Jätkuv taastumine ja pikaajaline vastupidavus

Suundumused

2023. aastal jätkus ELi majanduse kasv - avaneb uuel vahekaardil., mis suurte majandusšokkide tõttu siiski väga kiire ei olnud. Tänu energiahindade langusele ning toiduainete ja tööstuskaupade inflatsioonisurve mõningasele vähenemisele vähenes inflatsioon kogu aasta jooksul.

ELi majandust toetab erakordselt tugev tööturg. Töötuse määr on rekordiliselt madal, tööhõive ja palgad kasvavad endiselt. Et ELi majandus püsiks õigetes rööbastes, tuleb edaspidigi peatähelepanu pöörata taaste- ja vastupidavusrahastu - avaneb uuel vahekaardil. reformide ja investeeringute elluviimisele.

ELi majanduse kasvuväljavaadetele kujutavad ka edaspidi ohtu Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu ja laiemad geopoliitilised pinged.

Taaste- ja vastupidavusrahastu edulugu

2023. aastal aitas jätkuvalt majandust elavdada - avaneb uuel vahekaardil. see, et rakendati taaste- ja vastupidavusrahastut, mis on 800 miljardi euro suuruse taastekava „NextGenerationEU“ - avaneb uuel vahekaardil. keskne osa. Selle rahastamisvahendiga tugevdati liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust ning toetati kava „REPowerEU“ eesmärke. Viimati nimetatud ELi algatusega aidatakse liikmesriikidel kiirendada fossiilkütustest loobumist, mis on eriti oluline Venemaa provotseerimata sissetungi tõttu Ukrainasse (vt lisateavet kava „REPowerEU“ kohta 4. peatükis).

Taaste- ja vastupidavusrahastu teeb ainulaadseks tema tulemuspõhisus. Sellest raha saamiseks peab liikmesriik esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava. Oma kavas kirjeldab liikmesriik reforme ja investeeringuid, mis ta kavatseb 2026. aasta lõpuks ellu viia. Nende jaoks võib ta saada rahalisi vahendeid varem kokku lepitud eraldise mahus. Komisjon teeb makseid vastavalt sellele, kuidas õnnestub liikmesriigil kavas kindlaks määratud eesmärke ja sihte saavutada. Selleks võtab liikmesriik meetmeid, millega lahendada oma peamisi probleeme ja mis on kooskõlas ELi eesmärkidega.

Taaste- ja vastupidavusrahastuga edendatakse reforme ja investeeringuid kuues poliitikavaldkonnas: i) rohepööre, ii) digipööre, iii) arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv, iv) sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, v) tervishoiualane, majanduslik, sotsiaalne ja institutsiooniline vastupidavus ning vi) järgmise põlvkonna poliitika.

Lisaks pakub EL liikmesriikidele taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel abi - avaneb uuel vahekaardil. tehnilise toe instrumendi - avaneb uuel vahekaardil. kaudu. Praeguseks on toetust saanud üle 400 projekti. 23 liikmesriiki on saanud või saavad praegu üldist toetust taaste- ja vastupidavuskava rakendamise horisontaalsete aspektide jaoks, sealhulgas toetust kavade läbivaatamiseks. Kõik 27 liikmesriiki saavad valdkondlikku toetust, mis on seotud taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete rakendamisega.

Enamik eurooplasi (53%) arvab, et taasterahastu „NextGenerationEU“ võib aidata praeguseid majandusprobleeme lahendada.

Allikas: Eurobaromeetri standarduuring nr 100 - avaneb uuel vahekaardil., detsember 2023.

Tänu liikmesriikide tegevusele taaste- ja vastupidavuskavade täitmisel 2022. aasta lõpuks (värskeimad kättesaadavad andmed):

sai 6,9 miljonit inimest võimaluse osaleda hariduses ja koolituses

anti 1,4 miljonile ettevõttele mitterahalist toetust

kehtestati kliimakatastroofide-vastaseid kaitsemeetmeid, millega parandati 5,9 miljoni inimese turvatunnet

säästeti 22,1 miljonit megavatt-tundi primaarenergiat

Projektide näited

Rohepööre

Prantsusmaal on taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud 20 000 sotsiaaleluruumi ja üliõpilaste eluaseme energiatõhususe parandamist.

Sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Taaste- ja vastupidavusrahastu võimaldab Austrial aidata pikaajalistel töötutel osaleda koolituses ja omandada kvalifikatsiooni.

Digipööre

Taaste- ja vastupidavusrahastu aitab tänu investeeringutele digimajanduse andmekeskustesse suurendada Itaalia pilvandmetöötluse mahtu.

Tervishoiualane, majanduslik, sotsiaalne ja institutsiooniline vastupidavus

Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatud reformi käigus Küprosel laiendatakse korruptsioonivastaseid meetmeid ja luuakse sõltumatu korruptsioonivastane amet.

Arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv

Taaste- ja vastupidavusrahastu on aidanud Hispaanial toetada rohkem kui 60 suurettevõtet ja VKEd kestliku liikuvuse alaste teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

Järgmise põlvkonna poliitika

Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid on aidanud Tšehhil anda õpilastele kaugõppeks ligikaudu 74 000 digiseadet.

ELi eelarve: liidu valmisolek praegusteks ja tulevasteks katsumusteks

2023. aastal olid ELi pikaajaline eelarve (mitmeaastane finantsraamistik) ja taasterahastu „NextGenerationEU“ Euroopa majanduse taastamisel kesksel kohal. Peatähelepanu pöörati sellistele probleemidele nagu läheduses käiv sõda, suur inflatsioon, loodusõnnetused ja humanitaarkriisid. Komisjon tegi juunis ettepaneku mitmeaastane finantsraamistik läbi vaadata - avaneb uuel vahekaardil., et ELi eelarve võimaldaks ka edaspidi kõige olulisemaid probleeme lahendada.

Septembris võeti vastu ELi 2024. aasta eelarve - avaneb uuel vahekaardil.. Selles leiavad muu hulgas kajastamist Lähis-Idas ning Euroopas ja selle naabruses kestvad kriisid.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ toetamiseks ja Ukraina abistamiseks kogus komisjon 2023. aastal ligikaudu 116 miljardit eurot pikaajalisi vahendeid. Sealjuures emiteeriti kuni 12,5 miljardi euro väärtuses rohelisi võlakirju, mis teeb EList juhtiva roheliste võlakirjade emitendi - avaneb uuel vahekaardil..

Pikaajaline vastupidavus

Läinud aastal esitas komisjon seadusandlikud ettepanekud, millega reformitakse ELi majanduse juhtimise reegleid - avaneb uuel vahekaardil.. Tegu on nende reeglite kõige põhjalikuma reformiga pärast 2007.-2008. aasta majandus- ja finantskriisi. Ettepanekud tuginesid põhjalikule analüüsile ja ulatuslikele konsultatsioonidele. Uute õigusnormidega hõlbustatakse ja hoogustatakse liikmesriikides oluliste reformide ja investeeringute tegemist. Need lihtsustavad majanduse juhtimist, suurendavad riikide isevastutust ning asetavad rohkem rõhku keskpikale perioodile ja ELi eelarve-eeskirjade jõustamisele ühtses ja läbipaistvas ELi raamistikus.

Horvaatia ühines euroalaga

1. jaanuaril 2023 ühines Horvaatia euroala - avaneb uuel vahekaardil. ja Schengeni alaga.

Euro tähendab horvaatide jaoks suuremat mugavust ja konkurentsivõimet, sest lihtsustab reisimist ja kaubandust. Euro rahatähed ja mündid sümboliseerivad ELi lubadust tagada kõigile horvaatidele vabadus ja võimalused.

Pärast kuna asendamist euroga Horvaatias tehtud uuring näitab, et 61% Horvaatia kodanike arvates toimus üleminek sujuvalt ja tõhusalt ning 88% peab end ühisrahast hästi informeerituks.

ELis on toetus eurole endist viisi väga suur: 71% ELi elanikest toetab Euroopa majandus- ja rahaliitu koos ühisrahaga ning euroalal on toetus koguni 79%.

Allikad: Eurobaromeetri kiiruuring nr 518 - avaneb uuel vahekaardil., veebruar 2023; Eurobaromeetri standarduuring nr 100 - avaneb uuel vahekaardil., detsember 2023.

Euroopa Liidu ühtekuuluvus

2023. aastal tähistati Ühtekuuluvusfondi loomise 30. aastapäeva - avaneb uuel vahekaardil.. Oma 30-aastase ajaloo jooksul on Ühtekuuluvusfondist investeeritud ELi majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse ligi 179 miljardit eurot. Ühtekuuluvuspoliitika vahendid suurendavad aastatel 2021–2027 - avaneb uuel vahekaardil. eeldatavasti ELi sisemajanduse koguprodukti 0,5% ja aitavad luua 1,3 miljonit töökohta. 2023. aastal lõpule viidud ja käivitatud suurprojektide hulka kuuluvad Pompei kompleksi taastamine, Thessaloníki uus metroosüsteem ja täiustatud reoveetaristu Rumeenias. Aasta lõpuks olid perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika programmid saavutanud kohapeal märkimisväärseid tulemusi: muu hulgas on toetatud 4,5 miljonit ettevõtet, loodud 370 000 uut töökohta, antud enam kui 7,9 miljonile majapidamisele parem juurdepääs lairibaühendusele ja võetud kasutusele üle 6000 MW ulatuses uusi taastuvenergia tootmise seadmeid.

Need saavutused näitavad, kui tähtis roll on kohalikel ja piirkondlikel haldusasutustel. Nemad on inimestele kõige lähemal ning saavad aidata kaasa poliitiliste prioriteetide saavutamisele ja ELi õigusaktide rakendamisele kohapeal. Liikmesriikide haldusasutuste tähtsust arvestades käivitas komisjon 2023. aastal nende tugevdamiseks algatuse ComPAct - avaneb uuel vahekaardil..

Tugev ja vastupidav ühtne turg

30 aastat ühtset turgu

2023. aastal tähistas EL 30. aasta möödumist ühtse turu loomisest - avaneb uuel vahekaardil.. Ühtse turu loomine 1. jaanuaril 1993 oli tähtis verstapost Euroopa integratsioonis. Ühtne turg on enamat kui vaid õigusraamistik või kaubavahetuse platsdarm. Sellega luuakse vabadusel, progressil, võimalustel, majanduskasvul, ühisel jõukusel, ühtekuuluvusel ja vastupidavusel põhinev ala. Ühtne turg tugevdab märkimisväärselt ELi ülemaailmset majanduslikku ja geopoliitilist positsiooni. See annab 15% maailma sisemajanduse koguproduktist ja on maailma suurim integreeritud ühtse turu piirkond. Samal ajal on see ka üks kõige avatum piirkond.

Üle 30 aasta - avaneb uuel vahekaardil. on ühtne turg edendanud ELi konkurentsivõimet, teinud kodanike elu paremaks ja lihtsustanud ettevõtlust. See on suurendanud ELi sisemajanduse koguprodukti 9% ja toonud seega märkimisväärset majanduslikku kasu. Seda toetab ühtekuuluvuspoliitika, mis võimaldab kõigil piirkondadel osaleda ja selle hüvedest osa saada. Samuti aitab ühtne turg kaasa rohe- ja digipöördele. Soodustades ELis regulatiivset, finants- ja tarneahela integratsiooni, aitab see luua mastaabisäästu, mis võimaldab ettevõtetel kasvada.

Ülevaade ühtsest turust

Ühtne turg esindab 18% maailma sisemajanduse koguproduktist …

… ja selle kaudu jõuavad kaubad ja teenused rohkem kui 450 miljoni inimeseni.

Allikas: ühtse turu aastaaruanne - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil., jaanuar 2023.

Sellel tegutseb

23 miljonit ettevõtet …

… mis annavad tööd peaaegu 128 miljonile inimesele

ELi-sisene teenuste eksport 965 miljardit eurot

ELi-sisene kaupade eksport 3428 miljardit eurot

ELi-sisesed investeeringud 8163 miljardit eurot

Kas teadsite? (^*)

2020. aastal toimus 47,5% ELi kaupade ekspordist kolmandatesse riikidesse eurodes.

Üle 60% välismaise kontrolli all olevatest ELi ettevõtetest on teise ELi liikmesriigi ettevõtte kontrolli all.

Aastatel 2010–2021 suurenes ELi liikmesriikides 47,0% selliste töötajate arv, kellel on mõne teise liikmesriigi kodakondsus.

2,4% liikmesriikide kolmanda taseme üliõpilastest on pärit mõnest teisest liikmesriigist.

(^*) Viimased kättesaadavad andmed ELi 27 liikmesriigi kohta.

Allikas: Eurostat - avaneb uuel vahekaardil..

Väga oluline on ühtne turg olnud ELi majandusliku vastupidavuse jaoks. Eriti selgelt on selle mõju ilmnenud hiljutistes kriisides, nagu pandeemia, Venemaa sõjategevus Ukrainas ja sellele järgnenud energiakriis. Lisaks on ühtsel turul oluline geopoliitiline mõõde. See aitab keset geopoliitilisi muutusi ja võidujooksu puhta tehnoloogia poole suurendada ELi mõju. Saavutustest hoolimata peab ühtse turu areng uue ja muutuva geopoliitilise olukorra, tehnoloogia täienemise ning rohe- ja digipöörde tingimustes jätkuma, et suurendada ELi pikaajalist konkurentsivõimet ja tootlikkust.

Tugevam ühtne turg

EL parandab pidevalt ettevõtluskeskkonda kõigis majandussektorites. 2023. aasta septembris esitas komisjon ettepaneku võidelda äriühingute ja avaliku sektori asutuste hilinenud maksete vastu - avaneb uuel vahekaardil.. Hilinenud maksed seavad ohtu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) rahavood ning pärsivad tarneahelate konkurentsivõimet ja vastupidavust. See ettepanek on osa laiemast meetmepaketist, millega komisjon soovib toetada majandusprobleemidega silmitsi seisvaid VKEsid.

EL toetab ka innovatsiooni, muutes ettevõtjate jaoks lihtsamaks oma intellektuaalomandi kaitsmise kõikjal ELis. Ühtse turu täiustamiseks ja Euroopas patendikaitse tugevdamiseks käivitati juunis ühtne patendisüsteem - avaneb uuel vahekaardil.. Sellega luuakse patentide registreerimiseks ja jõustamiseks ühtne kontaktpunkt. See toob kaasa väiksemad kulud, vähem paberitööd ja väiksema halduskoormuse novaatorite jaoks ning on eelkõige kasulik VKEdele.

Lisaks võimaldab uus ühtne patendikohus - avaneb uuel vahekaardil., mille pädevusse kuuluvad nii uued ühtsed patendid kui ka praegused Euroopa patendid, ettevõtjatel oma patendiõigusi tõhusamalt kaitsta. VKEde fond - avaneb uuel vahekaardil. – komisjoni ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti - avaneb uuel vahekaardil. ühisalgatus – pakub VKEdele rahalist toetust (intellektuaalomandi vautšerid), et hallata oma intellektuaalomandi portfelli, sealhulgas kaubamärke, disainilahendusi, patente ja taimesorte.

2023. aasta aprillis esitas komisjon ühtse patendisüsteemi täiendamiseks patendipaketi - avaneb uuel vahekaardil. ettepaneku. Sellega luuakse ettevõtjate jaoks uus ja paremini tasakaalus raamistik - avaneb uuel vahekaardil., millega reguleerida standardi rakendamiseks olulisi patente, samuti lihtsustatakse juurdepääsu ravimite ja taimekaitsevahendite täiendava kaitse tunnistustele ning täpsustatakse sundlitsentsi andmist kriiside ajal. Lisaks võimaldab läinud aastal jõustunud käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste määrus - avaneb uuel vahekaardil. ELi tootjatel paremini kaitsta oma piirkonnaga seotud käsitöönduslikke ja tööstustooteid ning oskusteavet.

Kuidas toimib ühtne patendisüsteem?

Leiutajad taotlevad Euroopa patenti.

Euroopa Patendiamet tagab, et leiutis vastab uudsuse, leiutusastme ja tööstusliku kasutatavuse kriteeriumidele.

Pärast Euroopa patendi andmist esitab omanik ühtse toime taotluse.

Ühtne patent jõustub kohe, ilma selliste lisaformaalsusteta nagu tõlked, osalevates liikmesriikides, mis on järgmised:

Belgia, Bulgaaria, Taani, Saksamaa, Eesti, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Sloveenia, Soome, Rootsi.

Samal ajal võib Euroopa patendi omanik selle kinnitada ka mitteosalevates riikides, sealhulgas kolmandates riikides, vastavalt nende riiklikele nõuetele.

Kavandatava ELi disainilahenduste kaitset käsitlevate õigusaktide reformiga - avaneb uuel vahekaardil. tugevdatakse, ühtlustatakse ja ajakohastatakse ka innovatsiooni ja disainilahenduste kaitset ELis.

EL toetab piiriülest ettevõtlust, kõrvaldades tõkkeid majanduskasvu ja ettevõtluse teelt.

Uued tõkete kõrvaldamise meetmed võivad 2029. aasta lõpuks lisada majandusele 713 miljardit eurot.

Üheks näiteks on kavandatav määrus, millega hõlbustatakse üldkasutatavatel teedel liiklevate liikurmasinate, näiteks kraanade, kombainide ja kahveltõstukite vaba ringlust - avaneb uuel vahekaardil..

Määrusega väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kohta asendatakse liikmesriikides praegu kehtivad reguleerimiskorrad ning:

kõrvaldatakse turule sisenemise tõkked ja vähendatakse viivitusi turul

vähendatakse nõuete täitmisega seotud kulusid, soodustatakse innovatsiooni ja parandatakse konkurentsivõimet

hõlbustatakse masinate piiriülest kasutamist ELis

tagatakse kogu ELis väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate liiklusohutuse ranged ja ühesugused standardid

Et hõlbustada mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist, tegi komisjon septembris ettepaneku luua uus õiguslik vorm – Euroopa piiriülene ühing - avaneb uuel vahekaardil.. Algatus parandab ühtse turu toimimist, kõrvaldades õiguslikud ja haldustõkked selliste mittetulundusühingute tegevuselt, mis tegutsevad või soovivad tegutseda rohkem kui ühes liikmesriigis.

Detsembris esitas komisjon muudetud ettepaneku piiriüleste lahenduste hõlbustamist käsitleva määruse - avaneb uuel vahekaardil. kohta. Määruse eesmärk on aidata liikmesriikidel kõrvaldada takistusi, mis segavad ELi piiriülestes piirkondades elava 150 miljoni kodaniku igapäevaelu. Selliste takistuste kõrvaldamine parandab märkimisväärselt ühtse turu toimimist ning tugevdab ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Pikaajalise konkurentsivõime tugevdamine

Tugeva ülemaailmse konkurentsi ja uute geopoliitiliste probleemide kontekstis on komisjon teinud ettepaneku keskenduda üheksale peamisele tegurile, millega tugevdada ELi pikaajalist konkurentsivõimet - avaneb uuel vahekaardil.. Need on nõuetekohaselt toimiv ühtne turg, juurdepääs erakapitalile, avaliku sektori investeeringud ja taristu, teadusuuringud ja innovatsioon, energeetika, ringlus, digipööre, haridus ja oskused ning kaubandus ja avatud strateegiline autonoomia.

EL tagab pikaajalise konkurentsivõime ja ühtse turu elujõulisuse sellega, et säilitab ühetaoliselt kohaldatavate normidega kõigi liikmesriikide ja ettevõtete vahel ausa konkurentsi. See, et siseturg oleks tasakaalus ja toimiv, on tagatud komisjoni monopolidevastaste ning ühinemisi ja riigiabi käsitlevate otsustega. See on ELi majanduse jaoks otsustava tähtsusega. Riigiabi kontrolliga kindlustatakse, et valitsuste toetused on kooskõlas ühiste eesmärkidega ja säilitavad ühetaolised äritingimused kõikjal ELis. Tugev konkurents erasektoris toob kaasa tarbijate jaoks toodete parema kvaliteedi ja õiglasema hinna. Kõik komisjoni konkurentsipoliitika otsused on tehtud tarbijate ja ettevõtjate huvides ning samas kaitsevad need ELi kodanikke vastutustundetute ettevõtjate eest.

Üheksa konkurentsivõimet edendavat tegurit

Majanduskasvu soodustav õigusraamistik koosneb üheksast konkurentsivõimet edendavast tegurist ja selle keskmes on toimiv ühtne turg. Ühtne turg toimib tänu kestlikule konkurentsivõimele, mida võimaldavad neli komponenti: esiteks keskkonnasäästlikkus, teiseks vastupanuvõime ja stabiilsus, kolmandaks heaolu kõigile ja õiglus ning neljandaks tootlikkus. Ülejäänud kaheksa konkurentsivõimet edendavat tegurit on juurdepääs erakapitalile, avaliku sektori investeeringud ja taristu, teadusuuringud ja innovatsioon, energeetika, ringlus, digipööre, haridus ja oskused ning kaubandus ja avatud strateegiline autonoomia.

Digiturgude määrus - avaneb uuel vahekaardil. on hea näide sellest, et konkurentsipoliitika on üldsusele kasulik. See määrus, mis täiendab, kuid ei asenda ELi konkurentsieeskirju, on üks maailma esimesi õigusakte, millega ohjeldatakse digivaldkonna suurkontsernide pääsuvahi rolli. See toob kodanikele majanduslikku ja sotsiaalset kasu. (Lisateavet vt 5. peatükist.)

VIDEO Välisriigi subsiidiumide määrus.

EL mitte ainult ei taga ausat sisekonkurentsi, vaid hoolitseb ka selle eest, et ELi ettevõtjatel oleks võimalik rahvusvahelises konkurentsis edu saavutada. Juulis kehtestas EL välisriigi subsiidiumide määruse - avaneb uuel vahekaardil.. See võimaldab komisjonil uurida kolmandate riikide valitsuste rahalist toetust ELis tegutsevatele ettevõtetele. Kui toetused annavad nendele äriühingutele ebaõiglase eelise, võib komisjon võtta meetmeid moonutava mõju kõrvaldamiseks.

ELi konkurentsieeskirjade tõhusus sõltub nende rakendamisest. Siin on mõni näide, kuidas EL tagab eeskirjade jõustamisega ausa konkurentsi.

2023. aastal tehti 335 ühinemisotsust.

Aasta jooksul lubati 487 miljardit eurot riigiabi, eelkõige seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu ja selle mõjuga ELi hindadele.

2023. aasta juunis tegi komisjon Google’ile teatavaks - avaneb uuel vahekaardil. oma esialgse seisukoha, et Google annab oma in­terneti­rek­laamiteh­no­loogia teenustele konkurentide ees eelisseisundi.

Kriitilised toorained on hädavajalikud paljude strateegiliste sektorite, sealhulgas nullnetotehnoloogia, digitööstuse, tervishoiu, lennundus- ja kosmosetööstuse ning kaitsetööstuse jaoks. Tänu kriitiliste toorainete määrusele - avaneb uuel vahekaardil. saab EL paremini jälgida ja maandada tarnehäirete ohtu. Samuti edendab see ringmajandust ja kestlikkust. See määrus koos elektrituru korralduse reformi ja nullnetotööstuse määrusega (mõlemad kuulutati välja rohelise kokkuleppe tööstuskava raames, vt 3. ja 4. peatükk) edendab regulatiivset keskkonda, mis soodustab nullnetotehnoloogia kasvu ja Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

Nullnetotööstuse määruse - avaneb uuel vahekaardil. eesmärgiks on samuti suurendada prognoositavama ja lihtsama õigusraamistiku abil ELi majanduse konkurentsivõimet. Sellega toetatakse tööstuses keskkonnahoidlikku ja digitaalset innovatsiooni. See on rohelise kokkuleppe tööstuskava osa ning sellega soodustatakse investeeringuid niisuguste toodete tootmisse, mida on vaja ELi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks.

Määrusega tugevdatakse ja muudetakse vastupidavamaks ELi nullnetotehnoloogia tööstusbaasi. Selline tehnoloogia on väga tähtis kulutõhusa, usaldusväärse ja kestliku puhta energia süsteemi jaoks. Lisaks kiirendab määrus nullnetotehnoloogia loomist ja tootmist. See aitab vähendada ELi sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja vältida uusi sõltuvusi, mis võivad takistada rohepöördeks vajaliku põhitehnoloogia ja -komponentide loomist (vt 4. peatükk).

ELi konkurentsivõime suurendamisel on oluline ka majandusliku julgeoleku parandamine. Juunis käivitasid komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell Euroopa majandusjulgeoleku strateegia - avaneb uuel vahekaardil.. See on terviklik lähenemisviis, mille eesmärk on muuta ELi majandus tugevamaks. Strateegiaga edendatakse ELi tööstusbaasi arengut, kaitstakse liidu olulisi majandusjulgeoleku huve ja tehakse koostööd võimalikult paljude kolmandate riikidega, et võtta ühiseid meetmeid majandusliku julgeoleku edendamiseks rahvusvahelisel tasandil. Strateegia võimaldab ELil hinnata ja juhtida majandusriske, säilitades samal ajal avatuse ja jätkates rahvusvahelist tegevust.

ELi ja Hiina suhete tugevdamine ning suurem konkurentsivõime

ELi konkurentsivõime tugevdamisel on väga olulisel kohal suhted Hiinaga.

Hiina tegutseb üha jõulisemalt ja tugevdab oma üldist strateegilist positsiooni. EL asus 2023. aastal suhetes Hiinaga riske vähendama ja paremat tasakaalu otsima ning jätkas samal ajal tööd reeglitel põhineva tugevama rahvusvahelise korra nimel.

Parem tasakaal tähendab Hiinaga ülemaailmsete probleemide lahendamiseks kahepoolsete majandussuhete ja koostöö jätkamist, võttes samal ajal käsile turumoonutused, mis tulenevad Hiina ebaproportsionaalsetest riiklikest toetustest.

Riskide vähendamine seevastu nõuab kriitilise sõltuvuse vähendamist ja tähelepanu pööramist ohtudele, mis on tingitud Hiina strateegiast kasutada oma sõjalise võimekuse arendamisel ära ühiste teadusuuringute käigus, uurimisasutustes ja rahvusvahelistes eraettevõtetes tehtud uuendusi.

Finantssüsteemid

Kapitaliturgude liit

Kapitaliturg on finantsturg, kus ostetakse ja müüakse väärtpabereid, nagu aktsiaid ja võlakirju. See võimaldab ettevõtetel, valitsustel ja muudel üksustel kaasata kapitali paljudelt investoritelt. Kapitaliturgude liit - avaneb uuel vahekaardil. on ELi algatus luua ühtne kapitaliturg, mis teeb võimalikuks piiriülesed kapitalivood ja mille kaudu ELi ettevõtted, sealhulgas VKEd, saavad kasutada rohkem rahastamisallikaid.

Et investorid tahaksid rohkem investeerida, peavad nad tundma ennast kaitstuna ja olema veendunud, et nende investeeringud toovad kasu. Seepärast soovitakse ELi 2020. aasta kapitaliturgude liidu tegevuskavaga - avaneb uuel vahekaardil. muuta EL kohaks, kus on turvaline teha pikaajalisi investeeringuid.

24. mail 2023 võttis komisjon vastu jaeinvesteeringute paketi - avaneb uuel vahekaardil., millega võimestatakse ja kaitstakse jaeinvestoreid. Jaeinvestorid on eraisikutest mittekutselised investorid, kes investeerivad kapitaliturgudele selleks, et hallata oma rahalisi vahendeid, kaasa arvatud pensionipõlve vajaduste katmiseks. EL soovib tagada, et jaeinvestorid saavad investeerides nõuetekohase kaitse ja neid koheldakse õiglaselt, et neil oleks võimalik kapitaliturgude liitu oma jõukuse kasvatamiseks täiel määral ära kasutada. Samuti aitab investorite kindlustunde suurendamine ja kapitaliturgude liidu täiustamine suunata ELi majandusse erasektori rahalisi vahendeid ning rahastada rohe- ja digipööret.

Milles seisneb probleem?

Jaeinvestoritel on raske saada asjakohast, võrreldavat ja kergesti mõistetavat teavet, et teha teadlikke inves­tee­rimisotsu­seid.

Sotsiaalmeedia ja uued turustuskanalid seavad jaeinvestorid üha enam lubamatu mõjutamise ohtu.

Finantsnõustamine ei pruugi alati olla jaeinvestorite huvides.

Mõned investeerimistooted ei ole jaeinvestorile tasuvad.

Tagajärjed

2021. aastal hoiti ainult 17% ELi kodumajapidamiste varast finantsväärtpaberites (nt aktsiad või võlakirjad), mis on tunduvalt allpool USA kodumajapidamiste taset. (Allikas: Eurostat - avaneb uuel vahekaardil..)

Jaeinvestorid maksavad 40% suuremaid tasusid võrreldes institutsionaalsete investoritega (nt pensionifondid). (Allikas: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kulude ja tulemusaruanne - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil., jaanuar 2023.)

45% ELi elanikest ei ole kindlad, et finantsvahendajatelt saadav investeerimisnõustamine on nende parimates huvides. (Allikas: Eurobaromeetri kiiruuring nr 525 - avaneb uuel vahekaardil., juuli 2023.)

Mais leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku ettepanekus luua ühtne juurdepääsupunkt, mille kaudu on võimalik tutvuda kogu avaliku finants- ja kestlikkusteabega ELi äriühingute ja ELi investeerimistoodete kohta. Ühtne juurdepääsupunkt suurendab ettevõtete nähtavust investorite seas ja avab seeläbi rohkem rahastamisallikaid. See on eriti tähtis väikestel kapitaliturgudel tegutsevate väikeettevõtete jaoks. Samuti võimaldab Euroopa ühtne juurdepääsupunkt - avaneb uuel vahekaardil. hõlpsalt tutvuda äriühingute avaldatud kestlikkusaruannetega ja toetab sellega Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke.

29. juunil leppisid parlament ja nõukogu kokku seadusandlikus ettepanekus vaadata läbi määrus, millega reguleeritakse finantsinstrumentide turgude struktuuri käsitlevaid reegleid - avaneb uuel vahekaardil.. Sellega luuakse kauplemiskoondteabe pakkujatele sobivad tingimused ELis toimuva kauplemise kohta konsolideeritud ülevaate esitamiseks. Kauplemiskoondteabe abil kogutakse liikmesriikide sadadest täitmiskohtadest pärit aktsiate, võlakirjade ja muude finantsinstrumentide hinnad ja tehingute maht ühte teabevoogu, mis on kõigile võrdselt kättesaadav. Kõik täitmisplatvormid, sealhulgas börsid ja kauplemisplatvormid, peavad esitama oma kauplemisandmed otse kauplemiskoondteabe süsteemi.

19. juulil leppisid parlament ja nõukogu kokku ettepanekus täiustada investeerimisfondide sektori suhtes kohaldatavat õigusraamistikku - avaneb uuel vahekaardil.. Selleks ühtlustatakse fondidega seotud likviidsuse juhtimise vahendite valikut ja kasutamist reguleerivaid norme, viies need kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega finantsstabiilsuse toetamise kohta. Samuti nähakse ette ühine raamistik fondidele, kust äriühingud laenu saavad (laene väljastavad fondid), ning suurendatakse delegeerimisnormide läbipaistvust. See võimaldab järelevalveasutustel aru saada, mil määral sõltuvad fondivalitsejad kolmandate isikute eksperditeadmistest.

Kolme eespool nimetatud ettepanekuga tagatakse investoritele parem juurdepääs ettevõtete ja kauplemisandmetele. Ettepanekutes sisalduvate meetmetega soodustatakse ka pikaajalist investeerimist ning muudetakse investeerimisfondide piiriülene müümine lihtsamaks ja turvalisemaks. Nendega tuuakse ELi ettevõtted investoritele lähemale, parandatakse ettevõtete juurdepääsu rahastamisele, laiendatakse jaeinvestorite investeerimisvõimalusi ja integreeritakse veelgi enam ELi kapitaliturge.

Novembris ajakohastas EL väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määrust - avaneb uuel vahekaardil.. Määrus kehtestati algselt selleks, et parandada finantsturgudel arveldustegevuse turvalisust ja tulemuslikkust, konkreetsemalt väärtpaberitehingu lõpuleviimist raha, väärtpaberite või mõlema ülekandmise teel. Läbivaadatud õigusaktiga - avaneb uuel vahekaardil. täiustatakse ELi kapitaliturge ja finantssüsteemi, nähes ette proportsionaalsemad ja tõhusamad normid, millega vähendada väärtpaberite keskdepositooriumide jaoks nõuete täitmisega kaasnevaid kulusid ja regulatiivset koormust. Samuti suurendatakse väärtpaberite keskdepositooriumide suutlikkust pakkuda suuremat valikut piiriüleseid teenuseid ja parandatakse piiriülest järelevalvet nende üle.

Mis on kauplemiskoondteave?

See on süsteem, mis koondab ELi kauplemisplatvormidelt saadud tehinguteavet reaalajas või võimalikult lähedal reaalajale.

See võimaldab nii kutselistel kui ka jaeinvestoritel näha finantsinstrumendi hinda ja muud teavet (nt tehingute maht ja aeg) ühes kohas.

Ilma kauplemiskoondteabeta oleks teave kauplemise kohta hajutatud mitme platvormi vahel, nagu börsid, muud kauplemiskohad ja investeerimispangad (kliendi korralduste süsteemsed täitjad).

Väärtpaberite keskdepositooriumid - avaneb uuel vahekaardil. on spetsialiseerunud finantseerimisasutused, kes haldavad väärtpabereid (nt aktsiad ja võlakirjad), tagades nende hoidmise ja võimaldades teha tõhusalt väärtpaberitehinguid. Need toetavad tänapäevaste finantsturgude toimimist.

Detsembris saavutati poliitiline kokkulepe seoses komisjoni ettepanekutega - avaneb uuel vahekaardil. tugevdada kindlustusvaldkonna õigusraamistikku. Selleks ajakohastatakse Solventsus II direktiivi - avaneb uuel vahekaardil., pakkudes kindlustus- ja edasikindlustusandjatele paremaid stiimuleid investeerida rohkem pikaajalisse kapitali, nagu on seatud eesmärgiks kapitaliturgude liidu tegevuskavas. Samuti tagatakse direktiiviga, et kindlustussektor jääb ka majanduslikult rasketel aegadel tugevaks ja kaitseb tarbijate huve. Uutes normides võetakse rohkem arvesse teatavaid riske, sealhulgas kliimamuutustega seotud riske, ning muudetakse kindlustusandjate rahanduslik usaldusväärsus vähem sõltuvaks turu lühiajalistest kõikumistest. Samuti kavatsetakse vastu võtta uus direktiiv (edasi)kindlustusandjate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kohta - avaneb uuel vahekaardil., millega tagada finantsstabiilsus ning kaitsta kindlustusvõtjaid ja maksumaksjaid (edasi)kindlustusandja maksejõuetuse korral. Direktiiviga nõutakse suurematelt ja süsteemselt olulistelt üksustelt ennetavate taastekavade koostamist, et tagada nende valmisolek kriisideks. Riiklikud ametiasutused saavad vahendid maksejõuetute (edasi)kindlustusandjate probleemide lahendamiseks. Muu hulgas võivad nad sellised kindlustusandjad ettenähtud viisil turult kõrvaldada, säilitades samal ajal võimaluste piires kindlustuskatte järjepidevuse.

2023. aastal aitas komisjon liikmesriikidel oma kapitaliturge tugevdada - avaneb uuel vahekaardil.. Selles valdkonnas on juba 21 liikmesriiki kasutanud tehnilise toe instrumendi abi. Reformid on aidanud kõrvaldada regulatiivseid investeerimistõkkeid ja vähendada turu ebatõhusust. Kavandatavate reformidega suurendatakse investeerimisvõimalusi, parandatakse ettevõtete nähtavust turul ja aidatakse VKEdel saada pangalaenu.

Digirahandus

28. juunil esitas komisjon kaks ettepanekut - avaneb uuel vahekaardil. selle kohta, kuidas inimesed saaksid Euroopa Keskpanga emiteeritud eurodes maksta vormis, mis neile kõige paremini sobib.

Esimene ettepanek käsitleb sularaha kasutamise kaitsmist. Sellega tagatakse, et sularaha oleks maksevahendina laialdaselt aktsepteeritud ning nii inimestele kui ka ettevõtetele kogu euroalal kergesti kättesaadav.

Teise ettepanekuga soovitakse luua õigusraamistik võimaliku digieuro jaoks, mida keskpank võib hakata tulevikus sularaha täiendamiseks emiteerima. Oktoobris, pärast kaheaastast kaalumist, otsustas keskpank alustada digieuro kasutuselevõtu ettevalmistavat etappi.

Kuigi sularaha jääb laialdaselt kättesaadavaks ja aktsepteeritavaks, eelistab üha rohkem kodanikke ja ettevõtteid maksta elektrooniliselt. Digieuro täiendaks erasektori pakutavaid maksevõimalusi. See võimaldaks maksta digitaalselt avaliku sektori maksevahendiga, mis on euroalal (ja potentsiaalselt ka mujal) laialdaselt aktsepteeritud, odav, turvaline ja vastupidav.

Enne kui keskpank saab teha otsuse digitaalne euro käibele lasta, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu digieuro ettepaneku vastu võtma.

Millist kasu toob digieuro inimestele?

Digieurot saab kasutada kõikjal euroalal (muud erasektori digitaalsed makselahendused seda võimalust alati ei paku).

Seda on lihtsam kasutada kui olemasolevaid digitaalseid makselahendusi.

Väljaspool internetti tagaks digieuro kasutamine samasuguse eraelu puutumatuse kui sularaha.

Maksmine ilma internetiühenduseta.

Tarbijatel on rohkem valikuid.

Võimalus maksta ka ilma pangakontota.

Tarbijatele tasuta.

Kas digieuro asendaks sularaha?

Kindlasti mitte.

Digieuro lihtsalt täiendaks sularaha ja oleks alternatiiv praegustele erasektori digitaallahendustele.

Mis saab eraelu puutumatusest?

Internetimaksete tegemisel oleks pangal juurdepääs ainult sellistele isikuandmetele, mis on vajalikud maksete tegemiseks, pettuste ennetamiseks ja rahapesu vastu võitlemiseks.

See on samuti muude digitaalsete maksevahendite puhul, näiteks krediitkaardiga maksmisel.

Internetiväliselt maksmisel on eraelu puutumatus paremini kaitstud kui muude digitaalsete maksevahendite puhul – pank näeks vaid samu andmeid kui sularahaautomaadist raha väljavõtmisel.

Ükski isik ei näeks, mille eest inimesed digieurodes veebiväliselt maksavad.

Euroopa Keskpangal ei oleks juurdepääsu inimeste andmetele.

Avatud rahandus ja maksed

Tänu elektrooniliste maksete sagenemisele on tekkinud uued teenuseosutajad, näiteks avatud panganduse teenuseid osutavad üksused. Esile on kerkinud ka komplekssemad pettuseliigid, mis seavad tarbijaid ohtu. Et nendele suundumustele reageerida ja edendada ELi finantssektoris digiüleminekut, tegi komisjon 28. juunil ettepaneku kahe meetmepaketi - avaneb uuel vahekaardil. kohta.

Esiteks tegi komisjon ettepaneku muuta ja ajakohastada kehtivat makseteenuste direktiivi - avaneb uuel vahekaardil. (teine makseteenuste direktiiv, millest saab kolmas makseteenuste direktiiv). Samuti tegi komisjon ettepaneku võtta vastu makseteenuste määrus. Nendega tagatakse, et tarbijad saavad ka edaspidi teha ELis elektroonilisi makseid ja tehinguid ohutult ja turvaliselt. Samuti kaitstakse tarbijate õigusi ja tagatakse turul suurem makseteenuse pakkujate valik.

Läbivaadatud makseteenuste direktiivi ja uue makseteenuste määruse ettepaneku eesmärk on:

teha laialdaselt kättesaadavaks teenus, mis võimaldab enne ülekande kinnitamist kontrollida nime ja konto kokkulangevust

aidata pankadel ja teistel makseteenuse pakkujatel teha pettustevastast koostööd, jagades rohkem pettustega seotud teavet

anda pettuseohvritele õigus saada teatavatel asjaoludel pangalt või muult makseteenuse pakkujalt makstud raha tagasi

kohustada panku suurendama klientide teadlikkust pettustest

Teiseks tegi komisjon ettepaneku finantsandmetele juurdepääsu raamistiku - avaneb uuel vahekaardil. kohta. Raamistikuga kehtestatakse selged õigused ja kohustused, mille alusel hallata kliendiandmete jagamist finantssektoris väljaspool maksekontosid. Praktikas kaasnevad sellega kasutajate jaoks uuenduslikumad finantstooted ja -teenused, samuti stimuleerib raamistik finantssektoris konkurentsi.

Esildatud paketiga püütakse tagada, et ELi finantssektor kohaneks käimasoleva digiüleminekuga ning sellega kaasnevate riskide ja võimalustega.

7. novembril jõudsid parlament ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele seoses komisjoni ettepanekuga - avaneb uuel vahekaardil. teha eurodes välkmaksed kättesaadavaks kõigile inimestele ja ettevõtetele, kellel on ELis pangakonto. Uute normidega ajakohastatakse ühtse euromaksete piirkonna määrust - avaneb uuel vahekaardil. ja sellega tagatakse, et eurodes tehtavad välkmaksed on taskukohased ja turvalised ning et neid on võimalik kogu ELis takistusteta töödelda. Välkmaksed pakuvad kiireid ja mugavaid igapäevalahendusi, näiteks saada hädaolukorras kiiresti (vähem kui kümne sekundiga) raha või jagada söögikohas ühist arvet. Samuti aitavad need haldusasutustel ja ettevõtetel, eelkõige VKEdel, paremini rahavooge juhtida ning heategevusorganisatsioonidel ja valitsusvälistel organisatsioonidel kiiresti rahalistele vahenditele juurde pääseda, lisaks annavad need pankadele ajendi arendada uuenduslikke finantsteenuseid ja -tooteid.

Finantsandmetele juurdepääsul on järgmised eelised

Klientide jaoks:

• suurem läbipaistvus ja kontroll oma andmejagamissuhete üle
• suurem usaldus ja kindlustunne andmete jagamisel
• uuenduslikumad ja odavamad finantsteenused, mille hulgast valida

Andmekasutajate jaoks:

• parem juurdepääs peamistele kliendiandmestikele hoogustaks innovatsiooni
• andmekasutajatele uute teenuste ja tuluvoogude võimaldamine

Kestlik rahandus

VIDEO Ettevõtjad saavad kasutada ELi taksonoomia norme, et muutuda keskkonnahoidlikumaks, samal ajal on investoritele mõeldud ELi rohevõlakirjade standard, mis aitab neil kindlaks teha, kui keskkonnahoidlikud on nende investeeringud tegelikult.

ELi kestliku rahanduse raamistikuga - avaneb uuel vahekaardil. suunatakse investeeringuid Euroopa rohelise kokkuleppe ulatuslike eesmärkide saavutamisse. Kuigi raamistiku rakendamine edeneb, tuleb veel vaeva näha, et norme saaks praktikas tulemuslikult rakendada ja vahendid oleksid kasutajasõbralikud.

Raamistiku tõhustamiseks ja selle rakendamise hõlbustamiseks esitab EL selged reeglid, milliseid majandustegevusalasid võib pidada keskkonnasäästlikuks ja kuidas tõendada nende keskkonnahoidlikkuse määra. Seeläbi välditakse rohepesu ja tagatakse, et vahendeid eraldatakse sektoritele, mis on rohepöörde seisukohast kõige tähtsamad.

13. juunil esitles komisjon ELi kestliku rahanduse raamistiku tugevdamise paketti - avaneb uuel vahekaardil.. Selle algatusega toetatakse ettevõtteid ja finantssektorit, edendades erasektori investeeringuid üleminekuprojektidesse ja -tehnoloogiatesse ning suunates rahalisi vahendeid kestlikesse investeeringutesse. Pakett sisaldab ELi taksonoomia uusi kriteeriume ning laiendab taksonoomia keskkonna- ja kliimaalaste delegeeritud õigusaktidega - avaneb uuel vahekaardil. ELi keskkonnasäästliku majandustegevuse klassifitseerimise süsteemi.

Allpool esitatud joonisel on näha olulisemad uued majandustegevusalad, mis on keskkonnasäästlikuks tunnistatud.

ELi taksonoomia – hõlmatud majandussektorid ja tegevusalad

Kliimaalase delegeeritud õigusakti ja keskkonnaalase delegeeritud õigusaktiga on hõlmatud üheksa majandussektorit ja tegevust. Taksonoomia selle kohta, mida need sektorid ja tegevused sisaldavad ning mis on neile lisatud, on järgmine. Katastroofiohu juhtimine on hiljuti lisatud sektor. See hõlmab looduspõhiseid lahendusi, hädaabiteenuseid ning üleujutusriski ennetamise ja üleujutustevastase kaitse taristut. Veevarustus ja kanalisatsioon hõlmas varem veevarustust, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlust. Nüüd kuuluvad selle alla ka asulareovesi, kestlikud äravoolusüsteemid ja fosfori taaskasutamine reoveest. Transpordisektor hõlmas varem vähest heidet, üleminekualternatiive kuni aastani 2025 ja taristut. Nüüd on seda laiendatud ja see hõlmab ka uut üleminekulist vee- ja õhutransporti ning autoveo- ja raudteekomponente. Ka teenustesektor on uus. See hõlmab varuosade ja kasutatud kaupade müüki, olelusringi lõppu jõudnud toodete ja komponentide ettevalmistamist korduskasutamiseks ning kasutatud kaupadega kauplemise turgu. Metsamajandussektor hõlmab metsastamist, säilitamist, metsa majandamist ning metsade seisundi parandamist ja taastamist. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning kutsealane tegevus hõlmasid varem teadustegevust, andmelahendusi ja andmekeskusi. Nüüd kuuluvad sinna ka tarkvara ja konsultatsioonid ning andmepõhised lahendused info- ja käidutehnoloogia jaoks. Energiasektor hõlmab taastuvaid energiaallikaid, energia ülekannet, konkreetseid tuumaenergia ja maagaasi kasutamisega seotud tegevusi, mille suhtes kohaldatakse rangeid tingimusi. Tootmine hõlmas varem progressi võimaldavaid tehnoloogiaid ja rasketööstust. Nüüd hõlmab see ka plastpakendeid, elektri- ja elektroonikaseadmeid ning ravimeid. Ehitussektor hõlmas varem ehitust, energiatõhususe meetmeid ja renoveerimist. Nüüd kuuluvad sellesse valdkonda ka lammutamine, teehooldus ja betooni kasutamine tsiviilehituses.

Pakett sisaldab ka üleminekurahastust käsitlevat soovitust, milles antakse ettevõtetele ja finantssektorile suuniseid ja tuuakse praktilisi näiteid. Nendest saavad ettevõtted teada, kuidas kasutada vabatahtlikult kestliku rahanduse raamistiku vahendeid, et suunata investeeringuid rohepöördesse ning juhtida riske, mis kaasnevad kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega.

Rohepöörde rahastamise vahendid

Graafikul on kujutatud ettevõtte üleminekut kestlikkusele. Ajavahemikul aastast 2023 kuni aastani 2033 suurenevad nii kestlikkus kui ka keskkonnasäästliku tegevuse osakaal. Kuna keskkonnasäästliku tegevuse osakaal ettevõttes aja jooksul suureneb, paraneb ka ettevõtte kestlikkus. Tõusval kõveral on näidatud erinevad etapid: kõigepealt energiatõhususe suurendamine, seejärel tootmistehnoloogia ajakohastamine ja lõpuks investeerimine uutesse keskkonnasäästlikesse tegevustesse. Vabatahtlike vahendite hulka, mida ettevõtjad saavad aja jooksul kasutada kestlikkusele ülemineku rahastamiseks, kuuluvad Euroopa Liidu taksonoomia, kliimaülemineku võrdlusalused, Euroopa roheliste võlakirjade standard, teaduspõhised eesmärgid ja üleminekukavad.

ELi kestliku rahanduse turul mängivad olulist rolli keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisreitingud, mis annavad investoritele ja finantseerimisasutustele teavet näiteks keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite riskijuhtimise ja nendega seotud investeerimisstrateegiate kohta. 2023. aasta juunis tegi komisjon ettepaneku määruse kohta - avaneb uuel vahekaardil., millega vähendada keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisreitingute turu läbipaistmatust ning muuta see usaldusväärsemaks. Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisreitingute andjate tegevuse usaldusväärsuse suurendamiseks kehtestatakse määrusega uued organisatsioonilised põhimõtted ja selged huvide konflikti vältimise normid.

Varem tekitas selguse puudumine metoodika, andmeallikate ja reitingu andjate tegevuse kohta investorites usaldamatust keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisreitingute kvaliteedi vastu. Ettevõtjad ei olnud kindlad, kas reitingud kajastavad täpselt nende tulemusi, ja see raskendas teadlike otsuste tegemist. Seetõttu ei saanud täielikult ära kasutada ühtse turu potentsiaali aidata kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Kavandatud muudatuste eesmärk on saavutada suurem läbipaistvus ja usaldusväärsus ning anda suurem selgus eesmärkide, metoodika ja andmeallikate kohta. Samuti on kavas kehtestada rangemad loa- ja järelevalvenõuded. Need meetmed peaksid võimaldama investoritel ja ettevõtjatel teha teadlikumaid otsuseid, suurendama seeläbi ühtse turu tõhusust ning aitama kaasa rohelise kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

Et ettevõtted esitaksid kestlikkusteavet ühtlustatud viisil, võttis komisjon 2023. aasta juulis vastu esimesed kohustuslikud Euroopa kestlikkusaruandluse standardid - avaneb uuel vahekaardil.. Need hõlmavad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimusi, sealhulgas kliimamuutusi, elurikkust ja inimõigusi. Standarditest saadav teave aitab investoritel mõista mõju, mida äriühingud, millesse nad investeerivad, kestlikkusele avaldavad. Standardites on arvesse võetud ka rahvusvaheliste kestlikkusstandardite nõukoguga - avaneb uuel vahekaardil. peetud arutelusid ja ülemaailmse aruandluse algatust - avaneb uuel vahekaardil., et tagada ELi ja ülemaailmsete standardite hea koostalitlusvõime ning säästa ettevõtteid tarbetust topeltaruandlusest.

11. detsembril 2019. aastal esitletud Euroopa rohelises kokkuleppes - avaneb uuel vahekaardil. rõhutati, kui tähtis on suunata finants- ja kapitaliressursse keskkonnahoidlikesse investeeringutesse. Rohevõlakirjadel on vähese CO₂ heitega majandusele üleminekuks vajalike vahendite rahastamisel üha suurem roll. Parlament ja nõukogu jõudsid 28. veebruaril 2023 kokkuleppele - avaneb uuel vahekaardil. ettepanekus võtta vastu Euroopa rohevõlakirjade määrus - avaneb uuel vahekaardil., millega kehtestada ametlik rohevõlakirjade standard. Määrus jõustus detsembris. Rohevõlakirjade standard kujutab endast kriteeriumide kogumit, mille alusel rohevõlakirju emiteerida. Sellega tagatakse, et rohevõlakirjadega rahastatakse tõelist keskkonnakasu toovaid projekte, samuti aitab see säilitada usaldust rohevõlakirjade turu vastu. Euroopa rohevõlakirjade emitendid peavad tagama, et vähemalt 85% võlakirjade kaudu kaasatud rahalistest vahenditest eraldatakse taksonoomiamäärusega - avaneb uuel vahekaardil. kooskõlas olevale majandustegevusele. Rohevõlakirjade määrusega kehtestatakse ka välistele hindajatele lubade andmise ja nende järelevalve raamistik, mis võimaldab kontrollida võlakirjade omadusi, suurendades seeläbi usaldust roheväidete vastu.

TASKUHÄÄLING EU Finance Podcast: 9. osa – Euroopa rohevõlakirjade standardist.

Pangandus

2007.-2008. aasta ülemaailmne finantskriis ajendas tegutsema selle nimel, et ELi pangad oleksid vastupanuvõimelisemad. Tänu sellele on ELi finantseerimisasutused suutnud edukalt toime tulla viimase aja kriisidega, nagu COVID-19 pandeemia, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja USA panganduskriis 2023. aasta kevadel. ELi pangad on tänapäeval hästi kapitaliseeritud ja väga likviidsed ning nende üle tehakse hoolikat järelevalvet. Nad suudavad säilitada vastupanuvõime ka väga ebasoodsate stsenaariumide korral, nagu selgub Euroopa Pangandusjärelevalve 2023. aasta stressitestide - avaneb uuel vahekaardil. tulemustest.

Pankade edasiseks tugevdamiseks võttis komisjon 18. aprillil vastu ettepaneku reformida ELi pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistikku - avaneb uuel vahekaardil.. Esmajoones keskendutakse keskmise suurusega ja väiksematele pankadele. Varem kasutati paljude raskustesse sattunud väikeste ja keskmise suurusega pankade aitamiseks kriisilahendusraamistikuväliseid meetodeid. Mõnikord on kasutatud selleks ka avaliku sektori vahendeid (maksumaksjate raha), mitte üksnes panga enda raha või muid hoiustajate kaitseks ette nähtud reservvahendeid, mida rahastab pangandussektor (hoiuste tagamise skeemid ja kriisilahendusfondid). Tänu ajakohastatud raamistikule on pangandussektori rahastatavaid turvavõrke panganduskriiside korral hoiustajate kaitsmiseks lihtsam kasutada, näiteks hoiustajate vara maksejõuetust pangast elujõulisesse panka üle viies. Esimeseks kaitseliiniks peavad aga jääma pankade omavahendid, turvavõrgud pakuvad üksnes lisakaitset.

Pankade kriisiohje ja hoiuste tagamise raamistiku reform

Säilitada finantsstabiilsus ja kaitsta maksumaksjate raha

Parandada hoiustajate kaitset

Kaitsta reaalmajandust panga maksejõuetuse tagajärgede eest

Reformi eesmärk on säilitada finantsstabiilsus ja kaitsta maksumaksjate raha. Samal ajal tuleb pankade maksejõuetuse tagajärgede eest paremini kaitsta nii hoiustajaid kui ka reaalmajandust. Eesmärk on parandada pankade maksejõuetuse ärahoidmise ja hoiustajate kaitse süsteeme, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega pankade puhul. Enne reformi pidid panga maksejõuetuse korral kahjumi katma esimesena aktsionärid ja võlausaldajad, kellele järgnesid hoiustajad ja riiklik kriisilahendusfond või pangandusliidu ühtne kriisilahendusfond. Pärast reformi vastutavad panga maksejõuetuse korral esimesena endiselt aktsionärid ja võlausaldajad, neile järgnevad hoiustajate asemel hoiuste tagamise skeem ja seejärel riiklik kriisilahendusfond või pangandusliidu ühtne kriisilahendusfond. Uue määruse eesmärk on muuta pangandussüsteem vastupidavamaks. See toob kasu eelkõige suure hoiuste osakaaluga ärimudelitele.

Oluliseks läbimurdeks oli eelmisel aastal ka poliitiline kokkulepe - avaneb uuel vahekaardil. komisjoni ettepaneku suhtes vaadata läbi ELi panganduseeskirjad - avaneb uuel vahekaardil. (kapitalinõuete määrus ja kapitalinõuete direktiiv) ehk panganduspakett - avaneb uuel vahekaardil.. Paketiga hakatakse rakendama lõplikke rahvusvahelisi panganduse reguleerimise standardeid (Basel III standardid - avaneb uuel vahekaardil.), milles EL ja tema G20 partnerid on Baseli pangajärelevalve komitees kokku leppinud. Basel III reformide esimest etappi, millega on nähtud ette suuremas mahus ja kvaliteetsemad omavahendid, väiksem finantsvõimendus ja ranged likviidsusnõuded, rakendatakse juba kõigis ELi pankades. Nende standarditega püüab EL muuta õigusraamistiku lihtsamaks, võrreldavamaks ja riskitundlikumaks ning taastada seeläbi usalduse riskipõhiste kapitalinõuete vastu.

Mida sisaldab panganduspakett?

Basel III: uued eeskirjad sisemudelite kohta

Kehtestatakse uus piirmäär, et hoida ära riskide alahindamist juhul, kui pangad kasutavad oma arvutusmeetodeid.

Parem järelevalve

Järelevalveasutused saavad paremad vahendid ELi pankade, sealhulgas keeruka struktuuriga pangagruppide järelevalveks. Kehtestatakse ELis tegutsevate välisriikide pankade järelevalve miinimumnõuded.

Kestlikkus

Pankadel tuleb hakata oma tegevuses arvestama keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega.

Õiglane, lihtne ja tänapäevane maksustamine ja toll

Tolliliidu reform

Mais tegi komisjon ettepaneku viia läbi kõige põhjalikum tolliliidu reform - avaneb uuel vahekaardil. alates selle liidu loomisest 1968. aastal, et reageerida kaubandusmahtude ja e-kaubanduse kasvule ning ELi standardite karmistamisele. Praeguse süsteemi digitaalne killustatus ja ebapiisav koordineerimine liikmesriikide ametiasutuste vahel on suurendanud kauplejate jaoks nõuete täitmisega seotud halduskulusid ja loonud pettusevõimalusi.

Reformi käigus luuakse ELi Tolliamet, kelle järelevalve all hakkab tegutsema uus tolliandmekeskus - avaneb uuel vahekaardil.. Reformiga muudetakse tolli toimimine tsentraliseeritumaks ja digitaalsemaks, mis peaks vähendama kauplejate jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid, vabastama liikmesriikide ametiasutustele vahendeid ning muutma tolliliidu tõhusamaks, tugevamaks ja pettusekindlamaks.

Võitlus maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettusega

Uued aruandlus- ja teabevahetusnõuded, mis on kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni krüptovaradest aruandmise raamistikuga, aitavad liikmesriikidel võidelda e-raha ja krüptovarasektoris maksudest kõrvalehoidmise ja pettuse vastu. 2023. aastal saavutatud kokkuleppe - avaneb uuel vahekaardil. kohaselt peavad kõik ELis asuvad krüptovarateenuse osutajad ELis elavate klientide tehingutest teada andma, mis parandab maksupettuse ja maksustamisest kõrvalehoidmise juhtumite avastamist.

Komisjon tegi kapitaliturgude liidu 2020. aasta tegevuskava ning ELi majanduse taastumist toetava õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil. raames ettepaneku lihtsustada investorite, finantsvahendajate ja maksuhaldurite jaoks kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi. Sellega püütakse ära hoida nii topeltmaksustamist kui ka maksutagastus- või maksusoodustussüsteemi kuritarvitamist. Samuti kavatsetakse kinnipeetavate maksude vähendamise menetlusi ühtlustada, et vähendada sidusrühmade kulusid.

Komisjon tegi ka ettepaneku võtta vastu siirdehindade direktiiv - avaneb uuel vahekaardil., millega leevendada nõuete täitmisega seotud koormust, suurendada maksukindlust ja vähendada vaidlusi siirdehindade üle. See peaks aitama ära hoida nii topeltmaksustamist kui ka topeltmaksuvabastust.

Õiglasem, lihtsam ja tänapäevasem maksustamine

Kui ettevõtted peavad järgima 27 maksusüsteemi üksteisest erinevaid norme, toob see neile kaasa märkimisväärseid kulusid. See takistab piiriüleste investeeringute tegemist ELis ja asetab ettevõtted muu maailmaga võrreldes ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

Selle probleemi lahendamiseks võttis komisjon septembris vastu ettepaneku äriühingute tulumaksuga maksustamise raamistiku - avaneb uuel vahekaardil. kohta. Raamistikuga kehtestataks ühtsed normid, mille alusel arvutada kontsernide maksubaasi. Nii vähendatakse mitmes liikmesriigis tegutsevate suurettevõtete nõuete täitmisega seotud kulusid kuni 65%. Ka liikmesriikide maksuhalduritel on sellest tulenevalt lihtsam kindlaks määrata, milliseid makse teatav ettevõtja peab tasuma.

Kuigi ettepaneku fookuses on Euroopa Liidus tegutsevad suurkontsernid, on EL võtnud meetmeid ka mikroettevõtete ja VKEde maksueeskirjade lihtsustamiseks. Peakontori maksustamist käsitleva direktiivi - avaneb uuel vahekaardil. ettepanekuga nähakse ette lihtsustatud raamistik VKEdele, kes tegutsevad teistes liikmesriikides püsivate tegevuskohtade kaudu. See annab neile võimaluse ajada asju vaid ühe maksuhalduriga (või peakontoriga), selle asemel et kontakteeruda kõigi nende liikmesriikide maksuametitega, kus nad tegutsevad. Nii soodustatakse piiriülest laienemist.