Digikümnendiga seotud edusammud

Digikümnendi - avaneb uuel vahekaardil. eesmärk on tagada, et kõik tehnoloogia ja innovatsiooni aspektid oleksid inimeste käsutuses. ELil on käsil terviklik ümberkujundamisprotsess, mille raames edendatakse digioskusi ja ajakohastatakse taristut, integreeritakse äritavadesse tehisintellekt ning muudetakse digivahendite abil tõhusamaks avalikud teenused. 2023. aasta septembris anti digikümnendit käsitlevas esimeses aruandes - avaneb uuel vahekaardil. ülevaade ELi edusammudest digiüleminekul. Selles esitati ELi liikmesriikidele soovitusi, mis peaksid aitama saavutada digikümnendi eesmärke. Aruanne sisaldas ka iga-aastast digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksit - avaneb uuel vahekaardil. ning selles analüüsiti mitut riiki hõlmavate digiprojektide - avaneb uuel vahekaardil. rakendamist. Viimaste puhul on tegemist suuremahuliste projektidega, mida ükski liikmesriik ei saaks üksi arendada.

Lisaks uuriti aruandes, kuidas on liikmesriigid rakendanud Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni - avaneb uuel vahekaardil., mis kajastab ELi pühendumust turvalisele, ohutule ja kestlikule ning ennekõike inimkesksele digipöördele. Samuti osutati selles liikmesriikide ühiste jõupingutuste potentsiaalile ja neid saatvale edule. Olulise punktina toodi välja pakiline vajadus suurendada investeeringuid digitehnoloogiasse, -oskustesse ja -taristusse.

VIDEO Oli kord Euroopa digikümnend.

Programm „Digitaalne Euroopa“

Tööprogrammi „Digitaalne Euroopa“ vastuvõtmisega aastateks 2023–2024 on Euroopa Komisjon ametlikult kinnitanud oma kavatsust viia Euroopa digivaldkonnas juhtpositsioonile. Tööprogrammiga on ette nähtud strateegilised investeeringud digikümnendi eesmärkide - avaneb uuel vahekaardil. saavutamiseks. Lisaks rahalistele kohustustele kätkeb programm eesmärki tagada ELi tehnoloogiline suveräänsus käsikäes Euroopa rohelise kokkuleppega. Selle abil võtab EL kursi digitaalsele tulevikule, mis toob kasu nii üksikisikutele, ettevõtjatele kui ka valitsusasutustele.

• Märts

  Programmi „Digitaalne Euroopa“ - avaneb uuel vahekaardil. kahe mitmeaastase tööprogrammi - avaneb uuel vahekaardil. vastuvõtmine.

  Projektikonkursside väljakuulutamine ELi liikmesriikide, EFTA/EMP riikide ja assot- sieerunud riikide ettevõtjatele, haldusasu- tustele ja muudele üksustele.

• Mai

  Komisjon kuulutab välja:

  • esimesed projektikonkursid - avaneb uuel vahekaardil., mille maht on üle 122 miljoni euro, et tugevdada digitehnoloogiat ja -pädevust kogu ELis;
  • kaks projektikonkurssi - avaneb uuel vahekaardil., mille koguväärtus on 107 miljonit eurot, et tugevdada küberturvalisust ELis.

• 30. juuni

  Komisjon allkirjastab Lääne-Balkani riikidega peetava regulatiivse dialoogi - avaneb uuel vahekaardil. raames programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitlevad assotsieerimislepingud Montenegro, Põhja-Makedoonia, Albaania ja Serbiaga.

• 31. august

  Sõlmitakse assotsieerimisleping Türgiga.

• 28. september

  Kõrgtaseme digioskusi ja andmeruume toetavate projektikonkursside väljakuulutamine.

• 21. november

  Kõrgtaseme digioskusi toetavate projektikonkursside väljakuulutamine.

• 14. detsember

  2024. aasta muudetud tööprogrammide vastuvõtmine.

Digitehnoloogia tööstuse hüvanguks

Ühenduvus

Digipöörde edasiviimine eeldab nii kiiret kohanemist kui ka paremat ühenduvust. 2023. aasta veebruaris esitas komisjon kava, mille eesmärk on seada kõikjal ELis sisse gigabitiühendus - avaneb uuel vahekaardil.. Kavandatud gigabititaristu määrusega - avaneb uuel vahekaardil. on plaanis lühendada väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks kuluvat aega ja vähendada nende kasutuselevõtu kulusid. Gigabitiühendust käsitleva soovituse eelnõus - avaneb uuel vahekaardil. on aga esitatud tingimused, mille alusel operaatoritel on võimalik konkurentide võrkudele juurde pääseda. See aitab riikide ametiasutustel suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu paremini suunata. Samal ajal algatas komisjon konsultatsiooni - avaneb uuel vahekaardil., et koguda arvamusi elektroonilise side sektori ja selle taristu tuleviku kohta.

Tehisintellekt ja superarvutid

Tehisintellekt – olgu siis juturobotid või kohandatud veebipõhised soovitused – on saamas ELis elavate inimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks. Selle laialdane kasutamine toob kaasa tungiva vajaduse kujundada välja raamistik, mis aitab vältida väärkasutust ja kaitsta inimeste privaatsust.

EL tahab võtta juhtrolli usaldusväärse tehisintellekti vallas. Ühelt poolt soovib ta parandada oma teadussuutlikkust ja tööstusvõimsust, teiselt poolt aga tagada tehnoloogia ohutuse ja inimeste õiguste kaitse.

Detsembris saavutasid Euroopa Parlament ja liikmesriigid tehisintellekti käsitleva murrangulise õigusakti - avaneb uuel vahekaardil. üle peetud läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogus poliitilise kokkuleppe. Maailma esimene terviklik õigusraamistik tehisintellektiga seotud küsimuste reguleerimiseks aitab edendada tehisintellekti kõigi hüvanguks ja hallata selle tehnoloogiaga kaasnevaid riske. Raamistikuga nähakse tehisintellekti arendajatele, juurutajatele ja kasutajatele ette selged nõuded ja kohustused, mis aitavad seda tehnoloogiat ELis ohutult kasutada, tagatakse, et tehisintellekti rakendamisel arvestatakse ELis kehtivaid põhiõigusi, ning keelustatakse sellised tavad nagu sotsiaalse krediidiskoori kasutamine. Õigusaktiga on ühtlasi kavas soodustada innovatsiooni. Selleks luuakse regulatiivsed katsekeskkonnad ehk eriraamistikud, milles ettevõtjad ja eelkõige idufirmad saavad katsetada uusi tooteid ja teenuseid tegelikele tingimustele vastavas keskkonnas, ent ilma regulatiivsete probleemideta, mis neil tavapärastes tingimustes tekiksid.

Selleks et kehtestada rahvusvahelised usaldusväärse tehisintellekti standardid, teeb komisjon muu hulgas Hiroshima tehisintellekti protsessi - avaneb uuel vahekaardil. raames koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, nagu G7. Komisjon väljendas heameelt G7 juhtide saavutatud kokkuleppe üle tehisintellektiga seotud rahvusvaheliste juhtpõhimõtete - avaneb uuel vahekaardil. ja tehisintellekti arendajate vabatahtliku käitumisjuhendi - avaneb uuel vahekaardil. asjus. Komisjon andis selle kokkuleppe saavutamisse oma panuse.

2023. aastal astus EL järgmised sammud maailmatasemel superarvutite võrgustiku loomiseks liikmesriikides. Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte - avaneb uuel vahekaardil. – juriidiline ja rahastav üksus, mis ühendab ELi ettevõtteid superarvutite arendamiseks – valis välja teenuseosutaja, kelle ülesanne on Euroopa esimese eksatasandi superarvuti Jupiter - avaneb uuel vahekaardil. soetamine, tarnimine, paigaldamine ja hooldamine. Eksatasandi superarvuti on võimeline tegema enam kui kvintiljon arvutust ühes sekundis. Lisaks allkirjastas ühisettevõte juunis lepingud kvantarvutite - avaneb uuel vahekaardil. majutamiseks ja käitamiseks kuues asukohas ELi eri paigus (Tšehhis, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Poolas).

EL on kasutanud oma maailmatasemel superarvutite võrgustikku - avaneb uuel vahekaardil., et tuua Euroopas toodetud generatiivne tehisintellekt rahvusvahelisele areenile. See samm aitab idufirmadel kõikjal ELis oma tehisintellektimudeleid kiiremini treenida.

Pooljuhid

Pooljuhid, mida tavaliselt nimetatakse kiipideks, on piltlikult öeldes tänapäeva elektroonika aju ja süda. Euroopa kiibimäärus, mis jõustus - avaneb uuel vahekaardil. 21. septembril, on julge samm Euroopa pooljuhtide sektori tugevdamise suunas. See aitab ELil saavutada suveräänsuse pooljuhitehnoloogiate ja -rakenduste valdkonnas. Määrusel on ulatuslik eesmärk, mille kohaselt peaks EL oma üleilmse turuosa pooljuhtide sektoris suurendama 2030. aastaks 20%-ni ehk kahekordistama.

Kolm sammast

2023. aasta saavutused

Kõrgtehnoloogilise kiibitehnoloogia arendamise ja innovatsiooni toetamine Kiipide Ühisettevõtte kaudu.

Novembris 2023 kuulutas Kiipide Ühisettevõte - avaneb uuel vahekaardil. välja esimesed tootmise katseliinide hanked. Esimese hanke raames annab EL 1,67 miljardit eurot, millele eeldatavasti lisandub liikmesriikide ja erasektori rahastus, millega koos oleks kogusumma ligikaudu 3,3 miljardit eurot. Ühisettevõte tugevdab ELi pooljuhiökosüsteemi ja Euroopa tehnoloogilist juhtpositsiooni. Selle eesmärk on ületada lõhe laboratooriumide ja tootmise vahel, et teadusuuringute tulemused ja laboratooriumides välja töötatud prototüübid jõuaksid kiiresti suuremahulisse tööstuslikku tootmisesse.

Suuremahuliste investeeringute kaasamine kiipide tootmiseks ELis ja stabiilse tarne tagamiseks.

Alates õigusakti ettepaneku esitamisest 2022. aasta alguses on ELis tehtud tööstusinvesteeringuid rohkem kui 100 miljardi euro ulatuses - avaneb uuel vahekaardil..

Turusuundumuste jälgimine ja tulevaste kriiside ennetamine Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahelise koordineerimise mehhanismi kaudu.

Pooljuhtide hoiatussüsteem - avaneb uuel vahekaardil. võeti kasutusele 2023. aasta mais, et jälgida võimalikke ohte pooljuhtide tarneahelas.

Euroopa andmestrateegia

Andmed toidavad digipööret, innovatsiooni ja majanduskasvu. Teatavad avaliku sektori andmed, millel on ühiskondlik, keskkonnaga seotud ja majanduslik väärtus, näiteks andmed ilma või õhukvaliteedi kohta, peaksid olema vabalt kättesaadavad. 2023. aasta jaanuaris avaldas komisjon nimekirja väärtuslikest andmestikest - avaneb uuel vahekaardil., mis peavad olema masinloetavas vormingus tasuta kättesaadavad.

Alates 2023. aasta septembrist kohaldatakse andmehalduse määrust - avaneb uuel vahekaardil., mis aitab kasutada avalike andmete potentsiaali ja suurendada usaldust andmete vabatahtliku jagamise vastu. Sellega reguleeritakse avaliku sektori kaitstud andmete taaskasutamist ja võetakse kasutusele ühtsed logod - avaneb uuel vahekaardil. ELi andmevahendajate ja andmealtruismi organisatsioonide tuvastamiseks. Samuti on määrusega plaanis kõrvaldada Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu abil tehnilised tõkked. Komisjon esitas aasta jooksul kavad Euroopa turismiandmeruumi - avaneb uuel vahekaardil. ja Euroopa riigihangete andmeruumi - avaneb uuel vahekaardil. loomiseks. Samuti sätestas ta raamistiku nii Euroopa turismivaldkonna sidusrühmade koostööplatvormi kui ka uuendusliku avaliku sektori hankijate kogukonnaplatvormi jaoks, et parandada avaliku sektori hankijate vahelist koostööd.

Novembris võttis EL vastu - avaneb uuel vahekaardil. uue määruse ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist (andmemäärus). Seda hakatakse kohaldama 2025. aastal. Andmemääruse eesmärk on soodustada ELis andmepõhist majandust, parandada juurdepääsu tööstusandmetele ja edendada usaldusväärset pilvandmetöötluse turgu. Määrusega tagatakse tugevam kontroll andmete üle, edendatakse innovatsiooni ja toetatakse andmete edasist loomist.

Toetus ettevõtetele

Kõik ettevõtted, olenemata nende suurusest, peavad konkurentsivõimelisena püsimiseks digipöördega kaasa minema. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused - avaneb uuel vahekaardil. pakuvad abi vajavatele ettevõtjatele vastuseid ja tuge nende üleminekul digitehnoloogiale.

Mis on Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus?

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused on liikmesriikides asuvad ühtsed kontaktpunktid, mis aitavad ettevõtjatel ja avaliku sektori organisatsioonidel lahendada digitaalvaldkonna probleeme ja saada konkurentsivõimelisemaks.

Kogu Euroopas on loodud üle
150 digitaalse innovatsiooni keskuse - avaneb uuel vahekaardil.

Neid kaasrahastati programmi „Digitaalne Euroopa“ raames 314 miljoni euroga

Keda aitab Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus?

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused aitavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel ja avaliku sektori organisatsioonidel lahendada digitaalvaldkonna probleeme. Nende ülesanne on tagada kooskõlas Euroopa digikümnendi eesmärgiga, et üle 90% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest saavutab 2030. aastaks vähemalt algtaseme digimahukuse.

Kuidas saab Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus aidata?

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste rohkete teenuste seas on muu hulgas tehnilise oskusteabe, erialase koolituse ja finantsnõustamise pakkumine.

Digipööre äriühinguõiguses

Tänapäevane äritegevus vajab tugevamat õigusraamistikku. Äriühingu asutamiseks ja piiriüleseks tegevuseks mõeldud veebipõhiste vahendite edasiarendamine aitab äritegevust ELis lihtsustada. Komisjoni selle valdkonna hiljutisima ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil. eesmärk on laiendada digivahendite ja -menetluste kasutamist ELi äriühinguõiguses. Ettepanekus sisalduv ühekordsuse põhimõte aitab vähendada halduskoormust, sest ELis laienevad ettevõtted ei pea enam sama teavet mitu korda esitama. Peale selle aitab ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem - avaneb uuel vahekaardil. tagada, et äriühingu andmed on usaldusväärsed ja kõikjal ELis kergesti juurdepääsetavad.

Internetipiraatluse tõkestamine

Autoriõigusega kaitstud sisu loata jagamine kahjustab loomeettevõtteid ning pärsib innovatsiooni ja majanduskasvu. Komisjon teab, kui oluline on tõkestada internetipiraatlust, eelkõige spordiürituste ja kontsertide ülekannete puhul. Seetõttu soovitas ta 2023. aasta mais vastavaid meetmeid - avaneb uuel vahekaardil., millega õhutab liikmesriike astuma samme ebaseaduslike ülekannete vastu ning toetama seeläbi ELi spordi- ja loomemajandust.

Digipööre transpordis ja liikuvuses

Digitaalse ettevõtluse eeskirjad soodustavad majanduskasvu, digitaalne transport aga tagab, et see kasv on kestlik, tõhus ja kaugeleulatuv. Seepärast on EL võtnud vastu uued eeskirjad intelligentsete transpordisüsteemide - avaneb uuel vahekaardil. edendamiseks. Nendega ajakohastatakse kehtivat direktiivi, optimeerides mitmeliigiliste liikumisvõimaluste kavandamist, muutes liikluskorralduse sujuvamaks ja soodustades keskkonnasõbralikku reisimist. Andmete jagamise ja koondamise hõlbustamiseks võeti novembris vastu ka ettepanek Euroopa ühtse liikuvusandmeruumi - avaneb uuel vahekaardil. kohta.

EL on teinud tööd liiklusohutuse parandamiseks. 2023. aastal aitas sellele eesmärgile tublisti lähemale jõuda ettepanek ajakohastada juhilube käsitlevaid eeskirju - avaneb uuel vahekaardil.. Ettepanek sisaldab kavatsust võtta kasutusele digitaalne juhiluba, mis hakkab kehtima kogu ELis, ning aitab lihtsustada liikluseeskirjade täitmise tagamist ka piiriüleselt. Need muudatused aitavad oluliselt suurendada liiklusohutust ja saavutada ELi eesmärki, mille kohaselt peaks liiklussurmade arv kahanema 2050. aastaks nullini.

Mehitamata õhusõidukite ehk droonide kommertsturu kiire laienemine ELis on vallandanud nende sõidukite ohutust ja tõhusust käsitlevate uute eeskirjade laine. 2023. aastal hakati kohaldama uusi ELi eeskirju - avaneb uuel vahekaardil., millega on droonide jaoks ette nähtud spetsiaalne õhuruum (U-space). See aitab suurendada drooniliikluse ohutust ja võimaldab käitajatel pakkuda rohkem teenuseid. Euroopa droonistrateegia 2.0 hakkab tasapisi realiseeruma, olgu siis pakkide kättetoimetamise, hädaabi andmise, otsingu- ja päästemissioonide või taristuseire näol.

Digiüleminek kodanike jaoks

Küberturvalisus ja vastupidavus

2023. aasta jaanuaris jõustusid uued õigusnormid (küberturvalisuse 2. direktiiv - avaneb uuel vahekaardil.), millega tagatakse kõigis liikmesriikides ühtlaselt kõrge küberturvalisuse tase. Võrreldes varasemate küberturvalisusmeetmetega, mis pärinesid 2016. aastast, hõlmavad uued normid suuremat arvu valdkondi, näiteks telekommunikatsiooniteenuste osutajaid, postiteenuseid, avalikku haldust ja tervishoidu. Nendes sektorites tegutsevatel ettevõtetel on nüüd riskijuhtimisel ja intsidentidest teatamisel rangemad kohustused.

30. novembril jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppele küberkerksuse määruses - avaneb uuel vahekaardil., mille eesmärk on tagada täiustatud õigusnormide abil turvalisemad riist- ja tarkvaratooted. Tegu on esimese omataolise õigusaktiga maailmas. Tänu sellele paraneb ELis kõigi digitoodete küberturvalisus, millest on kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtetele. Õigusakt kehtib kõigi seadmete suhtes alates beebimonitoridest kuni ruuteriteni, kusjuures turvareeglid sõltuvad konkreetse toote riskitasemest.

Aprillis esitas komisjon ka ELi kübersolidaarsuse õigusakti ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil., et riikidel oleks kergem koos võidelda internetist lähtuvate ohtudega.

VIDEO ELi küberturvalisus: selleks et kodanikke, ettevõtjaid ja taristut küberrünnete eest paremini kaitsta, rahastab EL teadusuuringuid digikaitse edendamiseks.

Andmekaitse

Tänapäeva ühendatud maailmas piisab ühest nupulevajutusest, et andmed jõuaksid maakera teise otsa. Selleks et säiliks inimeste usaldus, tuleb nende andmeid kaitsta. See tähendab, et kõik need, kes töötlevad isikuandmeid, peaksid lähtuma samadest reeglitest. Seda rõhutatakse ka uue isikuandmete kaitse üldmääruse menetlusnorme käsitleva määruse - avaneb uuel vahekaardil. ettepanekus, mille komisjon esitas juulis. Kavandatava määrusega soovitakse paremini tagada isikuandmete kaitse üldmääruse täitmine juhtudel, mis mõjutavad rohkem kui ühe liikmesriigi elanikke. Ettepaneku eesmärk on selge – mida kiiremini juhtumid lahendatakse, seda rutem tagatakse inimeste õiguste kaitse ja seda suurem on ettevõtete õiguskindlus.

Tänu andmekaitsenõuete paranemisele kogu maailmas on saanud tuule tiibadesse sellealane rahvusvaheline koostöö. Märkimisväärsemate tulemuste hulka kuuluvad mais avaldatud ELi ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni juhend andmete edastamise tingimuste kohta - avaneb uuel vahekaardil., juulis komisjoni eestvedamisel kokku lepitud ELi-USA andmekaitseraamistik - avaneb uuel vahekaardil. ning Jaapaniga sõlmitud andmeedastuslepingu edukas läbivaatamine - avaneb uuel vahekaardil..

Digiteenuste määrus ja digiturgude määrus

Selleks et kaitsta paremini põhiõigusi ja piirata digiruumis ebaausate kaubandustavade kasutamist, hakkas EL 2023. aastal kohaldama kahte uut õigusakti – digiteenuste määrust - avaneb uuel vahekaardil. ja digiturgude määrust - avaneb uuel vahekaardil..

Digiteenuste määrusega tagatakse, et digiplatvormidel ja otsingumootoritel tuleb kahjuliku sisu avaldamise korral selle eest vastutada. Seeläbi soovitakse kaitsta lapsi, tuua selgust algoritmide toimimisse ja keelustada suunatud reklaamid, mille profiilianalüüs põhineb sellistel andmekategooriatel nagu etniline päritolu, poliitilised vaated või seksuaalne sättumus.

17. veebruariks pidid selle valdkonna ettevõtted avalikustama oma kasutajate arvu ELis - avaneb uuel vahekaardil.. Suurimad neist, kes liigitati väga suurteks digiplatvormideks ja otsingumootoriteks - avaneb uuel vahekaardil., pidid augusti lõpuks hakkama täitma määruses sätestatud kohustusi. Sellest ajast saadik on EL kogunud neilt suurettevõtetelt teavet, et kontrollida, kas nad järgivad määruse eri osi, iseäranis laste kaitsmise ja kahjuliku sisu eemaldamisega seotud sätteid. Digiteenuste määruse kohaldamise toetamiseks loodi algoritmilise läbipaistvuse Euroopa keskus - avaneb uuel vahekaardil., mis jälgib nende ettevõtete algoritme.

Selleks et tagada kiiremini digiteenuste määruse täitmine, said liikmesriigid üleskutse - avaneb uuel vahekaardil. viivitamata reageerida internetis avaldatud terroristlikule sisule ja vaenukõnele. Ühtlasi on komisjon sõlminud halduskokkulepped - avaneb uuel vahekaardil. mitme riikliku meediat reguleeriva asutusega, mis on praegu asunud määruse rakendamisel juhtrolli. Nende tegevus meediaettevõtete jälgimisel ja ringhäälingustandardite kaitsmisel ei piirdu pelgalt järelevalvega. Lisaks hoolitsevad nad selle eest, et digiplatvormid ei majutaks lihtsalt passiivselt andmeid, vaid lööksid aktiivselt kaasa veebisisu modereerimises ja haldamises, kui see on ebaseaduslik või kujutab endast ühiskonnale ohtu.

Digiteenuste määrusega seotud digiturgude määruses on sätestatud selged kohustused - avaneb uuel vahekaardil., et digisektoris valitsevas seisundis olevad ettevõtted ehk pääsuvalitsejad tagaksid internetiturul võrdsed tingimused. Septembri alguses nimetatud kuus pääsuvalitsejat - avaneb uuel vahekaardil. peavad 2024. aasta märtsiks täielikult täitma kehtestatud nõudeid.

Lisaks on 2022. aasta desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendiga - avaneb uuel vahekaardil. ühinenud ettevõtted, mille hulka kuuluvad kõik suuremad digiplatvormid, loonud uue läbipaistvuskeskuse - avaneb uuel vahekaardil. ja avaldanud esimesed lähtearuanded - avaneb uuel vahekaardil. selle kohta, kuidas nad tegevusjuhendi kohustusi praktikas täidavad.

VIDEO Tänu digiteenuste määrusele on suunatud reklaam tulevikus läbipaistvam ja piiratum. Näiteks keelatakse reklaam, mille aluseks on tundlikud andmed (nt seksuaalsus, religioon või rass) või mis on suunatud lastele.

Virtuaalmaailm

ELi uuringu - avaneb uuel vahekaardil. põhjal leiab 98% töötajatest, et järgmise viie aasta jooksul saab laiendatud reaalsusel - avaneb uuel vahekaardil. olema nende sektoris tähtis roll. Seepärast soovib EL mõista sellest tehnoloogiast tulenevaid eeliseid ja ohtusid, pidades kogu aeg silmas üksikisiku õigusi. Põhjalikuma tagasiside saamiseks korraldas komisjon 2023. aasta veebruarist aprillini Euroopa kodanike paneelarutelu - avaneb uuel vahekaardil., mille käigus koguti kõikjal ELis arvamusi virtuaalmaailma kohta (vt 9. peatükk).

Saadud tagasiside põhjal võeti juulis vastu uus Veebi 4.0 ja virtuaalmaailma strateegia - avaneb uuel vahekaardil., mille eesmärk on luua ELis kõigi, st nii kodanike kui ka ettevõtete ja haldusasutuste jaoks avatud, turvaline ja kaasav digikeskkond.

Tervis

Tudengitele ja spetsialistidele saab anda koolitust hädaolukordades toimimise ja kirurgiliste simulatsioonide tegemise alal, mis vähendab kirurgiliste tüsistuste riski ja võimaldab täpsemat diagnoosimist.

Roheüleminek

3D-mudelite abil saab simuleerida globaalse soojenemise mõju, et mõista paremini selle põhjusi ja töötada välja leevendusmeetmeid.

Kõigis tööstussektorites aitab roheüleminek kiirendada toodete kokkupanekut ning vähendada energia, materjalide ja ressursside raiskamist.

Tööstus

Aastaks 2025 vähendab tööstuslik virtuaalmaailm sõidukite tarneaegu 60% ja sõidukite tootmise CO₂-jalajälge 50%.

Kunst ja disain

Virtuaalteosed pakuvad uusi loomevõimalusi alates moest kuni kultuuripärandini ning muusikast kujutava kunsti ja disainini. Need annavad kasutajatele tunde, et nad viibivad tõelises muuseumis, kuulavad päris kontserti või jälgivad päris teatrietendust või osalevad interaktiivsel balletietendusel.

Haridus

Kogemuspõhisem õppeprotsess võib aidata õpilastel kiiremini õppida ja maailma paremini mõista.

Piiriülene koostöö

Kui inimesed liiguvad ELis ringi, säilivad neil sotsiaalkindlustusõigused, sealhulgas tervise- ja pensionikindlustus. 6. septembril esitas komisjon digitaliseerimiskava - avaneb uuel vahekaardil., et muuta nende õiguste piiriülene kasutamine kiiremaks ja lihtsamaks. Parem teabevahetus liikmesriikide vahel ja ühtlustatud menetlused sotsiaalkindlustushüvitiste taotlemiseks lihtsustavad kodanike jaoks välisriigis elamist, töötamist ja reisimist ning aitavad ka ettevõtetel tegutseda muudes liikmesriikides ja haldusasutustel koordineerida piiriüleseid sotsiaalkindlustusküsimusi.

Varsti võib igal ELi elanikul avaneda võimalus kasutada ELi digikukrut - avaneb uuel vahekaardil.. See on turvaline mobiilirakendus, millega saab tõendada nii internetis kui ka päriselus oma isikut ning talletada isiklikke dokumente, nagu juhiluba, ID-kaart ja haridusdiplomid.

Sot­siaal­kind­lustus­tea­be elektroonilise vahetamise süsteemi kiirem kasutuselevõtt

Algatusega muudetakse teabevahetus liikmesriikide sot­siaal­kind­lustus­asutus­te vahel digitaalseks, käivitades 2024. aasta lõpuks kõigis osalevates riikides sot­siaal­kind­lustus­tea­be elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI - avaneb uuel vahekaardil.).

Sotsiaalkindlustuse koordineerimise viimine veebi

Algatusega muudetakse välismaale kolimine ja seal töötamine veelgi lihtsamaks ning tagatakse kiire juurdepääs seadusest tulenevatele hüvitistele. Liikmesriigid võivad tugineda ühtse digivärava - avaneb uuel vahekaardil. määrusele, mille kohaselt peavad teatavad haldusmenetlused olema 12. detsembriks 2023 täielikult veebipõhised.

Euroopa sot­siaal­kind­lustus­passi katseprojekti läbiviimine

Euroopa sot­siaal­kind­lustus­passiga (Esspass - avaneb uuel vahekaardil.) lihtsustatakse kodanikele antud sot­siaal­kind­lustus­do­kumenti­de kontrollimist teises liikmesriigis.

ELi digikukru kasutuselevõtt

ELi digikukru abil saavad ELi kodanikud tõendada oma isikut internetis ja kasutada teenuseid kõigis liikmesriikides.

Novembris jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu ELi digiidentiteedi õigusraamistiku põhikomponentide osas poliitilisele kokkuleppele - avaneb uuel vahekaardil.. Digikukkur moodustab osa sellest raamistikust ja põhineb avaliku sektori tagatud süsteemil, mitte suure erafirma platvormil. Sellega on kasutajal täielik kontroll oma andmete üle.

EL on ka ajakohastanud oma õigusnorme - avaneb uuel vahekaardil. õigusasjades tehtava piiriülese koostöö alal. Varasemad õigusnormid hõlmasid õigusalast koostööd, kuid mitte elektroonilist teabevahetust. Nüüd on liikmesriikide pädevatel asutustel võimalik detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu omavahel turvaliselt andmeid vahetada. See süsteem on koostalitlusvõimeline spetsiaalselt õigusvaldkonna jaoks välja töötatud vahendiga e-CODEX - avaneb uuel vahekaardil., mida haldab Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet - avaneb uuel vahekaardil..

Lisaks saavad nii kodanikud kui ka ettevõtted kasutada Euroopa elektroonilist juurdepääsupunkti, et suhelda digitaalselt liikmesriikide õigusasutustega. Kohtuistungil saab nüüd osaleda videokõne kaudu, samuti on kehtestatud uued menetlused e-allkirja ja -templi kasutamiseks ning sätestatud elektrooniliste dokumentide õiguslik kehtivus ja võimalus tasuda tsiviilmenetluses kohtulõiv elektrooniliselt.

Ka tervishoiu tulevik on digitaalne ja selles võib peagi olla võtmeroll Euroopa terviseandmeruumil - avaneb uuel vahekaardil., mille ettepanek esitati 2022. aastal. Detsembris võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu seisukoha - avaneb uuel vahekaardil., et nad toetavad sellise andmeruumi loomist, mis võimaldaks ELi elanikel kergemini pääseda juurde oma terviseandmetele ja säilitada nende üle kontroll, sealhulgas teisest liikmesriigist. Nii saavad tervishoiutöötajad pakkuda neile täielike terviseandmete põhjal tõhusamat ravi. Ühtlasi on kavas anda terviseandmeruumile keskne roll selles, et kasutada terviseandmeid turvaliselt teadusuuringute tegemiseks ja tervishoiupoliitika arendamiseks.

Kui ELi digiidentiteeti ei kasutata

1
Kohtumise korraldamine pangaga

2
Kohtumine pangas

Dokument on puudu (→1)

3
Kõigi paberdokumentide esitamine

4
Pank teeb laenupakkumise

5
Veel ühe kohtumise korraldamine pangaga

6
Veel üks kohtumine pangas, et allkirjastada laenuleping

Kui ELi digiidentiteeti kasutatakse

1
Kõik dokumendid alates isikut tõendavast dokumendist kuni sissetulekut tõendava dokumendini on kasutaja isiklikus digikukrus.

2
Kasutaja valib vaid need dokumendid, mida pank laenutaotluse jaoks nõuab, ning saadab need lihtsalt ja turvaliselt.

3
Pank saab dokumendid elektrooniliselt. Kui dokument on puudu, siis kasutaja jaoks on see vaid ühe kliki kaugusel. Nüüd on taotlus menetlemiseks valmis.

ELi digiidentiteedi kasutamine lihtsustab protsessi ja säästab aega.

Digioskused

Digioskused on hädavajalikud, et tagada sotsiaalne kaasatus ning et inimesed saaksid osaleda tööturul ja üldiselt ühiskondlikus elus. Kuna 2023. aasta oli Euroopa oskusteaasta, jätkas EL liikmesriikide ning haridus- ja koolitusvaldkonna toetamist kvaliteetse, kaasava ja kättesaadava digiõppe ja -koolituse pakkumisel, et arendada ELi elanike digioskusi. Aasta jooksul tegi EL mitu algatust oskuste nappuse leevendamiseks.

Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames on käivitatud kõrgtaseme digioskustele pühendatud magistriõppekavad ja lühiajalised koolituskursused, et saavutada digikümnendi poliitiline eesmärk koolitada 2030. aastaks 20 miljonit IKT-spetsialisti, järgides soolise tasakaalustatuse põhimõtet. Alates 2023. aastast saab selle algatusega ühineda digioskuste ja töökohtade platvormi - avaneb uuel vahekaardil. kaudu, milles osalevate digioskuste ja töökohtade riiklike koalitsioonide - avaneb uuel vahekaardil. arv on nüüd kasvanud 22-ni.

Aastal 2021 oli 19,1 protsenti Euroopa Liidu info- ja kom­munikatsiooni­teh­no­loogia spetsialistidest naised. Euroopa Liidu eesmärk on saavutada aastaks 2030 sooline võrdsus, suurendades naissoost info- ja kom­munikatsiooni­teh­no­loogia spetsialistide osakaalu viiekümne protsendini.

Tulevikus on digioskusi vaja 90% töökohtade puhul.

Rohkem kui kolmandikul ELi tööjõust puuduvad suure osa töökohtade jaoks vajalikud digioskused ja seda kõigis sektorites alates ettevõtlusest ning lõpetades transpordi ja põllumajandusega.

Vaid 54% ELi 16–74-aastastest elanikest suudab täita elementaarseid digiülesandeid.

Rohkem kui 70% ettevõtetest on teatanud, et piisavate digioskustega töötajate puudus takistab investeeringuid.

ELis on suur puudus digiekspertidest, sealhulgas küberturvalisuse ja andmeanalüüsi valdkonnas. See puudus tõenäoliselt suureneb, sest prognoosi järgi väheneb tööealine elanikkond 2030. aastaks 258 miljonile (2022. aasta 265 miljonilt).

Praegu töötab ELis 9,4 miljonit info- ja kom­munikatsiooni­teh­no­loogia (IKT) spetsialisti (4,6% kogu tööhõivest). Senise suundumuse jätkudes on ELis 2030. aastaks ligi 12 miljonit IKT-spetsialisti, mis jääb ligikaudu 8 miljoni võrra alla 2030. aasta eesmärgi (vähemalt 20 miljonit IKT-spetsialisti).

Kuulutati välja spetsiaalne projektikonkurss - avaneb uuel vahekaardil. ja tehti koostööd - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil. teiste algatuste, sealhulgas algatuse „Tüdrukud ringmajanduses“ - avaneb uuel vahekaardil. (Girls Go Circular) korraldajatega.

Algatati esimene süvatehnoloogiatalentide väljaõppe auhind - avaneb uuel vahekaardil., et tunnustada ja premeerida organisatsioone, kes on selles vallas silma paistnud.

Mitu ülikooli ja ettevõtet lubasid anda väljaõppe üle 650 000 õppijale.

2023. aasta jaanuaris käivitas komisjon uue veebiplatvormi – EIT Campus - avaneb uuel vahekaardil. –, mis koondab üle 2500 oskuste arendamise ja ettevõtluskursuse.

Pildid: © Getty Images.

2. Euroopa digioskuste tunnistus - avaneb uuel vahekaardil.

3. Euroopa digioskuste auhind - avaneb uuel vahekaardil.

4. ELi küberoskuste akadeemia - avaneb uuel vahekaardil.

Viimastel aastatel on küberohud ELis järsult suurenenud. Et tugevdada ELi küberturvet, õpetatakse küberoskuste akadeemias välja kvalifitseeritud küberturbespetsialiste.

Kosmos

Isegi igapäevaelus, näiteks kasutades mobiiltelefoni või auto navigatsiooniseadet, vaadates satelliittelevisiooni või võttes pangaautomaadist raha, ei pääse ELi kodanikud mööda kosmosetehnikast. Satelliidiandmed aitavad ka päästeteenistusel reageerida koordineeritult katastroofidele.

2023. aastal võeti kasutusele uued teenused, et suurendada ELi Copernicuse ja Galileo satelliitide vastupidavust ja konkurentsivõimet. Näiteks võimaldab täiustatud Galileo satelliidisüsteem - avaneb uuel vahekaardil. nüüd määrata asukohta koguni 20 cm täpsusega.

Selleks et käia kaasas tänapäeva andmevajadustega ja edendada innovatsiooni, on komisjon loonud Copernicuse dünaamilise hankesüsteemi - avaneb uuel vahekaardil., mis pöörab täiesti uue lehekülje Euroopa kosmosehangetes. See hõlbustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning idufirmade - avaneb uuel vahekaardil. osalemist kosmoseandmete turul.

VIDEO Copernicuse andmeruumi ökosüsteem – uus jagamisplatvorm, mis avab uksed kõigile Maa seire rakenduste jaoks vajalikele andmetele ja taristule.

Märtsis võttis EL kasutusele kolmanda suurema satelliitide kogumi „IRIS²“ - avaneb uuel vahekaardil. (Infrastructure for Resilience, Interconnectivity and Security by Satellite). Programmi rahastatakse ELi eelarvest 2,4 miljardi euroga ja selle eesmärk on tagada riiklik satelliitside, toetada sõjalisi ja kaitseoperatsioone ning laiendada ärilistel alustel pakutavate lairibateenuste osutamist, eelkõige äärepoolsetes piirkondades.

Selleks et EL püsiks kosmosetehnoloogias esirinnas, on samuti tähtis investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni - avaneb uuel vahekaardil., eriti selliste ELi rahastamisprogrammide kaudu nagu „Euroopa horisont“. Sellealastest jõupingutustest annab tunnistust näiteks orbiidil toimuv demonstreerimis- ja valideerimismissioon - avaneb uuel vahekaardil.. Nagu missiooni nimigi näitab, võimaldab see kosmoseettevõtetel katsetada oma tehnoloogiat otse orbiidil. See annab muu hulgas hindamatut teavet Euroopa teaduskeskustele ja aitab ettevõtetel satelliite kiiremini orbiidile saata.

Arvestades vajadust kaasata rohkem investeeringuid, võttis komisjon 2023. aasta alguses kasutusele esimese kosmoseaktsiaindeksi Helios - avaneb uuel vahekaardil.. Indeks annab hea ülevaate Euroopa kosmoseettevõtete käekäigust. See aitab neil kergemini köita investorite tähelepanu ja inimestel neisse investeerida.

Sedamööda, kuidas areneb Euroopa kosmosetaristu, tuleb üha enam mõelda selle kaitsmisele. Selle nimel teeb Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ELi kosmose seire ja jälgimise partnerluse - avaneb uuel vahekaardil. kaudu koostööd 15 liikmesriigiga. Rohkem kui 190 registreeritud asutust toetava partnerluse käsutuses on keerukas kosmose seire ja jälgimise andurite süsteem, mis kaitseb enam kui 400 satelliiti kosmoseprügi ja teiste töötavate satelliitidega kokku põrkamise ohu eest.

Kosmosetehnoloogial on ülitähtis roll ka keskkonnakaitses ning kõige ilmekamaks näiteks nende kahe valdkonna vahelisest seosest on projekt „Destination Earth“ - avaneb uuel vahekaardil.. Selle projekti eesmärk on luua täpsemaks ilmaennustuseks ja loodusõnnetuste ennetamiseks täielik Maa digimudel. Detsembris kinnitati projekti teine etapp - avaneb uuel vahekaardil., mille käigus täiustatakse olemasolevaid digimudeleid, parandatakse andmekäitlust ja lõimitakse kõrgetasemeline tehisintellekti tehnoloogia.

Euroopa kosmosepoliitikas - avaneb uuel vahekaardil. pandi 2023. aastal märkimisväärselt rõhku kosmosejulgeolekule. Seoses sellega avaldasid komisjon ning liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ühisteatise Euroopa julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia kohta - avaneb uuel vahekaardil.. Ühisteatisega kehtestatakse meetmed ühise arusaama kujundamiseks kosmoseohtudest ja luuakse pinnas kosmoseküsimusi käsitleva seadusandliku ettepaneku esitamiseks 2024. aastal (vt 8. peatükk).

2023. aasta lõpuks oli täheldatud kolmel orbiidil kokkupõrkeohtu üle 15 600 korra.

434
jälgitavat satelliiti

196
registreeritud organisatsiooni 24 liikmesriigist

1000
kokkupõrke vältimisega seotud olulist sündmust

127
naasmisanalüüsiga seotud sündmust

6
purunemisanalüüsiga seotud sündmust

±445 000
mõõtmist päevas