euro ning mis elavdab siinset majandust investeeringute ja reformide toel. Euroopas on taasterahastust rahastatud sadu rohe- ja digiprojekte, millel on eurooplaste jaoks käegakatsutavad tulemused: loodud on avamere tuuleparke, soetatud elektrironge, käivitatud tipptasemel avalikke digiteenuseid ja rajatud maailmatasemel haiglaid.

Tulevikku vaadates näeme, et 2024. aastast saab Euroopa jaoks eriline aeg, mil eurooplased suunduvad valimiskastide juurde, et valida uus juhtide põlvkond. See annab võimaluse mõtiskleda, kuidas demokraatia muudab meie ühiskonna õiglasemaks, tööstuse konkurentsivõimelisemaks ja majanduse vastupidavamaks. Olen veendunud, et Euroopa liigub uhkelt edasi. Euroopa on kõige tugevam alati just siis, kui probleemid on suured.

Elagu Euroopa!

Ursula von der Leyen